INTEGRATSIOONI SIHTASUTUSE UUDISKIRI

Sisukord:

Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu esimees Birute Klaas-Lang: eesti keele majad on täidetud eesti sisuga

Irene Käosaar: Integratsiooni Sihtasutus on tugevatel jalgadel!

Selgusid eelmise aasta lõimumisvaldkonna silmapaistvaimad arendajad

Millist eesti keele õppimise võimalust uuel aastal valida?

Grammatikakursus tuleb taas!

Kuidas pühade ajal iseseisvalt keelt õppida ja harjutada?

Kuus soovitust, et keeleõpe oleks tõhusam

Tulekul taotlusvoorud

Meie kalender

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu esimees Birute Klaas-Lang: eesti keele majad on täidetud eesti sisuga

Tartu Ülikooli eesti keel võõrkeelena professor ja keeleteadlane Birute Klaas-Lang on viimased pool aastat juhtinud Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu. Kokku on Birute sihtasutuse nõukogu töösse panustanud poolteist aastat. Küsisime tema käest Integratsiooni Sihtasutuse ja täiskasvanute keeleõppe arengute kohta.

Sel aastal asusite juhtima Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu. Kuidas hindate sihtasutuse selle aasta saavutusi?

Integratsiooni Sihtasutuse saavutused on sel aastal tõesti märkimisväärsed. Eriliselt tooksin välja eesti keele majade avamise ja käivitamise Tallinnas aasta alguses ja Narvas 1. oktoobril. Need majad ei ole lihtsalt toad ja koridorid, vaid on täidetud eesti sisuga, pädevate õpetajate ja personaliga, kes suure pühendumuse ja säraga silmis teevad oma tänuväärset tööd. Keelekursused, keelekohvikud, mitmesugune eestikeelne huvitegevus loovad võimaluse rohkem kasutada eesti keelt ja selle kasutamise kaudu siis ka paremaks keeleoskajaks saada.

Teadlase ja õppejõuna tunnustan väga Integratsiooni Sihtasutuse novembris korraldatud lõimumiskonverentsi teaduslikku taset. Esinejad Euroopast ja USAst pakkusid väga avardava ülevaate mitmekeelsuse viimastest uuringutest kogu maailmas, keeleõppest hariduses ja hariduse keelsusest. Kui mina 1964. aastal oma eestikeelset kooliteed alustasin, siis võtsin kodust kaasa eesti, leedu ja vene keele, olles tol ajal väga erandlik nähtus. Mitmekeelsed pered on tänapäeval norm ja mitte erand. Kuidas muu kodukeelega last toetada riigikeele omandamisel, samas aidata kaasa ka tema kodukeele arengule – need on väljakutsed paljude riikide, sh ka Eesti jaoks.

Millist rolli näete sihtasutusel järgmisel aastal?

Eestis on valmimas uus lõimumisstrateegia. Kindlasti on selles protsessis sihtasutuse sisend ülioluline. Küllap jätkab sihtasutus oma seniseid lõimumise tugitegevusi projektide algatamise ja elluviimisega, keelekursuste ja muu otsese ja „pehme“ õppetegevuse korraldamise ja läbiviimisega, nõustamisega jne. Eesti keele majad on küll käivitatud, aga küllap on sinna ka uusi tegevusi kavandatud.

Täiskasvanute keeleõppesse on järgmiseks aastaks lisatud kaks miljonit eurot. See on väga suur raha, mis aitab paljudel soovijatel oma eesti keele oskuse taset tõsta.

Vähem on meedias silma paistnud sihtasutuse tegevused tagasipöördujate lõimimisel. See valdkond on kindlasti toetust ja tegevusi väärt – need on ju meie inimesed, kes vajavad tuge ja abi, et taastada sidemed Eesti ühiskonnaga, leida endale koht ja rakendus, sõlmida kinni katkenud lõimed.

Kahe viimase aasta jooksul on nii Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade kui ka meie partnerite õpetajad saanud põhjaliku täiendkoolituse Tartu Ülikoolis, kus ka teie olite programmi vastutav täitja. Kuidas hindate selle koolituse mõju?

Oleme Tartu Ülikooli rakenduslingvistika osakonnas välja töötanud ja läbi viinud koolitusi nii eesti keele majades tööd alustavatele õpetajatele kui ka keelefirmade eesti keele õpetajatele ning mitmesuguste keele- ja kultuuriprojektide eestvedajatele. Koolitusprogrammide kokkupanek on meile endale olnud suur ja arendav väljakutse. Oleme kaasanud parimat kompetentsi nii oma instituudist kui ka väljastpoolt. Meie partnerid on näiteks Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Keele Instituut ja teised asutused. Koolitustega oleme saanud tõsta töötavate õpetajate aine- ja didaktikatundmise pädevust, pakkuda uuemaid uuringutel põhinevaid teadmisi keeleõppest ja mitmekeelsusest. Väga oluline on ka õpetajate võrgustamine, st ühtse kogukonna tunde arendamine. Koolitustel oleme õpetajatele pakkunud ka rohkesti kultuurielamusi, teatri- ja kontserdikülastusi. Selliste koolitustega tahame Kultuuriministeeriumi toel ka jätkata. Õppijate tagasiside on olnud meile väga innustav.

Mis on täiskasvanute keeleõppe korraldamise tänapäevased väljakutsed ning milliseid uusi nõudmisi see õpetajatele ja õpilastele seab?

Ega see päris normaalne ja Euroopa mõistes tavapärane pole, et Eestis on vaja sedavõrd palju aega ja ressurssi pühendada täiskasvanute riigikeele õppele. Üldhariduskool peaks andma kõigile Eesti elanikele piisava ettevalmistuse riigikeeles töötamiseks ja jätkuõpinguteks. Täiskasvanute kursused on nö vigade parandus ühelt poolt, aga teisalt – toetava keelekeskkonna puudumisel, näiteks Narvas, võib eesti keele oskus paratamatult aastatega rooste minna ja vajab turgutamist. Õpetajad ootavad oma tundi õppimishimulist õppijat. Kui kokku saavad pädev õpetaja ning motiveeritud õppija, siis on oodata kiiret edenemist ja häid tulemusi.

Irene Käosaar: Integratsiooni Sihtasutus on tugevatel jalgadel!

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar heidab pilgu möödunud aasta saavutustele ja räägib, mis ootab sihtasutuse meeskonda, partnereid ja eesti keele õppijaid uuel aastal.

Lõppeva aasta peamine eesmärk on täidetud: Integratsiooni Sihtasutus tegutseb Narvas ning eesti keele majad Tallinnas ja Narvas on uutes ruumides stabiilselt tööle hakanud. See aasta on toonud meile palju uut, meeskonnaga on liitunud 16 uut inimest. Pidime oma töö ümber korraldama, kuid nüüd võime öelda, et meil on kõik paigas, oleme tugevatel jalgadel ja töötame täisvõimsusel. Oleme kaasanud tegevustesse Tallinnale ja Narvale lisaks ka Kohtla-Järve, Sillamäe ja Maardu. Meie eesti keele majad pakuvad väga palju mitmekesiseid võimalusi keele õppimiseks ja praktiseerimiseks. Väga hästi on käivitunud keelekohvikute ja -klubide tegevused. Inimesed mõistavad üha enam, et keelt ei õpita vaid kursustel. Sageli on vaba suhtlus ja kultuuritegevustes osalemine just see, mis on puudu, et passiivne keeleoskus aktiivseks muuta.

Oleme uhked, et meie kollektiiviga on 2018/2019. õppeaastast liitunud 10 eesti keele õpetajat. Esimene õppeaasta on edukalt läbi ja kõik meie õpetajad on jätkamas ka uuel aastal, see on suur saavutus! Õpetajate silmad säravad, klassiruumid on õpilasi täis ja koostöös suureneb eesti keelt valdavate inimeste hulk.

Meie nõustamissüsteem ja keeleõpe on omavahel integreeritud, inimesed analüüsivad koostöös nõustajatega oma eesti keele oskust ja õppimise vajadusi ning valivad just sellise õppevormi, mis neile kõige paremini sobib, kas siis meie eesti keele majade või teiste riigiasutuste juures.

Sel aastal on Rahandusministeerium usaldanud meile Ida-Virumaa programmi tegevuste elluviimise, mille tulemusena on 14 kultuuri- või spordivaldkonna üritust Ida-Virumaal saanud toetuse. Tänu neile projektidele on Ida-Virumaa muutumas igapäevaselt avatumaks ja kodusemaks ka neile inimestele, kes varem siia piirkonda eriti ei olnud sattunud. Kohalikel ettevõtjatel on aga tugi, et oma teenust veelgi paremaks muuta. Oleme saavutanud ministeeriumiga kokkuleppe, et ka järgmisel kahel aastal anname hoogu projektidele, mis aitavad muuta Ida-Virumaa elukeskkonda atraktiivsemaks ja elavdada piirkonna majandusarengut.

Jätkates järgmise aasta arengute tutvustamist, on oluline välja tuua, et saame tänu Kultuuriministeeriumi eraldatud täiendavale kahele miljonile eurole pakkuda täiskasvanud eesti keele õppijatele 4000 tasuta õppekohta, mis on kaks korda rohkem kui seni, ja veelgi rohkem mitmekesistada keele praktiseerimise võimalusi. Jätkame selleks uute õpetajate ettevalmistamise ja värbamisega ning kaasame ka rohkem keeleõppefirmasid.

Plaanime jätkata ka tagasipöördujate nõustamise ning neile mõeldud kogemuskohtumiste läbiviimisega, et nende kohanemine oleks sujuvam.

Kui seni tegelesime organisatsiooni ülesehitusega, siis järgmisel aastal keskendume rohkem meie sisemisele arengule, lihvides meie teenuseid ja asjaajamist – meie peamine eesmärk on kvaliteet kõiges. Kõik ikka selleks, et inimesed, kes pöörduvad meie poole abi saamiseks, saaksid rohkem tuge ja jääksid sellega rohkem rahule.

Selgusid eelmise aasta lõimumisvaldkonna silmapaistvaimad arendajad

13. detsembril tunnustasid Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus silmapaistvamaid 2018.-2019. aasta lõimumisvaldkonna arendajaid. Lõimumisvaldkonna preemiad pälvisid Ida-Virumaa Tatari Kultuuri Ühing, Eesti Rahvusvaheline Maja, Raadio 4 saate „Keelekõdi” autor ja toimetaja Andrei Hussainov ning Logistika Pluss OÜ.

Lõimumisvaldkonna preemiate väljaandmise eesmärk on tunnustada neid, kes on viimase aasta jooksul aidanud kaasa Eestis esindatud erinevate kultuuride tutvustamisele, erineva emakeelega inimeste vahel kontaktide loomisele ja koostöö arendamisele.

Preemiad anti välja neljas kategoorias ning igas kategoorias parimaks tunnustatud projekti algataja sai 1000 euro suuruse preemia.

Kategoorias „Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride tutvustamine Eesti avalikkusele“ pälvis preemia Ida-Virumaa Tatari Kultuuri Ühing rahvusvahelise Euroopa tatarlaste folkloorifestivali „Sabantuy" läbiviimise eest 16. juunil 2018 Tallinnas. Ürituse külastajate arv küündis hinnanguliselt 10 000-ni.

Preemia kategoorias „Eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine“ anti üle Tartu Rahvusvahelisele Majale uussisserändajate ja kohaliku kogukonna koostöö arendamise eest, mis hõlmas muuhulgas Eesti ja pagulasnoorte omavahelise võrgustiku loomist ning neile ühiste koolitusprogrammide, kohtumiste ja õpitubade läbiviimist.

Eesti Rahvusringhäälingu venekeelse raadioprogrammi Raadio 4 saate „Keelekõdi“ toimetaja Andrei Hussainov pälvis preemia kategoorias „Lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meediaprojektide kaudu“. Iganädalane raadiosaade pakkus kuulajatele võimaluse arusaadavas ja põnevas vormis täiendada oma eesti keele oskust. „Keelekõdi“ osutus raadiokuulajate seas väga populaarseks, iga saadet kuulas keskmiselt 20 000 inimest.

Sel aastal anti esmakordselt välja preemia kategoorias „Lõimumist toetavate algatuste elluviimine erasektoris“. Preemia pälvis Logistika Pluss OÜ, kes korraldas oma töötajatele töö ajal tasuta eesti keele kursused. Kursuste tulemusena õnnestus märgatavalt parandada töötajate eesti keele oskust ning ettevõte plaanib korraldada sarnaseid kursuseid ka edaspidi.

2018.-2019. aasta lõimumisprojektide konkursile laekus kokku 33 taotlust.

Integratsiooni Sihtasutus annab välja preemiad lõimumisvaldkonna arendusprojektidele aastast 1999 ning meediaprojektidele aastast 2009. Lõimumisvaldkonna 2018.-2019. aasta meedia- ja arenduspreemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium.

Millist eesti keele õppimise võimalust uuel aastal valida?

Uue aasta alguses toimub taas registreerimine Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele tasemekursustele. Enne kursustele registreerumist tasub kindlasti endale selgeks teha, milline õppevorm ja tase kõige paremini sobivad. Tasub meeles pidada, et Integratsiooni Sihtasutuse kursustele lisaks on mitmeid muid võimalusi tasuta eesti keele õppeks.

Integratsiooni Sihtasutuse kursused ei ole ainus võimalus tasuta eesti keele õppimiseks, keele- ja kultuuriõpet pakuvad mitmed teised organisatsioonid ja ministeeriumid. Riigi poolt pakutavate võimaluste nimekiri on küllaltki pikk. Integratsiooni Sihtasutuse nõustamiskeskus aitab keeleõpet kas alustavatel või jätkata soovivatel inimestel leida just neile sobiv eesti keele õppimisvõimalus ja koolitaja.

Sotsiaalministeerium ja töötukassa

Sotsiaalministeerium pakub töö kaotanud inimestele töötukassa kaudu eesti keele õpet tööks nõutaval tasemel. Lisaks osutab töötukassa töötuse ennetamiseks mõeldud teenuseid. Need on ette nähtud töötajatele, keda on vaja töökoha vahetamisel või säilitamisel toetada, kuna nende oskused on puudulikud või vananenud.

Töötukassa pakub teenuseid ka tööandjatele, et toetada neid vajalike oskustega tööjõu otsingutel või restruktureerimise ettevalmistamisel ja elluviimisel. Töötukassa pakub tööandjatele ka toetust oma töötajatele eesti keele õpetamiseks.

Siseministeeriumi kohanemisprogramm

Siseministeerium pakub kohanemisprogrammi raames tasuta kursusi neile, kes on saanud ajutise elamisloa. Kursuse sisu vastab A1 tasemele ning valmistab õppurit ette esmaseks suhtluseks eesti keeles. Täpsemalt saab lugeda siin.

Sihtasutus Innove. Õppekulude hüvitamine

Sihtasutus Innove on töötanud välja eesti keele õppekulude hüvitamise programmi neile, kes on nõus ise kursuste eest maksma ja saama eksami eduka sooritamise korral õpingute eest rahalist kompensatsiooni. Täpsemalt saab lugeda siin.

Veebiplatvorm Keeleklikk

Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Integratsiooni Sihtasutusega on loonud veebiplatvormi Keeleklikk iseseisvaks keeleõppeks algajatele (0-A2). Eesti keele veebikursust saab läbida nii vene kui ka inglise keele baasil. Eesti keele veebikursus on kättesaadav siin.

Edasijõudnud keeleõppijatele on abiks veebiplatvorm Keeletee.

Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade kõnekeele praktiseerimise üritused

Tallinna ja Narva eesti keele majad pakuvad eesti keelt praktiseerida soovivatele inimestele iga nädal mitmeid erinevaid võimalusi, näiteks keeleklubi külalisega, tandemõpe, lauamängude- ja filmiõhtud ning erinevad temaatilised õpitoad ja õppekäigud. Registreeruda saab eesti keele majade üritustele jooksvalt, info ürituste ja registreerumise kohta on kättesaadav eesti keele maja Facebooki lehel, Instagramis (@eestikeelemaja) ja Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

Integratsiooni Sihtasutuse nõustajad analüüsivad iga inimese personaalseid vajadusi ja olemasolevaid kogemusi ning pakuvad just temale sobiva variandi keeleõppeks. Nõustamise tulemusena suunatakse inimene sobiva koolitusepakkuja juurde või registreeritakse Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade kursustele. Personaalsele keelenõustamisele saab end kirja panna tasuta telefonil 800 9999 või e-posti aadressil info@integratsiooniinfo.ee.

Vaata lisaks ka Integratsiooni Sihtasutuse nõuandeveebi.

Grammatikakursus tuleb taas!

Kevadel Tallinna eesti keele majas toimunud grammatikakursus osutus meie õppijate seas väga populaarseks. Kuna meie poole pöördutakse jätkuvalt sooviga õppida ja harjutada eesti keele grammatikat, otsustasime avada järgmisel aastal uue rühma edasijõudnud õppijatele.

Kursus algab 2020. aasta jaanuari keskel ning kestab kevadeni. Tunnid toimuvad kaks korda nädalas päevasel ajal. Täpsem tunniplaan selgub detsembri lõpus, anname sellest eraldi teada meie veebilehe ja eesti keele maja Facebook´i lehe kaudu.

Tegemist on 60-tunnise õppekursusega, kus lisaks grammatika õppimisele ja harjutamisele toimub suhtlus ning mänguline õpe.

Kursus sobib edasijõudnud õppijale, kelle eesti keele oskus vastab tasemele B1-C1.

Registreeruda saab grammatikakursusele aadressil eestikeelemaja@integratsioon.ee.

Kuidas pühade ajal iseseisvalt keelt õppida ja harjutada?

Kui soovid pühade ajal eesti keelt iseseisvalt õppida ja praktiseerida arvuti või nutiseadme abil, on selleks mitmeid võimalusi. Tutvustame siin mõningaid nendest, mida saab kasutada tasuta.

• keeleklikk.ee – algajatele mõeldud eesti keele veebikursus, kus saab õppida nii vene kui ka inglise keele baasil.
• keeletee.ee – eesti keele e-kursused algajatele ja edasijõudnutele, interaktiivsed ülesanded, animatsioon, video, testid.
• Raadio4 saade „Keelekõdi“ (r4.err.ee) – eesti keele audiokursus.
• efant.ee/std/ – eesti keele ja eesti ajaloo õppekeskkond.
• keeleabi.eki.ee/?leht=11 – kirjaoskuse testid.
• keeleressursid.ee/alias – sõnaseletusmäng ALIAS.
• multikey.app – keele praktiseerimise rakendus, mis aitab leida vestluspartnereid ning harjutada keelt nii online kui ka vahetult.
• walktalk.ee – rakendus, mis aitab leida olukorrale sobivaid väljendeid ja luua oma sõnastikku.
• 50languages.com – rakendus õppemängude ja testidega.
• kutsekeel.ee – õppematerjalid erialase sõnavaraga
• innove.ee/eksamid-ja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid – eesti keele tasemeeksamid
• keeleveeb.ee – sõnastikud
• sonaveeb.ee – sõnastikud
• filosoft.ee – sõnastikud, speller, poolitaja
• keeleabi.eki.ee/?leht=1– keelenõu meili teel

• 631 3731 – keelenõuande telefon, vastatakse tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Iseseisev keeleõpe sobib nii neile, kes soovivad ise keelt selgeks saada kui kindlasti ka neile, kes käivad kursustel. Pea meeles, et iseseisva õppimise puhul on oluline regulaarsus ja kannatlikkus. Õppida tuleb kasvõi natukene iga päev. Tulemusteni jõudmiseks tuleb anda endale ka aega – kannatlikkus ja järjepidevus viivad kindlasti sihile!

Kuus soovitust, et keeleõpe oleks tõhusam

Kasuta neid lihtsaid soovitusi, et iga päev väheste jõupingutustega oma keeleoskust samm-sammult arendada.

1. Kasuta keelekeskkonda. Näiteks:

• muuda oma telefoni või sotsiaalmeedia kanalite seadistused eestikeelseks;
• vaata-kuula eestikeelseid saateid, laule ja multifilme;
• loe lasteraamatuid eesti keeles;
• loe eestikeelseid plakateid, teateid ja silte avalikus ruumis;
• loe eestikeelseid menüüsid restoranides ja kohvikutes;

• suhtle klienditeenindajatega eesti keeles.

2. Muuda keeleõpe lõbusaks – mängi sõprade või perega eestikeelseid lauamänge.

3. Ära karda eesti keeles rääkida! Kasuta seda iga päev.

4. Laienda sõnavara: õpi uusi sõnu kontekstis.

5. Avasta innovatiivseid keeleäppe (nt Speakly, Linqvist).

6. Pea oma keeleõppe kohta päevikut või blogi. Kirjelda seal oma keeleõppe saavutusi, suurimaid väljakutseid ja emotsioone. Nii on võimalik hiljem märkmetes tagasi minnes oma edusamme näha. See omakorda motiveerib edasi õppima.

Tulekul taotlusvoorud

Integratsiooni Sihtasutus kuulutab jaanuaris välja järgmised taotlusvoorud:

• „Väliseesti kultuuriseltside toetus“;
• „Rahvusvähemuste kultuuriühingute toetamine”;
• „Lõimumist edendavad kultuuri- ja sporditegevused“;

• „Pereõppe partnerorganisatsioonide tegevustoetus“.

Info väljakuulutatud konkursside kohta avalikustatakse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel integratsioon.ee/konkursid.

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist.

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.

Soovime südantsoojendavaid koosolemise hetki jõuludeks ja rohkem üksteisemõistmist uuel aastal!

INTEGRATSIOONI SIHTASUTUSE UUDISKIRI

Sisukord:

Integratsiooni Sihtasutuse uus nõukogu liige Kristi Vinter-Nemvalts: Olen tegelenud lõimumisega rohujuure tasandil

Tasuta eesti keele õppeks lisandub järgmisel aastal kaks miljonit eurot

Integratsiooni Sihtasutus osaleb lõimumiskava arutelupäevadel

Veel saab registreeruda rahvusvahelisele lõimumisalasele konverentsile

Ootame tagasipöördujaid kogemuskohtumistele

Integratsiooni Sihtasutuses alustas tööd rahvuskaaslaste info- ja koostööspetsialist

Narva eesti keele maja tegevus uues kodus kogub tuure

Tallinna eesti keele maja võtab kasutusele uued keele praktiseerimise formaadid

Täiskasvanute eesti keele õppe korraldajad Tartus leppisid kokku tihedamas koostöös

Septembris sai eesti keelt õppida rongis

Ootame huvilisi pereõppe korraldamise koolituspäevale

18.-29. novembril toimub kodanikupäeva e-viktoriin

Tulekul hanked

Eesti keele maja on nüüd Instagramis

Meie kalender

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse uus nõukogu liige Kristi Vinter-Nemvalts: Olen tegelenud lõimumisega rohujuure tasandil

Selle aasta augustis asus Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidus-, keele- ja noortepoliitika asekantslerina tööle Kristi Vinter-Nemvalts. Ta on kaitsnud doktorikraadi kasvatusteaduste valdkonnas, töötanud pikka aega Tallinna Ülikoolis õppejõuna ning juhtinud Pedagoogilist Seminari, Kasvatusteaduste ja Haridusteaduste Instituute. Septembris on Kristi Vinter-Nemvaltsist saanud Integratsiooni Sihtasutuse uus nõukogu liige. Esitasime talle mõned küsimused lõimumisest ja täiskasvanute keeleõppest.

Milliseid kokkupuuteid on teil seni lõimumisvaldkonnaga olnud?

Kui töötasin kunagi lasteaias juhataja asetäitjana õppe-kasvatustöö alal, võtsime ühel aastal suuna sellele, et teha kõik õpetajad keelekümbluse metoodikaga tuttavaks viisil, et nad suudaksid eesti keelest erineva emakeelega last võimalikult asjatundlikult toetada. Lasteaia rühmades oli arvestataval hulgal nii vene kui ka teiste emakeeltega lapsi ning tundus väga loogiline, et õpetajad võiksid olla enam toetatud multikultuurses kollektiivis õppetöö korraldamisel. Olen selle tegevuse päris rohujuure tasandil läbi teinud. Kirjutasin tol ajal projekti, mille Integratsiooni Sihtasutus ka rahastas. Sellest tuli väga vahva ja hästi sisuline projekt ning keelekümbluse metoodika „pisikuga“ õnnestus meil nakatada ligi 25 õpetajat.

Hiljem Tallinna Ülikooli õppejõu ja instituudi juhina olen lõimumistemaatikat püüdnud arendada nii, et ülikooli tekiks suurem akadeemiline kompetents mitmekultuurilisuse ning eesti keelest erineva emakeelega lapse lasteaias ja koolis toetamise osas, õppekava arenduste juures olime ju selle teemaga pidevalt seotud. Minu ülikoolis töötamise aja jooksul ei olnud ühtegi sellist aastat, kui poleks ühel või teisel moel lõimumistemaatika olnud laual. Olen kindel, et tänaseks on haridusteaduste instituudi kõikidesse õppekavadesse see ka sisse saanud.

Liitusite Integratsiooni Sihtasutuse nõukoguga septembris ning oskate kindlasti värske pilguga sihtasutuse tegevust hinnata. Kuidas sihtasutuse senised tulemused teile paistavad ja millised on ootused lähitulevikuks?

Sihtasutuse praegune tegevus on hästi rikkalik, mitmekesiseid keeleõppe võimalusi pakkuv ning seda saab ainult tunnustada. Praegu veel võrdlemisi värskelt tulnuna on keeruline perspektiividest rääkida. Kindlasti näen seda, et peame jätkuvalt arendama Integratsiooni Sihtasutuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi koostööd ning omavahelist lõimumist.

Kus näete suuremaid väljakutseid?

Riigikontrolli auditis analüüsitud täiskasvanute eesti keele õppe temaatikaga tuleb meil nii Integratsiooni Sihtasutuse kui ka paljude teiste selle valdkonnaga kokkupuutuvate partnerite ja osapooltega jõuda selleni, et kõik tegevused saaksid ühele pildile toodud ja hakkaks ühte jalga astuma. Tuleb üle vaadata, mis on tehtud, mis on tulevikuplaanid, kui palju need omavahel kattuvad, mida on mõistlik teha koos, mida on mõistlik anda teisele üle, ja siis otsustada ühiselt ära, kuidas me edasi liigume. Näen, et ka üldhariduse temaatikas on kohti, kus saab kokkupuudet lõimumisega üle vaadata ja suurendada.

Haridus- ja Teadusministeerium on alustanud haridus-, teadus-, noorte- ja keelevaldkonna strateegilist planeerimist aastateks 2021–2035. Kuidas kajastub selles lõimumise ja täiskasvanute keeleõppe temaatika?

Kindlasti jõuab lõimumise temaatika kõikide valdkondade strateegiadokumentidesse. Eesti keelest erineva emakeelega laps, noor ja täiskasvanu on selgelt selline sihtrühm, mida kõik need arengukavad kindlasti kõnetavad. On loogiline, et keelevaldkonna arengukavasse jõuavad lõimumise teemad suuremal määral. Haridusstrateegia väljatöötamise juurde toodi horisontaalsed töörühmad, millest üks tegeles innovatsioonivaldkonnaga ja teine oligi seotud lõimumise temaatikaga. Rakkerühma eesmärk oli tagada, et lõimumise teemad jõuaksid haridusstrateegia kõikidesse osadesse. Strateegiline planeerimine on veel pooleli ning väljavõtteid dokumendist on veel vara tsiteerida. Jooksvalt saab strateegiate koostamisel silma peal hoida Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel.

Tasuta eesti keele õppeks lisandub järgmisel aastal kaks miljonit eurot

Riigieelarve eelnõu kohaselt eraldatakse 2020. aastal Kultuuriministeeriumile täiskasvanute eesti keele õppele lisaks kaks miljonit eurot. Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majades saab selle toel tuleval aastal õppida eesti keelt tasuta 4000 inimest.

Seniajani on eesti keele täiskasvanutele õpetamist rahastatud suures osas Euroopa Liidu fondidest, mille osakaal järgmisel aastal väheneb. Täiendava rahastuseta saaks Integratsiooni Sihtasutus 2020. aastal pakkuda 1800 õppekohta, täiendava rahaga aga 4000.

Integratsiooni Sihtasutus on täiskasvanute keeleõpet viinud läbi alates 1998. aastast ja teeb seda nii oma eesti keele õpetajate kui ka partnerite kaasabil. Alates 2018. aastast tegutsevad sihtasutuse juures eesti keele majad Tallinnas ja Narvas, et pakkuda laiemalt Eestis tasuta eesti keele kursusi ning õppijaile vajalikku keelekeskkonda.

Integratsiooni Sihtasutus osaleb lõimumiskava arutelupäevadel

Kultuuriministeerium korraldab sel sügisel kõigis maakondades arutelupäevad, kus tutvustatakse valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2030“ koostamiseks seni kogutud sisu.

Arutelupäevadel esitavad Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse valdkonna eksperdid ülevaate lõimumiskava eesmärkidest ja tegevussuundadest ning koguvad osalejatelt tagasisidet ja ettepanekuid siiani saadud sisendi kohta.

Integratsiooni Sihtasutuse töötajad tutvustavad sihtasutuse tegevust eesti keele ja kultuuri hoidmisel, teiste Eestis esindatud kultuuride toetamisel, täiskasvanute eesti keele õppe korraldamisel ning kogukondade vaheliste kontaktide arendamisel.

Lõimumiskavale lisaks kogub Kultuuriministeerium arutelupäevadel tagasisidet ka koostatava arengukava „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2030“ kohta.

Laudkondades arutatakse, mida peaks iga maakonna seisukohalt kultuuri- ja lõimumisvaldkonnas esile tõstma ning kuidas eesmärke ühiselt ellu viia.

Veel saab registreeruda rahvusvahelisele lõimumisalasele konverentsile

14.-15. novembrini toimub Tallinnas rahvusvaheline lõimumisalane konverents „Ühine keel – lõimumine ühiskonnas läbi mitmekeelsuse“. Konverents toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud eksperte USAst, Kanadast, Suurbritanniast, Lätist, Taanist, Norrast, Saksamaalt ja Eestist, kes käsitlevad identiteedi, hariduse ja tööturu teemasid mitmekeelsuse valguses.

Kahe päeva jooksul on konverentsi kavas arutelupaneelid ja töötoad, kus valdkonna eksperdid, teadlased, poliitikakujundajad ja konverentsil osalejad arutlevad pererände, kohanemise, lõimumiskava, mitmekeelsuse, esimese keele kadumise ja selle takistamise ning muude teemade üle.

Konverentsi kavaga tutvuda ja registreeruda saab konverentsi kodulehel. Konverentsil osalemine on eelregistreerimise alusel tasuta.

Külalisesinejate seas on näiteks:

• peakõneleja, Taani Kopenhaageni Ärikooli emeriitprofessor Robert Phillipson, kes on uurinud keelepoliitikat, keeleõigusi ja mitmekeelset haridust;
• Tšehhi haridus-, noorsoo- ja spordiaseminister Václav Velčovský, kes teeb ettekande Tšehhi hariduspoliitika arengutest mitmekeelsuse ja kaasamise põhimõtete valguses;
• Essexi Ülikooli keele- ja lingvistika osakonna juht Monika S. Schmid, kes on uurinud esimese keele kadumise erinevaid aspekte;
• maailmas tunnustatud ekspert, Edinburghi Ülikooli arengulingvistika professor Antonella Sorace, kes on avaldanud mitmekeelse keelearengu valdkonnas väljaandeid, kus on ühendatud lingvistikas, eksperimentaalpsühholoogias ja kognitiivteadustes kasutatavad meetodid;
• ekspert Elin Thordardottir, kes töötab McGilli Ülikooli kommunikatsiooniteaduste ja -häirete koolis ning juhib Montréalis ja Islandil uurimislaboreid; tema uurimistöö keskendub muuhulgas keele normaalsele omandamisele ja keelehäiretele üht või mitut keelt kõnelevate laste puhul;

• Konstanzi Ülikooli ja Readingu Ülikooli mitmekeelsuse professor Theo Marinis, kes uurib keele omandamist tüüpilise ja ebatüüpilise arenguga õppijate hulgas, mitmekeelsust ja mitmikkirjaoskust ning juhib ELi projekti „Mitmekeelne meel“ („Multilingual Mind“).

Integratsiooni Sihtasutus korraldab rahvusvahelise lõimumisalase konverentsi Tallinnas neljandat korda järjest. Sel aastal toimub konverents Radisson Blu Hotel Olümpias (Liivalaia 33, Tallinn).

Konverents toimub inglise keeles sünktoontõlkega eesti ja vene keelde.

Konverentsi korraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Kultuuriministeeriumiga. Konverentsi korraldamist toetavad USA saatkond, Soome saatkond, Saksa saatkond, Kanada saatkond, Briti saatkond, Briti Nõukogu, Tšehhi saatkond ja teised partnerid.

Lisainfo:
Anastassia Tuuder
Uuringute valdkonna juht
Integratsiooni Sihtasutus
Telefon: 659 9853
e-post: anastassia.tuuder@integratsioon.ee

Ootame tagasipöördujaid kogemuskohtumistele

Integratsiooni Sihtasutus on alustanud oktoobris ja jätkab nii novembris kui detsembris tagasipöördujatele mõeldud kohtumiste läbiviimisega, et aidata neil paremini kohaneda eluga Eestis ja leida kontakte teiste tagasipöördujatega.

Osalejatel on võimalik kokkusaamistel kuulata, kuidas teised tagasipöördujad on Eestis kohanemisel hakkama saanud, saada vajalikku infot ja tuge oma elu paremaks korraldamiseks ning jagada oma kogemusi ja muresid. Kohtumisi viivad läbi kogenud koolitajad ja nõustajad. Kõikidel kohtumistel osaleb ka Integratsiooni Sihtasutuse rahvuskaaslaste nõustaja Kaire Cocker. Osalemine on kõigile tasuta.

„Tallinnas toimunud esimene kogemuskohtumine oli väga meeleolukas: osalejad jagasid omavahel aktiivselt kogemusi, tundeid ja teadmisi selle kohta, kuidas oma elu Eestis paremini korraldada, alustades töökoha leidmisest ja lõpetades sellega, kuidas jääda rahulikuks selle elumuutuse keskel. Kõik said omale mõtteterasid, kuidas paremini kohaneda, ja tuge, et otsus tagasi tulla oli õige,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse rahvuskaaslaste nõustaja Kaire Cocker. „Meil on väga hea meel, et saame nende kohtumistega aidata kodumaale tagasi tulnud inimestel tunda end siin kodusemalt ja luua neile toetavat võrgustikku. Novembris ja detsembris ootame kohtumistega liituma ka uusi osalejaid,” lisas Cocker.

Kohtumised toimuvad neljas grupis, kaks neist kogunevad Tallinnas, üks Viimsis ja veel üks Haapsalus. Info kogunemiste kohta avaldame jooksvalt nii Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel kui ka Facebookis.

Integratsiooni Sihtasutus nõustab nii tagasipöördujaid, kes on juba alustanud uut elu Eestis, kui ka neid, kellel on tekkinud huvi ja soov Eestisse tagasi tulla. Nõustamine hõlmab nii praktilist infot kui ka Eestis kohanemisega seotud teemasid. Nõustamiseks tuleb võtta ühendust rahvuskaaslaste nõustaja Kaire Cockeriga e-posti aadressil tagasieestisse@integratsioon.ee või telefonil +372 53 644 172.

Integratsiooni Sihtasutuses alustas tööd rahvuskaaslaste info- ja koostööspetsialist

Oktoobri algusest töötab Integratsiooni Sihtasutuses rahvuskaaslaste info- ja koostööspetsialistina Tarmo Saks.

Tarmo peamine ülesanne on ülemaailmse eestluse toetamine läbi ühise inforuumi kujundamise ja Eestist väljaspool elavate eestlaste infovahetuse korraldamise.

Info- ja koostööspetsialisti tööks saab olema võõrsil asuvate rahvuskaaslaste info- ja suhtluskanalite kaardistamine ja infoportaali loomine, et jagada teavet võõrsil eestluse hoidmise kohta ja toetada mujal elavatel eestlastel Eestiga sidet pidada.

Tarmo ise on võõrsil sündinud ja kasvanud ning aktiivselt eestluse edendamisega tegelenud väliseestlane, kes kolis Eestisse mõne aasta eest ja on nüüd püsivalt eestimaalaseks hakanud.

Rahvuskaaslaste info- ja koostööspetsialistiga saab ühendust e-posti aadressi tarmo.saks@integratsioon.ee kaudu.

Narva eesti keele maja tegevus uues kodus kogub tuure

1. oktoobrist tegutsevad Integratsiooni Sihtasutuse peakontor ja Narva eesti keele maja uutes ruumides Narva linna südames aadressil Linda 2. Uues kodus käivituvad uue energiaga aina uued eesti keele õppimise ja praktiseerimisega seotud projektid.

„Meie kolimine Narva on toonud riigi Ida-Virumaa elanikele lähemale, oleme loonud 20 töökohta ning oleme kõige paremas mõttes hea näide riigi avatusest inimesele,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar Narva eesti keele maja avamisel.

Hea näide eesti keele maja avatusest piirkonna elanikele on kindlasti ka see, et kui Narvas tegutses eesti keele maja ajutistel pindadel juba eelmise aasta septembrist, siis sellest sügisest on alustatud keelenõustamise ning eesti keele õppeks ja praktiseerimiseks mõeldud üritustega ka Sillamäel ja Kohtla-Järvel.

„Sügis algas meil suure hooga: eesti keele õpet alustasime kaheksas uues rühmas, panime septembris käima eesti keele rongi, käivitasime mitmed uued õpitoad – nagu näiteks lauaetikett, keelejälgijad ja lauamängude õhtud – ning jätkame juba populaarseks saanud tandemõppe, keelekohvikute, filmiõhtute ja õppereisidega,“ kirjeldas Narva eesti keele maja tegevusi selle juht Margarita Källo.

Uutest lähima aja projektidest tõi Margarita Källo välja Narva lasteaedade keelekümblusõpetajate ja juhtide pärimuskultuuri õppeprogrammi, mis toimub oktoobri lõpus. Õppeprogrammi raames tutvuvad Narva lasteaedade töötajad Pärnu lasteaedade õppetööga ning osalevad Eesti pärimuskultuuri seminar-praktikumis, et meie pärimuskultuurist saadud teadmisi oma lasteaedade kasvandikele edasi anda. Koolitusel tutvutakse nii vanade traditsioonide, rituaalide, uskumuste kui ka pärimusmuusika, laulude ja laulumängudega. Õppeprogrammi korraldab Rahvakultuuri Keskus.

Narva eesti keele maja on külastajatele avatud igal tööpäeval aadressil Linda 2. Ühendust saab võtta, kirjutades e-posti aadressil eestikeelemaja@integratsioon.ee või helistades numbrile 6599030.

Narva eesti keele maja tegevustel saab pidevalt silma peal hoida eesti keele maja Facebooki lehel, Instagramis (@eestikeelemaja) ja Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel integratsioon.ee.

Tallinna eesti keele maja võtab kasutusele uued keele praktiseerimise formaadid

Tallinna eesti keele majas alustas sel õppeaastal tööd 14 õpperühma, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui 2018. aasta septembris. Lisaks keelekursustele toimuvad iga nädal mitmed keele praktiseerimiseks mõeldud üritused. Eesti keele harjutamise uue võimalusena on käivitunud lugemisklubi ning koostöös Kalamaja kogukonnaga alustati mängulise keeleõppega kohalikus klubis.

Kokku õpib Tallinna eesti keele majas keelt A1, A2 ja B1 tasemel üle 200 inimese, kellest 70 jätkab juba varem alustatud õpinguid. „Saime eelmise aasta kursuste kohta positiivse tagasiside. Meie juures õpet jätkavate inimeste arv näitab, et neile meeldib meie juures ja nad on keeleõppele tõsiselt pühendunud,“ rõõmustas Tallinna eesti keele maja juhataja Aljona Kordontšuk.

Kuna eesti keele majades lähtutakse põhimõttest, et keeleõpe on põnev tegevus, otsitakse aina uusi võimalusi keeleõppe ja keele praktiseerimise võimaluste mitmekesistamiseks. Nii käivitus sellest sügisest Tallinna eesti keele maja ja rahvusraamatukogu koostöös lugemisklubi, kus osalejad tutvuvad eesti kirjanike loominguga ja vahetavad lugemiselamusi. „Kokkusaamistele kutsume võimaluse korral ka kirjanikke, nii et lugemisklubis osalejatel on harukordne võimalus vahetada nendega oma mõtteid nii nende loomingu kui ka üldiselt elu üle,“ ütles Aljona Kordontšuk.

Kalamaja asumi eesti keele huviliste palvel alustas Tallinna eesti keele maja oktoobris mängulist keeleõpet kohalikus Heldekese klubis. „Oleme avatud eesti keele õppest huvitatud inimeste algatustele ning kui meie tegevuste järele on nõudlust, üritame neid ka pakkuda. Heldekeses saame õhtuti kohaliku kogukonna esindajatega kokku ja mängime eesti keeles „Majamängu“, mis on meie poolt välja mõeldud põnev mälumängu ja viktoriini segu. Mängima on loomulikult oodatud ka teistes Tallinna piirkondades elavad inimesed, kellele sobib mänguline lähenemine keeleõppele,“ lisas Aljona Kordontšuk.

Sel aastal alustas Tallinna eesti keele maja koostööd Eesti Filmi Instituudiga. Tänu Eesti Filmi Instituudi toele said eesti keele õppijad filmiõhtutel vaadata selliseid eesti filme, nagu „Viimne reliikvia“, „Hukkunud alpinisti hotell“ ja „Kevade“.

Sel sügisel rõõmustas külalisega keelekohvik selles osalejaid kohtumisega lavastaja ja näitleja Raivo Trassiga. Osalejate sõnul võis kohtumist võrrelda tõelise teatrielamusega. Lisaks oma loomingulise teekonna ja saavutuste tutvustusele kandis Raivo Trass ette Jaan Kaplinski ja Paul-Eerik Rummo luulet.

„Eesti keele majas toimub iga nädal mitu üritust, kus kõik soovijad saavad erineval moel eesti keelt harjutada. Igaüks võib leida endale just sellise võimaluse, mis sobib talle kõige paremini, olgu see siis tandemõpe, foorumteatri kursus, lugemisklubi, filmiõhtu, lauamängude õhtu või hoopis kohaliku meediaga tutvumise õpikoda. Kohtumised toimuvad õhtusel ajal ning sobivad seega ka neile, kes on päevasel ajal tööl,“ ütles Tallinna eesti keele maja juhataja Aljona Kordontšuk.

Tallinna eesti keele maja tegevustel saab pidevalt silma peal hoida eesti keele maja Facebooki lehel, Instagramis (@eestikeelemaja) ja Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel integratsioon.ee.

Täiskasvanute eesti keele õppe korraldajad Tartus leppisid kokku tihedamas koostöös

Oktoobris kogunesid Tartusse Integratsiooni Sihtasutuse, Tallinna eesti keele maja, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Rahva Muusemi, Tartu Rahvaülikooli, Töötukassa, Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži, MTÜ Rahvusvaheline Maja, MTÜ Folkuniversitet Estonia, MTÜ Tartu Välismaalaste Teenuskeskus ja Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna esindajad, et arutada koostöövõimalusi täiskasvanute eesti keele õppe valdkonnas Tartus. Kohtumisel lepiti kokku tihedamas infovahetuses ja sihtrühmadele üksteise teenuste kohta info jagamises.

Kohtumise eesmärk oli koondada infot Tartus täiskasvanutele toimuva eesti keele õppe kohta, analüüsida selle mahtu ja vajadust erinevate sihtrühmade lõikes ning leppida kokku edasises koostöös.

„Meil oli hea meel tõdeda, et Tartus pakuvad erinevad asutused ja organisatsioonid täiskasvanutele eesti keele õppimiseks ja harjutamiseks väga mitmekesiseid võimalusi, alustades keelekursustest ning lõpetades keelekohvikute ja õppeprogrammidega,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar. „Integratsiooni Sihtasutuse eesmärk on pakkuda võimalikult mitmekesist eesti keele õpet ja eesti keele kasutamist toetavaid tegevusi üle Eesti. Oleme aastaid toetanud vastavaid tegevusi ka Tartus. Leppisime partneritega kokku, et teeme edaspidi omavahel rohkem koostööd ja vahetame infot, et üksteist keeleõppe korraldamisel rohkem toetada,“ lisas Irene Käosaar.

Septembris sai eesti keelt õppida rongis

24.-26. septembrini said Tallinna ja Narva vahel sõitva rongi reisijad tasuta eesti keelt õppida. Keeleõppemänge ja -harjutusi viisid eesti keele vagunis läbi Integratsiooni Sihtasutuse Narva ja Tallinna eesti keele majade õpetajad. Sõidu ajal said kõik soovijad keelenõustajaga konsulteerida, saata oma sõbrale keelerongi postkaarti või kuulata taskuhäälinguid.

„Usun, et rongi pealt maha minnes oli eesti keele vagunis sõitnud reisijatel kindlasti rohkem julgust, et keelt ka edaspidi kasutada. Loodame, et andsime inimestele inspiratsiooni jätkata keeleõpet nii rongisõidu ajal kui ka muudes kohtades väljaspool klassiruumi, sest keelt saab õppida kõikjal,“ sõnas Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja juhataja Margarita Källo.

Rongis eesti keele õppeks ja praktiseerimiseks kasutatud aktiivõppemeetodeid kasutatakse igapäevaselt Tallinna ja Narva eesti keele majades. Lisaks erineva tasemega keelekursustele saab eesti keele majades keeleoskust arendada ka tandemõppes, keelekohvikutes, filmi- või lauamängude õhtutel, lugemisklubis või erinevates õpitubades alates kokandusest kuni lauaetiketini. Kõik õppevormid on osalejatele tasuta.

Eesti keele rongi liikumisele andsid hoogu Haridus- ja Teadusministeerium, Integratsiooni Sihtasutus ja Elron, et tähistada Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja kuulutatud eesti keele aastat ning septembri lõpus toimunud ülemaailmset eesti keele nädalat.

Ootame huvilisi pereõppe korraldamise koolituspäevale

21. novembril korraldab Integratsiooni Sihtasutus mittetulundusühingutele ja teistele huvilistele koolituspäeva, kus tutvustatakse peredes eesti keele õppe korraldamist. Koolituspäev on abiks ka tegevustoetuse taotluse koostamiseks valmistumisel. Uue taotlusvooru peredes eesti keele õppe korraldamise toetamiseks plaanib Integratsiooni Sihtasutus avada 2020. aasta alguses.

Tasuta koolituspäev toimub 21. novembril kell 9 Tallinnas aadressil Rävala pst 5 (6. korrus). Registreeruda saab e-posti aadressil jana.tondi@integratsioon.ee 10. novembrini. Kohtade arv on piiratud.

„Pereõppesse on seni saanud 80-100 noort aastas, kuid soovijaid on kordi rohkem. Sellepärast plaanime järgmisel aastal peredes toimuva eesti keele õppe mahtu suurendada. Meie eesmärk on saata rohkem eesti keelest erineva emakeelega noori vanuses 7-19 aastat eesti perre keelt ja kultuuri õppima ning saada juurde nii pereõppe korraldajaid kui ka peresid, kes lapsi vastu võtta saaks,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi.

Integratsiooni Sihtasutus tutvustab koolituspäeval peredes eesti keele õppe tegevustoetuse andmise eesmärki, põhitingimusi, sellega kaasnevaid ülesandeid, nõudeid projektijuhile ja lapsi võõrustavale perele. Lisaks jagab pikaaegse kogemusega pereõppe korraldaja oma praktilist kogemust ja annab nõu, kuidas leida osalejad ja pered, kuidas planeerida aega ja ühisüritusi, mida arvestada toitlustamise juures, kuidas suhelda lapsevanematega ja millest lähtuda eelarve koostamisel.

Lõpetuseks saavad osalejad tutvuda Tallinna eesti keele maja ja selle tegevusega.

Viimastel aastatel on pereõpet korraldanud Võrumaal MTÜ Veeda vaheaeg ja MTÜ Volonta ning Räpinas MTÜ Lapsele Oma Kodu.

Pereõppe partnerorganisatsioonide toetamise taotlusvooru aluseks on kultuuriministri 3. aprilli 2019. aasta määrus nr 11 „Pereõppe partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“.

18.-29. novembril toimub kodanikupäeva e-viktoriin

26. novembril on kodanikupäev, sel puhul korraldab Integratsiooni Sihtasutus taas Eesti-teemalise e-viktoriini. Kodanikupäeva e-viktoriin toimub vahemikus 18.-29. november ning keskendub huvitavatele sündmustele ja elule Eestis.

Viktoriini saab lahendada Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel. Küsimustik on eesti keeles ning koosneb 50 küsimusest. Küsimustele vastamiseks on 60 minutit. Küsimustiku avalikustame 18. novembril.

Viktoriini lahendajad saavad 30. novembril soovi korral oma e-posti aadressile lingi viktoriini tulemustega.

Integratsiooni Sihtasutus korraldab viktoriini tänavu juba 17. korda.

Kodanikupäeva e-viktoriini korraldamist toetab Kultuuriministeerium.

Tulekul hanked

Integratsiooni Sihtasutus kuulutab lähikuudel välja järgmised hanked:

• “Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid perioodil 2020-2021” (riigihanke väljakuulutamine toimub oktoobris);
• “Kodakondsuseksamiks ettevalmistavad koolitused perioodil 2020-2021” (riigihanke väljakuulutamine toimub novembris);

• “Grupijuhtimise koolitus eesti keele ja kultuuri tundmise klubide eestvedajatele perioodil 2019-2021” (riigihanke väljakuulutamine toimub novembris).

Info väljakuulutatud konkursside kohta avalikustatakse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel integratsioon.ee/konkursid.

Eesti keele maja on nüüd Instagramis

Nii Tallinna kui ka Narva eesti keele maja sündmusi saab jälgida nüüd ka Instagramis (@eestikeelemaja).

Lisaks saab meie tegemistega end kursis hoida Facebooki lehel ja Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel integratsioon.ee.

Meie kalender

Infoga sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, saab tutvuda meie kodulehel avaldatud kalendris.

Meie uudised

Meie sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.

Rahvastikuminister Riina Solman: me ehitame Eestis ühist tulevikku

Mis Integratsiooni Sihtasutusel tänavu veel plaanis on?

Kuidas tagatakse eesti keele kasutamist õppekeelena?

Kuidas augustikuus tasuta eesti keele kursustele registreeruda?

Kuidas endale parimat keelekursust valida?

Mida sügishooajal Tallinna ja Narva eesti keele majades õppida on?

Kuidas edeneb koostöö rahvusvähemuste ühendustega?

Millise toega Eestisse tagasipöördujad arvestada saavad?

Meie kalender

Meie uudised

Räägi kaasa: kuidas eesti keelt ja meelt hoida?

Rahvastikuminister Riina Solman: me ehitame Eestis ühist tulevikku

Uus lõimujate koostööpartner – rahvastikuminister Riina Solman – räägib taasloodud ministeeriumi vastutusalast ja eesmärkidest ning meie ühistest väljakutsetest ja tegevustest.

Milline on rahvastikuministri vastutusala? Ja väljakutsed?

Peaminister on määranud, et minu vastutusvaldkonnas rahvastikuministrina on rahvastiku- ja perepoliitika ning uussisserändajate kohanemise poliitika kavandamine ja koordineerimine, väliseesti kogukondade kaasamine, kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja koordineerimine ning rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused.

Rahvastikuminister tegeleb ennekõike rahvastikupoliitikaga. Riik on seda positsiooni läbi aegade oluliseks pidanud ja iseseisvuse taastanud Eestis on mitu rahvastikuküsimustega tegelenud ministrit ka ametis olnud. Viimati kümme aastat tagasi Urve Palo, kelle vastutusala MASU tagajärjel jaotati laiali erinevate ministeeriumite vahel. Minu esmane ülesanne on taas keskenduda kahaneva rahvaarvu tingimustes meie rahvuse, keele ja kultuuri säilimist puudutavatele küsimustele fokuseeritumalt. Põhiline eesmärk on, et Eestis sünniks rohkem lapsi ja ränne oleks meie enda poolt juhitud, mitte isekulgev, et siia tuleksid inimesed, keda me soovime, et tuleksid.

Rahvastik koosneb rändest, sündidest, surmadest ja iibest. Iive on meil paratamatult kahaneva sünnitusealise põlvkonna tõttu veel mõnda aega negatiivne, kuigi inimeste tervis on parem ja eluiga järjest pikem. Rahvaarvu tõstmisest saame aga rääkida kaugemas tulevikus ja see saab võimalikuks alles siis, kui sündimus on olnud pikemat aega järelkasvu tagamiseks vajalikul tasemel või sellest veidi kõrgem. Täna oleme sellest tasemest maas, aga mitte väga palju (täna on sündimuskordaja u.1,7; taastetasemeni jõudmiseks peaks see olema 2,1). Seega olen optimistlik, et eesmärk on saavutatav. Uuringute põhjal on pea poolte Eesti naiste ideaaliks kolme lapsega pere.

Rahvastiku vananemist ei tohiks üldse probleemina näha. Pikem ja tervem elu on ju meie kõigi soov. Rahvastiku keskmine vanus seetõttu kasvabki, et elame kauem. See on positiivne ja ma loodan, et Eestis tervisenäitajate paranemine ja eluea pikenemine jätkub sama hoogsalt kui seni.

Rahvastikuminister tegeleb ka perepoliitika kujundamisega. Kui senise perepoliitika eesmärgid on olnud eelkõige sotsiaalpoliitilised, st seotud ennekõike olemasolevate laste ja perede toimetuleku ning heaolu tagamisega, siis rahvastikuminister lisab sellele omalt poolt sündimuse kasvule suunatud vaate:

1. Kodu, perekond ja lapsed on lahutamatult seotud. Seepärast on sündimuse soodustamiseks oluline tagada lastega peredele eluaseme kättesaadavus. Sobiva eluaseme puudumine takistab pereloomet ning laste lisandumist. Mida rohkem on lapsi, seda vähem on ühe pereliikme kohta ruutmeetreid ja seda sagedamini elab pere ruumipuuduses, mis kahjustab pere, sh laste elukvaliteeti. Ruumikitsikus takistab paljudel peredel soovitud laste arvuni jõudmist. Rahvastikuminister töötab läbi koalitsioonilepingus toodud eluasemega seotud ettepanekud, teeb kindlaks nende maksumuse ning koostab tegevuskava lastega peredele suunatud eluasemepoliitika elluviimiseks.

2. Lasterikkad pered kasvatavad pea poole Eesti järelkasvust. Suur pere on suur vastutus, seda ka majanduslikus mõttes. Riigil tuleb edasi arendada lasterikaste perede vajadustest lähtuvaid toetusi ja muid meetmeid, et Eesti muutuks lasterikkamaks.

Milliseid kokkupuuteid näete lõimumise valdkonnaga? Ja Integratsiooni Sihtasutuse tegevusega?

Kokkupuuted on loomulikult selged ja otsesed – Eesti rahvastiku tulevik ja sidus Eesti ühiskond on teineteisega lahutamatult seotud. Olen pidanud oma ametis väga oluliseks suhelda erinevate Eestis elavate rahvuste esindajatega ning rõhutada neile kõigile, et me ehitame Eestis ühist tulevikku. Ma hindan väga kõrgelt seda, et Eestis elavad väiksemad või suuremad rahvakillud väärtustavad oma kultuuripärandit, on uhked oma juurte ja identiteedi üle ning soovivad anda selle pärandi edasi oma järeltulevatele põlvedele. Need on tugevad ja pikaajaliste traditsioonidega kogukonnad ning see on kogu meie ühiskonna seisukohalt suur rikkus. Need rahvakillud on nõukogude ajal tihti palju kannatanud, neid on pillutatud ühest paigast teise, kus inimestel on tulnud oma elud sisuliselt nullist taas üles ehitada.

Tuletan siinjuures meelde näiteks juunikuus Tallinnas toimunud üleeuroopalist tatarlaste folkloorifestivali „Sabantuy 2019“, mida mul oli võimalus valitsuse poolt tervitada, aga ka Kosel peetud ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu, mis toimus juba 29. korda. Olen oma ema poolt ingerisoome juurtega ning kuulsin seetõttu lapsena ka paljudest kannatustest ja raskustest, milledega ingerisoomlased pidid nõukogude ajal kokku puutuma – minu sünnilinna Viljandisse pärast sõjapillutusi jõudnud ingerisoomlasi venestati, lapsed pandi vene kooli ning mu vanaisa nimi Antti muudeti passis Andreiks. Pean oma ingerisoome juuri kalliteks, pean seda rikkuseks, oma veresidemeks kahe erineva soomeugri rahvuse vahel. Mul on eestlasest isa, kes on neljandat põlve viljandlane, tema kohta võib öelda mulk, ja ingerisoomlasest ema, kelle perekonnast on suur ja võimas suguvõsa Eestis üles kasvanud, suurem ja võimsam, kui mu isa pere. Need on minu tugevad juured, mille üle olen uhke. Arvan, et visaduse, paindlikkuse ja kohanemisvõime, murdumatuse olen pärinud emalt. Isalt pärisin vaimsuse, huvi lugemise ja globaalse maailma vastu.

Integratsiooni Sihtasutuses näen ma rahvastikuministri väga olulist partnerit. Mul on hea meel, et olen saanud sihtasutuse juhtidega olla tihedas kontaktis juba oma ministriaja algusest peale ning me oleme oma arutelude ja mõtetega ühisel lainel. Näen väga selgeid kokkupuutepunkte näiteks valitsusliidu koalitsioonilepingu selle punkti täitmises, mis on suunatud välismaalt Eestisse tagasipöörduvate inimeste nõustamisele, ning panen suuri lootusi meie ühisele mõttetööle ülemaailmse eestluse koostöökomisjonis, kui asume ette valmistama Globaalse Eesti programmi.

Olete üks globaalse eestluse idee eestvedajatest. Milles see idee seisneb? Mida selle teostamine võiks tuua neile, kes on rahvuselt eestlased? Ning neile Eesti elanikele, kelle emakeel pole eesti keel?

Praegune valitsusliit on koalitsioonilepingus seadnud eesmärgiks algatada Globaalse Eesti programm ülemaailmse Eesti kogukonna aktiveerimiseks ja kaasamiseks. Seesama koalitsioonilepingu punkt avab veidi ka tulevase programmi peamist sisu – „Toetame eesti rahvuskultuuri tutvustamist ja viimist laia maailma ning eesti keele ja kultuuri hoidmist, arendamist ja uurimist, kaasates meie kogukondi välismaal ja hea tahte saadikuid.“

Sõnapaari „globaalne eestlus“ asemel võiks olla eelistatavam isegi kasutada mõistet „ülemaailmne eestlus“ – siis on kogu sõnapaar rohkem eestikeelne. Minu ettepanekul moodustas valitsus juunikuus ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni, kuhu kuuluvad lisaks komisjoni esimeheks olevale rahvastikuministrile mitmed valitsuse liikmed – kultuuriminister, haridus- ja teadusminister, välisminister, sotsiaalminister ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister – , teiselt poolt aga kõigi suuremate väliseesti katusühenduste – Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ja Rootsi Eestlaste Liidu – esindajad. Komisjonis on ka Integratsiooni Sihtasutuse, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja rahvuskaaslaste programmi nõukogu esindajad.

Just see koostöökomisjon hakkab esmajoones olema selleks arutelukoguks, mis saab määratlema Globaalse Eesti programmi (nimetagem seda siiski praegu selle nimega) alused. Olgugi et meil ei ole programmi tegemiseks liiga palju aega – koostöökomisjoni esimene koosolek toimub septembrikuus Tallinnas ning valitsuse tööplaani järgi peab programm olema valmis juuliks 2020 – , olen veendunud, et me suudame selle tööga õigeks ajaks valmis saada ning uus programm hakkab kehtima alates 2021. aastast, olles laiemal kujul jätkuks senisele rahvuskaaslaste programmile.

Rahvuskaaslaste programm on oma ülesandeid täitnud hästi ning olgugi et võidakse öelda (ükskõik millise programmi puhul), et raha võiks tegevusteks alati rohkem olla, on viimastel aastakümnetel suudetud teha päris palju, olgu see siis eesti keele õppe toetamiseks väljaspool Eestit, väliseesti kultuuripärandi kogumiseks, säilitamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks, välismaal eesti kultuuri säilitamise ja eestlaste ühtekuuluvustunde kujundamise toetamiseks, väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamiseks ning väliseestlaste vaimulikuks teenimiseks. Kõik need tegevused jäävad kindlasti olulisteks ka uues programmis.

Peaksime uut programmi ette valmistades tegema kindlaks, millised on väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste ootused Eesti riigile ja uuele programmile, täiendavalt sellele, mida on silmas peetud juba seniseid rahvuskaaslaste programme ette valmistades ja rakendades. Järgnevalt paar märksõna, mis minu hinnangul peaksid kindlasti uues programmis saama senisest suuremat tähelepanu. Esimene nendest on suurim eestlaste kogukond väljaspool Eestit – eestlaste kogukond Soomes. Nende mured, vajadused ja ootused väärivad kindlasti uues programmis tähelepanu ja vastamist. Ülemaailmse eestluse koostöökomisjonis ei ole praegu veel küll Soomes elavate eestlaste esindajaid, kuid olen lootusrikas, et augustikuu lõpus moodustatakse Soome eestlaskonna katusühendus ning juba septembrikuus toimuval komisjoni koosolekul saavad nad olema esindatud. Teiseks märksõnaks on eestlastest noored, kes elavad üle maailma väga paljudes erinevates riikides. Osalesin juunikuus ESTO päevade raames Helsingis toimunud noorte- ja tulevikuseminaril ning kuulsin, kui ligi 30-s erinevas riigis elavad eestlasest noored rääkisid oma muredest ja rõõmudest ning igatsustest, mis puudutavad seotust Eestiga ja oma Eestis elavate lähedastega. Olen nüüd nende noorte esindajatega taas kohtunud ning ma näen, et nende hääl ja soovid peaksid kindlasti olema kõlamas nii Globaalse Eesti programmi tegemise juures kui programmis eneses. Kolmandaks märksõnaks, mis peab saama läbi uue programmi tugeva väljundi, on Eestisse tagasipöördujad, nagu nimetasin seda juba ka eespool.

Nagu uudiskirja lugejad kindlasti ka teavad, siis Globaalse Eesti programmi kõrvale jääb edasi ka programm Lõimuv Eesti, mille järgmist perioodi praegu ette valmistatakse. Loomulikult peaksid need programmid koos oma tegevustega olema võimalikult hästi omavahel sidustatud, et kõnetada kõiki Eestiga seotud olevaid inimesi, hoolimata nende emakeelest.

Millistes küsimustes võiksid Teie poole pöörduda need, kes ühel või teisel moel aitavad Eestis lõimumisele kaasa?

Ma tahaks väga loota, et ühel või teisel moel aitab Eestis lõimumisele kaasa iga inimene. Sidus ühiskond ja selle toimimine on meie kõigi huvides ning vaevalt et saab ühiskonnaliikmena edukalt toimida keegi, kes väidab, et teda see teema ei puuduta. Minu poole võib julgelt pöörduda iga inimene, olgu tal siis jagada muresid või rõõme, olgu tal esitada küsimusi või teha ettepanekuid. Rahvastiku- ja perepoliitika puudutab iga inimest ning enesestmõistetavalt on kõik sellega seotud küsimused rahvastikuministri jaoks olulised.

Kas ja millised ettevõtmised on Teil kavas, milles lõimumismeeskond võiks kaasa lüüa?

Eesti riik on üks tervik ning ühe tervikuna peaksid toimima ka kõik ministeeriumid, teised riigiasutused ja riigi poolt asutatud institutsioonid. Nii et küsimuses nimetatud lõimumismeeskonnaks võime me tegelikult kõik endid pidada – me kõik, ja tegelikult mitte ainult riik, peaksime hoolitsema selle eest, et Eesti oleks sidus ühiskond. Kui küsimuse esitamisel peeti aga lõimumismeeskonnana silmas kitsamalt Integratsiooni Sihtasutust ja seda tänuväärselt suurt hulka inimesi, kes sihtasutusega koostööd teevad, siis oleme väga tänulikud esmajoones selle eest, mida sihtasutus on juba teinud Eestisse tagasipöördujate heaks nõustajatena ja tõusetunud küsimuste lahendamisele kaasaaitajatena, ning etteulatuvalt juba kõigi tegevuste eest, mida kavatsetakse ka edaspidi selles valdkonnas teha.

Kas ja millised on Teie ootused Integratsiooni Sihtasutuse tegevusele?

Integratsiooni Sihtasutusel on olemas aukartust äratav kogemustepagas, kuidas lahendada Eesti riigi ja ühiskonna ees seisvaid ülesandeid ja väljakutseid. Ühiskonna sidususe loomiseks on antud äärmiselt suur panus ning kogu sellest mitmekülgsest kogemusest on õppida ka selles protsessis, kus me alustame ühiselt, ka sihtasutuse juhataja osavõtul, Globaalse Eesti programmi ettevalmistamist. Olen sihtasutuse juhtidega juba mitmel korral kohtunud ning ma olen enam kui veendunud, et meil kujuneb väga tihe ja üksteist mõistev koostöö.

Soovin Integratsiooni Sihtasutusele, kõigile selle töötajatele, kaastöötajatele ja kaasamõtlejatele ning käesoleva uudiskirja lugejatele kaunist suve jätku ning rohkelt rõõmu ja kordaminekuid!

Rahvastikuminister Riina Solman kohtumas meie meeskonnaga Tallinna eesti keele majas 4. juunil 2019:

Image

Image

Mis Integratsiooni Sihtasutusel tänavu veel plaanis on?

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar räägib, milliseid arendusi ja sündmusi meie meeskonnalt käesoleval aastal veel oodata on.

Milliste teenustega saavad arvestada sihtasutuse partnerid 2019. aasta teises pooles?

Integratsiooni Sihtasutus on viimaste aastate jooksul teinud suurt tööd, et jõuda meie teenuseid vajavatele inimestele lähemale. Oleme käivitanud eesti keele majade tegevused Tallinnas ja Narvas – sestap on hea meel kinnitada, et sügisel jätkame sama suure hooga keeleõpet ja keele kasutamist toetavaid tegevusi.

Kohe pärast 20. augustit kuulutame välja avatud registreerimise keelekursustele – teame, et tasuta keelekursused on väga populaarsed ja kohti ei jagu kõigile. Ootame kõiki, kes ühel või teisel põhjusel ei saa registreeruda kursustele, meie keelemajadesse nõustamisele. Meie sõbralikud ja toetavad nõustajad saavad konkreetse inimesega vesteldes suunata teda just sellele inimesele sobivatesse tegevustesse – on need siis keelekursused, mis avatakse sügisel keelemajades ja kuhu suunatakse just nõustamise kaudu; mõne meie partneri poolt pakutavad kursused; keelekohvikud või -klubid või hoopis aktiivsed tegevused nagu mälumängud, filmi- ja aruteluõhtud vms, kus saab endale huvitaval teemal eesti keeles vestelda.

Lisaks keeleõppele on sügise algus rõõmustav rahvusvähemuste kultuuri rikkusest osasaamise mõttes. Septembris toimuvad mitmed üritused rahvusvähemuste kultuuriseltsidele, aga ka avalikud üritused, kus rahvusvähemused saavad oma rahva kultuuri tutvustada. Mitmekesisus rikastab – paljudele on sageli isegi üllatav kui mitmekesine Eesti kultuurielu rahvuskultuuride kontekstis tegelikult on.

Tänu sihtasutuse läbi viidud taotlusvoorudele, on paljud spordi- ja kultuuriüritused saanud veel suurema hoo sisse. Ida-Viru suurprojektide teine taotlusvoor avaneb septembri algul. Saame seeläbi pakkuda tuge ürituste korraldajatele, kes soovivad panustada just Ida-Viru ettevõtluse arengusse kultuuri ja spordi kaudu.

Sihtasutus on laienemas veelgi ka ülemaailmset eestlust toetavaks partneriks. Eestlasi on maailmas vähe ja seda olulisem on, et oleksime veelgi enam ühises inforuumis, olenemata sellest, kus keegi elab. Meie tagasipöördujate nõustaja alustas tööd mais ja on hoogsalt käima lükkamas toetusvõrgustikku üle Eesti; sügisest alustab tööd koostööspetsialist, kelle roll on tugevdada infovahetust Eestis ja väljaspool Eestit elavate eestlaste vahel.

Milliseid sündmusi soovitaksite kalendrisse märkida?

14.-15. novembril toimub meie traditsiooniline rahvusvaheline lõimumiskonverents, mis on suunatud ametnikele, teadlastele ja teistele lõimumisvaldkonnas tegutsejaile – sel korral on konverents keskendumas keele mitmekesisele rollile lõimumises.

23.-29. septembrini on eesti keele nädal – KeelEST, mille raames toimub palju erinevad eesti keelt propageerivaid üritusi üle Eesti. Nädala peakorraldajaks on Eesti Instituut, meie panustame Elroniga kahasse keelerongi projekti, mille raames soovijad saavad Tallinnast Narva sõites eesti keeles rääkimist lõbusal ja mitmekesisel moel harjutada.

Mida toovad 2019. aasta lõpuni jäänud kuud sihtasutuse meeskonnale?

Kogu sihtasutuse meeskond on Narva uue maja ootel. Oleme viimase aasta jooksul panustanud palju meie töö- ja õpikeskkonna parendamisse. On ju sihtasutus ühelt poolt töökodu kolleegidele ja teisalt õpikoht meie klientidele. Avasime aasta alguses eesti keele maja Tallinnas, oktoobri alguses avame sihtasutuse uued ruumid Narvas ja Narva eesti keele maja meie piirilinnas. Oleme lõpuks ometi jälle kodus – sihtasutuses on viimase paari aasta jooksul loodud pea 20 uut töökohta, oleme kolinud nii Tallinnas kui Narvas. Nüüd on kätte jõudnud see hetk, kus saame olla veelgi paremad toetajad oma klientidele ja partneritele – seda nii Narvas kui Tallinnas.

Kuidas tagatakse eesti keele kasutamist õppekeelena?

Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Riina Koolmeister käsitlevad, mis on juba käsil ja veel plaanis, et eesti keel oleks kasutatav vajalikul määral õppekeelena.

Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi:

Millist rolli mängib Integratsiooni Sihtasutus selles, et eesti keel oleks kasutatav vajalikul määral õppekeelena?

Meie sihtasutusel on küllaltki nähtav ja juhtiv roll eesti keele õpet pakkuval maastikul, seda nii õpetajatele kui ka õppijatele koolituse pakkumisel. Me tagame eesti keele õppeks erinevad võimalused Eestis elavatele eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutele ning noortele. Samuti ka välismaal elavatele eesti päritolu noortele. Olgu selleks tavaline keelekursus, keelelaager, pereõpe või töötuba.

Sihtasutuse eestvedamisel ja toetusel väljatöötatud metoodilistel juhenditel ning õppematerjalidel on jätkuv menu, olgu selleks L. Kingisepa, K. Salu, K. Kaljula „Mängime eesti keeles“ või S. Laidla ja Ü.Lennuki „Keeleõpetaja laagriraamat“. Samuti eesti keele e-õppekursused Keeleklikk, Lood elust enesest, Pille ja Lauri lood, Speakly, L. Kingisepa, P. Kärtneri „Mängime ja keel saab selgeks!“, H. Metslangi juhend iseseisvaks keeleõppeks jt.

Vajadus tegeleda õpetajate keeleõppega on olnud üks sihtasutuse põhisuundadest. Täna on õpetajate keeleõppe korraldamise keskmes eesti keele kursused just Ida-Virumaal töötavatele ebapiisava eesti keele oskusega haridustöötajatele. See vajadus tuleneb nii riigisisestest eesmärkidest kui ka õpetajate endi reaalsest vajadusest. Vajadusest ennast erialaselt täiendada, osaleda täienduskoolitustes, võtta osa üleriigilistest konverentsidest või seminaridest, olla aktiivne oma valdkonnas, seltside või ühingute töös.

Keeleinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet keeleseaduse täitmise kohta ning tegevusaasta aruannetes esitatud andmetest selgub, et eestikeelse aineõppe korraldamisel on kõige rohkem raskusi Ida-Virumaal, aga ka teistes Eesti piirkondades, sh ka Harjumaal ja Tallinnas.

Oma keeleoskust soovivad parandada eesti keelest erineva emakeelega üldhariduskoolide ja lasteaedade pedagoogid, eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajad, kutseõppeasutuste õpetajad.

Meie sihtrühm ongi tavaõpetajad Ida-Virumaal, kes soovivad parandada oma eesti keele oskust ja sooritada B2- või C1-taseme keeleoskuse eksam. Selleks pakume õpetajatele Ida-Virumaal 250-tunnilist keelekursust, milles on oma kindel koht traditsioonilisel keeletunnil, samuti õpetaja iseseiseval õppel, sh e-õppekeskkonnas ning erinevatel keeleõpet toetavatel praktilistel tegevustel keelekeskkonnas.

Peale keelekursusel õppimise saavad õpetajad oma eesti keele oskust praktiseerida ja lihvida eesti keele- ja kultuuri tundmise klubides, kultuurimooduli erinevates tegevustes, aga ka eesti keele majade õpetajate ja eestvedajate korraldatud keelekohvikutes ja aruteluõhtutel. Samuti töötubades, ekskurssioonidest osa võttes ja praktiliste tegevuste käigus. Olgu see siis filmi vaatamine, hooajamäng, muuseumikülastus või käsitöö- või kokandusõpikojast osavõtt.

Lisaks pakub Integratsiooni Sihtasutus koostöös Tartu Ülikooliga eesti keele 50 tegevõpetajatele koolitusprogrammi, milles eriline tähelepanu on eesti keele sihtkeeles õpetamisel, sh kaasaegsel metoodikal ja parimatel keeleõppepraktikatel, omavahelisel koostööl ning võrgustiku arendamisel. Lisaks on ülikool koolitanud sihtasutusele 10 uut eesti keele õpetajat. Kevadel korraldasime 20-le täiskasvanutega töötavale eesti keele õpetajale keeleõppe digimängu Käänuk kasutamise koolituse. Mäng on toeks õpetajale keelekursustel ja keeleõppijale eesti keele grammatika omandamisel.

Kas eelkirjeldatu on suunatud vaid Ida-Virumaale või ka teistele piirkondadele?

Spetsiaalselt Ida-Virumaa õpetajatele on suunatud ainult 250-tunnine keelekursus. Kõik muud keeleõppe võimalused on saadavad kõigile soovijatele üle Eesti, sh suuremalt jaolt tallinlastele ja narvakatele ja seda just seoses eesti keele majade ja nõustamistegevustega. Need on siis eesti keele ja kultuuri tundmise klubid, keelekohvikud, kultuurimoodulis osalemine, tandemõpe, töötoad.

Eesti keele suhtluskeelekursustel (120 akadeemilist tundi) ja sellele lisaks iseseisev e-õpe keeleõppekeskkonnas Keeletee saavad osaleda õpetajad üle Eesti. Selleks ei pea ootama avalikku registreerimist INSA veebilehe kaudu, vaid võib tulla tasuta nõustamisele, kus nõustajad aitavad õpetajal leida temale parimad võimalikud teed eesti keele õppimiseks ja saada iseseisvaks keeleõppijaks ning julgeks eesti keele kasutajaks.

Täna on selgelt näha, et haridustöötajate huvi ja vajadus eesti keele kesk- ja kõrgtaseme keeleõppesse on jätkuvalt suur ning sellesse tuleb jätkuvalt panustada. Mida paremini oskavad õpetajad eesti keelt, seda edukamalt saavad nad panustada Eestis elavate noorte õpetamisesse ja nende kindlustundesse Eesti riigis hästi hakkama saada ning end võrdväärselt ja turvaliselt tunda.

Milliseid võimalusi ja kellele pakume läheneval õppeaastal?

Ida-Virumaal töötavatele eesti keeles ainet õpetavatele pedagoogidele pakume 250-tunnilist eesti keele kursust ja sh viime läbi ka intensiivõppe päevi. Eesmärgiks on tekitada õppijale keelekeskkond, kus talle on loodud reaalsed elulised situatsioonid, kus ta peab vaid eesti keelt kasutades ise toime tulema.

Töötavatele tegevõpetajatele pakume sügisel TÜ metoodika-alast jätkukoolitust ja kultuurikümblust. Koostöös Eesti Instituudiga on mõte korraldada eesti keele kui teise keele õpetajatele eesti algtasemel keeleõppe keelekaartide tutvustav seminar ning tutvustada sh uusi sügisel algavaid eesti keele üritusi.

Lisaks tavapärasele eesti keele suhtluskeele kursusele pakume õpetajatele ja kõigile keelehuvilistele lisategevusi keele kinnistamiseks ja praktiseerimiseks. Näitena võib tuua keeleõppe klubides, kohvikutes, töötubades, võrgustikes. Tutvu võimalustega või kursuste koolituskalendriga või eesti keele majas toimuvate üritustega õpejatele ja lastevanematele.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Riina Koolmeister:

Viimase veerandsajandi jooksul on Eesti riik pakkunud kõikidele eesti keelt õppida soovijatele võimalusi tasuta keeleõppeks. Hea eesti keele oskus muudab inimesed konkurentsivõimeliseks tööturul, aitab uussaabujatel kohaneda ning loob aluse ühiskonna sidususeks. Paljude erinevate keeleõppevõimaluste seast võib igaüks leida just endale sobiva. Õppida saab keelekursustel, keelekohvikutes, töökohal, e-keskkondade abil jne.

Haridus- ja Teadusministeerium rahastab keeleõppekulude hüvitamist, tasemeeksamite korraldust, õpetajakoolitust, õppevahendite (eelkõige e-keskkondade nt Keeleklikk, Keeletee, Sõnaveeb jms) loomist ja järelevalvet. Järelevalve käigus tegeleb Keeleinspektsioon muuhulgas nõustamisega ning abi saavad eraisikud, tööandjad, keelefirmad.

Riik on loonud keeleõppevõimalused, mida saab kasutada Integratsiooni Sihtasutuse ja SA Innove kaudu. Viiel viimasel aastal on oluliseks sihtrühmaks olnud Ida-Viru haridustöötajad, kellele pakutakse tasuta keeleõpet B2 ja C1 tasemel. Õpetajate keeletuge peetakse väga oluliseks ja seni, kuni on soovijaid, jätkub ka toetus.

Viimasel kolmel aastal on SA Innove kaudu võimalik ka projektipõhiselt keeletuge saada. Kohalik omavalitsus või allasutus saab oma töötajate keeleprojektideks toetust taotleda, samuti on soositud haridusasutuste vahelised keelealased koostööprojektid, tuleb esitada vaid taotlus. Paljud mitmekeelsed piirkonnad on seda võimalust juba kasutanud ja projektid on oodatud veel paaril järgneval aastal.

Populaarseks keeleõppe viisiks on osutunud ka e-keskkonnad. Igaüks, kel internetivõimalus, saab valida endale sobiva aja, koha ja tempo, et võtta hetk või rohkem keeleõppeks. Mitu aastat kasutusel olnud kümneid tuhandeid kasutajaid leidnud keeleõppeplatvorm www.keeleklikk.ee (A-tase) on saanud järje www.keeletee.ee (B1-tase) näol ja loomisel on ka keelelend (B2-tase). Avatud on sõnaveeb, mis abistab kõiki keelekasutajaid.

Integratsiooni Sihtasutus (INSA) on Haridus- ja Teadusministeeriumile olnud juba aastaid heaks koostööpartneriks ja INSA meeskond oma kogemustega suudab pakkuda parimat teostust paljudele keeleõppeideedele ja poliitikasuundadele, mis erinevates ministeeriumites ja riigis tervikuna on välja töötatud. Lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumile viib INSA ellu eri ministeeriumide projekte ja on partneriks ülikoolidele ja asutustele.

Eesti keele õpetamine täiskasvanutele pälvib jätkuvalt üleriigilist tähelepanu ning sellega on seotud nii õppijad, õpetajad kui ka eri ametkonnad. Parema tervikpildi ja asjaosaliste omavahelise koostöö soodustamiseks kutsus Haridus- ja Teadusministeerium 2016. aastal kokku Riigikeele nõukoja, mis ühendab kõiki täiskasvanute eesti keele õpetamisega seotud asutusi. Mitme tegevusaasta jooksul on Riigikeele nõukoda jõudnud Jõhvi, et ära kuulata Ida-Viru omavalitsuste ettepanekud ja tähelepanekud eesti keele õpetamisel ja ka Narva, et kohtuda erafirmade keeleõpetajatega. Kõik need kohtumised on aidanud osapooltel oma tegevusi tõhusamalt ellu viia. Regulaarse infovahetuse abil saab vältida keeleõppetegevuste dubleerimist ning jõuda kiiremini keeleõpet vajavate inimesteni.

Õpihimu, julgust ja kannatlikkust kõigile keeleõppetee mõnikord ka okkalisel rajal! Seda magusamad on viljad, mis aitavad elus edasi.

Kuidas augustikuus tasuta eesti keele kursustele registreeruda?

Meie sihtasutuse meeskonnas keeleõppe valdkonda kureeriv Jana Tondi selgitab, kuidas tänavu saab registreeruda tasuta eesti keele kursustele, mida Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel viivad läbi keelekoolid 1104 eestimaalase jaoks.

Millistele tasuta kursustele ja millal saab tänavu registreeruda?

Eesti keele A2 - C1 tasemel suhtlusekeele kursustele avalik registreerumine algab neljapäeval, 22. augustil 2019 antud lingil.

Neid kursusi aitavad Integratsiooni Sihtasutusel läbi viia Tallinnas, Tartus ja Pärnus Folkuniversitetet Estonia MTÜ ning Multilingua Keelekeskus OÜ. Narvas viib kursused läbi Atlasnet MTÜ ning Sillamäel, Jõhvis ja Kohtla-Järvel, sh Ahtmes – Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ. Kursusi on kokku 69, millest Tallinnas avatakse 34 kursust, Narvas 16 kursust, Jõhvis 6 kursust, Sillamäel 3 kursust, Kohtla-Järvel 2 kursust, Ahtmes 5 kursust, Tartus 2 kursust ja Pärnus 1 kursus. Niiviisi pakub sihtasutus eesti keele A2-C1 tasemel suhtluskeele kursust 1104 inimesele.

Lisaks saavad registreeruda eesti keele A1-, A2- ja B1-tasemel suhtluskeele kursustele need Tallinna ja Narva elanikud, kes on läbinud meie sihtasutuses nõustamise. Need grupid avatakse jooksvalt, vastavalt gruppide täituvusele ning infot jagavad eelkõige nõustajad.

Eesti keele maja kavandatud kursuste ja muude õppetegevuste plaaniga saab tutvuda augusti lõpus sellel lingil. Iga tegevuse osas saab olema info ka registreerumise kohta.

Parimat valikut aitavad teha meie sihtasutuse nõustajad. Saad nendega ühendust kui kirjutad e-posti aadressil info@integratsiooniinfo.ee või helistad tasuta telefonile 800 9999.

Mida tasub teha enne avalikku registreerumist eesti keele kursustele?

Keelekursustele registreerumise muudab lihtsamaks see, kui oled eelnevalt

• tutvunud registreerumise reeglitega,
• välja selgitanud enda keeleoskustaseme sõeltesti või enesehindamisskaala abil,
• ja läbi lugenud meie nõustajate nõuanded.

Kus saab eelnevalt teada, millal ja kus kursused toimuvad?

Avalikul registreerumisel pakutavate eesti keele kursuste ajakava ja toimumise kohtadega saab tutvuda sihtasutuse veebilehel:

• Tartu, Pärnu ja Tallinna kursuste plaan;
• Narva kursuste plaan;
• Sillamäe, Jõhvi, Kohtla-Järve, Ahtme kursuste plaan.

Edukaid õpinguid!

Kuidas endale parimat keelekursust valida?

Keelekursus on levinuim keeleõppe vorm. Integratsiooni Sihtasutuse vanemnõustaja Kätlin Kõverik soovitab, mida tuleb silmas pidada, et pakutavatest võimalustest endale parim valida.

Keelekursusele registreerumist tasub kaaluda siis, kui tead oma eesti keele taset ja mõistad, millist keelekursust vajad. Täpseid soovitusi leiad nii sihtasutuse kodulehelt kui nõuandeveebist. Nõuanded on jagatud kolme tasemesse. Esmalt neile, kes eesti keelt üldse ei oska ja soovivad omandada algteadmised suhtlemiseks. Teiseks eesti keelt juba pisut oskavatele, kes soovivad oma keeleoskust parandada ja jõuda oskuseni, mis võimaldab neil paremini Eestis toime tulla, pikaajalist elamisluba või kodakondsust taotleda. Kolmandaks neile, kellel on soov eesti keelt kõrgtasemel osata.

Järgmisena tasub varuda aega, et hoolikalt kaaluda, milline pakutav lahendus on sulle sobivaim. Enne kursuse registreerumist on oluline läbi mõelda:

1. Mis on kursuse eesmärk ja kas see kattub sinu soovide ning vajadustega.

2. Kui pikk on kursus ja kas see vastab sinu ootustele ning võimalustele.

3. Kui suur on planeeritav rühm ja kas sulle sobib sellise suurusega rühmas õppimine.

4. Kuidas ja millal moodustatakse rühm ning kuidas on keeletasemed testitud.

5. Igal õpetajal on oma õpivõtted ja -materjalid. Uuri, kas need vastavad sinu ootustele ja vajadustele.

Kui eesti keele kursuse osas ise sobiva valikuni ei jõua, broneeri aeg Integratsiooni Sihtasutuse nõustamisele. Nii saad koos nõustajaga kaaluda keelekursusi ja muid õppevorme ning seejärel neile ka registreeruda. Nõustajate kontaktid: e-post info@integratsiooniinfo.ee ja tasuta telefon 800 9999.

Täpset infot tasuta eesti keele kursustest, mida pakuvad Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel keeltekoolid, leiad siin. Infot sihtasutuse eesti keele majade pakutavate tasuta võimaluste kohta saad lugeda intervuudes sihtasutuse juhataja Irene Käosaare ja eesti keele maja juhatajate Margarita Källo ning Olga Selitševaga.

Mida sügishooajal Tallinna ja Narva eesti keele majades õppida on?

Algavast sügishooajast räägivad Tallinna eesti keele maja juhataja Olga Selištševa ja Narva eesti keele maja juhataja Margarita Källo.

• Sügishooaeg Narva eesti keele majas:

Sügishooajal pakub Narva eesti keele maja taaskord võimalusi eesti keelt harjutada.

Narvas jätkame suhtluskeele kursustega: kolm A2 gruppi, kaks B1 gruppi, kaks B2 gruppi ja üks C1 grupp. Nende kavva mahuvad lisaks auditoorsele õppele suhtlusrohked tegevused, nagu näiteks õppereisid sõpruslinnadesse, meistritoad ja majamängud, mis soodustavad keeleõpet.

Kohtla-Järvel ja Sillamäel alustame tandemõppega.

Kindlasti on meie õppijatele kättesaadavad ka kõik avalikud üritused, mida eesti keele maja plaanib sügishooajaks. Nende hulka kuuluvad keelekohvikud, filmiõhtud Apollo Kinos, retrofilmiõhtud Narva eesti keele majas, laua etiketile pühendatud meistriklasside sari ja tähtpäevade tähistamised (kodanikupäev ja jõulud).

• Sügishooaeg Tallinna eesti keele majas:

Sügisel stardivad nii uued keelekursused tasemel A1-B2 kui ka erinevad mitteformaalsed tegevused, mille põhieesmärk on eesti keele praktiseerimine, keelebarjääri ületamine ja eesti kultuuri tundmaõppimine.

Jätkuvalt pakume võimalusi kõigile eesti keele huvilistele osaleda kokandustöötoas, filmiõhtutel, keelekohtingus (tandemõpe), majamängus, keelekohvikus külalisega, meedia õpikojas jpm.

Senisest suuremat tähelepanu pöörame neile, kes tulevad Eestisse elama teistest riikidest ja hakkavad eesti keelt õppima.

• Kust saad infot ajakava kohta: 

Kursuste käivitamiseks saatsime juba kutseid senistele õppijatele ja kõigile, kes on käinud nõustamisel ning avaldanud vastavat huvi. Need õpilased, kellele meie poolt pakutavate kursuste või muude tegevuste läbiviimise ajad ei sobi, suuname nõustajate kaasabil meie lepinguliste partnerite juurde.

Kõik kursused ja teised üritused hakkavad toimuma alates septembri teisest poolest, registreerimine mõnedele üritustele algab aga juba augustis. Täpse info avalike ürituste kohta avaldame augusti teises pooles sihtasutuse kodulehel ja Facebookis.

• Kuidas saad osaleda:

Pöördu meie nõustajate poole: kirjuta e-posti aadressil info@integratsiooniinfo.ee või helista tasuta telefonile 800 9999. Nad aitavad Su vajadusi kaardistada, keeleõppevormi valida ja valitus kursustele või üritustele registreeruda.

Kuidas edeneb koostöö rahvusvähemuste ühendustega?

Integratsiooni Sihtasutuse rahvusvähemuste valdkonnajuht Kristina Pirgop selgitab, milline koostöö Eestis elavate rahvuste ühendustega tänaseks kujunenud on ja kuidas on plaanis seda arendada.

Millisel eesmärgil teeb Integratsiooni Sihtasutus koostööd rahvusvähemuste organisatsioonidega?

Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonid ja rahvusvähemuste kultuuriseltsid on Integratsiooni Sihtasutuse pikaajalised ja usaldusväärsed koostööpartnerid. Rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevusi on toetanud Integratsiooni Sihtasutus oma tegutsemise esimestest aastatest alates. Alguses toimusid projektikonkursid, millele 2007. aastast lisandus ka baasfinantseerimine.

Toetame rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust selleks, et

• tutvustada kultuuride rikkust ja mitmekesisust Eesti ühiskonnas;
• Eestis elavatel rahvustel oleks võimalus säilitada ja tutvustada oma esivanemate keelt ja kultuuri;
• soodustada eri rahvuste vahelist koostööd;
• suurendada Eesti ühiskonnas tolerantsust ja austust teiste rahvuste suhtes;
• äratada noortes huvi esivanemate kultuuripärandi vastu;
• soodustada eri kogukondade tugevat seotust Eesti riigiga.

Oma juurte tundmine tekitab austust ka teiste kultuuride vastu. Juba XVIII sajandil kirjutas vene teadlane, entsüklopedist ja ühiskonnategelane Mihhail Lomonossov „Rahvus, kes ei tunne oma minevikku, ei oma tulevikku“. 2017. aastal Integratsiooni Sihtasutuse poolt läbi viidud uuring „Eesti rahvusvähemuste rahvuskultuurialastes tegevustes osalemise mõju nende etnilisele identiteedile“, näitas rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevuse mõju Eesti riigile. Osalemine rahvusvähemuste kultuuriga seotud tegevuses suurendas huvi kõigi Eestis elavate rahvaste kultuuri ja ka eesti kultuuri vastu. Samuti suurendas huvi jälgida Eestis ja oma elukoha kultuurielus toimuvat, suurendas tutvusringkonda ning ühiskondlikku ja poliitilist osalusaktiivsust, lõi tugevama sideme Eesti riigiga ja tugevama riigiidentiteedi.

Milles koostöö seisneb?

Integratsiooni Sihtasutuse ja rahvusvähemuste kultuuriseltside vaheline koostöö toimub erinevatel viisidel.

Ilma rahaliste vahenditeta on raske projekte ellu viia. Me pakume rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonidele ja rahvusvähemuste kultuuriseltsidele võimalust taotleda rahastust oma ideede elluviimiseks. Taotlusvoorude ettevalmistamisel püüame võimalusel lähtuda taotlejast. Näiteks 2015. aastal muutsime rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide rahastamise perioodi kolmeaastaseks, mis võimaldas nende juhtidel paremini planeerida oma tegevusi. Käesoleval aastal hakkasime toetusi välja maksma 100% ettemaksetena. Nüüd pole taotlejal vaja otsida isiklikke vahendeid, et viimase osa kuludest, mida tehakse toetuse raames, kinni maksta. Selleks, et taotlusvooru tingimustest oleks lihtsam aru saada, tõlkisime määrused ja seletuskirjad vene keelde.

Kui projekti ettevalmistamise või elluviimise käigus tekivad küsimused, siis oleme alati valmis nõustamiseks. Konsulteerida saab kas meili, telefoni ja Skype teel või tulla kohale leppides selles eelnevalt kokku. Sellest hetkest, kui kolisime Rävala 5 aadressile, suurenes personaalsete nõustamiste arv, mis on igati tore. Korraldame taotlejatele ka infopäevi nii eesti kui vene keeles Tallinnas ja Narvas.

Integratsiooni Sihtasutus panustab ka rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide arengusse. Kord aastas oleme korraldanud erinevaid koolitusi, mis olid suunatud katusorganisatsioonide jätkusuutlikkuse ja haldusvõimekuse tõstmiseks. Näiteks eelmisel aastal viis Tanel Mätlik läbi koolituse „Rahastamisvõimalused rahvusvähemuste kultuuriseltside rahvusvaheliseks koostööks“, kus tutvustas Euroopa Liidu fondide ja liikmesriikide programmide võimalusi rahvuskultuuriga seotud tegevuste rahastamiseks. Sellel aastal pöörame tähelepanu turundusele ning sügisel toimub antud teemal kahepäevane koolitus.

viimase aasta jooksul koos Kultuuriministeeriumi ja Eesti Folkloorinõukoguga aitasime suurendada koostööd eesti kultuuriseltsidega. Korraldasime ka koostööpäeva, kus osalesid eesti ja rahvusvähemuste kultuuriseltside esindajad. Esimene koostööpäev toimus 18.08.2017 Eesti Rahva Muuseumis, mille avas Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid. Teine koostööpäev toimus 7.09.2018 Mooste mõisas, kus osalejad mõtlesid välja koostööprojektide ideid. Hääletamise käigus said kolm parimat koostööprojekti rahastuse 2 000 eurot projekti kohta. Ühe näitena saab siin tuua koostööprojekti, mille viisid ellu Eestimaa Rahvuste Ühendus, Vene Haridus-ja Heategevusühingute Liit Eestis ja Eesti Rahvamajade Ühing. Koostöö tulemusel saabus 16. märtsil Türile ligikaudu 40 erinevast rahvusest lauljat, tantsijat ja pillimängijat Tallinnast, et suhteid luua ja esineda uhke kontserdiga Türi Kultuurikeskuses. Esinesid rahvamuusikud ansamblist „ Zlatõje Gorõ“ , tantsuansambel „Graatsia“, kus osaleb tantsijaid lastest kuni täiskasvanuteni. Kollektiive juhendavad Igor Jermakov ja Jelena Ahmedova. Kontserdi juhiks oli kõigile tuntud Eduard Toman. Inimesed, kes tulid kontserdile, nutsid ja naersid ja aplodeerisid püsti seistes. Kollektiivide liikmed avastasid enda jaoks Türi ja Kuremaa piirkonna ning tutvusid uute inimestega.

Aprillikuus tähistatakse mitmekesisuse päeva. Mitmekesisuse päeva eesmärk on märgata ja väärtustada iga inimest ja tema erakordsust nii ettevõtetes ja organisatsioonides kui ühiskonnas laiemalt. Päeva tegevusi koordineerib Eesti Inimõiguste Keskus. Mitmekesisuse päeval oleme pööranud avalikkuse tähelepanu kultuuride mitmekesisusele ja aidanud kokku viia asutusi, kes soovivad rohkem teada erinevatest kultuuridest ning rahvusvähemuste kultuuriseltsidega. Näiteks kaks aastat järjest on AS Kaubamaja kutsunud rahvusvähemuste kultuuriseltside esindajad nii Tallinna Kaubamajja kui ka Tartu Kaubamajja, mille raames tutvustati vene vanausuliste, maride ja armeenia kultuuripärandit.

24. septembril tähistatakse eesti rahvuste päeva, millega meenutatakse Eestimaa Rahvuste Foorumi esmakordset kogunemist 1988. aastal ning mis on pühendatud kõigile Eestimaal elavatele rahvustele. I Eestimaa Rahvuste Foorum deklareeris eri rahvuste valmisolekut toetada põlisrahva püüdu taastada Eesti omariiklus ja demokraatlik elukorraldus. Eestis elavatele rahvustele pühendatud tähtpäev sai alguse 2005. aastal, mil tolleaegne rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo kuulutas 24. septembri Eesti rahvusvähemuste päevaks. Sellel ajal toimub üle Eesti väga palju eri rahvuste kultuuri tutvustavaid üritusi. Integratsiooni Sihtasutus aitab levitada infot rahvuste päeva ürituste kohta ning oleme kaasatud ka Jõhvis toimuva vähemusrahvuste kultuurifestivali „Rahvuskultuuride Loomepada“ korraldamisesse.

Kõiki mainitud tegevusi rahastatakse Kultuuriministeeriumi eelarvest.

Kuidas sihtasutuse ja rahvusvähemuste ühenduste koostöö on viimasel ajal arenenud?

Viimaste aastatega on koostöö rahvusvähemuste kultuuriseltsidega muutunud tihedamaks ja sisukamaks. Kui esimestel aastatel olime peamiselt ainult toetuste jagajad, siis 2016. aastast hakkasime ka sisuliselt panustama valdkonna arengusse ning korraldama erinevaid arengut toetavaid üritusi.

Sel aastal korraldame koostöös SA Viljandimaa arenduskeskusega ja SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega 16.-17. augustil rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide esindajatele õppereisi Mulgimaale. Õppereisi eesmärk on tutvuda eestikeelsete mittetulundusühingutega, kes tegutsevad sarnases valdkonnas ja teenivad omatulu. Õppereisi märksõnad on koostöö, annetuste kogumine, tegevuste turundamine ja omatulu teenimine. Õppereisi ajal võtame osa Mulgimaa Peremängust, kus on võimalik müüa oma käsitööd. Programm on tihe ja huvitav. Sügisel on plaanis korraldada koostööüritusi asutustega, kellega tutvume.

Milliseid arenguid on oodata lähitulevikus?

13. septembril korraldame Tallinnas koostöös Kultuuriministeeriumiga rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide koostööürituse muuseumide ja etendusasutustega. Kuna eelmise aasta formaat oli edukas, siis ka sel aastal soovime toetada kohapeal sündinud koostöö- projekte. Kahe viimase aasta jooksul tegid mõned muuseumid koostööd rahvusvähemuste kultuuriseltsidega. Soovime seda kogemust laiendada.

Rahvuste päeval soovime pöörata avalikkuse tähelepanu kultuuride mitmekesisusele, aitame levitada infot rahvuste päeva ürituste kohta ning oleme kaasatud ka Jõhvis toimuva vähemusrahvuste kultuurifestivali „Rahvuskultuuride Loomepada“ korraldamisse. Plaanis on läbi viia kampaania sotsiaalmeedias, kus auhindadeks on osalemine koos kaaslasega ühepäevasel toidukoolitusel.

Kuidas saaksid teised Eesti elanikud ja organisatsioonid sellisele koostööle kaasa aidata?

Võimalik on külastada rahvusvähemuste kultuuriseltside üritusi. Infot ürituste kohta avaldame meie kodulehel sündmuste kalendris. Kui seltsi tegevus pakub huvi, siis saab liituda seltsi tegevustega ja olla aktiivne liige. Korraldada saab ka koostööüritusi või kutsuda rahvuste päeval oma asutusse külla kultuuriseltside esindajaid.

Millise toega Eestisse tagasipöördujad arvestada saavad?

Meie meeskonnas Eestisse naasvate rahvuskaaslaste nõustamise eest vastutav Kaire Cocker annab ülevaate, kellele ja milliseid nõuandeid me rõõmuga jagame.

Riiklik „Rahvuskaaslaste programm“ toetab mitmeid väliseestlaskonnale suunatud tegevusi: eesti keele õpet välismaal, välis-eesti noorte ja eesti keele õpetajate keele- ja kultuurilaagrite korraldamist Eestis, tööd välis-eesti arhiivide ja kultuuripärandiga, välis-eesti kultuuriseltside tegevust, samuti välismaal elava eestlaskonna tagasipöördumist Eestisse.

Tagasipöördujatele nõustamisteenuse pakkumist alustas Integratsiooni Sihtasutus käesoleva aasta maist. Nõustaja aitab planeerida sujuvamat tagasipöördumist Eestisse. Nõustamine hõlmab nii praktilist infot, kui ka Eestis taas kohanemisega seotud teemasid.

Eestlaskonna ja Eesti kodanike tagasipöördumine toimub erinevatel põhjustel. Sageli langetatakse otsus Eestisse tagasipöördumiseks seoses laste kooliminekuga, pensionile jäämisega, samuti meelepärase kodu loomisega Eestis või kui on läbitud piiri taga pikaajaline õpinguperiood. Sageli ei piisa üksnes eri ametiasutuste kodulehtedel pakutavast teabest, vajalik on põhjalik nõustamine ning abi praktilistes küsimustes ja toimingutes.

Eestisse tagasipöördumine kulgeb sujuvamalt, kui tagasipöördumisotsus on eelnevalt hästi läbi mõeldud ning enda jaoks selgeks tehtud, millised juriidilised või muud haldustoimingud peab kodumaale naastes läbi tegema. Tihti ei ole tagasipöördujate keeletase ega ka teadmised Eesti ühiskonnakorraldusest ja riigis hakkamasaamiseks piisavad, sest kiiresti arenev digi-keskkond ja ka muutuv seadusandlus ning info vajalike teenuste kohta võib olla keeruline ja kättesaamatu.

Nõustame nii neid, kellel on tekkinud huvi ja soov Eestisse tagasi pöörduda kui ka neid, kes on Eestis juba uut elu alustanud. Maist alates on nõustamisele pöördunud poolsada huvilist, kellest pooled on oma tagasipöördumist alles planeerimas.

Rahvuskaaslaste nõustajaga ühendust võetud Murmanskist Kanadani, sh Ameerika lääne- ja idarannikult, Belgiast, Saksamaalt, Šveitsist, Soomest, Iirimaalt, Venemaalt ja Usbekistanist.

Veel täpsemat infot leiad sellel lingil.

Kogemused:

• Ljudmilla Saksamaalt on olnud ära 6 aastat ja tal tekkis soov pöörduda tagasi Eestisse koos oma tütrega. Ta kirjutas oma mõttest rahvuskaaslaste nõustajale Kaire Cockerile: „Ma ei tea täpselt, kuidas ma saan seda teha ja ma vajan abi või nõu.“ Sellest sai alguse kirjavahetus, kus nõustaja pakkus välja variante, kuidas tagasipöördumine sujuvamaks teha ja otsuse, kuidas täpselt tema teekond olema saab, tegi Ljudmilla juba ise. Augustis on ta tagasi Tallinnas uut elu alustamas.
• Aime, kes pöördub tagasi peale pikki aastaid (üle 30 aasta) Ameerikast, pöördus nõustaja poole, et uurida, kuidas leida kolimisfirma, kes on usaldusväärne. Aime kolib üle pika aja tagasi Tallinnasse ja kuna oli vaja palju isiklikke asju kaasa tuua, siis oli vaja teada, kuidas neid asju organiseerida ja kas Eestis on sellist teenust. Aime ütleb: „Ma olen väga tänulik info eest, mida teilt sain ja soovitan kindlasti teistel tagasipöördujatel Teiega ühendust võtta, sest selline teenus on väga vajalik“. Aime kolib Eestisse tagasi augusti lõpuks.

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist.

Meie uudised

Meie sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või Eesti keele maja Facebooki kontol.

Kultuuriminister Tõnis Lukas: Eesti võiks olla üks eesti keele maja

Kas tasuta eesti keele kursustele pääseb vaid augustis?

Mis eesti keele maja esimesele õppeaastale järgneb?

Kuidas kultuurierinevustest võita?

Kuidas eesti keelt rannailmaga õppida?

Räägi kaasa: eesti keele maja tegevuse areng

Meie kalender

Meie uudised

Kultuuriminister Tõnis Lukas: Eesti võiks olla üks eesti keele maja

Meil on olnud au osutuda esimeseks asutuseks Kultuuriministeeriumi haldusalas, mida Tõnis Lukas uue kultuuriministrina külastas. Kohtumine kujunes avatud dialoogiks, mis tõotab edasiviivat koostööd.

Reedel, 31. mail, külastas kultuuriminister Tõnis Lukas koos nõunik Kristel Vissoriga Tallinna eesti keele maja, kus teda ootasid Integratsiooni Sihtasutuse töötajad nii Tallinnas kui Narvas (telesilla vahendusel).

Pärast Tallinna eesti keele majaga tutvumist andis sihtasutuse juhataja Irene Käosaar ministrile ülevaate meie tegevustest. Keskendusime viimase aasta tulemustele, mille aluseks on 21-aasta pikkune koostöö kümnete partneritega ja neile valdkondadele, milles lõimumise kompetentsikeskusena arenguruumi näeme. Seeläbi jõudsime ühise aruteluni koostöö üle. Järgnevalt toome välja olulisemad küsimused ja vastused.

Küsimused kultuuriministrile

Eesti keele maja alustas tegevust aasta tagasi. Aina sagedamini kostavad ettepanekud, et me avaksime eesti keele maja esinduse ühes või teises Eesti piirkonnas. Viimane palve laekus ametliku pöördumisena Peterburist… Kas võiksime nii kaugele jõuda?

Eesti võikski olla üks suur eesti keele maja, millel on esindused üle kogu maailma. Seda läbi asjatundlike inimeste silmasära ja mugavate võimaluste eesti keele ning kultuuri tundmaõppimiseks, millega te olete suutnud silma paista. Seega oleks hea kaasata veel partnereid ning pakkuda koostöös nendega uusi tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldaksid käia eesti keele majas ükskõik millises maailma paigas.

Millega tasub arvestada lõimujatel hiljuti avalikustatud riigieelarve strateegia suunitluste võtmes?

Kui soovime tagada eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkuse, siis on meil vaja tagada ka vastavate tegevuste jätkusuutlikkus. Meie riigieelarve vajab selgust ja millised perspektiivid avanevad lõimumise valdkonnas, selguvad sügisel. Antud valdkonnas on meile pidevalt õla alla pannud Euroopa Liidu fondid – hea oleks uue perioodi toetused võimalikult kiiresti ja efektiivselt kasutusele võtta.

Ministri küsimused

Kuidas areneb eesti keel tänu sellele, et seda aina rohkem õpitakse?

Üks huvitavamaid aspekte on nn uued sõnad, mida õpilased omamoodi tõlgendavad, õpivad, kasutavad. Näiteks, Tartus elavad hiinlased leiutasid sõna „emama“, liites kokku „ema“ ja „embama“. See jäigi kasutusele tähendusega „hoolima“.

Kust on pärit nii huvitav Eesti keele maja seinu kattev muster, mis on sarnane Karjala kaljujoonistega?

Ka meie oleme selle üle uhked! Seda pakkusid loovagentuur Newton ja meediaagentuur Hamburg&Partnerid, kui eesti keele maja avamiseks valmistusime. Kõik fookusgrupid, kes ettepanekuid hindasid, pidasid seda parimaks lahenduseks.

Kohtumise lõpetuseks palusime ministril täita meie maja traditsioon – aukülaline lisab meie väärtustepuule oma häid soove õie kujul. Tõnis Lukas kirjutas: „Jätkuvat võlu ja hoogu! Siis tuleb kõik muu iseenesest.“

Kindlasti kohtume veel. Üks kindel sündmus, mille osas oleme nüüdseks ministriga kokku leppinud – 1. oktoobril avame pidulikult Integratsiooni Sihtasutuse peakontori uksed uues Narva eesti keele majas aadressil Linda 2, Narva.

Integratsiooni Sihtasutuse töötajate kohtumine kultuuriministri Tõnis Lukasega.

Image

Image

Kas tasuta eesti keele kursustele pääseb vaid augustis?

Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi jagab infot, millised võimalused on täna kasvõi iga päev eesti keelt tasuta õppida ning praktiseerida.

Milliseid võimalusi me eesti keele õppimiseks pakume?

Aastate jooksul on meie sihtasutuse kaudu pakutavad eesti keele õppevormid arenenud ja võimalused kasvanud. Seda eelkõige tänu mitmekülgsele ja tulemuslikule koostööle teadusasutuste ning koolitusfirmadega, mida me koordineerime – areng on käinud käsikäes keeleõppijate ootustega. Märkimisväärse tõuke on andnud meie nõustamisteenuse laiendamine eraisikutele ja eesti keele maja kui keeleõppe keskuse käivitamine – vahetu suhtlus keeleõppijatega loob võimaluse kiiremini vajalikke lahendusi tagada.

Tänavu pakume võimalusi kolmel suunal:

• keelekursused, et rääkida keelt vajalikul, ka ametlikult tunnustatud tasemetel, või omandada kodakondsus;
• keele- ja kultuuri tundmise klubid ning keelekohvikud, et eesti keele oskust läbi vahetu suhtluse lihvida;
• keelekeskkond, et keele kandjatega ühistel sündmustel osaledes õpitut aktiivselt kasutada.

Lisaks soovitame sobival ajal täiendavalt kasutada tasuta e-õppevahendeid nagu Keeleklikk, Keeletee, Speakly, Käänuk, Pille ja Lauri lood.

​​Kümnete tuhande keeleõppijate kogemusel näeme, et soovitud tulemust on kergem saavutada just erinevaid keeleõppe vorme kombineerides. Täpseid soovitusi leiate meie kodulehelt.

Kuidas ja kus saab eesti keelt praktiseerida?

Mõistame ja teame, kui oluline on keele praktiseerimine. Seepärast, nagu nähtub ka eelmainitud suundadest, kaks kolmandikku meie pakutavatest õppevõimalustest keele praktiseerimist tagavadki – keele- ja kultuuri tundmise klubides, keelekohvikutes, keelekeskkonnas. Näiteks on Pärnus võimalik keelekohvikus kaasa lüüa, Sillamäel kultuuriklubi programmis osaleda või eesti keele maja toel Tartus või Saaremaal oma eesti keele oskust proovile panna.

Kas kõik mainitud võimalused on tasuta?

Rahalisi kulutusi katavad Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Rahandusministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond (projekt „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“). Osalejatel tuleb kulutada oma aega ja energiat.

Mida soovitate selle intervjuu lugejale, kes saab innustust ja soovib keeleõpinguid kohe alustada?

Alustada tuleb eesmärgist ja võimalustest – milleks ja kui hästi ma tahan eesti keelt rääkida ning kui palju aega ja energiat ma saan sellele pühendada.

Vastavat informatsiooni alates soovitustest kuni keelekohvikute aegadeni leiab meie kodulehelt. Selle hulgas on ka lihtne keeleoskuse taseme test.

Saab kasutada ka asjatundlike nõustajate kaasabi, kes töötavad Tallinnas ja Narvas tegutsevates eesti keele majades. Nõustajatega saab ühendust, helistades tasuta telefonil 800 9999 või kirjutades info@integratsiooniinfo.ee.

Milline on eesti keele õpet puudutav müüt, millega lugeja võiks arvestada?

Ligi 28 aasta jooksul, kui eesti keel on taasiseseisvunud Eesti riigikeeleks, on tekkinud mitmeid alusetuid müüte. Minu kolleegide ja partnerite kaastöö on aidanud neid murda – mida rohkem on keele õppijaid, seda selgem on ka arusaamine keelest.

Praegu suurimaks müüdiks on mõtteviis, mille muutmiseks oleme viimastel aastatel pingutanud: eesti keelt on võimalik tasuta õppida vaid keelekursustel, kuhu pääsevad augustis vaid kiiremad registreerujad.

Meie sihtasutus korraldab tõepoolest tasuta eesti keele kursustele registreerimist. Me teeme seda kaks korda aastas: augustis ja jaanuaris. Aastaringselt pakume aga kümneid muid võimalusi eesti keele õppeks ja praktiseerimiseks: alates eesti keele maja keelekursustest kuni koostööpartnerite keelelaagriteni.

Selleks, et leida enda jaoks sobilikke võimalusi, tasub jälgida meie informatsiooni ning kasutada nõustamisteenust. Just nõustamine tagab, et eesti keele õpet saab alustada võimalikult kiiresti ja sobivaimal viisil.

Informatsiooni leidmiseks on kolm varianti: koduleht, Integratsiooni Sihtasutuse ja eesti keele maja kontod sotsiaalmeedias ning meie igakuine uudiskiri. Nõustamisele registreerumiseks on kaks varianti: kas helistada tasuta telefonil 800 9999 või kirjutada info@integratsiooniinfo.ee.

Mis eesti keele maja esimesele õppeaastale järgneb?

Vestlesime Tallinna eesti keele maja juhataja Olga Selištševa ja Narva eesti keele maja juhataja Margarita Källoga nii esimese õppeaasta tulemustest kui ka lähimatest plaanidest.

Möödunud aasta septembris eesti keele õppekeskusena Tallinnas ja Narvas käivitatud eesti keele majas lõppevad esimesed keelekursused ning -praktikaid. Ikka selleks, et septembris vähemalt sama hoogsalt tegevust jätkata.

Mitu inimest esimese poole aasta jooksul teie meeskonnad teenindanud on?

Olga: Esimese poole aastaga on Tallinna eesti keele majja leidnud tee ligi 700 eesti keele huvilist. Neist 225 õpib ka praegu eesti keele suhtluskursustel. Ülejäänud huvilised on osalenud eesti keele praktiseerimise eesmärgil korraldatud üritustel nagu näiteks filmiõhtud, keelekohtingud, õpikojad ja keelekohvikud.

Margarita: Samal ajal Narva eesti keele majas alustasid oma keeleõpinguid kursustel 250 inimest. Veel 900 inimest võtsid osa eesti keele praktiseerimiseks läbi viidud üritustest. Neile lisandub 1878 huvilist, kes on kasutanud Tallinnas ja Narvas töötavate nõustajate kaasabi, et leida endale sobivaim õppevorm.

Kui tuntud eesti keele maja juba on? Mille poolest?

Margarita: Vaadates aktiivsust, millega tuntakse huvi meie teenuste vastu, saab tõdeda, et maine on hea ja aina kasvab. Ühelt poolt jõuab meieni vastukaja, mille järgi oleme eesti keele õppekeskus, mis pakub huvitavaid õppevõimalusi ja meiega saab keelt harjutada meeldivas õhkkonnas. Teiselt poolt võtavad meiega ühendust erinevad organisatsioonid ja õppeasutused, et kas me võiksime tulla nende juurde eesti keelt õpetama.

Olga: Arvestades senist tagasisidet, mida olen kuulnud keelekursuste esimeste kohtumiste ja keelepraktika ürituste järel, saab järeldada, et oleme tuntud ja hinnatud nende hulgas, kelle jaoks oleme loodud – eesti keele õppest huvitatud inimeste seas. Rõõm, et meie teenustest teavad nii Eestis pikki aastaid elanud kui ka äsja saabunud kaasmaalased. Suurepärane, et vastukajas kõlavad meile olulised märksõnad: „kaasaegne“, „mitmekesised õppevõimalused“, „head nõuanded“, „sõbralik“.

Mis on olnud senise tegevuse põhifookuses? Millele keskendute järgmisena?

Olga: Eesti keele maja idee on kinnitada, et keeleõpe võib olla praktiline, huvitav ja mitmekesine. Meie õppijate hulgas on palju neid inimesi, kes on sooritanud keeleeksami ja saanud vastava taseme tunnistuse, kuid reaalselt jäävad praktika puudumise tõttu hätta. Seetõttu pöörame meie suurimat tähelepanu keele praktiseerimiseks sobiva keskkonna loomisele. Suhtume vigadesse kui kogemuste omandamisse ja julgustame inimesi eesti keeles kõnelema. Kindlasti jätkame keelepraktika arendamisega, kuna näeme, et selle järgi on suurim nõudlus.

Margarita: Suhtumine – tekitada inimestes huvi eesti keele ja kultuuri vastu ning äratada nendes sisemist motivatsiooni keeleõppeks. Ja suhtlemine – aidata erinevatel kogukondadel omavahel suhelda, keskenduda ühisosale ja looma positiivseid emotsioone. Samas vaimus ka jätkame.

Keda ja millal ootate eesti keele majadesse nüüd? Millist kasu võivad nad saada?

Margarita: Meie juurde on oodatud kõik, kellel on huvi eesti keele ja kultuuri vastu. Puudust tunneme eesti keelt emakeelena kõnelevatest inimestest. Eriti kasulik on tandemõpe – eesti keelt emakeelena rääkija õpetab paarilisele eesti keelt ja õpib paariliselt tema emakeeleks olevat inglise või vene keelt.

Olga: Ka pealinnas on oodatud nii õppijad kui ka õpetajad. Nagu sai juba varem öeldud, oluline on tagada keskkond, milles õppija julgeb õpitavat keelt kasutada. Kui meie intervjuud lugedes tekkis soov kaasa lüüa, näiteks tandemõppes, saatke palun meile oma kontaktid e-postile eestikeelemaja@integratsioon.ee.

Kellelt ja millist kaasabi ootaksite?

Olga: Eelkõige suur tänu kõigile, kes on meie meeskonnale toeks ja abiks olnud. Alates Integratsiooni Sihtasutuse nõukogust kuni eesti keele maja reklaami avaldajateni. Rõõmustagem koos: meiega tahetakse eesti keele õppe alal koostööd teha, kes vabatahtlikuna, kes külalisena, kes partnerina. Selleks, et meie tegevus oleks veelgi tulemuslikum, tuleks seda arendada. Kõik julged ideed on teretulnud – palume jagada neid 1. juulini toimuva ideekorje raames selle tagasisidevormi abil. 

Margarita: Ida-Virumaal vajame kindlasti eestikeelse kogukonna tuge ja kaasalöömist. Samas parim tulemus sünnib üheskoos tegutsedes, nii et kõik Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused ja organisatsioonid võiksid õla alla panna, et eesti keele maja tegevused oma elanikeni viia.

Mida teha, et eesti keelt just eesti keele majas õppida ja praktiseerida?

Margarita: Kasutada meie nõustajate kaasabi. Nõustamisele registreerumiseks on kaks varianti: kas helistada tasuta telefonil 800 9999 või kirjutada info@integratsiooniinfo.ee.

Olga: Ning kindlasti jälgida infot. Selleks on kolm varianti: koduleht, Integratsiooni Sihtasutuse ja eesti keele maja kontod sotsiaalmeedias ning meie igakuine uudiskiri.

Muljeid eesti keele maja õpetajatelt:

• Õpetaja jaoks ei saa olla parimat tunnustust, kui õppijate edu. Näiteks ühe Narva eesti keele maja õpetaja A1-taseme grupist 5 õppijat otsustasid sooritada A2-taseme eksami ning kõik said fantastiliselt hakkama. Edu!
• Üks õppija sai sellise hoo sisse, et läbides meie juures A1-taseme eesti keele kursuse, lubas suvel saavutada A2-taseme ning tulla meie juurde sügisel, et jätkata õpinguid B1-tasemel.
• Toredad momendid on siis, kui õpetaja pole enam ainus, kes iseenda naljadest aru saab. Veelgi paremaks läheb, kui õppijad ka nalja hakkavad viskama. Humoorikas õhkkond vabastab pingetest ja inimesed ei karda keele õppimisel eksida.
• Narva eesti keele majal on oma blogi ja regulaarne rubriik Narvskij Rabotsij (Нарвский рабочий) ajalehes.
• Me mõtleme pidevalt, kuidas luua meie õppijatele meeldivaid keeleõppe kogemusi, kasutades selleks erinevaid aktiivõppe meetodeid nagu töötuba, meistriklass, ringsõit, külastuskäigud jne. Hing naeratab kui vaatamata jahedale ilmale koguneb Narva Linnuse Põhjaõues ligi 100 inimest, et eesti keeles eesti traditsiooniliste retseptide järgi kokata. Või kui pärast filmi “Võta või jäta” vaatamist toimuvad eestikeelsed arutelud, mille käigus erineva päritoluga inimesed toovad välja ühtesid ja samu väärtusi. Või kui Narva Kunstigaleriis eesti keeles toimuv “Eesti mäng” viib üle 100 inimese kümnesse Eesti paika.

Eesti keele maja korraldatud "Vaata Eesti kööki!", "Eesti mäng" ja kinoõhtu.

Image

Image

Image

Kuidas kultuurierinevustest võita?

Sisserände ja rahvusvahelise kaitse sotsiaalvaldkonna ekspert ning vastavate teenuste juht Sotsiaalkindlustusametis Kaisa Üprus-Tali on 2000. aastate keskpaigast töötanud erinevate inimeste murede ja nende lahendamisega. Ta on rändekriisi algusest panustanud ka nende inimeste elu-olu probleemide lahendamisse, kes on mujalt Eestisse elama asunud. Meile jagab Kaisa soovitusi, kuidas kultuurierinevustega igapäevaelus toime tulla.

Kaisa on praeguses ametis suhelnud sadade inimestega, kes on saabunud Eestisse elama, õppima või töötama. Aastate vältel on kogunenud võrreldamatu teadmiste ja oskuste pagas, mida ta igal sobival võimalusel lahkelt jagab. Seekord keskendusime küsimusele, mis muutub meie igapäevaelu osaks: kuidas arvestada kultuurierinevustega nii, et mõlemad osapooled neist võidavad.

Tema soovitused:

• Üksteisest tuleb ennekõike lugu pidada ja see ei ole teadupoolest sugugi nii ainult kultuurierinevuste puhul. Iga inimene on kordumatu isiksus ning erinevused tulevad kümnetest aspektidest. Alates perest, selle suurusest ja tavadest kuni riigikorra ja harjumusteni. Väga suured erinevused päritolus muidugi esitavad suuremat väljakutset suhtluse mõlemale osapoolele, kuid see on ka loomulik.
• Kindlasti on oluline meeles pidada, et meie tunneme oma kodu, norme ja tavasid ning seetõttu on meie kohustus selgitada ja juhendada inimesi vastavalt Eestis kehtivatele tavadele.
• Hea on mõista, et mida kaugemast riigist ja omapärasemast kultuuriruumist uus kaasmaalane on pärit, seda rohkem on tal vaja pingutada meie mõistmiseks ja vastupidi. Tähtis on meeles pidada ka seda, et kodust kaugel muutuvad oma traditsioonid veelgi tähtsamaks ja seda eriti juhul, kui tal mingil põhjusel puudub võimalus kodumaad külastada või kodustega suhelda. See aga loomulikult ei tähenda midagi halba, küsimus on pigem selles, kuidas inimene saaks olla jätkuvalt tema ise ja samal ajal järgida elukohariigi norme.
• Eelnevast tulenevalt julgustan küsima küsimusi, sest kui me ei tea, mis inimesele muret teeb, siis me ei saa ka aidata (ei kohanemisel ega ka milleski muus). Lihtsalt tuim "raiumine" reeglina sihile ei vii. Vaid inimene ise saab öelda, mis ja miks talle muret teeb ning selle pinnalt saab juba edasi minna. Siinkohal ka väike hoiatus: üldistamine ja sildistamine ei vii positiivse tulemuseni ja nii ka käesolevas kontekstis. Üldine info ja varasemad kogemused on väärtuslikud ning annavad taustateadmisi, kuid võivad kergelt viia ka ebaõnnestumiseni.
• Suhtlemine ei ole kunagi ühepoolne. Seega peame ka ise selgitusi jagama ja mida avatumad me selles osas oleme, seda kergemini ühise keele leiame. Ehk teisisõnu ja eespool öeldu teine pool – kui inimene ei saa aru, mida temalt soovitakse, siis on tal raske ka vastavalt tegutseda.
• Teise riiki kolimine, ka enda soovil, on eluline ja oluline muutus – värske kaasmaalane võib eesti rahvatoitu nautida ja kohalikku ajakirjandust lugeda; meie keele õppimine ja eriti selle nüansside tunnetamine võtab aga aastaid. Seega tuleb arvestada, et sõna "integratsioon" tähendab tegelikult teekonda kohanemisel oma uue elukeskkonnaga. See võtab aega ja sellega tuleb arvestada. Ka igas muus kontekstis ei saa kunagi öelda, et inimene on "valmis".
• Keegi ei pea kõike ise teadma. Lõimumisega on Eestis tegeletud taasiseseisvumisest saadik, eksperte ja kogemusi on piisavalt, kes saavad sellel teekonnal abiks olla.

Kui tekivad ideed või küsimused, mida soovite Kaisaga arutada, võtke temaga ühendust: e-post kaisa.uprus-tali@sotsiaalkindlustusamet.ee, telefon 5180574.

Integratsiooni Sihtasutuse töötajate kohtumine Kaisa Üprus-Taliga.

Image

Image

Kuidas eesti keelt rannailmaga õppida?

Viis praktilist soovitust Integratsiooni Sihtasutuse vanemnõustajalt Kätlin Kõverikult.

Suvel tasub suhtuda keeleõppesse sama loovalt ja meeleolukalt kui kõikidesse teistesse ettevõtmistesse. Samuti hea on lähtuda sellest, et suvi on ka keeleõppes eelkõige suhtlemise aeg. Selleks soovitame:

• võtta osa sündmustest, mida viiakse läbi eesti keeles. Nii võib mõnel spordivõistlusel või teatrietendusel kuuldud väljend väga omaseks ja suupäraseks saada;
• matkata ja puhata Eestimaa erinevates paikades. Iga sõnaga, mida vahetate kasvõi sööki tellides või igapäevaseid sisseoste tehes, kogute suhtlusjulgust;
• kuulata eestikeelset raadiot. Nii võib uudiseid kuulates või laulu kaasa lauldes oma sõnavara oluliselt täiendada;
• külastada keelekohvikut. Poolteist tundi aega, mida veedate kord nädalas kümnekonna tuttava inimesega eesti keeles rääkides, võib mitmekesistada puhkust;
• pidada meeles, et eesti keele maja nõustajad jagavad nõuandeid eesti keele õppe osas. Olgu selleks lauamäng, mida otsustate perereisile kaasa võtta või hakkate tegema plaane, kuidas sügisest alates eesti keelt õppida.

Mida „keelekohvik“ tähendab?

Keelekohvik on regulaarsete kohtumiste sari, mis on toeks neile, kes tahavad eesti keeles rääkida.

Keelekohvikus arutatakse eesti keeles koolitatud eestvedaja juhendamisel igapäevaelu teemasid ning vahetatakse iseseisva õppe kogemusi. Oma keeleoskuse arendamiseks on vaja keskenduda rääkimisele ja kõnest arusaamisele ning vigadest õppimisele.

Keelekohviku kohtumised toimuvad regulaarselt vaba suhtlust soodustavates ruumides. Nendes osalemine on tasuta ja vajab vaid eelnevat registreerumist.

Registreeru keelekohvikusse, mis võimaldab Sul teiste suviste ettevõtmiste kõrvalt eesti keelt õppida.

Kuidas Eesti keele maja nõustajatega ühendust saab?

Helistades tasuta telefonil 800 9999 või kirjutades info@integratsiooniinfo.ee. Kasulikku infot oleme koondanud ka nõuandeveebi. Kui eesti keel on alles omandamisel, siis suhtleme inglise või vene keeles.

Räägi kaasa: eesti keele maja tegevuse areng

Integratsiooni Sihtasutus käivitas 2018 septembris Tallinnas ja Narvas eesti keele maja selleks, et pakkuda parimaid võimalusi eesti keele õppimiseks ja praktiseerimiseks. Kui hästi esimene õppeaasta möödus, saad lugeda käesoleva uudiskirja artiklis.

Tahame veel kaugemale jõuda. Selleks palume Sinu kaasabi ideede näol, mida veel võiks eesti keele maja ette võtta, et eesti keelt räägiks aina rohkem inimesi. Ideid ootame antud tagasisidevormi vahendusel kuni 1. juulini 2019.

Kõikide ideede autorite vahel loosime välja Apollo kinkekaardi 30 euro väärtuses.

Iga idee on teretulnud!

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist.

Meie uudised

Meie sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis, Integratsiooni Sihtasutuse Facebooki kontol või Eesti keele maja Facebooki kontol.

Image

1. ARENGUD LÕIMUMISES
2. SAAVUTUSED LÕIMUMISES
3. LÕIMUMISE KALENDER
4. MEIE UUDISED
5. TEIE ARVAMUSED

1. ARENGUD LÕIMUMISES

Kolm võimalust kaasa rääkida, milline on „Lõimuv Eesti 2030“

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman tutvustab võimalusi osaleda eelseisva 10 aasta lõimumise kava kujundamises.

Miks on oluline uuendada lõimumiskava – koostada valdkondlik arengukava “Lõimuv Eesti 2030”?

Meie – Eesti praegused ja tulevased elanikud – väärime sidusat ühiskonda, kus kõigil, olenemata keelelisest ja kultuurilisest taustast on võimalik ennast teostada. Selleks vajame üheselt mõistetavat kokkulepet, millise tulemuse nimel ja mil moel seda teeme. Nii põhjapanevaid tegevusi tasub planeerida aga pikas perspektiivis. Sellise mõttekäigu kaudu sündis otsus käsitleda lõimumise arengut dokumendis „Lõimuv Eesti 2030“ ja koostada see kaasates võimalikud elluviijad ning need, kes soovivad lõimumise teemal kaasa rääkida.

Mis on juba selleks tehtud?

Alustasime „Lõimuv Eesti 2030“ koostamist kohtumistest riigiasutuste esindajate spetsialistide ja teadlastega. Arutelude aluseks võtsime uuringute ja kehtiva arengukava monitooringute tulemused ning ülesandeks seadsime edaspidise lõimumise eesmärgi ja võimalike suundade kaardistamise.

Kokkuvõtvalt, möödunud aastal määratlesime järgmise arengukava üldeesmärgi: luua tingimused, et Eesti ühiskond oleks lõimunud ja sotsiaalselt sidus; et erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus ja jagaksid demokraatlikke väärtusi. Samuti kaardistasime kuus põhisuunda: tugev ja usalduslik side Eestiga, tihedad inimeste- ja kogukondadevahelised kontaktid, majanduslik toimetulek ja ettevõtlikkus, tõhus eesti keele omandamine, ühine meediaruum ning koos õppimine. Koondasime Kultuuriministeeriumi kodulehe rubriiki kogu info, sealhulgas arengukava koostamise ajakava, et kõigil oleks võimalik koostamises kaasa lüüa.

Sellel aastal jätkasime arutelusid. Kõigepealt tutvustasime põhisuundasid ja kaardistasime praeguseid probleeme ning võimalike lahendusi lõimumisega seotud tegevusvaldkondade lõikes. Selleks kutsusime mõttehommikutele näiteks noorteorganisatsioonide, tööandjate, hariduse, spordi, iduettevõtete ja meedia esindajaid. Kõik tulemused avaldasime jällegi kultuuriministeeriumi kodulehe rubriigis.

Milliseid samme on veel oodata?

Oleme valmis korraldama täiendavaid mõttehommikuid, seda eelkõige nende ettepanekul, kes tahavad „Lõimuv Eesti 2030“ koostamises ja elluviimises kaasa lüüa. Olgu huvilisteks näiteks ühe piikonna elanikud, meediaväljaande toimetus või noorteorganisatsiooni liikmed – ettepaneku esitamiseks vajalikud kontaktid on toodud taaskord meie kodulehel.

Sügisel sõidame läbi kõik maakonnad, et avalike arutelude käigus kaardistada murekohad ja lahendused ka piirkonniti. Seejuures peame oluliseks otsesuhtlust elanikega.

Maakondlikel aruteludel kõlanud tähelepanekud ja ideed lisame arengukava eelnõusse, mida plaanime partneritele esitleda aasta lõpus. 2020. aastal tutvustame sündinud dokumenti Riigikogu fraktsioonidele ja komisjonidele, et leida ka poliitiline heakskiit valitsuses.

Kuidas saavad esitada oma ettepanekuid Eesti elanikud ja ühendused?

Esimene võimalus on kasutada kodulehel olevat tagasisidevormi. Teine võimalus on korraldada ühine mõttehommik. Kolmas võimalus – osaleda sügisel maakondlikus arutelus. Kui soovitakse osaledes ka teistes vormides, siis hea meelega kaalume ka neid - lihtsalt võtke meiega ühendust.

Kuidas veel saavad nad lõimumiskava uuendamisele kaasa aidata?

Kaasa mõeldes ja infot jagades ning uuendusi ellu viies, sest „Lõimuv Eesti 2030“ on elav dokument – kirja pandud ja tehtud saab see, mida me kõik koos vajalikuks peame ja ette võtame.

2. SAAVUTUSED LÕIMUMISES

Integratsiooni Sihtasutus nõustab, kuidas Eestis elada või eesti keeles rääkida

Vanemnõustaja Kätlin Kõverik räägib, kellele ja mis küsimustes Integratsiooni Sihtasutus nõustamisteenust osutab.

Kellele Integratsiooni Sihtasutus nõustamisteenust pakub?

Kõigile täiskasvanutele, kes soovivad Eestis elada või eesti keeles rääkida ning vajavad sellega seoses selget informatsiooni või praktilist tuge.

Osa neist on inimesed, kelle jaoks Eesti on saanud või saamas uueks kodumaaks. Teine osa on Eesti elanikud, kelle jaoks eesti keel pole emakeeleks või kes tunneb inimesi, kes on eesti keelest erineva emakeelega. Ja veel üheks osaks on inimesed, kes tunnevad neid, kes on Eestisse elama asunud või asumas ja neid, kes soovib eesti keele oskust täiendada.

Teisisõnu, nõustame Sillamäel elavat koduperenaist, kes otsib võimalusi eesti keele praktiseerimiseks. Või Valgevenest Eesti idufirmasse tööle asunud spetsialisti ja tema abikaasat. Või ettevõtte personalispetsialisti, kes koordineerib välismaatöötajate kohanemist. Või tütart, kes kaalub, et ema ja isa võiksid Ukrainast Eestisse kolida. Või Soomes elanud pere isa, kes teeb ettevalmistusi Eestisse naasmiseks.

Millised on kõige sagedasemad küsimused, mille osas nõustame? Millistele küsimustele veel oleme valmis vastama?

meie poole pöördutakse ühe küsimusega, mille alt koorub välja veel mitmeid. Enamasti esimene küsimus puudutab eesti keele õppimist või harjutamist, järgnevad – töötamise ja kohanemisega seotud küsimused.

Näiteks, helistades küsib inimene, millal algab tasuta eesti keele kursustele registreerimine. Vestluse käigus selgub, et ta soovib vahetada tööd ja ta on kuulnud, et selleks peab tal olema nö paber, et ta oskab eesti keelt kõrgemal tasemel. Taolises olukorras me kinnitame, et eesti keele tasuta õppimiseks on ka muid võimalusi. Selleks, et valida koos inimesega talle kõige sobilikum metoodika, tase ja aeg, kõigepealt kohtumisel analüüsime, mis tasemel ta eesti keelt oskab. Samal ajal aitame tal välja selgitada, kas ja mis taseme kohta on vaja eesti keele tunnistust.

Teise näitena tooksin olukorra, kus pere on kolinud Soomest Eestisse tagasi. Pereema kurdab meile emailitsi, et lapsed ei pääse õppima piirkonna lasteaeda ega kooli. Vestlusest selgub, et kõigil pereliikmetel on Soome residentsus (ehk elukoht on Soome registreeritud) ja nad alles uurivad, kuidas saavad Eesti elu uuesti alustada. Sellisel juhul selgitame, kuidas saavad kõik pereliikmed Eesti elanikeks ja seejärel õpinguid ning töötamist alustada. Oleme toeks ka jooksvates küsimustes, näiteks, kuidas perearsti määrata.

Kui kaua taolist teenust pakume? Kes nõustamisteenust osutab?

Eesti püsielanikke nõustame ligi neli aastat, tagasipöördujaid alates 2010. aastast. Eelneva 17 aasta jooksul nõustas meie sihtasutus inimesi ka projekti korras, näiteks aastatel 2013-2014 olime toeks tol ajal kolmandatest riikidest tulijatele.

Täna töötab meie sihtasutuse meeskonnas seitse nõustajat: koos minuga Liina Leetsi, Olga Žukova, Kaire Cocker Tallinna eesti keele majas ja Olga Tihhonova, Jelena Kulpina, Maria Smirnova Narva eesti keele majas. Suhtleme eesti, vene ja inglise keeles.

Rahastajateks on Kultuuriministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond (projekt nr 2014-2020.2.06.004005006.01.15-0001 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“).

Kes ja mida peab tegema, et meiepoolset nõustamisteenust saada?

Meiega saab ühendust helistades tasuta telefonil 800 9999 või kirjutades aadressil info@integratsiooniinfo.ee. Eelnevalt soovitame külastada meie kodulehte – sealolev Nõuandeveeb koondab olulist infot ja seeläbi võimaldab küsimust täpsemalt sõnastada.

3. LÕIMUMISE KALENDER

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad tänavu mais ja juunis meie korraldamisel, osalemisel või toel leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist.

4. MEIE UUDISED

Meie sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis, Integratsiooni Sihtasutuse Facebooki kontol või Eesti keele maja Facebooki kontol.

5. TEIE ARVAMUSED

Mis on Sinu ootused meie uudiskirjale?

Hea uudiskirja lugeja,

Selleks, et meie sihtasutuse uudiskirjad vastaksid Sinu ootustele, palume leida 5-10 minutit ja vastata kuuele küsimusele kasutades antud linki. 

Kui vastad enne kolmapäeva, 15. maid, osaled Eesti õigekeelsussõnaraamatu loosis.

Täname juba ette!

Eesti keele mess Tallinnas
Keeleteo nominent
Arutelupäev noortemessil läks korda
Uus kommunikatsioonijuht
Toetus väliseesti kultuuriseltsidele
Toetus rahvusvähemuste kultuuriseltsidele
Õpikoda: CV ja motivatsioonikiri
Filimõhtu: “Seltsimees laps”
Tähistame koos: mitmekesisuse päev

Eesti keele mess Tallinnas!

Tulge ise või soovitage sõpradele minna 23. märtsil kell 11.00-17.00 Tallinna Lauluväljakul toimuvale eesti keele messile „KU-КУ“, et tutvuda eesti keele õppimise võimalustega.

Messil saab:

• tutvuda uusimate õppematerjalidega;
• mängida uhiuute keeleõppemängudega;
• leida endale sobiva keeleõppevormi;
• saada nõu, kuidas valmistuda keeleeksamiks;
• tutvuda keelekümbluse metoodikaga;
• osaleda keelekohvikutes;
• osaleda õpitubades, kus tutvustatakse erinevusi keeleõppe metoodikates ja õpetatakse valima oma vajadustele vastavat eesmärgipärast metoodikat

Samalaadne mess toimus Narvas 9. märtsil. Sel aastal oli eriti suur just kohalike noorte huvi mitmekesiste eesti keele õppimise võimaluste vastu. Samuti oli Narvas näha, et enamus külastajaid olid teinud tõsise kodutöö ning tulid messile juba kindla teadmise ja sihiga.

Messi kavaga on võimalik tutvuda eesti, inglise ja vene keeles kodulehel või Facebookis.

Projekti toetatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest.
 

Keeleteo nominent

Tallinna ja Narva eesti keele majade rajamine pälvis 2018. aasta keeleteo konkursi rahvahääletusel 20 kandidaadi hulgast neljanda koha.

2018. aasta keeleteo konkursi üheks nominendiks sai Tallinna ja Narva eesti keele majade rajamine. Rahvahääletusel pälvisime 182 häälega 20 kandidaadi hulgast neljanda koha.

Konkursi korraldajaks on Haridus- ja Teadusministeerium. Traditsioonilise konkursi peaauhinna võitis sel korral „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“. Rahvaauhinna pälvisid vihikud „Iga päev on seiklus“, kuhu Peetri Lasteaed-Põhikooli 4e klassi õpilased kirjutavad juba kolmandat aastat igapäevaselt enda jaoks olulistest sündmustest, õnnestumistest ja muredest.

Suur tänu kõigile toetajatele!
 

Arutelupäev noortemessil läks korda

Narva eesti keele maja korraldas 15. märtsil noortemessil „Orientiir” oma arutelupäeva noori puudutavatel teemadel.

Tahaksid praktiseerida eesti keelt? Arutada eesti keeles noorsoo teemade üle? Saada teada, millega tegelevad Narva noored? Just neile küsimustele otsisid ja leidsid vastuseid kõik Narva eesti keele maja arutelupäeval osalejad.

Arutelupäeva külaliseks oli Narva noortekeskuse juht Jana Vnukova, kes jagas kõigile huvilistele nippe ja kogemusi, kuidas eesti keelt õppida ja samuti tutvustas noortekeskuse tööd.
 

Uus kommunikatsioonijuht

Märtsis liitus Integratsiooni Sihtasutuse meeskonnaga kommunikatsioonijuhina Katja Ljubobratets.

“Meie ligi 40-liikmeline meeskond vajab tuge tegevuse järjepideval kajastamisel, et kõik, kes puutuvad Eestis lõimumise ning eesti keele õppimise ja õpetamisega kokku, teeksid meiega tulemuslikku koostööd. Samuti tuleb seoses sihtasutuse peakontori Narva kolimise ja eesti keele majade töö käivitumisega kaasajastada suhtlust sihtasutuses ja meie partneritega,” selgitas uue kommunikatsioonijuhi ülesandeid Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.

Katja Ljubobratets peab liitumist sihtasutuse meeskonnaga auväärseks võimaluseks panustada kodumaa heaolusse. “Ka ametialaselt on põnev – korraldada kommunikatsiooni integratsiooni vallas, mis oma olemuselt tähendab suhtlust. Tuginen eelkõige viimase kaheksa aasta kogemustele, mida kogusin juhtides kommunikatsiooni mitmekultuursetes suurettevõtetes BLRT Grupp ja MAXIMA Eesti,” kinnitas ta.

Uue kommunikatsioonijuhiga saab ühendust helistades 530 74 951 või kirjutades e-postile katja.ljubobratets@integratsioon.ee.
 

Toetus väliseesti kultuuriseltsidele

26. märtsini saavad väliseesti kultuuriseltsid taotleda tegevuse toetust.

Veebruari lõpus avanes Integratsiooni Sihtasutuse taotlusvoor „Väliseesti kultuuriseltside toetamine“. Üks kord aastas avanevast taotlusvoorust jagatakse väliseesti kultuuriseltside tegevuse toetuseks käesoleval aastal ühtekokku 40 000 eurot. Taotlusi oodatakse kuni 26. märtsini.

Rahvuskaaslaste programmi eesmärk on toetada väliseesti kogukondades eesti keele õpet ja kultuurtegevust, samuti väliseesti kultuuripärandi säilimist ja eestlaste tagasipöördumist kodumaale.„Peame väga tähtsaks väliseesti seltside aktiivset tegevust maailma eri riikides ning seetõttu ka on oluline kaasa aidata nende mitmekülgsele kultuurivahetusele Eestiga. Sageli on just välismaal elavad eestlased meie riigi esmased tutvustajad, meie kultuurisaadikud võõrsil,“ ütles Anne-Ly Reimaa, Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht.

Väliseesti kultuuriseltside tegevust on toetatud juba alates 2004. aastast. Toetuste eesmärk on aidata välismaal tegutsevate eesti kultuuriseltside tegevuse kaudu kaasa eesti keele ja kultuuri hoidmisele ja arengule, Eesti kultuurisündmuste vahendamisele ning Eesti riigiga ühtekuuluvustunde kujundamisele väliseesti kogukondades.

Möödunud aasta projektikonkursi toel tutvustati maailma eri paigus eesti mitmekesist kultuuripärandit. Näiteks 2018. aasta suvel toimusid Krasnojarskis Siberi seto kultuuri päevad, ESTIVAL Stockholmis, Bostonis tutvustati Haapsalu pitsi ning Luksemburgis õpetati ja tutvustati eesti rahvatantsu. Samuti toimusid Rahvuskaaslaste programmi toel mitmeid üritused Eesti Vabariigi 100 aastapäeva tähistamiseks.
 

Toetus rahvusvähemuste kultuuriseltsidele

2. aprillini saavad rahvusvähemuste kultuuriseltsid taotleda toetust kultuuriürituste korraldamiseks.

Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamisele ning tutvustamisele Eestis. Seeläbi soovitakse saavutada, et: rahvusvähemuste kultuuripärandiga seotud traditsioonid on elujõulised; tutvustatakse rahvusvähemuste kultuuri Eesti avalikkusele; ellu on viidud rahvusvähemuste kultuuriseltside traditsioonilised festivalid ja muud sündmused; välja on antud rahvusvähemuste kultuuripärandit tutvustavad teabematerjalid; loodud on koostöövõrgustik(ud) rahvusvähemuste ja eesti kultuuriseltside vahel; noored on kaasatud rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustesse.

Integratsioon Sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul tegutseb Eestis kokku ligikaudu 260 rahvusvähemuste kultuuriseltsi. “Rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevus on Eesti jaoks oluliseks ressurssiks, millel on potentsiaali oluliselt soodustada rahvusvähemuste kuulumist ja tugevat seost Eesti riigiga, rikastades seejuures Eesti ühiskondlikku ja kultuurielu. 2017. aastal Integratsiooni Sihtasutuse poolt läbiviidud uuring „Eesti rahvusvähemuste rahvuskultuurialastes tegevustes osalemise mõju nende etnilisele identiteedile“ näitas, et osalemine rahvusvähemuste kultuuriga seotud tegevustes suurendab huvi kõigi Eestis elavate rahvaste, sh ka eesti kultuuri vastu,“ kommenteeris Irene Käosaar rahvuskultuuriseltside olulisust.

Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing, kelle põhikirjajärgne tegevus on seotud rahvusvähemuste kultuuri säilitamise ja arendamisega. Käesoleva aasta taotlusvooru eelarve on 75 500 eurot, toetuse maksimaalne summa on 6000 eurot ühe taotluse kohta. Taotluste esitamise tähtaeg on 02.04.2019 kell 23:59. Toetuse taotlemine toimub Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu aadressil https://toetused.kul.ee/et/login.

Eelmisel aastal laekus projektikonkursile 82 taotlust, toetus eraldati 16 projektile. Toona välja valitud projektide seas olid mitmed juba tuntud festivalid nagu “Multikultuurne Pärnu”, XV rahvusvähemuste kultuurifestival “Rahvuskultuuride loomepada“ Jõhvis, Idamaa rahvaste kevadfestival Novruz Bajramõ Tallinnas, ukraina kultuuri rahvusvaheline laste-noorte festival “Kvitõ Ukrainy“ ning rahvusvaheline vaimuliku muusika festival Mustvees. Lisaks festivalidele said toetust näiteks Eestimaa Rahvuste Ühenduse mitmekesine kultuuriprogramm Etnolaat, SA Eesti Vabaõhumuuseumi näitus ja haridusprogramm “Kes me oleme? Portreelood Eestis elavatest rahvustest“ ning MTÜ Läti Rahvuskultuuri Selts Eestis kultuuripäevade korraldamiseks Läti 100 auks.
 

Õpikoda: CV ja motivatsioonikiri

Märtsis ja aprillis saab üheskoos Tallinna eesti keele maja ning Eesti Töötukassaga koostada eesti keeles CV ja motivatsioonikirja.

Tallinna eesti keele maja korraldab koostöös Eesti Töötukassaga 25. märtsil, 1. aprillil, 8. aprillil ja 15. aprillil kell 17.30-19.30 Tallinna eesti keele majas õpikoja „Õpi kirjutama“. Õpikojas osalejad saavad Eesti Töötukassa esindajalt juhtnööre CV ja motivatsioonikirja kirjutamise kohta. Lisaks on osalejatel võimalus kirjutada oma enda CV ja motivatsioonikiri, mida aitavad keeleliselt lihvida eesti keele maja õpetajad. Juhul kui osalejatel on valmiskujul CV juba olemas, siis palume see kaasa võtta.

Registreerumine õpikodadesse: eestikeelemaja@integratsioon.ee märksõnaga „Õpi kirjutama ? kuupäev“.
 

Filimõhtu: “Seltsimees laps”

27. märtsil jätkub Narva Apollo kinos Narva eesti keele maja filmiõhtute sari.

Sarja teine film “Seltsimees laps” viib meid tagasi Nõukogude Eestisse 1950. aastal. Kuueaastase Leelo silme all arreteeritakse tema koolidirektorist ema. „Kui sa oled hea laps, siis tulen ma varsti tagasi,” on ema viimased sõnad, kui ta püssimeeste vahel ära viiakse. Leelo püüabki kõigest väest hästi käituda, kuid satub üha uutesse, kohati koomilistessegi sekeldustesse ning aina segasem näib seegi, mida hea laps olemine tegelikult tähendab.

“Seltsimees lapses” näeme stalinliku aja absurdsust läbi lapse silmade. See lisab hirmule ja pisaratele naeru ning helgust ning näitab, et valgus on alati olemas ka kõige pimedamatel aegadel.
 

Tähistame koos: mitmekesisuse päev

17. aprill on kalendris mitmekesisuse päev. Üks sobiv viis selle tähistamiseks – kutsuda rahvuskultuuriselts külla.

Mitmekesisuse päeva eesmärk on märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ja erakordsust nii ettevõtetes, organisatsioonides kui ka ühiskonnas laiemalt. Kõigil tööandjatel ja eraisikutel on võimalik korraldada sel päeval oma ettevõttes või organisatsioonis mõni huvitav üritus!

Kes esindab kultuurilist mitmekesisust paremini kui rahvusvähemuste kultuuriseltsid? Päeva väärtuste tutvustamiseks võid Integratsiooni Sihtasutuse kaasabil kutsuda oma ettevõttesse või organisatsiooni külla rahvuskultuuriseltsi, kes jagab oma rahvusköögi saladusi, tutvustab rahvatantsu võtteid, õpetab rahvuslikku käsitööd, esineb särtsaka kontserdiga, viib läbi põneva loengu või korraldab huvitava näituse.

Praegu tegutseb Eestis kokku ligikaudu 260 rahvusvähemuste kultuuriseltsi. Kel on huvi kutsuda mõni kultuuriselts külla, soovitame pöörduda meie rahvusvähemuste valdkonnajuhi Kristina Pirgopi poole.

Lisainfo: Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse rahvusvähemuste valdkonnajuht, tel: 659 9024, e-post: kristina.pirgop@integratsioon.ee.

Tagasipöördumistoetusel uued tingimused
70 õpperühma alustasid keeleõppega
Uued töötajad
Eesti keele kohviku esimene külaline oli peaminister
Eesti filmide sari Narva eesti keele majas
Lähiaja algavad mitmed hanked ja taotlusvoorud
Ku-Ky mess on tulekul
 

Tagasipöördumistoetusel uued tingimused

Alates 4. veebruarist toimub tagasipöördumistoetuste maksmine uutel tingimustel, lähtudes eelmise aasta lõpus vastu võetud kultuuriministri määrusest. Peamine muudatus on see, et sotsiaal-majanduslikes raskustes olevad pered saavad taotleda nüüdsest suuremat kui 2000 euro suurust toetust.

Tagasipöördumistoetust saab taotleda Eesti kodanik või Eesti elamisluba omav etniline eestlane, kes:

on Eestist vähemalt kümne aasta eest emigreerunud või välisriigis sündinud ning kes tuleb Eestisse tagasi koos alaealiste lastega või oma alaealiste laste juurde või

on välisriigis sündinud ning püsivalt Eestisse naasnud kuni 30-aastane välismaal magistri- ja doktoriõppe läbinud või

on Eestist vähemalt kümne aasta eest emigreerunud või välisriigis sündinud täieliku töövõime puudumisega isik;

on naasnud püsivalt Eestisse elama hiljemalt kuus kuud enne taotluse esitamist ja tagasipöörduja ning temaga koos tagasipöörduvate laste elukoht on Eesti Vabariigi rahvastikuregistris registreeritud;

vajab oma majandusliku ja sotsiaalse seisundi tõttu toetust Eestisse tagasipöördumiseks, sest tema perekonna käsutuses on igapäevaseks toimetulekuks vahendid, mis jäävad Eestis kehtestatud toimetuleku piirmäärast alla poole.

Lähemalt saab toetuse kohta infot: SIIT

70 õpperühma alustasid keeleõppega

Veebruaris alustasid uutes õpperühmades eesti keele õppimist 1120 inimest, kokku alustasid Eesti eri paigus tööd 70 õpperühma. Pooled nendest toimuvad Ida-Virumaa eri linnades, ülejäänud peamiselt Tallinnas, kuid kaks kursust alustasid tööd nii Tartus kui ka Pärnus. Me pakume huvilistele eesti keele õppe võimalust A1-, A2-, B1-, B2- ja C1-tasemel.

Lisaks eesti keele kursustele on võimalik keelt õppida ka meie keelekohvikutes ja klubides. Erinevaid eesti keele õppimise võimalusi pakub Eesti Töötukassa, samuti saab eesti keelt õppida Siseministeeriumi poolt rahastatava kohanemisporgrammi raames.

Eesti keele õpet rahastab Kultuuriministeerium ja ESF projekt „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“.

Uued töötajad

Detsembris ja jaanuaris alustasid meil tööd mitmed uued kolleegid.

3. detsembril asus Narva eesti keele maja juhina tööle Margarita Källo, kellel on mitmekülgne kogemus projektide vedamisel ning erineva kultuuritaustaga inimestega töös nii Eestis kui Soomes. Margarital on kõrgharidus nii sotsiaaltöö kui rahvusvaheliste suhete vallas ning ta on töötanud nii ärinduses kui panganduses. Mitmekeelse ja –kultuurse inimesena tajub ning tunnetab ta erinevate inimeste hoiakuid olenemata nende keelelisest ja kultuurilisest taustast.

17. detsembril alustas Narva eesti keele majas eesti keele õpetajana tööd Krismar Rosin. Põline pärnakas Krismar ei osanud enda sõnul eales oodata, et sattub Narva eesti keelt õpetama. Varem on ta tegelenud nii sotsiaaltöö kui turismindusega ning samuti teeninud ajakirjanikuleiba. Noore mehena on ta juba proovinud erinevaid ameteid, millest veidram on kindlasti pulgakommivabrikus töötamine. Enne Narvat töötas Kohtla-Järve Ahtme gümnaasiumis huvijuhi ja ühiskonnaõpetajana.

14. jaanuaril alustasid Tallinna eesti keele majas tööd nõustaja Liina Leetsi ja assistent Maris Liiders.

Õpetaja kogemusega Liina töötab peamiselt ingliskeelsete klientide ja ka tagasipöördunud eestlastega. Tema puhul aitab nõustatavaga kontakti leidmisele kindlasti kaasa asjaolu, et ta töötas vabatahtlikuna aasta Armeenias. See kogemus aitab tal suhestuda kliendi murede ja rõõmudega, mis tulenevad kultuurilistest eripäradest ja uue keele õppimisest.

Tartu Ülikooli bioloogi-haridusega Maris on varem töötanud nii teadurina, ettevõtte tippjuhina kui ka Harju maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhatajana.

Eesti keele kohviku esimene külaline oli peaminister

5. veebruaril alustas Tallinna eesti keele maja uue ürituste sarjaga - eesti keele kohvik külalisega. Esimeses kohvikus osalejad külalise nime ette ei teadnud ning sedapuhku suutsime oma õppureid üllatada - meie keelekohviku esimeseks külaliseks oli Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas. Keelekohvik jätkab Tallinna eesti keele majas kooskäimistega iga teisipäeva õhtupoolikul ning kõik huvilised on oodatud osalema. Keelekohviku külaliste ja registreerimise kohta saab regulaarselt infot eesti keele maja Facebookist.

Eesti filmide sari Narva eesti keele majas

Narva eesti keele maja tähistab eesti keele aastat filmiõhtute sarjaga! Filmiõhtute eesmärk on ühelt poolt tutvustada maja külalistele Eesti kaasaegse filmikunsti erinevaid külgi, teisalt on see suurepärane võimalus arendada eesti keele kuulamisoskust. Reeglina on filmidel vene- ja ingliskeelsed subtiitrid, seega sobivad filmiõhtud ka algajale eesti keele oskajale. Enne filmi mängitakse soojendusmängu ning filmile järgneb temaatiline arutelu.

27. veebruaril kell 18.00 on kõik oodatud Narva Apollo kinosse vaatama seikluskomöödiat „Sangarid“, mis viib meid 80ndatesse aastatesse. Kolm Eesti noort põgenevad Nõukogude Liidust välismaale, et vabas maailmas elada just nii šeffi elu nagu nähtud telesarjades „Miami Vice“, „Knight Rider“ ja „Santa Barbara“. Sõbrad võetakse Rootsis vastu kui tõelised kangelased, kes murdsid läbi raudse eesriide. Kui aga meediakära vaibub, avastavad meie sangarid, et neist on saanud tavalised tülikad sisserändajad. Äraelamiseks tuleb hakata tegema midagi nii nõmedat nagu… töö! Poisid pole siiski loomult allaandjad ja üritavad uute pööraste plaanidega läänemaailmas läbi lüüa.

Lähiaja algavad mitmed hanked ja taotlusvoorud

Lähiajal on meil algamas mitmed hanked ja taotlusvoorud, kahte neist korraldame me esmakordselt. Nimelt avame me taotlusvooru Rahandusministeeriumi poolt rahastatavale üle-eestilise ulatusega spordi-ja kultuuriürituste korraldamiseks. Samuti korraldame hanke Ida-Virumaa ettevõtjatele ja ettevõtete võtmetöötajatele eesti ning inglise keele õpetamiseks partneri leidmiseks. Lisaks avame veebruaris hanke väliseesti noorte keelelaagri korraldamiseks ja 25. veebruaril avanes väliseesti kultuuriseltside toetuse taotlusvoor. Lähemalt vaata meie korraldatavaid konkursse SIIT

Ku-Ky mess on tulekul

Peatselt on taas tulekul eesti keele mess Ku-Ky. Narvas toimub mess 9. märtsil kell 11.00-16.00 TÜ Narva Kolledžis, Tallinnas 23. märtsil kell 11.00-17.00 Tallinna Lauluväljakul.

Eesti keele messi eesmärk on tutvustada erinevaid eesti keele õppimise võimalusi. KU-ky päeval on võimalus:

• tutvuda uusimate õppematerjalidega;
• mängida uhiuute keeleõppemängudega;
• leida endale keeleõppevorm;
• saada nõu, kuidas valmistuda keeleeksamiks;
• tutvuda keelekümbluse metoodikaga;
• osaleda keelekohvikutes;
• osaleda õpitubades, kus tutvustatakse erinevusi keeleõppe metoodikates, õpetatakse valima oma vajadustele eesmärgipärast metoodikat ning kasutama igapäevaselt ümbritsevaid vahendeid ja võimalusi.

Messile on oodatud erineva eesti keele oskuse ja erinevate keeleõppevajadustega täiskasvanud.

Igal täistunnil toimub messialal loterii, on avatud kohvik ning toimuvad lõbusad tegevused lastele. Narva messil pakuvad meelelahutust rahvatantsuansambel "Päikeseratas", Hot Arabian Show ja Snake Show. Tallinna messil pakuvad meelelahutust rull-iluuisuklubi „Fox“, rahvakunstiselts „Leigarid“, tulemustkunstnik Maikl ja akrobaadid AN2M.

Keelemessil osalemine on kõigile TASUTA!

Lisainfo: https://www.integratsioon.ee/Ku-ky

Keelemessi korraldamist rahastab Kultuuriministeerium ja ESF projekt „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“.

Peatselt algab registreerumine eesti keele kursustele
Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonid saavad taotleda toetust
Tallinna eesti keele maja avas uksed
Integratsiooni Sihtasutus kolis Narva
Narva eesti keele maja käis õpilastega kinos
Eesti keele maja õpetajad said diplomid
 

Peatselt algab registreerumine eesti keele kursustele

Neljapäeval, 31. jaanuaril kell 10.00, algab Integratsiooni Sihtasutuse veebis registreerumine eesti keele kursustele. Juba praegu on veebis olemas eelinfo selle kohta, kus ja mis aegadel uued tasuta eesti keele kursused algavad SIIN. Veebruaris alustab plaanide kohaselt eesti keele õpet 1104 inimest, avatakse 69 kursust. Pooled kursused toimuvad Ida-Virumaa eri linnades, ülejäänud peamiselt Tallinnas, kuid kaks kursust on plaanis avada nii Tartus kui Pärnus.

Integratsiooni Sihtasutus pakub eesti keele õppe võimalust A1, A2, B1, B2 ja C1 tasemel. Keelekursustele registreerumine toimub tavapäraselt kaks korda aastas - jaanuaris ja augustis. Registreerumiseks tuleb täita ankeet, samuti soovitame aegsasti enne registreerumist testida oma eesti keele oskust SIIN, et valida endale sobivaim keelekursus.

Lisaks peatselt avatavatele eesti keele kursustele on võimalik keelt õppida ka meie keelekohvikutes ja klubides. Erinevaid eesti keele õppimise võimalusi pakub Eesti Töötukassa, samuti saab eesti keelt õppida Siseministeeriumi poolt rahastatava kohanemisprogrammi raames.

Eesti keele õpet rahastab Kultuuriministeerium ja perioodil 2014-2020 ESF projekt „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“.

Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonid saavad taotleda toetust

23. jaanuarist saavad rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonid taotleda oma tegevusteks toetust. Taotlusvooru eesmärk on aidata kaasa rahvusvähemuste katusorganisatsioonide ja nende liikmesorganisatsioonide jätkusuutlikule toimimisele ja süsteemsele arendamisele Eestis. Käesoleval aastal on Kultuuriministeeriumi poolt rahastatava taotlusvooru mahuks 457 000 eurot, taotlusi saab Integratsiooni Sihtasutusele esitada 25. veebruarini.

Eestis tegutseb aktiivselt 18 rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsiooni ja ligikaudu 260 rahvusvähemuste kultuuriseltsi. Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide tegevus on Eesti jaoks oluliseks ressurssiks, millel on potentsiaali oluliselt soodustada rahvusvähemuste kuulumist ja tugevat seost Eesti riigiga, rikastades seejuures Eesti ühiskondlikku ja kultuurilist elu.

2017. aastal Integratsiooni Sihtasutuse poolt läbiviidud uuring „Eesti rahvusvähemuste rahvuskultuurialastes tegevustes osalemise mõju nende etnilisele identiteedile“ näitas, et osalemine rahvusvähemuste kultuuriga seotud tegevustes suurendab huvi kõigi Eestis elavate rahvaste, sh ka eesti kultuuri vastu. Samuti jälgitakse siis rohkem Eestis ja oma elukoha kultuurielus toimuvat, suureneb ühiskondlik ja poliitiline osalusaktiivsus ning tekib tugevam side Eesti riigiga ja tugevam riigiidentiteet,“ kommenteeris Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar rahvuskultuuriseltside olulisust.

Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide tegevus edendab meie ühiskonnas kultuurilist mitmekesisust ning aitab kaasa sidusa ühiskonna loomisele. Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeks on vähemalt viis liikmesorganisatsiooni, kes tegelevad rahvusvähemuste kultuuripärandi tutvustamisega, arendamisega ja edendamisega Eestis.

Taotleja peab olema tegutsenud rahvusvähemuste katusorganisatsioonina vähemalt kaks taotluse esitamisele eelnevat aastat.

Lisainfo:
Kristina Pirgop
Partnerlussuhete valdkonnajuht
+372 659 9024
kristina.pirgop@integratsioon.ee

Tallinna eesti keele maja avas uksed

Integratsiooni Sihtasutus avas 15. jaanuaril Tallinna eesti keele maja uksed, kus erinevast rahvusest ja emakeelega inimesed saavad õppida ja harjutada eesti keelt ning praktilist nõu Eestis elamise, õppimise ja töötamise teemadel.

Tallinnas, Rävala puiesteel tööd alustanud eesti keele maja kuulutati avatuks esimese koolikella, kiirkõne võistluse, ekskursiooni ning inspireerivate sõnadega. Uutes ruumides algavad erinevad eesti keele omandamist toetavad tegevused juba järgmisel nädalal.

Tallinna eesti keele maja avamisel avasõnade ja kiirkõne võistluse patroonina üles astunud kultuuriminister Indrek Saar ütles: „Iga eesti keele kõneleja on oluline ja väärtuslik meie kultuuri edasi kandja. Meie ilusa eesti keele kõnelejate hulk ei pea piirduma nendega, kes elavad Eestis. Eesmärk peaks olema suurem, miks ka mitte võtta järgmiseks suureks eesmärgiks Eesti Instituudi ühe juhi Mart Meri välja öeldu – unistus suurendada eesti keele rääkijate arvu maailmas vähemalt 1,5 miljoni inimeseni.”

Integratsiooni Sihtasutuse juht Irene Käosaar lausus, et eesti keele majja on oodatud kõik eesti keelest erineva emakeelega inimesed sõltumata rahvusest või keeleoskusest, et õppida, harjutada või lihtsalt kuulata eesti keelt ning elada siinsesse ellu kiiremini sisse. „Eesti keele maja on koht, kus soovijad saavad nõu, tuge ja keelepraktikat, mis on alus ühise keele- ja mõtteruumi leidmiseks erinevast rahvusest ja emakeelega inimeste vahel,“ sõnas Käosaar.

„Soovime vastavatud majas luua ka uue kvaliteedi eesti keele omandamisel – laiendada õppe metoodikaid ja praktikavõimalusi. Samuti nõustame abivajajaid igapäevaelus paremini toime tulemiseks, olgu selleks ettevõtlusega alustamine või arsti visiidile registreerimine. Eesti keele maja tegevused ei ole samas piiratud ainult täna avatud ruumidega – me läheme Eesti eri paikadesse meelsasti ka ise kohale,“ lisas Käosaar.

Tallinna Eesti keele maja juhataja Olga Selištševa rõhutas, et kindlasti ei jää maja tegevus formaalse keeleõppe kohaks, vaid hubaseks kooskäimise paigaks. „Suur osa mujalt Eestisse elama asunud inimesi valdab eesti keelt passiivselt ning meie eesmärk on pakkuda nendele inimestele võimalikult palju võimalusi eesti keele praktiseerimiseks. Plaanime korraldada keelekohvikuid, tandemõpet ning ka erinevaid üritusi, mille käigus kõige kiiremini ja aktiivsemalt keeleoskust arendada,“ sõnas Olga Selištševa. „Samuti on meie juurde oodatud ka eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed, et soovi korral tandemõppe käigus õppida mõnda teist keelt,“ lisas ta.

Avaüritusel panid lõbusas kiirkõne võistluses oma eesti keele oskuse proovile teleoperaator Mustafa Çelik, koomik Stewart Johnson ning iduettevõtja Evgenia Trofimova. Osalejad pistsid rinda eestikeelsete diktsiooniharjutuste kiirlugemises ning kauneimate sõnade ettelugemises. Võistluse patroon Indrek Saar tunnustas võistluses osalenute julgust ja võistlusindu ning tõdes, et keeleõpe on jõukohane igaühele, kui selleks on soovi, pealehakkamist ja ühtlasi ka mitmekesised võimalused keele omandamisel. „Oluline on üksteisest aru saada ja mõista, mitte kõnelemise kiirus.“

Tallinna eesti keele majas pakutakse erinevaid keeleõppe võimalusi – erineva tasemega keelekursuseid, tandemõpet eestlasega, keelekohvikus osalemist ja digiõpet, samuti korraldatakse keelepraktikat klubi ja kohviku formaadis. Soovijad saavad ka praktilist nõu dokumentide vormistamisel, info leidmisel või ametiasutustega suhtlemisel.

Tallinna eesti keele maja, mis asub Rävala pst 5, kuuendal korrusel, on külastajatele avatud igal tööpäeval kl 9.00-16.00ni. Kõik huvilised on oodatud kontakti võtma e-kirjaga eestikeelemaja@integratsioon.ee või telefonil 6599 022. Lisaks Tallinnale avatakse 2019. aastal eesti keele maja uued ruumid ka Narvas, aadressil Linda 2. Eesti keele majad on loodud Integratsiooni Sihtasutuse poolt ning nende tegevust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja kultuuriministeeriumi poolt.

Fotogalerii

Integratsiooni Sihtasutus kolis Narva

Alates 2. jaanuarist jätkab Integratsiooni Sihtasutus tööd Narvas, kus alates 2019 aasta algusest asub asutuse peakontor.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul täidab organisatsiooni peakontori piirilinna kolimine mitut strateegilist eesmärki.

“Esiteks toob see riigi Narva inimestele lähemale. Pean väga sümpaatseks, kui riigiasutused paiknevadki erinevates kohtades üle Eesti. Nii on ka Narvas tänasest meie riik rohkem kohal ja inimestele lähemal,” sõnas Käosaar.

“Teine eesmärk on pakkuda kõrgelt haritud inimestele töövõimalusi kodukandis. Narva jaoks tähendab see 20 uut kvalifitseeritud töökohta, sest just nii palju Integratsiooni Sihtasutuse töökohti saab Narvas olema. Jaanuari lõpu seisuga töötab sihtasutuse Narva kontoris 16 inimest, kellest valdav enamus on Ida-Viru päritolu. Meie konkursid on üldiselt olnud väga taotlusterohked ja edukad, see näitab, et meid on siia oodatud” lisas Käosaar.

Kolmandaks ning kõige olulisemaks muutuseks peab Irene Käosaar kvaliteetse eesti keele õppe kättesaadavuse ning vajaliku lõimumisalase toe suurendamist piirkonnas, kus elab ja töötab arvukalt eesti keelest erineva emakeelega inimesi.

“Need inimesed vajavad nii eesti keele õppes kui ka teistes eluvaldkondades suuremat riigipoolset tuge ja seda me Narvas pakumegi,” märkis Käosaar. “Suvel Narvas avatav eesti keele maja aitab muuta meie igapäevast tööd veelgi tõhusamaks ning loodan, et Ida-Virumaa inimesed leiavad kiiresti tee meie juurde.”

Integratsiooni Sihtasutuse peakontor asub aadressil Kerese 3 (III korrusel). “Tegemist on hetkel veel ajutise pinnaga ning ootame pikisilmi Narva eesti keele maja avamist, millega Narva linnasüdames aadressil Linda 2 paiknevast hoonest saab lisaks eesti keele edendamise paigale kogu sihtasutuse päriskodu,” sõnas Käosaar. Narva Eesti keele maja avatakse kavakohaselt tänavu suvel.

Sihtasutuse Tallinna esindus, mis seni paiknes Ülemiste Citys, kolis ühisele pinnale peagi avatava Tallinna eesti keele majaga (Rävala pst 5).

Narva eesti keele maja kutsus õpilased kaaslastega Apollo kinno!

Pole paremat vaadet sellest, kui terve saalitäis narvakaid vaatab filmiekraani ja tunneb kaasa, kas Tondikaku pere saab metsa ikka päästetud. Kas kakud saavad õnnelikult laulda ja ilves silgata sahisevas lumes? Kes näris närviliselt küüsi, kes poetas salaja pisara!

Ilus film räägib isegi siis, kui kõikidest sõnadest aru ei saa. 3. jaanuaril toimunud Narva eesti keele maja poolt korraldatud filmiõhtu lõppes ennastunustava tänamisega. 85 külalist - nii pisemad kui väiksemad - tulid saalist rahulolevana välja. Õnneks sai filmilinal mets päästetud! Kas te nägite, kui armsad olid koprad! Ja kui hästi lapsed näitlesid! Need on näited eesti-vene segakeeles kaikunud mõtetest südamliku filmi “Eia jõulud Tondikakul” lõppedes. “Kolm korda super!” kõlas viimase saalist lahkuja kommentaar.

See polnud lihtsalt filmiõhtu. See oli ilu õhtu. Eesti keel helises kui õrn vihmapiisk, langes kui lumehelbeke, kutsus vene inimest: tule, tule ja ära karda. Muidugi aitas soojale atmosfäärile kaasa ka Narva eesti keele maja juhataja Margarita Källo filmi-eelne tervitus ning eesti keele õpetaja Pille Maffucci juhtimisel korraldatud keeleharjutused.

Kas teie oskaksite veatult hääldada lauseid:“Nari voodi moodi voodi viidi voodi poodi”, “Kas ma võin või ei või võid võtta”, “Kuu-uurijad on töö-ööl jää-äärel”? Mis sest, et Pillel endalgi sassi läks!

Teiseks mänguks oli paljudele lapsepõlvest tuntud “Katkine telefon”. Katkised telefonid ei olnudki nii katki. Igas istmereas esimese inimese kõrva sosistatud “metskits”, “lumevaip”,”looduskaitse” ja “maakodu” jõudsid moondumata ka rea lõppu. Ainult ühes reas sai “piimasupist” lihtsalt … “ piim.” Vahepeal tuli Pillele appi väike Maria, kes küsis õpilastelt filmiteemalisi küsimusi. Kes õpilastest on näinud põtra, aga kes päriselus karu?

“Oli suur rõõm alustada uut aastat koos inimestega, kellega oleme juba sügisest saadik koos eesti keelt õppinud,” kommenteeris Pille Maffucci. Tema arvates oli see õpilastele võimalus oma teadmisi keeletunnist pisut erinevas situatsioonis kasutada. “Seda soovime Narva eesti keele maja sõpradele ka edaspidi pakkuda,” lisas ta.

See oli ilus õhtu. See on ilus aasta algus. Õnneks sai kakk päästetud!

Eesti keele maja õpetajad said diplomid

15. detsembril said pidulikult diplomi esimesed 10 õpetajat, kes läbisid Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduste instituudi ja Integratsiooni Sihtasutuse koostöös valminud spetsiaalse täiendõppeprogrammi.

Käesoleva aasta augustist detsembrini kestnud koolitusprogramm sisaldas kokku 195 tundi aditoorset tööd ning 351 tundi iseseisvat tööd. Integratsiooni Sihtasutuse juhi Irene Käosaare sõnul on haritud keeleõpetajate nappus üks olulisemaid piiranguid eesti keele õpetamisel Eestis elavatele teistest rahvustest inimestele. “Huvi eesti keele õppimise vastu kasvab pidevalt. Seni tellis Integratsiooni Sihtasutus kogu eesti keele õppe teenusena sisse. Uuel aastal avame me eesti keele majad Tallinnas ja Narvas ning keeleõppe mahtude suurendamiseks hakkame me ka ise keelekursuseid korraldama. Sellepärast võtsimegi ette sammu ja arendasime koostöös Tartu Ülikooliga välja spetsiaalse täiendõppeprogrammi, mis keskendub just täiskasvanutele mõeldud eesti keele teise keelena õpetamise eripäradele. Mul on hea meel, et kevadel mitmekümne kandidaadi hulgast välja valitud 10 õpetajat said nüüd kõik ka diplomi, selgitas Irene Käosaar.

Mitmed diplomi saanud õpetajad on alates septembris alustanud ka praktilise õeptamisega. Koolitus keskendus nii keeleliselt kui pedagoogiliselt olulistele küsimustele ning on baasiks õpetajatele tööleasumiseks. Uuest aastast saavad kõik 10 lõpetajat-õpetajat oma oskusi rakendada eesti keele majades Narvas ja Tallinnas.

Jälgi konverentsi otseülekandena
Kutsume eestlasi keelekohtingule
Eesti keele messide „KU-ky“ toimumise ajad on selgunud
Keelefirmade õpetajad jätkavad kooskäimist ka pärast koolituse lõppu
Vene Teatri näitlejad teevad ettevalmistusi eestikeelsete rollide vastuvõtmiseks
Neile, keda huvitab eesti keel ja kultuur
Integratsiooni Sihtasutus pälvis tunnustust
Märgi kalendrisse: kodanikupäeva viktoriin on 19.–29. novembrini
Rakvere teater pakub etendustel sünkroontõlget vene keelde
Vaata Eestit läbi teistest rahvustest inimeste silmade

Jälgi konverentsi otseülekandena

15.-16. novembril Tallinnas toimuva rahvusvahelise lõimumiskonverentsi „Minu kodu, meie kodu: mis meid ühendab mitmekultuurilises ühiskonnas“ teisel päeval algusega kell 14:05 peetakse kuum avalik väitlus teemal „Meediatormide mõju lõimumisele ja kuidas sellega toime tulla?“, millest võtavad osa Eesti poliitilisel maastikul tegutsevate erakondade esindajad.

Debatti juhib ajakirjanik Urmas Vaino (fotol).

Konverentsi kohad on täis, kuid konverentsi otseülekannet on võimalik jälgida www.integrationconference.ee ning Postimehe portaalis www.postimees.ee.

Debatis osalevad:
- Mihhail Kõlvart, Eesti Keskerakond
- Jaak Madison, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
- Laine Randjärv, Eesti Reformierakond
- Neeme Kuningas, Eesti Vabaerakond
- Jevgeni Ossinovski, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
- Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Isamaa
- Züleyxa Izmailova, Erakond Eestimaa Rohelised
- Helen Lemming, Elurikkuse Erakond
- Kristina Kallas, Eesti 200

Politikute debatt on eesti keeles.

Lisainfo konverentsi programmi kohta leiab veebilehel www.integrationconference.ee

Kutsume eestlasi keelekohtingule

Tallinna eesti keele maja korraldab novembris nn keelekohtingu (tandemõppe põhimõttel keeleõpe) kuu neljal kolmapäeval (07.11, 14.11, 21.11 ja 28.11).

Ootame osalema nii neid, kes soovivad täiendada oma vene keele oskust, kui ka neid, kes soovivad olla abiks eesti keele õppijatele. Grupi suurus on maksimaalselt 20 inimest. Kursusele registreerimine lõpeb kohtade täitumisel. Esimene kohtumine toimub 7. novembril aadressil Jakobsoni 7 kell 18.00.

Registreerige ennast e-mailitsi olga.selistseva@integratsioon.ee

Eesti keele messide „KU-ку“ toimumise ajad on selgunud

Anname teada, et Narvas on mess 9. märtsil 2019 TÜ Narva Kolledžis ja Tallinnas 23. märtsil 2019 Tallinna Lauluväljakul.

Messide eesmärk on tutvustada elanikele eesti keele õppimise metoodikaid ja vahendeid, jagada juhiseid ja nõuandeid eesti keele õpingute alustamiseks või jätkamiseks, testide ja eksamite sooritamiseks ning õppematerjalide ja –vahendite kasutamiseks. Seekordsel messil on tähelepanu keskmes Eesti keele majad ning nende tegevused. Samas ootame messile kõiki organisatsioone, kelle igapäevatööks on eesti keele õpe ja/või eesti keele õpet toetavad tegevused.

Huvilistel palume endast teada anda ja ühendust võtta sihtasutuse vanemnõustajaga Kätlin Kõverik (tel 6599 032, e-post katlin.koverik@integratsioon.ee).

Keelefirmade õpetajad jätkavad kooskäimist ka pärast koolituse lõppu

Integratsiooni Sihtasutus koolitab koostöös Tartu Ülikooliga eesti keele majade ja keelefirmade eesti keele õpetajaid. Kui eesti keele majade õpetajate koolitus kestab kuni detsembri lõpuni, siis tegevõpetajate täiendkursus lõppes 22. oktoobril.

Keelefirmade õpetajate koolitusel keskenduti täiskasvanud õppija aktiveerimisele keeletunnis, õpetaja toetamisele tema professionaalses arengus ning kuidas koostada õppematerjale ja suhelda eri kultuuride esindajatega. Koolitus kestis 78 tundi ning osales 26 tegevõpetajat.

Koolituse peakorraldaja Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena professori Birute Klaas-Langi (fotol) sõnul kaasasid nad koolitajatena parima kompetentsi nii Tartu Ülikoolist, aga ka väljaspoolt ülikooli. ”Otsustasime kohe alguses, et iga kursuse ja aine puhul püüame leida Eesti parima koolitaja,” märkis Klaas-Lang.

Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul tekkis osalejatel soov jätkata ühiseid kokkusaamisi ja kogemuste vahetamist ka pärast koolituse lõppu. Kuni 4. novembrini ootas Jana õpetajate ettepanekuid, mille järgi hakatakse seadma juba täpsemaid plaane.

Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel +372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

Vene Teatri näitlejad teevad ettevalmistusi eestikeelsete rollide vastuvõtmiseks

Oktoobrist hakkas Tallinna eesti keele maja käima Vene Teatris külas.

Nimelt õpetavad alates 10. oktoobrist kaks eesti keele maja õpetajat Pille Maffucci ja Pille Veisserik Vene Teatri töötajatele eesti keelt A2 ja B1 tasemel. Kes teab, milliseid suuri rolle Vene Teatri näitlejad varsti eesti keeles mängima hakkavad?

Neile, keda huvitab eesti keel ja kultuur
 

Mitteldorf OÜ kutsub eesti keele praktikast ja kultuuriüritustel osalemisest huvitatud inimesi kaasa lööma eesti keele ja kultuuri tundmise klubis. Põletavad päevaprobleemid, kultuurisündmused, avaliku elu tegelased, ajalugu ja arhitektuur, kirjandusklassika ja uudisteosed, filmimaagia, aga ka igapäevased rõõmud ja mured - need on teemad, mille üle klubides mõtteid vahetatakse.
 

Klubilised valivad ühiselt külastatavad muuseumid ja näitused, et hiljem muljeid vahetada. Senised uudistamisretked on neid viinud Toomkirikusse, Niguliste kirikusse, Kadrioru lossi ja parki, KUMUsse, Estoniasse ja Draamateatrisse ja Eesti Rahva Muuseumisse. Käidud on ka Riigikogus, Eesti Pangas, telemajas, turismi- ja tervisemessil ning paljudes teistes põnevates kohtades nii Tallinnas kui Ida-Virumaal. Ei leidu naljalt muuseumi, kuhu meie klubiliste avastusretked poleks jõudnud.

Klubi töö tulemuslikkus sõltub igast klubiliikmest, aga kogu protsessi lükkavad käima ikkagi klubide eestvedajad, kes on mitmekülgsete huvidega, pühendunud ja sõbralikud inimesed.

Osalemine eesti keele ja kultuuri tundmise klubis aitab parandada keeleoskust, annab julgust suhtlemisel, võimaluse karjääriredelil edasi liikuda ja huvi selliste kultuuriürituste vastu, mis varem kahe silma vahele jäid. Nii mõnigi klubiline on kinnitanud, et nende keeleoskus on iga kohtumisega paranenud ja neile on avanenud uksed, mis varem suletuks jäid.

Klubide kodukorra üheks tähtsamaks reegliks on vana hea deviis „Üks kõigi, kõik ühe eest.“ Klubis ei naerda kellegi üle, me naerame kõik koos muhedate naljade ja olukordade üle. Klubi kohtumiste õhkkond on konstruktiivne, pingevaba ja sõbralik.

Hea eesti keele ja kultuurihuviline! Kui oled huvitatud kõigest, millest eespool juttu oli, võta vastu uus väljakutse ja liitu meie eesti keele ja kultuuri tundmise klubiga!

Klubides osalemine on tasuta.

Mitteldorf OÜ meeskond Tallinnas ja Ida- Virumaal

Tallinnas alustab uus klubi tegevust 6. detsembril 2018 aaderssil Pärnu mnt 21, IV korrus neljapäeviti kell 17.30- 20.45. Eestvedajad on Irina Rüütel ja Piret Norvik

Registreerumine klubisse: https://klubiuudised.ee/registreeru/

Klubide tegevust rahastab Euroopa Sotsiaalfond projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“.

Klubisid korraldavad Ida-Virumaal, Tartus ja teistes Eesti linnades sihtasutusega koostöös Change Partners OÜ, Atlasnet MTÜ, OÜ Mitteldorf, OÜ Keelepisik ja ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus OÜ.

Klubidesse registreerumiseks pead valima endale sobiva klubi, vt sobivaid klubi toimumise aegu ja kohti siit:
https://keeleklubid.weebly.com/uued-klubid.html
http://www.keelepisik.ee/meist/keeleoppe-klubiohtud/
http://www.immischool.eu/keele-ja-kultuuriklubi.html
https://klubiuudised.ee/registreeru/
http://www.atlasnet.ee/klubid

Klubi tegevustest saad aimu, lugeda ja vaadata pilte siit: https://keeleklubiblog.wordpress.com/, http://eestikeeleklubid.blogspot.com.ee/, http://keeleklubid.weebly.com/ ja http://www.immischool.eu/keele-ja-kultuuriklubi.html

Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel +372 659 9069, E-post: jana.tondi@integratsioon.ee

Integratsiooni Sihtasutus pälvis tunnustust

19. oktoobril oli Integratsiooni Sihtasutuse jaoks suurepärane päev, sest meile avaldati tunnustust mitmelt poolt.

Õpilasesinduste Liit tänas oma 20. sünnipäeva puhul Eesti haridusse pikalt panustanud inimesi. Integratsiooni Sihtasutus pälvis Eesti Õpilasesinduste Liidu teenetemärgi.

Haridus- ja Teadusministeerium tänas meie sihtasutust silmapaistva panuse eest eesti-vene mitteformaalsesse haridusse ja selle arendamisse.

Märgi kalendrisse: kodanikupäeva viktoriin on 19.–29. novembrini

Tänavune viktoriin tuleb ühe küsimustikuga ehk 50 küsimusega eesti keeles. Iga viktoriini lahendanu saab kohe pärast viktoriini lõppu 30. novembril oma e-posti aadressile personaalse lingi viktoriini tulemustega.

Kodanikupäevaga samal kuul toimuv viktoriin on järjekorras kuueteistkümnes. Varasematel aastatel on sihtasutus koostanud mitu erinevat viktoriini küsimustikku, mis suunatud lahendamiseks eri vanuseastme õpilastele. Aastate jooksul lahendas viktoriini edukalt lõpuni ligi 75 000 õpilast. Aastatel 2015–2017 pakkus sihtasutus viktoriini lahendamise võimaluse ka täiskasvanutele – 10 000 isikut panigi oma kodanikuteadmised proovile.

Kodanikupäeva viktoriini läbiviimist toetab Kultuuriministeerium.

Rakvere teater pakub etendustel sünkroontõlget vene keelde

Rakvere teater pakub mitmele oma lavastusele tõlkeabi vene keeles. Tõlget soovivale teatrikülalisele antakse tahvelarvuti, kus jookseb etenduse ajal sünkroontõlge. Hetkel on teatril mängukavas kolm sünkroontõlkega etendust: "See kõik on tema", "Lendas üle käopesa" ja "Kuni ta suri".

Järgmine sünkroontõlkega etendus on Rakvere Teatri suures saalis 23. novembril algusega kl 19 üle maailma tuntud draama "Lendas üle käopesa". Näidendi tegevus leiab aset 1960. aastatel Ameerika hullumajas. Peategelane Randle McMurphy (mängib Üllar Saaremäe) pole lihtsalt huligaan, kes satub vangla asemel hullumajja. Ta on elumees, kes kukub alati jalgadele. Ootamatult leiab ta enda vastast kindlakäelise õe Ratchedi (Ülle Lichtfeldt), kes valitseb jäigalt suletud psühhiaatriaosakonda.

Alljärgnevalt mõned kommentaarid publikult:

"Suurepärane elamus! Tükki "Lendas üle käopesa" võiks kindlasti vaatama minna, sest see on minu arvates üks selle aasta parimaid ja ühtlasemaid lavastusi, kus nii peaosalised kui ka ülejäänud trupp teevad suurepärased rollid! Lugu ise on põnev ja kaasahaarav ja teatris veedetud minutid ja tunnid lendavad ulmeliselt kiiresti."

"See on lugu, kus publik hakkab kaasa mängima - mitte otsustama, mida laval tehakse, vaid tema reaktsioonid, äratundmised ja võib-olla ka vastandumised hakkavad näitlejate mängu mõjutama. See on lavastus, mis areneb ja täiustub koos publikuga."

Tõlget soovival vaatajal palutakse ühendust võtta teatri kassaga kassa@rakvereteater.ee või telefonil 329 5444. Juhul kui keegi tahaks tulla mõnel teisel päeval suurema grupiga, võib teatriga ühendust võtta ja uurida võimalusi ka teisteks päevadeks.

Vaata Eestit läbi teistest rahvustest inimeste silmade

20. oktoobril avati Eesti Vabaõhumuuseumis näitus „Kes me oleme? Portreelood Eesti inimestest“.

Näitus tutvustab kaheksat Eestis elavat rahvust läbi nende esindajate isiklike lugude. Udmurdi, venelase, väliseestlase, ukrainlase, armeenlase, pakistanlase, juudi ja moldovlasega tehtud videointervjuudes kõnelevad nad, kuidas ja millal Eestisse tulid ning milline on olnud siinne vastuvõtt. Kui tähtsaks peetakse oma kodumaad, suhteid rahvuskaaslastega ning mille järele kõige enam igatsetakse? Millesse usutakse? Milliseid probleeme Eestis nähakse ning kus kujutatakse end ette tulevikus? Persoonilood aitavad mõista erinevusi ning leida sarnasusi.

Koostöös kogukondadega on koostatud taustmaterjal rahvuste päritoluriigi kohta – kui palju inimesi seal elab, milline on riigikeel, usk, riigipea ja ajalugu, millest on mõjutatud igapäevane toidulaud. Rahvapillide abil tutvustatakse rahvamuusikat ning tuuakse välja iga rahvuse maailmakuulsad esindajad. Koostatud on riigi ajalugu, inimesi ja loodust tutvustav pildirida, mis loob isiklikele lugudele sobiva tausta.

Näituse juurde kuulub rollimänguline haridusprogramm, saab astuda mõne rahvuse esindaja kingadesse ning sattuda erinevatesse olukordadesse, milles ta peab käituma vastavalt oma kultuuritaustale.

Käesoleval aastal saab Eesti Vabaõhumuuseum Integratsiooni Sihtasutuse toel pakkuda 20 tasuta haridusprogrammi 20 grupile. 2019. aastal saab haridusprogrammides osaleda muuseumi haridusprogrammi piletiga.

Näitusele pääseb muuseumi tavapiletiga. Näitus on avatud ja programmides saab osaleda kuni 10. juunini 2019.

Näituse valmimist on toetanud Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Täpsem info näituse kohta: Dagmar Ingi, SA Eesti Vabaõhumuusemi näituseosakonna juhataja, dagmar@evm.ee 

RUS: Интeгрaционный календарь – май 2009
ENG: Integration Calendar - May 2009

• Üldinfo
• Maikuised hanked ja konkursid
• Lähiajal tulemas – hanked ja konkursid