Uudiskiri: mai 2021

Sisukord

Irene Käosaar: Head mitmekesisuse päeva!

Kui plaanid sügisest keeleõppega alustada, tule juba täna nõustamisele!

Kolmandate riikide kodanikele avaneb uus silmaringi laiendav keeleõppe võimalus

Integratsiooni Sihtasutus pakub nüüd keeleõpet Eesti kodakondsuse taotlemiseks

Eesti keele majad loovad suveks mitmekesist keele- ja kultuuriõppeprogrammi

Lõppenud praktikaprogramm tõi riigiasutustesse eesti keelest erineva emakeelega tudengid

Maakonnakeskustes algasid lõimumisteenuste teemalised koolitus- ja arutelupäevad

Ootame ettepanekuid traditsiooniliste lõimumispreemiate jagamiseks!

Osale mitmekesisuse päeva Facebooki loosimängus!

Meie hanked ja taotlusvoorud

Meie kalender

Meie uudised

 

Irene Käosaar: Head mitmekesisuse päeva!

[[{"fid":"4115","view_mode":"teaser","fields":{"format":"teaser","alignment":"left","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false},"link_text":null,"type":"media","field_deltas":{"2":{"format":"teaser","alignment":"left","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false}},"attributes":{"style":"height: 227px; width: 200px;","class":"media-element file-teaser media-wysiwyg-align-left","data-delta":"2"}}]]Mai on tärkavate lehtede ja kevade kuu. Mai on kuu, mil metsas on näha vähemalt sada eri värvi rohelist ning me märkame rohkem muutusi ja erisusi meie ümber. Looduses... aga miks mitte ja ühiskonnas.

Mais tähistatakse üle Euroopa mitmekesisuse kuud ja täna tähistame selle raames Eestis mitmekesisuse päeva. Me kõik, kes me elame Eestis, oleme erinevad – vanuse, soo, vaadete, huvide, tegevuste, võimete, oskuste, kultuurilise tausta ja paljude muude näitajate poolest. Tänu nendele erinevustele annab igaüks meist midagi erilist ja väärtuslikku meie Eesti heaks. Meie erinevad lood, kogemused, oskused ja teadmised täiendavad üksteist ning on justkui pusletükid, mis loovad tervikpildi – meie Eesti. Mida rohkem me omavahel suhtleme, seda paremini me üksteist mõistame ja leiame ühist keelt vaatamata erinevustele.

Sel aastal on mai põnev ka lõimumismaastikul – 10. mail avalikustati integratsiooni monitooringu tulemused. Näeme, et Eesti ühiskond liigub õiges suunas – eestimaalaste eesti keele oskus on paranemas, tööjõuturu lõhed on vähenemas, aina vähem ja vähem on kodakondsuseta inimesi, haridusküsimustes oleme liikumas ühtse kooli suunas, kus enamusele Eesti elanikest näib parima lahendusena ühes koolis koos õppimine. On siiski ka väljakutseid – meie ühiskonnas esineb ka selliseid erinevusi, mis löövad ühtse Eesti pildi sassi. Sotsiaal-majanduslikus toimetulekus esineb jätkuvalt rahvuste põhiseid erinevusi: teistest rahvustest inimeste sissetulek on eestlastest madalam ja majandussurutiste ajal on nende tööhõive haavatavam.

Mis on eriti murettegev – teistest rahvustest inimesed tunnetavad võrreldes varasemate aastatega rohkem ebavõrdust ja sallimatust enda suhtes. Viimaste aastate jooksul ei ole eestlaste ja teistest rahvustest inimeste omavahelised igapäevased kontaktid tihenenud. Suheldakse jätkuvalt peamiselt vaid tööl ja õppeasutustes. Kuid igapäevaelus jäävad kontaktid oma kogukonna piiridesse. Kindlasti on seda olukorda mõjutanud ka koroona-aeg, sest veebi vahendusel suhtlemine on oluliselt kasvanud. Loodame väga, et kui me saame taaskord suhtlema ka „päris elus“, suurenevad kontaktid taas.

Integratsiooni Sihtasutuses seni tehtud jõupingutuste ja saadud tagasiside põhjal usume, et meid üksteisest eraldavad erinevused on ületatavad. Ühised tegevused, ühisüritused, ühiselt saadud muljed aitavad erinevatest rahvustest inimestel ja eestlastel sõbralikke kontakte luua ja õppida üksteist paremini tundma. Panustame sellesse iga päev, andes hoogu noorte ühistegevustele, toetades inimesi kokku viivaid spordi- ja kultuuriüritusi, aidates kaasa rahvusvähemuste kultuuriseltside ja eesti kultuuri organisatsioonide koostööprojektide loomisele, andes nõu eesti keele õppimise sobivaima teekonna valiku osas, pakkudes tasuta eesti keele õpet ja harjutamist, tutvustades teistest rahvustest inimestele eesti kultuuri ning leides keeleõppijatele keelesõpru eestlaste seas.

Meie usume, et Eestis elab palju toredaid inimesi, kes kõik, vaatamata erinevustele, tahavad tunda ennast Eestis kodusalt ning teha meie Eestit sidusaks ja tugevaks. Head mitmekesisuse päeva!

Irene Käosaar, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja

 

Kui plaanid sügisest keeleõppega alustada, tule juba täna nõustamisele!

[[{"fid":"4114","view_mode":"teaser","fields":{"format":"teaser","alignment":"left","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false},"link_text":null,"type":"media","field_deltas":{"1":{"format":"teaser","alignment":"left","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false}},"attributes":{"style":"height: 267px; width: 400px;","class":"media-element file-teaser media-wysiwyg-align-left","data-delta":"1"}}]]Integratsiooni Sihtasutus nõustab eesti keelt õppida soovivaid täiskasvanuid, aidates neil valida keeleõppeks sobivaid võimalusi.

Nõustajad aitavad analüüsida iga inimese vajadusi ja kogemusi, teha selgeks keeletaseme ning koostavad sobiva keeleõppe plaani. Nõustamise tulemusena on inimesel võimalus saada Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursusele, kui leitakse, et see on sobivaim õppevorm. Sel juhul ei pea ta end ise veebi kaudu konkreetsele kursusele registreerima.

Nõustamine sobib neile, kes

  • soovivad alustada või jätkata eesti keele õppimist, kuid vajavad nõu neile sobivate õppevormide ja võimaluste kohta;
  • soovivad pääseda Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursustele, mille rühmi komplekteeritakse 2-3 korda aastas;
  • soovivad õppida eesti keelt iseseisvalt ja vajavad vastavat informatsiooni.


Nõustamine toimub lisaks Integratsiooni Sihtasutuse büroodele ka telefoni või Skype´i vahendusel.

Lisaks jagavad nõustajad juhiseid ja annavad nõu muudel kohanemise ja lõimumisega seotud teemadel, sh vastavate teenuste ja toetuste kohta.

Nõustamisele registreerimiseks võtke palun nõustajatega ühendust e-posti teel [email protected] või tasuta telefonil 800 9999.

Järgmine avalik veebipõhine kursustele registreerumine avaneb 25. augustil. Need, kes läbivad nõustamise enne seda, saavad nõustaja abiga sobiva õppevormi valitud ega pea end enam kursustele eraldi kirja panema.

Esmased vastused keeleõppe võimaluste ja esmast teavet Eestis elamise kohta võid saada ka meie nõuandeveebi kaudu.

Nõustamisteenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“.

 

Kolmandate riikide kodanikele avaneb uus silmaringi laiendav keeleõppe võimalus

[[{"fid":"4116","view_mode":"teaser","fields":{"format":"teaser","alignment":"left","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false},"link_text":null,"type":"media","field_deltas":{"3":{"format":"teaser","alignment":"left","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false}},"attributes":{"style":"width: 375px; height: 298px;","class":"media-element file-teaser media-wysiwyg-align-left","data-delta":"3"}}]]Integratsiooni Sihtasutus pakub tasuta eesti keele õpet kolmandate riikide kodanikele: kodakondsuseta inimestele ja neile, kel on muu riigi kui Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna või Šveitsi Konföderatsiooni liikmesriigi kodakondsus. Eesti keele B1 taseme kursused algavad juba septembris ja registreerumiseks tuleb eelnevalt läbida nõustamine Integratsiooni Sihtasutuses.

Kursused on mõeldud neile, kes soovivad omandada B1 keeletaset. Kursus kestab 8-9 kuud ning 200 akadeemilise tunni sisse mahub nii juhendatud õpe kui iseseisev töö, lisaks külastatakse muuseume ja kultuurisündmusi ning tehakse ekskursioone erinevatesse Eesti paikadesse. Õppuritele on keelepraktikaga toeks vabatahtlikud eesti keele oskajad.

Õppija saab valida tavaõppe ja veebikursuse vahel. Tavaõppe tundides saab osaleda Harjumaal ja Ida-Virumaal, teiste piirkondade elanikud saavad osaleda veebikursustel. Kursus lõpeb keeleoskuse testiga ja selle edukale lõpetajale väljastatakse tunnistus kursuse läbimise kohta.

Keelekursust pakutakse kolmandate riikide kodanikele, kes on vähemalt 18 aastat vanad, elavad Eestis seaduslikult või on saamas õigust Eestis seaduslikult elada ning oskavad eesti keelt vähemalt A2 tasemel.

Kursusele pääsemiseks tuleb läbida tasuta nõustamise Integratsiooni Sihtasutuse Tallinna või Narva eesti keele majas. Nõustamisele saab registreeruda tasuta infotelefonil 800 9999 või kirjutades [email protected].

Projekti kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium. Täpsem info siit.

 

Integratsiooni Sihtasutus abistab Eesti kodakondsust soovijaid ja pakub neile ka keeleõpet

[[{"fid":"4117","view_mode":"teaser","fields":{"format":"teaser","alignment":"left","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false},"link_text":null,"type":"media","field_deltas":{"4":{"format":"teaser","alignment":"left","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false}},"attributes":{"style":"height: 197px; width: 200px;","class":"media-element file-teaser media-wysiwyg-align-left","data-delta":"4"}}]]Integratsiooni Sihtasutus nõustab ja juhendab, kuidas Eesti kodakondsust taotleda ning pakub tasuta eesti keele õpet inimestele, kes soovivad saavutada B1 keeletaset Eesti kodakondsuse taotlemiseks. Kursused toimuvad üle Eesti ja seal saavad osaleda need, kellel on teised kodakondsuse saamise eeltingimused täidetud.

Inimesed, kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust ja kes vastavad kodakondsuse andmise tingimustele, saavad tasuta õppida eesti keelt nulltasemelt kuni tasemeni B1. Selleks sõlmib Integratsiooni Sihtasutus soovijaga keeleõppelepingu, mis annab võimaluse tasuta eesti keele õppeks ja õppepuhkuse hüvitise saamiseks ning kohustab õppijat keeleõppe järel Eesti kodakondsust taotlema.

Keeleõpe toimub erinevates linnades üle Eesti, täpne graafik otsustatakse vastavalt sooviavaldustele ja gruppide täituvusele. Õppe pikkus sõltub individuaalsest vajadusest. Iga keeletaseme kursus kestab vähemalt 120 akadeemilist tundi.

Keeleõppes osalemiseks tuleb esitada avaldus, kus saab ära märkida, millises linnas, vormis ja millal on soov eesti keele kursustel osaleda. Pärast avalduse kättesaamist saadab sihtasutus viie tööpäeva jooksul edasised tegevusjuhised. Integratsiooni Sihtasutuse nõustajad on meeleldi abiks tasuta infotelefonil 800 9999 või kirja teel [email protected]. Nõu ja juhiseid tasub küsida juba enne keeleõppe avalduse esitamist!

Detailsem info ja avalduse vorm on leitavad siit.

Tasuta eesti keele õpet saab taotleda vähemalt 15-aastane inimene, kes on elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat, kes ei ole viimase kahe aasta jooksul osalenud riigi rahastatud soovitava taseme eesti keele õppes ja kelle puhul ei esine Eesti kodakondsuse taotlemist takistavaid asjaolusid (Kodakondsuse seadus § 21 lõige 1). Tasuta eesti keele õpet keeleõppelepingu alusel rahastab Siseministeerium.

 

Eesti keele majad loovad suveks mitmekesist keele- ja kultuuriõppeprogrammi

[[{"fid":"4118","view_mode":"teaser","fields":{"format":"teaser","alignment":"left","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false},"link_text":null,"type":"media","field_deltas":{"5":{"format":"teaser","alignment":"left","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false}},"attributes":{"style":"height: 250px; width: 375px;","class":"media-element file-teaser media-wysiwyg-align-left","data-delta":"5"}}]]Nii Narva kui Tallinna eesti keele maja planeerivad suveks põnevaid tegevusi eesti keele õppimiseks ja eesti kultuuriga süvitsi tutvumiseks. Siiski – kuna vahetu suhtlusega ühisürituste toimumine sõltub viirusolukorrast ja kehtivatest piirangutest, kujuneb lõplik plaan jooksvalt.

Tallinna eesti keele maja kavandab suvel eesti-inglise kirjandus- ja filmilaagrit Palamusel, väljasõitu Prangli saarele, talukülastusi Kuusalusse ja Vargamäele, eesti toidukultuuri klubi Tallinnas Fotografiskas ja toidutee ringreisi Pärnumaal, arhitektuuriretki, kirjanduslikke jalutuskäike, lauluklubi, fotoklubi Botaanikaaias, muuseumikülastusi nii öösel kui päeval ning Tallinna linnaruumi avastusretki.

Narva eesti keele maja suuremad plaanitavad suveprojektid on traditsiooniliseks keeleõppijate lemmikuks saanud eesti-vene tandemlaager (planeeritud 10.-14. augustiks) ning 20. augustil Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva puhul Narvas korraldatav kooslaulmispidu „Sõida tasa üle silla“.

Kuna kõigi suviste sündmuste toimumine sõltub kehtivatest piirangutest, siis tasub kindlasti jälgida värsket infot veebikalendrist ja Eesti keele maja Facebooki lehelt. Suveüritused toimuvad riigis kehtivaid piiranguid arvestavalt. Täpsem info ning registreerumisvõimalus lisandub sündmuste kalendrisse mai lõpus.

 


Lõppenud praktikaprogramm tõi riigiasutustesse eesti keelest erineva emakeelega tudengid

[[{"fid":"4119","view_mode":"teaser","fields":{"format":"teaser","alignment":"left","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false},"link_text":null,"type":"media","field_deltas":{"6":{"format":"teaser","alignment":"left","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false}},"attributes":{"style":"height: 296px; width: 375px;","class":"media-element file-teaser media-wysiwyg-align-left","data-delta":"6"}}]]Aprillis lõppes Integratsiooni Sihtasutuse praktikaprogramm, mille eesmärk oli tutvustada eesti keelest erineva emakeelega tudengitele töövõimalusi riigiasutustes ja julgustada neid tulevikus avaliku sektori ametikohtadele kandideerima. Programmi läbis erinevates ministeeriumides, Riigikantseleis ja Õiguskantsleri Kantseleis kokku 13 noort.

Integratsiooni Sihtasutus viis koostöös Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga läbi programmi, mille raames pakkusid erinevad riigisektori asutused praktikakohti eesti keelest erineva emakeelega bakalaureuseõppe viimase õppeaasta või magistriõppe tudengitele. Praktikante võtsid vastu Riigikantselei, Õiguskantsleri Kantselei ja seitse ministeeriumi: Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium.

Teavitus viidi läbi koostöös Tallinna Ülikooli, TalTechi, Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooliga. Kandideeris 36 seitsme erineva emakeelega tudengit, kellest pakutud 13 praktikakohale said 10 vene emakeelega, üks eesti ja vene emakeelega, üks saksa emakeelega ja üks türgi emakeelega tudeng.

Rohkem infot lõppenud programmi kohta on võimalik leida siit. 

 

Maakonnakeskustes algasid lõimumisteenuste teemalised koolitus- ja arutelupäevad

[[{"fid":"4124","view_mode":"teaser","fields":{"format":"teaser","alignment":"left","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false},"link_text":null,"type":"media","field_deltas":{"11":{"format":"teaser","alignment":"left","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false}},"attributes":{"style":"height: 300px; width: 375px;","class":"media-element file-teaser media-wysiwyg-align-left","data-delta":"11"}}]]Integratsiooni Sihtasutus korraldab 15 koolitus- ja arutelupäeva, et tutvustada kohalikele omavalitsustele lõimumis- ja kohanemisvaldkonna teenuseid, veebipõhist lõimumisnõustaja tööriista ning ka teisi uuendusi, mida riik on viimasel ajal arendanud. Arutelu käigus otsitakse iga piirkonna jaoks parimaid koostöölahendusi.

Integratsiooni Sihtasutuse ja Kultuuriministeeriumi esindajate kohtumised kohalike omavalitsuste töötajatega said alguse Harjumaalt, liiguvad Lääne-Virumaale, Järvamaale jne., jõudes septembri alguseks ringiga Raplamaale välja. Sündmus toimub vastavalt olukorrale kas veebiülekande või kokkusaamisena.

Koos otsitakse lahendusi just selles maakonnas kõige teravamatele lõimumise probleemkohtadele ning arutatakse, millised riigi poolt pakutavad kohanemis- ja lõimumisteenused siin kõige tõhusamaks abiks on. Lisaks tutvustatakse erinevaid sujuvamaks kohanemiseks loodud teenuseid, välismaalase teekonda ühelt teenuselt teisele ning uut lõimumisnõustaja e-tööriista LINDA.

Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel 2021. alguseks valminud kohanemis- ja lõimumisteenuste veebikeskkond LINDA muudab lõimumisnõustaja töö sujuvamaks ja kiiremaks. Keskkond, mis koondab ülevaatlikku infot erinevate lõimumisalaste teenuste kohta, annab võimaluse tutvuda erinevate riigi tugiteenustega ning luua iga kliendi jaoks läbitavate teenuste teekonna.

Tegevust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“. Lähemalt saab koolituspäevade kohta lugeda siit.

 

Ootame ettepanekuid traditsiooniliste lõimumispreemiate jagamiseks!

[[{"fid":"4122","view_mode":"teaser","fields":{"format":"teaser","alignment":"left","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false},"link_text":null,"type":"media","field_deltas":{"9":{"format":"teaser","alignment":"left","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false}},"attributes":{"style":"height: 250px; width: 375px;","class":"media-element file-teaser media-wysiwyg-align-left","data-delta":"9"}}]]Kuni 13. septembrini saab esitada ettepanekuid lõimimisvaldkonnas läbi viidud projektide eest preemiate jagamiseks. Preemiatega tunnustatakse neid, kes on aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning viinud ellu erineva emakeelega inimeste koostööd toetavaid projekte.

Lõimumispreemiate fond on 4000 eurot: 1000 eurot igas kategoorias. Konkursile on oodatud projektid, mille elluviimine algas alates eelmise aasta 23. septembrist ja mis lõppevad hiljemalt 12.septembril 2021.

Preemiad antakse välja järgmistes kategooriates:

  • aasta kultuuritutvustaja (Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride tutvustamine Eesti avalikkusele);
  • aasta sillalooja (eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine);
  • aasta sõnumikandja (lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu);
  • aasta säde (isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas).


Taotlusi saab esitada mitmes kategoorias, sel juhul peavad erinevates kategooriates olema esitatud erinevad projektid või tegevused. Preemiale võivad kandideerida nii Eestis registreeritud juriidilised isikud kui siin elavad füüsilised isikud, kes ei ole viimase kolme aasta jooksul lõimumispreemiat juba saanud. Ettepaneku tegemise taotlusvorm ja konkursi juhend asuvad Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel.

Lõimumisvaldkonna 2020.-2021. aasta preemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium. Preemiate saajad kuulutab välja kultuuriminister 2021. aasta lõpus ja need avalikustatakse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

 

Osale mitmekesisuse päeva Facebooki loosimängus!

[[{"fid":"4123","view_mode":"teaser","fields":{"format":"teaser","alignment":"left","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false},"link_text":null,"type":"media","field_deltas":{"10":{"format":"teaser","alignment":"left","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false}},"attributes":{"style":"height: 274px; width: 375px;","class":"media-element file-teaser media-wysiwyg-align-left","data-delta":"10"}}]]Täna, 12. mail, on mitmekesisuse päev. Meil on, mida tähistada! Eesti pea 200 rahvusest elanikud rääkisid 2020. aastal kokku 231 erinevat emakeelt panustades igaüks omal moel meie kultuuriruumi rikastamisse.

Tähtpäeva puhul kuulutasime välja mängu, mille auhindadeks on maitseelamused erinevates rahvusrestoranides. Mängu leiad Integratsiooni Sihtasutuse Facebooki lehelt, selles saab osaleda kuni 19. mai lõunani.

 

 

 

Meie hanked ja taotlusvoorud

Info hetkel avatud hangete ja taotlusvoorude kohta on toodud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel. https://integratsioon.ee/konkursid. Lähiajal kuulutame välja ka uue ideekorje lõimumisalaste koostöötegevuste läbiviimiseks.

Alates 2021. aasta algusest on Integratsiooni Sihtasutus viinud läbi kuus taotlusvooru eesmärgiga toetada ja viia ellu erinevaid lõimumisvaldkonna projekte.

Taotlusvoorude tulemusena on näiteks toetust saanud 22 rahvuskaaslaste kultuuriseltside projekti välisriikides, 22 rahvusvähemuste kultuuri tutvustavat projekti, 10 Ida-Virumaal toimuvat spordi- ja kultuuriürituste projekti, 4 projekti pereõppe korraldamiseks ning 13 lõimumisele suunatud spordi- ja kultuuriüritust üle Eesti. Ideekorje raames on välja valitud 14 ideed lõimumisalaste koostöötegevuste läbiviimiseks.

Hangete tulemusena selgusid partnerid väliseesti noorte laagrite läbiviimiseks ning 20. augustil Narvas Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevale pühendatud kooslaulmispeo korraldamiseks.

 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist.

 

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.