Mitmekultuuriline ühiskond

Eestis elab 194 rahvuse esindajaid. Statistikaameti andmetel olid 2018. aastal Eestis elavad kõige suuremad rahvusrühmad eestlased (905 677 in.), venelased (328 864 in.), ukrainlased (23 310 in.), valgevenelased (11 598 in.), soomlased (7 635 in.) ja lätlased (2 478 in.) Kokku elas 2018. aastal Eestis 1 319 133 inimest.

Soovides siin elades alal hoida oma kultuuripärandit ja seda teistelegi tutvustada ühinevad eri rahvuste esindajad kultuuriseltsidesse. Eestis tegutseb enam kui 300 eri rahvuste kultuuriseltsi ja üle 30 pühapäevakooli (2018), kus hoitakse elus oma emakeelt, kombestikku ja käsitööoskusi. Suurematest rahvusvähemuste kultuuriseltside korraldatavatest üritustest võiks välja tuua idamaa rahvaste uue päikese aasta alguse vastuvõtmist Novruz Bairam, suve algul Tallinnas toimuvat rahvusvahelist laste ja noorte festivali „Ukraina lilled“, suvist festivali „Multikultuurne Pärnu“ või rahvusvahelist laulu- ja tantsupidu Slaavi Pärg. Eriti rikas on rahvuskultuuriürituste poolest september, kui Eestis tähistatakse rahvuste päeva. Traditsioonilistest rahvuste päeva üritustest suurimad on Etnolaat, kontsert „Ühe taeva all“ Tallinnas ning Rahvuskultuuride Loomepada Jõhvis.

Rahvusvähemuste kultuuriseltsid ei tegele ainult ürituste korraldamisega, vaid annavad välja ka oma kultuuri tutvustavaid materjale. Kõige aktiivsem on selles valdkonnas vanausuliste kogukond, kes on välja andnud eesti- ja venekeelseid raamatuid nii lastele kui täiskasvanutele.

Tähtsal kohal on töö järelkasvuga. Lapsed ja noored tutvuvad esivanemate kultuuriga huviringides ja pühapäevakoolides ning üritusi külastades.