INTEGRATSIOONI SIHTASUTUSE UUDISKIRI
Sisukord:
Irene Käosaar: oleme olnud õigel teel ja oleme suutnud maailma muuta
Tallinna eesti keele maja uus juhataja on Hedvig Evert
Integratsiooni Sihtasutuse algatus ühendas 885 eesti keele sõpra üle maailma
Mais registreerus tasuta eesti keele veebikursustele 1472 inimest
Registreerimine eesti keele ja kultuuri tundmise klubidesse on taas avatud
Integratsiooni Sihtasutus ootab osalejaid põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitustele
Keelekohvikud on taas avanud uksed
Sel aastal toimub kaheksa pereõppe vahetust noortele
Maist saab esitada taotlusi lõimumispreemiate saamiseks
Räpiooper “KARMA” – ainulaadne keeleõppe projekt
Avatud hanked ja taotlusvoorud
Irene Käosaar: oleme olnud õigel teel ja oleme suutnud maailma muuta
Aprillis otsustas Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu pikendada sihtasutuse juhataja Irene Käosaare lepingut järgmiseks perioodiks. Irene Käosaar juhib Integratsiooni Sihtasutust 1. septembrist 2017. Palusime Irene Käosaarel heita pilku viimase kolme aasta jooksul tehtule ja tutvustada tulevikuplaane.
Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama algusest… ehk siis septembrist 2017, kui asusin tööle Integratsiooni Sihtasutuse juhina. Toona paiknesime Ülemiste linnakus ja meil oli kolm nõustajat Narvas, kokku oli meid 21. Ajad olid sihtasutuse jaoks segased – nõukogu oli vastu võtnud otsuse kolida asutus Narva, kuid reaalseid samme selleks ei oldud veel astutud. Õhus oli eesti keele majade loomise ideed, kuid kas need tegelikult tulevad ja kui tulevad, siis kas Integratsiooni Sihtasutuse koosseisu, seda ei teadnud keegi. Kollektiiv oli veidi ärevuses ja teadmatuses, partnerid äraootavas seisundis.
Esimest korda asusin sihtasutusse tööle 2000. aastal, kui toonane sihtasutuse laia pildi ja selge visiooniga juht, Mati Luik, keelekümblusprogrammi oma hõlma alla võttis. Sihtasutus oli loodud mõned aastad enne seda, 1998.aastal. Nende seitsme sihtasutuses töötatud aasta jooksul tegi sihtasutus tähelennu, olles toonase, veel alles väga kujunemisjärgus, lõimumispoliitika lipulaev. Just sealt algasid tasuta eesti keele kursused täiskasvanutele, uuendatud metoodika ja õppevara arendus eesti keele õppeks vene õppekeelega koolides, rahvuskultuuriseltsidega töö ja nende eneseväärikuse toetamine, erinevad lõimumist toetavate projektide eestvedamine ning rahvusvahelise kogemuse Eestisse toomine, keelekümblusmetoodika arendus siis ikka ka siia juurde. Hiljem, Haridus- ja Teadusministeeriumis töötades, olin 10 aastat INSA ühe toonase suurima rahastaja kontaktisik, nõukogu liige ja lõimumispoliitika kujundamise juhtrühmade liige. Seega, sihtasutus oli minu elus olulist rolli mänginud juba üle 20 aasta.
Tagasi tulles 2017. aastasse, kui kandideerisin selle asutuse juhiks nägin vaimusilmas sihtasutuse taas-tähelendu. Minu eesmärk oli, et sellest asutusest saaks taas valdkonna arvamusliider, eestvedaja, poliitikakujundajate partner ja lõimumisvaldkonna tegijate hooliv ja professionaalne toetaja. Minu eesmärk oli, et selle kõige juures töötaksid selles asutuses inimesed, kellel silm särab, kes on motiveeritud meie valdkonda panustama ja kes on omavahel igapäevaselt hoolivad kolleegid.
Seda, kas olen eesmärgid täitnud, saavad ennekõike öelda sihtasutuse töötajad ja partnerid, kuid usun, et nõukogu usaldus oli tunnustus meile kõigile, kogu integratsiooni sihtasutuse kollektiivile, et oleme olnud õigel teel. Parafraseerides Hando Runnelit, oleme suutnud maailma muuta – mitte palju küll, kuid täpselt meie endi jagu… Tänan selle tunnustuse ja usalduse eest!
Mis siis muutunud on nende kolme aastaga? Integratsiooni Sihtasutuse peakontor asub kaunis uues keskkonnas Narvas, Linda 2 uuenenud hoones. Tallinnas oleme kolinud Rävala puisteele – küsisime meie õppijate ja partnerite käest, kus peaks asuma Tallinna eesti keele maja ning just sellest tagasisidest lähtudes valisime uue Tallinna kodu. On avatud kaks eesti keele maja, Narvas ja Tallinnas, millel on rakukesed Sillamäel, Kohtla-Järvel, Tartus ja Pärnus. Sihtasutuses töötab ligi 40 inimest ja minu jaoks oli üheks hinnanguks, kuidas kollektiivil läheb ja mis seisus ta on, eriolukorras toimetulek, näitab ju sageli just kriisis toimetulek tegelikku pilti. Kiirus ja professionaalsus, kuidas tegevused vastavalt olukorrale ümber mängiti, see hoolimine ja kokkuhoidmine, kuidas üksteist toetati – see on pisarateni liigutav, võtan mütsi maha kõigi oma kolleegide ees.
Kuidas edasi – kolm aastat on olnud pidevat ehitamist, pidevalt käised üles kääritud ja kas siis sisulisel või tehnilisel ehitusel. Järgmiste aastate eesmärk on meie tegevustega veelgi edasi jõuda, veelgi rohkem inimesi kaasata, kokku viia, tegijaid toetada – keele- ja kultuuriõpet pakkuda, eesti keelest erineva emakeelega inimesi Eesti kultuuriruumi tuua ja eesti emakeelega inimestele anda võimalust märgata ja hinnata seda kultuurilist mitmekesisust, mis meie ümber igapäevaselt on ning märgata selles rikkust. Nõukogu kinnitas aprilli lõpus meie uue strateegia aastateks 2020-2025 – selle üheks märksõnaks on kvaliteet. Tahame olla veelgi selgemalt ühiskonnas kohal ning panustada just nende tegevustega, kus mõju ühiskonna sidususe suurendamisse on suurim.
Tallinna eesti keele maja uus juhataja on Hedvig Evert
Mai alguses asus tiheda konkursi tulemusena Integratsiooni Sihtasutuse Tallinna eesti keele maja juhatajana tööle Hedvig Evert.
„Mul on väga hea meel, et Hedvig Evert on liitumas meie tegusa meeskonnaga. Hedvigi senised töökogemused ja taust annavad hea aluse eesti keele maja töö edukaks juhtimiseks ning arendamiseks. Oleme õppinud ka eriolukorras, et üks suuremaid ootusi meile ühiskonna poolt on olla paindlik ning lähtuda õppija reaalsetest vajadustest erinevates olukordades. Usun, et Hedvig on just see inimene, kes aitab meil seda sihti silme ees hoida ja veelgi paremad olla,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.
Hedvig Evert töötas enne Integratsiooni Sihtasutuse meeskonnaga ühinemist Tallinna Õpetajate Majas õpetajate koolitusjuhina. Varasemalt oli ta ettevõtjana läbi viinud juhtimis- ja õpetajakoolitusi, töötanud prantsuse keele eraõpetaja ning prantsuse keele õpetaja, gümnaasiumi klassijuhendaja ning humanitaaria aineosakonna juhatajana Tallina Inglise Kolledžis.
Hedvig Evert on omandanud Tallinna Ülikoolis magistrikraadi prantsuse filoloogias ning organisatsioonikäitumises spetsialiseerumisega loovmeeskondade juhtimisele. Lisaks on tal omandatud prantsuse keele pedagoogika magistrikraad Roueni Ülikoolis Prantsusmaal. Hedvig Evert on läbinud mitmeid täiendkoolitusi ettevõtluse, loovuse ja keeleõppe valdkondades.
„Olles ise mõnda aega elanud nii Pariisis kui Brüsselis, tean, mida tähendab teistsuguse keele- ja kultuuriruumiga kohanemine ja selles orienteerumine. Tänapäeva Eesti piirid ei ole enam ammu vaid maismaad pidi mõõdetavad, vaid meie kultuuriruumis elavad ja töötavad igapäevaselt paljud teiste maade ja kultuuride inimesed nii füüsiliselt kui e-residentidena. Tallinna eesti keele maja juhatajana soovin anda oma panuse, et tänu meie maja mitmekesisele keeleõppele tunneksid inimesed end meie ühiskonnas koduselt ja iseloomustaksid meie riiki sõnadega - avatud, sõbralik ja lahke,“ ütles Tallinna eesti keele maja juhataja Hedvig Evert.
Integratsiooni Sihtasutus on täiskasvanute keeleõpet viinud läbi 1998. aastast ja teeb seda nii oma eesti keele õpetajate kui ka partnerite kaasabil. Alates 2018. aastast tegutsevad sihtasutuse juures eesti keele majad Tallinnas ja Narvas, et pakkuda laiemalt eesti keele õppimise ja kasutamise võimalusi ning õppijaile vajalikku keelekeskkonda. Eesti keele majades pakutavad keeleõpe ja nõustamisteenused on kõigile tasuta.
Integratsiooni Sihtasutuse algatus ühendas 885 eesti keele sõpra üle maailma
20. märtsist 19. maini kestnud Integratsiooni Sihtasutuse algatatud vabatahtlike keelesõprade projekt ühendas 885 inimest üle maailma eesti keele õppimise ja harjutamise eesmärgil. Projekti raames aitasid 410 vabatahtlikku mentorit 475 eesti keele õppijal kõnekeelt harjutada, vesteldes nendega mõned korrad nädalas e-kanalite kaudu erinevatel elulistel teemadel eesti keeles.
„Eriolukorra tõttu jäid meie eesti keele majades suhtluskeele harjutamiseks seni regulaarselt toimunud üritused ära ja otsustasime kaasata vabatahtlikke eesti keele mentoreid, et pakkuda keeleõppijatele nendega e-kanalites eesti keeles suhtlemise võimalust. Sotsiaalmeedia kaudu tehtud üleskutse peale reageeris üle ootuste palju tublisid inimesi, kes viimase kahe kuu jooksul aitasid eesti keelt õppida soovijatel suhtluskeelt harjutada ja keelebarjäärist üle saada,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.
Mentorite ülesandeks oli suhelda keeleõppijatega eesti keeles erinevatel elulistel teemadel e-kanalite kaudu mõned korrad nädalas. Mõned mentorid aitasid keelt praktiseerida mitmel keeleõppijal. Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade õpetajad ja projekti kaasatud eesti keele metoodikud juhendasid mentoreid, pakkudes lühikoolitusi ja soovitades õppematerjale. Mentorid vahetasid aktiivselt omavahel infot ja kogemusi keeleõppijatele abistamisel.
„Leidsin projekti läbi eesti keele maja Facebooki postituse ning ruttasin end kirja panema. Mulle leiti ideaalne, ühiste huvidega keelesõber, kellega rääkisime muusikast, filmidest, teatrist ning elust Eestis ja Venemaal, mis on mu keelesõbra sünnimaa. Keelesõbra projekt pani tõsiselt proovile minu tavaliselt tagasihoidliku ning introvertse natuuri ning sundis avanema. Olen ülimalt tänulik, et sain projektist osa võtta, sest lisaks keelesõbrale õppisin ka ennast paremini tundma,“ ütles üks vabatahtlikke mentoreid Kelli Männik.
Mitmed keeleõppijad on saatnud Integratsiooni Sihtasutusele tänusõnu projekti algatamise eest, kuid kõige rohkem ollakse tänulikud just vabatahtlikele mentoritele, kes leidsid aega keeleõppijate juhendamiseks. „Mu keelesõber Kelli oli alati valmis minuga rääkima, kuigi mu keeletase on vaid A2-B1. Ma imetlen tema kannatlikkust, sest see pole üldse lihtne ülesanne vestelda täiskasvanuga nii nagu sa räägiksid lapsega. Ta jagas minuga oma teadmisi eesti muusikast ja ma sain teada palju uut,“ ütles Kelli Männiku keelesõber Katerina Bogdanova.
„Meie jaoks on kõige tähtsam projekti tulemus see, et erinevad inimesed Eestis ja mujal maailmas on õppinud üksteist paremini tundma, leidnud ühise keele, avastanud palju ühist vaatamata erinevustele ning koos aidanud kaasa eesti keele levimisele ja kasutamisele. Keeleõppijate tagasiside põhjal on nad kahe kuu jooksul kestnud elava suhtluse tulemusena saanud kõvasti innustust ja julgust juurde, et eesti keeles rohkem rääkida ja seda edasi õppida. Mentorite sõnul on osalemine projektis avardanud nende silmaringi ja aidanud erinevate Eestis elavate inimeste kultuuridega tutvust teha. Oleme kõigile vabatahtlikele väga tänulikud ning jätkame kindlasti koostööd ka tulevikus,“ lisas Irene Käosaar.
Enamus mentoreid olid Eestist, kuid neile lisaks ühines projektiga eestlasi veel 20 riigist üle maailma: Rootsist, Belgiast, Hollandist, Rumeeniast, Prantsusmaalt, Itaaliast, Hispaaniast, Portugalist, Šveitsist, Luksemburgist, Tšehhist, Ungarist, Venemaalt, Inglismaalt, Iirimaalt, Indoneesiast, Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Kolumbiast, Ugandast. Keeleõppijad olid valdavalt Eesti elanikud, üksikud eesti keele huvilised asusid Soomes ja Venemaal.
Kõik mentorid panustasid projekti vabatahtlikult, keeleõppijad ühinesid algatusega avaliku registreerimise alusel.
Vabatahtlikke, kes on valmis Integratsiooni Sihtasutusega koostööd jätkama, kaasatakse ka edaspidi erinevatesse keeleõppe ja lõimumisega seotud projektidesse.
Mais registreerus tasuta eesti keele veebikursustele 1472 inimest
Mais toimus esmakordselt registreerimine Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele veebikursustele. Kokku on 92 kursusele A1, A2, B1, B2 ja C1 tasemel registreerunud 1472 täiskasvanut. Järgmine võimalus kursustele registreerumiseks avaneb augustis, kui Integratsiooni Sihtasutus pakub veel üle 2500 õppekoha.
Esimene veebikursus algas 7. mail ja viimane algab 3. juulil. Enamus kursusi lõppeb sügiseks. Veebikursustel osalemine eeldab õppijatelt interneti kasutamise võimalust ja arvuti või nutiseadme olemasolu. Iga koolitaja on välja valinud õppeks sobiva veebikeskkonna ja juhendab kursustele registreerunuid selle kasutamise osas.
Lisaks veebipõhisele registreerimisele on tasuta eesti keele kursustele võimalik pääseda ka läbides nõustamise. Nõustamise tulemusena registreeritakse inimese soovid ja võimalused ning hiljem kutsutakse õppima kas Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade või sobiva koolituspakkuja juurde. Nõustamise läbinud inimesed ei pea enam eesti keele kursustele pääsemiseks ennast eraldi registreerima.
Nõustamisele registreerimiseks tuleb võtta ühendust Integratsiooni Sihtasutus eesti keele majade nõustajatega e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999.
Täiskasvanute tasuta eesti keele õpet rahastab Kultuuriministeerium.
Registreerimine eesti keele ja kultuuri tundmise klubidesse on taas avatud
Sel aastal korraldab Integratsiooni Sihtasutus üle Eesti 24 eesti keele ja kultuuri tundmise klubi, et pakkuda Eestis elavatele eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele inimestele võimalusi suhtluskeele praktiseerimiseks ja Eesti kultuuriga tutvumiseks. Klubid on mõeldud eelkõige neile, kes juba oskavad eesti keelt kesk- või kõrgtasemel, kuid vajavad täiendavat harjutamist ja julgustust, et vabamalt eesti keeles rääkida.
Klubides saavad osaleda täiskasvanud alates 18. eluaastast, kes on sooritanud eesti keele tasemeeksami B2- või C1-tasemel või kesk- või kõrgtasemel (vt keeleseaduse §39) ning saavad seda tõendada riikliku tasemeeksami sooritamise tunnistusega. Klubides saavad osaleda ka need, kes on osalenud Integratsiooni Sihtasutuse poolt korraldatud eesti keele B2- või C1-taseme kursusel.
„Klubid sobivad hästi just neile, kes tahavad keelt harjutada, et paremini osata B2- või C1-tasemel eesti keeles rääkida või valmistuda ette B2- või C1-taseme eksami suuliseks osaks,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi. „Need inimesed, kes on varem juba olnud klubi liikmed, saavad tulla klubisse külaliseks. Selleks peab samuti klubisse registreeruma ja korraldajatega läbi rääkima. Igas klubis võib osaleda kuni kaks klubi külalist,“ selgitas Tondi.
Avatavate klubide nimekiri uueneb pidevalt ning klubides osalemiseks saab registreeruda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel www.integratsioon.ee/eesti-keele-klubid.
Atlasnet MTÜ korraldatud klubi liikme Irina sõnul on klubis osalemine andnud talle julguse eesti keele igapäevaseks kasutamiseks. „Meeldis väga, et klubi kohtumised olid erinevad, igal kohtumisel oli uus teema ja ka see, et eestvedajad jälgisid eesti keele kasutust. See hoidis vaos ja sundis rääkima eesti keelt. Eriti meeldisid mulle õppekäigud, laulude laulmine, eestikeelsete filmide vaatamine ja nende arutelu. Kui varem kartsin eesti keelt kasutada, siis nüüd teen seda hea meelega, ei karda enam rääkida tööl klientidega. Hakkasin vaatama ETV uudiseid ja Pealtnägijat. Tean nüüd palju asju Eesti kultuurist ja räägin oma pereliikmetele ja sõpradele sellest, millest sain ise teada. Planeerin järgmise puhkuse veeta reisides mööda Eestit,” ütles Irina.
Narvas ja Tallinnas korraldab klubisid MTÜ Atlasnet, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Jõhvi piirkonnas Mitteldorf OÜ ning Eesti teistes suuremates linnades, sh Tartus, Pärnus, Valgas, Haapsalus ja Paides Change Partners OÜ.
Integratsiooni Sihtasutus toetab eesti keele ja kultuuri tundmise klubide tegevust Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“.
Integratsiooni Sihtasutus ootab osalejaid põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitustele
Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitustele on oodatud kõik eesti keelest erineva emakeele ja eesti kultuurist erineva kultuuriga vähemalt 18-aastased vähelõimunud püsielanikud ja uussisserändajad. Koolituse kestus on 18 akadeemilist tundi.
Selleks aastaks on koolitused planeeritud järgmiselt:
- 29.-30.08.2020 Tallinnas
- 12.-13.09.2020 Tallinnas
- 17.-18.10.2020 Tallinnas
- 17.-18.10.2020 Jõhvis
- 7.-8.11.2020 Tallinnas
- 7.-8.11.2020 Tartus
- 5.-6.12.2020 Tallinnas
- 5.-6.12.2020 Jõhvis
Koolituste korraldaja on Paurman & Partnerid Õigusbüroo OÜ. Koolitustele saab registreeruda aadressil www.kodanik.net.
Koolitust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“.
Keelekohvikud on taas avanud uksed
Märtsis käivitunud keelekohvikute tegevus katkes eriolukorra ajal, kuid nüüd avavad keelekohvikud taas järk-järgult oma uksed keeleõppijatele. Suve läbi on soovijatel võimalik keelekohvikutes keelt harjutamas käia, uued kohtumisajad planeeritakse ka sügisesse.
„Keelekohvikud sobivad neile keeleõppijaile, kes soovivad kasvatada endas julgust ja enesekindlust eesti keeles suhtlemisel või kel soov analüüsida oma keeleõppimise viise. Keelekohvikus osalejad ei kirjuta, ei tee harjutusi ega loe tekste. Kogu tähelepanu on rääkimisel. Keelekohvikud on hea võimalus päevarutiinist välja murda ning harjutada eesti keelt mõnusas õhkkonnas väljaspool klassiruumi ja saada tuge oma eesti keele õpingutes,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse vanemnõustaja Kätlin Kõverik.
Tutvuda keelekohvikute toimumise ajakavaga ja täita osaleja ankeeti saab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel https://integratsioon.ee/eesti-keele-kohvikud. Keelekohvikute ajakava täieneb jooksvalt.
Keelekohvikus keskendutakse rääkimisele ja kõnest arusaamisele, arutatakse igapäevaelus ette tulevaid olukordi ja teemasid ning tutvustatakse erinevaid keele õppimise võimalusi. Käsitlevateks teemadeks on näiteks enesetutvustus, töö otsimine, enesetäiendamine, kolleegidega suhtlemine, reisimine, harrastused, tähtpäevade ja sündmuste tähistamine, samuti erinevad olmeküsimused, näiteks arsti ning ametniku vastuvõtul käimine. Keelekohviku formaat sobib suurepäraselt neile, kel iganädalaselt regulaarne keeleõppes osalemine on keeruline, kuid koos keelekohvikutes aeg-ajalt osalemisega on võimalik iseseisvalt eesti keele oskust parandada.
Keelekohvikud toimuvad aastaringselt üle Eesti: Tallinnas, Keilas, Maardus, Paldiskis, Jõhvis, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Narvas, Narva-Jõesuus, Püssis, Sillamäel, Tapal, Haapsalus, Pärnus, Tartus ja Valgas.
Keelekohvikus osalemine on tasuta.
Integratsiooni Sihtasutus korraldab keelekohvikuid Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“.
Sel aastal toimub kaheksa pereõppe vahetust noortele
Integratsiooni Sihtasutus pakub sel aastal pereõpet 106 Eestis elavale eesti keelest erineva emakeelega noorele vanuses 7-19 eluaastat. Eestikeelses peres kümme päeva elades saavad noored lähemalt tutvuda eesti kultuuriga, külastada põnevaid kohti, praktiseerida eesti keelt ning luua kontakte eesti keelt emakeelena kõnelevate samaealiste noortega.
Pereõppe vahetused 2020. aasta suvel toimuvad järgmiselt:
- I vahetus 8.–17. juuni
- II vahetus 19.–28. juuni
- III vahetus 1.–10. juuli
- IV vahetus 13.–22. juuli
- V vahetus 25. juuli – 3. august
- VI vahetus 6.–15. august
- VII vahetus 6.–15. september
- VIII vahetus 18.–27. september
Rohkem infot pereõppe kohta saab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt https://integratsioon.ee/pereope.
Lisainfo ja registreerimine:
Pille Kulberg
MTÜ VEEDA VAHEAEG VÕRUMAAL projektijuht
telefon: +372 527 5354
e-post: pille.kulberg@mail.ee
Eelmisel aastal osales Integratsiooni Sihtasutuse toel peredes korraldatud eesti keele ja kultuuri õppes 86 noort erinevatest koolidest üle Eesti. Õpe toimus Võrumaal ja Tartus.
Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja taotlusvooru Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetamiseks
27. mail kuulutas Integratsiooni Sihtasutus välja taotlusvooru Ida-Virumaal toimuvate spordi- ja kultuuriürituste toetamiseks, mis edendavad piirkonna majandusarengut, ettevõtlust ja turismi, suurendavad regiooni atraktiivsust, toovad piirkonda külastajaid kogu Eestist ning aitavad kaasa erineva kultuurilise taustaga inimeste kontaktide loomisele. Taotlusi saab esitada 29. juunini 2020. Taotlusvooru rahastab Rahandusministeerium.
„See on üks mitmest meetmest, millega soovime elavdada Ida-Virumaa majandust, sealhulgas ka Eesti siseturismi,” ütles riigihalduse minister Jaak Aab. “Pakkudes tuge Ida-Virumaa spordi- ja kultuuritegevuste korraldamiseks, toetame ühtlasi maakonna väikeettevõtlust. Üksiksündmuste kõrval on väga oodatud toetust taotlema sarisündmuste ning pikemaaegsete festivalide korraldajad.”
„Ida-Virumaal läbiviidavate spordi- ja kultuuriürituste toetamise kaudu saame tugevdada Eesti teiste piirkondade sidemeid Ida-Virumaaga ning aidata kaasa erineva kultuurilise taustaga inimeste igapäevaste kontaktide suurendamisele ja omavahelisele suhtlusele ning seeläbi ka eesti keele laiemale kasutamisele regioonis,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi.
Taotlusvooru eelarve on 253 000 eurot. Toetuse minimaalne summa on 10 000 eurot ja maksimaalne 25 000 eurot ühe taotluse kohta. Taotlusvoorus toetatavad üritused peavad olema vähemalt maakondliku tähtsusega ning minimaalse osalejate arvuga 1000 inimest. Toetatakse nii esmakordselt toimuvaid spordi- ja kultuuriüritusi, kui ka neid, mis toimuvad korduvalt.
Toetust saab taotleda Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu.
Eelmisel aastal läbi viidud konkursi „Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuuriüritused“ tulemusena toetati 14 ürituse toimumist Ida-Virumaal summas 252 900 eurot. Nende seas olid näiteks sellised üritused nagu balletifestival Jõhvis, muusikafestival „Mägede Hääl“ Eesti Kaevandusmuuseumis Kohtla-Nõmmel, Narva ooperipäevad ja etendus „Kremli ööbikud” Kreenholmi manufaktuuris Narvas, Station Narva 2019 festivali korraldamine, jooksude sari Narvas ja Narva-Jõesuus, Narva Energiajooks, motokrossi nädalavahetus Kiviõli Seikluskeskuses, Eesti Jalgpalli Liidu hooaja avamängu „Superkarikas“ esmakordne korraldamine Narva Kalev-Fama staadionil ja teised.
Ida-Virumaa ettevõtluse ja turismi edendamine ning spordi- ja kultuuriürituste algatamine ning arendamine Ida-Virumaal on osa riigi regionaalarengu strateegia raames elluviidavast Ida-Virumaa programmist, mida rakendab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Rahandusministeeriumiga.
Lisainfot taotlusvoorus osalemise kohta saab infopäevadel, mis toimuvad 11. juunil (eesti keeles) ja 12. juunil (vene keeles) Zoomi keskkonnas. Infopäevale saab registreeruda aadressil veronika.stepanova@integratsioon.ee. Registreerunutele saadetakse täpsem info üritusel osalemiseks.
Lisainfo:
Jana Tondi
Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht
e-post: jana.tondi@integratsioon.ee
telefon: +372 659 9069
Maist saab esitada taotlusi lõimumispreemiate saamiseks
1. maist saab Integratsiooni Sihtasutusele esitada taotlusi lõimimisvaldkonnas läbi viidud projektide eest preemiate saamiseks. Taotlusi saavad esitada nii Eestis registreeritud juriidilised isikud kui ka siin elavad füüsilised isikud, kes on perioodil oktoober 2019 – september 2020 aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning viinud ellu erineva emakeelega inimeste koostööd toetavaid projekte. Taotluste esitamise tähtaeg on 23. september 2020.
„Lõimumisvaldkonna preemiate väljaandmisega soovime tunnustada tegijaid meie ümber, kes loovad sildu erinevate kogukondade ja kultuuride esindajate vahel, aitavad neil leida ühist keelt ning annavad hoogu koostööle,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse rahvusvähemuste valdkonnajuht Kristina Pirgop. „Konkursile ootame projekte, mille elluviimine algas eelmise aasta lõpus kui ka neid, mis algasid või on alles algamas sel aastal ning mis lõppevad septembris,“ lisas Kristina Pirgop.
Lõimumispreemiate fond on 4000 eurot. Preemiad antakse välja neljas kategoorias, igas kategoorias parimaks tunnustatud projekti elluviija saab 1000 euro suuruse preemia.
Taotlusi preemiate saamiseks saab esitada järgmistes kategooriates:
- aasta kultuuritutvustaja (Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride tutvustamine Eesti avalikkusele);
- aasta sillalooja (eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine);
- aasta sõnumikandja (lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu);
- aasta sädeorganisatsioon (lõimumise valdkonnas silmapaistva tegevuse elluviimine).
Konkursile saab esitada projekte, mille elluviimise aeg jääb ajavahemikku 01.10.2019-22.09.2020.
Taotlusi saab esitada mitmes kategoorias, kuid sellisel juhul peavad erinevates kategooriates olema esitatud erinevad projektid või tegevused. Konkursil ei saa osaleda need juriidilised või füüsilised isikud, kes on viimase kolme aasta jooksul juba saanud lõimumispreemia.
Konkursil osalemiseks tuleb täita taotlusvorm, mis asub Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel. Samal lehel saab tutvuda ka konkursi juhendiga. Täidetud taotlus tuleb saata Integratsiooni Sihtasutuse aadressile taotlus@integratsioon.ee märgusõnaga „Kandideerimine – lõimumisvaldkonna 2019.-2020. aasta preemiad“ 23. septembriks 2020.
Preemiate saajate nimed avalikustatakse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning preemiad antakse üle 2020. aasta lõpus.
Integratsiooni Sihtasutus annab välja preemiad lõimumisvaldkonna arendusprojektidele aastast 1999 ning meediaprojektidele aastast 2009. Lõimumisvaldkonna 2019.-2020. aasta preemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium.
Lisateave:
Kristina Pirgop
rahvusvähemuste valdkonnajuht
Integratsiooni Sihtasutus
telefon: 659 9024, 5194 1147
e-post: kristina.pirgop@integratsioon.ee
Räpiooper “KARMA” – ainulaadne keeleõppe projekt
Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja alustas sel kevadel ainulaadse eesti keele õppe projektiga – räpiooper „KARMA“ lavastamisega. Räpiooperi osatäitjatena kaasatakse eesti keele õppijaid Ida-Virumaalt. Räpiooperi esiettekanne on planeeritud 2020. aasta sügiseks Narva Ooperipäevade raames.
“Seni oleme eesti keele majades eesti keelt lisaks tavalistele tundidele õpetanud ka koos kokates, meisterdades, filme vaadates, lauldes ja lauamänge mängides. Siit tekkis ka mõte uuest loomingulisest keeleõppe projektist, kus keelt saab õppida näideldes ja räppides“ ütles räpiooperi idee autor, Narva eesti keele maja õpetaja Krismar Rosin. „Räpiooper „KARMA“ jutustab liigutava, elulise ja hoogsa loo Narvas elavast üksikemast Karmast, kes oma laste pilvitu tuleviku nimel ületab kõik eelarvamused ja takistused ning saavutab edu nii töö- kui eraelus,“ lisas Krismar Rosin.
Räpiooperi lavastamine on alanud hoogsalt ning peagi on valmis saamas esimene vaatus. Jätkuvad katsed räpiooperi rollidesse, mille käigus täidavad kandidaadid erinevaid eesti keele ja räppimisega seotud ülesandeid ning läbivad lavakunstiga seotud koolitusi. Osatäitjate lõplik koosseis pannakse paika juulis, millele järgneb paaripäevane seminar, kus lavastaja ja muusikajuht jagavad osalejatele rollid. Räpiooperi esiettekanne on planeeritud sügiseks ning toimub Narva Ooperipäevade raames.
Etenduses teevad kaasa Ida-Virumaa tänava-, hiphopi- ja breigitantsu tipud.
Räpiooperi loometoimkonda kuuluvad tuntud tegijaid mitmest valdkonnast ja põlvkonnast: tunnustatud ooperilavastaja, hetkel ka Kohtla-Järve Gümnaasiumi etenduskunstide mooduli juhendaja, Neeme Kuningas, muusikud Pavel Botšarov ja Karl Kivastik, VAT teatri dramaturg Mihkel Seeder, orkestrijuht ja arranžeerija Teno Kongi, Narva Ooperipäevade eestvedaja Julia Savitskaja, Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja õpetaja Krismar Rosin jt.
Avatud hanked ja taotlusvoorud
Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja järgmised hanked ja taotlusvoorud: https://integratsioon.ee/konkursid
Meie kalender
Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist.
Meie uudised
Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.
