Sisukord
Irene Käosaar: Head mitmekesisuse päeva!
Kui plaanid sügisest keeleõppega alustada, tule juba täna nõustamisele!
Kolmandate riikide kodanikele avaneb uus silmaringi laiendav keeleõppe võimalus
Integratsiooni Sihtasutus pakub nüüd keeleõpet Eesti kodakondsuse taotlemiseks
Eesti keele majad loovad suveks mitmekesist keele- ja kultuuriõppeprogrammi
Lõppenud praktikaprogramm tõi riigiasutustesse eesti keelest erineva emakeelega tudengid
Maakonnakeskustes algasid lõimumisteenuste teemalised koolitus- ja arutelupäevad
Ootame ettepanekuid traditsiooniliste lõimumispreemiate jagamiseks!
Osale mitmekesisuse päeva Facebooki loosimängus!
Irene Käosaar: Head mitmekesisuse päeva!
Mai on tärkavate lehtede ja kevade kuu. Mai on kuu, mil metsas on näha vähemalt sada eri värvi rohelist ning me märkame rohkem muutusi ja erisusi meie ümber. Looduses... aga miks mitte ja ühiskonnas.
Mais tähistatakse üle Euroopa mitmekesisuse kuud ja täna tähistame selle raames Eestis mitmekesisuse päeva. Me kõik, kes me elame Eestis, oleme erinevad – vanuse, soo, vaadete, huvide, tegevuste, võimete, oskuste, kultuurilise tausta ja paljude muude näitajate poolest. Tänu nendele erinevustele annab igaüks meist midagi erilist ja väärtuslikku meie Eesti heaks. Meie erinevad lood, kogemused, oskused ja teadmised täiendavad üksteist ning on justkui pusletükid, mis loovad tervikpildi – meie Eesti. Mida rohkem me omavahel suhtleme, seda paremini me üksteist mõistame ja leiame ühist keelt vaatamata erinevustele.
Sel aastal on mai põnev ka lõimumismaastikul – 10. mail avalikustati integratsiooni monitooringu tulemused. Näeme, et Eesti ühiskond liigub õiges suunas – eestimaalaste eesti keele oskus on paranemas, tööjõuturu lõhed on vähenemas, aina vähem ja vähem on kodakondsuseta inimesi, haridusküsimustes oleme liikumas ühtse kooli suunas, kus enamusele Eesti elanikest näib parima lahendusena ühes koolis koos õppimine. On siiski ka väljakutseid – meie ühiskonnas esineb ka selliseid erinevusi, mis löövad ühtse Eesti pildi sassi. Sotsiaal-majanduslikus toimetulekus esineb jätkuvalt rahvuste põhiseid erinevusi: teistest rahvustest inimeste sissetulek on eestlastest madalam ja majandussurutiste ajal on nende tööhõive haavatavam.
Mis on eriti murettegev – teistest rahvustest inimesed tunnetavad võrreldes varasemate aastatega rohkem ebavõrdust ja sallimatust enda suhtes. Viimaste aastate jooksul ei ole eestlaste ja teistest rahvustest inimeste omavahelised igapäevased kontaktid tihenenud. Suheldakse jätkuvalt peamiselt vaid tööl ja õppeasutustes. Kuid igapäevaelus jäävad kontaktid oma kogukonna piiridesse. Kindlasti on seda olukorda mõjutanud ka koroona-aeg, sest veebi vahendusel suhtlemine on oluliselt kasvanud. Loodame väga, et kui me saame taaskord suhtlema ka „päris elus“, suurenevad kontaktid taas.
Integratsiooni Sihtasutuses seni tehtud jõupingutuste ja saadud tagasiside põhjal usume, et meid üksteisest eraldavad erinevused on ületatavad. Ühised tegevused, ühisüritused, ühiselt saadud muljed aitavad erinevatest rahvustest inimestel ja eestlastel sõbralikke kontakte luua ja õppida üksteist paremini tundma. Panustame sellesse iga päev, andes hoogu noorte ühistegevustele, toetades inimesi kokku viivaid spordi- ja kultuuriüritusi, aidates kaasa rahvusvähemuste kultuuriseltside ja eesti kultuuri organisatsioonide koostööprojektide loomisele, andes nõu eesti keele õppimise sobivaima teekonna valiku osas, pakkudes tasuta eesti keele õpet ja harjutamist, tutvustades teistest rahvustest inimestele eesti kultuuri ning leides keeleõppijatele keelesõpru eestlaste seas.
Meie usume, et Eestis elab palju toredaid inimesi, kes kõik, vaatamata erinevustele, tahavad tunda ennast Eestis kodusalt ning teha meie Eestit sidusaks ja tugevaks. Head mitmekesisuse päeva!
Irene Käosaar, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja
Kui plaanid sügisest keeleõppega alustada, tule juba täna nõustamisele!
Integratsiooni Sihtasutus nõustab eesti keelt õppida soovivaid täiskasvanuid, aidates neil valida keeleõppeks sobivaid võimalusi.
Nõustajad aitavad analüüsida iga inimese vajadusi ja kogemusi, teha selgeks keeletaseme ning koostavad sobiva keeleõppe plaani. Nõustamise tulemusena on inimesel võimalus saada Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursusele, kui leitakse, et see on sobivaim õppevorm. Sel juhul ei pea ta end ise veebi kaudu konkreetsele kursusele registreerima.
Nõustamine sobib neile, kes
- soovivad alustada või jätkata eesti keele õppimist, kuid vajavad nõu neile sobivate õppevormide ja võimaluste kohta;
- soovivad pääseda Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursustele, mille rühmi komplekteeritakse 2-3 korda aastas;
- soovivad õppida eesti keelt iseseisvalt ja vajavad vastavat informatsiooni.
Nõustamine toimub lisaks Integratsiooni Sihtasutuse büroodele ka telefoni või Skype´i vahendusel.
Lisaks jagavad nõustajad juhiseid ja annavad nõu muudel kohanemise ja lõimumisega seotud teemadel, sh vastavate teenuste ja toetuste kohta.
Nõustamisele registreerimiseks võtke palun nõustajatega ühendust e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999.
Järgmine avalik veebipõhine kursustele registreerumine avaneb 25. augustil. Need, kes läbivad nõustamise enne seda, saavad nõustaja abiga sobiva õppevormi valitud ega pea end enam kursustele eraldi kirja panema.
Esmased vastused keeleõppe võimaluste ja esmast teavet Eestis elamise kohta võid saada ka meie nõuandeveebi kaudu.
Nõustamisteenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“.
Kolmandate riikide kodanikele avaneb uus silmaringi laiendav keeleõppe võimalus
Integratsiooni Sihtasutus pakub tasuta eesti keele õpet kolmandate riikide kodanikele: kodakondsuseta inimestele ja neile, kel on muu riigi kui Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna või Šveitsi Konföderatsiooni liikmesriigi kodakondsus. Eesti keele B1 taseme kursused algavad juba septembris ja registreerumiseks tuleb eelnevalt läbida nõustamine Integratsiooni Sihtasutuses.
Kursused on mõeldud neile, kes soovivad omandada B1 keeletaset. Kursus kestab 8-9 kuud ning 200 akadeemilise tunni sisse mahub nii juhendatud õpe kui iseseisev töö, lisaks külastatakse muuseume ja kultuurisündmusi ning tehakse ekskursioone erinevatesse Eesti paikadesse. Õppuritele on keelepraktikaga toeks vabatahtlikud eesti keele oskajad.
Õppija saab valida tavaõppe ja veebikursuse vahel. Tavaõppe tundides saab osaleda Harjumaal ja Ida-Virumaal, teiste piirkondade elanikud saavad osaleda veebikursustel. Kursus lõpeb keeleoskuse testiga ja selle edukale lõpetajale väljastatakse tunnistus kursuse läbimise kohta.
Keelekursust pakutakse kolmandate riikide kodanikele, kes on vähemalt 18 aastat vanad, elavad Eestis seaduslikult või on saamas õigust Eestis seaduslikult elada ning oskavad eesti keelt vähemalt A2 tasemel.
Kursusele pääsemiseks tuleb läbida tasuta nõustamise Integratsiooni Sihtasutuse Tallinna või Narva eesti keele majas. Nõustamisele saab registreeruda tasuta infotelefonil 800 9999 või kirjutades info@integratsiooniinfo.ee.
Projekti kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium. Täpsem info siit.
Integratsiooni Sihtasutus abistab Eesti kodakondsust soovijaid ja pakub neile ka keeleõpet
Integratsiooni Sihtasutus nõustab ja juhendab, kuidas Eesti kodakondsust taotleda ning pakub tasuta eesti keele õpet inimestele, kes soovivad saavutada B1 keeletaset Eesti kodakondsuse taotlemiseks. Kursused toimuvad üle Eesti ja seal saavad osaleda need, kellel on teised kodakondsuse saamise eeltingimused täidetud.
Inimesed, kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust ja kes vastavad kodakondsuse andmise tingimustele, saavad tasuta õppida eesti keelt nulltasemelt kuni tasemeni B1. Selleks sõlmib Integratsiooni Sihtasutus soovijaga keeleõppelepingu, mis annab võimaluse tasuta eesti keele õppeks ja õppepuhkuse hüvitise saamiseks ning kohustab õppijat keeleõppe järel Eesti kodakondsust taotlema.
Keeleõpe toimub erinevates linnades üle Eesti, täpne graafik otsustatakse vastavalt sooviavaldustele ja gruppide täituvusele. Õppe pikkus sõltub individuaalsest vajadusest. Iga keeletaseme kursus kestab vähemalt 120 akadeemilist tundi.
Keeleõppes osalemiseks tuleb esitada avaldus, kus saab ära märkida, millises linnas, vormis ja millal on soov eesti keele kursustel osaleda. Pärast avalduse kättesaamist saadab sihtasutus viie tööpäeva jooksul edasised tegevusjuhised. Integratsiooni Sihtasutuse nõustajad on meeleldi abiks tasuta infotelefonil 800 9999 või kirja teel info@integratsiooniinfo.ee. Nõu ja juhiseid tasub küsida juba enne keeleõppe avalduse esitamist!
Detailsem info ja avalduse vorm on leitavad siit.
Tasuta eesti keele õpet saab taotleda vähemalt 15-aastane inimene, kes on elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat, kes ei ole viimase kahe aasta jooksul osalenud riigi rahastatud soovitava taseme eesti keele õppes ja kelle puhul ei esine Eesti kodakondsuse taotlemist takistavaid asjaolusid (Kodakondsuse seadus § 21 lõige 1). Tasuta eesti keele õpet keeleõppelepingu alusel rahastab Siseministeerium.
Eesti keele majad loovad suveks mitmekesist keele- ja kultuuriõppeprogrammi
Nii Narva kui Tallinna eesti keele maja planeerivad suveks põnevaid tegevusi eesti keele õppimiseks ja eesti kultuuriga süvitsi tutvumiseks. Siiski – kuna vahetu suhtlusega ühisürituste toimumine sõltub viirusolukorrast ja kehtivatest piirangutest, kujuneb lõplik plaan jooksvalt.
Tallinna eesti keele maja kavandab suvel eesti-inglise kirjandus- ja filmilaagrit Palamusel, väljasõitu Prangli saarele, talukülastusi Kuusalusse ja Vargamäele, eesti toidukultuuri klubi Tallinnas Fotografiskas ja toidutee ringreisi Pärnumaal, arhitektuuriretki, kirjanduslikke jalutuskäike, lauluklubi, fotoklubi Botaanikaaias, muuseumikülastusi nii öösel kui päeval ning Tallinna linnaruumi avastusretki.
Narva eesti keele maja suuremad plaanitavad suveprojektid on traditsiooniliseks keeleõppijate lemmikuks saanud eesti-vene tandemlaager (planeeritud 10.-14. augustiks) ning 20. augustil Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva puhul Narvas korraldatav kooslaulmispidu „Sõida tasa üle silla“.
Kuna kõigi suviste sündmuste toimumine sõltub kehtivatest piirangutest, siis tasub kindlasti jälgida värsket infot veebikalendrist ja Eesti keele maja Facebooki lehelt. Suveüritused toimuvad riigis kehtivaid piiranguid arvestavalt. Täpsem info ning registreerumisvõimalus lisandub sündmuste kalendrisse mai lõpus.
Lõppenud praktikaprogramm tõi riigiasutustesse eesti keelest erineva emakeelega tudengid
Aprillis lõppes Integratsiooni Sihtasutuse praktikaprogramm, mille eesmärk oli tutvustada eesti keelest erineva emakeelega tudengitele töövõimalusi riigiasutustes ja julgustada neid tulevikus avaliku sektori ametikohtadele kandideerima. Programmi läbis erinevates ministeeriumides, Riigikantseleis ja Õiguskantsleri Kantseleis kokku 13 noort.
Integratsiooni Sihtasutus viis koostöös Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga läbi programmi, mille raames pakkusid erinevad riigisektori asutused praktikakohti eesti keelest erineva emakeelega bakalaureuseõppe viimase õppeaasta või magistriõppe tudengitele. Praktikante võtsid vastu Riigikantselei, Õiguskantsleri Kantselei ja seitse ministeeriumi: Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium.
Teavitus viidi läbi koostöös Tallinna Ülikooli, TalTechi, Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooliga. Kandideeris 36 seitsme erineva emakeelega tudengit, kellest pakutud 13 praktikakohale said 10 vene emakeelega, üks eesti ja vene emakeelega, üks saksa emakeelega ja üks türgi emakeelega tudeng.
Rohkem infot lõppenud programmi kohta on võimalik leida siit.
Maakonnakeskustes algasid lõimumisteenuste teemalised koolitus- ja arutelupäevad
Integratsiooni Sihtasutus korraldab 15 koolitus- ja arutelupäeva, et tutvustada kohalikele omavalitsustele lõimumis- ja kohanemisvaldkonna teenuseid, veebipõhist lõimumisnõustaja tööriista ning ka teisi uuendusi, mida riik on viimasel ajal arendanud. Arutelu käigus otsitakse iga piirkonna jaoks parimaid koostöölahendusi.
Integratsiooni Sihtasutuse ja Kultuuriministeeriumi esindajate kohtumised kohalike omavalitsuste töötajatega said alguse Harjumaalt, liiguvad Lääne-Virumaale, Järvamaale jne., jõudes septembri alguseks ringiga Raplamaale välja. Sündmus toimub vastavalt olukorrale kas veebiülekande või kokkusaamisena.
Koos otsitakse lahendusi just selles maakonnas kõige teravamatele lõimumise probleemkohtadele ning arutatakse, millised riigi poolt pakutavad kohanemis- ja lõimumisteenused siin kõige tõhusamaks abiks on. Lisaks tutvustatakse erinevaid sujuvamaks kohanemiseks loodud teenuseid, välismaalase teekonda ühelt teenuselt teisele ning uut lõimumisnõustaja e-tööriista LINDA.
Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel 2021. alguseks valminud kohanemis- ja lõimumisteenuste veebikeskkond LINDA muudab lõimumisnõustaja töö sujuvamaks ja kiiremaks. Keskkond, mis koondab ülevaatlikku infot erinevate lõimumisalaste teenuste kohta, annab võimaluse tutvuda erinevate riigi tugiteenustega ning luua iga kliendi jaoks läbitavate teenuste teekonna.
Tegevust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“. Lähemalt saab koolituspäevade kohta lugeda siit.
Ootame ettepanekuid traditsiooniliste lõimumispreemiate jagamiseks!
Kuni 13. septembrini saab esitada ettepanekuid lõimimisvaldkonnas läbi viidud projektide eest preemiate jagamiseks. Preemiatega tunnustatakse neid, kes on aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning viinud ellu erineva emakeelega inimeste koostööd toetavaid projekte.
Lõimumispreemiate fond on 4000 eurot: 1000 eurot igas kategoorias. Konkursile on oodatud projektid, mille elluviimine algas alates eelmise aasta 23. septembrist ja mis lõppevad hiljemalt 12.septembril 2021.
Preemiad antakse välja järgmistes kategooriates:
- aasta kultuuritutvustaja (Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride tutvustamine Eesti avalikkusele);
- aasta sillalooja (eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine);
- aasta sõnumikandja (lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu);
- aasta säde (isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas).
Taotlusi saab esitada mitmes kategoorias, sel juhul peavad erinevates kategooriates olema esitatud erinevad projektid või tegevused. Preemiale võivad kandideerida nii Eestis registreeritud juriidilised isikud kui siin elavad füüsilised isikud, kes ei ole viimase kolme aasta jooksul lõimumispreemiat juba saanud. Ettepaneku tegemise taotlusvorm ja konkursi juhend asuvad Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel.
Lõimumisvaldkonna 2020.-2021. aasta preemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium. Preemiate saajad kuulutab välja kultuuriminister 2021. aasta lõpus ja need avalikustatakse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.
Osale mitmekesisuse päeva Facebooki loosimängus!
Täna, 12. mail, on mitmekesisuse päev. Meil on, mida tähistada! Eesti pea 200 rahvusest elanikud rääkisid 2020. aastal kokku 231 erinevat emakeelt panustades igaüks omal moel meie kultuuriruumi rikastamisse.
Tähtpäeva puhul kuulutasime välja mängu, mille auhindadeks on maitseelamused erinevates rahvusrestoranides. Mängu leiad Integratsiooni Sihtasutuse Facebooki lehelt, selles saab osaleda kuni 19. mai lõunani.
Meie hanked ja taotlusvoorud
Info hetkel avatud hangete ja taotlusvoorude kohta on toodud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel. https://integratsioon.ee/konkursid. Lähiajal kuulutame välja ka uue ideekorje lõimumisalaste koostöötegevuste läbiviimiseks.
Alates 2021. aasta algusest on Integratsiooni Sihtasutus viinud läbi kuus taotlusvooru eesmärgiga toetada ja viia ellu erinevaid lõimumisvaldkonna projekte.
Taotlusvoorude tulemusena on näiteks toetust saanud 22 rahvuskaaslaste kultuuriseltside projekti välisriikides, 22 rahvusvähemuste kultuuri tutvustavat projekti, 10 Ida-Virumaal toimuvat spordi- ja kultuuriürituste projekti, 4 projekti pereõppe korraldamiseks ning 13 lõimumisele suunatud spordi- ja kultuuriüritust üle Eesti. Ideekorje raames on välja valitud 14 ideed lõimumisalaste koostöötegevuste läbiviimiseks.
Hangete tulemusena selgusid partnerid väliseesti noorte laagrite läbiviimiseks ning 20. augustil Narvas Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevale pühendatud kooslaulmispeo korraldamiseks.
Meie kalender
Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist.
Meie uudised
Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.
Integratsiooni Sihtasutuse „uus hingamine“ algas aastal 2018, kui Vabariigi Valitsus tegi meile ülesandeks luua eesti keele majad Tallinnasse ja Narva. Kaks aastat tihedat tööd majade ülesehitusel, nii füüsilise keskkonna kui sisu ja inimeste mõttes, hakkas tulemusteni jõudma. 2019. aastal avasime mõlemad majad ning meie õpetajad alustasid täistuuridel tööd. Tundus, et stabiilsus ja töörahu on saabunud.
20. jaanuaril kell 10 algab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel 
Integratsiooni Sihtasutus nõustab eesti keelt õppida soovivaid täiskasvanuid, aidates neil valida keeleõppeks sobivaid võimalusi.
Keelerulett on Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade õpetajate ja mentorite koostöös toimuv virtuaalsete kohtumiste sari, mis toob kokku eesti keelt harjutada soovivad inimesed lühivestluste formaadis Zoomi keskkonnas.
Veebruarist jätkub keelesõprade kokku juhatamine Integratsiooni Sihtasutuse Keelesõbra programmi raames, kus vabatahtlikud eesti keele mentorid aitavad keeleõppijatel kõnekeelt harjutada, vesteldes nendega regulaarselt e-kanalite kaudu erinevatel teemadel.
Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid pakuvad aastaringselt eesti keele õppe huvilistele täiendavaid võimalusi keeleoskuse arendamiseks ja kõnekeele harjutamiseks. Avatavate klubide nimekiri uueneb pidevalt ning klubides osalemiseks saab registreeruda Integratsiooni Sihtasutuse 
Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja loodud tandemkooris saavad eesti ja vene keelt lauldes harjutada 45 keeleõppijat, kellest enamik on pärit Ida-Virumaalt, kuid on ka osalejaidTartust ja Tallinnast.
Eelmise aasta oktoobrist korraldas Integratsiooni Sihtasutus Eestisse tagasipöördunute kohanemist toetavaid kohtumisi, kus rohkem kui 150 tagasipöördujat ja teistes riikides elavat rahvuskaaslast said omavahel jagada kogemusi ja praktilist infot Eestis uue eluga kohanemisel. Kogemuskohtumised jätkuvad ka sel aastal.
Jaanuari alguses andis rahvastikuminister Riina Solman Integratsiooni Sihtasutusele üle vabatahtliku sõbra märgi. See on kvaliteedimärgis, mis on tunnustuseks vabatahtlike läbimõeldud kaasamise eest, mis toimub vabatahtliku tegevuse hea tavaga kooskõlas.
Ikka on nii, et 1. jaanuar on küll tähtis päev, aga tegelik, see kuldkollane ja sädelev ning saaki täis aasta algab septembris. Nii ka meil, ja seda rõõmsamalt, et juba kolmandat õppeaastat koos meie oma õpetajate ja eesti keele majade hooajaga!
Augustis toimunud Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursustele avaliku registreerimise tulemusena alustas septembris eesti keele õpinguid 2560 täiskasvanut. Järgmine võimalus kursustele registreerumiseks avaneb järgmise aasta jaanuaris, kui Integratsiooni Sihtasutus pakub üle 1000 õppekoha.
Hedvig Evert: Tallinna eesti keele maja avas sellel sügishooajal 20 õppegruppi, kus asus õppima 309 inimest. Õppegrupid avasime tasemetel A1-B2. Meil on kokku nüüd kaheksa õpetajat, sest meiega liitus sügisel kaks uut õpetajat. Samuti on meie meeskonnas nüüd koostöötegevuste koordinaator, kes veab Keeleruletti, Keelesõbra projekti ja vabatahtlike programmi, loob koostöösuhteid Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas ning hakkab edaspidi aina rohkem koordineerima toetavaid tegevusi keelemajade sees ja ümber. Tänu varakult laekunud uutele õpikutele ja põnevatele keeleõppemängudele ning paika loksunud tunniplaanidele on õppetegevus saanud alata kenas rütmis.
Anna Farafonova: Narva eesti keele majas alustas sel sügisel õpet 13 õpperühma A1-C1-tasemetel, millest üks on häälduskursuse õpperühm, kus osalevad Narva lasteaedade eesti keele kui teise keele õpetajad. Kokku õpib praegu eesti keelt meie juures 200 inimest. Alates septembrist on Narva eesti keele maja õpetajate meeskond kasvanud, meiega liitus veel kolm õpetajat. Praegu töötab Narva eesti keele majas kokku kaheksa õpetajat.
Eesti keele kohvikud ning eesti keele ja kultuuri tundmise klubid pakuvad aastaringselt eesti keele õppe huvilistele täiendavaid võimalusi keeleoskuse arendamiseks ja kõnekeele harjutamiseks.
Integratsiooni Sihtasutus nõustab eesti keelt õppida soovivaid täiskasvanuid, aidates neil valida keeleõppeks sobivaid võimalusi.
Oktoobrist pakub Integratsiooni Sihtasutus eesti keele praktika läbimist lähetuses 30 Tallinna, Harjumaa ja Ida-Virumaa sotsiaaltöö valdkonna töötajale, kelle emakeel on eesti keelest erinev keel. Ligi kuu kestvale keelepraktikale on oodatud kohalike omavalitsuste asutuste sotsiaaltöötajad, hooldustöötajad ja ametnikud, kes valdavad eesti keelt vähemalt algtasemel.
Integratsiooni Sihtasutuse algatusel ning koostöös Kultuuriministeeriumi ja eesti keele majade nõukodadega on selle aasta septembris sõnastatud hea tava täiskasvanutele eesti keele õpetamisel, mis lähtub kaasaegsest õpikäsitusest ning parimatest keele õpetamise kogemustest.
Septembris esietendus Vaba Lava Narva teatrikeskuses Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja ainulaadne eesti keele õppe projekt, räpiooper „Karma”. Suurem osa räpiooperi osatäitjatest olid Ida-Virumaalt pärit eesti keele õppijad, kes pole varem näidelnud ega laulnud. Etenduses osalesid ka kohalikud tantsijad Narva koreograafide juhendamisel.
Oktoobri lõpust hakkavad jälle toimuma Eestisse tagasipöördunute kohanemist toetavad kohtumised, kus osalejad saavad omavahel jagada praktilist infot Eestis uue eluga kohanemisel ning rääkida üksteisele oma põnevad lugusid.
Oktoobrist saab registreeruda rahvusvahelisele lõimumiskonverentsile „Kommunikatsioon mitmekesises ühiskonnas: üksteise kuulmine vaatamata erinevustele“, mis toimub 12.-13. novembril Tallinnas. Konverents toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid Soomest, Rootsist, Taanist, Tšehhist, Hispaaniast, Suurbritanniast ja Eestist. Terviseriskidest tulenevate piirangute kehtestamise korral toimub konverents veebis.
26. novembril on kodanikupäev, sel puhul korraldab Integratsiooni Sihtasutus taas Eesti-teemalise e-viktoriini. Kodanikupäeva e-viktoriin toimub vahemikus 16.-27. november ning keskendub huvitavatele sündmustele ja elule Eestis.
18. augustil kell 10 algab Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel registreerimine tasuta eesti keele kursustele. Kokku saab registreeruda 157 kursusele, kuhu on oodatud 2512 täiskasvanut eesti keele huvilist.
Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade keelekursused lõppevad traditsiooniliselt õppekäikudega, mille raames saavad keeleõppijad uusi teadmisi Eesti kultuurist, ajaloost, kunstist, loodusest jne. Õppekäigud on osa keelekursuste õppekavast ning pakuvad keeleõppijale lisavõimaluse põnevas keelekeskkonnas eesti keele harjutamiseks.
Suvepuhkuse ajal saad jätkata eesti keele õppimist ja harjutamist arvuti või nutiseadme abil. 
Keelerulett on Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade õpetajate ja mentorite koostöös toimuv virtuaalsete kohtumiste sari, mis toob kokku eesti keelt harjutada soovivad inimesed uudses lühivestluste formaadis Zoomi keskkonnas.
Eelmisel aastal lõi Eesti Keele Instituut Sõnaveebi – keeleportaali, mis on abiks nii neile, kelle jaoks on eesti keel emakeel, kui ka neile, kes seda õpivad. Kogu keeleinfo on Sõnaveebis ühes kohas: uued sõnad ja väljendid, seletused, näitelaused, naabersõnad, päritoluinfo, sõnade käänamine ja pööramine, vene vasted ja sõnamängud. Sellel aastal on Sõnaveeb saanud olulise täienduse, millest räägib täpsemalt Eesti Keele Instituudi arvutileksikograaf Jelena Kallas.
Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja alustas sel kevadel ainulaadse eesti keele õppe projektiga – räpiooper „Karma“ lavastamisega. Eelmisel nädalavahetusel toimunud teatriseminaril valiti räpiooperi peaosadesse 16 Ida-Virumaalt pärit keeleõppijat. Tantsu- ja massistseenidesse kaasatakse veel kümneid eesti keele praktiseerimisest huvitatud inimesi.
23. septembrini saab Integratsiooni Sihtasutusele esitada taotlusi lõimimisvaldkonnas läbi viidud projektide eest preemiate saamiseks. Taotlusi saavad esitada nii Eestis registreeritud juriidilised isikud kui ka siin elavad füüsilised isikud, kes on perioodil oktoober 2019 – september 2020 aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning viinud ellu erineva emakeelega inimeste koostööd toetavaid projekte.
Aprillis otsustas Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu pikendada sihtasutuse juhataja Irene Käosaare lepingut järgmiseks perioodiks. Irene Käosaar juhib Integratsiooni Sihtasutust 1. septembrist 2017. Palusime Irene Käosaarel heita pilku viimase kolme aasta jooksul tehtule ja tutvustada tulevikuplaane.
Mai alguses asus tiheda konkursi tulemusena Integratsiooni Sihtasutuse Tallinna eesti keele maja juhatajana tööle Hedvig Evert.
20. märtsist 19. maini kestnud Integratsiooni Sihtasutuse algatatud vabatahtlike keelesõprade projekt ühendas 885 inimest üle maailma eesti keele õppimise ja harjutamise eesmärgil. Projekti raames aitasid 410 vabatahtlikku mentorit 475 eesti keele õppijal kõnekeelt harjutada, vesteldes nendega mõned korrad nädalas e-kanalite kaudu erinevatel elulistel teemadel eesti keeles.
Mais toimus esmakordselt registreerimine Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele veebikursustele. Kokku on 92 kursusele A1, A2, B1, B2 ja C1 tasemel registreerunud 1472 täiskasvanut. Järgmine võimalus kursustele registreerumiseks avaneb augustis, kui Integratsiooni Sihtasutus pakub veel üle 2500 õppekoha.
Sel aastal korraldab Integratsiooni Sihtasutus üle Eesti 24 eesti keele ja kultuuri tundmise klubi, et pakkuda Eestis elavatele eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele inimestele võimalusi suhtluskeele praktiseerimiseks ja Eesti kultuuriga tutvumiseks. Klubid on mõeldud eelkõige neile, kes juba oskavad eesti keelt kesk- või kõrgtasemel, kuid vajavad täiendavat harjutamist ja julgustust, et vabamalt eesti keeles rääkida.
Märtsis käivitunud keelekohvikute tegevus katkes eriolukorra ajal, kuid nüüd avavad keelekohvikud taas järk-järgult oma uksed keeleõppijatele. Suve läbi on soovijatel võimalik keelekohvikutes keelt harjutamas käia, uued kohtumisajad planeeritakse ka sügisesse.
Integratsiooni Sihtasutus pakub sel aastal pereõpet 106 Eestis elavale eesti keelest erineva emakeelega noorele vanuses 7-19 eluaastat. Eestikeelses peres kümme päeva elades saavad noored lähemalt tutvuda eesti kultuuriga, külastada põnevaid kohti, praktiseerida eesti keelt ning luua kontakte eesti keelt emakeelena kõnelevate samaealiste noortega.
27. mail kuulutas Integratsiooni Sihtasutus välja taotlusvooru Ida-Virumaal toimuvate spordi- ja kultuuriürituste toetamiseks, mis edendavad piirkonna majandusarengut, ettevõtlust ja turismi, suurendavad regiooni atraktiivsust, toovad piirkonda külastajaid kogu Eestist ning aitavad kaasa erineva kultuurilise taustaga inimeste kontaktide loomisele. Taotlusi saab esitada 29. juunini 2020. Taotlusvooru rahastab Rahandusministeerium.
1. maist saab Integratsiooni Sihtasutusele esitada taotlusi lõimimisvaldkonnas läbi viidud projektide eest preemiate saamiseks. Taotlusi saavad esitada nii Eestis registreeritud juriidilised isikud kui ka siin elavad füüsilised isikud, kes on perioodil oktoober 2019 – september 2020 aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning viinud ellu erineva emakeelega inimeste koostööd toetavaid projekte. Taotluste esitamise tähtaeg on 23. september 2020.
Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja alustas sel kevadel ainulaadse eesti keele õppe projektiga – räpiooper „KARMA“ lavastamisega. Räpiooperi osatäitjatena kaasatakse eesti keele õppijaid Ida-Virumaalt. Räpiooperi esiettekanne on planeeritud 2020. aasta sügiseks Narva Ooperipäevade raames.
Aljona Kordontšuk: „Uue tegevusena käivitasime koostöös Rahvakultuuri Keskusega nii Tallinnas kui ka Narvas pärimuskultuuri kursuse, mis tutvustab eestlaste kombeid, traditsioonilisi pühasid, rituaale, rahvalaule ja -tantse ning palju muud. Kursus sisaldab põnevaid loenguid, seminare, arutelusid ja praktilist tegevust. Aktiivsemaid osalejaid ootab kursuse lõpus väljasõit Setomaale. See kursus on osutunud väga populaarseks ning vabad on veel vaid üksikud kohad mõnedele loengutele.
Jaanuaris toimunud Integratsiooni Sihtasutuse veebipõhise registreerimise kaudu on tasuta eesti keele õpinguid alustanud 736 inimest. Järgmine võimalus kursustele registreerimiseks avaneb märtsis ja augustis, kui Integratsiooni Sihtasutus pakub veel kuni 4000 tasuta õppekohta A1-C1 tasemel.
Tartu Ülikooli eesti keel võõrkeelena professor ja keeleteadlane Birute Klaas-Lang on viimased pool aastat juhtinud Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu. Kokku on Birute sihtasutuse nõukogu töösse panustanud poolteist aastat. Küsisime tema käest Integratsiooni Sihtasutuse ja täiskasvanute keeleõppe arengute kohta.
Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar heidab pilgu möödunud aasta saavutustele ja räägib, mis ootab sihtasutuse meeskonda, partnereid ja eesti keele õppijaid uuel aastal.
13. detsembril tunnustasid Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus silmapaistvamaid 2018.-2019. aasta lõimumisvaldkonna arendajaid. Lõimumisvaldkonna preemiad pälvisid Ida-Virumaa Tatari Kultuuri Ühing, Eesti Rahvusvaheline Maja, Raadio 4 saate „Keelekõdi” autor ja toimetaja Andrei Hussainov ning Logistika Pluss OÜ.
Uue aasta alguses toimub taas registreerimine Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele tasemekursustele. Enne kursustele registreerumist tasub kindlasti endale selgeks teha, milline õppevorm ja tase kõige paremini sobivad. Tasub meeles pidada, et Integratsiooni Sihtasutuse kursustele lisaks on mitmeid muid võimalusi tasuta eesti keele õppeks.
Kevadel Tallinna eesti keele majas toimunud grammatikakursus osutus meie õppijate seas väga populaarseks. Kuna meie poole pöördutakse jätkuvalt sooviga õppida ja harjutada eesti keele grammatikat, otsustasime avada järgmisel aastal uue rühma edasijõudnud õppijatele.
Kasuta neid lihtsaid soovitusi, et iga päev väheste jõupingutustega oma keeleoskust samm-sammult arendada.
Selle aasta augustis asus Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidus-, keele- ja noortepoliitika asekantslerina tööle Kristi Vinter-Nemvalts. Ta on kaitsnud doktorikraadi kasvatusteaduste valdkonnas, töötanud pikka aega Tallinna Ülikoolis õppejõuna ning juhtinud Pedagoogilist Seminari, Kasvatusteaduste ja Haridusteaduste Instituute. Septembris on Kristi Vinter-Nemvaltsist saanud Integratsiooni Sihtasutuse uus nõukogu liige. Esitasime talle mõned küsimused lõimumisest ja täiskasvanute keeleõppest.
Riigieelarve eelnõu kohaselt eraldatakse 2020. aastal Kultuuriministeeriumile täiskasvanute eesti keele õppele lisaks kaks miljonit eurot. Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majades saab selle toel tuleval aastal õppida eesti keelt tasuta 4000 inimest.
Kultuuriministeerium korraldab sel sügisel kõigis maakondades arutelupäevad, kus tutvustatakse valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2030“ koostamiseks seni kogutud sisu.
14.-15. novembrini toimub Tallinnas rahvusvaheline lõimumisalane konverents „Ühine keel – lõimumine ühiskonnas läbi mitmekeelsuse“. Konverents toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud eksperte USAst, Kanadast, Suurbritanniast, Lätist, Taanist, Norrast, Saksamaalt ja Eestist, kes käsitlevad identiteedi, hariduse ja tööturu teemasid mitmekeelsuse valguses.
Integratsiooni Sihtasutus on alustanud oktoobris ja jätkab nii novembris kui detsembris tagasipöördujatele mõeldud kohtumiste läbiviimisega, et aidata neil paremini kohaneda eluga Eestis ja leida kontakte teiste tagasipöördujatega.
Oktoobri algusest töötab Integratsiooni Sihtasutuses rahvuskaaslaste info- ja koostööspetsialistina Tarmo Saks.
1. oktoobrist tegutsevad Integratsiooni Sihtasutuse peakontor ja Narva eesti keele maja uutes ruumides Narva linna südames aadressil Linda 2. Uues kodus käivituvad uue energiaga aina uued eesti keele õppimise ja praktiseerimisega seotud projektid.
Uutest lähima aja projektidest tõi Margarita Källo välja Narva lasteaedade keelekümblusõpetajate ja juhtide pärimuskultuuri õppeprogrammi, mis toimub oktoobri lõpus. Õppeprogrammi raames tutvuvad Narva lasteaedade töötajad Pärnu lasteaedade õppetööga ning osalevad Eesti pärimuskultuuri seminar-praktikumis, et meie pärimuskultuurist saadud teadmisi oma lasteaedade kasvandikele edasi anda. Koolitusel tutvutakse nii vanade traditsioonide, rituaalide, uskumuste kui ka pärimusmuusika, laulude ja laulumängudega. Õppeprogrammi korraldab Rahvakultuuri Keskus.
Tallinna eesti keele majas alustas sel õppeaastal tööd 14 õpperühma, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui 2018. aasta septembris. Lisaks keelekursustele toimuvad iga nädal mitmed keele praktiseerimiseks mõeldud üritused. Eesti keele harjutamise uue võimalusena on käivitunud lugemisklubi ning koostöös Kalamaja kogukonnaga alustati mängulise keeleõppega kohalikus klubis.
Sel aastal alustas Tallinna eesti keele maja koostööd Eesti Filmi Instituudiga. Tänu Eesti Filmi Instituudi toele said eesti keele õppijad filmiõhtutel vaadata selliseid eesti filme, nagu „Viimne reliikvia“, „Hukkunud alpinisti hotell“ ja „Kevade“.
Oktoobris kogunesid Tartusse Integratsiooni Sihtasutuse, Tallinna eesti keele maja, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Rahva Muusemi, Tartu Rahvaülikooli, Töötukassa, Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži, MTÜ Rahvusvaheline Maja, MTÜ Folkuniversitet Estonia, MTÜ Tartu Välismaalaste Teenuskeskus ja Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna esindajad, et arutada koostöövõimalusi täiskasvanute eesti keele õppe valdkonnas Tartus. Kohtumisel lepiti kokku tihedamas infovahetuses ja sihtrühmadele üksteise teenuste kohta info jagamises.
24.-26. septembrini said Tallinna ja Narva vahel sõitva rongi reisijad tasuta eesti keelt õppida. Keeleõppemänge ja -harjutusi viisid eesti keele vagunis läbi Integratsiooni Sihtasutuse Narva ja Tallinna eesti keele majade õpetajad. Sõidu ajal said kõik soovijad keelenõustajaga konsulteerida, saata oma sõbrale keelerongi postkaarti või kuulata taskuhäälinguid.
21. novembril korraldab Integratsiooni Sihtasutus mittetulundusühingutele ja teistele huvilistele koolituspäeva, kus tutvustatakse peredes eesti keele õppe korraldamist. Koolituspäev on abiks ka tegevustoetuse taotluse koostamiseks valmistumisel. Uue taotlusvooru peredes eesti keele õppe korraldamise toetamiseks plaanib Integratsiooni Sihtasutus avada 2020. aasta alguses.
26. novembril on kodanikupäev, sel puhul korraldab Integratsiooni Sihtasutus taas Eesti-teemalise e-viktoriini. Kodanikupäeva e-viktoriin toimub vahemikus 18.-29. november ning keskendub huvitavatele sündmustele ja elule Eestis.
Nii Tallinna kui ka Narva eesti keele maja sündmusi saab jälgida nüüd ka Instagramis (@eestikeelemaja).
Uus lõimujate koostööpartner – rahvastikuminister 
Integratsiooni Sihtasutuse juhataja 
Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht 
Integratsiooni Sihtasutuse rahvusvähemuste valdkonnajuht 
Meie meeskonnas Eestisse naasvate rahvuskaaslaste nõustamise eest vastutav 
Meil on olnud au osutuda esimeseks asutuseks Kultuuriministeeriumi haldusalas, mida 
Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht 
Vestlesime Tallinna 
Sisserände ja rahvusvahelise kaitse sotsiaalvaldkonna ekspert ning vastavate teenuste juht Sotsiaalkindlustusametis 
Viis praktilist soovitust Integratsiooni Sihtasutuse vanemnõustajalt 
Integratsiooni Sihtasutus käivitas 2018 septembris Tallinnas ja Narvas eesti keele maja selleks, et pakkuda parimaid võimalusi eesti keele õppimiseks ja praktiseerimiseks. Kui hästi esimene õppeaasta möödus, saad lugeda käesoleva 
Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel leiad meie kodulehel avaldatud 