Jätkub keelekümblusprogrammi areng
15.–16. jaanuaril on Tallinnas koos õpetajate nõustajad. Koos arutatakse läbi keelekümblusprogrammi  nõustamiskontseptsioonist tulenevad ülesanded ja kavandatakse 2009. aasta tegevusi. Jätkatakse ka 2008. a suvel alustatud  DISC-koolitust. Koolitajad on Avatud Meele Instituut ja Inscape.

Uued ettepanekute esitamise voorud täiendava eesti keele õppe korraldamiseks kutseõppeasutustes
Programmi “Eesti keelest erineva emakeelega kutseõppurite eesti keele täiendava õppe korraldamine“ raames oodatakse kutsekoolide ettepanekuid  oma õppuritele täiendava eesti keele õppe korraldamise kohta. Eesmärk on, et võimalikult paljud kutseõppeasutused saaksid erineval viisil arendada eesti keele õpet, lähtudes just oma õppurite vajadustest ja võimalustest. Õppetöö vormid ja maksumus ei ole ette antud. Mõni kool võib soovida ettevalmistuskursusi, mõni suvekooli, mõni täiendada praktikaprogrammi või ühildada eriala- ja keeleõpet. Kõik ettepanekud on teretulnud.

15.–16. detsembril arendavad keelekümblusõpetajad oma õppematerjalide koostamise oskusi. Koos vaetakse ka tunnikavade koostamise põhimõtteid. Õpetajate koostatud materjalid tehakse kättesaadavaks keelekümbluskeskuse kodulehel.

Lisainfo: Made Pandis ja Svetlana Belova, Keelekümbluskeskus

Keelekümblusprogrammi nõustajad põhikoolituse lõpusirgel

Integratsiooni Sihtasutus tutvustas 17. septembril Tallinnas toimunud infopäeval uut keeleõppe arendamise programmi.

Programm „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ on loodud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ rakendamiseks. Programmi rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga loob Integratsiooni Sihtasutus 12 erineva tegevuse kaudu erinevatele sihtrühmadele täiendavaid võimalusi eesti keele õppeks.

Keeleõppe arendamise programmi sihtrühmadeks on õpilased alates 14. eluaastast, kelle emakeel ei ole eesti keel, pedagoogid ja ametnikud, kes töötavad nende õpilastega, kelle emakeel ei ole eesti keel ning eesti keelt ebapiisavalt valdavad töötavad inimesed.

Euroopa Sotsiaalfondi toetusel korraldatakse täiendavat eesti keele õpet kõrgkoolides ja kutsekoolides õppijatele, tööjõuvahetuste kaudu politseinikele, päästetöötajatele, vanglaametnikele, meditsiinitöötajatele ja teistele avaliku sektori töötajatele.

Pedagoogid saavad täiendavalt eesti keelt õppida kursustel ja individuaalselt koos mentoriga, noored ühistegevuste kaudu.

Programmi abil arendatakse integreeritud eriala ja keeleõppe süsteemi, valmistatakse ette eestikeelseks kutseeksamiks, luuakse erialakeele õppematerjalid kutsekoolidele.

Täiendav info:

Eduard Odinets
Programmi juht
Elukestva õppe üksus

Koolitused täiskasvanute vabahariduslikele koolitusasutustele

Integratsiooni Sihtasutus alustas Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames koostööd MTÜga Kodanikukoolitus ja Koolituse Korralduskeskus OÜga, et korraldada vabahariduslikke koolitusi pakkuvatele või huviharidust võimaldavatele koolitusasutustele täienduskoolitusi multikultuurilisuse ja keele omandamise ning integreeritud keele ja erialaõppe valdkonnas.

Koolitused toimuvad vahemikus november 2008 kuni oktoober 2009.

Täienduskoolitused aitavad süvendada osalejate teadmisi ja oskusi, et paremini tulla toime erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste õpetamisega.

Lisainfo:
Riina Ring
Projektijuht
Elukestva õppe üksus

Eesti keele kui teise keele kursused tudengitele

Integratsiooni Sihtasutus alustab koostööd üheteistkümne kõrgkooliga, et korraldada täiendavaid eesti keele kui teise keele kursusi kõrgharidustaseme õppuritele. Täiendava keeleõppe eesmärgiks on aidata Euroopa Sotsiaalfondi toel neil tudengitel, kelle emakeel ei ole eesti keel, arendada igapäevaseks suhtlemiseks ning kõrgharidustasemel õppimiseks vajalikku eesti keele oskust.

Täpsem info:
Ave Osman
Projektijuht
Elukestva õppe üksus

Avatud hankekonkurss „Pedagoogide täienduskoolitus eestikeelse õppe arendamiseks muukeelsetes kutseõppeasutustes“

Kuni 10. oktoobrini on avatud konkurss koolitaja leidmiseks kutsekoolide pedagoogide täienduskoolituse korraldamiseks.

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ üheks eesmärgiks on arendada kutseõppeasutuste kutse- ja üldainete õpetajate eesti keele ning aine- ja keeleõppe lõimimise oskust, samuti valmistada õpetajad ette stažeerimiseks teises kutseõppeasutuses.

Programmi raames saavad 40 kutseõpetajat täienduskoolitust eriala- ja keeleõppe arendamise võimalustest, e-õppe kasutamisest eestikeelse erialaõppe rakendamisel ning teadmisi keeoskuse arenemisest.

Stažeerimise eesmärgiks on pakkuda 100 kutse- ja üldaineõpetajale võimalus õpetada oma ainet eesti keeles. Ühelt poolt õpetavad vene või muu emakeelega õpetajad oma ainet eesti õppekeelega õpperühmas. Kuid samuti saavad ka eesti emakeelega eestikeelsete õpperühmade õpetajad anda tunde vene õppekeelega rühmades eesti keeles.

Koolitustel pannakse rõhku ka mitmekultuurilises õpperühmas õpetamisele.

Hankekonkurss viiakse läbi „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ rakendamiseks.

Konkursi info: http://www.meis.ee/est/konkursid/index.php?newsID=1647&show=events

Täpsem info:
Maria Ratassepp
Projektijuht
Elukestva õppe üksus

Avatud hankekonkurss „Erialakeele õppekomplektide väljaandmine kutseõppeasutustele“

Hanke eesmärgiks on tõsta kutseõppeasutuste muu emakeelega lõpetajate suutlikkust sooritada kutseeksam eesti keeles ning asuda tööle eestikeelses töökeskkonnas. Selleks töötatakse välja elektriku ja pagar-kondiitri eesti erialakeele õppekomplektid kutsekoolide muukeelsetele õppuritele. Õppekomplektid arendavad erialast suhtlusoskust ning on kooskõlas Euroopa keeleõppe raamdokumendi põhimõtetega.

Iga õppekomplekt katab 80-tunnise erialakeele kursuse ja võimaldab omandada erialakeele tasemel A2. Õppekomplekt sisaldab nelja osa:
1) video-osa (õppevideod erialase suhtlemise õppeks);
2) elektroonne osa (interaktiivne õpik-harjutustik);
3) paberkandjal osa (õpik-harjutustik);
4) elektroonne õpetajajuhend.

Õppekomplekt käsitleb vastava eriala kutseeksamit, selle nõudeid ja tööjuhendite sõnavara. Samuti õppekava mooduleid. Suunab õpilasi arutlema keeleõppe motivatsiooni, eneseteostuse ja ellusuhtumise teemadel. Õppekomplekti abil valmistatakse õppurreid ette erialasele praktikale minekuks.

Õppekomplektid on mõeldud kasutamiseks eesti keele kui teise keele ja/või eesti erialakeele tunnis elektriku ja pagar-kondiitri erialadel.

Hankekonkurss on avatud 14. oktoobrini.
Tingimused: http://www.meis.ee/est/konkursid/index.php?newsID=1651&show=events

Täpsem info:

Reet Kallo
Projektijuht
Elukestva õppe üksus

Valmisid trükis ja DVD, mis edendavad mitmekultuurilist Eestit

Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus esitles kahte põhikoolile mõeldud õppematerjali

1) trükis "Rahvused Eestis. Usbekid". Autorid on Zulfia Nurmanova, Lola Sahhibnazarova ja Ita Serman. Raamat annab lühiülevaate usbekkidest, nende ajaloolisest kodumaast, traditsioonidest, kirjanikest, kunstnikest, heliloojatest ja usbekkidest maailmas ja Eestis.
Antud sarjas "Rahvused Eestis" on varem ilmunud leedulasi, kasahhe ja venelasi tutvustav trükis.

2) DVD "Etnomosaiik IV". Telesaadete sarja seekordne osa annab ülevaate poola, korea, mordva, dagestani ja bulgaaria traditsioonidest, kommetest ja paljust muust. Autor on Jevgenia Haponen. Varem on välja antud Etnomosaiik I - 9 filmi, Etnomosaiik II - 6 filmi ja Etnomosaiik III – 5 filmi.

Haridusprogrammide Keskuse juhi Ulvi Müürsepa sõnul on tegemist lisaõppevahendiga, mida saab kasutada ühiskonnaõpetuse ja ajaloo tundides. Mõlemad sarjad annavad hea ülevaate sellest, millised eri rahvused Eestis elavad, lisas Müürsepp.

Mõlemad materjalid on ilmunud Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel ning need saadetakse kõikidesse koolidesse.

Zoja Tint
Projektijuht
Haridusprogrammide Keskus

Eestikeelsete ja venekeelsete noorte ühistegevused

Oktoobris leiavad Integratsiooni Sihtasutuse korraldamisel aset eestikeelsete ja venekeelsete noorte ühistegevused Euroopa Sotsiaalfondi toetusel.
Koostöös Briti Nõukoguga toimub Tuleviku Linna Mäng oktoobris Narvas ja novembris Pärnus. Selles osalevad eestikeelsed ja venekeelsed noored ning linnaametnikud. Ühiselt leitakse linnas arendamist vajavad teemad ning pakutakse tuleviku perspektiivis võimalikke lahendusi. Mängu tulemusena valitakse parim lahendus, mis on eelnevalt linnaelanike ja spetsialistide poolt nõustatud. Noored saavad osaleda otsustusprotsessis ja kaasa rääkida noori puudutavatel teemadel.
31. oktoobrist 1. novembrini toimub Viinistul noorteseminar Kas oled valmis?, millest oodatakse osa võtma kuni 100 eestikeelset ja venekeelset noort. Seminari keskne teema on demokraatia. Ettekannete ja töötubade abil saavad noored kaasa rääkida demokraatia lahtimõtestamisel, mõista demokraatlike väärtuste olemust ning osaleda demokraatlikus tööprotsessis.

Koolivälise keeleõppe raames toimub 30. oktoobril seminar 2008. aasta keelelaagrite projektide läbiviijatele, projektikonkursil osalenutele, potentsiaalsetele 2009. aasta projektide taotlejatele ning 2008. aasta keelelaagrites ja pereõppes osalenud eestikeelsetele ja venekeelsetele noortele. Koostöös Luguteatriga vaadatakse üle koolivälise keeleõppe projektide konkursi tingimused, analüüsitakse suviseid tegevusi ning koostatakse ettepanekud venekeelsete noorte eesti keele õppeks väljaspool üldhariduskooli.

Lisainfo:
Lianne Ristikivi
projektijuht
Kultuuri- ja noorsootöö üksus

Oktoobris kuulutatakse välja hankekonkurss „ Eesti ja vene keele täiendkursused noorsootöötajatele“.

Hanke eesmärk on pakkuda noorsootöötajatele, kelle emakeel ei ole eesti keel, võimalust täiendada oma tööks vajalikku noorsootööalast eesti keele oskust. Noorsootöötajatele, kelle emakeel on eesti keel, korraldatakse vene keele täiendkursused noorte esmaseks juhendamiseks vene keeles. Sihtrühma moodustavad 40 noorsootöötajat. Täiendkursused mahuga 60 akadeemilist tundi on plaanis korraldada Harjumaal ja Ida-Virumaal. Hanget rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:

Silver Pramann,
projektijuht
Kultuuri ja Noorsootöö üksus

24.–25. oktoobril 2008 toimub Tallinnas rahvusvaheline konverents lõimitud aine- ja keeleõppest

Konverentsil esinevad lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) asjatundjad üle maailma järgmistel teemadel:
• edukate LAK-õppe kogukondade tegevus (oodatud ja ootamatud tulemused )
• LAK-õppe meetodika (head tavad)
• õppimine ja aju-uuringud (uute teadmiste rakendamine õppimise toetamiseks)
• kaasatus, elitaaruse vältimine (LAK-õppe kättesaadavuse laiendamine)
• kultuuridevaheline dialoog (toimetulek kultuuriliste erinevustega klassiruumis)
• edu töömaailmas LAK-õppe kaudu.

Lisainfo:

Made Pandis
projektijuht
Keelekümbluskeskus

Keelekümblusprogrammi metoodikakoolitused (vene keeles)

1..–2. oktoobril toimub keelekümblusklasside venekeelsete ainete õpetajate 2. rühma metoodikakoolituse 3. sessioon Jõhvi Vene Gümnaasiumis.
20.–21. oktoobril toimub vene/inglise keele õpetajatele 2. rühma metoodikakoolituse 4. sessioon Toila koolituskeskuses.

Lisainfo:

Maire Kebbinau
projektijuht
Keelekümbluskeskus

Keelekümblusprogrammi toetava vahetu tagasiside - 5. min vaatluse metoodika

Algab keelekümblusprogrammi koolitus programmiga liitunud koolide juhtidele. Koolitused toimuvad piirkonniti Tallinnas ja Ida-Virumaal oktoobrist – detsembrini 2008. Tallinnas algavad koolitused 17. oktoobril Tallinna Laagna Gümnaasiumis.
Narvas alustab rühm oktoobri lõpus Narva Vanalinna Riigikoolis.

Lisainfo:

Made Pandis
projektijuht
Keelekümbluskeskus

Keelekümblusprogrammi nõustamissüsteemi arendamine

Jätkub keelekümblusprogrammi nõustajate väljaõppe II etapp Avatud Meele Instituudi läbiviimisel, mis kestab september – november 2008. Koolitused toimuvad piirkonniti Tallinnas ja Ida-Virumaal. Koolitustel osaleb 42 tulevast keelekümblusprogrammi nõustajat, kes on läbinud 6-päevase nõustajate väljaõppe I etapi.
Avatud Meele Instituudi juhendamisel jätkatakse õpetajate metoodilise nõustamise kontseptsiooni arendamist.

Lisainfo:

Made Pandis
projektijuht
Keelekümbluskeskus

Eesti-Soome kakskeelsuse seminar

10. oktoobril toimub seminar Eesti Suursaatkonnas Helsingis.
Keele alalhoidmine on oluline, see on osa kultuurist. Ja kultuuriliselt tugevamad on need, kes oma emakeelt teadlikult alal hoiavad. Teise keele õppimine avab uksed uude kultuuri ja aitab seda paremini tundma õppida. Seminaril osalejad saavad ülevaade Keelekümblusprogrammist Eestis.

Lisainfo:

Svetlana Belova
projektijuht
Keelekümbluskeskus

UUDISED

Rahvuskultuuriseltside projektikonkurss

27. augustil lõppes rahvuskultuuriseltside projektikonkurss. Konkursi eesmärk on toetada rahvusvähemuste keele ja kultuuri tutvustamist Eestis.

Esitatavad projektid informeerivad Eesti elanikkonda rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustest ning arendavad Eestis tegutsevate kultuuriseltsid e koostööd.
Konkursile laekus 51 projekti. Konkursi tulemused avalikustatakse septembrikuu jooksul. Projekti tegevused kestavad juunini 2009. Seda rahastab Riigikantselei.

Lisainfo: Kristina Pirgop, Kultuuri- ja noorsootöö üksus

Rahvusvähemuste kultuuriseltside atesteerimine

Septembris käivitab Rahvastikuministri büroo baasfinantseerimist taotlevate rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide ja nende liikmete atesteerimise. Selle käigus hinnatakse, kas katusorganisatsioon ja selle liikmed vastavad baasfinantseerimise tingimustele (vt. www.rahvastikuminister.ee)  

Tuginedes UNESCO vaimse pärandi definitsioonile, mõistetakse baasfinantseerimise raames vaimse kultuurilise pärandi tegevusi, mis vahetult peegeldavad rahvusvähemuse eripära. See on eeskätt keel, muusika, laulmine, tantsimine, käsitöö, tavade ja kommete järgimine, teadmised loodusest ja maailmast, rahvapidude korraldamine ja tähistamine.

Atesteerimiseks esitab katusorganisatsioon liikmete nimekirja vastavalt nõutud vormile elektrooniliselt aadressile aleksandr.aidarov@riigikantselei.ee. Vorm on kättesaadav aadressil: www.rvke.ee

Atesteerimiseks on moodustatud komisjon, kuhu kuuluvad esindajad Rahvastikuministri büroost, Kultuuriministeeriumist, Haridus- ja teadusministeeriumist, Integratsiooni Sihtasutusest, Tallinna Linnavalitsusest ja Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidust (EMSL). Komisjon vaatab taotletavate organisatsioonide põhikirju, B-kaarte, 2007 majandusaasta aruandeid ning kontrollib eelnevate lepingute täitmist.

25. septembrini 2008 toimuvad atesteerimiskomisjoni kohtumised katusorganisatsiooni esindajatega tagasiside andmiseks ning esilekerkinud puuduste likvideerimiseks.

Oktoobris 2008 kuulutab Integratsiooni Sihtasutus välja rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide baasfinantseeringu taotlusvooru, milles saavad osaleda atesteerimise läbinud organisatsioonid.

Lisainfo: Rahvastikuministri nõunikult: Aleksandr Aidarov, tel. 6935 257, e-post aleksandr.aidarov@riigikantselei.ee

Uued ettepanekute esitamise voorud kutseõppeasutustele “Eesti keelest erineva emakeelega kutseõppurite eesti keele täiendava õppe korraldamine“

Selle programmi raames oodatakse koolide ettepanekuid, kuidas nad ise tahaksid oma õppuritele täiendavat eesti keele õpet korraldada. Eesmärgiks on, et võimalikult paljud kutseõppeasutused saaksid erineval viisil arendada eesti keele õpet, lähtudes just oma õppurite vajadustest ja võimalustest. Õppetöö vormid ja maksumused ei ole ette antud. Mõni kool ehk soovib ettevalmistuskursusi, mõni suvekooli, mõni täiendada praktikaprogrammi või ühildada eriala- ja keeleõpet. Kõik ettepanekud on teretulnud. Oluline on, et need vastaksid ka programmi eesmärkidele ja tegevuse kirjeldusele. Seejärel koostöös ekspertide ja koolidega hakkame keeleõpet korraldama.

Integratsiooni Sihtasutus kogub ettepanekuid kutseõppeasutustelt järgmistel aegadel:

1. 1. september – 31. oktoober 2008
2. 1. veebruar – 31. märts 2009
3. 1. september – 31. oktoober 2009
4. 1. veebruar – 31. märts 2010

Koolide ideede läbi vaatamine koostöös ekspertidega võib võtta paar kuud (olenevalt õppetöö mahust ja ettepanekute arvust). Kool võib esitada ka mitu ettepanekut. Oluline on teada, et eelarves märgitud summat ei kanta üle kooli arvele, vaid Integratsiooni Sihtasutus tellib vajalikud teenused ise.

Koostööettepanekud palume kindlasti esitada etteantud vormil ning edastada need meile elektronposti teel märgitud aja jooksul. Ettepanekuvormi ja programmi tegevuse kirjelduse leiate www.kutsekeel.ee

Lisainfo: Edydt Johanson, Elukestva õppe üksus

Integratsiooni Sihtasutuse projekti „Muukeelsete töötute täiendkoolitus ja keeleõpe“ tulemused

Kokku 16 kuud tegutsenud projekti peamisteks eesmärkideks oli aidata vähendada muukeelsete elanike töötust ja tõrjutust ühiskonnas ning seeläbi tõsta tööhõivet ja integreerumist Eesti ühiskonda. Selle saavutamiseks korraldati osalejatele tööotsingukoolitused, keele- ja erialakursused, pakuti tööpraktikat ning viidi läbi kutse- ja psühholoogilisi nõustamised. Lisaks keelekursustele toimusid infopäevad, mille raames tutvustati eesti keele riigieksami sooritamise võimalusi ja tingimusi ning jagati teavet EV põhiseaduse tundmise ja kodakondsuse koolitusel osalemise kohta.

Projekti kogumaksumus oli 6 128 068 krooni, millest 80 % moodustas Euroopa Sotsiaalfond ja 20 % Eesti avaliku sektori finantseering.

Lisainfo: Riina Ring, Elukestva õppe üksus

Integratsiooni Sihtasutuse infosüsteemide arendus

Projekti „Toetus riikliku integratsiooniprogrammi rakendamiseks ja integratsiooniga seotud asutuste suutlikkuse tõstmiseks” raames korraldatud hankekonkursi „IS infosüsteemide arendus” võitis Columbus IT Partner Eesti AS.

Hanke eesmärgiks on viia Integratsiooni Sihtasutuse finantsjuhtimine kvaliteedilt uuele tasemele, kaasajastades ja integreerides finantsjuhtimis- ja arvestusprotsessid ning tagades nende efektiivseks toimimiseks vajalikud infotehnoloogilised lahendused. Samuti juurutada elektrooniline dokumendihaldussüsteem, et tõsta asjaajamise operatiivsust ja efektiivsust.

Uuendatud ja kaasajastatud finantsinfosüsteem aitab tagada läbipaistva finantsjuhtimise, piisava finantsjärelevalve ning tõhusa aruandlus- ja kontrollsüsteemi sihtasutuste poolt administreeritavate eraldiste ja vahendite kohta.

Projekti tegevusi rahastatakse EL Üleminekutoetuse, Riigikantselei ja Haridusministeeriumi vahenditest.

Lisainfo: Inna Pusikova, Kodanikuhariduse üksus

Keelekümblusprogrammi nõustamissüsteemi arendamine

Algab keelekümblusprogrammi nõustajate väljaõppe II etapp Avatud Meele Instituudi läbiviimisel, mis kestab september – november 2008. Koolitused toimuvad piirkonniti Tallinnas ja Ida-Virumaal. Koolitustel osaleb 42 tulevast keelekümblusprogrammi nõustajat, kes on läbinud 6-päevase nõustajate väljaõppe I etapi.

Avatud Meele Instituudi juhendamisel jätkatakse õpetajate metoodilise nõustamise kontseptsiooni arendamist.

Lisainfo: Made Pandis, Keelekümbluskeskus

Keelekümblusprogramm õppeaastal 2008-2009

Varase keelekümbluse lasteaiaprogrammis on sel õppeaastal keelekümblusrühmad 27s lasteaias; programmi uustulnukad on Vaivara lasteaed, Kohtla-Järve lasteaiad “Punamütsike” ning “Tuhkatriinu” ja Sillamäe “Päikseke”. Narva “Päikeses” käivad ulatuslikud remonditööd, keelekümblusrühmad jätkavad tööd asenduspindadel.
Programmiga liitunud Tallinna Muhu lasteaias ei avata ka sel aastal ühtki keelekümblusrühma.

Varase keelekümbluse kooliprogrammis jätkavad keelekümblusklassid 14s koolis. Kevadel saavad põhikooli lõputunnistuse varase keelekümbluse programmi esimesed lõpetajad (nelja kooli viiest klassist).

Hiliskeelekümbluse programmis jätkavad keelekümblusklassid 17 koolis.
Narva Joala Kool liideti Narva 6. Kooliga. Narva 6. Kool on valmis jätkama hilises keelekümblusprogrammis.
Seoses reorganiseerimisega klassikaliseks gümnaasiumiks ei osale programmis enam Pärnu Hansagümnaasium.
Värskelt remonditud ruumides alustab programmiga liitunud koolidest Tallinna Karjamaa Gümnaasium.

Lisainfo: Maire Kebbinau, Keelekümbluskeskus

Suureformaadiliste pildiraamatute sari "Loeme koos"

Uue õppeaasta alguseks saavad kõik Eesti lasteaiad Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel trükitud suureformaadiliste pildiraamatute sarja "Loeme koos." Pildiraamatute komplekt on suunatud 5–7aastastele lastele. Raamatud annavad materjali sõnavara- ja kõnearendusharjutusteks; ainet ja näitlikkust teatud väljendite kordamiseks; impulsse sõnade ja tekstide reprodutseerimiseks, edasiarendamiseks; improviseerimislusti lasteaia õpetajatele eeskuju- ja kuulamistekstide esitamiseks.

Sarja kõik 14 raamatut on kaheksaleheküljelised. Raamatu igal leheküljel asub raamatu eesmärke kandev pilt. Seega sisaldab iga raamat kaheksat pilti (illustratsiooni). Raamatus sisalduvad pildid on lapsesõbralikud, värvilised ja detailirohked.

Raamatute formaat võimaldab raamatute ühist lugemist (sh piltide kirjeldamist) kuni 20liikmelise laste grupiga.

Lisainfo: Maire Kebbinau, Keelekümbluskeskus

UUDISED 

Integratsiooni Sihtasutus toetab rahvusvähemuste kultuuriseltse

Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja järjekordse rahvuskultuuriseltside projektikonkursi, mille eesmärk on toetada rahvusvähemuste keele ja kultuuri tutvustamist Eestis. Konkursi raames toetatakse mittetulundusühendusi, kelle põhikirjalised eemärgid vastavad planeeritud tegevustele. Esitatavad projektid peavad olema seotud vähemalt ühe alljärgneva valdkonnaga:
• teadmiste laiendamine rahvusvähemuste kultuuriseltsidest ja rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustest informeerimine Eestis;
• Eesti mitmekultuurilisuse teadvustamine, erinevate rahvusvähemuste kultuuride eripära tundmaõppimine ja tutvustamine avalike ürituste kaudu (loengud, näitused, seminarid, saated, infolehed jms);
• Eestis tegutsevate kultuuriseltside koostöö arendamine.
Taotluste esitamise tähtaeg on 27. august 2008 kell 16.00.
Eesti ühiskond on huvitav ja multikultuurne. Meie igapäevast elu rikastab teiste rahvuste kultuur. Eestis elab 121 erinevat rahvust ning aktiivselt tegutseb umbes 200 rahvuskultuuriseltsi. Iga aasta jooksul paljud nendest viivad ellu mitu üritust, kontserti, loengute sarja ja muud, kus nad tutvustavad oma kultuuripärandit. Integratsiooni Sihtasutus on aastate jooksul toetanud mitmeid nende üritusi.

Täpsem informatsioon: Kultuuri- ja noorsootöö üksus, Kristina Pirgop

Lõppes eestikeelse õppe arendamise projekt vene kutsekoolidele

Juunis jõudis lõpule Integratsiooni Sihtasutuse projekt “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides“. Selle eesmärgiks oli luua tingimusi kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekt oli suunatud kutsekoolide vene rühmade keele- ja erialaõpetajatele, kuid astuti ka samme, mis toetavad erialase eesti keele oskuse arendamise juhtimise poolt.

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt pakkus koolitust 300 õpetajale ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee.

Täpsem informatsioon: Elukestva õppe üksus, Helena Metslang

Lõppes projekt "Muukeelsete üldhariduskoolide kakskeelsele õppele ülemineku toetamine"

Projekt „Muukeelsete üldhariduskoolide kakskeelsele õppele ülemineku toetamine” viidi ellu selleks, et valmistada venekeelsed üldhariduskoolid ette eestikeelsele aineõppele üleminekuks alates 2007/2008 õppeaastast. See oli jätk projektile “Õpetajate konkurentsivõime tõstmine muukeelses koolis.” Projekt algas veebruaris 2007 ja lõppes juunis 2008.

Mõlemat projekti viis läbi Integratsiooni Sihtasutus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Täpsem informatsioon: Elukestva õppe üksus, Ave Osman

Hinnati kahte ESF projekti

Juunis 2008 lõppes ESF projektide "Õpetajate konkurentsivõime tõstmine muukeelses koolis", "Muukeelsete üldhariduskoolide kakskeelsele õppele ülemineku toetamine" ja "Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides" tulemuste hindamine.

Eesmärk oli hinnata projektide tulemuslikkust ning anda soovitusi järgnevate integratsioonialaste tegevuste kavandamiseks.
Hindamise käigus viidi läbi veebiküsitlus projektides osalenutele, intervjueeriti võtmeisikuid ning kutsekoolide projekti hindamisel toimusid ka fookusgrupid sihtgrupi liikmetega.
Hindamise tulemusena selgus, et suhtumises eesti keele õppesse on üldiselt toimunud suur positiivne muudatus ja seda just õpilaste seas. Samas sõltub eesti keele oskus siiski järjepidevusest ja õpetamise vormidest. Korraldama peaks eesti keele õpetamise metoodika koolitusi, eeskätt funktsionaalse keeleoskuse õpetamise metoodika osas. Paljudel juhtumitel on koolis vähe eesti keele oskajaid, õpetajad käivad küll eesti keelt õppimas, kuid ei suhtle eesti keeles. Seda aitaks lahendada kui ühest koolis peaks koolitusel osalema mitu õpetajat, et tekiks soov ja võimalus keelt oma töö juures praktiseerida.

Samuti toodi välja, et praegused keelekursused annavad hea grammatika põhja, kuid ei julgusta eesti keeles suhtlema. Korraldama peaks eelkõige suviseid keeleõppekursusi, laagreid, kus õpetajad/õpilased on eestikeelses keskkonnas ja soodustama erinevaid ühistegevusi. Aineõpetajad võiksid praktiseerida eestikeelses koolis ning õpilased võiksid õppida teises koolis teatud aineid eesti keeles. Keelekursused peaksid olema tihedalt seotud tegeliku eluga Eestis; vaja on tuua näiteid, mis aitavad aru saada kultuurist ja ümbritsevast keskkonnast. Samuti tuleks arendada interaktiivseid õppevorme.

Projektide tulemuste hindamisel välja toodud soovitusi võetakse arvesse "Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013" ”Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Keeleõppe arendamine” programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010” kutseõppe tegevuste kavandamisel.

Lisainformatsioon: Merlin Mägi, Elukestva õppe üksus

Lõppes projekt "Eesti-sisesed tööjõulähetused keelepraktika eesmärgil"

Juunikuus lõppesid projekti “Eesti-sisesed tööjõulähetused keelepraktika eesmärgil” tegevused, mille eesmärgiks oli toetada avatud, demokraatliku ja mitmekultuurilise ühiskonna kujunemist, milles Eestis elavatel inimestel on võrdne juurdepääs haridusele ja töövõimalustele paranenud keeleoskuse ja sotsiaalse pädevuse kaudu. Samuti sooviti selle projekti kaudu tagada avalikus sektoris töötavatele muukeelsetele pääste- ja politseiametnikele tööks vajalik ning seadusega nõutud riigikeele oskus.
Projekti "Eesti-sisesed tööjõulähetused keelepraktika eesmärgil" raames toimus neli keelekursuste etappi ning eesti keelt õppis Tallinnas, Paldiskis, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Narvas ja Sillamäel kokku 447 päästetöötajat ja politseiteenistujat.

KONKURSID

Elukestva õppe üksus kuulutas välja lihtmenetlusega avatud hanke teemal „Täiskasvanute vabahariduslike koolitusasutuste keele- ja erialaõppe koolitajate täiendkoolitus integreeritud keele ja erialaõppe valdkonnas“

Hanke eesmärgiks on suurendada täiskasvanute vabahariduslike koolitusasutuste keele- ja erialaõppe koolitajate pädevust integreeritud keele- ja erialaõppe läbiviimiseks. Selleks korraldatakse täiendkoolitusi teemadel „Erinevad keeleõppe viisid ja -meetodid“, „Keeleoskuse tasemed, keeleoskustaseme määramine. Õppe eesmärgistamine“ ja „Keele ja eriala lõimitud õpe“. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 11. august.

Täpsem informatsioon: Elukestva õppe üksus, Riina Ring

Elukestva õppe üksus kuulutas välja lihtmenetlusega avatud hanke multikultuurilisuse ja keele omandamise alaste koolituste korraldamiseks täiskasvanute koolitajatele.

Hanke "Täiskasvanute vabahariduslike koolitusasutuste koolitajate täiendkoolitus multikultuurilisuse ja keele omandamise valdkonna teemadel" eesmärgiks on suurendada täiskasvanute vabahariduslike koolitusasutuste koolitajate pädevust erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste õpetamiseks. Selleks korraldatakse täiendkoolitusi multikultuurilisuse ja keele omandamise valdkonna teemadel.
Pakkumuste esitamise tähtaeg on 01. august.

Täpsem informatsioon: Elukestva õppe üksus, Riina Ring

Muukeelse lapse eesti keele õppe toetamine koolieelses lasteasutuses

Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus korraldas kevadel projektikonkursi „Muukeelse lapse eesti keele õpe koolieelses lasteasutuses”. Konkursi raames eraldati eesti keele õppe ja sellega seotud erinevate tegevuste toetuseks koolieelsetele lasteasutustele 1 359 580 krooni.
Konkursile esitasid taotluse 39 lasteaeda ja toetus eraldati 27 lasteaiale, nendest 10 lasteaeda asub Harjumaal, 10 Ida-Virumaal, 5 Tartus, 1 Võrus ja 1 Kohilas.

Täpsem informatsioon: Haridusprogrammide Keskus, Marje Sarapuu

Toetus eestikeelsele aineõppele

2008/2009 õppeaastal toetatakse eesti keeles ainete õpetamist põhikoolis 791 709 krooni ulatuses. Projektikonkursile „Toetus eestikeelsele aineõppele“ laekus 20 taotlust, nendest toetus eraldati 14 koolile, nendest 6 kooli asub Harjumaal, 3 Ida-Virumaal, 1 Lääne-Virumaal, 1 Valgas, 1 Pärnus, 1 Tartus ja 1 Haapsalus. Antud konkursi raames toimub eestikeelne aineõpe järgmistes ainetes: kunstiõpetus, muusika, tööõpetus, kehalist kasvatus, loodusõpetus, Eesti kirjandus, ühiskonnaõpetus, ajalugu, inimeseõpetus ja geograafia.

Täpsem informatsioon: Haridusprogrammide Keskus, Tiina Kuurmaa

Rahvuskultuuriseltsi õpetajate täienduskoolitus emamaal

Selle aasta kevadel Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskuse korraldatud projektikonkursi tulemusena osaleb 6 rahvuskultuuriseltsi pühapäevakooli emakeele ja kultuuri õpetajat täienduskoolitusel emamaal. Seekord toimuvad koolitused Ukrainas, Armeenias ja Aserbaidžaanis. Toetuse kogumaht on 366 093 krooni.

Täpsem informatsioon: Haridusprogrammide Keskus, Eda Silberg

UUDISED

Vene kutsekoolide sammud eestikeelse õppe poole

Eestikeelne aineõpe ei ole oluline mitte ainult üldhariduskoolide õpilastele: ka kutsekoolide õppuritel on vajadus omandada tööl ja ühiskonnas hästi hakkama saamiseks korralik riigikeele oskus. Üle 130 erialaga kutsehariduses nähakse teises keeles aineõppe läbiviimiseks hulgaliselt takistusi. Siiski on kasvamas kutsekoolide arv, kus vene õppurid saavad mõnda erialaainet õppida eesti keeles.

Integratsiooni Sihtasutuse ja OÜ Miksikese koostöös välja töötatud õppematerjalide sari on mõeldud kasutamiseks kutseõppeasutustes venekeelsete õpperühmade erialatundides. Kutsekoolide erialaõpetajate loodud materjalid aitavad vene gruppide õppuritel elada sisse eestikeelsesse töökeskkonda ja tutvuda erialaterminoloogia ja -tekstidega.

Kõik materjalid on toimetatud ning koosnevad erialatekstidest ja joonistest, vahetult teksti juures olevatest terminite jm uute sõnade tõlgetest ja ülesannetest. Retsensent Vladi Purro tunnustab õppematerjali visuaalset poolt: ”Vormistus on meeldiv, õppematerjal on arusaadavalt illustreeritud, liigendatud ja varustatud orienteerumist hõlbustavate ikoonidega“.

Materjalide abil on võimalik läbi viia e-õpet: samad materjalid koos interaktiivsete harjutustega on kõigile kättesaadavad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Seitsme õpiku usaldusväärsust kinnitavad retsensioonid: „Õppesisu on optimaalne, kooskõlas kohustusliku õppesisu moodulitega”. Materjalid sobivad ka eesti keele kui teise keele tundide erialakeele moodulisse ning eestikeelsete gruppide õpetamiseks.

Ilmunud õppematerjalid: Meelis Pääro ”Standardi EVS 807:2004 kasutamine kinnisvara korrashoiu korraldamisel” (Tallinna Kopli Ametikool), Tatjana Karaganova ”Keevitus” (Tallinna Tööstushariduskeskus), Irina Muravljova ”Höövelspoon” (Tallinna Kopli Ametikool), Edgar Hansen ”Treimistööd” (Tallinna Tööstushariduskeskus), Hergi Kruusimaa, Aare Helinurm ”Joonestamine” (Tallinna Polütehnikum), Aleksei Sedjakin ”Programmijuhtimine” (Tallinna Tööstushariduskeskus), Olga Popova, Natella Mihhailova ”Diagrammi- ja skeemiloomine” (Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus).

Peatselt tuleb trükist ka Integratsiooni Sihtasutuse ja Tartu Ülikooli käsiraamat „Erialaõppe ja keeleõppe lõimimisest“. Lisaõppematerjalide sarja jt Euroopa Sotsiaalfondi projektis „Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelses kutsekoolis“ valminud materjalide infopäev toimub 4. juunil kl 10.30 Rahvusraamatukogus. Lisainfo: www.meis.ee.

Lisainfo: Helena Metslang, Elukestva õppe üksuse projektijuht

Tööjõulähetuste projekt lõpusirgel

Juunikuus lõpevad projekti “Eesti-sisesed tööjõulähetused keelepraktika eesmärgil” tegevused, mis algasid 2005. a maikuus ja viidi ellu Euroopa Sotsiaalfondi meetme “Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem” rakendamiseks Eestis.

Projekti eesmärgiks oli toetada avatud, demokraatliku ja mitmekultuurilise ühiskonna kujunemist, milles Eestis elavatel inimestel on võrdne juurdepääs haridusele ja töövõimalustele paranenud keeleoskuse ja sotsiaalse pädevuse kaudu ning tagada avalikus sektoris töötavatele muukeelsetele pääste- ja politseiametnikele tööks vajalik ning seadusega nõutud riigikeele oskus.

Projekti raames toimus neli keelekursuste etappi ning eesti keelt õppis Tallinnas, Paldiskis, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Narvas ja Sillamäel kokku üle 400 päästetöötaja ja politseiteenistuja.

Eesti keele kursusi Tallinnas ja Paldiskis korraldasid AS TEA Keeleõpetus ja Eesti Keele Suhtlemiskool ning Ida-Virumaal AS Kesk-Eesti Arenduskeskus.

120 tundi kestnud eesti keele alg-, kesk- ja kõrgtaseme kursustel täiendasid osalejad õpetajate juhendamisel lugemis-, kuulamis-, rääkimis- ja kirjutamisoskust ning valmistusid eesti keele riiklikuks tasemeeksamiks.

30 päeva kestnud tööjõulähetuses keelepraktika eesmärgil käis kokku 82 Ida, Lõuna, Lääne ja Põhja Politseiprefektuuri teenistujat, 52 Ida-Eesti Päästekeskuse töötajat ja 1 päästja Põhja-Eesti Päästekeskusest. Keelepraktikale eelnes võõras keelekeskkonnas toimetuleku koolitus. Tööjõulähetusi viis läbi AS Kesk-Eesti Arenduskeskus.

Projekti kõiki tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja Eesti riigieelarvest. Partneritena on projekti kaasatud Politseiamet ja Päästeamet ning prefektuurid ja päästekeskused. Projekti elluviijaks on Integratsiooni Sihtasutus.

Lisainfo: Tea Kotkas, Elukestva õppe Üksus

Ilmuvad õppematerjalid Eesti ajaloo pöördepunktidest vene õppekeelega gümnaasiumidele

Integratsiooni Sihtasutuse ja kirjastus Argo koostöös ilmub Eesti ajaloo alaste lisamaterjalide komplekt „Eesti ajaloo pöördepunktid. Dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile” ja „Eesti ajaloo pöördepunktid. Lisamaterjale õpetajale”. Mõlemad õppematerjalid on koostanud projektimeeskond, kuhu kuulusid Andres Adamson, Toomas Karjahärm, Mare Räis, Vjatšeslav Žiburtovitš ja Einar Värä.
Väljavõte kogumike koostamise põhimõtetest:
„Kogumiku sihtrühm on vene õppekeelega üldhariduskoolide õpilased ja õpetajad ning teised asjast huvitatud. Vene õppekeelega koolidele/klassidele/rühmadele koostatud Eesti ajaloo kogumiku eesmärk on tõsta ajaloo õpetamise taset vene õppekeelega koolides ning aidata üle minna eestikeelsele aineõppele. Taotletud on muuta ajaloo õpetamine teaduslikumaks, elavamaks ja huvitavamaks ning aidata õpilasel paremini toime tulla ajaloosündmuste lõputus jadas.”

Mõlemad allikakogumikud ilmuvad eesti ja vene keeles ning jaotatakse üldhariduskoolidele tasuta. Õpetajatele toimuvad materjale tutvustavad koolituspäevad 31. mail Tallinnas, 2. juunil Tartus ja 4. juunil Jõhvis.

Kogumikud valmivad Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Muukeelsete üldhariduskoolide kakskeelsele õppele ülemineku toetamine” raames.

Lisainformatsioon: Ave Osman, Elukestva õppe üksus

Eesti keel kutsekoolis

Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelses kutsekoolis“ raames toimub õppematerjalide infopäev 4. juunil kell 10.00 Rahvusraamatukogus Tallinnas. Tutvustatakse projektis valminud õppekirjandust, sealhulgas:
- Mare Kitsnik „Eesti keele õppekomplekti vene õppekeelega kutsekoolile“ (Ilo Kirjastus);
- Kristi Saarso, Elle Sõrmus, „Kuidas õpetada erialakeelt. Metoodika käsiraamat” (Eesti Ekspressi Kirjastuse AS)
- Tiina Kikerpill, Elle Sõrmus ”Erialaõppe ja keeleõppe lõimimisest. Käsiraamat vene õppekeelega kutseõppeasutustele” (Eesti Ekspressi Kirjastuse AS)
- Eesti erialakeele õppematerjalide sari 10 erialale
- Eestikeelse erialatunni materjalid 7 erialale

Konverentsi lõpus antakse lühike ülevaade loodavast e-õppematerjalide keskkonnast kutsekeel.ee

Konverentsipäeva esimeses osas arutletakse eesti keele õppe ja eestikeelse õppe üle kutsehariduses. Esinevad Haridus- ja Teadusministeeriumi spetsialistid Irene Käosaar, Maie Soll ja Rita Siilivask.

Lisainformatsioon: Maria Ratassepp, Elukestva õppe üksus

Lasteaedade keelekümblusprogrammi suvekool

Toimub 5.-7. juunil Võsul Männisalu koolituskeskuses. Osaleb 60 lasteaedadede õpetajat ja juhti. Suvekooli põhiteema on keeleõpe draamavõtteid kasutades, mida tutvustab Avatud Meele Instituut. Lisaks tutvustavad oma teadusuuringuid Airi Kukk Tallinna Ülikoolist ja Maarika Mae Tallinna Allika Lasteaiast.

Lisainfo: Svetlana Belova, Keelekümbluskeskus

Vene õppekeelega lasteaedade eesti keele kui teise keele õpetajate suvekool 2008

11.-13. juuni 2008 toimub Pärnumaal vene õppekeelega lasteaedade eesti keele kui teise keele õpetajate suvekool. Koolituse käigus saavad õpetajad teadmisi erinevatest eesti keele kui teise keele õppe metoodikatest. Kavas on loengud eesti folkloorist ja rahvapillidest, õuesõppest ja erivajadustega laste integreerimisest tavalasteaeda. Suvekoolist võtab osa 35 õpetajat.
Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus on korraldanud vene õppekeelega lasteaedade eesti keele kui teise keele õpetajate suvekoole alates 2005. aastast.

Lisainformatsioon: Marje Sarapuu, Haridusprogrammide Keskus

Põhikooli lõpetavad keelekümblusklassid järgmistest koolidest:

Narva Pähklimäe Gümnaasium
Narva Vanalinna Riigikool
Tallinna Pae Gümnaasium
Tallinna Karjamaa Gümnaasium
Tapa Vene Gümnaasium
Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium
Lasnamäe Gümnaasium
Narva Humanitaargümnaasium
Narva Joala Kool
Sillamäe Eesti Gümnaasium
Tartu Annelinna Gümnaasium.

Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutuste juhtide koosolek
Toimub 26.-27. juunil Rakveres. Põhiteemaks on keelekümbluse strateegia 2009 – 2013.

Lisainfo: Marju Randlepp, Keelekümbluskeskus

KONKURSID

Juunis kuulutatakse välja Rahvuskultuuriseltside projektikonkurss.

Konkursi eesmärgiks on toetada rahvusvähemuste keele ja kultuuri tutvustamist Eestis erinevate ürituste kaudu.
Konkursi raames toetatakse mittetulundusühendusi, kelle põhikirjalised eemärgid vastavad planeeritud tegevustele.
Taotluste esitamise tähtaeg on augusti lõpp.

Lisainformatsioon: Kristina Pirgop, Kultuuri ja Noorsootöö üksus

UUDISED

Ilmus „Eesti keele õppekomplekt vene õppekeelega kutsekoolile“

Integratsiooni Sihtasutuse ja Kirjastus Ilo koostöös ilmus Mare Kitsniku “Eesti keele õppekomplekt vene õppekeelega kutsekoolile”. Selle veebiversiooni võivad kõik soovijad alates juunist kasutada ja alla laadida veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Integratsiooni Sihtasutuse infopäev, mis tutvustab õppekomplekti ja teiste projekti „Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelses kutsekoolis“ käigus valminud materjale, toimub 4. juunil Rahvusraamatukogus.

Õppekomplekt koosneb õpikust, töövihikust, audio-CD-st ja õpetajaraamatust. Õppekomplektis esitatud materjali maht on piisav kutseõppeasutuste eesti keele kui teise keele kohustuslikel kursustel õpetamiseks. Kõik teemad on noortepärased ja lahedas laadis esitatud, köitvust lisab CD kooliteatri sketšide ning Inese ja Hendrik Sal-Salleri muusikaga. Autor on andnud noorte teemadele ka ootamatu ja üllatusliku vaatenurga. Õppekomplekt sobib kasutamiseks ka üldhariduskoolide gümnaasiumiastmes.

Väljavõte retsensendi Hiie Asseri (PhD, Tartu Annelinna Gümnaasiumi õppealajuhataja) hinnangust:
„Mu tervikmulje Mare Kitsniku „Eesti keele õppekomplektist vene õppekeelega kutsekoolile“ on väga positiivne. Õpiku kaks suurt voorust on teemade käsitlemine kahel raskusastmel ja paindlik, varieerimist võimaldav ülesehitus. Tugevaid külgi on õppekomplektil teisigi. Õpikumaterjal haakub hästi töövihikust ja CD-lt lisanduva materjaliga. Ülesannete variante on õpikus ja töövihikus palju ja erinevaid, autoril on jagunud fantaasiat traditsioonilisemate keeleülesannete kõrval tuua sisse mitmeid uudsemaid „nõkse“. Autor on paljude ülesannete juures rõhutanud ka õppuri oma arvamuse väljendamise vajalikkust, lisaks torkab silma arutlusküsimuste ja materjali asjakohasus kutseõppureile.“

Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides” raames (2005–2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-) õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee.

Lisainformatsioon: Elukestva õppe üksus, Helena Metslang

Minister kinnitas keeleõppe arendamise programmi

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kinnitas oma käskkirjaga Euroopa sotsiaalfondist rahastatava keeleõppe arendamise programmi.

Programmi eesmärk on tagada kõigile Eesti elanikele sõltumata emakeelest, vanusest või rahvusest võrdsed võimalused eesti keele õppimiseks ja tööturul toimimiseks.

Programm lähtub varasemast rohkem individuaalsetest vajadustest ja võimalustest, mis tähendab lisaks tavapärastele keelekursustele mitmekesiseid keeleõppe vorme, näiteks vajadusel individuaalõpet koos mentoriga.

Peale õpetamise toetab programm keele omandamist mingi muu tegevuse raames - eriala omandamisel või koostöös eri rahvustest noorte vahel. Seejuures pööratakse varasemast suuremat tähelepanu kutseõppeasutustes õppivatele noortele, kellele on seni pööratud üldhariduskoolide ja täiskasvanute keeleõppega võrreldes väiksemat tähelepanu.

Programmi edukus sõltub sellest, kui kiiresti õpetajad ja koolitajad võtavad omaks idee, et kuigi keeleõpe võib olla omaette väärtus ja vaimse rikastumise allikas, on õppija motivatsioon paljudel juhtudel kõrgem, kui ta tajub reaalset seost keeleõppe ja muu tegevuse vahel. Seetõttu peaksid õpetajad ja koolitajad omandama oskused, mis võimaldaksid neil õpetada keelt näiteks erialaõppe või huvitegevuse kaudu.

Integratsiooni Sihtasutuse elluviidava programmi rahaline maht on üle 60 miljoni krooni, millest 51 miljonit annab Euroopa sotsiaalfond.

Lisainfo: Eduard Odinets, Elukestva õppe üksus

Allikas: BNS

Mujal elavad Eesti päritolu lapsed tulevad keelt õppima

Integratsiooni Sihtasutus korraldab tänavu suvel mitmekümnele väljaspool Eestit elavale eesti päritolu noorele keeleõppelaagri.

Sihtasutuse elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets ütles BNS-ile, et tänavu on kavas kolm 12-17-aastastele mõeldud laagrivahetust.

Neist esimene, mille koht ja täpne aeg on veel täpsustamisel, on kavas juuni lõpus või juuli algul, teine 7.-18. juulini ja kolmas 11.-21. augustini Pärnumaal Ojako turismitalus.

Laagritegevust rahastab Eesti riik rahvuskaaslaste programmi alusel.

Sihtasutus on aastail 2000-2003 ja 2005-2007 eesti keele laagreid korraldanud ligi kolmesajale Lätis, Leedus, Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes elavale eesti päritolu lapsele.

Erinevalt varasematest aastatest pakutakse tänavu keelelaagris osalemise võimalust eesti päritolu noortele sõltumata nende elukohast väljaspool Eestit.

Lisainfo: Eduard Odinets, Elukestva õppe üksus

Allikas: BNS

Konverents "Eestikeelne aineõpe vene õppekeelega koolides"

14. mail toimub Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis eestikeelse aineõppe teemaline konverents, mille eesmärgiks on teha kokkuvõte eestikeelsele aineõppele ülemineku esimesest aastast. Oma kogemustest tulevad rääkima erinevate koolide esindajad, samuti võtavad sõna haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning HTM rahvusvähemuste hariduse osakonna juhataja Irene Käosaar. Konverentsi muudavad värvikamaks näidistunnid, mida viivad läbi oma ainete tunnustatud õpetajad ning üles astuvad ka äsjase näidendikonkursi tublimad. Ühtlasi on koolidel võimalik esitleda eestikeelsele aineõppele üleminekuga seotud materjale.

Lisainformatsioon: Elukestva õppe üksus, Ave Osman

Projekti „Muukeelsete noorte töötusriski vähendamine“ hakkab lõppema

Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi poolt rahastatav projekt „Muukeelsete noorte töötusriski vähendamine“ hakkab lõpusirgele jõudma. Kuigi projekti ametlik lõpp on 30. juunil käesoleval aastal ning käimas on veel erialakoolitused ja tööpraktika, teeb projekti meeskond kokkuvõtteid ja tänab koostööpartnereid 8. mail Tallinnas. Projekti eesmärgiks on aidata muukeelsetel töötutel noortel siseneda tööturule. Selleks korraldatakse järgmisi koolitusi: tööotsingukoolitus, eesti keele kursused ja erinevad erialakoolitused vastavalt töötute vajadustele. Üheks projekti tegevuseks oli ka töötutele tööpraktika korraldamine, et võimaldada neil tutvust teha tegeliku tööeluga. Kõik tegevused viidi ellu nii Tallinnas, Narvas, Jõhvis kui Sillamäel.

Lisainformatsioon: Elukestva õppe üksus, Daisi Sprenk

KONKURSID

Käimasolevad konkursid

„Rahvuskultuuriseltsi pühapäevakooli õpetaja täienduskoolitus emamaal“

Tähtaeg: 20.05.2008

Rahvuskultuuriseltsi pühapäevakooli õpetajale on võimalik taotleda toetust täienduskoolituseks emamaal.

Konkursi raames toetatakse sõidukulusid (sh viisa), majutusega seotud kulusid, õppekirjanduse ostmist jne. Sihtasutuselt taotletava taotluse suurus ühe õpetaja kohta on kuni 80 000 krooni.

Rahvuskultuuriseltsi pühapäevakool, kes soovib, et nende õpetaja osaleks täienduskoolitusel, peab esitama emamaal ülikooli ja/või kõrgema pedagoogilise õppeasutuse poolse kinnituskirja ehk nõusoleku õpetaja vastuvõtuks. Täpsemad tingimused on kirjas konkursijuhendis.

Lisainformatsioon: Haridusprogrammide Keskus, Eda Silberg

Lõppenud konkursid:

"Uusimmigrandid eesti üldhariduskoolis“

Konkursi eesmärk on uusimmigrandist õpilase õpetamise toetamine eesti õppekeelega üldhariduskoolis. Konkursi raames rahastatakse õppekavaväliseid tegevusi, sh ürituste korraldamist, koostööd lastevanematega, õppevahendite- ja materjalide soetamist jms. Toetuste kogusumma on 249 415 krooni. Konkursi raames saavad toetust 4 üldhariduskooli, kus õpib kokku 26 uusimmigrant-õpilast, kes on saabunud Eestisse Belgiast, Itaaliast, Saksamaalt, Lõuna-Aafrikast, Egiptusest, Kanadast, Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriikidest ja Austraaliast.

Lisainformatsioon: Haridusprogrammide Keskus, Ulvi Müürsepp

„Uusimmigrandid eesti koolieelses lasteasutuses“

Konkursi eesmärgiks on toetada uusimmigrant-lapse eesti keele õpet eesti õppekeelega koolieelsetes lasteasutustes, kujundada eesti keele kui teise keele õppesüsteem, kus rakendatakse erinevaid metoodikaid ja kasutatakse tänapäevaseid õppematerjale.

Konkursi raames toetatakse eesti õppekeelega koolieelse lasteasutuse tegevust, õppematerjalide ja –vahendite soetamist, õpetajate töötasu ja täienduskoolitust.

Konkursile laekus seitse projektitaotlust. Konkursi tulemusena saavad projektide teostamiseks toetust viis lasteaeda (kolm munitsipaallasteaedade ja kaks eralasteaedade projekti) kogusummas 280 776.00 krooni.

Lisainformatsioon: Haridusprogrammide Keskus, Marje Sarapuu

UUDISED

Eesti lõimumiskava 2008 – 2013

Mis see on?

2007. aastal jõudis lõpule riiklik programm „Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007“. Järgneva kuue aasta jooksul on riikliku lõimumispoliitika aluseks „Eesti lõimumiskava 2008- 2013.

Lõimumiskava on tegevuskava valitsusasutustele ja teistele institutsioonidele lõimumisvaldkonnas.

Kuidas seda koostati?

Lõimumiskava koostamisega tehti algust 2005. aasta detsembris kui minister Paul-Eerik Rummo Vabariigi Valitsusele Lõimumiskava koostamise lähteülesande. 2007.a aprillist vastutab valitsuses lõimumisküsimuste ning käesoleva arengukava koostamise lõpuleviimise eest minister Urve Palo.

Uue kava ja selle rakendusplaani väljatöötamisega puutus eri tasandil kokku umbes 100 inimest.

2006. aasta kevadel moodustati Rahvastikuministri Büroo juhtimisel valdkondliku arengukava koostamiseks 25-liikmeline ekspertkomisjon, mis koosnes erinevate integratsioonivaldkondade spetsialistidest, riigikogu liikmetest, tööandjate, töövõtjate, teadusasutuste, valitsusväliste organisatsioonide ja etniliste vähemuste esindus-organisatsioonide esindajatest. Komisjoni ülesandeks oli lähteandmete kogumine ja taustauuringute tellimine selgitamaks, milline peaks olema kavandatava lõimumiskava sihtgrupp, põhi- ja alaeesmärgid, realiseerimise printsiibid, elluviimise kava, tulemuslikkuse hindamist võimaldavad kriteeriumid ja elluviimiseks vajalikud vahendid.

Ekspertkomisjoni juurde loodi 7-liikmeline töögrupp. Töögrupp kogus kokku ja töötas läbi ministeeriumite ning nende allasutuste poolt esitatud ettepanekud ning koostas nende põhjal valdkondliku arengukava tööversioonid. Aruteludesse arengukava osa tööversiooni üle kaasati ka venekeelseid eksperte integratsiooni erinevatest valdkondadest.

Mais 2007 liitus arengukava koostamisega ekspertabiga toetav konsortsium koosseisus Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, Tartu Ülikool, Balti Uuringute Instituut, Hill & Knowlton Eesti, Geomedia. Konsortsiumi ülesandeks oli toetada lõimumiskava väljatöötamist uuringute, strateegilise konsultatsiooni, kommunikatisoonikava ning õppereiside läbi.

Lõimumiskava sihtrühmadel ning sotsiaalpartneritel on olnud võimalus esitada omapoolseid ettepanekuid lõimumiskava eelnõu täiendamiseks, eesmärgiga saavutada ühiskonnas konsensus arengukava eesmärkide ja tegevuste osas. 25. jaanuaril 2007 Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud arengukava eelnõu avalikustati rahvastikuministri büroo kodulehel. 1. augustil 2007 avalikustati riikliku programmi ametlik tööversioon kaasamisveebis www.osale.ee. Lisaks sellele saadeti lõimumiskava eelnõu koos nende tegevusvalkdonnast lähtuvate küsimustikega ülevaatamiseks ligi 1000 sotsiaalpartnerile (sh kohalikud omavalitsused, koolid, ülikoolid, rahvuskultuuriseltsid, noorteühendused, ettevõtlusorganisatsioonid jt).

2007. aasta septembri alguses toimusid Tallinnas ja Jõhvis kolm avalikku integratsiooniteemalist teavitus- ja tagasisideseminari, kus arutati koos sidusrühmade esindajatega lõimumiskava prioriteete. Osalejatel oli võimalus esitada konkreetseid muudatusettepanekuid arengukava tööversiooni. Lisaks on 2007 aasta suvel ja sügisel läbiviidud täiendavatele uuringutele (nii avaliku arvamuse küsitlustele kui ka rühmavestlustele) avaliku arutelu käigus saabunud üle 200 muudatusettepaneku. Kõik kogunenud muudatusettepanekud töötati läbi ministeeriumite esindajate ning ekspertkomisjoni poolt ning need olid oluliseks sisendiks riikliku programmi koostamisele.

Mis on lõimumine?

Lõimumine kujutab endast sõbralikku ja turvalist koosolemist, mis põhineb erinevate ühiskonnagruppide vastastikusel aktsepteerimisel ja lugupidamisel.

Lõimumine leiab aset siis, kui kõigil Eesti elanikel on võrdne huvi, soov ja võimalused panustada riigi arengusse ja osaleda ühiskonnaelus sõltumata rahvusest ning emakeelest.

Millised on lõimumiskava lähtealused?

Lõimumiskava koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

• Euroopa põhiväärtused (demokraatia, õigusriik, rahu, üksikisiku enesemääramise õigus, inimõigused, kultuuriline mitmekesisus);
• Põhiseaduslikud väärtused (eesti keel kui riigikeel ja igaühe õigus säilitada oma rahvuskuuluvus);
  Võrdsete võimaluste tagamine olenemata rahvusest ja emakeelest;
• Rahvuspõhise eraldatuse vältimine;
• Riigiidentiteedi tugevdamine;

Millised on lõimumiskava eesmärgid?

Lõimumiskava viiakse ellu kolmes valdkonnas:

• hariduslik ja kultuuriline,
• sotsiaalne ja majanduslik,
• õiguslik poliitiline lõimumine

Mis on integratsiooni soovitud väljund?

Lõimumiskavas nähakse ette meetmeid ja tegevusi, mida viiakse ellu riiklikul või kohalikul tasandil, kuid samuti kodanikuühiskonna kaudu.

Eesti elanikkonna lõimumine on pikaajaline protsess, mille lõppsihiks on tugeva Eesti riigi identiteediga, ühiseid demokraatlikke väärtusi jagava ning avalikus sfääris eesti keeles suhtleva püsirahvastikuga kultuuriliselt mitmekesine ühiskond. Lõimumiskava toetab seda demokraatliku õigusriigi põhimõtetest ja kohustustest lähtudes.

Lõimumiskava eesmärk on toetada iga püsielaniku ühtekuuluvustunnet Eesti ühiskonnaga ühiste väärtuste jagamise ning riigikeele valdamise kaudu. Eduka lõimumise tulemusena saab igaüks ennast teostada ning tunneb end turvaliselt, osaledes ühiskonna majandus-, sotsiaal-, poliitilises ja kultuurielus. Eestis on loodud võimalused kõnelda teisi keeli ja arendada rahvuskultuure.

Lõimumiskava seab endale eesmärgiks jõuda aastaks 2013 olukorda, kus võrreldes 2007. aastaga:

• Eesti keele oskus inimeste hulgas, kelle emakeel ei ole eesti keel, on kõigil tasemetel paranenud;
• kontaktid ja suhtlus erineva emakeelega inimeste vahel on suurenenud ning erinevused eesti- ja muukeelsete elanike osalemises kodanikuühendustes ja avalikus sfääris on vähenenud;
• määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanike hulgas on püsivalt vähenenud;
• valdav osa Eesti elanikest usaldab muust rahvusest inimesi ja vastupidi;
• enamik inimestest, kelle emakeel ei ole eesti keel, saab regulaarselt infot eestikeelse meedia kaudu ja usaldab seda;
• erinevused tööhõives ja sissetulekutes eri rahvusest töötajate vahel on vähenenud

Lõimumiskava ülesehitus

Lõimumiskava koosneb kahest osast: strateegiast, mis sätestab kava eesmärgid ning rakendusplaanist, mis koondab endasse ülevaaadet planeeritud tegevustest ning nende maksumusest.

Lõimumiskava esitatakse kinnitamiseks Vabariigi valitsusele lähemate nädalate jooksul.

Lisainfo: Tugiüksus, Mart Soonik

Teavitusüritused ja infomaterjalid eesti keele kursustest osavõtjatele

Projekti „Toetus riikliku integratsiooniprogrammi rakendamiseks ja integratsiooniga seotud asutuste suutlikkuse tõstmiseks” raames korraldatud hankekonkursi „Riikliku Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskuse kommunikatsiooniteenuse hange” võitis Alfa-Omega Communications OÜ.

Hanke eesmärgiks on tugevdada eesti keele oskuse eksamite süsteemi Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses ning läbi eesti keele oskuse eksamite ja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Kodakondsuse seaduse tundmise eksamite alaste kommunikatsioonitegevuste tõsta muukeelse elanikkonna teadlikkust eksamite nõuetest ning korraldusest. Kõik kommunikatsioonitegevused toetavad Euroopa Nõukogu algatusel koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemetele üleminekut juulis 2008.

Kommunikatsioonitegevuste raames teavitatakse avalikkust eesti keele oskuse eksamite muudatustest eesti- ja venekeelses pressis, korraldatakse teavitusüritusi Tallinnas ja Ida-Virumaal ning koostatakse ja trükitakse erinevaid infomaterjale kokku 60 000 eksemplari.

Koolituste sihtrühmaks on isikud, kes vastavalt Keeleseaduse § 5 ja selle rakendusaktidele peavad valdama eesti keelt, kuid kellel puudub tegevuste toimumise ajal ametikohal töötamiseks nõutav eesti keele oskuse tunnistus ja Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejad, kes peavad sooritama eesti keele tasemeeksami ja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Kodakondsuse seaduse tundmise eksami. Kaudsem sihtrühm on keeleõppefirmad, tööandjad ning kogu eesti- ja muukeelne avalikkus.

Projekti tegevusi rahastatakse EL Üleminekutoetuse ja Haridusministeeriumi vahenditest.

Lisainfo: Kodanikuhariduse üksus, Inna Pusikova

Suurraamatud lasteaedadele

Aprilli algul saadab Integratsiooni Sihtasutuse Keelekümbluskeskus välja pakkumiskutsed 14 pildiraamatu trükkija ja trükiste maakondadesse viija leidmiseks.

„Eesti lõimumiskava 2000- 2013” 2008. aasta rakendusplaan näeb ette keelekümbluslasteaedade suureformaadiliste raamatute sarja levitamist kõikides Eesti lasteaedades. Pildiraamatute komplekt on suunatud 5–7aastastele lastele. Raamatud annavad: materjali sõnavara- ja kõnearendusharjutusteks; ainet ja näitlikkust teatud väljendite kordamiseks; impulsse sõnade ja tekstide reprodutseerimiseks, edasiarendamiseks; improviseerimislusti lasteaia õpetajatele eeskuju- ja kuulamistekstide esitamiseks.

Raamatute formaat võimaldab raamatute ühist lugemist (sh piltide kirjeldamist) kuni 20liikmelise laste grupiga. Raamatud peaksid lasteaedadesse jõudma uue õppeaasta alguseks.

Algavad uued keelekümblusmetoodika koolitused

Aprillis alustab sihtasutuse keelekümbluskeskus keelekümblusmetoodika koolitustega neljas rühmas. Kahe eesti keeles töötava rühma kõrval avatakse kaks rühma, kus valdavaks töökeeleks on vene keel, kuid pakutakse võimalust praktiseerida ka eesti keelt. Koolitusele on oodatud kümblusklassides õpetavad õpetajad, kuid kokkuleppel ka muukeelsete lastega töötavate tavakoolide õpetajatele.

Koolitused toimuvad vastavalt keelekümblusmetoodika õppekavale, mille maht on kokku 80 tundi. Koolitus koosneb neljast sessioonist. Koolituse viivad läbi keelekümbluskeskuse koolitajad ning koolituse läbinu saab tunnistuse.

KONKURSID

Koolivälise keeleõppe projektide konkurss

Koolivälise keeleõppe projektide konkursi eesmärk on toetada eesti keelt mitte emakeelena kõnelevate noorte eesti keele omandamist õppekavaväliste tegevuste kaudu ja omaealiste koolituse meetodi abil.
Konkursist oli oodatud osa võtma mittetulunduslikel eesmärkidel tegutsevad organisatsioonid, kes planeerivad kooliväliseid tegevusi kuni 18-aastastele noortele ajavahemikus 1. mai kuni 30. september 2008.

Taotluste esitamise tähtaeg oli 14. märts 2008 kell 11:00. Tähtajaks saabus 22 taotlust. Konkursi tulemused selguvad aprillikuu teisel nädalal.

Lisainformatsioon: Kultuuri ja noorsootöö üksus, Lianne Ristikivi

Vähemusrahvuste kultuuriseltside baasfinantseerimine 2008

Taotlusvooru eesmärk on toetada rahvuskultuuriseltside ja/või kunstikollektiivide katusorganisatsioonide jooksvate kulude katmise (edaspidi toetus) kaudu etniliste vähemuste keele ja kultuuri säilimist.

Esitatavad taotlused peavad aitama kaasa vähemalt ühe alljärgneva eesmärgi saavutamisele:

1. teadmiste laiendamine rahvusvähemuste kultuuridest ja Eesti ühiskonna informeerimine rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustest;
2. Eesti mitmekultuurilisuse teadvustamine, erinevate rahvusvähemuste kultuuride eripära tutvustamine ja tundmaõppimine Eesti ühiskonnas avalikkusele suunatud kultuuriprojektide kaudu (avalikud üritused, loengud, näitused, seminarid, saated, infolehed jms);
3. koostöö arendamine teiste rahvusvähemuste kultuuriseltsidega (avalikud üritused, loengud, näitused jms);
4. koostöö arendamine eesti kultuuriseltsidega (avalikud üritused, loengud, näitused jms).

Taotluste esitamise tähtaeg oli 04. märts 2008 kell 16:00. Tähtajaks saabus 43 taotlust, mis koosnesid 231 organisatsiooni dokumentidest. Konkursi tulemused selguvad aprillikuu teisel nädalal.

Lisainformatsioon: Kultuuri ja noorsootöö üksus, Iris Järv

Integratsioonialaste arendusstipendiumite konkurss

Arendusstipendium on Integratsiooni Sihtasutuse poolt 2007. aastal toetatud projektide teostajatele määratav avalik stipendium.

Stipendiumid antakse välja kolmes kategoorias (avalik-õiguslik asutus, kolmanda sektori organisatsioon ja rahvuskultuuriselts) á 20 000 krooni väärtustamaks integratsioonitöö arendamist.

Stipendiumi määramiseks moodustatakse Integratsiooni Sihtasutuse poolt komisjon, mis hindab esitatud taotlusi lähtudes projekti sisust, uudsusest, kogemuste kasutamise võimalustest, kui palju on kaasatud erinevaid sihtgruppe ning projektis osalenute arvamustest.

2007. aasta arendusstipendiumite saajad kuulutatakse välja 03. aprillil 2008 Salme Kultuurikeskuses Integratsiooni Sihtasutuse 10. sünnipäeval. Stipendiumi saajatele väljastatakse stipendiumi saamist kinnitav tunnistus.

Lisainformatsioon: Kultuuri ja noorsootöö üksus, Kristina Pirgop

• Общая информация
• Тендеры и конкурсы мая
• Анонсы тендеров и конкурсов