Teadaolevalt elab väljaspool Eestit elab tänasel päeval hinnanguliselt 150 000 – 200 000 eestlast (Haukanõmm ja Telve 2016), nendest umbes 120 000 inimesel on Eesti kodakondsus (Tiit, 2015). Ligikaudu 80% Eesti väliskogukonna liikmetest soovivad mingil moel olla kursis Eesti eluga, märkimisväärne osa neist soovib panustada Eesti arengusse ning rahvusvahelisse tuntusesse (Välisministeerium, 2023). Sestap on Eesti riigile oluline säilitada kontakt väljaspool Eestit elavate eesti juurtega inimestega ja Eesti sõpradega üleilma. Just sel eesmärgil on loodud ka infovärav globalestonia.com, kust leiab informatsiooni Eesti kultuurist ja majandusest ning teavet üleilma eestlaste kogukondade ja organsatsioonide tegemistest ja ettevõtmistest välismaal.

Alt poolt leitavast infolehelt saad uudistada, millist infot üleilmsed eestlased tarbivad ning millisel kohal on infoallikana nende jaoks portaal Globarl Estonian. 2023. aasta sügisel läbiviidud lühiuuringu eesmärgiks oli paremini mõista väljaspool Eestit elavate Eestist pärit inimeste infovajadust ning koguda mõtteid ja ettepanekuid portaalile Global Estonian ja sellega seotud Facebooki leheküljele ja uudiskirjale.

*Portaali Globalestonian.com arendavad ja haldavad Integratsiooni Sihtasutus koostöös Välisministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Jagame erinevaid lugemis-, kuulamis- ja vaatamissoovitusi, mille on välja valinud avaldatud artiklitest, saadetest ja uuringutest meie enda töötajad. Täname juba ette, kui annad meile edaspidi märku enda tähelepanekutest, et saaksime neid teistega jagada. Soovitused võid saata press@integratsioon.ee.

Integratsiooni Sihtasutuse töötajate lugemissoovitused detsembris:

„Ants Johanson: Mis meid ühendab?“ Loe edasi (https://globalestonian.com/et/news/ants-johanson-mis-meid-uhendab)

 „Eesti on seal, kus on eestlasi ja Eesti sõpru“ Loe edasi (https://globalestonian.com/et/news/eesti-seal-kus-eestlasi-ja-eesti-sopru)

„Ukraina sõjapõgenik: ma tõesti armastan eesti keelt“ Loe edasi (Ukraina sõjapõgenik: ma tõesti armastan eesti keelt | menu | ERR)

„Uuringud purustavad müüte siinsete eestlaste ja venelaste kohta“ Loe edasi (Marju Lauristin: uuringud purustavad müüte siinsete eestlaste ja venelaste kohta (postimees.ee))

„Terevisioon: ukrainlaste sisseelamine“ Loe edasi (https://etv.err.ee/1609167475/ukrainlaste-sisseelamine)

„Teenusedisain poliitikakujundamises: uus lähenemine eesti keele õppes“ Loe edasi (https://kul.ee/uudised/teenusedisain-poliitikakujundamises-uus-lahenemine-eesti-keele-oppes

„Euroopa Liidu tugi aitab kujundada ühist väärtus- ja inforuumi“ Loe edasi (https://kul.ee/uudised/euroopa-liidu-tugi-aitab-kujundada-uhist-vaartus-ja-inforuumi)

„Kultuuriesindajad teevad Eestit maailmas suuremaks“ Loe edasi (https://kul.ee/uudised/kultuuriesindajad-teevad-eestit-maailmas-suuremaks)

„Marju Lauristin: ühiskondliku usalduse lõhkumine ei jäta kedagi terveks“ Loe edasi (https://www.err.ee/1609161349/marju-lauristin-uhiskondliku-usalduse-lohkumine-ei-jata-kedagi-terveks)

“Lõimumine vajab kindlaid reegleid ja rohket tähelepanu “ Loe edasi (https://www.tv3.ee/3-portaal/tv3-uudised/loimumine-vajab-kindlaid-reegleid-ja-rohket-tahelepanu/)

„Olulised muudatused meie eesti keele kursustel“ Loe edasi (https://integratsioon.ee/loimumise-meediapilk-1)

Hea uudiskirja lugeja

Peame oluliseks, et saad meie uudiskirjast võimalikult palju kasulikku infot, mis aitab lõimumisele kaasa. Seepärast palume jagada meiega enda ootusi, vastates 10-le küsimusele: LINK KÜSITLUSELE.

Vastamisele võib kuluda kuni 10 minutit. Analüüsime 30. novembriks 2023 saadud vastuseid üldistatul kujul, et järgnevates uudiskirjades oodatud uuendusi teha.  

Täname juba ette!

Jagame erinevaid lugemis-, kuulamis- ja vaatamissoovitusi, mille on välja valinud avaldatud artiklitest, saadetest ja uuringutest meie enda töötajad. Täname juba ette, kui annad meile edaspidi märku enda tähelepanekutest, et saaksime neid teistega jagada. Soovitused võid saata press@integratsioon.ee. 

Integratsiooni Sihtasutuse töötajate lugemissoovitused novembris: 

• Rändestatistika 2018-2022   Loe edasi
• Eestimaalaste usk abieluvõrdsusesse kasvab, muust rahvusest elanike toetus NATOle on viimaste aastate kõrgeim  Loe edasi
• Kultuuriminister: välismaal elav eestlaskond on abiks Eesti kuvandi loomisel üleilma  Loe edasi 
• Erik Kalda: Eesti on ühe vene noorte põlvkonna maha maganud  Loe edasi
• Haridus- ja teadusminister: suurim väljakutse on mittedominantse teise keele arengu toetamine Loe edasi
• Kelli Piksar: kaksmaise noore elust  Loe edasi

Head lugemist! 

Sisukord

Kultuuriminister Heidy Purga: Lõimumisvaldkonnas on olulised nii järjepidevus kui ka paindlikkus  
Aita tähistada kultuurilist mitmekesisust! 
Riik toetab kultuuri- ja spordisündmuste korraldamist Ida-Virumaal 
Eesti keelt saab ka suvel harjutada 
Eesti keele oskus aitab inimestel siinsel tööturul paremini kohaneda 
Keeleõppijaid ootab uus lugemik „Lõpuks leidsin sind” 
Avasime Valgas roma keskuse 
Meie meeskonna uued liikmed 
Meie hanked ja taotlusvoorud 

Kultuuriminister Heidy Purga: Lõimumisvaldkonnas on olulised nii järjepidevus kui ka paindlikkus  

Milliseid väljakutseid seate lõimumisvaldkonnas oma ministritöö keskmesse, kuidas hakkame sidusamat ühiskonda looma? 
 
Lõimumisvaldkonnas on olulised nii järjepidevus kui ka paindlikkus, et muutuvas keskkonnas pikaajalisi tulemusi saavutada. Peame vaatama suurt pilti ning pidama silmas seda, kuidas erinevad tegevussuunad üksteist toetavad ja täiendavad. Konkreetsetest tegevussuundadest tooksin esile eesti keele õppe tagamise, mis on küll seotud mitmesuguste väljakutsetega, kuid on hädavajalik ühiskonnas lõimumise soodustamiseks. Siin saame palju ära teha parandades ja arendades online-õppeplatvorme ning prioriseerides sihtrühmi. 
 
Kohanemisprogrammi koolituste kättesaadavus on oluline nii Ukraina põgenikele, kui ka tavarände raames Eestisse jõudnud välismaalastele - ning info programmist peab ka õigete inimesteni jõudma. 
 
Tuleb kindlasti mainida ka venekeelese inforuumi kvaliteedi parandamist. Vene propagandakanalite keelamine andis meile võimaluse suunata infotarbimine kvaliteetse venekeelse meediasisu poole, mida loovad Eesti meediakanalite toimetused. 
 
Ida-Virumaale pöörame aga erilist tähelepanu läbi päris mitme meetme ja programmi, mille eesmärgiks on luua rohkem võimalusi inimeste suhtlemiseks ühiste huvide alusel, olgu see kultuuri- või spordivaldkonnas. 
 
Kuidas saavad oodatud uuenduste saavutamist toetada inimesed ja organisatsioonid, kes aitavad lõimumisele kaasa? 
 
Lõimumine toimubki inimeste vahel, ning mida rohkem teeme koostööd, kuulame üksteist, toetame üksteist, seda sidusam on meie ühiskond tervikuna. Mul on hea meel näha, et lõimumisvaldkond on täis särasilmseid ja töösse pühendunud aktiivseid inimesi ning tegusaid organisatsioone. Riik saab toetada ja luua tingimusi, kuid just need inimesed on lõimumise veduriteks. Kõik, kes õpetavad ja toetavad, õpivad, tegelevad oma kultuuri hoidmise ja tutvustamisega rahvuskultuuriseltsides ja kogukondades kui ka kõik need, kes seda süsteemi käimas hoiavad – suur tänu teile!  
 
Mille poolest Eesti kultuuriline mitmekesisus Teid paelub? 
 
Mind paelub see, et nii minu kodulinn Tallinn kui ka Eesti tervikuna on erinevate kultuuride kohtumispaik. Kultuuriline mitmekesisus rikastab meie elu ka siis, kui me ise seda ei taju – naudime erinevate maailmapaikade roogasid, kuulame muusikat, satume mõnikord kohvikus juttu rääkima mõne Eestisse armunud välismaalasega. Just muusika valdkonnas olen kogenud, et eri kultuurid kõnetavad Eesti inimesi rohkem kui aimata oskame. Ka Eesti oma kultuur on väga mitmekesine. Mul on hea meel, et saame kultuurilist mitmekesisust taas-avastada ja tähistada järgmisel aastal teema-aasta raames.  
 
Milliseid ettevõtmisi peate oluliseks, et erinevatest rahvustest Eesti inimesed aina rohkem koos toimetaksid? 
 
Kultuuril ja spordil on väga eriline võime inimesi ühendada. Kultuur on mõtete keskkond, sideaine, mis hoiab ühiskonda koos. Sport väärtustab koos tegutsemist ühise eesmärgi nimel. Seega on koos kogetud kontsert, näitus, füüsiline pingutus või etendus just see, mis ühendab inimesi hoolimata rahvusest. Mai algul avatud Ida-Virumaa toetusmeede sai loodud just sellele mõttele toetudes.  

Aita tähistada kultuurilist mitmekesisust!

Maikuus tähistame mitmekesisuse päeva, aga kuulutame välja ka ideede kogumise kultuurilise mitmekesisuse aasta ühiseks läbiviimiseks. 

Mais tähistatakse üle Euroopa mitmekesisuse kuud ja 10. mail tähistame selle raames Eestis mitmekesisuse päeva. Me kõik Eestis oleme erinevad – vanuse, soo, vaadete, huvide, tegevuste, võimete, oskuste, kultuurilise tausta ja paljude muude näitajate poolest. Erinevatena täiendame ja rikastame üksteist. 

Aasta 2024 on aga kultuurilise mitmekesisuse aasta. Just sellele Eesti inimesi ühendavale väärtusele pöörame tähelepanu järgmise Kultuuriministeeriumi algatatud teema-aasta raames. Selleks võtame ühiselt ette kõik, mis aitab kultuurilisel mitmekesisusel eriliselt silma paista ja silmi erilise säraga täita. Teisisõnu, avastame ja jagame, väärtustame ja loome, hoiame ja rikastame meie kogukondade ning rahvaste kultuurilisi omapärasid läbi kõike, mis meid ühendab: alates elamustest ja müütidest kuni loomingu ja tulevikuni.

Nagu kultuuriline mitmekesisus algab igaühest meist, algab ka sellele pühendatud aasta meie ideedest. Seepärast mõtle teema-aasta toimkonnaga julgelt kaasa: jaga lehel integratsioon.ee/2024 juuni lõpuni ideid, kuidas järgmisel aastal Eesti kultuurilist mitmekesisust tähistada.

Kultuuriline mitmekesisus on meie kõigi nägu ja järgmine aasta on meie kõigi oma!

Riik toetab kultuuri- ja spordisündmuste korraldamist Ida-Virumaal 

Alates 3. maist kuni 24. maini saab taotleda Integratsiooni Sihtasutuselt toetust Ida-Virumaal toimuvatele kultuuri- ja spordisündmustele, mis kaasavad Eesti kultuuriruumi eri keele- ning kultuuritaustaga inimesi.  

Riikliku toetuse võivad saada kultuuri- ja spordiprojektid, mis hõlmavad vähemalt kolme sündmust, kaasavad projekti minimaalselt 1500 osalejat ja toimuvad Ida-Virumaal kuni 31. oktoobrini 2024. Selleks otstarbeks näeb tänavune kultuuriministeeriumi eelarve ette 1 000 000 eurot. Taotlusvooru viib läbi ja koordineerib Integratsiooni Sihtasutus.  

Kõnealust toetust saab taotleda omavalitsus või juriidiline isik summas alates 25 000 eurost 200 000 euroni. Integratsiooni Sihtasutus võtab taotlusi vastu alates 3. maist kuni 24. maini 2023.

Toetuse taotlemise ja saamise tingimustega on võimalik tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

Keelemajad pakuvad ka suvel võimalusi eesti keele harjutamiseks 

Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majad pakuvad ka suvehooajal põnevaid keelepraktika võimalusi kõigile keeleoskuse tasemetele. 

Narva eesti keele maja keeleõppe- ja moeprojekt Moepööre saab meeleoluka punkti 11. juunil kell 16 algava moešõuga Astri keskuse laval. Oma jätkusuutliku moe kollektsioone esitleb 11 projektis osalenud meeskonda koos tuntud Eesti moedisaineritega – tule ja naudi!

Suvel pakub Narva keelemaja keeleõppetegevusi ka väljasõitude vormis. Näiteks Lastevanemate klubi viib osalejad tutvuma Läänemaa Ühisgümnaasiumi tegemistega Haapsalus ning sarja „4 aastaaega“ raames saab tutvuda vanausuliste kultuuriga Peipsimaa Sibulateel. Ida-Virumaa ja Harjumaa täiskasvanuid ootame ka keelekümbluslaagritesse, kus saab õppida eesti keelt, tutvuda Eesti paikade ja kultuuriga, suhelda eesti kodukeelega inimestega ning suurendada oma suhtlemisjulgust erinevates eestikeelsetes ühistegevustes. 

20. augustil õhtul toimub Narvas Laulupiknik. Ootame perekondi piknikukorvide ja -vaipadega Narva Kindluse nõlva jalamile Joaorgu, et veeta koos mõnusalt aega kontserti kuulates ning ise kaasa lauldes-tantsides. Peaesinejaks on Narva eesti keele maja tandemkoor, lisaks astuvad üles Ida-Virumaa koorid ja ansamblid. Suured ekraanid võimaldavad osalejatel kaasa laulda ning sel moel eesti keelt ja laulukultuuri õppida. 

Tallinna eesti keele maja kutsub oma õppijaid uurima Tallinna linnaruumi – külastame koos eestikeelse giidiga Pirita kloostrit, Botaanikaaeda ja Kadriorgu; toimub õppekäik Rahvusooper Estoniasse ja Lauluväljaku külastuskeskusesse. Muusikahuvilisi ootab erikursus „Eest muusika 100 aastat“, kus tutvume eesti heliloojate, estraadiklassikute ja kaasajal kuulsust kogunud popmuusikute loominguga. 

Eesti keele huvilistel on lisaks Tallinna väärtustega tutvumisele võimalik avastada ka Eesti saari ja rannakultuuri, osaleda metsaistutamise talgupäeval, tulla kultuurireisile Narva või Viljandisse ning rännata mööda vähetuntud loodusradu koos alpinist Alar Sikuga.
  
Teist aastat järjest korraldame juulis ka Paldiski perelaagri. Suvise loovuslaagri eesmärk on õppida eesti keelt läbi ühistegevuste: kuulame, suhtleme, kirjutame, loeme eesti keeles – saame uusi oskusi ja sõpru. Samuti osaleme Paldiski Kogukonnapäeval ja Maardu Linnapäeval, leidke meie telk üles!

Keelemajade ürituste kavaga saab tutvuda siin integratsioon.ee/kalender. Keele harjutamise sündmustele saab registreeruda iseteeninduskeskkonna integratsioon.ee/iseteenindus kaudu, kus on registreerumiseks avatud kõik käimasoleva kuu üritused ja plaanide tegemiseks nähtavad järgmise kuu omad.

Jooksvalt saad keelemajade põnevatel projektidel silma peal hoida Facebookis: tule Tallinna eesti keele maja ja Narva eesti keele maja jälgijaks!

Eesti keele oskus aitab inimestel siinsel tööturul paremini kohaneda 

Sellest aastast paneb Integratsiooni Sihtasutus veelgi enam rõhku tööturuteenustele toetades erineva keele ja kultuuritaustaga inimeste konkurentsivõimet tööjõulähetus- ja praktikaprogrammiga ning nõustades tööandjaid. 

Eesti keele ebapiisav oskus võib nõrgendada inimese positsiooni tööturul, eriti kandideerimisel riigikeele oskust nõudvasse ametisse. Samuti võivad läbinisti eestikeelsed organisatsioonid olla ettevaatlikud teisest rahvusest inimeste värbamisel, sest tööandjal puudub kogemus, kuidas toetada töö käigus eesti keele omandamist. Väiksemad võimalused erialast tööd leida mõjutavad aga inimeste üldist toimetulekut ega soodusta nende Eesti identiteedi tugevnemist. 

Korraldame erineva keele- ja kultuuritaustaga tudengitele mõeldud avaliku sektori praktikaprogrammi. Praktikale kandideerimise eelduseks on hea eesti keele oskus ja huvi praktikavaldkonna vastu, praktikaperiood jääb selle aasta sügisesse. 

Hetkel ootame avaldusi avaliku sektori organisatsioonidelt, kes on valmis praktikante eestikeelses töökeskkonnas juhendama. Lisainfot programmi ja 17. mail tööandjatele korraldatava infotunni kohta saab veebilehelt praktikaprogramm.integratsioon.ee. 

Eesti keele praktiseerimiseks mõeldud tööjõulähetusprogramm pakub valdavalt venekeelses keskkonnas töötavatele inimestele eesti keele praktikat sama valdkonna eestikeelses organisatsioonis. Hetkel toimuvad ettevalmistused, esimesi keelekomandeeringuid on kavas piloteerida 2023. aasta lõpus. 

Tööandjate nõustamine. Paljud tööandjad värbavad erineva kultuuritaustaga inimesi, kes oskavad vähe või ei oska üldse eesti keelt. Integratsiooni Sihtasutus annab tööandjatele nõu, kuidas korraldada eesti keele õpet töökohal või suunata töötaja sobivale keelekursusele ning kuidas motiveerida töötajat kasutama eesti keelt ka töökeskkonnas ja vabaajategevustes. Tööandjad saavad registreeruda nõustamisele kirjutades info@integratsioon.ee.

Tööjõulähetus- ja praktikaprogrammid on kaasrahastatud  Euroopa Liidu poolt.

Andsime koos keeleõppijatega välja lugemiku „Lõpuks leidsin sind”

Integratsiooni Sihtasutus esitles lugemikku „Lõpuks leidsin sind”, mis valmis Narva eesti keele maja õpetajate ja erinevates Eesti paikades elavate keeleõppijate koostöös. Uue raamatu veebiversiooni saavad kõik soovijad tasuta kasutada.    

Uus raamat jutustab keeleõppijate naljakaid ja ebatavalisi lugusid, mis on nendega keele õppimisel tõesti sündinud. Kaasahaaravale lugemisele järgnevad ülesanded, mis aitavad paremini mõista loo kultuurilist tausta või mõnd eesti keele grammatilist aspekti. 

Lugemik valmis Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja mullu aprillis algatatud projekti „Kirjutame KOOS raamatu“ raames. Ligi 70 inimest erinevatest Eesti paikadest jagasid eesti keele õppimisel juhtunud toredaid eksitusi. Keelemaja õpetajad Marta Dolgošev ja Pille Maffucci töötasid lood läbi ning panid need juhtuma väljamõeldud tegelaste Adami ja Eevaga kokku 25 erinevas seigas. 

Raamat on toeks eesti keele õppes edasijõudnutele ja mõnusaks lugemiseks kõigile, kellele eesti keele omapärad huvi pakuvad. Kesk- ja kõrgtasemel eesti keele õppijad leiavad sellest ammuoodatud võimalust lisaks õpikutekstidele lugeda eesti keeles midagi, mis on lihtsam kui ilukirjandus. Teisalt saavad aga eestlased lugudest aimu, kuidas tunneb ennast eesti keele õppija. 

Raamatut saab iga huviline tasuta lugeda või alla laadida Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel. 

Paberkandjal lugemik jõuab suurematesse raamatukogudesse ning Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppepartneritele. Raamatu tiraaž on 800 eksemplari.     

Avasime Valgas roma noortekeskuse 

Integratsiooni Sihtasutus avas Eesti suurima roma kogukonnaga linnas Valgas keskuse, kus roma lapsed ja noored saavad tuge hariduse omandamisel ning koolivälise aja sisustamisel.

6. aprillil avatud keskus hakkab tegutsema Integratsiooni Sihtasutuse mentorteenuse raames, mis on suhteid arendavaks vahelüliks roma kogukonna ja Eesti ühiskonna vahel.

Valgas Jakobi tänaval avatud ruumides on ligi 150 m²-l sisustatud õppeklass ja roma tantsu harjutamiseks sobiv saal. Lapsed ja noored saavad seal osaleda tantsutrennides, eesti keele õppes ning õpiabi tundides; samuti romade kultuuri tutvustamiseks korraldatavatel kohtumistel. 

Keskuse avasid roma kogukonna osalusel Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg, Valga vallavanem Monika Rogenbaum ning Integratsiooni Sihtasustuse kultuurilise mitmekesisuse valdkonnajuht Ave Härsing. Avamispeol esines Valga roma noorte tantsurühm „Shukar Roma“ 

Meie uued kolleegid

Aasta esimestel kuudel on Integratsiooni Sihtasutusega liitunud mitmeid uusi võimekaid spetsialiste. Saage palun tuttavaks!
 
Uuringute valdkonnajuht Ivan Polynin. Valdkonnajuhina on Ivani koordineerida sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalike analüüsitegevuste plaanimine ja elluviimise korraldamine, jooksva andmekogumise organiseerimine ning meie uhkuse – rahvusvahelise lõimumiskonverentsi – korraldamine.
 
Ivan on hariduselt politoloog ja õpib praegu samal erialal Tallinna Ülikooli doktorantuuris. Ivan on üks Eesti Integratsiooni Monitooringu 2020 autoritest. Oma eelmises ametis Tartu Ülikooli Narva Kolledži rahvusvaheliste suhete spetsialistina tegeles ta välisüliõpilaste kohanemise toetamisega.
 
Tööturuteenuste valdkonnajuht Katrin Maiste. Katrini kätes on erineva keele-, kultuuri- ja rändetaustaga inimeste konkurentsivõimet toetavate tööturu tegevuste arendamine. Sealhulgas näiteks avaliku sektori praktikaprogrammi juhtimine ning tööjõulähetusprogrammi käivitamine, mis annab erineva emakeelega töötajale võimaluse eestikeelses töökeskkonnas praktiseerida.
 
Katrin on õppinud Tartu Ülikoolis taani ja ka eesti keelt, lõpetamisel on personalijuhtimise magistriõpingud Tallinna Tehnikaülikoolis. Tema tänaseid tegevusi toetavad hästi Omniva personaliosakonnas ja Eesti Instituudis omandatud töökogemused. 
 
Teenuste valdkonnajuht Ann Lind-Liiberg. Teenuste valdkonnajuht loob lõimumisteenustest täiuslikult toimiva terviku analüüsides ja parendades olemasolevaid teenuseid, luues sihtasutuse tulevikuteenuste kontseptsiooni ning aidates suunata valdkonna digiarenguid. 
 
Ann on õppinud Tallinna Ülikooli magistrantuuris sotsiaaltööd. Sellel alal on ta ka rohkelt kogemusi omandanud sotsiaaltöötajana Tallinna Kopli Laste Varjupaigas, kriminaalhooldusametnikuna Harju Maakohtus ja Tallinna Vanglas ning töötanuna Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonnas ning Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonnas, kus Ann aitas disainida ja käivitada uusi teenuseid.
 
Keeleõpet toetavate tegevuste valdkonnajuht Mari Sieberk. Mari tööks on eesti keele harjutamist toetava keskkonna loomine keeleõppijatele, sihtrühmale sobivate keeleõpet toetavate tegevuste ja programmide väljatöötamine ja elluviimine ning uudsete keelepraktika lahenduste leidmine ja juurutamine. 
 
Mari on lõpetanud Tallinna Ülikooli infoteaduse erialal. Suure raamatusõbrana on ta töötanud pikalt Tallinna Keskraamatukogus nii arenduse kui ka kommunikatsiooni alal.

Avatud on mitmeid hankeid ja taotlusvoore 

Maikuu alguses kuulutasime välja ülalkirjeldatud taotlusvooru „Toetus lõimumist edendavatele Ida-Virumaa kultuuri- ja spordisündmustele“, millele ootame toetustaotlusi 24. maini. 

25. maini on avatud riigihange „Rahvusvahelise lõimumisalase konverentsi korraldusteenuse tellimine” ning taotlusvoor „Eesti väliskogukondadele suunatud omaalgatuslike projektide taotlusvoor 2023“. 

Läbi aasta on avatud taotlusvoor  „Tagasipöördumistoetuste maksmine“. 

Välja kuulutamisel on riigihange, millega Integratsiooni Sihtasutus otsib partnerit kodulehe haldamiseks järgneva kolmeaastase perioodi jooksul.

Info hetkel avatud hangete ja taotlusvoorude kohta on avaldatud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning see uueneb jooksvalt. 

Sisukord

• Kultuurimister Piret Hartman: 25 aastat mõtestatud lõimumist
• Integratsiooni Sihtasutuse juht Dmitri Moskovtsev: Alustatut tuleb jätkata 
• Tagasivaade algusaegadele Marju Lauristini ja Mati Heidmetsa poolt
• Andra Veidemann: Otsus, mis siiani edasi viib
• Veerand sajandit fotodes
• Toeks...
  • … kultuurilisele mitmekesisusele
  • … eesti keele ja kultuuri õppele
  • … Eesti inimestele üle maailma
     

25 aastat mõtestatud lõimumispoliitikat

Sünnipäeva puhul tervitab kultuuriminister Piret Hartman. 

25 aastat mõtestatud lõimumispoliitikat Eestis – kogemusi, aga ka tulemusi juba on, väljakutseid samuti!

Integratsiooni Sihtasutuse esimene aastaraamat, mis võttis kokku sihtasutuse tegevusi 1998.–1999. aastal, algas sõnumiga, et integratsioon on Eesti riiklik poliitika ning Eestile on vaja ühtset ühiskonda. Kuigi paarkümmend aastat on möödunud, kehtib idee endiselt. Rohkemgi veel – aastate jooksul on ühiskonna lõimumist põhjalikult analüüsitud ja lahti mõtestatud, seatud on eesmärke ja neid olukorra põhjal uuendatud, kavandatud on tegevusi ja neid ellu viidud ning saavutatud on tulemusi. Integratsiooni Sihtasutus on olnud kogu selle töö keskmes, olles omamoodi lõimumise valdkonna süda. 

Keskkond, kus see süda korrapäraselt ja kindlalt tuksub, on 25 aasta jooksul aga väga palju muutunud. Oleme ühiskonnana käinud maha pika tee, oleme tugevamad, avatumad, aga ka mitmekesisemad kui kunagi varem. Kui 1998. aastal elas Eestis üle 100 erineva rahvuse esindaja, siis nüüd on see arv üle 200. Oleme sellevõrra rikkamad, kuid seda enam vajame ühiseid väärtusi, ühist keelt ja ühist riigitunnetust, millele toetuda. 

Sellest hetkest alates, kui astusime ühiskonnana lõimumisvaldkonnas esimesi samme, sai Integratsiooni Sihtasutusest innovatsioonivedaja. Olgu tegemist keele- või kodanikuõppe, rahvuskultuuride toetamise, nõustamisteenuse arendamise, tööturu arendamise või lõimumist toetavate digilahendustega. Integratsiooni Sihtasutus on toetunud nii rahvusvahelistele uuringutele ja kogemustele kui ka meie enda teadmistele. Kunagisest õpipoisist on nüüdseks saanud meister, rahvusvaheliselt tunnustatud kompetentsikeskus, kus teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad õppimas ja kogemusi vahetamas käivad. Eriti hästi paistab see silma keeleõppevaldkonnas, mis on läbi aastate olnud üks Integratsiooni Sihtasutuse mahukamaid tegevussuundi. Nüüd, kui Eesti haridussüsteem läheb järk-järgult üle eestikeelsele õppele, on Integratsiooni Sihtasutus Haridus- ja Teadusministeeriumile oluline koostööpartner, kes pakub lisaks keeleõppemetoodikatele ka kogemust keeleõpet toetavate tegevuste korraldamisel, lastevanemate nõustamisel ja laiema avalikkuse kaasamisel.  

Samuti ei saa alahinnata Integratsiooni Sihtasutuse rolli Ida-Virumaa väljakutsetele lahenduste otsimisel. Integratsiooni Sihtasutuse peakontori kolimine Narva ja Narva eesti keele maja avamine ei ole mõistagi võluvits, kuid kindlasti oluline sild erineva kultuuri- ja keeletaustaga inimeste vahel, luues ja arendades ühist keele-, kultuuri- ja väärtusruumi. 

Integratsiooni Sihtasutus ei ole olnud kunagi pealtvaataja. Ukraina põgenike jõudmisel Eestisse haarati juhtohjad nende nõustamisel, neile kohanemisprogrammi pakkumisel ning nendega suhtlemisel. Oluline kontakt on saavutatud ka väljaspool Eestit elavate eestlaste ja Eesti sõpradega. Integratsiooni Sihtasutus on kompetentsikeskus, Kultuuriministeeriumi jaoks oluline rakendusasutus, kuid loodetavasti endiselt ka ühiskonnas toimuvate protsesside eestvedaja. 

Kas kunagi võib saabuda hetk, kui saame öelda, et lõimumisvaldkonnas on kogu töö tehtud? Südames loodan, et võib küll, kuid tean, et sidusa ühiskonna poole pürgimine on teekond. Oleme eeskujulik ja edukas väike riik, kuhu tahetakse tulla. Seega ei lõppe ka Integratsiooni Sihtasutuse töö veel niipea, kuid loodan väga, et kasvab kaasuvate partnerite hulk ning meie teadmised ja oskused. Tänan kõiki, kes sellel teekonnal on käinud – Integratsiooni Sihtasutuse töötajaid ja partnereid –, kõiki, kes hinge ja kirega panustanud, aidanud, kaasa mõelnud ning mitte alla andnud. Kes on kord juba lõimuja, on seda alati. Soovin Integratsiooni Sihtasutusele jätkuvat meelekindlust, järjekindlust, inspiratsiooni ning julgust olla edaspidigi sidusa ühiskonna peaarhitekt. 

Dmitri Moskovtsev: Alustatut tuleb jätkata

Head sõbrad! Palju õnne meid ühendava Integratsiooni Sihtasutuse 25. sünnipäeva puhul!

See kaunis tähtpäev sai võimalikuks meie kõigi koostöös. Algusest peale on lõimumine olnud mitte ainult sihtasutuse mureks-rõõmuks, vaid on haaranud kõiki ja kõike hõlmava meeskonna. Siinkohal südamlik aitäh igaühele, kes on pühendanud ennast ja enda aega selleks, et elaksime üha sidusamas Eestis: eesti keele ja kultuuri õppijatele ning enda rahvuskeele ja -kultuuri õpetajatele, erinevaid kogukondi ühendavate ettevõtmiste eestvedajatele ja osalejatele, igal võimalusel appi tõttavatele vabatahtlikele ja asjatundjatele, lõimumise väärtustamisele kaasa aitavatele ametkondadele ja ettevõtetele, sihtasutuse asutajatele ja ennast sellega sidunud töötajatele!

Veerand sajandiga jõudsime ühe rõõmustava muutuseni: erinevate rahvuste koostoimimine on normaalsus. Sihtasutuse algatajatel tuli leida vastuseid küsimustele, kuidas leiame erinevate rahvuste vahel ühise keele. Nüüd oleme silmitsi küsimustega, kuidas liikuda veel kiiremini ühtsema ja sidusama ühiskonna suunas väärtustades meie suurt rikkust - kultuurilist mitmekesisust.

Pole kahtlustki, et meil tuleb alustatut jätkata. Ees on veel palju väljakutseid, kuid koostöös on teekond sujuvam ja üheskoos saavutame rohkem. Soovin kõigile südamest jätkuvat pühendumust, lõpmatut visadust ja igakülgset toetust!
 

Tagasivaade algusaegadele

Kuidas sihtasutus alguse sai? Mis on nüüdseks teisiti? Mida tasub järgmisena ette võtta? Neile teemadele heitsid pilgu Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin ja Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Mati Heidmets, kes meie sihtasutuse käekäiku ka esimese nõukogu liikmetena on panustanud.

Otsus, mis siiani edasi viib  

Meenutasime sihtasutuse asutamise päevi Andra Veidemanniga, kes toonase rahvastikuministrina valitsusele vastava ettepaneku tegi ja oli selle esimese nõukogu esimees. 

Mis asjaoludel sai alguse sihtasutus, mida tänapäeval tunneme Integratsiooni Sihtasutusena? 

Üks asi on teooria, teine asi on praktika. Rahvastikuministri väike büroo oma liikmeskonnaga ja sisuliselt puuduva eelarvereaga riigi eelarves ei oleks füüsiliselt suutnud kõiki neid tegevusi, mis dokumendis «Eesti riikliku integratsioonipoliitika lähtekohtade mitte-eestlaste integreerimiseks Eesti ühiskonda» kirjas ja mis 10. juunil 1998 Riigikogu poolt kärbetega heaks kiideti, isegi alustada.  

TÄISPIKK INTERVJUU ON LEITAV SIIT

Veerand sajandit fotodes

Oleme tegutsemas koostöös tuhandete inimestega. Seni ettevõetust ja korda saadetust annab aimu fotogalerii, mille koos asjaosalistega kokku panime. Need rohked jäädvustused räägivad meie ühisest ajaloost rohkemat kui sõnad. 

Head vaatamist!

GALERII 

Toeks kultuurilisele mitmekesisusele

Esimestest tegevuspäevadest alates oleme andnud parima, et Eestis leiaksid ühise keele kõik siin elavad rahvused. Kuidas vaatavad möödunud aastatele kultuuriühendused, kellega koos tegutsenud oleme?

• Kõige tähtsamaks organisatsioonis on inimesed. Inimesed, kes armastavad oma tööd, suhtuvad austuse ja kannatlikkusega oma partneritesse, kellele alati antakse nõu, keda toetatakse ja suunatakse. Just sellised inimesed töötavad Integratsiooni Sihtasutuses ja meie oleme selle üle meeletult õnnelikud! /Ilona Uzlova, Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit Lüüra/
• Meile meeldib koos töötada. Sihtasutus on meile juba pea 25 aastat õpetanud, kuidas juhtida avalikke organisatsioone ning kuidas teha koostööd koolidega, mis hoiavad emakeelt. /Volodõmõr Palamar, Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis/
• Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud seminarid, meistriklassid, foorumid jms aitasid omandada uusi teadmisi ja oskusi, mis on seotud organisatsiooni tegevusega nii otseselt kui ka kaudselt. Need on toonud uusi kontakte, töiseid sidemeid, tutvust kultuuriga ja kolleegidega teistest Eesti piirkondadest. /Natalja Zenchenko, Loominguliste Kollektiivide Ühing Kalinka Eestis/
• Kõik need aastad oleme tundnud, et koostöö rahvuskultuuriseltsidega on sihtasutuse töös üks olulisi prioriteete. /Roman Ljagu, Vene Kultuuriseltside Assotsiatsioon Ruthenia/
• Meeldejäävaimad on olnud ühised väljasõidud erinevatesse Eesti piirkondadesse, kus lisaks koolitustele oleme saanud tutvuda teiste katusorganisatsioonidega ja võimaluse nendega kogemusi vahetada. /Galina Ivanova, MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga/
• Koostöö on alati olnud meeldiv, kuna sihtasutuse meeskonna näol on tegemist mitte ainult oma ala täielike asjatundjatega, vaid ka laia silmaringiga ning rahvusvähemuste elu vastu tõeliselt huvi tundvate inimestega. /Razmik Ivanjan, Eesti Armeenia Rahvusühing/
• Meid kuulavad ja kuulevad inimesed, kelle igapäevane eluolu, kultuur ja keel on teine. Ning vastupidi. See ongi integratsioon. /Мarina Tee, Eesti Vene Kultuurikoda MTÜ/
• Integratsiooni Sihtasutuse järjepidev, planeeritud ja sõbralik tegevus annab uusi ideid ning uut loomingulist energiat. /Igor Jermakov, Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis/
• Integratsiooni Sihtasutuse projektid on aidanud meie organisatsiooni noortel arendada eesti keele oskust ning äratanud neis huvi Eesti kultuuri ja elu-olu vastu. /Nina Savinova, Eestimaa Valgevenelaste Assotsiatsioon/
• Koolitustel omandatud teadmised olid kasulikud, aitasid mõista ühiskonnas toimuvaid protsesse ja enda kultuuri arengut. Samal ajal aitasid luua uusi tutvusi ja kontakte teiste organisatsioonidega. /Marina Varunina, Eesti Vanausuliste Kultuurikeskus/
• Sihtasutuse siiras huvi Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlaua tegevuse vastu, tema esindajate regulaarne osalemine ümarlaua istungitel ning maakondlikel üritustel kõikide nende aastate jooksul on olnud väga oluline ja tunnustav. /Aleksandr Dusman, Ida-Virumaa Integratsioonikeskus/
• Sihtasutus on meid aidanud eestikeelsete koostööpartnerite leidmisel, samuti on meie kogukond üks esimestest, kes sai 2006. aasta lõimumispreemia. /Nijazi Gadžijev, Mittetulundusühing Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan/
   

Toeks eesti keele ja kultuuri õppele

Kuna parima aluse ühiskonnas kohanemiseks loob keele ja kultuuri tundmine, siis oleme pakkunud selleks mitmeid paeluvaid võimalusi. Kuidas meenutavad pereõpet, keelekohvikuid, kultuurikursusi ja paljut muud nii meie partnerid kui ka kliendid?

• Oleme aastate jooksul korduvalt veendunud fondi töötajate professionaalsuses, kes olid alati valmis meid aitama nii kultuurikümblusprojektide väliskommunikatsioonil, koordineerimisel kui ka projektide aruandlusel. /Valeria Mihhailova, MTÜ Etnoweb/
• Olen käinud TÜ keeleteaduse magistrantidega tutvumas Integratsiooni Sihtasutuse ja Tallinna eesti keele majaga, meid on väga soojalt vastu võetud, tutvustatud tegevusi, näidatud ruume - keskkonda, kus on kõigil rõõm tegutseda. Soovin edu! /Helle Metslang, Emakeele Selts/
• Meeleolukad on olnud eesti keele ka kultuuri tundmise klubide tegemised. Kultuuriõppe elemendi sissetoomine on laiendanud ka meie suhtlus- ja silmaringi. Tänu Integratsiooni Sihtasutusele oleme aegade jooksul ka oma teenuseid ja inimesi arendanud. /Paul Kesküla, OÜ Mitteldorf/
• Tänu loodud kultuurikursusele avastasime enda jaoks uue sihtgrupi, kellega jätkus koostöö ka pärast kultuurikursust. Kursuse lõpetanute soovist kooskäimisi jätkata ning kogemusi vahetada algatasime 2019. aastal  rahvusvahelise klubi „Kultuuri(de)kohvik“. Oleme saanud väärtuslikke kogemusi, töötamaks väga erineva kultuuritaustaga inimestega. /Virve Tuubel, Natalia Põllu ja Anti Lillak, Eesti Rahva Muuseum/
• Väga meeldejääv oli Ida-Virumaa õpetajatele kultuurireiside korraldamine Eestis. Projektide sisu oli uudne, põnev ja inimeste huvi ning tagasiside oli väga positiivne. /Raul Ennus, Juunika Koolitus/
• Integratsiooni Sihtasutusega on koostöö olnud alati väga hea ja kõikide võimalustega on meie tööd toetatud. Peamiselt nõuannetega, kui selle järgi vajadus oli. Alati võib julgelt nende poole pöörduda. /Pille Kulberg, MTÜ Veeda Vaheaeg Võrumaal/
• Integratsiooni Sihtasutuse endised nimetused, MEIS ja MISA, on küll ajalukku jäänud, kuid meie ühine eesmärk on jäänud samaks – pakkuda keeleõpet ning edendada lõimumist ja eesti keele säilimist ühiskonnas. Tahaksime tänada INSA-t, kes on loonud palju erinevaid eesti keelt toetavaid õppekeskkondi ja õppematerjale, mis on kõigile keeleõppijatele kättesaadavad ja tasuta. /Kersti  Võlu, OÜ Kersti Võlu koolituskeskus/

Eesti keele majade õppijad võtsid seni kogetu kokku nii:

Toeks Eesti inimestele üle maailma

Oleme kandnud hoolt, et Eestisse naasvad inimesed kohaneks sujuvalt ühiskonnaga ja et välisriikides elavad rahvuskaaslased oleks tihedalt seotud Eestiga. Kuidas võtavad seni tehtut kokku tagasipöördunud, rahvuskaaslaste noortelaagrites osalenud ja väliskogukondade esindajad?

• Integratsiooni Sihtasutus on toetanud (ja ka mitte toetanud) meie algatusi Põhja-Ameerikas, aga mis veelgi olulisem - on teinud seda inimlikult ja soojalt, juhendades ja abistades. Küsimustele saab kiireid vastuseid, kuulatakse ära ning tekib tunne, et Integratsiooni Sihtasutus ongi rahvuskaaslaste kogukonna eest väljas. /Ellen Valter, Estonian Arts Centre, Toronto/
• Arena MTÜ koostöö Londoni eestlastega oleks ilma Integratsiooni Sihtasutuse toeta olnud meile liialt kulukas välisprojekt, mida me lähiajal korrata ei suudaks. Tänu Integratsiooni SA toetusele julgeme ka tulevikus planeerida koostööd ja ühisprojekte väliseestlastega. /Rednar Annus, Eesti Improteater/
• Minu kogemused on olnud väga positiivsed. Nad olid mulle suureks abiks kui otsustasin pärast peaaegu 80 aastat välismaal viibimist Eestisse naasta. /Elin Toona, kirjanik ja tagasipöörduja/
• Tahaksin tänada Integratsiooni Sihtasutuse meeskonda meie pere abistamise eest. Teie nõuanded ja juhised dokumentide kogumisel aitasid meil koguda kõike, mida me vajasime taotluse esitamisel. /Ronald, tagasipöörduja Moskvast/
• Osalesin laagris eelmisel suvel esimest korda. Mulle see laager meeldis nii väga, sain palju uusi sõpru kellega olen suhelnud ka pärast laagrit. See on esimest korda kui ma tõeliselt tunnen, et tahaks tagasi. /rahvuskaaslaste noortelaagris osalenud Alissa Itaaliast/
• Eelmises laagris ma õppisin väga palju Eesti kultuurist ja keelest. Seltskond oli väga lõbus ja positiivne. Mul väga meeldis ja loodan see aasta jälle osaleda. /rahvuskaaslaste noortelaagris osalenud Daniel Iirimaalt/
• Minu tuleviku lootus on äkki Eestis ülikoolis õppida. Ja võib-olla isegi kunagi Eestis elada. See laager aitab mul Eestist paremini aru saada ja Eestiga parema ühenduse saada. /rahvuskaaslaste noortelaagris osalenud Miia Kanadast/
• Ma olen 2 aastat osa võtnud ja see on mu elu üks paremaid laagreid! Soov on tulla päriselt Eestisse, kui keskkooli lähen. /rahvuskaaslaste noortelaagris osalenud Michelle Iirimaalt/
• Olen laagris osalenud juba kaks eelnevat aastat. Laager on mulle olnud väga suureks abiks eesti keele õppimisel just oma eakaaslastega koos. Minu ema on eestlane ja räägin ainult temaga eesti keelt, igapäevaselt on seda muidugi vähe. /rahvuskaaslaste noortelaagris osalenud Johanna Saksamaalt/
• Ma julgen palju rohkem rääkida ja kirjutada, kuigi ma teen veel palju vigu. Laagris ma õppisin palju eesti kultuurist ja loodusest. Ma tahan eesti keelt paremini osata ja see laager aitas mind väga palju. /rahvuskaaslaste noortelaagris osalenud Nele Saksamaalt/
• Tänu projektitoetustele oleme saanud pakkuda kogukonnale, eelkõige noortele, kvaliteetseid kultuurielamusi, mis tugevdavad ühtekuuluvustunnet kodumaaga. /Kairit Kolsar, Eesti Selts Belgias/
• Rootsi Eestlaste Liidul on Integratsiooni Sihtasutusega olnud lähedane suhe sellest ajast peale, kui sihtasutus hakkas tegelema väliskogukonnale suunatud toetuste haldamisega. Koostöö on olnud hea ja konstruktiivne. Uue üleilmse eestluse tegevuskava väljatöötamisel saime üksteisega lähemalt tuttavaks. Suured lootused on veebilehe Eestlased üle maailma ühisel arendamisel. /Sirle Sööt, Rootsi Eestlaste Liit/

Sisukord

• Dmitri Moskovtsev: Juubeliaasta tuleb teguderohke
• Narva ja Tallinna eesti keele maja ootavad eesti keelt harjutama  
• Algamas on Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele kursused tasemetel A1-C1
• Keelesõbra programm kutsub registreeruma vabatahtlikuks eesti keele mentoriks
• Tallinna keelemaja juures alustab vilistlaste klubi  
• Liikumisaastal pakume aktiivseid tegevusi nii keeleõppijatele kui ka oma töötajatele
• Ilmunud on tagasipöördujate lugude kogumik „Tagasi tulemised 2022“
• Lõimumispreemiate tseremoonia on järelvaadatav  
• Saame tuttavaks: uus kommunikatsioonijuht Katja Sepp
• Tule meie meeskonda!
• Hanked ja taotlusvoorud
• Meie kalender
   

Dmitri Moskovtsev: Juubeliaasta tuleb teguderohke

Tänavu 31. märtsil on meil kõigil veel üks põhjus uhkust ja rõõmu tunda: Integratsiooni Sihtasutus tähistab 25. juubeliaastat. Selja taha jääv veerand sajandit on saanud võimalikuks paljude pühendunud inimeste tegusas koostöös. Uuel tegevusaastal avanevad sihtasutusele võimalused, mis eeldavad vähemalt sama asjatundlikku koostegutsemist. Toon vaid mõned näited traditsioonilistest tegevustest ja uutest suundadest, mis meie alanud aastat iseloomustavad.

• Loome jätkuvalt võimalusi eesti keelt õppida ja harjutada. Tänaseks lõppenud registreerimise tulemusena läbib esimesel poolaastal tasuta keelekursusi 1 600 huvilist. Aasta vältel lisandub nendele veel tuhandeid inimesi, kes saavad eesti keelt ja kultuuri selgemaks rohketel kursustel, sündmustel ja nõustamistel. 
• Laiendame eesti keele sõprade ringi viies kokku õppijaid ja mentoreid. Alates sõbrapäevast kuni maikuu lõpuni saavad taas mitu sada eesti keele rääkijat ning õppijat omavahel vestelda nendele huvi pakkuvatel teemadel ning seeläbi leida palju muud ühist. Vabatahtlike suurem kaasamine, mis toetab lõimumist mitmel moel, ongi meie järgmiste aastate üks tegutsemissuundi.
• Mõistagi on fookuses Ukraina sõjapõgenike kohanemine ja vajadusel hilisem lõimumine. Jätkuvalt pakutakse ajutise kaitse saajatele A1-tasemel keeleõpet. Väljakutseks on põgenikele eesti keele jätkuõppe pakkumine ning kohalikesse tegemistesse kaasamine andes neile samas võimaluse oma kultuuri säilitamiseks. Avatud on taotlusvoor ukraina keele- ja kultuuriõppe korraldamiseks sõjapõgenikest noortele, ootame häid projektitaotlusi.
• Alates sellest aastast hakkame koordineerima uussisserändajatele suunatud kohanemisprogrammi Settle in Estonia elluviimist. Selles osaledes saavad uued Eesti elanikud kohanemiseks vajalikku praktilist infot ning võimaluse õppida algtasemel eesti keelt.
• Tänavu taaskäivitame programmi, mis pakub erineva emakeelega töötajaile võimaluse ajutiselt eestikeelses keskkonnas samal ametikohal töötada. Lisaks eesti keele oskusele saavad osalejad arendada erialaseid oskusi ja luua uusi kontakte eesti keelt kõnelevate inimestega.
• Valmistame koos Kultuuriministeeriumiga ette Ida-Virumaa kultuuri- ja spordiprogrammide toetamise meetme, mis lisandub juba olemasolevatele tegevustele. See annab lisahoogu piirkonna kultuurielule, samuti elavdab ka majandust. 

Aitäh igaühele, kes on aidanud Integratsiooni Sihtasutusel järjepidevalt tegutseda. Soovin, et me kõik liiguksime edasi sidusama Eesti suunas ja seda tänavusele liikumisaastale kohase hooga!

Narva ja Tallinna eesti keele maja kutsuvad keelt harjutama

Nii Narva kui Tallinna eesti keele maja on alustanud põnevate kevadhooaja tegevustega, mis on toeks eesti keele selgeks saamisel ja annavad võimaluse eesti kultuuriga süvitsi tutvuda. 

Narva eesti keele majas jätkatakse juba populaarseks osutunud keelepraktika ürituste sarjadega. Võimalik on vaadata uusi Eesti filme, minna koos Narva lastevanemate klubiga tutvuma erinevate Eesti riigigümnaasiumitega ja nautida Sibulatee loodusimesid. Kevadhooajal viib paljude lemmik, keelematkade sari, osalejad taas matkama Ida-Virumaa võrratusse loodusesse. Sel hooajal lisandub võimalus erinevate retseptide peal kätt proovida või hoopis kord kuus koos tandemkoori esinejatega laulda – seda ikka eesti keeles. Sillamäe elanikud saavad osaleda suhtlusklubis ja kohtuda huvitavate külalisesinejatega. Jõhvi piirkonna keeleõppijatel on hea võimalus peale pingsat tööpäeva lauamänge ning Maffia-mängu mängides või Foorumteatris osaledes toredalt ja kasulikult aega veeta.

Lüganuse valla keelehuvilised on oodatud tutvust tegema niplispitsi kudumise ja ajalooga. Keraamikaringi vaheldust pakkuv ja ühtlasi lõõgastav tegevus aitab pingeid maandada ja keelbarjääri ületada. Kiviõli suhtlusklubi kohtumistel vestleme eesti keeles elulistel teemadel ning arutleme ka, kuidas kutsuda Lüganuse valda sõpru, külalisi ja milliseid toredaid tegevusi saab siin pakkuda.

Tallinna keelemaja jätkab oma populaarsete sarjadega nagu kokandus- ja filmiklubi ning Metsamäng. Külastatakse muuseume ja viiakse keeleõppijad Eesti merenduse ajalooga tutvuma. Suvel avastame Tallinna linnaruumi ja teeme väljasõite väikesaartele. Tallinnas alustatakse ka mitme uue põneva sarjaga. „Head eesti asjad“ sarja keeleõppijad tutvuvad eesti rahvariietega, külastavad muuseume ja panevad end proovile graafika ja mosaiigi loomisel; liikumisaastat tähistame aga rea kohtumistega, kus harjutame eesti keelt erinevate sportlike tegevuste saatel.   

Lääne-Harju piirkonna keeleõppijaid ootame „Keeletrennile“, „Laulame koos!“, „Maitsed keelel“ ja „Filmiklass“ üritustele. Vestlusringis „Huvitav kool“ arutame kõiki puudutavaid hariduse teemasid, lisaks on suhtlusring eraldi Ukraina sõjapõgenikele, suhtluspraktika kohtumised „Suhtlemise võlud“ ja „Raamatukogureede“. Toimuvad ka traditsioonilised kultuurihõngulised väljasõidud Keila-Joa lossi ja Padise kloostrisse. Pärnu piirkonna tegevused algavad märtsist, mil jätkuvad suhtlusklubi kohtumised, erinevad töötoad ja väljasõidud. 

Alustanud on ka mitmed armastatud veebis toimuvad tegevussarjad, kus saavad eesti keelt harjutada inimesed üle Eesti või suisa üle maailma, olgu selleks Mokalaat, Keelerulett või Mängula. Kõigi nende ja ka lisanduvate keele harjutamise võimaluste kohta saab täpsemalt lugeda sündmuste kalendrist.

Algamas on Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele kursused tasemetel A1-C1

Tallinna ja Narva eesti keele majade ning Integratsiooni Sihtasutuse partnerite tasuta eesti keele kursused algavad jaanuaris, veebruaris ja märtsis. Gruppide komplekteerimine on valdavalt juba lõppenud. Veebruaris-märtsis lisandub senistele kursustele ka kursusi Lääne-Harju vallas Paldiskis.

Keelekursustele registreerimist korraldatakse juba teist hooaega läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduskeskkonna. Keeleõppe gruppide komplekteerimisel pakutakse esmajärjekorras õppekohti senise õppe jätkajatele, seejärel üldise järjekorra alusel nõustamise läbinud inimestele ning siis teistele Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse klientidele. 

Esimesel poolaastal pakutakse kokku 1600 õppekohta nii kontaktõppes kui ka veebis. Lisaks korraldatakse erikursusi, keeleõpet kodakondsuse taotlejatele ja ajutise kaitse saajatele ning erinevaid keelepraktika tegevusi. 

Soovitame osaleda ka Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade juures toimuvatel nõustamistel, kus aidatakse analüüsida iga inimese vajadusi ja kogemusi, teha selgeks keeletase ning koostatakse keeleõppe plaan. Nõustamisele registreerimiseks palume võtta ühendust e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999.

Eesti keele õpet Integratsiooni Sihtasutuse kursustel rahastab Kultuuriministeerium.

Keelesõbra programm kutsub registreeruma vabatahtlikuks eesti keele mentoriks

Integratsiooni Sihtasutuse Keelesõbra programm kutsub eesti keelt vabalt valdavaid inimesi registreeruma vabatahtlikuks mentoriks, kes aitaksid eesti keele õppijatel kõnekeelt harjutada nendega e-kanalites või telefonitsi vesteldes. 

Keelesõbra programmi eesmärk on pakkuda eesti keele õppijatele täiendavaid suhtluskeele harjutamise võimalusi ja julgustada neid keelt igapäevaselt kasutama. Kolme tegutsemisaasta jooksul on programm toonud kokku ligi 2500 keelesõpra.

„Kutsume vabatahtlikke taaskord programmi panustama – keeleõppijad ootavad väga võimalust teiega eesti keeles rääkida,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse Keelesõbra programmi juht Ave Landrat. „Senised hooajad on pakkunud mentoritele üksjagu maailma avardavaid kohtumisi ning ka pikaaegseid sõbrasuhteid,“ lisas ta. 
Vabatahtliku eesti keele mentori ülesandeks on suhelda keeleõppijaga eesti keeles erinevatel elulistel teemadel sobivate e-kanalite kaudu või telefoni teel 1−2 korda nädalas kolme kuu jooksul. Eelnev õpetamiskogemus ei ole vajalik.

Oma eelistusi ja võimalusi keeleõppijate toetamiseks saab märkida registreerimisvormi Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel integratsioon.ee/keelesõber. 

Keeleõppe huviliste registreerimisega Keelesõbra programmi alustab sihtasutus 7. veebruaril. 

Tallinna keelemaja juures alustab vilistlaste klubi 

Tallinna keelemaja on käivitamas Vilistlaste klubi programmi, et pakkuda põnevust ja väljakutseid ka kõige aktiivsematele keeleõppijatele. 

„Leiame, et need Tallinna keelemaja kliendid, kelle eesti keele tase on vähemalt B2 tasemele, vajavad midagi enamat, kui klassis õppimine - rääkimisjulgust ja -praktikat,“ selgitab Tallinna eesti keele maja juhataja Margarita Källo. „Seepärast pakume esimest korda eriti aktiivset kõnekeele harjutamise programmi.“

Vilistlaste klubi tegevuste kava välja töötamisse ja praktilisse realiseerimisse panustavad keeleõppijad suurel määral ise: leiavad erinevaid eesti keele harjutamise võimalusi Tallinnas, tutvuvad iseseisvalt erinevate asutuste tegevusega ning tutvustavad kogetut teistele klubi liikmetele. Vahepealsetel klubiliikmete kohtumistel toimuvad grupitöö ja arutelud: tagasiside andmine ja uue projekti etapi planeerimine. 

Seekord said kutse klubi tegevustes osalema eriti aktiivsed Tallinna eesti keele maja õppijad. Tegevuste käivitudes osalejate ring laieneb ning saame kutsuda aktiivse keelepraktika klubisse rohkem osalejaid. 

Liikumisaastal pakume aktiivseid tegevusi nii keeleõppijatele kui ka oma töötajatele

2023. aasta on Eestis liikumisaasta, mille eesmärgiks on tekitada inimestes suuremat huvi liikumisharrastuste ja tervislikumate eluviiside vastu. Keelemajad ja Integratsiooni Sihtasutus annavad selles oma panuse. 

Tallinna eesti keele maja korraldab liikumisaasta puhul sportlike ürituste sarja, kus saab lisaks eesti keele praktiseerimisele kasulikke teadmisi treenimisest, matkamisest, rahvatantsust, joogast jne. Omandatakse teemakohast sõnavara ja saadakse ülevaade Tallinna rohealadest ning tasuta treenimise võimalusest: näiteks käiakse retkel Pirital ja matkal Pääsküla rabas ning tehakse trenni Tondiraba ja Nõmme välijõusaalides. 

Narva keelemaja eestvedamisel toimuvad alates märtsist mitmed keelematkad. Professionaalsete matkajuhtide ja eesti keele õpetajate juhtimisel õpitakse teemakohaseid sõnu, avastatakse põnevaid Ida-Virumaa matkaradu ning saadakse sellega ka mõnus liikumiskoormus.

Integratsiooni Sihtasutuse meeskond on otsustanud ka ise alanud aastal liikumisele rohkem rõhku panna. Üldkoosolekute lõpus tutvustavad meie töötajad oma kolleegidele kordamööda erinevaid liikumisnippe ning jagavad niimoodi inspiratsiooni ja uusi teadmisi.

Ilmunud on tagasipöördujate lugude kogumik „Tagasi tulemised 2022“

Detsembris avaldas  Integratsiooni Sihtasutus värske kogumiku "Tagasi tulemised", mis koondab Eestisse naasmise praktilise info ja tagasitulijate lood. 

Aastas naaseb Eestisse ligi 7000 Eesti juurtega inimest. Kogumikus olevad lood annavad läbilõike tagasi tulijate tegemistest ja kohanemisest, samuti on seal palju praktilist infot uue elu alustamiseks Eestis. Kogumikku saab mugavalt ka veebis sirvida eesti keeles ning saadaval on ka ingliskeelne versioon. 
Neil, kes on hiljuti Eestisse naasnud või plaanivad seda, soovitame kohtuda Integratsiooni Sihtasutuse nõustajatega, et küsida nõu, kus ja kuidas alustada eesti keele õppimist, kuidas leida endale sobiv töö, kuidas leida lapsele koolikoht jms. 
Lisainfot meie teenuste ning vajadusepõhise tagasipöördumistoetuse kohta leiate www.integratsioon.ee/tagasipoordujale.
 

Lõimumispreemiate tseremoonia on järelvaadatav  

16. detsembril tunnustasid Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus silmapaistvaimaid lõimumisvaldkonna arendajaid. Nüüd on võimalik Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud tseremooniat täies mahus järelvaadata siit. 

Lõimumisvaldkonna preemiate väljaandmise eesmärk on tunnustada neid, kes on aidanud kaasa Eestis esindatud kultuuride tutvustamisele, erineva emakeelega inimeste vahel kontaktide loomisele ja koostöö arendamisele ning erinevate kogukondade vahel ühise keele leidmisele.

Lõimumisvaldkonna preemiad pälvisid Jelena Skulskaja, Marju Lauristin, OÜ Shiftworks, Eesti Rahva Muuseum ja Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi filiaali Ukraina kooli vedajad Anu Luure ja Natalja Mjalitsina. Täpsemalt saab lugeda siit.

Saame tuttavaks: uus kommunikatsioonijuht Katja Sepp

Integratsiooni Sihtasutuse meeskonnaga liitus 20. jaanuaril kommunikatsioonijuhina Katja Sepp. 

Pea 15 aastat on ta olnud mitmerahvuseliste suurettevõtete ja ametiasutuste suhtluse eestvedaja. Aastal 2019 on Katja panustanud ka meie sihtasutuse kommunikatsiooni. 

„Suhtlus muudab võimalikuks isegi võimatut. Annan parima, et asjatundliku suhtluse najal avaneksid sihtasutuse meeskonnale, õpilastele ja toetajatele veelgi paremad võimalused leida ühist keelt ning saavutada üheskoos soovitut. Et iga sõna ja tegu viiks meid edasi kõiki ühendavas suunas – Eestis on üha parem elada,” ütles Katja Sepp.

Tule meie meeskonda!

Seoses tegevuste mahu suurenemisega ootab Integratsiooni Sihtasutus oma meeskonda kodanikuõppe valdkonnajuhti, tööturuteenuste valdkonnajuhti ning keeleõpet toetavate tegevuste valdkonnajuhti.

Pakume tööd, millega saad Eesti heaks palju ära teha, andes hoogu eesti keele õppimisele ning ühiskonna sidusamaks muutmisele. Uusi töötajaid ootavad asjatundlikud ja koostööd väärtustavad kolleegid ning töökoht kas Narva või Tallinna südames.

Avatud on mitmeid taotlusvoore   

Aasta esimesel kuul avasime mitmeid taotlusvoore. Avaldusi ootavad taotlusvoorud „Väliseesti kultuuriseltside toetus", “Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetus”, “Lõimumist edendavad kultuuri- ja sporditegevused”, päris uue taotlusvooruna ka “Toetus Ukraina sõjapõgenikest kuni 19-aastastele noortele ukraina keele ja kultuuri säilimiseks”. Läbi aasta on avatud taotlusvoor  „Tagasipöördumistoetuste maksmine“. 
Välja on kuulutatud hange “Eesti keele kursused haridustöötajatele”. 

Info hetkel avatud hangete ja taotlusvoorude kohta on avaldatud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning see uueneb jooksvalt.

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist: integratsioon.ee/kalender.

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või Narva / Tallinna eesti keele maja Facebooki lehel.
 

Sisukord

• Dmitri Moskovtsev: Tegus sügis Integratsiooni Sihtasutuses
• Eesti keele majade tegevus Lääne-Harju ning Lüganuse vallas on saanud täishoo sisse
• Rahvusvaheline lõimumiskonverents keskendus segregatsiooni ennetamisele
• Tule ja testi oma teadmisi kodanikupäeva viktoriinil!
• Esilinastus Narva eesti keele maja keeleõppeprojekti tulemus – mängufilm „Valik“
• Tule ja jaga oma lugu Globalestonian.com lehel! 
• Kodanikulepingu kampaania tõi üle 800 uue avalduse
• Koostöös Nordeaga on sündinud E-Eestit tutvustavate seminaride sari
• Integratsiooni Sihtasutus pälvis kvaliteedimärgise „Austame erinevusi“ 
• Integratsiooni Sihtasutuse meeskonnaga liitus teenuste valdkonnajuht 
• Hanked ja taotlusvoorud 

Dmitri Moskovtsev: Tegus sügis Integratsiooni Sihtasutuses

Vanarahva tarkuse järgi loetakse tibusid sügisel. Integratsiooni Sihtasutuses on sügis alati olnud teguderohke aeg, mil kulmineeruvad mitmed aasta jooksul kestnud projektid, tekib palju uusi algatusi ning alustatakse ettevalmistusi uueks aastaks. Ka sel sügisel saame uhkust tunda paljude oma „tibude“ üle.

•    Meie eesti keele majad on viinud oma tegevused keeleõppijatele lähemale. Lisaks senistele tegevuspiirkondadele pakume nüüd keeleõppe ja suhtluskeele praktika võimalusi ka Lüganuse ja Lääne-Harju valdades.
•    Kutsusime Eesti kodakondsusest huvitatud inimesi osalema kodanikulepingu programmis, kus pakume keeleõpet B1 tasemel ning lisaks põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitusi. Teavituskampaania tõi üle ootuste palju sooviavaldusi ning planeerime uueks aastaks vastavate kursuste läbiviimist. 
•    Tõime meie iga-aastasele konverentsile taaskord kokku rahvusvaheliselt tunnustatud lõimumisvaldkonna teadlased ja eksperdid, kellega vahetasime väärtuslikke teadmisi-kogemusi segregatsiooni uurimisel, ennetamisel ja leevendamisel.
•    Arendasime suhteid Eesti diasporaaga välismaal ning kutsusime eestlasi üle ilma avastama oma Eestit meie globalestonian.com portaali kaudu.
•    Tõime suurtele ekraanidele meie Narva eesti keele maja eestvedamisel ja keeleõppijate osalusel valminud filmi „Valik“, mis on esimene Narvas ja narvakate poolt tehtud täispikk mängufilm. 
•    Novembri lõpus pakume võimalust panna proovile oma teadmised Eesti elu kohta meie traditsioonilises kodanikupäeva e-viktoriinis. Seekord saavad sellest osa võtta ka need inimesed, kes osalevad aktiivselt meie ühiskonnaelus, kuid ei oska veel eesti keelt vabalt. Nemad saavad lahendada viktoriini inglise või vene keeles.
•    Meie tegus aasta päädib lõimumisvaldkonna väljapaistvate tegijate tunnustamisega detsembris, kui võtame aasta jooksul tehtu kokku ning jagame lõimumispreemiad.

Kokkuvõtteid tehes plaanime juba täie hooga nii järgmise kui ka ülejärgmise aasta tegevusi. Kavandame keeleõppe ning sidusust toetavate projektide ja taotlusvoorude detaile, korrastame teenuste paketti ning kindlasti oleme valmis pakkuma palju uut ja põnevat meie sihtrühmadele. 

Eesti keele majade tegevus Lääne-Harju ning Lüganuse vallas on saanud täishoo sisse

Lõppeval aastal on Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majad teinud jõupingutusi oma tegevuse viimiseks sihtrühmale lähemale. Nii pakuvadki Narva eesti keele maja Lüganuse vallas ning Tallinna eesti keele maja Lääne-Harju vallas eesti keele ja kultuuri õpet kohapeal. Suhtluskeele õpe viiakse läbi eesti keeles ja aktiivõppemeetodeid kasutades.

Lääne-Harju vallas pakutakse oktoobrist detsembrini A2-C1 taseme eesti keele kursusi kokku 160-le inimesele ning lisaks kultuuriõpet veel 90-le eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanule. Õpe viiakse läbi kas Paldiskis või veebis. Kursuse kestvus on 120 akadeemilist tundi, mis sisaldab keeleõpet ja lisaks mitteformaalset õpet kultuuriasutuste külastuste või muude vabaaja ürituste näol. Kursuste grupid komplekteeriti meie piirkondliku koordinaatori ja koolitaja ImmiSchool koostöös. 

Kultuuriõppe tegevused toetavad keeleõpet ja võimaldavad keele praktiseerimist keelekeskkonnas ja tutvumist Eesti kultuuriruumiga. Lääne-Harju valla elanikele pakutav kultuuriõpe koosneb kolmest õppekäigust, kus tutvutakse Forseliuse sünnikodu ja eestikeelse kooli ajalooga, Padise kloostri ja Eesti vanema ajalooga ning Arvo Pärdi keskuse ning loominguga. Kultuuriõppe grupid komplekteeriti koolitaja ja eesti keele maja piirkondliku koordinaatori koostöös eeskätt Lääne-Harjumaa keelekursustel õppijaist ning teises järjekorras Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduses registreerunuist. 

Lüganuse vallas algavad eesti keele kursused ja kultuuriõpe detsembris-jaanuaris. Kokku ootame eesti keele A2-C1 taseme kursustele 320 täiskasvanut. Koostöös koolituspartneriga Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ pakutakse kontaktõpet Lüganusel, Jõhvis, Kiviõlis, Sillamäel ja Ahtmes, lisaks pakutakse õpet ka veebikursuse vormis. 

Lüganuse valla kultuuriõppe programm viib osalejad kolme suunda tutvustades Kohtla-Järve, Narva ja Iisaku ning Avinurme ja Tudulinna vaatamisväärusi ja kultuurilugu. Näiteks külastatakse Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi, Purtse kindluselamut, Ontika pankrannikut, Oru parki Toilas, Narva muuseumi, Sinimäe sõjaajaloo muuseumi, Avinurme koduloomuuseumi ja paljusid teisi erilise looga kohti. Registreerumine Lüganuse keeleõppe ja kultuuritegevustesse algas piirkondliku koordinaatori ja Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse kaudu 22. novembrist.

Lisaks uutele tegevustele korraldavad Narva ja Tallinna eesti keele majad erinevaid tasuta keelepraktika üritusi terves oma tegevuspiirkonnas – Narvas, Sillamäel, Kiviõlis, Tallinnas, Paldiskis, Pärnus – aga ka veebis. Suhtluskeelt saab praktiseerida näiteks lastevanemate klubis, raamatukogureedetel, filmiõhtutel, jututubades, keeleõppe trennis või mängude õhtutel veebis. Tutvu nende kõigiga meie veebikalendris ja registreeru varakult!

Lõimumiskonverents keskendus segregatsiooni ennetamisele

Integratsiooni Sihtasutus korraldas 10.-11. novembril Tallinnas Kultuurikatlas rahvusvahelise lõimumiskonverentsi „Kokku või lahku: kesktee otsingul“. Konverents tõi kokku rahvusvaheliselt tunnustatud eksperte Soomest, Suurbritanniast, Saksamaalt, Hollandist, Belgiast, Iirimaalt ja Eestist. 

Päeva alustas meie Narva eesti keele maja tandemkoor, konverentsi avas OSCE rahvusvähemuste ülemvolinik suursaadik Kairat Abdrakhmanov ning juhatasid sisse kultuuriminister Piret Hartman ja Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev.

Konverentsi kavas olid ettekanded ja arutelupaneelid, kus valdkonna eksperdid, teadlased, poliitikakujundajad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad analüüsisid segregatsiooni protsesse ning segregatsiooni võimalikke ohtusid ja tagajärgi. 

Ene Hioni Fond kuulutas laval välja oma aastastipendiumi laureaadi, kelleks on Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi Räägu Ukraina kooli rajaja Natalja Mjalitsina, üks meie konverentsi esinejatest. Üllatus oli suur ja siiras. Palju-palju õnne ja aitäh mitmekultuurilisust arvestava kodanikuühiskonna järjekindla kujundamise eest!

Konverents lõppes väitlusega Eesti poliitikute vahel, kus Jürgen Ligi, Maria Jufereva-Skuratovski, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Eduard Odinets, Aleksei Jašin ja Jaak Valge arutlesid segregatsiooni üle Eesti hariduses ja pakkusid välja võimalikke lahendusi koolisüsteemi ühtsemaks muutmiseks. Hoogsat väitlust juhtis ERR ajakirjanik Jüri Nikolajev.
Ettekandeid saab järelvaadata siin, fotojäädvustusi näeb siit.

Tule ja testi oma teadmisi kodanikupäeva viktoriinil!

5. detsembrini saab osaleda iga-aastases Integratsiooni Sihtasutuse e-viktoriinis, mis on pühendatud 26. novembril tähistatavale kodanikupäevale. Viktoriin toimub Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel ning keskendub põnevatele faktidele, sündmustele ja elule Eestis.

Kutsume kõiki soovijaid panema proovile oma teadmisi Eesti ühiskonnaelu, riikluse ning  kodanikuõiguste ja -kohustuste teemadel. Viktoriin pakub kindlasti võimalusi ka silmaringi avardamiseks, kuna vastuseid saab otsida ka internetist. Viktoriini viime me läbi juba kahekümnendat korda. Juubeli puhul oleme valikusse lisanud ka varasemate aastate põnevamad küsimused, kus lisaks teadmistele tuleb rakendada ka leidlikkust, loogilist tuletusoskust ja huumorimeelt.
Viktoriini saab lahendada eesti, inglise ja vene keeles Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel.

Viktoriin koosneb 50 küsimusest. Küsimustele vastamiseks on kokku 60 minutit. Kümme parima tulemuse saanud viktoriinis osalejat saavad detsembris Integratsiooni Sihtasutuse auhinna.

Kodanikupäeva internetipõhist viktoriini korraldab Integratsiooni Sihtasutus alates 2003. aastast ehk tänavu 20. korda. Kodanikupäeva e-viktoriini korraldamist toetab Kultuuriministeerium.

Esilinastus Narva eesti keele maja keeleõppijate osalusel valminud mängufilm

Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja eestvedamisel valminud film „Valik“ esilinastus pidulikult 12. novembril toimuval PÖFFi erifestivali KinoFF avatseremoonial Kohtla-Järvel. 

Film on Narva eesti keele maja filmiakadeemia keeleõppe- ja lõimumisprojekti tulemuseks ning on esimene Narvas ja narvakate poolt loodud professionaalne täispikk mängufilm. Esilinastuse järel jõuab film linale Apollo kinodes erinevates Eesti linnades. 

2022. aasta kevadel käivitas Narva eesti keele maja filmiakadeemia projekti, milles said 38 eesti keele õppijat oma keeleoskust uudsel moel lihvida, saades uusi teadmisi filmikunsti alalt ja õppides näitlemist. Õppejõududeks olid Eesti teatri- ja filmimaailmas end tõestanud professionaalid. Pärast filmiakadeemia lõpueksamit selgusid 10 parimat, kes said rolli mängufilmis „Valik“. 

„Eesti keele majade eesmärk on pakkuda keeleõppijatele eestikeelset keskkonda, kus saab õppida ja harjutada suhtluskeelt mitte ainult traditsioonilistel kursustel, vaid ka mitteformaalse õppe kaudu – õppides keelt ja tutvudes eesti kultuuriga läbi erinevate ühiste tegevuste,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja juhataja Anna Farafonova. Filmi loomingulises meeskonnas lõid kaasa nii professionaalid kui ka eesti keele õpetajad ja keeleõppijad. Filmi loomist toetas Viru Filmifond.

Idee autorid ja stsenaristid on Narva eesti keele maja õpetaja Julia Viirsalu ja Kultuuriministeeriumi nõunik Krismar Rosin. Filmi aitasid üles võtta kohalikud filmitegijad: režissöör Jelena Pazilina, helilooja ja helirežissöör Dmitri Piibe, operaator ja montaažirežissöör Sofja Kostenkova, kunstnik Tatjana Sonina, valgusmeister Aleksei Zemskov, grimmikunstnik Signe Viilop, produtsent Julia Viirsalu ja administratiivdirektorina Narva eesti keele maja juht Anna Farafonova. Peategelase rollis astub üles Anastasiia Pylaeva, lisaks temale mängivad filmis Tanel Saar, Aleksandr Zhilenko, Gerhard Saks, Marina Malova ning Narva eesti keele maja filmiakadeemia lõpetanud inimesed. 

Mängufilmi „Valik“ süžee põhineb 90ndate lõpu reaalsetel sündmustel ning räägib noorest piirivalvurist, kes peab valima armastuse ja seaduse vahel. 

Film linastub suurtel ekraanidel alates 27. novembrist. Seansid toimuvad Narvas, Jõhvis, Pärnus ja Tallinnas. Lisainfot, treilerit ja muud visuaalselt materjali filmi kohta saab lehelt integratsioon.ee/valik.

Tule ja jaga oma lugu Globalestonian.com lehel! 

Integratsiooni Sihtasutus koostöös Välisministeeriumiga käivitas kampaania, millega tutvustatakse infovärava Globalestonian.com võimalusi ja kutsutakse leidma eestlaste kogukondi ning sisu loomises kaasa lööma. 

Värskenduskuuri läbinud lehel on nüüd rubriik „Eestlaste lood“, kuhu iga välismaal elav või tagasipöördunud eestlane saab saata oma loo julgustamaks ja inspireerimaks teisi eestlasi maailma avara pilguga vaatama. 

Lisaks saab portaalis lugeda ja tellida üleilmse eestluse uudiskirja. Uudiskiri ilmub kord kuus nii eesti- kui ingliskeelsena ning kajastab olulisimaid Eesti ja väliseesti kogukondade uudiseid, saabuvaid sündmusi ning asjakohaseid stipendiume-taotlusvoore. 

Kodanikulepingu kampaania tõi üle 800 uue avalduse

Integratsiooni Sihtasutuse poolt oktoobris läbi viidud teavituskampaania oli tänu aktiivsemale huvile tänavu eriti edukas ja tõi tavapärasest suurema hulga kodanikulepingu sõlmimise avaldusi.  

Juba 2019. aastast pakub riik tasuta eesti keele õpet neile, kes soovivad saada Eesti kodanikuks. Programmis on võimalik õppida eesti keelt kuni B1 tasemeeksami sooritamiseni. Lisaks hüvitab riik iga keeletaseme kohta kuni 20 päeva tasustamata õppepuhkust, mis võimaldab keeleõppele pühenduda ja näiteks tasemeeksamiteks põhjalikumalt valmistuda. Programmi ja keeleõppe tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda siit. Tänaseks on keeleõpet alustanud üle tuhande inimese, neist u 300 on jõudnud Eesti kodakondsuseni. 

Oktoobris viis Integratsioon Sihtasutus läbi teavituskampaania programmi tutvustamiseks. Riik on igal aastal vähemalt korra programmi laiemalt tutvustanud, kuid sel aastal on inimeste huvi kasvanud ja sihtasutusse on laekunud ühe kuuga üle 800 uue avalduse. Pidime nii suure arvu registreerunute nõustamiseks koondama majasiseseid lisajõude.

Keeleõppega alustamiseks tuleb eelnevalt riigiga sõlmida leping, et keeleõppe teekond saaks uuel aastal alata. Koos keeleõppega pakume kodakondsuse seaduse ja põhiseaduse tundmise eksamiks ettevalmistavat kursust ning nõu ja tuge Eesti kodanikuks saamise protsessis. Eesti kodanikuks on võimalik saada vaid kuue sammuga.

Koostöös Nordeaga on sündinud e-Eestit tutvustavate seminaride sari 

Nordea Grupi finantsspetsialistidest vabatahtlikud korraldavad Integratsiooni Sihtasutusega koostöös sõjapõgenike toetamiseks seminarisarja „E-Eesti, e-teenused ja finantspettuste ennetamine" hõlbustades sellega nende Eestis kohanemist ja aidates ära tunda võimalikke finantspettusi.

Järgmine seminar leiab aset 13. detsembril Integratsiooni Sihtasutuse Tallinna eesti keele majas kell 18-20. Rohkem infot leiad siit.

Seminarid sündisid Nordea Grupi algatuse „Community engagement programme for supporting refugees“ raames. Integratsiooni Sihtasutus on andnud sisulise panuse uussisserändajate vajaduste mõtestamisel antud projekti raames ning kommunikatsiooniabi sihtgrupini jõudmiseks.

Esimesed üritused toimusid 21. oktoobril Tallinna eesti keele maja ruumides ja 16. novembril veebis. Osalejate tagasiside põhjal saime kinnitust algatuse vajalikkusest.

Integratsiooni Sihtasutus pälvis kvaliteedimärgise „Austame erinevusi“ 

„Austame erinevusi“ on märgis tööandjale, kes peab lugu võrdsest kohtlemisest ja kaasavast organisatsioonikultuurist ning kelle sisuline töö mitmekesisuse juhtimisel on eeskujuks ka teistele.

Kati Ambo-Vaher, Integratsiooni Sihtasutuse administratiivdirektor ja üks märgise taotlemise eestvedajatest: „Oma valdkonna kompetentsikeskusena on meil võimalik olla iga kliendi ja koostööpartneri jaoks parim üksnes siis, kui väärtustame asutuse siseselt mitmekesisust ning erinevusi.“

Märgise saamine näitab organisatsiooni pühendumist mitmekesisuse toetamisele ning seeläbi ka parema töökeskkonna ja ühiskonna loomisele. Märgist “Austame erinevusi” annab välja Eesti Inimõiguste Keskus ja selle on ellu kutsunud sotsiaalministeerium.

Integratsiooni Sihtasutuse meeskonnaga liitus teenuste valdkonna juht 

Integratsiooni Sihtasutuse meeskonnas alustas teenuste valdkonna juhina tööd Viola Läänerand-Moisto.

Teenuste valdkonna juhi töö sisuks on kujundada olemasolevatest lõimumist toetavatest teenustest senisest veelgi kasutajasõbralikum tervik ning panustada tulevikuteenuste arendamisse ja käimalükkamissse. 

Violale on südamelähedane inimeste heaolu toetamine, seda nii oma töö kui ka vabatahtliku tegevuse kaudu. Viimastel aastatel töötas ta Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonnas laste ja perede heaoluga seotud teemade kallal, olles üks riikliku lastekaitse üksuse ja sellega seotud teenuste käivitajatest.

Avatud on mitmeid hankeid ja taotlusvoore

Novembris ootame pakkumisi hangetele „Eesti keele kursused (eesti keeles) täiskasvanutele 2023“, „Eesti keele A1-tasemel õpe ajutise kaitse saajatele III“ ning „Eesti keele koolitusteenuse tellimine“.      
                        
Lisaks kuulutame detsembris välja hanke „Eesti kultuuriruumi tutvustamine Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele 2023“. 

Info hetkel avatud hangete ja taotlusvoorude kohta on avaldatud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning see uueneb jooksvalt.
 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist: integratsioon.ee/kalender.
 

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.