1. ARENGUD LÕIMUMISES
2. SAAVUTUSED LÕIMUMISES
3. LÕIMUMISE KALENDER
4. MEIE UUDISED
5. TEIE ARVAMUSED

1. ARENGUD LÕIMUMISES

Kolm võimalust kaasa rääkida, milline on „Lõimuv Eesti 2030“

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman tutvustab võimalusi osaleda eelseisva 10 aasta lõimumise kava kujundamises.

Miks on oluline uuendada lõimumiskava – koostada valdkondlik arengukava “Lõimuv Eesti 2030”?

Meie – Eesti praegused ja tulevased elanikud – väärime sidusat ühiskonda, kus kõigil, olenemata keelelisest ja kultuurilisest taustast on võimalik ennast teostada. Selleks vajame üheselt mõistetavat kokkulepet, millise tulemuse nimel ja mil moel seda teeme. Nii põhjapanevaid tegevusi tasub planeerida aga pikas perspektiivis. Sellise mõttekäigu kaudu sündis otsus käsitleda lõimumise arengut dokumendis „Lõimuv Eesti 2030“ ja koostada see kaasates võimalikud elluviijad ning need, kes soovivad lõimumise teemal kaasa rääkida.

Mis on juba selleks tehtud?

Alustasime „Lõimuv Eesti 2030“ koostamist kohtumistest riigiasutuste esindajate spetsialistide ja teadlastega. Arutelude aluseks võtsime uuringute ja kehtiva arengukava monitooringute tulemused ning ülesandeks seadsime edaspidise lõimumise eesmärgi ja võimalike suundade kaardistamise.

Kokkuvõtvalt, möödunud aastal määratlesime järgmise arengukava üldeesmärgi: luua tingimused, et Eesti ühiskond oleks lõimunud ja sotsiaalselt sidus; et erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus ja jagaksid demokraatlikke väärtusi. Samuti kaardistasime kuus põhisuunda: tugev ja usalduslik side Eestiga, tihedad inimeste- ja kogukondadevahelised kontaktid, majanduslik toimetulek ja ettevõtlikkus, tõhus eesti keele omandamine, ühine meediaruum ning koos õppimine. Koondasime Kultuuriministeeriumi kodulehe rubriiki kogu info, sealhulgas arengukava koostamise ajakava, et kõigil oleks võimalik koostamises kaasa lüüa.

Sellel aastal jätkasime arutelusid. Kõigepealt tutvustasime põhisuundasid ja kaardistasime praeguseid probleeme ning võimalike lahendusi lõimumisega seotud tegevusvaldkondade lõikes. Selleks kutsusime mõttehommikutele näiteks noorteorganisatsioonide, tööandjate, hariduse, spordi, iduettevõtete ja meedia esindajaid. Kõik tulemused avaldasime jällegi kultuuriministeeriumi kodulehe rubriigis.

Milliseid samme on veel oodata?

Oleme valmis korraldama täiendavaid mõttehommikuid, seda eelkõige nende ettepanekul, kes tahavad „Lõimuv Eesti 2030“ koostamises ja elluviimises kaasa lüüa. Olgu huvilisteks näiteks ühe piikonna elanikud, meediaväljaande toimetus või noorteorganisatsiooni liikmed – ettepaneku esitamiseks vajalikud kontaktid on toodud taaskord meie kodulehel.

Sügisel sõidame läbi kõik maakonnad, et avalike arutelude käigus kaardistada murekohad ja lahendused ka piirkonniti. Seejuures peame oluliseks otsesuhtlust elanikega.

Maakondlikel aruteludel kõlanud tähelepanekud ja ideed lisame arengukava eelnõusse, mida plaanime partneritele esitleda aasta lõpus. 2020. aastal tutvustame sündinud dokumenti Riigikogu fraktsioonidele ja komisjonidele, et leida ka poliitiline heakskiit valitsuses.

Kuidas saavad esitada oma ettepanekuid Eesti elanikud ja ühendused?

Esimene võimalus on kasutada kodulehel olevat tagasisidevormi. Teine võimalus on korraldada ühine mõttehommik. Kolmas võimalus – osaleda sügisel maakondlikus arutelus. Kui soovitakse osaledes ka teistes vormides, siis hea meelega kaalume ka neid - lihtsalt võtke meiega ühendust.

Kuidas veel saavad nad lõimumiskava uuendamisele kaasa aidata?

Kaasa mõeldes ja infot jagades ning uuendusi ellu viies, sest „Lõimuv Eesti 2030“ on elav dokument – kirja pandud ja tehtud saab see, mida me kõik koos vajalikuks peame ja ette võtame.

2. SAAVUTUSED LÕIMUMISES

Integratsiooni Sihtasutus nõustab, kuidas Eestis elada või eesti keeles rääkida

Vanemnõustaja Kätlin Kõverik räägib, kellele ja mis küsimustes Integratsiooni Sihtasutus nõustamisteenust osutab.

Kellele Integratsiooni Sihtasutus nõustamisteenust pakub?

Kõigile täiskasvanutele, kes soovivad Eestis elada või eesti keeles rääkida ning vajavad sellega seoses selget informatsiooni või praktilist tuge.

Osa neist on inimesed, kelle jaoks Eesti on saanud või saamas uueks kodumaaks. Teine osa on Eesti elanikud, kelle jaoks eesti keel pole emakeeleks või kes tunneb inimesi, kes on eesti keelest erineva emakeelega. Ja veel üheks osaks on inimesed, kes tunnevad neid, kes on Eestisse elama asunud või asumas ja neid, kes soovib eesti keele oskust täiendada.

Teisisõnu, nõustame Sillamäel elavat koduperenaist, kes otsib võimalusi eesti keele praktiseerimiseks. Või Valgevenest Eesti idufirmasse tööle asunud spetsialisti ja tema abikaasat. Või ettevõtte personalispetsialisti, kes koordineerib välismaatöötajate kohanemist. Või tütart, kes kaalub, et ema ja isa võiksid Ukrainast Eestisse kolida. Või Soomes elanud pere isa, kes teeb ettevalmistusi Eestisse naasmiseks.

Millised on kõige sagedasemad küsimused, mille osas nõustame? Millistele küsimustele veel oleme valmis vastama?

meie poole pöördutakse ühe küsimusega, mille alt koorub välja veel mitmeid. Enamasti esimene küsimus puudutab eesti keele õppimist või harjutamist, järgnevad – töötamise ja kohanemisega seotud küsimused.

Näiteks, helistades küsib inimene, millal algab tasuta eesti keele kursustele registreerimine. Vestluse käigus selgub, et ta soovib vahetada tööd ja ta on kuulnud, et selleks peab tal olema nö paber, et ta oskab eesti keelt kõrgemal tasemel. Taolises olukorras me kinnitame, et eesti keele tasuta õppimiseks on ka muid võimalusi. Selleks, et valida koos inimesega talle kõige sobilikum metoodika, tase ja aeg, kõigepealt kohtumisel analüüsime, mis tasemel ta eesti keelt oskab. Samal ajal aitame tal välja selgitada, kas ja mis taseme kohta on vaja eesti keele tunnistust.

Teise näitena tooksin olukorra, kus pere on kolinud Soomest Eestisse tagasi. Pereema kurdab meile emailitsi, et lapsed ei pääse õppima piirkonna lasteaeda ega kooli. Vestlusest selgub, et kõigil pereliikmetel on Soome residentsus (ehk elukoht on Soome registreeritud) ja nad alles uurivad, kuidas saavad Eesti elu uuesti alustada. Sellisel juhul selgitame, kuidas saavad kõik pereliikmed Eesti elanikeks ja seejärel õpinguid ning töötamist alustada. Oleme toeks ka jooksvates küsimustes, näiteks, kuidas perearsti määrata.

Kui kaua taolist teenust pakume? Kes nõustamisteenust osutab?

Eesti püsielanikke nõustame ligi neli aastat, tagasipöördujaid alates 2010. aastast. Eelneva 17 aasta jooksul nõustas meie sihtasutus inimesi ka projekti korras, näiteks aastatel 2013-2014 olime toeks tol ajal kolmandatest riikidest tulijatele.

Täna töötab meie sihtasutuse meeskonnas seitse nõustajat: koos minuga Liina Leetsi, Olga Žukova, Kaire Cocker Tallinna eesti keele majas ja Olga Tihhonova, Jelena Kulpina, Maria Smirnova Narva eesti keele majas. Suhtleme eesti, vene ja inglise keeles.

Rahastajateks on Kultuuriministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond (projekt nr 2014-2020.2.06.004005006.01.15-0001 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“).

Kes ja mida peab tegema, et meiepoolset nõustamisteenust saada?

Meiega saab ühendust helistades tasuta telefonil 800 9999 või kirjutades aadressil info@integratsiooniinfo.ee. Eelnevalt soovitame külastada meie kodulehte – sealolev Nõuandeveeb koondab olulist infot ja seeläbi võimaldab küsimust täpsemalt sõnastada.

3. LÕIMUMISE KALENDER

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad tänavu mais ja juunis meie korraldamisel, osalemisel või toel leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist.

4. MEIE UUDISED

Meie sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis, Integratsiooni Sihtasutuse Facebooki kontol või Eesti keele maja Facebooki kontol.

5. TEIE ARVAMUSED

Mis on Sinu ootused meie uudiskirjale?

Hea uudiskirja lugeja,

Selleks, et meie sihtasutuse uudiskirjad vastaksid Sinu ootustele, palume leida 5-10 minutit ja vastata kuuele küsimusele kasutades antud linki. 

Kui vastad enne kolmapäeva, 15. maid, osaled Eesti õigekeelsussõnaraamatu loosis.

Täname juba ette!

Eesti keele mess Tallinnas
Keeleteo nominent
Arutelupäev noortemessil läks korda
Uus kommunikatsioonijuht
Toetus väliseesti kultuuriseltsidele
Toetus rahvusvähemuste kultuuriseltsidele
Õpikoda: CV ja motivatsioonikiri
Filimõhtu: “Seltsimees laps”
Tähistame koos: mitmekesisuse päev

Eesti keele mess Tallinnas!

Tulge ise või soovitage sõpradele minna 23. märtsil kell 11.00-17.00 Tallinna Lauluväljakul toimuvale eesti keele messile „KU-КУ“, et tutvuda eesti keele õppimise võimalustega.

Messil saab:

• tutvuda uusimate õppematerjalidega;
• mängida uhiuute keeleõppemängudega;
• leida endale sobiva keeleõppevormi;
• saada nõu, kuidas valmistuda keeleeksamiks;
• tutvuda keelekümbluse metoodikaga;
• osaleda keelekohvikutes;
• osaleda õpitubades, kus tutvustatakse erinevusi keeleõppe metoodikates ja õpetatakse valima oma vajadustele vastavat eesmärgipärast metoodikat

Samalaadne mess toimus Narvas 9. märtsil. Sel aastal oli eriti suur just kohalike noorte huvi mitmekesiste eesti keele õppimise võimaluste vastu. Samuti oli Narvas näha, et enamus külastajaid olid teinud tõsise kodutöö ning tulid messile juba kindla teadmise ja sihiga.

Messi kavaga on võimalik tutvuda eesti, inglise ja vene keeles kodulehel või Facebookis.

Projekti toetatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest.
 

Keeleteo nominent

Tallinna ja Narva eesti keele majade rajamine pälvis 2018. aasta keeleteo konkursi rahvahääletusel 20 kandidaadi hulgast neljanda koha.

2018. aasta keeleteo konkursi üheks nominendiks sai Tallinna ja Narva eesti keele majade rajamine. Rahvahääletusel pälvisime 182 häälega 20 kandidaadi hulgast neljanda koha.

Konkursi korraldajaks on Haridus- ja Teadusministeerium. Traditsioonilise konkursi peaauhinna võitis sel korral „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“. Rahvaauhinna pälvisid vihikud „Iga päev on seiklus“, kuhu Peetri Lasteaed-Põhikooli 4e klassi õpilased kirjutavad juba kolmandat aastat igapäevaselt enda jaoks olulistest sündmustest, õnnestumistest ja muredest.

Suur tänu kõigile toetajatele!
 

Arutelupäev noortemessil läks korda

Narva eesti keele maja korraldas 15. märtsil noortemessil „Orientiir” oma arutelupäeva noori puudutavatel teemadel.

Tahaksid praktiseerida eesti keelt? Arutada eesti keeles noorsoo teemade üle? Saada teada, millega tegelevad Narva noored? Just neile küsimustele otsisid ja leidsid vastuseid kõik Narva eesti keele maja arutelupäeval osalejad.

Arutelupäeva külaliseks oli Narva noortekeskuse juht Jana Vnukova, kes jagas kõigile huvilistele nippe ja kogemusi, kuidas eesti keelt õppida ja samuti tutvustas noortekeskuse tööd.
 

Uus kommunikatsioonijuht

Märtsis liitus Integratsiooni Sihtasutuse meeskonnaga kommunikatsioonijuhina Katja Ljubobratets.

“Meie ligi 40-liikmeline meeskond vajab tuge tegevuse järjepideval kajastamisel, et kõik, kes puutuvad Eestis lõimumise ning eesti keele õppimise ja õpetamisega kokku, teeksid meiega tulemuslikku koostööd. Samuti tuleb seoses sihtasutuse peakontori Narva kolimise ja eesti keele majade töö käivitumisega kaasajastada suhtlust sihtasutuses ja meie partneritega,” selgitas uue kommunikatsioonijuhi ülesandeid Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.

Katja Ljubobratets peab liitumist sihtasutuse meeskonnaga auväärseks võimaluseks panustada kodumaa heaolusse. “Ka ametialaselt on põnev – korraldada kommunikatsiooni integratsiooni vallas, mis oma olemuselt tähendab suhtlust. Tuginen eelkõige viimase kaheksa aasta kogemustele, mida kogusin juhtides kommunikatsiooni mitmekultuursetes suurettevõtetes BLRT Grupp ja MAXIMA Eesti,” kinnitas ta.

Uue kommunikatsioonijuhiga saab ühendust helistades 530 74 951 või kirjutades e-postile katja.ljubobratets@integratsioon.ee.
 

Toetus väliseesti kultuuriseltsidele

26. märtsini saavad väliseesti kultuuriseltsid taotleda tegevuse toetust.

Veebruari lõpus avanes Integratsiooni Sihtasutuse taotlusvoor „Väliseesti kultuuriseltside toetamine“. Üks kord aastas avanevast taotlusvoorust jagatakse väliseesti kultuuriseltside tegevuse toetuseks käesoleval aastal ühtekokku 40 000 eurot. Taotlusi oodatakse kuni 26. märtsini.

Rahvuskaaslaste programmi eesmärk on toetada väliseesti kogukondades eesti keele õpet ja kultuurtegevust, samuti väliseesti kultuuripärandi säilimist ja eestlaste tagasipöördumist kodumaale.„Peame väga tähtsaks väliseesti seltside aktiivset tegevust maailma eri riikides ning seetõttu ka on oluline kaasa aidata nende mitmekülgsele kultuurivahetusele Eestiga. Sageli on just välismaal elavad eestlased meie riigi esmased tutvustajad, meie kultuurisaadikud võõrsil,“ ütles Anne-Ly Reimaa, Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht.

Väliseesti kultuuriseltside tegevust on toetatud juba alates 2004. aastast. Toetuste eesmärk on aidata välismaal tegutsevate eesti kultuuriseltside tegevuse kaudu kaasa eesti keele ja kultuuri hoidmisele ja arengule, Eesti kultuurisündmuste vahendamisele ning Eesti riigiga ühtekuuluvustunde kujundamisele väliseesti kogukondades.

Möödunud aasta projektikonkursi toel tutvustati maailma eri paigus eesti mitmekesist kultuuripärandit. Näiteks 2018. aasta suvel toimusid Krasnojarskis Siberi seto kultuuri päevad, ESTIVAL Stockholmis, Bostonis tutvustati Haapsalu pitsi ning Luksemburgis õpetati ja tutvustati eesti rahvatantsu. Samuti toimusid Rahvuskaaslaste programmi toel mitmeid üritused Eesti Vabariigi 100 aastapäeva tähistamiseks.
 

Toetus rahvusvähemuste kultuuriseltsidele

2. aprillini saavad rahvusvähemuste kultuuriseltsid taotleda toetust kultuuriürituste korraldamiseks.

Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamisele ning tutvustamisele Eestis. Seeläbi soovitakse saavutada, et: rahvusvähemuste kultuuripärandiga seotud traditsioonid on elujõulised; tutvustatakse rahvusvähemuste kultuuri Eesti avalikkusele; ellu on viidud rahvusvähemuste kultuuriseltside traditsioonilised festivalid ja muud sündmused; välja on antud rahvusvähemuste kultuuripärandit tutvustavad teabematerjalid; loodud on koostöövõrgustik(ud) rahvusvähemuste ja eesti kultuuriseltside vahel; noored on kaasatud rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustesse.

Integratsioon Sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul tegutseb Eestis kokku ligikaudu 260 rahvusvähemuste kultuuriseltsi. “Rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevus on Eesti jaoks oluliseks ressurssiks, millel on potentsiaali oluliselt soodustada rahvusvähemuste kuulumist ja tugevat seost Eesti riigiga, rikastades seejuures Eesti ühiskondlikku ja kultuurielu. 2017. aastal Integratsiooni Sihtasutuse poolt läbiviidud uuring „Eesti rahvusvähemuste rahvuskultuurialastes tegevustes osalemise mõju nende etnilisele identiteedile“ näitas, et osalemine rahvusvähemuste kultuuriga seotud tegevustes suurendab huvi kõigi Eestis elavate rahvaste, sh ka eesti kultuuri vastu,“ kommenteeris Irene Käosaar rahvuskultuuriseltside olulisust.

Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing, kelle põhikirjajärgne tegevus on seotud rahvusvähemuste kultuuri säilitamise ja arendamisega. Käesoleva aasta taotlusvooru eelarve on 75 500 eurot, toetuse maksimaalne summa on 6000 eurot ühe taotluse kohta. Taotluste esitamise tähtaeg on 02.04.2019 kell 23:59. Toetuse taotlemine toimub Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu aadressil https://toetused.kul.ee/et/login.

Eelmisel aastal laekus projektikonkursile 82 taotlust, toetus eraldati 16 projektile. Toona välja valitud projektide seas olid mitmed juba tuntud festivalid nagu “Multikultuurne Pärnu”, XV rahvusvähemuste kultuurifestival “Rahvuskultuuride loomepada“ Jõhvis, Idamaa rahvaste kevadfestival Novruz Bajramõ Tallinnas, ukraina kultuuri rahvusvaheline laste-noorte festival “Kvitõ Ukrainy“ ning rahvusvaheline vaimuliku muusika festival Mustvees. Lisaks festivalidele said toetust näiteks Eestimaa Rahvuste Ühenduse mitmekesine kultuuriprogramm Etnolaat, SA Eesti Vabaõhumuuseumi näitus ja haridusprogramm “Kes me oleme? Portreelood Eestis elavatest rahvustest“ ning MTÜ Läti Rahvuskultuuri Selts Eestis kultuuripäevade korraldamiseks Läti 100 auks.
 

Õpikoda: CV ja motivatsioonikiri

Märtsis ja aprillis saab üheskoos Tallinna eesti keele maja ning Eesti Töötukassaga koostada eesti keeles CV ja motivatsioonikirja.

Tallinna eesti keele maja korraldab koostöös Eesti Töötukassaga 25. märtsil, 1. aprillil, 8. aprillil ja 15. aprillil kell 17.30-19.30 Tallinna eesti keele majas õpikoja „Õpi kirjutama“. Õpikojas osalejad saavad Eesti Töötukassa esindajalt juhtnööre CV ja motivatsioonikirja kirjutamise kohta. Lisaks on osalejatel võimalus kirjutada oma enda CV ja motivatsioonikiri, mida aitavad keeleliselt lihvida eesti keele maja õpetajad. Juhul kui osalejatel on valmiskujul CV juba olemas, siis palume see kaasa võtta.

Registreerumine õpikodadesse: eestikeelemaja@integratsioon.ee märksõnaga „Õpi kirjutama ? kuupäev“.
 

Filimõhtu: “Seltsimees laps”

27. märtsil jätkub Narva Apollo kinos Narva eesti keele maja filmiõhtute sari.

Sarja teine film “Seltsimees laps” viib meid tagasi Nõukogude Eestisse 1950. aastal. Kuueaastase Leelo silme all arreteeritakse tema koolidirektorist ema. „Kui sa oled hea laps, siis tulen ma varsti tagasi,” on ema viimased sõnad, kui ta püssimeeste vahel ära viiakse. Leelo püüabki kõigest väest hästi käituda, kuid satub üha uutesse, kohati koomilistessegi sekeldustesse ning aina segasem näib seegi, mida hea laps olemine tegelikult tähendab.

“Seltsimees lapses” näeme stalinliku aja absurdsust läbi lapse silmade. See lisab hirmule ja pisaratele naeru ning helgust ning näitab, et valgus on alati olemas ka kõige pimedamatel aegadel.
 

Tähistame koos: mitmekesisuse päev

17. aprill on kalendris mitmekesisuse päev. Üks sobiv viis selle tähistamiseks – kutsuda rahvuskultuuriselts külla.

Mitmekesisuse päeva eesmärk on märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ja erakordsust nii ettevõtetes, organisatsioonides kui ka ühiskonnas laiemalt. Kõigil tööandjatel ja eraisikutel on võimalik korraldada sel päeval oma ettevõttes või organisatsioonis mõni huvitav üritus!

Kes esindab kultuurilist mitmekesisust paremini kui rahvusvähemuste kultuuriseltsid? Päeva väärtuste tutvustamiseks võid Integratsiooni Sihtasutuse kaasabil kutsuda oma ettevõttesse või organisatsiooni külla rahvuskultuuriseltsi, kes jagab oma rahvusköögi saladusi, tutvustab rahvatantsu võtteid, õpetab rahvuslikku käsitööd, esineb särtsaka kontserdiga, viib läbi põneva loengu või korraldab huvitava näituse.

Praegu tegutseb Eestis kokku ligikaudu 260 rahvusvähemuste kultuuriseltsi. Kel on huvi kutsuda mõni kultuuriselts külla, soovitame pöörduda meie rahvusvähemuste valdkonnajuhi Kristina Pirgopi poole.

Lisainfo: Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse rahvusvähemuste valdkonnajuht, tel: 659 9024, e-post: kristina.pirgop@integratsioon.ee.

Tagasipöördumistoetusel uued tingimused
70 õpperühma alustasid keeleõppega
Uued töötajad
Eesti keele kohviku esimene külaline oli peaminister
Eesti filmide sari Narva eesti keele majas
Lähiaja algavad mitmed hanked ja taotlusvoorud
Ku-Ky mess on tulekul
 

Tagasipöördumistoetusel uued tingimused

Alates 4. veebruarist toimub tagasipöördumistoetuste maksmine uutel tingimustel, lähtudes eelmise aasta lõpus vastu võetud kultuuriministri määrusest. Peamine muudatus on see, et sotsiaal-majanduslikes raskustes olevad pered saavad taotleda nüüdsest suuremat kui 2000 euro suurust toetust.

Tagasipöördumistoetust saab taotleda Eesti kodanik või Eesti elamisluba omav etniline eestlane, kes:

on Eestist vähemalt kümne aasta eest emigreerunud või välisriigis sündinud ning kes tuleb Eestisse tagasi koos alaealiste lastega või oma alaealiste laste juurde või

on välisriigis sündinud ning püsivalt Eestisse naasnud kuni 30-aastane välismaal magistri- ja doktoriõppe läbinud või

on Eestist vähemalt kümne aasta eest emigreerunud või välisriigis sündinud täieliku töövõime puudumisega isik;

on naasnud püsivalt Eestisse elama hiljemalt kuus kuud enne taotluse esitamist ja tagasipöörduja ning temaga koos tagasipöörduvate laste elukoht on Eesti Vabariigi rahvastikuregistris registreeritud;

vajab oma majandusliku ja sotsiaalse seisundi tõttu toetust Eestisse tagasipöördumiseks, sest tema perekonna käsutuses on igapäevaseks toimetulekuks vahendid, mis jäävad Eestis kehtestatud toimetuleku piirmäärast alla poole.

Lähemalt saab toetuse kohta infot: SIIT

70 õpperühma alustasid keeleõppega

Veebruaris alustasid uutes õpperühmades eesti keele õppimist 1120 inimest, kokku alustasid Eesti eri paigus tööd 70 õpperühma. Pooled nendest toimuvad Ida-Virumaa eri linnades, ülejäänud peamiselt Tallinnas, kuid kaks kursust alustasid tööd nii Tartus kui ka Pärnus. Me pakume huvilistele eesti keele õppe võimalust A1-, A2-, B1-, B2- ja C1-tasemel.

Lisaks eesti keele kursustele on võimalik keelt õppida ka meie keelekohvikutes ja klubides. Erinevaid eesti keele õppimise võimalusi pakub Eesti Töötukassa, samuti saab eesti keelt õppida Siseministeeriumi poolt rahastatava kohanemisporgrammi raames.

Eesti keele õpet rahastab Kultuuriministeerium ja ESF projekt „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“.

Uued töötajad

Detsembris ja jaanuaris alustasid meil tööd mitmed uued kolleegid.

3. detsembril asus Narva eesti keele maja juhina tööle Margarita Källo, kellel on mitmekülgne kogemus projektide vedamisel ning erineva kultuuritaustaga inimestega töös nii Eestis kui Soomes. Margarital on kõrgharidus nii sotsiaaltöö kui rahvusvaheliste suhete vallas ning ta on töötanud nii ärinduses kui panganduses. Mitmekeelse ja –kultuurse inimesena tajub ning tunnetab ta erinevate inimeste hoiakuid olenemata nende keelelisest ja kultuurilisest taustast.

17. detsembril alustas Narva eesti keele majas eesti keele õpetajana tööd Krismar Rosin. Põline pärnakas Krismar ei osanud enda sõnul eales oodata, et sattub Narva eesti keelt õpetama. Varem on ta tegelenud nii sotsiaaltöö kui turismindusega ning samuti teeninud ajakirjanikuleiba. Noore mehena on ta juba proovinud erinevaid ameteid, millest veidram on kindlasti pulgakommivabrikus töötamine. Enne Narvat töötas Kohtla-Järve Ahtme gümnaasiumis huvijuhi ja ühiskonnaõpetajana.

14. jaanuaril alustasid Tallinna eesti keele majas tööd nõustaja Liina Leetsi ja assistent Maris Liiders.

Õpetaja kogemusega Liina töötab peamiselt ingliskeelsete klientide ja ka tagasipöördunud eestlastega. Tema puhul aitab nõustatavaga kontakti leidmisele kindlasti kaasa asjaolu, et ta töötas vabatahtlikuna aasta Armeenias. See kogemus aitab tal suhestuda kliendi murede ja rõõmudega, mis tulenevad kultuurilistest eripäradest ja uue keele õppimisest.

Tartu Ülikooli bioloogi-haridusega Maris on varem töötanud nii teadurina, ettevõtte tippjuhina kui ka Harju maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhatajana.

Eesti keele kohviku esimene külaline oli peaminister

5. veebruaril alustas Tallinna eesti keele maja uue ürituste sarjaga - eesti keele kohvik külalisega. Esimeses kohvikus osalejad külalise nime ette ei teadnud ning sedapuhku suutsime oma õppureid üllatada - meie keelekohviku esimeseks külaliseks oli Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas. Keelekohvik jätkab Tallinna eesti keele majas kooskäimistega iga teisipäeva õhtupoolikul ning kõik huvilised on oodatud osalema. Keelekohviku külaliste ja registreerimise kohta saab regulaarselt infot eesti keele maja Facebookist.

Eesti filmide sari Narva eesti keele majas

Narva eesti keele maja tähistab eesti keele aastat filmiõhtute sarjaga! Filmiõhtute eesmärk on ühelt poolt tutvustada maja külalistele Eesti kaasaegse filmikunsti erinevaid külgi, teisalt on see suurepärane võimalus arendada eesti keele kuulamisoskust. Reeglina on filmidel vene- ja ingliskeelsed subtiitrid, seega sobivad filmiõhtud ka algajale eesti keele oskajale. Enne filmi mängitakse soojendusmängu ning filmile järgneb temaatiline arutelu.

27. veebruaril kell 18.00 on kõik oodatud Narva Apollo kinosse vaatama seikluskomöödiat „Sangarid“, mis viib meid 80ndatesse aastatesse. Kolm Eesti noort põgenevad Nõukogude Liidust välismaale, et vabas maailmas elada just nii šeffi elu nagu nähtud telesarjades „Miami Vice“, „Knight Rider“ ja „Santa Barbara“. Sõbrad võetakse Rootsis vastu kui tõelised kangelased, kes murdsid läbi raudse eesriide. Kui aga meediakära vaibub, avastavad meie sangarid, et neist on saanud tavalised tülikad sisserändajad. Äraelamiseks tuleb hakata tegema midagi nii nõmedat nagu… töö! Poisid pole siiski loomult allaandjad ja üritavad uute pööraste plaanidega läänemaailmas läbi lüüa.

Lähiaja algavad mitmed hanked ja taotlusvoorud

Lähiajal on meil algamas mitmed hanked ja taotlusvoorud, kahte neist korraldame me esmakordselt. Nimelt avame me taotlusvooru Rahandusministeeriumi poolt rahastatavale üle-eestilise ulatusega spordi-ja kultuuriürituste korraldamiseks. Samuti korraldame hanke Ida-Virumaa ettevõtjatele ja ettevõtete võtmetöötajatele eesti ning inglise keele õpetamiseks partneri leidmiseks. Lisaks avame veebruaris hanke väliseesti noorte keelelaagri korraldamiseks ja 25. veebruaril avanes väliseesti kultuuriseltside toetuse taotlusvoor. Lähemalt vaata meie korraldatavaid konkursse SIIT

Ku-Ky mess on tulekul

Peatselt on taas tulekul eesti keele mess Ku-Ky. Narvas toimub mess 9. märtsil kell 11.00-16.00 TÜ Narva Kolledžis, Tallinnas 23. märtsil kell 11.00-17.00 Tallinna Lauluväljakul.

Eesti keele messi eesmärk on tutvustada erinevaid eesti keele õppimise võimalusi. KU-ky päeval on võimalus:

• tutvuda uusimate õppematerjalidega;
• mängida uhiuute keeleõppemängudega;
• leida endale keeleõppevorm;
• saada nõu, kuidas valmistuda keeleeksamiks;
• tutvuda keelekümbluse metoodikaga;
• osaleda keelekohvikutes;
• osaleda õpitubades, kus tutvustatakse erinevusi keeleõppe metoodikates, õpetatakse valima oma vajadustele eesmärgipärast metoodikat ning kasutama igapäevaselt ümbritsevaid vahendeid ja võimalusi.

Messile on oodatud erineva eesti keele oskuse ja erinevate keeleõppevajadustega täiskasvanud.

Igal täistunnil toimub messialal loterii, on avatud kohvik ning toimuvad lõbusad tegevused lastele. Narva messil pakuvad meelelahutust rahvatantsuansambel "Päikeseratas", Hot Arabian Show ja Snake Show. Tallinna messil pakuvad meelelahutust rull-iluuisuklubi „Fox“, rahvakunstiselts „Leigarid“, tulemustkunstnik Maikl ja akrobaadid AN2M.

Keelemessil osalemine on kõigile TASUTA!

Lisainfo: https://www.integratsioon.ee/Ku-ky

Keelemessi korraldamist rahastab Kultuuriministeerium ja ESF projekt „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“.

Peatselt algab registreerumine eesti keele kursustele
Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonid saavad taotleda toetust
Tallinna eesti keele maja avas uksed
Integratsiooni Sihtasutus kolis Narva
Narva eesti keele maja käis õpilastega kinos
Eesti keele maja õpetajad said diplomid
 

Peatselt algab registreerumine eesti keele kursustele

Neljapäeval, 31. jaanuaril kell 10.00, algab Integratsiooni Sihtasutuse veebis registreerumine eesti keele kursustele. Juba praegu on veebis olemas eelinfo selle kohta, kus ja mis aegadel uued tasuta eesti keele kursused algavad SIIN. Veebruaris alustab plaanide kohaselt eesti keele õpet 1104 inimest, avatakse 69 kursust. Pooled kursused toimuvad Ida-Virumaa eri linnades, ülejäänud peamiselt Tallinnas, kuid kaks kursust on plaanis avada nii Tartus kui Pärnus.

Integratsiooni Sihtasutus pakub eesti keele õppe võimalust A1, A2, B1, B2 ja C1 tasemel. Keelekursustele registreerumine toimub tavapäraselt kaks korda aastas - jaanuaris ja augustis. Registreerumiseks tuleb täita ankeet, samuti soovitame aegsasti enne registreerumist testida oma eesti keele oskust SIIN, et valida endale sobivaim keelekursus.

Lisaks peatselt avatavatele eesti keele kursustele on võimalik keelt õppida ka meie keelekohvikutes ja klubides. Erinevaid eesti keele õppimise võimalusi pakub Eesti Töötukassa, samuti saab eesti keelt õppida Siseministeeriumi poolt rahastatava kohanemisprogrammi raames.

Eesti keele õpet rahastab Kultuuriministeerium ja perioodil 2014-2020 ESF projekt „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“.

Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonid saavad taotleda toetust

23. jaanuarist saavad rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonid taotleda oma tegevusteks toetust. Taotlusvooru eesmärk on aidata kaasa rahvusvähemuste katusorganisatsioonide ja nende liikmesorganisatsioonide jätkusuutlikule toimimisele ja süsteemsele arendamisele Eestis. Käesoleval aastal on Kultuuriministeeriumi poolt rahastatava taotlusvooru mahuks 457 000 eurot, taotlusi saab Integratsiooni Sihtasutusele esitada 25. veebruarini.

Eestis tegutseb aktiivselt 18 rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsiooni ja ligikaudu 260 rahvusvähemuste kultuuriseltsi. Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide tegevus on Eesti jaoks oluliseks ressurssiks, millel on potentsiaali oluliselt soodustada rahvusvähemuste kuulumist ja tugevat seost Eesti riigiga, rikastades seejuures Eesti ühiskondlikku ja kultuurilist elu.

2017. aastal Integratsiooni Sihtasutuse poolt läbiviidud uuring „Eesti rahvusvähemuste rahvuskultuurialastes tegevustes osalemise mõju nende etnilisele identiteedile“ näitas, et osalemine rahvusvähemuste kultuuriga seotud tegevustes suurendab huvi kõigi Eestis elavate rahvaste, sh ka eesti kultuuri vastu. Samuti jälgitakse siis rohkem Eestis ja oma elukoha kultuurielus toimuvat, suureneb ühiskondlik ja poliitiline osalusaktiivsus ning tekib tugevam side Eesti riigiga ja tugevam riigiidentiteet,“ kommenteeris Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar rahvuskultuuriseltside olulisust.

Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide tegevus edendab meie ühiskonnas kultuurilist mitmekesisust ning aitab kaasa sidusa ühiskonna loomisele. Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeks on vähemalt viis liikmesorganisatsiooni, kes tegelevad rahvusvähemuste kultuuripärandi tutvustamisega, arendamisega ja edendamisega Eestis.

Taotleja peab olema tegutsenud rahvusvähemuste katusorganisatsioonina vähemalt kaks taotluse esitamisele eelnevat aastat.

Lisainfo:
Kristina Pirgop
Partnerlussuhete valdkonnajuht
+372 659 9024
kristina.pirgop@integratsioon.ee

Tallinna eesti keele maja avas uksed

Integratsiooni Sihtasutus avas 15. jaanuaril Tallinna eesti keele maja uksed, kus erinevast rahvusest ja emakeelega inimesed saavad õppida ja harjutada eesti keelt ning praktilist nõu Eestis elamise, õppimise ja töötamise teemadel.

Tallinnas, Rävala puiesteel tööd alustanud eesti keele maja kuulutati avatuks esimese koolikella, kiirkõne võistluse, ekskursiooni ning inspireerivate sõnadega. Uutes ruumides algavad erinevad eesti keele omandamist toetavad tegevused juba järgmisel nädalal.

Tallinna eesti keele maja avamisel avasõnade ja kiirkõne võistluse patroonina üles astunud kultuuriminister Indrek Saar ütles: „Iga eesti keele kõneleja on oluline ja väärtuslik meie kultuuri edasi kandja. Meie ilusa eesti keele kõnelejate hulk ei pea piirduma nendega, kes elavad Eestis. Eesmärk peaks olema suurem, miks ka mitte võtta järgmiseks suureks eesmärgiks Eesti Instituudi ühe juhi Mart Meri välja öeldu – unistus suurendada eesti keele rääkijate arvu maailmas vähemalt 1,5 miljoni inimeseni.”

Integratsiooni Sihtasutuse juht Irene Käosaar lausus, et eesti keele majja on oodatud kõik eesti keelest erineva emakeelega inimesed sõltumata rahvusest või keeleoskusest, et õppida, harjutada või lihtsalt kuulata eesti keelt ning elada siinsesse ellu kiiremini sisse. „Eesti keele maja on koht, kus soovijad saavad nõu, tuge ja keelepraktikat, mis on alus ühise keele- ja mõtteruumi leidmiseks erinevast rahvusest ja emakeelega inimeste vahel,“ sõnas Käosaar.

„Soovime vastavatud majas luua ka uue kvaliteedi eesti keele omandamisel – laiendada õppe metoodikaid ja praktikavõimalusi. Samuti nõustame abivajajaid igapäevaelus paremini toime tulemiseks, olgu selleks ettevõtlusega alustamine või arsti visiidile registreerimine. Eesti keele maja tegevused ei ole samas piiratud ainult täna avatud ruumidega – me läheme Eesti eri paikadesse meelsasti ka ise kohale,“ lisas Käosaar.

Tallinna Eesti keele maja juhataja Olga Selištševa rõhutas, et kindlasti ei jää maja tegevus formaalse keeleõppe kohaks, vaid hubaseks kooskäimise paigaks. „Suur osa mujalt Eestisse elama asunud inimesi valdab eesti keelt passiivselt ning meie eesmärk on pakkuda nendele inimestele võimalikult palju võimalusi eesti keele praktiseerimiseks. Plaanime korraldada keelekohvikuid, tandemõpet ning ka erinevaid üritusi, mille käigus kõige kiiremini ja aktiivsemalt keeleoskust arendada,“ sõnas Olga Selištševa. „Samuti on meie juurde oodatud ka eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed, et soovi korral tandemõppe käigus õppida mõnda teist keelt,“ lisas ta.

Avaüritusel panid lõbusas kiirkõne võistluses oma eesti keele oskuse proovile teleoperaator Mustafa Çelik, koomik Stewart Johnson ning iduettevõtja Evgenia Trofimova. Osalejad pistsid rinda eestikeelsete diktsiooniharjutuste kiirlugemises ning kauneimate sõnade ettelugemises. Võistluse patroon Indrek Saar tunnustas võistluses osalenute julgust ja võistlusindu ning tõdes, et keeleõpe on jõukohane igaühele, kui selleks on soovi, pealehakkamist ja ühtlasi ka mitmekesised võimalused keele omandamisel. „Oluline on üksteisest aru saada ja mõista, mitte kõnelemise kiirus.“

Tallinna eesti keele majas pakutakse erinevaid keeleõppe võimalusi – erineva tasemega keelekursuseid, tandemõpet eestlasega, keelekohvikus osalemist ja digiõpet, samuti korraldatakse keelepraktikat klubi ja kohviku formaadis. Soovijad saavad ka praktilist nõu dokumentide vormistamisel, info leidmisel või ametiasutustega suhtlemisel.

Tallinna eesti keele maja, mis asub Rävala pst 5, kuuendal korrusel, on külastajatele avatud igal tööpäeval kl 9.00-16.00ni. Kõik huvilised on oodatud kontakti võtma e-kirjaga eestikeelemaja@integratsioon.ee või telefonil 6599 022. Lisaks Tallinnale avatakse 2019. aastal eesti keele maja uued ruumid ka Narvas, aadressil Linda 2. Eesti keele majad on loodud Integratsiooni Sihtasutuse poolt ning nende tegevust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja kultuuriministeeriumi poolt.

Fotogalerii

Integratsiooni Sihtasutus kolis Narva

Alates 2. jaanuarist jätkab Integratsiooni Sihtasutus tööd Narvas, kus alates 2019 aasta algusest asub asutuse peakontor.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul täidab organisatsiooni peakontori piirilinna kolimine mitut strateegilist eesmärki.

“Esiteks toob see riigi Narva inimestele lähemale. Pean väga sümpaatseks, kui riigiasutused paiknevadki erinevates kohtades üle Eesti. Nii on ka Narvas tänasest meie riik rohkem kohal ja inimestele lähemal,” sõnas Käosaar.

“Teine eesmärk on pakkuda kõrgelt haritud inimestele töövõimalusi kodukandis. Narva jaoks tähendab see 20 uut kvalifitseeritud töökohta, sest just nii palju Integratsiooni Sihtasutuse töökohti saab Narvas olema. Jaanuari lõpu seisuga töötab sihtasutuse Narva kontoris 16 inimest, kellest valdav enamus on Ida-Viru päritolu. Meie konkursid on üldiselt olnud väga taotlusterohked ja edukad, see näitab, et meid on siia oodatud” lisas Käosaar.

Kolmandaks ning kõige olulisemaks muutuseks peab Irene Käosaar kvaliteetse eesti keele õppe kättesaadavuse ning vajaliku lõimumisalase toe suurendamist piirkonnas, kus elab ja töötab arvukalt eesti keelest erineva emakeelega inimesi.

“Need inimesed vajavad nii eesti keele õppes kui ka teistes eluvaldkondades suuremat riigipoolset tuge ja seda me Narvas pakumegi,” märkis Käosaar. “Suvel Narvas avatav eesti keele maja aitab muuta meie igapäevast tööd veelgi tõhusamaks ning loodan, et Ida-Virumaa inimesed leiavad kiiresti tee meie juurde.”

Integratsiooni Sihtasutuse peakontor asub aadressil Kerese 3 (III korrusel). “Tegemist on hetkel veel ajutise pinnaga ning ootame pikisilmi Narva eesti keele maja avamist, millega Narva linnasüdames aadressil Linda 2 paiknevast hoonest saab lisaks eesti keele edendamise paigale kogu sihtasutuse päriskodu,” sõnas Käosaar. Narva Eesti keele maja avatakse kavakohaselt tänavu suvel.

Sihtasutuse Tallinna esindus, mis seni paiknes Ülemiste Citys, kolis ühisele pinnale peagi avatava Tallinna eesti keele majaga (Rävala pst 5).

Narva eesti keele maja kutsus õpilased kaaslastega Apollo kinno!

Pole paremat vaadet sellest, kui terve saalitäis narvakaid vaatab filmiekraani ja tunneb kaasa, kas Tondikaku pere saab metsa ikka päästetud. Kas kakud saavad õnnelikult laulda ja ilves silgata sahisevas lumes? Kes näris närviliselt küüsi, kes poetas salaja pisara!

Ilus film räägib isegi siis, kui kõikidest sõnadest aru ei saa. 3. jaanuaril toimunud Narva eesti keele maja poolt korraldatud filmiõhtu lõppes ennastunustava tänamisega. 85 külalist - nii pisemad kui väiksemad - tulid saalist rahulolevana välja. Õnneks sai filmilinal mets päästetud! Kas te nägite, kui armsad olid koprad! Ja kui hästi lapsed näitlesid! Need on näited eesti-vene segakeeles kaikunud mõtetest südamliku filmi “Eia jõulud Tondikakul” lõppedes. “Kolm korda super!” kõlas viimase saalist lahkuja kommentaar.

See polnud lihtsalt filmiõhtu. See oli ilu õhtu. Eesti keel helises kui õrn vihmapiisk, langes kui lumehelbeke, kutsus vene inimest: tule, tule ja ära karda. Muidugi aitas soojale atmosfäärile kaasa ka Narva eesti keele maja juhataja Margarita Källo filmi-eelne tervitus ning eesti keele õpetaja Pille Maffucci juhtimisel korraldatud keeleharjutused.

Kas teie oskaksite veatult hääldada lauseid:“Nari voodi moodi voodi viidi voodi poodi”, “Kas ma võin või ei või võid võtta”, “Kuu-uurijad on töö-ööl jää-äärel”? Mis sest, et Pillel endalgi sassi läks!

Teiseks mänguks oli paljudele lapsepõlvest tuntud “Katkine telefon”. Katkised telefonid ei olnudki nii katki. Igas istmereas esimese inimese kõrva sosistatud “metskits”, “lumevaip”,”looduskaitse” ja “maakodu” jõudsid moondumata ka rea lõppu. Ainult ühes reas sai “piimasupist” lihtsalt … “ piim.” Vahepeal tuli Pillele appi väike Maria, kes küsis õpilastelt filmiteemalisi küsimusi. Kes õpilastest on näinud põtra, aga kes päriselus karu?

“Oli suur rõõm alustada uut aastat koos inimestega, kellega oleme juba sügisest saadik koos eesti keelt õppinud,” kommenteeris Pille Maffucci. Tema arvates oli see õpilastele võimalus oma teadmisi keeletunnist pisut erinevas situatsioonis kasutada. “Seda soovime Narva eesti keele maja sõpradele ka edaspidi pakkuda,” lisas ta.

See oli ilus õhtu. See on ilus aasta algus. Õnneks sai kakk päästetud!

Eesti keele maja õpetajad said diplomid

15. detsembril said pidulikult diplomi esimesed 10 õpetajat, kes läbisid Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduste instituudi ja Integratsiooni Sihtasutuse koostöös valminud spetsiaalse täiendõppeprogrammi.

Käesoleva aasta augustist detsembrini kestnud koolitusprogramm sisaldas kokku 195 tundi aditoorset tööd ning 351 tundi iseseisvat tööd. Integratsiooni Sihtasutuse juhi Irene Käosaare sõnul on haritud keeleõpetajate nappus üks olulisemaid piiranguid eesti keele õpetamisel Eestis elavatele teistest rahvustest inimestele. “Huvi eesti keele õppimise vastu kasvab pidevalt. Seni tellis Integratsiooni Sihtasutus kogu eesti keele õppe teenusena sisse. Uuel aastal avame me eesti keele majad Tallinnas ja Narvas ning keeleõppe mahtude suurendamiseks hakkame me ka ise keelekursuseid korraldama. Sellepärast võtsimegi ette sammu ja arendasime koostöös Tartu Ülikooliga välja spetsiaalse täiendõppeprogrammi, mis keskendub just täiskasvanutele mõeldud eesti keele teise keelena õpetamise eripäradele. Mul on hea meel, et kevadel mitmekümne kandidaadi hulgast välja valitud 10 õpetajat said nüüd kõik ka diplomi, selgitas Irene Käosaar.

Mitmed diplomi saanud õpetajad on alates septembris alustanud ka praktilise õeptamisega. Koolitus keskendus nii keeleliselt kui pedagoogiliselt olulistele küsimustele ning on baasiks õpetajatele tööleasumiseks. Uuest aastast saavad kõik 10 lõpetajat-õpetajat oma oskusi rakendada eesti keele majades Narvas ja Tallinnas.

Jälgi konverentsi otseülekandena
Kutsume eestlasi keelekohtingule
Eesti keele messide „KU-ky“ toimumise ajad on selgunud
Keelefirmade õpetajad jätkavad kooskäimist ka pärast koolituse lõppu
Vene Teatri näitlejad teevad ettevalmistusi eestikeelsete rollide vastuvõtmiseks
Neile, keda huvitab eesti keel ja kultuur
Integratsiooni Sihtasutus pälvis tunnustust
Märgi kalendrisse: kodanikupäeva viktoriin on 19.–29. novembrini
Rakvere teater pakub etendustel sünkroontõlget vene keelde
Vaata Eestit läbi teistest rahvustest inimeste silmade

Jälgi konverentsi otseülekandena

15.-16. novembril Tallinnas toimuva rahvusvahelise lõimumiskonverentsi „Minu kodu, meie kodu: mis meid ühendab mitmekultuurilises ühiskonnas“ teisel päeval algusega kell 14:05 peetakse kuum avalik väitlus teemal „Meediatormide mõju lõimumisele ja kuidas sellega toime tulla?“, millest võtavad osa Eesti poliitilisel maastikul tegutsevate erakondade esindajad.

Debatti juhib ajakirjanik Urmas Vaino (fotol).

Konverentsi kohad on täis, kuid konverentsi otseülekannet on võimalik jälgida www.integrationconference.ee ning Postimehe portaalis www.postimees.ee.

Debatis osalevad:
- Mihhail Kõlvart, Eesti Keskerakond
- Jaak Madison, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
- Laine Randjärv, Eesti Reformierakond
- Neeme Kuningas, Eesti Vabaerakond
- Jevgeni Ossinovski, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
- Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Isamaa
- Züleyxa Izmailova, Erakond Eestimaa Rohelised
- Helen Lemming, Elurikkuse Erakond
- Kristina Kallas, Eesti 200

Politikute debatt on eesti keeles.

Lisainfo konverentsi programmi kohta leiab veebilehel www.integrationconference.ee

Kutsume eestlasi keelekohtingule

Tallinna eesti keele maja korraldab novembris nn keelekohtingu (tandemõppe põhimõttel keeleõpe) kuu neljal kolmapäeval (07.11, 14.11, 21.11 ja 28.11).

Ootame osalema nii neid, kes soovivad täiendada oma vene keele oskust, kui ka neid, kes soovivad olla abiks eesti keele õppijatele. Grupi suurus on maksimaalselt 20 inimest. Kursusele registreerimine lõpeb kohtade täitumisel. Esimene kohtumine toimub 7. novembril aadressil Jakobsoni 7 kell 18.00.

Registreerige ennast e-mailitsi olga.selistseva@integratsioon.ee

Eesti keele messide „KU-ку“ toimumise ajad on selgunud

Anname teada, et Narvas on mess 9. märtsil 2019 TÜ Narva Kolledžis ja Tallinnas 23. märtsil 2019 Tallinna Lauluväljakul.

Messide eesmärk on tutvustada elanikele eesti keele õppimise metoodikaid ja vahendeid, jagada juhiseid ja nõuandeid eesti keele õpingute alustamiseks või jätkamiseks, testide ja eksamite sooritamiseks ning õppematerjalide ja –vahendite kasutamiseks. Seekordsel messil on tähelepanu keskmes Eesti keele majad ning nende tegevused. Samas ootame messile kõiki organisatsioone, kelle igapäevatööks on eesti keele õpe ja/või eesti keele õpet toetavad tegevused.

Huvilistel palume endast teada anda ja ühendust võtta sihtasutuse vanemnõustajaga Kätlin Kõverik (tel 6599 032, e-post katlin.koverik@integratsioon.ee).

Keelefirmade õpetajad jätkavad kooskäimist ka pärast koolituse lõppu

Integratsiooni Sihtasutus koolitab koostöös Tartu Ülikooliga eesti keele majade ja keelefirmade eesti keele õpetajaid. Kui eesti keele majade õpetajate koolitus kestab kuni detsembri lõpuni, siis tegevõpetajate täiendkursus lõppes 22. oktoobril.

Keelefirmade õpetajate koolitusel keskenduti täiskasvanud õppija aktiveerimisele keeletunnis, õpetaja toetamisele tema professionaalses arengus ning kuidas koostada õppematerjale ja suhelda eri kultuuride esindajatega. Koolitus kestis 78 tundi ning osales 26 tegevõpetajat.

Koolituse peakorraldaja Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena professori Birute Klaas-Langi (fotol) sõnul kaasasid nad koolitajatena parima kompetentsi nii Tartu Ülikoolist, aga ka väljaspoolt ülikooli. ”Otsustasime kohe alguses, et iga kursuse ja aine puhul püüame leida Eesti parima koolitaja,” märkis Klaas-Lang.

Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul tekkis osalejatel soov jätkata ühiseid kokkusaamisi ja kogemuste vahetamist ka pärast koolituse lõppu. Kuni 4. novembrini ootas Jana õpetajate ettepanekuid, mille järgi hakatakse seadma juba täpsemaid plaane.

Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel +372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

Vene Teatri näitlejad teevad ettevalmistusi eestikeelsete rollide vastuvõtmiseks

Oktoobrist hakkas Tallinna eesti keele maja käima Vene Teatris külas.

Nimelt õpetavad alates 10. oktoobrist kaks eesti keele maja õpetajat Pille Maffucci ja Pille Veisserik Vene Teatri töötajatele eesti keelt A2 ja B1 tasemel. Kes teab, milliseid suuri rolle Vene Teatri näitlejad varsti eesti keeles mängima hakkavad?

Neile, keda huvitab eesti keel ja kultuur
 

Mitteldorf OÜ kutsub eesti keele praktikast ja kultuuriüritustel osalemisest huvitatud inimesi kaasa lööma eesti keele ja kultuuri tundmise klubis. Põletavad päevaprobleemid, kultuurisündmused, avaliku elu tegelased, ajalugu ja arhitektuur, kirjandusklassika ja uudisteosed, filmimaagia, aga ka igapäevased rõõmud ja mured - need on teemad, mille üle klubides mõtteid vahetatakse.
 

Klubilised valivad ühiselt külastatavad muuseumid ja näitused, et hiljem muljeid vahetada. Senised uudistamisretked on neid viinud Toomkirikusse, Niguliste kirikusse, Kadrioru lossi ja parki, KUMUsse, Estoniasse ja Draamateatrisse ja Eesti Rahva Muuseumisse. Käidud on ka Riigikogus, Eesti Pangas, telemajas, turismi- ja tervisemessil ning paljudes teistes põnevates kohtades nii Tallinnas kui Ida-Virumaal. Ei leidu naljalt muuseumi, kuhu meie klubiliste avastusretked poleks jõudnud.

Klubi töö tulemuslikkus sõltub igast klubiliikmest, aga kogu protsessi lükkavad käima ikkagi klubide eestvedajad, kes on mitmekülgsete huvidega, pühendunud ja sõbralikud inimesed.

Osalemine eesti keele ja kultuuri tundmise klubis aitab parandada keeleoskust, annab julgust suhtlemisel, võimaluse karjääriredelil edasi liikuda ja huvi selliste kultuuriürituste vastu, mis varem kahe silma vahele jäid. Nii mõnigi klubiline on kinnitanud, et nende keeleoskus on iga kohtumisega paranenud ja neile on avanenud uksed, mis varem suletuks jäid.

Klubide kodukorra üheks tähtsamaks reegliks on vana hea deviis „Üks kõigi, kõik ühe eest.“ Klubis ei naerda kellegi üle, me naerame kõik koos muhedate naljade ja olukordade üle. Klubi kohtumiste õhkkond on konstruktiivne, pingevaba ja sõbralik.

Hea eesti keele ja kultuurihuviline! Kui oled huvitatud kõigest, millest eespool juttu oli, võta vastu uus väljakutse ja liitu meie eesti keele ja kultuuri tundmise klubiga!

Klubides osalemine on tasuta.

Mitteldorf OÜ meeskond Tallinnas ja Ida- Virumaal

Tallinnas alustab uus klubi tegevust 6. detsembril 2018 aaderssil Pärnu mnt 21, IV korrus neljapäeviti kell 17.30- 20.45. Eestvedajad on Irina Rüütel ja Piret Norvik

Registreerumine klubisse: https://klubiuudised.ee/registreeru/

Klubide tegevust rahastab Euroopa Sotsiaalfond projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“.

Klubisid korraldavad Ida-Virumaal, Tartus ja teistes Eesti linnades sihtasutusega koostöös Change Partners OÜ, Atlasnet MTÜ, OÜ Mitteldorf, OÜ Keelepisik ja ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus OÜ.

Klubidesse registreerumiseks pead valima endale sobiva klubi, vt sobivaid klubi toimumise aegu ja kohti siit:
https://keeleklubid.weebly.com/uued-klubid.html
http://www.keelepisik.ee/meist/keeleoppe-klubiohtud/
http://www.immischool.eu/keele-ja-kultuuriklubi.html
https://klubiuudised.ee/registreeru/
http://www.atlasnet.ee/klubid

Klubi tegevustest saad aimu, lugeda ja vaadata pilte siit: https://keeleklubiblog.wordpress.com/, http://eestikeeleklubid.blogspot.com.ee/, http://keeleklubid.weebly.com/ ja http://www.immischool.eu/keele-ja-kultuuriklubi.html

Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel +372 659 9069, E-post: jana.tondi@integratsioon.ee

Integratsiooni Sihtasutus pälvis tunnustust

19. oktoobril oli Integratsiooni Sihtasutuse jaoks suurepärane päev, sest meile avaldati tunnustust mitmelt poolt.

Õpilasesinduste Liit tänas oma 20. sünnipäeva puhul Eesti haridusse pikalt panustanud inimesi. Integratsiooni Sihtasutus pälvis Eesti Õpilasesinduste Liidu teenetemärgi.

Haridus- ja Teadusministeerium tänas meie sihtasutust silmapaistva panuse eest eesti-vene mitteformaalsesse haridusse ja selle arendamisse.

Märgi kalendrisse: kodanikupäeva viktoriin on 19.–29. novembrini

Tänavune viktoriin tuleb ühe küsimustikuga ehk 50 küsimusega eesti keeles. Iga viktoriini lahendanu saab kohe pärast viktoriini lõppu 30. novembril oma e-posti aadressile personaalse lingi viktoriini tulemustega.

Kodanikupäevaga samal kuul toimuv viktoriin on järjekorras kuueteistkümnes. Varasematel aastatel on sihtasutus koostanud mitu erinevat viktoriini küsimustikku, mis suunatud lahendamiseks eri vanuseastme õpilastele. Aastate jooksul lahendas viktoriini edukalt lõpuni ligi 75 000 õpilast. Aastatel 2015–2017 pakkus sihtasutus viktoriini lahendamise võimaluse ka täiskasvanutele – 10 000 isikut panigi oma kodanikuteadmised proovile.

Kodanikupäeva viktoriini läbiviimist toetab Kultuuriministeerium.

Rakvere teater pakub etendustel sünkroontõlget vene keelde

Rakvere teater pakub mitmele oma lavastusele tõlkeabi vene keeles. Tõlget soovivale teatrikülalisele antakse tahvelarvuti, kus jookseb etenduse ajal sünkroontõlge. Hetkel on teatril mängukavas kolm sünkroontõlkega etendust: "See kõik on tema", "Lendas üle käopesa" ja "Kuni ta suri".

Järgmine sünkroontõlkega etendus on Rakvere Teatri suures saalis 23. novembril algusega kl 19 üle maailma tuntud draama "Lendas üle käopesa". Näidendi tegevus leiab aset 1960. aastatel Ameerika hullumajas. Peategelane Randle McMurphy (mängib Üllar Saaremäe) pole lihtsalt huligaan, kes satub vangla asemel hullumajja. Ta on elumees, kes kukub alati jalgadele. Ootamatult leiab ta enda vastast kindlakäelise õe Ratchedi (Ülle Lichtfeldt), kes valitseb jäigalt suletud psühhiaatriaosakonda.

Alljärgnevalt mõned kommentaarid publikult:

"Suurepärane elamus! Tükki "Lendas üle käopesa" võiks kindlasti vaatama minna, sest see on minu arvates üks selle aasta parimaid ja ühtlasemaid lavastusi, kus nii peaosalised kui ka ülejäänud trupp teevad suurepärased rollid! Lugu ise on põnev ja kaasahaarav ja teatris veedetud minutid ja tunnid lendavad ulmeliselt kiiresti."

"See on lugu, kus publik hakkab kaasa mängima - mitte otsustama, mida laval tehakse, vaid tema reaktsioonid, äratundmised ja võib-olla ka vastandumised hakkavad näitlejate mängu mõjutama. See on lavastus, mis areneb ja täiustub koos publikuga."

Tõlget soovival vaatajal palutakse ühendust võtta teatri kassaga kassa@rakvereteater.ee või telefonil 329 5444. Juhul kui keegi tahaks tulla mõnel teisel päeval suurema grupiga, võib teatriga ühendust võtta ja uurida võimalusi ka teisteks päevadeks.

Vaata Eestit läbi teistest rahvustest inimeste silmade

20. oktoobril avati Eesti Vabaõhumuuseumis näitus „Kes me oleme? Portreelood Eesti inimestest“.

Näitus tutvustab kaheksat Eestis elavat rahvust läbi nende esindajate isiklike lugude. Udmurdi, venelase, väliseestlase, ukrainlase, armeenlase, pakistanlase, juudi ja moldovlasega tehtud videointervjuudes kõnelevad nad, kuidas ja millal Eestisse tulid ning milline on olnud siinne vastuvõtt. Kui tähtsaks peetakse oma kodumaad, suhteid rahvuskaaslastega ning mille järele kõige enam igatsetakse? Millesse usutakse? Milliseid probleeme Eestis nähakse ning kus kujutatakse end ette tulevikus? Persoonilood aitavad mõista erinevusi ning leida sarnasusi.

Koostöös kogukondadega on koostatud taustmaterjal rahvuste päritoluriigi kohta – kui palju inimesi seal elab, milline on riigikeel, usk, riigipea ja ajalugu, millest on mõjutatud igapäevane toidulaud. Rahvapillide abil tutvustatakse rahvamuusikat ning tuuakse välja iga rahvuse maailmakuulsad esindajad. Koostatud on riigi ajalugu, inimesi ja loodust tutvustav pildirida, mis loob isiklikele lugudele sobiva tausta.

Näituse juurde kuulub rollimänguline haridusprogramm, saab astuda mõne rahvuse esindaja kingadesse ning sattuda erinevatesse olukordadesse, milles ta peab käituma vastavalt oma kultuuritaustale.

Käesoleval aastal saab Eesti Vabaõhumuuseum Integratsiooni Sihtasutuse toel pakkuda 20 tasuta haridusprogrammi 20 grupile. 2019. aastal saab haridusprogrammides osaleda muuseumi haridusprogrammi piletiga.

Näitusele pääseb muuseumi tavapiletiga. Näitus on avatud ja programmides saab osaleda kuni 10. juunini 2019.

Näituse valmimist on toetanud Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Täpsem info näituse kohta: Dagmar Ingi, SA Eesti Vabaõhumuusemi näituseosakonna juhataja, dagmar@evm.ee 

RUS: Интeгрaционный календарь – май 2009
ENG: Integration Calendar - May 2009

• Üldinfo
• Maikuised hanked ja konkursid
• Lähiajal tulemas – hanked ja konkursid

• Üldinfo
• Aprillikuised hanked ja konkursid
• Lähiajal tulekul – hanked ja konkursid

Jätkub keelekümblusprogrammi areng
15.–16. jaanuaril on Tallinnas koos õpetajate nõustajad. Koos arutatakse läbi keelekümblusprogrammi  nõustamiskontseptsioonist tulenevad ülesanded ja kavandatakse 2009. aasta tegevusi. Jätkatakse ka 2008. a suvel alustatud  DISC-koolitust. Koolitajad on Avatud Meele Instituut ja Inscape.

Uued ettepanekute esitamise voorud täiendava eesti keele õppe korraldamiseks kutseõppeasutustes
Programmi “Eesti keelest erineva emakeelega kutseõppurite eesti keele täiendava õppe korraldamine“ raames oodatakse kutsekoolide ettepanekuid  oma õppuritele täiendava eesti keele õppe korraldamise kohta. Eesmärk on, et võimalikult paljud kutseõppeasutused saaksid erineval viisil arendada eesti keele õpet, lähtudes just oma õppurite vajadustest ja võimalustest. Õppetöö vormid ja maksumus ei ole ette antud. Mõni kool võib soovida ettevalmistuskursusi, mõni suvekooli, mõni täiendada praktikaprogrammi või ühildada eriala- ja keeleõpet. Kõik ettepanekud on teretulnud.