Uudiskiri: juuni 2022

Sisukord

Irene Käosaar: Jätkame koos edasi!

Hooaja esimesed tasuta eesti keele kursused alustavad juba juulist

Ootame eesti keelest erineva emakeelega tudengeid Suvekooli ja riigisektorisse praktikale!

Keelekohvikud üle Eesti avasid taas oma uksed

Kohanemis- ja keeleõppetugi Ukraina sõjapõgenikele

Algas registreerimine tasuta põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitustele

Suvi on parim aeg eesti keele harjutamiseks!

Integratsiooni Sihtasutuse uueks juhiks saab 1. juulist Dmitri Moskovtsev

Oodatud on ettepanekuid lõimumispreemiate jagamiseks!

Meie hanked ja taotlusvoorud

 

Irene Käosaar: Jätkame koos edasi!

Irene Käosaar. Foto: Postimees / Andres HaabuSuvi on lõpuks saabumas ja seega võib ühe õppeaasta taas lõppenuks lugeda. Mina tõmban sellega joone alla ka tööle sihtasutuses. On olnud sisukad, väljakutseid ja eduelamusi pakkuvad viis aastat.

Selle viie aastaga:

* on Integratsiooni Sihtasutuse meeskond kasvanud 21lt töötajalt 51le;
* oleme viinud sihtasutuse peakontori Narva ning kolinud uutesse, spetsiaalselt meile renoveeritud ruumidesse nii Narvas kui Tallinnas;
* oleme avanud eesti keele majad Tallinnas ja Narvas, laiendanud nende tegevused Lüganuse ja Lääne-Harju valda ning viinud läbi palju erinevaid projekte väga erinevates Eesti omavalitsustes;
* meid rahastavate ministeeriumide arv on tõusnud kahelt viiele, eelarve on tõusnud üle kahe korra;
* oleme tugevdanud oma positsiooni kompetentsikeskusena ja valdkonna arvamusliidrina;
* oleme kiiresti ja paindlikult reageerinud nii koroona kui Ukraina sõja kriisidele ning valmis avatult, kiiresti ja sisukalt plaane üle vaatama ja muutusi ellu viima;
* nii meie oma maja kui partnerite rahulolu uuring, nii eesti keele majade mõju analüüs kui meie riskianalüüs näitavad, et asutus on terve organisatsioonikultuuriga, missioonitundeline ja partnerite seas hinnatud – teeme õigel moel õiget asja ja oleme pandlikud ning valmis kogemustest õppima.

Meie eelmise aasta tegevusaruanne heidab meie tegevustele täpsema pilgu.

Tänan südamest kõiki partnereid, kolleege, sõpru ja muidugi mu kõige kallimaid lähedaste pereliikmete näol – see on hindamatu panustamine, hoolimine ja hoidmine ning aktsepteerimine kõikide minu tugevuste ja vigade osas, mida olen nende aastate jooksul kogenud. Nüüd jätkame koos edasi... veidi uuest positsioonist – Narva Eesti Riigigümnaasiumist saab kindlasti sihtasutuse tugev ja samas väärtusruumis liikuv partner!

Foto: Postimees / Andres Haabu
 

Hooaja esimesed tasuta eesti keele kursused alustavad juba juulist

KeeleõpeIntegratsiooni Sihtasutus pakub suvel ja sügisel kokku üle 2000 koha eesti keele õppeks püsielanikele ja uussisserändajatele. Eesti keelt on tasuta võimalik õppida üle Eesti.

Juulis ja augustis pakume A2-, B1- ja B2-tasemel 120-tunniseid keeleõppekursusi Tallinnas, Narvas, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Tartus, Pärnus ja veebikursusi üle Eesti.

Alates 8. augustist on valikus nii A2-, B1-, B2- kui ka C1-taseme eesti keele kursused Tallinnas, Tartus, Valgas, Pärnus, Jõhvis, Sillamäel, Tapal, Ahtmes ja veebis.

Ülaltoodud kursusi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu eraldatud riigieelarvelistest vahenditest ning Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti nr 2014-2020.2.06.004005006.01.15-0001 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ toetatava alategevus 5.2.1 „Lõimumiskoolitused“ raames.

Lisaks pakuvad Narva ja Tallinna eesti keele maja alates septembri keskpaigast erineva taseme kursusi Tallinnas ja Narvas ning esmakordselt ka Lääne-Harju ja Lüganuse vallas.

Avaliku registreerimise juulikuistele kursustele avame Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduses juuni lõpus ja teised kursused lisanduvad jooksvalt. Registreerimise avamisest anname eraldi teada kodulehele ja sotsiaalmeedia kaudu.
 

Ootame eesti keelest erineva emakeelega tudengeid Suvekooli ja riigisektorisse praktikale!

PraktikaprogrammRiigisektori asutused on pannud seljad kokku ja ootavad eesti keelest erineva emakeelega tudengeid tutvuma avaliku sektori tegemisega, koguma teadmisi Suvekoolis ja tulema praktikale.

Integratsiooni Sihtasutus käivitab koostöös Kultuuriministeeriumiga programmi, mille raames pakuvad avaliku sektori asutused praktikakohti eesti keelest erineva emakeelega tudengitele. Programmi eesmärk on tutvustada noortele töövõimalusi riigiasutustes ja julgustada neid tulevikus kandideerima avaliku sektori ametikohtadele.

Praktikante ootavad Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Maa-amet, Terviseamet, Tervisekassa, Häirekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet ja Integratsiooni Sihtasutus. Praktikaülesanded on seotud näiteks andmekaitse, riigivara halduse, keskkonnatervise, tööandja brändingu ja muude valdkondade teemadega.

Kandideerida saavad erinevate õppesuundade tudengid, kellel on eesti keelest erinev emakeel. Eelduseks on väga hea eesti keele oskus, huvi valdkonna vastu, proaktiivne suhtumine ning valmisolek põnevaks väljakutseks. Praktikapakkumiste ja kandideerimise tingimustega saab tutvuda veebilehel praktikaprogramm.integratsioon.ee. Kandideerimise avaldusi ootame 27. juuniks.

Praktikprogramm toimub juba kolmandat korda. Erinevates ministeeriumides ja riigiasutustes on praktika läbinud kokku 21 vene, eesti-vene, saksa, aserbaidžaani ja türgi emakeelega noort.

Esmakordselt korraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Kultuuriministeeriumiga eesti keelest erineva emakeelega tudengitele ka avaliku sektori suvekooli, mille tegevused toimuvad 22.-25. augustil Tallinna südalinnas.

Suvekool tõstab tudengite teadlikkust avalikus sektoris töötamise võimaluste osas ning õpetab vajalikke oskusi kandideerimaks põnevatele töökohtadele riigi või kohaliku omavalitsuste asutustes.

Külastatakse erinevaid asutusi ja arutletakse riigisektori funktsioonide üle. Teemaks võetakse töötamine, karjäärivõimalused ja edulood avalikus sektoris, hea CV ja toimiva motivatsioonikirja koostamine ning palju muud. Mõistagi lisandub siia omavaheline mõnus suhtlus ja uued kontaktid.

Kandideerima on oodatud kõik Eesti kõrgkoolides vähemalt teist kursust lõpetavad tudengid, kelle emakeeleks ei ole eesti keel ja kes soovivad avardada oma silmaringi, siduda oma tulevikku Eestiga ja tutvuda teiste hakkajate noortega. Registreeruda saab 8. augustini!
 

Keelekohvikud üle Eesti avasid taas oma uksed

KeelekohvikKeelekohvik on eesti keele iseseisva õppe tugi ja praktika võimalus neile, kes tahavad eesti keeles rääkida – sõnavara täiendada, saada tuge iseseisvaks keeleõppeks ning vabamas õhkkonnas igapäevastel teemadel suhelda. Keelekohvikud toimuvad üle Eesti tasuta.

Keelekohvikus arutatakse igapäevaelus ette tulevaid olukordi ja teemasid. Käsitletavateks teemadeks on näiteks enesetutvustus, töö otsimine, enesetäiendamine, kolleegidega suhtlemine, reisimine, hobide harrastamine, tähtpäevade ja sündmuste tähistamine, samuti erinevad olmeküsimused – nt arsti ning ametniku vastuvõtul käimine.

Keelekohvikute toimumise ajakava ja registreerimise infoga saab tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel. Keelekohvikute ajakava täieneb jooksvalt.

Keelekohvikud toimuvad iga nädal üle Eesti: Tallinnas, Maardus, Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel, Jõhvis, Narva-Jõesuus, Tartus, Pärnus ja Valgas. Lisaks avaneb kaks korda nädalas ka veebikohvik.

Integratsiooni Sihtasutuse korraldatavaid keelekohvikuid rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist nr 2014-2020.2.06.004005006.01.15-0001 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ tegevusest 5.1 „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“.
 

Kohanemis- ja keeleõppetugi Ukraina sõjapõgenikele

Teenused Ukraina sõjapõgenikeleIntegratsiooni Sihtasutus ja meie eesti keele majad pakuvad Ukrainast saabunud põgenikele võimalusi algtaseme eesti keele õppeks ning keeleõppe- ja kohanemisalast nõustamist. Samuti korraldatakse teabetunde ja on valminud tutvustavad videod – vaata SIIT.

Suvel käivitab Kultuuriministeerium ajutise kaitse saajatele kuni 10 000 õppekohaga A1-taseme eesti keele kursused ja kohanemisprogrammi (settleinestonia.ee). Neile eesti keele kursustele saab registreeruda pärast seda, kui inimene on saanud elamisloa ajutise kaitse alusel ning Politsei- ja Piirivalveamet on saatnud talle teavituskirja keeleõppes osalemise võimaluse kohta. Lisaks A1-taseme keeleõppele alustab riik suve alguses ajutise kaitse saajatele ühepäevase kohanemisprogrammi pakkumist.

Eesti keelt saab iseseisvalt õppida erinevate tasuta portaalide ja rakenduste abil: www.integratsioon.ee/iseseisev-ope-ja-oppematerjalid. Eesti keele majad pakuvad veebi teel tuge neile sõjapõgenikele, kes on alustanud iseseisvat eesti keele õpet ning vajavad praktilist nõu keeleõppe planeerimise, abistavate materjalide, keeleõppe tehnikate ja motivatsiooni hoidmise osas. Veebinõustamisel osalemiseks palume võtta ühendust Integratsiooni Sihtasutuse nõustajatega tasuta telefonil 800 9999 või info@integratsiooniinfo.ee.

Ajutise kaitse saajad on oodatud ka Integratsiooni Sihtasutuse nõustamisele, mille käigus aidatakse valida keele õppimiseks ja harjutamiseks sobivaimad võimalused. Lisaks toetavad nõustajad infoga muudel kohanemisega seotud teemadel, sh vastavate teenuste ja toetuste kohta. Nõustamiseks palume aeg kokku leppida e-posti info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefoni 800 9999 (välisriigist helistades +372 6599025) teel. Nõustamisi viime läbi nii vahetult kui ka e-kanalite kaudu (Skype, Zoom, Teams).

Lisainfo sõjapõgenikele mõeldud Integratsiooni Sihtasutuse teenuste kohta on leitav SIIT
 

Algas registreerimine tasuta põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitustele

KoolitusIntegratsiooni Sihtasutus ootab osalejaid juulis algavatele tasuta põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitustele. Eesti erinevates piirkondades toimuvatele koolitustele saab registreeruda aadressil www.kodanik.net.

Ootame õppetööst osa võtma eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanud püsielanikke ja uussisserändajaid, kes plaanivad taotleda Eesti kodakondsust ning soovivad saada ettevalmistust põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamiks.

Koolitusel käsitletakse Eesti riiklikke institutsioone ja nende toimimist, tutvutakse põhiseadusest tulenevate kohustuste, võimaluste ja vabadustega ning kodakondsuse seaduse sisu ja olemusega. Koolituse lõpus valmistutakse eksami sooritamiseks.

Koolitused toimuvad juulist 15. detsembrini. Kokku saab sel perioodil õppest tasuta osa võtta vähemalt 204 inimest. Koolitus kestab 18 akadeemilist tundi. Koolitusi korraldatakse vähemalt neljas Eesti maakonnas ning veebi teel.

Koolituste kavaga saab tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel. Koolituskava uuendatakse ja täiendatakse uute koolitustega igakuiselt.

Kui soovid taotleda Eesti kodakondsust, saad selleks ka tasuta eesti keelt õppida jõudmaks välja B2-tasemele. Loe täpsemalt siit.

Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitusi rahastab Siseministeerium.
 

Suvi on parim aeg eesti keele harjutamiseks!

Keelemajade suvetegevusedSuvekuudel ootame kõiki, kes iseseisvalt või õpetaja juhendamisel eesti keelt õppisid, oma oskusi hoidma ja suhtluskeelt praktiseerima!

Narva ja Tallinna eesti keele maja pakuvad selleks juunis ja augustis toredaid võimalusi nii ekskursioonide, väljasõitude, muuseumikülastuste kui ka keelelaagrite kujul. Tandemõppe meetodil toimuvad juba mitmendat suve eesti-vene tandemlaager Nelijärvel ja eesti-inglise tandemlaager Palamusel – viimasesse saab veel 26. juunini registreeruda! 

Sarnaselt eelmistele aastatele keerleb ka tänavu suvel Keelerulett. Raamatukogude aasta puhul lähevad virtuaalsed kohtumised eetrisse eranditult raamatukogudest. 28. juunil toimub otseülekanne Tallinnast. Et sellest aastast on eesti keele maja esindajad olemas ka Lüganuse ja Lääne-Harju vallas, siis 26. juulil kutsutakse osalejaid läbi ekraani Kiviõlisse ja 23. augustil Paldiskisse.

Keelemajade ürituste kavaga saab tutvuda SIIN. Keele harjutamise sündmustele saab registreeruda iseteeninduskeskkonna kaudu, kus on registreerumiseks avatud kõik käimasoleva kuu üritused ja plaanide tegemiseks nähtavad järgmise kuu omad.

Jooksvalt saad keelemajade põnevatel projektidel silma peal hoida Facebookis: tule Tallinna keelemaja ja Narva keelemaja jälgijaks!
 

Integratsiooni Sihtasutuse uueks juhiks saab Dmitri Moskovtsev

Dmitri MoskovtsevIntegratsiooni Sihtasutuse nõukogu valis avaliku konkursi tulemusena sihtasutuse uueks juhiks Dmitri Moskovtsevi. Uus juht asub ametisse 1. juulil. Senine juht Irene Käosaar suundub juhtima loodavat Narva Eesti Riigigümnaasiumi.

Dmitri Moskovtsev suundub sihtasutusse Rahandusministeeriumist, kus ta oli töötanud 2017. aastast riigihalduse valdkonnas projektijuhi ametikohal. Aastatel 2014-2017 töötas Dmitri Moskovtsev Tallinna Kesklinna Valitsuses linnavara osakonna peaspetsialistina. Ta on aktiivselt panustanud ühiskondlikusse tegevusse, olles muuhulgas TEDxLasnamäe konverentsi asutaja ja korraldaja aastatel 2014-2018.

Dmitri Moskovtsev on omandanud Tallinna Ülikoolis sotsiaalteaduste magistrikraadi politoloogia erialal ning sotsiaalteaduste bakalaureuse kraadi riigiteadustes. Lisaks on ta läbinud mitmeid täiendkoolitusi juhtimise ja poliitikakujundamise valdkondades.

Värskeid eestikeelseid intervjuusid Integratsiooni Sihtasutuse tulevase juhi Dmitri Moskovtseviga saate uudistada siit:

Postimees, 28.05 „Nädala üllataja Dmitri Moskovtsev > Keerulisel ajal tekivad uued arenguvõimalused“

Raadio Kuku, 26.05 „Kirillitsas Eesti: Lõimumine uue juhiga“
 

Ootame ettepanekuid traditsiooniliste lõimumispreemiate jagamiseks!

Lõimumispreemiate tseremooniaKuni 1. septembrini saab esitada ettepanekuid lõimumisvaldkonnas läbi viidud projektide eest preemiate jagamiseks. Preemiatega tunnustatakse neid, kes on aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning viinud ellu erineva emakeelega inimeste koostööd toetavaid projekte.

Lõimumispreemiate fond on 4000 eurot: 1000 eurot igas kategoorias.

Preemiad antakse välja järgmistes kategooriates:

  • Lõimumise raudvara (Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja pikaajaline sihipärane lõimumist edendav tegevus)
  • Aasta sillalooja (eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine)
  • Aasta sõnumikandja (lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu);
  • Aasta säde (isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas).

 

Taotlusi saab esitada mitmes kategoorias, sel juhul peavad erinevates kategooriates olema esitatud erinevad projektid või tegevused. Konkursile on oodatud projektid või tegevused, mille elluviimine algas alates eelmise aasta 1. septembrist ja mis lõppevad hiljemalt augusti lõpuks sel aastal, lõimumise raudvara kategooria pole ajaliselt piiratud.

Preemiale võivad kandideerida nii Eestis registreeritud juriidilised isikud kui ka siin elavad füüsilised isikud, kes ei ole viimase kolme aasta jooksul lõimumispreemiat juba saanud. Ettepaneku tegemise taotlusvorm ja konkursi juhend asuvad Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel.

Lõimumisvaldkonna 2021.-2022. aasta preemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium. Preemiate saajad kuulutab välja kultuuriminister 2022. aasta lõpus ja need avalikustatakse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

Fotol lõimumispreemiate 2021. aasta laureaadid
 

Hanked ja taotlusvoorud

Välja on kuulutatud riigihange “Eesti kultuuriruumi tutvustamine Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele” tähtajaga 12. juuli. Septembri alguseni ootame kandideerijaid lõimumisvaldkonna 2022. aasta preemiatele neljas erinevas kategoorias.

Info hetkel avatud hangete ja taotlusvoorude kohta on avaldatud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning see uueneb jooksvalt.

 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist: integratsioon.ee/kalender.

 

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.