Uudiskiri: oktoober 2021

Sisukord:

Irene Käosaar: Lõimumispoliitika trend on inimestega suhtlemine

Integratsiooni Sihtasutus korraldab 11.-12. novembril Tallinnas rahvusvahelise konverentsi „30 aastat lõimumist“

Kutsume määratlemata kodakondsusega inimesi võtma osa ürituste sarjast Tallinnas ja Ida-Virumaal

Eesti keele kursustel osaleb sel hooajal ligi 2100 inimest

Keeleõppega alustamiseks ei ole ka nüüd hilja!

Valminud on mitmeid uusi õppematerjale eesti keele harjutamiseks

Taas stardib riigiasutuste praktikaprogramm eesti keelest erineva emakeelega tudengitele

Integratsiooni Sihtasutusel ilmus esmakordselt teatmik „Tagasi tulemised 2021“, kust leiab olulist infot Eestisse naasmisel

15.-28. novembril saab osaleda kodanikupäeva e-viktoriinis

Koostööpäevakul sündisid ideed, kuidas noori tegevusse kaasata

Ida-Virumaa eesti keele õpetajad osalevad Merle Karusoo lavastuses „Kes ma olen?“

Keeleõppijad tegid Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja sünnipäevaks rõõmsa räpi

Meie hanked ja taotlusvoorud

 

Irene Käosaar: Lõimumispoliitika trend on inimestega suhtlemine

Sel suvel, 20. augustil, tähistasime suurejoonelise kooslaulmispeoga Narvas Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäeva. 30 aastat oleme Eesti ühiskonda arendanud, väärtusi kujundanud ja demokraatlikke protsesse toetanud. Osa sellest tegevusest on lõimumispoliitika kujundamine, mis on suurel määral seotud ühiskondlike protsessidega saades ühelt poolt neist tuge või pidurdust ning panustades teiselt poolt sidusa ühiskonna kujunemisesse.

Nende 30 aastaga on palju muutunud – lõimumispoliitika rõhuasetused on keeleõppelt ja kodakondsustemaatikalt liikunud ühiste väärtuste kujundamisele ja koostegemisele. Loomulikult on eesti keele oskus ja selle kasutamine ühise suhtluskeelena jätkuvalt oluline, kuid keeleõpe ei ole enam pelgalt keeleõpe, vaid pigem sild ühiskondlikku kultuuriruumi.

Eesti keele ja eestikeelse õppe osaski on hoiakud põhjalikult muutunud – juba ammu ei vaielda küsimuse üle, kas eesti keelt peaks õppima ja kas haridussüsteem peaks vähemasti osaliselt olema eestikeelne kõigile õppuritele. Tänaseks on peamiseks küsimuseks jäänud, kuidas seda teha nii, et hariduse kvaliteet oleks tagatud ning erinevates kultuuri- ja keeleruumidest noorte omavaheline suhtlemine toetatud.

Keeleõppe edukus sõltub ja on alati sõltunud paljuski inimese motivatsioonist, sestap on ka selles osas riiklikud programmid aina enam ja enam õppija nägu, tuues keskmesse just selle inimese vajaduse. Kui inimene vajab eesti keelt tööalaseks arenguks, on tal mõistlik õppida just sellest vaatenurgas. Kui keskmeks on isiklikus või ühiskondlikus elus parem hakkamasaamine, siis saab sageli teda toetada pigem keelekohvikutes või -klubides. Just sellise lähenemise toetamiseks on loodud nõustamissüsteem, mis aitab kaardistada inimeste vajadusi ning pakkuda neile seda õpet, mida nad vajavad.

Lõimumispoliitika trend on inimesele lähemale tulek ja inimestega suhtlemine. Oleme 30 aasta jooksul ehitanud üles tugeva riigi – paljud otsused, mis lõimumisvaldkonnas tehtud on, olid õiged just omas ajas. Nüüd oleme jõudnud sinnani, et me ei pea enam nii palju muretsema meie riigi kestlikkuse pärast ja saame sidusa ühiskonna toetamise teel lähtuda eelkõige inimlikest väärtustest.

 

Integratsiooni Sihtasutus korraldab 11.-12. novembril Tallinnas rahvusvahelise konverentsi „30 aastat lõimumist“

Konverents toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud eksperte Soomest, Lätist, Leedust, Suurbritanniast, Saksamaalt, Austriast, Šveitsist ja Eestist. Sündmust on täies ulatuses võimalik jälgida ka veebis.

Kahe päeva jooksul on konverentsi kavas ettekanded ja arutelupaneelid, kus valdkonna eksperdid, teadlased, poliitikakujundajad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad analüüsivad taasiseseisvunud Eesti ja teiste riikide viimase 30 aasta lõimumisprotsesse, võtavad kokku senised saavutused ja tagasilöögid ning arutlevad selle üle, mida tuleb veel teha sidusama ühiskonna loomiseks.

Info programmi, esinejate ja registreerumise kohta on leitav ürituse lehel integrationconference.ee. Samal lehel toimub ka konverentsi veebiülekanne. Kohapeal osalemiseks saab registreeruda saab 1. novembrini.

 

Kutsume määratlemata kodakondsusega inimesi võtma osa ürituste sarjast Tallinnas ja Ida-Virumaal

Kohtumistel tutvustame kodakondsuse saamise võimalusi, arutleme takistuste ja eeliste teemal, külastame Riigikogu, jagame detailset infot, mida teha kodakondsuse taotlemiseks ning anname nõu, kuidas eksamiteks valmistuda.

Tegevused toimuvad oktoobrist detsembrini 2021, peamiselt Tallinna ja Narva eesti keele majades, aga teeme ka erinevaid väljasõite. Iga inimene saab osaleda kõikidel üritustel või valib enda jaoks huvitavamad.

Kogu programm Tallinnas ja Ida-Virumaal on vene keeles või venekeelse tõlkega ning tasuta. Liituda saab ka jooksvalt!

 

Eesti keele kursustel osaleb sel hooajal ligi 2100 inimest

Õppeaasta on hoogsalt alanud nii Narva ja Tallinna eesti keele majas kui ka Integratsiooni Sihtasutuse partnerkoolides.

Narva eesti keele maja alustas sügishooaega tõhusalt ja loominguliselt. Septembris avati 13 keelekursuse gruppi A1-C1-tasemel, kus asus õppima 203 inimest, neist kolm gruppi õpivad veebis. Eesmärgiga keskenduda pikema ajaperioodi jooksul ühele konkreetsele eesti keele või kultuuri aspektile avati ka viis uues formaadis osaoskuste kursust kokku 108 õppekohaga.

Narva eesti keele maja jätkab mullu Narva Keskraamatukoguga alustatud koostööd korraldades raamatukogu 17 töötajale suhtlusklubi kohtumisi, kus eesti keele õpetajate eestvedamisel toimuvad põnevad temaatilised arutelud. Teiste keeleõpet toetavate tegevuste kõrval pakkus eesti keele maja koostöös MAFFiga 138 narvakale võimaluse vaadata Matsalu loodusfilmide festivali filme.

Tallinna eesti keele majas on uus õppehooaeg alanud meeleolukalt ja sujuvalt – avatud on 18 õpperühma ligi 300-le õppekohale tasemetel A1-B2. Kuna kogu elu toimub tänapäeval palju dünaamilisemalt kui varem, siis pakutakse seekord ka Tallinna majas võimalust õppida nii kontakt- kui veebikursustel. Õpingute sobivus õppijate igapäevaeluga on üheks prioriteediks, sest ainult meelepärase õppevormi ja huvitava sisu korral on õppimine ka tulemuslik. Sügisel avati 12 kontakt- ja 6 veebikursust, viimastel on õppijaid väga erinevaist paigust Sõrve säärest Gruusiani.

Oktoobris tähistati Tallinna ja Narva eesti keele majas rahvusvahelist õpetajate päeva koos Doris Karevaga, osaleti täiskasvanud õppija nädala tegevustes ja kaasati keeleõppijad Eesti Instituudi korraldatud üleilmse eesti keele nädala sündmustesse.

Integratsiooni Sihtasutus on keeleõppe korraldamisel toeks ka tööandjatele. Heaks näiteks on Narva eesti keele maja ning Politsei- ja piirivalveameti koostöös loodud jätkukursus, kus politseinikud saavad õppida eesti keelt nii kontaktõppes omaenda ruumides, digiõppe vormis kui ka keelelaagris, mis sel sügisel toimus Saaremaal.

Lisaks pakub Integratsiooni Sihtasutus eesti keele A1-C1 tasemekursusi ka partnerkoolide Algus OÜ, Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ, Multilingua Keelekeskus OÜ, Immischool – Uusimmigrantide Koolituskeskus MTÜ ja Folkuniversitetet Estonia MTÜ juures, kus alustas septembris-oktoobris keeleõpet 1568 inimest.

Keeleõppe projekti AMIF2020-8 „Eesti keele õpe kolmandate riikide kodanikele Eestis“ viivad keelekursusi läbi Algus OÜ õpetajad. Septembris alustas eesti keele B1-tasemel õpet 129 inimest.

Kvaliteetse keeleõppe tagamiseks koolitas Tartu Ülikool Kultuuriministeeriumi tellimusel ning koostöös Integratsiooni Sihtasutusega 2021. aastal kolme sessioonina keeltekoolides töötavat 25 täiskasvanute õpetajat. Lisaks toimus septembri lõpus konverentsiformaadis Eesti keele kui teise keele õpetamise arendamise jätkukoolitus kõigile TÜ koolituse läbinutele. Õpetajate suurkogul-konverentsil osalesid Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade ja partnerite keeltekoolide õpetajad.

 

Keeleõppega alustamiseks ei ole ka nüüd hilja!

Paljud eesti keele kursused on juba alanud, aga kõik eesti keele õppijad on oodatud osa võtma Narva ja Tallinna keelemajade pakutavatest üritustest, kus saab juba omandatud oskusi lihvida ja praktiseerida. Lühemate keeleõppeampsudega saab täna alustada ka keelekohvikus või kultuuriõppekursusel.

Narvas on võimalik toetada oma keeleõpet mitmel toredal ja arendaval moel. Võib liituda Narva eesti keele maja tandemkooriga, kelle jaoks on ühevõrra olulised muusika ning keele- ja kultuuriõpe. Kuigi tandemkoor on noor, on esimese aastaga jõutud palju: harjutada nii Zoomis kui Narvas, esineda Viru Folgil ja Narva kooslaulmispeol ning panna kokku oma räpilugu.

Mokalaat“ on kohtumiste formaat, kus osalejad saavad harjutada rääkimisoskust tehes ettekande just sellest, mis on kõige südamelähedasem. Teised kuulavad tähelepanelikult ning pärast esitlust arutletakse teema üle koos. Liituda on võimalik SIIN. „Loen, arutan, kirjutan“ on Narva eesti keele maja meediakursus, kus vesteldakse ja kirjutatakse erinevatel meediaga seotud teemadel: ajakirjanikutöö erinevatest aspektidest, eetikast, demagoogiast ja meelelahutusest. Veebis toimuvat „Häälduskursust“ on Narva eesti keele maja korraldanud juba mitu aastat. Kord nädalas kohtutakse, et harjutada läbi erinevad häälikud ja muud häälduse olulised aspektid. Seda tehakse peamiselt “kuula ja korda” meetodil, aga ka lauldes, luuletusi lugedes ning häälduse füsioloogiat lahti seletades.

Igal kuul toimuvad Narvas, Kohtla-Järvel ja Jõhvis suhtluskeele arendamiseks mõeldud põnevad üritused, näiteks filmide õhtud, kohtumised külalistega, mängude õhtud, töötoad jne.

Tallinna eesti keele maja jätkab juba tuttavaks saanud tegevustena suhtlusklubisid algajatele, edasijõudnuile ning keelekümbluslastevanematele, vanalinnamatku Jaak Juskega, arhitektuuriretki ja metsamänge. Uute tegevustena on lisandunud kalligraafia õpitoad, loovkirjutamise ja kirjandusteraapia õpitoad Berit Kaschani juhendamisel ja Estonia teatri võlumaailm, kus toimub nii kulisside tagune ekskursioon, kohtumine ooperi- ja balletiartistidega kui ka vestlusring.

Püsiva koostöövõrgustiku hoidmise ja laiendamise eesmärgil on Tallinna eesti keele maja jätkamas koostöötegevusi Tallinna Rahvaülikooli, Eesti Arhitektuurimuuseumi, Pärnu Keskraamatukogu, Maarja-Magdaleena Gildi ja Eesti Instituudiga. Uute koostööpartneritena on lisandunud Rahvusooper Estonia, Teeme Teistmoodi käsitöökoda ja Tallinna Loomeinkubaator. Lisaks aktiivsele piirkondlikule tegevusele Pärnumaal laiendas Tallinna eesti keele maja oma tegevusi oktoobrist ka Paldiskisse.

Keeleõppe projekti AMIF2020-8 Eesti keele õpe kolmandate riikide kodanikele Eestis raames algavad uued tasuta B1-taseme kursused novembris 2021 ja veebruaris 2022. Registreerimine neile kursustele toimub igapäevaselt nõustamiskeskuse (e-mail info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999) kaudu.

 

Valminud on mitmeid uusi õppematerjale eesti keele harjutamiseks

Integratsiooni Sihtasutuse ja eesti keele majade kaasabil on valminud erinevaid abimaterjale eesti keele iseseisvaks harjutamiseks: mitmeid videosid ja raamat „Juhend iseseisvaks keeleõppeks“.

Helena Metslangi raamat „Juhend iseseisvaks keeleõppeks. Õpioskused ja keelekeskkond.“ on koostatud täiskasvanud keeleõppijatele pärast keelekursuse lõpetamist omandatud eesti keele oskuse säilitamiseks ja omal käel õpingute jätkamiseks. Juhend sisaldab praktilisi näpunäiteid iseseisva keeleõppe kavandamiseks, motivatsiooni hoidmiseks ja tõhusamaks õppimisvõimaluste kasutamiseks. Raamat loodi nii eesti-, inglis- kui venekeelsena ja see on pdf faili kujul leitav SIIT.

Koostöös ERR-ga sündis 15 venekeelset keeleõppevideot, kus Jelena Skulskaja tutvustab sõnu ja väljendeid, mille kasutamises on hõlbus eksida ja päris naljaka tulemuseni jõuda.

Lisaks valmisid eesti keele messi KU-KY eel keeleõppe võtteid tutvustavad videod praktiliste nõuannetega, kuidas eesti keelt õppida.  

 

Taas stardib riigiasutuste praktikaprogramm eesti keelest erineva emakeelega tudengitele

Novembris käivitab Integratsiooni Sihtasutus koos Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga praktikaprogrammi, mille eesmärk on tutvustada eesti keelest erineva emakeelega tudengitele töövõimalusi riigiasutustes ja julgustada neid tulevikus avaliku sektori ametikohtadele kandideerima.

Riigisektori praktikaprogramm toimub juba teist korda. Kevadel läbis selle erinevates ministeeriumides, Riigikantseleis ja Õiguskantsleri Kantseleis kokku 13 vene, eesti-vene, saksa ja türgi emakeelega tudengit.

 

Integratsiooni Sihtasutusel ilmus esmakordselt teatmik „Tagasi tulemised 2021

Aastas tuleb tagasi ligi 7000 Eesti juurtega inimest, kes on olnud eemal kas mõne aasta või siis terve oma teadliku elu. Nad toovad kaasa avara maailmapildi ja erinevaid uusi teadmisi. Integratsiooni Sihtasutus on paljudele neist oma elu sisseseadmise planeerimisel toeks – nüüd sai see praktiline info kaante vahele.

Kogumikus olevad värvikad lood annavad läbilõike tagasitulijate tegemistest ja kohanemisest. Üks oma loo jagajatest, Elin, iseloomustab kogumikku nii: „See trükis on sõber, kes tuleb lennujaama vastu, tervitab, võtab käe alt kinni ja ütleb: „Ära nüüd enam muretse, võtan Su hoole alla, kuni ise kohaned!“.“

Lisaks antakse nõu, kus ja kuidas alustada eesti keele õppimist, kuidas leida endale sobiv töö, kust saada lapsele koolikoht ja perele arstiabi, kuidas taotleda ID-kaarti jpm.

Info tagasipöördumise kohta on leitav meie veebilehelt, kogumikku saab sirvida või alla laadida SIIT.

 

15.-28. novembril saab osaleda kodanikupäeva e-viktoriinis 

26. novembril on kodanikupäev, sel puhul korraldab Integratsiooni Sihtasutus taas Eesti-teemalise e-viktoriini. Kodanikupäeva e-viktoriin toimub 15.-28. novembril 2021 ning keskendub huvitavatele sündmustele ja elule Eestis.

Viktoriini küsimustele saab vastata Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel. Küsimustik on eesti keeles ning koosneb 50 küsimusest. Küsimustele vastamiseks on 60 minutit. Küsimustiku avalikustame 15. novembril.

Integratsiooni Sihtasutus korraldab viktoriini tänavu juba 19. korda. Kodanikupäeva e-viktoriini korraldamist toetab Kultuuriministeerium.

 

Koostööpäevakul sündisid ideed, kuidas noori tegevusse kaasata

27.-28. augustil toimus Narvas koostööpäevak, mis tõi kokku rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide, muuseumide ja Harjumaa vabaühenduste esindajad. Kokkusaamise eesmärk oli uute koostööpartnerite ja värskete ideede leidmine ning omavahelise koostöö arendamine.

Integratsiooni Sihtasutuse, Kultuuriministeeriumi ja SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus koostöös korraldatud üritusel osales kokku 59 inimest. Töötati meeskondades ning otsiti lahendusi noorte kaasamiseks oma tegevusse. Koostööpäevaku lõpus valiti kolm parimat ideed, mida meeskonnad hakkavad ka ellu viima.

Üks parimateks tunnustatud projektidest „Päevalill“ on välja mõeldud noorte endi poolt. Noorte loomingulise arengu ja suhtlemisjulguse ärgitamiseks moodustatakse suhtlemisring. Kohtutakse kokku kaheksal korral. Toimuvad loomingulised töötoad, kunstiteraapia, 3D projekteerimise harjutamine jm, mille käigus arendatakse loovust ja suhtlemisoskusi. Projekti lõpeb miniballiga.

Teise projekti „Piirid ja Paarid“ raames toimub kaks kahepäevast õppereisi: Rae valla külade esindajatele Narva ja Sillamäele ning Ida-Virumaa osalejatele Rae valla küladesse. Rae vallas ja selle naabervaldades toimub ühine õhtu Kurna külas, tutvustatakse kogukonna toimetamisi Viskla külas ning külastatakse Anija mõisa. Õppereisil Ida-Virumaale tutvutakse erinevate kultuuride ja rahvuste koostööprojektidega ning kultuurilis-ajalooliste põimumistega läbi sajandite. Osalejad saavad isikliku kogemuse põlvkondade sidususest ning mõtteid, kuidas hoida oma kultuuripärandit ja traditsioone teises kultuuris.

Kolmanda projekti raames plaanitakse Vabaõhumuuseumis korraldada noortele suunatud „Rahvuste mängude päev“. Osalejad kaasatakse kaasaegsetesse ja rahvuslike mängude läbiviimisse; nad saavad tutvuda gruusia, eesti, ersa, mokša, seto, ukraina ja vene mängudega.

Koostööpäevak on rahastatud Kultuuriministeeriumi eelarvest ja Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ tegevusest „Lõimumisalased koostöötegevused“.

 

Ida-Virumaa eesti keele õpetajad osalevad Merle Karusoo lavastuses „Kes ma olen?“

Merle Karusoo toob koostöös Integratsiooni Sihtasutuse ja Vaba Lava Narva teatrikeskusega lavale ainukordse etenduse „Kes ma olen?“, mis koondab tervikuks Ida-Virumaa eesti keele õpetajate lood ning avab selle elukutsega seotud maailma.

Integratsiooniprojekt „Kes ma olen?“ sai oma nime Narvas möödunud sajandil. Siis töötas projekti eestvedaja, tuntud Eesti lavastaja Merle Karusoo Ida-Virumaa lastega, et aru saada, kust on nad pärit, milline on olnud nende vanemate ja vanavanemate teekond Eestisse. Nüüd kogus ta kokku Ida-Virumaa eesti keele õpetajate lood. Nagu ütleb põhimissioonina elulugusid koguv Karusoo: “Eesti keele õpetaja ei ole kerge olla. Seda teadsin juba enne algust. Nüüd tean ma rohkem inimestest, kes seda Eesti Vabariigi jaoks nii väga olulist tööd teevad. Nüüd saate teie ka teada. ”

Projekti eesmärk on teadvustada oma juuri ja oma valikuid. Saada kokku iseendaga. Keskenduda osalejate spetsiifilistele elukutsega seotud probleemidele. Lavastaja Karusoo kogus õpetajad kokku ning palus suunavate küsimuste abil õpetajatel oma kogemusi, elu ilu ja valu jagada. Projektis osalevad teiste Ida-Virumaa eesti keele õpetajate kõrval ka Narva eesti keele maja õpetajad.

„Kes ma olen?“ etendub 5. novembril 2021 algusega kell 19 Narva Vaba Lava stuudiosaalis. Lavastaja-stsenarist Merle Karusoo, laval jagavad oma lugusid õpetajad Irina Bahramova, Martin Tikk, Mari-Mall Feldschmidt, Margit Sibul, Krismar Rosin, Inguna Joandi, Anne Meldre ning Angelika Soomets. Loe lisaks integratsioon.ee/kesmaolen!

Kohtade arv on piiratud, osalemine registreerimise alusel: https://forms.gle/xDgr6HJgJHQ8o6qE6

 

Keeleõppijad tegid Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja sünnipäevaks rõõmsa räpi

1. oktoobril tähistasime kahe aasta möödumist päevast, mil Integratsiooni Sihtasutuse peakontor ja Narva eesti keele maja said päris oma kodu Narvas. Selles väljast valges ja seest hubases majas on sõbralik kollektiiv ja imetoredad õppijad. Koostöös sündis ka meeleolukas sünnipäevaräpp.

Räpi loomisel olid kandvaks jõuks tandemkooris osalenud keeleõppijad. Narva eesti keele maja tandemkooris, mille eesmärk on ühendada keele- ja kultuuriõpe, osaleb ligi 40 mitmest rahvusest lauljat peamiselt Ida-Virumaalt. Omandades koos repertuaari aitavad nad üksteisel õppida ja harjutada eesti ja vene keelt. Oma teist hooaega alustab tandemkoor novembris, mil on oodatud liituma ka uued lauluhuvilised meeshääled.

 

Meie hanked ja taotlusvoorud

Oktoobris avalikustatakse hange „Eesti keele koolitusteenuse tellimine“, novembris kuulutatakse välja taotlusvoorud „Rahvusvähemuste katusorganisatsioonide tegevustoetus” ja „Eesti väliskogukondade omaalgatuslike projektide toetusprogramm“. 

Uue aasta esimesed taotlusvoorud on juba traditsioonilised „Tagasipöördumistoetuse maksmine“, „Väliseesti kultuuriseltside toetus“, „Lõimumist edendavad kultuuri- ja sporditegevused“, „Rahvusvähemuste kultuuriühingute toetamine“ ja „Pereõppe partnerorganisatsioonide tegevustoetus“.

Info hetkel avatud hangete ja taotlusvoorude kohta on avaldatud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning see uueneb jooksvalt. 

 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist: integratsioon.ee/kalender.

 

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.