Märtsikuu ei too endaga kaasa mitte ainult esimesi kevadmärke, vaid ka ühe olulise sündmuse eestlaste kalendris – emakeelepäeva (ehk eesti keele päeva). Igal aastal 14. märtsil tähistavad eestlased oma keele ilu, ajalugu ja püsimajäämist.

Eesti keele staatus riigikeelena ei ole alati olnud enesestmõistetav. Sajandeid oli eesti keel peamiselt talurahva kõnekeel, samal ajal kui valitsemises ja hariduses domineerisid saksa ja vene keel. Muutus saabus koos Eesti iseseisvumisega. 1919. aastal kuulutati eesti keel ametlikult riigikeeleks. See oli märgiline samm – eesti keelest sai esimest korda seaduste, teaduse ja kõrghariduse keel. See ajalooline pööre pani aluse eesti keele kiirele arengule, mis jätkub tänaseni.

Kes oli Kristjan Jaak Peterson? 

Emakeelepäeva kuupäev, 14. märts, ei ole juhuslik. See on eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (1801–1822) sünniaastapäev. Peterson oli erakordne noormees, kes valdas vähemalt 16 keelt, kuid valis oma loomingu keeleks just tollal põlatud „maakeele“. Oma lühikese, vaid 21 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta küsida oma kuulsas oodis „Kuu“ küsimuse, mis on eestlastele südamelähedane siiani:

“Kas siis selle maa keel

laulu tuules ei või

taevani tõustes üles

igavikku omale otsida?”

Need read sümboliseerivad usku, et ka väike keel võib olla maailmatasemel kõrgkultuuri keel. Petersoni julgus ja usk eesti keelde ongi põhjus, miks me tähistame emakeelepäeva just tema sünniaastapäeval.

Kuidas emakeelepäeva tähistada? Pane end proovile!

Kuigi Petersoni pärand on vana, on emakeelepäeva tähistamine riikliku tähtpäevana võrdlemisi noor traditsioon. Selle idee algatas 1995. aastal Kadrinast pärit kooliõpetaja Meinhard Laks. 

Tänapäeval on emakeelepäeva üks populaarsemaid sündmusi Vikerraadio e-etteütlus. See on lõbus ja kaasahaarav väljakutse, kus tuhanded inimesed kirjutavad raadiost kuuldud teksti reaalajas üles. Uutele eestimaalastele on see erakordne võimalus panna end proovile, sest võistlusel on eraldi kategooria ka neile, kelle emakeel ei ole eesti keel. E-etteütluse kohta leiab rohkem infot siin. 

Lisaks tasub pilk peale visata Sõnaveebile (soneveeb.ee). See on parim digitaalne abimees igale keeleõppijale, pakkudes selgust nii sõnatähendustes kui ka käänamises. Emakeelekuu puhul avaldab Eesti Keele Instituut oma Facebooki-lehel ka humoorikaid lühivideoid, mis tutvustavad  eesti keele uusi sõnu. 

Eesti keel on meie kõigi ühine vara. Kutsume teid sel emakeelepäeval märkama eesti keele ilu, osalema e-etteütlusel ja tähistama koos meiega seda imelist keelt!

Kristjan Jaak Peterson “Kuu”:

“Kas siis selle maa keel

laulu tuules ei või

taevani tõustes üles

igavikku omale otsida?”

Can’t the language of this land, 

rising to the sky, 

seek eternity in the song of wind?

Can’t this lands language

with the breeze of the song 

not rise to the heavens

to seek eternity

Artikkel ilmus Settle in Estonia uudiskirjas, mis on loodud uutele tulijatele, et pakkuda tuge kohanemisel ja aidata end Eestis kiiremini koduselt tunda. Uudiskiri aitab lihtsamini kohaneda ja kursis olla olulise infoga, mis on vajalik igapäevaelus Eestis. Uudiskirjaga saab liituda siin. 

Kujutlege stseeni: rong logiseb läbi Põhja-Itaalia päikesest kullatud künkapealsete. Viis minutit pärast maha istumist olete võõrale rääkinud ära oma eluloo, vaielnud kirglikult selle üle, kuidas valmistada parimat pastat, ja saanud kolmelt võõralt telefoninumbri. Samal ajal Tallinnas keset halli novembrit: bussis valitseb vaikus. Iga reisija istub üksi, naabertoolil kott, mis hoiab kaitsekilbina eemal igaühe, kes tahaks end sinna toetada.

Paljude jaoks mõjuks selline elumuutus külma dušina. Mattia Dossetto – Itaaliast pärit endise koka ja sotsiaaltöötaja – jaoks olid need kultuurilised kontrastid aga väärtuslik osa mõttemaailma muutusest, mida ta Eestisse elama asudes otsima tuli. Nüüd, pärast peaaegu kolme aastat Tallinnas, on Mattia liikunud profiköögist edasi, tegeledes sotsiaalprojektidega, mis aitavad teistel uussisserändajatel kohaneda ning leida üles oma juured ja tiivad.

Armastus, mis viis hüppeni tundmatusse

Mattia teekond Eestisse sai alguse hoopis Tšehhist, kui ta töötas Erasmus+ programmis. Just seal kohtas ta eestlannat. „Nagu paljude teiste itaallaste puhul, keda olen kohanud, oli ka minu Eestisse kolimise põhjus see, et armusin eesti naisesse,“ muigab ta.

Koos kaaluti erinevaid elukohavalikuid, kuid peale jäi Eesti. „Peamine põhjus siia tulekuks oli loomulikult armastus, kuid teiseks argumendiks olid karjäärivõimalused. Itaalias on lihtsam asjadega alustada, kuid keeruline saavutada stabiilsust. Otsisin teistsugust mõttelaadi ja mulle väga meeldis see, mida Eestit esimest korda külastades nägin.“

E-Eesti: 15 minutit uue elu alustamiseks

Mattia kolis Tallinnasse pimedas ja hallis novembris. Halvale suusailmale pakkus aga vastukaalu Eesti digitaalne efektiivsus, mis teda koheselt võlus. „Olin kuulnud Eestist kui IT-riigist ja sellest, et Tallinn on väga digitaalne, aga mul ei olnud õrna aimugi, mida see tegelikult tähendab,“ tunnistab ta. Peagi koges ta omal nahal teravat kontrasti oma bürokraatliku kodumaaga: „Avasin siin oma ettevõtte umbes 15 minutiga.“ 

Eestisse kolimine tähendas Mattia jaoks alustamist nullist. Ta töötas esialgu restoranis kokana, enne kui tüüris tagasi sotsiaaltöö valdkonda. Juba oma teisel aastal alustas ta koostööd Tallinna linna erinevate ametitega, sealhulgas tervishoiu-, kultuuri- ja haridusvaldkonnas. Täna on ta täiskohaga projektijuht “Vaimse tervise sarjas”, keskendudes kahele teemale, mille vastu tunneb ta suurimat kirge: vaimne tervis ja integratsioon.

Luues inimestevahelisi sidemeid

Nüüd kasutab Mattia omaenda kogemust, et toetada saatusekaaslasi lõimumise väljakutsetega. Tema algatatud projekt “Roots and Wings” (“Juured ja tiivad”) julgustab Eestis elavaid välismaalasi väärtustama oma päritolu, samal ajal kohanedes eluga uuel kodumaal. „On lihtne kõige üle viriseda. Palju raskem, kuid kasulikum on endalt küsida: „Mida ma ise saaksin paremini teha? Milliseid samme peaksin astuma, et luua võimalus kasvamiseks?“ selgitab ta.

Teine lõimumisega seotud projekt, mida ta juhib, on üritustesari “Intercultural Dinners” (“Kultuuridevahelised õhtusöögid”), mis toob kokku eestlased ja uussisserändajad läbi toidu universaalse keele. Mattia usub, et tõeline integratsioon toimubki just „läbi ühise tegutsemise ja koostöö, mitte ainult rääkides“.

Kuid tema tegevus ulatub ka väljapoole väliskogukonda. Koos oma eestlasest kaaslasega külastab Mattia koole ja noortekeskusi, et toetada noorema põlvkonna vaimset tervist. „Meie eesmärk on luua koht, kus on turvaline ja kus inimesi julgustatakse oma emotsioonidest rääkima,“ ütleb ta. Nõustamise asemel keskenduvad nad ennetustööle, kasutades loovaid meetodeid nagu luule ja maalimine, et aidata noortel jagada oma unistusi ja tulevikuplaane. „Püüame tekitada inimlikku kontakti ja võidelda eraldatusega, mis tekib eriti noortel, kes kasvavad üles väga digitaalses maailmas.“

Keeleoskus kui võti

Mattia usub, et keel on võtmetegur lõimumiseks, isegi kui plaan Eestisse pikemaks jääda ei ole kindel. „Olen kuulnud paljusid välismaalasi ütlevat: „Ma ei tea, kui kauaks siia jään, seega ei hakka ma keelt õppima.“ Selline suhtumine ei vii kuhugi. See on nagu sõita autoga, millel on käsipidur peal.“

Ta meenutab murrangulist hetke Prisma kaupluse kassas, kui ta kogus julgust, et kasutada oma vähest eesti keele oskust. „Teenindajaks olnud vanem proua naeratas ja vastas mulle eesti keeles – ta oli nii õnnelik! Ma ei rääkinud täiuslikult, aga see kogemus julgustas mind eesti keelt rohkem kasutama.“

Sooritanud hiljuti edukalt eesti keele A2-taseme eksami, rõhutab Mattia, et keeleõpe on suur lugupidamisavaldus kohalike vastu. „Olen märganud, et eestlased avanevad palju rohkem, kui sa nende keeles räägid. Kui sa seda ei tee, siis pole see suhtlus kunagi päris sama. Tallinnas on küll võimalik ainult inglise keelega hakkama saada, aga sellisel juhul elad sa justkui mulli sees. Mina tahtsin seda vältida.“

Settle in Estonia: infost tunnetuseni

Oluline nurgakivi Mattia sisseelamisel oli kohanemisprogramm “Settle in Estonia”, millest ta võttis kõik, mis võtta andis. Ta läbis kõik pakutavad koolitusmoodulid – ettevõtlusest igapäevaeluni. „Lisaks sellele, et saad sealt kasulikku infot, toetab su kohanemist ka mõttelaad, et panustad aega teema kohta õppimiseks. See kõik mõjutab seda, kuidas Eestit ja siinset ühiskonda tajud,” märgib ta.

Ka programmi raames pakutavad tegevused väljaspool klassiruumi, näiteks kultuuriekskursioonid, andsid kohanemisse suure panuse. „See oli super – õppida ajalugu ja kultuurilisi sümboleid… See oli hetk, mil tundsin „eestlaseks olemise tunnet“, mis on hoopis midagi muud kui lihtsalt info ammutamine.“

Eesti sügavam hingus

Lisaks digitaalsetele võimalustele on Mattia armunud ka Eesti „hinge“. Maapiirkonnas asuvas suvemajas veedetud aeg – ilma elektrita ja allikast vett tuues – aitas tal mõista kohalike lähedast sidet loodusega. „Alguses, kui inimesed metsast rääkisid, ei saanud ma sellest aru. Aga nüüd, mil olen ise siinse looduse keskel viibinud, mõistan seda hästi. See looduse ja inimese vaheline kontakt on siin nii vahetu. Eestlased elavad loodusega tõelises kooskõlas.“

Kõige sügavama emotsionaalse sideme Eestiga sai ta aga laulupeol. „Olin kuulnud lugusid laulvast revolutsioonist, sest mu kaaslase pere oli iseseisvumise sündmustega seotud. Kuid olin üllatunud, kui tugevalt see mind puudutas, kui ma ise laulupeol viibisin. Nägin üht vanaisa, kellel istus väike poiss õlgadel. Nad mõlemad laulsid ja vanaisal olid pisarad silmis. Seda oli väga liigutav vaadata.“

Olenemata sellest, kas ta uisutab Haapsalu merejääl või veab sotsiaalprojekte Tallinnas, on Mattia Dossetto leidnud endale sobiva rütmi. Ta tunnistab, et siinseid veidrusi ei pruugi alati olla lihtne mõista, kuid Mattia jaoks on just need muutnud siinse kogemuse väärtuslikuks. „Eesti ei ole üldse normaalne!“ lõpetab ta naerdes. „See on väga spetsiifiline ja omamoodi koht – ning see just ongi selle juures ilus.“

Mattia soovitused sujuvaks kohanemiseks Eestis

• Vabasta käsipidur. Ära oota keeleõppega seni, kuni oled kindel, kui kauaks Eestisse jääd. Eesti keele õppimine on märk austusest ja kohalikud avavad end sulle palju rohkem, kui näevad, et püüad.
• Liigu info hankimisest tunnetuse saamiseni. Kasuta Eesti tundmaõppimiseks erinevaid võimalusi, näiteks programme nagu “Settle in Estonia”. Ära piirdu üksnes internetist lugemisega, vaid käi kultuuriekskursioonidel ja muuseumides. Ajalooline kontekst aitab sul mõista siinse elu tagamaid.
• Ära piirdu Tallinnaga. Tõelise Eesti kogemiseks pead pealinnast välja minema. Matka metsades ja avasta väikeseid külakesi maapiirkonnas.
• Leia oma kogukond läbi tegutsemise. Lõimumine toimub kõige edukamalt siis, kui inimesed teevad asju koos. Liitu Facebookis välismaalaste gruppidega, osale tasuta keeleklubides või lauamänguõhtutel. 
• Külasta rahvuslikke sündmusi. Eesti hinge mõistmiseks pead kogema laulupidu või tähistama jaanipäeva. Need on hetked, mil eestlaste ajalugu ja vastupanuvõime muutuvad silmaga nähtavaks.

Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.

Vastlakuklite söömine on tore traditsioon, aga kas sa tead, milline on tegelik vastlapäeva ajalugu?

Helena Haller

Eesti Vabaõhumuuseumi kommunikatsioonijuht

Vastlapäeva tähistamise komme on juba sajanditevanune, kuid see on siiani elav ja püsinud paljuski muutumatuna.

Vastlapäev on püha, mida tähistame igal aastal. See on liikuv püha, selleks on noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid ja päev enne tuhkapäeva. Vastlapäev märgib ülestõusmispühade-eelse seitsme nädala pikkuse paastu eelõhtut, mida tähistatakse tantsu ja tralli, rammusate roogade ja õues hullamisega.

Üks on kindel, vastlapäeva ei saa tähistada liugu laskmata. Seda toredat traditsiooni järgivad ka tänapäeval nii noored kui vanemad. Vanarahvas uskus, et mida pikem liug, seda pikem lina. Aga mida see ikkagi tähendas? Kas pikemaks pidi venima voodilina, saunalina või hoopis laudlina? Tegelikult arvati, et mida pikem on liug, seda pikemaks kasvab linataim. Mida pikem linataim, seda ilusamat kiudu sellest sai, seda peenemat lõnga oli kiust võimalik kedrata ja seda kvaliteetsemat kangast lõngast kooti. Nõnda sai pere endale selga paremad riided ja linamüügist jõukust koguda. Ehk tänapäeva mõistes – mida pikem liug, seda kopsakam pangaarve.

Vastlapäeva ei saa tähistada liugu laskmata

Kui minna vastlapäeval Tallinnas lauluväljaku või Tartus Toomemäe nõlvadele, on rahvast näha murdu. On ju sel päeval lastud liug kogu järgneva aasta tööde ja tegemiste õnnestumisteks tähendusrikas ja oluline!

Eelmise sajandi teisel poolel lasti mäest alla suurte kelkude ja isegi regedega, tehti hobusega saanisõitu, sajand varem sobis selleks peotäis linu või linane kott, kuid tänasel päeval kõlbavad liulaskmiseks nii kiletükid, plastlauad kui igat sorti kelgud.

Kindlasti käib vastlapäevaga kaasas vurri vuristamine. Seajalakontidest valmistatud vurrid teevad ringiajamisel iseloomulikku undavat häält, mille kohta usuti, et see peletab eemale kurjad vaimud. Tänapäeval võib vastlavurri valmistada ka nööbist, kui seajalakont liiga äärmuslik tundub.

Eesti Vabaõhumuuseumis saab proovida, kuidas käib kada ajamine

Vastlapäev on naistepüha, mil ketramine ja kudumine olid keelatud. Selle asemel pidid naised minema kõrtsi ja maitsma punast jooki, mis annab naisterahvale terveks aastaks klaari jume ja kena punapõsise väljanägemise. Milline naisterahvas seda ei sooviks? Usuti, et vastlapäeval juuste kammimine ja lõikamine tagab pikad ja tihedad kiharad. Ainult lõigatud juukseid ei tohi laiali jätta, kuna see võib kaasa viia mälu!

Väga vanadest vastlakommetest ja -uskumustest on aja jooksul kujunenud toredad vastlamängud, nagu kada ajamine ja sigade põllule ajamine – ikka selleks, et järgmine aasta läheks hästi ning et mustus ja laiskus kimbutama ei tuleks.

Vastlapäeva kõige magusam osa on loomulikult vastlakukli söömine

Vastlatoitudest on hästi teada hernesupp. Vanarahvas keetis aga vastlapäeva hommikuks ka tanguputru, mis oli meie esivanemate pidupäevasöök. Lõunaks valmistati seajalgu – jõuluks tünni pandud sealihavarudest olid vastlaajaks tünnipõhja jäänud vaid seajalad ja -saba. Pärast vastlapäeva loobutigi rammusast toidust.

Ehkki luteri usk paastumist ei nõua, tähendas kevadtalvine aeg talurahvale siiski kesisemat toidulauda. Värsket piima ja muna sai taas alles lihavõtte ajal. Tänapäevaseid lemmikuid – õhulisi vahukoorega vastlakukleid – hakati küpsetama alles 1930. aastatel, enne seda oli vastlamaiuseks odrajahust karask.

Sel aastal toimub ka eriti maitsev üritus: Tallinna kuklifest. See on unikaalne talvine toidufestival, mis ühendab Eesti elujõulised vastlapäevatraditsioonid ja Tallinna maailmatasemel kohvikukultuuri. Festival toimub üle kogu linna ja kaasab suure osa Tallinna kohvikutest ja pagarikodadest, kus pakutakse maitsvaid vastlakukleid – nii klassikalisi kui ka uuenduslikke.

Artikkel ilmus Settle in Estonia uudiskirjas, mis on loodud uutele tulijatele, et pakkuda tuge kohanemisel ja aidata end Eestis kiiremini koduselt tunda. Uudiskiri aitab lihtsamini kohaneda ja kursis olla olulise infoga, mis on vajalik igapäevaelus Eestis. Uudiskirjaga saab liituda siin. 

Uude riiki kolimine on rohkem kui uus aadress ja uued harjumused. Kohanemine toimub ka vaikselt – siis, kui hakkad tundma, kuidas linnad „hingavad“, milline on valgus eri aastaaegadel ja kui palju ruumi on Eestis loodusele. Tõeline oma koha tunne saab tekkida enamasti just neil hetkedel, mil lihtsalt oled – vaatad lainetavat merd või kuulad metsakohinat.

Hea uudis on see, et Eesti pakub lihtsalt olemiseks mitmeid võimalusi. Ja paljud paigad, mis annavad siinsest riigist kõige vahetuma tunde, on täiesti tasuta. Need on avatud ööpäeva- ja aastaringselt ega eelda muud kui soovi minna ja vaadata. Allpool on valik kohti üle Eesti, mis sobivad hästi ka neile, kes alles loovad sidet uue kodumaaga. Kuid pane tähele: pimedal ajal ja libedaga tasub arvestada ilma ja oludega, valida sobivad jalanõud ning võtta rahulik tempo.

Koht, mis näitab kui oluline on ruum

Põhja-Eesti rannik ja Virumaa mereäärsed alad annavad Eestile iseloomuliku näo. Ida-Virumaal Narva-Jõesuu rannas saad kogeda avarust, männimetsa ja horisonti, mis ei lõpe kohe maja või maanteega. Mere ääres jalutades on lihtne märgata, kui oluline on eestlaste jaoks ruum: võimalus olla omaette, ilma et see tähendaks üksindust. Sama koht mõjub eri aastaaegadel erinevalt – suvel on meri hele ja kutsuv, sügisel range ja tume, talvel karge ja vaikne. Just see vaheldus õpetab Eestit lugema mitte kalendripäevade, vaid looduse rütmi kaudu.

Paik, kus mõte saab korda

Rabade kogemine aitab mõista Eestit sama palju kui linnad ja ajalugu. Mukri raba on üks neist paikadest, kus loodus on ligipääsetav ka siis, kui matkamine pole sinu igapäevane harjumus: laudteed juhatavad läbi avara maastiku, kus silm harjub kaugusega ja kõrv vaikusega. Rabas ei pea midagi „ära tegema“ – siin saab lihtsalt kohal olla. Paljud uued elanikud ütlevad, et just rabas tekib esimest korda tunne, et mõte saab korda: tempo aeglustub ja tähelepanu liigub detailidele, näiteks sammude kõlale laudteel. Talvel lisandub lumega teine mõõde, suvel lõhnad ja linnuhääled, sügisel kirkad värvid, kevadel vesi ja valgus.

Eesti suurim juga

Kui tahad lühikese ajaga näha midagi, mis tundub korraga tuttavlik ja üllatav, sobib selleks Jägala juga. See on Eesti suurim juga ning hea näide, kuidas loodus võib siin olla jõuline ka siis, kui vahemaad on väikesed. Kevadise suurvee ajal on juga eriti võimas, ent ka sügisel ja talvel on tal oma nägu – külmaga tekivad jäävormid, mis muudavad maastiku peaaegu skulptuuriks. Jägala juga on koht, kuhu saab minna ka siis, kui aega on vähe: lühike peatus annab selge elamuse ja tuletab meelde, et Eesti „vaikus“ ei tähenda alati tasast maastikku – siin on ka liikumist ja energiat.

Rohkem kui roheline taust

Mets on Eestis rohkem kui roheline taust – see on osa igapäevast, puhkamise viis ja sageli ka vaikne väärtus, millest saadakse aru alles kohapeal. Seetõttu tasub avastamiseks võtta RMK matkarajad, mis katavad kogu riiki ja pakuvad erineva pikkuse ning iseloomuga teekondi. RMK rajad on hea valik, kui tahad liikuda turvaliselt ja iseseisvalt: tee on enamasti märgistatud ja arusaadav. Sa ei pea minema kaugele, et sattuda loodusesse – sageli piisab ühest bussisõidust või lühikesest autosõidust. Sellistel radadel tekib kiiresti tunne, et Eestis on võimalik oma elu korraldada nii, et loodus ei ole „eriline sündmus“, vaid normaalne osa nädalast.

Suvel elav, talvel meditatiivne

Lääne-Eesti randades muutub aastaajalisus eriti nähtavaks. Valgeranna rand on hea paik, kus kogeda, kuidas üks ja sama koht võib eri ajal olla täiesti erinev: suvel elav ja liikumist täis, talvel avar ja peaaegu meditatiivne. Mere ääres jalutades hakkad märkama ka Eesti valguse eripära – pikki õhtuid suvel ja lühikesi päevi talvel, millega kohalikud pigem kohanevad kui võitlevad vastu. Ranna ja metsa kohtumine annab võimaluse valida: kas minna pikemaks jalutuseks või lihtsalt istuda ja vaadata, kuidas ilm muutub. Selline lihtne tegevus aitab uuel elanikul tunda, et Eestis ei pea kogu aeg kuhugi jõudma – vahel piisab, kui oled kohal.

Kõrged paekaldad ja avatud meri

Kui soovid kogeda Eesti põhjamaist ja veidi karmimat rannikukarakterit, on selleks üks mõjusamaid kohti Pakri pankrannik. Kõrged paekaldad ja avatud meri loovad tunde, et oled korraga lähedal ja kaugel – Tallinn ei ole siit ülemäära kaugel, ent maastik on juba teistsugune. Pakri juures on ilm alati osa kogemusest: tuul, udulaamad, kiirelt vahetuv taevas. Siin saad aru, miks eestlased räägivad sageli ilmast – mitte small talk’i pärast, vaid sest ilm päriselt kujundab seda, kuidas koht end avab. 

Mitme näoga maa

Lõuna-Eestis muutub Eesti reljeef ja meeleolu. Haanja kõrgustik pakub künkaid, vaateid ja vaikseid teid, mis erinevad Põhja-Eesti tasasematest maastikest. See piirkond aitab mõista, et Eesti ei ole ainult „üks väike tasane riik“, vaid mitme näoga maa. Haanjas on lihtne tajuda maaelu rahulikumat rütmi ja vahetumat kontakt loodusega. Kui oled harjunud linnaga, annab Haanja võimaluse kogeda ruumi nii, et see ei tundu tühjusena, vaid puhkusena.

Enamat kui lihtsalt park

Ka linnakeskkonnas on Eestis kohti, mis aitavad rütmi vahetada ilma, et peaks kuhugi kaugele sõitma. Kadrioru park on Tallinna üks parimaid näiteid sellest, kuidas park ei ole ainult „ilus koht“, vaid päris linnaruumi osa. Siin jalutavad inimesed igal aastaajal: hommikul tööle, lõunal väikese pausi ajal, õhtul pere või sõpradega. Kadriorus on lihtne märgata, kuidas eestlased kasutavad avalikku ruumi: rahulikult ja ilma liigse kärata. Uuele elanikule võib see olla hea koht, kus harjuda linna tempoga nii, et kõrval on alati rohelus, mis tasakaalustab.

Rahulik ja dramaatiline korraga

Eesti looduse omanäolisus tuleb eriti esile kohtades, kus maastik on kujunenud veest ja ajast. Taevaskoja paljand on selline paik: liivakivipaljandid, mets ja jõgi loovad koos keskkonna, mis tundub korraga rahulik ja dramaatiline. Siin on lihtne mõista, miks Eestis armastatakse lugusid ja pärimust – maastik ise tekitab tunde, et siin on midagi rohkemat peidus. Taevaskoda sobib hästi päevaks, mil tahad loodust kogeda mitte ainult jalutuskäiguna, vaid ka elamusena, mis jääb meelde.

Oma karakteriga säär

Saared annavad Eestile omaette mõõtme ning aitavad mõista, miks „äär“ võib olla sama oluline kui „keskus“. Sõrve säär pakub avarust ja vaikust, mida on mujal raske leida. Poolsaare servas on meri ja tuul pidevalt kohal ning see muudab tajutavaks, kui palju mõjutab loodus inimese olemist: kuidas sa liigud, mõtled ja planeerid. Sõrves on lihtne kogeda seda, et Eestis ei pea elu olema kiire, et see oleks sisukas. Sageli just sellistes paikades tekib uus harjumus – minna tagasi. Mitte „vaatama“, vaid olema.

Kohad, kuhu tagasi tulla

Kui tahad Eestit kiiremini omaks võtta, vali üks koht ja mine sinna korduvalt: samasse randa eri kuudel, samale rabateele eri valguses, samale rannikule eri tuultega. Nii muutub Eesti kaardipunktidest kogemuseks. Ühel hetkel märkad, et need paigad ei ole enam kohad, kuhu minna, vaid kohad, kuhu tagasi tulla. See ongi üks selgemaid märke, et uus kodumaa hakkab tasapisi omaks saama.

Artikkel ilmus Settle in Estonia uudiskirjas, mis on loodud uutele tulijatele, et pakkuda tuge kohanemisel ja aidata end Eestis kiiremini koduselt tunda. Uudiskiri aitab lihtsamini kohaneda ja kursis olla olulise infoga, mis on vajalik igapäevaelus Eestis. Uudiskirjaga saab liituda siin. 

24. veebruar on eestlastele kõige olulisem riigipüha – Eesti Vabariigi aastapäev. Sel päeval tähistame oma riigi iseseisvust ja vabadust.

Tänavu tähistame Eesti 108. sünnipäeva. Kutsume ka teid saama osa Eesti sünnipäeva traditsioonidest. Siin on mõned viisid, kuidas eestlased seda päeva tavaliselt tähistavad.

• Päikesetõusul lipu heiskamine: Paljud eestlased kogunevad varahommikul vaatama sinimustvalge lipu heiskamist (Tallinnas heisatakse lipp Pika Hermanni tornis). 
• Paraad: Keskpäeval toimub Tallinnas Vabaduse väljakul kaitsejõudude paraad. Samuti toimub eri linnades tasuta kontserte. See on hea võimalus kas üksi või koos lähedastega jalutama minna ja rahvapidu nautida.
• Pidulik õhtusöök: Õhtul kogunevad pered ja sõbrad kodus ühise laua taha. Traditsioonilisele pidulauale kuuluvad sageli kiluvõileivad, must leib ja kama.
• Teleülekande vaatamine: Õhtu lõpeb presidendi aastapäeva kõne, piduliku kontsert-etenduse ja vastuvõtuga, mida paljud jälgivad teleri vahendusel ETV-st.

Sel päeval on Eestis puhkepäev, mil võetakse aega oma kodu, pere ja riigi jaoks. Kutsume teidki kandma sel päeval sini-must-valget sümboolikat või pakkuma sõpradele tükikese kooki. 

Head Eesti Vabariigi aastapäeva!

Artikkel ilmus Settle in Estonia uudiskirjas, mis on loodud uutele tulijatele, et pakkuda tuge kohanemisel ja aidata end Eestis kiiremini koduselt tunda. Uudiskiri aitab lihtsamini kohaneda ja kursis olla olulise infoga, mis on vajalik igapäevaelus Eestis. Uudiskirjaga saab liituda siin. 

Integratsiooni Sihtasutus pakub alates 2026. aasta jaanuarist kuni 2027. aasta märtsini Eestis elavatele täisealistele eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele võimalust osaleda Tallinnast ja Narvast algavatel õppereisidel. Õppereiside eesmärgiks on suurendada eesti keele oskust ning sidet Eesti riigi kultuuriruumiga.

Õppereiside sisu ja eesmärk
 

Õppereisid on suunatud täiskasvanutele, Eestis elavatele eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel, kuid kes soovivad omandada ja praktiseerida eesti keelt igapäevases keskkonnas. Kavas on külastada kultuuriloolisi paiku ning muuseume, etendus- ja kultuuriasutusi, mis aitavad mõista eesti kultuuri eripära, kombeid ja traditsioone. Programmi hulka kuuluvad aktiivõppe tegevused nii muuseumides kui ka bussisõidu ajal.

Praktiline info ja registreerimine
 

Jaanuarist 2026 kuni märtsini 2027 toimub algusega Tallinnast 36 õppereisi ja algusega Narvast 24 õppereisi, millest igaühel saab osaleda kuni 40 inimest, kelle eesti keele oskus on algtasemel. Kõik õppereisid on ühepäevased ja toimuvad enamasti nädalavahetustel. Osalemine on tasuta.

• Narva reisid saavad alguse Narva Peetri platsilt ja lisaks tehakse peatusi ka lähiümbruse keskustes – Jõhvis ja Sillamäel –, et võimaldada laiemat osalemist.
• Tallinna reisid on algusega aadressilt Mere pst 5.

Kogu täpse info leiab ja registreeruda saab Integratsiooni Sihtasutuse veebipõhises iseteeninduses, kuhu pääseb sellelt lingilt: https://iseteenindus.integratsioon.ee/login

Tähelepanu! Õppereisil saavad osaleda ainult eelnevalt registreerunud inimesed. Korralduse sujuvuse ja rahastaja reeglite järgimise tõttu ei saa me kahjuks registreerimata inimesi bussi lubada.

Avame gruppe jooksvalt läbi aasta.

Õppereiside sihtkohad Tallinnast ja programmide lühikirjeldus

• Tartu: Giidiga ekskursioon Eesti Rahva Muuseumis. Ringkäik Aparaaditehases. Vanemuise teatri külastus giidiga. Jalutuskäik Toomemäel ja Tartu vanalinnas.
• Narva: Narva kunstigalerii külastus. Narva Aleksandri kiriku ja kirikutorni külastamine. Jalutuskäik Narva vanalinnas. Giidiga ekskursioon Narva Muuseumis.
• Viljandi: Giidiga ekskursioonid Kondase Keskuses ja Ugala teatris. Ringkäik Viljandi lossimägedes ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse külastamine.
• Järvamaa: Giidiga ekskursioonid A.H. Tammsaare Muuseumis Vargamäel, Wittensteini Tegevusmuuseumis, Eesti Ringhäälingumuuseumis ja Eesti Piimandusmuuseumis.
• Sibulatee – Giidiga ekskursioonid Kodavere pärimuskeskuses, Koljka Vanausuliste muuseumis ja Samovari majas Varnjas.
• Lääne-Harjumaa: Ekskursioonid giidiga Rummu karjääris, Padise kloostris ja Risti kirikus, Arvo Pärdi keskuses ja jalutuskäik Keila- Joa pargis ja Pakri panga ja tuletorni juures.
• Kohtla-Järve: Ekskursioonid giidiga Sillamäe muuseumis, Kohtla Kaevanduspargis, jalutuskäik Valaste joa juures ning ringkäik Maidla mõisas ja Aidu veespordikeskuses.
• Rakvere: Ekskursioonid giidiga Rakvere teatris, Rakvere linnuses ja Vallimäel ja Rakvere linnas.
• Haapsalu: Ekskursioonid giidiga Iloni Imedemaal, Haapsalu Piiskoplinnuses, Rannarootsi Muuseumis ja Raudtee- ja Sidemuuseumis.
• Pärnu: Ekskursioonid giidiga Pärnu Endla teatris, Pärnu Muuseumis, Koidula Muuseumis. Pärnu Keskraamatukogu maja ja Pärnu Kontserdimaja külastus ning jalutuskäik rannas.

Õppereiside sihtkohad Narvast ja programmide lühikirjeldus:

• Tartu: Giidiga ekskursioonid Eesti Rahva Muuseumis, Tartu Mänguasjamuuseumis ja jalutuskäik Tartu vanalinnas.
• Lääne-Virumaa: Giidiga ekskursioonid Rakvere teatris, Rakvere linnuses, Sagadi mõisas ja metsamuuseumis ja Kadrina kiriku külastamine.
• Järvamaa lõunaosa: Giidiga ekskursioonid Eesti Piimandusmuuseumis, Olustvere mõisas ja Käru titekärude muuseumis.
• Järvamaa põhjaosa: Giidiga ekskursioonid Wittensteini Tegevusmuuseumis, Järvamaa muuseumis, Eesti Ringhäälingumuuseumis ning Anna kiriku külastus.
• Tallinn: Giidiga ekskursioonid Eesti Arhitektuurimuuseumis ja Lennusadamas ning jalutuskäik Balti jaama turul ja Telliskivi piirkonnas.
• Valgamaa: Giidiga ekskursioonid Sangaste lossis, Valga sõjamuuseumis ja Helme ordulinnuses ning jalutuskäik Tõrvas.
• Viljandimaa: Giidiga ekskursioonid Kondase Keskuses ning Viljandi linnaekskursioon, mille käigus külastatakse ka lossimägesid ja rippsilda. Jalutuskäik mööda Viljandi linnalooduse matkarada.
• Lääne-Virumaa rannik: Giidiga ekskursioon Käsmu Meremuuseumis. Matk Altjas. Võsu ja rannaküla tutvustus. Vihula mõisa tuur.
• Lääne-Harjumaa: Rummu karjääri ja vanglamuuseumi külastus. Giidiga ekskursioon Padise kloostris ja Arvo Pärdi keskuses. Jalutuskäik Keila-Joa pargis.
• Jõgeva: Giidiga ekskursioon Betti Alveri Muuseumis ja Kalevipoja Muuseumis ning jalutuskäik Jõgeval.

Õppereise korraldab Õppekeskus OÜ. Lisainfo: Janus Paurman: e-kiri janus.paurman@gmail.com või telefonil 56604379.

Õppereisid on suurepärane võimalus avastada Eestit, õppida keelt ja süvendada sidet Eesti kultuuriga. Tule asu koos meiega keele- ja kultuuriteele!

Tegevuste toimumist on kaasrahastanud Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus. 

Rohkem kui kümme aastat enne Eestisse kolimist oli Furkan Öztürk tee siia juba leidnud – seda tänu muusikale. Noore mehena Türgis elades avastas ta Eesti folk metal bändi Metsatöll. Just nende lood olid põhjuseks, miks tärkas Furkanis huvi põhjamaise riigi vastu, mida ta polnud kunagi külastanud.

Tänaseks on Eestist saanud Furkani kodu. Ta elab siin koos oma eestlannast naise Ksenia ja kahe chihuahua, Sipsiku ja Punjaga, luues elu, milles põimuvad tema Türgi juured ja Eesti traditsioonid. Avastades kohalikke pagariärisid ja harjutades igal võimalusel eesti keelt, jagab Furkan oma kasvavale jälgijaskonnale Instagramis humoorikaid sissevaateid siinsesse kultuuri.

Muusikaga põhjamaisele lainele

Furkani side Eestiga algas 2010. aastate alguses, kui ta otsis vaheldust hip-hop muusikale, mis tavaliselt tema playlist’is kõlas.

„Otsisin folk-rokki ja leidsin Soome bändi Korpiklaani, pärast neid jõudsin Metsatölluni,“ meenutab ta. Metsatöllu muusika avaldas talle nii sügavat muljet, et ta kirjutas bändile isegi Facebookis ja küsis, kas neil on plaanis kunagi tulla Türki esinema. Vastus oli eitav, kuid huvi Põhja-Euroopa kultuuri, eluolu ja keelte vastu oli idanema hakanud. „See kõik oli minu jaoks väga põnev, sest see erines nii palju sellest, mida seni teadsin,“ räägib ta.

eBay Türgi kontorist Baltikumi Silicon Valley’sse

Kuigi Metsatöll oli Furkani esimene kokkupuude Eestiga, ei jäänud see viimaseks. Kui ta hakkas rohkem huvituma ettevõtlusest ja innovatsioonist, jäi Eesti nimi talle üha uuesti ja uuesti kõrvu.

Selleks ajaks, kui Furkan 2017. aastal ülikooli läks, teadis ta kindlalt, et soovib tegeleda ettevõtlusega. Ta võeti vastu Türgi Ettevõtlusfondi – ta oli üks 40 üliõpilasest, kes valiti välja ligi 140 000 kandidaadi seast üle kogu riigi. Ta osales aktiivselt ÜRO ja Google’i korraldatud idufirmade üritustel, kus vestlustes digitaalsest arengust ja uutest ideedest kajas samuti pidevalt vastu üks nimi.

„Eesti, Eesti, Eesti,“ kuulis ta igalt poolt.

Töötades Türgi eBays, avanes ootamatu uks: kui ettevõte teatas Türgi turult lahkumisest, võttis Furkan seda kui märki vaadata välismaa suunas.

„Tundsin, et vajan oma ellu erinevaid kultuure,“ ütleb ta. „Mu ema on kreeka immigrant, kuid rahvuselt türklane, isa on türklane. Mitmekultuurilisus on mul veres.“

Ta kandideeris ühte Euroopa Liidu projekti, kust valiti ta Pärnu Huubi – Eesti läänerannikul asuvasse innovatsioonikeskusesse. 2023. aasta veebruaris koliski ta Lõuna-Türgis asuvast Adanast Pärnusse, olles valmis Eesti ellu sukelduma.

Kohtumine kangelastega

Peagi pärast saabumist nägi Furkan oma uues kodulinnas lõpuks ka Metsatöllu laval esinemas.

„Sain nendega pärast kontserti isegi kokku ja tegime koos selfi,“ räägib ta uhkusega. „Ma ei tea, kas nad mind mäletasid, aga kui tihti neile ikka Türgist kirjutatakse, eks ole?“

Tema esimestesse nädalatesse Eestis mahtus teisigi sümboolseid hetki. 24. veebruaril osales ta Pärnus vabariigi aastapäeva tähistamisel.

„Türklasena austan ma sügavalt teiste riikide iseseisvust. Vabariigi aastapäeva pidustustel hoidsin tundide viisi suurt Eesti lippu, kuigi ma ei saanud midagi aru, mida kõnedes räägiti,“ tunnistab ta. „Aga hiljem ütlesid sõbrad mulle, et teadustaja oli öelnud: „Meie Türgi sõber ja meie Läti sõber, tere tulemast!” Seda kuulda oli minu jaoks väga liigutav.“

Armastus, keeled ja kaks tillukest koera

Elu Eestis viis Furkani kokku Kseniaga, kellest sai tema abikaasa. Nende kodu on kaunis segu mitmest kultuurist – Ksenial on eesti, vene ja ukraina juured.

„Meie kodu on väga multikultuurne,“ märgib Furkan. „Mõnikord räägime eesti, teinekord vene või inglise keeles. Ksenia on hakanud isegi türgi keelt õppima. Minu jaoks tähendab kohanemine austust selle riigi keele ja ajaloo vastu, kus sa elad. Seepärast teadsin, et pean ka ise eesti keelt õppima hakkama.“

Nende ühine elu pole möödunud ilma humoorikate seikadeta. Türgi spontaanselt kultuurilt üleminek Eesti struktureeritud elurütmile nõudis harjumist. Furkan tunnistab, et Eesti „planeerimiskultuur“ oli talle alguses paras ehmatus.

„Türgis on nii, et kui sind tänaval näen, võin su paar tundi hiljem teed jooma kutsuda. Eestis peab aga kõik olema ette planeeritud. Isegi selliste asjade puhul nagu ehituspoodi minek küsib Ksenia: „Miks sa seda mulle alles nüüd ütled? Me peame plaani tegema!““ naerab mees.

Eesti keele harjutamine argiolukordades

Nüüdseks Tallinnas elav Furkan on pühendunud siin oma elu ülesehitamisele. Ta sooritas hiljuti eesti keele A1-taseme eksami suurepärase tulemusega ja liigub edasi A2-tasemele. Ta märgib, et eesti keele grammatika – käände lisamine sõnade lõppu – ja täishäälikud nagu „ö“ ja „ü“ on üllatavalt sarnased türgi keelega.

Eesti keele õppimiseks osales Furkan türklasest sõbra soovitusel kohanemisprogrammis Settle in Estonia ja avastas peagi, et see on olnud üks peamisi tugipunkte tema kohanemise teekonnal.

„Keelekursustele ei ole alati lihtne kohta saada, aga kui sisse pääsed, on programm väga kasulik ja tasuta. Õpetaja oli suurepärane.“

Ta püüab eesti keelt kasutada kõikvõimalikes igapäevastes olukordades, näiteks kohvikus tellides, isegi kui teenindajad lähevad aeg-ajalt heast tahtest inglise keelele üle. „Püüan siiski eesti keeles jätkata,“ ütleb ta.

„Ükskord ütlesin tellides kogemata „üks kohvik“ selle asemel, et öelda „üks kohv“,“ naerab ta. „Teenindaja vaatas mulle otsa, et mis asja? Siis taipasin öelda: „Vabandust, üks kohv, palun.““

Eesti eluga kursis

Furkan usub, et lisaks riiklikel kursustel osalemisele aitab tõelisele lõimumisele kaasa ka suhtumine.

„Sa pead olema enesekindel,“ julgustab ta. „Kui sa ise esimest sammu ei astu, jääd siin alati turistiks.“

Eesti ajalugu tundma õppides jäi talle silma midagi olulist. „Siin on olnud Rootsi, siin on olnud Saksamaa, siin on olnud Nõukogude Liit, aga kõige kiuste on Eesti suutnud oma keelt kaitsta. See on tõesti suur asi. Muidugi on võõrvõimud avaldanud mõju, kuid eestlased on siiski suutnud säilitada oma keele. Austan seda väga.“

Ta jälgib Eesti meediat, et olla kursis uudistega, ja veedab suure osa vabast ajast riigi ajalugu ja traditsioone uurides. Ta kuulab isegi Eesti raadiot. Ja kuigi Metsatöllul on tema südames alati eriline koht, on ta hakanud nautima ka teisi Eesti artiste, näiteks An-Marleni.

Metsad, turvalisus ja sõbralikud politseinikud

Mis Furkanit Eestis kõige enam üllatas, ei olnudki meie digiriik, vaid hoopis siinne rahu.

„Kui ma Türgist Pärnusse kolisin, tundus õhk nii värske,“ meenutab ta.

Teisel päeval pärast saabumist nägi ta metsa lähedal politseinikke ja otsustas küsida, kas piirkond on ohtlik.

„Nad vastasid: „Ohtlik? Ei. Te võite igal pool jalutada, kasvõi öösel,““ meenutab ta politseinike vastust.

Türgis ollakse sellistes olukordades palju ettevaatlikumad. „Mu sõber Pärnus ei pannud isegi oma ust lukku,“ imestab Furkan. „Ma olin šokeeritud.“

Instagram kui sild kultuuride vahel

Vahepeal on Furkanist saanud Instagramis omamoodi kultuuride vaheline sild.

Ta loob lühikesi videoid oma avastustest Eestis ja annab rahvusvahelistele meemidele kohaliku vindi. „Inimesed kirjutavad mulle, et neile meeldib mu sisu, sest see on nii tabav ja eluline,“ ütleb ta. „Keegi Itaaliast ütles mulle isegi, et tahab Tallinnasse tagasi tulla just selle tõttu, mida ta minu Instagrami kontol nägi.“

Samas on ta ettevaatlik, et oma sisuga kedagi mitte riivata. „Küsin alati oma Eesti sõpradelt üle, kas videod, mida plaanin jagada, on lugupidavad.“

Tema eesmärk sotsiaalmeedias tegutsedes on lihtne: aidata inimestel üksteist mõista. „Tunnen, et mul on vastutus,“ ütleb ta. „See on väike riik. Me peame seda koos hoidma ja kaitsma.“

Metal-muusikast kuuluvustundeni

Tänane Furkani elu on hoopis midagi muud kui noorel mehel Türgis, kes saatis Facebookis lootusrikkaid sõnumeid oma lemmikbändile. Olgu ta siis jahtimas Tallinna pagariärides täiuslikku vastlakuklit, filmimas uut viraalset klippi Eesti veidrustest või jalutamas Sipsiku ja Punjaga Tallinna vaiksetel tänavatel, pole ta enam pelgalt pealtvaataja. Ta on selle aktiivne osa.

Olgu see tänu Metsatöllu rasketele riffidele või Eesti metsade vaikusele, on Furkan leidnud siin oma rütmi. Ta on endiselt uhke türklane, kuid selles väikeses ja sitkes Eestis on ta avastanud midagi võrdselt hinnalist: koha, kus areneda, kogukonna, mida hoida, ja kodu, mida omaks pidada – üks tass kohvi korraga.

Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.

Alustame taaskord uut aastat tõdemusega, et kiirete globaalsete muutuste periood kestab edasi. Ent rohketel väljakutsetel, mis jätkuvalt paljusid eluvaldkondi puudutavad, on üks huvitav aspekt, mis kohanemise valdkonnale positiivset mõju avaldab, kirjutab Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg kohanemise valdkonna koostööpartnerite uudiskirjas. 

Kas olete tähele pannud, kui tihti räägitakse viimasel ajal kohanemisest? Seda just kõige laiemas mõttes, kus kohanemine tähendab muutunud oludes hakkama saamist. Mida kiiremad ja drastilisemad muutused, seda keerulisem on inimeste ja ühiskonna jaoks kohanemise protsess. Isegi pealtnäha väiksema harjumuspärase tegevuse muutmine võib mõjutada mitmeid teisi tegevusi ja harjumusi, mis on omakorda aluseks iga inimese jaoks väga olulistele asjadele nagu turvatunne, kuuluvustunne, enesehinnang. Igaüks meist omamoodi, oleme pea kõik saanud viimasel ajal kohanemisekogemuse võrra rikkamaks. Seetõttu oskame ühiskonnana vaadata Eestisse jõudnud sisserändajate kohanemiskogemusi justkui teises valguses ning mõista veidigi paremini, mis tuge vajab inimene, kes peab oma elu uues kohas uuesti üles ehitama. 

Kohanemise kui lõimumisprotsessi esimese trepiastme olulisus kasvab jätkuvalt. Rändesurve meie riigile ei kao ning uussisserändajate esmased kogemused Eestis määravad suurel määral nende edaspidise käekäigu. See omakorda mõjutab seda, kui tugevad me ühiskonnana oleme (ehk ühiskonna sidusust ja vastupidavust) ning kuidas me ennast ühiskonnana tunneme (ehk ühtekuuluvustunnet ja omavahelist usaldust). 

Kui Eestis kohanemisteekonda alustav inimene läbib riikliku kohanemisprogrammi, otsib ja saab nõustamist või mõnda muud teenust – kuhu me tahaksime, et ta jõuaks? Kas ta vaatab homset päeva veidi rahulikuma pilguga? Kas tal tekib aegamööda sotsiaalne võrgustik, kus teda kuulatakse ja toetatakse?

Usun, et suudame pakkuda paljudele uussisserändajatele juba praegu seda kindlust. Üheks oluliseks alustalaks on siin koostöö riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade vahel, mis tugevdab kohalikku tasandit ja toetab ka laiemalt kodanikuühiskonda. Teised olulised tegevussuunad sellel aastal on sotsiaalsete kontaktide soodustamine ning usaldusväärse kommunikatsiooni- ja inforuumi hoidmine. Need suunad koos juhitud rändega jäävad prioriteeseteks ka pikemaajaliste plaanide tegemisel. 

Kohanemisoskusest saab kiiresti muutuvas maailmas üks olulisemaid oskusi üldse. Toetame neid, kes hetkel kohanemise käigus kõige rohkem tuge vajavad, õpime nendega koos ning saame tulemuseks rohkem ühiseid väärtusi, turvatunnet ja ühtekuuluvustunnet. Koostöös sünnib tugev ja hooliv ühiskond.

Artikkel ilmus kohanemise valdkonna koostööpartnerite uudiskirjas. Uudiskirja saamiseks täitke vorm.

Integratsiooni Sihtasutuse lõimumispreemiate jagamisel pälvis tiitli „Aasta säde“ Einike Sooväli – naine, kes on südamega tehtud tööga süüdanud lõimumise leegi paljudes inimestes üle Eesti. Einikese eestvedamisel Eesti Vabaõhumuuseumis arendatud lõimumisprogrammidest on oluline osa suunatud ka uussisserändajate kohanemise toetamisele, aidates uutel elanikel paremini mõista Eesti ühiskonda, keelt ja kultuuriruumi.

Einikese töö tugineb veendumusele, et uue tulija kohanemine algab mõistmisest, kuidas Eesti ühiskond on kujunenud ja miks siinsed inimesed käituvad just nii, nagu nad käituvad. Eesti Vabaõhumuuseum pakub selleks unikaalse keskkonna. Seal on võimalik tutvuda Eesti ajaloo, argielu ja kommetega viisil, mis ei jää pelgalt teoreetiliseks, vaid toetub vahetule kogemusele ja suhtlusele. 

Aken eestlase hingeellu

Ta rõhutab, et just ajaloolise tausta tundmine aitab uussisserändajatel mõista eestlastele omaseid igapäevaseid suhtlusmustreid ja hoiakuid, mis võivad tunduda mujalt tulnutele arusaamatud või isegi tõrjuvad. 

„Kuna meie ekspositsioon on väga suur ja hõlmab ligi sadat maja, mis on pärit erinevatest ajastutest, saame siin Eesti ajaloo lahti rääkida algusest kuni tänapäevani. Ja mitte ainult rääkida, vaid ka näidata. See annab uussisserändajatele väga hea stardi, sest nad hakkavad mõistma, miks eestlased on sellised, nagu nad on: miks me ei naerata palju, miks suhtume alguses võõrastesse ettevaatlikult ja miks on meie suhe religiooniga pigem tagasihoidlik,“ selgitab ta.

Kusjuures, kõik see toimub eesti keeles – vähem või rohkem ka kehakeelt kasutades –, seega toimub keeleõpe käsikäes uute teadmiste omandamisega.

Murdes läbi mugavustsoonist

Uussisserändajate kohanemise puhul on Einikese sõnul üks keerulisemaid väljakutseid jõuda nendeni, kes ei pea keele ja kultuuri tundma õppimist vajalikuks ning hoiavad sellest teadlikult eemale. 

Sageli peitub sellise suhtumise taga varasem negatiivne kogemus: inimene on proovinud keelt õppida, kuid pole kohe tulemust näinud. „Eesti keel on raske, võib-olla ei sobinud kursus või õpetaja, ja siis lüüakse käega. Seda enam, et Eestis saab tegelikult hakkama ka ilma keelt õppimata: kui oskad vene või inglise keelt, tuled igapäevaelus kenasti toime.”

Kuid Einike paneb kõigile uutele eestimaalastele südamele: tõeline elukvaliteedi muutus toimub siis, kui inimene otsustab ühiskonda päriselt panustada ja hakkab eesti keelest aru saama. „Uskuge mind – siis avaneb täiesti uus maailm. Eestis ei ole elu sugugi nii igav, kui see võib tunduda ainult kodus istudes. Võimalusi midagi toredat teha on väga palju.“ 

Elu on lühike – võta vastu kõik, mis antakse!

Einike teab omast kogemusest, kuivõrd silmiavav on uude riiki elama asudes õppida kohalikku elu sügavuti tundma. 

„Kui lähed teise riiki elama, võta sealt seda, mis võtta annab. Elu on lühike – ükskõik millisesse riiki te ka ei satuks, proovige sellest ammutada nii palju uusi teadmisi ja oskusi kui vähegi võimalik. See muudab teid ennast nii palju rikkamaks ja annab hindamatu kogemuse kogu eluks,” on tema sõnum välismaalt tulnutele.

Just passiivsete inimeste puhul peab Einike oluliseks, et kohanemine ei algaks otsemaid keerulistest keelekursustest. Palju lihtsam ja loomulikum on alustada kultuuri tundma õppimisest: hakata tasapisi vaatama eestikeelseid saateid ja kuulama raadiot, käia keelekohvikutes või osaleda näiteks kokandus- ja käsitööringides, kus on ka eestlasi. 

„Sealt hakkab keel tasapisi külge ja siis on juba lihtsam alustada selle teadlikumat õppimist. Tekivad esimesed kontaktid ja sõbrad. Kusagilt tuleb lihtsalt alustada – ja see esimene samm ei pea olema suur,” kõlab tema soovitus.

Artikkel ilmus kohanemise valdkonna koostööpartnerite uudiskirjas. Integratsiooni Sihtasutuse koostööpartnerid teevad igapäevaselt tööd selle nimel, et Eestis elavad uussisserändajad saaksid vajalikku tuge ja tunneksid end siin koduselt. Selles lugudesarjas anname neile hääle, et rääkida oma tööalastest rõõmudest, väljakutsetest ja õppetundidest. Uudiskirja saamiseks täitke vorm.

Integratsiooni Sihtasutuse koostööpartnerid teevad igapäevaselt tööd selle nimel, et Eestis elavad uussisserändajad saaksid vajalikku tuge ja tunneksid end siin koduselt. Selles lugudesarjas anname neile hääle, et rääkida oma tööalastest rõõmudest, väljakutsetest ja õppetundidest. Seekord jagab oma mõtteid ja tutvustab Tartu Welcome Centre’i tegemisi keskuse tegevjuht Janika Hango.

“Kui see klubi toimuks iga päev, siis ma tuleksingi iga päev!” ütles üks osaleja Tartu Welcome Centre’i poolt korraldatud iganädalases lõimumisklubis. See lihtne, südamest tulnud lause oli keskuse töötajatele suurim tunnustus, andes kinnitust, et tegemist on kohaga, kus uutel eestimaalastel on hea olla.

Tartu Welcome Centre loodi 2019. aastal Tartu linna, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös. Keskuse eesmärk on toetada välismaalasi nende esimestel nädalatel ja kuudel Tartus, aga ka hilisemas kohanemises ja lõimumises. Aastate jooksul on keskusest saanud enamat kui praktiliste toimingute koht. Sellest on kujunenud tugipunkt, kuhu võib tulla ka rõõme jagama. 

“Meie meeskonda ühendab usk sellesse, mida teeme. Oleme Eesti riigi fännid ja patrioodid, sest meile läheb korda, kuidas meie ühiskond toimib ja milline on selle tulevik. Meie töös ei tähenda see ainult info andmist, vaid selgitame uuele tulijale ka Eesti riigis kehtivaid reegleid, väärtusi ja kombeid nii, et need oleksid arusaadavad, järgitavad ja mõistetavad,” kõneleb keskuse tööpõhimõtetest Tartu Welcome Centre’i tegevjuht ja Tartu linna kohanemis- ja lõimumisvaldkonna juht Janika Hango. “Aitame ehitada justkui silla uue inimese ja kohaliku elukorralduse vahele.” 

Keskus, kus eri maailmad kohtuvad

Tartu Welcome Centre’isse on enam kui kuue tegutsemisaasta jooksul jõudnud inimesed rohkem kui sajast riigist. On rahvusvahelisi tudengeid, töötajaid, ettevõtjaid, pereliikmeid ning viimastel aastatel ka tuhandeid sõjapõgenikke, eelkõige Ukrainast. Pöördutakse küsimustega alates isikukoodist ja elukoha registreerimisest kuni perearsti leidmise, laste hariduse ja eesti keele õppimise võimalusteni. 

Selleks, et klientide päritoluriigid nähtavad oleks, on keskuse seinal suur maailmakaart. Punaste nööpnõeltega on märgitud ära riigid, kust kliendid pärit on. Kui selgub uus päritoluriik, lastakse nõelake lisada võimaluse korral just sel inimesel endal.

“Siin sind aidatakse”

“Sageli on inimesed segaduses, kust üldse alustada. Aitame neil luua selgust ja järjestust: millest alustada, kuhu minna, mida küsida. Tuleme neile poolele teele vastu – vahel sõna otseses mõttes, tõustes toolilt ja minnes ukse peale, kui nad saabuvad. Sellega näitame, et oleme nende jaoks olemas,“ toob Janika välja pisikese, kuid olulise nüansi.

Ta meenutab, et üks Indiast pärit noor naine, kes vajas Eesti isikukoodi, hakkas keskusesse jõudes esimese asjana nutma. Teda oli juba mitmest kohast järgmisesse saadetud ning abitusest tekkinud pinge väljendus pisaratena. “Rahustasime ta maha, aitasime täita avalduse ja ta sai isikukoodi kätte. Nädala pärast tuli ta tagasi, nägu naerul ja rahvuskaaslane kaasas, öeldes: siin sind aidatakse.”

Erilisena jäävad meelde ka need hetked, kui keskusest tuge saanud kliendid tulevad hiljem tagasi lihtsalt selleks, et oma rõõme jagada: oma kutsikat või uut pereliiget näitama või oma väikesest, aga olulisest võidust rääkima, näiteks kui asjaajamine elamisloa pikendamisel on õnnestunud esimest korda eesti keeles.

Isiklik lähenemine, mitte ainult number 

Rõõmude kõrval tuleb igapäevatöös paraku ette ka väljakutseid. “Vahel on vaja erinevatele osapooltele selgitada, miks on meie töö oluline,” märgib Janika.

Ta rõhutab, et keskuses ei lõpe teenus sel hetkel, mil pöörduja küsimusele on vastatud või dokument on vormistatud. Klientidel aidatakse edasi mõelda, mida järgmiseks teha, kuhu minna, kelle poole pöörduda. “Just selline inimlik, toetav ja järjepidev kontakt julgustab inimesi tagasi tulema. See on mõtteviis, mida me ise järgime ja mida võiks süsteemselt toetada ja levitada,” lisab ta.

“Kuue tegutsemisaasta jooksul on meie keskuses käinud juba üle 12 000 inimese – see on märkimisväärne hulk, eriti arvestades, et igale tulijale pühendume personaalselt ja meie meeskonnas on vaid kolm inimest.”

Koostöö loob võimalusi

Tartu Welcome Centre’i igapäevatööd toetavad asutajaliikmete kõrval ka koostööpartnerid. Tartu linn on Eesti Linnade ja Valdade Liidu lepinguline partner Euroopa Liidu toetatava tegevuse „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ raames. Tänu sellele projektile saab keskuses pakkuda rändetaustaga inimestele nii isikukoodi moodustamist, elukoha registreerimist kui ka igapäevaeluks vajalikku nõustamist.

Koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga toimuvad kord kuus migratsiooninõustajate seminarid. Lisaks korraldatakse keskuse ruumides Integratsiooni Sihtasutuse poolt tellitud eesti keele kursusi ja kohanemisseminare, keele- ja lõimumisklubisid.

“Liigume teadlikult one-stop-shop lahenduse poole – et inimesel oleks üks turvaline koht, kuhu pöörduda ja kust saada vajalikku teavet,” toob Janika välja uute tulijate vajadustest lähtuva tegutsemispõhimõtte. “Meie tööalaseks “supervõimeks” on empaatia ja süsteemsuse ühendamine. Me ei keskendu ainult to-do list’ile. Mõtleme ka sellele, mida inimene veel ei oska küsida, aga mis on tema jaoks päriselt oluline, st anname järgmise infokillu juba enne seda, kui inimene oskab seda ise küsida.”

Artikkel ilmus kohanemise valdkonna koostööpartnerite uudiskirjas. Uudiskirja saamiseks täitke vorm.