Sisukord
Vanarahva tarkuse järgi loetakse tibusid sügisel. Integratsiooni Sihtasutuses on sügis alati olnud teguderohke aeg, mil kulmineeruvad mitmed aasta jooksul kestnud projektid, tekib palju uusi algatusi ning alustatakse ettevalmistusi uueks aastaks. Ka sel sügisel saame uhkust tunda paljude oma „tibude“ üle.
• Meie eesti keele majad on viinud oma tegevused keeleõppijatele lähemale. Lisaks senistele tegevuspiirkondadele pakume nüüd keeleõppe ja suhtluskeele praktika võimalusi ka Lüganuse ja Lääne-Harju valdades.
• Kutsusime Eesti kodakondsusest huvitatud inimesi osalema kodanikulepingu programmis, kus pakume keeleõpet B1 tasemel ning lisaks põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitusi. Teavituskampaania tõi üle ootuste palju sooviavaldusi ning planeerime uueks aastaks vastavate kursuste läbiviimist.
• Tõime meie iga-aastasele konverentsile taaskord kokku rahvusvaheliselt tunnustatud lõimumisvaldkonna teadlased ja eksperdid, kellega vahetasime väärtuslikke teadmisi-kogemusi segregatsiooni uurimisel, ennetamisel ja leevendamisel.
• Arendasime suhteid Eesti diasporaaga välismaal ning kutsusime eestlasi üle ilma avastama oma Eestit meie globalestonian.com portaali kaudu.
• Tõime suurtele ekraanidele meie Narva eesti keele maja eestvedamisel ja keeleõppijate osalusel valminud filmi „Valik“, mis on esimene Narvas ja narvakate poolt tehtud täispikk mängufilm.
• Novembri lõpus pakume võimalust panna proovile oma teadmised Eesti elu kohta meie traditsioonilises kodanikupäeva e-viktoriinis. Seekord saavad sellest osa võtta ka need inimesed, kes osalevad aktiivselt meie ühiskonnaelus, kuid ei oska veel eesti keelt vabalt. Nemad saavad lahendada viktoriini inglise või vene keeles.
• Meie tegus aasta päädib lõimumisvaldkonna väljapaistvate tegijate tunnustamisega detsembris, kui võtame aasta jooksul tehtu kokku ning jagame lõimumispreemiad.
Kokkuvõtteid tehes plaanime juba täie hooga nii järgmise kui ka ülejärgmise aasta tegevusi. Kavandame keeleõppe ning sidusust toetavate projektide ja taotlusvoorude detaile, korrastame teenuste paketti ning kindlasti oleme valmis pakkuma palju uut ja põnevat meie sihtrühmadele.
Lõppeval aastal on Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majad teinud jõupingutusi oma tegevuse viimiseks sihtrühmale lähemale. Nii pakuvadki Narva eesti keele maja Lüganuse vallas ning Tallinna eesti keele maja Lääne-Harju vallas eesti keele ja kultuuri õpet kohapeal. Suhtluskeele õpe viiakse läbi eesti keeles ja aktiivõppemeetodeid kasutades.
Lääne-Harju vallas pakutakse oktoobrist detsembrini A2-C1 taseme eesti keele kursusi kokku 160-le inimesele ning lisaks kultuuriõpet veel 90-le eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanule. Õpe viiakse läbi kas Paldiskis või veebis. Kursuse kestvus on 120 akadeemilist tundi, mis sisaldab keeleõpet ja lisaks mitteformaalset õpet kultuuriasutuste külastuste või muude vabaaja ürituste näol. Kursuste grupid komplekteeriti meie piirkondliku koordinaatori ja koolitaja ImmiSchool koostöös.
Kultuuriõppe tegevused toetavad keeleõpet ja võimaldavad keele praktiseerimist keelekeskkonnas ja tutvumist Eesti kultuuriruumiga. Lääne-Harju valla elanikele pakutav kultuuriõpe koosneb kolmest õppekäigust, kus tutvutakse Forseliuse sünnikodu ja eestikeelse kooli ajalooga, Padise kloostri ja Eesti vanema ajalooga ning Arvo Pärdi keskuse ning loominguga. Kultuuriõppe grupid komplekteeriti koolitaja ja eesti keele maja piirkondliku koordinaatori koostöös eeskätt Lääne-Harjumaa keelekursustel õppijaist ning teises järjekorras Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduses registreerunuist.
Lüganuse vallas algavad eesti keele kursused ja kultuuriõpe detsembris-jaanuaris. Kokku ootame eesti keele A2-C1 taseme kursustele 320 täiskasvanut. Koostöös koolituspartneriga Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ pakutakse kontaktõpet Lüganusel, Jõhvis, Kiviõlis, Sillamäel ja Ahtmes, lisaks pakutakse õpet ka veebikursuse vormis.
Lüganuse valla kultuuriõppe programm viib osalejad kolme suunda tutvustades Kohtla-Järve, Narva ja Iisaku ning Avinurme ja Tudulinna vaatamisväärusi ja kultuurilugu. Näiteks külastatakse Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi, Purtse kindluselamut, Ontika pankrannikut, Oru parki Toilas, Narva muuseumi, Sinimäe sõjaajaloo muuseumi, Avinurme koduloomuuseumi ja paljusid teisi erilise looga kohti. Registreerumine Lüganuse keeleõppe ja kultuuritegevustesse algas piirkondliku koordinaatori ja Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse kaudu 22. novembrist.
Lisaks uutele tegevustele korraldavad Narva ja Tallinna eesti keele majad erinevaid tasuta keelepraktika üritusi terves oma tegevuspiirkonnas – Narvas, Sillamäel, Kiviõlis, Tallinnas, Paldiskis, Pärnus – aga ka veebis. Suhtluskeelt saab praktiseerida näiteks lastevanemate klubis, raamatukogureedetel, filmiõhtutel, jututubades, keeleõppe trennis või mängude õhtutel veebis. Tutvu nende kõigiga meie veebikalendris ja registreeru varakult!
Integratsiooni Sihtasutus korraldas 10.-11. novembril Tallinnas Kultuurikatlas rahvusvahelise lõimumiskonverentsi „Kokku või lahku: kesktee otsingul“. Konverents tõi kokku rahvusvaheliselt tunnustatud eksperte Soomest, Suurbritanniast, Saksamaalt, Hollandist, Belgiast, Iirimaalt ja Eestist.
Päeva alustas meie Narva eesti keele maja tandemkoor, konverentsi avas OSCE rahvusvähemuste ülemvolinik suursaadik Kairat Abdrakhmanov ning juhatasid sisse kultuuriminister Piret Hartman ja Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev.
Konverentsi kavas olid ettekanded ja arutelupaneelid, kus valdkonna eksperdid, teadlased, poliitikakujundajad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad analüüsisid segregatsiooni protsesse ning segregatsiooni võimalikke ohtusid ja tagajärgi.
Ene Hioni Fond kuulutas laval välja oma aastastipendiumi laureaadi, kelleks on Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi Räägu Ukraina kooli rajaja Natalja Mjalitsina, üks meie konverentsi esinejatest. Üllatus oli suur ja siiras. Palju-palju õnne ja aitäh mitmekultuurilisust arvestava kodanikuühiskonna järjekindla kujundamise eest!
Konverents lõppes väitlusega Eesti poliitikute vahel, kus Jürgen Ligi, Maria Jufereva-Skuratovski, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Eduard Odinets, Aleksei Jašin ja Jaak Valge arutlesid segregatsiooni üle Eesti hariduses ja pakkusid välja võimalikke lahendusi koolisüsteemi ühtsemaks muutmiseks. Hoogsat väitlust juhtis ERR ajakirjanik Jüri Nikolajev.
Ettekandeid saab järelvaadata siin, fotojäädvustusi näeb siit.
Tule ja testi oma teadmisi kodanikupäeva viktoriinil!
5. detsembrini saab osaleda iga-aastases Integratsiooni Sihtasutuse e-viktoriinis, mis on pühendatud 26. novembril tähistatavale kodanikupäevale. Viktoriin toimub Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel ning keskendub põnevatele faktidele, sündmustele ja elule Eestis.
Kutsume kõiki soovijaid panema proovile oma teadmisi Eesti ühiskonnaelu, riikluse ning kodanikuõiguste ja -kohustuste teemadel. Viktoriin pakub kindlasti võimalusi ka silmaringi avardamiseks, kuna vastuseid saab otsida ka internetist. Viktoriini viime me läbi juba kahekümnendat korda. Juubeli puhul oleme valikusse lisanud ka varasemate aastate põnevamad küsimused, kus lisaks teadmistele tuleb rakendada ka leidlikkust, loogilist tuletusoskust ja huumorimeelt.
Viktoriini saab lahendada eesti, inglise ja vene keeles Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel.
Viktoriin koosneb 50 küsimusest. Küsimustele vastamiseks on kokku 60 minutit. Kümme parima tulemuse saanud viktoriinis osalejat saavad detsembris Integratsiooni Sihtasutuse auhinna.
Kodanikupäeva internetipõhist viktoriini korraldab Integratsiooni Sihtasutus alates 2003. aastast ehk tänavu 20. korda. Kodanikupäeva e-viktoriini korraldamist toetab Kultuuriministeerium.
Esilinastus Narva eesti keele maja keeleõppijate osalusel valminud mängufilm
Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja eestvedamisel valminud film „Valik“ esilinastus pidulikult 12. novembril toimuval PÖFFi erifestivali KinoFF avatseremoonial Kohtla-Järvel.
Film on Narva eesti keele maja filmiakadeemia keeleõppe- ja lõimumisprojekti tulemuseks ning on esimene Narvas ja narvakate poolt loodud professionaalne täispikk mängufilm. Esilinastuse järel jõuab film linale Apollo kinodes erinevates Eesti linnades.
2022. aasta kevadel käivitas Narva eesti keele maja filmiakadeemia projekti, milles said 38 eesti keele õppijat oma keeleoskust uudsel moel lihvida, saades uusi teadmisi filmikunsti alalt ja õppides näitlemist. Õppejõududeks olid Eesti teatri- ja filmimaailmas end tõestanud professionaalid. Pärast filmiakadeemia lõpueksamit selgusid 10 parimat, kes said rolli mängufilmis „Valik“.
„Eesti keele majade eesmärk on pakkuda keeleõppijatele eestikeelset keskkonda, kus saab õppida ja harjutada suhtluskeelt mitte ainult traditsioonilistel kursustel, vaid ka mitteformaalse õppe kaudu – õppides keelt ja tutvudes eesti kultuuriga läbi erinevate ühiste tegevuste,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja juhataja Anna Farafonova. Filmi loomingulises meeskonnas lõid kaasa nii professionaalid kui ka eesti keele õpetajad ja keeleõppijad. Filmi loomist toetas Viru Filmifond.
Idee autorid ja stsenaristid on Narva eesti keele maja õpetaja Julia Viirsalu ja Kultuuriministeeriumi nõunik Krismar Rosin. Filmi aitasid üles võtta kohalikud filmitegijad: režissöör Jelena Pazilina, helilooja ja helirežissöör Dmitri Piibe, operaator ja montaažirežissöör Sofja Kostenkova, kunstnik Tatjana Sonina, valgusmeister Aleksei Zemskov, grimmikunstnik Signe Viilop, produtsent Julia Viirsalu ja administratiivdirektorina Narva eesti keele maja juht Anna Farafonova. Peategelase rollis astub üles Anastasiia Pylaeva, lisaks temale mängivad filmis Tanel Saar, Aleksandr Zhilenko, Gerhard Saks, Marina Malova ning Narva eesti keele maja filmiakadeemia lõpetanud inimesed.
Mängufilmi „Valik“ süžee põhineb 90ndate lõpu reaalsetel sündmustel ning räägib noorest piirivalvurist, kes peab valima armastuse ja seaduse vahel.
Film linastub suurtel ekraanidel alates 27. novembrist. Seansid toimuvad Narvas, Jõhvis, Pärnus ja Tallinnas. Lisainfot, treilerit ja muud visuaalselt materjali filmi kohta saab lehelt integratsioon.ee/valik.
Tule ja jaga oma lugu Globalestonian.com lehel!
Integratsiooni Sihtasutus koostöös Välisministeeriumiga käivitas kampaania, millega tutvustatakse infovärava Globalestonian.com võimalusi ja kutsutakse leidma eestlaste kogukondi ning sisu loomises kaasa lööma.
Värskenduskuuri läbinud lehel on nüüd rubriik „Eestlaste lood“, kuhu iga välismaal elav või tagasipöördunud eestlane saab saata oma loo julgustamaks ja inspireerimaks teisi eestlasi maailma avara pilguga vaatama.
Lisaks saab portaalis lugeda ja tellida üleilmse eestluse uudiskirja. Uudiskiri ilmub kord kuus nii eesti- kui ingliskeelsena ning kajastab olulisimaid Eesti ja väliseesti kogukondade uudiseid, saabuvaid sündmusi ning asjakohaseid stipendiume-taotlusvoore.
Kodanikulepingu kampaania tõi üle 800 uue avalduse
Integratsiooni Sihtasutuse poolt oktoobris läbi viidud teavituskampaania oli tänu aktiivsemale huvile tänavu eriti edukas ja tõi tavapärasest suurema hulga kodanikulepingu sõlmimise avaldusi.
Juba 2019. aastast pakub riik tasuta eesti keele õpet neile, kes soovivad saada Eesti kodanikuks. Programmis on võimalik õppida eesti keelt kuni B1 tasemeeksami sooritamiseni. Lisaks hüvitab riik iga keeletaseme kohta kuni 20 päeva tasustamata õppepuhkust, mis võimaldab keeleõppele pühenduda ja näiteks tasemeeksamiteks põhjalikumalt valmistuda. Programmi ja keeleõppe tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda siit. Tänaseks on keeleõpet alustanud üle tuhande inimese, neist u 300 on jõudnud Eesti kodakondsuseni.
Oktoobris viis Integratsioon Sihtasutus läbi teavituskampaania programmi tutvustamiseks. Riik on igal aastal vähemalt korra programmi laiemalt tutvustanud, kuid sel aastal on inimeste huvi kasvanud ja sihtasutusse on laekunud ühe kuuga üle 800 uue avalduse. Pidime nii suure arvu registreerunute nõustamiseks koondama majasiseseid lisajõude.
Keeleõppega alustamiseks tuleb eelnevalt riigiga sõlmida leping, et keeleõppe teekond saaks uuel aastal alata. Koos keeleõppega pakume kodakondsuse seaduse ja põhiseaduse tundmise eksamiks ettevalmistavat kursust ning nõu ja tuge Eesti kodanikuks saamise protsessis. Eesti kodanikuks on võimalik saada vaid kuue sammuga.
Koostöös Nordeaga on sündinud e-Eestit tutvustavate seminaride sari
Nordea Grupi finantsspetsialistidest vabatahtlikud korraldavad Integratsiooni Sihtasutusega koostöös sõjapõgenike toetamiseks seminarisarja „E-Eesti, e-teenused ja finantspettuste ennetamine" hõlbustades sellega nende Eestis kohanemist ja aidates ära tunda võimalikke finantspettusi.
Järgmine seminar leiab aset 13. detsembril Integratsiooni Sihtasutuse Tallinna eesti keele majas kell 18-20. Rohkem infot leiad siit.
Seminarid sündisid Nordea Grupi algatuse „Community engagement programme for supporting refugees“ raames. Integratsiooni Sihtasutus on andnud sisulise panuse uussisserändajate vajaduste mõtestamisel antud projekti raames ning kommunikatsiooniabi sihtgrupini jõudmiseks.
Esimesed üritused toimusid 21. oktoobril Tallinna eesti keele maja ruumides ja 16. novembril veebis. Osalejate tagasiside põhjal saime kinnitust algatuse vajalikkusest.
Integratsiooni Sihtasutus pälvis kvaliteedimärgise „Austame erinevusi“
„Austame erinevusi“ on märgis tööandjale, kes peab lugu võrdsest kohtlemisest ja kaasavast organisatsioonikultuurist ning kelle sisuline töö mitmekesisuse juhtimisel on eeskujuks ka teistele.
Kati Ambo-Vaher, Integratsiooni Sihtasutuse administratiivdirektor ja üks märgise taotlemise eestvedajatest: „Oma valdkonna kompetentsikeskusena on meil võimalik olla iga kliendi ja koostööpartneri jaoks parim üksnes siis, kui väärtustame asutuse siseselt mitmekesisust ning erinevusi.“
Märgise saamine näitab organisatsiooni pühendumist mitmekesisuse toetamisele ning seeläbi ka parema töökeskkonna ja ühiskonna loomisele. Märgist “Austame erinevusi” annab välja Eesti Inimõiguste Keskus ja selle on ellu kutsunud sotsiaalministeerium.
Integratsiooni Sihtasutuse meeskonnaga liitus teenuste valdkonna juht
Integratsiooni Sihtasutuse meeskonnas alustas teenuste valdkonna juhina tööd Viola Läänerand-Moisto.
Teenuste valdkonna juhi töö sisuks on kujundada olemasolevatest lõimumist toetavatest teenustest senisest veelgi kasutajasõbralikum tervik ning panustada tulevikuteenuste arendamisse ja käimalükkamissse.
Violale on südamelähedane inimeste heaolu toetamine, seda nii oma töö kui ka vabatahtliku tegevuse kaudu. Viimastel aastatel töötas ta Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonnas laste ja perede heaoluga seotud teemade kallal, olles üks riikliku lastekaitse üksuse ja sellega seotud teenuste käivitajatest.
Avatud on mitmeid hankeid ja taotlusvoore
Novembris ootame pakkumisi hangetele „Eesti keele kursused (eesti keeles) täiskasvanutele 2023“, „Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele III“ ning „Eesti keele koolitusteenuse tellimine“.
Lisaks kuulutame detsembris välja hanke „Eesti kultuuriruumi tutvustamine Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele 2023“.
Info hetkel avatud hangete ja taotlusvoorude kohta on avaldatud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning see uueneb jooksvalt.
Meie kalender
Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist: integratsioon.ee/kalender.
Meie uudised
Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.
Milliseid väljakutseid seate lõimumisvaldkonnas oma ministritöö keskmesse, kuidas hakkame sidusamat ühiskonda looma? 
Maikuus tähistame mitmekesisuse päeva, aga kuulutame välja ka ideede kogumise kultuurilise mitmekesisuse aasta ühiseks läbiviimiseks. 
Alates 3. maist kuni 24. maini saab taotleda Integratsiooni Sihtasutuselt toetust Ida-Virumaal toimuvatele kultuuri- ja spordisündmustele, mis kaasavad Eesti kultuuriruumi eri keele- ning kultuuritaustaga inimesi. 
Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majad pakuvad ka suvehooajal põnevaid keelepraktika võimalusi kõigile keeleoskuse tasemetele. 
Sellest aastast paneb Integratsiooni Sihtasutus veelgi enam rõhku tööturuteenustele toetades erineva keele ja kultuuritaustaga inimeste konkurentsivõimet tööjõulähetus- ja praktikaprogrammiga ning nõustades tööandjaid. 
Integratsiooni Sihtasutus esitles lugemikku „Lõpuks leidsin sind”, mis valmis Narva eesti keele maja õpetajate ja erinevates Eesti paikades elavate keeleõppijate koostöös. Uue raamatu veebiversiooni saavad kõik soovijad tasuta kasutada. 
Integratsiooni Sihtasutus avas Eesti suurima roma kogukonnaga linnas Valgas keskuse, kus roma lapsed ja noored saavad tuge hariduse omandamisel ning koolivälise aja sisustamisel.
Uuringute valdkonnajuht Ivan Polynin. Valdkonnajuhina on Ivani koordineerida sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalike analüüsitegevuste plaanimine ja elluviimise korraldamine, jooksva andmekogumise organiseerimine ning meie uhkuse – rahvusvahelise lõimumiskonverentsi – korraldamine.
Tööturuteenuste valdkonnajuht Katrin Maiste. Katrini kätes on erineva keele-, kultuuri- ja rändetaustaga inimeste konkurentsivõimet toetavate tööturu tegevuste arendamine. Sealhulgas näiteks avaliku sektori praktikaprogrammi juhtimine ning tööjõulähetusprogrammi käivitamine, mis annab erineva emakeelega töötajale võimaluse eestikeelses töökeskkonnas praktiseerida.
Teenuste valdkonnajuht Ann Lind-Liiberg. Teenuste valdkonnajuht loob lõimumisteenustest täiuslikult toimiva terviku analüüsides ja parendades olemasolevaid teenuseid, luues sihtasutuse tulevikuteenuste kontseptsiooni ning aidates suunata valdkonna digiarenguid. 
Keeleõpet toetavate tegevuste valdkonnajuht Mari Sieberk. Mari tööks on eesti keele harjutamist toetava keskkonna loomine keeleõppijatele, sihtrühmale sobivate keeleõpet toetavate tegevuste ja programmide väljatöötamine ja elluviimine ning uudsete keelepraktika lahenduste leidmine ja juurutamine. 
Sünnipäeva puhul tervitab kultuuriminister Piret Hartman. 
Head sõbrad! Palju õnne meid ühendava Integratsiooni Sihtasutuse 25. sünnipäeva puhul!
Oleme tegutsemas koostöös tuhandete inimestega. Seni ettevõetust ja korda saadetust annab aimu fotogalerii, mille koos asjaosalistega kokku panime. Need rohked jäädvustused räägivad meie ühisest ajaloost rohkemat kui sõnad. 
Esimestest tegevuspäevadest alates oleme andnud parima, et Eestis leiaksid ühise keele kõik siin elavad rahvused. Kuidas vaatavad möödunud aastatele kultuuriühendused, kellega koos tegutsenud oleme?
Kuna parima aluse ühiskonnas kohanemiseks loob keele ja kultuuri tundmine, siis oleme pakkunud selleks mitmeid paeluvaid võimalusi. Kuidas meenutavad pereõpet, keelekohvikuid, kultuurikursusi ja paljut muud nii meie partnerid kui ka kliendid?
Oleme kandnud hoolt, et Eestisse naasvad inimesed kohaneks sujuvalt ühiskonnaga ja et välisriikides elavad rahvuskaaslased oleks tihedalt seotud Eestiga. Kuidas võtavad seni tehtut kokku tagasipöördunud, rahvuskaaslaste noortelaagrites osalenud ja väliskogukondade esindajad?
Tänavu 31. märtsil on meil kõigil veel üks põhjus uhkust ja rõõmu tunda: Integratsiooni Sihtasutus tähistab 25. juubeliaastat. Selja taha jääv veerand sajandit on saanud võimalikuks paljude pühendunud inimeste tegusas koostöös. Uuel tegevusaastal avanevad sihtasutusele võimalused, mis eeldavad vähemalt sama asjatundlikku koostegutsemist. Toon vaid mõned näited traditsioonilistest tegevustest ja uutest suundadest, mis meie alanud aastat iseloomustavad.
Nii Narva kui Tallinna eesti keele maja on alustanud põnevate kevadhooaja tegevustega, mis on toeks eesti keele selgeks saamisel ja annavad võimaluse eesti kultuuriga süvitsi tutvuda. 
Tallinna ja Narva eesti keele majade ning Integratsiooni Sihtasutuse partnerite tasuta eesti keele kursused algavad jaanuaris, veebruaris ja märtsis. Gruppide komplekteerimine on valdavalt juba lõppenud. Veebruaris-märtsis lisandub senistele kursustele ka kursusi Lääne-Harju vallas Paldiskis.
Integratsiooni Sihtasutuse Keelesõbra programm kutsub eesti keelt vabalt valdavaid inimesi registreeruma vabatahtlikuks mentoriks, kes aitaksid eesti keele õppijatel kõnekeelt harjutada nendega e-kanalites või telefonitsi vesteldes. 
Tallinna keelemaja on käivitamas Vilistlaste klubi programmi, et pakkuda põnevust ja väljakutseid ka kõige aktiivsematele keeleõppijatele. 
2023. aasta on Eestis liikumisaasta, mille eesmärgiks on tekitada inimestes suuremat huvi liikumisharrastuste ja tervislikumate eluviiside vastu. Keelemajad ja Integratsiooni Sihtasutus annavad selles oma panuse. 
Detsembris avaldas Integratsiooni Sihtasutus värske kogumiku "Tagasi tulemised", mis koondab Eestisse naasmise praktilise info ja tagasitulijate lood. 
16. detsembril tunnustasid Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus silmapaistvaimaid lõimumisvaldkonna arendajaid. Nüüd on võimalik Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud tseremooniat täies mahus 
Integratsiooni Sihtasutuse meeskonnaga liitus 20. jaanuaril kommunikatsioonijuhina Katja Sepp. 