Sisukord

Dmitri Moskovtsev: otsime võimalusi, et pakkuda vajalikke teenuseid kõigile soovijatele

Veel on võimalik registreeruda viimastele sügissemestri õppekohtadele

Sügishooajal ootame kõiki eesti keele õppijaid põnevatele keelepraktika üritustele

Eesti keele kohvikud ootavad kohvi rüüpama ja suhtluskeelt harjutama

Erikursused eesti keele oskuse lihvimiseks

Vaid 1. septembrini saab esitada ettepanekuid lõimumispreemiate jagamiseks!

Ukraina sõjapõgenikud saavad tasuta kohanemiskoolitust ja eesti keele õpet

Valminud on Balti Uuringute Instituudi läbi viidud suur eestlaste diasporaa uuring

Integratsiooni Sihtasutuse meeskonnas alustas rahvuskaaslaste nõustajana tööd Marika Sulg

Laagrisuvi pakkus tegevusi mitmetele Integratsiooni Sihtasutuse sihtgruppidele

Kalendrisse kirja: rahvusvaheline lõimumiskonverents toimub tänavu 10.-11. novembril

Meie hanked ja taotlusvoorud

Dmitri Moskovtsev: otsime võimalusi, et pakkuda vajalikke teenuseid kõigile soovijatele

Oled Integratsiooni Sihtasutuse juhi ametis olnud kaks kuud – kuidas Sulle siin meeldib?
Lühidalt öeldes, meeldib väga! Kaks kuud uues ametis on olnud väga sisutihedad ja põnevad. Esimesest tööpäevast alates keskendusin sellele, et tutvuda meie meeskonna ja koostööpartneritega ning saada tegevusvaldkonnast põhjalik ülevaade . Minu jaoks oli positiivne üllatus, kui lai on sihtasutuse koostöövõrgustik ning kõikide partneritega tutvumine ja koostöö arutamine võtab veel omajagu aega. Samuti adun alles nüüd meie organisatsiooni tegevuste ulatust: me pakume erinevaid teenuseid, toetame olulisi projekte ja korraldame ise tegevusi, mis aitavad ühiskonna sidususele kaasa. Kõige tähtsamaks on aga motiveeritud ja tubli meeskond, kellega koos on rõõm tegutseda parema ühiskonna nimel.

Mida võivad kliendid sihtasutuselt lähiaastatel oodata? Paljudel Integratsiooni Sihtasutuse tegevustel ja teenustel - nagu näiteks keelekursused või keele praktiseerimise laagrid ja üritused - on oluliselt rohkem huvilisi kui me saame kohti pakkuda. Koostöös kultuuriministeeriumiga otsime võimalusi, kuidas saame pakkuda vajalikke teenuseid kõigile soovijatele. Muuhulgas on fookuses eesti keele majade arengud, mis laiendavad juba sel aastal oma tegevusi Lääne-Harju ja Lüganuse valdadesse. Kindlasti jätkame iseteenindussüsteemi arendamisega, et teha tegevustes osalemist samm-sammult klientidele veel lihtsamaks ja mugavamaks.

Integratsiooni Sihtasutuse põhieesmärk on ühiskonna sidususe toetamine. Mis meid Sinu arvates ühtsena hoiab? Eestis on mitmekesine ühiskond ja see on meie suur rikkus, mida peame ka rohkem esile tooma. Teisalt pole sageli lihtne leida ühist keelt erinevate rahvuste, põlvkondade või kogukondade esindajate vahel. Minu arvates on selleks olulised just kontaktid ja suhtlus inimeste vahel. Kui omavahel räägitakse, siis jagatakse ka oma arusaame, rõõme ja ka võimalikke hirme, mis aitab kaasa teineteise paremale mõistmisele.
Viimasest integratsiooni monitooringust selgub, et eri rahvusest inimeste kontaktid on aja jooksul suurenenud, kuid on arenguruumi. Tegutseme selle nimel, et luua juurde selliseid kohtumiskohti, kus erineva kodukeelega Eesti elanikud saavad tuttavaks ja miks mitte ka sõpradeks. Headeks näideteks on Keelesõbra programm ning eesti-vene ja eesti-inglise tandemlaager, kus lisaks eesti keele praktiseerimisele toimub ka tõeline sidususe maagia. Siinjuures kasutan võimalust ja tänan südamest meie vabatahtlikke ja mentoreid!

Veel on võimalik registreeruda viimastele sügissemestri õppekohtadele

Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduses on lõppemas registreerumine eesti keele kursustele. Kursused on tasuta ning on mõeldud täiskasvanutele alates 18. eluaastast.

Kontaktõppe keelekursused toimuvad Tartus, Pärnus, Valgas, Tapal, Sillamäe, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Tallinnas ja Narvas, lisaks viiakse läbi ka veebikursusi õppijatele üle Eesti. Kursused toimuvad Integratsiooni Sihtasutuse hanke raames valitud koolituspartnerite juures ja eesti keele majades.

2022. aasta kevadsemestril läbis eesti keele kursuse 1200 inimest ning suvel ja sügishooajal õpib kokku 1730 inimest.

Järgmine kursustele registreerumine toimub järgmise semestri alguses Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduses. Soovitame kõigil keeleõppest huvitatud inimestel registreeruda end iseteeninduses kliendiks, et saada esimesena teada pakutavatest õppekohtadest. Lähem info iseteeninduse kohta: integratsioon.ee/iseteenindus. Inimestel, kellel puudub veebipõhise iseteeninduse kasutamise võimalus, aitavad keeleõppe võimalusi valida ja neile registreeruda sihtasutuse nõustajad tasuta telefonil 800 9999 või aadressil info@integratsiooniinfo.ee.

Septembri lõpus avab Integratsiooni Sihtasutus registreerimise kursustele ka Lääne-Harju vallas Paldiskis.

Jooksvalt saab registreeruda Eesti kodakondsuse taotlemiseks mõeldud tasuta eesti keele kursustele kuni tasemeni B1, lisainfo integratsioon.ee/keeleope-eesti-kodakondsuse-taotlemiseks.

Ajutise kaitse saajatele on kohanemisprogrammi raames jätkuvalt avatud registreerimine A1-taseme kursustele, täpsem info settleinestonia.ee.

Sügishooajal ootame kõiki eesti keele õppijaid põnevatele keelepraktika üritustele

Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majad on ette valmistanud värsked suhtluskeele harjutamiseks mõeldud ürituste kavad. Need pakuvad temaatilisi keelepraktika võimalusi kõigile keeleoskuse tasemetele nii Tallinnas, Pärnus-Pärnumaal, Narvas, Sillamäel, veebis kui ka uute asukohtadena Lüganuse ja Lääne-Harju vallas.

Narva eesti keele maja pakub vanu häid ürituste sarju nagu Mokalaat, uue Eesti kino filmiõhtud ja kultuurikohtumised. Oktoobris tuuakse taas Matsalu loodusfilmide festivali Narva. Uues improtöötubade sarjas õpitakse improviseerimise alustalasid. Naaseb õppijatele meeldinud õppereiside sari Sibulateel. Sillamäe elanikele pakutakse võimalust osaleda suhtlusklubis, mille eestvedajaks on Põhjaranniku ajakirjanik.

Tallinna eesti keele maja ürituste kava on samuti mitmekülgne ja põnevaid üritusi täis. Jätkub „Kirikureede“ sari, toimuvad kohtumisõhtud kirjanikega, kokandusklubi kohtumised, õppekäigud ja väljasõit Tartusse, aga ka palju muud haaravat erinevate huvialadega inimestele.

Tallinna keelemaja pakub taas tegevusi ka Pärnu ja Pärnumaa eesti keele õppijatele. Jätkuvad traditsioonilised Pärnu suhtlusklubi kohtumised, aga oodata on ka palju uut: helirännak haruldaste pillidega, ugrimugri pidu koos maridega ja reis kuulsa eesti kirjanikku kodutallu.

Alates sügisest pakuvad eesti keele majad keelepraktika üritusi ka Lääne-Harju ja Lüganuse valdades, kus osalejaid ootavad arutelud, käsitöötoad, niplispitsi tunnid, väljasõidud jne.

Keelemajade ürituste kavaga saab tutvuda siin integratsioon.ee/kalender. Keele harjutamise sündmustele saab registreeruda iseteeninduskeskkonna integratsioon.ee/iseteenindus kaudu, kus on registreerumiseks avatud kõik käimasoleva kuu üritused ja plaanide tegemiseks nähtavad järgmise kuu omad.

Jooksvalt saad keelemajade põnevatel projektidel silma peal hoida Facebookis: tule Tallinna eesti keele maja ja Narva eesti keele maja jälgijaks!

Eesti keele kohvikud ootavad kohvi rüüpama ja suhtluskeelt harjutama

Alates 8. augustist töötavad taas täie hooga kõik Keelekohvikud üle Eesti, et pakkuda mõnusat võimalust oma eesti suhtluskeelt harjutada.

Keelekohvik on eesti keele iseseisva õppe tugi ja praktika võimalus neile, kes tahavad eesti keeles rääkida – sõnavara täiendada, saada tuge iseseisvaks keeleõppeks ning vabamas õhkkonnas igapäevastel teemadel suhelda. Keelekohvikud toimuvad üle Eesti tasuta.

Keelekohvikus arutatakse igapäevaelus ette tulevaid olukordi ja teemasid. Käsitletavateks teemadeks on näiteks enesetutvustus, töö otsimine, enesetäiendamine, kolleegidega suhtlemine, reisimine, hobide harrastamine, tähtpäevade ja sündmuste tähistamine, samuti erinevad olmeküsimused – nt arsti ning ametniku vastuvõtul käimine.

Keelekohvikutes pakutakse nädalas kokku 240 kohtumisvõimalust. Toimumise ajakava ja registreerimise infoga saab tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel või iseteeninduses. Keelekohvikute ajakava täieneb jooksvalt.

Keelekohvikud toimuvad iga nädal Tallinnas, Maardus, Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel, Jõhvis, Narva-Jõesuus, Tartus, Pärnus ja Valgas. Lisaks avaneb kaks korda nädalas ka veebikohvik.

Integratsiooni Sihtasutuse korraldatavaid keelekohvikuid rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist nr 2014-2020.2.06.004005006.01.15-0001 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ tegevusest 5.1 „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“.

Erikursused eesti keele oskuse lihvimiseks

Narva ja Tallinna eesti keele maja pakuvad lisaks tavapärastele keeletundidele võimaluse täiendada oma teadmisi kokku 12 erineval erikursusel nii kontaktõppes kui veebis. Veebikeskkonnas toimuvatele kursustele on oodatud osalejad üle Eesti.

Algava õppehooaja erikursused on mõeldud eeskätt keelemajade õppijatele, kes on läbinud või läbivad tasemekursusi. Kutsed saadetakse alates septembri keskpaigast end Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduses kliendiks registreerunud vastava taseme keeleõppijatele. Erikursustele saavad suunata ka Integratsiooni Sihtasutuse nõustajad.

Sellel hooajal jätkame Narva keelemajas head traditsiooni ja pakume populaarseks osutunud häälduse digikursust, veebikursust „Rännakud läbi Eestimaad“ ja mängulist grammatikakursust. Erikursuste nimekirja lisandusid silmaringi laiendavad kursused nagu näiteks Eesti muusika 100 aastat. Tallinna keelemaja erikursustel räägime Eesti kultuurist, elust ja olmest ning ka maailma kultuuridest.

Keelemajade ürituste kavaga saab tutvuda siin integratsioon.ee/kalender. Keele harjutamise sündmustele saab registreeruda iseteeninduskeskkonna kaudu, kus on registreerumiseks avatud kõik käimasoleva kuu üritused ja plaanide tegemiseks nähtavad järgmise kuu omad.

Jooksvalt saad keelemajade põnevatel projektidel silma peal hoida Facebookis: tule Tallinna eesti keele maja ja Narva eesti keele maja jälgijaks!

Veel vaid 1. septembrini saab esitada ettepanekuid tänavuste lõimumispreemiate jagamiseks!

Kuni 1. septembrini saab esitada ettepanekuid lõimumisvaldkonnas läbi viidud projektide eest preemiate jagamiseks. Preemiatega tunnustatakse neid, kes on aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning viinud ellu erineva emakeelega inimeste koostööd toetavaid projekte.

Lõimumispreemiate fond on 4000 eurot: 1000 eurot igas kategoorias.

Preemiad antakse välja järgmistes kategooriates:

• Lõimumise raudvara (Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja pikaajaline sihipärane lõimumist edendav tegevus)
• Aasta sillalooja (eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine)
• Aasta sõnumikandja (lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu);
• Aasta säde (isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas).

Taotlusi saab esitada mitmes kategoorias, sel juhul peavad erinevates kategooriates olema esitatud erinevad projektid või tegevused. Konkursile on oodatud projektid või tegevused, mille elluviimine algas alates eelmise aasta 1. septembrist ja mis lõppevad hiljemalt augusti lõpuks sel aastal, lõimumise raudvara kategooria pole ajaliselt piiratud.

Preemiale võivad kandideerida nii Eestis registreeritud juriidilised isikud kui ka siin elavad füüsilised isikud, kes ei ole viimase kolme aasta jooksul lõimumispreemiat juba saanud. Ettepaneku tegemise taotlusvorm ja konkursi juhend asuvad Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel.

Lõimumisvaldkonna 2021.-2022. aasta preemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium. Preemiate saajad kuulutab välja kultuuriminister 2022. aasta lõpus ja need avalikustatakse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

Ukraina sõjapõgenikud saavad tasuta kohanemiskoolitust ja eesti keele õpet

Juulis algas ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenike registreerimine kohustuslikku ning tasuta kohanemisprogrammi, mis hõlmab kohanemiskoolitust ja eesti keele õpet. Tänaseks on kohanemiskoolitused juba läbinud ligi 4000 inimest ning eesti keele õpet on alustanud või alustamas ligi 2000 inimest.

Politsei- ja Piirivalveamet saadab suunamiskirja kohanemisprogrammis osalemiseks kõikidele ajutise kaitse saanud täiskasvanutele. Seejärel tuleb nii kohanemiskoolitusele kui eesti keele õppesse iseseisvalt registreerida veebikeskkonnas www.settleinestonia.ee.

„Kohanemisprogrammis osalemine on ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikele hädavajalik Eestis iseseisvaks hakkama saamiseks ja sujuvamaks kohanemiseks. Palume kõigil, kes on juba saanud Politsei- ja Piirivalveametilt suunamise, end esimesel võimalusel koolitustele kirja panna“, ütles Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Kerli Zirk.

• Kohanemisprogrammi moodul ajutise kaitse saajatele: www.settleinestonia.ee/programme/temporary-protection-module.
• Eesti keele A1-taseme õpe ajutise kaitse saajatele: www.settleinestonia.ee/programme/temporary-protection-lang-module.

Koolitused korraldatakse kõikides Eesti piirkondades, kus ajutise kaitse saajad elavad, lisaks on neid võimalik läbida ka veebis.

Kohanemisprogrammi eestvedaja on Kultuuriministeerium. Loe täpsemalt SIIT. 

 

Valminud on Balti Uuringute Instituudi läbi viidud suur eestlaste diasporaa uuring

Väljaspool Eestit elab erinevatel hinnangutel 150 000 – 200 000 eestimaalast, Eestist pärit või Eestiga seotud inimest, mis on ligi 15% Eesti elanikkonnast. Suve hakul avaldati mahukas uuring, mis avab välismaal elavate eestlaste identiteeti, hoiakuid ja ootusi Eesti riigi osas.

Uuringu tulemused näitasid, et:

• Eesti väliskogukonnad – vaatamata oma suuresti püsivale elule väljaspool Eestit –, ei ole Eestist kuidagi kauged, eemal ega võõrandunud. Enamik neist on oma eluga (uues) asukohariigis rahul ja seal kohanenud, kuid samal ajal püsib ka nende kuuluvusutunne Eestiga tugev.
• Üle poole vastajatest tähistavad Eestiga seotud pühasid ning sarnaselt Eestis elavate eestlastega ollakse aktiivsed ka oma valimisõiguse realiseerimisel Eesti valimistel hääletamise kaudu. Lastega peredest soovib suur osa eesti keelt, kultuuri ja kombeid oma lastele edasi kanda ning valdav enamus soovib säilitada ka oma Eesti Vabariigi kodakondsust.
• Eesti väliskogukond on väga mitmekesine – ei eksisteeri sellist asja nagu ideaaltüüpiline „väliseestlane“ nagu ei eksisteeri ka ühtset „väliseesti kogukonda“. Eestlaste väljarände põhjused on aina mitmekesisemad ning kombinatsioonis mitmete väljarännet põhjustavate ja soodustavate teguritega.
• Märkimisväärsed erinevused hoiakutes esinevad nii vanuserühmade lõikes kui põlvkondade vahel, üle poolte peredest näivad olevat segapered, ning isegi kui suurel enamusel Eesti väliskogukonnast on emakeeleks eesti keel, on ligi viiendikul neist nende tegelik eesti keele oskus juba alla nn emakeele tasemel kõneleja.

Uuringu tervikliku aruande leiate Balti Uuringute Instituudi lehelt.  Foto: www.nansiphotography.com; estonianworld.com

Integratsiooni Sihtasutuse meeskonnas alustas rahvuskaaslaste nõustajana tööd Marika Sulg

Kuna Marika Sulg on elanud pikalt Peterburis, osalenud rahvusvahelistes programmides ja keelelaagrites ning on hästi kursis Peterburi eestlaste murede ja rõõmudega, oskab ta hästi Eestisse naasjate väljakutseid mõista. Lisaks eesti keelele pakub Marika nõustamist ka vene ja inglise keeles.

Nõustamisteenuse sisuks on pakkuda tuge rahvuskaaslastele, kellel on tekkinud huvi ja soov Eestisse tagasi pöörduda ning ka neile, kes on juba alustanud uut elu Eestis. Nõustaja aitab planeerida sujuvamat Eestisse naasmist hõlmates nii praktilist infot kui ka Eestis taas kohanemisega seotud teemasid.

Nõustamisi viib endiselt läbi ka rahvuskaaslaste nõustamisteenuse valdkonna juht Kaire Cocker, seega saame pakkuda tagasipöördujatele senist rohkem tuge.

Laagrisuvi pakkus tegevusi mitmetele Integratsiooni Sihtasutuse sihtgruppidele

Suve jooksul korraldasime erinevaid lõimumist ja keeleõpet toetavaid laagreid nii välismaal elavatele noortele eestlastele, täiskasvanud eesti keele õppijatele, Valga romadele kui ka Lääne-Harju valla peredele, kelle kodukeel ei ole eesti keel.

Välisriikides elavate noorte eestlaste keelelaagrid toimusid Viljandimaal. Laagri kolmes vahetuses osales kokku 66 noort kahekümnest välisriigist ning lisaks 24 kohalikku noort, kellega harjutati eesti kõnekeelt ja räägiti elust Eestis. Noored leidsid rahvuskaaslastest sõpru, praktiseerisid kõnekeelt ja uurisid grammatikat ning täiendasid oma teadmisi eesti kultuuri osas.

Eesti keele majad korraldasid mitmeid nii keelepraktikat kui ka kultuurikümblust pakkuvaid laagreid keelekursustel käinutele ja ka teistele huvilistele. Toimusid eesti-vene ja eesti-inglise tandemlaagrid, samuti keeleõppelaagrid Saaremaal, Nelijärvel ja linnalaagrina Eesti Loodusmuuseumis.

Sellest aastast laienes Tallinna eesti keele maja tegevus ka Lääne-Harju valda. Esimese tegevusena pakutigi sealsetele peredele võimalust osaleda Vasalemmas ja Paldiskis toimunud Muinasjutulaagrites, kus täiendati tegevuste käigus eesti keele sõnavara ning saadi julgust keelt kõnes kasutada.

 

 

Kalendrisse kirja: rahvusvaheline lõimumiskonverents toimub tänavu 10.-11. novembril

Integratsiooni Sihtasutuse iga-aastane rahvusvaheline lõimumiskonverents toimub tänavu 10.-11. novembril Tallinnas ning selle teema on “Kokku või lahku: kesktee otsingul”. Konverents toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid, teadlased ja poliitikakujundajad ja on jälgitav ka üle veebi.

Tänavuse konverentsi temaatika käsitleb segregatsiooni erinevates valdkondades. Räägime, mis ohud võivad meid oodata, kui püsime teineteisest liiga eraldi ja kaugel, kuidas teistes riikides tasakaalu leidmisega on läinud ning kuidas saame edasi liikuda, et ühiskond oleks natuke rohkem koos ja natuke vähem eraldi.

Konverentsi peaesineja on OSCE rahvusvähemuste ülemvolinik suursaadik Kairat Abdrakhmanov.

Lisaks tulevad lavale dr Gemma Catney, kes töötab Belfasti ülikoolis rahvastiku- ja sotsiaalgeograafina, Dublini majandus- ja sotsiaaluuringute instituudi vanemteadur ja Dublini Trinity Kolledži dotsent dr James Laurence, sotsiaalpsühholoog dr Judit Kende, kes töötab Belgias Université Libre de Bruxelles’is, Amsterdami Ülikooli sotsioloogia osakonna dotsent Hanno Kruse, Tartu Ülikooli doktorant ja Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusnõunik Laura Kirss ning dr Patrick Kotzur, sotsiaalpsühholoogia dotsent Durhami Ülikoolis.

Konverentsil osalemine on tasuta, registreerimine avaneb oktoobri alguses. Osaleda saab Tallinnas kohapeal või jälgides konverentsi otseülekannet.

Avatud on mitmeid hankeid ja taotlusvoore

29. august on viimane päev esitada pakkumusi riigihankele „Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele II”. Eesti väliskogukondadele suunatud omaalgatuslike projektide taotlusvoor 2022 on avatud 5. septembrini. Septembri alguseni ootame kandideerijaid ka lõimumisvaldkonna 2022. aasta preemiatele neljas erinevas kategoorias.

Võimalust Ida-Virumaal rohkem kultuuri- ja spordisündmusi korraldada loob septembrist avanev taotlusvoor “Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuurisündmused II voor” eelarvega 150 000 eurot.

Info hetkel avatud hangete ja taotlusvoorude kohta on avaldatud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning see uueneb jooksvalt. 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist: integratsioon.ee/kalender.

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.

Sisukord

Irene Käosaar: Jätkame koos edasi!

Hooaja esimesed tasuta eesti keele kursused alustavad juba juulist

Ootame eesti keelest erineva emakeelega tudengeid Suvekooli ja riigisektorisse praktikale!

Keelekohvikud üle Eesti avasid taas oma uksed

Kohanemis- ja keeleõppetugi Ukraina sõjapõgenikele

Algas registreerimine tasuta põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitustele

Suvi on parim aeg eesti keele harjutamiseks!

Integratsiooni Sihtasutuse uueks juhiks saab 1. juulist Dmitri Moskovtsev

Oodatud on ettepanekuid lõimumispreemiate jagamiseks!

Meie hanked ja taotlusvoorud

 

Irene Käosaar: Jätkame koos edasi!

Suvi on lõpuks saabumas ja seega võib ühe õppeaasta taas lõppenuks lugeda. Mina tõmban sellega joone alla ka tööle sihtasutuses. On olnud sisukad, väljakutseid ja eduelamusi pakkuvad viis aastat.

Selle viie aastaga:

* on Integratsiooni Sihtasutuse meeskond kasvanud 21lt töötajalt 51le;
* oleme viinud sihtasutuse peakontori Narva ning kolinud uutesse, spetsiaalselt meile renoveeritud ruumidesse nii Narvas kui Tallinnas;
* oleme avanud eesti keele majad Tallinnas ja Narvas, laiendanud nende tegevused Lüganuse ja Lääne-Harju valda ning viinud läbi palju erinevaid projekte väga erinevates Eesti omavalitsustes;
* meid rahastavate ministeeriumide arv on tõusnud kahelt viiele, eelarve on tõusnud üle kahe korra;
* oleme tugevdanud oma positsiooni kompetentsikeskusena ja valdkonna arvamusliidrina;
* oleme kiiresti ja paindlikult reageerinud nii koroona kui Ukraina sõja kriisidele ning valmis avatult, kiiresti ja sisukalt plaane üle vaatama ja muutusi ellu viima;
* nii meie oma maja kui partnerite rahulolu uuring, nii eesti keele majade mõju analüüs kui meie riskianalüüs näitavad, et asutus on terve organisatsioonikultuuriga, missioonitundeline ja partnerite seas hinnatud – teeme õigel moel õiget asja ja oleme pandlikud ning valmis kogemustest õppima.

Meie eelmise aasta tegevusaruanne heidab meie tegevustele täpsema pilgu.

Tänan südamest kõiki partnereid, kolleege, sõpru ja muidugi mu kõige kallimaid lähedaste pereliikmete näol – see on hindamatu panustamine, hoolimine ja hoidmine ning aktsepteerimine kõikide minu tugevuste ja vigade osas, mida olen nende aastate jooksul kogenud. Nüüd jätkame koos edasi... veidi uuest positsioonist – Narva Eesti Riigigümnaasiumist saab kindlasti sihtasutuse tugev ja samas väärtusruumis liikuv partner!

Foto: Postimees / Andres Haabu
 

Hooaja esimesed tasuta eesti keele kursused alustavad juba juulist

Integratsiooni Sihtasutus pakub suvel ja sügisel kokku üle 2000 koha eesti keele õppeks püsielanikele ja uussisserändajatele. Eesti keelt on tasuta võimalik õppida üle Eesti.

Juulis ja augustis pakume A2-, B1- ja B2-tasemel 120-tunniseid keeleõppekursusi Tallinnas, Narvas, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Tartus, Pärnus ja veebikursusi üle Eesti.

Alates 8. augustist on valikus nii A2-, B1-, B2- kui ka C1-taseme eesti keele kursused Tallinnas, Tartus, Valgas, Pärnus, Jõhvis, Sillamäel, Tapal, Ahtmes ja veebis.

Ülaltoodud kursusi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu eraldatud riigieelarvelistest vahenditest ning Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti nr 2014-2020.2.06.004005006.01.15-0001 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ toetatava alategevus 5.2.1 „Lõimumiskoolitused“ raames.

Lisaks pakuvad Narva ja Tallinna eesti keele maja alates septembri keskpaigast erineva taseme kursusi Tallinnas ja Narvas ning esmakordselt ka Lääne-Harju ja Lüganuse vallas.

Avaliku registreerimise juulikuistele kursustele avame Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduses juuni lõpus ja teised kursused lisanduvad jooksvalt. Registreerimise avamisest anname eraldi teada kodulehele ja sotsiaalmeedia kaudu.
 

Ootame eesti keelest erineva emakeelega tudengeid Suvekooli ja riigisektorisse praktikale!

Riigisektori asutused on pannud seljad kokku ja ootavad eesti keelest erineva emakeelega tudengeid tutvuma avaliku sektori tegemisega, koguma teadmisi Suvekoolis ja tulema praktikale.

Integratsiooni Sihtasutus käivitab koostöös Kultuuriministeeriumiga programmi, mille raames pakuvad avaliku sektori asutused praktikakohti eesti keelest erineva emakeelega tudengitele. Programmi eesmärk on tutvustada noortele töövõimalusi riigiasutustes ja julgustada neid tulevikus kandideerima avaliku sektori ametikohtadele.

Praktikante ootavad Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Maa-amet, Terviseamet, Tervisekassa, Häirekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet ja Integratsiooni Sihtasutus. Praktikaülesanded on seotud näiteks andmekaitse, riigivara halduse, keskkonnatervise, tööandja brändingu ja muude valdkondade teemadega.

Kandideerida saavad erinevate õppesuundade tudengid, kellel on eesti keelest erinev emakeel. Eelduseks on väga hea eesti keele oskus, huvi valdkonna vastu, proaktiivne suhtumine ning valmisolek põnevaks väljakutseks. Praktikapakkumiste ja kandideerimise tingimustega saab tutvuda veebilehel praktikaprogramm.integratsioon.ee. Kandideerimise avaldusi ootame 27. juuniks.

Praktikprogramm toimub juba kolmandat korda. Erinevates ministeeriumides ja riigiasutustes on praktika läbinud kokku 21 vene, eesti-vene, saksa, aserbaidžaani ja türgi emakeelega noort.

Esmakordselt korraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Kultuuriministeeriumiga eesti keelest erineva emakeelega tudengitele ka avaliku sektori suvekooli, mille tegevused toimuvad 22.-25. augustil Tallinna südalinnas.

Suvekool tõstab tudengite teadlikkust avalikus sektoris töötamise võimaluste osas ning õpetab vajalikke oskusi kandideerimaks põnevatele töökohtadele riigi või kohaliku omavalitsuste asutustes.

Külastatakse erinevaid asutusi ja arutletakse riigisektori funktsioonide üle. Teemaks võetakse töötamine, karjäärivõimalused ja edulood avalikus sektoris, hea CV ja toimiva motivatsioonikirja koostamine ning palju muud. Mõistagi lisandub siia omavaheline mõnus suhtlus ja uued kontaktid.

Kandideerima on oodatud kõik Eesti kõrgkoolides vähemalt teist kursust lõpetavad tudengid, kelle emakeeleks ei ole eesti keel ja kes soovivad avardada oma silmaringi, siduda oma tulevikku Eestiga ja tutvuda teiste hakkajate noortega. Registreeruda saab 8. augustini!
 

Keelekohvikud üle Eesti avasid taas oma uksed

Keelekohvik on eesti keele iseseisva õppe tugi ja praktika võimalus neile, kes tahavad eesti keeles rääkida – sõnavara täiendada, saada tuge iseseisvaks keeleõppeks ning vabamas õhkkonnas igapäevastel teemadel suhelda. Keelekohvikud toimuvad üle Eesti tasuta.

Keelekohvikus arutatakse igapäevaelus ette tulevaid olukordi ja teemasid. Käsitletavateks teemadeks on näiteks enesetutvustus, töö otsimine, enesetäiendamine, kolleegidega suhtlemine, reisimine, hobide harrastamine, tähtpäevade ja sündmuste tähistamine, samuti erinevad olmeküsimused – nt arsti ning ametniku vastuvõtul käimine.

Keelekohvikute toimumise ajakava ja registreerimise infoga saab tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel. Keelekohvikute ajakava täieneb jooksvalt.

Keelekohvikud toimuvad iga nädal üle Eesti: Tallinnas, Maardus, Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel, Jõhvis, Narva-Jõesuus, Tartus, Pärnus ja Valgas. Lisaks avaneb kaks korda nädalas ka veebikohvik.

Integratsiooni Sihtasutuse korraldatavaid keelekohvikuid rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist nr 2014-2020.2.06.004005006.01.15-0001 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ tegevusest 5.1 „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“.
 

Kohanemis- ja keeleõppetugi Ukraina sõjapõgenikele

Integratsiooni Sihtasutus ja meie eesti keele majad pakuvad Ukrainast saabunud põgenikele võimalusi algtaseme eesti keele õppeks ning keeleõppe- ja kohanemisalast nõustamist. Samuti korraldatakse teabetunde ja on valminud tutvustavad videod – vaata SIIT.

Suvel käivitab Kultuuriministeerium ajutise kaitse saajatele kuni 10 000 õppekohaga A1-taseme eesti keele kursused ja kohanemisprogrammi (settleinestonia.ee). Neile eesti keele kursustele saab registreeruda pärast seda, kui inimene on saanud elamisloa ajutise kaitse alusel ning Politsei- ja Piirivalveamet on saatnud talle teavituskirja keeleõppes osalemise võimaluse kohta. Lisaks A1-taseme keeleõppele alustab riik suve alguses ajutise kaitse saajatele ühepäevase kohanemisprogrammi pakkumist.

Eesti keelt saab iseseisvalt õppida erinevate tasuta portaalide ja rakenduste abil: www.integratsioon.ee/iseseisev-ope-ja-oppematerjalid. Eesti keele majad pakuvad veebi teel tuge neile sõjapõgenikele, kes on alustanud iseseisvat eesti keele õpet ning vajavad praktilist nõu keeleõppe planeerimise, abistavate materjalide, keeleõppe tehnikate ja motivatsiooni hoidmise osas. Veebinõustamisel osalemiseks palume võtta ühendust Integratsiooni Sihtasutuse nõustajatega tasuta telefonil 800 9999 või info@integratsiooniinfo.ee.

Ajutise kaitse saajad on oodatud ka Integratsiooni Sihtasutuse nõustamisele, mille käigus aidatakse valida keele õppimiseks ja harjutamiseks sobivaimad võimalused. Lisaks toetavad nõustajad infoga muudel kohanemisega seotud teemadel, sh vastavate teenuste ja toetuste kohta. Nõustamiseks palume aeg kokku leppida e-posti info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefoni 800 9999 (välisriigist helistades +372 6599025) teel. Nõustamisi viime läbi nii vahetult kui ka e-kanalite kaudu (Skype, Zoom, Teams).

Lisainfo sõjapõgenikele mõeldud Integratsiooni Sihtasutuse teenuste kohta on leitav SIIT. 
 

Algas registreerimine tasuta põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitustele

Integratsiooni Sihtasutus ootab osalejaid juulis algavatele tasuta põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitustele. Eesti erinevates piirkondades toimuvatele koolitustele saab registreeruda aadressil www.kodanik.net.

Ootame õppetööst osa võtma eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanud püsielanikke ja uussisserändajaid, kes plaanivad taotleda Eesti kodakondsust ning soovivad saada ettevalmistust põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamiks.

Koolitusel käsitletakse Eesti riiklikke institutsioone ja nende toimimist, tutvutakse põhiseadusest tulenevate kohustuste, võimaluste ja vabadustega ning kodakondsuse seaduse sisu ja olemusega. Koolituse lõpus valmistutakse eksami sooritamiseks.

Koolitused toimuvad juulist 15. detsembrini. Kokku saab sel perioodil õppest tasuta osa võtta vähemalt 204 inimest. Koolitus kestab 18 akadeemilist tundi. Koolitusi korraldatakse vähemalt neljas Eesti maakonnas ning veebi teel.

Koolituste kavaga saab tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel. Koolituskava uuendatakse ja täiendatakse uute koolitustega igakuiselt.

Kui soovid taotleda Eesti kodakondsust, saad selleks ka tasuta eesti keelt õppida jõudmaks välja B2-tasemele. Loe täpsemalt siit.

Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitusi rahastab Siseministeerium.
 

Suvi on parim aeg eesti keele harjutamiseks!

Suvekuudel ootame kõiki, kes iseseisvalt või õpetaja juhendamisel eesti keelt õppisid, oma oskusi hoidma ja suhtluskeelt praktiseerima!

Narva ja Tallinna eesti keele maja pakuvad selleks juunis ja augustis toredaid võimalusi nii ekskursioonide, väljasõitude, muuseumikülastuste kui ka keelelaagrite kujul. Tandemõppe meetodil toimuvad juba mitmendat suve eesti-vene tandemlaager Nelijärvel ja eesti-inglise tandemlaager Palamusel – viimasesse saab veel 26. juunini registreeruda! 

Sarnaselt eelmistele aastatele keerleb ka tänavu suvel Keelerulett. Raamatukogude aasta puhul lähevad virtuaalsed kohtumised eetrisse eranditult raamatukogudest. 28. juunil toimub otseülekanne Tallinnast. Et sellest aastast on eesti keele maja esindajad olemas ka Lüganuse ja Lääne-Harju vallas, siis 26. juulil kutsutakse osalejaid läbi ekraani Kiviõlisse ja 23. augustil Paldiskisse.

Keelemajade ürituste kavaga saab tutvuda SIIN. Keele harjutamise sündmustele saab registreeruda iseteeninduskeskkonna kaudu, kus on registreerumiseks avatud kõik käimasoleva kuu üritused ja plaanide tegemiseks nähtavad järgmise kuu omad.

Jooksvalt saad keelemajade põnevatel projektidel silma peal hoida Facebookis: tule Tallinna keelemaja ja Narva keelemaja jälgijaks!
 

Integratsiooni Sihtasutuse uueks juhiks saab Dmitri Moskovtsev

Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu valis avaliku konkursi tulemusena sihtasutuse uueks juhiks Dmitri Moskovtsevi. Uus juht asub ametisse 1. juulil. Senine juht Irene Käosaar suundub juhtima loodavat Narva Eesti Riigigümnaasiumi.

Dmitri Moskovtsev suundub sihtasutusse Rahandusministeeriumist, kus ta oli töötanud 2017. aastast riigihalduse valdkonnas projektijuhi ametikohal. Aastatel 2014-2017 töötas Dmitri Moskovtsev Tallinna Kesklinna Valitsuses linnavara osakonna peaspetsialistina. Ta on aktiivselt panustanud ühiskondlikusse tegevusse, olles muuhulgas TEDxLasnamäe konverentsi asutaja ja korraldaja aastatel 2014-2018.

Dmitri Moskovtsev on omandanud Tallinna Ülikoolis sotsiaalteaduste magistrikraadi politoloogia erialal ning sotsiaalteaduste bakalaureuse kraadi riigiteadustes. Lisaks on ta läbinud mitmeid täiendkoolitusi juhtimise ja poliitikakujundamise valdkondades.

Värskeid eestikeelseid intervjuusid Integratsiooni Sihtasutuse tulevase juhi Dmitri Moskovtseviga saate uudistada siit:

Postimees, 28.05 „Nädala üllataja Dmitri Moskovtsev > Keerulisel ajal tekivad uued arenguvõimalused“

Raadio Kuku, 26.05 „Kirillitsas Eesti: Lõimumine uue juhiga“
 

Ootame ettepanekuid traditsiooniliste lõimumispreemiate jagamiseks!

Kuni 1. septembrini saab esitada ettepanekuid lõimumisvaldkonnas läbi viidud projektide eest preemiate jagamiseks. Preemiatega tunnustatakse neid, kes on aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning viinud ellu erineva emakeelega inimeste koostööd toetavaid projekte.

Lõimumispreemiate fond on 4000 eurot: 1000 eurot igas kategoorias.

Preemiad antakse välja järgmistes kategooriates:

• Lõimumise raudvara (Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja pikaajaline sihipärane lõimumist edendav tegevus)
• Aasta sillalooja (eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine)
• Aasta sõnumikandja (lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu);
• Aasta säde (isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas).

 

Taotlusi saab esitada mitmes kategoorias, sel juhul peavad erinevates kategooriates olema esitatud erinevad projektid või tegevused. Konkursile on oodatud projektid või tegevused, mille elluviimine algas alates eelmise aasta 1. septembrist ja mis lõppevad hiljemalt augusti lõpuks sel aastal, lõimumise raudvara kategooria pole ajaliselt piiratud.

Preemiale võivad kandideerida nii Eestis registreeritud juriidilised isikud kui ka siin elavad füüsilised isikud, kes ei ole viimase kolme aasta jooksul lõimumispreemiat juba saanud. Ettepaneku tegemise taotlusvorm ja konkursi juhend asuvad Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel.

Lõimumisvaldkonna 2021.-2022. aasta preemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium. Preemiate saajad kuulutab välja kultuuriminister 2022. aasta lõpus ja need avalikustatakse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

Fotol lõimumispreemiate 2021. aasta laureaadid
 

Hanked ja taotlusvoorud

Välja on kuulutatud riigihange “Eesti kultuuriruumi tutvustamine Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele” tähtajaga 12. juuli. Septembri alguseni ootame kandideerijaid lõimumisvaldkonna 2022. aasta preemiatele neljas erinevas kategoorias.

Info hetkel avatud hangete ja taotlusvoorude kohta on avaldatud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning see uueneb jooksvalt.

 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist: integratsioon.ee/kalender.

 

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.

Sisukord

Irene Käosaar: uued ajad ja uued väljakutsed

Eesti keele õppimise võimalused Ukraina sõjapõgenikele

Eesti on tagasipöördujatele mitmel moel toeks

Narva keelemaja pakub mitmekülgseid õppevõimalusi ja laieneb Lüganuse valda

Tallinna eesti keele maja avas uued suhtluskanalid ja alustas koostööd Maardu linnaga

Suveperioodil pakuvad eesti keele majad erinevaid meeleolukaid keele harjutamise võimalusi

Soovitame materjale iseseisvaks eesti keele õppimiseks!

Narva eesti keele maja eestvedamisel valmivad film ja raamat

Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduskeskkond on nüüd avatud

Ootame ettepanekuid traditsiooniliste lõimumispreemiate jagamiseks!

Maakonnakeskustes toimuvad rände-, kohanemis- ja lõimumisteemalised teabepäevad

Meie hanked ja taotlusvoorud

 

Irene Käosaar: uued ajad ja uued väljakutsed

Kahjuks, ei ole maailm pärast 24. veebruari enam kunagi endine. Ka Integratsiooni Sihtasutuse igapäevane töö on seoses Ukraina põgenike saabumisega muutunud. Oleme korraldamas rekordarvu tasuta eesti keele kursuseid tasemel A1 – juunist pakume heade partnerite toel 10 000 tasuta keeleõppe kohta. Koostöös partneritega koordineerime infojagamist Ukrainast saabujatele, et oleksime võimalikult kiiresti kõik siin Eestis ühtses inforuumis.

Samas on väga oluline jätkata meie seniseid tegevusi, et Eesti püsielanikud saaksid sarnaselt veebruarieelsele ajale osaleda keeleõppes ning teistes meie tegevustest, seega jätkame kõiki tegevusi. Lõimumise laiemad eesmärgid, ehk sidusa ühiskonna toetamine, ei ole muutunud ja seega on oluline hoida kõiki Eestimaa elanikke ühes kultuuri- ja komberuumis.

Minu aeg Integratsiooni Sihtasutuses on selleks korraks läbi saamas. Alustasin selles asutuses tööd 2000. aastal, aastatel 2007 – 2017 (kui töötasin Haridus- ja Teadusministeeriumis) oli sihtasutus üks minu olulisimaid koostööpartnereid, kuulusin ka sihtasutuse nõukokku. 2017. aastast olen olnud asutuse juhataja. Tegin enda jaoks olulise ja väga keerulise otsuse ning asun üles ehitama Narva Eesti Riigigümnaasiumi. Lõimumine on minu südameteema ja haridus on midagi, mis on selle valdkonna alustala – seega jään valdkonda, kuid võtan alates juunikuust vastu uue väljakutse.

 

Eesti keele õppimise võimalused Ukraina sõjapõgenikele

Integratsiooni Sihtasutus ja meie eesti keele majad valmistavad Ukrainast saabunud põgenikele ette võimalusi algtaseme eesti keele õppeks ning pakuvad keeleõppe- ja kohanemisalast nõustamist.

Suvest käivituvad ajutise kaitse saajatele kuni 10 000 õppekohaga A1-taseme eesti keele kursused ja kohanemisprogramm. Neile eesti keele kursustele saab registreeruda pärast seda, kui inimene on saanud elamisloa ajutise kaitse alusel ning PPA on saatnud talle teavituskirja keeleõppes osalemise võimaluse kohta. Lisaks A1-taseme keeleõppele alustab riik suve alguses ajutise kaitse saajatele ühepäevase kohanemisprogrammi pakkumist.

Eesti keelt saab iseseisvalt õppida erinevate tasuta portaalide ja rakenduste abil: www.integratsioon.ee/iseseisev-ope-ja-oppematerjalid. Eesti keele majad pakuvad veebi teel tuge neile sõjapõgenikele, kes on alustanud iseseisvat eesti keele õpet ning vajavad praktilist nõu keeleõppe planeerimise, abistavate materjalide, keeleõppe tehnikate ja motivatsiooni hoidmise osas. Veebinõustamisel osalemiseks palume võtta ühendust Integratsiooni Sihtasutuse nõustajatega tasuta telefonil 800 9999 või info@integratsiooniinfo.ee.

Ajutise kaitse saajad on oodatud ka Integratsiooni Sihtasutuse nõustamisele, mille käigus aidatakse valida keele õppimiseks ja harjutamiseks sobivaimad võimalused. Lisaks toetavad nõustajad infoga muudel kohanemisega seotud teemadel, sh vastavate teenuste ja toetuste kohta. Nõustamiseks palume aeg kokku leppida e-posti info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefoni 800 9999 (välisriigist helistades +372 6599025) teel. Nõustamisi viime läbi nii vahetult kui ka e-kanalite kaudu (Skype, Zoom, Teams).

Eesti riik pakub sõja eest siia tulnud Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele turvalist peatuspaika, haridust, tuge töö leidmisel ning erinevaid teenuseid. Vastav info on koondatud kriis.ee lehele. Lisainfo sõjapõgenikele mõeldud Integratsiooni Sihtasutuse teenuste kohta on leitav SIIT. 

 

Eesti on tagasipöördujatele mitmel moel toeks

Integratsiooni Sihtasutus annab infot ja nõustab tagasipöördujaid, kellel on tekkinud huvi ja soov taas Eestisse elama tulla ning ka neid, kes on juba alustanud uut elu Eestis.

Aastas tuleb kodumaale tagasi ligi 7000 eestlast. Veebruaris muudeti soodsamaks rahalist abi vajavatele lastega peredele mõeldud tagasipöördumistoetuse tingimusi. Erinevalt varasemast saavad toetust taotleda ka need, kes on Eestist eemal elanud vaid seitse aastat – varem oli selleks piiriks kümme aastat. Pikka aega võõrsil viibimise nõuet ei kohaldata kuni 40-aastastele välismaal magistri- ja doktoriõppe läbinud inimestele – varem oli vanusepiiriks 30 aastat.

Jätkuvalt organiseerib Integratsiooni Sihtasutus kogemuskohtumisi, kus saab vajalikku infot ja tuge oma elu paremaks korraldamiseks Eestisse kolimisel, kuulata, kuidas tagasipöördujad on Eestis kohanemisel hakkama saanud ning leida kontakte sarnase taustaga inimestega. Tasuta veebikohtumised toimuvad kaks korda kuus esialgu juunini. Info ja registreerumine: www.integratsioon.ee/kogemuskohtumised.

 

Narva keelemaja pakub mitmekülgseid õppevõimalusi ja laieneb Lüganuse valda

Narva eesti keele majas alustas veebruaris keeleõpet 16 uut rühma kokku 256 õppijaga, lisaks pakutakse ka häälduse ja eesti kultuuri erikursusi. Lisandusid uued osaoskuste kursused: mänguline grammatika algajatele, rännakud läbi Eestimaa ja väitluskursus.

Märtsis liitus Narva eesti keele maja meeskonnaga Lüganuse valla piirkondlik koordinaator Signe Viilop, kelle juhtimisel luuakse Kiviõlis eesti keele maja ametlik esindus. Seal hakatakse pakkuma keeleõppe rätseplahendust 250 tasuta õppekohale ja lisategevusi mõnusas õhkkonnas keele harjutamiseks.

Narva eesti keele maja tunnustati Aasta kultuurisündmuse auhinnaga kooslaulmispeo “Sõida tasa üle silla” korraldamise eest ja lisaks ka Eesti keele mainekujundajate konkursil innovaatiliste ideede rakendamise eest keeleõppes. Uuenduslike ideede ilmekaks näiteks on taskuhäälingu saated, kus õpetajad Julia ja Pille arutlevad rõõmsas dialoogiformaadis eesti keele kõne nüansside üle, võrreldes eesti ja vene keele grammatika ja sõnavara iseärasusi, aga ka keeleõpet toetava Tandemkoori teise hooaja tegemised.

 

Tallinna eesti keele maja avas uued suhtluskanalid ja alustas koostööd Maardu linnaga

Tallinna eesti keele maja on töötanud selle nimel, et oma klientidele veelgi lähemale jõuda. Tänu omanimelise Facebooki lehekülje avamisele, blogi pidamisega alustamisele ja ka Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduskeskkonna valmimisele on keelemaja tegevused jõudnud rohkemate inimesteni.

Aprillis alustati tihedat koostööd Maardu haridusjuhtidega, et motiveerida linna lasteaedade ja koolide õpetajaid Tallinna keelemaja tegevustest osa võtma. Teine suurem pilootprojekt "Lastevanemate kool" käivitati koos Tallinna Kuristiku Gümnaasiumiga, et toetada keelekümblusklassi laste vanemaid kohanemisel eesti keele- ja kultuuriruumis.

Raamatukoguaasta valguses on väga hästi vastu võetud erikursus "Kirjutame koos", mille raames on toimunud põnevad kohtumised kirjanikega nii raamatukogudes kui ka teistes kultuurikantsides- David Vsevioviga kohtuti Vabamus, Adam Culleniga Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis, Loone Otsaga Kännukuke raamatukogus ja Valdur Mikitaga Tallinna eesti keele majas. Eesti keele praktiseerimist võimaldavaid tegevusi pakutakse aga väga erinevate huvidega keeleõppijatele.

 

Suveperioodil pakuvad eesti keele majad erinevaid meeleolukaid keele harjutamise võimalusi

Suvesooja saabudes pakume keelepraktika võimalusi rohkem ka vabas õhus – nii ekskursioone, matku, väljasõite kui ka laagreid Narvas, Tallinnas ja üle Eesti.

Narva keelemaja kutsub kõiki juba 6. mail Narva Teaduse päevale, kus Eesti tuntuimad teadlased aitavad uurida ümbritsevat ja õppida paremini tundma Narva jõge, selle elanikke ja samuti neid, kes elavad jõe kallastel: linde, nahkhiiri ja inimesi. Toimuvad ekskursioonid, loengud ja kontserdid. Lisaks oodatakse keeleõppijaid osalema ka Ida-Virumaa põnevaid kohti tutvustavatel keelematkadel ja eesti-vene tandemlaagris, kus aidatakse üksteisel eesti ja vene keelt õppida ning praktiseerida.

Tallinna eesti keele maja korraldab juunis keeleõppijatele väljasõidud Aegna ja Prangli saarele, keeleõppelaagri Lahemaal ning suhtlusklubi "Keeleõpe Meremuuseumis" viib laevaga Tallinna lahele. Ka augustis korraldatakse kõnekeelt rikastavaid väljasõite, toimub eesti-inglise tandemlaager Palamusel ning väljasõit Põltsamaa roosiaeda ja mõisatesse. Kliente oodatakse ka teistesse jätkutegevustesse suvist ilma nautima, eesti keelt harjutama ja uusi tutvusi leidma.

Keelemajade ürituste kavaga saab tutvuda siin integratsioon.ee/kalender. Keele harjutamise sündmustele saab registreeruda iseteeninduskeskkonna integratsioon.ee/iseteenindus kaudu, kus on registreerumiseks avatud kõik käimasoleva kuu üritused ja plaanide tegemiseks nähtavad järgmise kuu omad.

Jooksvalt saad keelemajade põnevatel projektidel silma peal hoida Facebookis: tule Tallinna eesti keele maja ja Narva eesti keele maja jälgijaks!

 

Soovitame materjale iseseisvaks eesti keele õppimiseks!

Neile, kes soovivad eesti keelt iseseisvalt selgeks õppida, on loodud rida arvuti- ja nutiseadmepõhiseid õppematerjale, mis on abiks nii päris algajale kui ka edasijõudnud õppijale.

Oleme oma kodulehele kogunud valiku tasuta eesti keele õppe materjalidest: www.integratsioon.ee/iseseisev-ope-ja-oppematerjalid.

Need rakendused ja materjalid on abis iseseisval õppel, toeks keelekursustel osalejatele ning hea võimalus hoida keeleoskus aktiivsena ka suvepuhkuste ajal.

 

Narva eesti keele maja eestvedamisel valmivad film ja raamat

Narva keelemaja käivitas märtsis kaks põnevat projekti, mille tulemusel valmivad sügiseks lühimängufilm “Valik”, mille tegevus toimub 1999. ja 2017. aasta Narvas, ning keeleõpet toetav raamat, mis jutustab loo kultuuride kohtumisest.

27. märtsil alustas Narva eesti keele maja filmiakadeemia, mis jagab eesti keele õppijatele teadmisi filmikunsti ja näitlemise alalt ning annab hea võimaluse harjutada eesti keelt. Iganädalastel kohtumisel saavad osalejad harjutada professionaalide käe all enese väljendamist ning leida uusi kontakte nii narvakate kui ka filmiinimeste seast. Parimad kooli lõpetajad saavad rolli lühimängufilmis "Valik", mis esilinastub selle aasta sügisel. Põhiõppes enam osaleda ei saa, küll aga võivad soovijad liituda vabakuulajana.

Samuti kutsume osalema ühisprojektis “Kirjutame KOOS raamatu” ja saatma lühikesi meeldejäävaid lugusid kohtumistest eestlaste ja teiste kultuuride esindajate vahel. Lood kogutakse kokku ja vormistatakse eluliseks ja köitvaks raamatuks, millest saab ka abimaterjal eesti keele õppijatele. Osalema on oodatud nii eestlased kui ka inimesed, kelle emakeel ei ole eesti keel. Lugusid oodatakse hiljemalt 15. maiks 2022.

 

Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduskeskkond on nüüd avatud

Avasime veebilehel integratsioon.ee iseteeninduse, miskaudu saab mugavalt oma keeleõpet planeerida ning ennast ise eesti keele kursustele, keelepraktika üritustele ja muudele teenustele registreerida.

Iseteenindus annab keeleõppijale võimaluse paremini orienteeruda Integratsiooni Sihtasutuse pakutavates tasuta eesti keele õppe võimalustes, valida nende seast välja just need, mis vastavad keeleoskuse taseme, asukoha ja aja eelistustele, ning registreeruda endale sobival ajal; samuti saada automaatteavitusi saabuvatest teenustest. Kasutajale avaneb ülevaade läbitud õppetegevustest, nende tulemustest ning tulevikuks planeeritud sündmustest.

Iseteenindusse sisenemiseks on vaja end Eesti ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil identifitseerida. Klientidel, kellel puudub veebipõhise iseteeninduse kasutamise võimalus, aitavad keeleõppe võimalusi valida ja neile registreeruda sihtasutuse nõustajad tasuta telefonil 800 9999 või aadressil info@integratsiooniinfo.ee. Rohkem infot: integratsioon.ee/iseteenindus.

 

Ootame ettepanekuid traditsiooniliste lõimumispreemiate jagamiseks!

Kuni 1. septembrini saab esitada ettepanekuid lõimumisvaldkonnas läbi viidud projektide eest preemiate jagamiseks. Preemiatega tunnustatakse neid, kes on aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning viinud ellu erineva emakeelega inimeste koostööd toetavaid projekte.

Lõimumispreemiate fond on 4000 eurot: 1000 eurot igas kategoorias.

Preemiad antakse välja järgmistes kategooriates:

• Lõimumise raudvara (Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja pikaajaline sihipärane lõimumist edendav tegevus)
• Aasta sillalooja (eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine)
• Aasta sõnumikandja (lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu);
• Aasta säde (isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas).

 

Taotlusi saab esitada mitmes kategoorias, sel juhul peavad erinevates kategooriates olema esitatud erinevad projektid või tegevused. Konkursile on oodatud projektid või tegevused, mille elluviimine algas alates eelmise aasta 1. septembrist ja mis lõppevad hiljemalt augusti lõpuks sel aastal, lõimumise raudvara kategooria pole ajaliselt piiratud.

Preemiale võivad kandideerida nii Eestis registreeritud juriidilised isikud kui ka siin elavad füüsilised isikud, kes ei ole viimase kolme aasta jooksul lõimumispreemiat juba saanud. Ettepaneku tegemise taotlusvorm ja konkursi juhend asuvad Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel.

Lõimumisvaldkonna 2021.-2022. aasta preemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium. Preemiate saajad kuulutab välja kultuuriminister 2022. aasta lõpus ja need avalikustatakse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

 

Maakonnakeskustes toimuvad rände-, kohanemis- ja lõimumisteemalised teabepäevad

Alates märtsist toimuvad üle Eesti rände-, kohanemis- ja lõimumisteemalised teabepäevad, kus ka Integratsiooni Sihtasutus tutvustab kohalike omavalitsuste ja nende poolt hallatavate asutuste töötajatele oma nõustamisteenuseid ja -materjale.

Teabepäevade eesmärk on toetada kohalike omavalitsuste ja nende allasutuste töötajaid nende igapäevatöös, tutvustades riigi poolt pakutavaid tegevusi ja võimalusi tagasipöördujatele, uussisserändajatele ja vähelõimunud püsielanikele. Näiteks räägime eesti keele õppimise võimalustest, kohanemisprogrammist, elamislubadest, sihtgruppidele suunatud toetustest ja nõustamisteenustest ning tutvustame neid teenuseid koondavat veebikeskkonda Linda.

Juba on toimunud teabepäevad Põlva-, Jõgeva-, Võru-, Valga- ja Raplamaal. Selle aasta jooksul toimuvad teabepäevad kõikide maakondades.

Teabepäevi korraldab Johannes Mihkelsoni Keskus koostöös Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumiga ning neid kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium.

 

Avatud on mitmeid hankeid ja taotlusvoore

Keeleõppe korraldamiseks on avatud riigihanked "Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitus vähelõimunud täiskasvanud püsielanikele ja uussisserändajatele", „Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele“ ja „Eesti keele kursused Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele.“ Riigihangetega otsime endale partnereid lõimumisalase rahvusvahelise konverentsi korraldusteenuse tellimiseks ja väliseesti noorte keelelaagri korraldamiseks. 21. aprillil kell 23.59 saabub tähtaeg taotluste esitamiseks taotlusvoorus „Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuuriüritused.“

Info hetkel avatud hangete ja taotlusvoorude kohta on avaldatud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning see uueneb jooksvalt. 

 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist: integratsioon.ee/kalender.

 

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.

Sisukord

Irene Käosaar: 2021 oli peeglisse vaatamise aasta

Tasuta eesti keele kursustele saab registreeruda veebruarist

Narva ja Tallinna eesti keele maja kutsuvad eesti keelt harjutama

Keelesõbra programm otsib vabatahtlikke mentoreid eesti keele õppijate aitamiseks

Tallinna eesti keele maja tähistas sünnipäeva ja avas omanimelise Facebooki lehe

Käimas on teavituskampaania „Avasta kultuuri oma keeles“

Peatselt saab Integratsiooni Sihtasutuse teenustele iseteeninduses registreeruda

Meie hanked ja taotlusvoorud
 

Irene Käosaar: 2021 oli peeglisse vaatamise aasta

2021. aasta ärasaatmine on minevikku jäänud ja 2022. aasta hooga alanud. Aasta algul on siiski asjakohane vaadata veidi tagasi ja mõtiskleda tuleviku üle.

2021. aasta oli Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäeva tähistamise aasta. Vaatasime tagasi 30 aastale nii meie novembrikuisel rahvusvahelisel konverentsil kui 20. augustil läbi viidud kooslaulmispeol Narvas. Oli pidulik ja tähtis aasta, aga ka enese sisse vaatamise aasta.

Aastast 2018 oleme olnud pidevas muutuste ja arengute tuultes. 2017. aastal tegi Vabariigi Valitsus otsuse luua eesti keele majad Tallinnas ja Narvas ning 2018. aastal anti see väärikas ja väljakutseid pakkuv ülesanne just Integratsiooni Sihtasutusele. 2019. aastast kolisime Integratsiooni Sihtasutuse peakontori Narva, avasime eesti keele majad Narvas ja Tallinnas. 2020. aasta oli esimene aasta, kus saime terve aasta teha tööd oma ruumides, meeskond oli komplekteeritud, sihid paigas ja suund silme ees.

Kolm aastat tõhusat tööd on vilja kandnud ja aasta 2021 oli meie jaoks peeglisse vaatamise aasta – vahehindamise aasta.

• 2021. aastal avaldati värske integratsiooni monitooring, mille tulemused on ühest küljest hinnang ka meie tööle, teisalt suunanäitaja kogu lõimumisvaldkonnale.
• Viisime läbi rahulolu-uuringu meie partnerite seas – saime tunnustava tagasiside kui valdkonna suunanäitaja ja kompetentsikeskus, avatud ja hooliv organisatsioon ning sihtasutuse Narva kolimist hinnati just Ida-Viru partnerite poolt olulise sammuna.
• Viisime läbi organisatsioonisisese rahulolu-uuringu – saime kinnituse, et meie asutuses töötavad motiveeritud ja hoolivad kolleegid, kes seostavad oma väärtusi vägagi valdkonna omadega. Sihtasutuses valitseb koostöine ja eesmärgile suunatud töökultuur.
• Viisime läbi eesti keele majade mõjuanalüüsi – saime kinnitust, et meie keelemajade tegevustes osalenud inimesed tunnevad ennast eesti keeles suheldes kindlamalt, neil on tekkinud rohkem kontakte eesti keelt emakeelena rääkivate inimestega ja nad on ühiskondlikult aktiivsemad.

Need uuringud andsid meile kinnitust, et oleme õigel teel, aga andsid ka märksõnu, kuhu suunas veel edasi minna, et vastata veelgi enam meie parterite ja tegevustest osavõtjate ootustele.

Lisaks tavapärastele tegevustele lisandus 2021. aastal meie ülesannete hulka kodanikulepingu programmi eestvedamine ja laienes rahvuskaaslastega ning tagasipöördujatega seotud tegevuste maht.

2021.aasta lõpul kinnitati lõimumisvaldkonna uus arengukava Sidus Eesti 2030. Lisaks uue arengkava suunistele on 2022. aasta viimane käimasoleva Euroopa struktuurfondide rahastuse aasta ning samas uue perioodi planeerimise aasta. Jätkame kõigi oma tegevustega ja kavandame uusi, mida saame ellu viia 2023. aastast.

Koroona-aeg on tõhustanud ja kinnitust andnud veebis toimuvate tegevuste olulisusest. Märkimisväärne osa meie keelekursustest on toimunud veebis. Meie Keelesõbra programm on viinud kokku ligi 500 eesti keeles suhtlevat paari (kokku üle 1000 inimese), lisaks on Keeleruletis osalenud üle 700 inimese. Kindlasti jätkame ka 2022. aastal lisaks kontakttegevustele veebi vahendusel tehtavat.

Eelmisel aastal valminud kohanemis- ja lõimumisteenuste veebikeskkond LINDA sai 2021. aastal maakonnatuuril kõigis piirkondades hea vastuvõtu, kindlasti jätkame selle tutvustamist ja info asjakohasena hoidmist. Lisaks valmis eelmise aasta lõpul sihtasutuse kliendihaldusprogramm, mis võimaldab meil käivitada sel aastal veebipõhist iseteenindust.

2022. aastal tähistame eesti keele majade 4. sünnipäeva laienemisega uutesse piirkondadesse – ees seisab tihe koostöö Lüganuse ja Lääne-Harju valdadega. Headeks partneriteks on lisaks juba vanadele headele sõpradele Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Sillamäelt, Tartust ja Pärnust saamas ka Maardu ja Valga.

Ja lõpuks, 2022. aasta on raamatukogude aasta. Oleme veelgi aktiivsemalt kaasamas raamatukogusid oma töösse ja ise sulandumas raamatukogude algatustesse. Head partnerid ja sõbrad erinevate piirkondade raamatukogudest on lõimumisteemad omaks võtnud ja aitavad hooga kaasa.

Head jätkuvat 2022. aastat kõigile – leidke aega endale ja lugege iga kuu läbi vähemalt üks raamat, olgu või õhuke luuleraamat - nii saab maailm taas selgemaks ja helgemaks!

Tasuta eesti keele kursustele saab registreeruda 2. veebruarist

2. veebruaril kell 10 algab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel integratsioon.ee avalik registreerimine tasuta eesti keele kursustele. Kursustele saavad registreeruda täiskasvanud alates 18. eluaastast ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil.

Eesti keele huvilistele pakub Integratsiooni Sihtasutus A1-C1-tasemel veebikursustel 160 õppekohta ning A1-C1-tasemel kontaktõppe kursustel klassiruumides 784 õppekohta. Kontaktõppes keeletunnid toimuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Maardus, Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Ahtme linnaosas. Kokku saab avaliku registreerimise kaudu õppima asuda 944 inimest.

Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel saab juba praegu tutvuda kursuste tunniplaani ja kursustele registreerimise reeglitega ning testida oma keeleoskust. Kontaktõppes osalemiseks on vajalik COVID-tõend.

Lisaks A1-C1-taseme keelekursustele pakub Integratsiooni Sihtasutus alanud poolaastal võimalust osaleda Tallinna ja Narva eesti keele majade keeleõpet toetavatel üritustel ja keeleoskuse lihvimise erikursustel. 

Soovitame osaleda ka Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade juures toimuvatel nõustamistel, kus aidatakse analüüsida iga inimese vajadusi ja kogemusi, teha selgeks keeletase ning koostatakse keeleõppe plaan. Nõustamisele registreerimiseks palume võtta ühendust e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999.

Eesti keele õpet Integratsiooni Sihtasutuse kursustel rahastab Kultuuriministeerium.

Narva ja Tallinna eesti keele maja kutsuvad keelt harjutama

Nii Narva kui Tallinna eesti keele maja on alustanud põnevate kevadhooaja tegevustega, mis on toeks eesti keele selgeks saamisel ja annavad võimaluse eesti kultuuriga süvitsi tutvuda.

Narva eesti keele majas jätkatakse näiteks ühiste filmiõhtute ja lastevanemate suhtlusklubi traditsiooni. Uus Keelematkade sari viib rännuhuvilised eesti keele õppijad Ida-Virumaa loodusesse matkama. Jõhvis alustas floristika töötuba ja jätkuvad Muusemi päeva kohtumised, kevade poole minnakse tõukerattamatkale ja külastatakse Tagavälja talu. Kohtla-Järvel harjutatakse eesti keelt mängude õhtutel.

Narva eesti keele maja juures on alustanud oma hooaega mitmekeelne tandemkoor, mille ridadesse mahuvad veel mõned meeshääled. Uus pilootprojekt Estonskad on aga suunatud gümnaasiuminoortele vabas ja arendavad õhkkonnas eesti suhtluskeele arendamiseks.

Tallinna keelemaja traditsioonilistest tegevustest jätkuvad Kalligraafia õpitoad, Metsamäng, Eesti Kunstimuuseumi külastused, Kokandusklubi ja kultuurihõngulised õppekäigud Tallinna linnaruumiga tutvumiseks. Lisaks viiakse keeleõppijad tutvuma Eesti merenduse ajalooga, külastatakse E. Vilde ja A. H. Tammsaare majamuuseumit, kohtutakse kaasaegsete eesti kirjanikega ning ilmade soojenedes tehakse väljasõite saartele. Pärnu piirkonna õppijatele korraldatakse suhtlusklubi nii Sindis kui Pärnus.

Alustanud või alustamas on mitmed veebis toimuvad tegevussarjad, kus saavad eesti keelt harjutada inimesed üle Eesti või suisa üle maailma, olgu selleks Mokalaat, Keelerulett, Kultuurikohtumised või Mänguväli. Kõigi nende ja ka lisanduvate keele harjutamise võimaluste kohta saab täpsemalt lugeda sündmuste kalendrist.

Otsime vabatahtlikke mentoreid eesti keele õppijate aitamiseks

Integratsiooni Sihtasutus kutsub eesti emakeelega või eesti keelt vabalt valdavaid inimesi registreeruma vabatahtlikuks mentoriks, et aidata eesti keelt õppivatel inimestel kõnekeelt harjutada nendega e-kanalites või telefonitsi vesteldes.

„Keelesõbra programmi eesmärk on pakkuda eesti keele õppijatele täiendavaid eesti suhtluskeele harjutamise võimalusi ja julgustada neid keelt igapäevaselt kasutama. Kahe tegutsemisaasta jooksul on programm viinud kokku 1837 keelesõpra: 858 vabatahtliku mentori abiga on saanud oma keeleoskust lihvida 979 keeleõppijat. Kutsume vabatahtlikke taaskord programmi panustama – keeleõppijad ootavad väga võimalust teiega eesti keeles rääkida,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse Keelesõbra programmi juht Ave Landrat.

Vabatahtliku eesti keele mentori ülesandeks on suhelda mõne keeleõppijaga eesti keeles erinevatel elulistel teemadel sobivate e-kanalite kaudu või telefoni teel 1−2 korda nädalas. Eelnev õpetamiskogemus ei ole vajalik.

Integratsiooni Sihtasutuse keelesõprade programmi eestvedajad koguvad nii mentorite kui keeleõppijate andmeid, aitavad neid kontakti loomisel ning juhendavad vestlusformaatide valikul ja vestluste läbiviimisel.

Oma eelistusi ja võimalusi keeleõppijate toetamiseks saab märkida registreerimisvormi Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

Keeleõppe huviliste registreerimisega Keelesõbra programmi alustab sihtasutus 10. veebruaril. Keelesõprade kokkuviimine algab sõbrapäeval, 14. veebruaril.

Tallinna eesti keele maja tähistas sünnipäeva ja avas omanimelise Facebooki lehe

Jaanuari keskel sai Tallinna eesti keele maja 4-aastaseks. Seda olulist verstaposti tähistati partnerite küllakutsumise ning Kalligraafia õpitoa aastanäituse avamisega.

Tallinna eesti keele maja juhataja Hedvig Evert: "Oli suur rõõm tähistada üheskoos meie õppijate, õpetajate, koostööpartnerite, pärimuskultuuriansambli tantsijate ja kolleegidega Integratsiooni Sihtasutusest ning Kultuuriministeeriumist Tallinna maja sünnipäeva. Ühine tähistamine meenutab, kui oluline võib inimeste vahel olla üks vestlus, üks kontakt, üks keeletund, üks juhuslik kohtumine, et sündida saaksid uued sõprussuhted, uued väljakutsed, uued koostööplaanid. Meie sünnipäevaks valminud Tallinna eesti keele maja külalisteraamatusse kirjutas üks sünnipäevaline mõtte, et rikkad ei ole tingimata need, kel on palju raha, vaid need, kes on uudishimulikud ja õpihimulised. Mõtte autori ja täpse tsitaadi leiavad juba need, kes majja külla tulevad! Olete oodatud!"

Selleks, et Facebooki kasutajatel oleks parem ülevaade meie keelemajade tegevustest erinevates Eesti piirkondades, avati Tallinna eesti keele maja sünnipäeva puhul ka uus Facebooki leht Facebook.com/tallinnaeestikeelemaja.

Uuelt lehelt leiab infot Tallinnas, Harjumaal ja Pärnumaal pakutavate keeleõppe ja -harjutamise võimaluste kohta. Senisel lehel (facebook.com/eestikeelemaja) tutvustame edaspidi Narvas ja Ida-Virumaal toimuvat ning sellest lehest saab Narva eesti keele maja leht. Kõiki piirkondi puudutava info keeleõppevõimalustest toome mõlemal lehel.

Käimas on teavituskampaania „Avasta kultuuri oma keeles“

Teavituskampaania ja veebipõhise mänguga juhitakse siinsete muu emakeelega elanike tähelepanu sellele, et Eesti kultuuriasutused pakuvad erinevatesse keeltesse tõlgitud sisu nii sünkroontõlke kui tõlgitud ekspositsioonide vahendusel.

Vene- ja ingliskeelsed reklaamid kõlavad televisioonis ja raadios ning on nähtavad ka ühismeedias ja tänavapildis. Kampaania hääleks ja näoks on Elina Netšajeva. Kampaania perioodil lisainfo pakkumiseks ja mängu läbiviimiseks on loodud kolmekeelne kampaanialeht Kultuurijaht.ee.

Kampaaniasse on haaratud 15 muuseumi ja etendusasutust, keda toetati aastatel 2016-2020 Euroopa Sotsiaalfond projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ käigus tehniliste tõlkelahenduse soetamisel.

 

 

Peatselt saab Integratsiooni Sihtasutuse teenustele iseteeninduses registreeruda

Valmimas on Integratsiooni Sihtasutuse iseteenindus, millega luuakse klientidele mugav võimalus end ise veebis erinevatele eesti keele kursustele ja keelepraktika üritustele kirja panna.

Selle keskkonna kaudu saavad kõik sihtasutuse kliendid näha pakutavaid teenuseid ja tegevusi, teha valikuid oma keeletaseme, piirkonna või huvide alusel ning sinna registreeruda. Eraldi registreerimislinkide asemele luuakse koht, kus kliendid saavad nii registreeruda kui vaadata ülevaadet oma möödunud ja tulevastest teenustest. Lisaks on väljaarendatud muidki mugavusfunktsioone, näiteks just konkreetsele inimesele sobivate teenuste pakkumine või meeldetuletused lähenevast sündmusest.

Juba toimub teenuste sisestamine iseteenindusse ning peatselt anname keskkonna avamisest teada.

Avatud on mitmeid hankeid ja taotlusvoore

Aasta alguses avasime mitmeid hankeid ja taotlusvoore. Avaldusi ootavad taotlusvoorud „Lõimumist edendavad kultuuri- ja sporditegevused“, "Tagasipöördumistoetuste maksmine", „Pereõppe partnerorganisatsioonide tegevustoetus“, "Väliseesti kultuuriseltside toetus" ja „Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetus“. Äsja kuulutati välja hange „Eesti kultuuriruumi tutvustamine Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele.“

Info hetkel avatud hangete ja taotlusvoorude kohta on avaldatud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning see uueneb jooksvalt. 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist: integratsioon.ee/kalender.

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.

Sisukord

Irene Käosaar: Head mitmekesisuse päeva!

Kui plaanid sügisest keeleõppega alustada, tule juba täna nõustamisele!

Kolmandate riikide kodanikele avaneb uus silmaringi laiendav keeleõppe võimalus

Integratsiooni Sihtasutus pakub nüüd keeleõpet Eesti kodakondsuse taotlemiseks

Eesti keele majad loovad suveks mitmekesist keele- ja kultuuriõppeprogrammi

Lõppenud praktikaprogramm tõi riigiasutustesse eesti keelest erineva emakeelega tudengid

Maakonnakeskustes algasid lõimumisteenuste teemalised koolitus- ja arutelupäevad

Ootame ettepanekuid traditsiooniliste lõimumispreemiate jagamiseks!

Osale mitmekesisuse päeva Facebooki loosimängus!

Meie hanked ja taotlusvoorud

Meie kalender

Meie uudised

 

Irene Käosaar: Head mitmekesisuse päeva!

Mai on tärkavate lehtede ja kevade kuu. Mai on kuu, mil metsas on näha vähemalt sada eri värvi rohelist ning me märkame rohkem muutusi ja erisusi meie ümber. Looduses... aga miks mitte ja ühiskonnas.

Mais tähistatakse üle Euroopa mitmekesisuse kuud ja täna tähistame selle raames Eestis mitmekesisuse päeva. Me kõik, kes me elame Eestis, oleme erinevad – vanuse, soo, vaadete, huvide, tegevuste, võimete, oskuste, kultuurilise tausta ja paljude muude näitajate poolest. Tänu nendele erinevustele annab igaüks meist midagi erilist ja väärtuslikku meie Eesti heaks. Meie erinevad lood, kogemused, oskused ja teadmised täiendavad üksteist ning on justkui pusletükid, mis loovad tervikpildi – meie Eesti. Mida rohkem me omavahel suhtleme, seda paremini me üksteist mõistame ja leiame ühist keelt vaatamata erinevustele.

Sel aastal on mai põnev ka lõimumismaastikul – 10. mail avalikustati integratsiooni monitooringu tulemused. Näeme, et Eesti ühiskond liigub õiges suunas – eestimaalaste eesti keele oskus on paranemas, tööjõuturu lõhed on vähenemas, aina vähem ja vähem on kodakondsuseta inimesi, haridusküsimustes oleme liikumas ühtse kooli suunas, kus enamusele Eesti elanikest näib parima lahendusena ühes koolis koos õppimine. On siiski ka väljakutseid – meie ühiskonnas esineb ka selliseid erinevusi, mis löövad ühtse Eesti pildi sassi. Sotsiaal-majanduslikus toimetulekus esineb jätkuvalt rahvuste põhiseid erinevusi: teistest rahvustest inimeste sissetulek on eestlastest madalam ja majandussurutiste ajal on nende tööhõive haavatavam.

Mis on eriti murettegev – teistest rahvustest inimesed tunnetavad võrreldes varasemate aastatega rohkem ebavõrdust ja sallimatust enda suhtes. Viimaste aastate jooksul ei ole eestlaste ja teistest rahvustest inimeste omavahelised igapäevased kontaktid tihenenud. Suheldakse jätkuvalt peamiselt vaid tööl ja õppeasutustes. Kuid igapäevaelus jäävad kontaktid oma kogukonna piiridesse. Kindlasti on seda olukorda mõjutanud ka koroona-aeg, sest veebi vahendusel suhtlemine on oluliselt kasvanud. Loodame väga, et kui me saame taaskord suhtlema ka „päris elus“, suurenevad kontaktid taas.

Integratsiooni Sihtasutuses seni tehtud jõupingutuste ja saadud tagasiside põhjal usume, et meid üksteisest eraldavad erinevused on ületatavad. Ühised tegevused, ühisüritused, ühiselt saadud muljed aitavad erinevatest rahvustest inimestel ja eestlastel sõbralikke kontakte luua ja õppida üksteist paremini tundma. Panustame sellesse iga päev, andes hoogu noorte ühistegevustele, toetades inimesi kokku viivaid spordi- ja kultuuriüritusi, aidates kaasa rahvusvähemuste kultuuriseltside ja eesti kultuuri organisatsioonide koostööprojektide loomisele, andes nõu eesti keele õppimise sobivaima teekonna valiku osas, pakkudes tasuta eesti keele õpet ja harjutamist, tutvustades teistest rahvustest inimestele eesti kultuuri ning leides keeleõppijatele keelesõpru eestlaste seas.

Meie usume, et Eestis elab palju toredaid inimesi, kes kõik, vaatamata erinevustele, tahavad tunda ennast Eestis kodusalt ning teha meie Eestit sidusaks ja tugevaks. Head mitmekesisuse päeva!

Irene Käosaar, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja

 

Kui plaanid sügisest keeleõppega alustada, tule juba täna nõustamisele!

Integratsiooni Sihtasutus nõustab eesti keelt õppida soovivaid täiskasvanuid, aidates neil valida keeleõppeks sobivaid võimalusi.

Nõustajad aitavad analüüsida iga inimese vajadusi ja kogemusi, teha selgeks keeletaseme ning koostavad sobiva keeleõppe plaani. Nõustamise tulemusena on inimesel võimalus saada Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursusele, kui leitakse, et see on sobivaim õppevorm. Sel juhul ei pea ta end ise veebi kaudu konkreetsele kursusele registreerima.

Nõustamine sobib neile, kes

• soovivad alustada või jätkata eesti keele õppimist, kuid vajavad nõu neile sobivate õppevormide ja võimaluste kohta;
• soovivad pääseda Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursustele, mille rühmi komplekteeritakse 2-3 korda aastas;
• soovivad õppida eesti keelt iseseisvalt ja vajavad vastavat informatsiooni.

Nõustamine toimub lisaks Integratsiooni Sihtasutuse büroodele ka telefoni või Skype´i vahendusel.

Lisaks jagavad nõustajad juhiseid ja annavad nõu muudel kohanemise ja lõimumisega seotud teemadel, sh vastavate teenuste ja toetuste kohta.

Nõustamisele registreerimiseks võtke palun nõustajatega ühendust e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999.

Järgmine avalik veebipõhine kursustele registreerumine avaneb 25. augustil. Need, kes läbivad nõustamise enne seda, saavad nõustaja abiga sobiva õppevormi valitud ega pea end enam kursustele eraldi kirja panema.

Esmased vastused keeleõppe võimaluste ja esmast teavet Eestis elamise kohta võid saada ka meie nõuandeveebi kaudu.

Nõustamisteenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“.

 

Kolmandate riikide kodanikele avaneb uus silmaringi laiendav keeleõppe võimalus

Integratsiooni Sihtasutus pakub tasuta eesti keele õpet kolmandate riikide kodanikele: kodakondsuseta inimestele ja neile, kel on muu riigi kui Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna või Šveitsi Konföderatsiooni liikmesriigi kodakondsus. Eesti keele B1 taseme kursused algavad juba septembris ja registreerumiseks tuleb eelnevalt läbida nõustamine Integratsiooni Sihtasutuses.

Kursused on mõeldud neile, kes soovivad omandada B1 keeletaset. Kursus kestab 8-9 kuud ning 200 akadeemilise tunni sisse mahub nii juhendatud õpe kui iseseisev töö, lisaks külastatakse muuseume ja kultuurisündmusi ning tehakse ekskursioone erinevatesse Eesti paikadesse. Õppuritele on keelepraktikaga toeks vabatahtlikud eesti keele oskajad.

Õppija saab valida tavaõppe ja veebikursuse vahel. Tavaõppe tundides saab osaleda Harjumaal ja Ida-Virumaal, teiste piirkondade elanikud saavad osaleda veebikursustel. Kursus lõpeb keeleoskuse testiga ja selle edukale lõpetajale väljastatakse tunnistus kursuse läbimise kohta.

Keelekursust pakutakse kolmandate riikide kodanikele, kes on vähemalt 18 aastat vanad, elavad Eestis seaduslikult või on saamas õigust Eestis seaduslikult elada ning oskavad eesti keelt vähemalt A2 tasemel.

Kursusele pääsemiseks tuleb läbida tasuta nõustamise Integratsiooni Sihtasutuse Tallinna või Narva eesti keele majas. Nõustamisele saab registreeruda tasuta infotelefonil 800 9999 või kirjutades info@integratsiooniinfo.ee.

Projekti kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium. Täpsem info siit.

 

Integratsiooni Sihtasutus abistab Eesti kodakondsust soovijaid ja pakub neile ka keeleõpet

Integratsiooni Sihtasutus nõustab ja juhendab, kuidas Eesti kodakondsust taotleda ning pakub tasuta eesti keele õpet inimestele, kes soovivad saavutada B1 keeletaset Eesti kodakondsuse taotlemiseks. Kursused toimuvad üle Eesti ja seal saavad osaleda need, kellel on teised kodakondsuse saamise eeltingimused täidetud.

Inimesed, kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust ja kes vastavad kodakondsuse andmise tingimustele, saavad tasuta õppida eesti keelt nulltasemelt kuni tasemeni B1. Selleks sõlmib Integratsiooni Sihtasutus soovijaga keeleõppelepingu, mis annab võimaluse tasuta eesti keele õppeks ja õppepuhkuse hüvitise saamiseks ning kohustab õppijat keeleõppe järel Eesti kodakondsust taotlema.

Keeleõpe toimub erinevates linnades üle Eesti, täpne graafik otsustatakse vastavalt sooviavaldustele ja gruppide täituvusele. Õppe pikkus sõltub individuaalsest vajadusest. Iga keeletaseme kursus kestab vähemalt 120 akadeemilist tundi.

Keeleõppes osalemiseks tuleb esitada avaldus, kus saab ära märkida, millises linnas, vormis ja millal on soov eesti keele kursustel osaleda. Pärast avalduse kättesaamist saadab sihtasutus viie tööpäeva jooksul edasised tegevusjuhised. Integratsiooni Sihtasutuse nõustajad on meeleldi abiks tasuta infotelefonil 800 9999 või kirja teel info@integratsiooniinfo.ee. Nõu ja juhiseid tasub küsida juba enne keeleõppe avalduse esitamist!

Detailsem info ja avalduse vorm on leitavad siit.

Tasuta eesti keele õpet saab taotleda vähemalt 15-aastane inimene, kes on elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat, kes ei ole viimase kahe aasta jooksul osalenud riigi rahastatud soovitava taseme eesti keele õppes ja kelle puhul ei esine Eesti kodakondsuse taotlemist takistavaid asjaolusid (Kodakondsuse seadus § 21 lõige 1). Tasuta eesti keele õpet keeleõppelepingu alusel rahastab Siseministeerium.

 

Eesti keele majad loovad suveks mitmekesist keele- ja kultuuriõppeprogrammi

Nii Narva kui Tallinna eesti keele maja planeerivad suveks põnevaid tegevusi eesti keele õppimiseks ja eesti kultuuriga süvitsi tutvumiseks. Siiski – kuna vahetu suhtlusega ühisürituste toimumine sõltub viirusolukorrast ja kehtivatest piirangutest, kujuneb lõplik plaan jooksvalt.

Tallinna eesti keele maja kavandab suvel eesti-inglise kirjandus- ja filmilaagrit Palamusel, väljasõitu Prangli saarele, talukülastusi Kuusalusse ja Vargamäele, eesti toidukultuuri klubi Tallinnas Fotografiskas ja toidutee ringreisi Pärnumaal, arhitektuuriretki, kirjanduslikke jalutuskäike, lauluklubi, fotoklubi Botaanikaaias, muuseumikülastusi nii öösel kui päeval ning Tallinna linnaruumi avastusretki.

Narva eesti keele maja suuremad plaanitavad suveprojektid on traditsiooniliseks keeleõppijate lemmikuks saanud eesti-vene tandemlaager (planeeritud 10.-14. augustiks) ning 20. augustil Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva puhul Narvas korraldatav kooslaulmispidu „Sõida tasa üle silla“.

Kuna kõigi suviste sündmuste toimumine sõltub kehtivatest piirangutest, siis tasub kindlasti jälgida värsket infot veebikalendrist ja Eesti keele maja Facebooki lehelt. Suveüritused toimuvad riigis kehtivaid piiranguid arvestavalt. Täpsem info ning registreerumisvõimalus lisandub sündmuste kalendrisse mai lõpus.

 

Lõppenud praktikaprogramm tõi riigiasutustesse eesti keelest erineva emakeelega tudengid

Aprillis lõppes Integratsiooni Sihtasutuse praktikaprogramm, mille eesmärk oli tutvustada eesti keelest erineva emakeelega tudengitele töövõimalusi riigiasutustes ja julgustada neid tulevikus avaliku sektori ametikohtadele kandideerima. Programmi läbis erinevates ministeeriumides, Riigikantseleis ja Õiguskantsleri Kantseleis kokku 13 noort.

Integratsiooni Sihtasutus viis koostöös Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga läbi programmi, mille raames pakkusid erinevad riigisektori asutused praktikakohti eesti keelest erineva emakeelega bakalaureuseõppe viimase õppeaasta või magistriõppe tudengitele. Praktikante võtsid vastu Riigikantselei, Õiguskantsleri Kantselei ja seitse ministeeriumi: Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium.

Teavitus viidi läbi koostöös Tallinna Ülikooli, TalTechi, Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooliga. Kandideeris 36 seitsme erineva emakeelega tudengit, kellest pakutud 13 praktikakohale said 10 vene emakeelega, üks eesti ja vene emakeelega, üks saksa emakeelega ja üks türgi emakeelega tudeng.

Rohkem infot lõppenud programmi kohta on võimalik leida siit. 

 

Maakonnakeskustes algasid lõimumisteenuste teemalised koolitus- ja arutelupäevad

Integratsiooni Sihtasutus korraldab 15 koolitus- ja arutelupäeva, et tutvustada kohalikele omavalitsustele lõimumis- ja kohanemisvaldkonna teenuseid, veebipõhist lõimumisnõustaja tööriista ning ka teisi uuendusi, mida riik on viimasel ajal arendanud. Arutelu käigus otsitakse iga piirkonna jaoks parimaid koostöölahendusi.

Integratsiooni Sihtasutuse ja Kultuuriministeeriumi esindajate kohtumised kohalike omavalitsuste töötajatega said alguse Harjumaalt, liiguvad Lääne-Virumaale, Järvamaale jne., jõudes septembri alguseks ringiga Raplamaale välja. Sündmus toimub vastavalt olukorrale kas veebiülekande või kokkusaamisena.

Koos otsitakse lahendusi just selles maakonnas kõige teravamatele lõimumise probleemkohtadele ning arutatakse, millised riigi poolt pakutavad kohanemis- ja lõimumisteenused siin kõige tõhusamaks abiks on. Lisaks tutvustatakse erinevaid sujuvamaks kohanemiseks loodud teenuseid, välismaalase teekonda ühelt teenuselt teisele ning uut lõimumisnõustaja e-tööriista LINDA.

Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel 2021. alguseks valminud kohanemis- ja lõimumisteenuste veebikeskkond LINDA muudab lõimumisnõustaja töö sujuvamaks ja kiiremaks. Keskkond, mis koondab ülevaatlikku infot erinevate lõimumisalaste teenuste kohta, annab võimaluse tutvuda erinevate riigi tugiteenustega ning luua iga kliendi jaoks läbitavate teenuste teekonna.

Tegevust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“. Lähemalt saab koolituspäevade kohta lugeda siit.

 

Ootame ettepanekuid traditsiooniliste lõimumispreemiate jagamiseks!

Kuni 13. septembrini saab esitada ettepanekuid lõimimisvaldkonnas läbi viidud projektide eest preemiate jagamiseks. Preemiatega tunnustatakse neid, kes on aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning viinud ellu erineva emakeelega inimeste koostööd toetavaid projekte.

Lõimumispreemiate fond on 4000 eurot: 1000 eurot igas kategoorias. Konkursile on oodatud projektid, mille elluviimine algas alates eelmise aasta 23. septembrist ja mis lõppevad hiljemalt 12.septembril 2021.

Preemiad antakse välja järgmistes kategooriates:

• aasta kultuuritutvustaja (Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride tutvustamine Eesti avalikkusele);
• aasta sillalooja (eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine);
• aasta sõnumikandja (lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu);
• aasta säde (isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas).

Taotlusi saab esitada mitmes kategoorias, sel juhul peavad erinevates kategooriates olema esitatud erinevad projektid või tegevused. Preemiale võivad kandideerida nii Eestis registreeritud juriidilised isikud kui siin elavad füüsilised isikud, kes ei ole viimase kolme aasta jooksul lõimumispreemiat juba saanud. Ettepaneku tegemise taotlusvorm ja konkursi juhend asuvad Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel.

Lõimumisvaldkonna 2020.-2021. aasta preemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium. Preemiate saajad kuulutab välja kultuuriminister 2021. aasta lõpus ja need avalikustatakse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

 

Osale mitmekesisuse päeva Facebooki loosimängus!

Täna, 12. mail, on mitmekesisuse päev. Meil on, mida tähistada! Eesti pea 200 rahvusest elanikud rääkisid 2020. aastal kokku 231 erinevat emakeelt panustades igaüks omal moel meie kultuuriruumi rikastamisse.

Tähtpäeva puhul kuulutasime välja mängu, mille auhindadeks on maitseelamused erinevates rahvusrestoranides. Mängu leiad Integratsiooni Sihtasutuse Facebooki lehelt, selles saab osaleda kuni 19. mai lõunani.

 

 

 

Meie hanked ja taotlusvoorud

Info hetkel avatud hangete ja taotlusvoorude kohta on toodud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel. https://integratsioon.ee/konkursid. Lähiajal kuulutame välja ka uue ideekorje lõimumisalaste koostöötegevuste läbiviimiseks.

Alates 2021. aasta algusest on Integratsiooni Sihtasutus viinud läbi kuus taotlusvooru eesmärgiga toetada ja viia ellu erinevaid lõimumisvaldkonna projekte.

Taotlusvoorude tulemusena on näiteks toetust saanud 22 rahvuskaaslaste kultuuriseltside projekti välisriikides, 22 rahvusvähemuste kultuuri tutvustavat projekti, 10 Ida-Virumaal toimuvat spordi- ja kultuuriürituste projekti, 4 projekti pereõppe korraldamiseks ning 13 lõimumisele suunatud spordi- ja kultuuriüritust üle Eesti. Ideekorje raames on välja valitud 14 ideed lõimumisalaste koostöötegevuste läbiviimiseks.

Hangete tulemusena selgusid partnerid väliseesti noorte laagrite läbiviimiseks ning 20. augustil Narvas Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevale pühendatud kooslaulmispeo korraldamiseks.

 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist.

 

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.

Sisukord:

Irene Käosaar: 2021. aasta on paindlikkuse ja värske pilgu aasta – lootuste aasta

20. jaanuaril algab registreerimine Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursustele

Nõustaja aitab leida keeleõppesse õige tee

Keelerulett: eesti keele keskkond kodust lahkumata

Keelesõber tuleb keeleõppijatele taas appi

Keeleklubid ootavad uusi liitujaid

Tandemkooris saab lauldes harjutada eesti ja vene keelt

Kogemuskohtumised aitavad tagasipöördujatel Eesti eluga kiiremini kohaneda

Integratsiooni Sihtasutus sai vabatahtliku sõbra märgi

Avatud hanked ja taotlusvoorud

Meie kalender

Meie uudised

 

Irene Käosaar: 2021. aasta on paindlikkuse ja värske pilgu aasta – lootuste aasta

Integratsiooni Sihtasutuse „uus hingamine“ algas aastal 2018, kui Vabariigi Valitsus tegi meile ülesandeks luua eesti keele majad Tallinnasse ja Narva. Kaks aastat tihedat tööd majade ülesehitusel, nii füüsilise keskkonna kui sisu ja inimeste mõttes, hakkas tulemusteni jõudma. 2019. aastal avasime mõlemad majad ning meie õpetajad alustasid täistuuridel tööd. Tundus, et stabiilsus ja töörahu on saabunud.

Ja siis saabus kevad 2020 – kevad, kuhu olime planeerinud hulga uusi tegevusi meie õppijatega, muuhulgas uute õpetajate värbamise ja koolitamise alustamisega. Kuigi siiani olid meie tegevused suunatud peamiselt sellele, et inimesi ühte ruumi ja keskkonda kokku tuua, suutsime reageerida kiiresti – mõne nädalaga olime viinud oma peamised tegevused (eesti keele õpe ja nõustamine) veebi ning ka partnereid toetanud digiõppele üleminekus.

Meil on väga hea meel, et suutsime uues olukorras kohaneda nii, et praktiliselt kõik meie tegevused jätkusid: kuulutasime plaani kohaselt taotlusvoore ja toetasime erinevaid organisatsioone ja projekte lõimumisvaldkonnas, jätkasime keeleõppega, pakkudes esimest korda veebikursustel osalemist, pakkusime nõustamisteenuseid e-kanalites, leidsime uusi veebipõhiseid keele harjutamise võimalusi ning saime kokku ka märkimisväärse vabatahtlike väe keeleõppijate aitamiseks.

Ka sel aastal maailmas ja Eestis toimuvast tulenevalt jätkame kohanemise ning tegevuste ja teenuste edasiarendamisega, sest praegu ei tea meist keegi, kas ja millal me saame naasta oma eelmise elu juurde. Alustame aastat taas tasuta keelekursustele registreerimisega, kus suurem õppetegevuse maht toimub seekord veebis. Pakume keeleõppijatele keele harjutamisega tuge meie vabatahtlike keelementorite abil Keelesõbra ja Keeleruleti programmis. Jätkame seni populaarsetega ja leiame uusi põnevaid võimalusi keele harjutamiseks nii virtuaalselt kui ka vahetult, kui selleks tekib võimalus. Oleme paindlikud lõimumisele, kontaktide loomisele, eesti ja rahvusvähemuste kultuuri arendamisele suunatud projekte toetades.

Sel aastal valmiv lõimumismonitooring annab meile värske pildi lõimumisvaldkonda panustavate organisatsioonide tehtud töö mõju osas ning näitab suunad edasiste arengute planeerimiseks. Värske pildi saamiseks keskendume rohkem meie keeleõppijate, teenuste kasutajate ja partnerite tagasiside saamisele ja sellest tulenevalt ka enesearengule. Viime sel aastal läbi ka eesti keele majade tegevuste mõjuanalüüsi ja rahulolu-uuringu nii oma maja inimeste kui partnerite osas – meile on väga oluline, et teeme õigeid asju, et teeme neid hästi ja hoolivalt.

„Kvaliteet kõiges“ on ka sel aastal meie juhtmõtteks. Meie õpetajad pakuvad keeleõppijatele kaasaegsetel meetoditel põhinevat õpet, selleks tegeleme regulaarselt õpetajate täiendkoolitustega. Parema nõustamise kvaliteedi tagamiseks arendame klientide ja nõustamise haldamise süsteemi. Täiustame veebipõhise kursustele registreerimise lahenduse. Taotlusvoorudes ja riigihangetes esitatud taotluste ja pakkumuste läbipaistvaks ning objektiivseks hindamiseks kaasame konkursi tulemusena moodustatud hindamiskomisjoni. Arendame meie infokanaleid selliselt, et kõik meie sihtrühmad saaksid paremini kätte vajaliku info.

Oleme pidevas arengus ja õpime iga päev nii omaenda tegevusi läbi viies, meie partneritelt ja õppijatelt ning oleme paindlikud arvestamaks ühiskonnas toimuvat.

Irene Käosaar, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja

 

20. jaanuaril algab registreerimine Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursustele

20. jaanuaril kell 10 algab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel www.integratsioon.ee avalik registreerimine tasuta eesti keele kursustele. Kursustele saavad registreeruda täiskasvanud alates 18. eluaastast ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Kokku alustab või jätkab jaanuaris-veebruaris tasuta keeleõpet 1344 inimest.

Eesti keele huvilistele pakub Integratsiooni Sihtasutus B1-, B2- ja C1-tasemel veebikursustel 285 õppekohta ning A1-C1-tasemel kontaktõppe kursustel 375 õppekohta ehk kokku saab avaliku registreerimise kaudu õppima 660 inimest. Lisaks said keeleõppesse veel 684 inimest, kes läbisid 2020. aastal Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe alase nõustamise või jätkavad keeleõpet pärast edukalt läbitud eelmise taseme kursust. Kokku saab jaanuaris-veebruaris tasuta keeleõpet alustada või jätkata 1344 inimest.

„Keeleõppe alustamiseks Integratsiooni Sihtasutuse tasuta kursustel on kaks võimalust: avaliku veebipõhise registreerimise kaudu kaks korda aastas või läbides meie juures tasuta nõustamise. Nõustamise käigus selgitame välja inimese õpikogemuse ja keeleõppe vajaduse ning pakume võimalusi asuda esimesel võimalusel õppima kas Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majades või teiste partnerite juures,“ selgitas Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi. „Neile, kes ei jõua ennast kirja panna kursusele avaliku registreerimise käigus, soovitamegi pöörduda meie nõustajate poole ja uurida teisi võimalusi keeleõppe alustamiseks,“ lisas Jana Tondi.

Kursusele saab registreeruda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. ID-kaardiga registreerujal on oluline meeles pidada, et kaardi kasutamiseks läheb vaja toimivat kaardilugejat ja PIN1-koodi ning veenduda, et kaardi sertifikaat kehtib ja arvutisse on paigaldatud ID-tarkvara.

Kursuste tunniplaaniga saab juba praegu tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel. Lisaks saab sihtasutuse veebis eelnevalt tutvuda ka kursustele registreerimise reeglitega ning testida oma keeleoskust.

Nõustamisele registreerimiseks tuleb võtta nõustajatega ühendust e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999.

Järgmine registreerimine Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursustele toimub augustis 2021.

Eesti keele õpet Integratsiooni Sihtasutuse kursustel rahastab Kultuuriministeerium.

 

Nõustaja aitab leida keeleõppesse õige tee

Integratsiooni Sihtasutus nõustab eesti keelt õppida soovivaid täiskasvanuid, aidates neil valida keeleõppeks sobivaid võimalusi.

Nõustamine sobib neile, kes

• soovivad alustada või jätkata eesti keele õppimist, kuid vajavad nõu neile sobivate õppevormide ja võimaluste kohta;
• soovivad pääseda Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursustele, mille rühmi komplekteeritakse 2-3 korda aastas;
• soovivad õppida eesti keelt iseseisvalt ja vajavad vastavat informatsiooni.

Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade nõustajad aitavad analüüsida iga inimese vajadusi ja kogemusi, teha selgeks keeletaseme ning koostavad sobiva keeleõppe plaani. Nõustamise tulemusena on inimesel võimalus saada Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursusele, kui leitakse, et see on sobivaim õppevorm. Sellisel juhul ei pea ta enam kursusele kohta taotlema avalikul veebiregistreerimisel.

Nõustamine toimub lisaks Integratsiooni Sihtasutuse büroodele ka telefoni või Skype´i vahendusel.

Lisaks jagavad nõustajad juhiseid ja annavad nõu muudel kohanemise ja lõimumisega seotud teemadel, sh vastavate teenuste ja toetuste kohta.

Nõustamisele registreerimiseks võtke palun nõustajatega ühendust e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999.

Esmased vastused keeleõppe võimaluste ja esmast teavet Eestis elamise kohta võid saada ka meie NÕUANDEVEEBI kaudu.

Nõustamisteenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“.

 

Keelerulett: eesti keele keskkond kodust lahkumata

Keelerulett on Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade õpetajate ja mentorite koostöös toimuv virtuaalsete kohtumiste sari, mis toob kokku eesti keelt harjutada soovivad inimesed lühivestluste formaadis Zoomi keskkonnas.

Keeleruletis osalejad saavad piiratud aja jooksul vestelda eesti keeles juhuslikus grupis etteantud teemadel. Pärast seda vahetatakse gruppi ja algab uus vestlus uuel teemal. Vestlustes osalevad nii keeleõppijad kui ka eesti keelt emakeele tasemel oskavad mentorid.

Kõik vestlused toimuvad Zoomi keskkonnas. Keeleruletis on võimalik selle aasta I poolaastal osaleda 26. jaanuaril, 9. veebruaril, 23. veebruaril, 9. märtsil, 23. märtsil, 6. aprillil, 20. aprillil, 4. mail ja 18. mail kell 18-19.

Registreerimise info lisame jooksvalt eesti keele maja Facebooki lehele  ja Integratsiooni Sihtasutuse veebilehe sündmuste kalendrisse.

Zoomi kohtumise aadressi saadame osalema registreerunutele Keeleruleti toimumise päeval.

 

Keelesõber tuleb keeleõppijatele taas appi

Veebruarist jätkub keelesõprade kokku juhatamine Integratsiooni Sihtasutuse Keelesõbra programmi raames, kus vabatahtlikud eesti keele mentorid aitavad keeleõppijatel kõnekeelt harjutada, vesteldes nendega regulaarselt e-kanalite kaudu erinevatel teemadel.

Eelmise aasta kevadel sai alguse Keelesõbra programmi I etapp, mis kestis 19. maini, ühendades 885 inimest eesti keele õppimise ja harjutamise eesmärgil. 410 vabatahtlikku mentorit, kes vastasid sotsiaalmeedias levitatud üleskutsele, aitasid 475 eesti keele õppijal lihvida suhtluskeele oskust virtuaalsete vestluste kaudu. Programm aitas paljudel keeleõppijatel eesti keele oskust parandada ning saada rohkem julgust eesti keeles suhtlemisel.

“Kuna programmi I etapi tulemused olid üle ootuste positiivsed, jätkame keelesõprade kokkuviimisega ka sel aastal. Paljud keelesõbrad on ühenduses olnud läbi suve ja sügise tänase päevani, aga ka üksjagu uusi huvilisi on endast märku andnud. Nii tegimegi eelmise aasta lõpus vabatahtlikele keelementoritele uue üleskutse anda teada oma soovist ja võimalustest keeleõppijaid suhtlusega aidata. Praeguseks on valmisolekust keelt õppivatele inimeste appi tulla teada andnud juba 130 vabatahtlikku ning veebruaris saame nende abi juba pakkuda ka keeleõppijatele,“ ütles Keelesõbra programmi juht, Integratsiooni Sihtasutuse Tallinna eesti keele maja koostöötegevuste koordinaator Ave Landrat.

Keelesõbra programmis osalemise võimaluste kohta teavitab Integratsiooni Sihtasutus keeleõppijaid oma veebilehe ja Facebooki kaudu.

Vabatahlikud saavad programmi panustamise võimaluste kohta lisainfot SIIT.

 

Keeleklubid ootavad uusi liitujaid

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid pakuvad aastaringselt eesti keele õppe huvilistele täiendavaid võimalusi keeleoskuse arendamiseks ja kõnekeele harjutamiseks. Avatavate klubide nimekiri uueneb pidevalt ning klubides osalemiseks saab registreeruda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid on mõeldud eelkõige neile, kes juba oskavad eesti keelt kesk- või kõrgtasemel, kuid vajavad täiendavat harjutamist ja julgustust, et vabamalt eesti keeles rääkida. Klubid sobivad hästi just neile, kes tahavad keelt osata B2- või C1-tasemel või valmistuda B2- või C1-taseme eksami suuliseks osaks.

Klubides saavad osaleda täiskasvanud alates 18. eluaastast, kes on sooritanud eesti keele tasemeeksami B2- või C1-tasemel või kesk- või kõrgtasemel (vt keeleseaduse § 39) ning saavad seda tõendada riikliku tasemeeksami sooritamise tunnistusega.

Integratsiooni Sihtasutus korraldab -klubisid Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“.

 

Tandemkooris saab lauldes harjutada eesti ja vene keelt

Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja loodud tandemkooris saavad eesti ja vene keelt lauldes harjutada 45 keeleõppijat, kellest enamik on pärit Ida-Virumaalt, kuid on ka osalejaidTartust ja Tallinnast.

Tandemkoori idee kasvas välja eelmise aasta suvel toimunud tandemlaagrist, kus eesti ja vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed said koos aega veetes üksteist aidata ka keelte õppimisega.

Eelmise aasta sügisel viidi läbi konkurss tandemkoori lauljate valimiseks ning paljude kandidaatide seast sai valitud 45 eesti ja vene emakeelega inimest koos laulmiseks ja keelte õppimiseks.

Koori esimene kokkusaamine toimus detsembri lõpus. Kogunemiste piirangute tõttu toimus kohtumine virtuaalselt, koorijuhid kuulasid ära koorilauljate hääleulatuse ning kooriliikmetel avanes juba esimene võimalus õpitavat keelt harjutada väikestes gruppides vesteldes, endast ja muusikast rääkides.

„Projektis osalejad olid väga rõõmsad võimaluse üle omavahel rohkem tuttavaks saada ja ebatraditsioonilisel viisil keeleõpingutega alustada. Kõik igatsevad väga koos laulda ja vahetult suhelda, loodame, et selline võimalus sel aastal ka avaneb,“ ütles tandemkoori projektijuht, Narva eesti keele maja õpetaja Pille Maffucci. „Kui olud võimaldavad, plaanime lisaks laulmisele tandemkooriga ka mitmeid kultuurilisi väljasõite Eesti erinevatesse paikadesse, et põhjalikumalt tutvuda eesti kultuuri ja ajalooga,“ lisas Pille Maffucci.

Praeguses etapis toimub tandemkoori tegevus veebis: koorijuhid saadavad lauljatele kodutööks häälerühmade partiid ja noodid ning annavad juhiseid distantsilt.

Projekti lõpp-eesmärgiks on osaleda 20. augustil 2021 Narvas toimuval kooslaulmispeol.

 

Kogemuskohtumised aitavad tagasipöördujatel Eesti eluga kiiremini kohaneda

Eelmise aasta oktoobrist korraldas Integratsiooni Sihtasutus Eestisse tagasipöördunute kohanemist toetavaid kohtumisi, kus rohkem kui 150 tagasipöördujat ja teistes riikides elavat rahvuskaaslast said omavahel jagada kogemusi ja praktilist infot Eestis uue eluga kohanemisel. Kogemuskohtumised jätkuvad ka sel aastal.

Kokkusaamistel oli osalejatel võimalik kuulata, kuidas teised tagasipöördujad on Eestis kohanemisel hakkama saanud, saada vajalikku infot ja tuge oma elu paremaks korraldamiseks, jagada oma kogemusi, rõõme ja muresid ning ning leida uusi sõpru.

„Kohtumistel käisid tagasipöördujad väga erinevatest riikidest oma väga põnevate lugudega. Kaasasime omalt poolt partneriks ka Eesti Töötukassa karjäärikeskuse, paar kohtumist toimuski nende juures ning seal oli muuhulgas juttu tööturu võimalustest ja karjääri valikutest,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse rahvuskaaslaste nõustamisteenuse valdkonnajuht Kaire Cocker.

„Kahjuks jäi koroonaviiruse leviku tõttu nii mõnigi kontaktkohtumine ära, kuid samas andis see võimaluse kohtumisi veebis läbi viia ja kaasata üleilmselt tagasipöördumist planeerivaid inimesi Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Ühendkuningriigist, Taanist, Hollandist jne. Kõik nad tundsid huvi Eesti elu vastu ning soovisid kohtuda teiste eestlastega,“ lisas Kaire Cocker.

Järgmine tagasipöördujate kogemuskohtumine toimub 21. jaanuaril Zoomis, lisainfo on toodud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel. Kohtumisel jagame infot tagasipöördumise asjaajamise ja toetuste teemadel, külalisena annab ülevaate tööturu olukorrast ja hüvitistest Töötukassa spetsialist Marta Traks.

Järgmiste kogemuskohtumiste toimumisaegadest teavitame peatselt oma kodulehekülje kaudu.

Integratsiooni Sihtasutus nõustab tagasipöördujaid, kellel on tekkinud huvi ja soov Eestisse tagasi pöörduda ning ka neid, kes on juba alustanud uut elu Eestis. Nõustaja aitab planeerida sujuvamat tagasipöördumist Eestisse. Lisainfo nõustamise kohta on toodud SIIN.

Integratsiooni Sihtasutusest saab ka taotleda tagasipöördumise kulutuste leevendamiseks sotsiaal-majanduslikku tagasipöördumistoetust.

 

Integratsiooni Sihtasutus sai vabatahtliku sõbra märgi

Jaanuari alguses andis rahvastikuminister Riina Solman Integratsiooni Sihtasutusele üle vabatahtliku sõbra märgi. See on kvaliteedimärgis, mis on tunnustuseks vabatahtlike läbimõeldud kaasamise eest, mis toimub vabatahtliku tegevuse hea tavaga kooskõlas.

Koostöö vabatahtlikega sai Integratsiooni Sihtasutuses tuule tiibadesse Keelesõbra programmi ellu kutsumise läbi. Möödunud aasta kevadel tegime vabatahtlikele üleskutse asuda appi keeleõppijatele eesti keele mentoritena, et toetada neid eesti keele harjutamisel. Üleskutse peale reageeris lausa 410 vabatahtlikku, kes aitasid kõnekeelt harjutada 475 eesti keele õppijal, vesteldes nendega regulaarselt erinevatel elulistel teemadel e-kanalites.

Keeleõppijate tagasiside põhjal on nad elava suhtluse tulemusena saanud kõvasti innustust ja julgust juurde, et eesti keeles rohkem rääkida ja seda edasi õppida. Osalejate sõnul tõi Keelesõbra programm erineva emakeelega inimesi üksteisele lähemale.

Täname kõiki meie vabatahtlikke! Märgis on meile suureks innustuseks, et paljude toredate inimestega koos teha ka edaspidi Eesti sidusamaks ja panna eesti keel rohkem kõlama.

Keelesõprade kokkuviimisega jätkame kindlasti ka sel aastal. Loe Keelesõbra programmist SIIN.

Vabatahtliku sõbra märki annab välja Eesti Külaliikumine Kodukant koos Siseministeeriumiga.

 

Avatud hanked ja taotlusvoorud

Integratsiooni Sihtasutuse välja kuulutatud hangete ja taotlusvoorudega saab tutvuda SIIN.

 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud KALENDRIST.

 

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.

Sisukord:

Irene Käosaar: Selle õppeaasta märksõnadeks on kvaliteet, metoodilisus ja uuendusmeelsus

Septembris alustas tasuta eesti keele õpinguid 2560 inimest

Eesti keele majades saab eesti keelt harjutada lauldes ja kokates

Keelekohvikud ja -klubid ootavad uusi liitujaid!

Nõustaja aitab leida keeleõppesse õige tee

Sotsiaaltöö valdkonna töötajad saavad eesti keele praktikat töölähetuses

Valminud on hea tava täiskasvanutele eesti keele õpetamisel

Vaata keeleõppijate osalusel valminud räpiooperit „Karma“

Tagasipöördujate kogemuskohtumised tulevad taas

12.-13. novembril toimub rahvusvahelisele lõimumiskonverents

16.-27. novembril toimub kodanikupäeva e-viktoriin

Tutvu Kultuuriministeeriumi septembri uudiskirjaga

Avatud hanked ja taotlusvoorud

Meie kalender

Meie uudised

 

Irene Käosaar: Selle õppeaasta märksõnadeks on kvaliteet, metoodilisus ja uuendusmeelsus

Ikka on nii, et 1. jaanuar on küll tähtis päev, aga tegelik, see kuldkollane ja sädelev ning saaki täis aasta algab septembris. Nii ka meil, ja seda rõõmsamalt, et juba kolmandat õppeaastat koos meie oma õpetajate ja eesti keele majade hooajaga!

Sihtasutuse selle aasta sügis on alanud hoogsalt räpiooperiga „Karma“. Selle energilise noodiga seame enda selle aasta peamiseks eesmärgiks meie tegevuste mõju analüüsimise ja kvaliteedi tõstmise. Meie jaoks tähendab see meie õppijate, tegevustes osalejate ja partnerite poole veelgi sammukese lähemale tulekut – ikka nii, et teeksime seda, mis kõige olulisem, kõige enam ühiskonna sidusust suurendav ning inimeste hinge „olen väärtuslik ja oluline“ rõõmu tooks.

Just räpiooper „Karma“ on nii mõneski mõttes oluline verstapost, tähistades uut etappi eesti keele õpetamises: uusi õpperühmasid ja õppijaid, uusi õppemeetodeid ja formaate, uusi küsimusi ja vastuseid.

Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majad töötavad sel õppeaastal täistuuridel. Kui eelmisel aastal loksutasime veel tegevusi ja juhtimist paika, siis sel aastal pakume keeleõppijatele stabiilselt kõikvõimalike keeleõppeteenuste maksimumi. Meie meeskond on komplekteeritud, sügisel lisandus veel viis uut õpetajat. Keelemajades toimuvad iga päev eesti keele kursused ja põnevad üritused, kus igaüks saab eesti keeles suhtlemist harjutada. Jätkame ka uute keeleõppeformaatidega eksperimenteerimist. Pakume aina rohkem abi ja nõu neile, kes on huvitatud keeleõppe alustamisest või jätkamisest, aidates koostada sobivat keeleõppeplaani.

Koostöös kultuuriministeeriumi ja eesti keele majade nõukodadega sõnastasime hea tava täiskasvanutele eesti keele õpetamisel, mis lähtub kaasaegsest õpikäsitusest ning parimatest keele õpetamise kogemustest. Hea tava on lähtealuseks nii meie õpetajatele ja piirkondlikele eestvedajatele kui ka kõigile keelefirmade õpetajatele, kes tegutsevad Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud hangete alusel. Kuna meil on aastatepikkune täiskasvanutele eesti keele õpetamise ja erinevate metoodikate kasutamise kogemus, julgeme nende põhimõtete järgimist soovitada ka kõikidele teistele asutustele ja organisatsioonidele, kes õpetavad täiskasvanutele eesti keelt.

Selle õppeaasta märksõnadeks on meie jaoks kvaliteet, metoodilisus ja uuendusmeelsus: arendame pidevalt ennast, et igaüks, kes meie poole pöördub, saaks just sellist abi, mida ta vajab; kasutame kaasaegseid ja efektiivseid meetodeid, mis aitavad keeleõppijatel oma eesmärke saavutada; me oleme avatud uutele ideedele ja oleme valmis katsetama selle nimel, et aidata eesti keelel veel rohkem levida.

Ilusat alanud õppeaastat kõigile!

Irene Käosaar, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja

 

Septembris alustas tasuta eesti keele õpinguid 2560 inimest

Augustis toimunud Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursustele avaliku registreerimise tulemusena alustas septembris eesti keele õpinguid 2560 täiskasvanut. Järgmine võimalus kursustele registreerumiseks avaneb järgmise aasta jaanuaris, kui Integratsiooni Sihtasutus pakub üle 1000 õppekoha.

Keeleõpe on alanud 160 kursusel A1-, A2-, B1-, B2- ja C1-tasemel. Eesti keele kursused toimuvad Tallinnas, Narvas, Maardus, Keilas, Tartus, Pärnus, Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Ahtme linnaosas.

Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele kursused kestavad vähemalt 120 akadeemilist tundi ning toimuvad 2-3 korda nädalas. Keelekursus koosneb auditoorsetest kontakttundidest, õppekäikudest, õppija iseseisvast tööst ja muudest keeleõpet toetavatest tegevustest, nagu keeleõppemängud keelepraktika eesmärgil.

Keeleõpet viivad läbi hanke raames välja valitud keeleõppefirmad.

Täiskasvanute tasuta eesti keele õpet rahastab Kultuuriministeerium.

 

Eesti keele majades saab eesti keelt harjutada lauldes ja kokates

Integratsiooni Sihtasutuse Tallinna ja Narva eesti keele majade juhid Hedvig Evert ja Anna Farafonova jagavad infot eesti keele harjutamise võimaluste kohta, mida keelemajad alanud õppeaastal pakuvad.

Kuidas on keelemajades uus õppetöö hooaeg alanud?

Hedvig Evert: Tallinna eesti keele maja avas sellel sügishooajal 20 õppegruppi, kus asus õppima 309 inimest. Õppegrupid avasime tasemetel A1-B2. Meil on kokku nüüd kaheksa õpetajat, sest meiega liitus sügisel kaks uut õpetajat. Samuti on meie meeskonnas nüüd koostöötegevuste koordinaator, kes veab Keeleruletti, Keelesõbra projekti ja vabatahtlike programmi, loob koostöösuhteid Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas ning hakkab edaspidi aina rohkem koordineerima toetavaid tegevusi keelemajade sees ja ümber. Tänu varakult laekunud uutele õpikutele ja põnevatele keeleõppemängudele ning paika loksunud tunniplaanidele on õppetegevus saanud alata kenas rütmis.

Anna Farafonova: Narva eesti keele majas alustas sel sügisel õpet 13 õpperühma A1-C1-tasemetel, millest üks on häälduskursuse õpperühm, kus osalevad Narva lasteaedade eesti keele kui teise keele õpetajad. Kokku õpib praegu eesti keelt meie juures 200 inimest. Alates septembrist on Narva eesti keele maja õpetajate meeskond kasvanud, meiega liitus veel kolm õpetajat. Praegu töötab Narva eesti keele majas kokku kaheksa õpetajat.

Selle hooaja kõige tähtsam ja kuulsaim projekt on kindlasti räpiooper „Karma“, mille esietendus toimus 19. septembril. Räpiooperi osatäitjateks oli 30 keeleõppijat, kellel puudus seni laval esinemise kogemus. Otsime Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majades pidevalt uusi põnevaid keeleõppe võimalusi ning siit tekkis ka uue loomingulise keeleõppe projekti mõte, kus keelt saab õppida näideldes ja räppides. Olen selle tulemuse üle väga uhke ja rõõmus – oli uhke tunne, kui nägin, kui julgelt ja enesekindlalt meie keeleõppijad laval publiku ees eesti keeles räppisid.

Mida põnevat sel poolaasta eesti keele maja külastajatele pakute?

Hedvig Evert: Esimeste tundide toimumise ajaks oli keelemajades valminud ka keeleõpet toetavate tegevuste ja ürituste kava, mis pakub mitmeid eelmistel perioodidel populaarseid, kuid kevadel eriolukorra tõttu katkema pidanud tegevusi, nagu pärimuskultuuri õpikojad, suhtlusklubi lastevanematele „Võti eesti keelde“, lugemisklubi, õpikoda Meedia 24, kokanduse ja keraamika õpikojad. Uute tegevustena on kavas virtuaalne Keelerulett, Pärnus toimuv kokandus- ja kultuuriklubi „Maailma rahvaste toidud“, matkamise metsamäng, Eesti Vabaõhumuuseumis toimuvad õppepäevad „Eestlaste pühade traditsioonid“, suhtlusklubid nii algajatele kui edasijõudnutele, muuseumireeded ning vestlusõhtud põnevate persoonidega. Novembris alustab ka eesti filmide programm koostöös kinoga Sõprus, kus filmilinastusele järgneb aruteluring sama filmi näitlejate eestvedamisel.

Anna Farafonova: Jätkame ka Narvas põnevate tegevustega, mille vastu on keeleõppijatel alati suur huvi. Igal kolmapäeval toimub Narvas uus tore üritus: kohtumine huvitava külalisega, filmi- või mänguõhtu, plaanis on korraldada ka pereüritusi. Septembris toimusid näiteks koostöös Matsalu loodusfilmide festivaliga filmipäevad, kus näitasime loodusfilme ja korraldasime arutelusid keskkonnateemadel. Kord kuus laupäeviti toimuvad koostöös Rahvuskultuuri Keskusega Eesti kultuuri õpikojad. Koostöös TalTechi Virumaa kolledžiga korraldab Narva eesti keele maja Kohtla-Järvel filmiõhtuid, lauamängude õhtuid ja keelejälgijate kohtumisi nende inimeste jaoks, kes õpivad keelt iseseisvalt kodus ning hiljem arutavad koos juhendajaga tulemusi. Lisaks sellele jätkame ka tandemõppega nii Kohtla-Järvel kui ka Sillamäel. Suvel toimus tandemlaager, kus kohtusid eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed teiste emakeeltega inimestega ning õppisid nädala jooksul koos keeli. Sealt tuli idee panna kokku tandemkoor, praegu tegeleme selle projekti planeerimisega.

Tutvu eesti keele harjutamiseks mõeldud ürituste kavadega siin:

• Tallinna eesti keele maja üritused
• Narva eesti keele maja üritused

 

Keelekohvikud ja -klubid ootavad uusi liitujaid!

Eesti keele kohvikud ning eesti keele ja kultuuri tundmise klubid pakuvad aastaringselt eesti keele õppe huvilistele täiendavaid võimalusi keeleoskuse arendamiseks ja kõnekeele harjutamiseks.

Keelekohvikud

Keelekohvikud pakuvad võimalust harjutada eesti keelt mõnusas õhkkonnas väljaspool klassiruumi ning sobivad neile keeleõppijaile, kes soovivad kasvatada eesti keeles suhtlemisel julgust ja enesekindlust või kellel on soov analüüsida oma keeleõppimise viise ja saada tuge. Keelekohviku formaat sobib eelkõige neile, kes ei saa iga nädal regulaarselt keeleõppes osaleda ning kes soovivad rohkem iseseisvalt õppida. Keelekohvikud toimuvad aastaringselt üle Eesti: Tallinnas, Keilas, Maardus, Paldiskis, Jõhvis, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Narvas, Narva-Jõesuus, Sillamäel, Tapal, Haapsalus, Pärnus, Tartus ja Valgas.

Keelekohvikutes saab osaleda kogu aeg.

Keelekohvikute toimumise ajakavaga tutvuda ja osaleja ankeeti täita saab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel SIIN.

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid on mõeldud eelkõige neile, kes juba oskavad eesti keelt kesk- või kõrgtasemel, kuid vajavad täiendavat harjutamist ja julgustust, et vabamalt eesti keeles rääkida. Klubid sobivad hästi just neile, kes tahavad keelt osata B2- või C1-tasemel või valmistuda B2- või C1-taseme eksami suuliseks osaks.

Klubides saavad osaleda täiskasvanud alates 18. eluaastast, kes on sooritanud eesti keele tasemeeksami B2- või C1-tasemel või kesk- või kõrgtasemel (vt keeleseaduse § 39) https://www.riigiteataja.ee/akt/131122015022?leiaKehtiv ning saavad seda tõendada riikliku tasemeeksami sooritamise tunnistusega.

Avatavate klubide nimekiri uueneb pidevalt ning klubides osalemiseks saab registreeruda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel SIIN.

Integratsiooni Sihtasutus korraldab keelekohvikuid ja -klubisid Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“.

 

Nõustaja aitab leida keeleõppesse õige tee

Integratsiooni Sihtasutus nõustab eesti keelt õppida soovivaid täiskasvanuid, aidates neil valida keeleõppeks sobivaid võimalusi.

Nõustamine sobib neile, kes

• soovivad alustada või jätkata eesti keele õppimist, kuid vajavad nõu neile sobivate õppevormide ja võimaluste kohta;
• soovivad pääseda tasuta eesti keele kursustele, kuid ei saa või ei soovi läbida Integratsiooni Sihtasutuse veebipõhist registreerimist, mis toimub 2-3 korda aastas;
• soovivad õppida eesti keelt iseseisvalt ja vajavad vastavat informatsiooni.
   

Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade nõustajad aitavad analüüsida iga inimese vajadusi ja kogemusi, teha selgeks keeletaseme ning koostavad sobiva keeleõppe plaani. Nõustamise tulemusena on inimesel võimalus saada Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursusele, kui leitakse, et see on sobivaim õppevorm. Sellisel juhul ei pea ta enam kursusele kohta taotlema avalikul veebiregistreerimisel.

Nõustamine toimub lisaks Integratsiooni Sihtasutuse büroodele ka telefoni või Skype´i vahendusel.

Lisaks jagavad nõustajad juhiseid ja annavad nõu muudel kohanemise ja lõimumisega seotud teemadel, sh vastavate teenuste ja toetuste kohta.

Nõustamisele registreerimiseks võtke palun nõustajatega ühendust e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999.

Esmased vastused keeleõppe võimaluste ja esmast teavet Eestis elamise kohta võid saada ka meie NÕUANDEVEEBI kaudu.

Nõustamisteenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“.

 

Sotsiaaltöö valdkonna töötajad saavad eesti keele praktikat töölähetuses

Oktoobrist pakub Integratsiooni Sihtasutus eesti keele praktika läbimist lähetuses 30 Tallinna, Harjumaa ja Ida-Virumaa sotsiaaltöö valdkonna töötajale, kelle emakeel on eesti keelest erinev keel. Ligi kuu kestvale keelepraktikale on oodatud kohalike omavalitsuste asutuste sotsiaaltöötajad, hooldustöötajad ja ametnikud, kes valdavad eesti keelt vähemalt algtasemel.

Projekti eesmärk on pakkuda töötajatele tuge, julgustada eesti keeles suhtlema ning astuma samme töökohal vajamineva eesti keele oskuse saavutamiseks.

Tasuta keelepraktikale saavad minna vähemalt A2-tasemel eesti keele oskusega töötajad ning ametnikud. Lähetused kestavad ligi kuu ning toimuvad viie kuu vältel veebruari lõpuni 2021.

Lähetused ja keelepraktika võivad toimuda Eesti erinevates maakondades, v. a Tallinn, Harjumaa ja Ida-Virumaa. Tööandja saadab oma töötaja lähetusse tavapäraseid tööülesandeid täitma ja sealjuures eesti keelt õppima. Enne lähetust lepib töötaja koostöös eesti keele õpetajaga kokku peamised keeleõppe eesmärgid, arenguvajadused ja õppimise viisid ning koos sõnastatakse töötajale jõukohane õpiplaan. Töötaja praktiseerib eesti keelt mõnes sotsiaaltöö valdkonna asutuses 20 tööpäeva ja kahe nädalavahetuse vältel, kokku 24 päeva. Kahe 12-päevase lähetusperioodi vahele võib jääda kuni neli nädalat, mil töötaja viibib oma tavapärases töökohas.

Lähetusi korraldab sihtasutuse läbi viidud hanke tulemusel Juunika Koolitus OÜ. Lisainfot programmis osalemise kohta saab Juunika Koolituse veebilehelt, e-postil keelepraktika@juunika.ee või telefonil 744 9600.

 

Valminud on hea tava täiskasvanutele eesti keele õpetamisel

Integratsiooni Sihtasutuse algatusel ning koostöös Kultuuriministeeriumi ja eesti keele majade nõukodadega on selle aasta septembris sõnastatud hea tava täiskasvanutele eesti keele õpetamisel, mis lähtub kaasaegsest õpikäsitusest ning parimatest keele õpetamise kogemustest.

Hea tava on lähtealuseks nii Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade õpetajatele ja piirkondlikele eestvedajatele kui ka kõigile keelefirmade õpetajatele, kes tegutsevad Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud hangete alusel.

„Kuna meil on aastatepikkune täiskasvanutele eesti keele õpetamise ja erinevate metoodikate kasutamise kogemus, julgeme nende põhimõtete järgimist soovitada ka kõikidele teistele asutustele ja organisatsioonidele, kes õpetavad täiskasvanutele eesti keelt,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.

Hea tavaga täiskasvanutele eesti keele õpetamisel saab tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel SIIN.

 

Vaata keeleõppijate osalusel valminud räpiooperit „Karma“

Septembris esietendus Vaba Lava Narva teatrikeskuses Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja ainulaadne eesti keele õppe projekt, räpiooper „Karma”. Suurem osa räpiooperi osatäitjatest olid Ida-Virumaalt pärit eesti keele õppijad, kes pole varem näidelnud ega laulnud. Etenduses osalesid ka kohalikud tantsijad Narva koreograafide juhendamisel.

Publik sai nautida kahte etendust. Räpiooperit on nüüd võimalik Youtube´is järele vaadata SIIN.

 

 

 

Tagasipöördujate kogemuskohtumised tulevad taas

Oktoobri lõpust hakkavad jälle toimuma Eestisse tagasipöördunute kohanemist toetavad kohtumised, kus osalejad saavad omavahel jagada praktilist infot Eestis uue eluga kohanemisel ning rääkida üksteisele oma põnevad lugusid.

Kohtumised on mõeldud viimase kahe aasta jooksul kodumaale tagasi pöördunud eestlastele ning nende pereliikmetele, kes soovivad kuulata, kuidas teised on Eestis kohanemisega hakkama saanud, jagada oma kogemusi ja muresid ning saada vajadusel nii emotsionaalset tuge kui ka vajalikku infot oma elu paremaks korraldamiseks.

Kohtumised hakkavad toimuma üle Eesti, näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus, Virumaal jne.

Neid viivad läbi kogenud grupijuhid, kes teevad tihedat koostööd kohalike omavalitsustega ning toetavad seeläbi kohanemist kogukonnas.

Kohtumised toimuvad vabas vormis, kestavad 2-3 tundi, mille jooksul saavad kõik soovi korral jagada oma lugu ja kuulata teiste kogemusi.

2019. aasta teisel poolel on Integratsiooni Sihtasutuse korraldusel toimunud 12 kogemuskohtumist tagasipöördujatele. Kokku osales ligi 70 tagasipöördujat. Kõige rohkem arutati kohtumistel teemasid, mis olid seotud eesti maksusüsteemi, lastele lasteaia või kooli leidmise, perearsti leidmise, elamispinna leidmise, karjäärivõimaluste ja erinevate kohanemisraskustega.

Uute kogemuskohtumiste ajakava pannakse paika oktoobris ning sellega saab tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel SIIN.

 

12.-13. novembril toimub rahvusvahelisele lõimumiskonverents

Oktoobrist saab registreeruda rahvusvahelisele lõimumiskonverentsile „Kommunikatsioon mitmekesises ühiskonnas: üksteise kuulmine vaatamata erinevustele“, mis toimub 12.-13. novembril Tallinnas. Konverents toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid Soomest, Rootsist, Taanist, Tšehhist, Hispaaniast, Suurbritanniast ja Eestist. Terviseriskidest tulenevate piirangute kehtestamise korral toimub konverents veebis.

Kahe päeva jooksul on konverentsi kavas arutelupaneelid ja töötoad, kus valdkonna eksperdid, teadlased, poliitikakujundajad ja konverentsil osalejad arutlevad kultuuridevahelise kommunikatsiooni, meediakasutuse, ühise infovälja ning muude teemade üle.

Konverentsi kavaga tutvuda ja registreeruda saab konverentsi kodulehel. Konverentsil osalemine on eelregistreerimise alusel tasuta.

Külalisesinejate ettekanded on osaliselt planeeritud veebi vahendusel. Juhul kui konverentsi läbiviimise ajaks kehtestatakse terviseriskidest tulenevad kogunemise piirangud, toimub konverents täies mahus veebis. Registreerunutele edastatakse vastav info hiljemalt üks nädal enne üritust.

Konverents toimub eesti keeles sünktoontõlkega inglise ja vene keelde.

Sel aastal on konverentsi läbiviimine planeeritud 12.-13. novembriks Tallinna Lauluväljakul.

Konverents toimub seitsmendat korda. Konverentsi korraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Kultuuriministeeriumiga.

 

16.-27. novembril toimub kodanikupäeva e-viktoriin

26. novembril on kodanikupäev, sel puhul korraldab Integratsiooni Sihtasutus taas Eesti-teemalise e-viktoriini. Kodanikupäeva e-viktoriin toimub vahemikus 16.-27. november ning keskendub huvitavatele sündmustele ja elule Eestis.

Viktoriini küsimustele saab vastata Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel. Küsimustik on eesti keeles ning koosneb 50 küsimusest. Küsimustele vastamiseks on 60 minutit. Küsimustiku avalikustame 16. novembril.

Viktoriinist osavõtjad saavad 28. novembril soovi korral oma e-posti aadressile lingi viktoriini tulemustega.

Integratsiooni Sihtasutus korraldab viktoriini tänavu juba 18. korda.

Kodanikupäeva e-viktoriini korraldamist toetab Kultuuriministeerium.

 

Tutvu Kultuuriministeeriumi septembri uudiskirjaga

Kultuurivaldkonnas toimuvaga saad end kursis hoida Kultuuriministeeriumi uudiskirja lugedes. Septembri uudiskiri on kättesaadav SIIN.

 

Avatud hanked ja taotlusvoorud

Integratsiooni Sihtasutuse välja kuulutatud hangete ja taotlusvoorudega saab tutvuda SIIN.

 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud KALENDRIST.

 

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.

 

INTEGRATSIOONI SIHTASUTUSE UUDISKIRI

Sisukord:

Augustis saab taas registreeruda tasuta eesti keele kursustele

Eesti keele majad lõpetasid kevadhooaja põnevate õppekäikudega

Kuidas suvel eesti keelt iseseisvalt õppida?

Keelerulett – harjuta eesti keelt kas või rannas!

Sõnaveeb ja Keeleõppija Sõnaveeb - Eesti Keele Instituudi uued keeleportaalid

Räpiooper „Karma“ peaosadesse on valitud 16 keeleõppijat

23. septembrini saab esitada taotlusi lõimumispreemiate saamiseks

Avatud hanked ja taotlusvoorud

Meie kalender

Meie uudised

 

Augustis saab taas registreeruda tasuta eesti keele kursustele

18. augustil kell 10 algab Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel registreerimine tasuta eesti keele kursustele. Kokku saab registreeruda 157 kursusele, kuhu on oodatud 2512 täiskasvanut eesti keele huvilist.

Integratsiooni Sihtasutus pakub tasuta eesti keele suhtluskeelekursusi A1, A2, B1, B2 ja C1 tasemel. Kursustele saavad end registreerida täiskasvanud inimesed alates 18. eluaastast. Kursused algavad 24. augustist.

Sujuvamaks registreerumiseks on soovituslik tutvuda kursustele registreerimise reeglitega ning testida varakult oma keeleoskust.

Lisaks veebipõhisele registreerimisele on tasuta eesti keele kursustele võimalik pääseda ka läbides nõustamise. Nõustamise tulemusena registreeritakse inimese keeleõppe vajadus, motivatsioon ja õpikogemus ning hiljem kutsutakse õppima kas Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade või sobiva koolituspakkuja juurde, kui algavad uued keelekursused.

Nõustamisele registreerimiseks võtke palun nõustajatega ühendust e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999.

 

Eesti keele majad lõpetasid kevadhooaja põnevate õppekäikudega

Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade keelekursused lõppevad traditsiooniliselt õppekäikudega, mille raames saavad keeleõppijad uusi teadmisi Eesti kultuurist, ajaloost, kunstist, loodusest jne. Õppekäigud on osa keelekursuste õppekavast ning pakuvad keeleõppijale lisavõimaluse põnevas keelekeskkonnas eesti keele harjutamiseks.

Sel kevadel ja suvel õppetöö lõpetanud rühmad said põneva ülevaate soome-ugri hõimurahvastest Eesti Rahva Muuseumis Tartus, tutvusid Tallinna legendidega, vaatasid üle uue sisu saanud Paksu Margareeta ekspositsiooni ja kuulasid põnevaid jutte meresõidust Eestimaal ja ümber ilma, külastasid Tallinna Teletorni ja Botaanikaaeda ning osalesid viktoriinis.

Seda, kuidas elas Tallinna-lähedane rannarahvas, kuidas maitseb kilupirukas ja mida nimetatakse kilukarbivaateks, said eesti keele õppijad teada Viimsi rannarahva muuseumis ja vabaõhumuuseumis.

Metsamäng Põhja-Kõrvemaal looduse õpperajal aitas keeleõppijail tundma õppida puude nimesid ja lehti ning seda, mis häält teeb konn või sookurg. Nutitahvliga metsas seigeldes leiti vastused huvitavatele küsimustele seente, lindude ja puude kohta.

 

Kuidas suvel eesti keelt iseseisvalt õppida ja harjutada?

Suvepuhkuse ajal saad jätkata eesti keele õppimist ja harjutamist arvuti või nutiseadme abil.

Selleks on mitmeid tasuta võimalusi, millest saad ülevaate Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

Virtuaalselt on võimalik eesti keelt harjutada koos teiste keeleõppijate ja mentoritega Keeleruleti kokkusaamistel, mis toimuvad Zoomi keskkonnas, vaata täpsemalt SIIN.

Kui aga vajad keele harjutamiseks vahetut seltskonda, uuri võimalusi eesti keele ja kultuuri tundmise klubides või keelekohvikutes osalemiseks.

 

 

 

Keelerulett: harjuta eesti keelt kas või rannas!

Keelerulett on Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade õpetajate ja mentorite koostöös toimuv virtuaalsete kohtumiste sari, mis toob kokku eesti keelt harjutada soovivad inimesed uudses lühivestluste formaadis Zoomi keskkonnas.

Keeleruletis osalejad saavad piiratud aja jooksul vestelda eesti keeles juhuslikus grupis etteantud teemadel. Pärast seda vahetatakse gruppi ja algab uus vestlus uuel teemal. Vestlustes osalevad nii keeleõppijad kui ka eesti keelt emakeele tasemel oskavad mentorid.

Kõik vestlused toimuvad Zoomi keskkonnas. Suve jooksul on kõigil soovijatel võimalik Keeleruletis osaleda 21. juulil, 4. augustil ja 18. augustil kell 18.

Registreerimise info lisame jooksvalt eesti keele maja Facebooki lehele ja Integratsiooni Sihtasutuse sündmuste kalendrisse.

Zoomi kohtumise aadressi saadame osalejatele pärast registreerimist.

 

Sõnaveeb ja Keeleõppija Sõnaveeb - Eesti Keele Instituudi uued keeleportaalid

Eelmisel aastal lõi Eesti Keele Instituut Sõnaveebi – keeleportaali, mis on abiks nii neile, kelle jaoks on eesti keel emakeel, kui ka neile, kes seda õpivad. Kogu keeleinfo on Sõnaveebis ühes kohas: uued sõnad ja väljendid, seletused, näitelaused, naabersõnad, päritoluinfo, sõnade käänamine ja pööramine, vene vasted ja sõnamängud. Sellel aastal on Sõnaveeb saanud olulise täienduse, millest räägib täpsemalt Eesti Keele Instituudi arvutileksikograaf Jelena Kallas.

Milliseid uusi võimalusi te Sõnaveebi kasutajatele pakute?

Sõnaveeb sisaldab nüüd palju rohkem sõnakogusid kui varem. Kui varasem versioon sisaldas vaid eesti keele üldkeele sõnaraamatuid, eesti-vene sõnaraamatuid ja eesti keele sõnade vormimoodustuse baasi, siis uude versiooni on lisandunud oskussõnastikud. Nüüd saab ühest kohast teha päringuid konkreetse sõna kohta ja vaadata, millised vasted on sellel erinevates valdkondades.

Vasteid võib oskussõnastike piires otsida eesti, inglise, vene ja muudes keeltes, näiteks ladina, kreeka, saksa, prantsuse jt. Oskussõnastikud on mõeldud rohkem emakeelsetele kasutajatele ja keeleekspertidele ehk neile, kes tegelevad näiteks tekstide toimetamise või tehniliste tekstide tõlkimisega.

Teine oluline muudatus on Sõnaveebis leiduv Keeleõppija Sõnaveeb, mille sihtgrupp on eelkõige algajad ja edasijõudnud eesti keele õppijad.

Mida pakub Keeleõppija Sõnaveeb eesti keele õppijale?

Keeleõppija Sõnaveebis on 5000 kõige sagedasemat ja olulisemat sõna, mis on piisav, et eesti keelt A2-, B1-keeleoskustasemel rääkida ning info on esitatud lihtsamal kujul: seletused on lühemad, lisamaterjali on vähem, seletusi täiendavad pildid ja õppekommentaarid.

Kasutaja saab igakülgset abi eestikeelse teksti kirjutamisel ja eesti keeles rääkimisel. Sisestades otsingusse sõna, saab vaadata selle tähendusi ja kõiki vorme. Nimisõna puhul saab vaadata selle ainsuse ja mitmuse vorme kõigis 14 käändes. Samuti saab sõna hääldust kuulata, kusjuures häälduse lugesid sisse Eesti näitlejad.

Lisaks on tekstikirjutajale abiks välja toodud naabersõnad. Need on sellised üksused, mis käivad koos. Näiteks kui on vaja kirjutada teksti koera kohta, siis portaal pakub muuhulgas selliseid naabersõnu: kodutu koer, võõras koer, tige koer; koer haugub, koer hammustab, koer jookseb; koera võtma, koera pidama, koera treenima; koeraga jalutama jne. Ehk siit saab keeleõppija sobivad valmis tükid teksti kirjutamiseks. Naabersõnadele lisaks kuvatakse ka lauseid, mis on pärit eestikeelsetest veebitekstidest.

Oleme välja toonud ka rektsioonid, mis näitavad, millist grammatilist vormi nõuab mingi sõna teistelt temaga koos esinevatelt sõnadelt. Näiteks sõna minema juures on välja toodud rektsioonid kuhu, millega, mida tegema, milliseks jne. Samuti on esitatud ka ühendverbid, nt sõna minema puhul on need katki minema, lahku minema, vastu minema, korda minema ja paljud muud, kusjuures iga sellise väljendi tähendust ja kasutust saab eraldi vaadata, vajutades sellele.

Sõnaveebi alamlehelt „Õpi eesti keelt“ võib leida juhiseid näiteks kirja, postkaardi, kutse, avalduse, volituse ja CV koostamiseks, kirjavahemärkide, arvude ja lühendite kasutamiseks ja palju muud kasulikku.

Väga palju täiendavaid võimalusi keeleõppijaile pakuvad ka Eesti Keele Instituudi veebilehele koondatud sõnastikud, tulevikus on plaan osa neist samuti Sõnaveebi kolida.

Kas ka eesti keele õpetajatele pakub Sõnaveeb tuge?

Sõnaveebi menüüst avaneb uus alamleht „Õpetaja tööriistad“, mis on abiks keeleõpetajatele ja teistele keeleõppega seotud spetsialistidele kursuste kavandamisel ning õppematerjalide, harjutuste ja testide koostamisel. Õpetaja tööriistade abil on võimalik vaadata sõnavara- ja grammatikapädevuse kirjeldusi keeleoskustasemete kaupa.

Sõnaveeb asub aadressil sonaveeb.ee, Keeleõppija Sõnaveeb aadressil sonaveeb.ee/lite. Liidesed on kasutatavad ka mobiilis ning on kättesaadavad kolmes keeles. Eesti Keele Instituut arendab ja täiendab Sõnaveebi ja Keeleõppija Sõnaveebi pidevalt, muuhulgas ka kasutajate tagasiside põhjal.

 

Räpiooper „Karma“ peaosadesse on valitud 16 keeleõppijat

Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja alustas sel kevadel ainulaadse eesti keele õppe projektiga – räpiooper „Karma“ lavastamisega. Eelmisel nädalavahetusel toimunud teatriseminaril valiti räpiooperi peaosadesse 16 Ida-Virumaalt pärit keeleõppijat. Tantsu- ja massistseenidesse kaasatakse veel kümneid eesti keele praktiseerimisest huvitatud inimesi.

Aprillis välja kuulutatud räpiooperi virtuaalsetest katsetest võttis kokku osa 40 eesti keelest erineva emakeelega Ida-Virumaa elanikku. Peaosade täitjate lõpliku valiku tegi räpiooperi loometoimkond eelmisel nädalavahetusel toimunud kolmepäevasel seminaril, kus osalejad pidid improviseerima räpiooperi stseene, osalema laulutundides ja tantsima koos koreograafidega.

„Kuna eriolukorra tõttu pidime alguses korraldama virtuaalseid katseid, andis seminar meile võimaluse päriselt aru saada, kellega meil on tegemist. Loometiim ühes produtsendi, lavastaja, muusikajuhi, lavakunstnike ja koreograafidega jälgisid pidevalt osalejaid ja arutasid omavahel, kes kuhu rolli sobiks,” sõnas Narva eesti keele maja eesti keele õpetaja, räpiooperi idee autor, stsenarist ja produtsent Krismar Rosin.

Räpiooperi muusikajuht Teno Kongi testis osalejate laulmisoskust ja lavastaja Neeme Kuningas nende hääletugevust ning lavalist karismat. Koreograafid Valeria Vertoshkina ja Ulyana Lint esitasid räpiooperi stseenide üht tantsulist kava, mida püüdsid koos osalejatega hiljem koos läbi teha.

„Koos saime lõbusalt ennast liigutada pärast ägedaid dialooge ja laulutunde. Tõele au andes nägime meeletult head improviseerimisoskust ja vapustavaid lahendusi ning tunneme, et koos osalejate abiga saame räpiooperisse veel rohkem põnevust ja särtsu,” lisas Krismar Rosin.

Räpiooper „Karmat” etendatakse kahel korral ja kahe erineva koosseisuga. Suurem osa valitud inimestest on Ida-Virumaalt pärit eesti keele õppijad, kes pole varem näidelnud ega laulnud.

Räpiooperi esietendus toimub 19. septembril Narva Vabal Laval. Lisaetendus toimub 20. septembril. Etendused on tasuta ja kohad lunastatakse eelregistreerimise alusel. Registreerimine avatakse septembri alguses.

Fotod: Maria Ailma

 

23. septembrini saab esitada taotlusi lõimumispreemiate saamiseks

23. septembrini saab Integratsiooni Sihtasutusele esitada taotlusi lõimimisvaldkonnas läbi viidud projektide eest preemiate saamiseks. Taotlusi saavad esitada nii Eestis registreeritud juriidilised isikud kui ka siin elavad füüsilised isikud, kes on perioodil oktoober 2019 – september 2020 aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning viinud ellu erineva emakeelega inimeste koostööd toetavaid projekte.

„Lõimumisvaldkonna preemiate väljaandmisega soovime tunnustada tegijaid meie ümber, kes loovad sildu erinevate kogukondade ja kultuuride esindajate vahel, aitavad neil leida ühist keelt ning annavad hoogu koostööle,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse rahvusvähemuste valdkonnajuht Kristina Pirgop. „Konkursile ootame projekte, mille elluviimine algas eelmise aasta lõpus kui ka neid, mis algasid või on alles algamas sel aastal ning mis lõppevad septembris,“ lisas Kristina Pirgop.

Lõimumispreemiate fond on 4000 eurot. Preemiad antakse välja neljas kategoorias, igas kategoorias parimaks tunnustatud projekti elluviija saab 1000 euro suuruse preemia.

Taotlusi preemiate saamiseks saab esitada järgmistes kategooriates:

• aasta kultuuritutvustaja (Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride tutvustamine Eesti avalikkusele);
• aasta sillalooja (eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine);
• aasta sõnumikandja (lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu);
• aasta sädeorganisatsioon (lõimumise valdkonnas silmapaistva tegevuse elluviimine).

 

Konkursile saab esitada projekte, mille elluviimise aeg jääb ajavahemikku 01.10.2019-22.09.2020.

Taotlusi saab esitada mitmes kategoorias, kuid sellisel juhul peavad erinevates kategooriates olema esitatud erinevad projektid või tegevused. Konkursil ei saa osaleda need juriidilised või füüsilised isikud, kes on viimase kolme aasta jooksul juba saanud lõimumispreemia.

Konkursil osalemiseks tuleb täita taotlusvorm, mis asub Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel. Samal lehel saab tutvuda ka konkursi juhendiga. Täidetud taotlus tuleb saata Integratsiooni Sihtasutuse aadressile taotlus@integratsioon.ee märgusõnaga „Kandideerimine – lõimumisvaldkonna 2019.-2020. aasta preemiad“ 23. septembriks 2020.

Preemiate saajate nimed avalikustatakse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning preemiad antakse üle 2020. aasta lõpus.

Integratsiooni Sihtasutus annab välja preemiad lõimumisvaldkonna arendusprojektidele aastast 1999 ning meediaprojektidele aastast 2009. Lõimumisvaldkonna 2019.-2020. aasta preemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium.

Lisateave:
Kristina Pirgop
rahvusvähemuste valdkonnajuht
Integratsiooni Sihtasutus
telefon: 659 9024, 5194 1147
e-post: kristina.pirgop@integratsioon.ee

 

Avatud hanked ja taotlusvoorud

Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja järgmised hanked ja taotlusvoorud: https://integratsioon.ee/konkursid

 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist.

 

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.