Uudiskiri: august 2022

Sisukord

Dmitri Moskovtsev: otsime võimalusi, et pakkuda vajalikke teenuseid kõigile soovijatele

Veel on võimalik registreeruda viimastele sügissemestri õppekohtadele

Sügishooajal ootame kõiki eesti keele õppijaid põnevatele keelepraktika üritustele

Eesti keele kohvikud ootavad kohvi rüüpama ja suhtluskeelt harjutama

Erikursused eesti keele oskuse lihvimiseks

Vaid 1. septembrini saab esitada ettepanekuid lõimumispreemiate jagamiseks!

Ukraina sõjapõgenikud saavad tasuta kohanemiskoolitust ja eesti keele õpet

Valminud on Balti Uuringute Instituudi läbi viidud suur eestlaste diasporaa uuring

Integratsiooni Sihtasutuse meeskonnas alustas rahvuskaaslaste nõustajana tööd Marika Sulg

Laagrisuvi pakkus tegevusi mitmetele Integratsiooni Sihtasutuse sihtgruppidele

Kalendrisse kirja: rahvusvaheline lõimumiskonverents toimub tänavu 10.-11. novembril

Meie hanked ja taotlusvoorud

Dmitri Moskovtsev: otsime võimalusi, et pakkuda vajalikke teenuseid kõigile soovijatele

Oled Integratsiooni Sihtasutuse juhi ametis olnud kaks kuud – kuidas Sulle siin meeldib?
Lühidalt öeldes, meeldib väga! Kaks kuud uues ametis on olnud väga sisutihedad ja põnevad. Esimesest tööpäevast alates keskendusin sellele, et tutvuda meie meeskonna ja koostööpartneritega ning saada tegevusvaldkonnast põhjalik ülevaade . Minu jaoks oli positiivne üllatus, kui lai on sihtasutuse koostöövõrgustik ning kõikide partneritega tutvumine ja koostöö arutamine võtab veel omajagu aega. Samuti adun alles nüüd meie organisatsiooni tegevuste ulatust: me pakume erinevaid teenuseid, toetame olulisi projekte ja korraldame ise tegevusi, mis aitavad ühiskonna sidususele kaasa. Kõige tähtsamaks on aga motiveeritud ja tubli meeskond, kellega koos on rõõm tegutseda parema ühiskonna nimel.

Mida võivad kliendid sihtasutuselt lähiaastatel oodata? Paljudel Integratsiooni Sihtasutuse tegevustel ja teenustel - nagu näiteks keelekursused või keele praktiseerimise laagrid ja üritused - on oluliselt rohkem huvilisi kui me saame kohti pakkuda. Koostöös kultuuriministeeriumiga otsime võimalusi, kuidas saame pakkuda vajalikke teenuseid kõigile soovijatele. Muuhulgas on fookuses eesti keele majade arengud, mis laiendavad juba sel aastal oma tegevusi Lääne-Harju ja Lüganuse valdadesse. Kindlasti jätkame iseteenindussüsteemi arendamisega, et teha tegevustes osalemist samm-sammult klientidele veel lihtsamaks ja mugavamaks.

Integratsiooni Sihtasutuse põhieesmärk on ühiskonna sidususe toetamine. Mis meid Sinu arvates ühtsena hoiab? Eestis on mitmekesine ühiskond ja see on meie suur rikkus, mida peame ka rohkem esile tooma. Teisalt pole sageli lihtne leida ühist keelt erinevate rahvuste, põlvkondade või kogukondade esindajate vahel. Minu arvates on selleks olulised just kontaktid ja suhtlus inimeste vahel. Kui omavahel räägitakse, siis jagatakse ka oma arusaame, rõõme ja ka võimalikke hirme, mis aitab kaasa teineteise paremale mõistmisele.
Viimasest integratsiooni monitooringust selgub, et eri rahvusest inimeste kontaktid on aja jooksul suurenenud, kuid on arenguruumi. Tegutseme selle nimel, et luua juurde selliseid kohtumiskohti, kus erineva kodukeelega Eesti elanikud saavad tuttavaks ja miks mitte ka sõpradeks. Headeks näideteks on Keelesõbra programm ning eesti-vene ja eesti-inglise tandemlaager, kus lisaks eesti keele praktiseerimisele toimub ka tõeline sidususe maagia. Siinjuures kasutan võimalust ja tänan südamest meie vabatahtlikke ja mentoreid!

Veel on võimalik registreeruda viimastele sügissemestri õppekohtadele

Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduses on lõppemas registreerumine eesti keele kursustele. Kursused on tasuta ning on mõeldud täiskasvanutele alates 18. eluaastast.

Kontaktõppe keelekursused toimuvad Tartus, Pärnus, Valgas, Tapal, Sillamäe, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Tallinnas ja Narvas, lisaks viiakse läbi ka veebikursusi õppijatele üle Eesti. Kursused toimuvad Integratsiooni Sihtasutuse hanke raames valitud koolituspartnerite juures ja eesti keele majades.

2022. aasta kevadsemestril läbis eesti keele kursuse 1200 inimest ning suvel ja sügishooajal õpib kokku 1730 inimest.

Järgmine kursustele registreerumine toimub järgmise semestri alguses Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduses. Soovitame kõigil keeleõppest huvitatud inimestel registreeruda end iseteeninduses kliendiks, et saada esimesena teada pakutavatest õppekohtadest. Lähem info iseteeninduse kohta: integratsioon.ee/iseteenindus. Inimestel, kellel puudub veebipõhise iseteeninduse kasutamise võimalus, aitavad keeleõppe võimalusi valida ja neile registreeruda sihtasutuse nõustajad tasuta telefonil 800 9999 või aadressil info@integratsiooniinfo.ee.

Septembri lõpus avab Integratsiooni Sihtasutus registreerimise kursustele ka Lääne-Harju vallas Paldiskis.

Jooksvalt saab registreeruda Eesti kodakondsuse taotlemiseks mõeldud tasuta eesti keele kursustele kuni tasemeni B1, lisainfo integratsioon.ee/keeleope-eesti-kodakondsuse-taotlemiseks.

Ajutise kaitse saajatele on kohanemisprogrammi raames jätkuvalt avatud registreerimine A1-taseme kursustele, täpsem info settleinestonia.ee.

Sügishooajal ootame kõiki eesti keele õppijaid põnevatele keelepraktika üritustele

Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majad on ette valmistanud värsked suhtluskeele harjutamiseks mõeldud ürituste kavad. Need pakuvad temaatilisi keelepraktika võimalusi kõigile keeleoskuse tasemetele nii Tallinnas, Pärnus-Pärnumaal, Narvas, Sillamäel, veebis kui ka uute asukohtadena Lüganuse ja Lääne-Harju vallas.

Narva eesti keele maja pakub vanu häid ürituste sarju nagu Mokalaat, uue Eesti kino filmiõhtud ja kultuurikohtumised. Oktoobris tuuakse taas Matsalu loodusfilmide festivali Narva. Uues improtöötubade sarjas õpitakse improviseerimise alustalasid. Naaseb õppijatele meeldinud õppereiside sari Sibulateel. Sillamäe elanikele pakutakse võimalust osaleda suhtlusklubis, mille eestvedajaks on Põhjaranniku ajakirjanik.

Tallinna eesti keele maja ürituste kava on samuti mitmekülgne ja põnevaid üritusi täis. Jätkub „Kirikureede“ sari, toimuvad kohtumisõhtud kirjanikega, kokandusklubi kohtumised, õppekäigud ja väljasõit Tartusse, aga ka palju muud haaravat erinevate huvialadega inimestele.

Tallinna keelemaja pakub taas tegevusi ka Pärnu ja Pärnumaa eesti keele õppijatele. Jätkuvad traditsioonilised Pärnu suhtlusklubi kohtumised, aga oodata on ka palju uut: helirännak haruldaste pillidega, ugrimugri pidu koos maridega ja reis kuulsa eesti kirjanikku kodutallu.

Alates sügisest pakuvad eesti keele majad keelepraktika üritusi ka Lääne-Harju ja Lüganuse valdades, kus osalejaid ootavad arutelud, käsitöötoad, niplispitsi tunnid, väljasõidud jne.

Keelemajade ürituste kavaga saab tutvuda siin integratsioon.ee/kalender. Keele harjutamise sündmustele saab registreeruda iseteeninduskeskkonna integratsioon.ee/iseteenindus kaudu, kus on registreerumiseks avatud kõik käimasoleva kuu üritused ja plaanide tegemiseks nähtavad järgmise kuu omad.

Jooksvalt saad keelemajade põnevatel projektidel silma peal hoida Facebookis: tule Tallinna eesti keele maja ja Narva eesti keele maja jälgijaks!

Eesti keele kohvikud ootavad kohvi rüüpama ja suhtluskeelt harjutama

Alates 8. augustist töötavad taas täie hooga kõik Keelekohvikud üle Eesti, et pakkuda mõnusat võimalust oma eesti suhtluskeelt harjutada.

Keelekohvik on eesti keele iseseisva õppe tugi ja praktika võimalus neile, kes tahavad eesti keeles rääkida – sõnavara täiendada, saada tuge iseseisvaks keeleõppeks ning vabamas õhkkonnas igapäevastel teemadel suhelda. Keelekohvikud toimuvad üle Eesti tasuta.

Keelekohvikus arutatakse igapäevaelus ette tulevaid olukordi ja teemasid. Käsitletavateks teemadeks on näiteks enesetutvustus, töö otsimine, enesetäiendamine, kolleegidega suhtlemine, reisimine, hobide harrastamine, tähtpäevade ja sündmuste tähistamine, samuti erinevad olmeküsimused – nt arsti ning ametniku vastuvõtul käimine.

Keelekohvikutes pakutakse nädalas kokku 240 kohtumisvõimalust. Toimumise ajakava ja registreerimise infoga saab tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel või iseteeninduses. Keelekohvikute ajakava täieneb jooksvalt.

Keelekohvikud toimuvad iga nädal Tallinnas, Maardus, Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel, Jõhvis, Narva-Jõesuus, Tartus, Pärnus ja Valgas. Lisaks avaneb kaks korda nädalas ka veebikohvik.

Integratsiooni Sihtasutuse korraldatavaid keelekohvikuid rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist nr 2014-2020.2.06.004005006.01.15-0001 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ tegevusest 5.1 „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“.

Erikursused eesti keele oskuse lihvimiseks

Narva ja Tallinna eesti keele maja pakuvad lisaks tavapärastele keeletundidele võimaluse täiendada oma teadmisi kokku 12 erineval erikursusel nii kontaktõppes kui veebis. Veebikeskkonnas toimuvatele kursustele on oodatud osalejad üle Eesti.

Algava õppehooaja erikursused on mõeldud eeskätt keelemajade õppijatele, kes on läbinud või läbivad tasemekursusi. Kutsed saadetakse alates septembri keskpaigast end Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduses kliendiks registreerunud vastava taseme keeleõppijatele. Erikursustele saavad suunata ka Integratsiooni Sihtasutuse nõustajad.

Sellel hooajal jätkame Narva keelemajas head traditsiooni ja pakume populaarseks osutunud häälduse digikursust, veebikursust „Rännakud läbi Eestimaad“ ja mängulist grammatikakursust. Erikursuste nimekirja lisandusid silmaringi laiendavad kursused nagu näiteks Eesti muusika 100 aastat. Tallinna keelemaja erikursustel räägime Eesti kultuurist, elust ja olmest ning ka maailma kultuuridest.

Keelemajade ürituste kavaga saab tutvuda siin integratsioon.ee/kalender. Keele harjutamise sündmustele saab registreeruda iseteeninduskeskkonna kaudu, kus on registreerumiseks avatud kõik käimasoleva kuu üritused ja plaanide tegemiseks nähtavad järgmise kuu omad.

Jooksvalt saad keelemajade põnevatel projektidel silma peal hoida Facebookis: tule Tallinna eesti keele maja ja Narva eesti keele maja jälgijaks!

Veel vaid 1. septembrini saab esitada ettepanekuid tänavuste lõimumispreemiate jagamiseks!

Kuni 1. septembrini saab esitada ettepanekuid lõimumisvaldkonnas läbi viidud projektide eest preemiate jagamiseks. Preemiatega tunnustatakse neid, kes on aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning viinud ellu erineva emakeelega inimeste koostööd toetavaid projekte.

Lõimumispreemiate fond on 4000 eurot: 1000 eurot igas kategoorias.

Preemiad antakse välja järgmistes kategooriates:

  • Lõimumise raudvara (Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja pikaajaline sihipärane lõimumist edendav tegevus)
  • Aasta sillalooja (eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine)
  • Aasta sõnumikandja (lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu);
  • Aasta säde (isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas).

Taotlusi saab esitada mitmes kategoorias, sel juhul peavad erinevates kategooriates olema esitatud erinevad projektid või tegevused. Konkursile on oodatud projektid või tegevused, mille elluviimine algas alates eelmise aasta 1. septembrist ja mis lõppevad hiljemalt augusti lõpuks sel aastal, lõimumise raudvara kategooria pole ajaliselt piiratud.

Preemiale võivad kandideerida nii Eestis registreeritud juriidilised isikud kui ka siin elavad füüsilised isikud, kes ei ole viimase kolme aasta jooksul lõimumispreemiat juba saanud. Ettepaneku tegemise taotlusvorm ja konkursi juhend asuvad Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel.

Lõimumisvaldkonna 2021.-2022. aasta preemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium. Preemiate saajad kuulutab välja kultuuriminister 2022. aasta lõpus ja need avalikustatakse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

Ukraina sõjapõgenikud saavad tasuta kohanemiskoolitust ja eesti keele õpet

Juulis algas ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenike registreerimine kohustuslikku ning tasuta kohanemisprogrammi, mis hõlmab kohanemiskoolitust ja eesti keele õpet. Tänaseks on kohanemiskoolitused juba läbinud ligi 4000 inimest ning eesti keele õpet on alustanud või alustamas ligi 2000 inimest.

Politsei- ja Piirivalveamet saadab suunamiskirja kohanemisprogrammis osalemiseks kõikidele ajutise kaitse saanud täiskasvanutele. Seejärel tuleb nii kohanemiskoolitusele kui eesti keele õppesse iseseisvalt registreerida veebikeskkonnas www.settleinestonia.ee.

„Kohanemisprogrammis osalemine on ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikele hädavajalik Eestis iseseisvaks hakkama saamiseks ja sujuvamaks kohanemiseks. Palume kõigil, kes on juba saanud Politsei- ja Piirivalveametilt suunamise, end esimesel võimalusel koolitustele kirja panna“, ütles Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Kerli Zirk.

Koolitused korraldatakse kõikides Eesti piirkondades, kus ajutise kaitse saajad elavad, lisaks on neid võimalik läbida ka veebis.

Kohanemisprogrammi eestvedaja on Kultuuriministeerium. Loe täpsemalt SIIT

Valminud on Balti Uuringute Instituudi läbi viidud suur eestlaste diasporaa uuring

Väljaspool Eestit elab erinevatel hinnangutel 150 000 – 200 000 eestimaalast, Eestist pärit või Eestiga seotud inimest, mis on ligi 15% Eesti elanikkonnast. Suve hakul avaldati mahukas uuring, mis avab välismaal elavate eestlaste identiteeti, hoiakuid ja ootusi Eesti riigi osas.

Uuringu tulemused näitasid, et:

  • Eesti väliskogukonnad – vaatamata oma suuresti püsivale elule väljaspool Eestit –, ei ole Eestist kuidagi kauged, eemal ega võõrandunud. Enamik neist on oma eluga (uues) asukohariigis rahul ja seal kohanenud, kuid samal ajal püsib ka nende kuuluvusutunne Eestiga tugev.
  • Üle poole vastajatest tähistavad Eestiga seotud pühasid ning sarnaselt Eestis elavate eestlastega ollakse aktiivsed ka oma valimisõiguse realiseerimisel Eesti valimistel hääletamise kaudu. Lastega peredest soovib suur osa eesti keelt, kultuuri ja kombeid oma lastele edasi kanda ning valdav enamus soovib säilitada ka oma Eesti Vabariigi kodakondsust.
  • Eesti väliskogukond on väga mitmekesine – ei eksisteeri sellist asja nagu ideaaltüüpiline „väliseestlane“ nagu ei eksisteeri ka ühtset „väliseesti kogukonda“. Eestlaste väljarände põhjused on aina mitmekesisemad ning kombinatsioonis mitmete väljarännet põhjustavate ja soodustavate teguritega.
  • Märkimisväärsed erinevused hoiakutes esinevad nii vanuserühmade lõikes kui põlvkondade vahel, üle poolte peredest näivad olevat segapered, ning isegi kui suurel enamusel Eesti väliskogukonnast on emakeeleks eesti keel, on ligi viiendikul neist nende tegelik eesti keele oskus juba alla nn emakeele tasemel kõneleja.

Uuringu tervikliku aruande leiate Balti Uuringute Instituudi lehelt.  Foto: www.nansiphotography.com; estonianworld.com

Integratsiooni Sihtasutuse meeskonnas alustas rahvuskaaslaste nõustajana tööd Marika Sulg

Kuna Marika Sulg on elanud pikalt Peterburis, osalenud rahvusvahelistes programmides ja keelelaagrites ning on hästi kursis Peterburi eestlaste murede ja rõõmudega, oskab ta hästi Eestisse naasjate väljakutseid mõista. Lisaks eesti keelele pakub Marika nõustamist ka vene ja inglise keeles.

Nõustamisteenuse sisuks on pakkuda tuge rahvuskaaslastele, kellel on tekkinud huvi ja soov Eestisse tagasi pöörduda ning ka neile, kes on juba alustanud uut elu Eestis. Nõustaja aitab planeerida sujuvamat Eestisse naasmist hõlmates nii praktilist infot kui ka Eestis taas kohanemisega seotud teemasid.

Nõustamisi viib endiselt läbi ka rahvuskaaslaste nõustamisteenuse valdkonna juht Kaire Cocker, seega saame pakkuda tagasipöördujatele senist rohkem tuge.

Laagrisuvi pakkus tegevusi mitmetele Integratsiooni Sihtasutuse sihtgruppidele

Suve jooksul korraldasime erinevaid lõimumist ja keeleõpet toetavaid laagreid nii välismaal elavatele noortele eestlastele, täiskasvanud eesti keele õppijatele, Valga romadele kui ka Lääne-Harju valla peredele, kelle kodukeel ei ole eesti keel.

Välisriikides elavate noorte eestlaste keelelaagrid toimusid Viljandimaal. Laagri kolmes vahetuses osales kokku 66 noort kahekümnest välisriigist ning lisaks 24 kohalikku noort, kellega harjutati eesti kõnekeelt ja räägiti elust Eestis. Noored leidsid rahvuskaaslastest sõpru, praktiseerisid kõnekeelt ja uurisid grammatikat ning täiendasid oma teadmisi eesti kultuuri osas.

Eesti keele majad korraldasid mitmeid nii keelepraktikat kui ka kultuurikümblust pakkuvaid laagreid keelekursustel käinutele ja ka teistele huvilistele. Toimusid eesti-vene ja eesti-inglise tandemlaagrid, samuti keeleõppelaagrid Saaremaal, Nelijärvel ja linnalaagrina Eesti Loodusmuuseumis.

Sellest aastast laienes Tallinna eesti keele maja tegevus ka Lääne-Harju valda. Esimese tegevusena pakutigi sealsetele peredele võimalust osaleda Vasalemmas ja Paldiskis toimunud Muinasjutulaagrites, kus täiendati tegevuste käigus eesti keele sõnavara ning saadi julgust keelt kõnes kasutada.

Kalendrisse kirja: rahvusvaheline lõimumiskonverents toimub tänavu 10.-11. novembril

Integratsiooni Sihtasutuse iga-aastane rahvusvaheline lõimumiskonverents toimub tänavu 10.-11. novembril Tallinnas ning selle teema on “Kokku või lahku: kesktee otsingul”. Konverents toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid, teadlased ja poliitikakujundajad ja on jälgitav ka üle veebi.

Tänavuse konverentsi temaatika käsitleb segregatsiooni erinevates valdkondades. Räägime, mis ohud võivad meid oodata, kui püsime teineteisest liiga eraldi ja kaugel, kuidas teistes riikides tasakaalu leidmisega on läinud ning kuidas saame edasi liikuda, et ühiskond oleks natuke rohkem koos ja natuke vähem eraldi.

Konverentsi peaesineja on OSCE rahvusvähemuste ülemvolinik suursaadik Kairat Abdrakhmanov.

Lisaks tulevad lavale dr Gemma Catney, kes töötab Belfasti ülikoolis rahvastiku- ja sotsiaalgeograafina, Dublini majandus- ja sotsiaaluuringute instituudi vanemteadur ja Dublini Trinity Kolledži dotsent dr James Laurence, sotsiaalpsühholoog dr Judit Kende, kes töötab Belgias Université Libre de Bruxelles’is, Amsterdami Ülikooli sotsioloogia osakonna dotsent Hanno Kruse, Tartu Ülikooli doktorant ja Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusnõunik Laura Kirss ning dr Patrick Kotzur, sotsiaalpsühholoogia dotsent Durhami Ülikoolis.

Konverentsil osalemine on tasuta, registreerimine avaneb oktoobri alguses. Osaleda saab Tallinnas kohapeal või jälgides konverentsi otseülekannet.

Avatud on mitmeid hankeid ja taotlusvoore

29. august on viimane päev esitada pakkumusi riigihankele „Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele II”. Eesti väliskogukondadele suunatud omaalgatuslike projektide taotlusvoor 2022 on avatud 5. septembrini. Septembri alguseni ootame kandideerijaid ka lõimumisvaldkonna 2022. aasta preemiatele neljas erinevas kategoorias.

Võimalust Ida-Virumaal rohkem kultuuri- ja spordisündmusi korraldada loob septembrist avanev taotlusvoor “Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuurisündmused II voor” eelarvega 150 000 eurot.

Info hetkel avatud hangete ja taotlusvoorude kohta on avaldatud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning see uueneb jooksvalt. 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist: integratsioon.ee/kalender.

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.