MAI 2013

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusel Meie Inimesed täitus 15. tegevusaasta
Valminud on uued tasuta karjääriõppematerjalid kutseõppeasutustele
MISA rahastas toetusvooruga 87 rahvuskultuuriseltsi tegevust
Rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajaid ootab ees aktiivne koolituskuu
Algab arengukava „Lõimuv Eesti 2020” tööversiooni välja töötamine

 

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusel Meie Inimesed täitus 15. tegevusaasta

31. märtsil täitus Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusel Meie Inimesed (MISA) 15. tegevusaasta.

MISA loodi 31. märtsil 1998 nime all Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus. 2008. aasta kevadest kuni 2009. aasta lõpuni kandis asutus nime Integratsiooni Sihtasutus. 1. jaanuaril 2010 ühines Integratsiooni Sihtasutusega 1992. aastal asutatud Sihtasutus Eesti Migratsioonifond. Ühendatud asutus kannab sellest alates nime Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Sihtasutuse ülesanneteks on ka Eesti ühiskonna lõimumisprotsesside soodustamine ning sisse- ja väljarändega seotud tegevuste koordineerimine, vastava teabe avaldamine ja ülevaadete koostamine.

Esitame siinkohal lühendatult pikaajaliste MISA töötajate – Ave Härsingu ja Eda Silbergi – kõne, mis kanti ette 11. aprillil sihtasutuse aastapäeva puhul korraldatud vastuvõtul. Ave Härsing töötas MISAs aastatel 1998 kuni 2012 ja Eda Silberg alustas tööd sihtasutuses 1999. aastal.

Ave Härsing: „31. märts 1998 oli lisaks silmapaistvatele ilmastikuoludele mitmeski muus mõttes Eestile oluline, sest samal päeval algasid Eesti ja Euroopa Liidu liitumiskõnelused, mida juhtis tollane välisminister, praegune Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves."

Eda Silberg: „1990-ndaid aastaid iseloomustas Eesti riigi ja ühiskonna kiire areng erinevates valdkondades ja 90ndate keskpaigaks oli selge, et illusioonide aeg on otsa saanud – mitte-eestlaste lootused, et kõik Eestis elavad mitte-eestlased saavad automaatselt Eesti kodakonduse ja säilib kakskeelne riik, olid luhtunud. Samuti eestlaste lootused, et mitte-eestlased lahkuvad Eestist või et nad õpivad kiiresti selgeks eesti keele, mis lahendab kõik probleemid, olid samuti luhtunud.

Eesti keele õppe ja integratsiooniga seotud teemadega hakati aktiivsemalt tegelema 90ndate alguses. Esimesed eesti keele õppe programmid EL Phare programmi toetusel viidi ellu 90ndate keskpaigas. Algatusi  oli tollal palju, kuid neil puudus ühine eesmärk ja neid oli raske koordineerida. Selgelt kerkis esile vajadus süsteemse riikliku integratsioonipoliitika järele – vajadust reformi järele venekeelses koolis, liitmaks selle ühtse Eesti haridussüsteemiga, eesti- ja venekeelse meediamaailma eraldatus üksteisest, laiaulatuslike ümberkorralduste tõttu tekkinud keerukas sotsiaal-majanduslik olukord Kirde-Eestis jne.

Võrdluseks toome mõned numbrid: 1999. aastal  oli Eestis 120 venekeelset üldhariduskooli ja ligi 200 000 määratlemata kodakondsusega isikut. Täna on venekeelsete üldhariduskoolide arv ligi 80 ning määratlemata kodakondsuseta iskute arv on ligi 90 000.

Ave Härsing: „Sihtasutuse ajaloos on märtsikuud mänginud murrangulist rolli. 1997. aastal töötas valitsuse juurde moodustatud asjatundjate komisjon välja integratsioonipoliitika lähtekohad, millest sai tulevase sihtasutuse sünniluba. Ei läinud kolme kvartalitki, kui 1998. aasta 31. märtsil sündis sihtasutus. Aasta aega hiljem, märtsis 1999, sai sihtasutus ülesande töötada välja riiklik integratsiooniprogramm, mis omakorda märtsis 2000 ka valitsuses heaks kiideti. See oli meie esimene lõimumiskava.

Täna kõlab see ehk kuidagi kergelt ja muretult, et „ah, sai ülesande“ ja siis, „ah, töötati välja“ ja „näe, juba kinnitati“, aga tegelikkuses oli see pingeline ja valuline ühiskondlike kokkulepete sõlmimise aeg ja erinevate ministeeriumide ühise mütsi alla toomine.

Kui nüüd nende 15 aasta ja kahe lõimumiskava peale tagasi vaadata, siis kuidas ka ei otsiks, pole olnud valdkonda, kuhu sihtasutuse heatahtlik abikäsi poleks ulatunud.

Meie projektid katavad inimpõlve iga etapi, need on saatnud Eesti inimesi sünnihetkest saati. Näiteks võib tuua koostöö Tallinna sünnitusmajaga varajasest kakskeelsusest teavitamisel. Meie tegevuse jälgi on Eesti sõimedes ja lasteaedades, põhikoolides ja gümnaasiumides, kutsekoolides, ülikoolides, töökohtadel ja pensionäride keeleklubides. Eesti Rahvusraamatukogus on ilmselt iseseisev riiul MISA poolt loodud materjalide mahutamiseks.

Oleme oma tegevustega „vallutanud“ Eesti iga geograafilise punkti Valgast Läti piiril Kopli poolsaareni, Saaremaa läänekaldast Peipsiääreni.

Keelelaagrid ja kooliekskursioonid on käinud maa all koobastes ja Eesti kõrgeimas tipus Munamäel, mis tänaseks on küll meetri jagu madalam. Oleme Eestisse toonud inimesi igast maailma nurgast ja saatnud oma inimesi kõikjale maailmas. Kunagi oli plaan tähistada oma koostööpartnerid Regio maailmakaardil tähisnõeltega, see jäi tegemata, sest kaart ei jäänud näha.

Oleme tunginud kõikidesse Eesti eluvaldkondadesse, välja arvatud loomakasvatus ja alkoholitööstus. Sihtasutus on oma projektide ja koostööga teinud südame soojaks Eesti Raudteel, Kreenholmis ja Silmetis, lennunduses ja elektroonikatööstuses, koolides, haiglates, prefektuurides, vanglates ja omavalitsustes. Kultuurialalt oleme toetanud kõiki meedia liike, rahvuskultuuri ja kehakultuuri, kujutavat kunsti ja kirjandust, laulmist, tantsimist ning teatritegemist.

Teatritegemisega ei maksaks siiski sihtasutuse saavutuste loetelu lõpetada, sest tavaliselt mäletavad inimesed pikast jutust kõige viimast osa. Siis jääbki meelde, et mis nad seal MISAs õieti teevad – ah, mingit teatrit! Mis siis ikkagi sellest suurest tööst ka kasu on olnud?!“

Eda Silberg: „Mulle meenub üks Paul-Eerik Rummo sõnavõtt, kus ta rääkis, et sihtasutuse suurim tähtsus on olnud integratsioonialaste ideede kasvu- ja katselavana. Täna võime öelda, et enamus töösuundi – keele- ja kodanikuõpe, tugiprojektid tööturuvaldkonnas, vähemuste identiteedi toetamine – on osutunud otstarbekateks. Neid tegevusi on jätkatud otse ministeeriumite või teiste sihtasutuste poolt suuremas mahus, kuid osa tegevustest on jätkuvalt ka sihtasutuse tegevuskavas. Näiteks võib tuua eesti keele laagrite korraldamise, rahvuskultuuriseltside projektide toetamise, tööjõuturu mobiilsusele suunatud projektid ja palju muud“.

Ave Härsing: „Meie meelest on sihtasutusel integratsioonipõllul koht just julgete ja uuenduslike algatuste professionaalse käivitajana ning seda saab pidada MISA endiseks ja praeguseks tugevuseks. Sellele mõeldes on, kuhu edasi minna.“

Eda Silberg: „Sihtasutuse väärtus ei olnud ega ole mitte ilusates ruumides ja moodsates sülearvutites, vaid inimestes, kes igapäevaselt on teinud ja teevad tööd selle nimel, et meie ühiskond oleks parem,  sallivam ja võrdseid võimalusi pakkuv.“

Ave Härsing: „Tunneme, et meil on olnud privileeg ja au olla teekaaslasteks erakordsetele inimestele, kes sihtasutuses on töötanud. On olnud harukordne võimalus tunda teid, saalisolijad – õppida teilt ja teha end üheskoos vajalikuks. Ilma MISAs töötatud aastate ja inimesteta ei oleks me need, kes me oleme täna.“

Eda Silberg: „Usume, et keegi meist ei jää poolele teele pidama. Aitäh teile ning jõudu meile kõigile!“

     
Valminud on uued tasuta karjääriõppematerjalid kutseõppeasutustele     

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed veebiraamatukogu ja võrguleht kutsekeel.ee on täienenud karjääriõppematerjalidega kutseõppeasutuste vene õppekeelega õppuritele.

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekti „Kutseõppeasutuste vene õppekeelega õppijatele karjääriõppe teenuse pakkumine“ raames valmisid vene õppekeelega kutseõppuritele sobivadkarjääri- ja õpinõustamise teemavihikud (ainekavad) eesti keeles ja vene keeles, samuti nendejuurde kuuluvad töölehed „Enese tundmaõppimine“,  „Töömaailm“ ning „Planeerimine ja otsustamine“ karjääriõppe läbiviimiseks I-III kursuse õppuritele mahus 10 tundi. Karjääri- ja õpinõustamise teemad ning töölehed on koostatud Eesti juhtivate karjäärinõustamise ekspertide poolt.

Kakskeelne infomaterjal „Oma rada“ (autorid Heli Ferschel, Terje Paes ja Terje Jürivete) on mõeldud noorele, kes õpib kutseõppeasutuses ja vajab õpingute ajal infot praktika- või töökoha leidmisel ning edasiõppimisvõimalustega tutvumiseks. Infomaterjal sisaldab viiteid erinevatele võimalustele hariduse omandamisel, edukaks rakendumiseks tööturul ning infoallikate leidmiseks edasiste karjäärivalikute planeerimisel ja elluviimisel.

Sihtasutus Innove koostatud metoodilise juhendmaterjali „Karjääriõpetuse õpetajaraamat kutsekoolile“ kutsekoolide venekeelsetes õpperühmades õppijatele kohandatud versioon on loodud abistamaks õpetajat karjääriõppe läbiviimisel. Juhendmaterjalis käsitletakse kolme suurt teemaderingi: enese ja töömaailma tundmise tähtsust karjääri kavandamisel ning planeerimist ja otsustamist. Materjal sisaldab ka töölehti õppuritele kõigi kolme teema käsitlemiseks.

Vene keelde on tõlgitud Sihtasutus Innove poolt välja antud abimaterjal „Karjääriõppe sidumine praktikaga“. Abimaterjali eesmärk on toetada kutseõppeasutuse pedagoogide, õppekava arendusega tegelevate spetsialistide, karjäärikoordinaatorite ja praktikaid koordineerivate juhtõpetajate koostööd karjääriõppe sidumisel praktika tegevustega. Materjal koosneb näidistöölehtedest, mida on soovitav õpilastele täitmiseks välja pakkuda just praktikaperioodil.

„Seni puudusid Eestis kutseõppeasutuste vene õppekeelega rühmadele sobiv ühtne karjääriõppe ainekava ning karjääriõppe materjalid, mis arvestaksid vene õppekeelega õppurite spetsiifikat. Valminud materjalid pakuvad karjääriõppe läbiviimisel tuge nii õpetajale kui õpilasele”, selgitas MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Liilika Raudhein.

Materjalid on kõigile kättesaadavad ja allalaetavad MISA veebiraamatukogust. Võrgulehe kutsekeel.ee arendamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmist „Keeleõppe arendamine 2011–2013“.

Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068,e-post maria.ratassepp@meis.ee.

MISA rahastas toetusvooruga 87 rahvuskultuuriseltsi tegevust

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) eraldas hindamiskomisjoni otsusega üheksa katusorganisatsiooni kaudu kokku 87 rahvuskultuuriseltsi. Toetuse kogusumma oli 135 740 eurot.

Rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise taotlusvooru tulemused leiab MISA kodulehelt.

Taotlusvooru eesmärk on tugevdada rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust, toetada nende rahvuskultuuripärandi ja keele säilitamist ning edendamist Eestis. Ühtlasi soovitakse rahvuskultuuriseltside toetamisega teadvustada Eesti mitmekultuurilisust, tutvustada traditsiooniliste rahvuskultuuride eripära ning teavitada Eesti ühiskonda erinevate rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustest. Toetusvooruga arendatakse lisaks ka rahvusvähemuste kultuuriseltside omavahelist  koostööd ja koostööd eesti kultuuriseltsidega.

MISA korraldab rahvuskultuuriseltside baasfinantseerimise teise vooru maikuus. MISA projektikonkurssidega saab end kursis hoida sihtasutuse kodulehel: http://www.meis.ee/konkursid

Projektikonkurssi finantseerib Kultuuriministeerium „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajaid ootab ees aktiivne koolituskuu

8. ja 11. mail toimub Tallinnas kaks Euroopa keelemapi teemalist nõustamiskoosolekut rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele. Lisaks toimub 24. ja 25. mail koolitus teemal „Kuidas paeluda õpilast?“.

Nõustamiskoosolekul saavad osalejad aktiivõppe meetodite abil meenutada eelmise aasta sügisel õpitut, jagada kogemusi ning õppida juurde uusi metoodikaid.

Euroopa keelemapp hõlmab endas tunnustatud rahvusvahelisi standardeid mitmesuguste eri keelte keelepädevuse mõõtmiseks ja võrdlemiseks. Euroopa keelemapp võimaldab õppijal adekvaatselt hinnata oma keeleoskust, keeleõppevajadusi ning motivatsiooni.

Euroopa keelemapi eesmärkideks on motiveerida õppijaid avardama ja mitmekesistama oma keelteoskust ning registreerida omandatud keele- ja kultuurialaseid oskusi.

Nõustamiskoosolekul osalevad õpetajad, kes läbisid Euroopa keelemapi tutvustava koolituse eelmise aasta sügisel. Koolitajateks on Evelin Müüripeal, Leili Sägi ja Merle Taggu. Kokku on koolitusel kohti 46 õpetajale.

24. ja  25. mail toimub Tallinnas neljatunnine koolitus teemal „Kuidas paeluda õpilast?“, kus saab osaleda 30 õpetajat. Koolitusel viiakse läbi keeleõpe näidistund ja räägitakse sellest, kuidas kaasata õpilast õppeprotsessi ja võita tema tähelepanu. Koolituse viib läbi Evelin Müüripeal. Koolitusele on oodatud eelkõige Eesti Hariduse Infosüsteemis huvikoolina registreeritud pühapäevakoolide õpetajad.

Koolitusele registreerumise tähtaeg on 15. mai. Koolituse korraldamist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo ja registreerimine: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Algab arengukava „Lõimuv Eesti 2020” tööversiooni välja töötamine

Arengukava „Lõimuv Eesti 2020” töörühm on jõudnud lõpule kava koostamise esimese etapi ehk olukorra kaardistamisega ning asub välja töötama arengukava tööversiooni. Olukorda kaardistanud teematöörühmade kokkuvõtted leiab veebilehelt www.integratsioon.ee.

„Veebruaris ja märtsis kogunes 15 teematöörühma, kelle eesmärk oli saada ülevaade valdkonna probleemidest, võimalikest lahendusteedest ning seotusest teiste poliitikavaldkondadega,” ütles Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa. Tema sõnul on juhtrühmal ülevaade praegusest olukorrast ja probleemkohtadest, mille põhjal kujundatakse uue arengukava rõhuasetused perioodiks 2014–2020.

Kõigi teematöörühmade kokkuvõtted on üleval arengukava loomist tutvustaval veebilehel integratsioon.ee. Samuti on sinna värskelt lisatud ülevaated lõimumisvaldkonna indikaatoritest Eestis, Euroopa Liidus ja valikus liikmesriikides; lõimumisvaldkonnas kasutatavatest terminitest; lõimumisvaldkonna siht- ja sidusgruppidest; romade olukorrast Eestis; integratsioonilepingute rakendamisest Euroopas ning aastatel 1998–2012 Eestis tehtud lõimumisvaldkonna uuringutest.

Enamiku nimetatud uuringutest on teinud Balti Uuringute Instituut, ühe ka SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. Veebilehelt leiab ka uue lõimumiskava loomist toetava töödokumendi „Integratsiooniprotsessi teoreetilised lähtekohad ja kontseptuaalsed suundumused tänapäeval”, mille autor on poliitikaprofessor Raivo Vetik.

Kõik uuringud leiab veebilehelt (Taustamaterjalid > Uuringud > Lõimumine) või otselingina siit ning teematöörühmade kokkuvõtted (Arengukava koostamine > Koostamine > Olukorra kaardistamine) siit.

Lõimumiskava juhtrühma kuuluvad Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Välisministeerium, Rahandusministeerium, Riigikantselei, SA Innove, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Töötukassa, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Arengukava „Lõimuv Eesti 2020” valmib käesoleva aasta lõpuks.

Valitsus kiitis kava koostamise ettepaneku heaks 2012. aasta sügisel. Kava koostamist koordineerib Kultuuriministeerium.

Lisainfo: Anne-Ly Reimaa, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler, tel 628 2217, GSM 522 3305, e-post anne.ly.reimaa@kul.ee