Sisukord

Irene Käosaar: uued ajad ja uued väljakutsed

Eesti keele õppimise võimalused Ukraina sõjapõgenikele

Eesti on tagasipöördujatele mitmel moel toeks

Narva keelemaja pakub mitmekülgseid õppevõimalusi ja laieneb Lüganuse valda

Tallinna eesti keele maja avas uued suhtluskanalid ja alustas koostööd Maardu linnaga

Suveperioodil pakuvad eesti keele majad erinevaid meeleolukaid keele harjutamise võimalusi

Soovitame materjale iseseisvaks eesti keele õppimiseks!

Narva eesti keele maja eestvedamisel valmivad film ja raamat

Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduskeskkond on nüüd avatud

Ootame ettepanekuid traditsiooniliste lõimumispreemiate jagamiseks!

Maakonnakeskustes toimuvad rände-, kohanemis- ja lõimumisteemalised teabepäevad

Meie hanked ja taotlusvoorud

 

Irene Käosaar: uued ajad ja uued väljakutsed

Kahjuks, ei ole maailm pärast 24. veebruari enam kunagi endine. Ka Integratsiooni Sihtasutuse igapäevane töö on seoses Ukraina põgenike saabumisega muutunud. Oleme korraldamas rekordarvu tasuta eesti keele kursuseid tasemel A1 – juunist pakume heade partnerite toel 10 000 tasuta keeleõppe kohta. Koostöös partneritega koordineerime infojagamist Ukrainast saabujatele, et oleksime võimalikult kiiresti kõik siin Eestis ühtses inforuumis.

Samas on väga oluline jätkata meie seniseid tegevusi, et Eesti püsielanikud saaksid sarnaselt veebruarieelsele ajale osaleda keeleõppes ning teistes meie tegevustest, seega jätkame kõiki tegevusi. Lõimumise laiemad eesmärgid, ehk sidusa ühiskonna toetamine, ei ole muutunud ja seega on oluline hoida kõiki Eestimaa elanikke ühes kultuuri- ja komberuumis.

Minu aeg Integratsiooni Sihtasutuses on selleks korraks läbi saamas. Alustasin selles asutuses tööd 2000. aastal, aastatel 2007 – 2017 (kui töötasin Haridus- ja Teadusministeeriumis) oli sihtasutus üks minu olulisimaid koostööpartnereid, kuulusin ka sihtasutuse nõukokku. 2017. aastast olen olnud asutuse juhataja. Tegin enda jaoks olulise ja väga keerulise otsuse ning asun üles ehitama Narva Eesti Riigigümnaasiumi. Lõimumine on minu südameteema ja haridus on midagi, mis on selle valdkonna alustala – seega jään valdkonda, kuid võtan alates juunikuust vastu uue väljakutse.

 

Eesti keele õppimise võimalused Ukraina sõjapõgenikele

Integratsiooni Sihtasutus ja meie eesti keele majad valmistavad Ukrainast saabunud põgenikele ette võimalusi algtaseme eesti keele õppeks ning pakuvad keeleõppe- ja kohanemisalast nõustamist.

Suvest käivituvad ajutise kaitse saajatele kuni 10 000 õppekohaga A1-taseme eesti keele kursused ja kohanemisprogramm. Neile eesti keele kursustele saab registreeruda pärast seda, kui inimene on saanud elamisloa ajutise kaitse alusel ning PPA on saatnud talle teavituskirja keeleõppes osalemise võimaluse kohta. Lisaks A1-taseme keeleõppele alustab riik suve alguses ajutise kaitse saajatele ühepäevase kohanemisprogrammi pakkumist.

Eesti keelt saab iseseisvalt õppida erinevate tasuta portaalide ja rakenduste abil: www.integratsioon.ee/iseseisev-ope-ja-oppematerjalid. Eesti keele majad pakuvad veebi teel tuge neile sõjapõgenikele, kes on alustanud iseseisvat eesti keele õpet ning vajavad praktilist nõu keeleõppe planeerimise, abistavate materjalide, keeleõppe tehnikate ja motivatsiooni hoidmise osas. Veebinõustamisel osalemiseks palume võtta ühendust Integratsiooni Sihtasutuse nõustajatega tasuta telefonil 800 9999 või info@integratsiooniinfo.ee.

Ajutise kaitse saajad on oodatud ka Integratsiooni Sihtasutuse nõustamisele, mille käigus aidatakse valida keele õppimiseks ja harjutamiseks sobivaimad võimalused. Lisaks toetavad nõustajad infoga muudel kohanemisega seotud teemadel, sh vastavate teenuste ja toetuste kohta. Nõustamiseks palume aeg kokku leppida e-posti info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefoni 800 9999 (välisriigist helistades +372 6599025) teel. Nõustamisi viime läbi nii vahetult kui ka e-kanalite kaudu (Skype, Zoom, Teams).

Eesti riik pakub sõja eest siia tulnud Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele turvalist peatuspaika, haridust, tuge töö leidmisel ning erinevaid teenuseid. Vastav info on koondatud kriis.ee lehele. Lisainfo sõjapõgenikele mõeldud Integratsiooni Sihtasutuse teenuste kohta on leitav SIIT. 

 

Eesti on tagasipöördujatele mitmel moel toeks

Integratsiooni Sihtasutus annab infot ja nõustab tagasipöördujaid, kellel on tekkinud huvi ja soov taas Eestisse elama tulla ning ka neid, kes on juba alustanud uut elu Eestis.

Aastas tuleb kodumaale tagasi ligi 7000 eestlast. Veebruaris muudeti soodsamaks rahalist abi vajavatele lastega peredele mõeldud tagasipöördumistoetuse tingimusi. Erinevalt varasemast saavad toetust taotleda ka need, kes on Eestist eemal elanud vaid seitse aastat – varem oli selleks piiriks kümme aastat. Pikka aega võõrsil viibimise nõuet ei kohaldata kuni 40-aastastele välismaal magistri- ja doktoriõppe läbinud inimestele – varem oli vanusepiiriks 30 aastat.

Jätkuvalt organiseerib Integratsiooni Sihtasutus kogemuskohtumisi, kus saab vajalikku infot ja tuge oma elu paremaks korraldamiseks Eestisse kolimisel, kuulata, kuidas tagasipöördujad on Eestis kohanemisel hakkama saanud ning leida kontakte sarnase taustaga inimestega. Tasuta veebikohtumised toimuvad kaks korda kuus esialgu juunini. Info ja registreerumine: www.integratsioon.ee/kogemuskohtumised.

 

Narva keelemaja pakub mitmekülgseid õppevõimalusi ja laieneb Lüganuse valda

Narva eesti keele majas alustas veebruaris keeleõpet 16 uut rühma kokku 256 õppijaga, lisaks pakutakse ka häälduse ja eesti kultuuri erikursusi. Lisandusid uued osaoskuste kursused: mänguline grammatika algajatele, rännakud läbi Eestimaa ja väitluskursus.

Märtsis liitus Narva eesti keele maja meeskonnaga Lüganuse valla piirkondlik koordinaator Signe Viilop, kelle juhtimisel luuakse Kiviõlis eesti keele maja ametlik esindus. Seal hakatakse pakkuma keeleõppe rätseplahendust 250 tasuta õppekohale ja lisategevusi mõnusas õhkkonnas keele harjutamiseks.

Narva eesti keele maja tunnustati Aasta kultuurisündmuse auhinnaga kooslaulmispeo “Sõida tasa üle silla” korraldamise eest ja lisaks ka Eesti keele mainekujundajate konkursil innovaatiliste ideede rakendamise eest keeleõppes. Uuenduslike ideede ilmekaks näiteks on taskuhäälingu saated, kus õpetajad Julia ja Pille arutlevad rõõmsas dialoogiformaadis eesti keele kõne nüansside üle, võrreldes eesti ja vene keele grammatika ja sõnavara iseärasusi, aga ka keeleõpet toetava Tandemkoori teise hooaja tegemised.

 

Tallinna eesti keele maja avas uued suhtluskanalid ja alustas koostööd Maardu linnaga

Tallinna eesti keele maja on töötanud selle nimel, et oma klientidele veelgi lähemale jõuda. Tänu omanimelise Facebooki lehekülje avamisele, blogi pidamisega alustamisele ja ka Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduskeskkonna valmimisele on keelemaja tegevused jõudnud rohkemate inimesteni.

Aprillis alustati tihedat koostööd Maardu haridusjuhtidega, et motiveerida linna lasteaedade ja koolide õpetajaid Tallinna keelemaja tegevustest osa võtma. Teine suurem pilootprojekt "Lastevanemate kool" käivitati koos Tallinna Kuristiku Gümnaasiumiga, et toetada keelekümblusklassi laste vanemaid kohanemisel eesti keele- ja kultuuriruumis.

Raamatukoguaasta valguses on väga hästi vastu võetud erikursus "Kirjutame koos", mille raames on toimunud põnevad kohtumised kirjanikega nii raamatukogudes kui ka teistes kultuurikantsides- David Vsevioviga kohtuti Vabamus, Adam Culleniga Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis, Loone Otsaga Kännukuke raamatukogus ja Valdur Mikitaga Tallinna eesti keele majas. Eesti keele praktiseerimist võimaldavaid tegevusi pakutakse aga väga erinevate huvidega keeleõppijatele.

 

Suveperioodil pakuvad eesti keele majad erinevaid meeleolukaid keele harjutamise võimalusi

Suvesooja saabudes pakume keelepraktika võimalusi rohkem ka vabas õhus – nii ekskursioone, matku, väljasõite kui ka laagreid Narvas, Tallinnas ja üle Eesti.

Narva keelemaja kutsub kõiki juba 6. mail Narva Teaduse päevale, kus Eesti tuntuimad teadlased aitavad uurida ümbritsevat ja õppida paremini tundma Narva jõge, selle elanikke ja samuti neid, kes elavad jõe kallastel: linde, nahkhiiri ja inimesi. Toimuvad ekskursioonid, loengud ja kontserdid. Lisaks oodatakse keeleõppijaid osalema ka Ida-Virumaa põnevaid kohti tutvustavatel keelematkadel ja eesti-vene tandemlaagris, kus aidatakse üksteisel eesti ja vene keelt õppida ning praktiseerida.

Tallinna eesti keele maja korraldab juunis keeleõppijatele väljasõidud Aegna ja Prangli saarele, keeleõppelaagri Lahemaal ning suhtlusklubi "Keeleõpe Meremuuseumis" viib laevaga Tallinna lahele. Ka augustis korraldatakse kõnekeelt rikastavaid väljasõite, toimub eesti-inglise tandemlaager Palamusel ning väljasõit Põltsamaa roosiaeda ja mõisatesse. Kliente oodatakse ka teistesse jätkutegevustesse suvist ilma nautima, eesti keelt harjutama ja uusi tutvusi leidma.

Keelemajade ürituste kavaga saab tutvuda siin integratsioon.ee/kalender. Keele harjutamise sündmustele saab registreeruda iseteeninduskeskkonna integratsioon.ee/iseteenindus kaudu, kus on registreerumiseks avatud kõik käimasoleva kuu üritused ja plaanide tegemiseks nähtavad järgmise kuu omad.

Jooksvalt saad keelemajade põnevatel projektidel silma peal hoida Facebookis: tule Tallinna eesti keele maja ja Narva eesti keele maja jälgijaks!

 

Soovitame materjale iseseisvaks eesti keele õppimiseks!

Neile, kes soovivad eesti keelt iseseisvalt selgeks õppida, on loodud rida arvuti- ja nutiseadmepõhiseid õppematerjale, mis on abiks nii päris algajale kui ka edasijõudnud õppijale.

Oleme oma kodulehele kogunud valiku tasuta eesti keele õppe materjalidest: www.integratsioon.ee/iseseisev-ope-ja-oppematerjalid.

Need rakendused ja materjalid on abis iseseisval õppel, toeks keelekursustel osalejatele ning hea võimalus hoida keeleoskus aktiivsena ka suvepuhkuste ajal.

 

Narva eesti keele maja eestvedamisel valmivad film ja raamat

Narva keelemaja käivitas märtsis kaks põnevat projekti, mille tulemusel valmivad sügiseks lühimängufilm “Valik”, mille tegevus toimub 1999. ja 2017. aasta Narvas, ning keeleõpet toetav raamat, mis jutustab loo kultuuride kohtumisest.

27. märtsil alustas Narva eesti keele maja filmiakadeemia, mis jagab eesti keele õppijatele teadmisi filmikunsti ja näitlemise alalt ning annab hea võimaluse harjutada eesti keelt. Iganädalastel kohtumisel saavad osalejad harjutada professionaalide käe all enese väljendamist ning leida uusi kontakte nii narvakate kui ka filmiinimeste seast. Parimad kooli lõpetajad saavad rolli lühimängufilmis "Valik", mis esilinastub selle aasta sügisel. Põhiõppes enam osaleda ei saa, küll aga võivad soovijad liituda vabakuulajana.

Samuti kutsume osalema ühisprojektis “Kirjutame KOOS raamatu” ja saatma lühikesi meeldejäävaid lugusid kohtumistest eestlaste ja teiste kultuuride esindajate vahel. Lood kogutakse kokku ja vormistatakse eluliseks ja köitvaks raamatuks, millest saab ka abimaterjal eesti keele õppijatele. Osalema on oodatud nii eestlased kui ka inimesed, kelle emakeel ei ole eesti keel. Lugusid oodatakse hiljemalt 15. maiks 2022.

 

Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduskeskkond on nüüd avatud

Avasime veebilehel integratsioon.ee iseteeninduse, miskaudu saab mugavalt oma keeleõpet planeerida ning ennast ise eesti keele kursustele, keelepraktika üritustele ja muudele teenustele registreerida.

Iseteenindus annab keeleõppijale võimaluse paremini orienteeruda Integratsiooni Sihtasutuse pakutavates tasuta eesti keele õppe võimalustes, valida nende seast välja just need, mis vastavad keeleoskuse taseme, asukoha ja aja eelistustele, ning registreeruda endale sobival ajal; samuti saada automaatteavitusi saabuvatest teenustest. Kasutajale avaneb ülevaade läbitud õppetegevustest, nende tulemustest ning tulevikuks planeeritud sündmustest.

Iseteenindusse sisenemiseks on vaja end Eesti ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil identifitseerida. Klientidel, kellel puudub veebipõhise iseteeninduse kasutamise võimalus, aitavad keeleõppe võimalusi valida ja neile registreeruda sihtasutuse nõustajad tasuta telefonil 800 9999 või aadressil info@integratsiooniinfo.ee. Rohkem infot: integratsioon.ee/iseteenindus.

 

Ootame ettepanekuid traditsiooniliste lõimumispreemiate jagamiseks!

Kuni 1. septembrini saab esitada ettepanekuid lõimumisvaldkonnas läbi viidud projektide eest preemiate jagamiseks. Preemiatega tunnustatakse neid, kes on aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning viinud ellu erineva emakeelega inimeste koostööd toetavaid projekte.

Lõimumispreemiate fond on 4000 eurot: 1000 eurot igas kategoorias.

Preemiad antakse välja järgmistes kategooriates:

• Lõimumise raudvara (Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja pikaajaline sihipärane lõimumist edendav tegevus)
• Aasta sillalooja (eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine)
• Aasta sõnumikandja (lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu);
• Aasta säde (isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas).

 

Taotlusi saab esitada mitmes kategoorias, sel juhul peavad erinevates kategooriates olema esitatud erinevad projektid või tegevused. Konkursile on oodatud projektid või tegevused, mille elluviimine algas alates eelmise aasta 1. septembrist ja mis lõppevad hiljemalt augusti lõpuks sel aastal, lõimumise raudvara kategooria pole ajaliselt piiratud.

Preemiale võivad kandideerida nii Eestis registreeritud juriidilised isikud kui ka siin elavad füüsilised isikud, kes ei ole viimase kolme aasta jooksul lõimumispreemiat juba saanud. Ettepaneku tegemise taotlusvorm ja konkursi juhend asuvad Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel.

Lõimumisvaldkonna 2021.-2022. aasta preemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium. Preemiate saajad kuulutab välja kultuuriminister 2022. aasta lõpus ja need avalikustatakse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

 

Maakonnakeskustes toimuvad rände-, kohanemis- ja lõimumisteemalised teabepäevad

Alates märtsist toimuvad üle Eesti rände-, kohanemis- ja lõimumisteemalised teabepäevad, kus ka Integratsiooni Sihtasutus tutvustab kohalike omavalitsuste ja nende poolt hallatavate asutuste töötajatele oma nõustamisteenuseid ja -materjale.

Teabepäevade eesmärk on toetada kohalike omavalitsuste ja nende allasutuste töötajaid nende igapäevatöös, tutvustades riigi poolt pakutavaid tegevusi ja võimalusi tagasipöördujatele, uussisserändajatele ja vähelõimunud püsielanikele. Näiteks räägime eesti keele õppimise võimalustest, kohanemisprogrammist, elamislubadest, sihtgruppidele suunatud toetustest ja nõustamisteenustest ning tutvustame neid teenuseid koondavat veebikeskkonda Linda.

Juba on toimunud teabepäevad Põlva-, Jõgeva-, Võru-, Valga- ja Raplamaal. Selle aasta jooksul toimuvad teabepäevad kõikide maakondades.

Teabepäevi korraldab Johannes Mihkelsoni Keskus koostöös Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumiga ning neid kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium.

 

Avatud on mitmeid hankeid ja taotlusvoore

Keeleõppe korraldamiseks on avatud riigihanked "Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitus vähelõimunud täiskasvanud püsielanikele ja uussisserändajatele", „Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele“ ja „Eesti keele kursused Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele.“ Riigihangetega otsime endale partnereid lõimumisalase rahvusvahelise konverentsi korraldusteenuse tellimiseks ja väliseesti noorte keelelaagri korraldamiseks. 21. aprillil kell 23.59 saabub tähtaeg taotluste esitamiseks taotlusvoorus „Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuuriüritused.“

Info hetkel avatud hangete ja taotlusvoorude kohta on avaldatud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning see uueneb jooksvalt. 

 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist: integratsioon.ee/kalender.

 

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.

Sisukord

Irene Käosaar: 2021 oli peeglisse vaatamise aasta

Tasuta eesti keele kursustele saab registreeruda veebruarist

Narva ja Tallinna eesti keele maja kutsuvad eesti keelt harjutama

Keelesõbra programm otsib vabatahtlikke mentoreid eesti keele õppijate aitamiseks

Tallinna eesti keele maja tähistas sünnipäeva ja avas omanimelise Facebooki lehe

Käimas on teavituskampaania „Avasta kultuuri oma keeles“

Peatselt saab Integratsiooni Sihtasutuse teenustele iseteeninduses registreeruda

Meie hanked ja taotlusvoorud
 

Irene Käosaar: 2021 oli peeglisse vaatamise aasta

2021. aasta ärasaatmine on minevikku jäänud ja 2022. aasta hooga alanud. Aasta algul on siiski asjakohane vaadata veidi tagasi ja mõtiskleda tuleviku üle.

2021. aasta oli Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäeva tähistamise aasta. Vaatasime tagasi 30 aastale nii meie novembrikuisel rahvusvahelisel konverentsil kui 20. augustil läbi viidud kooslaulmispeol Narvas. Oli pidulik ja tähtis aasta, aga ka enese sisse vaatamise aasta.

Aastast 2018 oleme olnud pidevas muutuste ja arengute tuultes. 2017. aastal tegi Vabariigi Valitsus otsuse luua eesti keele majad Tallinnas ja Narvas ning 2018. aastal anti see väärikas ja väljakutseid pakkuv ülesanne just Integratsiooni Sihtasutusele. 2019. aastast kolisime Integratsiooni Sihtasutuse peakontori Narva, avasime eesti keele majad Narvas ja Tallinnas. 2020. aasta oli esimene aasta, kus saime terve aasta teha tööd oma ruumides, meeskond oli komplekteeritud, sihid paigas ja suund silme ees.

Kolm aastat tõhusat tööd on vilja kandnud ja aasta 2021 oli meie jaoks peeglisse vaatamise aasta – vahehindamise aasta.

• 2021. aastal avaldati värske integratsiooni monitooring, mille tulemused on ühest küljest hinnang ka meie tööle, teisalt suunanäitaja kogu lõimumisvaldkonnale.
• Viisime läbi rahulolu-uuringu meie partnerite seas – saime tunnustava tagasiside kui valdkonna suunanäitaja ja kompetentsikeskus, avatud ja hooliv organisatsioon ning sihtasutuse Narva kolimist hinnati just Ida-Viru partnerite poolt olulise sammuna.
• Viisime läbi organisatsioonisisese rahulolu-uuringu – saime kinnituse, et meie asutuses töötavad motiveeritud ja hoolivad kolleegid, kes seostavad oma väärtusi vägagi valdkonna omadega. Sihtasutuses valitseb koostöine ja eesmärgile suunatud töökultuur.
• Viisime läbi eesti keele majade mõjuanalüüsi – saime kinnitust, et meie keelemajade tegevustes osalenud inimesed tunnevad ennast eesti keeles suheldes kindlamalt, neil on tekkinud rohkem kontakte eesti keelt emakeelena rääkivate inimestega ja nad on ühiskondlikult aktiivsemad.

Need uuringud andsid meile kinnitust, et oleme õigel teel, aga andsid ka märksõnu, kuhu suunas veel edasi minna, et vastata veelgi enam meie parterite ja tegevustest osavõtjate ootustele.

Lisaks tavapärastele tegevustele lisandus 2021. aastal meie ülesannete hulka kodanikulepingu programmi eestvedamine ja laienes rahvuskaaslastega ning tagasipöördujatega seotud tegevuste maht.

2021.aasta lõpul kinnitati lõimumisvaldkonna uus arengukava Sidus Eesti 2030. Lisaks uue arengkava suunistele on 2022. aasta viimane käimasoleva Euroopa struktuurfondide rahastuse aasta ning samas uue perioodi planeerimise aasta. Jätkame kõigi oma tegevustega ja kavandame uusi, mida saame ellu viia 2023. aastast.

Koroona-aeg on tõhustanud ja kinnitust andnud veebis toimuvate tegevuste olulisusest. Märkimisväärne osa meie keelekursustest on toimunud veebis. Meie Keelesõbra programm on viinud kokku ligi 500 eesti keeles suhtlevat paari (kokku üle 1000 inimese), lisaks on Keeleruletis osalenud üle 700 inimese. Kindlasti jätkame ka 2022. aastal lisaks kontakttegevustele veebi vahendusel tehtavat.

Eelmisel aastal valminud kohanemis- ja lõimumisteenuste veebikeskkond LINDA sai 2021. aastal maakonnatuuril kõigis piirkondades hea vastuvõtu, kindlasti jätkame selle tutvustamist ja info asjakohasena hoidmist. Lisaks valmis eelmise aasta lõpul sihtasutuse kliendihaldusprogramm, mis võimaldab meil käivitada sel aastal veebipõhist iseteenindust.

2022. aastal tähistame eesti keele majade 4. sünnipäeva laienemisega uutesse piirkondadesse – ees seisab tihe koostöö Lüganuse ja Lääne-Harju valdadega. Headeks partneriteks on lisaks juba vanadele headele sõpradele Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Sillamäelt, Tartust ja Pärnust saamas ka Maardu ja Valga.

Ja lõpuks, 2022. aasta on raamatukogude aasta. Oleme veelgi aktiivsemalt kaasamas raamatukogusid oma töösse ja ise sulandumas raamatukogude algatustesse. Head partnerid ja sõbrad erinevate piirkondade raamatukogudest on lõimumisteemad omaks võtnud ja aitavad hooga kaasa.

Head jätkuvat 2022. aastat kõigile – leidke aega endale ja lugege iga kuu läbi vähemalt üks raamat, olgu või õhuke luuleraamat - nii saab maailm taas selgemaks ja helgemaks!

Tasuta eesti keele kursustele saab registreeruda 2. veebruarist

2. veebruaril kell 10 algab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel integratsioon.ee avalik registreerimine tasuta eesti keele kursustele. Kursustele saavad registreeruda täiskasvanud alates 18. eluaastast ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil.

Eesti keele huvilistele pakub Integratsiooni Sihtasutus A1-C1-tasemel veebikursustel 160 õppekohta ning A1-C1-tasemel kontaktõppe kursustel klassiruumides 784 õppekohta. Kontaktõppes keeletunnid toimuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Maardus, Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Ahtme linnaosas. Kokku saab avaliku registreerimise kaudu õppima asuda 944 inimest.

Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel saab juba praegu tutvuda kursuste tunniplaani ja kursustele registreerimise reeglitega ning testida oma keeleoskust. Kontaktõppes osalemiseks on vajalik COVID-tõend.

Lisaks A1-C1-taseme keelekursustele pakub Integratsiooni Sihtasutus alanud poolaastal võimalust osaleda Tallinna ja Narva eesti keele majade keeleõpet toetavatel üritustel ja keeleoskuse lihvimise erikursustel. 

Soovitame osaleda ka Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade juures toimuvatel nõustamistel, kus aidatakse analüüsida iga inimese vajadusi ja kogemusi, teha selgeks keeletase ning koostatakse keeleõppe plaan. Nõustamisele registreerimiseks palume võtta ühendust e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999.

Eesti keele õpet Integratsiooni Sihtasutuse kursustel rahastab Kultuuriministeerium.

Narva ja Tallinna eesti keele maja kutsuvad keelt harjutama

Nii Narva kui Tallinna eesti keele maja on alustanud põnevate kevadhooaja tegevustega, mis on toeks eesti keele selgeks saamisel ja annavad võimaluse eesti kultuuriga süvitsi tutvuda.

Narva eesti keele majas jätkatakse näiteks ühiste filmiõhtute ja lastevanemate suhtlusklubi traditsiooni. Uus Keelematkade sari viib rännuhuvilised eesti keele õppijad Ida-Virumaa loodusesse matkama. Jõhvis alustas floristika töötuba ja jätkuvad Muusemi päeva kohtumised, kevade poole minnakse tõukerattamatkale ja külastatakse Tagavälja talu. Kohtla-Järvel harjutatakse eesti keelt mängude õhtutel.

Narva eesti keele maja juures on alustanud oma hooaega mitmekeelne tandemkoor, mille ridadesse mahuvad veel mõned meeshääled. Uus pilootprojekt Estonskad on aga suunatud gümnaasiuminoortele vabas ja arendavad õhkkonnas eesti suhtluskeele arendamiseks.

Tallinna keelemaja traditsioonilistest tegevustest jätkuvad Kalligraafia õpitoad, Metsamäng, Eesti Kunstimuuseumi külastused, Kokandusklubi ja kultuurihõngulised õppekäigud Tallinna linnaruumiga tutvumiseks. Lisaks viiakse keeleõppijad tutvuma Eesti merenduse ajalooga, külastatakse E. Vilde ja A. H. Tammsaare majamuuseumit, kohtutakse kaasaegsete eesti kirjanikega ning ilmade soojenedes tehakse väljasõite saartele. Pärnu piirkonna õppijatele korraldatakse suhtlusklubi nii Sindis kui Pärnus.

Alustanud või alustamas on mitmed veebis toimuvad tegevussarjad, kus saavad eesti keelt harjutada inimesed üle Eesti või suisa üle maailma, olgu selleks Mokalaat, Keelerulett, Kultuurikohtumised või Mänguväli. Kõigi nende ja ka lisanduvate keele harjutamise võimaluste kohta saab täpsemalt lugeda sündmuste kalendrist.

Otsime vabatahtlikke mentoreid eesti keele õppijate aitamiseks

Integratsiooni Sihtasutus kutsub eesti emakeelega või eesti keelt vabalt valdavaid inimesi registreeruma vabatahtlikuks mentoriks, et aidata eesti keelt õppivatel inimestel kõnekeelt harjutada nendega e-kanalites või telefonitsi vesteldes.

„Keelesõbra programmi eesmärk on pakkuda eesti keele õppijatele täiendavaid eesti suhtluskeele harjutamise võimalusi ja julgustada neid keelt igapäevaselt kasutama. Kahe tegutsemisaasta jooksul on programm viinud kokku 1837 keelesõpra: 858 vabatahtliku mentori abiga on saanud oma keeleoskust lihvida 979 keeleõppijat. Kutsume vabatahtlikke taaskord programmi panustama – keeleõppijad ootavad väga võimalust teiega eesti keeles rääkida,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse Keelesõbra programmi juht Ave Landrat.

Vabatahtliku eesti keele mentori ülesandeks on suhelda mõne keeleõppijaga eesti keeles erinevatel elulistel teemadel sobivate e-kanalite kaudu või telefoni teel 1−2 korda nädalas. Eelnev õpetamiskogemus ei ole vajalik.

Integratsiooni Sihtasutuse keelesõprade programmi eestvedajad koguvad nii mentorite kui keeleõppijate andmeid, aitavad neid kontakti loomisel ning juhendavad vestlusformaatide valikul ja vestluste läbiviimisel.

Oma eelistusi ja võimalusi keeleõppijate toetamiseks saab märkida registreerimisvormi Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

Keeleõppe huviliste registreerimisega Keelesõbra programmi alustab sihtasutus 10. veebruaril. Keelesõprade kokkuviimine algab sõbrapäeval, 14. veebruaril.

Tallinna eesti keele maja tähistas sünnipäeva ja avas omanimelise Facebooki lehe

Jaanuari keskel sai Tallinna eesti keele maja 4-aastaseks. Seda olulist verstaposti tähistati partnerite küllakutsumise ning Kalligraafia õpitoa aastanäituse avamisega.

Tallinna eesti keele maja juhataja Hedvig Evert: "Oli suur rõõm tähistada üheskoos meie õppijate, õpetajate, koostööpartnerite, pärimuskultuuriansambli tantsijate ja kolleegidega Integratsiooni Sihtasutusest ning Kultuuriministeeriumist Tallinna maja sünnipäeva. Ühine tähistamine meenutab, kui oluline võib inimeste vahel olla üks vestlus, üks kontakt, üks keeletund, üks juhuslik kohtumine, et sündida saaksid uued sõprussuhted, uued väljakutsed, uued koostööplaanid. Meie sünnipäevaks valminud Tallinna eesti keele maja külalisteraamatusse kirjutas üks sünnipäevaline mõtte, et rikkad ei ole tingimata need, kel on palju raha, vaid need, kes on uudishimulikud ja õpihimulised. Mõtte autori ja täpse tsitaadi leiavad juba need, kes majja külla tulevad! Olete oodatud!"

Selleks, et Facebooki kasutajatel oleks parem ülevaade meie keelemajade tegevustest erinevates Eesti piirkondades, avati Tallinna eesti keele maja sünnipäeva puhul ka uus Facebooki leht Facebook.com/tallinnaeestikeelemaja.

Uuelt lehelt leiab infot Tallinnas, Harjumaal ja Pärnumaal pakutavate keeleõppe ja -harjutamise võimaluste kohta. Senisel lehel (facebook.com/eestikeelemaja) tutvustame edaspidi Narvas ja Ida-Virumaal toimuvat ning sellest lehest saab Narva eesti keele maja leht. Kõiki piirkondi puudutava info keeleõppevõimalustest toome mõlemal lehel.

Käimas on teavituskampaania „Avasta kultuuri oma keeles“

Teavituskampaania ja veebipõhise mänguga juhitakse siinsete muu emakeelega elanike tähelepanu sellele, et Eesti kultuuriasutused pakuvad erinevatesse keeltesse tõlgitud sisu nii sünkroontõlke kui tõlgitud ekspositsioonide vahendusel.

Vene- ja ingliskeelsed reklaamid kõlavad televisioonis ja raadios ning on nähtavad ka ühismeedias ja tänavapildis. Kampaania hääleks ja näoks on Elina Netšajeva. Kampaania perioodil lisainfo pakkumiseks ja mängu läbiviimiseks on loodud kolmekeelne kampaanialeht Kultuurijaht.ee.

Kampaaniasse on haaratud 15 muuseumi ja etendusasutust, keda toetati aastatel 2016-2020 Euroopa Sotsiaalfond projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ käigus tehniliste tõlkelahenduse soetamisel.

 

 

Peatselt saab Integratsiooni Sihtasutuse teenustele iseteeninduses registreeruda

Valmimas on Integratsiooni Sihtasutuse iseteenindus, millega luuakse klientidele mugav võimalus end ise veebis erinevatele eesti keele kursustele ja keelepraktika üritustele kirja panna.

Selle keskkonna kaudu saavad kõik sihtasutuse kliendid näha pakutavaid teenuseid ja tegevusi, teha valikuid oma keeletaseme, piirkonna või huvide alusel ning sinna registreeruda. Eraldi registreerimislinkide asemele luuakse koht, kus kliendid saavad nii registreeruda kui vaadata ülevaadet oma möödunud ja tulevastest teenustest. Lisaks on väljaarendatud muidki mugavusfunktsioone, näiteks just konkreetsele inimesele sobivate teenuste pakkumine või meeldetuletused lähenevast sündmusest.

Juba toimub teenuste sisestamine iseteenindusse ning peatselt anname keskkonna avamisest teada.

Avatud on mitmeid hankeid ja taotlusvoore

Aasta alguses avasime mitmeid hankeid ja taotlusvoore. Avaldusi ootavad taotlusvoorud „Lõimumist edendavad kultuuri- ja sporditegevused“, "Tagasipöördumistoetuste maksmine", „Pereõppe partnerorganisatsioonide tegevustoetus“, "Väliseesti kultuuriseltside toetus" ja „Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetus“. Äsja kuulutati välja hange „Eesti kultuuriruumi tutvustamine Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele.“

Info hetkel avatud hangete ja taotlusvoorude kohta on avaldatud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning see uueneb jooksvalt. 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist: integratsioon.ee/kalender.

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.

Sisukord

Irene Käosaar: Head mitmekesisuse päeva!

Kui plaanid sügisest keeleõppega alustada, tule juba täna nõustamisele!

Kolmandate riikide kodanikele avaneb uus silmaringi laiendav keeleõppe võimalus

Integratsiooni Sihtasutus pakub nüüd keeleõpet Eesti kodakondsuse taotlemiseks

Eesti keele majad loovad suveks mitmekesist keele- ja kultuuriõppeprogrammi

Lõppenud praktikaprogramm tõi riigiasutustesse eesti keelest erineva emakeelega tudengid

Maakonnakeskustes algasid lõimumisteenuste teemalised koolitus- ja arutelupäevad

Ootame ettepanekuid traditsiooniliste lõimumispreemiate jagamiseks!

Osale mitmekesisuse päeva Facebooki loosimängus!

Meie hanked ja taotlusvoorud

Meie kalender

Meie uudised

 

Irene Käosaar: Head mitmekesisuse päeva!

Mai on tärkavate lehtede ja kevade kuu. Mai on kuu, mil metsas on näha vähemalt sada eri värvi rohelist ning me märkame rohkem muutusi ja erisusi meie ümber. Looduses... aga miks mitte ja ühiskonnas.

Mais tähistatakse üle Euroopa mitmekesisuse kuud ja täna tähistame selle raames Eestis mitmekesisuse päeva. Me kõik, kes me elame Eestis, oleme erinevad – vanuse, soo, vaadete, huvide, tegevuste, võimete, oskuste, kultuurilise tausta ja paljude muude näitajate poolest. Tänu nendele erinevustele annab igaüks meist midagi erilist ja väärtuslikku meie Eesti heaks. Meie erinevad lood, kogemused, oskused ja teadmised täiendavad üksteist ning on justkui pusletükid, mis loovad tervikpildi – meie Eesti. Mida rohkem me omavahel suhtleme, seda paremini me üksteist mõistame ja leiame ühist keelt vaatamata erinevustele.

Sel aastal on mai põnev ka lõimumismaastikul – 10. mail avalikustati integratsiooni monitooringu tulemused. Näeme, et Eesti ühiskond liigub õiges suunas – eestimaalaste eesti keele oskus on paranemas, tööjõuturu lõhed on vähenemas, aina vähem ja vähem on kodakondsuseta inimesi, haridusküsimustes oleme liikumas ühtse kooli suunas, kus enamusele Eesti elanikest näib parima lahendusena ühes koolis koos õppimine. On siiski ka väljakutseid – meie ühiskonnas esineb ka selliseid erinevusi, mis löövad ühtse Eesti pildi sassi. Sotsiaal-majanduslikus toimetulekus esineb jätkuvalt rahvuste põhiseid erinevusi: teistest rahvustest inimeste sissetulek on eestlastest madalam ja majandussurutiste ajal on nende tööhõive haavatavam.

Mis on eriti murettegev – teistest rahvustest inimesed tunnetavad võrreldes varasemate aastatega rohkem ebavõrdust ja sallimatust enda suhtes. Viimaste aastate jooksul ei ole eestlaste ja teistest rahvustest inimeste omavahelised igapäevased kontaktid tihenenud. Suheldakse jätkuvalt peamiselt vaid tööl ja õppeasutustes. Kuid igapäevaelus jäävad kontaktid oma kogukonna piiridesse. Kindlasti on seda olukorda mõjutanud ka koroona-aeg, sest veebi vahendusel suhtlemine on oluliselt kasvanud. Loodame väga, et kui me saame taaskord suhtlema ka „päris elus“, suurenevad kontaktid taas.

Integratsiooni Sihtasutuses seni tehtud jõupingutuste ja saadud tagasiside põhjal usume, et meid üksteisest eraldavad erinevused on ületatavad. Ühised tegevused, ühisüritused, ühiselt saadud muljed aitavad erinevatest rahvustest inimestel ja eestlastel sõbralikke kontakte luua ja õppida üksteist paremini tundma. Panustame sellesse iga päev, andes hoogu noorte ühistegevustele, toetades inimesi kokku viivaid spordi- ja kultuuriüritusi, aidates kaasa rahvusvähemuste kultuuriseltside ja eesti kultuuri organisatsioonide koostööprojektide loomisele, andes nõu eesti keele õppimise sobivaima teekonna valiku osas, pakkudes tasuta eesti keele õpet ja harjutamist, tutvustades teistest rahvustest inimestele eesti kultuuri ning leides keeleõppijatele keelesõpru eestlaste seas.

Meie usume, et Eestis elab palju toredaid inimesi, kes kõik, vaatamata erinevustele, tahavad tunda ennast Eestis kodusalt ning teha meie Eestit sidusaks ja tugevaks. Head mitmekesisuse päeva!

Irene Käosaar, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja

 

Kui plaanid sügisest keeleõppega alustada, tule juba täna nõustamisele!

Integratsiooni Sihtasutus nõustab eesti keelt õppida soovivaid täiskasvanuid, aidates neil valida keeleõppeks sobivaid võimalusi.

Nõustajad aitavad analüüsida iga inimese vajadusi ja kogemusi, teha selgeks keeletaseme ning koostavad sobiva keeleõppe plaani. Nõustamise tulemusena on inimesel võimalus saada Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursusele, kui leitakse, et see on sobivaim õppevorm. Sel juhul ei pea ta end ise veebi kaudu konkreetsele kursusele registreerima.

Nõustamine sobib neile, kes

• soovivad alustada või jätkata eesti keele õppimist, kuid vajavad nõu neile sobivate õppevormide ja võimaluste kohta;
• soovivad pääseda Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursustele, mille rühmi komplekteeritakse 2-3 korda aastas;
• soovivad õppida eesti keelt iseseisvalt ja vajavad vastavat informatsiooni.

Nõustamine toimub lisaks Integratsiooni Sihtasutuse büroodele ka telefoni või Skype´i vahendusel.

Lisaks jagavad nõustajad juhiseid ja annavad nõu muudel kohanemise ja lõimumisega seotud teemadel, sh vastavate teenuste ja toetuste kohta.

Nõustamisele registreerimiseks võtke palun nõustajatega ühendust e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999.

Järgmine avalik veebipõhine kursustele registreerumine avaneb 25. augustil. Need, kes läbivad nõustamise enne seda, saavad nõustaja abiga sobiva õppevormi valitud ega pea end enam kursustele eraldi kirja panema.

Esmased vastused keeleõppe võimaluste ja esmast teavet Eestis elamise kohta võid saada ka meie nõuandeveebi kaudu.

Nõustamisteenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“.

 

Kolmandate riikide kodanikele avaneb uus silmaringi laiendav keeleõppe võimalus

Integratsiooni Sihtasutus pakub tasuta eesti keele õpet kolmandate riikide kodanikele: kodakondsuseta inimestele ja neile, kel on muu riigi kui Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna või Šveitsi Konföderatsiooni liikmesriigi kodakondsus. Eesti keele B1 taseme kursused algavad juba septembris ja registreerumiseks tuleb eelnevalt läbida nõustamine Integratsiooni Sihtasutuses.

Kursused on mõeldud neile, kes soovivad omandada B1 keeletaset. Kursus kestab 8-9 kuud ning 200 akadeemilise tunni sisse mahub nii juhendatud õpe kui iseseisev töö, lisaks külastatakse muuseume ja kultuurisündmusi ning tehakse ekskursioone erinevatesse Eesti paikadesse. Õppuritele on keelepraktikaga toeks vabatahtlikud eesti keele oskajad.

Õppija saab valida tavaõppe ja veebikursuse vahel. Tavaõppe tundides saab osaleda Harjumaal ja Ida-Virumaal, teiste piirkondade elanikud saavad osaleda veebikursustel. Kursus lõpeb keeleoskuse testiga ja selle edukale lõpetajale väljastatakse tunnistus kursuse läbimise kohta.

Keelekursust pakutakse kolmandate riikide kodanikele, kes on vähemalt 18 aastat vanad, elavad Eestis seaduslikult või on saamas õigust Eestis seaduslikult elada ning oskavad eesti keelt vähemalt A2 tasemel.

Kursusele pääsemiseks tuleb läbida tasuta nõustamise Integratsiooni Sihtasutuse Tallinna või Narva eesti keele majas. Nõustamisele saab registreeruda tasuta infotelefonil 800 9999 või kirjutades info@integratsiooniinfo.ee.

Projekti kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium. Täpsem info siit.

 

Integratsiooni Sihtasutus abistab Eesti kodakondsust soovijaid ja pakub neile ka keeleõpet

Integratsiooni Sihtasutus nõustab ja juhendab, kuidas Eesti kodakondsust taotleda ning pakub tasuta eesti keele õpet inimestele, kes soovivad saavutada B1 keeletaset Eesti kodakondsuse taotlemiseks. Kursused toimuvad üle Eesti ja seal saavad osaleda need, kellel on teised kodakondsuse saamise eeltingimused täidetud.

Inimesed, kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust ja kes vastavad kodakondsuse andmise tingimustele, saavad tasuta õppida eesti keelt nulltasemelt kuni tasemeni B1. Selleks sõlmib Integratsiooni Sihtasutus soovijaga keeleõppelepingu, mis annab võimaluse tasuta eesti keele õppeks ja õppepuhkuse hüvitise saamiseks ning kohustab õppijat keeleõppe järel Eesti kodakondsust taotlema.

Keeleõpe toimub erinevates linnades üle Eesti, täpne graafik otsustatakse vastavalt sooviavaldustele ja gruppide täituvusele. Õppe pikkus sõltub individuaalsest vajadusest. Iga keeletaseme kursus kestab vähemalt 120 akadeemilist tundi.

Keeleõppes osalemiseks tuleb esitada avaldus, kus saab ära märkida, millises linnas, vormis ja millal on soov eesti keele kursustel osaleda. Pärast avalduse kättesaamist saadab sihtasutus viie tööpäeva jooksul edasised tegevusjuhised. Integratsiooni Sihtasutuse nõustajad on meeleldi abiks tasuta infotelefonil 800 9999 või kirja teel info@integratsiooniinfo.ee. Nõu ja juhiseid tasub küsida juba enne keeleõppe avalduse esitamist!

Detailsem info ja avalduse vorm on leitavad siit.

Tasuta eesti keele õpet saab taotleda vähemalt 15-aastane inimene, kes on elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat, kes ei ole viimase kahe aasta jooksul osalenud riigi rahastatud soovitava taseme eesti keele õppes ja kelle puhul ei esine Eesti kodakondsuse taotlemist takistavaid asjaolusid (Kodakondsuse seadus § 21 lõige 1). Tasuta eesti keele õpet keeleõppelepingu alusel rahastab Siseministeerium.

 

Eesti keele majad loovad suveks mitmekesist keele- ja kultuuriõppeprogrammi

Nii Narva kui Tallinna eesti keele maja planeerivad suveks põnevaid tegevusi eesti keele õppimiseks ja eesti kultuuriga süvitsi tutvumiseks. Siiski – kuna vahetu suhtlusega ühisürituste toimumine sõltub viirusolukorrast ja kehtivatest piirangutest, kujuneb lõplik plaan jooksvalt.

Tallinna eesti keele maja kavandab suvel eesti-inglise kirjandus- ja filmilaagrit Palamusel, väljasõitu Prangli saarele, talukülastusi Kuusalusse ja Vargamäele, eesti toidukultuuri klubi Tallinnas Fotografiskas ja toidutee ringreisi Pärnumaal, arhitektuuriretki, kirjanduslikke jalutuskäike, lauluklubi, fotoklubi Botaanikaaias, muuseumikülastusi nii öösel kui päeval ning Tallinna linnaruumi avastusretki.

Narva eesti keele maja suuremad plaanitavad suveprojektid on traditsiooniliseks keeleõppijate lemmikuks saanud eesti-vene tandemlaager (planeeritud 10.-14. augustiks) ning 20. augustil Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva puhul Narvas korraldatav kooslaulmispidu „Sõida tasa üle silla“.

Kuna kõigi suviste sündmuste toimumine sõltub kehtivatest piirangutest, siis tasub kindlasti jälgida värsket infot veebikalendrist ja Eesti keele maja Facebooki lehelt. Suveüritused toimuvad riigis kehtivaid piiranguid arvestavalt. Täpsem info ning registreerumisvõimalus lisandub sündmuste kalendrisse mai lõpus.

 

Lõppenud praktikaprogramm tõi riigiasutustesse eesti keelest erineva emakeelega tudengid

Aprillis lõppes Integratsiooni Sihtasutuse praktikaprogramm, mille eesmärk oli tutvustada eesti keelest erineva emakeelega tudengitele töövõimalusi riigiasutustes ja julgustada neid tulevikus avaliku sektori ametikohtadele kandideerima. Programmi läbis erinevates ministeeriumides, Riigikantseleis ja Õiguskantsleri Kantseleis kokku 13 noort.

Integratsiooni Sihtasutus viis koostöös Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga läbi programmi, mille raames pakkusid erinevad riigisektori asutused praktikakohti eesti keelest erineva emakeelega bakalaureuseõppe viimase õppeaasta või magistriõppe tudengitele. Praktikante võtsid vastu Riigikantselei, Õiguskantsleri Kantselei ja seitse ministeeriumi: Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium.

Teavitus viidi läbi koostöös Tallinna Ülikooli, TalTechi, Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooliga. Kandideeris 36 seitsme erineva emakeelega tudengit, kellest pakutud 13 praktikakohale said 10 vene emakeelega, üks eesti ja vene emakeelega, üks saksa emakeelega ja üks türgi emakeelega tudeng.

Rohkem infot lõppenud programmi kohta on võimalik leida siit. 

 

Maakonnakeskustes algasid lõimumisteenuste teemalised koolitus- ja arutelupäevad

Integratsiooni Sihtasutus korraldab 15 koolitus- ja arutelupäeva, et tutvustada kohalikele omavalitsustele lõimumis- ja kohanemisvaldkonna teenuseid, veebipõhist lõimumisnõustaja tööriista ning ka teisi uuendusi, mida riik on viimasel ajal arendanud. Arutelu käigus otsitakse iga piirkonna jaoks parimaid koostöölahendusi.

Integratsiooni Sihtasutuse ja Kultuuriministeeriumi esindajate kohtumised kohalike omavalitsuste töötajatega said alguse Harjumaalt, liiguvad Lääne-Virumaale, Järvamaale jne., jõudes septembri alguseks ringiga Raplamaale välja. Sündmus toimub vastavalt olukorrale kas veebiülekande või kokkusaamisena.

Koos otsitakse lahendusi just selles maakonnas kõige teravamatele lõimumise probleemkohtadele ning arutatakse, millised riigi poolt pakutavad kohanemis- ja lõimumisteenused siin kõige tõhusamaks abiks on. Lisaks tutvustatakse erinevaid sujuvamaks kohanemiseks loodud teenuseid, välismaalase teekonda ühelt teenuselt teisele ning uut lõimumisnõustaja e-tööriista LINDA.

Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel 2021. alguseks valminud kohanemis- ja lõimumisteenuste veebikeskkond LINDA muudab lõimumisnõustaja töö sujuvamaks ja kiiremaks. Keskkond, mis koondab ülevaatlikku infot erinevate lõimumisalaste teenuste kohta, annab võimaluse tutvuda erinevate riigi tugiteenustega ning luua iga kliendi jaoks läbitavate teenuste teekonna.

Tegevust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“. Lähemalt saab koolituspäevade kohta lugeda siit.

 

Ootame ettepanekuid traditsiooniliste lõimumispreemiate jagamiseks!

Kuni 13. septembrini saab esitada ettepanekuid lõimimisvaldkonnas läbi viidud projektide eest preemiate jagamiseks. Preemiatega tunnustatakse neid, kes on aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning viinud ellu erineva emakeelega inimeste koostööd toetavaid projekte.

Lõimumispreemiate fond on 4000 eurot: 1000 eurot igas kategoorias. Konkursile on oodatud projektid, mille elluviimine algas alates eelmise aasta 23. septembrist ja mis lõppevad hiljemalt 12.septembril 2021.

Preemiad antakse välja järgmistes kategooriates:

• aasta kultuuritutvustaja (Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride tutvustamine Eesti avalikkusele);
• aasta sillalooja (eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine);
• aasta sõnumikandja (lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu);
• aasta säde (isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas).

Taotlusi saab esitada mitmes kategoorias, sel juhul peavad erinevates kategooriates olema esitatud erinevad projektid või tegevused. Preemiale võivad kandideerida nii Eestis registreeritud juriidilised isikud kui siin elavad füüsilised isikud, kes ei ole viimase kolme aasta jooksul lõimumispreemiat juba saanud. Ettepaneku tegemise taotlusvorm ja konkursi juhend asuvad Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel.

Lõimumisvaldkonna 2020.-2021. aasta preemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium. Preemiate saajad kuulutab välja kultuuriminister 2021. aasta lõpus ja need avalikustatakse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

 

Osale mitmekesisuse päeva Facebooki loosimängus!

Täna, 12. mail, on mitmekesisuse päev. Meil on, mida tähistada! Eesti pea 200 rahvusest elanikud rääkisid 2020. aastal kokku 231 erinevat emakeelt panustades igaüks omal moel meie kultuuriruumi rikastamisse.

Tähtpäeva puhul kuulutasime välja mängu, mille auhindadeks on maitseelamused erinevates rahvusrestoranides. Mängu leiad Integratsiooni Sihtasutuse Facebooki lehelt, selles saab osaleda kuni 19. mai lõunani.

 

 

 

Meie hanked ja taotlusvoorud

Info hetkel avatud hangete ja taotlusvoorude kohta on toodud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel. https://integratsioon.ee/konkursid. Lähiajal kuulutame välja ka uue ideekorje lõimumisalaste koostöötegevuste läbiviimiseks.

Alates 2021. aasta algusest on Integratsiooni Sihtasutus viinud läbi kuus taotlusvooru eesmärgiga toetada ja viia ellu erinevaid lõimumisvaldkonna projekte.

Taotlusvoorude tulemusena on näiteks toetust saanud 22 rahvuskaaslaste kultuuriseltside projekti välisriikides, 22 rahvusvähemuste kultuuri tutvustavat projekti, 10 Ida-Virumaal toimuvat spordi- ja kultuuriürituste projekti, 4 projekti pereõppe korraldamiseks ning 13 lõimumisele suunatud spordi- ja kultuuriüritust üle Eesti. Ideekorje raames on välja valitud 14 ideed lõimumisalaste koostöötegevuste läbiviimiseks.

Hangete tulemusena selgusid partnerid väliseesti noorte laagrite läbiviimiseks ning 20. augustil Narvas Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevale pühendatud kooslaulmispeo korraldamiseks.

 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist.

 

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.

Sisukord:

Irene Käosaar: 2021. aasta on paindlikkuse ja värske pilgu aasta – lootuste aasta

20. jaanuaril algab registreerimine Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursustele

Nõustaja aitab leida keeleõppesse õige tee

Keelerulett: eesti keele keskkond kodust lahkumata

Keelesõber tuleb keeleõppijatele taas appi

Keeleklubid ootavad uusi liitujaid

Tandemkooris saab lauldes harjutada eesti ja vene keelt

Kogemuskohtumised aitavad tagasipöördujatel Eesti eluga kiiremini kohaneda

Integratsiooni Sihtasutus sai vabatahtliku sõbra märgi

Avatud hanked ja taotlusvoorud

Meie kalender

Meie uudised

 

Irene Käosaar: 2021. aasta on paindlikkuse ja värske pilgu aasta – lootuste aasta

Integratsiooni Sihtasutuse „uus hingamine“ algas aastal 2018, kui Vabariigi Valitsus tegi meile ülesandeks luua eesti keele majad Tallinnasse ja Narva. Kaks aastat tihedat tööd majade ülesehitusel, nii füüsilise keskkonna kui sisu ja inimeste mõttes, hakkas tulemusteni jõudma. 2019. aastal avasime mõlemad majad ning meie õpetajad alustasid täistuuridel tööd. Tundus, et stabiilsus ja töörahu on saabunud.

Ja siis saabus kevad 2020 – kevad, kuhu olime planeerinud hulga uusi tegevusi meie õppijatega, muuhulgas uute õpetajate värbamise ja koolitamise alustamisega. Kuigi siiani olid meie tegevused suunatud peamiselt sellele, et inimesi ühte ruumi ja keskkonda kokku tuua, suutsime reageerida kiiresti – mõne nädalaga olime viinud oma peamised tegevused (eesti keele õpe ja nõustamine) veebi ning ka partnereid toetanud digiõppele üleminekus.

Meil on väga hea meel, et suutsime uues olukorras kohaneda nii, et praktiliselt kõik meie tegevused jätkusid: kuulutasime plaani kohaselt taotlusvoore ja toetasime erinevaid organisatsioone ja projekte lõimumisvaldkonnas, jätkasime keeleõppega, pakkudes esimest korda veebikursustel osalemist, pakkusime nõustamisteenuseid e-kanalites, leidsime uusi veebipõhiseid keele harjutamise võimalusi ning saime kokku ka märkimisväärse vabatahtlike väe keeleõppijate aitamiseks.

Ka sel aastal maailmas ja Eestis toimuvast tulenevalt jätkame kohanemise ning tegevuste ja teenuste edasiarendamisega, sest praegu ei tea meist keegi, kas ja millal me saame naasta oma eelmise elu juurde. Alustame aastat taas tasuta keelekursustele registreerimisega, kus suurem õppetegevuse maht toimub seekord veebis. Pakume keeleõppijatele keele harjutamisega tuge meie vabatahtlike keelementorite abil Keelesõbra ja Keeleruleti programmis. Jätkame seni populaarsetega ja leiame uusi põnevaid võimalusi keele harjutamiseks nii virtuaalselt kui ka vahetult, kui selleks tekib võimalus. Oleme paindlikud lõimumisele, kontaktide loomisele, eesti ja rahvusvähemuste kultuuri arendamisele suunatud projekte toetades.

Sel aastal valmiv lõimumismonitooring annab meile värske pildi lõimumisvaldkonda panustavate organisatsioonide tehtud töö mõju osas ning näitab suunad edasiste arengute planeerimiseks. Värske pildi saamiseks keskendume rohkem meie keeleõppijate, teenuste kasutajate ja partnerite tagasiside saamisele ja sellest tulenevalt ka enesearengule. Viime sel aastal läbi ka eesti keele majade tegevuste mõjuanalüüsi ja rahulolu-uuringu nii oma maja inimeste kui partnerite osas – meile on väga oluline, et teeme õigeid asju, et teeme neid hästi ja hoolivalt.

„Kvaliteet kõiges“ on ka sel aastal meie juhtmõtteks. Meie õpetajad pakuvad keeleõppijatele kaasaegsetel meetoditel põhinevat õpet, selleks tegeleme regulaarselt õpetajate täiendkoolitustega. Parema nõustamise kvaliteedi tagamiseks arendame klientide ja nõustamise haldamise süsteemi. Täiustame veebipõhise kursustele registreerimise lahenduse. Taotlusvoorudes ja riigihangetes esitatud taotluste ja pakkumuste läbipaistvaks ning objektiivseks hindamiseks kaasame konkursi tulemusena moodustatud hindamiskomisjoni. Arendame meie infokanaleid selliselt, et kõik meie sihtrühmad saaksid paremini kätte vajaliku info.

Oleme pidevas arengus ja õpime iga päev nii omaenda tegevusi läbi viies, meie partneritelt ja õppijatelt ning oleme paindlikud arvestamaks ühiskonnas toimuvat.

Irene Käosaar, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja

 

20. jaanuaril algab registreerimine Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursustele

20. jaanuaril kell 10 algab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel www.integratsioon.ee avalik registreerimine tasuta eesti keele kursustele. Kursustele saavad registreeruda täiskasvanud alates 18. eluaastast ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Kokku alustab või jätkab jaanuaris-veebruaris tasuta keeleõpet 1344 inimest.

Eesti keele huvilistele pakub Integratsiooni Sihtasutus B1-, B2- ja C1-tasemel veebikursustel 285 õppekohta ning A1-C1-tasemel kontaktõppe kursustel 375 õppekohta ehk kokku saab avaliku registreerimise kaudu õppima 660 inimest. Lisaks said keeleõppesse veel 684 inimest, kes läbisid 2020. aastal Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe alase nõustamise või jätkavad keeleõpet pärast edukalt läbitud eelmise taseme kursust. Kokku saab jaanuaris-veebruaris tasuta keeleõpet alustada või jätkata 1344 inimest.

„Keeleõppe alustamiseks Integratsiooni Sihtasutuse tasuta kursustel on kaks võimalust: avaliku veebipõhise registreerimise kaudu kaks korda aastas või läbides meie juures tasuta nõustamise. Nõustamise käigus selgitame välja inimese õpikogemuse ja keeleõppe vajaduse ning pakume võimalusi asuda esimesel võimalusel õppima kas Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majades või teiste partnerite juures,“ selgitas Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi. „Neile, kes ei jõua ennast kirja panna kursusele avaliku registreerimise käigus, soovitamegi pöörduda meie nõustajate poole ja uurida teisi võimalusi keeleõppe alustamiseks,“ lisas Jana Tondi.

Kursusele saab registreeruda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. ID-kaardiga registreerujal on oluline meeles pidada, et kaardi kasutamiseks läheb vaja toimivat kaardilugejat ja PIN1-koodi ning veenduda, et kaardi sertifikaat kehtib ja arvutisse on paigaldatud ID-tarkvara.

Kursuste tunniplaaniga saab juba praegu tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel. Lisaks saab sihtasutuse veebis eelnevalt tutvuda ka kursustele registreerimise reeglitega ning testida oma keeleoskust.

Nõustamisele registreerimiseks tuleb võtta nõustajatega ühendust e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999.

Järgmine registreerimine Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursustele toimub augustis 2021.

Eesti keele õpet Integratsiooni Sihtasutuse kursustel rahastab Kultuuriministeerium.

 

Nõustaja aitab leida keeleõppesse õige tee

Integratsiooni Sihtasutus nõustab eesti keelt õppida soovivaid täiskasvanuid, aidates neil valida keeleõppeks sobivaid võimalusi.

Nõustamine sobib neile, kes

• soovivad alustada või jätkata eesti keele õppimist, kuid vajavad nõu neile sobivate õppevormide ja võimaluste kohta;
• soovivad pääseda Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursustele, mille rühmi komplekteeritakse 2-3 korda aastas;
• soovivad õppida eesti keelt iseseisvalt ja vajavad vastavat informatsiooni.

Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade nõustajad aitavad analüüsida iga inimese vajadusi ja kogemusi, teha selgeks keeletaseme ning koostavad sobiva keeleõppe plaani. Nõustamise tulemusena on inimesel võimalus saada Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursusele, kui leitakse, et see on sobivaim õppevorm. Sellisel juhul ei pea ta enam kursusele kohta taotlema avalikul veebiregistreerimisel.

Nõustamine toimub lisaks Integratsiooni Sihtasutuse büroodele ka telefoni või Skype´i vahendusel.

Lisaks jagavad nõustajad juhiseid ja annavad nõu muudel kohanemise ja lõimumisega seotud teemadel, sh vastavate teenuste ja toetuste kohta.

Nõustamisele registreerimiseks võtke palun nõustajatega ühendust e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999.

Esmased vastused keeleõppe võimaluste ja esmast teavet Eestis elamise kohta võid saada ka meie NÕUANDEVEEBI kaudu.

Nõustamisteenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“.

 

Keelerulett: eesti keele keskkond kodust lahkumata

Keelerulett on Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade õpetajate ja mentorite koostöös toimuv virtuaalsete kohtumiste sari, mis toob kokku eesti keelt harjutada soovivad inimesed lühivestluste formaadis Zoomi keskkonnas.

Keeleruletis osalejad saavad piiratud aja jooksul vestelda eesti keeles juhuslikus grupis etteantud teemadel. Pärast seda vahetatakse gruppi ja algab uus vestlus uuel teemal. Vestlustes osalevad nii keeleõppijad kui ka eesti keelt emakeele tasemel oskavad mentorid.

Kõik vestlused toimuvad Zoomi keskkonnas. Keeleruletis on võimalik selle aasta I poolaastal osaleda 26. jaanuaril, 9. veebruaril, 23. veebruaril, 9. märtsil, 23. märtsil, 6. aprillil, 20. aprillil, 4. mail ja 18. mail kell 18-19.

Registreerimise info lisame jooksvalt eesti keele maja Facebooki lehele  ja Integratsiooni Sihtasutuse veebilehe sündmuste kalendrisse.

Zoomi kohtumise aadressi saadame osalema registreerunutele Keeleruleti toimumise päeval.

 

Keelesõber tuleb keeleõppijatele taas appi

Veebruarist jätkub keelesõprade kokku juhatamine Integratsiooni Sihtasutuse Keelesõbra programmi raames, kus vabatahtlikud eesti keele mentorid aitavad keeleõppijatel kõnekeelt harjutada, vesteldes nendega regulaarselt e-kanalite kaudu erinevatel teemadel.

Eelmise aasta kevadel sai alguse Keelesõbra programmi I etapp, mis kestis 19. maini, ühendades 885 inimest eesti keele õppimise ja harjutamise eesmärgil. 410 vabatahtlikku mentorit, kes vastasid sotsiaalmeedias levitatud üleskutsele, aitasid 475 eesti keele õppijal lihvida suhtluskeele oskust virtuaalsete vestluste kaudu. Programm aitas paljudel keeleõppijatel eesti keele oskust parandada ning saada rohkem julgust eesti keeles suhtlemisel.

“Kuna programmi I etapi tulemused olid üle ootuste positiivsed, jätkame keelesõprade kokkuviimisega ka sel aastal. Paljud keelesõbrad on ühenduses olnud läbi suve ja sügise tänase päevani, aga ka üksjagu uusi huvilisi on endast märku andnud. Nii tegimegi eelmise aasta lõpus vabatahtlikele keelementoritele uue üleskutse anda teada oma soovist ja võimalustest keeleõppijaid suhtlusega aidata. Praeguseks on valmisolekust keelt õppivatele inimeste appi tulla teada andnud juba 130 vabatahtlikku ning veebruaris saame nende abi juba pakkuda ka keeleõppijatele,“ ütles Keelesõbra programmi juht, Integratsiooni Sihtasutuse Tallinna eesti keele maja koostöötegevuste koordinaator Ave Landrat.

Keelesõbra programmis osalemise võimaluste kohta teavitab Integratsiooni Sihtasutus keeleõppijaid oma veebilehe ja Facebooki kaudu.

Vabatahlikud saavad programmi panustamise võimaluste kohta lisainfot SIIT.

 

Keeleklubid ootavad uusi liitujaid

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid pakuvad aastaringselt eesti keele õppe huvilistele täiendavaid võimalusi keeleoskuse arendamiseks ja kõnekeele harjutamiseks. Avatavate klubide nimekiri uueneb pidevalt ning klubides osalemiseks saab registreeruda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid on mõeldud eelkõige neile, kes juba oskavad eesti keelt kesk- või kõrgtasemel, kuid vajavad täiendavat harjutamist ja julgustust, et vabamalt eesti keeles rääkida. Klubid sobivad hästi just neile, kes tahavad keelt osata B2- või C1-tasemel või valmistuda B2- või C1-taseme eksami suuliseks osaks.

Klubides saavad osaleda täiskasvanud alates 18. eluaastast, kes on sooritanud eesti keele tasemeeksami B2- või C1-tasemel või kesk- või kõrgtasemel (vt keeleseaduse § 39) ning saavad seda tõendada riikliku tasemeeksami sooritamise tunnistusega.

Integratsiooni Sihtasutus korraldab -klubisid Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“.

 

Tandemkooris saab lauldes harjutada eesti ja vene keelt

Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja loodud tandemkooris saavad eesti ja vene keelt lauldes harjutada 45 keeleõppijat, kellest enamik on pärit Ida-Virumaalt, kuid on ka osalejaidTartust ja Tallinnast.

Tandemkoori idee kasvas välja eelmise aasta suvel toimunud tandemlaagrist, kus eesti ja vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed said koos aega veetes üksteist aidata ka keelte õppimisega.

Eelmise aasta sügisel viidi läbi konkurss tandemkoori lauljate valimiseks ning paljude kandidaatide seast sai valitud 45 eesti ja vene emakeelega inimest koos laulmiseks ja keelte õppimiseks.

Koori esimene kokkusaamine toimus detsembri lõpus. Kogunemiste piirangute tõttu toimus kohtumine virtuaalselt, koorijuhid kuulasid ära koorilauljate hääleulatuse ning kooriliikmetel avanes juba esimene võimalus õpitavat keelt harjutada väikestes gruppides vesteldes, endast ja muusikast rääkides.

„Projektis osalejad olid väga rõõmsad võimaluse üle omavahel rohkem tuttavaks saada ja ebatraditsioonilisel viisil keeleõpingutega alustada. Kõik igatsevad väga koos laulda ja vahetult suhelda, loodame, et selline võimalus sel aastal ka avaneb,“ ütles tandemkoori projektijuht, Narva eesti keele maja õpetaja Pille Maffucci. „Kui olud võimaldavad, plaanime lisaks laulmisele tandemkooriga ka mitmeid kultuurilisi väljasõite Eesti erinevatesse paikadesse, et põhjalikumalt tutvuda eesti kultuuri ja ajalooga,“ lisas Pille Maffucci.

Praeguses etapis toimub tandemkoori tegevus veebis: koorijuhid saadavad lauljatele kodutööks häälerühmade partiid ja noodid ning annavad juhiseid distantsilt.

Projekti lõpp-eesmärgiks on osaleda 20. augustil 2021 Narvas toimuval kooslaulmispeol.

 

Kogemuskohtumised aitavad tagasipöördujatel Eesti eluga kiiremini kohaneda

Eelmise aasta oktoobrist korraldas Integratsiooni Sihtasutus Eestisse tagasipöördunute kohanemist toetavaid kohtumisi, kus rohkem kui 150 tagasipöördujat ja teistes riikides elavat rahvuskaaslast said omavahel jagada kogemusi ja praktilist infot Eestis uue eluga kohanemisel. Kogemuskohtumised jätkuvad ka sel aastal.

Kokkusaamistel oli osalejatel võimalik kuulata, kuidas teised tagasipöördujad on Eestis kohanemisel hakkama saanud, saada vajalikku infot ja tuge oma elu paremaks korraldamiseks, jagada oma kogemusi, rõõme ja muresid ning ning leida uusi sõpru.

„Kohtumistel käisid tagasipöördujad väga erinevatest riikidest oma väga põnevate lugudega. Kaasasime omalt poolt partneriks ka Eesti Töötukassa karjäärikeskuse, paar kohtumist toimuski nende juures ning seal oli muuhulgas juttu tööturu võimalustest ja karjääri valikutest,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse rahvuskaaslaste nõustamisteenuse valdkonnajuht Kaire Cocker.

„Kahjuks jäi koroonaviiruse leviku tõttu nii mõnigi kontaktkohtumine ära, kuid samas andis see võimaluse kohtumisi veebis läbi viia ja kaasata üleilmselt tagasipöördumist planeerivaid inimesi Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Ühendkuningriigist, Taanist, Hollandist jne. Kõik nad tundsid huvi Eesti elu vastu ning soovisid kohtuda teiste eestlastega,“ lisas Kaire Cocker.

Järgmine tagasipöördujate kogemuskohtumine toimub 21. jaanuaril Zoomis, lisainfo on toodud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel. Kohtumisel jagame infot tagasipöördumise asjaajamise ja toetuste teemadel, külalisena annab ülevaate tööturu olukorrast ja hüvitistest Töötukassa spetsialist Marta Traks.

Järgmiste kogemuskohtumiste toimumisaegadest teavitame peatselt oma kodulehekülje kaudu.

Integratsiooni Sihtasutus nõustab tagasipöördujaid, kellel on tekkinud huvi ja soov Eestisse tagasi pöörduda ning ka neid, kes on juba alustanud uut elu Eestis. Nõustaja aitab planeerida sujuvamat tagasipöördumist Eestisse. Lisainfo nõustamise kohta on toodud SIIN.

Integratsiooni Sihtasutusest saab ka taotleda tagasipöördumise kulutuste leevendamiseks sotsiaal-majanduslikku tagasipöördumistoetust.

 

Integratsiooni Sihtasutus sai vabatahtliku sõbra märgi

Jaanuari alguses andis rahvastikuminister Riina Solman Integratsiooni Sihtasutusele üle vabatahtliku sõbra märgi. See on kvaliteedimärgis, mis on tunnustuseks vabatahtlike läbimõeldud kaasamise eest, mis toimub vabatahtliku tegevuse hea tavaga kooskõlas.

Koostöö vabatahtlikega sai Integratsiooni Sihtasutuses tuule tiibadesse Keelesõbra programmi ellu kutsumise läbi. Möödunud aasta kevadel tegime vabatahtlikele üleskutse asuda appi keeleõppijatele eesti keele mentoritena, et toetada neid eesti keele harjutamisel. Üleskutse peale reageeris lausa 410 vabatahtlikku, kes aitasid kõnekeelt harjutada 475 eesti keele õppijal, vesteldes nendega regulaarselt erinevatel elulistel teemadel e-kanalites.

Keeleõppijate tagasiside põhjal on nad elava suhtluse tulemusena saanud kõvasti innustust ja julgust juurde, et eesti keeles rohkem rääkida ja seda edasi õppida. Osalejate sõnul tõi Keelesõbra programm erineva emakeelega inimesi üksteisele lähemale.

Täname kõiki meie vabatahtlikke! Märgis on meile suureks innustuseks, et paljude toredate inimestega koos teha ka edaspidi Eesti sidusamaks ja panna eesti keel rohkem kõlama.

Keelesõprade kokkuviimisega jätkame kindlasti ka sel aastal. Loe Keelesõbra programmist SIIN.

Vabatahtliku sõbra märki annab välja Eesti Külaliikumine Kodukant koos Siseministeeriumiga.

 

Avatud hanked ja taotlusvoorud

Integratsiooni Sihtasutuse välja kuulutatud hangete ja taotlusvoorudega saab tutvuda SIIN.

 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud KALENDRIST.

 

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.

Sisukord:

Irene Käosaar: Selle õppeaasta märksõnadeks on kvaliteet, metoodilisus ja uuendusmeelsus

Septembris alustas tasuta eesti keele õpinguid 2560 inimest

Eesti keele majades saab eesti keelt harjutada lauldes ja kokates

Keelekohvikud ja -klubid ootavad uusi liitujaid!

Nõustaja aitab leida keeleõppesse õige tee

Sotsiaaltöö valdkonna töötajad saavad eesti keele praktikat töölähetuses

Valminud on hea tava täiskasvanutele eesti keele õpetamisel

Vaata keeleõppijate osalusel valminud räpiooperit „Karma“

Tagasipöördujate kogemuskohtumised tulevad taas

12.-13. novembril toimub rahvusvahelisele lõimumiskonverents

16.-27. novembril toimub kodanikupäeva e-viktoriin

Tutvu Kultuuriministeeriumi septembri uudiskirjaga

Avatud hanked ja taotlusvoorud

Meie kalender

Meie uudised

 

Irene Käosaar: Selle õppeaasta märksõnadeks on kvaliteet, metoodilisus ja uuendusmeelsus

Ikka on nii, et 1. jaanuar on küll tähtis päev, aga tegelik, see kuldkollane ja sädelev ning saaki täis aasta algab septembris. Nii ka meil, ja seda rõõmsamalt, et juba kolmandat õppeaastat koos meie oma õpetajate ja eesti keele majade hooajaga!

Sihtasutuse selle aasta sügis on alanud hoogsalt räpiooperiga „Karma“. Selle energilise noodiga seame enda selle aasta peamiseks eesmärgiks meie tegevuste mõju analüüsimise ja kvaliteedi tõstmise. Meie jaoks tähendab see meie õppijate, tegevustes osalejate ja partnerite poole veelgi sammukese lähemale tulekut – ikka nii, et teeksime seda, mis kõige olulisem, kõige enam ühiskonna sidusust suurendav ning inimeste hinge „olen väärtuslik ja oluline“ rõõmu tooks.

Just räpiooper „Karma“ on nii mõneski mõttes oluline verstapost, tähistades uut etappi eesti keele õpetamises: uusi õpperühmasid ja õppijaid, uusi õppemeetodeid ja formaate, uusi küsimusi ja vastuseid.

Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majad töötavad sel õppeaastal täistuuridel. Kui eelmisel aastal loksutasime veel tegevusi ja juhtimist paika, siis sel aastal pakume keeleõppijatele stabiilselt kõikvõimalike keeleõppeteenuste maksimumi. Meie meeskond on komplekteeritud, sügisel lisandus veel viis uut õpetajat. Keelemajades toimuvad iga päev eesti keele kursused ja põnevad üritused, kus igaüks saab eesti keeles suhtlemist harjutada. Jätkame ka uute keeleõppeformaatidega eksperimenteerimist. Pakume aina rohkem abi ja nõu neile, kes on huvitatud keeleõppe alustamisest või jätkamisest, aidates koostada sobivat keeleõppeplaani.

Koostöös kultuuriministeeriumi ja eesti keele majade nõukodadega sõnastasime hea tava täiskasvanutele eesti keele õpetamisel, mis lähtub kaasaegsest õpikäsitusest ning parimatest keele õpetamise kogemustest. Hea tava on lähtealuseks nii meie õpetajatele ja piirkondlikele eestvedajatele kui ka kõigile keelefirmade õpetajatele, kes tegutsevad Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud hangete alusel. Kuna meil on aastatepikkune täiskasvanutele eesti keele õpetamise ja erinevate metoodikate kasutamise kogemus, julgeme nende põhimõtete järgimist soovitada ka kõikidele teistele asutustele ja organisatsioonidele, kes õpetavad täiskasvanutele eesti keelt.

Selle õppeaasta märksõnadeks on meie jaoks kvaliteet, metoodilisus ja uuendusmeelsus: arendame pidevalt ennast, et igaüks, kes meie poole pöördub, saaks just sellist abi, mida ta vajab; kasutame kaasaegseid ja efektiivseid meetodeid, mis aitavad keeleõppijatel oma eesmärke saavutada; me oleme avatud uutele ideedele ja oleme valmis katsetama selle nimel, et aidata eesti keelel veel rohkem levida.

Ilusat alanud õppeaastat kõigile!

Irene Käosaar, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja

 

Septembris alustas tasuta eesti keele õpinguid 2560 inimest

Augustis toimunud Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursustele avaliku registreerimise tulemusena alustas septembris eesti keele õpinguid 2560 täiskasvanut. Järgmine võimalus kursustele registreerumiseks avaneb järgmise aasta jaanuaris, kui Integratsiooni Sihtasutus pakub üle 1000 õppekoha.

Keeleõpe on alanud 160 kursusel A1-, A2-, B1-, B2- ja C1-tasemel. Eesti keele kursused toimuvad Tallinnas, Narvas, Maardus, Keilas, Tartus, Pärnus, Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Ahtme linnaosas.

Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele kursused kestavad vähemalt 120 akadeemilist tundi ning toimuvad 2-3 korda nädalas. Keelekursus koosneb auditoorsetest kontakttundidest, õppekäikudest, õppija iseseisvast tööst ja muudest keeleõpet toetavatest tegevustest, nagu keeleõppemängud keelepraktika eesmärgil.

Keeleõpet viivad läbi hanke raames välja valitud keeleõppefirmad.

Täiskasvanute tasuta eesti keele õpet rahastab Kultuuriministeerium.

 

Eesti keele majades saab eesti keelt harjutada lauldes ja kokates

Integratsiooni Sihtasutuse Tallinna ja Narva eesti keele majade juhid Hedvig Evert ja Anna Farafonova jagavad infot eesti keele harjutamise võimaluste kohta, mida keelemajad alanud õppeaastal pakuvad.

Kuidas on keelemajades uus õppetöö hooaeg alanud?

Hedvig Evert: Tallinna eesti keele maja avas sellel sügishooajal 20 õppegruppi, kus asus õppima 309 inimest. Õppegrupid avasime tasemetel A1-B2. Meil on kokku nüüd kaheksa õpetajat, sest meiega liitus sügisel kaks uut õpetajat. Samuti on meie meeskonnas nüüd koostöötegevuste koordinaator, kes veab Keeleruletti, Keelesõbra projekti ja vabatahtlike programmi, loob koostöösuhteid Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas ning hakkab edaspidi aina rohkem koordineerima toetavaid tegevusi keelemajade sees ja ümber. Tänu varakult laekunud uutele õpikutele ja põnevatele keeleõppemängudele ning paika loksunud tunniplaanidele on õppetegevus saanud alata kenas rütmis.

Anna Farafonova: Narva eesti keele majas alustas sel sügisel õpet 13 õpperühma A1-C1-tasemetel, millest üks on häälduskursuse õpperühm, kus osalevad Narva lasteaedade eesti keele kui teise keele õpetajad. Kokku õpib praegu eesti keelt meie juures 200 inimest. Alates septembrist on Narva eesti keele maja õpetajate meeskond kasvanud, meiega liitus veel kolm õpetajat. Praegu töötab Narva eesti keele majas kokku kaheksa õpetajat.

Selle hooaja kõige tähtsam ja kuulsaim projekt on kindlasti räpiooper „Karma“, mille esietendus toimus 19. septembril. Räpiooperi osatäitjateks oli 30 keeleõppijat, kellel puudus seni laval esinemise kogemus. Otsime Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majades pidevalt uusi põnevaid keeleõppe võimalusi ning siit tekkis ka uue loomingulise keeleõppe projekti mõte, kus keelt saab õppida näideldes ja räppides. Olen selle tulemuse üle väga uhke ja rõõmus – oli uhke tunne, kui nägin, kui julgelt ja enesekindlalt meie keeleõppijad laval publiku ees eesti keeles räppisid.

Mida põnevat sel poolaasta eesti keele maja külastajatele pakute?

Hedvig Evert: Esimeste tundide toimumise ajaks oli keelemajades valminud ka keeleõpet toetavate tegevuste ja ürituste kava, mis pakub mitmeid eelmistel perioodidel populaarseid, kuid kevadel eriolukorra tõttu katkema pidanud tegevusi, nagu pärimuskultuuri õpikojad, suhtlusklubi lastevanematele „Võti eesti keelde“, lugemisklubi, õpikoda Meedia 24, kokanduse ja keraamika õpikojad. Uute tegevustena on kavas virtuaalne Keelerulett, Pärnus toimuv kokandus- ja kultuuriklubi „Maailma rahvaste toidud“, matkamise metsamäng, Eesti Vabaõhumuuseumis toimuvad õppepäevad „Eestlaste pühade traditsioonid“, suhtlusklubid nii algajatele kui edasijõudnutele, muuseumireeded ning vestlusõhtud põnevate persoonidega. Novembris alustab ka eesti filmide programm koostöös kinoga Sõprus, kus filmilinastusele järgneb aruteluring sama filmi näitlejate eestvedamisel.

Anna Farafonova: Jätkame ka Narvas põnevate tegevustega, mille vastu on keeleõppijatel alati suur huvi. Igal kolmapäeval toimub Narvas uus tore üritus: kohtumine huvitava külalisega, filmi- või mänguõhtu, plaanis on korraldada ka pereüritusi. Septembris toimusid näiteks koostöös Matsalu loodusfilmide festivaliga filmipäevad, kus näitasime loodusfilme ja korraldasime arutelusid keskkonnateemadel. Kord kuus laupäeviti toimuvad koostöös Rahvuskultuuri Keskusega Eesti kultuuri õpikojad. Koostöös TalTechi Virumaa kolledžiga korraldab Narva eesti keele maja Kohtla-Järvel filmiõhtuid, lauamängude õhtuid ja keelejälgijate kohtumisi nende inimeste jaoks, kes õpivad keelt iseseisvalt kodus ning hiljem arutavad koos juhendajaga tulemusi. Lisaks sellele jätkame ka tandemõppega nii Kohtla-Järvel kui ka Sillamäel. Suvel toimus tandemlaager, kus kohtusid eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed teiste emakeeltega inimestega ning õppisid nädala jooksul koos keeli. Sealt tuli idee panna kokku tandemkoor, praegu tegeleme selle projekti planeerimisega.

Tutvu eesti keele harjutamiseks mõeldud ürituste kavadega siin:

• Tallinna eesti keele maja üritused
• Narva eesti keele maja üritused

 

Keelekohvikud ja -klubid ootavad uusi liitujaid!

Eesti keele kohvikud ning eesti keele ja kultuuri tundmise klubid pakuvad aastaringselt eesti keele õppe huvilistele täiendavaid võimalusi keeleoskuse arendamiseks ja kõnekeele harjutamiseks.

Keelekohvikud

Keelekohvikud pakuvad võimalust harjutada eesti keelt mõnusas õhkkonnas väljaspool klassiruumi ning sobivad neile keeleõppijaile, kes soovivad kasvatada eesti keeles suhtlemisel julgust ja enesekindlust või kellel on soov analüüsida oma keeleõppimise viise ja saada tuge. Keelekohviku formaat sobib eelkõige neile, kes ei saa iga nädal regulaarselt keeleõppes osaleda ning kes soovivad rohkem iseseisvalt õppida. Keelekohvikud toimuvad aastaringselt üle Eesti: Tallinnas, Keilas, Maardus, Paldiskis, Jõhvis, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Narvas, Narva-Jõesuus, Sillamäel, Tapal, Haapsalus, Pärnus, Tartus ja Valgas.

Keelekohvikutes saab osaleda kogu aeg.

Keelekohvikute toimumise ajakavaga tutvuda ja osaleja ankeeti täita saab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel SIIN.

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid on mõeldud eelkõige neile, kes juba oskavad eesti keelt kesk- või kõrgtasemel, kuid vajavad täiendavat harjutamist ja julgustust, et vabamalt eesti keeles rääkida. Klubid sobivad hästi just neile, kes tahavad keelt osata B2- või C1-tasemel või valmistuda B2- või C1-taseme eksami suuliseks osaks.

Klubides saavad osaleda täiskasvanud alates 18. eluaastast, kes on sooritanud eesti keele tasemeeksami B2- või C1-tasemel või kesk- või kõrgtasemel (vt keeleseaduse § 39) https://www.riigiteataja.ee/akt/131122015022?leiaKehtiv ning saavad seda tõendada riikliku tasemeeksami sooritamise tunnistusega.

Avatavate klubide nimekiri uueneb pidevalt ning klubides osalemiseks saab registreeruda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel SIIN.

Integratsiooni Sihtasutus korraldab keelekohvikuid ja -klubisid Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“.

 

Nõustaja aitab leida keeleõppesse õige tee

Integratsiooni Sihtasutus nõustab eesti keelt õppida soovivaid täiskasvanuid, aidates neil valida keeleõppeks sobivaid võimalusi.

Nõustamine sobib neile, kes

• soovivad alustada või jätkata eesti keele õppimist, kuid vajavad nõu neile sobivate õppevormide ja võimaluste kohta;
• soovivad pääseda tasuta eesti keele kursustele, kuid ei saa või ei soovi läbida Integratsiooni Sihtasutuse veebipõhist registreerimist, mis toimub 2-3 korda aastas;
• soovivad õppida eesti keelt iseseisvalt ja vajavad vastavat informatsiooni.
   

Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade nõustajad aitavad analüüsida iga inimese vajadusi ja kogemusi, teha selgeks keeletaseme ning koostavad sobiva keeleõppe plaani. Nõustamise tulemusena on inimesel võimalus saada Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursusele, kui leitakse, et see on sobivaim õppevorm. Sellisel juhul ei pea ta enam kursusele kohta taotlema avalikul veebiregistreerimisel.

Nõustamine toimub lisaks Integratsiooni Sihtasutuse büroodele ka telefoni või Skype´i vahendusel.

Lisaks jagavad nõustajad juhiseid ja annavad nõu muudel kohanemise ja lõimumisega seotud teemadel, sh vastavate teenuste ja toetuste kohta.

Nõustamisele registreerimiseks võtke palun nõustajatega ühendust e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999.

Esmased vastused keeleõppe võimaluste ja esmast teavet Eestis elamise kohta võid saada ka meie NÕUANDEVEEBI kaudu.

Nõustamisteenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“.

 

Sotsiaaltöö valdkonna töötajad saavad eesti keele praktikat töölähetuses

Oktoobrist pakub Integratsiooni Sihtasutus eesti keele praktika läbimist lähetuses 30 Tallinna, Harjumaa ja Ida-Virumaa sotsiaaltöö valdkonna töötajale, kelle emakeel on eesti keelest erinev keel. Ligi kuu kestvale keelepraktikale on oodatud kohalike omavalitsuste asutuste sotsiaaltöötajad, hooldustöötajad ja ametnikud, kes valdavad eesti keelt vähemalt algtasemel.

Projekti eesmärk on pakkuda töötajatele tuge, julgustada eesti keeles suhtlema ning astuma samme töökohal vajamineva eesti keele oskuse saavutamiseks.

Tasuta keelepraktikale saavad minna vähemalt A2-tasemel eesti keele oskusega töötajad ning ametnikud. Lähetused kestavad ligi kuu ning toimuvad viie kuu vältel veebruari lõpuni 2021.

Lähetused ja keelepraktika võivad toimuda Eesti erinevates maakondades, v. a Tallinn, Harjumaa ja Ida-Virumaa. Tööandja saadab oma töötaja lähetusse tavapäraseid tööülesandeid täitma ja sealjuures eesti keelt õppima. Enne lähetust lepib töötaja koostöös eesti keele õpetajaga kokku peamised keeleõppe eesmärgid, arenguvajadused ja õppimise viisid ning koos sõnastatakse töötajale jõukohane õpiplaan. Töötaja praktiseerib eesti keelt mõnes sotsiaaltöö valdkonna asutuses 20 tööpäeva ja kahe nädalavahetuse vältel, kokku 24 päeva. Kahe 12-päevase lähetusperioodi vahele võib jääda kuni neli nädalat, mil töötaja viibib oma tavapärases töökohas.

Lähetusi korraldab sihtasutuse läbi viidud hanke tulemusel Juunika Koolitus OÜ. Lisainfot programmis osalemise kohta saab Juunika Koolituse veebilehelt, e-postil keelepraktika@juunika.ee või telefonil 744 9600.

 

Valminud on hea tava täiskasvanutele eesti keele õpetamisel

Integratsiooni Sihtasutuse algatusel ning koostöös Kultuuriministeeriumi ja eesti keele majade nõukodadega on selle aasta septembris sõnastatud hea tava täiskasvanutele eesti keele õpetamisel, mis lähtub kaasaegsest õpikäsitusest ning parimatest keele õpetamise kogemustest.

Hea tava on lähtealuseks nii Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade õpetajatele ja piirkondlikele eestvedajatele kui ka kõigile keelefirmade õpetajatele, kes tegutsevad Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud hangete alusel.

„Kuna meil on aastatepikkune täiskasvanutele eesti keele õpetamise ja erinevate metoodikate kasutamise kogemus, julgeme nende põhimõtete järgimist soovitada ka kõikidele teistele asutustele ja organisatsioonidele, kes õpetavad täiskasvanutele eesti keelt,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.

Hea tavaga täiskasvanutele eesti keele õpetamisel saab tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel SIIN.

 

Vaata keeleõppijate osalusel valminud räpiooperit „Karma“

Septembris esietendus Vaba Lava Narva teatrikeskuses Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja ainulaadne eesti keele õppe projekt, räpiooper „Karma”. Suurem osa räpiooperi osatäitjatest olid Ida-Virumaalt pärit eesti keele õppijad, kes pole varem näidelnud ega laulnud. Etenduses osalesid ka kohalikud tantsijad Narva koreograafide juhendamisel.

Publik sai nautida kahte etendust. Räpiooperit on nüüd võimalik Youtube´is järele vaadata SIIN.

 

 

 

Tagasipöördujate kogemuskohtumised tulevad taas

Oktoobri lõpust hakkavad jälle toimuma Eestisse tagasipöördunute kohanemist toetavad kohtumised, kus osalejad saavad omavahel jagada praktilist infot Eestis uue eluga kohanemisel ning rääkida üksteisele oma põnevad lugusid.

Kohtumised on mõeldud viimase kahe aasta jooksul kodumaale tagasi pöördunud eestlastele ning nende pereliikmetele, kes soovivad kuulata, kuidas teised on Eestis kohanemisega hakkama saanud, jagada oma kogemusi ja muresid ning saada vajadusel nii emotsionaalset tuge kui ka vajalikku infot oma elu paremaks korraldamiseks.

Kohtumised hakkavad toimuma üle Eesti, näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus, Virumaal jne.

Neid viivad läbi kogenud grupijuhid, kes teevad tihedat koostööd kohalike omavalitsustega ning toetavad seeläbi kohanemist kogukonnas.

Kohtumised toimuvad vabas vormis, kestavad 2-3 tundi, mille jooksul saavad kõik soovi korral jagada oma lugu ja kuulata teiste kogemusi.

2019. aasta teisel poolel on Integratsiooni Sihtasutuse korraldusel toimunud 12 kogemuskohtumist tagasipöördujatele. Kokku osales ligi 70 tagasipöördujat. Kõige rohkem arutati kohtumistel teemasid, mis olid seotud eesti maksusüsteemi, lastele lasteaia või kooli leidmise, perearsti leidmise, elamispinna leidmise, karjäärivõimaluste ja erinevate kohanemisraskustega.

Uute kogemuskohtumiste ajakava pannakse paika oktoobris ning sellega saab tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel SIIN.

 

12.-13. novembril toimub rahvusvahelisele lõimumiskonverents

Oktoobrist saab registreeruda rahvusvahelisele lõimumiskonverentsile „Kommunikatsioon mitmekesises ühiskonnas: üksteise kuulmine vaatamata erinevustele“, mis toimub 12.-13. novembril Tallinnas. Konverents toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid Soomest, Rootsist, Taanist, Tšehhist, Hispaaniast, Suurbritanniast ja Eestist. Terviseriskidest tulenevate piirangute kehtestamise korral toimub konverents veebis.

Kahe päeva jooksul on konverentsi kavas arutelupaneelid ja töötoad, kus valdkonna eksperdid, teadlased, poliitikakujundajad ja konverentsil osalejad arutlevad kultuuridevahelise kommunikatsiooni, meediakasutuse, ühise infovälja ning muude teemade üle.

Konverentsi kavaga tutvuda ja registreeruda saab konverentsi kodulehel. Konverentsil osalemine on eelregistreerimise alusel tasuta.

Külalisesinejate ettekanded on osaliselt planeeritud veebi vahendusel. Juhul kui konverentsi läbiviimise ajaks kehtestatakse terviseriskidest tulenevad kogunemise piirangud, toimub konverents täies mahus veebis. Registreerunutele edastatakse vastav info hiljemalt üks nädal enne üritust.

Konverents toimub eesti keeles sünktoontõlkega inglise ja vene keelde.

Sel aastal on konverentsi läbiviimine planeeritud 12.-13. novembriks Tallinna Lauluväljakul.

Konverents toimub seitsmendat korda. Konverentsi korraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Kultuuriministeeriumiga.

 

16.-27. novembril toimub kodanikupäeva e-viktoriin

26. novembril on kodanikupäev, sel puhul korraldab Integratsiooni Sihtasutus taas Eesti-teemalise e-viktoriini. Kodanikupäeva e-viktoriin toimub vahemikus 16.-27. november ning keskendub huvitavatele sündmustele ja elule Eestis.

Viktoriini küsimustele saab vastata Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel. Küsimustik on eesti keeles ning koosneb 50 küsimusest. Küsimustele vastamiseks on 60 minutit. Küsimustiku avalikustame 16. novembril.

Viktoriinist osavõtjad saavad 28. novembril soovi korral oma e-posti aadressile lingi viktoriini tulemustega.

Integratsiooni Sihtasutus korraldab viktoriini tänavu juba 18. korda.

Kodanikupäeva e-viktoriini korraldamist toetab Kultuuriministeerium.

 

Tutvu Kultuuriministeeriumi septembri uudiskirjaga

Kultuurivaldkonnas toimuvaga saad end kursis hoida Kultuuriministeeriumi uudiskirja lugedes. Septembri uudiskiri on kättesaadav SIIN.

 

Avatud hanked ja taotlusvoorud

Integratsiooni Sihtasutuse välja kuulutatud hangete ja taotlusvoorudega saab tutvuda SIIN.

 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud KALENDRIST.

 

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.

 

INTEGRATSIOONI SIHTASUTUSE UUDISKIRI

Sisukord:

Augustis saab taas registreeruda tasuta eesti keele kursustele

Eesti keele majad lõpetasid kevadhooaja põnevate õppekäikudega

Kuidas suvel eesti keelt iseseisvalt õppida?

Keelerulett – harjuta eesti keelt kas või rannas!

Sõnaveeb ja Keeleõppija Sõnaveeb - Eesti Keele Instituudi uued keeleportaalid

Räpiooper „Karma“ peaosadesse on valitud 16 keeleõppijat

23. septembrini saab esitada taotlusi lõimumispreemiate saamiseks

Avatud hanked ja taotlusvoorud

Meie kalender

Meie uudised

 

Augustis saab taas registreeruda tasuta eesti keele kursustele

18. augustil kell 10 algab Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel registreerimine tasuta eesti keele kursustele. Kokku saab registreeruda 157 kursusele, kuhu on oodatud 2512 täiskasvanut eesti keele huvilist.

Integratsiooni Sihtasutus pakub tasuta eesti keele suhtluskeelekursusi A1, A2, B1, B2 ja C1 tasemel. Kursustele saavad end registreerida täiskasvanud inimesed alates 18. eluaastast. Kursused algavad 24. augustist.

Sujuvamaks registreerumiseks on soovituslik tutvuda kursustele registreerimise reeglitega ning testida varakult oma keeleoskust.

Lisaks veebipõhisele registreerimisele on tasuta eesti keele kursustele võimalik pääseda ka läbides nõustamise. Nõustamise tulemusena registreeritakse inimese keeleõppe vajadus, motivatsioon ja õpikogemus ning hiljem kutsutakse õppima kas Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade või sobiva koolituspakkuja juurde, kui algavad uued keelekursused.

Nõustamisele registreerimiseks võtke palun nõustajatega ühendust e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999.

 

Eesti keele majad lõpetasid kevadhooaja põnevate õppekäikudega

Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade keelekursused lõppevad traditsiooniliselt õppekäikudega, mille raames saavad keeleõppijad uusi teadmisi Eesti kultuurist, ajaloost, kunstist, loodusest jne. Õppekäigud on osa keelekursuste õppekavast ning pakuvad keeleõppijale lisavõimaluse põnevas keelekeskkonnas eesti keele harjutamiseks.

Sel kevadel ja suvel õppetöö lõpetanud rühmad said põneva ülevaate soome-ugri hõimurahvastest Eesti Rahva Muuseumis Tartus, tutvusid Tallinna legendidega, vaatasid üle uue sisu saanud Paksu Margareeta ekspositsiooni ja kuulasid põnevaid jutte meresõidust Eestimaal ja ümber ilma, külastasid Tallinna Teletorni ja Botaanikaaeda ning osalesid viktoriinis.

Seda, kuidas elas Tallinna-lähedane rannarahvas, kuidas maitseb kilupirukas ja mida nimetatakse kilukarbivaateks, said eesti keele õppijad teada Viimsi rannarahva muuseumis ja vabaõhumuuseumis.

Metsamäng Põhja-Kõrvemaal looduse õpperajal aitas keeleõppijail tundma õppida puude nimesid ja lehti ning seda, mis häält teeb konn või sookurg. Nutitahvliga metsas seigeldes leiti vastused huvitavatele küsimustele seente, lindude ja puude kohta.

 

Kuidas suvel eesti keelt iseseisvalt õppida ja harjutada?

Suvepuhkuse ajal saad jätkata eesti keele õppimist ja harjutamist arvuti või nutiseadme abil.

Selleks on mitmeid tasuta võimalusi, millest saad ülevaate Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

Virtuaalselt on võimalik eesti keelt harjutada koos teiste keeleõppijate ja mentoritega Keeleruleti kokkusaamistel, mis toimuvad Zoomi keskkonnas, vaata täpsemalt SIIN.

Kui aga vajad keele harjutamiseks vahetut seltskonda, uuri võimalusi eesti keele ja kultuuri tundmise klubides või keelekohvikutes osalemiseks.

 

 

 

Keelerulett: harjuta eesti keelt kas või rannas!

Keelerulett on Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade õpetajate ja mentorite koostöös toimuv virtuaalsete kohtumiste sari, mis toob kokku eesti keelt harjutada soovivad inimesed uudses lühivestluste formaadis Zoomi keskkonnas.

Keeleruletis osalejad saavad piiratud aja jooksul vestelda eesti keeles juhuslikus grupis etteantud teemadel. Pärast seda vahetatakse gruppi ja algab uus vestlus uuel teemal. Vestlustes osalevad nii keeleõppijad kui ka eesti keelt emakeele tasemel oskavad mentorid.

Kõik vestlused toimuvad Zoomi keskkonnas. Suve jooksul on kõigil soovijatel võimalik Keeleruletis osaleda 21. juulil, 4. augustil ja 18. augustil kell 18.

Registreerimise info lisame jooksvalt eesti keele maja Facebooki lehele ja Integratsiooni Sihtasutuse sündmuste kalendrisse.

Zoomi kohtumise aadressi saadame osalejatele pärast registreerimist.

 

Sõnaveeb ja Keeleõppija Sõnaveeb - Eesti Keele Instituudi uued keeleportaalid

Eelmisel aastal lõi Eesti Keele Instituut Sõnaveebi – keeleportaali, mis on abiks nii neile, kelle jaoks on eesti keel emakeel, kui ka neile, kes seda õpivad. Kogu keeleinfo on Sõnaveebis ühes kohas: uued sõnad ja väljendid, seletused, näitelaused, naabersõnad, päritoluinfo, sõnade käänamine ja pööramine, vene vasted ja sõnamängud. Sellel aastal on Sõnaveeb saanud olulise täienduse, millest räägib täpsemalt Eesti Keele Instituudi arvutileksikograaf Jelena Kallas.

Milliseid uusi võimalusi te Sõnaveebi kasutajatele pakute?

Sõnaveeb sisaldab nüüd palju rohkem sõnakogusid kui varem. Kui varasem versioon sisaldas vaid eesti keele üldkeele sõnaraamatuid, eesti-vene sõnaraamatuid ja eesti keele sõnade vormimoodustuse baasi, siis uude versiooni on lisandunud oskussõnastikud. Nüüd saab ühest kohast teha päringuid konkreetse sõna kohta ja vaadata, millised vasted on sellel erinevates valdkondades.

Vasteid võib oskussõnastike piires otsida eesti, inglise, vene ja muudes keeltes, näiteks ladina, kreeka, saksa, prantsuse jt. Oskussõnastikud on mõeldud rohkem emakeelsetele kasutajatele ja keeleekspertidele ehk neile, kes tegelevad näiteks tekstide toimetamise või tehniliste tekstide tõlkimisega.

Teine oluline muudatus on Sõnaveebis leiduv Keeleõppija Sõnaveeb, mille sihtgrupp on eelkõige algajad ja edasijõudnud eesti keele õppijad.

Mida pakub Keeleõppija Sõnaveeb eesti keele õppijale?

Keeleõppija Sõnaveebis on 5000 kõige sagedasemat ja olulisemat sõna, mis on piisav, et eesti keelt A2-, B1-keeleoskustasemel rääkida ning info on esitatud lihtsamal kujul: seletused on lühemad, lisamaterjali on vähem, seletusi täiendavad pildid ja õppekommentaarid.

Kasutaja saab igakülgset abi eestikeelse teksti kirjutamisel ja eesti keeles rääkimisel. Sisestades otsingusse sõna, saab vaadata selle tähendusi ja kõiki vorme. Nimisõna puhul saab vaadata selle ainsuse ja mitmuse vorme kõigis 14 käändes. Samuti saab sõna hääldust kuulata, kusjuures häälduse lugesid sisse Eesti näitlejad.

Lisaks on tekstikirjutajale abiks välja toodud naabersõnad. Need on sellised üksused, mis käivad koos. Näiteks kui on vaja kirjutada teksti koera kohta, siis portaal pakub muuhulgas selliseid naabersõnu: kodutu koer, võõras koer, tige koer; koer haugub, koer hammustab, koer jookseb; koera võtma, koera pidama, koera treenima; koeraga jalutama jne. Ehk siit saab keeleõppija sobivad valmis tükid teksti kirjutamiseks. Naabersõnadele lisaks kuvatakse ka lauseid, mis on pärit eestikeelsetest veebitekstidest.

Oleme välja toonud ka rektsioonid, mis näitavad, millist grammatilist vormi nõuab mingi sõna teistelt temaga koos esinevatelt sõnadelt. Näiteks sõna minema juures on välja toodud rektsioonid kuhu, millega, mida tegema, milliseks jne. Samuti on esitatud ka ühendverbid, nt sõna minema puhul on need katki minema, lahku minema, vastu minema, korda minema ja paljud muud, kusjuures iga sellise väljendi tähendust ja kasutust saab eraldi vaadata, vajutades sellele.

Sõnaveebi alamlehelt „Õpi eesti keelt“ võib leida juhiseid näiteks kirja, postkaardi, kutse, avalduse, volituse ja CV koostamiseks, kirjavahemärkide, arvude ja lühendite kasutamiseks ja palju muud kasulikku.

Väga palju täiendavaid võimalusi keeleõppijaile pakuvad ka Eesti Keele Instituudi veebilehele koondatud sõnastikud, tulevikus on plaan osa neist samuti Sõnaveebi kolida.

Kas ka eesti keele õpetajatele pakub Sõnaveeb tuge?

Sõnaveebi menüüst avaneb uus alamleht „Õpetaja tööriistad“, mis on abiks keeleõpetajatele ja teistele keeleõppega seotud spetsialistidele kursuste kavandamisel ning õppematerjalide, harjutuste ja testide koostamisel. Õpetaja tööriistade abil on võimalik vaadata sõnavara- ja grammatikapädevuse kirjeldusi keeleoskustasemete kaupa.

Sõnaveeb asub aadressil sonaveeb.ee, Keeleõppija Sõnaveeb aadressil sonaveeb.ee/lite. Liidesed on kasutatavad ka mobiilis ning on kättesaadavad kolmes keeles. Eesti Keele Instituut arendab ja täiendab Sõnaveebi ja Keeleõppija Sõnaveebi pidevalt, muuhulgas ka kasutajate tagasiside põhjal.

 

Räpiooper „Karma“ peaosadesse on valitud 16 keeleõppijat

Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja alustas sel kevadel ainulaadse eesti keele õppe projektiga – räpiooper „Karma“ lavastamisega. Eelmisel nädalavahetusel toimunud teatriseminaril valiti räpiooperi peaosadesse 16 Ida-Virumaalt pärit keeleõppijat. Tantsu- ja massistseenidesse kaasatakse veel kümneid eesti keele praktiseerimisest huvitatud inimesi.

Aprillis välja kuulutatud räpiooperi virtuaalsetest katsetest võttis kokku osa 40 eesti keelest erineva emakeelega Ida-Virumaa elanikku. Peaosade täitjate lõpliku valiku tegi räpiooperi loometoimkond eelmisel nädalavahetusel toimunud kolmepäevasel seminaril, kus osalejad pidid improviseerima räpiooperi stseene, osalema laulutundides ja tantsima koos koreograafidega.

„Kuna eriolukorra tõttu pidime alguses korraldama virtuaalseid katseid, andis seminar meile võimaluse päriselt aru saada, kellega meil on tegemist. Loometiim ühes produtsendi, lavastaja, muusikajuhi, lavakunstnike ja koreograafidega jälgisid pidevalt osalejaid ja arutasid omavahel, kes kuhu rolli sobiks,” sõnas Narva eesti keele maja eesti keele õpetaja, räpiooperi idee autor, stsenarist ja produtsent Krismar Rosin.

Räpiooperi muusikajuht Teno Kongi testis osalejate laulmisoskust ja lavastaja Neeme Kuningas nende hääletugevust ning lavalist karismat. Koreograafid Valeria Vertoshkina ja Ulyana Lint esitasid räpiooperi stseenide üht tantsulist kava, mida püüdsid koos osalejatega hiljem koos läbi teha.

„Koos saime lõbusalt ennast liigutada pärast ägedaid dialooge ja laulutunde. Tõele au andes nägime meeletult head improviseerimisoskust ja vapustavaid lahendusi ning tunneme, et koos osalejate abiga saame räpiooperisse veel rohkem põnevust ja särtsu,” lisas Krismar Rosin.

Räpiooper „Karmat” etendatakse kahel korral ja kahe erineva koosseisuga. Suurem osa valitud inimestest on Ida-Virumaalt pärit eesti keele õppijad, kes pole varem näidelnud ega laulnud.

Räpiooperi esietendus toimub 19. septembril Narva Vabal Laval. Lisaetendus toimub 20. septembril. Etendused on tasuta ja kohad lunastatakse eelregistreerimise alusel. Registreerimine avatakse septembri alguses.

Fotod: Maria Ailma

 

23. septembrini saab esitada taotlusi lõimumispreemiate saamiseks

23. septembrini saab Integratsiooni Sihtasutusele esitada taotlusi lõimimisvaldkonnas läbi viidud projektide eest preemiate saamiseks. Taotlusi saavad esitada nii Eestis registreeritud juriidilised isikud kui ka siin elavad füüsilised isikud, kes on perioodil oktoober 2019 – september 2020 aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning viinud ellu erineva emakeelega inimeste koostööd toetavaid projekte.

„Lõimumisvaldkonna preemiate väljaandmisega soovime tunnustada tegijaid meie ümber, kes loovad sildu erinevate kogukondade ja kultuuride esindajate vahel, aitavad neil leida ühist keelt ning annavad hoogu koostööle,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse rahvusvähemuste valdkonnajuht Kristina Pirgop. „Konkursile ootame projekte, mille elluviimine algas eelmise aasta lõpus kui ka neid, mis algasid või on alles algamas sel aastal ning mis lõppevad septembris,“ lisas Kristina Pirgop.

Lõimumispreemiate fond on 4000 eurot. Preemiad antakse välja neljas kategoorias, igas kategoorias parimaks tunnustatud projekti elluviija saab 1000 euro suuruse preemia.

Taotlusi preemiate saamiseks saab esitada järgmistes kategooriates:

• aasta kultuuritutvustaja (Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride tutvustamine Eesti avalikkusele);
• aasta sillalooja (eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine);
• aasta sõnumikandja (lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu);
• aasta sädeorganisatsioon (lõimumise valdkonnas silmapaistva tegevuse elluviimine).

 

Konkursile saab esitada projekte, mille elluviimise aeg jääb ajavahemikku 01.10.2019-22.09.2020.

Taotlusi saab esitada mitmes kategoorias, kuid sellisel juhul peavad erinevates kategooriates olema esitatud erinevad projektid või tegevused. Konkursil ei saa osaleda need juriidilised või füüsilised isikud, kes on viimase kolme aasta jooksul juba saanud lõimumispreemia.

Konkursil osalemiseks tuleb täita taotlusvorm, mis asub Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel. Samal lehel saab tutvuda ka konkursi juhendiga. Täidetud taotlus tuleb saata Integratsiooni Sihtasutuse aadressile taotlus@integratsioon.ee märgusõnaga „Kandideerimine – lõimumisvaldkonna 2019.-2020. aasta preemiad“ 23. septembriks 2020.

Preemiate saajate nimed avalikustatakse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning preemiad antakse üle 2020. aasta lõpus.

Integratsiooni Sihtasutus annab välja preemiad lõimumisvaldkonna arendusprojektidele aastast 1999 ning meediaprojektidele aastast 2009. Lõimumisvaldkonna 2019.-2020. aasta preemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium.

Lisateave:
Kristina Pirgop
rahvusvähemuste valdkonnajuht
Integratsiooni Sihtasutus
telefon: 659 9024, 5194 1147
e-post: kristina.pirgop@integratsioon.ee

 

Avatud hanked ja taotlusvoorud

Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja järgmised hanked ja taotlusvoorud: https://integratsioon.ee/konkursid

 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist.

 

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.

INTEGRATSIOONI SIHTASUTUSE UUDISKIRI

Sisukord:

Irene Käosaar: oleme olnud õigel teel ja oleme suutnud maailma muuta

Tallinna eesti keele maja uus juhataja on Hedvig Evert

Integratsiooni Sihtasutuse algatus ühendas 885 eesti keele sõpra üle maailma

Mais registreerus tasuta eesti keele veebikursustele 1472 inimest

Registreerimine eesti keele ja kultuuri tundmise klubidesse on taas avatud

Integratsiooni Sihtasutus ootab osalejaid põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitustele

Keelekohvikud on taas avanud uksed

Sel aastal toimub kaheksa pereõppe vahetust noortele

Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja taotlusvooru Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetamiseks

Maist saab esitada taotlusi lõimumispreemiate saamiseks

Räpiooper “KARMA” – ainulaadne keeleõppe projekt

Avatud hanked ja taotlusvoorud

Meie kalender

Meie uudised

 

Irene Käosaar: oleme olnud õigel teel ja oleme suutnud maailma muuta

Aprillis otsustas Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu pikendada sihtasutuse juhataja Irene Käosaare lepingut järgmiseks perioodiks. Irene Käosaar juhib Integratsiooni Sihtasutust 1. septembrist 2017. Palusime Irene Käosaarel heita pilku viimase kolme aasta jooksul tehtule ja tutvustada tulevikuplaane.

Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama algusest… ehk siis septembrist 2017, kui asusin tööle Integratsiooni Sihtasutuse juhina. Toona paiknesime Ülemiste linnakus ja meil oli kolm nõustajat Narvas, kokku oli meid 21. Ajad olid sihtasutuse jaoks segased – nõukogu oli vastu võtnud otsuse kolida asutus Narva, kuid reaalseid samme selleks ei oldud veel astutud. Õhus oli eesti keele majade loomise ideed, kuid kas need tegelikult tulevad ja kui tulevad, siis kas Integratsiooni Sihtasutuse koosseisu, seda ei teadnud keegi. Kollektiiv oli veidi ärevuses ja teadmatuses, partnerid äraootavas seisundis.

Esimest korda asusin sihtasutusse tööle 2000. aastal, kui toonane sihtasutuse laia pildi ja selge visiooniga juht, Mati Luik, keelekümblusprogrammi oma hõlma alla võttis. Sihtasutus oli loodud mõned aastad enne seda, 1998.aastal. Nende seitsme sihtasutuses töötatud aasta jooksul tegi sihtasutus tähelennu, olles toonase, veel alles väga kujunemisjärgus, lõimumispoliitika lipulaev. Just sealt algasid tasuta eesti keele kursused täiskasvanutele, uuendatud metoodika ja õppevara arendus eesti keele õppeks vene õppekeelega koolides, rahvuskultuuriseltsidega töö ja nende eneseväärikuse toetamine, erinevad lõimumist toetavate projektide eestvedamine ning rahvusvahelise kogemuse Eestisse toomine, keelekümblusmetoodika arendus siis ikka ka siia juurde. Hiljem, Haridus- ja Teadusministeeriumis töötades, olin 10 aastat INSA ühe toonase suurima rahastaja kontaktisik, nõukogu liige ja lõimumispoliitika kujundamise juhtrühmade liige. Seega, sihtasutus oli minu elus olulist rolli mänginud juba üle 20 aasta.

Tagasi tulles 2017. aastasse, kui kandideerisin selle asutuse juhiks nägin vaimusilmas sihtasutuse taas-tähelendu. Minu eesmärk oli, et sellest asutusest saaks taas valdkonna arvamusliider, eestvedaja, poliitikakujundajate partner ja lõimumisvaldkonna tegijate hooliv ja professionaalne toetaja. Minu eesmärk oli, et selle kõige juures töötaksid selles asutuses inimesed, kellel silm särab, kes on motiveeritud meie valdkonda panustama ja kes on omavahel igapäevaselt hoolivad kolleegid.

Seda, kas olen eesmärgid täitnud, saavad ennekõike öelda sihtasutuse töötajad ja partnerid, kuid usun, et nõukogu usaldus oli tunnustus meile kõigile, kogu integratsiooni sihtasutuse kollektiivile, et oleme olnud õigel teel. Parafraseerides Hando Runnelit, oleme suutnud maailma muuta – mitte palju küll, kuid täpselt meie endi jagu… Tänan selle tunnustuse ja usalduse eest!

Mis siis muutunud on nende kolme aastaga? Integratsiooni Sihtasutuse peakontor asub kaunis uues keskkonnas Narvas, Linda 2 uuenenud hoones. Tallinnas oleme kolinud Rävala puisteele – küsisime meie õppijate ja partnerite käest, kus peaks asuma Tallinna eesti keele maja ning just sellest tagasisidest lähtudes valisime uue Tallinna kodu. On avatud kaks eesti keele maja, Narvas ja Tallinnas, millel on rakukesed Sillamäel, Kohtla-Järvel, Tartus ja Pärnus. Sihtasutuses töötab ligi 40 inimest ja minu jaoks oli üheks hinnanguks, kuidas kollektiivil läheb ja mis seisus ta on, eriolukorras toimetulek, näitab ju sageli just kriisis toimetulek tegelikku pilti. Kiirus ja professionaalsus, kuidas tegevused vastavalt olukorrale ümber mängiti, see hoolimine ja kokkuhoidmine, kuidas üksteist toetati – see on pisarateni liigutav, võtan mütsi maha kõigi oma kolleegide ees.

Kuidas edasi – kolm aastat on olnud pidevat ehitamist, pidevalt käised üles kääritud ja kas siis sisulisel või tehnilisel ehitusel. Järgmiste aastate eesmärk on meie tegevustega veelgi edasi jõuda, veelgi rohkem inimesi kaasata, kokku viia, tegijaid toetada – keele- ja kultuuriõpet pakkuda, eesti keelest erineva emakeelega inimesi Eesti kultuuriruumi tuua ja eesti emakeelega inimestele anda võimalust märgata ja hinnata seda kultuurilist mitmekesisust, mis meie ümber igapäevaselt on ning märgata selles rikkust. Nõukogu kinnitas aprilli lõpus meie uue strateegia aastateks 2020-2025 – selle üheks märksõnaks on kvaliteet. Tahame olla veelgi selgemalt ühiskonnas kohal ning panustada just nende tegevustega, kus mõju ühiskonna sidususe suurendamisse on suurim.

 

Tallinna eesti keele maja uus juhataja on Hedvig Evert

Mai alguses asus tiheda konkursi tulemusena Integratsiooni Sihtasutuse Tallinna eesti keele maja juhatajana tööle Hedvig Evert.

„Mul on väga hea meel, et Hedvig Evert on liitumas meie tegusa meeskonnaga. Hedvigi senised töökogemused ja taust annavad hea aluse eesti keele maja töö edukaks juhtimiseks ning arendamiseks. Oleme õppinud ka eriolukorras, et üks suuremaid ootusi meile ühiskonna poolt on olla paindlik ning lähtuda õppija reaalsetest vajadustest erinevates olukordades. Usun, et Hedvig on just see inimene, kes aitab meil seda sihti silme ees hoida ja veelgi paremad olla,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.

Hedvig Evert töötas enne Integratsiooni Sihtasutuse meeskonnaga ühinemist Tallinna Õpetajate Majas õpetajate koolitusjuhina. Varasemalt oli ta ettevõtjana läbi viinud juhtimis- ja õpetajakoolitusi, töötanud prantsuse keele eraõpetaja ning prantsuse keele õpetaja, gümnaasiumi klassijuhendaja ning humanitaaria aineosakonna juhatajana Tallina Inglise Kolledžis.

Hedvig Evert on omandanud Tallinna Ülikoolis magistrikraadi prantsuse filoloogias ning organisatsioonikäitumises spetsialiseerumisega loovmeeskondade juhtimisele. Lisaks on tal omandatud prantsuse keele pedagoogika magistrikraad Roueni Ülikoolis Prantsusmaal. Hedvig Evert on läbinud mitmeid täiendkoolitusi ettevõtluse, loovuse ja keeleõppe valdkondades.

„Olles ise mõnda aega elanud nii Pariisis kui Brüsselis, tean, mida tähendab teistsuguse keele- ja kultuuriruumiga kohanemine ja selles orienteerumine. Tänapäeva Eesti piirid ei ole enam ammu vaid maismaad pidi mõõdetavad, vaid meie kultuuriruumis elavad ja töötavad igapäevaselt paljud teiste maade ja kultuuride inimesed nii füüsiliselt kui e-residentidena. Tallinna eesti keele maja juhatajana soovin anda oma panuse, et tänu meie maja mitmekesisele keeleõppele tunneksid inimesed end meie ühiskonnas koduselt ja iseloomustaksid meie riiki sõnadega - avatud, sõbralik ja lahke,“ ütles Tallinna eesti keele maja juhataja Hedvig Evert.

Integratsiooni Sihtasutus on täiskasvanute keeleõpet viinud läbi 1998. aastast ja teeb seda nii oma eesti keele õpetajate kui ka partnerite kaasabil. Alates 2018. aastast tegutsevad sihtasutuse juures eesti keele majad Tallinnas ja Narvas, et pakkuda laiemalt eesti keele õppimise ja kasutamise võimalusi ning õppijaile vajalikku keelekeskkonda. Eesti keele majades pakutavad keeleõpe ja nõustamisteenused on kõigile tasuta.

 

Integratsiooni Sihtasutuse algatus ühendas 885 eesti keele sõpra üle maailma

20. märtsist 19. maini kestnud Integratsiooni Sihtasutuse algatatud vabatahtlike keelesõprade projekt ühendas 885 inimest üle maailma eesti keele õppimise ja harjutamise eesmärgil. Projekti raames aitasid 410 vabatahtlikku mentorit 475 eesti keele õppijal kõnekeelt harjutada, vesteldes nendega mõned korrad nädalas e-kanalite kaudu erinevatel elulistel teemadel eesti keeles.

„Eriolukorra tõttu jäid meie eesti keele majades suhtluskeele harjutamiseks seni regulaarselt toimunud üritused ära ja otsustasime kaasata vabatahtlikke eesti keele mentoreid, et pakkuda keeleõppijatele nendega e-kanalites eesti keeles suhtlemise võimalust. Sotsiaalmeedia kaudu tehtud üleskutse peale reageeris üle ootuste palju tublisid inimesi, kes viimase kahe kuu jooksul aitasid eesti keelt õppida soovijatel suhtluskeelt harjutada ja keelebarjäärist üle saada,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.

Mentorite ülesandeks oli suhelda keeleõppijatega eesti keeles erinevatel elulistel teemadel e-kanalite kaudu mõned korrad nädalas. Mõned mentorid aitasid keelt praktiseerida mitmel keeleõppijal. Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade õpetajad ja projekti kaasatud eesti keele metoodikud juhendasid mentoreid, pakkudes lühikoolitusi ja soovitades õppematerjale. Mentorid vahetasid aktiivselt omavahel infot ja kogemusi keeleõppijatele abistamisel.

„Leidsin projekti läbi eesti keele maja Facebooki postituse ning ruttasin end kirja panema. Mulle leiti ideaalne, ühiste huvidega keelesõber, kellega rääkisime muusikast, filmidest, teatrist ning elust Eestis ja Venemaal, mis on mu keelesõbra sünnimaa. Keelesõbra projekt pani tõsiselt proovile minu tavaliselt tagasihoidliku ning introvertse natuuri ning sundis avanema. Olen ülimalt tänulik, et sain projektist osa võtta, sest lisaks keelesõbrale õppisin ka ennast paremini tundma,“ ütles üks vabatahtlikke mentoreid Kelli Männik.

Mitmed keeleõppijad on saatnud Integratsiooni Sihtasutusele tänusõnu projekti algatamise eest, kuid kõige rohkem ollakse tänulikud just vabatahtlikele mentoritele, kes leidsid aega keeleõppijate juhendamiseks. „Mu keelesõber Kelli oli alati valmis minuga rääkima, kuigi mu keeletase on vaid A2-B1. Ma imetlen tema kannatlikkust, sest see pole üldse lihtne ülesanne vestelda täiskasvanuga nii nagu sa räägiksid lapsega. Ta jagas minuga oma teadmisi eesti muusikast ja ma sain teada palju uut,“ ütles Kelli Männiku keelesõber Katerina Bogdanova.

„Meie jaoks on kõige tähtsam projekti tulemus see, et erinevad inimesed Eestis ja mujal maailmas on õppinud üksteist paremini tundma, leidnud ühise keele, avastanud palju ühist vaatamata erinevustele ning koos aidanud kaasa eesti keele levimisele ja kasutamisele. Keeleõppijate tagasiside põhjal on nad kahe kuu jooksul kestnud elava suhtluse tulemusena saanud kõvasti innustust ja julgust juurde, et eesti keeles rohkem rääkida ja seda edasi õppida. Mentorite sõnul on osalemine projektis avardanud nende silmaringi ja aidanud erinevate Eestis elavate inimeste kultuuridega tutvust teha. Oleme kõigile vabatahtlikele väga tänulikud ning jätkame kindlasti koostööd ka tulevikus,“ lisas Irene Käosaar.

Enamus mentoreid olid Eestist, kuid neile lisaks ühines projektiga eestlasi veel 20 riigist üle maailma: Rootsist, Belgiast, Hollandist, Rumeeniast, Prantsusmaalt, Itaaliast, Hispaaniast, Portugalist, Šveitsist, Luksemburgist, Tšehhist, Ungarist, Venemaalt, Inglismaalt, Iirimaalt, Indoneesiast, Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Kolumbiast, Ugandast. Keeleõppijad olid valdavalt Eesti elanikud, üksikud eesti keele huvilised asusid Soomes ja Venemaal.

Kõik mentorid panustasid projekti vabatahtlikult, keeleõppijad ühinesid algatusega avaliku registreerimise alusel.

Vabatahtlikke, kes on valmis Integratsiooni Sihtasutusega koostööd jätkama, kaasatakse ka edaspidi erinevatesse keeleõppe ja lõimumisega seotud projektidesse.

 

Mais registreerus tasuta eesti keele veebikursustele 1472 inimest

Mais toimus esmakordselt registreerimine Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele veebikursustele. Kokku on 92 kursusele A1, A2, B1, B2 ja C1 tasemel registreerunud 1472 täiskasvanut. Järgmine võimalus kursustele registreerumiseks avaneb augustis, kui Integratsiooni Sihtasutus pakub veel üle 2500 õppekoha.

Esimene veebikursus algas 7. mail ja viimane algab 3. juulil. Enamus kursusi lõppeb sügiseks. Veebikursustel osalemine eeldab õppijatelt interneti kasutamise võimalust ja arvuti või nutiseadme olemasolu. Iga koolitaja on välja valinud õppeks sobiva veebikeskkonna ja juhendab kursustele registreerunuid selle kasutamise osas.

Lisaks veebipõhisele registreerimisele on tasuta eesti keele kursustele võimalik pääseda ka läbides nõustamise. Nõustamise tulemusena registreeritakse inimese soovid ja võimalused ning hiljem kutsutakse õppima kas Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade või sobiva koolituspakkuja juurde. Nõustamise läbinud inimesed ei pea enam eesti keele kursustele pääsemiseks ennast eraldi registreerima.

Nõustamisele registreerimiseks tuleb võtta ühendust Integratsiooni Sihtasutus eesti keele majade nõustajatega e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999.

Täiskasvanute tasuta eesti keele õpet rahastab Kultuuriministeerium.

 

Registreerimine eesti keele ja kultuuri tundmise klubidesse on taas avatud

Sel aastal korraldab Integratsiooni Sihtasutus üle Eesti 24 eesti keele ja kultuuri tundmise klubi, et pakkuda Eestis elavatele eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele inimestele võimalusi suhtluskeele praktiseerimiseks ja Eesti kultuuriga tutvumiseks. Klubid on mõeldud eelkõige neile, kes juba oskavad eesti keelt kesk- või kõrgtasemel, kuid vajavad täiendavat harjutamist ja julgustust, et vabamalt eesti keeles rääkida.

Klubides saavad osaleda täiskasvanud alates 18. eluaastast, kes on sooritanud eesti keele tasemeeksami B2- või C1-tasemel või kesk- või kõrgtasemel (vt keeleseaduse §39) ning saavad seda tõendada riikliku tasemeeksami sooritamise tunnistusega. Klubides saavad osaleda ka need, kes on osalenud Integratsiooni Sihtasutuse poolt korraldatud eesti keele B2- või C1-taseme kursusel.

„Klubid sobivad hästi just neile, kes tahavad keelt harjutada, et paremini osata B2- või C1-tasemel eesti keeles rääkida või valmistuda ette B2- või C1-taseme eksami suuliseks osaks,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi. „Need inimesed, kes on varem juba olnud klubi liikmed, saavad tulla klubisse külaliseks. Selleks peab samuti klubisse registreeruma ja korraldajatega läbi rääkima. Igas klubis võib osaleda kuni kaks klubi külalist,“ selgitas Tondi.

Avatavate klubide nimekiri uueneb pidevalt ning klubides osalemiseks saab registreeruda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel www.integratsioon.ee/eesti-keele-klubid.

Atlasnet MTÜ korraldatud klubi liikme Irina sõnul on klubis osalemine andnud talle julguse eesti keele igapäevaseks kasutamiseks. „Meeldis väga, et klubi kohtumised olid erinevad, igal kohtumisel oli uus teema ja ka see, et eestvedajad jälgisid eesti keele kasutust. See hoidis vaos ja sundis rääkima eesti keelt. Eriti meeldisid mulle õppekäigud, laulude laulmine, eestikeelsete filmide vaatamine ja nende arutelu. Kui varem kartsin eesti keelt kasutada, siis nüüd teen seda hea meelega, ei karda enam rääkida tööl klientidega. Hakkasin vaatama ETV uudiseid ja Pealtnägijat. Tean nüüd palju asju Eesti kultuurist ja räägin oma pereliikmetele ja sõpradele sellest, millest sain ise teada. Planeerin järgmise puhkuse veeta reisides mööda Eestit,” ütles Irina.

Narvas ja Tallinnas korraldab klubisid MTÜ Atlasnet, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Jõhvi piirkonnas Mitteldorf OÜ ning Eesti teistes suuremates linnades, sh Tartus, Pärnus, Valgas, Haapsalus ja Paides Change Partners OÜ.

Integratsiooni Sihtasutus toetab eesti keele ja kultuuri tundmise klubide tegevust Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“.

 

Integratsiooni Sihtasutus ootab osalejaid põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitustele

Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitustele on oodatud kõik eesti keelest erineva emakeele ja eesti kultuurist erineva kultuuriga vähemalt 18-aastased vähelõimunud püsielanikud ja uussisserändajad. Koolituse kestus on 18 akadeemilist tundi.

Selleks aastaks on koolitused planeeritud järgmiselt:

• 29.-30.08.2020 Tallinnas
• 12.-13.09.2020 Tallinnas
• 17.-18.10.2020 Tallinnas
• 17.-18.10.2020 Jõhvis
• 7.-8.11.2020 Tallinnas
• 7.-8.11.2020 Tartus
• 5.-6.12.2020 Tallinnas
• 5.-6.12.2020 Jõhvis

 

Koolituste korraldaja on Paurman & Partnerid Õigusbüroo OÜ. Koolitustele saab registreeruda aadressil www.kodanik.net.

Koolitust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“.

 

Keelekohvikud on taas avanud uksed

Märtsis käivitunud keelekohvikute tegevus katkes eriolukorra ajal, kuid nüüd avavad keelekohvikud taas järk-järgult oma uksed keeleõppijatele. Suve läbi on soovijatel võimalik keelekohvikutes keelt harjutamas käia, uued kohtumisajad planeeritakse ka sügisesse.

„Keelekohvikud sobivad neile keeleõppijaile, kes soovivad kasvatada endas julgust ja enesekindlust eesti keeles suhtlemisel või kel soov analüüsida oma keeleõppimise viise. Keelekohvikus osalejad ei kirjuta, ei tee harjutusi ega loe tekste. Kogu tähelepanu on rääkimisel. Keelekohvikud on hea võimalus päevarutiinist välja murda ning harjutada eesti keelt mõnusas õhkkonnas väljaspool klassiruumi ja saada tuge oma eesti keele õpingutes,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse vanemnõustaja Kätlin Kõverik.

Tutvuda keelekohvikute toimumise ajakavaga ja täita osaleja ankeeti saab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel https://integratsioon.ee/eesti-keele-kohvikud. Keelekohvikute ajakava täieneb jooksvalt.

Keelekohvikus keskendutakse rääkimisele ja kõnest arusaamisele, arutatakse igapäevaelus ette tulevaid olukordi ja teemasid ning tutvustatakse erinevaid keele õppimise võimalusi. Käsitlevateks teemadeks on näiteks enesetutvustus, töö otsimine, enesetäiendamine, kolleegidega suhtlemine, reisimine, harrastused, tähtpäevade ja sündmuste tähistamine, samuti erinevad olmeküsimused, näiteks arsti ning ametniku vastuvõtul käimine. Keelekohviku formaat sobib suurepäraselt neile, kel iganädalaselt regulaarne keeleõppes osalemine on keeruline, kuid koos keelekohvikutes aeg-ajalt osalemisega on võimalik iseseisvalt eesti keele oskust parandada.

Keelekohvikud toimuvad aastaringselt üle Eesti: Tallinnas, Keilas, Maardus, Paldiskis, Jõhvis, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Narvas, Narva-Jõesuus, Püssis, Sillamäel, Tapal, Haapsalus, Pärnus, Tartus ja Valgas.

Keelekohvikus osalemine on tasuta.

Integratsiooni Sihtasutus korraldab keelekohvikuid Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“.

 

Sel aastal toimub kaheksa pereõppe vahetust noortele

Integratsiooni Sihtasutus pakub sel aastal pereõpet 106 Eestis elavale eesti keelest erineva emakeelega noorele vanuses 7-19 eluaastat. Eestikeelses peres kümme päeva elades saavad noored lähemalt tutvuda eesti kultuuriga, külastada põnevaid kohti, praktiseerida eesti keelt ning luua kontakte eesti keelt emakeelena kõnelevate samaealiste noortega.

Pereõppe vahetused 2020. aasta suvel toimuvad järgmiselt:

• I vahetus 8.–17. juuni
• II vahetus 19.–28. juuni
• III vahetus 1.–10. juuli
• IV vahetus 13.–22. juuli
• V vahetus 25. juuli – 3. august
• VI vahetus 6.–15. august
• VII vahetus 6.–15. september
• VIII vahetus 18.–27. september

 

Rohkem infot pereõppe kohta saab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt https://integratsioon.ee/pereope.

Lisainfo ja registreerimine:
Pille Kulberg
MTÜ VEEDA VAHEAEG VÕRUMAAL projektijuht
telefon: +372 527 5354
e-post: pille.kulberg@mail.ee

Eelmisel aastal osales Integratsiooni Sihtasutuse toel peredes korraldatud eesti keele ja kultuuri õppes 86 noort erinevatest koolidest üle Eesti. Õpe toimus Võrumaal ja Tartus.

 

Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja taotlusvooru Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetamiseks

27. mail kuulutas Integratsiooni Sihtasutus välja taotlusvooru Ida-Virumaal toimuvate spordi- ja kultuuriürituste toetamiseks, mis edendavad piirkonna majandusarengut, ettevõtlust ja turismi, suurendavad regiooni atraktiivsust, toovad piirkonda külastajaid kogu Eestist ning aitavad kaasa erineva kultuurilise taustaga inimeste kontaktide loomisele. Taotlusi saab esitada 29. juunini 2020. Taotlusvooru rahastab Rahandusministeerium.

„See on üks mitmest meetmest, millega soovime elavdada Ida-Virumaa majandust, sealhulgas ka Eesti siseturismi,” ütles riigihalduse minister Jaak Aab. “Pakkudes tuge Ida-Virumaa spordi- ja kultuuritegevuste korraldamiseks, toetame ühtlasi maakonna väikeettevõtlust. Üksiksündmuste kõrval on väga oodatud toetust taotlema sarisündmuste ning pikemaaegsete festivalide korraldajad.”

„Ida-Virumaal läbiviidavate spordi- ja kultuuriürituste toetamise kaudu saame tugevdada Eesti teiste piirkondade sidemeid Ida-Virumaaga ning aidata kaasa erineva kultuurilise taustaga inimeste igapäevaste kontaktide suurendamisele ja omavahelisele suhtlusele ning seeläbi ka eesti keele laiemale kasutamisele regioonis,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi.

Taotlusvooru eelarve on 253 000 eurot. Toetuse minimaalne summa on 10 000 eurot ja maksimaalne 25 000 eurot ühe taotluse kohta. Taotlusvoorus toetatavad üritused peavad olema vähemalt maakondliku tähtsusega ning minimaalse osalejate arvuga 1000 inimest. Toetatakse nii esmakordselt toimuvaid spordi- ja kultuuriüritusi, kui ka neid, mis toimuvad korduvalt.

Toetust saab taotleda Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu.

Eelmisel aastal läbi viidud konkursi „Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuuriüritused“ tulemusena toetati 14 ürituse toimumist Ida-Virumaal summas 252 900 eurot. Nende seas olid näiteks sellised üritused nagu balletifestival Jõhvis, muusikafestival „Mägede Hääl“ Eesti Kaevandusmuuseumis Kohtla-Nõmmel, Narva ooperipäevad ja etendus „Kremli ööbikud” Kreenholmi manufaktuuris Narvas, Station Narva 2019 festivali korraldamine, jooksude sari Narvas ja Narva-Jõesuus, Narva Energiajooks, motokrossi nädalavahetus Kiviõli Seikluskeskuses, Eesti Jalgpalli Liidu hooaja avamängu „Superkarikas“ esmakordne korraldamine Narva Kalev-Fama staadionil ja teised.

Ida-Virumaa ettevõtluse ja turismi edendamine ning spordi- ja kultuuriürituste algatamine ning arendamine Ida-Virumaal on osa riigi regionaalarengu strateegia raames elluviidavast Ida-Virumaa programmist, mida rakendab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Rahandusministeeriumiga.

Lisainfot taotlusvoorus osalemise kohta saab infopäevadel, mis toimuvad 11. juunil (eesti keeles) ja 12. juunil (vene keeles) Zoomi keskkonnas. Infopäevale saab registreeruda aadressil veronika.stepanova@integratsioon.ee. Registreerunutele saadetakse täpsem info üritusel osalemiseks.

Lisainfo:
Jana Tondi
Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht
e-post: jana.tondi@integratsioon.ee
telefon: +372 659 9069

 

Maist saab esitada taotlusi lõimumispreemiate saamiseks

1. maist saab Integratsiooni Sihtasutusele esitada taotlusi lõimimisvaldkonnas läbi viidud projektide eest preemiate saamiseks. Taotlusi saavad esitada nii Eestis registreeritud juriidilised isikud kui ka siin elavad füüsilised isikud, kes on perioodil oktoober 2019 – september 2020 aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning viinud ellu erineva emakeelega inimeste koostööd toetavaid projekte. Taotluste esitamise tähtaeg on 23. september 2020.

„Lõimumisvaldkonna preemiate väljaandmisega soovime tunnustada tegijaid meie ümber, kes loovad sildu erinevate kogukondade ja kultuuride esindajate vahel, aitavad neil leida ühist keelt ning annavad hoogu koostööle,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse rahvusvähemuste valdkonnajuht Kristina Pirgop. „Konkursile ootame projekte, mille elluviimine algas eelmise aasta lõpus kui ka neid, mis algasid või on alles algamas sel aastal ning mis lõppevad septembris,“ lisas Kristina Pirgop.

Lõimumispreemiate fond on 4000 eurot. Preemiad antakse välja neljas kategoorias, igas kategoorias parimaks tunnustatud projekti elluviija saab 1000 euro suuruse preemia.

Taotlusi preemiate saamiseks saab esitada järgmistes kategooriates:

• aasta kultuuritutvustaja (Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride tutvustamine Eesti avalikkusele);
• aasta sillalooja (eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine);
• aasta sõnumikandja (lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu);
• aasta sädeorganisatsioon (lõimumise valdkonnas silmapaistva tegevuse elluviimine).

 

Konkursile saab esitada projekte, mille elluviimise aeg jääb ajavahemikku 01.10.2019-22.09.2020.

Taotlusi saab esitada mitmes kategoorias, kuid sellisel juhul peavad erinevates kategooriates olema esitatud erinevad projektid või tegevused. Konkursil ei saa osaleda need juriidilised või füüsilised isikud, kes on viimase kolme aasta jooksul juba saanud lõimumispreemia.

Konkursil osalemiseks tuleb täita taotlusvorm, mis asub Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel. Samal lehel saab tutvuda ka konkursi juhendiga. Täidetud taotlus tuleb saata Integratsiooni Sihtasutuse aadressile taotlus@integratsioon.ee märgusõnaga „Kandideerimine – lõimumisvaldkonna 2019.-2020. aasta preemiad“ 23. septembriks 2020.

Preemiate saajate nimed avalikustatakse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning preemiad antakse üle 2020. aasta lõpus.

Integratsiooni Sihtasutus annab välja preemiad lõimumisvaldkonna arendusprojektidele aastast 1999 ning meediaprojektidele aastast 2009. Lõimumisvaldkonna 2019.-2020. aasta preemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium.

Lisateave:
Kristina Pirgop
rahvusvähemuste valdkonnajuht
Integratsiooni Sihtasutus
telefon: 659 9024, 5194 1147
e-post: kristina.pirgop@integratsioon.ee

 

Räpiooper “KARMA” – ainulaadne keeleõppe projekt

Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja alustas sel kevadel ainulaadse eesti keele õppe projektiga – räpiooper „KARMA“ lavastamisega. Räpiooperi osatäitjatena kaasatakse eesti keele õppijaid Ida-Virumaalt. Räpiooperi esiettekanne on planeeritud 2020. aasta sügiseks Narva Ooperipäevade raames.

“Seni oleme eesti keele majades eesti keelt lisaks tavalistele tundidele õpetanud ka koos kokates, meisterdades, filme vaadates, lauldes ja lauamänge mängides. Siit tekkis ka mõte uuest loomingulisest keeleõppe projektist, kus keelt saab õppida näideldes ja räppides“ ütles räpiooperi idee autor, Narva eesti keele maja õpetaja Krismar Rosin. „Räpiooper „KARMA“ jutustab liigutava, elulise ja hoogsa loo Narvas elavast üksikemast Karmast, kes oma laste pilvitu tuleviku nimel ületab kõik eelarvamused ja takistused ning saavutab edu nii töö- kui eraelus,“ lisas Krismar Rosin.

Räpiooperi lavastamine on alanud hoogsalt ning peagi on valmis saamas esimene vaatus. Jätkuvad katsed räpiooperi rollidesse, mille käigus täidavad kandidaadid erinevaid eesti keele ja räppimisega seotud ülesandeid ning läbivad lavakunstiga seotud koolitusi. Osatäitjate lõplik koosseis pannakse paika juulis, millele järgneb paaripäevane seminar, kus lavastaja ja muusikajuht jagavad osalejatele rollid. Räpiooperi esiettekanne on planeeritud sügiseks ning toimub Narva Ooperipäevade raames.

Etenduses teevad kaasa Ida-Virumaa tänava-, hiphopi- ja breigitantsu tipud.

Räpiooperi loometoimkonda kuuluvad tuntud tegijaid mitmest valdkonnast ja põlvkonnast: tunnustatud ooperilavastaja, hetkel ka Kohtla-Järve Gümnaasiumi etenduskunstide mooduli juhendaja, Neeme Kuningas, muusikud Pavel Botšarov ja Karl Kivastik, VAT teatri dramaturg Mihkel Seeder, orkestrijuht ja arranžeerija Teno Kongi, Narva Ooperipäevade eestvedaja Julia Savitskaja, Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja õpetaja Krismar Rosin jt.

 

Avatud hanked ja taotlusvoorud

Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja järgmised hanked ja taotlusvoorud: https://integratsioon.ee/konkursid

 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist.

 

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.

INTEGRATSIOONI SIHTASUTUSE UUDISKIRI

Sisukord:

Eesti keele majad pakuvad uusi eesti keele praktiseerimise võimalusi

Märtsis saab taas registreeruda tasuta eesti keele kursustele

Eesti keele mess „KU-КУ“ tuleb taas!

Sotsiaalministeerium kutsub üles heatahtlikkusele kõigi inimeste suhtes

Lõimumiskonverents on veebis järelvaadatav

Avatud hanked ja taotlusvoorud

Meie kalender

Meie uudised

 

Eesti keele majad pakuvad uusi eesti keele praktiseerimise võimalusi

Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majad panid paika tiheda eesti keele praktiseerimiseks mõeldud ürituste kava perioodiks jaanuar-juuli 2020, mis pakub iga nädal mitmeid võimalusi keelt harjutada. Tallinna eesti keele maja juhataja Aljona Kordontšuk ja Narva eesti keele maja Margarita Källo räägivad nendest võimalustest lähemalt.

Mida uut eesti keele majad oma külastajatele 2020. aasta esimesel poolaastal pakuvad?

Aljona Kordontšuk: „Uue tegevusena käivitasime koostöös Rahvakultuuri Keskusega nii Tallinnas kui ka Narvas pärimuskultuuri kursuse, mis tutvustab eestlaste kombeid, traditsioonilisi pühasid, rituaale, rahvalaule ja -tantse ning palju muud. Kursus sisaldab põnevaid loenguid, seminare, arutelusid ja praktilist tegevust. Aktiivsemaid osalejaid ootab kursuse lõpus väljasõit Setomaale. See kursus on osutunud väga populaarseks ning vabad on veel vaid üksikud kohad mõnedele loengutele.

Jaanuari keskpaigast toimub Maardus suhtlusklubi kohalikele õpetajatele, kus nad praktiseerivad kord nädalas eesti keelt. Veebruaris käivitame Tallinna eesti keele majas suhtlusklubi lapsevanematele, kelle laps alustab õppimist või õpib eesti lasteaias, koolis või keelekümblusprogrammi alusel. Mitmekesistame ka meie õpitubade temaatikat: lisaks populaarseks osutunud kokanduse õpikojale käivitame nüüd ka keraamika õpikoja, kus põneva käsitöö käigus harjutame eesti keelt. Ideid on palju ning uusi ja põnevaid keele praktiseerimise võimalusi tuleb kindlasti juurde!“

Margarita Källo: „Narva eesti keele majas otsime pidevalt uusi põnevaid teemasid ja tegevusi, mis aitaksid Ida-Virumaa elanikel eesti keelt õppida ja harjutada. Mitmekesistame eesti keele praktiseerimise võimalusi Kohtla-Järvel, teeme plaane Sillamäe ja Jõhvi jaoks ning laiendame koostööd partnerorganisatsioonidega.

Sel aastal oleme lisanud meie programmi rohkem kogu perele suunatud üritusi. Korraldame näiteks õppereisi Rakverre, kuhu ootame osalejaid koos peredega. Ootame nii lapsi kui nende vanemaid seiklusmängule ja lastefilmiõhtule. Mehed on oodatud spetsiaalselt neile mõeldud grillimise õpituppa.

Just alanud ja juba väga populaarseks osutunud pärimuskultuuri kursus pakub võimalusi kohtuda huvitavate külalistega, saada uusi teadmisi Eesti pärimuskultuurist ning laulda ja tantsida koos. Mais ootame kõiki ühinema meiega keskkonnapäeval, kui osaleme Teeme ära aktsioonis ja vaatame loodusfilmi. Sel hooajal plaanime arutleda ka moe üle. Programm tuleb kindlasti väga mitmekesine ja põnev, seega tere tulemast!“

Kellele täpsemalt ja milliseid keele praktiseerimise meetodeid eesti keele majades te soovitate?

Margarita Källo: „Narva eesti keele majas võtame rõõmuga vastu kõiki külastajaid. Keskendume oma tegevustes küll täiskasvanud keeleõppijatele, kuid pereüritustele ootame kindlasti ka kõiki teisi pereliikmeid sõltumata vanusest.

Eesti keele oskuse tase ei ole meie tegevustes osalemiseks määrav. Igaüks võib ise meie üritustel osaledes otsustada, milline õppevorm või keele praktiseerimise üritus sobib talle paremini ning kui aktiivselt soovib ta tegevustes osaleda. Olen kindel, et eesti keele majade suurim väärtus seisneb selles, et me pakume keeleõppijatele võimalust viibida keelekeskkonnas. Kõige tähtsam on julgus katsetada, teha vigu ja seeläbi õppida.“

Aljona Kordontšuk: „Eesti keele majade üritused ja tegevused on planeeritud selliselt, et tänu mitmekesisele kavale leiab igaüks endale sobivaima võimaluse keelekeskkonnas suhtluskeele harjutamiseks. Kõik meie üritused toimuvad õhtusel ajal, mis võimaldab töötavatel inimestel nendes osaleda.

Nendele, kes alles alustavad eesti keele õpinguid, soovitan Tallinna eesti keele maja suhtlusklubi algajatele, mis toimub kord kuus. Edasijõudnutele pakume esmaspäeviti toimuvat aruteluõhtut Meedia24, kus loeme, kuulame ja vaatame aktuaalseid uudiseid. Iseseisvalt õppijale soovitame Keelejälgijate kokkusaamisi, mis toimuvad kaks korda kuus ning kus saab õpetajaga arutada iseseisva õppimise tulemusi ja meetodeid. Absoluutselt kõigile keeleõppijatele sobivad meie filmi- ja aruteluõhtud. Võimaluste valik on meil väga lai, peamine on keeleõppijate aktiivsus. Ootame ja aitame kõiki!“

Tutvu keele praktiseerimiseks mõeldud ürituste kavaga Tallinnas ja Narvas.

 

Märtsis saab taas registreeruda tasuta eesti keele kursustele

Jaanuaris toimunud Integratsiooni Sihtasutuse veebipõhise registreerimise kaudu on tasuta eesti keele õpinguid alustanud 736 inimest. Järgmine võimalus kursustele registreerimiseks avaneb märtsis ja augustis, kui Integratsiooni Sihtasutus pakub veel kuni 4000 tasuta õppekohta A1-C1 tasemel.

Sel aastal pakub Integratsiooni Sihtasutus võimalust kursustel eesti keelt õppida kokku ca 5500 inimesele. Tänu Kultuuriministeeriumi eraldatud täiendavale eesti keele õppe rahastusele korraldab Integratsiooni Sihtasutus sel aastal kursustele registreerimist tavapärase kahe korra asemel kolm korda. „Kui jaanuaris ei jõudnud mõni soovijatest ennast kirja panna või ei leidnud endale sobivat kursust, avaneb uus võimalus õpingute alustamiseks juba kevadel. Tavapäraselt toimub registreerimine kursustele ka augustis,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi.

Inimesed, kellel puudub võimalus või soov veebipõhise registreerimise läbimiseks, võivad pääseda eesti keele kursustele ka personaalse nõustamise kaudu. Sel juhul tuleb pöörduda eesti keele majade nõustajate poole, võttes nendega ühendust aadressil info@integratsiooniinfo.ee või helistades tasuta infotelefonile 800 9999.

„Nõustajad analüüsivad iga inimese vajadusi ja kogemusi ning pakuvad sobiva variandi keeleõppeks. Nõustamise tulemusena suunatakse inimene sobiva koolitusepakkuja juurde või registreeritakse Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade kursustele,” täpsustas Jana Tondi.

Jaanuaris toimunud registreerimise tulemusena on õppetöö alanud kokku 46 kursusel Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel ning selle Ahtme linnaosas.

Integratsiooni Sihtasutuse kursused ei ole ainus võimalus tasuta eesti keele oskuse parandamiseks. Tallinna ja Narva eesti keele majad pakuvad näiteks eesti keelt praktiseerida soovivatele inimestele iga nädal mitmeid põnevaid ja interaktiivseid võimalusi, näiteks suhtlusklubid, arutelu-, lauamängude- ja filmiõhtud, erinevad temaatilised õpitoad, õppesõidud, mängulised viktoriinid ja muud võimalused, milles saab aastaringselt osaleda. Tutvu keele praktiseerimiseks mõeldud ürituste kavaga Tallinnas ja Narvas.

Tasuta eesti keele kursusi korraldavad ka mitmed teised organisatsioonid. Kokku pakuvad erinevad asutused sel aastal ligi 10 000 tasuta õppekohta.

 

Eesti keele mess „KU-КУ“ tuleb taas!

Sel aastal toimub eesti keele mess „KU-КУ“ 14. märtsil kell 10-15 TalTechi Virumaa Kolledžis (Järveküla tee 75, Kohtla-Järve) ja 28. märtsil kell 10-16 Tallinna Lauluväljakul (Narva maantee 95, Tallinn).

„KU-КУ“ eesmärk on tutvustada eesti keele õppimise võimalusi. Messile on oodatud erineva eesti keele oskuse ja erinevate keeleõppevajadustega täiskasvanud.

Osalejad saavad:

• leida endale keeleõppevorm;
• tutvuda uusimate õppematerjalidega;
• mängida keeleõppemängudega;
• saada nõu, kuidas valmistuda keeleeksamiks;
• tutvuda keelekümbluse metoodikaga;
• osaleda keelekohvikus ja õpitubades, kus tutvustatakse erinevusi keeleõppe metoodikates, õpetatakse valima oma vajadustele eesmärgipärast metoodikat ning kasutama igapäevaselt ümbritsevaid vahendeid ja võimalusi.

 

Igal täistunnil toimub messialal loterii, lisaks on päeva jooksul on avatud kohvik ning toimuvad lõbusad tegevused lastele.

Keelemessil osalemine on TASUTA.

Lisainfo:
Tasuta tel: 800 9999
E-post: info@integratsiooniinfo.ee

 

Sotsiaalministeerium kutsub üles heatahtlikkusele kõigi inimeste suhtes

6. jaanuarist 16. veebruarini kestev Sotsiaalministeeriumi kampaania “Kõik on erinevad, kuid sama palju inimesed” kutsub üles lahkusele ja mõistmisele teiste inimeste suhtes, kes võivad meist erineda. Kampaaniaga soovitakse tõsta teadlikkust võrdsest kohtlemisest ja näidata vähemustesse kuuluvate inimeste panust meie ühiskonda.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse ütleb, et meil on kasutamata suur potentsiaal – võrdsete võimaluste tagamine ja mitmekesisuse suurem väärtustamine võimaldaks edendada nii majanduslikku kui sotsiaalset heaolu.

„Maailm on muutumas üha mitmekesisemaks ja edu saadab meid siis, kui oleme sallivad ja hoolivad. Sotsiaalministeeriumi üks eesmärke on edendada ühiskonnas lahkust, hoolivust ja võrdset kohtlemist,“ kommenteeris Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. Tema sõnul ollakse üldiselt arvamusel, et inimesed on õnnelikumad avatud ja sallivas ühiskonnas. Avatus ja mitmekesisus meelitavad ka mujalt maailmast talente ja edumeelseid ettevõtteid, mis aitavad edendada Eesti majandust.

Inimõigustest lähtuvaid väärtusi hinnatakse Eestis üha enam ning viimastel aastatel on paranenud näiteks puuetega inimestele abivahendite ja ravi kättesaadavus. Siiski on endiselt probleemiks, et terviseprobleemidega või puudega inimestele ei ole tagatud võrdne ligipääs haridusele, sotsiaalteenustele, küllaldasele elatustasemele, sotsiaalsele kaitsele, tööle ja tervishoiule. „Puuetega inimeste probleemidega oleme juba pikka aega tegelenud ja olukord on tasapisi paranenud, kuid pikk tee on veel minna. Peame õppima veel rohkem ette mõtlema ja looma sellist keskkonda, mis aitab inimestel jääda iseseisvaks ka siis, kui tekib erivajadus, näiteks vanuse tõttu,“ sõnas Kuuse.

Eesti on üks negatiivsemalt meelestatud riike Euroopas nii pagulaste kui ka üldiselt sisserände osas. Näiteks enam kui pool Eesti elanikkonnast leiab, et riik peaks senisest enam piirama erineva kultuurilise taustaga inimeste siia elama asumist. „Me ei tohiks vaadelda kõiki sisserändajaid või pagulasi ühtse grupina ja selle alusel neile mingeid omadusi omistada. Peaksime rohkem märkama inimest ennast, teiste kultuuride positiivset mõju ning seda, kui palju erinevad inimesed meie majandusse panustavad,“ ütles Kuuse. Sisserännet tajuvadki kasulikumana eestimaalased, kel on rohkem olnud kontakti välismaalastega.

Olgugi, et hoiakud seksuaalvähemuste osas on aastatega muutunud paremaks, näiteks on tõusnud kooseluseaduse toetajate hulk, ei pea endiselt paljud inimesed homoseksuaalsust vastuvõetavaks. „Aja jooksul on suhtumine seksuaalvähemustesse õnneks muutunud sõbralikumaks, kuid stereotüüpide murdmine ja mõistmise edendamine peavad jätkuma,“ sõnas Kuuse. Nagu ka teistes riikides on Eestis solidaarsemad naised ja kõrgema haridustasemega inimesed.

„Iga inimene on väärtuslik ja just erinevused muudavad meid ühiskonnana targemaks, tugevamaks ja edukamaks. Inimestena oleme kõik erinevad oma teadmiste, kogemuste, välimuse ja valikute poolest, kuid kõik me oleme sama palju inimesed. Võrdne kohtlemine tähendab seda, et meie erinevusi võetakse ühiskonnaelu korraldamisel arvesse – see loob paremini toimiva ühiskonna,“ ütles Kuuse.

Mõtlemapanevaid ja südamlikke lugusid näeb Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

 

Lõimumiskonverents on veebis järelvaadatav

Eelmise aasta novembris toimunud rahvusvahelise lõimumiskonverentsi „Ühine keel – lõimumine ühiskonnas läbi mitmekeelsuse“ videosalvestus on järelvaadatav siin.

Konverents tõi kokku rahvusvaheliselt tunnustatud eksperte USAst, Kanadast, Suurbritanniast, Lätist, Taanist, Norrast, Saksamaalt ja Eestist, kes käsitlesid identiteedi, hariduse ja tööturu teemasid mitmekeelsuse valguses.

 

Avatud hanked ja taotlusvoorud

Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja järgmised hanked ja taotlusvoorud:

• Hange: Eesti keele kursused (eesti keeles) vähelõimunud püsielanikele, uussisserändajatele ja tagasipöördujatele (viitenumber 218036).
• Taotlusvoor: Väliseesti kultuuriseltside toetamine.
• Taotlusvoor: Pereõppe partnerorganisatsioonide tegevustoetus.
• Taotlusvoor: Lõimumist edendavad kultuuri- ja sporditegevused.
• Taotlusvoor: Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetus.

 

Info väljakuulutatud konkursside kohta on avalikustatud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist.

 

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.