Uudiskiri: jaanuar 2020

INTEGRATSIOONI SIHTASUTUSE UUDISKIRI

Sisukord:

Eesti keele majad pakuvad uusi eesti keele praktiseerimise võimalusi

Märtsis saab taas registreeruda tasuta eesti keele kursustele

Eesti keele mess „KU-КУ“ tuleb taas!

Sotsiaalministeerium kutsub üles heatahtlikkusele kõigi inimeste suhtes

Lõimumiskonverents on veebis järelvaadatav

Avatud hanked ja taotlusvoorud

Meie kalender

Meie uudised

 

Eesti keele majad pakuvad uusi eesti keele praktiseerimise võimalusi

Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majad panid paika tiheda eesti keele praktiseerimiseks mõeldud ürituste kava perioodiks jaanuar-juuli 2020, mis pakub iga nädal mitmeid võimalusi keelt harjutada. Tallinna eesti keele maja juhataja Aljona Kordontšuk ja Narva eesti keele maja Margarita Källo räägivad nendest võimalustest lähemalt.

Mida uut eesti keele majad oma külastajatele 2020. aasta esimesel poolaastal pakuvad?

[[{"fid":"3462","view_mode":"teaser","fields":{"format":"teaser","alignment":"left","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false},"link_text":null,"type":"media","field_deltas":{"1":{"format":"teaser","alignment":"left","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false}},"attributes":{"style":"height: 268px; width: 200px;","class":"media-element file-teaser media-wysiwyg-align-left","data-delta":"1"}}]]Aljona Kordontšuk: „Uue tegevusena käivitasime koostöös Rahvakultuuri Keskusega nii Tallinnas kui ka Narvas pärimuskultuuri kursuse, mis tutvustab eestlaste kombeid, traditsioonilisi pühasid, rituaale, rahvalaule ja -tantse ning palju muud. Kursus sisaldab põnevaid loenguid, seminare, arutelusid ja praktilist tegevust. Aktiivsemaid osalejaid ootab kursuse lõpus väljasõit Setomaale. See kursus on osutunud väga populaarseks ning vabad on veel vaid üksikud kohad mõnedele loengutele.

Jaanuari keskpaigast toimub Maardus suhtlusklubi kohalikele õpetajatele, kus nad praktiseerivad kord nädalas eesti keelt. Veebruaris käivitame Tallinna eesti keele majas suhtlusklubi lapsevanematele, kelle laps alustab õppimist või õpib eesti lasteaias, koolis või keelekümblusprogrammi alusel. Mitmekesistame ka meie õpitubade temaatikat: lisaks populaarseks osutunud kokanduse õpikojale käivitame nüüd ka keraamika õpikoja, kus põneva käsitöö käigus harjutame eesti keelt. Ideid on palju ning uusi ja põnevaid keele praktiseerimise võimalusi tuleb kindlasti juurde!“

Margarita Källo: „Narva eesti keele majas otsime pidevalt uusi põnevaid teemasid ja tegevusi, mis aitaksid Ida-Virumaa elanikel eesti keelt õppida ja harjutada. Mitmekesistame eesti keele praktiseerimise võimalusi Kohtla-Järvel, teeme plaane Sillamäe ja Jõhvi jaoks ning laiendame koostööd partnerorganisatsioonidega.[[{"fid":"3464","view_mode":"teaser","fields":{"format":"teaser","alignment":"right","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false},"link_text":null,"type":"media","field_deltas":{"3":{"format":"teaser","alignment":"right","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false}},"attributes":{"style":"height: 259px; width: 200px;","class":"media-element file-teaser media-wysiwyg-align-right","data-delta":"3"}}]]

Sel aastal oleme lisanud meie programmi rohkem kogu perele suunatud üritusi. Korraldame näiteks õppereisi Rakverre, kuhu ootame osalejaid koos peredega. Ootame nii lapsi kui nende vanemaid seiklusmängule ja lastefilmiõhtule. Mehed on oodatud spetsiaalselt neile mõeldud grillimise õpituppa.

Just alanud ja juba väga populaarseks osutunud pärimuskultuuri kursus pakub võimalusi kohtuda huvitavate külalistega, saada uusi teadmisi Eesti pärimuskultuurist ning laulda ja tantsida koos. Mais ootame kõiki ühinema meiega keskkonnapäeval, kui osaleme Teeme ära aktsioonis ja vaatame loodusfilmi. Sel hooajal plaanime arutleda ka moe üle. Programm tuleb kindlasti väga mitmekesine ja põnev, seega tere tulemast!“

Kellele täpsemalt ja milliseid keele praktiseerimise meetodeid eesti keele majades te soovitate?

Margarita Källo: „Narva eesti keele majas võtame rõõmuga vastu kõiki külastajaid. Keskendume oma tegevustes küll täiskasvanud keeleõppijatele, kuid pereüritustele ootame kindlasti ka kõiki teisi pereliikmeid sõltumata vanusest.

Eesti keele oskuse tase ei ole meie tegevustes osalemiseks määrav. Igaüks võib ise meie üritustel osaledes otsustada, milline õppevorm või keele praktiseerimise üritus sobib talle paremini ning kui aktiivselt soovib ta tegevustes osaleda. Olen kindel, et eesti keele majade suurim väärtus seisneb selles, et me pakume keeleõppijatele võimalust viibida keelekeskkonnas. Kõige tähtsam on julgus katsetada, teha vigu ja seeläbi õppida.“

Aljona Kordontšuk: „Eesti keele majade üritused ja tegevused on planeeritud selliselt, et tänu mitmekesisele kavale leiab igaüks endale sobivaima võimaluse keelekeskkonnas suhtluskeele harjutamiseks. Kõik meie üritused toimuvad õhtusel ajal, mis võimaldab töötavatel inimestel nendes osaleda.

Nendele, kes alles alustavad eesti keele õpinguid, soovitan Tallinna eesti keele maja suhtlusklubi algajatele, mis toimub kord kuus. Edasijõudnutele pakume esmaspäeviti toimuvat aruteluõhtut Meedia24, kus loeme, kuulame ja vaatame aktuaalseid uudiseid. Iseseisvalt õppijale soovitame Keelejälgijate kokkusaamisi, mis toimuvad kaks korda kuus ning kus saab õpetajaga arutada iseseisva õppimise tulemusi ja meetodeid. Absoluutselt kõigile keeleõppijatele sobivad meie filmi- ja aruteluõhtud. Võimaluste valik on meil väga lai, peamine on keeleõppijate aktiivsus. Ootame ja aitame kõiki!“

Tutvu keele praktiseerimiseks mõeldud ürituste kavaga Tallinnas ja Narvas.

 

Märtsis saab taas registreeruda tasuta eesti keele kursustele

[[{"fid":"3465","view_mode":"teaser","fields":{"format":"teaser","alignment":"left","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false},"link_text":null,"type":"media","field_deltas":{"4":{"format":"teaser","alignment":"left","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false}},"attributes":{"style":"height: 301px; width: 200px;","class":"media-element file-teaser media-wysiwyg-align-left","data-delta":"4"}}]]Jaanuaris toimunud Integratsiooni Sihtasutuse veebipõhise registreerimise kaudu on tasuta eesti keele õpinguid alustanud 736 inimest. Järgmine võimalus kursustele registreerimiseks avaneb märtsis ja augustis, kui Integratsiooni Sihtasutus pakub veel kuni 4000 tasuta õppekohta A1-C1 tasemel.

Sel aastal pakub Integratsiooni Sihtasutus võimalust kursustel eesti keelt õppida kokku ca 5500 inimesele. Tänu Kultuuriministeeriumi eraldatud täiendavale eesti keele õppe rahastusele korraldab Integratsiooni Sihtasutus sel aastal kursustele registreerimist tavapärase kahe korra asemel kolm korda. „Kui jaanuaris ei jõudnud mõni soovijatest ennast kirja panna või ei leidnud endale sobivat kursust, avaneb uus võimalus õpingute alustamiseks juba kevadel. Tavapäraselt toimub registreerimine kursustele ka augustis,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi.

Inimesed, kellel puudub võimalus või soov veebipõhise registreerimise läbimiseks, võivad pääseda eesti keele kursustele ka personaalse nõustamise kaudu. Sel juhul tuleb pöörduda eesti keele majade nõustajate poole, võttes nendega ühendust aadressil [email protected] või helistades tasuta infotelefonile 800 9999.

„Nõustajad analüüsivad iga inimese vajadusi ja kogemusi ning pakuvad sobiva variandi keeleõppeks. Nõustamise tulemusena suunatakse inimene sobiva koolitusepakkuja juurde või registreeritakse Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade kursustele,” täpsustas Jana Tondi.

Jaanuaris toimunud registreerimise tulemusena on õppetöö alanud kokku 46 kursusel Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel ning selle Ahtme linnaosas.

Integratsiooni Sihtasutuse kursused ei ole ainus võimalus tasuta eesti keele oskuse parandamiseks. Tallinna ja Narva eesti keele majad pakuvad näiteks eesti keelt praktiseerida soovivatele inimestele iga nädal mitmeid põnevaid ja interaktiivseid võimalusi, näiteks suhtlusklubid, arutelu-, lauamängude- ja filmiõhtud, erinevad temaatilised õpitoad, õppesõidud, mängulised viktoriinid ja muud võimalused, milles saab aastaringselt osaleda. Tutvu keele praktiseerimiseks mõeldud ürituste kavaga Tallinnas ja Narvas.

Tasuta eesti keele kursusi korraldavad ka mitmed teised organisatsioonid. Kokku pakuvad erinevad asutused sel aastal ligi 10 000 tasuta õppekohta.

 

Eesti keele mess „KU-КУ“ tuleb taas!

Sel aastal toimub eesti keele mess „KU-КУ“ 14. märtsil kell 10-15 TalTechi Virumaa Kolledžis (Järveküla tee 75, Kohtla-Järve) ja 28. märtsil kell 10-16 Tallinna Lauluväljakul (Narva maantee 95, Tallinn).

[[{"fid":"3466","view_mode":"article_img_large","fields":{"format":"article_img_large","alignment":"center","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false},"link_text":null,"type":"media","field_deltas":{"8":{"format":"article_img_large","alignment":"center","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false}},"attributes":{"style":"height: 200px; width: 400px;","class":"media-element file-article-img-large media-wysiwyg-align-center","data-delta":"8"}}]]

„KU-КУ“ eesmärk on tutvustada eesti keele õppimise võimalusi. Messile on oodatud erineva eesti keele oskuse ja erinevate keeleõppevajadustega täiskasvanud.

Osalejad saavad:

  • leida endale keeleõppevorm;
  • tutvuda uusimate õppematerjalidega;
  • mängida keeleõppemängudega;
  • saada nõu, kuidas valmistuda keeleeksamiks;
  • tutvuda keelekümbluse metoodikaga;
  • osaleda keelekohvikus ja õpitubades, kus tutvustatakse erinevusi keeleõppe metoodikates, õpetatakse valima oma vajadustele eesmärgipärast metoodikat ning kasutama igapäevaselt ümbritsevaid vahendeid ja võimalusi.

 

Igal täistunnil toimub messialal loterii, lisaks on päeva jooksul on avatud kohvik ning toimuvad lõbusad tegevused lastele.

Keelemessil osalemine on TASUTA.

Lisainfo:
Tasuta tel: 800 9999
E-post: [email protected]

 

Sotsiaalministeerium kutsub üles heatahtlikkusele kõigi inimeste suhtes

6. jaanuarist 16. veebruarini kestev Sotsiaalministeeriumi kampaania “Kõik on erinevad, kuid sama palju inimesed” kutsub üles lahkusele ja mõistmisele teiste inimeste suhtes, kes võivad meist erineda. Kampaaniaga soovitakse tõsta teadlikkust võrdsest kohtlemisest ja näidata vähemustesse kuuluvate inimeste panust meie ühiskonda.

[[{"fid":"3467","view_mode":"article_img_large","fields":{"format":"article_img_large","alignment":"center","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false},"link_text":null,"type":"media","field_deltas":{"7":{"format":"article_img_large","alignment":"center","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false}},"attributes":{"style":"width: 600px; height: 210px;","class":"media-element file-article-img-large media-wysiwyg-align-center","data-delta":"7"}}]]

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse ütleb, et meil on kasutamata suur potentsiaal – võrdsete võimaluste tagamine ja mitmekesisuse suurem väärtustamine võimaldaks edendada nii majanduslikku kui sotsiaalset heaolu.

„Maailm on muutumas üha mitmekesisemaks ja edu saadab meid siis, kui oleme sallivad ja hoolivad. Sotsiaalministeeriumi üks eesmärke on edendada ühiskonnas lahkust, hoolivust ja võrdset kohtlemist,“ kommenteeris Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. Tema sõnul ollakse üldiselt arvamusel, et inimesed on õnnelikumad avatud ja sallivas ühiskonnas. Avatus ja mitmekesisus meelitavad ka mujalt maailmast talente ja edumeelseid ettevõtteid, mis aitavad edendada Eesti majandust.

Inimõigustest lähtuvaid väärtusi hinnatakse Eestis üha enam ning viimastel aastatel on paranenud näiteks puuetega inimestele abivahendite ja ravi kättesaadavus. Siiski on endiselt probleemiks, et terviseprobleemidega või puudega inimestele ei ole tagatud võrdne ligipääs haridusele, sotsiaalteenustele, küllaldasele elatustasemele, sotsiaalsele kaitsele, tööle ja tervishoiule. „Puuetega inimeste probleemidega oleme juba pikka aega tegelenud ja olukord on tasapisi paranenud, kuid pikk tee on veel minna. Peame õppima veel rohkem ette mõtlema ja looma sellist keskkonda, mis aitab inimestel jääda iseseisvaks ka siis, kui tekib erivajadus, näiteks vanuse tõttu,“ sõnas Kuuse.

Eesti on üks negatiivsemalt meelestatud riike Euroopas nii pagulaste kui ka üldiselt sisserände osas. Näiteks enam kui pool Eesti elanikkonnast leiab, et riik peaks senisest enam piirama erineva kultuurilise taustaga inimeste siia elama asumist. „Me ei tohiks vaadelda kõiki sisserändajaid või pagulasi ühtse grupina ja selle alusel neile mingeid omadusi omistada. Peaksime rohkem märkama inimest ennast, teiste kultuuride positiivset mõju ning seda, kui palju erinevad inimesed meie majandusse panustavad,“ ütles Kuuse. Sisserännet tajuvadki kasulikumana eestimaalased, kel on rohkem olnud kontakti välismaalastega.

Olgugi, et hoiakud seksuaalvähemuste osas on aastatega muutunud paremaks, näiteks on tõusnud kooseluseaduse toetajate hulk, ei pea endiselt paljud inimesed homoseksuaalsust vastuvõetavaks. „Aja jooksul on suhtumine seksuaalvähemustesse õnneks muutunud sõbralikumaks, kuid stereotüüpide murdmine ja mõistmise edendamine peavad jätkuma,“ sõnas Kuuse. Nagu ka teistes riikides on Eestis solidaarsemad naised ja kõrgema haridustasemega inimesed.

„Iga inimene on väärtuslik ja just erinevused muudavad meid ühiskonnana targemaks, tugevamaks ja edukamaks. Inimestena oleme kõik erinevad oma teadmiste, kogemuste, välimuse ja valikute poolest, kuid kõik me oleme sama palju inimesed. Võrdne kohtlemine tähendab seda, et meie erinevusi võetakse ühiskonnaelu korraldamisel arvesse – see loob paremini toimiva ühiskonna,“ ütles Kuuse.

Mõtlemapanevaid ja südamlikke lugusid näeb Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

 

Lõimumiskonverents on veebis järelvaadatav

Eelmise aasta novembris toimunud rahvusvahelise lõimumiskonverentsi „Ühine keel – lõimumine ühiskonnas läbi mitmekeelsuse“ videosalvestus on järelvaadatav siin.

[[{"fid":"3468","view_mode":"article_img_large","fields":{"format":"article_img_large","alignment":"center","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false},"link_text":null,"type":"media","field_deltas":{"11":{"format":"article_img_large","alignment":"center","field_file_image_alt_text[und][0][value]":false,"field_file_image_title_text[und][0][value]":false}},"attributes":{"style":"width: 400px; height: 259px;","class":"media-element file-article-img-large media-wysiwyg-align-center","data-delta":"11"}}]]

Konverents tõi kokku rahvusvaheliselt tunnustatud eksperte USAst, Kanadast, Suurbritanniast, Lätist, Taanist, Norrast, Saksamaalt ja Eestist, kes käsitlesid identiteedi, hariduse ja tööturu teemasid mitmekeelsuse valguses.

 

Avatud hanked ja taotlusvoorud

Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja järgmised hanked ja taotlusvoorud:

  • Hange: Eesti keele kursused (eesti keeles) vähelõimunud püsielanikele, uussisserändajatele ja tagasipöördujatele (viitenumber 218036).
  • Taotlusvoor: Väliseesti kultuuriseltside toetamine.
  • Taotlusvoor: Pereõppe partnerorganisatsioonide tegevustoetus.
  • Taotlusvoor: Lõimumist edendavad kultuuri- ja sporditegevused.
  • Taotlusvoor: Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetus.

 

Info väljakuulutatud konkursside kohta on avalikustatud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist.

 

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.