AUGUST 2010

 
Rohkem infot MISA konkursside ja hangete kohta on toodud kodulehel: www.meis.ee/konkursid
 
Septembris algav eesti keele kui teise keele õpetajate täienduskoolitus ootab osalejaid
14. septembril algab eesti keele kui teise keele õpetajate täienduskoolituskursus programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames. Koolitustele on oodatud üldhariduskoolide ja kutsekoolide eesti keele kui teise keele õpetajad. Käesoleva koolituskursuse on lõpetanud juba 160 õpetajat. Septembrikuus õpinguid alustav õpetajate rühm on viies antud programmi raames koolitatav rühm.
 
Täienduskoolituskursus koosneb neljast koolitusmoodulist. Esimene koolitusmoodul toimub 14.-16. september Tartu lähistel. Järgmised kolm moodulit leiavad aset käeoleval aastal oktoobrist detsembrini.
Täienduskoolituse eesmärk on Euroopa Keeleõppe Raamdokumendist tulenevate muudatuste tutvustamine õpetajatele. Koolitusel osalemine annab eesti keele kui teise keele õpetajatele võimaluse rikastada oma õpetamisstrateegiaid aktiivõppemeetoditega, tutvuda parimate praktikatega eesti keele kui teise keele ning keele ja aine integreeritud õppes. Oluline teema on keelekeskkonna loomine tundides. Samuti räägitakse eesti keele ja õppeaine lõimimise võimalustest õppetunnis, eesti keele õpetajate rollist ja toest teistele õpetajatele eestikeelse aineõppe kavandamisel ja elluviimisel ning õpilaste motiveerimisel. Õpetajaid koolitavad tuntud keeleeksperdid ja pedagoogid, teiste seas Maie Soll, Leelo Kingisepp, Piret Kärtner, Hiie Asser, Mare Kitsnik ja Tõnu Tender.
 
Kursused ja kasutatavad koolitusmaterjalid on osalejatele tasuta. Lisaks on osalejatele organiseeritud tasuta majutus, toitlustus ning transport koolituskohta ja tagasi. Täienduskoolitust korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA). Õppetööd finantseerivad Haridus- ja Teadusministeerium ning  Euroopa Sotsiaalfond.
 
Koolitustel osalemisest huvitatutel palume pöörduda MISA mitmekultuurilise üksuse koordinaatori Maarja Männi poole: e-post maarja.mand@meis.ee. Registreeruda saab koolitusele 6. septembrini 2010. a või kuni kohtade täitumiseni. 
 
Lisateave: Maarja Mänd, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee 
 
 
Ootame venekeelseid gümnaasiumiastme õpetajaid Lak-õppe metoodika täienduskoolitusele
 
Septembrikuus algab õppemetoodikaalane kursus „Lak-õppe metoodika täienduskoolitus. Õpistrateegiad” vene õppekeelega haridusasutuste gümnaasiumiastme pedagoogidele.
Koolituse maht on 78 tundi (3 EAP).Koolituskursuse eesmärk on osalejate professionaalseks tegevuseks vajalike lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika-alaste teadmiste andmine ning eesti keele oskuse täiendamine.
 
Koolitusel tulevad käsitlusele järgmised teemavaldkonnad:
·         lõimitud aine– ja keeleõppe metoodika põhimõtted ja rakendamise võimalused
·         kuidas toetada keeleõpet ainetundides
·         õpistrateegiad ning õppemeetodid (õpistrateegiad, õpistiilid, õpilaste omavahelised koostöömeetodid õppimisel, kirjutamisstrateegia, teksti korduva lugemise strateegia)
·         eesmärgistamine (eesmärgipärane õpetamine; eesmärkide seadmine ja sõnastamine; kuidas mõõta eesmärkide saavutamist; eesmärgipärane õpiprotsessi juhtimine)
jne
 
Lisaks on fookuses eesti keele oskuse täiendamine – sõnavaralise pädevuse ning kirjaliku keele ja väljendusoskuse arendamine.
 
Koolitusele on võimali registreeruda e-postiaadressil tartu@ami.ee.
 
Lisateave: Maarja Mänd, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee
 
 
Tööjõuvahetused tõid Pärnusse järjekordse grupi idavirulasi
 
Üle kolmekümne Ida-Virumaalt pärit politseiniku, päästja, raamatukogu-, meditsiini- ja haridustöötaja veetis juunis-juulis kolm nädalat Pärnus kolleegide juures oma eesti keele oskust lihvides. Sügisel järgivad nende eeskuju veel kaks gruppi Virumaa riigitöötajaid.
 
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) eestvedamisel toimuv tööjõuvahetusprogramm täidab mitut eesmärki – see võimaldab eesti keelt õppida ja keelekeskkonnas rääkida ning vahetada kolleegidega erialaseid kogemusi. Suhtlemine soodustab omakorda erinevate kultuuride ja tavadega tutvumist, nende eripärade mõistmist ning aktsepteerimist.
 
2010. aastal on MISA koostööpartneriks tööjõuvahetuste korraldamisel Sola Integra OÜ. Tööjõuvahetuse raames lähetati inimesed 21 päevaks kolleegide juurde Pärnusse, samuti on osalejatel võimalus õppida 60 tunni ulatuses eesti keelt, mis on jagatud lähetuseelseks ja -aegseks õppeks. Hiljem võtavad tööjõuvahetuses osalenud vastu eestikeelsest elu- ja töökeskkonnast pärit kolleege.
 
Euroopa Sotsiaalfondi toel programmi “Keeleõppe arendamine 2007-2010” raames on MISA tööjõuvahetusi korraldanud 2008. aastast. 2010. aasta lõpuks on nende tööjõuvahetuste kaudu keelt õppinud kokku ca 170 inimest.
 
Lisateave: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee
 
 
Kodanikuühendusi teavitatakse inimõigustest ja võrdse kohtemise seadusest
 
Juuni lõpus selgus projektikonkursi „Ühine meediaväli“ II osa „Võrdse kohtlemise seadusest teadlikkuse tõstmine“ toetuse saaja, kelleks on OÜ Alfa-Omega Communications.
 
Toetust saanud tegevuste eesmärk on tõsta kodanikuühenduste liikmete ja töötajate ning ettevõtete juhtide ja personalispetsialistide teadlikkust inimõigustest ja võrdse kohtlemise seadusest.
 
Projekti raames saadetakse kodanikuühendustele ja ettevõtjatele ringkirjad, koostatakse infomaterjalid ning korraldatakse mitmekultuurilise organisatsiooni konkurss ja temaatiline konverents. Projekt kestab 2011. aasta juunini.
 
Projekti rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ning Kultuuriministeeriumi vahenditest.
 
Lisateave: Kati Tamm, kodanikuhariduse ja rände üksus, tel 659 9027, e-post kati.tamm@meis.ee
 
 
MISA toetab integratsiooniteemalisi tele- ja raadiosarju ning uudisteportaale
 
Juulis selgusid projektikonkursi „Ühine meediaväli“ I osa „Kodanikuaktiivsuse ja lõimumistemaatika tutvustamine meedias“ toetuse saajad, kes valmistavad tele- ja raadiosaateid ning täiendavad uudisteportaale. Toetusi määrati kokku ligi 3,8 miljoni krooni ulatuses.
 
Televisiooni kategoorias toetati kolme projekti. Kõik saated on eetris ETV2s, üks saatesari ka ETV1s. Osakond OÜ projekti „Tralli-Valli“ raames valmib 16-osaline saatesari, mida näidatakse 2011. aasta sügisel. Sarjas tutvustavad 10 erineva taustaga Eesti elanikku oma kaaslastele mõnda Eestimaa kohta sellisena nagu nemad seda näevad. Eesti Rahvusringhäälingu projekt „Kolmnurk“ koosneb 36 iganädalasest diskussioonisaatest, mis on eetris septembrist 2010 kuni maini 2011. MTÜ Filmiklubi MP DOC valmistab projektis „Köök – rahvaste paabel“ 16-osalise sarja, kus saatejuht-toimetaja Priit Kuusk töötab Tallinna restoranides ning tutvustab eri rahvusköökide temperamenti, söögivalmistamise filosoofiat ja meeskonda. Sari on eetris sügisel 2011 ning seda näidatakse nii ETV1-s kui ETV2-s.
 
Raadio kategoorias toetati Eesti Rahvusringhäälingu projekti „Ühiskondlik leping“. Alates oktoobrist 2010 kuni aprillini 2011 on Raadio 4 eetris 12 diskussioonisaadet.
 
Uudisteportaalidest toetati Eesti Rahvusringhäälingu projekti „Portaali kodanik.err.ee käivitamine“ ning MTÜ PX Bandi projekti „PLUG in KesKus!“. Viimase raames ühendatakse eestikeelse kultuurilehe KesKus ja venekeelse kultuuriajakirja PLUG kogukonnad Facebookis, tõlgitakse artikleid kas vene- või eesti keelde ning korraldatakse pop-up kampaaniaid.
 
Projekte rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ning Kultuuriministeeriumi vahenditest.
 
Lisateave: Kati Tamm, kodanikuhariduse ja rände üksus, tel 659 9027, e-post kati.tamm@meis.ee
 
 
Keelekümblusprogrammi laste vanemad kohtuvad suvekoolis
 
6.–8. augustil toimub Keelekümblusprogrammi Lapsevanemate Liidu järjekordne suvekool. Uue õppeaasta eel kogutakse teadmisi, kuidas oma lapsega veel paremini suhelda, saadakse koostöökogemusi arutledes lapsevanemate rolli ning ülesannete üle keelekümblusprogrammis ja koostades liidu edasist töökava.
 
Töökava koostamise aluseks on keelekümblusprogrammi strateegiline plaan aastateks 2009–2013 ja keelekümblusprogrammiga liitunud asutuse sisehindamise kriteeriumid.
Aega jääb ka Saaremaaga tutvumiseks ja lastega koosolemise nautimiseks.
 
Lisateave: Svetlana Belova, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9848, e-post svetlana.belova@meis.ee
 
 
Keelekümbluskogemusi jagatakse Soome lugemiskonverentsil
 
11.–12. augusti toimubSoomes lugemiskonverents „Keelelised osaoskused õppimises“. Konverentsil tutvustavad Eesti lasteaedade kogemusi keelekümblusprogrammi rakendamisel nii lasteaednikud kui Eesti keelekümblusprogrammi ohjava Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed esindajad.
 
Ettekannetega esinevad keelekümblusprogrammi koolitajad ja lasteaednikud Hedi Minlibajeva ja Nonna Meltsas ning MISA koordinaator Svetlana Belova.
 
Lisateave: Svetlana Belova, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9848, e-post svetlana.belova@meis.ee
 
 
Nõustajate suvekoolis arutatakse uue õppeaasta ülesandeid ja kuulatakse Soome kogemusi
 
12.–13. augustil kohtuvad Pariisis, Lääne-Virumaal nõustajad, kes toetavad õpetajaid eestikeelsele õppele üleminekul, selle rakendamisel lasteaias ja koolis. Suvekoolis keskendutakse uue õppekavaga seotud teemadele (esinevad Irene Käosaar ja Maie Soll Haridus- ja Teadusministeeriumist) ning Soome nõustamiskogemustele (Tiiu-Kai Kotka Espoo Kooliametist Soomes).
 
Arutusel on ka Kohtla-Järve, Narva, Tallinna ja Tartu piirkonna nõustamiskeskuste tegevus algaval õppeaastal.
 
Lisateave: Karin Piirsalu, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9854, e-post karin.piirsalu@meis.ee
 
 
Keelekümblusõpetajad osalevad koolituses „Seitse päeva koostöist kümblust“
 
16.–18. augustil alustavad Nelijärvel poolsada keelekümblusõpetajat koolituskava „Seitse päeva koostöist kümblust“ esimest sessiooni. Keelekümblusprogrammi põhimõtete kõrval käsitletakse meeskonnatööd, rühmatöö järke, ajalehte kui õppematerjali, tablood kui draamavõtet, õuesõpet ja tööd tegevuskeskustes, õppematerjalide valmistamist ja õpimappe. Samuti tutvutakse olemasolevate keelekümblusmaterjalidega.
 
Kogemusõppelise tööviisi toetusel peaksid osalejad saama ideid ja oskusi ning teadmisi, et toime tulla eestikeelse õppega erinevates ainetes, erinevates kooliastmetes.
 
Koolitajateks on keelekümblusprogrammi koolitajad Maire Kebbinau, Anne Kloren, Liina Norit, Anu Parts, Anna Sele. Järgmine sessioon toimub novembris eraldi Narva rühmale ja Tallinna rühmale.
 
Lisateave: Maire Kebbinau, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee
 
 
Haridustöötajad täiendavad end koolitusel „Keelekümbluse ABC“
 
24.–25. augustil osalevad kahesessioonilise koolituse „Keelekümbluse ABC“ esimeses osas koolijuhid, õppealajuhatajad, keelekümbluskoordinaatorid ja õpetajad, kes alustavad tööd keelekümblusprogrammis või kes pole varem keelekümbluskoolitustel osalenud.
Koolituse teine sessioon toimub oktoobri lõpus.
 
Lisateave: Maire Kebbinau, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee
 
 
Keelekümblusõpetajad kohtuvad Toilas
 
22.–24. augustil jätkavad lasteaedade keelekümblusõpetajad Toilas programmi põhikoolituse 2. sessiooniga. Teemad on seotud lapse arengu ja selle hindamisega ning keelekümblusliku tööviisi rakendamisega õppeaasta algul. Süvenetakse ka mõnedesse üksikmeetoditesse.
 
Koolitavad keelekümblusprogrammi koolitajad Ene Kurme, Angelika Lall, Nonna Meltsas ja Hedi Minlibajeva.
 
Lisateave: Svetlana Belova, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9848, e-post svetlana.belova@meis.ee
 
 
Sisehindamise kriteeriumid keelekümblusvaates
 
Hiljemalt 2011. aasta 1. jaanuariks peavad kõik haridusasutused esitama Haridus- ja Teadusministeeriumile oma esimese sisehindamise aruande. See on vajalik mõistmaks ja mõtestamaks laste arenguks olulisi tingimusi, asutuse juhtimisotsuseid ja asutuse tegevust tulevikuvaates.
 
Keelekümblusprogrammiga liitunud lasteaiad ja koolid on nn keelekümblusvaateni jõudnud juba oma varasemateski aruannetes. Samas on vajadus toetada programmiga liitunud lasteaedu ja koole asjakohase ülevaatliku ja süsteemse tugimaterjaliga.
 
Mulluse keelekümbluskonverentsi “Nõustamine ja sisehindamine – keelekümblusprogrammi kvaliteedi teemärgid” sisehindamise töötubadest kogunenud soovitused ja kogemused on olnud heaks aluseks keelekümblusprogrammi rakendamise hindamiskriteeriumide väljatöötamisel.
 
Selleks on Kehra Gümnaasiumi direktori Urve Rannaääre juhtimisel on tegutsev töörühm sõnastatatud sisehindamise üldisest raamistikust lähtuvad soovitused erinevate võtmealade ja valdkondade kirjeldamiseks keelekümblusvaates.
 
Töörühm oli ideede genereerimises tulemuslik, sest kümblusteadlikud sisehindamise nõunikud (Mare Lihtsa, Nonna Meltsas) ja sisehindamise eksperdid (Marika Pettai, Kadri Peterson) oskasid seniste kogemuste pinnalt küsimusi tõstatada ja rühma ühes raamis hoida. Taotluseks oli saada kriteeriumide kirjelduse näidis, mis a) ei muuda haridusasutuse hindamissüsteemi oluliselt ulatuslikumaks ja ajamahukamaks, b) on selgelt sõnastatud, c) sobitub olemasolevasse sisehindamise korda ja d) hõlmab keelekümbluse rakendamise võtmetegureid.
 
Aruteludes erinevate sihtrühmadega (lasteaedade ja koolide juhid, õpetajad) oleme tõdenud, et keelekümblusliku vaate sissetoomisega hakkame programmi paremini nägema osana tervikus, mõistma selle rolli asutuse terviklikus arengus, mõistma koostöö ja vastastikuse rikastamise põhimõtte tähendusrikkust.
 
Viie võtmeala – eestvedamine ja juhtimine, personalijuhtimine, koostöö huvirühmadega, ressursside juhtimine, õppe-ja kasvatusprotsess – hindamise kriteeriumide kirjeldustest saame programmi kvaliteedisüsteemi arendamises edasi liikuda tunnustamise korra kujundamisele.
 
Keelekümblusprogrammi Lapsevanemate Liidu augustikuise suvekooli arutelu järel saadetakse viimistletud soovitused uue õppeaasta alguses programmiga liitunud asutustesse ja kohalikesse omavalitsustesse kooskõlastusringile.
 
2010. aasta keelekümbluskonverentsi töötubades esitleme soovitusi juba laekunud tagasisidet arvestades ja arutleme selle üle, kuidas soovituste järgimist mõjutavad asutuse keelekümblusstaažist tulenevad erisused, kohaliku omavalitsuse prioriteedid ning vajadused, võimalused jmt. See on üks alus edaspidiseks – koostada abimaterjalid, mis kergendavad keelekümblusprogrammiga liitunud asutustel sisehindamise läbiviimist. Nii sisehindamise protsess kui ka keelekümblusvaate arendus selles on pidevad protsessid.
 
Lisateave: Karin Piirsalu, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9854, karin.piirsalu@meis.ee

SEPTEMBER 2010


Kultuuriministeerium teatab:

 
  
Narvas käivitus projekt uusimmigrantidele
 
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed tellimusel alustas Tartu Ülikooli Narva Kolledž augustis projektiga „Uusimmigrantide kohanemiskoolitus“, mille raames korraldatakse koolitus 12 Narvas elavale kolmandate riikide kodanikest uusimmigrandile.
 
Koolitus koosneb baaskoolitusest, mis sisaldab Eesti ajaloo, ühiskonna ülesehitust ja elulaadi tutvustavaid teemasid ning A2 taseme eesti keele koolitust. Koolitusel kasutatakse 2009. aastal välja töötatud kohanemisprogrammi kolmandate riikide kodanike lõimimiseks Eestis (http://kohanemisprogramm.tlu.ee/).
 
Projekti rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist. Projekti toetatakse 190 652 krooniga.
 
Lisateave: Ruslan Prohhorenko, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9035,
 
 
Pühapäevakooli õpetajad ja juhid käisid õppereisil Lääne-Virumaal
 
23. ja 24. augustil korraldasid Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ning Haridus-ja Teadusministeerium rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajatele ja juhtidele õppereisi Lääne-Virumaale.
 
Selliseid õppereise on korraldatud 2004. aastast ja nende eesmärk on viia pühapäevakoolide esindajad tutvuma Eesti erinevate piirkondade loodus- ja kultuuriväärtustega. Õppereiside eesmärk on tutvustada Eesti erinevate paikade kultuuri- ja loodusväärtusi, et õpetajad saaksid nähtu ja kuuldu varal oma pühapäevakoolide tunde lastele veelgi huvitavamateks ja kasulikemateks muuta. Samuti on neil reisidel õpetajatel võimalus omavahel kogemusi vahetada ja seeläbi koostööd edendada.
 
Lääne-Virumaa külastuse käigus väisati Viru-Nigula koduloomuuseumit, Rakvere lossi, Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumit, Metsaantsu talu ja Toolse linnust. Õppereisi ajal toimunud koolitusel arutati pühapäevakoolide tulevikuplaane ja arenguvõimalusi. Haridus-ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar tutvustas rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasrahastamise taotlusvooru tingimusi.
 
Õppereisi rahastas Haridus- ja Teadusministeerium.
 
Lisateave: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee  
 
 
Ootame osalejaid septembris algavale eesti keele kui teise keele õpetajate täienduskoolitusele
 
14. septembril algab eesti keele kui teise keele õpetajate täienduskoolituskursus Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames. Koolitustele on oodatud üldhariduskoolide ja kutsekoolide eesti keele kui teise keele õpetajad. Kursuse raames toimub kokku viis koolitust ning esimese nelja koolituse läbi on kursuse lõpetanud juba 160 õpetajat. Septembrikuus alustab õpinguid viies ja viimane õpperühm. 
 
Täienduskoolituskursus koosneb neljast koolitusmoodulist. Esimene moodul toimub 14.-16. septembril Tartu lähistel. Järgmised kolm moodulit leiavad aset käeoleva aasta oktoobrist detsembrini.
 
Koolituse käigus käsitletakse järgmisi teemasid:
·        Euroopa keeleõppe raamdokument ja sellest tulenevad muutused õpetamises, õppimises ja hindamises;
·        keeleoskuse taseme määramine;
·        õppeesmärkide püstitamine ja tunni planeerimine;
·        õppematerjalid: valik, loomine, kohandamine;
·        aktiivõppe ja kommunikatiivse keeleõppe võtted ja tegevused;
·        võimalusi keele ja aine lõimitud õppeks;
·        eesti keele õpetaja roll ja tugi aineõpetajatele eestikeelese aine(eriala)õppe rakendamisel;
·        õpilaste aktiviseerimise/motiveerimise võimalusi;
·        grammatika õpetamine.
 
Õpetajaid koolitavad tuntud keeleeksperdid ja pedagoogid, teiste seas Leelo Kingisepp, Piret Kärtner, Hiie Asser, Mare Kitsnik ja Tõnu Tender.
 
Kursused ja kasutatavad koolitusmaterjalid on osalejatele tasuta. Lisaks on osalejatele organiseeritud tasuta majutus ja toitlustus. Täienduskoolitust korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Õppetööd finantseerivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond.
 
Koolitusele on veel vabu kohti. Huvitatutel palume pöörduda MISA mitmekultuurilise üksuse koordinaatori Maarja Männi poole. 
 
Lisainfo: Maarja Mänd, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel: 659 9853, e-post: maarja.mand@meis.ee
 
 
Ootame venekeelsete gümnaasiumide õpetajaid Lak-õppe metoodika täienduskoolitusele
 
Septembrikuus algab õppemetoodikaalane kursus „Lak-õppe metoodika täienduskoolitus. Õpistrateegiad” vene õppekeelega haridusasutuste gümnaasiumiastme pedagoogidele. Koolituse maht on 78 tundi (3 EAP). Koolituskursuse eesmärk on osalejate professionaalseks tegevuseks vajalike lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika-alaste teadmiste andmine ning eesti keele oskuse täiendamine. Koolitusel keskendutakse õpistrateegia teemadele.
 
Koolitusel tulevad käsitlusele järgmised teemavaldkonnad:
·         lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika põhimõtted ja rakendamise võimalused
·         keeleõppe toetamine ainetundides
·         õpistrateegiad ning õppemeetodid (õpistrateegiad, õpistiilid, õpilaste omavahelised koostöömeetodid õppimisel, kirjutamisstrateegia, teksti korduva lugemise strateegia)
·         eesmärgistamine (eesmärgipärane õpetamine; eesmärkide seadmine ja sõnastamine; kuidas mõõta eesmärkide saavutamist; eesmärgipärane õpiprotsessi juhtimine)
jne
 
Lisaks on fookuses eesti keele oskuse täiendamine – sõnavaralise pädevuse ning kirjaliku keele ja väljendusoskuse arendamine.
Koolitusele saab registreeruda e-postiaadressil: tartu@ami.ee
 
Lisainfo: Maarja Mänd, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.
 
 
Keelekümblusprogrammi õpetajakoolituse sügisesed õppekavad
 
2010. aasta sügis kätkeb keelekümblusprogrammi koolitustegevustes eelkõige koolituste õppekavade arendustegevusi: põhiõppekavade uuendamist ja uute loomist ning nende rakendamist koolitustel.
 
Keelekümblusprogrammi koolitustel väärtustatakse järgmist:
·    uute tööviiside ja metoodikate õppimist ja läbiproovimist;
·    kindlustunde saamist eesmärkide ja tegevuste valimisel õppetunni või pikema ajavahemiku jaoks;
·    õppematerjalidega ja ende edasiarendamise ning rakendamise võimalustega tutvumist;
·    võimalust elustada ja meelde tuletada õpitut ja selle rakendamise kogemusi;
·    keelekümblusvõrgustikku kuuluvate kolleegidega suhtlemist;
·    tagasiside ja eneseanalüüsi olulisuse mõistmist kvaliteedi tagamisel.
 
Keelekümblusprogrammi õppekavad 2010. aasta sügisel said alguse augustis ning jätkuvad kuni detsembrini. Alljärgnevalt on toodud õppekavade ülevaade. Kõik loetletud koolitused on juba komplekteeritud.
 
1.      Keelekümbluse ABC
 
Sihtrühm: koolijuhid, õppealajuhatajad, keelekümbluskoordinaatorid ja õpetajad, kes alles alustavad tööd keelekümblusprogrammis või kes pole varem keelekümbluskoolitustel osalenud.
 
Maht: 28 kontakttundi, 1 kodutöö
Aeg: 24.–25. august ja 26.–27. oktoober
Koht: Tallinn
·         Õppija on saanud ülevaate keelekümblusprogrammi teoreetilistest lähtekohtadest, õppekeskkonna kujundamisest ja metoodilistest võtetest
·         Õppija mõistab positiivset konstruktiivset tagasisidet kui õpilase arengut toetavat vahendit
·         Õppija on kogenud koostöist õppimist
 
2.      Seitse päeva koostöist kümblust
Keelekümblusprogrammi metoodika põhikoolitus, 2 rühma: üks rühm Tallinnas, teine Narvas.
Sihtrühm: keelekümblusklassides töötavad õpetajad, kes tahavad kogeda koostööd erinevates kooliastmetes ja erinevaid aineid õpetavate õpetajatega
 
Maht: 49 kontakttundi
Aeg:16.–18.august, 5.–6.november, 2.–3.detsember
Koht:  1. sessioon 2 rühma koos Nelijärvel
2. ja 3. sessioon 1 rühm Tallinnas ja 1 rühm Narvas (eesti keeles venekeelse toega)
·         Õppija on kogemusõppe kaudu saanud teadmised keelekümblusprogrammi metoodilistest võtetest.
·         Õppija teab integreeritud õppetöö korraldamise põhimõtteid ja praktilisi võtteid.
·         Õppija mõistab õpetaja rolli koostöö suunajana ja partnerina.
·         Õppija on kogenud võimalust teha valikuid ja langetada otsuseid õppeülesannete täitmisel.
·         Õppijal on erinevaid näiteid sama meetodi kasutamiseks erinevates ainetes, erinevates kooliastmetes.
·         Õppija mõistab, et kujundava hindamise ja arengut reflekteeriva vahendina saab kasutada õpimappi.
 
3.      Õpetaja kolm kübarat: aine, keel ja õpioskused
 
Sihtrühm: keelekümblusklassides töötavad aineõpetajad, kes soovivad tuge õpioskuste ja keeleoskuse arendajana
Maht: 28 kontakttundi, 1 kodutöö
Aeg: 8.–9. oktoober ja 12.–13. november
Koht: Tallinn
·         Õppijal on ülevaade lõimitud aine- ja keeleõppe põhimõtetest.
·         Õppija on rakendanud meetodeid ja võtteid, mis toetavad õppima õppimist.
·         Õppija oskab oma aine teemade käsitlemist siduda keeleõppega.
·         Õppija saab aru õpitulemuste seostest õppekeskkonna turvalisusega.
·         Õppija on saanud näiteid õppematerjali kasutamise erinevatest võimalustest.
·         Õppija on analüüsinud läbi praktilise tegevuse õppeülesannete rolli õpilase õpimotivatsiooni hoidmisel ja tõstmisel.
 
4.      Kiiremini, kõrgemale, kaugemale – draama aktiivõppe võttena
 
Sihtrühm: keelekümblusklassides töötavad õpetajad, kes soovivad muuta õppetöö vaheldusrikkaks
Maht: 21 kontakttundi, 1 kodutöö
Aeg: 8.–9. oktoober ja 12.–13. november
Koht: Tallinn
·         Õppija teab teadmiste ja oskuste omandamise ja kinnistamise võimalusi draamaõppe kaudu.
·         Õppija oskab näha draama kui metoodilise võtte olulisust kirjaliku ja suulise kõne arendamisel suhtlussituatsioone ja teisi keelekasutuse stimulatsioone kasutades.
·         Õppija teab ja oskab tundides loovalt rakendada kehakeelt ja liikumist, seda mõtestada.
·         Õppija on saanud osaleda protsessis, kus draamakäsitlus on arendatud aineteüleseks projektiks.
 
 
Lisateave: Maire Kebbinau, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9847, e-post: maire.kebbinau@meis.ee
 
 
Pereõppes osalenuid ootab tänuüritus
 
Pühapäeval, 26. septembril on sel suvel pereõppes osalenud lapsed ja nende pered kutsutud Rakveres toimuvale tänuvastuvõtule, kus kultuuriminister Laine Jänes annab üle tänukirjad, UNICEF kingib igale pereõppes osalenud lapsele raamatuaasta puhul raamatu ning üheskoos õpitakse töötubades aktiivse tegevuse kaudu paremini mõistma pereõppe elemente.
 
2010. a suvel korraldasid kaks organisatsiooni – Veeda Vaheaeg Võrumaal MTÜ ning UNICEF Eesti Fond SA – Eestis elavate Euroopa Liidu mõistes kolmandate riikide kodanikest või määratlemata kodakondsusega laste eesti keele õppimist eesti peredes. Lapsed osalesid pere igapäevategemistes ning kohaliku kogukonna elus kahe nädala jooksul.
 
Pereõpe viidi läbi Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed konkursi raames. Tegevust rahastati Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja kaasfinantseerimisena Kultuuriministeeriumi kaudu Eesti riigi vahenditest.
 
Tänuüritus korraldatakse UNICEF Eesti SA, Kultuuriministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös.
 
Lisateave: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9028, e-post lianne.ristikivi@meis.
 
 
Portaalis kutsekeel.ee värsked erialakeele alased artiklid
 
Veebileht www.kutsekeel.ee on e-õppevara koondav veebileht, mille eesmärk on olla lihtsaks ja kiireks otseteeks erialakeele õppematerjalideni. Lisaks õppevara kogumisele ja levitamisele on kutsekeel algust teinud erialakeele alaste artiklite avaldamisega. Värskete artiklite autoriteks on Tartu Ülikooli doktorant Helena Metslang ning vabakutseline autor ja koolitaja Mare Kitsnik.

 

Helena Metslang käsitleb oma artiklis "Erialakeele õpetamise metoodika - kas sama kui üldkeele oma?" erialakeele õpetuse rahvusvahelist kogemust, rõhuasetusega kutsekoolide kursustel. Autor leiab, et erialakeele õpetajal tuleb õppurite vajadustele täpsemalt kohanduda kui üldkeeleõpetajal ning enamasti eeldab see mahukamat kursuse ettevalmistust. Erialakeele õpetamise metoodika sarnaneb olulises osas üldkeele omaga. Kuid selleks, et arendada õppijates erialase suhtlemise vilumust, on otsustav tähtsus eelkõige õppematerjalide valikul – nendes esinev sõnavara, suhtlusfunktsioonid ja -olukorrad peavad vastama tulevasele keelekasutussituatsioonile. Autor toob esile ka mitmed õpetajate vajadused: vajadus koolituse järele erialavaldkonnas, mida ta õpetab, vajadus arvutivahendite järele ja vajadus metoodikakoolituse järele.
 
Mare Kitsniku artikkel "Erialase eesti keele kui teise keele õppematerjalide koostamise kogemustest" on suunatud laiemale lugejaskonnale. Siin on kohti, mis on eelkõige mõeldud õpetajaile, kellele selgitakse rohkete näidete abil õppematerjalide ülesehituse loogikat, osaoskuste, sõnavara ja grammatika õpetamise faase erialakeeleõppe süsteemis ning antakse soovitusi erinevate õpiku osade kasutamiseks tunnis. (Tulevaste õpikute) autorid saavad ülevaate keeleõppekomplekti loomise protsessist, nõuandeid ja nippe paremate õpikute koostamiseks ja vähemtõhusate lahenduste vältimiseks. Kuid ka kirjastajad ja tellijad saavad artiklist abi, sest selle autor jagab juhiseid, kuidas ära tunda hea keeleõpiku tunnuseid ja selgitab just erialakeele õpiku loomist mõjutavaid faktoreid.
 
Artikleid saab lugeda veebiaadressil www.kutsekeel.ee/artiklid
 
 
Kultuuriministeerium teatab:
 
Jätkub lõimumiskava uue rakendusplaani koostamise protsess
 
Eesti lõimumiskava 2008-2013 viiakse ellu rakendusplaanide kaudu, kus täpsustatakse eesmärkide saavutamiseks kasutatavad meetmed, tegevused, eelarve ja rakendajad. Käesolev rakendusplaan lõpeb 2010. aastal, seetõttu töötatakse perioodiks 2011-2013 välja uut rakendusplaani.
 
Lõimumiskava elluviimist koordineerib Kultuuriministeerium, rakendusplaani 2011-2013 koostamist juhib sõltumatu Poliitikauuringute Keskus PRAXIS.
 
Uue perioodi rakendusplaani koostamisel analüüsitakse lõimumiskava elluviimise seniseid kogemusi ja kaasatakse erinevaid osapooli, et järgnevate aastate rakendusplaan võimaldaks parimal moel saavutada lõimumiskavas seatud eesmärke.
 
Augustis viis PRAXIS lõimumiskava projektitaotlusvoorudes osalenud projektijuhtide seas läbi veebipõhise küsitluse. Uuringusse oli haaratud ligi 450 organisatsiooni, kes on aastatel 2008-2009 seoses Eesti lõimumiskava 2008-2013 tegevuste elluviimisega osalenud Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) ja Kultuuriministeeriumi poolt korraldatud taotlusvoorudes. Küsitleti nii rahastust saanud projektide kui ka rahastust mitteleidnud projektide juhte. Küsimustik aitab selgitada, millised kogemused on olnud organisatsioonidel lõimumiskava tegevuste elluviimisel, milliseks peetakse nende tegevuste mõju erinevatele sihtrühmadele ning milliseid tegevusi ja millistele sihtrühmadele oleks vaja lähitulevikus rohkem ette võtta. Küsitluse tulemused selguvad septembri jooksul.
 
Samuti alustas PRAXIS augustist konsultatsioone valdkonnaga seotud ministeeriumitega saamaks tagasisidet ja hinnangut perioodi 2008-2009 rakendusplaani elluviimise kohta ning ettepanekuid edaspidiseks. Septembrist algavad temaatilised aruteluseminarid lõimumiskava valdkondade järgi (nt hariduslik lõimumine, sotsiaalne lõimumine jne). Kokku on kavandatud kuus aruteluseminari, millest saavad osa võtta antud valdkonna sihtrühmade esindajad, tegevuste elluviijad ja eksperdid.
 
Septembris on valmimas Kultuuriministeeriumi tellimusel ka konsultatsiooni- ja audiitorbüroo Ernst & Young Baltic ASi poolt läbiviidav analüüs lõimumiskava tegevuste rakendamise kohta ning Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi poolt läbiviidav lõimumiskava monitooring.
 
Lisateave: Silver Pramann, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik, tel 628 2266, e-mail: silver.pramann@kul.ee.
 
 
24. september on Eesti rahvusvähemuste päev
Päeva tähistatakse alates 2005. aastast, mil tollane rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo 24. septembri Eesti rahvusvähemuste päevaks kuulutas. „See päev aitab meeles pidada ja levitada äratundmist, et aktiivne lojaalsus oma asukohariigile, hea läbisaamine selle põlis- ja põhirahvaga ning omavahel ja omaenda identsuse hoidmine ei välista, vaid tugevdavad üksteist,” ütles Rummo.
 
Eestimaa Rahvuste Ühenduse (ERÜ) asutamiskuupäevaks loetakse 24. septembrit 1988, päeva, mil toimus I Eestimaa Rahvuste Foorum, mis selgelt deklareeris eri rahvusrühmade valmisolekut varjamatult toetada põlisrahva püüdu taastada Eesti omariiklus ja demokraatlik elukorraldus.
 
ERÜ lähtub oma tegevuses rahvusvaheliselt tunnustatud rahvusvähemuste ja inimõiguste põhimõtetest eesmärgiga arendada Eesti rahvusvähemuste info- ja kultuurialast koostööd. Eestimaa Rahvuste Foorum pani 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate algul aluse Eestis elavate rahvusrühmade kultuuri- ja haridusseltside taastekkele.
 
Eestimaa Rahvuste Ühenduse presidendid on olnud Hagi Šein (1988 - 1992), Ants-Enno Lõhmus (1992 - 1995), Timur Seifullin (1995 - 1997), Jaak Prozes (1997 - 2007). Aastast 2008 on rahvuste ühendust valitud juhtima aupresident (1997) Timur Seifullin. President valitakse ERÜ Foorumil.
 
ERÜ-sse kuulub ligi 50 rahvusvähemuse organisatsiooni.
 
Sel aastal tähistatakse rahvustepäeva Kultuuriministeeriumi eestvedamisel 22. septembril Tallinnas kell 17.00 Vene Teatris, 24. septembril kell 17.00 Tartus Vanemuise Kontserdimajas ja 26. septembril kell 11.30 Jõhvis Jõhvi Kontserdimajas.
 
Lisateave: alates 10. septembrist www.etnoweb.ee, www.kul.ee, www.johvi.ee   

 
Etnoweb koondab rahvusvähemuste kultuuriinfo ühtsesse portaali
 
7. septembril esitles Kultuuriministeerium Riigikogus rahvusvähemuste nõukojale uut infoprotaali www.etnoweb.ee.
 
Etnoweb on loodud eesmärgiga parandada infovahetust erinevate rahvusvähemuste kultuuriseltside ja ühenduste ning kõikide teiste infost huvitatute vahel, olgu tegemist meediakanalite, riigiasutuste ja sihtasutuste töötajatega või lihtsalt huvilistega.
 
Etnoweb võimaldab saada kiiret ülevaadet rahvusvähemuste kultuuriga tegelevatest organisatsioonidest ning tutvuda värskete uudistega. Portaalist saab jälgida, millised sündmused ja üritused on praegu toimumas ning millised on tulevikus oodata. Samuti saab infot konkurssidest ja rahastusvõimalustest ning ühtlasi aitab portaal leida partnereid koostööprojektideks. Olemas on ka rahvusvähemuste kultuuriseltsidega tegelevate ametnike ja konsultantide kontaktandmed.
 
Portaaliga võivad liituda kõik organisatsioonid. Igale organisatsioonile avatakse oma lehekülg, kus saab avaldada informatsiooni oma tutvustuse ja anda infot tegevuste kohta. Vastavalt formaadile avaldatakse sisestatud uudised ja teated portaali pealehel ning edastatakse meediaväljaannetele.

Infoportaali Etnoweb missioon on muuta rahvusvähemuste kultuuriseltside ja ühenduste tegevused ning sündmused Eesti info- ja kultuuriruumi lahutamata osaks.

 
Lisateave: Jevgeni Źurjari-Ossipov, kultuuriministri nõunik, tel 628 2259, e-post jevgeni.zurjari-ossipov@kul.ee või Natalja Kitam, Etnowebi projektijuht, tel 5665 8222, e-post natalja.kitam@gmail.com

 

 

OKTOOBER 2010

 
KONKURSID

 
KULTUURIMINISTEERIUM TEATAB
 
 

 
Keelekümblusprogrammi konverents toimub sel korral juba 10 aastat
 
26.–27. oktoobril toimub Tallinnas Swissoteli konverentsikeskuses (Tornimäe 3, Tallinn) kümnes keelekümblusprogrammi konverents, kus on oodatud osalema keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutuste, partnerite ja teiste haridusvaldkonnas tegutsevate asutuste esindajad, aga ka teised huvilised.
 
Konverentsi kavaga saab tutvuda MISA veebilehel www.meis.ee/konverents-2010. Konverentsil antakse ülevaade keelekümblusprogrammi kvaliteedisüsteemi loomise käigust ja tulemustest ning esitletakse ka kvaliteedisüsteemiga seotud edulugusid. Samuti tutvustatakse keelekümblusprogrammi viimaste aastate uuringute tulemusi.
 
Konverents pakub osalejatele nii kuulamise-vaatamise, kui ka ise kaasalöömise võimalusi – toimub nii plenaaristung kui ka viis töötuba.
 
Konverentsi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Konverentsi korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
 
Lisainfo: Karin Piirsalu, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9854, e-post karin.piirsalu@meis.ee
 
 
Õppematerjalide autorite ja kirjastuste töötajate koolitus
 
Septembrist detsembrini toimub 25 õppematerjalide autorile ja õppematerjale väljaandvate kirjastuste töötajale neljaosaline koolitus.
 
Koolitusel osalejad saavad teadmisi põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava muudatustest ning vajaminevatest uutest õppematerjalidest, ühtsetest nõuetest õppematerjalide koostamisele ning keeleoskuse arendamise põhimõtetest. Autorid ja kirjastajad saavad osa nii loengutest kui töötubadest.
 
Septembris toimunud esimesel kohtumisel esines koolitusel rahvusvahelise haardega kirjastamisala konsultant ja lektor James McCall, kes käsitles koolile suunatud õppematerjalide koostamise, toimetamise ja kirjastamise teemasid.
 
Oktoobris räägivad Koidu Tani-Jürisoo ja Anneli Loodus Avatud Meele Instituudist õppimise esile kutsumise metoodikast.
 
Oktoobri lõpus toimuval kokkusaamisel kõnelevad ja juhendavad osalejaid Tartu Ülikooli õppejõud. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskusest räägib väärtuste teema olulisusest, Veronika Kalmus ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudist annab ülevaate meetoditest implitsiitselt esindatud väärtuste teadvustamiseks õppematerjalides, haridusuuringute ja õppekava arenduse keskuse spetsialistid käsitlevad väärtuskasvatust kui läbivat teemat ja selle arvestamist õpikute koostamisel, Nelli Jung eetikakeskusest kõneleb väärtuskasvatuslikest sihtidest erinevates õppeainetes. Ana Kontor Hariduse Tugiteenuste Keskusest ja Karl Karlep Tartu Ülikoolist teevad koos ettekande õppematerjalide jõukohasusest õpiraskustega õpilastele.
 
Novembris lõpetavad koolituse õppematerjalide autor ja metoodik Leelo Kingisepp ning Piret Kärtner Tartu Ülikoolist, kes räägivad riikliku õppekava õppematerjalide koostamise alustest õppeprotsessi suunajana.
 
Koolitust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
 
Lisainfo: Reet Kallo, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, reet.kallo@meis.ee
 
 
Erialakeele õppematerjalide infopäevad
 
Kolmel oktoobripäeval korraldab MISA koostöös Eesti kutseõppeasutustega keele- ja kutseõpetajatele kolm erialakeele õppematerjalide alast infopäeva.
 
Infopäevade eesmärgiks on anda ülevaade erialakeele õppematerjalide koostamise, kasutamise ja levitamise võimalustest. Peaesineja on vabakutseline autor ja koolitaja Mare Kitsnik, kes tutvustab oma erialase eesti keele õppekomplekte teeninduserialadele. Lisaks õpetab ta, kuidas õppematerjale analüüsida ja neid õppetunnis nö elama panna ning jagab nõuandeid materjalide loomiseks. Päeva jooksul tutvuvad osalejad ka e-õppevara koondava veebilehega www.kutsekeel.ee.
 
Infopäevad toimuvad järgmistes kutseõppeasutustes: 15. oktoobril Tartu Kutsehariduskeskuses, 21. oktoobril Narva Kutseõppekeskuses ja 29. oktoobril Tallinna Teeninduskoolis.
 
Infopäevadele on võimalik registreeruda läbi veebilehe www.kutsekeel.ee. Infopäevade korraldamist rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.
 
Lisainfo: Merlin Mägi, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, merlin.magi@meis.ee või Maria Ratassepp, maria.ratassepp@meis.ee
 
 
Lasteaia eesti keele õpetajad kohtuvad sügiskoolis
 
22.-24. oktoobril toimub Võru maakonnas Urvaste vallas asuvas Nõiariigis lasteaia eesti keele õpetajate sügiskool. Traditsiooniks saanud kool viiakse läbi juba viiendat korda.
 
Kokku saavad 50 lasteaia eesti keele õpetajat Eestimaa erinevatest paikadest, et täiendada teadmisi eesti keelest erineva emakeele või koduse keelega laste eesti keele omandamise toetamisest lasteaias.
 
Aasta 2010 on lugemisaasta. Seetõttu käsitletakse sügiskoolis peamiselt teemasid, mis aitavad lapsi lugemiseks ette valmistada.
 
Lisainfo: Marje Sarapuu, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9852,
 
 
Ajaloo õppematerjalid venekeelsele gümnaasiumile said täiendust
 
Venekeelsetele gümnaasiumidele on nüüd olemas töölehed 2008. aastal välja antud kogumiku „Eesti ajaloo pöördepunktid. Dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile“ juurde. Töölehed ja kogumik võimaldavad ajaloo-, aga ka kirjandusõpetajatel Eestiga seotud tunde süvenenumalt ja põnevalt läbi viia.
 
Eesti ajalugu õpetatakse venekeelsetes gümnaasiumites eesti keeles. Nii kogumik kui ka töölehed ongi välja antud just sellest eesmärgist lähtuvalt. Eesti ajaloo keerdkäikudele pühendatud ja venekeelsele lugejale suunatud kogumiku ning töölehtede koostamine ja kirjastamine on tähtis samm meie ajaloo teadvustamise teel, sündmustest ühisema vaate kujundamisel.
 
„Kogumiku ilmumine on hea võimalus ajaloo õppimist populariseerida, seda huvitavaks teha. Märkimisväärne on, et allikate valik suudab vaadata sündmustele kriitiliselt, vaadelda neid erinevatest vaatenurkadest. Valminud töölehed aitavad edaspidi kogumikku aktiivsemalt kasutada,“ ütles töölehtede koostamise juures olnud lõimitud aine ja keeleõppe ekspert Kai Võlli.
 
Tema sõnul võimaldavad töölehtede ülesanded õpilastel allikatesse süveneda ja mõista, milliseid järeldusi saab sealt välja lugeda, kuidas kujuneb pilt minevikust, kuidas ajaloolased töötavad ja milliste probleemidega nad kokku puutuvad. „Õpilasi suunatakse töötama mitmesuguste allikatega, mõistma ja arutama erinevaid tõlgendusvõimalusi ning oma seisukohta kujundama. Taolised ülesanded toetavad ajalooliste sündmuste ja nähtuste mõistmist, aga õpetavad ka eestikeelseid ajalootekste, sh ka pilte süvenenult lugema ja tõlgendama,“ rääkis Kai Võlli.
 
Töölehtede autorite meeskonda kuulusid Anneli Loodus, Tiina Kilumets, Anželika Valdre, Maaja Nagel ja Maia Jelissejeva. Töölehti on oma retsensioonides tunnustanud ajaloodoktor Toomas Karjahärm (üks materjalide kogumiku autoreid) ja õpetaja-metoodik Anatoli Grigorjev.
 
Töölehed, kogumik ja soovitused õpetajale materjalide efektiivsemaks kasutamiseks on kättesaadavad rahvusvaheliselt kasutataval õppematerjalide veebilehel: http://lemill.net/community/groups/eesti-ajaloo-toolehed.
 
Lisainfo: Karin Piirsalu, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9854, e-post karin.piirsalu@meis.ee
 
 
 
KONKURSID
 
Konkurss „Ühine meediaväli“ ootab osalema raadio- ja veebiprojekte
 
Oktoobris kuulutab MISA välja projektikonkursi “Ühine meediaväli“, mille raames toetatakse raadiosaateid ning uudisteportaalide projekte.
 
Konkursi eesmärk on aidata kaasa kõikide Eestis elavate inimeste ühise inforuumi tekkimisele ning suurendada Euroopa kolmandate riikide kodanike eestimaise meedia tarbimis. Toetust saavad taotleda Eesti Vabariigis registreeritud era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
 
Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.
 
Lisainfo: Kati Tamm, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9027, e-post: kati.tamm@meis.ee
 
 
Projektikonkurss „Uusimmigrantide kohanemiskoolitus“ ootab osalejaid
 
Käimas on avalik projektikonkurss “Uusimmigrantide kohanemiskoolitus“, kuhu saab taotlusi esitada kuni 25. oktoobrini 2010.
 
Konkursi eesmärk on anda hiljuti Eestisse saabunud kolmandate riikide kodanikele spetsiaalse koolituse kaudu Eesti ühiskonnas kohanemiseks vajalikke oskuseid ja teadmisi, aidata neil lõimuda Eesti ühiskonda ning toetada neid aktiivseteks ühiskonnaliikmeteks saamisel.
 
Konkursi raames korraldatakse Harjumaal elavatele kolmandate riikide kodanikele kohanemiskoolitus. Koolitusel kasutatakse 2009. aastal väljatöötatud kohanemisprogrammi, mis sisaldab keeleõpet, kodanikuõpetust ja sotsiaal-majandusliku lõimumise temaatikat (http://kohanemisprogramm.tlu.ee). 
 
Konkursil saavad toetust taotleda Eesti Vabariigis registreeritud era- ja avalikõiguslikud juriidilised isikud (kohalikud omavalitsused, koolitusfirmad, ülikoolid ja mittetulundusühingud).
 
Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.
 
Sarnase koolitusega tegi augustis 2010 algust Tartu Ülikooli Narva Kolledž, kelle koolitada on 12 Narvas elavat kolmandate riikide kodanikest uusimmigranti.
 
Lisainfo: Ruslan Prohhorenko, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9035,
 
 
Uusimmigrantidele hakatakse konkursi kaudu tugiteenuseid arendama – pakkujad on oodatud
 
Käimas on avalik projektikonkurss “Tugiisikuteenuse arendamine uusimmigrantidele“, kuhu saab taotlusi esitada kuni 21. oktoobrini 2010.
 
Konkursi eesmärk on luua ja arendada uusimmigrantide tugiisikuteenust Eestis. Selleks tuleb välja töötada tugisikuteenuste süsteem.
 
Projekti käigus piloteeritakse tugiisikuteenust, mis hõlmab uusimmigrantide suunamist ja juhendamist tööhõive, tervishoiu, hariduse ja sotsiaalteenuste vallas. Selleks õpetatakse välja 20 erinevates Eesti piirkondades tegutsevat tugiisikut, kes hakkavad töötama siia hiljuti saabunud kolmandate riikide kodanikega.
 
Konkursil saavad toetust taotleda Eesti Vabariigis registreeritud era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud (kohalikud omavalitsused, koolitusfirmad, ülikoolid, mittetulundusühingud).
 
Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.
 
Lisainfo: Ruslan Prohhorenko, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9035,
 
 
KULTUURIMINISTEERIUM TEATAB
 
Septembris tähistati kolmes linnas rahvuste päeva
 
Kultuuriministeeriumi eestvedamisel tähistati septembri kolmandal nädalal rahvuste päeva. Selleks puhuks korraldatud üritusi oli võimalik külastada nii Jõhvis, Pärnus kui Tallinnas.
 
Esimesena toimus Kultuuriministeeriumi egiidi all 22. septembril Tallinnas Rahvusraamatukogus rahvusvähemuste noortekoja konverents „Rahvusvähemused Eestis eile, täna, homme“.
 
Konverentsile järgnes teatri- ja muusikaprogramm Vene Teatris. Lapsed said osa Vene Nukuteatri etendusest "Hõbesõrake". Täiskasvanutele esitleti Vene Teatrikooli etendust "smraH" ja teater "Tuuleveski" etendust ”Tuul las tulla”. Muusikat tegid tšuvašikeelne ansambel Taraj Kun ja eesti-ukraina folkansambel Svjata Vatra.
 
Samal päeval avati Solarise keskuses rahvuste päeva raames fotonäituste sari EtnoFotorism. Erinevaid näitusi Eestit oma koduks pidavatest rahvusvähemustest saab Tallinnas nautida ka Vene Teatris. Näitused on avatud oktoobri lõpuni.
 
24. septembril liikusid rahvuste päeva sündmused edasi Tartusse, kus toimus pidulik kontsert Vanemuise kontserdimajas. Kontserdi lavastas Art Studio Joy direktriss Marina Jerjomina Valgast. Esinejateks olid rahvusseltside kollektiivid nii Tallinnast ja Tartust, kui ka mujalt Lõuna-Eestist. Ka tartlasi ootab sarja EtnoFotorism raames värvikas fotonäitus vene vanausulistest, mis on avatud Vanemuise kontserdimaja kohvik-galeriis kuni oktoobri lõpuni.
 
Rahvuste päeva tähistamine kulmineerus Jõhvi Kontserdimajas 26. septembril VII vähemusrahvuste kultuurifestivaliga „Rahvuskultuuride loomepada“. Festivali raames olid avatud raamatunäitus, rahvusliku käsitöö näitus ja lastejoonistuste näitus „Maa värvid“. Samuti said kõik huvilised osaleda rahvuslike nukkude, niplispitsi ja pärltikandi meistriklassides. Lugemisaasta 2010 raames toimus kohtumine kirjanike Jelena Skulskaja ja Arvo Valtoniga. Õhtusel galakontserdil astusid üles rahvuskultuuriseltsid, etnilised grupid ning kogukonnad Eesti eri paigust. Külalisesinejana oli Valgevenest Verhnedvisnkist kohale saabunud folklooriansambel „Jarõtsa“. Kultuuriminister Laine Jänes andis Tartus ja Jõhvis uutele Eesti Vabariigi kodanikele üle kodakondsustunnistused.
 
24. septembri kuulutas 2005. aastal rahvuste päevaks toonane rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo. Selle päeva juured ulatuvad aga aastasse 1988. Siis toimus 24. septembril I Eestimaa Rahvuste Foorum, mis selgelt deklareeris eri rahvusrühmade valmisolekut varjamatult toetada põlisrahva püüdu taastada Eesti omariiklus ja demokraatlik elukorraldus. Sel päeval asutati Eestimaa rahvuste Ühendus, mis lähtub oma tegevuses rahvusvaheliselt tunnustatud rahvusvähemuste ja inimõiguste põhimõtetest eesmärgiga arendada Eesti rahvusvähemuste info- ja kultuurialast koostööd.
 
Lisainfo: Sirli Tooming, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist, tel 628 2261, e-post sirli.tooming@kul.ee 
 
 
Kuldne Mask Eestis 2010
 
1. oktoobril avas Moskva Jevgeni Vahtangovi nimeline Teater Anton Tšehhovi etendusega „Onu Vanja“ teatrifestivali „Kuldne Mask Eestis 2010“. Festival kestab 10. oktoobrini ja selle raames saab etendusi vaadata nii Tallinna teatrites kui ka Jõhvi Kontserdimajas (vt www.goldenmask.ee).  
 
2005. aastal toimunud "Kuldne Mask Eestis" oli esimene sarja festival, mis viidi läbi väljaspool Venemaa piire. Sel aastal korraldatakse seda teatrifestivali Eestis juba kuuendat korda. Festivali raames toimuvad seminarid, meistriklassid ning loengud. Sel aastal on festivali kavas eriline koht Peterburi teatrikunstil.
 
Festival aitab kaasa riikidevaheliste pidevate kultuurisidemete tugevdamisele ja kontaktide loomisele teatritegelaste vahel. Festival korraldatakse kahe riigi, Venemaa ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi vahelises koostöös ning Tallinna Linnavalitsuse toetusel. Abi osutavad ka kahe riigi saatkonnad ning Eesti Kultuurkapital.
 
 
Lisainfo: www.goldenmask.ee, Olga Burmakina, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist, tel 628 2238, e-post olga.burmakina@kul.ee
 
 

NOVEMBER 2010

 

 
 
 
Keelekümbluse sõbrad 2010
 
Hiljutisel keelekümbluskonverentsil kuulutati välja keelekümblussõbrad 2010: Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor Katri Raik ning Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse peaspetsialist Ene Kulderknup.
 
Keelekümbluse sõbra aunimetus antakse välja keelekümblusprogrammi koordineerijate poolt iga-aastase austusavalduse ja erilise tunnustusena inimestele, kes on kõnesoleval aastal või varasemate aastate jooksul keelekümblusprogrammi arengut otsustavalt mõjutanud.
 
Keelekümbluse sõbra aunimetust väljastatakse alates 2005. aastast. Tänaseks on aunimetuse pälvinud 21 inimest.
 
Keelekümblusprogrammi ohjab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
 
 
 
Valminud on keelekümblusprogrammi avalik aruanne
 
Valminud on järjekordne keelekümblusprogrammi avalik aruanne, kus võetakse kokku 2004–2008. a. keelekümblusprogrammi strateegia täitmine ja tutvustatakse 2009–2013. a. strateegia sihte.
 
Koostatud aruanne esitab tagasivaate möödunud kümnele tegevusaastale, vahendab teadusuuringute järeldusi ning ettepanekuid ja toob esile uusi saavutusi, uusi sihte ning uusi kaasamõtlejaid.
 
Traditsiooniliselt võtavad aruandes sõna riigitegelased – kultuuriminister Laine Jänes ja Riigikogu liige ning keelekümblusprogrammi juhtkomitee liige Paul-Eerik Rummo . Oma uusaastapöördumisest on lubanud tsitaadi aruandesse ka president Toomas Hendrik Ilves.
 
Seekordses aruandes on enam tähelepanu saanud õpetajate nõustamine ja koolitus, viimane ülikooli keelekümbluskursuse tutvustusena. Sõna saavad ka põhikooli õppematerjalide koostajad.
 
Haridus- ja Teadusministeeriumi ootusi keelekümblusprogrammi edasisele arengule vahendab kantsler Janar Holm.
 
Aruande ehk aastaraamatu said endale kõik hiljutisel keelekümbluskonverentsil osalenud. Elektrooniliselt on raamat kättesaadav keelekümblusprogrammi korraldaja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse (MISA) kodulehel www.meis.ee.
 
Lisainfo: Karin Piirsalu, mitmekultuurilise hariduse üksus, tel 659 9854, GSM 521 4194, E-post karin.piirsalu@meis.ee
 
 
Keelekümblusprogramm alustab piirkondlike nõupidamistega
 
2010/2011 õppeaastal jätkavad MISA ohjatava keelekümblusprogrammi koordinaatorid piirkondlikke kohtumisi programmiga liitunud haridusasutuste juhtidega. Peateemadeks on keelekümblusprogrammi kvaliteet (sisehindamine) ja keskendumine õppekeskkonnale.
 
Piirkondlikul visiidil tutvutakse vastuvõtva haridusasutuse õppekeskkonnaga ja töökorraldusega, kohtutakse õpetajate ja lastega.
 
Keelekümblusprogrammi koordinaatorid tutvustavad hetkeseisu programmi arenduses. Koos lasteaedade ja koolide juhtidega ning kohaliku omavalitsuse esindajatega kavandatakse järgmisi samme ning arendustegevusi piirkondades. Esimene piirkondlik nõupidamine toimub novembri alguses Narvas.
 
Lisainfo: Karin Piirsalu, mitmekultuurilise hariduse üksus, tel 659 9854, GSM 521 4194, E-post karin.piirsalu@meis.ee
 
 
Kodanikupäeva viktoriin algab 22. novembril
 
22.–28. novembrini on kõik eesti ja vene õppekeelega üldhariduskoolide 7.–12. klasside õpilased ja üldkeskharidust andvate kutsekoolide õpilased oodatud osalema veebipõhises kodanikupäeva viktoriinis. Viktoriinist saab osa võtta MISA veebilehe www.meis.ee vahendusel.
 
Viktoriini ülesanne on innustada noori omandama teadmisi Eesti Vabariigi põhiseaduslike institutsioonide, inim- ja kodanikuõiguste, vabaduste ja kohustuste ning Euroopa Liiduga seonduva osas. Käesoleval aastal on üheks küsimuste plokiks EURO-teema.
 
Kodanikupäeva viktoriini pikaaegse korraldaja, MISA koordinaatori Toivo Siku sõnul saavad õpilased iga aastaga aina rohkem aru, et kodanikuks olemine tähendab ka kodanikuna käitumist, see aga omakorda vastavate teadmiste omamist.
 
2008. ja 2009. aastal osalenud õpilaste seas läbi viidud küsitluse tulemuste põhjal võib öelda, et kodanikupäeva viktoriini peetakse väga huvitavaks, see eeldab laia silmaringi ja head pildi- ning ümbruskonna mälu. Samas peeti esitatud küsimusi ka väga harivateks.
 
Viktoriini parimad vastajad selgitatakse viies kategoorias – eesti õppekeelega koolide 7.–9. klasside õpilased, vene õppekeelega koolide 7.–9. klasside õpilased, gümnaasiumiastme õpilased ja kutsekoolide õpilased. Auhinnad ootavad ka viktoriinist suurima osavõtuga koole.
 
Parimatele viktoriinis osalejatele ja õpetajatele korraldatakse jaanuari lõpus vastuvõtt, mille raames külastatakse Riigikogu ja Stenbocki maja. Tunnustame ka õpetajaid, kes aastate lõikes on teinud koolides õpilastega muljetavaldavat kodanikuhariduse alast tööd ning toonud neid kodanikupäeva viktoriini juurde.
 
Viktoriin avaneb MISA veebilehel www.meis.ee 22. novembril. Enne küsimustele vastamist tuleb osalejatel täita registreerimisvorm. Iga registreerunu saab küsimustele vastata ühe korra ning küsimustele vastamise maksimaalne aeg on 60 minutit. Mitmes küsimuses on lingid seaduse tekstile või muule infoallikale, osad küsimused on esitatud valikvastustega.
 
Sarnaselt eelmisele aastale koosneb ka seekordne viktoriin 50 eestikeelsest küsimusest, millele vastamiseks on aega kuni üks tund. Õiged vastused ja kõikide vastajate viktoriini tulemused avalikustatakse MISA koduleheküljel 13. detsembril kell 10.00.
 
Kodanikupäeva viktoriin toimub 2010. aastal juba kaheksandat korda. Varasemates viktoriinides on osalenud kokku ca 20 000 last, kes on vastanud enam kui 350 küsimusele. Viktoriini juurde kuuluvaid selgitavaid õppematerjale kasutatakse ühiskonnaõpetuse tundides. Varasemate aastate viktoriinide materjalidega saab tutvuda siin.
 
Edukat viktoriini!
 
 
Lisainfo: Toivo Sikk, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel  659 9850 , E-post toivo.sikk@meis.ee
 
 
Rahvussuhteid ja lõimumist käsitlevad foorumid ootavad korraldajaid
 
Kestab projektikonkurss „Mõttetalgud – edukam Eesti“, kuhu oodatakse taotlusi 15. novembriks. Konkursi eesmärk on rahvussuhteid ja lõimimist käsitleva sotsiaalse debati aktiveerimine erinevatest rahvustest ja kodakondsusega Eesti elanike vahel.
 
Konkursi raames toetatakse Eestis elavate Euroopa Liidu kolmandate riikide kodanike ja Euroopa Liidu kodanike vahelisi avalikke foorumeid.
 
Toetust saavad taotleda Eestis registreeritud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad asutused, kelle põhimäärusest tulenevad või põhikirjalised eesmärgid vastavad planeeritud tegevustele. Taotleja peab olema projekti ettevalmistamise ja juhtimise eest otseselt vastutav.
 
Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.
 
Lisainfo:  Kersti Peterson, Kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator. Tel 659 9034, E-post: kersti.peterson@meis.ee
 
 
Teavitustegevused määratlemata kodakondsusega isikutele
 
Kuni 2011. aasta mai lõpuni toimuvad Ida-Virumaal ja Harjumaal teavitustegevused, mille eesmärk ontõsta määratlemata kodakondsusega lapsevanemate teadlikkust võimalusest taotleda oma alla 15-aastasele lapsele lihtsustatud korras Eesti kodakondsust. Lisaks julgustatakse neid ka endale Eesti kodakondsust taotlema.
 
Tegevuse raames toimuvad näiteks info- ja pereseminarid Tallinnas, Jõhvis, Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel. Jõhvis on avatud infopunkt ja –telefon. Esmaspäeviti on Raadio 4 eetris saade „Perekonna nõukogu“.
 
Tegevuste kohta on rohkem informatsiooni MISA veebilehel: www.meis.ee/minukodu ja www.meis.ee/noustamine-ida-viru.
 
Teavitustegevusi viivad ellu BDA Consulting OÜ ja Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ. Tegevust toetavad Euroopa Liit, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
 
Lisainfo: Tea Tammistu, kodanikuhariduse ja rände üksus, tel 659 9062, e-post tea.tammistu@meis.ee 
 

DETSEMBER 2010

 
 
 
Noored kohtuvad konverentsil „Kõnele tunnete keeles!“
 
14. detsembril korraldab MISA Paide Kultuurikeskuses noortekonverentsi „Kõnele tunnete keeles!“.
 
Konverentsist võtavad osa eesti- ja venekeelsed 14-19aastased noored. Osalejate seas on enamuses need noored, kes on teinud kaasa ka varasematel MISA korraldatud samalaadsetel üritustel.
 
MISA on viimase kolme aasta jooksul organiseerinud mitmetes linnades ja valdades Tulevikulinna mänge ning korraldanud noortele Luguteatri etendusi kodanikuks kasvamise teemal. Samuti on MISA viinud läbi kaheksa noortekonverentsi: „Kas oled valmis?“, „Samm lähemale“, „Käru küla juhtum“, „Kaks sammu lähemale“, „Keel on muusika“, „Geenius minus eneses“, „Meelte keel“ ja „Minu kodanikulugu“.
 
Detsembrikuisel konverentsil tehaksegi ülevaade nende kolme aasta jooksul MISA korraldatud noortekonverentside sarjast, vaadatakse valminud filme ja soovi korral ka fotosid. Osalejad saavad oma käega valmistada vahvaid meeneid – mis ongi tunnete keele väljendus.
 
Palume osalejatel registreeruda individuaalselt e-formulari kaudu: http://www.eformular.com/meis/tunnetekeel.html. Registreerimisel kehtib põhimõte – kes ees, see sees. Osalejate arvu täitumisel registreerumine suletakse.
 
Konverents saab teoks Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ toel.
 
 
Lisainfo: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9028, e-post lianne.ristikivi@meis.ee
 
 
 
Pühapäevakooli õpetajad õpivad tundma eesti kultuuri ja folkloori
 
3.-4. detsembril on rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajatel võimalus end kurssi viia eesti kultuuri ja folklooriga.
 
Erinevaid eesti pühasid ja traditsioone tutvustab õpetajatele ajaloolane Jüri Kuuskemaa, kes toob lisaks juurde võrdlusi erinevuste ja sarnasuste osas teiste kultuuridega. Samuti saavad õpetajad tema juhendamisel osa Tallinna ekskursioonist.
 
Eesti folkloori elementidega viivad õpetajad kurssi Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu arendus- ja koolitusjuht Ene Lukka-Jegikjani ning laste- ja noortetöö koordinaator Laura Liinat.
 
Koolitust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
 
Lisateave: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee  
 
 
Avalik loeng loovuse arendamisest lasteaias
 
6. ja 8. detsembril toimuvad Jõhvis ja Tallinnas avalikud loengud „Värvilised peopesad: esteetiliste suhtumiste kujundamine ning loovuse arendamine loovtegevustes“, kuhu on oodatud kõik teema vastu huvi tundvad lasteaiaõpetajad.
 
Jõhvi Vene Gümnaasiumis leiab loeng aset 6. detsembril 10-17.00 (registreeru). Tallinnas saab loengust osa saad 8. detsembril 10-17.00 Õpetajate Majas (registreeru).
 
Loengu läbi tutvustab Moskvas asuva Kunstihariduse Instituudi (Институт художественного образования»- ИХО РАО) vanemteadur Irina Lõkova oma autoriprogrammi lasteaias loovuse arendamisest.
 
Lisainfo: Svetlana Belova, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9848, e-post svetlana.belova@meis.ee
Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ lõpuüritus
 
8. detsembril kell 11.30-18.00 toimub Olümpia konverentsikeskuse Alfa 1 saalis Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ lõpetamine.
 
Lõpuüritusele saab registreeruda Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed kodulehel.
 
Programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ kolmeaastane tegevus on olnud viljakas. Nüüd on aeg tehtule tagasi vaadata. Lõpuüritusel saab ülevaate programmi raames tehtust ja kuuleb eduluguseid – kogemusi tegevusi praktikas elluviinutelt. Keele ja kultuuri omavahelistest seostest tuleb rääkima ajaloolane David Vseviov.
 
Lisainfo: Kristiina Esop, ESF ja EIF programmide juht, GSM 5665 8505, E-post kristiina.esop@meis.ee
 
Kultuuriseltside ja rahvusvähemuste noortekogu esindajad õpivad arengukava koostamist
 
9.-10. detsembril toimub rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsiooni esindajatele ja rahvusvähemuste noortekogu liikmetele arengukava koostamise koolitus.
 
Koolituse korraldavad Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ning Kultuuriministeerium.
 
Koolituse üheks eesmärgiks on katusorganisatsioonide suutlikkuse tõstmine oma organisatsiooni eesmärkide sõnastamisel ja arengukavadesse põimimisel. Koolituse tulemusena valmib igal katusorganisatsioonil kolmeaastane arengukava.
 
Koolitust rahastab Kultuuriministeerium.
 
Lisateave: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee  
 
 
Uusimmigrantide kohanemiskoolituse läbiviijaks Harjumaal on OÜ Keelepisik
 
Novembri lõpus selgus projektikonkursi “Uusimmigrantide kohanemiskoolitus“ võitja, kes korraldab kohanemiskoolitsust 30-le Harjumaal elavale uusimmigrandile. Toetuse suuruses 390 460 krooni sai keele- ja koolitusfirma OÜ Keelepisiku projekt „Keel ja kultuur – integreerumise põhitõed“.
 
Kohanemiskoolitus on mõeldud hiljuti Eestisse elama asunud kolmandate riikide kodanikest uusimmigrantidele, kes on Eestis elanud vähem kui kolm aastat ja kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus. Sihtrühma hulka ei kuulu välistudengid, kelle alaline elukoht on väljaspool Eestit.
 
Koolitus toimub kahes etapis ajavahemikus detsember 2010 – november 2011.
Koolitusel kasutatakse 2009. aastal välja töötatud kohanemisprogrammi, mis sisaldab keeleõpet, kodanikuõpetust ja sotsiaal-majanduslikku lõimumist (http://kohanemisprogramm.tlu.ee)
 
Projekti rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.
 
Sarnase projekti raames alustas Tartu Ülikooli Narva Kolledž selle aasta augustis 12 Narvas elava kolmandate riikide kodanikest uusimmigrandi koolitamist.
 
Lisainfo: Ruslan Prohhorenko, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9035,
 
 
Tugiisikuteenuse arendamine uusimmigrantidele
 
Detsembrist alustatakse tugiisikuteenuse süsteemi väljatöötamisega hiljuti Eestisse elama saabunud kolmandate riikide kodanikest uusimmigrantidele. Projekti “ Uusimmigrantide tugiisikuteenuse arendamine ja tugiisikute koolitus“ viib ellu BDA Consulting OÜ.
 
Projekti raames töötatakse välja tugisikuteenuste süsteem ning õpetatakse 20 tugiisikut välja töötamaks hiljuti riiki saabunud kolmandate riikide kodanikega. Tugiisikud asuvad tegutsema Eesti eri piirkondades. Projekti käigus piloteeritakse tugiisikuteenust, mille läbi suunatakse ja juhendatakse uusimmigrante tööhõive, tervishoiu, hariduse ja sotsiaalteenuste valdkonnas.
 
Projekti rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist. Projekti toetatakse 497 656 krooniga.
 
Lisainfo: Ruslan Prohhorenko, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9035,
 
 
Valmib keelekümblusprogrammi metoodiline õppefilm
 
Keelekümblusprogrammi õpetajakoolituse lisamaterjalina on valmimas õppefilm keelekümbluse metoodika põhikursusel kasutamiseks.
 
DVD-l valmivas filmis tutvustatakse erinevaid metoodilisi võtteid, mida keelekümbluse programmi järgivad koolid praktiseerivad. Filmi kasutatakse keelekümblusprogrammi metoodikakoolitusel koolitusmaterjalina, aga ka laiemalt tutvustamaks, kuidas õpivad lapsed keelekümblusklassides.
 
Lisaks filmile on kavandamisel ka metoodilise juhendi loomine.
 
Lisainfo: Maire Kebbinau, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9847, e-post: maire.kebbinau@meis.ee

JAANUAR 2011


HEAD UUT AASTAT!

 
 
 
 
Värsked erialase eesti keele õppekomplektid turvalisuse ja tervishoiu teemal
 
Hiljuti valmisid Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel elektroonilised erialase eesti keele õppekomplektid turvalisuse ja tervishoiu valdkondade kohta.
 
MISA hallatavas veebiportaalis www.kutsekeel.ee on komplektid kättesaadavad kõikidele koolitajatele ja õppuritele ning teistelegi huvilistele.
 
Mõlema valdkonna õppekomplektid koosnevad õppematerjalist, audiomaterjalist ja õpetajajuhendist. Turvalisuse valdkonna töötajate erialase eesti keele õppekomplekti „Õiguse jõud“ koostasid InterAct & Projektid ning Sisekaitseakadeemia, tervishoiuteemalise komplekti koostas Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Tervishoiualase õpiku autorid on Ene Kotkas, Margit Tamberg, Siret Piirsalu ja Anne Illopmägi, turvalisuse õpiku autorid on Mare Kitsnik ja Signe Abel.
 
Õppekomplektid valmisid hanke „Erialase eesti keele õppematerjalid turvalisuse ja tervishoiu valdkondade töötajatele ning koolitajate koolitus“ raames. Hanke tulemusel viidi lisaks õppekomplektide koostamisele läbi ka komplektide kasutamise koolitused, kus osalesid peamiselt eesti keele kui teise keele õpetajad ja õppejõud.
 
Õppekomplektide koostamist ja koolitajate koolitust rahastas Haridus- ja Teadusministeerium.
 
Lisainfo: Kristina Johannes, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9065, e-post kristina.johannes@meis.ee
 
 
Rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise taotlusvoor on avatud
 
Jaanuaris kuulutas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed koostöös Kultuuriministeeriumiga välja rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise taotlusvooru, mille raames toetatakse rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust katusorganisatsioonide kaudu. Taotlusi oodatakse konkursile 2. veebruarini. Konkursi tingimused on kättesaadavad sihtasutuse kodulehel.
 
Baasfinantseerimist saavad taotleda ainult katusorganisatsioonid ja nende liikmesühendused, kes on läbinud Rahvastikuministri Büroo poolt korraldatud atesteerimise 2008. aastal või Kultuuriministeeriumi poolt korraldatud atesteerimise 2009. aastal. Vastav nimekiri on toodud Kultuuriministeeriumi veebilehel.
 
Taotlusvooru eesmärk on leida riigile eri rahvuste esindajatest koostööpartnerid, kes on koondunud katusorganisatsioonide alla. Koostööpartnerite eesmärk on kultuuride eripära tutvustamine, rahvuskultuuriseltside tegevuse toetamine nende kultuuripärandi säilitamisel, edendamisel ja tutvustamisel, Eesti mitmekultuurilisuse teadvustamine ja sellest Eesti ühiskonna teavitamine ning koostöö arendamine nii omavahel kui eesti kultuuriseltsidega.
 
Lisateave: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9024, E-post kristina.pirgop@meis.ee
 
 
MISA jätkab rändetoetuste väljastamist
 
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) nõukogu kinnitas oma detsembrikuisel koosolekul kaasajastatud rändetoetuste maksmise põhimõtted. Uuendatud kord kehtib alates 1. jaanuarist 2011.
 
Põhimõtete uuendamise vajaduse tingis eelkõige EURO-le üleminek. Senised toetussummad arvutati eurodesse ümber, kuid toetuse saajate jaoks on summad võrreldes varasematega pisut suuremad.
 
Alates 01.01.2011 on tagasipöördumistoetuse maksimummäär 2000 eurot, mis on pisut suurem toetussumma kui varasem 30 000 krooni. Toetuse eesmärk on aidata vähemalt 10 aastat Eestist eemal elanud eestlastel või Eesti kodanikel kompenseerida tagasipöördumisega seotud kulutusi ja kergendada nende kohanemist Eestis.
 
Remigreerumistoetuse maksimummäär on 1. jaanuarist 1000 eurot. Ka see summa on võrreldes varasema 15 000 kroonise maksimumsummaga veidi suurem. Remigreerumistoetust saavad taotleda vähemalt 10 aastat Eestis elanud Euroopa kolmandate riikide kodanikud, kes planeerivad Eestist lahkumist ning vajavad seejuures materiaalset tuge. Euroopa kolmandate riikide kodanikud on isikud, kellel pole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi (Norra, Island, Lichtenstein) või Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsust.
 
MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse juhi Martin Eberi sõnul peavad remigreerumistoetuse taotlejad arvestama, et taotluste läbivaatamine võtab aega. Näiteks võivad väljaspool Tallinna asuvatesse Politsei- ja Piirivalveameti kontoritesse esitatud taotlusankeedid saabuda MISA-sse kuni kahenädalase nihkega. „Selleks, et taotleja saaks toetuse kätte enne Eestist lahkumist, on soovitatav esitada kõik dokumendid koheselt pärast nende kokkukogumist. Lisaks tuleb silmas pidada, et uuest aastast toimuvad kõik väljamaksed läbi riigikassa, mis omakorda pikendab menetlusprotsessi. Taotlusankeet koos lisadokumentidega peaks MISAsse jõudma vähamalt kaks nädalat enne taotleja reaalset lahkumist Eestist,“ selgitas Martin Eber.
 
Lisainfo: Martin Eber, kodanikuhariduse ja rände üksuse juht, tel 659 9067, E-post martin.eber@meis.ee
 
 
MISA toetab integratsiooniteemalisi raadiosarju ning uudisteportaale
 
Projektikonkursi „Ühine meediaväli“ raames saavad toetust kaks Raadio 4 saatesarja ning uudisteportaalid etnoweb.ee ning sekundomer.ee. Toetusi määrati kokku ligi 436 000 krooni ulatuses. Tegevused viiakse ellu 2011. aastal.
 
Raadio kategoorias toetati Eesti Rahvusringhäälingu projekti „Ühine kodu“. Alates aprillist kuni juunini 2011 on Raadio 4 eetris viis diskussioonisaadet saatesarjast „Ühiskondlik leping“ (“Общественный договор”). Juunist septembrini 2011 on eetris 10-osaline saatesari „Kõik piknikule“ („Все на пикник!“), milles tutvustatakse kuulajatele mõisakultuuri – Eestimaa mõisaid ning nendega seotud ajaloolisi isikuid.
 
Uudisteportaalidest toetati MTÜ Etnoweb projekti „Vähemusrahvuste portaali multimeedia ja interaktiivne areng“ ning MTÜ Sekundomer projekti „Ühine meediaväli“. MTÜ Etnoweb uuendab projekti käigus portaali www.etnoweb.ee, millele lisatakse online-sõnastikud, küsitlused, tagasiside vorm, videogalerii, fotopank, arhiiv jmt. MTÜ Sekundomer täiendab spordiportaalis www.sekundomer.ee eestikeelset versiooni ning lisab portaalile võimaluse edastada videolõike ja intervjuusid spordivõistlustelt.
 
Projekte rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ning Kultuuriministeeriumi vahenditest.
 
Lisateave: Kersti Peterson, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9034, e-post kersti.peterson@meis.ee
 

VEEBRUAR 2011

 
 
Tasuta põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami ettevalmistuskursused algavad taas mais
 
2011. aasta maikuust on määratlemata kodakondsusega isikutel ning kolmandate riikide kodanikel taas võimalus osaleda tasuta põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami ettevalmistuskursustel. Kursuste läbiviijad selguvad märtsis väljakuulutava konkursi kaudu.
 
2009. aastal osales sarnastel kursustel üle 1000 sihtrühma liikme. Kursused on suunatud määratlemata kodakondsusega isikutele ja kolmandate riikide (sh Venemaa) kodanikele. Kolmandate riikide kodanik on Eestis resideeriv isik, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi (Norra, Island, Lichtenstein) või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik.
 
Kuni maikuuni on kõigil soovijatel võimalik eksamiks iseseisvalt valmistuda, kasutades selleks Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse poolt tasuta jaotatavaid materjale ning osaledes tasuta eksamieelsetel konsultatsioonidel. Konsultatsioonid toimuvad Tallinnas, Narvas, Jõhvis ja Tartus, toimumisajad on leitavad Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse veebilehel www.ekk.edu.ee.
 
Lisainfo: Tea Tammistu, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9062, E-post tea.tammistu@meis.ee
 
 
Keelekümblusprogrammi 2011. aasta esimene koolitus algab veebruaris
 
Keelekümblusprogrammi 2011. aasta koolituskalendri avab metoodikakoolitus „Toetav vahetu tagasiside, 5 minuti vaatluse meetod“ Narva Vanalinna Riigikoolis (alates 9. veebruarist) ja Tallinna Humanitaargümnaasiumis (alates 11. veebruarist).
 
Koolitus on suunatud haridusasutuste juhtidele, õppealajuhatajatele, programmi koordinaatoritele, nõustajatele, koolitajatele ja kohalike omavalitsuste haridusametnikele.
 
Koolitusel tutvutakse keelekümblusprogrammi põhimõtetega. Õppija saab ülevaate kollegiaalsest juhtimisest kui organisatsioonikultuuri olulisest instrumendist. Koolitajad tutvustavad tunnivaatluslehe rakendamise võimalusi ja reflektiivseid küsimusi näidates järelvestluse olulisust õpetaja arengu toetamisel.
 
Narvas viivad koolitused läbi Krista Juhkov ja Riina Vohta ning Tallinnas Anne Pipar ja Ruth Kaur.
 
Lisainfo: Maire Kebbinau, mitmekultuurilise hariduse üksuse keelekümblusprogrammi koordinaator, tel 659 9847, maire.kebbinau@meis.ee
 
 
Pühapäevakoolide õpetajad õpivad LAK-õppe programmi oma koolides rakendama
 
18. veebruaril algab III moodul rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajate lõimitud aine- ja keeleõppe ehk LAK-õppe koolitusest. Kokku kestab kolmest moodulist koosnev koolitus seitse päeva ja sellest võtavad osa 18 õpetajat.
 
Koolituse viivad läbi LAK-õppe- ja kümblusprogrammi nõustaja, metoodik Õie Vahar ja õpetaja-praktik, metoodik ning õpikute autor Helgi Org.
 
Koolituse lõpuks on pühapäevakoolide õpetajad õppinud erinevaid õppevorme ja õpilaste õppeprotsessi aktiivse kaasamise võtteid. Paralleelselt on toimunud ka nende eesti keele oskuste arendamine.
 
Novembris alanud koolitust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
 
 
Lisainfo: Kristiina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9024, E-post kristina.pirgop@meis.ee
 
 
Eesti Vabaharidusliit pakub tasuta eesti keele kursuseid
 
2011. aasta esimesel poolaastal pakub Eesti Vabaharidusliit Euroopa Sotsiaalfondi toel programmi „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“ tasuta eesti keele kursuseid kuni 223 inimesele.
 
Kursuste sihtrühmaks on täiskasvanud elanikkond, kes ei ole koolikohustuslik ehk põhikooli lõpetanud või on 17. aastased ja vanemad. Eelkõige on tasuta kursustele oodatud inimesed, kes ei ole õppima pääsenud majanduslikel või muudel põhjustel.
 
Kursustele saab registreeruda kursusi korraldavates koolituskeskustes. Kursuste plaani ja koolituskeskuste kontaktandmed leiab Eesti Vabaharidusliidu kodulehelt www.vabaharidus.ee. 
 
Eesti keele kursuste kõrval pakub Vabaharidusliit veel mitmeid teisigi tasuta kursuseid. 2011. aasta I poolaastal saab erinevatel tasuta kursustel õppida kokku 3409 inimest, eesti keele kursustest on võimalik osa võtta 223 inimesel.
 
Eesti keele kursused toimuvad Kuressaare Gümnaasiumi koolituskeskuses „Osilia“, Pärnu Sütevaka Koolituskeskuses ja Pärnu Rahvaülikoolis, Haapsalu Rahvaülikoolis, Tartu Rahvaülikoolis, Tartu AHL koolituskeskuses, Tartus Johannes Mihkelsoni Koolituskeskuses, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses Tallinnas ning Viru Koolituskeskuses Kohtla-Järvel.
 
Kursuste kohta saab infot www.vabaharidus.ee ja www.rajaleidja.ee. 
 
Lisainfo: Tiina Jääger, Eesti Vabaharidusliidu programmijuht, tel 677 6299, E-post tiina.jaager@vabaharidus.ee

MÄRTS 2011

 

                    - Keelekümblusprogrammi koolitused juhtkondadele

                    - Keelekümblusprogrammi koolituste õppekavad ja koolitused

 
 
 
Projektikonkurss „Eesti keele õpe noorte suvelaagris“ ootab taotlejaid
 
Konkursi eesmärk on kujundada Eestis elavate eesti keelt mitte koduse keelena kõnelevate 7-18-aastaste noorte oskusi, teadmisi, vilumusi, väärtuseid ja hoiakuid eesti keele kasutamiseks ja eestikeelses keskkonnas toime tulemiseks.
 
Konkursi raames toetatakse eesti keele programmide läbiviimist noorte suvelaagrites. Toetust saavad taotleda noortelaagrite pidajad ja projektlaagrite korraldajad, kellel on selleks noorsootöö seaduse kohaselt saadud luba.
 
Taotluste esitamise tähtaeg on 16. märts kell 16.00. Konkursi dokumentatsioon ja taotlemiseks vajalikud materjalid on saadaval MISA veebilehel www.meis.ee. 
 
Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.
 
Lisainfo: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9028, E-post lianne.ristikivi@meis.ee.
 
 
Avanes lõimumisvaldkonna arendusstipendiumite ja meediatunnustuste konkurss
 
Veebruari lõpus kuulutas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed koostöös Kultuuriministeeriumiga välja konkursi lõimumisvaldkonna 2010. aasta arendus- ja meediastipendiumitele. Taotlusi oodatakse konkursile kuni 14. märtsini. Kandideerimise tingimused ja taotlused on kättesaadavad sihtasutuse kodulehel.
 
Arendusstipendiume antakse välja neljas kategoorias:
·         Eesti keelt kui ühist riigikeelt väärtustavad tegevused
·         Kodanikeühenduste kultuuridevahelist dialoogi ja koostööd toetavad tegevused
·         Kultuuriliselt mitmekesise Eesti teadvustamine
·         Lõimumist toetavad noorte poolt ja noortele korraldatud ühistegevused
 
Lisaks antakse välja kaks meediatunnustust – ajakirjanikule või meediakanalile/-väljaandele kultuuridevahelise ja üksteise mõistmise ning sallivuse väärtustamise kajastamise eest meedias. Üks stipendium antakse välja eestikeelse ja teine venekeelse meediakajastuse eest.
 
Arendusstipendiumi fond on 4000 eurot, meediatunnustuse fond on 1100 eurot.
 
Lisateave: Tea Tammistu, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9062, E-post: tea.tammistu@meis.ee
 
 
Algab lõimitud aine- ja keeleõppe kuu ehk LAK-õppe kuu
 
10. märtsil algab kuni 20. aprillini kestev üleriigiline LAK-õppe kuu „Lõimitud aine- ja keeleõpe kui koolikultuuri rikastaja“.
 
LAK-õppe kuud korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) keelekümblusüksus koostöös LAK-õppe võrgustiku ja teiste partneritega, sh paljude koolide ja lasteaedadega.
 
Kutsume kõiki maavalitsusi, kohalikke omavalitsusi ja haridusasutusi märtsis-aprillis tutvustama oma aine- ja keeleõppe ühendamise kogemusi – teil kõigil on võimalus anda oma panus LAK-õppe kuu õnnestumisse ja tutvustada seeläbi oma kogemust selle mitmekülgse metoodika kasutamisel. Kui soovite LAK-õppe kuud ka omalt poolt üritusega rikastada, siis registreerige palun oma üritus hiljemalt 20. märtsil MISA kodulehel.
 
Kuu raames korraldatakse avatud uste päevi, näitusi, seminare, koolitusi. Teretulnud on üritused maakondlikul või kohaliku omavalitsuse tasandil, haridusasutustes. Sihtkeelteks võivad olla lisaks harjumuspärasele eesti keelele ka saksa, inglise, prantsuse, soome, jaapani, võru või ükskõik, milline muu keel.
 
Kõigi LAK-õppe kuuks registreeritud tegevuste teave koondatakse ning on huvilistele nähtav MISA kodulehel LAK-õppe kuu tegevuste tabelis. 
 
LAK-õppe kuu koosneb kolmest osast: LAK-õppe kuust, LAK-õppe nädalast ja LAK-õppe päevast.
 
LAK-õppele pööratakse sarnase ürituse läbi tähelepanu teist aastat. Eelmisel kevadel korraldas MISA LAK-õppe nädalat, mille raames toimus koostöös partneritega enam kui 70 üritust.
 
Lisainfo: Maire Kebbinau, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee
 
 
Valminud on Keelekümblusprogrammi koolituste kalender 2011. aastaks
 
Koolituste kalender sisaldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) keelekümblusüksuse ja HTM-ga koostöös arendatud koolitustegevuste tutvustusi.
 
Kalendrisse kuuluvad lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) kuu raames toimuv koolitustesari keelekümbluskoolide ja teises keeles õppest huvitatud koolide direktoritele, õppealajuhatajatele ja õpetajakoolitusega seotud koolitajatele; Harjumaa ja Tallina õpetajate suvekooli info ning keelekümbluse ja LAK-õppe metoodikaalaste viie õppekava koolituste tutvustused ning kalenderplaan.
 
Aasta 2011 tähtsustab keelekümblusprogrammis jätkuvalt kvaliteeti. See tähendab keelekümblusprogrammi koolitustegevustes eelkõige uuendatud õppekavade rakendamist eesmärgiga toetada koole koolituste kaudu õpetajate enesearengul.
 
Keelekümblusprogrammi koolituste väärtused:
·         õppida uusi tööviise ja metoodikaid ja neid läbi proovida;
·         saada kindlustunnet eesmärkide ja tegevuste valikul tunniks või pikemaks ajavahemikuks;
·         tutvuda õppematerjalidega ja nende edasiarendamise ja rakendamise võimalustega;
·          elustada ja tuletada meelde varem õpitut ja selle rakendamise kogemusi;
·         suhelda keelekümblusvõrgustikku kuuluvate kolleegidega teistest koolidest;
·         mõista tagasiside ja eneseanalüüsi olulisust kvaliteedi tagamisel.
 
 
Keelekümblusprogrammi koolitused juhtkondadele
 
LAK-õppe kuul korraldab MISA Keelekümblusüksus Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) toel järgmised koolitused:
 
4.-5 aprill         Koolide direktoritele. Esinevad Irene Käosaar, Maie Soll, koolitaja David Marsh .
 
6. aprill            Õppealajuhatajatele, metoodikutele, koolitajatele, nõustajatele jt. haridustöötajatele LAK-õppe päeval. Sissejuhatuse teevad HTM-i esindaja Irene Käosaar ja Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor Katri Raik, keekümblusprogrammi koordinaatorid, koolitaja David Marsh .
 
7.-8. aprill       LAK-õppe ja Keelekümblusprogrammi koolitajatele ning programmi võtmeisikutele, kes on valmis esindama oma kooli edulugude ja kogemuste tutvustamisega seminaridel / koolitustel ka tulevikus. Koolitajad: Oliver Meyer ja Anu Virovere
 
Koolitused toimuvad Hotelli Olümpia konverentsikeskuses Liivalaia 33. Koolitustele saab registreeruda MISA veebilehel. Kohtade arv on piiratud.
 
Lisainfo: Maire Kebbinau, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee.
 
 
Keelekümblusprogrammi koolituste õppekavad ja koolitused
 
Keelekümbluse ABC
Sihtrühm: koolijuhid, õppealajuhatajad, keelekümbluskoordinaatorid ja õpetajad, kes alustavad tööd keelekümblusprogrammis või kes pole varem keelekümbluskoolitustel osalenud.
Koolituse maht: 28 kontakttundi.
 
Seitse päeva koostöist kümblust
Keelekümblusprogrammi metoodika põhikoolitus rühmadeleTallinnas ja Narvas
Sihtrühm: keelekümblusklassides töötavad õpetajad, kes tahavad kogeda koostööd erinevates kooliastmetes ja erinevaid aineid õpetavate õpetajatega.
Koolituse maht : 49 kontakttundi.
 
Õpetaja kolm kübarat: aine, keel ja õpioskused
Sihtrühm: keelekümblusklassides töötavad aineõpetajad, kes soovivad tuge õpioskuste ja keeleoskuse arendajana.
Koolituse maht: 28 kontakttundi.
 
Kiiremini, kõrgemale, kaugemale – draama aktiivõppe võttena
Sihtrühm: keelekümblusklassides töötavad õpetajad, kes soovivad muuta õppetöö vaheldusrikkaks.
Koolituse maht: 28 kontakttundi.
 
Toetav vahetu tagasiside, 5 minuti vaatluse meetod
Sihtrühm: haridusasutuste juhid, õppealajuhatajad, programmi koordinaatorid, nõustajad, koolitajad, haridusametnikud jt. Koolituse maht: 24 kontakttundi, 16 tundi iseseisvat tööd.
 
Koolitustega on võimalik tutvuda keelekümblusprogrammi kodulehel.
 
Lisainfo: Maire Kebbinau, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee
 
 
Äripäev kuulutas välja konkursi Mitmekultuuriline ettevõtte ja töökeskkond. Ankeete saab täita ja esitada kuni 14. märtsini 2011
 
AJALEHE "ÄRIPÄEV" PRESSITEADE

Käesoleval aastal toimub juba kolmandat korda Äripäeva, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ja Kultuuriministeeriumi koostöös konkurss Mitmekultuuriline ettevõte ja töökeskkond.

 
Konkursist saavad osa võtta kõik Eesti ettevõtted, kus töötab rohkem kui kahest eri rahvusest inimesi. Hindamisel väärtustatakse mitte niivõrd ühes asutuses koos töötavate eri rahvuste arvukust, vaid ettevõtte mitmekultuurset sisekliimat.
 
„Sel aastal kuulutame esmakordselt konkursi välja kahes kategoorias. Ühes kategoorias saavad osaleda ettevõtted ja teises avaliku sektori asutused nagu teatrid, ülikoolid, ministeeriumid. Muudatuse sisseviimise tingis eelnevate aastate hindamispraktika, mis näitas kui keeruline on võrrelda äriettevõtteid ja avaliku sektori organisatsioone,“ kommenteeris Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel. „Samuti oleme muutnud võitja väljaselgitamise viisi - mõlema kategooria kolme parimat kutsume kevadisele seminarile tegema lühikest ettekannet mitmekultuursuse tähendusest ja olemusest nende organisatsioonis. Ettekande põhjal selgitame välja ka mitmekultuurseima ettevõtte ja avaliku sektori organisatsiooni,” lisas Mandel.
 
Eeskujulikus mitmekultuurilises asutuses eksisteerivad harmooniliselt koos kultuuridest tulenevad erinevad tõekspidamised, uskumused ja kombed. Veelgi enam, sellisest mitmekultuurilisusest osatakse kasu saada. Konkursi tulemusena tunnustatakse ja tõstetakse esile neid ettevõtteid, kes väärtustavad ja toetavad mitmekultuurset töökeskkonda ning loovad võrdseid võimalusi kõikidele töötajatele hoolimata nende rahvusest.
"See on erakordselt suur võimalus. See, millised inimesed ettevõttes töötavad, mõjutab seda, mida ettevõte suudab teha. Kui inimesed on ühest rahvusest või kohast pärit, seab see üsna selge piiri, et tõenäoliselt ei suuda ettevõte tegutseda väljaspool seda ala või on see oluliselt raskem," kommenteeris mitmekultuurilisuse eeliseid viimase, 2009. aasta konkursi võitja Skype Technologies tegevjuht Sten Tamkivi.
 
Teiseks tuli viimasel konkursil mahutite tootja Estanc AS ning kolmanda koha saavutas Tartu Ülikool. Konkursil osalemiseks tuleb täita ettevõtte juhil või personalijuhil ja sõltuvalt ettevõtte suurusest ka töötajatel ankeedid, mis on üleval aadressil www.ap3.ee/mitmekultuuriline. Täidetud ankeete saab esitada kuni 14. märtsini 2011. Võitjate pingerida ilmub Äripäeva kuukirja Juhtimine 25. aprilli numbris.
 
Lisainfo: Rivo Sarapik, Äripäeva rubriigitoimetuse juht, tel: 667 0181, e-post: rivo.sarapik@aripaev.ee
 
 
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed nõukogu kuulutas välja avaliku konkursi SIHTASUTUSE JUHATUSE LIIKME kohale
 
Juhatuse liige vastutab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusele Meie Inimesed pandud ülesannete täitmise ja asutuse igapäevase ning strateegilise juhtimise eest.
 
Kandideerimise eelduseks on:
  • riiklikult tunnustatud kõrgharidus;
  • majandusalased teadmised ning organisatsiooni juhtimiskogemus;
  • hea suhtlemis- ja väljendusoskus;
  • tugev algatus- ja analüüsivõime;
  • riigikeele valdamine kõrgtasemel;
  • vähemalt kahe võõrkeele oskus (inglise ja vene keel).
 
Kasuks tuleb:
  • töökogemus riigiasutuses;
  • töökogemus Euroopa Liidu struktuurifondidega;
  • varasem kokkupuude lõimumis- ja/või migratsioonivaldkonnaga.
 
Asukoht: Tallinn
Tööle asumise aeg: aprill 2011
 
Ametikohale kandideerijal palume esitada järgmised dokumendid: avaldus, CV, kõrgharidust tõendava dokumendi koopia, kirjalik visioon-tegevuskava Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed arengust aastatel 2011-2015 (kuni 3 lk).
 
Avalduste laekumise tähtaeg on 17. märts 2011. Avaldused saata märgusõna all “MISA juhatuse konkurss” postiga aadressil Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Liimi 1, 10621 Tallinn või e-maili aadressil: maie.jyrgens (at) meis.ee.
 
 
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed otsib KOMMUNIKATSIOONIJUHTI
(tähtajaline leping lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendamiseks)
 
 
MISA tegeleb lõimumisalaste konkursside, hangete ja taotlusvoorude korraldamisega Eesti lõimumiskava rakendusplaani elluviimiseks. Samuti kuulub MISA kompetentsi rändealaste toetuste maksmine Eestisse naasjatele või koduriiki remigreerujatele.
 
MISA kommunikatsioonijuhi eesmärk on avalikkust neist tegevustest pidevalt informeerida ning asutuse sisekommunikatsiooni korraldada.
 
Tööülesanded:
  • meediaplaanide koostamine ja rakendamine
  • sisekommunikatsiooni edendamine
  • pressiteadete ja uudiskirjade koostamine ning toimetamine
  • trükiste koostamine ja toimetamine
  • veebilehe administreerimine
  • ürituste korraldamine ja läbiviimine
  • juhtkonna ja kolleegide kommunikatsioonialane nõustamine
  • jne
 
Kandideerimise eelduseks on:
  • riiklikult tunnustatud kõrgharidus eelistatult ajakirjanduse või avalike suhete valdkonnas
  • vähemalt kaheaastane avalike suhete alane töökogemus
  • oskus nii iseseisvalt töötada kui meeskonnas kaasa lüüa
  • meediasuhtluse planeerimisoskus
  • hea sõnaseadmisoskus
  • tekstide koostamise ja toimetamise kogemus
  • kodulehekülje administreerimiskogemus
  • ladus eesti keele oskus
  • inglise ja vene keele oskus
 
Kasuks tuleb:
töökogemus riigiasutuses;
varasem kokkupuude lõimumis- ja/või migratsioonivaldkonnaga.
 
 
Asukoht: Tallinn
Tööle asumise aeg: juuni 2011
 
Ametikohale kandideerijal palume esitada avaldus, CV, kõrgharidust tõendava dokumendi koopia ning soovitaja kontaktandmed.
 
Avalduste laekumise tähtaeg on 21. märts 2011. Avaldused saata märgusõna all “Kommunikatsioonijuht” postiga Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusele Meie Inimesed aadressil Liimi 1, 10621 Tallinn või e-maili aadressil: maie.jyrgens (at) meis.ee.
 

APRILL 2011


LAK-ÕPPE KUU UUDISED

  
 
Sari „Rahvused Eestis“ tutvustab sel korral tšuvašše
 
Valminud on järjekordne raamat sarjast „Rahvused Eestis“. Seekord on vaatluse all tšuvašid. Raamatu koostajad Iraida Zahharova ja Ita Serman viivad meid Volgamaa üheks pärliks peetavasse paika ning tutvustavad rahvust, kellele on olulised elus lihtsad reeglid: sügav austus elu ja kõige elava vastu, esivanematelt päritud tavade edasikandmine, oskus säilitada kõigi eluraskuste kiuste oma kultuuri.
 
„Sarnane liidab. Erinevus tekitab tahtmise teada saada.“ Sellele Ita Sermani mõttele toetudes hakati 2004. aastal toonase Integratsiooni Sihtasutuse ja praeguse Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed toel välja andma Eestis elavate erinevate rahvuste kombeid, kultuuri ja elu-olu tutvustavat trükiste sarja. Sarjas ilmunud raamatud on tõstnud nii eesti inimeste austust siin elavate teiste rahvuste esindajate vastu kui ka vastupidi – Eestis vähemusrahvuse esindajatena elavad inimesed on südamest tänulikud nende vastu üles näidatud huvi eest.
 
Sari aitab kaasa sallivuse edendamisele ja parema üksteisemõistmise saavutamisele. Raamat on mõeldud kasutamiseks üldhariduskoolides ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tundides. Suuremale hulgale lugejatele on raamat kättesaadav raamatukogude kaudu.
 
Sarja väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.
 
Lisainfo: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9025, e-post kaie.kullik@meis.ee

Tugiisikuteenuse arendamine uusimmigrantidele
 
24. märtsil toimus esimene koolituspäev tulevastele tugiisikutele, kes hakkavad osutama tugiteenuseid hiljuti Eestisse elama saabunud kolmandate riikide kodanikest täiskasvanud uusimmigrantidele.
 
Projekti “Uusimmigrantide tugiisikuteenuse arendamine ja tugiisikute koolitus“ viib ellu BDA Consulting OÜ. Koolitusprogramm mahuga 120 akadeemilist tundi kestab käesoleva aasta märtsist oktoobrini. Koolituse läbinuile väljastatakse tunnistus.
 
Projekti raames töötatakse välja tugisikuteenuste süsteem ning õpetatakse 20 tugiisikut välja töötamaks hiljuti riiki saabunud kolmandate riikide kodanikega. Tugiisikud asuvad tegutsema Eesti eri piirkondades. Projekti käigus piloteeritakse tugiisikuteenust, mille läbi suunatakse ja juhendatakse uusimmigrante tööhõive, tervishoiu, hariduse ja sotsiaalteenuste valdkonnas.
 
Projekti rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist. Projekti toetatakse 31 806 euroga.
 
Lisainfo: Ruslan Prohhorenko, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9035,
 
 
Kahe Euroopa Liidu fondi infotunnid Sillamäel ja Kohtla-Järvel – lõimumistegevuste rahastusvõimalused
 
8. aprillil toimuvad Sillamäel ja Kohtla-Järvel infotunnid Euroopa Sotsiaalfondi uue programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ ning Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi rahastusvõimaluste tutvustamiseks.
 
Tegevusi, mida nende fondide kaudu rahastatakse, koordineerib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA). MISA korraldatavate konkursside plaan, kus on toodud ka käesoleva aasta Euroopa fondide rahastatavad konkursid, on kättesaadav MISA veebilehel www.meis.ee/konkursside-plaan. 
 
Infotunnid on suunatud fondide kaudu toetust saanud või tegevusi ellu viinud kodanikuühendustele ja asutustele, aga ka neile, kes alles avastavad-otsivad võimalusi integratsioonivaldkonda panustamiseks. Sillamäe infoüritusele saab registreerida SIIN ja Kohtla-Järve üritusele SIIN.
 
Infotundides antakse ülevaade 2011. aastal planeeritavatest projektikonkurssidest ja elluviidavatest tegevustest, mida rahastavad Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond.
 
Infopäeval räägitakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi põhimõtetest ja nõuetest ning vaadatakse läbi projektide elluviimisel tekkida võivad küsimused.
 
Euroopa Sotsiaalfondi uue keeleõppeprogrammi kohta antakse põhjalik info kõigi 11 tegevuse kohta, mis on kavas kolme aasta jooksul ellu viia.
 
Infotunde korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) koostöös Kultuuriministeeriumiga.
 
 
Sillamäe infotunnid Sillamäe Huvi- ja Noortekeskuses ULEI (Vladimir Majakovski 7, II korruse aula)
 
Teema:             Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ rahastusvõimalused
Ettekandja:      Eduard Odinets, MISA elukestva õppe üksuse juht, keeleõppe arendamise programmi juht
Aeg:                11.00-12.00
 
 
Teema:             Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi rahastusvõimalused
Ettekandja:      Ruslan Prohhorenko, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator
Aeg:                12.00-13.00
 
 
Kohtla-Järve infotunnid Kohtla-Järve Kultuurikeskuses (Keskallee 36, II korrus, fuajee)
 
Teema:             Euroopa Sotsiaalfondi programm „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ rahastusvõimalused
Ettekandja:      Eduard Odinets, MISA elukestva õppe üksuse juht, keeleõppe arendamise programmi juht
Aeg:                15.00-16.00
 
 
Teema:             Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi rahastusvõimalused
Ettekandja:      Ruslan Prohhorenko, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator
Aeg:                16.00-17.00
 
 
Lisainfo:
 
Euroopa Sotsiaalfond: Eduard Odinets, keeleõppe programmijuht, tel 659 9840, e-post eduard.odinets@meis.ee
 
Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond: Ruslan Prohhorenko, tel 659 9035, e-post ruslan.prohhorenko@meis.ee
 
 
20. aprillini on avatud ettepanekute esitamise voor kõrgharidustaseme õppurite täiendavaks eesti keele õppeks
 
Täiendava keeleõppe sihtgrupiks on Eestis keskhariduse omandanud kõrgharidustaseme õppurid, kes soovivad arendada suhtluskeelt ja kõrghariduse omandamiseks vajalikku keeleoskust, sõltumata eesti keele oskuse tasemest. Nende jaoks korraldatakse aastail 2011-2013 täiendavat tugiõpet eesmärgiga arendada kõrgharidustasemel akadeemiliseks õppeks vajalikku eesti keelt ning erialast eesti keelt.
 
Kõrgkoolidelt oodatakse ettepanekuid, kuidas nad ise tahaksid oma õppuritele täiendavat eesti keele õpet korraldada. Eesmärgiks on, et võimalikult paljud kõrgkoolid saaksid erineval viisil arendada eesti keele õpet, lähtudes just oma õppurite vajadustest ja võimalustest. Õppetöö vormid ja maksumus ei ole ette antud. Mõni kool soovib suvekooli, mõni aga ühildada eriala- ja keeleõpet või siis uute kursuste ning uute õppematerjalide väljatöötamist ja nende alusel pilootkursuste läbiviimist. Kasutusele võetakse ka programmi ”Keeleõppe arendamine 2007-2010” raames väljatöötatud õppematerjale. Õppetöö alguses ja lõpus mõõdetakse õppurite eesti keele oskuse taset. Kõik ettepanekud on teretulnud.
 

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed kogub ettepanekuid kõrgkoolidelt kaks korda: 4. märtsist kuni 20. aprillini 2011 ja 1. veebruarist kuni 20. märtsini 2012.

 
Koolide ideede läbivaatamine koostöös ekspertidega võib olenevalt õppetöö mahust ja ettepanekute arvust võtta aega kuni kaks kuud. Kool võib esitada ka mitu ettepanekut. Oluline on teada, et keeleõppeks ettenähtud summad ei kanta üle kooli arvele, vaid Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed tellib vajalikud teenused ise. Sihtasutus teeb teenuste tellimise eel koostööd ekspertide ja ettepaneku teinud kooliga.
 
Koostööettepanekud tuleb esitada etteantud vormil elektronposti teel kuni 20. aprillini. Ettepanekuvormi ja juhised leiab sihtasutuse veebilehelt.
 
Keeleõpe rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmist “Keeleõppe arendamine 2011-2013”.
 
Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee
 
 
20. aprillini oodatakse ettepanekuid avaliku sektori töötajate ja teenistujate keeleõppe läbiviimiseks
 
Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013” üheks tegevuseks on avaliku sektori asutuste töötajate keeleõpe.
 
Keeleõppes saavad osaleda meditsiinitöötajad, politseiametnikud, päästetöötajad, pedagoogid jt haridusasutuste töötajad, hooldustöötajad, noortekeskuste, huvikoolide, kultuuriasutuste jt avaliku sektori asutuste töötajad. Avaliku sektori asutusteks programmi mõistes on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse kantud asutused ning nende valitseva ja olulise mõju all olevad äri- ja mittetulundusühingud ning sihtasutused.
 
Keeleõppe korraldamiseks oodatakse asutustelt ettepanekuid keeleõppe korraldamiseks nende töötajatele asutuse vajadustest lähtuvalt. Ettepanekud peavad muu hulgas sisaldama eeldatavat programmi ja tegevuskava, selle võimalikke läbiviijaid, koolitatavate motiveerituse kirjeldust, tööandja omapoolse mitterahalise panuse kirjeldust (nt õpperuumid, tehnika jms), eeldatavaid kulusid.
 
Eelistatakse koostöötegevusi erinevate asutuste vahel ning originaalsust ja uudsust sisaldavaid ettepanekud. Ettepanekuid analüüsitakse Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed moodustatud ekspertkomisjoni poolt.
 
Keeleõppe maht on 60-120 akadeemilist tundi. Korraldatav keeleõpe peab sisaldama andragoogilist lähenemist, õppekäike, aktiivõppemeetodeid, praktilist keeleõpet. Keeleõppe korraldamisel võetakse kasutusele ka „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames 2010. aastal väljatöötatud valdkondlikud keeleõppematerjalid (nt meditsiini ja turvalisuse valdkonna õppematerjalid, integreeritud eesti keele õppe ning Eesti tutvustamise õppematerjal jt).
 
Asutuste ideede läbivaatamine koostöös ekspertidega võib olenevalt õppetöö mahust ja ettepanekute arvust võtta aega kuni kaks kuud. Asutus võib esitada ka mitu ettepanekut. Oluline on teada, et keeleõppeks ettenähtud summad ei kanta üle asutuse arvele, vaid Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed tellib vajalikud teenused ise. Sihtasutus teeb teenuste tellimise eel koostööd ekspertide ja ettepaneku teinud asutus(t)ega.
 
Koostööettepanekud tuleb esitada etteantud vormil elektronposti teel kuni 20. aprillini. Ettepanekuvormi ja juhised leiab sihtasutuse veebilehelt.
 
Tegevuse elluviimiseks viiakse läbi kaks ettepanekutevooru: 4. märtsist kuni 20. aprillini 2011 ja 1. veebruarist kuni 20. märtsini 2012.
 
Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee
 
 
 
Algas kutseõppeasutuste vene õppekeelega õppurite karjääriõppe projekt
 
Projekti „Kutseõppeasutuste vene õppekeelega õppijatele karjääriõppe teenuse pakkumine“ eesmärk on kutseõppeasutuste vene õppekeelega õpilastele suunatud karjääriõppe teenuse kvaliteedi parandamise abil suurendada noorte ühiskonnapädevust ja konkurentsivõimet tööturul. Projekti sihtgrupiks on kutseõppeasutustes kutsekeskharidust omandavad I-III kursuse vene õppekeelega õpilased ning kutseõppeasutuste ja maakondlike karjäärikeskuste karjäärinõustajad.
 
Projekti koordineerib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik riikliku struktuuritoetuse kaudu meetme „Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine” raames.
 
Projekti raames koostatakse ainekavad kutseõppeasutuste I-III kursusele. I kursuse ainekava peamised teemad on mina-pilt, väärtushinnangud, oskused, võimed ja rollid. II kursuse nimetus on „Töömaailm“ ja selles käsitletakse teemasid nagu muutuv töömaailm, kutsesuundumuste tüübid, hea töötaja, erinevad töö leidmise viisid, elektroonsed infoallikad, muutuv tööturg, trendid jm. III kursusel käsitletakse otsustamisraskusi ja räägitakse tööotsijale vajalikest dokumentidest, tööle kandideerimise protsessist, tööintervjuust jm.
 
Väljatöötatud ainekavade ja materjalide tutvustamiseks viiakse läbi koolituspiirkondlike teabe- ja nõustamiskeskuste nõustajatele ja kutseõppeasutuste karjäärinõustajatele, millele järgneb koostatud ainekavade alusel karjääriõppe kursuse piloteerimine kutseõppeasutuste vene õppekeelega õpilastele. Samuti koostatakse projekti käigus kakskeelsed karjääriinfo materjalid.
 
Lisainfo: Reet Kallo, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post reet.kallo@meis.ee
 
 
Käivitus projekt “Karjääriõppekursused ebapiisava eesti keele oskusega töötavatele täiskasvanutele”
 
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed alustas märtsikuus projektiga „Karjääriõppekursused ebapiisava eesti keele oskusega töötavatele täiskasvanutele”.
 
Selle raames luuakse karjääriõppeks vajalik õppekava ja kohandatakse õppematerjalid muukeelsetele töötavatele täiskasvanutele kvaliteetse karjääriõppe kursuse läbiviimiseks Tallinnas, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Narvas ja Sillamäel. Karjäärinõustajate oskuste ja teadmiste taseme tõstmiseks korraldatakse täienduskoolitused Tallinnas ja Ida-Virumaal. Projekti tegevused kestavad kuni 2012. aasta lõpuni.
 
Projekt saab toetust Euroopa Sotsiaalfondi rahastatavast taotlusvoorust „Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine”. Projekti toetatakse ligikaudu 100 000 euroga.
 
Lisainfo: Marje Reimund, elukestva õppe üksuse koosseisuväline koordinaator, tel 659 9063, e-post marje.reimund@meis.ee
 
 
Tulekul on järjekordne konkurss etendusasutustele
 
Aprillis kuulutab MISA välja Kultuuriministeeriumi rahastatava konkursi etendusasutustele: „Ühise kultuuriruumi edendamine läbi koostöötegevuste“.
 
Konkursi kaudu toetatakse juba kolmandat aastat etendusasutuste koostöötegevusi ühise kultuuriruumi soodustamiseks ja lõimumise tõhustamiseks Eesti ühiskonnas eestlaste ja mitte-eestlaste osalusel.
 
Konkursi raames toetatakse enam kui üks kuu kestvaid tegevusi, mis aitavad ellu viia konkursi eesmärke – etendusasutuste ühisetendusi ning sünkroontõlke korraldamist. Konkursile oodatakse osalema kõiki Eestis registreeritud etendusasutusi, kes vastavad konkursi tingimustele.
 
Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvelistest vahenditest, konkursi eelarve on 67 107 eurot. Konkursi tingimused avaldatakse MISA veebilehel www.meis.ee. 
 
Lisainfo: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9025, e-post kaie.kullik@meis.ee
 
 
Rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise kaudu saavad toetust 17 katusorganisatsiooni
 
Märtsis selgusid rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise tulemused. Kokku eraldati toetust 17 katusorganisatsioonile summas 313 167 eurot.
 
Baasfinantseerimist said taotleda ainult katusorganisatsioonid ja nende liikmesühendused, kes on läbinud Rahvastikuministri Büroo poolt korraldatud atesteerimise 2008. aastal või Kultuuriministeeriumi poolt korraldatud atesteerimise 2009. aastal. Vastav nimekiri on toodud Kultuuriministeeriumi veebilehel.
 
Taotlusvooru eesmärk oli leida riigile eri rahvuste esindajatest koostööpartnerid, kes on koondunud katusorganisatsioonide alla. Koostööpartnerite eesmärk on kultuuride eripära tutvustamine, rahvuskultuuriseltside tegevuse toetamine nende kultuuripärandi säilitamisel, edendamisel ja tutvustamisel, Eesti mitmekultuurilisuse teadvustamine ja sellest Eesti ühiskonna teavitamine ning koostöö arendamine nii omavahel kui eesti kultuuriseltsidega.
 
Lisainfo: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9024, E-post kristina.pirgop@meis.ee
 
 
Algas konkurss „Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid”
 
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed kuulutas välja avaliku projektikonkursi „Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid”.
 
Konkursi eesmärk on laiendada õpilaste teadmisi Eesti ühiskonnast, avalik-õiguslikest institutsioonidest, väärtustada Eesti kodakondsust ja kodanikuks olemist, kinnistada kodanikupäeva traditsiooni ning arendada sallivust mitmekultuurilises kollektiivis.
 
Konkursi raames toetatakse Eesti Vabariigis registreeritud mittetulundusühingute, riigiasutuste või kohalike omavalitsuste asutuste kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalisi üritusi ning materjale, sh mitmekultuuriliste ürituste korraldamist, koostööd eri rahvustest noorte vahel, temaatiliste õppematerjalide ja -vahendite loomist jms.
 
Projekti sihtrühmaks on eesti ja vene õppekeelega üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilased. Projekti kõik tegevused peavad toimuma Eestis.
 
Sarnaseid projekte on samalaadsete konkursside käigus kirjutatud ja ellu viidud aastatel 2003-2009. Õpilased on nende aastate jooksul korraldanud väga erineva temaatikaga ühiseid üritusi alates kodanikupäeva tähistavatest viktoriinidest kuni sallivuseteemaliste ettevõtmiste ja fotokonkurssideni. Läbi on viidud kodanikutemaatikat tutvustavaid matku, kohtutud vabariigi huvitavate isikutega jne. Väga mitmekülgseks ja huvitavaks on kujunenud õpilaste endi poolt väljaantud koolilehed, fotostendid ja teised projektide käigus loodud esemed ning materjalid.
 
Kõik need tegevused on toimunud eesmärgiga aidata õpilastel omandada kodanikuna käitumise oskusi ning sallivaks olemise tõdesid.
 
Konkursi läbiviimist on kõikidel aastatel toetanud ning toetab ka sel aastal Haridus- ja Teadusministeerium.
 
Lisainfo: Toivo Sikk, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee
 
 
Uued õppematerjalid eesti keele õpetamiseks mitmekultuurilises klassis
 
20. aprillil tutvustab MISA Tallinnas Lilleküla Gümnaasiumis kuut värsket, 2010. aastal valminud õppematerjali, mis toetavad eesti keele õpet mitmekultuurilises klassis. Õppematerjalid on koostatud peamiselt uusimmigrant-õpilaste õpetamiseks. Materjalid on välja antud Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed tellimusel.
 
Kõik kuus materjali on välja antud eelkõige eesti keele õpetamiseks Eestisse välismaalt saabunud või naasnud õpilasele, kuid on kindlasti abiks ka eesti keelt teise keelena õpetavatele pedagoogidele. Materjalid ilmuvad esmakordselt.
 
Tutvustatavad materjalid:
1)      e-õppe materjal ,,Eesti keel e-õppes. Sõnavara omandamine" ja sellega kaasnev CD
2)      kirjutamisoskust arendav õpik “Kirjuta mulle”
3)      kõnearenduspiltide kogumik „Pildist saavad sõnad“
4)      kuulamisülesannete kogumik „Kuula ja tee“
5)      grammatikaülesannete kogumik „Grammatika? Jah, rõõmuga“ ja sellega kaasnev CD
6)      lugemisülesannete kogumik „Loeme koos“
 
Materjalide esitlusel jagavad näpunäiteid ja soovitusi materjalide autorid Leelo Kingisepp, Mare Kitsnik, Kaare Sark, Õie Vahar, Asko Uri ja Helgi Org.
 
Lisaks tutvustatakse vastvalminud juhendit Eesti koolikorralduse kohta “Tere tulemast Eesti kooli!”, mis on mõeldud Eestisse saabunud õpilaste vanematele ning välja antud eesti ja inglise keeles.
 
Materjalid on välja antud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi, Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.
 
Materjale jaotatakse koolidele tasuta MISA vahendusel. Eelkõige on materjalid mõeldud Eestisse välismaalt saabunud õpilaste eesti keele õppe toetamiseks.
 
Lisainfo: Ave Härsing, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9037, e-post ave.harsing@meis.ee .
 
 
Keelekümblusprogrammi koolitus lasteaedadele
 
Keelekümblusprogramm pakub võimalust liituda osalise- ja/või täieliku keelekümblusprogrammiga. Liitunud lasteaedadele pakub Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed erinevaid koolitusi.
 
Koolitus lasteaednikele: Keelekümbluse ABC (Põhikoolitus uutele õpetajatele)
Sihtrühm: õppealajuhatajad, rühmaõpetajad, kes alustavad tööd keelekümblusrühmas või kes pole varem keelekümbluskoolitustel osalenud. 1. sessioon toimub 14.–15. aprillil 2011, JõhviS Kersti Võlu koolituskeskuses. Registreerimine e-postiaadressil svetlana.belova@meis.ee.
 
Lisainfo: Svetlana Belova, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9848, e-post svetlana.belova@meis.ee
 
 
Keelekümblusprogrammi koolitus koolidele
 
2011. aasta tähendab keelekümblusprogrammi koolitustegevustes eelkõige uuendatud õppekavade rakendamist koolitustel, et toetada koole õpetaja enesearenguks võimaluste pakkumisega.
 
Aprillis algab koolitus Tallinnas:
 
13.-14. aprill „Õpetaja kolm kübarat: aine, keel ja õpioskused“
Sihtrühm: aineõpetajad, kes soovivad tuge õpioskuste ja keeleoskuse arendajana.
 
Lisainfo: Maire Kebbinau, keelekümblusprogrammi koordinaator, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee
 
 
LAK-ÕPPE KUU UUDISED
 
10. märtsist kuni 20. aprillini toimub Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed eestvedamisel LAK-õppe ehk lõimitud aine- ja keeleõppe kuu. Alljärgnevalt on välja toodud mõned sel kuul toimuvatest üritustest ja ettevõtmisest. Täieliku ülevaate LAK-õppe kuu sündmusest saab MISA kodulehelt www.meis.ee. 
 
 
LAK-õppe nädal toob põnevaid koolitusi
 
MISA keelekümblusüksus korraldab üleriigilise LAK-õppe ehk lõimitud aine ja keeleõppe kuu raames Tallinnas LAK-õppe nädala. Nädala teemaks on "Lõimitud aine- ja keeleõpe kui koolikultuuri rikastaja".
 
Nädala läbivateks üritusteks on erinevad koolitused. Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutuste direktoritele toimus koolitus 4.-5. aprillil, lõimitud aine ja keeleõppest huvitatud hariduselu edendajatele 6. aprillil ning keelekümblusprogrammi ja LAK-õppest huvitatud koolitajatele 7.-8. aprillil.
 
Koolitajateks on rahvusvaheliselt tunnustatud LAK-õppe spetsialistid: koolitajad David Marsh ja Oliver Meyer. Väärtuskasvatuse mõjust koolikultuuri kujundamisel räägib Anu Virovere.
 
Lisainfo: Maire Kebbinau, keelekümblusprogrammi koordinaator, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee
 
 
Infopäev „Lõimitud aine- ja keeleõpe esimeses kooliastmes – tuleviku võti uuenevas koolis - keelekümblusprogrammi kogemused“
 
LAK-õppe kuu raames korraldab keelekümblusüksus koostöös Inglise Kolledžiga 19. aprillil Tallinnas infopäeva „Lõimitud aine- ja keeleõpe esimeses kooliastmes – tuleviku võti uuenevas koolis – keelekümblusprogrammi kogemused“.
 
Teemadeks on tulevikupilt, riiklik õppekava kui uueneva kooli tugi, arengud demograafilise situatsiooni ja mitmekultuurilisuse kontekstis ning õppiva kooli tunnused – avatus, loovus, koostöö – kui võimalused ainetunnis. Sõna võtavad Einar Värä Haridus- ja Teadusministeeriumist ning juhtimiskoolitaja Anu Virovere. Infopäeval on võimalus tutvuda lõimitud aine- ja keeleõpet toetavate, keelekümblusprogrammis kasutatavate õppematerjalidega ja koolitusvõimalustega.
 
Infopäevale on oodatud 1. kooliastme õpetajad ja klassiõpetajad, kes tunnevad huvi keelekümblusprogrammi kui lõimitud aine- ja keeleõppe rakendaja kogemuse vastu ning näevad LAK-õpet kui üht lahendusteed tööks uuenenud klassipildis ja teise kodukeelega õpilastega.
 
Infopäevale saab registreeruda MISA kodulehel www.meis.ee ja Keelekümblusprogrammi kodulehel www.kke.ee.   
 
Lisainfo: Maire Kebbinau, keelekümblusprogrammi koordinaator, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee
 
 
Kümned haridusasutused tutvustavad LAK-õppe kuu raames oma tegevusi ja kogemusi
 
Haridusasutused on võtnud hästi vastu kutse tutvustada LAK-õppe kuu raames oma tegevusi ja kogemusi. Kõik LAK-õppe kuu üritused on leitavad MISA ja Keelekümblusprogrammi kodulehekülgedel.
 
Korraldatakse avatud uste päevi, näitusi, seminare, koolitusi. Harjumuspäraste eesti ja vene keele kõrval on esindatud põnevad näited saksa, inglise, aserbaidžaani jt keelte osas.
 
Kõik huvilised on oodatud üritusest osa võtma – vt www.meis.ee/lak-oppe-kuu-2011-uritused.
 
Lisainfo: Maire Kebbinau, keelekümblusprogrammi koordinaator, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee

MAI 2011

 
 
 
 

Uus materjal on abiks Eesti haridussüsteemi ja koolieluga tutvumisel
 
Hiljuti valmis MISA tellimusel ning Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastamisel materjal „Tere tulemast Eesti kooli!“, mis tutvustab Eestisse saabujale Eesti koolisüsteemi. Materjali autoriteks on Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õppealajuhataja Anu Luure ja koolitaja Leelo Kingisepp.
 
Tegu on Eesti koolikorralduse ja koolielu ülevaatega, mis on mõeldud peredele, kes on hiljuti mõnest muust riigist Eestisse tulnud ja kelle lapsed hakkavad õppima Eesti koolis. Materjal annab lühiülevaate Eesti haridussüsteemist, tutvustab Eesti kooli sisekorda ning jagab soovitusi, kuidas aidata last uues keskkonnas kohaneda.
 
Materjal ilmus eesti ja inglise keeles, inglisekeelne veebiversioon on üleval ka uussaabujatele mõeldud kodulehel http://welcome.teretere.eu/welcome-to-estonian-school.
 
Väljaanne on koolidele ja haridusametitele vajadusepõhiseks tasuta jaotamiseks. Täpsemat informatsiooni materjali tellimisvõimaluse kohta saab e-postiaadressilt ave.harsing@meis.ee.
 
Täiendav info: Ave Härsing, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9037, e-post ave.harsing@meis.ee
 
 
Esimeses kvartalis said rändetoetust 16 inimest
 
2011. aasta I kvartalis maksis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) rändetoetust 16 inimesele. Neist 12 said kokku 8400 eurot tagasipöördumistoetust Eestisse naasmiseks ja neljale maksti kokku 1550 eurot remigreerumistoetust oma kodumaale naasmiseks.
 
Mõlemaid toetusi on võimalik nii naasjatel kui lahkujatel juba aastaid taotleda. Teist aastat tegeleb toetuste väljastamisega MISA, kes võttis rändetemaatika üle 2010. aasta alguses kui Integratsiooni Sihtasutusega liitus Sihtasutus Eesti Migratsioonifond ning ühinenud asutuse uueks nimeks sai Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
 
Remigreerumistoetust on võimalik määrata seda taotlenud mitte-eestlastele või mittekodanikele, kes on pärast pikaajalist Eestis elamist otsustanud oma elamisloast loobuda ning Eestist lahkuda. Toetuse eesmärk on aidata kompenseerida pikaajaliselt – vähemalt 10 aastat – Eestis elanud kolmandate riikide kodanikel Eestist lahkumisega seotud kulutusi.
 
Tagasipöördumistoetust on võimalik määrata seda taotlenud Eestisse naasvatele eestlastele, Eesti kodanikele või nende järglastele. Toetuse eesmärk on aidata kompenseerida pikaajaliselt – vähemalt 10 aastat – Eestist eemal elanud eestlastel või Eesti kodanikel katta tagasipöördumisega seotud kulutusi, samuti kergendada kohanemist Eestis.
 
Rändetoetuste liikide ning taotlemise tingimuste kohta on täpsem info toodud MISA kodulehel.
 
Lisainfo: Martin Eber, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9067, e-post martin.eber@meis.ee
 
 
Lõimumisvaldkonna arendus- ja meediastipendiumide saajad on selgunud
 
Kultuuriministeerium andis koostöös Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusega Meie Inimesed (MISA) välja neli arendus- ning kaks meediastipendiumi kogusummas 5110 eurot.
 
Arendusstipendiumi eesmärk on väärtustada lõimumisvaldkonna arendamist, sh innovatiivset ja mitmekülgset lähenemist erinevatest rahvustest inimeste kootöötegevustesse kaasamisel. Meediastipendium on mõeldud ajakirjanikule või meediakanalile/-väljaandele kultuuridevahelise ja üksteise mõistmise ning sallivuse väärtustamise kajastamise eest meedias.
 
Stipendiumikomisjon otsustas anda stipendiumi eesti keelt kui ühist riigikeelt väärtustava tegevuse eest Albu Põhikoolile, kodanikeühenduste kultuuridevahelist dialoogi ja koostööd toetava tegevuse eest MTÜ-le Ida-Virumaa Integratsioonikeskus, kultuuriliselt mitmekesise Eesti teadvustamise eest MTÜ-le Stuudio JOY ning noorte lõimumist toetavate ühistegevuste eest Haapsalu Kutsehariduskeskusele.
 
Meediastipendiumi saajateks on Visuaalvaramu Ühing ning kultuuriajakiri Plug.
 
Lisaks tunnustati kümmet projekti tänukirjaga.
 
Stipendiumikomisjoni kuulusid peale Kultuuriministeeriumi veel Tallinna Ülikooli, Rahvusvähemuste portaali Etnoweb, Haabersti Vene Lütseumi,  Eesti Rahvuste Noorteassamblee, Vene Muuseumi ning MISA esindajad.
 
Lõimumisvaldkonna arendusstipendiume anti sel aastal välja 12. korda, meediastipendiume kolmandat aastat. Stipendiumide ning tänukirjade üleandmine toimus 15. aprillil Vene Teatris.
 
Lisainfo: Tea Tammistu, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9062, E-post tea.tammistu@meis.ee
 
 
Eesti keele õppe programmist noorte suvelaagrites saab osa ligi 500 noort
 
Projektikonkursi „Eesti keele õpe noorte suvelaagris“ raames said eesti keele õppe programmi läbiviimiseks suvistes laagrites toetust kaheksa organisatsiooni kokku ligi 32 000 euro ulatuses.
 
Kultuuriministeeriumi rahastatud ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed organiseeritud konkursi kaudu toimub erinevates laagrites suve jooksul 11 eesti keele õpet sisaldavat laagrivahetust, kus osaleb eeldatavasti umbes 500   7-18-aastast noort.
 
Avatud sihtgrupile toimuvad eesti keele õppega laagrid eelkõige Remniku noortelaagris (vt www.lastelaagrid.eu). Noortelaagris osalemise eest tuleb peredel endal tasuda, kuid eesti keele õpet saavad vastavates laagrivahetustes osalevad ja keeleprogrammi registreerunud noored tasuta. Eesti keele õppe programmi pakutakse 5.-14. juulil ning 18.-27. juulil toimuvates laagrivahetustes.
 
Lisaks said eesti keele õppe täiendava programmi läbiviimiseks toetust MTÜ Fän Clab, Spordiklubi Newox, Lasnamäe Huvikool, Õppe- ja arengukeskus ME, Jaan Olesk, Tartu Spordiselts Kalev ning Tartu Lastekaitse Ühing. Toetuse saajad ja eraldatud toetuse summad on toodud MISA veebilehel.
 
Riiklikult toetatud noorte suvelaagrite kohta on info koondatud Eesti Noorsootöö Keskuse poolt hallatavale veebilehele www.noortelaagrid.edu.ee.
 
Lisainfo: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9028, e-post lianne.ristikivi@meis.ee
Subscribe to #uudiskiri