24. veebruar on eestlastele kõige olulisem riigipüha – Eesti Vabariigi aastapäev. Sel päeval tähistame oma riigi iseseisvust ja vabadust.

Tänavu tähistame Eesti 108. sünnipäeva. Kutsume ka teid saama osa Eesti sünnipäeva traditsioonidest. Siin on mõned viisid, kuidas eestlased seda päeva tavaliselt tähistavad.

• Päikesetõusul lipu heiskamine: Paljud eestlased kogunevad varahommikul vaatama sinimustvalge lipu heiskamist (Tallinnas heisatakse lipp Pika Hermanni tornis). 
• Paraad: Keskpäeval toimub Tallinnas Vabaduse väljakul kaitsejõudude paraad. Samuti toimub eri linnades tasuta kontserte. See on hea võimalus kas üksi või koos lähedastega jalutama minna ja rahvapidu nautida.
• Pidulik õhtusöök: Õhtul kogunevad pered ja sõbrad kodus ühise laua taha. Traditsioonilisele pidulauale kuuluvad sageli kiluvõileivad, must leib ja kama.
• Teleülekande vaatamine: Õhtu lõpeb presidendi aastapäeva kõne, piduliku kontsert-etenduse ja vastuvõtuga, mida paljud jälgivad teleri vahendusel ETV-st.

Sel päeval on Eestis puhkepäev, mil võetakse aega oma kodu, pere ja riigi jaoks. Kutsume teidki kandma sel päeval sini-must-valget sümboolikat või pakkuma sõpradele tükikese kooki. 

Head Eesti Vabariigi aastapäeva!

Artikkel ilmus Settle in Estonia uudiskirjas, mis on loodud uutele tulijatele, et pakkuda tuge kohanemisel ja aidata end Eestis kiiremini koduselt tunda. Uudiskiri aitab lihtsamini kohaneda ja kursis olla olulise infoga, mis on vajalik igapäevaelus Eestis. Uudiskirjaga saab liituda siin. 

Integratsiooni Sihtasutus pakub alates 2026. aasta jaanuarist kuni 2027. aasta märtsini Eestis elavatele täisealistele eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele võimalust osaleda Tallinnast ja Narvast algavatel õppereisidel. Õppereiside eesmärgiks on suurendada eesti keele oskust ning sidet Eesti riigi kultuuriruumiga.

Õppereiside sisu ja eesmärk
 

Õppereisid on suunatud täiskasvanutele, Eestis elavatele eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel, kuid kes soovivad omandada ja praktiseerida eesti keelt igapäevases keskkonnas. Kavas on külastada kultuuriloolisi paiku ning muuseume, etendus- ja kultuuriasutusi, mis aitavad mõista eesti kultuuri eripära, kombeid ja traditsioone. Programmi hulka kuuluvad aktiivõppe tegevused nii muuseumides kui ka bussisõidu ajal.

Praktiline info ja registreerimine
 

Jaanuarist 2026 kuni märtsini 2027 toimub algusega Tallinnast 36 õppereisi ja algusega Narvast 24 õppereisi, millest igaühel saab osaleda kuni 40 inimest, kelle eesti keele oskus on algtasemel. Kõik õppereisid on ühepäevased ja toimuvad enamasti nädalavahetustel. Osalemine on tasuta.

• Narva reisid saavad alguse Narva Peetri platsilt ja lisaks tehakse peatusi ka lähiümbruse keskustes – Jõhvis ja Sillamäel –, et võimaldada laiemat osalemist.
• Tallinna reisid on algusega aadressilt Mere pst 5.

Kogu täpse info leiab ja registreeruda saab Integratsiooni Sihtasutuse veebipõhises iseteeninduses, kuhu pääseb sellelt lingilt: https://iseteenindus.integratsioon.ee/login

Tähelepanu! Õppereisil saavad osaleda ainult eelnevalt registreerunud inimesed. Korralduse sujuvuse ja rahastaja reeglite järgimise tõttu ei saa me kahjuks registreerimata inimesi bussi lubada.

Avame gruppe jooksvalt läbi aasta.

Õppereiside sihtkohad Tallinnast ja programmide lühikirjeldus

• Tartu: Giidiga ekskursioon Eesti Rahva Muuseumis. Ringkäik Aparaaditehases. Vanemuise teatri külastus giidiga. Jalutuskäik Toomemäel ja Tartu vanalinnas.
• Narva: Narva kunstigalerii külastus. Narva Aleksandri kiriku ja kirikutorni külastamine. Jalutuskäik Narva vanalinnas. Giidiga ekskursioon Narva Muuseumis.
• Viljandi: Giidiga ekskursioonid Kondase Keskuses ja Ugala teatris. Ringkäik Viljandi lossimägedes ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse külastamine.
• Järvamaa: Giidiga ekskursioonid A.H. Tammsaare Muuseumis Vargamäel, Wittensteini Tegevusmuuseumis, Eesti Ringhäälingumuuseumis ja Eesti Piimandusmuuseumis.
• Sibulatee – Giidiga ekskursioonid Kodavere pärimuskeskuses, Koljka Vanausuliste muuseumis ja Samovari majas Varnjas.
• Lääne-Harjumaa: Ekskursioonid giidiga Rummu karjääris, Padise kloostris ja Risti kirikus, Arvo Pärdi keskuses ja jalutuskäik Keila- Joa pargis ja Pakri panga ja tuletorni juures.
• Kohtla-Järve: Ekskursioonid giidiga Sillamäe muuseumis, Kohtla Kaevanduspargis, jalutuskäik Valaste joa juures ning ringkäik Maidla mõisas ja Aidu veespordikeskuses.
• Rakvere: Ekskursioonid giidiga Rakvere teatris, Rakvere linnuses ja Vallimäel ja Rakvere linnas.
• Haapsalu: Ekskursioonid giidiga Iloni Imedemaal, Haapsalu Piiskoplinnuses, Rannarootsi Muuseumis ja Raudtee- ja Sidemuuseumis.
• Pärnu: Ekskursioonid giidiga Pärnu Endla teatris, Pärnu Muuseumis, Koidula Muuseumis. Pärnu Keskraamatukogu maja ja Pärnu Kontserdimaja külastus ning jalutuskäik rannas.

Õppereiside sihtkohad Narvast ja programmide lühikirjeldus:

• Tartu: Giidiga ekskursioonid Eesti Rahva Muuseumis, Tartu Mänguasjamuuseumis ja jalutuskäik Tartu vanalinnas.
• Lääne-Virumaa: Giidiga ekskursioonid Rakvere teatris, Rakvere linnuses, Sagadi mõisas ja metsamuuseumis ja Kadrina kiriku külastamine.
• Järvamaa lõunaosa: Giidiga ekskursioonid Eesti Piimandusmuuseumis, Olustvere mõisas ja Käru titekärude muuseumis.
• Järvamaa põhjaosa: Giidiga ekskursioonid Wittensteini Tegevusmuuseumis, Järvamaa muuseumis, Eesti Ringhäälingumuuseumis ning Anna kiriku külastus.
• Tallinn: Giidiga ekskursioonid Eesti Arhitektuurimuuseumis ja Lennusadamas ning jalutuskäik Balti jaama turul ja Telliskivi piirkonnas.
• Valgamaa: Giidiga ekskursioonid Sangaste lossis, Valga sõjamuuseumis ja Helme ordulinnuses ning jalutuskäik Tõrvas.
• Viljandimaa: Giidiga ekskursioonid Kondase Keskuses ning Viljandi linnaekskursioon, mille käigus külastatakse ka lossimägesid ja rippsilda. Jalutuskäik mööda Viljandi linnalooduse matkarada.
• Lääne-Virumaa rannik: Giidiga ekskursioon Käsmu Meremuuseumis. Matk Altjas. Võsu ja rannaküla tutvustus. Vihula mõisa tuur.
• Lääne-Harjumaa: Rummu karjääri ja vanglamuuseumi külastus. Giidiga ekskursioon Padise kloostris ja Arvo Pärdi keskuses. Jalutuskäik Keila-Joa pargis.
• Jõgeva: Giidiga ekskursioon Betti Alveri Muuseumis ja Kalevipoja Muuseumis ning jalutuskäik Jõgeval.

Õppereise korraldab Õppekeskus OÜ. Lisainfo: Janus Paurman: e-kiri janus.paurman@gmail.com või telefonil 56604379.

Õppereisid on suurepärane võimalus avastada Eestit, õppida keelt ja süvendada sidet Eesti kultuuriga. Tule asu koos meiega keele- ja kultuuriteele!

Tegevuste toimumist on kaasrahastanud Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus. 

Rohkem kui kümme aastat enne Eestisse kolimist oli Furkan Öztürk tee siia juba leidnud – seda tänu muusikale. Noore mehena Türgis elades avastas ta Eesti folk metal bändi Metsatöll. Just nende lood olid põhjuseks, miks tärkas Furkanis huvi põhjamaise riigi vastu, mida ta polnud kunagi külastanud.

Tänaseks on Eestist saanud Furkani kodu. Ta elab siin koos oma eestlannast naise Ksenia ja kahe chihuahua, Sipsiku ja Punjaga, luues elu, milles põimuvad tema Türgi juured ja Eesti traditsioonid. Avastades kohalikke pagariärisid ja harjutades igal võimalusel eesti keelt, jagab Furkan oma kasvavale jälgijaskonnale Instagramis humoorikaid sissevaateid siinsesse kultuuri.

Muusikaga põhjamaisele lainele

Furkani side Eestiga algas 2010. aastate alguses, kui ta otsis vaheldust hip-hop muusikale, mis tavaliselt tema playlist’is kõlas.

„Otsisin folk-rokki ja leidsin Soome bändi Korpiklaani, pärast neid jõudsin Metsatölluni,“ meenutab ta. Metsatöllu muusika avaldas talle nii sügavat muljet, et ta kirjutas bändile isegi Facebookis ja küsis, kas neil on plaanis kunagi tulla Türki esinema. Vastus oli eitav, kuid huvi Põhja-Euroopa kultuuri, eluolu ja keelte vastu oli idanema hakanud. „See kõik oli minu jaoks väga põnev, sest see erines nii palju sellest, mida seni teadsin,“ räägib ta.

eBay Türgi kontorist Baltikumi Silicon Valley’sse

Kuigi Metsatöll oli Furkani esimene kokkupuude Eestiga, ei jäänud see viimaseks. Kui ta hakkas rohkem huvituma ettevõtlusest ja innovatsioonist, jäi Eesti nimi talle üha uuesti ja uuesti kõrvu.

Selleks ajaks, kui Furkan 2017. aastal ülikooli läks, teadis ta kindlalt, et soovib tegeleda ettevõtlusega. Ta võeti vastu Türgi Ettevõtlusfondi – ta oli üks 40 üliõpilasest, kes valiti välja ligi 140 000 kandidaadi seast üle kogu riigi. Ta osales aktiivselt ÜRO ja Google’i korraldatud idufirmade üritustel, kus vestlustes digitaalsest arengust ja uutest ideedest kajas samuti pidevalt vastu üks nimi.

„Eesti, Eesti, Eesti,“ kuulis ta igalt poolt.

Töötades Türgi eBays, avanes ootamatu uks: kui ettevõte teatas Türgi turult lahkumisest, võttis Furkan seda kui märki vaadata välismaa suunas.

„Tundsin, et vajan oma ellu erinevaid kultuure,“ ütleb ta. „Mu ema on kreeka immigrant, kuid rahvuselt türklane, isa on türklane. Mitmekultuurilisus on mul veres.“

Ta kandideeris ühte Euroopa Liidu projekti, kust valiti ta Pärnu Huubi – Eesti läänerannikul asuvasse innovatsioonikeskusesse. 2023. aasta veebruaris koliski ta Lõuna-Türgis asuvast Adanast Pärnusse, olles valmis Eesti ellu sukelduma.

Kohtumine kangelastega

Peagi pärast saabumist nägi Furkan oma uues kodulinnas lõpuks ka Metsatöllu laval esinemas.

„Sain nendega pärast kontserti isegi kokku ja tegime koos selfi,“ räägib ta uhkusega. „Ma ei tea, kas nad mind mäletasid, aga kui tihti neile ikka Türgist kirjutatakse, eks ole?“

Tema esimestesse nädalatesse Eestis mahtus teisigi sümboolseid hetki. 24. veebruaril osales ta Pärnus vabariigi aastapäeva tähistamisel.

„Türklasena austan ma sügavalt teiste riikide iseseisvust. Vabariigi aastapäeva pidustustel hoidsin tundide viisi suurt Eesti lippu, kuigi ma ei saanud midagi aru, mida kõnedes räägiti,“ tunnistab ta. „Aga hiljem ütlesid sõbrad mulle, et teadustaja oli öelnud: „Meie Türgi sõber ja meie Läti sõber, tere tulemast!” Seda kuulda oli minu jaoks väga liigutav.“

Armastus, keeled ja kaks tillukest koera

Elu Eestis viis Furkani kokku Kseniaga, kellest sai tema abikaasa. Nende kodu on kaunis segu mitmest kultuurist – Ksenial on eesti, vene ja ukraina juured.

„Meie kodu on väga multikultuurne,“ märgib Furkan. „Mõnikord räägime eesti, teinekord vene või inglise keeles. Ksenia on hakanud isegi türgi keelt õppima. Minu jaoks tähendab kohanemine austust selle riigi keele ja ajaloo vastu, kus sa elad. Seepärast teadsin, et pean ka ise eesti keelt õppima hakkama.“

Nende ühine elu pole möödunud ilma humoorikate seikadeta. Türgi spontaanselt kultuurilt üleminek Eesti struktureeritud elurütmile nõudis harjumist. Furkan tunnistab, et Eesti „planeerimiskultuur“ oli talle alguses paras ehmatus.

„Türgis on nii, et kui sind tänaval näen, võin su paar tundi hiljem teed jooma kutsuda. Eestis peab aga kõik olema ette planeeritud. Isegi selliste asjade puhul nagu ehituspoodi minek küsib Ksenia: „Miks sa seda mulle alles nüüd ütled? Me peame plaani tegema!““ naerab mees.

Eesti keele harjutamine argiolukordades

Nüüdseks Tallinnas elav Furkan on pühendunud siin oma elu ülesehitamisele. Ta sooritas hiljuti eesti keele A1-taseme eksami suurepärase tulemusega ja liigub edasi A2-tasemele. Ta märgib, et eesti keele grammatika – käände lisamine sõnade lõppu – ja täishäälikud nagu „ö“ ja „ü“ on üllatavalt sarnased türgi keelega.

Eesti keele õppimiseks osales Furkan türklasest sõbra soovitusel kohanemisprogrammis Settle in Estonia ja avastas peagi, et see on olnud üks peamisi tugipunkte tema kohanemise teekonnal.

„Keelekursustele ei ole alati lihtne kohta saada, aga kui sisse pääsed, on programm väga kasulik ja tasuta. Õpetaja oli suurepärane.“

Ta püüab eesti keelt kasutada kõikvõimalikes igapäevastes olukordades, näiteks kohvikus tellides, isegi kui teenindajad lähevad aeg-ajalt heast tahtest inglise keelele üle. „Püüan siiski eesti keeles jätkata,“ ütleb ta.

„Ükskord ütlesin tellides kogemata „üks kohvik“ selle asemel, et öelda „üks kohv“,“ naerab ta. „Teenindaja vaatas mulle otsa, et mis asja? Siis taipasin öelda: „Vabandust, üks kohv, palun.““

Eesti eluga kursis

Furkan usub, et lisaks riiklikel kursustel osalemisele aitab tõelisele lõimumisele kaasa ka suhtumine.

„Sa pead olema enesekindel,“ julgustab ta. „Kui sa ise esimest sammu ei astu, jääd siin alati turistiks.“

Eesti ajalugu tundma õppides jäi talle silma midagi olulist. „Siin on olnud Rootsi, siin on olnud Saksamaa, siin on olnud Nõukogude Liit, aga kõige kiuste on Eesti suutnud oma keelt kaitsta. See on tõesti suur asi. Muidugi on võõrvõimud avaldanud mõju, kuid eestlased on siiski suutnud säilitada oma keele. Austan seda väga.“

Ta jälgib Eesti meediat, et olla kursis uudistega, ja veedab suure osa vabast ajast riigi ajalugu ja traditsioone uurides. Ta kuulab isegi Eesti raadiot. Ja kuigi Metsatöllul on tema südames alati eriline koht, on ta hakanud nautima ka teisi Eesti artiste, näiteks An-Marleni.

Metsad, turvalisus ja sõbralikud politseinikud

Mis Furkanit Eestis kõige enam üllatas, ei olnudki meie digiriik, vaid hoopis siinne rahu.

„Kui ma Türgist Pärnusse kolisin, tundus õhk nii värske,“ meenutab ta.

Teisel päeval pärast saabumist nägi ta metsa lähedal politseinikke ja otsustas küsida, kas piirkond on ohtlik.

„Nad vastasid: „Ohtlik? Ei. Te võite igal pool jalutada, kasvõi öösel,““ meenutab ta politseinike vastust.

Türgis ollakse sellistes olukordades palju ettevaatlikumad. „Mu sõber Pärnus ei pannud isegi oma ust lukku,“ imestab Furkan. „Ma olin šokeeritud.“

Instagram kui sild kultuuride vahel

Vahepeal on Furkanist saanud Instagramis omamoodi kultuuride vaheline sild.

Ta loob lühikesi videoid oma avastustest Eestis ja annab rahvusvahelistele meemidele kohaliku vindi. „Inimesed kirjutavad mulle, et neile meeldib mu sisu, sest see on nii tabav ja eluline,“ ütleb ta. „Keegi Itaaliast ütles mulle isegi, et tahab Tallinnasse tagasi tulla just selle tõttu, mida ta minu Instagrami kontol nägi.“

Samas on ta ettevaatlik, et oma sisuga kedagi mitte riivata. „Küsin alati oma Eesti sõpradelt üle, kas videod, mida plaanin jagada, on lugupidavad.“

Tema eesmärk sotsiaalmeedias tegutsedes on lihtne: aidata inimestel üksteist mõista. „Tunnen, et mul on vastutus,“ ütleb ta. „See on väike riik. Me peame seda koos hoidma ja kaitsma.“

Metal-muusikast kuuluvustundeni

Tänane Furkani elu on hoopis midagi muud kui noorel mehel Türgis, kes saatis Facebookis lootusrikkaid sõnumeid oma lemmikbändile. Olgu ta siis jahtimas Tallinna pagariärides täiuslikku vastlakuklit, filmimas uut viraalset klippi Eesti veidrustest või jalutamas Sipsiku ja Punjaga Tallinna vaiksetel tänavatel, pole ta enam pelgalt pealtvaataja. Ta on selle aktiivne osa.

Olgu see tänu Metsatöllu rasketele riffidele või Eesti metsade vaikusele, on Furkan leidnud siin oma rütmi. Ta on endiselt uhke türklane, kuid selles väikeses ja sitkes Eestis on ta avastanud midagi võrdselt hinnalist: koha, kus areneda, kogukonna, mida hoida, ja kodu, mida omaks pidada – üks tass kohvi korraga.

Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.

Alustame taaskord uut aastat tõdemusega, et kiirete globaalsete muutuste periood kestab edasi. Ent rohketel väljakutsetel, mis jätkuvalt paljusid eluvaldkondi puudutavad, on üks huvitav aspekt, mis kohanemise valdkonnale positiivset mõju avaldab, kirjutab Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg kohanemise valdkonna koostööpartnerite uudiskirjas. 

Kas olete tähele pannud, kui tihti räägitakse viimasel ajal kohanemisest? Seda just kõige laiemas mõttes, kus kohanemine tähendab muutunud oludes hakkama saamist. Mida kiiremad ja drastilisemad muutused, seda keerulisem on inimeste ja ühiskonna jaoks kohanemise protsess. Isegi pealtnäha väiksema harjumuspärase tegevuse muutmine võib mõjutada mitmeid teisi tegevusi ja harjumusi, mis on omakorda aluseks iga inimese jaoks väga olulistele asjadele nagu turvatunne, kuuluvustunne, enesehinnang. Igaüks meist omamoodi, oleme pea kõik saanud viimasel ajal kohanemisekogemuse võrra rikkamaks. Seetõttu oskame ühiskonnana vaadata Eestisse jõudnud sisserändajate kohanemiskogemusi justkui teises valguses ning mõista veidigi paremini, mis tuge vajab inimene, kes peab oma elu uues kohas uuesti üles ehitama. 

Kohanemise kui lõimumisprotsessi esimese trepiastme olulisus kasvab jätkuvalt. Rändesurve meie riigile ei kao ning uussisserändajate esmased kogemused Eestis määravad suurel määral nende edaspidise käekäigu. See omakorda mõjutab seda, kui tugevad me ühiskonnana oleme (ehk ühiskonna sidusust ja vastupidavust) ning kuidas me ennast ühiskonnana tunneme (ehk ühtekuuluvustunnet ja omavahelist usaldust). 

Kui Eestis kohanemisteekonda alustav inimene läbib riikliku kohanemisprogrammi, otsib ja saab nõustamist või mõnda muud teenust – kuhu me tahaksime, et ta jõuaks? Kas ta vaatab homset päeva veidi rahulikuma pilguga? Kas tal tekib aegamööda sotsiaalne võrgustik, kus teda kuulatakse ja toetatakse?

Usun, et suudame pakkuda paljudele uussisserändajatele juba praegu seda kindlust. Üheks oluliseks alustalaks on siin koostöö riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade vahel, mis tugevdab kohalikku tasandit ja toetab ka laiemalt kodanikuühiskonda. Teised olulised tegevussuunad sellel aastal on sotsiaalsete kontaktide soodustamine ning usaldusväärse kommunikatsiooni- ja inforuumi hoidmine. Need suunad koos juhitud rändega jäävad prioriteeseteks ka pikemaajaliste plaanide tegemisel. 

Kohanemisoskusest saab kiiresti muutuvas maailmas üks olulisemaid oskusi üldse. Toetame neid, kes hetkel kohanemise käigus kõige rohkem tuge vajavad, õpime nendega koos ning saame tulemuseks rohkem ühiseid väärtusi, turvatunnet ja ühtekuuluvustunnet. Koostöös sünnib tugev ja hooliv ühiskond.

Artikkel ilmus kohanemise valdkonna koostööpartnerite uudiskirjas. Uudiskirja saamiseks täitke vorm.

Integratsiooni Sihtasutuse lõimumispreemiate jagamisel pälvis tiitli „Aasta säde“ Einike Sooväli – naine, kes on südamega tehtud tööga süüdanud lõimumise leegi paljudes inimestes üle Eesti. Einikese eestvedamisel Eesti Vabaõhumuuseumis arendatud lõimumisprogrammidest on oluline osa suunatud ka uussisserändajate kohanemise toetamisele, aidates uutel elanikel paremini mõista Eesti ühiskonda, keelt ja kultuuriruumi.

Einikese töö tugineb veendumusele, et uue tulija kohanemine algab mõistmisest, kuidas Eesti ühiskond on kujunenud ja miks siinsed inimesed käituvad just nii, nagu nad käituvad. Eesti Vabaõhumuuseum pakub selleks unikaalse keskkonna. Seal on võimalik tutvuda Eesti ajaloo, argielu ja kommetega viisil, mis ei jää pelgalt teoreetiliseks, vaid toetub vahetule kogemusele ja suhtlusele. 

Aken eestlase hingeellu

Ta rõhutab, et just ajaloolise tausta tundmine aitab uussisserändajatel mõista eestlastele omaseid igapäevaseid suhtlusmustreid ja hoiakuid, mis võivad tunduda mujalt tulnutele arusaamatud või isegi tõrjuvad. 

„Kuna meie ekspositsioon on väga suur ja hõlmab ligi sadat maja, mis on pärit erinevatest ajastutest, saame siin Eesti ajaloo lahti rääkida algusest kuni tänapäevani. Ja mitte ainult rääkida, vaid ka näidata. See annab uussisserändajatele väga hea stardi, sest nad hakkavad mõistma, miks eestlased on sellised, nagu nad on: miks me ei naerata palju, miks suhtume alguses võõrastesse ettevaatlikult ja miks on meie suhe religiooniga pigem tagasihoidlik,“ selgitab ta.

Kusjuures, kõik see toimub eesti keeles – vähem või rohkem ka kehakeelt kasutades –, seega toimub keeleõpe käsikäes uute teadmiste omandamisega.

Murdes läbi mugavustsoonist

Uussisserändajate kohanemise puhul on Einikese sõnul üks keerulisemaid väljakutseid jõuda nendeni, kes ei pea keele ja kultuuri tundma õppimist vajalikuks ning hoiavad sellest teadlikult eemale. 

Sageli peitub sellise suhtumise taga varasem negatiivne kogemus: inimene on proovinud keelt õppida, kuid pole kohe tulemust näinud. „Eesti keel on raske, võib-olla ei sobinud kursus või õpetaja, ja siis lüüakse käega. Seda enam, et Eestis saab tegelikult hakkama ka ilma keelt õppimata: kui oskad vene või inglise keelt, tuled igapäevaelus kenasti toime.”

Kuid Einike paneb kõigile uutele eestimaalastele südamele: tõeline elukvaliteedi muutus toimub siis, kui inimene otsustab ühiskonda päriselt panustada ja hakkab eesti keelest aru saama. „Uskuge mind – siis avaneb täiesti uus maailm. Eestis ei ole elu sugugi nii igav, kui see võib tunduda ainult kodus istudes. Võimalusi midagi toredat teha on väga palju.“ 

Elu on lühike – võta vastu kõik, mis antakse!

Einike teab omast kogemusest, kuivõrd silmiavav on uude riiki elama asudes õppida kohalikku elu sügavuti tundma. 

„Kui lähed teise riiki elama, võta sealt seda, mis võtta annab. Elu on lühike – ükskõik millisesse riiki te ka ei satuks, proovige sellest ammutada nii palju uusi teadmisi ja oskusi kui vähegi võimalik. See muudab teid ennast nii palju rikkamaks ja annab hindamatu kogemuse kogu eluks,” on tema sõnum välismaalt tulnutele.

Just passiivsete inimeste puhul peab Einike oluliseks, et kohanemine ei algaks otsemaid keerulistest keelekursustest. Palju lihtsam ja loomulikum on alustada kultuuri tundma õppimisest: hakata tasapisi vaatama eestikeelseid saateid ja kuulama raadiot, käia keelekohvikutes või osaleda näiteks kokandus- ja käsitööringides, kus on ka eestlasi. 

„Sealt hakkab keel tasapisi külge ja siis on juba lihtsam alustada selle teadlikumat õppimist. Tekivad esimesed kontaktid ja sõbrad. Kusagilt tuleb lihtsalt alustada – ja see esimene samm ei pea olema suur,” kõlab tema soovitus.

Artikkel ilmus kohanemise valdkonna koostööpartnerite uudiskirjas. Integratsiooni Sihtasutuse koostööpartnerid teevad igapäevaselt tööd selle nimel, et Eestis elavad uussisserändajad saaksid vajalikku tuge ja tunneksid end siin koduselt. Selles lugudesarjas anname neile hääle, et rääkida oma tööalastest rõõmudest, väljakutsetest ja õppetundidest. Uudiskirja saamiseks täitke vorm.

Integratsiooni Sihtasutuse koostööpartnerid teevad igapäevaselt tööd selle nimel, et Eestis elavad uussisserändajad saaksid vajalikku tuge ja tunneksid end siin koduselt. Selles lugudesarjas anname neile hääle, et rääkida oma tööalastest rõõmudest, väljakutsetest ja õppetundidest. Seekord jagab oma mõtteid ja tutvustab Tartu Welcome Centre’i tegemisi keskuse tegevjuht Janika Hango.

“Kui see klubi toimuks iga päev, siis ma tuleksingi iga päev!” ütles üks osaleja Tartu Welcome Centre’i poolt korraldatud iganädalases lõimumisklubis. See lihtne, südamest tulnud lause oli keskuse töötajatele suurim tunnustus, andes kinnitust, et tegemist on kohaga, kus uutel eestimaalastel on hea olla.

Tartu Welcome Centre loodi 2019. aastal Tartu linna, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös. Keskuse eesmärk on toetada välismaalasi nende esimestel nädalatel ja kuudel Tartus, aga ka hilisemas kohanemises ja lõimumises. Aastate jooksul on keskusest saanud enamat kui praktiliste toimingute koht. Sellest on kujunenud tugipunkt, kuhu võib tulla ka rõõme jagama. 

“Meie meeskonda ühendab usk sellesse, mida teeme. Oleme Eesti riigi fännid ja patrioodid, sest meile läheb korda, kuidas meie ühiskond toimib ja milline on selle tulevik. Meie töös ei tähenda see ainult info andmist, vaid selgitame uuele tulijale ka Eesti riigis kehtivaid reegleid, väärtusi ja kombeid nii, et need oleksid arusaadavad, järgitavad ja mõistetavad,” kõneleb keskuse tööpõhimõtetest Tartu Welcome Centre’i tegevjuht ja Tartu linna kohanemis- ja lõimumisvaldkonna juht Janika Hango. “Aitame ehitada justkui silla uue inimese ja kohaliku elukorralduse vahele.” 

Keskus, kus eri maailmad kohtuvad

Tartu Welcome Centre’isse on enam kui kuue tegutsemisaasta jooksul jõudnud inimesed rohkem kui sajast riigist. On rahvusvahelisi tudengeid, töötajaid, ettevõtjaid, pereliikmeid ning viimastel aastatel ka tuhandeid sõjapõgenikke, eelkõige Ukrainast. Pöördutakse küsimustega alates isikukoodist ja elukoha registreerimisest kuni perearsti leidmise, laste hariduse ja eesti keele õppimise võimalusteni. 

Selleks, et klientide päritoluriigid nähtavad oleks, on keskuse seinal suur maailmakaart. Punaste nööpnõeltega on märgitud ära riigid, kust kliendid pärit on. Kui selgub uus päritoluriik, lastakse nõelake lisada võimaluse korral just sel inimesel endal.

“Siin sind aidatakse”

“Sageli on inimesed segaduses, kust üldse alustada. Aitame neil luua selgust ja järjestust: millest alustada, kuhu minna, mida küsida. Tuleme neile poolele teele vastu – vahel sõna otseses mõttes, tõustes toolilt ja minnes ukse peale, kui nad saabuvad. Sellega näitame, et oleme nende jaoks olemas,“ toob Janika välja pisikese, kuid olulise nüansi.

Ta meenutab, et üks Indiast pärit noor naine, kes vajas Eesti isikukoodi, hakkas keskusesse jõudes esimese asjana nutma. Teda oli juba mitmest kohast järgmisesse saadetud ning abitusest tekkinud pinge väljendus pisaratena. “Rahustasime ta maha, aitasime täita avalduse ja ta sai isikukoodi kätte. Nädala pärast tuli ta tagasi, nägu naerul ja rahvuskaaslane kaasas, öeldes: siin sind aidatakse.”

Erilisena jäävad meelde ka need hetked, kui keskusest tuge saanud kliendid tulevad hiljem tagasi lihtsalt selleks, et oma rõõme jagada: oma kutsikat või uut pereliiget näitama või oma väikesest, aga olulisest võidust rääkima, näiteks kui asjaajamine elamisloa pikendamisel on õnnestunud esimest korda eesti keeles.

Isiklik lähenemine, mitte ainult number 

Rõõmude kõrval tuleb igapäevatöös paraku ette ka väljakutseid. “Vahel on vaja erinevatele osapooltele selgitada, miks on meie töö oluline,” märgib Janika.

Ta rõhutab, et keskuses ei lõpe teenus sel hetkel, mil pöörduja küsimusele on vastatud või dokument on vormistatud. Klientidel aidatakse edasi mõelda, mida järgmiseks teha, kuhu minna, kelle poole pöörduda. “Just selline inimlik, toetav ja järjepidev kontakt julgustab inimesi tagasi tulema. See on mõtteviis, mida me ise järgime ja mida võiks süsteemselt toetada ja levitada,” lisab ta.

“Kuue tegutsemisaasta jooksul on meie keskuses käinud juba üle 12 000 inimese – see on märkimisväärne hulk, eriti arvestades, et igale tulijale pühendume personaalselt ja meie meeskonnas on vaid kolm inimest.”

Koostöö loob võimalusi

Tartu Welcome Centre’i igapäevatööd toetavad asutajaliikmete kõrval ka koostööpartnerid. Tartu linn on Eesti Linnade ja Valdade Liidu lepinguline partner Euroopa Liidu toetatava tegevuse „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ raames. Tänu sellele projektile saab keskuses pakkuda rändetaustaga inimestele nii isikukoodi moodustamist, elukoha registreerimist kui ka igapäevaeluks vajalikku nõustamist.

Koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga toimuvad kord kuus migratsiooninõustajate seminarid. Lisaks korraldatakse keskuse ruumides Integratsiooni Sihtasutuse poolt tellitud eesti keele kursusi ja kohanemisseminare, keele- ja lõimumisklubisid.

“Liigume teadlikult one-stop-shop lahenduse poole – et inimesel oleks üks turvaline koht, kuhu pöörduda ja kust saada vajalikku teavet,” toob Janika välja uute tulijate vajadustest lähtuva tegutsemispõhimõtte. “Meie tööalaseks “supervõimeks” on empaatia ja süsteemsuse ühendamine. Me ei keskendu ainult to-do list’ile. Mõtleme ka sellele, mida inimene veel ei oska küsida, aga mis on tema jaoks päriselt oluline, st anname järgmise infokillu juba enne seda, kui inimene oskab seda ise küsida.”

Artikkel ilmus kohanemise valdkonna koostööpartnerite uudiskirjas. Uudiskirja saamiseks täitke vorm.

Kell on kolm öösel. Ateenas ei ole veel lõppenud uusaasta pidustused, kui Türgis sündinud Umut Can Ağar jõuab pärast sõpradega veedetud aastavahetust 2020. aasta esimestel tundidel koju. Ta avab ukse, haarab kohvri ja suundub lennujaama. Tema ees on täiesti tühi lehekülg uuest, veel kirjutamata peatükist: kolimine Eestisse. Umut teab vaid seda, kus ta Tallinnas paari päeva pärast tööle asub. Kõik muu ootab veel avastamist.

Nüüdseks on uue lehekülje pööramisest möödunud kuus aastat. Enne Tallinnasse kolimist elas ja töötas Umut Kreekas. „Töö ja tegemised muutusid üksluiseks,“ meenutab ta kolimisotsuse tagamaid. „Tundsin, et tahaksin end proovile panna, kasvada. Otsisin uusi väljakutseid mõnes arenevas, kiire elutempoga riigis.“

Esialgu oli tema pilk suunatud Skandinaavia poole. “Ausalt öeldes uurisin ainult Põhjamaid. Rootsi, Soome… ja siis märkasin Eestit. “Eesti – mis koht see veel on?” tabas mind mõte.”

Vastus köitis teda rohkem, kui oskas oodata. Eesti kohta rohkem uurides sai Umut teada väikesest Balti riigist, mis on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu start-up-maailmas. Wise’i, Bolti ja teiste kiiresti kasvavate tehnoloogiaettevõtete edulood viitasid sellele, et Eesti – hoolimata oma väiksusest – pakub ruumi kasvuks nii professionaalses kui isiklikus plaanis.

Tagantjärele naerab Umut, et Eestisse kolides tegi ta justkui teadliku eksperimendi kontrastidega. „Kreekas oli mul väga sotsiaalne elu. Ilm oli suurepärane. Toit maitses imeliselt. Ja järgmise sihtkoha valisin selle järgi, kus kõike seda ei ole.“

Hüpe tundmatusse

Umut on magistrikraadiga keemiainsener, kuid olles loomult rändur ja avastaja, on tal suur kogemus vabatahtlikus töös. Ta on olnud seotud Erasmus+ projektidega ning panustanud erinevatesse vabaühendustesse nii Türgis kui Kreekas. Uued keskkonnad ja kultuurid ei tekita temas hirmu, vaid elevust.

Ateenas elades kandideeris ta Eestisse tööle ja sai ka pakkumise, mis teda kõnetas. „Minu esimene töökoht siin oli klienditoe spetsialistina,“ räägib ta. Sealt algas aga kiire tõus karjääriredelil: tiimijuht, protsesside juht, osakonna juht.

Lärmakast lõunast vaiksesse põhja

Umuti esimesed muljed Eestist ei olnud aga sugugi muinasjutulised. Oli jaanuar ja ilm oli kõike muud kui külalislahke. „Mulle ei meeldi selline külm, mis pole päris külm, vaid lörtsine ja märg,” märgib ta. “Kord sajab lund, siis sulatab. Maandusin täpselt selliste tingimuste keskele.”

Kuid selle asemel, et koju varjuda ja endasse tõmbuda, tegi ta hoopis vastupidist – otsis aktiivselt võimalusi, milles kaasa lüüa ja kus inimestega kohtuda. “Osalesin kõigil üritustel, mida vähegi leidsin: pubituurid, tasuta linnaekskursioonid, ükskõik mis parajasti ette juhtus.”

Kõige rohkem üllatas teda Eestis kohatud vaikus. Türgi ja Kreekaga võrreldes tundus Tallinn lausa ebareaalne. „Mõnikord olid tänavad täiesti tühjad. Ma ei olnud sellist asja oma elus enne näinud.“

Talle meenub üks õhtu oma esimesest Eestis veedetud aastast: tasuta sissepääsuga kontsert Tallinna vanalinna hubases kohvikus, kus kohalik bänd esitles oma uut albumit. Kreekas oleks tasuta muusikaüritus tähendanud rahvamasse. „Aga kohal oli vaid kolm laudkonda, kusjuures ühes neist mina. Teises oli kolm inimest ning kolmandas lauas oli seltskond, kes silmnähtavalt tundis bändiliikmeid isiklikult. Olin jahmunud. Tasuta kontsert ja rahvast polegi? See ei olnud loogiline.“

Tagasi vaadates paneb Umutit muigama, kuidas Eesti on teda aastatega muutnud. „Nüüd olen ise nagu tüüpiline eestlane,” naerab ta. “Näen kontserti ja mõtlen: üritus algab kell üheksa õhtul, asukoht on vanalinnas, väljas on kuus kraadi külma, homme on tööpäev… Otsin justkui vabandusi, miks mitte minna.“

Võtmeoskus: tea, kust ja kuidas abi küsida

Eesti eluga kohanemise juures oli Umuti jaoks üks suurimaid pöördepunkte Settle in Estonia kohanemisprogramm. Ta lõpetas sealse eesti keele kursuse tasemel A1 ja oli lähedal ka A2-taseme keelekursuse lõpetamisele. Kuid programmis osalemise väärtus peitus hoopis milleski enamas.

„Ühel üritusel kohtusin Settle in Estonia tiimi esindajaga,“ räägib ta. “Ta juhatas mind veebileheni, kust saaksin leida endale huvipakkuvate teemade kohta rohkem infot. Sellelt veebilehelt leidsin juba järgmised lingid, kust omakorda jõudsin erinevate võimalusteni ning infoni konsultatsioonide ja muude teenuste kohta. See avas mu silmad.”

Umut tunnistab, et tema eesti keele oskus pole veel sealmaal, kus ta sooviks: kohvi saab ta edukalt tellitud, kuid sügavamate vestluste jaoks jääb keeleoskusest vajaka. Aga kokkupuude ametlike süsteemidega aitas tal leida professionaalseid kontakte ja jõuda oluliste teenusteni. Näiteks toob ta välja, et tal on olnud väga positiivne kogemus suhtluses Politsei- ja Piirivalveametiga elamisloaga seotud küsimustes ning Töötukassaga karjäärinõustamise teemadel. Ta on saanud igakülgset abi ja kasulikke juhiseid ka siis, kui otsis võimalusi asutada MTÜ. 

„Kõik nad olid väga abivalmid: selgitasid, vastasid mu küsimustele ja e-kirjadele. Kui jõuad õigete inimesteni, saad täpselt seda abi, mida vajad.”

Võtmeoskus on aga teada, kuidas endale vajalikku infot küsida. „Eestis on inimesed küll abivalmid, kuid pead olema oma küsimustega konkreetne,” õpetab ta omast kogemusest. “Kui tead, mida või kellelt küsida, saad suurepärast tuge. Kui aga ütled lihtsalt, et tahaksid ühest või teisest teemast rohkem teada, antakse sulle vastuseks vaid Google’i link.“

Elu nagu tõelisel eestlasel

Mõnda aega sai Umut oma igapäevaelus kenasti hakkama vaid inglise keelega – nii nagu paljud teisedki uued eestimaalased. Eriti nooremal põlvkonnal on inglise keel hästi suus ja keelebarjäär probleemiks ei ole. Ent ühel hetkel mõistis mees, et inglise keelega saab asjad küll aetud, kuid ei teki kuuluvustunnet.

„Kui soovid uuest kodumaast tõeliselt maksimumi võtta, pead keele selgeks õppima,“ ütleb ta. „Mitte selle jaoks, et osata täita maksudeklaratsiooni – kõik see on muudetud lihtsaks ja digitaalseks –, vaid selleks, et päriselt mõista kohalikku kultuuri ja igapäevaelu. Vastasel juhul jääd pendeldama üksnes kodu ja töö vahet – saad küll hakkama, aga jääd paljust ilma.”

Mõnest asjast, mis algul tundusid võõrad ja kummalisedki, on nüüd saanud tema lemmikosa Eestis elamisest. Näiteks on seenelkäik muutunud peaaegu rituaaliks. “Armastan loodust ja metsa. Looduses viibimine on kui teraapia: unustad vaadata telefoni, unustad mured ja kõik muu. Eriti septembris ja oktoobris pärast vihma on metsas justkui oma kliima. See vaikus seal on uskumatu. Kõnnid mööda metsarada ja kuuled ainult oma sammude krudinat. See on nii ilus.” 

Ja siis on veel saun.

Umuti esimene saunakogemus oli ühe jahimehe metsamajakeses, kuhu ta sattus, kui läks kaasa dokumentaalfilmi tegeva sõbraga. “Keset eimiskit oli puumaja, kus saime proovida hirve- ja metssea liha. Ja siis tegi jahimees sauna,” meenutab ta kogemust. 

“Istud kümmekond minutit 80–90-kraadises saunas, siis astud välja otse lumme ja hüppad jääauku. Pea kohal on täiesti selge ja tähti täis taevas. See kogemus oli nagu stseen filmist. Täiesti eufooriline.“

Pilguga tulevikku

Täna näeb Umut oma tulevikku Eestis – vähemalt lähiaastateks. „Tööalaselt olen saanud siin väga hea kogemuse. Kui oled uudishimulik ja algatusvõimeline, avaneb siin mitmeid võimalusi. Aga kui tuled siia ja ootad, et keegi ise su juurde tuleks, siis sorry, seda ei juhtu.”

Ideaalis näeb ta end edaspidi rollis, mis võimaldaks elada püsivalt Eestis, kuid sageli ringi reisida, kombineerides sel viisil Tallinna stabiilsuse ja pidevas muutuste keerises olemise.

Umuti soovitused neile, kes alustavad Eestis uut elu

1. Ole proaktiivne – võimalused ei pruugi tulla sinu juurde ise

Kirjuta, küsi, võta inimestega otse ühendust. Ka siis, kui miski on ebaselge või kobad pimeduses, võib üks lihtne kiri või sõnum avada ootamatuid uksi.

2. Varu kannatust ja sea realistlikud ootused

Asjad ei liigu alati selles tempos, nagu sooviksid, puudutagu see arsti vastuvõtule pääsemist või oma pöördumisele vastuse saamist. Eestis kiputakse tegema plaane pikemalt ette ja austatakse üksteise aega. Kui üks variant sulle ei sobi, otsi järgmine ning ära lase väikesel viivitusel end heidutada.

3. Ole avatud meelega ja püsi uudishimulik

Lase lahti ootustest ning luba Eestil end üllatada sellisena, nagu see on. Avasta suuremate linnade kõrval ka väiksemaid paiku, aktsepteeri siinset kliimat ja kohalikke tavasid ning anna endale aega kohaneda. See, mis tundub algul ebamugav, võib hiljem saada osaks Eesti võlust.

4. Ära unusta võtta D-vitamiini

D-vitamiin (ja kuum saun) aitavad üle elada pimedad ja külmad talved.

Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.

Kui oled hiljuti Eestisse kolinud, võib siinne elu tunduda esialgu keerulise mõistatusena. Miks inimesed tänaval ei naerata ega vestlust ei alusta? Kuidas leida sõpru keskkonnas, mis tundub pealtnäha väga kinnine? Ja kuidas eesti keel ometi selgeks saada? Vastused võib leida ootamatust kohast – Eesti Vabaõhumuuseumist –, kui hakata uurima Eesti ajalugu ja siinseid kombeid.

Tallinnas asuv Eesti Vabaõhumuuseum ei ole üksnes kogum vanu maju, vaid justkui aken eestlaste hingeellu. Lisaks sellele, et muuseum on külastamiseks avatud nii kohalikele eestlastele kui ka Eestit külastavatele turistidele, pakub see tegevusi ka neile, kes on hiljuti siia elama asunud. Selliste programmide eesmärk on tutvustada meie väikese riigi kultuuri ja ajalugu ning pakkuda eesti keele õppimiseks tavapärasest teistmoodi lähenemist. 

Muuseumi lõimumis- ja sotsiaalsete programmide projektijuhi Einike Sooväli sõnul on Eesti Vabaõhumuuseum uutele elanikele ideaalne koht alustamiseks, sest nii saab Eesti ühiskonda mõista tervikuna – silmade, kõrvade ja isikliku kogemuse kaudu.

Miks eestlane ei naerata?

Einike Sooväli selgitab, et muuseumis nähtav ja kogetav aitab lahti harutada eestlaste iseloomu tagamaid. „Kuna meie ekspositsioon on väga suur ja hõlmab ligi sadat maja, mis on pärit erinevatest ajastutest, saame siin Eesti ajaloo lahti rääkida algusest kuni tänapäevani. Ja mitte ainult rääkida, vaid ka näidata,” ütleb ta. 

„See annab uussisserändajatele väga hea stardi, sest nad hakkavad mõistma, miks eestlased on sellised, nagu nad on: miks me ei naerata palju, miks suhtume alguses võõrastesse ettevaatlikult ja miks on meie suhe religiooniga pigem tagasihoidlik. Näiteks räägime sellest, et eestlane usub eelkõige töösse ja isiklikku vastutusse ning et pika võõrvõimude all elamise kogemus on õpetanud meid kõige uuega alguses ettevaatlik ja pigem kahtlustav olema.“

Kui mõistad, et eestlase vaoshoitus ei ole ebaviisakus, vaid ajalooline pärand, muutub lihtsamaks nii suhtlemine kui ka uute kontaktide loomine

Kultuuriklubi: eestikeelsed sõbrad kõikjalt maailmast

Üks peamisi uussisserändajatele mõeldud keele- ja kultuuriprogramme Eesti Vabaõhumuuseumis on kultuuriklubi, mis on suunatud inimestele, kelle eesti keele oskus on vähemalt tasemel B2. 

Kultuuriklubi on kord nädalas kolmeks tunniks koos käiv grupp. Igal korral võetakse ette uus teema – alates Eesti ajaloost ja kommetest kuni igapäevaeluni. Grupp pannakse kokku koostöös Integratsiooni Sihtasutusega ning sellesse kuuluvad eri rahvusest inimesed.

„Mida rohkem erinevaid rahvusi grupis on, seda põnevam on nii meil endil kui ka neil, kes siia tulevad – kõigil on ju oma ajalugu ja kogemused,“ märgib Sooväli ja lisab, et praegu koos käivas grupis on inimesi näiteks Nigeeriast, Ungarist, Egiptusest ja Ukrainast.

Kultuuriklubi grupp on teadlikult väike – rühma mahub kuni 20 osalejat. See võimaldab kõigil aktiivselt kaasa rääkida ja loob usaldusliku õhkkonna. Kui grupp on kord koos, jääb see kogu programmi ajaks samaks. Uued osalejad saavad kandideerida järgmiste voorude ajal. 

Äsja alanud 2026. aastal on oodata programmide jätkumist ning lisandumas on ka rühmi, mis on mõeldud täiesti algajatele eesti keele õppijatele. Programmiga liitumiseks tasub hoida silm peal Integratsiooni Sihtasutuse iseteenindusel https://pesa.integratsioon.ee/login. 

Õppimine ilma eksamistressita

Muuseumikülastuste kaudu eesti keele õppimine on paljude jaoks tihtipeale lihtsam ja tõhusam kui klassiruumis sõnu pähe õppida, sest julgustab eesti keelt kohe praktikas kasutama.  

Suhtluskeeleks on sellistes programmides alati eesti keel. „Kuna koos on väga erineva kultuuri- ja keeletaustaga inimesed, on loomulik, et meie ühine keel ei ole midagi muud kui eesti keel,” märgib Sooväli. „Vastavalt grupis osalejate keeletasemele saan rääkimisel appi võtta kehakeele ning vajadusel kasutada võimalikult lihtsaid sõnu ja väljendeid. Muuseumis on hea keelt õppida just seepärast, et osalejd näevad neid asju ja kohti, millest me parajasti räägime.“

Einike Sooväli rõhutab, et keeleõppe puhul ei ole tähtis rääkida vigadeta – tähtis on lihtsalt rääkida. „Ütlen osalejatele alati, et teil on lubatud eksida – me aktsepteerime kõiki vigu. See panebki inimesed vabamalt suhtlema. Samuti aitab pinget maha võtta see, et programmi lõpus ei ole eksamit, vaid see on puhas rõõm uutest teadmistest.“

Siiski paneb ta südamele, et programmiga liitudes on oluline kohtumistel järjepidevalt osaleda. Kuigi lõpus eksamit ei ole, saavad aktiivselt osalenud inimesed diplomi ning nende kohta kirjutatakse iseloomustus. „Sellise kursuse läbimine on väga hea kogemus, mida panna kirja ka oma CV-sse. Tööandja saab iseloomustuse põhjal aimu, kas inimene on püüdlik ja kui vabalt ta eesti keeles suhtleb. Sellise programmi läbimine on päris suur boonus, isegi lausa kvaliteedimärk,“ rõhutab Sooväli.

Uued kogemused vabatahtliku töö kaudu

Lisaks programmides osalemisele on uussisserändajatel võimalik Eesti Vabaõhumuuseumis kaasa lüüa ka vabatahtlikuna. Muuseumil on suur vabatahtlike võrgustik ning abi on oodatud nii üritustel erinevates ülesannetes kui ka igapäevastes heakorratöödes, nagu puude ladumine või lehtede riisumine. 

„Järjest sagedamini näeme vabatahtlikena just välismaalt pärit inimesi. Ilmselt seetõttu, et paljudel ei ole siin veel peret ja seega on neil rohkem vaba aega ning soovi midagi uut teada saada. Vabatahtlik töö annab selleks häid võimalusi. Samuti on see hea viis leida uusi kontakte nii teiste välismaalaste kui kohalike seast,” märgib Einike Sooväli. 

„Ja me ei paku vabatahtlikele ainult tööd, vaid ka meelelahutust, näiteks kutsume neid suitsusauna. Kes ei ole käinud – palun! Olete väga oodatud.”

Einikese kolm soovitust neile, kes on hiljuti Eestisse elama asunud

1. Alusta väikestest sammudest.
   Õpi selgeks vähemalt kaks eestikeelset sõna – „tere” ja „aitäh”. Kuna eestlasi ja eesti keelt kõnelevaid inimesi on maailmas nii vähe, on see üks suurimaid komplimente, mida välismaalane eestlastele teha saab.
2. Ole kannatlik.
   Eestlased on pigem pikaldase loomuga ja tee eestlase südamesse võtab aega. Ära kiirusta ega ole pealetükkiv, vaid proovi eestlasega sõbruneda tasapisi. Kui eestlasega lähedaseks saada, avastad külma pinna alt väga truu ja toetava sõbra.
3. Ära jää koduseinte vahele ootama.
   Kui võtad ühiskonnaelust aktiivselt osa, avaneb sinu jaoks täiesti uus maailm. Eestis on palju võimalusi teha midagi toredat. Elu on lühike, seega ammuta uuest riigist nii palju teadmisi ja oskusi kui võimalik. See muudab sind palju rikkamaks ja annab hindamatu kogemuse kogu eluks.

Artikkel ilmus kohanemise valdkonna sihtrühma uudiskirjas. Uudiskirja saamiseks täitke vorm.

Oled äsja Eestisse kolinud ja tunned, et infot on palju, aga aega vähe? Kohanemisprogramm Settle in Estonia on tasuta õppeprogramm, millega Eesti riik aitab uussisserändajatel kiiremini siinse eluga kohaneda – alates praktilistest igapäevatoimingutest kuni eesti keele ja ühiskonna mõistmiseni. Programmi korraldab ja arendab Integratsiooni Sihtasutus.

Siit leiad vastused kõige sagedasematele küsimustele.

Milles kohanemisprogramm seisneb?

Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mitmest koolitusest koosnev terviklik programm, mis annab:

• ülevaate elukorraldusest Eestis
• vastused uussisserändajate kõige tavalisematele küsimustele
• võimaluse õppida eesti keelt algtasemel ja edaspidi (A1, A2, B1)

Milliseid koolitusi saad läbida ja kas osalemine on kohustuslik, sõltub sinu õiguslikust staatusest Eestis.

Kes saab kohanemisprogrammis osaleda?

Oled oodatud programmis osalema, kui 

• sulle on antud tähtajaline elamisluba – oled siia tulnud töötama, õppima, ettevõtlusega tegelema või pereliikme juurde elama
• sulle on antud tähtajaline elamisluba ajutise kaitse alusel 
• sulle on antud tähtajaline elamisluba rahvusvahelise kaitse alusel 
• oled Euroopa Liidu kodanik ja sulle on antud tähtajaline elamisõigus
• oled Euroopa Liidu kodaniku pereliige ja sulle on antud tähtajaline elamisõigus

Programmis saad osaleda kuni 5 aasta jooksul pärast esmase elamisloa või EL-i kodaniku elamisõiguse saamist.

Kellele on osalemine kohustuslik?

• Kohustuslik on see ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse saanud inimestele.
• Soovituslik, kuid vabatahtlik on see tähtajalise elamisõigusega Euroopa Liidu kodanikele ja nende pereliikmetele, samuti tavarände korras elamisloa saanud inimestele (ehk neile, kes on tulnud Eestisse töötama, õppima, ettevõtlusega tegelema või pereliikme juurde).

Mida saab kohanemisprogrammi moodulites õppida?

Programmi sisu sõltub sinu Eestis viibimise õiguslikust staatusest.

Kui oled saanud ajutise kaitse, pead kohanemisprogrammi raames läbima:

• kohanemiskoolituse baasmooduli (ülevaade Eesti riigist ja ühiskonnast)
• eesti keele kursuse tasemel A1; soovi korral saad läbida ka eesti keele kursused tasemel A2 ja B1

Kui oled saanud rahvusvahelise kaitse, pead kohanemisprogrammi raames läbima:

• kohanemiskoolituse baasmooduli (ülevaade Eesti riigist ja ühiskonnast)
• eesti keele kursuse tasemel A1, A2 ja B1

Kui oled saabunud siia tööle, õppima, ettevõtlusega tegelema, pereliikme juurde või oled Euroopa Liidu kodanik, saad kohanemisprogrammi raames valida:

• kohanemiskoolituste erinevaid teemamooduleid: baasmoodul, töö, õppimine, teadus, ettevõtlus, pere
• eesti keele kursusi tasemel A1, A2 ja/või B1

Mida kujutab endast kohanemisprogrammi baasmoodul?

Kohanemiskoolituse baasmoodul on kohanemisprogrammi Settle in Estonia kõige esimene samm. See on mõeldud kõigile Eestisse kolinud välismaalastele ning aitab sul uues riigis kiiremini ja kindlamalt kohaneda. Baasmoodul annab selge ja praktilise ülevaate sellest, kuidas Eestis igapäevaelus hakkama saada ning kuidas mõista kohalikku ühiskonda ja kultuuri.

Pane tähele: rahvusvahelise kaitse saajatele ja ajutise kaitse saajatele on koolituse läbimine kohustuslik.

Vastavalt sinu õiguslikule staatusele on baasmoodul kas 1-päevane (8 akadeemilist tundi) või 4-päevane (36 akadeemilist tundi).

Millest koolitusel räägime?

• Milline on sinu õiguslik staatus Eestis ja mida see igapäevaelus tähendab
• Kuidas Eesti riik ja ühiskond toimivad 
• Millised on olulisemad ametiasutused ja mille puhul nende poole pöörduda
• Kuidas ja millistes olukordades saab kasutada ID-kaarti ja elamisloakaarti
• Milliseid e-teenuseid Eestis pakutakse ja kuidas need elu lihtsamaks teevad
• Kuidas toimib tervishoid ja kust saada abi hädaolukorras
• Millised on eestlaste suhtlemistavad ja kombed
• Mida teha vabal ajal ja kuidas leida endale huvitegevusi
• Millised teenused ja toetusvõimalused on mõeldud välismaalastele
• Kuidas soovi korral ühiskonna- ja kogukonnaelus kaasa lüüa

Kuidas saab programmis osaleda?

Registreerumine kohanemiskoolitustele ja eesti keele kursustele käib lihtsalt:

1. Mine veebilehele www.settleinestonia.ee/login.
2. Loo konto ja logi sisse ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil.
3. Oma isiklikul kontol näed kursusi ja koolitusi, mis on sulle praegu kättesaadavad ja registreerimiseks avatud. 
4. Kui sobivat koolitust ei ole, ole kannatlik – uusi gruppe eesti keele kursustele ja kohanemiskoolitustele avatakse järk-järgult. Hoia silm peal Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ja Settle in Estonia Facebooki-lehel, kus teavitatakse uute koolitusgruppide avanemisest. 

Mida kohanemisprogrammis osalemine annab?

• Praktilised teadmised Eestis toimetulekuks: pangakonto avamine, töökoha leidmine, digiteenuste kasutamine 
• Ülevaate Eesti ühiskonnast: kultuur ja traditsioonid, haridus, tervishoid, õigused ja kohustused
• Eesti keele oskuse, mis aitab igapäevaelus ja tööl
• Uued kontaktid – kohtud teiste Eestisse tulnud inimestega ja saad jagada kogemusi

Kust saab lisainfot?

• Kohanemisprogrammi info: Integratsiooni Sihtasutuse veebileht
• Koolitustele registreerumine: www.settleinestonia.ee/login
• Jooksev info ja uued koolitused: Settle in Estonia Facebook 
• Küsimused: info@settleinestonia.ee

Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.

Tartu Welcome Centre on loomas Tartu rahvusvaheliste elanike osaluskogu – see on väike aruteluring, kuhu on oodatud eri riikidest ja taustaga inimesed, et vahetada ideid, rääkida sellest, mis on igapäevaelus oluline, ning aidata kujundada tulevasi tegevusi ja arutelusid Tartu linnas.

See on osaluskogu esimene kohtumine, kus ühiselt osalejatega pannakse paika edasine plaan: teemad, formaat, kohtumiste sagedus ja võimalused tulevikus käed külge panna.

Sündmuse info:

• Kuupäev: 17. detsember
• Kellaaeg: 15:00–18:30
• Asukoht: Tartu Welcome Centre, Ülikooli 17, Tartu
• Töökeel: inglise keel
• Osalejad: kuni 20 Tartus elavat rahvusvahelist täiskasvanut (18+)
• Pakume: suupisted, tee ja kohv

Mida oodata?

• Soe ja sõbralik õhkkond
• Vestlused väikestes gruppides
• Ühine visioonisessioon
• Võimalus jagada oma kogemusi Tartus elamise kohta
• Võimalus rääkida sellest, mis toimib hästi ja mida võiks paremini teha
• Järgmise aasta osaluskogude struktuuri koosloomine
• Varasem kogemus või ettevalmistus ei ole vajalik
   

Miks osaleda?

• Sinu kogemus annab olulist sisendit.
• Sul on võimalus mõjutada, kuidas linn mõistab ja toetab rahvusvahelisi elanikke.
• Saad kaasa rääkida, millest võiks 2026. aastal arutada.
• Aitad luua paremaid tingimusi tulevastele sisserändajatele – neile, kes saabuvad pärast sind ja kellel on sarnased küsimused ja vajadused.
• Kohtud teistega, kellele lähevad korda kogukond, kuuluvustunne ja avatum Tartu.
   

Registreerumine

Palume täita lühikese vormi hiljemalt 11. detsembriks 2025: https://forms.gle/3h89jKdnxZd2TJnk6

Küsime vaid mõne lihtsa küsimuse, et paremini mõista, kes soovivad tulla osalema. Vormi täitmine ei võta üle 10 minuti.

Kui registreerunuid on rohkem kui 20, võib osutuda vajalikuks teha valik või korraldada loosimine. Sel juhul aitavad lisaküsimused teha õiglasemaid otsuseid.

Kõigile registreerunutele saadetakse 12. detsembriks 2025 kinnitav e-kiri osalemise kohta.

Jaga kutset!

Kui tead kedagi, kes elab Tartus, räägib inglise keelt ja võiks selles arutelus kaasa lüüa, palun jaga talle seda kutset! Mida mitmekesisemad hääled ja kogemused, seda tugevam võrgustik.

Küsimused?

Võta julgelt ühendust: janika.hango@tartu.ee

See on sinu võimalus olla millegi tähendusliku loomise juures. Sinu hääl, sinu kogemused ja vaatenurk võivad päriselt mõjutada, kuidas Tartu toetab oma rahvusvahelisi elanikke.

Loodame sinuga peagi kohtuda!

Integratsiooni Sihtasutuse koostööpartnerid teevad igapäevaselt tööd selle nimel, et Eestis elavad uussisserändajad saaksid vajalikku tuge ja tunneksid end siin koduselt. Selles lugudesarjas anname neile hääle, et rääkida oma tööalastest rõõmudest, väljakutsetest ja õppetundidest.