Kõrgkoolid ja keeleõppefirmad on oodatud pakkumusi esitama
Oktoobris toimub järjekordne keelekümbluskonverents
Rahvuskultuuriseltside katusorganisatsioonide raamatupidajate koolitus
Eesti pered võõrustavad teise emakeelega keeleõppijaid meeleldi
Haridustöötajate keeleõpe mentoriga pakub palju edulugusid
Ootame osalejaid LAK-õppe metoodika täienduskoolitustele
Vene Teater avab juubelihooaja

Kõrgkoolid ja keeleõppefirmad on oodatud pakkumusi esitama

Augusti lõpust alates on avanenud konkursid, mille raames Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) otsib avaliku sektori asutuste töötajatele eesti keele koolituste ja kõrgharidustaseme õppurite täiendava eesti keele õppe läbiviijaid.

Pakkumuse kutsed esitatakse Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ kahe tegevuse raames. Tegevuse „Kõrgharidustaseme õppurite täiendav keeleõpe“ eesmärk on toetada eesti keelest erineva emakeelega Eesti tudengeid kõrgkooli õpingute ajal eesti keele tugiõppega, et arendada nende akadeemilist ja erialast eesti keelt. Tegevuse „Avaliku sektori töötajate keeleõpe“ raames toetatakse eesti keelest erineva emakeelega Eestis elavate täiskasvanute erialast keeleõpet, et tagada nendele igapäevane ja ametialane toimetulek vajalikul tasemel.

Nii kõrgkoolide õppurid kui ka avaliku sektori asutuste töötajad saavad õppida eesti keelt asutuste ja kõrgkoolide endi initsiatiivil koostatud programmide alusel.

Kokku saavad 2012/2013. õppeaaasta jooksul spetsiifilist, just nende erialade ja ametikoha eripäradest ja vajadustest lähtuvat eesti keele õpet 7 kõrgkooli ligi 300 üliõpilast ja 10 avaliku sektori asutuse 160 töötajat.

MISA elukestva õppe üksuse juhi Eduard Odinetsi sõnul näitavad senised kogemused, et sellistest spetsiaalselt väga kitsale sihtrühmale suunatud kursustest saavad osalejad enam abi kui tavapärastest laiemale sihtgrupile mõeldud koolitustest.

„Viimasel ajal liigutakse ka riigikeele õppes täiskasvanutele masstoodangust rätsepatöö suunas, kus igale kliendile leitakse just temale sobivad võimalused. Taolise õppe raames on tagatud õppurite suurem osalus ja pühendumus, sest ettepanekud on tehtud asutuse töötajate ja kõrgkoolide endi initsiatiivil ning kursused toimuvad valdavalt asutuste ja kõrgkoolide oma ruumides. Keeleõppes osalevate inimeste pühendumist ja motivatsiooni näitab seegi, et näiteks enamik avaliku sektori asutuste kursustel osalejaid on võtnud endale eesmärgiks eesti keele tasemeeksami sooritamise,“ lausus Odinets.

„Kõrgkoolide ettepanekute puhul on hea meel näha, et traditsioonilisse keeleõppesse on oskuslikult põimitud täiendav õpe e-kursuste kaudu, õppekäigud keele- ja erialaõppe eesmärgil teistesse samas valdkonnas tegutsevatesse kõrgkoolidesse või asutustesse. Selline aktiivne lühi- ja pikemaajaline keelepraktika on kasulik mitmel moel – näiteks omandab tudeng peale keele- ja erialasõnavara ka praktilised oskused tööks oma valitud erialal,“ selgitas Odinets.

Kõrgharidustaseme õppurite ja avaliku sektori asutuste töötajate keeleõppe konkursid avaldatakse MISA kodulehel.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, jana.tondi@meis.ee  

Oktoobris toimub järjekordne keelekümbluskonverents

25.-26.oktoobril korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) keelekümblusprogramm Tallinna lauluväljaku konverentsikeskuses keelekümblusprogrammi konverentsi teemal „Koostöö ja tunnustamine“.

Kaheteistkümnendat korda toimuva iga-aastase keelekümbluskonverentsi eesmärgiks on laiendada programmiga liitunud haridusasutuste ja partnerite koostööd erinevatel tasanditel ja tutvustada edukaid tunnustussüsteeme.

„Käesoleva aasta konverentsi põhiteemad on seotud tunnustamise ja koostöö erinevate aspektidega. Soovime laiendada keelekümblusprogrammi kogemustest osasaajate ringi ja vahendame seetõttu konverentsi plenaaristungeid kõigile huvilistele ka interneti teel videoülekande kaudu,“ kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Karin Piirsalu.

Lisaks plenaaristungitele toimub konverentsil ka viis töötuba:

1. „Tulemuslik tunnustamine“ töötuba haridusasutuse juhtidele
2. „Rühmas töötamine – mida see tähendab?“ töötuba lasteaiaõpetajatele
3. „Kas RÜHM + TÖÖ = RÜHMATÖÖ?“ töötuba üldhariduskooli õpetajatele
4. „Koostööoskuste kujunemine rühmanõustamise käigus“
5. „Koostöö lapsevanematega mitmekultuurilises koolis“

Konverentsi sihtrühmaks on keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutuste (vene õppekeelega üldhariduskoolid ja lasteaiad), partnerite (ülikoolide esindajad, kohalike omavalitsuste haridusametnikud, ministeeriumi esindajad jt) ja teiste haridusvaldkonnas tegutsevate asutuste esindajad.

Päevakava avaldatakse sihtasutuse kodulehel: http://www.meis.ee/keelekumbluskonverentsid. Konverentsile registreerumine algab 3. septembril ja kestab 28. septembrini.

Konverentsi korraldamist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo: Karin Piirsalu, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9844, e-post karin.piirsalu@meis.ee  

Rahvuskultuuriseltside katusorganisatsioonide raamatupidajate koolitus

28.–29. septembril korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) Tallinnas rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide raamatupidajatele koolituse.

Koolitusel tutvustatakse mittetulundusühingutega seotud seadusandlust, raamatupidamise head tava, maksustamist, räägitakse majandusaasta aruannete elektroonilisest esitamisest ning tüüpilistest vigadest, mida tehakse sihtasutusele aruannete esitamisel. Koolitajaks on Robert Hirvi.

Koolitus toimub vene keeles ja on mõeldud ainult rahvuskultuuriseltside katusorganisatsioonidele. Täpsemalt saab koolitusinfoga tutvuda sihtasutuse kodulehel.

Koolituse korraldamist toetab Kultuuriministeerium ”Eesti lõimumiskava 2008-2013” raames.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee  

Eesti pered võõrustavad teise emakeelega keeleõppijaid meeleldi

Eesti keelest erineva emakeelega õpilastel oli tänavu juba neljateistkümnendat suve järjest võimalik harjutada eesti keelt kas Eesti peres elades või noortelaagris aktiivselt kaasa lüües.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kaudu rahastatavate laagrite ja pereõppe eesmärk on toetada 7-18aastaste noorte eesti keele omandamist läbi suhtlemise teiste omaealistega ning aktiivselt tegevustes kaasalöömise.

Eesti keele laagrite ja pereõppe sihtgrupiks on Euroopa kolmandate riikide kodanikest või määratlemata kodakondsusega noored ning Eesti kodakondsusega eesti keelt valdavad tugiõpilased. Koos tugiõpilastega osales tänavu suvel laagrites ja pereõppes kokku enam kui 640 noort. Pereõppe raames võtavad noored 14 päeva jooksul osa tavapärasest pereelust, käivad koos perega väljasõitudel ja aitavad koos teiste pere lastega ka lihtsamates kodutöödes. Keelelaagrid pakuvad õpilastele eesti keele õpet läbi mitteformaalsete ja aktiivsete tegevuste, mille puhul keeleõpet toetavad samaealised eesti emakeelega tugiõpilased ja kasvatajad.

Rõõm maaelust ja pereõppest suur

MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Sandra Nuudi kinnitab, et pereõpe on tulemuslik keeleõppe moodus ning viitab sihtasutuse poolt 2009. aastal tellitud laagri- ja pereõppe kvalitatiivuuringule, mille kohaselt olid eriti head edusammud neil õpilastel, kes osalesid pereõppes maapiirkondades.

„Osalejate tagasiside näitab, et nii mõnigi laps tunneb kõige suuremat rõõmu just maaelust ja võimalusest värskes õhus palju aega veeta. Väga motiveerivaks on laste sõnul ka tugipere samaealiste lastega suhtlemine,“ kommenteeris Nuudi. Nuudi sõnul on alates 1998. aastast alates eesti keele laagritest ja pereõppest kokku osa saanud ligi 20 000 noort ning käesoleval suve lõpuks on pereõppes osalenud 100 ning eesti keele laagrites 400 noort.

Eesti pered võtavad „kasulapsi“ meeleldi

14 aastast pereõppega seotud olnud ning MTÜ Veeda Vaheaeg Võrumaal juht Pille Kulberg ütleb, et enamik perekondi, kes võtavad kaheks nädalaks enda juurde teise emakeelega lapse, on õpetajad nagu Kulbergki. Kulberg koordineeris äsja lõppenud suvel umbes kümne perekonna tööd ning seni on perede huvi olnud piisav.

„Ära pole öeldud ühelgi suvel ning ka vanemad helistavad enne suve algust ja küsivad, kas ka sellel aastal perelaager toimub. See motiveerib ning head sõna on ikka meeldiv kuulda. Minu projektide jaoks on peresid praegu piisavalt ja ma tean teisigi peresid, kes meelsasti kaasa lööks,“ rääkis Kulberg.

Kulbergi sõnul on kogemus näidanud, et lapsed kohanevad kergesti, kuigi esmakordselt pereõppes osalevatel õpilastel kulub sisseelamiseks siiski mitu päeva. Pereõppe puhul jälgitakse, et õpilast koheldaks kui oma pere liiget ning peres oleks õpilasega üheealine laps või lapsed.

„Pere kohtleb õpilast kui oma pere liiget – see tähendab, et ei poputa üle ega tõrju ka kõrvale. Esimeste päevade jooksul õpitakse vajalikud olmesõnad või alustatakse keele korrigeerimisega,“ selgitab Kulberg ja lisab, et nii igapäevase rutiini kui ka väljasõitude puhul proovitakse pidevalt tegevuste juures eestikeelseid sõnu korrata, neid meelde jätta ning uusi väljendeid juurde õppida.

MTÜ Veeda Vaheaeg Võrumaal korraldas pereõppes osalejatele ka piirkonda tutvustavaid ekskursioone ja matkasid ning tänavu oli programmis näiteks Suure Munamäe, Rõuge Ööbikuoru, Maanteemuuseumi, erinevate matkaradade ja paljude teiste vaatamisväärsuste külastamine. Lisaks ekskursioonidele viidi pereõppes osalejatele läbi ka mitmeid arendavaid käelisi tegevusi alates klaasimaalist lõpetades savinõude valmistamisega.

„Olen veendunud, et pereõpe on väga efektiivne. Muidugi ei saada eesti keelt selgeks 14 päevaga, kuid kui laps on motiveeritud keelt omandama ning saab ka hiljem praktikat, saab ta eesti keele selgeks,“ usub Kulberg.

Keelelaagrites suur roll tugiõpilastel

Lisaks pereõppele toimuvad suviti ka keelelaagrid, mis võimaldavad õpilastel läbi praktiliste tegevuste ja omaealistega suhtlemise riigikeelt praktiseerida. Tänavu toimus kokku üheksa MISA toetatud laagriprojekti üle kogu Eesti.

Tallinna Laagna Gümnaasiumi õpetaja Marge Toome juhitud laager „Hunt kriimsilma 9 ametit“ pakkus tänavu laagritegevusi 36 õpilasele. Toome sõnul motiveerib teda suvel õppetööd korraldama õpilastega parema suhte ja ladusama õppetöö saavutamine, kuid loomulikult ka rõõm noortega koostegemistest.

Toome kogemuse kohaselt ei ole eesti keelest erineva emakeelega õpilased sageli laagri esimestel päevadel kuigi motiveeritud, kuid õpilaste suhtumine muutub laagri käigus: „Kõige suurem muutus, mida märkan, on see, et laagri alguses püütakse ühistegevustest eemale hiilida, kuid laagri keskel see mõtlemine kaob ja lõpus ei tulda isegi selle peale, et võiks kõrvale hoida,“ kommenteerib Toome. Ka Toome on nõus, et eesti keelt ühe nädalaga selgeks ei õpi, kuid meelde jäävad üldkasutatavad laagriväljendid, sporditerminid ja muud laagrieluga seotud sõnad. Laagrit hindab õpetaja efektiivseks, kuid peab oluliseks, et edukalt saab õpe toimuda vaid siis, kui keeleõppijate hulgas on piisavalt ka eesti emakeelega tugiõpilasi, et vältida keelelaagris mugavusest vene keelele üleminekut.

Eesti keele laagreid ja pereõpet toetatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ning Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames.

Lisainfo: Sandra Nuudi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9855, e-post sandra.nuudi@meis.ee 
 

Haridustöötajate keeleõpe mentoriga pakub palju edulugusid

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetab alates 2009. aastast vene õppekeelega pedagoogide ja koolijuhtide keeleõpet mentori toel ning lükkab septembris hoo sisse ka keeleklubidele.

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ raames elluviidav tegevus kasutab fondi eelmise perioodi raames väljatöötatud mudelit ning varasemalt koolitatud mentoreid, kelle ülesandeks on toetada Ida-Virumaa haridusasutuste juhtide ning pedagoogide eesti keele õpet. Lisaks mentorõppele toimuvad tänaseks ka keelefoorumid ning septembrist alustavad uue tegevusena ka neli keeleklubi Narvas, Kohtla-Järvel, Jõhvis ja Sillamäel. Keeleklubide eesmärgiks on aidata säilitada ning parandada õpitud eesti keelt ning klubides osalevad varasemalt ESF programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ raames avaliku sektori keeleõppe kursustel osalenud avaliku sektori töötajad.

Mentorite nõustatavad ehk mentiid kohtuvad oma mentoritega vähemalt 2 korda kuus väljaspool tavapärast töö- ja elukeskkonda, et näiteks kultuuri- ja spordiüritustel osalemise kaudu soodustada suhtlemisjulgust ning võimaldada mitmekülgsemat keelepraktikat.

Haridustöötajad on võtmerollis

„Ida-Virumaal elades ja töötades on keelepraktika üks põhilisemaid väljakutseid, sest paljud kaotavad aja möödudes omandatud keele taseme ning suhtlemisjulguse. Just sellepärast pakumegi individuaalsemat õpet ning keeleklubides kooskäimise ning individuaalseid eesti keele praktiseerimise võimalusi,“ selgitas MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

Odinetsi sõnul on pedagoogide ja haridusasutuste juhtide individuaalne mentoriga keeleõpe oluline ka seetõttu, et haridustöötajad on eeskujuks nii õpilastele kui ka kogukonnale laiemalt: „Haridustöötaja on eeskuju ning arvamusliider nii lastele kui lapsevanematele. Me ei saa viljeleda kultuuri, et keeleoskus on vajalik ja tore, kui õpetaja ei oska piisavalt eesti keelt, ei ole kursis eesti uudiste või kultuuriga ega oska kolleegidega suhelda,“ arvas Odinets.

„Äärmiselt oluline on eesti keele oskus ka haridusasutuste juhtide puhul, kes peavad olema kursis seadusandlusega ja suhtlema riigi- ja kohalike omavalitsuste ametitega ning olema eeskujuks ka oma töötajatele,“ lisas Odinets.

2009/2010 õppeaastal toimus ESF-i programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames eesti keele õpe mentori toel, milles osales 13 kuu vältel 50 vene õppekeelega koolide aineõpetajat. Tegevustega jätkati „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ programmi raames ning 2011/2012 õppeaastal osales pool aastat kestnud keeleõppes kümme mentor-mentii paari. Algaval, 2012/2013 õppeaastal võimaldab sihtasutus kümne mentori abiga keeleõpet veel kümnele Ida-Virumaa haridusasutuse juhile ja pedagoogile.

Poodi, kontserdile, aruteludele – Irina ja Helgi edulugu

Mentorprogrammis osalenud mentor Helgi Neelov ja mentii Irina Šapolova pidasid eesti keele õppimise kõrval väga tähtsaks koostööd teiste mentorpaaridega ning mentorite ja mentiide kolleegidega.

Helgi kirjeldab, et koos mentiiga külastati näiteks balletietendust, mille süžeega enne koos tutvuti, käidi kontserdil, laadal, kauplustes, koolis, näitusel, üksteisel kodus külas jne.

„Koos tegutsedes oleme ümarlauas arutanud probleeme Eesti hariduse, erinevate Eestis paralleelselt tegutsevate kogukondade, eesti ja vene õppekeelega erinevate haridusasutuste õpetajate igapäeva-probleemide ning ka õpilaste ja kinnipeetavate õpiprobleemide üle,“ rääkis mentor Helgi Neelov.

„Irinale meeldis väga kontsert „Memory“ Jõhvis, kus ta sai kuulata andekaid eesti näitlejaid ja lauljaid, Samuti oli ta vaimustatud pärast Rakveres nähtud Endla „Eesti mees ja tema poeg“ etendust. Teda lummas eelkõige Sepo Seeman kui näitleja. Keeleõppe seisukohalt oli see hea kuulamisülesanne,“ arvas Neelov.

„Meie mentorpaari lugu jätkub, kuni Irina sooritab C1 taseme eesti keele eksami,“ usub Neelov.

Telepaatiline side – Kai ja Natalja edulugu

Mentor Kai Kitsing ja mentii Natalja Nikanorova hindavad oma koostööd imeliseks ja sujuvaks ning mentor Kai Kitsing toob tõestuseks erilise sideme: „Piisab mentii mõtlemisest minu peale, kui mentor helistab või vastupidi. Telepaatia töötab imeliselt.“

Müstika valdkonnast meenutab mentor veel ühe loo, kus mentii koostas töökohas väga keerulist kirja ametiasutusele ning tundis soovi oma mentorile helistada. „Mina helistasin talle ise samal hetkel ja ütlesin, et tuleksin hea meelega Narva. See oli ahhaa-elamus, sest Natalja vajas hädasti minu abi ja mina olin tulemas Narva. Milline korraldus!,“ meenutab Kai Kitsing.

Kitsing lisab, et tema mentii keeleoskuse tase on juba praegu väga kõrge ning mentori tööks on olnud keele korrigeerimine, kuid Natalja Nikanorova eneseväljendusoskus ning enesekindlus on mentori arvates märgatavalt kasvanud.

Loe rohkem edulugusid MISA blogist: www.integratsioon.wordpress.com

Lisainfo: Riina Ring, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9030, e-post riina.ring@meis.ee  

Ootame osalejaid LAK-õppe metoodika täienduskoolitustele

Tartu Ülikooli Narva Kolledž korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel kaks lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) koolitust vene õppekeelega haridusasutuste gümnaasiumide pedagoogidele.

Koolituste „LAK-õpe. Teooriast praktikasse“ ja „LAK-õpe. Teooriast praktikasse. Keeletugi“ üldeesmärk on anda osalejatele professionaalseks tegevuseks vajalikke lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika alaseid teadmisi. Koolituse „LAK-õpe. Teooriast praktikasse. Keeletugi“ fookuses on lisaks õppemetoodika-alaste teadmiste ning oskuste arendamise ka osalejate eesti keele oskuse arendamine.

Koolitus „LAK-õpe. Teooriast praktikasse“ edasijõudnutele

Koolitus viiakse läbi kolmes rühmas – Tallinna koolitusrühm alustab 19. septembril, Jõhvi koolitusgrupp 28. septembril ning Narva koolitusgrupp 15. oktoobril. Koolitustel käsitletakse õppija vajaduste kaardistamist, keeletoe pakkumist, õppematerjalide koostamist, õppetekstide kohandamist, tekstide lihtsustamise võtteid. Ühtlasi antakse teadmisi eri tasemel õppijate toetamise võimalustest, õppimist toetavate õpiülesannete loomisest, nõustamissüsteemist ning tutvustatakse rühmanõustamist. Koolituskursuse maht on 78 tundi. Registreerimine ning lisainfo: http://www.narva.ut.ee/1161123

Koolitus „LAK-õpe. Teooriast praktikasse. Keeletugi“ keelelist tuge vajavatele pedagoogidele

Koolituskursus viiakse läbi kahes rühmas – Tallinna koolitusrühm alustab 10. oktoobril ning Narva koolitusrühm 15. oktoobril. Täienduskoolituse fookuses on lisaks õppemetoodika-alaste teadmiste ning oskuste arendamisele ka koolitusel osalejate eesti keele oskuse arendamine. Koolitusel käsitletakse LAK-õppe metoodika põhijooni, tunni juhtimise keelt, õppetöö jõukohastamise võimalusi, õppijate aktiveerimise ning kaasamise meetodeid. Teadmisi saab ka küsimuste esitamise tehnikatest, sõnavarast ja -konstruktsioonidest, LAK-õppe õppematerjalidest, nõustamissüsteemidest jpm. Koolituskursus koosneb kolmest 4-päevalisest moodulist ning koolituse maht on 78 tundi. Registreerimine ning lisainfo: http://www.narva.ut.ee/1161123

Lisaks loengutele on koolitusel osalejatel võimalus vaadelda tunde heades LAK-õpet praktiseerivates koolides.

Tegevusi toetab Haridus- ning Teadusministeerium.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Vene Teater avab juubelihooaja

8. ja 28. septembril toimuvad Vene Teatris 65. juubelihooaja avaetendused.

8. septembril toimub Vene Teatri Väikeses saalis esietendus J. Ungardi komöödia „Kosmonautika päev“, milles külaklubisse kogunevad tulevase peo proovi tegema kolm vananevat, elult räsida saanud sõbrannat. Iga aasta organiseerivad nad oma jõududega Kosmonautika päeva pidustusi. Proov vastu pidupäeva möödub viinaga kolmele ja südamelt ära juttudega, millest kasvavad välja tulised vaidlused, kus vahel lastakse käiku ka rusikad. Aga lõppeb kõik ikkagi kallistuste ja suurte unistustega. Lavastaja on noor Peterburi režissöör Deniss Husnijarov. Osades: Ljubov Agapova, Jelena Tarassenko ja Larissa Savankova.

28. septembril toimub Suures saalis esietendus A. Ostrovski klassikaline komöödia „Hundid ja lambad“. Peterburi lavastaja Timur Nassirov ei muuda Ostrovski klassikalises tekstis ühtki sõna, aga toob näidendi tegevuse XX sajandisse, mis oli muu hulgas ka filmikunsti sünnisajand ja selle kunstliigii meeletu arengu periood. Nüüd ei ole peategelasteks mõisaprouad ja nende vaesunud sugulased, vaid tummfilmi ja helifilmi näitlejannad. Tekib intriig ja filmi keskkonda kastetuna paisuvad kõik konfliktid palju suuremaks kui siis, kui tegevus toimuks kuskil provintsimõisas. Osades: Tatjana Manevskaja, Anton Paderin, Anastassija Tsubina, Dmitri Kosjakov, Oleg Rogatšjov, Vladimir Antipp, Ivan Aleksejev, Jekaterna Kordas, Dmitri Kordas.

Vene Teatri etendustel on sünkroontõlge eesti keelde.

Lisainfo Vene Teatri kodulehel ning telefonidel 611 4911; 611 4962 ja e-posti teel kassa@veneteater.ee, rita@veneteater.ee.

Lõppes karjääriprojekt töötavatele vähese eesti keele oskusega täiskasvanutele
Valminud on uued õppematerjalid tööks välismaalt saabunud õpilastega
Algasid ametialased eesti keele kursused avaliku sektori asutuste töötajatele
Algas eesti keele täiendav õpe kõrgharidustaseme õppuritele
Vabaühenduste liidrid alustavad oktoobris keeleõpet
Euroopa keelemapi koolitus rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele

Lõppes karjääriprojekt töötavatele vähese eesti keele oskusega täiskasvanutele

1. oktoobril toimus Jõhvi kontserdimajas pidulik tänuüritus, kus tunnustati projektis „Karjääriõppekursused ebapiisava eesti keele oskusega töötavatele täiskasvanutele“ osalejaid ning panustajaid.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) juhtimisel osales käesoleva aasta veebruaris alanud kursustel ligi 130 töötavat täiskasvanut, kes said 34 akadeemilise tunni vältel teadmisi nii eneseanalüüsist, elukestva õppe võimalustest, tööandjate ootustest töötajatele, karjääri planeerimisest kui ka paljudest teistest vajalikest oskustest tööturul.

Projekti ettevalmistamiseks ja kursuste efektiivseks läbiviimiseks korraldas MISA eelnevalt 13 karjäärinõustajale metoodilise täienduskoolituse, et parendada nõustajate oskusi ja teadmisi tööks ebapiisava eesti keele oskusega ja madalama haridustasemega töötavate täiskasvanutega. Karjäärinõustajatena töötasid Töötukassa karjääriinfo spetsialistid, Ida-Virumaa ja Harjumaa teabe- ja nõustamiskeskuste karjäärikoordinaatorid ning mittetulundusühingute karjäärispetsialistid. Kursused toimusid Tallinnas, Narvas, Jõhvis, Sillamäel ja Kohtla-Järvel.

„Just nende inimeste entusiasmi ja pühendumise eest oleme väga tänulikud, kuid loomulikult oli meie jaoks positiivne üllatus ka osalejate suur tahe õppida väljaspool töö aega hoolimata sellest, et kõigil olid olemas töökohad. Töö olemasolu võiks ju põhimõtteliselt inimese muuta mugavaks ning mitte panna pingutama enda taseme tõstmise nimel, kuid huvi kursuste vastu oli suur ning osalejad oleks soovinud veelgi pikaajalisemat kursust,“ rääkis MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

„Tagasiside põhjal on näha, et kursusel osalenud usuvad, et õpitu aitas kujundada oma tööelu nii, et motivatsioon ja töörõõm püsiksid. Suur rõhk oli kursuse raames sotsiaalsetel oskustel ning oma arengu toetamisel ning sellist kompetentsi ongi vaja pidevalt arendada ning mitte oodata hetkeni, mil kaotatakse töö“ lisas Odinets.

Jõhvis tegutsenud karjäärinõustaja Mare Kannikka-Sibrits tunnistas, et inimeste soov end täiendada ja edasi arendada oli väga suur. „Väga meeldiv oli näha töötavate täiskasvanute motiveeritust ning kogu koostöö oli fantastiline! Paraku ei suhtunud tööandjad alati toetavalt, kuigi arenemisvõimelise töötaja kompetentsi laiendamine peaks kasu tooma ka ettevõtjatele,“ lausus Kannikka-Sibrits. „Enamik osalejaid hakkasid kursuse järgselt oma töösse rohkem sügavuti suhtuma ja minu kursuselt 75 protsenti tundis tugevat soovi edasi liikuda ja uusi väljakutseid vastu võtta,“ lisas karjäärinõustaja.

Projekt viidi ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavast „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine“ raames.

Lisainfo: Riina Ring, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9030, e-post riina.ring@meis.ee

Valminud on uued õppematerjalid tööks välismaalt saabunud õpilastega

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) on välja andnud neli uut metoodilist õppematerjali koolidele, kus õpib viimaste aastate jooksul välismaalt saabunud õpilasi.

Parimate praktikate kogumik „Õppekeelest erineva emakeelega õpilane koolis” on mõeldud nii õpetajatele kui koolijuhtidele juhendmaterjaliks uusimmigrant-õpilaste õppetöö toetamisel. Materjali väljaandmist toetas Kultuuriministeerium ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond. Kogumik on mõeldud tasuta jaotamiseks ning seda saab tellida MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse kaudu.

Lisaks on sihtasutus välja andnud kolm uut eesti keele õpet ja eestikeelset aineõpet toetavat õppematerjali. Abimaterjal „Põhikooli ainetundide sõnavara“ on mõeldud eesti keele ja teiste ainete õpetajatele õppekeelest erineva emakeelega õpilaste keeleõppe toetamiseks. Materjal koosneb põhikooli õpikutes esinevate sagedasemate sõnavormide ainepõhistest loenditest koos kasutusnäidistega. Abimaterjali väljatöötamist rahastas Kultuuriministeerium ning Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond.

Valminud on ka keeleõppemängude kogumik „Mängime ja keel saab selgeks“, mis sisaldab 150 keeleõppemängu kirjeldust ning on mõeldud õpetajale eesti keele õppe elavdamiseks. Kogumiku tellimise kohta saab lisainfot MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaatorilt Ave Härsingult (ave.harsing@meis.ee). Kogumiku väljaandmist rahastas Kultuuriministeerium ning Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond.

Ühtlasi on nüüdsest internetis LeMill.net keskkonnas kõigile kättesaadav interaktiivseid ülesandeid koondav grammatika ja teiste oskuste õpetamiseks mõeldud õppematerjal. Kõik selles e-kogumikus esitatud harjutused on kohandatavad konkreetsete õpilaste keeleoskusest ja arenguvajadustest lähtuvalt ning mõeldud rakendamiseks nii eesti keeles kui ka teises keeles toimuvas õppetöös. Õppematerjal valmis Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.

“Aastatel 2010–2012 on Euroopa Liidu fondide, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi rahastamisel välja antud mitmeid materjale, mis toetavad eesti keele õppe või eestikeelse aineõppe korraldamist välismaalt saabunud õpilastele. Materjalid ei järgi rangelt riikliku õppekava ainekavades sätestatut, vaid pakuvad tuge eesti põhikoolis õppima asunud uusimmigrant-õpilastele eesti keele õppimisel ja Eesti eluga kohanemisel,” selgitas MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Ave Härsing.

Varasemalt on MISA välja andnud ka ülevaate “Tere tulemast Eesti kooli!” Eesti koolikorraldusest, mis on kõigile kättesaadav eesti, vene ja inglise keeles MISA veebiraamatukogust. Eesti keele õpet ja eestikeelset aineõpet toetavad materjalidest on sihtasutuse korraldusel varasemalt ilmunud E-õppe materjal „Eesti keel e-õppes. Sõnavara omandamine“ koos CD-ga, kirjutamisoskust arendav õpik „Kirjuta mulle”, kõnearenduspiltide kogumik CD-l „Pildist saavad sõnad“, kuulamisülesannete kogumik „Kuula ja tee“ koos CD-ga. Ühtlasi on ilmunud grammatikaülesannete kogumik „Grammatika? Jah, rõõmuga!“ koos CD-ga ning lugemisülesannete kogumik „Loeme koos“.

Materjalid on mõeldud tasuta jaotamiseks neile koolidele, kus õpivad Eestisse välismaalt saabunud õpilased. Täpsemat informatsiooni materjalide ja nende tellimisvõimaluse kohta saab MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaatorilt Ave Härsingult.

Lisainfo: Ave Härsing, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9037, e-post ave.harsing@meis.ee  

Algasid ametialased eesti keele kursused avaliku sektori asutuste töötajatele

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) võimaldab Euroopa Sotsiaalfondi toel alanud õppeaastal 160 avaliku sektori töötajale ametialase eesti keele ja tööalase toimetuleku parandamiseks eesti keele kursuseid.

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ tegevuse „Avaliku sektori töötajate keeleõpe“ raames viiakse 2012. aasta sügisest 2013. aasta kevadeni ellu kümme kursust eesti keelest erineva emakeelega avaliku sektori asutuse töötajatele.

Septembri lõpus algas keeleõpe kevadel kogutud teise ettepanekutevooru käigus edukaks tunnistatud ettepanekute alusel. Riigikeele oskuse lihvimisega alustasid esimestena Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja Narva Kutseõppekeskuse eesti keelest erineva emakeelega töötajad. Oktoobris algab ametialane eesti keele õpe Kohtla-Järve lasteaia “Kakuke“, Ahtme Kunstide Kooli, Narva Muusikakooli, Narva 6. Kooli, Narva Kutseõppekeskuse, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli ja Tallinna Teeninduskooli töötajatele. Kokku asub eesti keelt täiendama 160 töötajat. 2012.–2013. aastal toetatakse avaliku sektori keeleõpet ligi 60 000 euroga.

„Ettepanekutevoorude tulemusena pakutav keeleõpe on koostatud asutuste endi ettepanekutes esitatud soovidest ja vajadustest lähtuvalt ning keeleõppe mahuks on 60–120 akadeemilist kontaktõppe tundi. Kursuste raames toimub lisaks tavapärasele keeleõppele ka tööalaseid keelepraktikaid õppekäikudena keelekeskkonda või stažeerimisena,“ kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets. „Asutustes kohapeal korraldatava keeleõppe põhilisteks märksõnadeks on eesmärgistatud ja mitmekesistatud keeleõpe. Ühtlasi jälgiti ettepanekuid hinnates, et tegevused saavutaksid soovitud tulemuse ning oleksid õppijatele motiveerivad,“ lisas Odinets.

„Tänaseks on 2011.–2012. aastal kogutud esimese ettepanekutevooru raames toimunud keeleõpe 27 avaliku sektori asutuses. 2011. aasta septembrist kuni 2012. aasta aprillini asus eesti keelt õppima ühtekokku 640 avaliku sektori töötajat, kellest 479 täiendasid end Ida-Virumaal,“ sõnas Odinets ja lisas, et septembrikuu seisuga on 640 avaliku sektori töötajast keeleõppe edukalt lõpetanud 618 (sh 459 Ida-Virumaal). 2011.–2012. aastal toetas MISA avaliku sektori keeleõpet ligi 190 000 euroga.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee  

Algas eesti keele täiendav õpe kõrgharidustaseme õppuritele

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) ja Euroopa Sotsiaalfondi toel saavad kuue erineva kõrgkooli ligi 300 tudengit alanud õppeaastal täiendavat eesti keele õpet.

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ tegevuse „Kõrgharidustaseme õppurite täiendav keeleõpe“ raames viiakse 2012.–2013. aastal ellu täiendavad eesti keele kursused Eestis keskhariduse omandanud ja Eesti kõrgkoolides õppivatele üliõpilastele, kes soovivad arendada kõrgharidustasemel akadeemiliseks õppeks vajalikku eesti keelt ning erialast eesti keelt.

Käesoleval õppeaastal pakutakse keeleõpet haridus-, kunsti-, sotsiaaltöö-, põllumajanduse ja infotehnoloogia valdkonna tudengitele.

„Õppurite jaoks korraldatakse täiendavaid eesti keele programme, mis koostatakse kõrgkoolide ettepanekute alusel. Täiendavad eesti keele programmid on riikliku koolitustellimuse raames rahastatud eesti keele süvaõppe kõrval õppeprogrammi täiendavaks osaks,“ kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets. „Selline keeleõpe võib kesta kuni üks aasta ning keeleõpet korraldatakse näiteks suve- ja sügiskoolidena paralleelselt erialaste õpingutega tasemeõppes. Täiendavad eesti keele kursused ja õppematerjalid töötatakse välja ning viiakse ellu koostöös ekspertidega,“ täiendas Odinets.

Septembri lõpus algas täiendav keeleõpe Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis, Tartu Ülikooli Narva Kolledžis, Eesti Maaülikoolis ning Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ning oktoobrist algab keeleõpe ka Sisekaitseakadeemia kadettidele. Ligi 200 õppuritest osalevad keelekursustel Ida-Virumaal.

MISA toetab kõrgkoolide õppurite keeleõpet teise ettepanekutevooru tulemusel ligi 80 000 euroga.

Esimeses ettepanekuvoorus said toetust 18 ettepanekut, millest keelekursused kestavad veel Tartu Ülikoolil, Ettevõtluskõrgkoolil Mainor ning Euroakadeemias. 2011/2012. õppeaastal osales keeleõppes 347 üliõpilast, kellest edukalt on tänaseks kursuse lõpetanud 252 õppurit.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee  

Vabaühenduste liidrid alustavad oktoobris keeleõpet

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) võimaldas Euroopa Sotsiaalfondi toel esmakordselt korraldada täiendavat eesti keele õpet neile juhtidele ja töötajatele, kelle emakeeleks ei ole eesti keel.

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ tegevuse „Kolmanda sektori töötajate keeleõpe“ raames said toetust MTÜ Vene Rahvuskultuuriliste organisatsioonide ühendus SADKO Eestis, Rahvakultuuri Keskus ja MTÜ Vähemusrahvuste Liit Balti Rand.

MTÜ Vene Rahvuskultuuriliste organisatsioonide ühenduse SADKO Eestis ettepanek sisaldas 120-tunnise keeleõppe korraldamist liikmesorganisatsioonide 14 töötajale. Õppeklassis toimuvale keeleõppele lisaks on kavas ka väljasõit koos kultuuriprogrammiga. MTÜ Vähemusrahvuste Liit Balti Rand pakub täiendavat keeleõpet kümnele juhatuse liikmele, kes parandavad oma eesti keelt 120-tunnise keeleõppeprogrammi kaudu, mille üheks osaks on ka õppekäigud ja koostööpartneritega korraldatav ühine kultuuriõhtu. Rahvakultuuri Keskus korraldab eesti keele õpet vähemusrahvuste kultuuriseltside ja noortega tegelevate ühingute töötajatele ning võimaldab neljas õppegrupis riigikeele oskust lihvida kokku 40 inimesel.

Kolmanda sektori töötajatele mõeldud keeleõpet pakutakse tegevuse raames neile vabaühenduste palgalistele töötajatele või juhatuste liikmetele, kelle emakeeleks ei ole eesti keel ning kes vajavad keeleõpet oma ametialase toimetuleku parandamiseks.

Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee  
 

Euroopa keelemapi koolitus rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele

14.–15. oktoobril ning ja 3.–4. novembril korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) Tallinnas rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele Euroopa keelemappi tutvustava koolituse.

Euroopa keelemapp hõlmab endas tunnustatud rahvusvahelisi standardeid mitmesuguste eri keelte keelepädevuse mõõtmiseks ja võrdlemiseks. Euroopa keelemapp võimaldab õppijal adekvaatselt hinnata oma keeleoskust, keeleõppevajadusi ning motivatsiooni.

Euroopa keelemapi eesmärkideks on motiveerida õppijaid avardama ja mitmekesistama oma keelteoskust ning registreerida omandatud keele- ja kultuurialaseid oskusi.

Koolitusel tutvustatakse Euroopa keelemappi ja Euroopa Nõukogu oskustasemete süsteemi ning näidatakse, kuidas Euroopa keelemapp soodustab inimeste mitmekeelsust, kirjeldab keeleõppija keeleoskust ning suunab ja toetab keele omandamist. Koolitusel pööratakse tähelepanu kultuuridevahelisele suhtlemisele ja näidatakse, kuidas on võimalik analüüsida ja selgitada kultuuridest tingitud erinevusi. Koolituse maht on 16 akadeemilist tundi ning õppetöö toimub eesti keeles koos venekeelse tõlkega.

Koolituse pikaajalisem eesmärk on toetada keelemapi kasutusele võtmist rahvusvähemuste pühapäevakoolides. Pärast koolitust nõustavad koolitajad vajadusel osalejaid nelja kuu jooksul e-posti teel. Lisaks toimub 2013. aasta kevadel ühepäevane nõustamiskoosolek, kus vaadatakse läbi, mida pühapäevakoolid on teinud selleks, et Euroopa keelemappi kasutusele võtta.

Koolitusele on oodatud eelkõige Eesti Haridus Infosüsteemis registreeritud huvikoolide rahvuskeele õpetajad, kuid vabade kohtade olemasolul saavad koolitusel osaleda ka registreerimata pühapäevakoolide õpetajaid, kellel on plaanis lähiajal huvikool registreerida.

Koolituse korraldamist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainformatsioon ja registreerimine: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 6599 024, e-post kristina.pirgop@meis.ee  

Õpetajatele tulevad uued koolitused tööks uusimmigrant-õpilastega
Huvilised on oodatud keeleõppe arendamise programmi infopäevale
Oktoobris algas kutseõppeasutuste õpetajate stažeerimine
Kutsekeel.ee võrgulehel avaldati uued õppematerjalid
Vene Teatri juubelihooaja tantsuprojekt „Kas ma tohiks olla Mozart?“

Õpetajatele tulevad uued koolitused tööks uusimmigrant-õpilastega

Alates novembrist hakkavad Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool koolitama neid emakeele- ja klassiõpetajaid, kelle klassides on viimastel aastatel välismaalt saabunud õpilasi.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toetusel planeeritav koolitus on juba kuues pedagoogidele pakutav uusimmigrant-laste õpetamise toetamiseks mõeldud koolitus. Kokku kaasatakse algavasse koolitusse 70 emakeele- ja klassiõpetajat.

„Aastatel 2006–2011 on õppekeelest erineva emakeelega laste toetamiseks koolitatud klassi- ja aineõpetajaid ning koolijuhte ja haridusametnikke. Koolitusteemad on hõlmanud kultuurierinevuste, kakskeelsuse, aine- ja keeleõppe lõimimise, hariduslike erivajaduste, õppe korraldamise ja teise keele õpetamise problemaatikat,“ selgitas MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Ave Härsing.

„Üha sagedamini tuleb Eesti koolidesse lapsi, kelle kodune keel ei ole eesti ega vene keel. Tihti saab kool sellest teada alles vahetult enne lapse õppima asumist ning siis on eesti keele õpetajad ja klassiõpetajad esimesed, kes välismaalt saabuva lapsega kokku puutuvad,“ rääkis Härsing.

„Sellistel puhkudel on pedagoogi ülesandeks õpetada selgeks eesti keel ning tagada ka aineoskused, sest õpilane peab olema võimeline omandama põhihariduse saamiseks nõutavad ained eesti keeles ning soovi korral suutma oma haridusteed edukalt Eestis jätkata,“ lisas Härsing.

Järgneval kahel aastal on mõlemas ülikoolis plaanis läbi viia kaheksatsükliline 120 akadeemilise tunni mahuline täienduskoolitus, mis keskendub teadmistele ja oskustele, mida õpetajad vajavad erinevast rahvusest, teistsuguse kultuuritaustaga ja erineva keeleoskusega õpilaste toetamiseks ja juhendamiseks.

Koolituse kohta saadavad ülikoolid täpsema informatsiooni otse koolidesse novembris ja detsembris. Koolituse kontaktisikuks on Tallinna Ülikoolis Monica Sakk (monica@andras.ee) ja Tartu Ülikoolis Karin Soodla (karin.soodla@ut.ee).

Konkursi koolitajate leidmiseks korraldas sihtasutus 2012. aasta septembris ja seda rahastavad Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo: Ave Härsing, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9037, e-post ave.harsing@meis.ee

Huvilised on oodatud keeleõppe arendamise programmi infopäevale

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ meeskond korraldab 22. novembril kell 10.30-15.00 Tallink Spa & Conference Hotel'is (Sadama 11a) programmi vahetulemusi käsitleva infopäeva, kus tutvustatakse toimunud tegevuste tulemusi ning pakutavaid võimalusi.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatava infopäeva raames saab tutvuda keele ja eriala lõimitud uute õppematerjalidega kutseõppeasutustele ja kõrgkoolidele, saada osa kutseõppurite ja avaliku sektori töötajate keeleõppe kogemustest ja tulemustest, tutvuda lõimitud aine- ja keeleõppe  arendamise näidetega kutsehariduses ning saada teadmisi keeleõppest mentori abil ja keeleklubides. Ühtlasi antakse ülevaade loodavatest eesti keele õppematerjalidest vaegnägijatele ja -kuuljatele ning täiskasvanute keeleõpetajate koolitusest. Samuti tutvustatakse programmi rahastusel toimunud põhikooli lõpetajate võõrkeeleoskuse uuringu tulemusi.

„Infopäeval tutvustavad programmi koordinaatorid ja selle erinevas 11 tegevuses osalejad programmi raames seni toimunud tegevuste tulemusi ja annavad ülevaate käsilolevatest projektidest ning 2013. aasta plaanidest,“ kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

„Meie jaoks on väga oluline aeg-ajalt tutvustada asjast huvitatuile Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel toimuvate keeleõpet toetavate ja arendavate tegevuste tulemusi. Soovime anda ülevaadet pooleteist aastaga saavutatust, pakkuda kontsentreeritud kujul infot valdkonnas toimuvast ning saada ka tagasisidet“, lisas  Odinets.

Infopäev toimub eesti keeles ning on orienteeritud kõigile valdkonnas töötavatele inimestele, aga ka kõigile teistele huvilistele. Infopäevale saab registreeruda kuni 15. novembrini sihtasutuse võrgulehel või e-posti aadressil tea.kotkas@meis.ee.

Programm „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ viiakse ellu „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ raames. Programmi eelarve on ligi 2,5 miljonit eurot.

Lisainfo: Eduard Odinets, MISA elukestva õppe üksuse juht, tel 659 9840, e-post eduard.odinets@meis.ee

Oktoobris algas kutseõppeasutuste õpetajate stažeerimine

Oktoobris algas Euroopa Sotsiaalfondi toel kutseõppeasutuste õpetajate stažeerimine, mille käigus saavad kutsekoolide pedagoogid arendada erialaseid ja keelelisi oskusi mõnes teise õppekeelega koolis.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) poolt koordineeritav kutseõppeasutuste õpetajate stažeerimise programm kaasab nii neid pedagooge, kes on juba varem Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2007–2010“ raames teise õppekeelega koolis kogemusi omandanud kui ka neid, kes võtavad osa stažeerimisest esmakordselt.

Esimene selle õppeaasta stažeerija on Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli keevituse eriala kutseõpetaja, kes suundub töö- ja keeleõppealaseid kogemusi vahetama Rakvere Ametikooli. Kokku asub käesoleva õppeaasta jooksul stažeerima 28 õpetajat, keda toetavad saatvas ja vastuvõtvas koolis tugiisikud.

„Stažeerimist kui ühte täiendusõppe vormi korraldatakse vene õppekeelega kutseõppeasutuste õpetajatele eesti õppekeelega kutseõppeasutustes ning eestikeelsete kutseõppeasutuste õpetajatele vene õppekeelega kutseõpeasutustes. Pedagoogid saavad teise õppekeelega koolis oma oskusi täiendada 12 või 24 päeva ning nii eelnevalt kui ka stažeerimise järgselt toetavad neid selles protsessis spetsiaalsed tugiisikud,“ kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

„Huvi stažeerimise vastu on tänu varasemale kogemusele suur ning kokkulepped saatvate ja vastuvõtvate koolide vahel on tänaseks sõlmitud. Võimalus stažeerimiseks on jätkuvalt ka neil õpetajatel, kes praeguseks ei ole oma soovist veel teada andnud ning nii koolid kui pedagoogid saavad oma huvist meile märku anda,“ kinnitas Odinets.

Euroopa Sotsiaalfondi toel ning MISA koordineerimisel on stažeerimist alates 2009. aastast võimaldatud 74 pedagoogile 16 kutseõppeasutusest, kellest tugiisikuid oli 33 ning stažeerijaid 41.

Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post maria.ratassepp@meis.ee

Kutsekeel.ee võrgulehel avaldati uued õppematerjalid

Erialakeele õppematerjale koondav võrguleht kutsekeel.ee on täienenud kasulike karjääriõppe ning erialakeele teemaliste õppematerjalidega.

„Eesti keele õppematerjal hooldustöötajatele“ (autorid Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets) on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) koostöös. Komplekti eesmärk on aidata eesti keelest erineva emakeelega hooldustöötaja õppekava õpilastel ja ka juba valdkonnas töötavatel spetsialistidel tööalastes toimingutes ja situatsioonides keeleliselt toime tulla. Õppekomplekti on soovitatav kasutada õppetöös B1 tasemel eesti keele õppijatega.

Projekti „Karjääriõppekursused ebapiisava eesti keele oskusega töötavatele täiskasvanutele“ raames valmisid karjääriõppekursuse õppekava, õppematerjal ning kogumik „Tegutse ja töömaailm avaneb Sulle!“. Projekti sihtrühmaks olid vähese eesti keele oskusega töötavad täiskasvanud vanuses 27 eluaastat ja vanemad, kellel ei ole kõrgharidust ning kes soovisid tõsta oma konkurentsivõimet tööturul.

Keeleõppeeksperdi Signe Abeli koostatud õppematerjal „Kaitse end ja päästa teisi. Päästealane eesti keel” on loodud sisekaitseliseks eelkoolituseks ettevalmistava eesti keele tasanduskursuse jaoks. Õppematerjali kasutati esmakordselt Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumis 2011/2012. õppeaastal. Materjali põhjal valmistatakse õppijaid ette eestikeelseks õppetööks sisekaitselisel suunal.

Võrgulehe kutsekeel.ee arendamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmist „Keeleõppe arendamine 2011–2013“.

Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post maria.ratassepp@meis.ee

Vene Teatri juubelihooaja tantsuprojekt „Kas ma tohiks olla Mozart?“

Vene Teatri juubelihooaja neljas ja kõige kõlavam esietendus toimub 23. novembril Vene Teatri Suures saalis. Lavastus põhineb Ken Kesey romaanil „Lendas üle käopesa“ ja Anton Tšehhovi jutustusel „Palat nr.6“, samuti 20. sajandi kultuspoeedi Vladimir Võssotski loomingul.

Lavastuse autor on Euroopas tuntud lavastaja, Minski „Kornjagi-teatri“ asutaja ja juht, koreograaf Jevgeni Kornjag (Valgevene). Kriitikud nimetavad teda nii kaasaegse teatri lootuseks kui ka üheks kõige skandaalsemaks lavastajaks. Tema tööd on pälvinud alati auditooriumi kõrgendatud tähelepanu ning ka noored ei piirdu tema lavastuste ühekordse vaatamisega. Oma maailmanägemust edastab Kornjag ekspressiivse autorivormi kaudu, milles psühholoogilisi küsimusi lahendatakse kaasaegse tantsudünaamika kaudu. 

„See on plastiline lavastus, mis põhineb suuremalt jaolt liikumisel, tantsul ning sõnu siin praktiliselt pole,“ räägib Jevgeni Kornjag lavastusest. Lavastaja sõnul on lavastus lugu üksikutest inimestest, nende salamaailmast ja inimsoojuse defitsiidist. Lavastus räägib ka inimese õigusest omada isiklikke ihasid, inimande haprusest ja hinge haavatavusest.

Jevgeni Kornjag on tantsuetenduse kokku pannud Mozarti ja teiste tuntud heliloojate klassikalistest teostest. Lavastuse muusikalise dramaturgia loomisel aitab kaasa Eestis populaarne muusikakollektiiv „Triophonix“, mille produtsent ning rajaja on Vene Teatri muusikaline juht Aleksandr Želedjov.

Lavastuses osalevad: Ksenia Agarkova, Ivan Aleksejev, Aleksandr Žilenko, Daniil Zandberg, Jekaterina Kordas, Dmitri Kordas, Aleksandr Sinjakovitš, Olga Privis, Ljubov Agapova, Oleg Rogatšjov, Aleksandr Okunev, Vladimir Antipp.

Esietendus toimub 23. novembril kell 19.00 Vene Teatri Suures saalis. Lisainfot etenduse kohta saab Vene Teatri koduleheküljelt.

„Kas ma tohiks olla Mozart“ tuuakse Vene Teatri lavalaudadele SRÜ liikmesriikide Rahvusvahelise humanitaaralase koostööfondi toetusel.

Lisainfo: Ksenia Kuzmina, Vene Teatri müügi- ja reklaamiosakonna juhataja, tel 59129197, e-post ksenia@veneteater.ee

Järgmisest aastast asume uuel aadressil!
Ida päästekeskuse päästjad alustavad täiendava eesti keele õppega
Avatud on konkurss lõimumisseminaride ja õppereiside korraldamiseks
Noored analüüsisid spordi ja kodanikuksolemise seoseid
„Keeleklikk“ teeb internetis eesti keele õppimise lõbusaks

Järgmisest aastast asume uuel aadressil!

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed kolib alates 1. jaanuarist 2013 Ülemiste City ärilinnakusse aadressile Lõõtsa 2a (8. korrus), Tallinn.

Palume teil detsembri teisest nädalast (alates 10. detsember) kuni aasta lõpuni meile aegsasti ette teatada, kui soovite meie töötajatega kohtuda või meie kontorisse tulla.

Seoses kolimisega võib tavapärane töörütm olla häiritud ning ebamugavuste vältimiseks palume kontakteeruge eelnevalt meie asutuse töötajaga, kellega soovite kohtuda. Kõik töötajate kontaktid asuvad meie kodulehel.

Uue kontori asukohakaardiga saab tutvuda siin!

Lisainfo: Meelika Hirmo, MISA kommunikatsioonijuht, tel 659 9031, GSM 504 1258, e-post meelika.hirmo@meis.ee

Ida päästekeskuse päästjad alustavad täiendava eesti keele õppega

Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ toel alustavad 23 Päästeameti Ida päästekeskuse töötajat aasta lõpus täiendavate eesti keele kursustega.

Päästeameti ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) koostööna on varasemalt korraldatud ka tööjõuvahetusi, mida MISA võimaldas päästjatele Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2007–2010“ raames.

„Meie eesmärgiks on toetada avaliku sektori töötajaid, selle tegevuse raames päästeala töötajaid, eesti keele oskuse parandamisel nii, et see vastaks keeleseaduse nõuetele. Keeleseadus nõuab päästetöötajatelt B1 taset,“ selgitas MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

„Tulenevalt piirkonna eripärast on Ida-Virumaa päästjate igapäevaseks omavaheliseks suhtluskeeleks vene keel. Samas esineb neilgi olukordi, kui päästetöödel on päästetööde juhiks eestlane või tuleb aidata abivajavaid eesti keelt rääkivaid kodanikke ning sellisel juhul on neil mõistagi riigikeele oskus väga tähtis,“ täiendas Odinets.

Päästeameti personali ja asjaajamise osakonna asjaajamise talituse peaspetsialist Karin Ärmasõnul on tänase seisuga päästekeskuses ligi 70 päästjat, kes vajaksid täiendavat eesti keele õpet ning kes on teenistusse asunud enne B1 keeleoskuse taseme nõude kehtestamist.

„Tegemist on väga tublide inimestega ja oma ala professionaalidega, kelle tööülesandeks on tulekustutus- ja päästetööd ja sellega ka inimeste, vara ja keskkonna kaitsmine. Kõik päästjadon saanud väga hea väljaõppe, näidanud end päästetöödel julgete ja kindlatena,“ kommenteeris Ärma.

„Päästeameti Ida päästekeskuse keeleõppe ettepanekus on samm-sammult kirjeldatud kuidas aidata neid päästjaid eesti keele õppimisel ning teades, et päästjate riigikeele oskus vajab parandamist, esitasime ettepaneku alustada keeleõpet A2 taseme keelekoolitusega. Kui eelnevad tegevused on olnud tulemuslikud, seame eesmärgiks B1 taseme,“ lisas Ärma.

Ärma sõnul on Ida-Virumaal lisaks tööjõu puudusele ka kvalifitseeritud tööjõu puudus ning oma töötajate arengusse panustamine on seetõttu eriti tähtis.

MISA-le esitatud ettepaneku järgi alustab A2 taseme kursusega Narva ja Jõhvi õppegruppides kokku 23 inimest, kelle eesmärgiks on tasemeeksam sooritada 2013. aastal. Eesti keele õpe on planeeritud kursuse vormis, mis sisaldab nii auditoorset kui ka praktilist tööd. Keeleõppe raames toimuvad erinevate eluliste ning tööalaste teemade arutelud ning mängulised ülesanded, vaadatakse audio- ja videomaterjali, aga näiteks ka laste- või multifilme. Koolituse lõpus on koolitatavatel võimalus külastada Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumi ja Rakvere linnust, et tutvuda eesti ajaloo ja kultuuriga.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee

Avatud on konkurss lõimumisseminaride ja õppereiside korraldamiseks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) avas projektikonkursi lõimumisteemaliste arendusseminaride ja õppereiside korraldamiseks, et saada sisendit uue lõimumiskava jaoks.

Konkursi „Parimad praktikad. Euroopa kolmandate riikide kodanike lõimumist toetavate tegevuste kavandamiseks arendusseminaride ja õppereisi korraldamine“ üldeesmärkon toetada aastateks 2014–2020 valmiva lõimumiskava tegevuste planeerimist ja rakendamist.

Eesmärgi täitmiseks korraldatakse koolitus-arendusseminare ja õppereise, millega kogutakse sisendit just Euroopa kolmandate riikide kodanikele ja määratlemata kodakondsusega inimestele mõeldud tegevusteks.

Seminarid ja õppereisid korraldatakse tegevusi planeerivatele ekspertidele ministeeriumidest ja nende allasutustest, kohalikest omavalitsustest ja valitsusvälistest organisatsioonidest.

Konkursi eelarve on 36 067 eurot ning taotluse esitamise tähtaeg on 17. detsember 2012.

Konkursijuhendi ja vajaliku dokumentatsiooni leiab MISA koduleheküljelt.

Projektikonkurssi rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Ave Härsing, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9037, e-post ave.harsin@meis.ee.

Noored analüüsisid spordi ja kodanikuksolemise seoseid

Kodanikupäeva esseekonkursile „Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist?“ laekus 67 esseed 7 koolist ning žürii tunnustas kokku kaheksat õpilast.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi teist aastat koostöös korraldatud esseekonkursi eesmärgiks oli motiveerida noori rohkem mõtlema kodanikuksolemisele ning selle tähendusele.

7.–9. klasside õpilaste hulgas sai esimese koha Tallinna Kesklinna Vene  Gümnaasiumi 9. klassi õpilane Nika Karabelskaja. Teise koha said Gert Müür Saku Gümnaasiumi 9. klassist ja Liis Viljamäe Saku Gümnaasiumi 9b klassist. Kolmanda koha pälvis Saku Gümnaasiumi 9. klassi õpilane Taavi Ustal.

10.–12. klasside voorus tunnistati esikoha vääriliseks Rakvere Eragümnaasiumi 11. klaasi õpilase Maaria Vinkeli essee. Teise koha said Fred Anton Saku Gümnaasiumi 12. klassist ning Kadi-Liis Laaspere Saku Gümnaasiumi 12a klassist. Kolmandale kohale tuli Saku Gümnaasiumi abiturient Stina Kaldma.

MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator ja žürii liige Toivo Sikk tõdes, et õpilaste hulgas on küll sport populaarne, kuid sporti ja sportlase kodanikuks olemist, kodanikuna käitumist seostati otseselt vähe.
„Arvan, et siin on väljakutse noorte kodanikuharidusega tegelevatele spetsialistidele motiveerida noori mõtlema nii rahvusspordile kui ka spordi ajaloolisele rollile, mis on olnud otseselt seostatav paljudel juhtudel Eesti riigi loomise, arengu ja kodanikuuhkusega,“ arvas Sikk.

„Esseedes tsiteeriti spordi kasulikkust, räägiti sportlase tarkusest, spordi osast äris ning poliitikas, sportlase uhkusest saavutatud tulemuste üle, sportlaste erinevast tunnustamisest, aga ka Londoni olümpiamängudest ning selle seostest Eestiga. Sporti nähti enamasti positiivses võtmes, kuid esseed käsitlesid ka alkoholi ja narkootikumide levi spordis,“ kommenteeris Sikk.

MISA plaanib jaanuaris sarnaselt eelmise aastaga välja anda ka parimaid esseesid sisaldava kogumiku. Eelmise aasta esseekonkursi „Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?“ parimate tööde esseekogumiku saab alla laadida MISA veebiraamatukogust.

Esseekonkursi korraldamist toetab Haridus- ja Teadusministeerium „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-mail toivo.sikk@meis.ee

„Keeleklikk“ teeb internetis eesti keele õppimise lõbusaks

Koostöös Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumiga valmis sel aastal tasuta algtaseme (0–A2) eesti keele e-kursus „Keeleklikk“ vene emakeelega eestimaalastele: www.keeleklikk.ee.

„Keeleklikk“ abil keele õppimine on huvitav ja lõbus ning tänu sellele ka tulemuslik.

E-kursus „Keeleklikk“ sisaldab ligikaudu tuhat interaktiivset harjutust, sada humoorikat videot ja paarsada joonisfilmi, mis aitavad õppijaid märkamatult esimestest sõnadest algtaseme keeleoskuseni.

„Keeleklikk“ on sobilik nii iseseisvaks keeleõppeks kui ka lisamaterjaliks eesti keele kursusel käijatele. Õppija saab ise valida õppimise aja ja koha, õppijate arv on piiramatu. Kasutajatel onvõimalus saata ka oma kodutöid õpetajale, kes neid parandab ning kommenteerib.

Novembris oli Keelekliki e-kursus kogunud juba üle 8000 registreeritud kasutaja. Kasutajate arvamusi e-kursusest saab lugeda siin!

Lisainfo: Asko Uri, Keeleklikk, tel 55657400, e-post asko@c-m.no

 

Kodanikupäeva viktoriinist võttis osa üle 5200 inimese
Algas keeleõppe arendamise programmide mõju uuring
ETVs algasid „Köögikodanike“ sarja uued osad
Uus veebileht integratsioon.ee kogub ideid uueks lõimumiskavaks
Asume uuel aadressil!

Kodanikupäeva viktoriinist võttis osa üle 5200 inimese

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kümnendat aastat järjest toimunud kodanikupäevale pühendatud e-viktoriinil osales kokku 5217 inimest.

„Varasematel aastatel vaid kooliõpilastele mõeldud e-viktoriin oli esmakordselt avatud ka kõigile teistele huvilistele, kes kasutasid seda võimalust samuti väga aktiivselt. Viktoriini lahendas 3680 kooliõpilast ning hiljem kõigile avatud viktoriinist võttis osa 1537 inimest, kellest tulemuse said kirja 1206 inimest,“ kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Toivo Sikk.

„Kodanikupäeva viktoriini eesmärk on suurendada eestimaalaste teadmisi Eesti Vabariigi põhiseaduslike institutsioonide, inim- ja kodanikuõiguste, vabaduste ja kohustuste osas. Loodetavasti oli kodanikupäeva viktoriin osalejate jaoks lõbus ja kasulik kogemus,“ lausus Sikk.

Õpilastele mõeldud viktoriini vooru tulemused näitasid, et teadmiste testijatest 34,65 protsenti oli vene õppekeelega koolidest ning 65,35 protsendi õppekeeleks oli eesti keel. Üle poole viktoriini lahendanutest olid Harju maakonna koolide õpilased (56,01 protsenti). Harjumaale järgnes aktiivsuselt Tartu maakond 14,78 protsendiga.

Parima tulemuse tegid Tallinna Reaalkooli 10. klassi õpilane Karl Kiur Saar ning Hugo Treffneri 12. klassi õpilane Kaur Aare Saar. Häid tulemusi tegid ka Ülenurme Gümnaasiumi, Tartu Kommertsgümnaasiumi ja Saku Gümnaasiumi õpilased. Viktoriini lahendades oli maksimaalselt võimalik saada 72 punkti.

Avaliku e-viktoriini voorus osalenute hulgast oli 28,77 protsendi vastanute emakeeleks vene keel ning 65,34 protsenti viktoriini lahendajatest rääkisid emakeelena eesti keelt. Kõige enam oli osalejaid Harju maakonnast (40,63 protsenti), Ida-Viru maakonnast (12,52 protsenti) ning Jõgeva maakonnast (11,19 protsenti). Kõige rohkem punkte said harjumaalased ning avalikus vooru suurim kogutud punktisumma oli 65.

Kodanikupäeva viktoriini õpilaste vooru tulemustega saab tutvuda siin. Avaliku vooru tulemuste kokkuvõttega saab tutvuda siin.

Kodanikupäeva e-viktoriini korraldamist rahastab Haridus ja Teadusministeerium „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 980, e-post toivo.sikk@meis.ee

Algas keeleõppe arendamise programmide mõju uuring

Detsembris alustas Saar Poll OÜ Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel kahe Euroopa Sotsiaalfondist rahastuse saanud programmi – „Keeleõppe arendamine 2007–2010“ ja „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ – mõju uuringut.

Uuringul on kaks ülesannet: võtta kokku kuue aasta jooksul läbi viidud tegevused ning anda sisendit edasistele keeleõppe arendamise seisukohalt olulistele algatustele.

Programmide üldeesmärgiks on tagada võrdsed võimalused hariduse omandamiseks ja tööturul toimimiseks kõigile Eesti elanikele sõltumata nende emakeelest, vanusest, rahvusest. Programmide sihtrühmaks on eesti keelt ebapiisavalt valdavad inimesed, nende hulgas kutseõppurid, üliõpilased, õpetajad, avaliku sektori töötajad ja paljud teised.

Uuring viiakse läbi ajavahemikul detsember 2012 kuni aprill 2013.

Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post maria.ratassepp@meis.ee

ETVs algasid „Köögikodanike“ sarja uued osad

ETV saatejuht Priit Kuusk on taas kokku kogunud terve hulga kogemusi ja retsepte toiduspetsialistidelt, et tuua need 16-osalises „Köögikodanike“ saatesarjas televaatajateni.

Eelmisel sügisel alanud rahvusrestoranide tutvustamise huvitaval teekonnal tegi Priit Kuusk ka ise kaasa kõikvõimalikes köögiametites. Sel aastal köögitööle naastes tuli tal tõdeda, et Eestis jagub veel palju avastamata eksootikat maitsetes, lõhnades, paikades ja muidugi ka inimestes.

Esimene saade viis vaatajad restorani Villa Thai Kadrioru serval, kus köögiseiklus algas india köögis nepaali kokandusgurude käe all.

Oma elu Eestiga sidunud toiduspetsialistid jagavad vaatajatega nii oma kokakunsti kui ka filosoofiat. Köögiõhustikus räägitakse mujalt tulnud inimestega ka Eesti eluga kohanemisest, keele õppimisest, pere loomisest, töö otsimisest.

Iga osa lõpus avaldab peakokk mõne oma lemmikretseptidest ja valmistab selle järgi roa kaamerate ees. Retseptivideod ja -tekstid on kohe pärast saate eetrisseminekut kättesaadavad internetis aadressil: retseptid.err.ee/köögikodanikud  

Sarja teine hooaeg on eetris alates 14. detsembrist reede õhtuti kell 19.35, ETV2 näitab saadet venekeelsete subtiitritega kolmapäeva õhtuti.

Saadet toetavad Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Telesarja tootja on Filmiklubi MP DOC.

Sarja kodulehekülg: www.etv.ee/köögikodanikud. Vaata ka reklaamklippi!

Lisainfo: Anneli Tõevere-Kaur, Eesti Rahvusringhääling meediasuhete juht, tel 628 4511, e-post anneli.toevere-kaur@err.ee

Uus veebileht integratsioon.ee kogub ideid uueks lõimumiskavaks

Kultuuriministeeriumi algatusel on avatud veebileht www.integratsioon.ee, mille eesmärgiks on kaasata huvilisi arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ koostamisprotsessi ning informeerida avalikkust.

„Uue veebilehe eesmärk on arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ koostamisprotsessi kajastamine, et nii meedial kui ka tavakodanikul oleks ülevaade tegevuskava koostamise kõikidest etappidest ja planeeritud tegevustest. Samuti on kõigil asjast huvitatutel võimalus veebilehe kaudu oma ettepanekuid esitada,“ ütles kultuuriministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa.

Veebilehe kaudu on võimalik viia end kurssi arengukava koostamise kõikide aspektidega – näiteks saab ülevaate, kes ja mil viisil arengukava koostamises osaleb ja milliseid teemasid arutatakse. Eesti-, vene- ja ingliskeelne veebileht kajastab ühtlasi ka valdkonnaga seotud uuringumaterjale ja poliitikadokumente.

Reimaa sõnul on ettepanekute esitamise võimalus äärmiselt oluline. „Meie arengukava koostamise üks märksõna on kaasamine. See tähendab, et me tahame anda võimaluse osaleda kava koostamises ka neile inimestele, kes tunnevad end sellega seotud olevat, kuid ei leia muul moel võimalust oma häid ettepanekuid arengukava koostamise juhtrühmale edastada.“

Ettepanekuid saab esitada veebilehel spetsiaalse ettepanekutevormi kaudu.

Valdkonnapõhised arutelud ja töörühmad alustavad tööd alanud aastal ja tööprotsessiga seotud värske teave jõuab edaspidi ka kodulehele. Praegu on veebilehelt võimalik saada ülevaade arengukava koostamise etappidest ja ajakavast, samuti on sinna koondatud teemaga seotud uuringud ja kõik teemasse puuduvad uudised.

Arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ koostamisettepanek sai valitsuselt heakskiidu tänavu oktoobris. Kava koos rakendusplaaniga peaks valmima tuleva aasta detsembriks.

Lisainfo: Mari Klein, eestikeelse meedia kontaktisik, e-post mari.klein@integratsioon.ee; Natalja Kitam, venekeelse meedia kontaktisik, e-post natalja.kitam@integratsioon.ee

Asume uuel aadressil!

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed asub alates 1. jaanuarist 2013 Ülemiste City ärilinnakus aadressil Lõõtsa 2a (8. korrus), 11415 Tallinn.

Meie uue kontori asukohakaardiga saab tutvuda siin!

Vaata ka, kuidas jõuab meie juurde ühistranspordiga!

 

MISA toetab tänavu avaliku sektori töötajate keeleõpet ligi 60 000 euroga
Pakkumuskutse väliseesti noortele keelelaagrite korraldamiseks
Avaneb uus ettepanekute kogumise voor kõrgkoolide keeleõppe korraldamiseks
80 kutsekooli õpetajat läbisid lõimitud aine- ja keeleõppe koolituse
MISA tunnustas kodanikupäeva viktoriini ja esseekonkursi parimaid
Hoogu on võtmas kutseõppeasutuste õpetajate stažeerimine
Lõppes kutseõppeasutuste nõustajate täienduskoolitus

MISA toetab tänavu avaliku sektori töötajate keeleõpet ligi 60 000 euroga

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) võimaldab käesoleval aastal Euroopa Sotsiaalfondi toel eesti keele kursuseid ligi 200 avaliku sektori asutuse töötajale.

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ tegevuse „Avaliku sektori töötajate keeleõpe“ raames viiakse 2013. aastal ellu kümme kursust eesti keelest erineva emakeelega avaliku sektori asutuse töötajatele.

„Kursuste eesmärgiks on parandada avaliku sektori eesti keelest erineva emakeelega töötajate ametialast toimetulekut. Kursused korraldatakse lähtuvalt mullu kevadel toimunud avaliku ettepanekutevooru parimatele ettepanekutele, mis võimaldab pakkuda asutuste vajadusi ja eripära arvestavat keeleõpet,“ selgitas MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

Riigikeele oskuse lihvimisega alustavad esimestena Sillamäe Huvi- ja Noortekeskus „Ulei“ töötajad, seejärel Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti ning Narva Keskraamatukogu töötajad, Narva lasteaedade Tareke, Kirsike ja Kuldkalake pedagoogid ning Kuldkalake teenindav personal. Lisaks toimuvad eesti keele kursused Sillamäe lasteaedade Helesinised Purjed, Rukkilill, Päikseke, Pääsupesa ja Jaaniussike ning Tallinna Ümera Lasteaia õpetajatele, Narva Lasteaed Kirsike pedagoogidele ja Narva lasteaedade õppe- ja kasvatusalajuhatajatele. Kokku asub eesti keelt täiendama 194 töötajat.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee

 Pakkumuskutse väliseesti noortele keelelaagrite korraldamiseks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kuulutas välja kutse pakkumisele teenusele „Väljaspool Eestit elavate eesti noorte keelelaagri korraldamine 2013. aastal“.

Kutsume laagrikorraldajaid osalema pakkumises, mille eesmärk on tellida väljaspool Eestit elavatele noortele korraldatava keelelaagri teenust ajavahemikel 26.juuni–6. juuli, 9.–20. juuli ning 30. juuli–10. august 2013.

Pakkumise võitjaga sõlmitakse töövõtuleping 2013. aasta I kvartalis.

Pakkumise eesmärk on korraldada keelelaager, mis võimaldab eesti päritolu noortel saada organiseeritud ja sihipärast keeleõpet, suhelda laagrikeskkonnas oma eestlastest eakaaslastega, osaleda eakohastes ühistegevustes, osa saada sportimis- ja isetegevusvõimalustest, tutvuda Eestimaa ja selle kultuuriga ning osaleda ekskursioonidel.

Keelelaagris osalevad Eesti päritolu noored – väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi elavad eesti etniliste juurtega noored vanuses 13–18 aastat. Eesti päritolu noorte leidmine laagritesse toimub MISA esitatud nimekirja alusel. Lisaks osalevad laagritegevustes ka eesti keelt emakeelena kõnelevad tuginoored, kes toetavad eesti päritolu noorte keeleõpet keelelaagris. Tuginoorte leidmine, instrueerimine ja kaasamine on pakkumuse esitaja ülesanne.

Kokku osaleb keelelaagri 3 vahetuses 90 noort – ühes vahetuses 30 noort, kellest väljaspool Eestit elavaid eesti päritolu noori on vähemalt 22.

Pakkumise esitamiseks vajaliku info ja detailsemate tingimustega saab tutvuda sihtasutuse kodulehel.
Pakkumuse esitamise tähtaeg on 19. veebruar.

Lisainfo: Kaie Kullik, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9025, e-post kaie.kullik@meis.ee

Avaneb uus ettepanekute kogumise voor kõrgkoolide keeleõppe korraldamiseks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed kuulutab lähiajal välja kolmanda ettepanekute kogumise vooru kõrgkoolidele eesti keele õppe korraldamiseks.

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ raames viiakse ellu täiendavad eesti keele kursused Eestis keskhariduse omandanud ja Eesti kõrgkoolides õppivatele üliõpilastele, kes soovivad arendada kõrgharidustasemel akadeemiliseks õppeks vajalikku eesti keelt ning erialast eesti keelt.

„2011.–2012. aasta jooksul on täiendava eesti keele õppe läbinud üheteistkümne erineva kõrgkooli 287 tudengit. Keeleoskust on praegu täiustamas veel 131 üliõpilast veel seitsmes kõrgkoolis ning kokkulepped on juba sõlmitud 103 Tartu Ülikooli Narva Kolledži, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži ning Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari õppurile eesti keele õppe korraldamiseks,“ selgitas MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

Praegu toimuvad keeleõppekursused Eraettevõtluskõrgkooli Mainor Narva õpperühmas, Euroakadeemias, Sisekaitseakadeemias, TTÜ Virumaa Kolledžis, Eesti Maaülikoolis, TÜ Narva Kolledžis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis.

2013. aasta talvel korraldatava kolmanda ettepanekutevooru raames on keeleõppe korraldamiseks planeeritud ligi 32 000 eurot. Kokku toetab MISA kolme aasta jooksul eesti keele õpet kõrgkoolides ligi 160 000 euroga.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee

80 kutsekooli õpetajat läbisid lõimitud aine- ja keeleõppe koolituse

Eelmise aasta detsembris lõppes 130 tunni mahuline lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) täienduskoolitus kutseõppeasutuste õpetajatele, mille raames arendasid õpetajad LAK-õppe metoodika kasutamise oskusi oma igapäevatöös.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel ning Sihtasutus Omanäolise Kooli Arenduskeskuse poolt korraldatud täienduskoolituses osales 80 pedagoogi. Õpetajad läbisid koolituse raames ka vaatluspraktika nendes Tartu, Tallinna ja Kohtla-Järve gümnaasiumides, kus rakendatakse LAK-õppe metoodikat igapäevases õppetöös.

„Koolituse tulemusena oskavad õpetajad kasutada oma igapäevatöös LAK-õppe metoodikat ning luua ja kohandada vastavaid õppematerjale. Käsitletud teemade ring oli lai ning puudutas näiteks LAK-õppe aluseid ja rakendusnäiteid; õpetaja ja õpilase arengut, aga ka õppekeskkonna kujundamist ning teisi teemasid,“ kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

Odinetsi sõnul näitab koolituse läbinud õpetajate tagasiside, et uued teadmised on väga vajalikud töös kutseõppuritega ning eriti väärtuslikuks hindasid õpetajad LAK-õppe tundide külastusi, mis andsid kindluse õpitud meetodi kasutamiseks oma töös.

„Ootused koolitusele oli saada teadmisi lõimitud aine- ja keeleõppest, kuid koolitus osutus loodetust kordades tõhusamaks. Koolitus muutis minu hoiakuid ja arusaama õpetaja rollist,“ kommenteeris tagasisidena Tartu Kutsehariduskeskuse õpetaja Sille Lillestik.

Koolitus toimus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi  "Keeleõppe arendamine 2011–2013" raames.

Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post maria.ratassepp@meis.ee

MISA tunnustas kodanikupäeva viktoriini ja esseekonkursi parimaid

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) tunnustas 24. jaanuaril kodanikupäeva e-viktoriinis ja esseekonkursil heade tulemustega silma paistnud õpilasi.

Tunnustusürituse raames toimus Eesti Olümpiakomitee vastuvõtt Audentese Spordigümnaasiumis, millele järgnes pidulik kontsert ja auhindade üleandmine Mustpeade majas.

Kümnendat aastat toimunud e-viktoriini parima tulemuse saavutasid Tallinna Reaalkooli 10. klassi õpilane Karl Kiur Saar ning Hugo Treffneri 12. klassi õpilane Kaur Aare Saar. Heade tulemustega osalesid ka Ülenurme Gümnaasiumi, Tartu Kommertsgümnaasiumi, Saku Gümnaasiumi, Tallinna Rahumäe Põhikooli ning Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli õpilased. E-viktoriinis osales mullu kokku üle 5200 inimese ning esmakordselt said teadmisi testida lisaks kooliõpilastele ka kõik teised huvilised.

Teist aastat korraldatud esseekonkurss pühendas tähelepanu spordi ja kodanikutunnetuse seostele. Esseekonkursi „Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist?“ üldhariduskoolide 7.–9. klasside õpilaste voorus sai esimese preemia Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi 9. klassi õpilane Nika Karabelskaja. Üldhariduskoolide 10.–12. klasside arvestuses võitis esseekonkursi Rakvere Eragümnaasiumi 11. klassi õpilane Marina Vinkel.

7.–9. klasside arvestuses said teise koha Saku Gümnaasiumi 9. klassi õpilased Gert Müür ja Liis Viljamäe. Kolmanda koha pälvis samuti Saku Gümnaasiumi 9. klassi õpilane – Taavi Ustal. Gümnaasiumiõpilaste hulgas auhinnati 2. kohaga Saku Gümnaasiumi 12. klassi õpilasi Fred Antonit ja Kadi-Liis Laaspere. Ka kolmanda koha preemia pälvis Saku Gümnaasiumi 12. klassi õpilane – Stina Kaldma.

Lisaks tunnustas MISA aktiivse juhendamise eest ka seitset pedagoogi.

Kodanikupäeva esseekonkursi ja viktoriini korraldamist rahastas Haridus- ja Teadusministeerium „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis

Hoogu on võtmas kutseõppeasutuste õpetajate stažeerimine

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) jätkab ka tänavu kutseõppeasutuste õpetajate stažeerimisega, mille käigus võimaldatakse pedagoogidel arendada erialaseid ja keelelisi oskusi  õppekeelega koolis.

„Stažeerimist kui ühte täiendusõppe vormi korraldatakse vene õppekeelega kutseõppeasutuste õpetajatele eesti õppekeelega kutseõppeasutustes ning eestikeelsete kutseõppeasutuste õpetajatele vene õppekeelega kutseõpeasutustes. Pedagoogid saavad teise õppekeelega koolis oma oskusi täiendada 12 või 24 päeva ning nii eelnevalt kui ka stažeerimise järgselt toetavad neid selles protsessis spetsiaalsed tugiisikud,“ kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

Võimalus stažeerimiseks on jätkuvalt ka neil õpetajatel, kes praeguseks ei ole oma soovist veel teada andnud ning nii koolid kui pedagoogid saavad oma huvist meile märku anda,“ kinnitas Odinets ja lisas, et positiivse tendentsina on näha eesti õppekeelega kutseõppeasutuste huvi suurenemist stažeerimisprogrammi vastu.

Euroopa Sotsiaalfondi toel ning MISA koordineerimisel on stažeerimist alates 2009. aastast võimaldatud 45 pedagoogile.

Enamik eelmise aasta oktoobris alanud programmi osalejaid asuvad stažeerima käesoleva  aasta esimesel poolaastal.

Stažeerimist korraldatakse programmi „Keeleõppe arendamine 2007–2010“ raames stažeerimises osalenud pedagoogidele ning ka neile õpetajatele, kes pole varem programmis osalenud.

Programmist huvitatud õpetajad ja koolid saavad oma osalemise soovist nii saatva kui ka vastuvõtva koolina teada anda MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Maria Ratassepale e-posti aadressil maria.ratassepp@meis.ee või telefonil 659 9068.

Kutseõppeasutuste pedagoogide stažeerimist korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavas programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ raames.

Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post maria.ratassepp@meis.ee

Lõppes kutseõppeasutuste nõustajate täienduskoolitus

Mullu detsembris lõppes Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel korraldatud kuus kuud väldanud  mitmekultuurilisust käsitlev täienduskoolitus kutseõppeasutuste õpetajate nõustajatele.

Koolitusel osales 9 nõustajat, kes said teadmisi mitmesugustest mitmekultuurilist õppesüsteemi iseloomustavatest teemadest. Koolitusel käsitleti kultuuridevahelisi erinevusi, keeleõppe rakendamise eri võimalusi, õpetajate nõustamise põhimõtteid, multikultuurilise õpetuse ülesehituse eripärasid jne. Ühtlasi pühendati tähelepanu kultuurilistest, religioossetest ja väärtuslikest erinevustest tulenevatele psühhologiliste pingete maandamisele jne.

„Koolitus laiendas arusaamist nõustaja rollidest ning praktika pakkus hea võimaluse rakendada omandatavaid teadmisi reaalsetes nõustamissituatsioonides,“ kommenteeris koolitusel osalenud nõustaja Jelena Ohakas. „Kasulik oli ka seminar Soome nõustamissüsteemist ning nõustamisjuhtumistest ja simulatsioonidest – see julgustas ka edaspidi nõustamisega tegelema.“

Tegemist oli jätkukoolitusega, mille tulemusena asuvad nõustajad nõustama kutseõppeasutuste õpetajaid mitmekultuurilise õppesüsteemi arendamiseks. Koolituse korraldajaks oli MISA tellimusel BDA Consulting OÜ. Koolituse maht oli 120 tundi ning koolitusele lisaks korraldati ka kahepäevane õppeseminar Soome nõustamiskogemusest ning nõustaja rollidest.

2010. aastal läbisid nõustajad esmakoolituse, mille eesmärgiks oli valmistada nõustajaid ette kutseõppeasutuste juhtide ja valdkonnajuhtide nõustamiseks.

„Üleminek tegelikule eestikeelsele õppele kutseõppeasutustes võtab aega ja jõudu, vajades koolijuhtide teadlikkust olukorra juhtimiseks ja valmisolekut muutusteks. Nõustaja omab lisaks laiemale nõustamisalasele ja mitmekultuurilisele ettevalmistusele ka teadmisi just kutseõppeasutuste eripärast,“ selgitas MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

Täienduskoolitus viidi ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013" raames.

Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post maria.ratassepp@meis.ee

Kultuuriminister kinnitas MISA uue nõukogu koosseisu 
MISA kutsub Eestis elavaid välismaalasi uut osalusportaali testima
Karjääriõppeprojektis osalenud noori huvitas ettevõtlus ja välismaal töötamine

Kultuuriminister kinnitas MISA uue nõukogu koosseisu

Kultuuriminister Rein Langi 14. veebruari käskkirjaga alustas tööd Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) uus kuueliikmeline nõukogu.

MISA uude nõukogusse kuuluvad Kultuuriministeeriumi asekantsler Marlen Piskunov ning Riigikogu liikmed Eldar Efendijev ja Deniss Boroditš. Nõukogu koosseisus jätkavad Riigikogu liikmed Mart Nutt ja Paul-Eerik Rummo ning Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna osakonnajuhataja kohusetäitja Kaie Koskaru.

26. veebruaril toimunud uue nõukogu esimesel koosseisul valiti ühehäälselt nõukogu esimeheks Marlen Piskunov ning nõukogu aseesimeheks Mart Nutt.

Nõukogu esimesel koosolekul andis MISA juhataja Tatjana Muravjova ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja auditikomitee tegevusest. Nõukogu kinnitas MISA 2013. aasta tegevuskava, mille kohaselt viib MISA käesoleval aastal ellu kokku 36 tegevust, korraldab seejuures 15 projektikonkurssi ning mitmeid hankemenetlusi.

MISA nõukogu ülesandeks on teostada järelvalvet sihtasutuse tegevuse üle. MISA nõukokku võib kuuluda kuni 13 liiget ning nõukogu liikmed määratakse kultuuriministri käskkirjaga ametisse kolmeks aastaks.

MISA ülesandeks on Eesti ühiskonna lõimumisprotsesside soodustamine ning sisse- ja väljarändega seotud tegevuste koordineerimine ja toetamine ning vastava teabe avaldamine.

Lisainfo: Tatjana Muravjova, MISA juhataja, tel 659 9021, e-post Tatjana.Muravjova@meis.ee

MISA kutsub Eestis elavaid välismaalasi uut osalusportaali testima

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kutsub kõiki Eestis elavaid välismaa kodanikke osalema rändealases pilootprojektis ning testima kodulehte, mille eesmärgiks on toetada kohanemist Eestis.

Eesti osaleb rahvusvahelises pilootprojektis, mille tulemusena on valminud pilootversioon infoportaalist, mis koondab mitmekülgset infot riikide migratsioonialase seadusandluse, tööturu, tugiteenuste jm kohta.

Rändealane veebiplatvorm aitab sisserändajatel leida hõlpsamini olulist rändealast teavet, sest seni on nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide vastav info killustunud erinevate ametite vahel ning seetõttu sihtgrupile raskesti leitav. Lisaks võimaldab portaal ka arvamust avaldada, teenuste ning poliitikate parandamises osaleda ning riikide praktikaid omavahel võrrelda.

„Projekti peamine eesmärk on anda sisserändajatele, rändepoliitika kujundajate, ametnikele ja ekspertidele kaasaegsed infotehnoloogiavahendid, mille abil leiab teavet, saab osaleda otsustusprotsessides, koguda tagasisidet ning muuta rändepoliitika väljatöötamine ja rakendamine kaasavamaks,“ MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Tea Tammistu.

Eesti osaleb pilootprojektis ImmigrationPolicy2.0 koos Saksamaa, Itaalia, Kreeka ja Hispaaniaga. Infoportaal on testimiseks avatud eesti, inglise, vene, hispaania, itaalia, saksa, türgi, kreeka ja serbia keeles.

„Kõik, mitte-eestlased, kes on huvitatud oma panuse andmisest selleks, et Eestisse elama tulnud välismaalastel oleks lihtsam siin riigis hakkama saada, infot leida ja ühiskonnaelus kaasa rääkida, võiksid meiega ühendust võtta ja platvormi testida. Eestlased, kellel on viimastel aastatel Eestisse tulnud välismaalastest tuttavaid on väga oodatud infot levitama,“ edastas Tammistu üleskutse.

Kõigil huvilistel, kes soovivad osaleda rändeportaali kasutajasõbralikkuse suurendamises, palub MISA oma valmisolekust teada anda e-posti teel (Tea.Tammistu@meis.ee).

Projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammist ning Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Rändeportaaliga saab tutvuda siin!

Lisainfo: Tea Tammistu, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9027, e-post Tea.Tammistu@meis.ee

Karjääriõppeprojektis osalenud noori huvitas ettevõtlus ja välismaal töötamine

27. veebruaril toimus Tallinnas Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Kutseõppeasutuste vene õppekeelega õppijatele karjääriõppe teenuse pakkumine“ lõpuüritus, kus tunnustati kutseõppeasutuste õppurite karjääriõppesse panustajaid ja tänati projektis osalenud koostööpartnereid.

Projektis osales alates 2012. aasta kevadest kokku üle 1600 Tallinna ja Ida-Virumaa kutseõppurit, kes said kursustel teadmisi enese tundmaõppimisest, töömaailmast, karjääri planeerimisest ja tööturul hakkamasaamiseks vajalikest oskustest. Iga osalenud kutseõppur sai projekti vältel läbida 1–2 karjääriõppe teemat.

Projektis osalenud Sillamäe Kutsekooli õppuri arvates olid kursused intensiivsed ja huvitavad ning info kergesti mõistetav ja kättesaadav: „Koolitusel arutati küsimusi, mis on seotud tööturuga, tööle saamisega ja tööandjate ootustega. Mõnikord toimus arutamine mängu vormis ja koolituse käigus lahendati ka praktilisi ülesandeid.”

Sillamäe Kutsekoolis teise kursuse õppuritele karjääriõppe tunde läbi viinud karjäärinõustaja Jelena Lohmatova sõnul meeldisid noortele kõige enam videolõikude tegemine, Steve Jobs’i kõne, multifilm motivatsioonist ja sihikindlusest ning tööintervjuudest. “Samuti äratas suurt huvi erinevate lepingutega tegelemine ja arutelu ümbrikupalga teemal. Koolituse järel küsisid noored palju selle kohta, kuidas saada ettevõtjaks ja kas tasub koos sõpradega ettevõtet luua. Palju oli küsimusi võimalustest töötada välismaal. Noortele meeldis oma mõtteid, vanemate ja sõprade kogemusi ning oma tulevikuplaane teistega jagada,“ kommenteeris Lohmatova.

Karjääriõppe kursuste eel läbisid 35 kutseõppeasutuste pedagoogi ja karjäärinõustajat metoodilise täienduskoolituse vene õppekeelega kutseõppurite koolitamise teemal. Ühtlasi valmis projekti tulemusena kakskeelne infomaterjal „Oma rada“ ja karjääriõppe väljatöötatud teemade juurde kuuluvad töölehed eesti ja vene keeles. Lisaks valmis Sihtasutus Innove koostatud materjali „Karjääriõpetuse õpetajaraamat kutsekoolile“ kutsekoolide venekeelsetes õpperühmade õppijatele kohandatud versioon ning tõlgiti Sihtasutus Innove abimaterjal „Karjääriõppe sidumine praktikaga“.

Projekt viidi aastatel 2011–2013 ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi  arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine“ raames.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post Liilika.Raudhein@meis.ee

Käimas on projektikonkurss noorte kodanikuteadlikkuse ja sallivuse suurendamiseks
MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juhiks sai Jana Tondi
Hiljuti Eestisse asunud välismaalastele pakutakse tasuta tugiisikuteenust

Käimas on projektikonkurss noorte kodanikuteadlikkuse ja sallivuse suurendamiseks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) on välja kuulutanud kuulutas välja projektikonkursi, millega eraldatakse 7–23aastaste noorte kodanikuteadlikkuse tõstmiseks kokku 31 960 eurot.

Konkursi eesmärk on laiendada eesti ja vene õppekeelega õpilaste teadmisi Eesti ühiskonnast, väärtustada Eesti kodakondsust ja kodanikuks olemist, kinnistada kodanikupäeva traditsiooni ning arendada sallivust mitmekultuurilises kollektiivis.

Konkursi raames toetatakse Eesti Vabariigis registreeritud mittetulundusühingute, riigiasutuste või kohalike omavalitsuste asutuste kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalisi üritusi ning materjale, sealhulgas mitmekultuuriliste ürituste korraldamist, koostööd eri rahvustest noorte vahel, temaatiliste õppematerjalide ja -vahendite loomist jms.

„Sarnaseid projekte on samalaadsete konkursside käigus kirjutatud ja ellu viidud 2003. aastast ning õpilased on nende aastate jooksul korraldanud väga erineva temaatikaga ühiseid üritusi alates kodanikupäeva tähistavatest viktoriinidest kuni sallivuseteemaliste ettevõtmiste ja fotokonkurssideni,“ kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Toivo Sikk.

Lisaks on Siku sõnul korraldatud ka kodanikutemaatikat tutvustavaid matku, kohtutud vabariigi huvitavate isikutega, välja antud koolilehti, fotostende ning teisi erinevaid infomaterjale.

Projektide esitamise tähtaeg on 15. aprillil kell 16.00 Lisainfot projektikonkursi tingimuste ja vajaliku dokumentatsiooni kohta leiab MISA koduleheküljelt.

Konkursi läbiviimist toetab Haridus- ja Teadusministeerium „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee

MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juhiks sai Jana Tondi

Alates 20. märtsist töötab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) mitmekultuurilise hariduse üksuse juhina Jana Tondi.

Jana Tondi on MISA-s, elukestva õppe üksuse koordinaatorina, töötanud 2010. aastast. Tema vastutusalasse kuulusid Euroopa Sotsiaalfondist rahastavate avaliku sektori töötajate ja kõrgharidustaseme õppurite täiendava eesti keele õppe tegevused.

Jana Tondi on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikoolis filoloogiateaduskonna vene keele ja kirjanduse õpetaja eesti koolis erialal.

Ta on töötanud Tallinna Pedagoogikaülikoolis vene keele õppetoolis vanemlaborandina, eesti keel võõrkeelena õppejõuna Narva Kõrgkoolis ning Tartu Ülikooli Narva Kolledžis, kus töötas ka üldosakonna juhataja ametikohal, sealhulgas direktori kohusetäitja ülesannetes.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juht, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee

Hiljuti Eestisse asunud välismaalastele pakutakse tasuta tugiisikuteenust

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel pakutakse Eestisse vähem kui kolm aastat tulnud kolmandate riikide kodanikele tugiisikuteenust.

Projekt „Tugiisikuteenus uusimmigrantide lõimumiseks Eestis (TULE)" on mõeldud hiljuti Eestisse elama saabunud kolmandate riikide kodanikest uusimmigrantidele, kes on Eestis elanud vähem kui kolm aastat ning kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus.

MISA soovib projektiga tugevdada tugiisikute võrgustikku ning tõsta riigi võimekust ja valmidust anda sihtrühmale vajalikku abi Eesti ühiskonnas toimetulekuks ning lõimumiseks.

Projektiga pakutakse tugiisikuteenust vähemalt 60 uusimmigrandile üle kogu Eesti, kasutades selleks vastava koolituse saanud tugiisikuid.

„Tugiisikuteenust pakub MISA projektikonkursi võitnud Johannes Mihkelsoni Keskus, mis lisaks personaalsele silmast silma nõustamisele pakub ka internetipõhist e-nõustamisplatvormi,“ selgitas MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Ruslan Prohhorenko.

„Tugiisikuteenus on uus võimalus lisaks juba sissetöötatud uusimmigrantide kohanemisprogrammile ja võimaldab inimeste vajadustele läheneda personaalsemalt. Tugiisikud toetavad Eestisse tulnud kolmandate riikide kodanikke näiteks info leidmisel erinevates valdkondades alates hariduselust või eesti keele õppest lõpetades arstiabi ja sotsiaalteenustega,“ selgitas Prohhorenko.

Prohhorenko sõnul on tugiisikud kolmandate riikide kodanikele abiks ka Eesti ühiskonnakorralduse, elulaadi, kultuuri jm tutvustamisel ning aitavad Eestisse sisse elada.

„Vajadusel pakutakse ka psühholoogilist nõustamist, aidatakse tõlkida, tööd või täienduskoolitusi leida ja ollakse igati abiks selleks, et Eesti eluga kohanemine sujuks võimalikult hästi,“ lausus Prohhorenko.

Projekti e-nõustamisplatvormi uusmigrantidele leiab siit. Projekt kestab 1. augustist 2012 kuni 30. novembrini 2013.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed rahastab projekti Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ning Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest. Projekti maksumus on 29 986 eurot.

Lisainfo tugiisikuteenuse kohta: Veronika Varep, Johannes Mihkelsoni Keskuse projektijuht, tel 530 638 93, e-post: veronika@jmk.ee, kodulehekülg www.jmk.ee

Üldine lisainfo: Ruslan Prohhorenko, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9035, e-post ruslan.prohhorenko@meis.ee

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusel Meie Inimesed täitus 15. tegevusaasta
Valminud on uued tasuta karjääriõppematerjalid kutseõppeasutustele
MISA rahastas toetusvooruga 87 rahvuskultuuriseltsi tegevust
Rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajaid ootab ees aktiivne koolituskuu
Algab arengukava „Lõimuv Eesti 2020” tööversiooni välja töötamine

 

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusel Meie Inimesed täitus 15. tegevusaasta

31. märtsil täitus Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusel Meie Inimesed (MISA) 15. tegevusaasta.

MISA loodi 31. märtsil 1998 nime all Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus. 2008. aasta kevadest kuni 2009. aasta lõpuni kandis asutus nime Integratsiooni Sihtasutus. 1. jaanuaril 2010 ühines Integratsiooni Sihtasutusega 1992. aastal asutatud Sihtasutus Eesti Migratsioonifond. Ühendatud asutus kannab sellest alates nime Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Sihtasutuse ülesanneteks on ka Eesti ühiskonna lõimumisprotsesside soodustamine ning sisse- ja väljarändega seotud tegevuste koordineerimine, vastava teabe avaldamine ja ülevaadete koostamine.

Esitame siinkohal lühendatult pikaajaliste MISA töötajate – Ave Härsingu ja Eda Silbergi – kõne, mis kanti ette 11. aprillil sihtasutuse aastapäeva puhul korraldatud vastuvõtul. Ave Härsing töötas MISAs aastatel 1998 kuni 2012 ja Eda Silberg alustas tööd sihtasutuses 1999. aastal.

Ave Härsing: „31. märts 1998 oli lisaks silmapaistvatele ilmastikuoludele mitmeski muus mõttes Eestile oluline, sest samal päeval algasid Eesti ja Euroopa Liidu liitumiskõnelused, mida juhtis tollane välisminister, praegune Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves."

Eda Silberg: „1990-ndaid aastaid iseloomustas Eesti riigi ja ühiskonna kiire areng erinevates valdkondades ja 90ndate keskpaigaks oli selge, et illusioonide aeg on otsa saanud – mitte-eestlaste lootused, et kõik Eestis elavad mitte-eestlased saavad automaatselt Eesti kodakonduse ja säilib kakskeelne riik, olid luhtunud. Samuti eestlaste lootused, et mitte-eestlased lahkuvad Eestist või et nad õpivad kiiresti selgeks eesti keele, mis lahendab kõik probleemid, olid samuti luhtunud.

Eesti keele õppe ja integratsiooniga seotud teemadega hakati aktiivsemalt tegelema 90ndate alguses. Esimesed eesti keele õppe programmid EL Phare programmi toetusel viidi ellu 90ndate keskpaigas. Algatusi  oli tollal palju, kuid neil puudus ühine eesmärk ja neid oli raske koordineerida. Selgelt kerkis esile vajadus süsteemse riikliku integratsioonipoliitika järele – vajadust reformi järele venekeelses koolis, liitmaks selle ühtse Eesti haridussüsteemiga, eesti- ja venekeelse meediamaailma eraldatus üksteisest, laiaulatuslike ümberkorralduste tõttu tekkinud keerukas sotsiaal-majanduslik olukord Kirde-Eestis jne.

Võrdluseks toome mõned numbrid: 1999. aastal  oli Eestis 120 venekeelset üldhariduskooli ja ligi 200 000 määratlemata kodakondsusega isikut. Täna on venekeelsete üldhariduskoolide arv ligi 80 ning määratlemata kodakondsuseta iskute arv on ligi 90 000.

Ave Härsing: „Sihtasutuse ajaloos on märtsikuud mänginud murrangulist rolli. 1997. aastal töötas valitsuse juurde moodustatud asjatundjate komisjon välja integratsioonipoliitika lähtekohad, millest sai tulevase sihtasutuse sünniluba. Ei läinud kolme kvartalitki, kui 1998. aasta 31. märtsil sündis sihtasutus. Aasta aega hiljem, märtsis 1999, sai sihtasutus ülesande töötada välja riiklik integratsiooniprogramm, mis omakorda märtsis 2000 ka valitsuses heaks kiideti. See oli meie esimene lõimumiskava.

Täna kõlab see ehk kuidagi kergelt ja muretult, et „ah, sai ülesande“ ja siis, „ah, töötati välja“ ja „näe, juba kinnitati“, aga tegelikkuses oli see pingeline ja valuline ühiskondlike kokkulepete sõlmimise aeg ja erinevate ministeeriumide ühise mütsi alla toomine.

Kui nüüd nende 15 aasta ja kahe lõimumiskava peale tagasi vaadata, siis kuidas ka ei otsiks, pole olnud valdkonda, kuhu sihtasutuse heatahtlik abikäsi poleks ulatunud.

Meie projektid katavad inimpõlve iga etapi, need on saatnud Eesti inimesi sünnihetkest saati. Näiteks võib tuua koostöö Tallinna sünnitusmajaga varajasest kakskeelsusest teavitamisel. Meie tegevuse jälgi on Eesti sõimedes ja lasteaedades, põhikoolides ja gümnaasiumides, kutsekoolides, ülikoolides, töökohtadel ja pensionäride keeleklubides. Eesti Rahvusraamatukogus on ilmselt iseseisev riiul MISA poolt loodud materjalide mahutamiseks.

Oleme oma tegevustega „vallutanud“ Eesti iga geograafilise punkti Valgast Läti piiril Kopli poolsaareni, Saaremaa läänekaldast Peipsiääreni.

Keelelaagrid ja kooliekskursioonid on käinud maa all koobastes ja Eesti kõrgeimas tipus Munamäel, mis tänaseks on küll meetri jagu madalam. Oleme Eestisse toonud inimesi igast maailma nurgast ja saatnud oma inimesi kõikjale maailmas. Kunagi oli plaan tähistada oma koostööpartnerid Regio maailmakaardil tähisnõeltega, see jäi tegemata, sest kaart ei jäänud näha.

Oleme tunginud kõikidesse Eesti eluvaldkondadesse, välja arvatud loomakasvatus ja alkoholitööstus. Sihtasutus on oma projektide ja koostööga teinud südame soojaks Eesti Raudteel, Kreenholmis ja Silmetis, lennunduses ja elektroonikatööstuses, koolides, haiglates, prefektuurides, vanglates ja omavalitsustes. Kultuurialalt oleme toetanud kõiki meedia liike, rahvuskultuuri ja kehakultuuri, kujutavat kunsti ja kirjandust, laulmist, tantsimist ning teatritegemist.

Teatritegemisega ei maksaks siiski sihtasutuse saavutuste loetelu lõpetada, sest tavaliselt mäletavad inimesed pikast jutust kõige viimast osa. Siis jääbki meelde, et mis nad seal MISAs õieti teevad – ah, mingit teatrit! Mis siis ikkagi sellest suurest tööst ka kasu on olnud?!“

Eda Silberg: „Mulle meenub üks Paul-Eerik Rummo sõnavõtt, kus ta rääkis, et sihtasutuse suurim tähtsus on olnud integratsioonialaste ideede kasvu- ja katselavana. Täna võime öelda, et enamus töösuundi – keele- ja kodanikuõpe, tugiprojektid tööturuvaldkonnas, vähemuste identiteedi toetamine – on osutunud otstarbekateks. Neid tegevusi on jätkatud otse ministeeriumite või teiste sihtasutuste poolt suuremas mahus, kuid osa tegevustest on jätkuvalt ka sihtasutuse tegevuskavas. Näiteks võib tuua eesti keele laagrite korraldamise, rahvuskultuuriseltside projektide toetamise, tööjõuturu mobiilsusele suunatud projektid ja palju muud“.

Ave Härsing: „Meie meelest on sihtasutusel integratsioonipõllul koht just julgete ja uuenduslike algatuste professionaalse käivitajana ning seda saab pidada MISA endiseks ja praeguseks tugevuseks. Sellele mõeldes on, kuhu edasi minna.“

Eda Silberg: „Sihtasutuse väärtus ei olnud ega ole mitte ilusates ruumides ja moodsates sülearvutites, vaid inimestes, kes igapäevaselt on teinud ja teevad tööd selle nimel, et meie ühiskond oleks parem,  sallivam ja võrdseid võimalusi pakkuv.“

Ave Härsing: „Tunneme, et meil on olnud privileeg ja au olla teekaaslasteks erakordsetele inimestele, kes sihtasutuses on töötanud. On olnud harukordne võimalus tunda teid, saalisolijad – õppida teilt ja teha end üheskoos vajalikuks. Ilma MISAs töötatud aastate ja inimesteta ei oleks me need, kes me oleme täna.“

Eda Silberg: „Usume, et keegi meist ei jää poolele teele pidama. Aitäh teile ning jõudu meile kõigile!“

          
Valminud on uued tasuta karjääriõppematerjalid kutseõppeasutustele     

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed veebiraamatukogu ja võrguleht kutsekeel.ee on täienenud karjääriõppematerjalidega kutseõppeasutuste vene õppekeelega õppuritele.

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekti „Kutseõppeasutuste vene õppekeelega õppijatele karjääriõppe teenuse pakkumine“ raames valmisid vene õppekeelega kutseõppuritele sobivadkarjääri- ja õpinõustamise teemavihikud (ainekavad) eesti keeles ja vene keeles, samuti nendejuurde kuuluvad töölehed „Enese tundmaõppimine“,  „Töömaailm“ ning „Planeerimine ja otsustamine“ karjääriõppe läbiviimiseks I-III kursuse õppuritele mahus 10 tundi. Karjääri- ja õpinõustamise teemad ning töölehed on koostatud Eesti juhtivate karjäärinõustamise ekspertide poolt.

Kakskeelne infomaterjal „Oma rada“ (autorid Heli Ferschel, Terje Paes ja Terje Jürivete) on mõeldud noorele, kes õpib kutseõppeasutuses ja vajab õpingute ajal infot praktika- või töökoha leidmisel ning edasiõppimisvõimalustega tutvumiseks. Infomaterjal sisaldab viiteid erinevatele võimalustele hariduse omandamisel, edukaks rakendumiseks tööturul ning infoallikate leidmiseks edasiste karjäärivalikute planeerimisel ja elluviimisel.

Sihtasutus Innove koostatud metoodilise juhendmaterjali „Karjääriõpetuse õpetajaraamat kutsekoolile“ kutsekoolide venekeelsetes õpperühmades õppijatele kohandatud versioon on loodud abistamaks õpetajat karjääriõppe läbiviimisel. Juhendmaterjalis käsitletakse kolme suurt teemaderingi: enese ja töömaailma tundmise tähtsust karjääri kavandamisel ning planeerimist ja otsustamist. Materjal sisaldab ka töölehti õppuritele kõigi kolme teema käsitlemiseks.

Vene keelde on tõlgitud Sihtasutus Innove poolt välja antud abimaterjal „Karjääriõppe sidumine praktikaga“. Abimaterjali eesmärk on toetada kutseõppeasutuse pedagoogide, õppekava arendusega tegelevate spetsialistide, karjäärikoordinaatorite ja praktikaid koordineerivate juhtõpetajate koostööd karjääriõppe sidumisel praktika tegevustega. Materjal koosneb näidistöölehtedest, mida on soovitav õpilastele täitmiseks välja pakkuda just praktikaperioodil.

„Seni puudusid Eestis kutseõppeasutuste vene õppekeelega rühmadele sobiv ühtne karjääriõppe ainekava ning karjääriõppe materjalid, mis arvestaksid vene õppekeelega õppurite spetsiifikat. Valminud materjalid pakuvad karjääriõppe läbiviimisel tuge nii õpetajale kui õpilasele”, selgitas MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Liilika Raudhein.

Materjalid on kõigile kättesaadavad ja allalaetavad MISA veebiraamatukogust. Võrgulehe kutsekeel.ee arendamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmist „Keeleõppe arendamine 2011–2013“.

Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068,e-post maria.ratassepp@meis.ee.

MISA rahastas toetusvooruga 87 rahvuskultuuriseltsi tegevust

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) eraldas hindamiskomisjoni otsusega üheksa katusorganisatsiooni kaudu kokku 87 rahvuskultuuriseltsi. Toetuse kogusumma oli 135 740 eurot.

Rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise taotlusvooru tulemused leiab MISA kodulehelt.

Taotlusvooru eesmärk on tugevdada rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust, toetada nende rahvuskultuuripärandi ja keele säilitamist ning edendamist Eestis. Ühtlasi soovitakse rahvuskultuuriseltside toetamisega teadvustada Eesti mitmekultuurilisust, tutvustada traditsiooniliste rahvuskultuuride eripära ning teavitada Eesti ühiskonda erinevate rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustest. Toetusvooruga arendatakse lisaks ka rahvusvähemuste kultuuriseltside omavahelist  koostööd ja koostööd eesti kultuuriseltsidega.

MISA korraldab rahvuskultuuriseltside baasfinantseerimise teise vooru maikuus. MISA projektikonkurssidega saab end kursis hoida sihtasutuse kodulehel: http://www.meis.ee/konkursid

Projektikonkurssi finantseerib Kultuuriministeerium „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajaid ootab ees aktiivne koolituskuu

8. ja 11. mail toimub Tallinnas kaks Euroopa keelemapi teemalist nõustamiskoosolekut rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele. Lisaks toimub 24. ja 25. mail koolitus teemal „Kuidas paeluda õpilast?“.

Nõustamiskoosolekul saavad osalejad aktiivõppe meetodite abil meenutada eelmise aasta sügisel õpitut, jagada kogemusi ning õppida juurde uusi metoodikaid.

Euroopa keelemapp hõlmab endas tunnustatud rahvusvahelisi standardeid mitmesuguste eri keelte keelepädevuse mõõtmiseks ja võrdlemiseks. Euroopa keelemapp võimaldab õppijal adekvaatselt hinnata oma keeleoskust, keeleõppevajadusi ning motivatsiooni.

Euroopa keelemapi eesmärkideks on motiveerida õppijaid avardama ja mitmekesistama oma keelteoskust ning registreerida omandatud keele- ja kultuurialaseid oskusi.

Nõustamiskoosolekul osalevad õpetajad, kes läbisid Euroopa keelemapi tutvustava koolituse eelmise aasta sügisel. Koolitajateks on Evelin Müüripeal, Leili Sägi ja Merle Taggu. Kokku on koolitusel kohti 46 õpetajale.

24. ja  25. mail toimub Tallinnas neljatunnine koolitus teemal „Kuidas paeluda õpilast?“, kus saab osaleda 30 õpetajat. Koolitusel viiakse läbi keeleõpe näidistund ja räägitakse sellest, kuidas kaasata õpilast õppeprotsessi ja võita tema tähelepanu. Koolituse viib läbi Evelin Müüripeal. Koolitusele on oodatud eelkõige Eesti Hariduse Infosüsteemis huvikoolina registreeritud pühapäevakoolide õpetajad.

Koolitusele registreerumise tähtaeg on 15. mai. Koolituse korraldamist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo ja registreerimine: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Algab arengukava „Lõimuv Eesti 2020” tööversiooni välja töötamine

Arengukava „Lõimuv Eesti 2020” töörühm on jõudnud lõpule kava koostamise esimese etapi ehk olukorra kaardistamisega ning asub välja töötama arengukava tööversiooni. Olukorda kaardistanud teematöörühmade kokkuvõtted leiab veebilehelt www.integratsioon.ee.

„Veebruaris ja märtsis kogunes 15 teematöörühma, kelle eesmärk oli saada ülevaade valdkonna probleemidest, võimalikest lahendusteedest ning seotusest teiste poliitikavaldkondadega,” ütles Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa. Tema sõnul on juhtrühmal ülevaade praegusest olukorrast ja probleemkohtadest, mille põhjal kujundatakse uue arengukava rõhuasetused perioodiks 2014–2020.

Kõigi teematöörühmade kokkuvõtted on üleval arengukava loomist tutvustaval veebilehel integratsioon.ee. Samuti on sinna värskelt lisatud ülevaated lõimumisvaldkonna indikaatoritest Eestis, Euroopa Liidus ja valikus liikmesriikides; lõimumisvaldkonnas kasutatavatest terminitest; lõimumisvaldkonna siht- ja sidusgruppidest; romade olukorrast Eestis; integratsioonilepingute rakendamisest Euroopas ning aastatel 1998–2012 Eestis tehtud lõimumisvaldkonna uuringutest.

Enamiku nimetatud uuringutest on teinud Balti Uuringute Instituut, ühe ka SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. Veebilehelt leiab ka uue lõimumiskava loomist toetava töödokumendi „Integratsiooniprotsessi teoreetilised lähtekohad ja kontseptuaalsed suundumused tänapäeval”, mille autor on poliitikaprofessor Raivo Vetik.

Kõik uuringud leiab veebilehelt (Taustamaterjalid > Uuringud > Lõimumine) või otselingina siit ning teematöörühmade kokkuvõtted (Arengukava koostamine > Koostamine > Olukorra kaardistamine) siit.

Lõimumiskava juhtrühma kuuluvad Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Välisministeerium, Rahandusministeerium, Riigikantselei, SA Innove, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Töötukassa, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Arengukava „Lõimuv Eesti 2020” valmib käesoleva aasta lõpuks.

Valitsus kiitis kava koostamise ettepaneku heaks 2012. aasta sügisel. Kava koostamist koordineerib Kultuuriministeerium.

Lisainfo: Anne-Ly Reimaa, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler, tel 628 2217, GSM 522 3305, e-post anne.ly.reimaa@kul.ee   

 

 

Ligi 50 last said Vabaõhumuuseumis kodakondsustunnistused
Käesoleval õppeaastal rahastati MISA kaudu 27 pühapäevakooli tööd
MISA esitleb keeleõppe arendamise programmide mõju uuringu tulemusi
Kutseõppeasutuste õpetajate stažeerimisprogramm jõuab lõpule

Ligi 50 last said Vabaõhumuuseumis kodakondsustunnistused

Pühapäeval, 2. juunil peeti Eesti Vabaõhumuuseumis pidulikku pereinfopäeva, kus Riigikogu aseesimees Laine Randjärv andis ligi viiekümnele lapsele üle Eesti Vabariigi kodakondsustunnistused. Tänavu juba mitmendat korda toimunud pereinfopäev on traditsioon, millega Eesti riik peab meeles oma uusi kodanikke.

„Eesti kodakondsuse taotlemine alla 15-aastasele lapsele on lihtne. Lapsel ei ole kohustust teha eesti keele oskuse ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksameid. Kui muud esitatud tingimused on täidetud, siis piisab kodakondsuse saamiseks üksnes lapsevanema avalduse esitamisest,“ kommenteeris MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Kristi Anniste.

„Julgustame vanemaid seda võimalust kasutama, sest hiljem on protseduurid keerulisemad ja aeganõudvamad. Täiskasvanutele, kes peavad sooritama eksamid, on MISA aastate jooksul pakkunud tasuta kodakondsuseksamiks ettevalmistavaid kursuseid, millega on tingimata soov jätkata ka edaspidi,“ lausus Anniste.

Lähem info lihtsustatud korras kodakondsuse taotlemise kohta on leitav MISA kodulehelt. Tasuta kodakondsuskursuste kohta saavad huvilised infot kirjutades e-posti aadressile kodanik.kursused@meis.ee.

Teavitusprojekti ja tasuta kodakondsuskursuste korraldamist rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Integreerimise Fondist ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo: Kristi Anniste, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9062, e-post kristi.anniste@meis.ee

Käesoleval õppeaastal rahastati MISA kaudu 27 pühapäevakooli tööd

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse (MISA) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös said käesoleval õppeaastal toetust 27 rahvuskultuuriseltsi pühapäevakooli.

„Õppeaasta jooksul õppis neis 27 rahvuskultuuriseltsi pühapäevakoolis kokku 519 last ja töötas 72 õpetajat. Aseri, vene, ukraina, usbeki, ingeri-soome, korea, armeenia, lesgini, kabardiini, gruusia, tatari ja valgevene päritolu 3–18aastased lapsed ja noored said toetatud tegevuste raames tutvuda oma esivanemate keele ja kultuuriga, mis on kultuuritraditsioonide säilimiseks väga oluline,“ kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Kristina Pirgop.

„Õppeaasta lõpeb enamikus pühapäevakoolides hariva ekskursiooniga Eesti erinevatesse paikadesse, mis aitab õpilastel mõtestada nii oma kultuuritausta kui siduda seda Eesti eluga. Paljudel juhtudel on ekskursiooni sihtpaikadel mitmeid ajaloolisi mitmekultuurilisi kokkupuutepunkte, mis näitavad õpilastele seda, kuidas kultuuride erinevus võib rikastada,“ rääkis Pirgop.

Näiteks Tallinna Vene Pühapäevakooli õpilased, kes külastavad Keila-Joa mõisa, saavad kohapeal uudistada paiku, mis inspireerisid pärimuse järgi vene tsaari hümni „Jumal, kaitse tsaari“ loomise.

„Sellised käigud aitavad noortel tunda uhkust oma pärimuse üle, samuti ka Eesti kultuurikeskkonna üle. See on ääretult oluline Eesti ühiskonna rikastamiseks ja siin elavate inimeste teineteisemõistmise suurendamiseks,“ arvas Pirgop.

Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühing on eduka õppeaasta lõpetamiseks planeerinud 8. juuniks ekskursiooni õpilastele ja lapsevanematele Haapsallu. „Pühapäevakooli õpilased sõidavad koos vanematega  ekskursioonile Haapsallu, mille eesmärgiks on tutvustada õpilastele ja vanematele Eestimaad ning eesti ja vene rahvuste traditsioone. Haapsalus ootab neid ekskursioon ajaloolistes kohtades ja  vene muuseumi „Vene tare“, lisaks ka Ilon Wiklandi Imedemaa ja Haapsalu Piiskopilinnuse külastamine,“  rääkis Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühingu pühapäevakooli juht Sažida Jalak.

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinantseerimist finantseerib Haridus- ja Teadusministeerium „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

MISA esitleb keeleõppe arendamise programmide mõju uuringu tulemusi

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) esitleb 25. juuunil algusega kell 11.00 Eesti Rahvusraamatukogus Euroopa Sotsiaalfondist rahastavate keeleõppeprogrammide mõju uuringu tulemusi.

MISA tellitud ja Saar Poll OÜ poolt teostatav  Euroopa Sotsiaalfondist rahastuse saanud programmide – „Keeleõppe arendamine 2007–2010“ ja „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ – mõju uuring valmib juuni alguses.

„Uuringu ülesanneteks oli võtta kokku kuue aasta jooksul läbi viidud tegevused ning anda sisendit edasistele keeleõppe arendamise seisukohalt olulistele algatustele. Uuringu käigus analüüsiti programmidega seotud dokumente, küsitleti programmide sihtrühmi, intervjueeriti eksperte ja teenuseosutajaid,“ selgitas MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

„Keeleõppe arendamise programmide üldeesmärgiks on tagada võrdsed võimalused hariduse omandamiseks ja tööturul toimimiseks kõigile Eesti elanikele sõltumata nende emakeelest, vanusest, rahvusest. Programmide sihtrühmaks on eesti keelt ebapiisavalt valdavad inimesed, nende hulgas kutseõppurid, üliõpilased, õpetajad, avaliku sektori töötajad ja paljud teised. Uuring annab meile ülevaate, kuidas on seni elluviidud tegevused inimesi abistanud ja missuguseid uuendusi oleks vaja tulevikus,“ täiendas Odinets.

Uuringu läbiviimise periood oli detsember 2012 kuni juuni 2013. Esitlusel osalemissoovist palume teada anda Maria Ratassepale (maria.ratassepp@meis.ee).

Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post maria.ratassepp@meis.ee

Kutseõppeasutuste õpetajate stažeerimisprogramm jõuab lõpule

Juunis lõpetab kutseõppeasutuste stažeerimisprogrammi 30 kutsekoolide õpetajat, kes said teise õppekeelega koolis teadmisi täiendada.

Stažeerimise käigus võimaldatakse pedagoogidel arendada erialaseid ja keelelisi oskusi, suhelda kolleegidega, osaleda kultuurisündmustel. Stažeerimisprogrammi korraldab Euroopa Sotsiaalfondi toel  Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) koostöös Eesti kutseõppeasutustega.

„Stažeerimist kui ühte täiendusõppe vormi korraldatakse vene õppekeelega kutseõppeasutuste õpetajatele eesti õppekeelega kutseõppeasutustes ning eestikeelsete kutseõppeasutuste õpetajatele vene õppekeelega kutseõpeasutustes. Pedagoogid täiendasid teise õppekeelega koolis oma oskusi 12 päeva jooksul. Lisaks toetasid õpetajaid enne stažeerimist, stažeerimise vältel ja pärast stažeerimist tugiisikud nii saatvas kui vastuvõtvas õppeasutuses,“ kirjeldas MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets stažeerimisprogrammi.

Juunikuus lõpetab stažeerimise praeguse etapi viimane õpetaja ning seega on alates jaanuarist 2013 ühtekokku stažeerinud 30 õpetajat. Kõige enam  kasutasid stažeerimisvõimalust vene õppe- ja emakeelega õpetajad, kuid programmis osales ka eesti emakeelega pedagooge, kes kasutasid võimalust viibida venekeelses koolikeskkonnas. Stažeerimisprogrammi lõpuüritus toimub 19. juunil Tallinna Lillepaviljonis.

„Minu jaoks omandas viibimine eesti õppekeelega koolis ja eestikeelses keskkonnas üldse erakordselt suure tähenduse,“ rääkis Tallinnas stažeerinud Sillamäe Kutsekooli koka eriala õpetaja Natalja Tarassova. „Sain harjutada eesti keelt ja õppida uusi professionaalseid oskusi, kogesin eesti kultuuri ja kohtusin eesti inimestega. Vastuvõtva kooli inimesed oli soojad ja asjatundlikud.“

Võimalus stažeerimiseks on jätkuvalt ka neil õpetajatel, kes praeguseks ei ole oma soovist veel teada andnud ning nii koolid kui pedagoogid saavad oma huvist MISA-le märku anda. „Oluline on rõhutada, et eesti emakeelega õpetajate puhul ei ole vene keele oskus vajalik – nemad sisenevad teise keeleruumi eesmärgiga osaleda kooli õppetöös eesti keele kandjatena ja seetõttu on eesti emakeelega pedagoogid väga teretulnud programmis osalema,“ märkis Odinets.

Stažeerimisest huvitatud õpetajad ja koolid saavad oma osalemise soovist nii saatva kui ka vastuvõtva koolina teada anda MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Maria Ratassepale e-posti aadressil maria.ratassepp@meis.ee või telefonil 659 9068.

Kutseõppeasutuste pedagoogide stažeerimist korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ raames.

Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post maria.ratassepp@meis.ee