Lugupeetud ajakirjanikud,

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kutsub teid Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatavate keeleõppe arendamise programmide mõju uuringu tulemuste esitlusele, mis toimub 25. juunil algusega kell 11.00 Eesti Rahvusraamatukogu konverentsikeskuse väikeses saalis.

Uuringu esitlusel tutvustatakse viimase kuue aasta jooksul läbi viidud ESFi keeleõppe programmide tegevuste mõju tulemusi. Esitlusel antakse ka ülevaade, kuidas on seni elluviidud tegevused inimesi abistanud ja missuguseid uuendusi oleks vaja tulevikus.

Programmide sihtrühmaks on eesti keelt ebapiisavalt valdavad inimesed - nende hulgas kutseõppurid, üliõpilased, õpetajad, avaliku sektori töötajad ja paljud teised. Uuringu käigus analüüsiti programmidega seotud dokumente, küsitleti programmide sihtrühmi ning intervjueeriti eksperte ja teenuseosutajaid. Uuringu viis läbi OÜ Saar Poll.

Esitlusel osalemise soovist palume eelnevalt teada anda Maria Ratassepale e-posti aadressil maria.ratassepp@meis.ee või telefonil 659 9068.

Lugupidamisega,

Maria Ratassepp
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Elukestva õppe üksuse koordinaator
Tel 659 9068, 5563 5404
E-post maria.ratassepp@meis.ee
www.meis.ee
 

Väliseestlastest noored alustasid taas Eestis laagrisuvega
MISA on mitte-eestlastest noortele pereõpet pakkunud juba 15 aastat
Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised projektid said toetust
MISA eraldas rahvusvähemuste kultuuri toetuseks ligi 198 000 eurot
Valmis keeleõppe arendamise programmide mõju uuring

Väliseestlastest noored alustasid taas Eestis laagrisuvega

26. juunil alustas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel taas Eesti päritolu välismaal elavatele noortele mõeldud keele- ja kultuurilaager, mida MISA toetab juba 13. aastat.

Tänavu suvel toimuvas kolmes laagrivahetuses osaleb kokku 66 noort erinevatest riikidest  -  Iirimaalt, Šotimaalt, Taanist, Rootsist, USA-st, Soomest, Belgiast, Prantsusmaalt, Kanadast, Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, Leedust, Lätist, Poolast, Ungarist, Saksamaalt, Egiptusest, Mehhikost, Inglismaalt ja Itaaliast. Lisaks neile noortele osalevad laagris tugiõpilastena ka Eestis elavad ja eesti emakeelega noored.

Laagrivahetused toimuvad 26. juunist kuni 6. juulini Merelaiu Puhkekeskuses, 9.–20. juulini Annimatsi kämpingus ja 30. juulist kuni 10. augustini Venevere Puhkekülas.
„Mitmekülgne laagriprogramm võimaldab noortel tutvuda esivanemate kultuuri ja traditsioonidega ning õppida eesti keelt erinevate koostöötegevuste kaudu meie kohalike eesti emakeelega noorte abiga. Iga vahetuse jooksul toimub ekskursioon Tallinna, lisaks tutvutakse laagripaiga läheduses asuvate erinevate vaatamisväärsustega,“ kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juht Jana Tondi laagrite iseloomu.

Lisaks toimub laagrites ka keeleõpe, tutvustatakse Eesti elu-olu ning toetatakse igati sideme loomist või säilitamist Eesti kultuurikeskkonnaga.

„Eesti keele laagrid on Eesti päritolu noortele väga tähtsad, kuna alles siin laagris olles saavad paljud noored aru, kust on õieti pärit nende esivanemad. Laager on oluline ka Eestis elavatele noortele, sest läbi Eesti juurtega noortega suhtlemise mõistavad siin elavad noored, kuivõrd oluline on oma keelt ja kultuuri hoida ja edasi kanda,“ lausus Tondi.

Väliseesti noortele mõeldud keele- ja kultuurilaagreid korraldatakse riikliku rahvuskaaslaste programmi raames, mis on mõeldud väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi elavate eestlaste kultuurisidemete säilitamiseks ja koostöö toetamiseks siinsete eestlastega. Väliseestlastest noorte laagrisuvede korraldamist rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Kultuuriministeerium.

Lisainfo: Epp Adler, MTÜ HeadEst projektijuht, e-post epp@headest.ee ja Jana Tondi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juht, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee

MISA on mitte-eestlastest noortele pereõpet pakkunud juba 15 aastat

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) on 15 aastast võimaldanud eesti keelest erineva emakeelega ja kolmandate riikide kodanikest noortele pereõpet. Pereõppe eesmärgiks on Eesti peres elades õppida paremini tundma eesti keelt ning kultuurikeskkonda.

Alates 1998. aastast on MISA toel keelelaagritest ja pereõppest osa saanud kokku ligi 20 000 noort. 15 aastat on pereõpet korraldatud ka Võrumaal, kus on motiveeritud ja hästi toimiv perede võrgustik ning tahe võtta paariks nädalaks oma pere liikmeks teise emakeelega lapsi.

Pille Kulberg on Võrumaal pereõpet korraldanud 15 aastat ja usub, et tegu on ühe tõhusaima integreerimise viisiga. „Ma ei alahinda küll inimeste tööd integratsioonilaagrites, kus on korraga koos palju muukeelseid õpilasi, kuid pereõppes on töö sihtrühma lastega intensiivsem ja lähtutakse laste individuaalsusest. See sobib ka lastele, kes on arglikumad ja kodusemad,“ selgitab Kulberg. „Praegu tegelen oma elu suurima  projektiga – 2012. aasta talvest kuni 2013. aasta suveni õpivad Võrumaa peredes eesti keelt ja kultuurikeskkonda paremini tundma 100 sihtrühma kuuluvat last,“ rääkis Kulberg.

Kulberg rõõmustab, et tema pereõppeprojektid on olnud edukad ning rõhutab edu tegurina eelkõige tugevat perevõrgustikku, head toetust Narva Humanitaargümnaasiumi juhtkonna ja lapsevanemate poolt ning paljusid teisi osapooli, kes on pereõppe toimimisse panustanud. „Ilma niisuguse tiheda koostööta, nõu ja jõuga aitamiseta ei oleks võimalik nii suurt projekti läbi viia,“ usub ta.
Võrumaal korraldatava pereõppe eestvedaja ei vaimustu küll aruandlusest, mis kaasneb tegevuste korraldamisega, kuid ütleb, et on mõistnud, et bürokraatiast ei pääse. Tema jaoks korvavad kogu vaeva särasilmsed õpilased ja nende vanemate siirad tänusõnad.

14aastane Anna Antipova, kes on pereõppes osalenud kolm korda, ütleb, et tänu sellele õpivormile on tal koolis oluliselt lihtsam: „Minu eesti keele hinded on paranenud. Mulle meeldis Sõmerpalus! Olen tuttav paljude eesti lastega, käisime koos jalutamas ja Võrus Tamula järves ujumas, Suurel Munamäel, Rõuges, Vastseliina linnuses. Mulle meeldisid kõik pered, kus ma elanud olen, sest nad on lahked ja sõbralikud.“
12aastane Kirill Pavlov on Lõuna-Eesti peredes elanud lausa viiel korral: „Mulle meeldib Sõmerpalus, sest siin on palju sõpru, soe ilm ja järv. Võib teha palju lõbusaid asju, näiteks matkata Luhasoos ja käia käsitööpäevadel.“ Kirill räägib, et tänu pereõppele on tal palju uusi tuttavaid ja hinded on koolis paremaks läinud. Narvas koolis käiv Kirill saab eesti keele tunnis ainult viisi.

Kirilli eakaaslane Anastassija Sasonova on Lõuna-Eestis keele- ja kultuurikeskkonnas elanud neljal korral. Ka tema rõõmustab Sõmerpalu elu üle ja ütleb, et tunneb seal juba kõiki lapsi. Noorele neiule teeb rõõmu Lõuna-Eesti soe ilm ja lähedalasuv järv ning palju rõõmsaid tegevusi, millest ta koos oma ajutise perega osa saab. „Kõige ilusam on Rõuges – seal on käsitöötuba, kus tegin eelmisel aastal savivaasi. Ja Võrus on laat Folkloorifestivali ajal, kus on võimalik näha palju huvitavaid asju! Olen palju sõnu õppinud ja oskan paremini eesti keeles rääkida,“ räägib Anastassija, kellele õpetaja saab oma rõõmuks eesti keele tunnis samuti vaid viisi päevikusse kirjutada.

Pereõppes osalemist võimaldatakse tänavu Eestis elavate Euroopa Liidu mõistes kolmandate riikide kodanikest ja määratlemata kodakondsusega 7–19aastastele lastele ja noortele, kellele pakutakse tegevustega võimalusi luua kontakte Eesti kodakondsuse ja eesti emakeelega inimestega ning õppida eesti keelt. Pereõpe võimaldab sihtgruppi kuuluvatel noortel elada 10–14 päeva koos Eesti perega, osaleda tavapärases pereelus ning käia koos perega näiteks ka väljasõitudel ning kultuuriüritustel.

Lisainfo: Sandra Nuudi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9855, e-post sandra.nuudi@meis.ee

Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised projektid said toetust

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetas 11 projekti enam kui 31 000 euroga, et laiendada õpilaste teadmisi Eesti ühiskonnast, väärtustada Eesti kodanikuks olemist ning arendada sallivust mitmekultuurilises kollektiivis.

Projektikonkursi täiendavateks eesmärkideks on toetada erineva emakeelega õpilaste omavahelist koostööd ja kinnistada kodanikupäeva traditsiooni.
„Konkursile laekus 34 projektitaotlust, mis käsitlesid nii Vabadussõja temaatikat, õpilastele erialase õppe ja töötamise võimaluste selgitamist, Eesti kui kodumaa mõtestamist kui ka näiteks Eesti tuntud teise kultuuritaustaga ühiskonnategelaste tutvustamist,“ kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Toivo Sikk.

Sikk rõõmustas, et konkurss osutus populaarseks, kuid pani taotlejatele südamele, et enne projektide esitamist peaks rohkem süvenema konkursijuhendisse, viima end hästi kurssi tingimuste ja eesmärkidega ning lähtuma eelarvele esitatavatest nõuetest.

Toetust said Võru Kesklinna Gümnaasium, Narva 6. Kool, Vabatahtlik ühendus „Sebra“, Kammeri Kool, Ehte Humanitaargümnaasium, SA Unitas, Sillamäe Eesti Põhikool, Noorteühing Plast,  MTÜ Tartu Koidu Keskus, MTÜ Vaba Vaade ja Tapa Gümnaasium.

Projektikonkurssi rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest „Eesti Lõimumiskava 2008 – 2013“ raames.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee

MISA eraldas rahvusvähemuste kultuuri toetuseks ligi 198 000 eurot

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) eraldas rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise taotlusvooru kaudu 197 606,92 eurot ning toetas kokku 142 rahvuskultuuriseltsi tegevust ning üheksa katusorganisatsiooni tööd.

Taotlusvooru eesmärk on tugevdada rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust, toetada nende rahvuskultuuripärandi ja keele säilitamist ning edendamist Eestis.

Projektikonkursiga võimaldab riik teadvustada Eesti mitmekultuurilisust, traditsiooniliste rahvuskultuuride eripärade ning erinevate rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevuste tutvustamist. Toetusvooruga arendatakse lisaks ka rahvusvähemuste kultuuriseltside omavahelist  koostööd ja koostööd eesti kultuuriseltsidega.

Toetust saanud organisatsioonide nimekiri on leitav MISA kodulehelt.

Rahvuskultuuriseltside ja nende katusorganisatsioonide baasfinantseerimist finantseeritakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Valmis keeleõppe arendamise programmide mõju uuring

Avalikustatud on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellitud ja Saar Poll OÜ poolt läbi viidud Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastuse saanud programmide – „Keeleõppe arendamine 2007–2010“ ja „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ – mõju uuringu tulemused.

Uuringu raames teostati dokumendianalüüs ja viidi sihtrühmade seas läbi tagasisideküsitlused, kasutades selleks erinevaid uurimismeetodeid. Dokumendianalüüs näitas, et rakenduslikust aspektist vaadatuna on sihtmäärad suures osas saavutatud ning ületatud. Küsitletud keeleõppes osalejad – kutse- ja kõrgharidustaseme õppurid, täiskasvanud keeleõppijad – on kursuste tulemusena ennekõike tajunud keeleoskuse paranemisega seotud nüansse: pooled keeleõppes osalejad on arvamusel, et nende keeleoskus muutus paremaks ning nad kasutavad omandatud teadmisi ja oskusi igapäevastes olmesituatsioonides ja oma töös.

Uuringust ilmnenud positiivsete õppetulemuste kõrval tuleb tõdeda, et programmides osalejate vajadus täiendava eesti keele õppe järele on endiselt väga suur: täiskasvanud keeleõppijatest peab täiendavat keeleõpet vajalikuks koguni 97 protsenti, tasemeõppuritest 86 protsenti. Pedagoogide täienduskoolituse vajadus on keeleõppijate omast mõnevõrra väiksem, kuid ka neist 83 protsenti vajab enda hinnangul tulevikus veel samalaadseid koolitusi, sealhulgas enda täiendamine nii erinevate õpetamistehnikate kui ka eesti keele vallas.

Seniste tegevuste elujõulisust võib pidada üsna heaks: 4/5 ekspertidest ütles, et mõningaid MISA keeleõppe programmide raames algatatud tegevusi on rakendatud ka pärast programmide lõpetamist. Teenusepakkujate sõnul on umbes pooli MISA programmi raames algatatud tegevusi rakendatud ka pärast programmi lõppemist. Samas näitas küsitlus, et teenusepakkujatel ega MISA-l pole valmisolekut ja vajalikke ressursse algatatud tegevuste jätkamiseks ilma ESF-i toeta.

Uuringu läbiviimise periood oli detsember 2012 kuni juuni 2013. Uuringuaruande ja lühikokkuvõttega saab tutvuda aadressil http://www.meis.ee/uuringud. Mõju uuringu kokkuvõtlikku pressiteadet saab lugeda siit.

Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post maria.ratassepp@meis.ee

 

MISA jätkab tasuta eesti keele kursustega
Noorte konkurentsivõime tugevdamiseks tööturul algavad uued tegevused
Pereõppes osalejatele ja korraldajatele anti välja metoodiline kogumik

MISA jätkab tasuta eesti keele kursustega

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) eraldas hindamiskomisjoni otsusega MTÜ Folkuniversitetet Estonia ning SA Edukooli projektidele kokku enam kui 202 000 eurot, et pakkuda tasuta eesti keele B1 kursuseid ja suhtlemiskursuseid vähemate võimalustega inimestele, kellel pole Euroopa Liidu kodakondsust.

Käesoleval aastal toetab MISA lisaks traditsioonilistele ettevalmistuskursustele B1 tasemeeksami sooritamiseks ka eesti keele suhtlemiskursuste korraldamist. Lõppenud konkursi tulemusena hakkab sügisest eesti keele B1 tasemeeksami ettevalmistuskursusi vähemalt 200 vähemate võimalustega täiskasvanud Euroopa kolmandate riikide ja määratlemata kodakondsusega inimesele korraldama MTÜ Folkuniversitetet Estonia. Eesti keele suhtlemiskursusi vähemalt 200 vähemate võimalustega täiskasvanule, kes peavad samuti olema Euroopa kolmandate riikide kodanikud või määratlemata kodakondsusega inimesed, hakkab läbi viima Sihtasutus Edukool.

MTÜ Folkuniversitetet Estonia sai eesti keele kursuste korraldamiseks toetust kokku 82 353,40 eurot. SA Edukool pälvis kokku 120 044 euro suuruse toetussumma.

“Vähemate võimalustega inimesed, nagu näiteks töötud, pensionärid, puuetega inimesed, vähekindlustatud või madala sissetulekuga isikud ja ka noored lapsevanemad on sihtrühmaks valitud seetõttu, et neil endil napib sageli vahendeid eesti keele kursustel osalemiseks,” rääkis MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Kristi Anniste sihtgrupi määratlusest.

“Nende tasuta kursuste puhul on tähtis kodakondsus – osalejad ei saa olla Euroopa Liidu ega Euroopa Majanduspiirkonna, seega ka Eesti kodakondsusega, inimesed. Selle tingimuse seab meile Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond,” rõhutas Anniste.

MISA-l on lisaks antud projektile teisigi keeleõppe võimalusi, mille puhul kodakondsus ei ole määrav tingimus. Näiteks on Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel kompenseeritud inimestele eesti keele õppele tehtud kulutusi kuni 320 euro ulatuses iga positiivselt sooritatud keeleõppe eksami kohta. ESFi kaudu keeleõppekulude hüvitamiseks saab avaldusi esitada kuni 30. septembrini 2013 ja aastate jooksul on hüvitist saanud tuhandeid inimesi. Hüvitada saab keeleõppe kulusid, mis on tehtud kahe aasta jooksul enne tasemeeksamit, mille järgselt hüvitist taotletakse. Lisainfot keeleõppele tehtud kulutuste hüvitamiseks leiab siit.

Lisaks on MISA aastaid võimaldanud tasuta keeleõpet ka erinevate erialade esindajatele – nii on kursustel osalenud töötud ja madalama haridustasemega inimesed, pedagoogid, koolijuhid, politseinikud, meditsiinitöötajad ja paljud teised. Erinevaid eesti keele õppe võimalusi pakutakse ka noortele näiteks pereõppe ja eesti keele laagrite näol.

Kolmandate riikide kodanikele ja määratlemata kodakondsusega ning vähemate võimalustega inimestele mõeldud eesti keele kursuseid rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo: Kristi Anniste, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator tel 659 9062, e-post: kristi.anniste@meis.ee.

Noorte konkurentsivõime tugevdamiseks tööturul algavad uued tegevused

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) poolt korraldatud noorte projektikonkursi „Noorte konkurentsivõime tugevdamine tööturul, tegevused EKRK-le” võitis BDA Consulting OÜ, mis sai projekti Euroopa kolmandatest riikide kodanikest noorte karjääriõppe edendamiseks 49 900 eurot.

„Projektikonkursi üldeesmärgiks on toetada Eestis elavate Euroopa Liidu mõistes kolmandate riikide kodanikest ja määratlemata kodakondsusega noorte aktiivset tööhõivet, mis toetaks nende lõimumist ühiskonnas,” selgitas MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juht Jana Tondi.

„Noorte tööpuudus on Eestis ja Euroopas väga kõrge ning kõrgem on ka nende inimeste tööpuudus, kes ei valda piisavalt eesti keelt. Eraldi on näiteks kolmandate riikide kodanikke riskirühmana välja toodud ka tööturuteenuste ja -toetuste seaduses. See sihtrühm on väga haavatav ja teise emakeelega ning kodakondsusega noorte seas on ka väljarände soov suurem,” rääkis Tondi.

„Samas on need noored saanud oma hariduse Eestis ning Eesti riigi jaoks ei ole mõistlik, kui noored, kellesse on palju investeeritud ja kellel on side Eestiga, suunduvad oma potentsiaali rakendama mujale. Meilgi on vananev ühiskond ja palju on räägitud ka kvalifitseeritud tööjõu puudusest – just seetõttu on igati mõistlik panustada siin elavatesse inimestesse,” lausus Tondi ja lisas, et kolmandate riikide kodanikesse panustamine tuleneb Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi eesmärkidest.

BDA Consulting OÜ eestvedamisel võimaldatakse vähemalt 150 noorele karjääri planeerimisele ja tööturul konkurentsivõime tugevdamiseks suunatud tegevusi. Projektikonkurss noorte konkurentsivõime suurendamiseks tööturul toimub teistkordselt ning esimese toetusvooru kaudu said oma tööalaseid oskusi ja isikuomadusi arendada ligi 200 sihtgruppi kuuluvat noort.

Kokku laekus konkursile seitse projektitaotlust ning hindamiskomisjon valis konkursi võitjaks BDA Consulting OÜ projekti “Euroopa kolmandate riikide noorte karjääriplaneerimine. Projekt „Kelleks saada?“.

Projekti „Kelleks saada?“ tegevused toetavad Euroopa kolmandatest riikidest ja määratlemata kodakondsusega noorte lõimumist ühiskonnas nii üldisemalt kui ka tööturul ja haridussüsteemis. Projekti sihtrühmaks on miinimum 150 eelkõige Harjumaal ja Ida-Virumaal alaliselt elavat 16–26aastast noort, kellele pakutakse erinevaid toetavaid ja praktilisi tegevusi karjääriplaneerimiseks, tutvustatakse edasiõppimisvõimalusi Eestis ning tagatakse projekti käigus loodud materjalide kättesaadavus noorte emakeeles. Projekti tegevused algavad käesoleva aasta augustis ning projekt kestab kuni 2014. aasta oktoobrini.

Projekti tegevusi rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest „Eesti lõimumiskava 2008–2013” raames.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juht, tel 659 9069, e-mail jana.tondi@meis.ee.

Pereõppes osalejatele ja korraldajatele anti välja metoodiline kogumik

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) andis koostöös kirjastusega Iduleht OÜ välja kogumiku, mis on mõeldud abistamaks pereõppes osalevaid eesti keelest erineva emakeelega peresid ja keelelaagrite õpetajaid.

“Keelekeskkond,  mida pakub pere- ja laagriõpe, võimaldab erinevalt tavalisest eesti keele tunnist kasutada eesti keelt aktiivselt kogu aeg ja väga erinevates tegevustes. Värskelt ilmunud kogumik annab pere- ja laagriõppe korraldajatele metoodilist nõu ja praktilisi ideid, kuidas keeleõpet parimal ja tõhusamail viisil kavandada,” kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juht Jana Tondi.

Tondi sõnul ongi kogumik loodud eesti keele õppimise toetamiseks eelkõige väljaspool formaalset keeletundi. “Kasu võib kogumikust saada iga eesti keele õpetaja, sest väljaanne sisaldab kõiki osaoskusi arendavaid harjutusi ja mänge. Paljusid neist saab mängida nii suvel õues kui ka siseruumides ja koolitundides,” rääkis Tondi.

Kogumik on uues kuues ning sisaldab kahte varem ilmunud metoodilist juhendit: „Mängime eesti keeles. Metoodiline juhend eesti keele õppeks peredes“ (autorid Leelo Kingisepp, Kadi Salu ja Kadi Kaljola) ning „Keeleõpetaja laagriraamat. Käsiraamat keelelaagri eesti keele õpetajale“ (autorid Siiri Laidla ja Ülle Lennuk). Kogumikke jaotatakse tasuta keelelaagrite õpetajatele, pereõppe korraldajatele ja raamatukogudele. Kokku anti välja 200 eksemplari.

Metoodiline kogumik anti välja MISA tellimusel ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Algavad eesti keele kursused täiskasvanud vaegnägijatele ja vaegkuuljatele
Eesti keele õppe kulude hüvitamise avaldusi võetakse vastu septembri lõpuni
Noorte kodanikupäeva e-viktoriin tuleb taas!
Oktoobris algab noorte esseekonkurss ühiskonnaelus osalemise teemal
Avaneb uus taotlusvoor rahvusvähemuste pühapäevakoolide toetamiseks

Algavad eesti keele kursused täiskasvanud vaegnägijatele ja vaegkuuljatele

Täiskasvanud vaegkuuljad ja -nägijad on oodatud algtaseme eesti keele kursustele Tallinnas ja Ida-Virumaal. Kursused on välja töötatud spetsiaalselt vaegnägijate ja -kuuljate vajadusi arvestades.

”Euroopa Sotsiaalfondi toetusel valmisid Sola Integra OÜ ja Eesti Pimekurtide Tugiliidu koostöös õppematerjalid erivajadustega täiskasvanutele eesti keele täiendavaks õppeks, et arendada eesti keeles suhtlemise oskust ja aidata kaasa igapäevasele toimetulekule,” selgitas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

Odinetsi sõnul ei olnud seni Eestis vaegkuuljatele ja -nägijatele nende vajadusi arvestavaid õppematerjale loodud, kuid vaegnägijate ja -kuuljate keeleõpe erineb oluliselt tavapärasest keeleõppest. ”Võõrkeele õppimine olukorras, kus õppimiseks ei saa tavapärasel moel kasutada nägemis- ja kuulmisfunktsioone, on väga raske. Suur osa tavapärasest keeleõppest on ju üles ehitatud lugemisele ja kuulamisülesannetele ning just seetõttu ei ole vaegnägijatel ja -kuuljatel abi tavapärastest materjalidest ning suur vajadus oli spetsiaalsete õppevahendite järele,” rääkis Odinets.

Nüüd on nii nägemispuudega kui ka kuulmispuudega inimestele valminud õppekomplektid ja juba oktoobris algavad OÜ Sola Integra korraldatavad eesti keele kursused, mis arvestavad nägemis- ja kuulmispuudega inimeste vajadusi.

Nägemispuudega inimestele loodud õppekomplekt ”Lood elust enesest” koosneb audioklippidest ja töölehtedest 20 teemal, lisaks on komplektis ka sõnastik ja õpetajaraamat.
Kuulmispuudega täiskasvanute eesti keele õppeks loodud õppematerjalide komplektis ”Pille ja Lauri lood” on töölehed 20 teemal, lisaks ka videod ja elektroonilised harjutused, sõnaraamat ja õpetajaraamat. Eraldi osana käsitletakse eesti keele häälikute õiget hääldamist.

Mõlemad valminud õppematerjalide komplektid vastavad Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeletaseme A2 nõuetele ja võimaldavad eesti keele õpet nii õpetaja käe all kui ka õpetajaraamatu juhiste järgi iseseisvalt.
Vastvalminud õppematerjalide põhjal hakkab täiskasvanud erivajadustega inimestele eesti keele õpet korraldama OÜ Sola Integra. Lisainfot koolitusel osalemise kohta saab e-posti aadressil anita@koolitaja.ee või tiit@koolitaja.ee. Õppetöö algab oktoobris.

Vaegnägijate ja vaegkuuljate keeleõpet rahastab Euroopa Sotsiaalfond „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames.

Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee

Eesti keele õppe kulude hüvitamise avaldusi võetakse vastu septembri lõpuni

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) tuletab kõigile mais ja juunis eesti keele tasemeeksami sooritanuile meelde, et Euroopa Sotsiaalfondi lõppeva programmi raames saab keeleõppekulude hüvitamist taotleda kuni käesoleva aasta 30. septembrini.

Alates oktoobrist saab kulude hüvitamist taotleda ainult riigieelarvest Sihtasutus Innove kaudu kodakondsuse seaduses ja keeleseaduses sätestatud juhtudel: Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlemiseks vajalike eksamite sooritamise järel või tasemeeksami sooritamisel Keeleinspektsiooni ettekirjutuses ettenähtud tähtaja jooksul.

MISA hüvitab keeleõppekulusid Euroopa Sotsiaalfondi „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames.

Lisainfo hüvitiste tingimuste kohta ning vajalikud vormid on kättesaadavad MISA veebilehel.

Lisainfo: Riina Ring, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9030, e-post riina.ring@meis.ee

Noorte kodanikupäeva e-viktoriin tuleb taas!

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) korraldab seoses 26. novembril tähistatava Eesti Vabariigi kodanikupäevaga taas kord kodanikupäeva viktoriini.

Viktoriin algab 25. novembril ja kestab kuni 6. detsembrini. E-viktoriin sisaldab tavapärastele küsimustele ka video- ja heliküsimusi.

Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. Viktoriini eesmärgiks on panna noored mõtlema kodakondsusele ning motiveerida neid teadvustama, mida tähendab Eesti kodanikuks olemine.

Kodanikupäeva raames saavad üldhariduskoolide 7.–9. klasside õpilased ja ka kutsekoolide õppurid võistelda kodanikuteadmistes juba üheteistkümnendat aastat järjest. Esmakordselt korraldatakse kodanikupäeva viktoriin ka üldhariduskoolide 5. ja 6. klasside õpilastele. Küsimused noorema vanuserühma viktoriiniks on koostanud üldhariduskoolide lõpuklasside või äsja kooli lõpetanud õpilased. Lisaks üleriiklikutele internetipõhistele viktoriinidele korraldatakse kodanikupäeva viktoriine nii maakondades kui ka koolides.

“Mõte Eesti kodanikuks olemisest ja kodanikuna käitumisest oli Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse (nüüd Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed - toim) üheks töösuunaks juba sihtasutuse loomisest alates. Kuigi enam kui 10 aastat tagasi räägiti palju eesti keele õppimise vajadusest ja võimalustest, siis vähe selgitati määratlemata kodakondsusega inimestele Eesti kodakondsuse saamise alustest  ja ka sellest, mida kodanikuna teha saab. Need teemad olid inimeste jaoks sisuliselt lahti seletamata,” selgitas MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Toivo Sikk.

“Teatakse, et riigi kodanik peab oskama selle riigi keelt, kuid hea kodanik peab mõistma ka selle riigi ajalugu, teadma riigis valitsevaid seadusi. Hea kodanik teab riigis valitsevaid kombeid ning austab riigis elavaid erinevaid rahvusi. Just selline kodaniku määratlus loob viktoriiniküsimusteks laia põhja. Hea kodanik võiks teada maast, mille kodanik ta on, võimalikult palju,” rääkis Sikk.

Kümmne aasta jooksul on viktoriini küsimustele vastanud  enam kui 35 208 koolinoort ning ligi 2000 inimest, kes enam koolisüsteemiga seotud ei ole, sest mullu oli esmakordselt võimalik viktoriinist osa võtta ka kõigil teistel huvilistel.

26. novembril 1918 võttis Maanõukogu vastu määruse “Eesti demokraatilise vabariigi kodakondsuse kohta”, millega loodi esmakordselt juriidilises tähenduses mõiste “Eesti kodanik”. Eestis tähistatakse kodanikupäeva alates 1998. aastast.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee

Oktoobris algab noorte esseekonkurss ühiskonnaelus osalemise teemal

14. oktoobril algab Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatav esseekonkursi kooliõpilastele, mille eesmärgiks on julgustada noori mõtestama, mida tähendab aktiivne ühiskonnaelus osalemine.

Kolmandat aastat toimuvale esseekonkurssile „Mida tähendab mulle, kui Eesti kodanikule, aktiivne ühiskonnaelus osalemine?“ oodatakse 7.-12. klasside ja kutsekoolide õpilaste töid kuni 1. novembrini ning konkurss toimub kodanikupäeva tähistamise raames.

Oodatud esseed on kuni kahe lehekülje (3600 tähemärki) pikkused, eestikeelsed ja mitmekülgse sõnavaraga. Esseede puhul hinnatakse teksti loogilist ülesehitust, sidusust ja ladusust.

“Soovime, et essee kirjutaja oleks antud ülesannet mõistnud, oskaks rõhutada kirjutatu olulisust ning põhjendada ka väljaöeldut. Soovime esseed lugedes tunnetada autori  maailmapilti, tema oma kogemusi ning toimunud inimestevahelisi suhteid. Tahame näha, et noored Eesti kodanikud tunnetaksid ka oma väljaöeldu või tehtu tulemuslikkust ühiskonnale,” kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Toivo Sikk.

Esseekonkursi täpsemad tingimused avalikustatakse 10. oktoobril MISA kodulehel. Pärast esseekonkursi lõppu avalikustatakse samal kodulehel ka hindajate kokkuvõtted ning parimad autorid.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee

Avaneb uus taotlusvoor rahvusvähemuste pühapäevakoolide toetamiseks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) pakub rahvusvähemuste pühapäevakoolidele toetust pühapäevakoolide arendamiseks ning igapäevatööga seonduvate kulude katmiseks.

“Taotlusvoorus oodatakse osalema pühapäevakoole, mille tegevused aitavad kaasa mitte-eestlastest laste emakeeleoskuse arengule ja selle suhtes positiivse hoiaku kujunemisele. Toetust saavad need pühapäevakoolid ja tegevused, mis tutvustavad lisaks ka rahvuskultuuri- ja kombestikku, pühapäevakoolide tegevusi ning suurendavad pühapäevakoolide omavahelist koostööd,” selgitas MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Kristina Pirgop.

Taotlejad peavad olema registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) ning korraldama emakeele, rahvuskultuuri ja ajaloo õppega seotud õppetööd vähemalt 100 akadeemilise tunni ulatuses aastas.

Toetus on mõeldud õppetegevuseks, mis kestab kuni 9,5 kuud ning ei alga enne 1. septembrit 2013. Tegevused peavad lõppema enne 16. juunit 2014. Õppetegevus peab toimuma Eestis ning õpilaste vanus olema vahemikus 3–18 eluaastat. Pühapäevakoolide õpilased peavad olema päritolult vähemusrahvuse esindajad, kelle kultuur ja keel on antud pühapäevakooli poolt esitatud taotluse aluseks.

Taotluste esitamise tähtaeg on 8. oktoober. Taotlusvooru dokumentatsiooni ja lisainfoga saab peagi tutvuda sihtasutuse kodulehel.

Taotlusvooru rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest ning „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

 

Valmis uuring uusimmigrantõpilaste haridusvõimalustest ning õpiedukusest
Jätkuvad nõustamisseminarid kutseõppeasutuste juhtidele ja õpetajatele
Ilmus uuendatud “Kodaniku käsiraamat”
Valmis üldhariduskoolide eestikeelse õppekirjanduse kataloog
Peagi valmib uus juhend iseseisva keeleõppe toetamiseks
Uuritakse eesti keele kasutamist venekeelses kutsekeskhariduses
Praxis avaldas mastaapse mittekodanike kaasamisprotsessi raporti
Septembris toimus arendusseminar Lõimuv Eesti 2020 juhtrühma liikmetele
Septembrikuus külastas MISA-t mitu välisdelegatsiooni

Valmis uuring uusimmigrantõpilaste haridusvõimalustest ning õpiedukusest

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel valmis uuring uusimmigrantõpilaste haridusvõimalustest ning õpiedukusest.

Uuringu teostanud OÜ Mindpark projektijuhi Liis Kasemetsa sõnul näitas uuring, et viimase kolme aasta jooksul Eestisse saabunud ja siinses üldhariduskoolis haridusteed alustanute taust on küllalt erinev nii etnilises kui päritoluriigi võtmes, seejuures ligi kolmandiku moodustavad tagasipöördujate lapsed.

"Veidi üle poole uus-sisserännanute lastest on koondunud eesti õppekeelega koolidesse ja eesti õppekeeles õpib enim õpilasi, kelle jaoks õppekeel ei ole emakeel. Õpetajate hinnangul esineb õppetöös raskusi pooltel uusimmigrant-õpilastel ja peamiselt on raskused seotud õppekeele vähese oskusega – eriti eesti õppekeele puhul. Raskusi valmistab näiteks õppeainete terminoloogia, grammatika ja muu taoline. Üldiselt on uusimmigrantõpilaste õpiedu eakaaslastega sarnane ja valdava osa ehk ligi 75-80 protsendi õpilaste õpiedu vastab nii õpetajate kui lapsevanemate hinnangul õpilase võimetele," rääkis Kasemets.

Kasemets lisas, et sellise arvu uusimmigrantõpilaste, nagu viimastel aastatel Eesti haridussüsteemi on sisenenud, integreerimine tundub olevat koolidele jõukohane. "Otsused võetakse vastu niiöelda juhtumipõhiselt, kindlad tegevusstrateegiad uusimmigrantide õpetamiseks on olemas rahvusvahelistes koolides ja võib-olla mõnes üksikus tavakoolis, kuid koolid vajavad uusimmigrantide õppe korraldamiseks täiendavaid vahendeid lisaõppe, abiõpetaja, spetsiaalsete õppematerjalide loomise või hankimise, tugiõppe ja kultuurilist kohanemist toetavate tegevuste läbiviimiseks," selgitas Kasemets.

Uuringist selgus ka, et uusimmigrant-õpilaste parema toimetuleku tagamiseks on õpetajatel oluline kaasata lisaks vanematele ka kooli- ja klassikaaslasi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata eel-teismelistele, kes kipuvad eestlastega vähem suhtlema ning teismelistele, kes eelistatud suhtluspartneritena ja ka abistajana mainivad oluliselt rohkem just eakaaslasi. Uuringu analüüsis soovitatakse suurema tähelepanu alla võtta perede informeerimine Eesti koolisüsteemist ja konkreetse kooli toimimise nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka kooli tasandil. Koolipoolne kontaktiloomise ja regulaarse suhtluse roll on uuringu koostajate hinnangul uusimmigrandist õpilase kohanemise vältimatu tingimus.

Uusimmigrant-õpilaste õpiedukuse ja haridusvõimaluste uuringu laiemaks eesmärgiks oli analüüsida Eesti üldhariduskoolides õppivate hiljuti Eestisse elama asunud õpilaste akadeemilist ja sotsiaalset toimetulekut ning selleks loodud tingimusi. Uuringus analüüsiti uusimmigrantõpilaste õppekorraldust, õpitulemusi, sotsiaalset toimetulekut, aga ka õpilaste vanemate ning õpetajate hoiakuid. Uuringus uuriti peamiselt Eesti üldhariduskoolides õppivaid  uusimmigrant-õpilasi kogu üldhariduskooli ulatuses.

Uuringu tulemustega on võimalik tutvuda MISA kodulehel. Uuringu koostamist rahastati Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest "Eesti lõimumiskava 2008–2013" raames.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Jätkuvad nõustamisseminarid kutseõppeasutuste juhtidele ja õpetajatele

Oktoobris jätkuvad Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) eestvedamisel nõustamisseminarid kutseõppeasutuste juhtidele ja õpetajatele.

Seminaride eesmärk on teavitada kutseõppeasutuste juhte ja õpetajaid võimalusest saada nõu, kuidas toimub üleminek osalisele eestikeelsele õppele kutsekeskhariduse tasemel. Lisaks antakse seminaridel infot lõimitud aine- ja keeleõppe rakendamisest ning räägitakse, kuidas toetada õppekeelest erineva emakeelega õppureid nii õppekorralduslikult  kui ka metoodiliselt.

Lisaks juba toimunud kolmele nõustamisseminarile Narvas, Jõhvis ja Sillamäel on MISA-l plaanis korraldada sel sügisel veel kaks seminari Tallinnas.

"Seminarid teeb kasulikuks võimalus osaleda rühmanõustamises, kus kutseõppeasutuste juhtidel ja õpetajatel on võimalus saada nõu ja leida vastuseid õppeprotsessi puudutavatele küsimustele. Rühmanõustamine aitab paremini teada saada, missugused on teiste koolide väljakutsed ning leida paremaid lahendusi oma töö korraldamiseks," selgitas MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

"Kindlasti soovitame koolijuhtidel ja õpetajatel võimalusel osaleda, sest seminaril on võimalik konsulteerida ka teiste koolijuhtide ja pedagoogidega, saada uusi ideid probleemide lahendamiseks ning leida paremaid praktilisi lahendusi," julgustas Odinets kutsekoolide pedagooge ja juhte osalema.

Seminarid viiakse läbi Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava "Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna "Elukestev õpe" meetme "Keeleõppe arendamine" programmi "Keeleõppe arendamine 2011–2013" raames. Seminaril osalemine on kutseõppeasutuste juhtidele ja õpetajatele tasuta.

Lisainfo: Marje Sarapuu, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marje.sarapuu@meis.ee

Ilmus uuendatud “Kodaniku käsiraamat”

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) on välja andnud uuendatud “Kodaniku käsiraamatu”, mis on mõeldud abimaterjaliks Eesti kodakondsust taotleda plaanivatele inimestele.

"Koostöös Kirjastus Ilmamaa OÜga oleme oluliselt olemasolevat kodaniku käsiraamatut kaasajastanud. Uuendatud käsiraamatusse on koondatud info Eesti riigi toimimisest ja kõik muu oluline, mida tulevasele kodanikule on kasulik teada," kommenteeris MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Igor Ljapin.

"Käsiraamat annab ülevaate Eesti riigist väga erineval tasandil – näiteks saab teadmisi siinsetest õigustest ja kohustustest, kodakondsusest, turvalisusest ja riigikaitsest, aga ka tervishoiust tööturust ja haridusest," lisas Ljapin. Lisaks on käsiraamatus kaetud ka erinevad perekonna, kodu, Eesti kodanikuühiskonna, ettevõtluse ja Euroopa Liiduga seotud teemad.

Kodaniku käsiraamat on tasuta eesti, vene ja inglise keeles kättesaadav MISA veebilehel.

Kodaniku käsitaamatu kaasajastamist rahastati Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest "Eesti lõimumiskava 2008–2013" raames.

Lisainfo: Igor Ljapin, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9034, e-post igor.ljapin@meis.ee

Valmis üldhariduskoolide eestikeelse õppekirjanduse kataloog

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel valmis õppematerjalide kataloog, mille eesmärk on anda ülevaade Eesti üldhariduskooli 4.–12. klassides kasutusel olevast eestikeelsest õppekirjandusest.

Kataloogi peamiseks sihtrühmaks on muukeelsete koolide aineõpetajad, kes õpetavad oma ainet eesti keeles. "Kataloog võimaldab õpetajail saada kiiresti ülevaate oma aines olemasolevast eestikeelsest õppekirjandusest ja teha esialgse järelduse selle võimaliku sobivuse kohta oma õpilastele. Täpsemaks otsustamiseks on siiski kindlasti vajalik õppematerjaliga lähemalt tutvuda," kommenteeris kataloogi koostaja Mare Kitsnik.

Kataloog sisaldab eestikeelse kooli 4.–12. klassi peamiste eestikeelsete õppematerjalide loetelu koos bibliograafilise infoga materjali kohta. Ühtlasi annab kataloog ülevaate,  kas loetelus olev konkreetne materjal kergendab või raskendab eesti keelest erineva emakeelega õppija õpiprotsessi. Hinnang põhineb eksperdi vaatlusel ja analüüsil.

Kataloogi koostajateks on Haabersti Vene Gümnaasiumi raamatukoguhoidja Niina Rock ja vabakutseline eesti keele kui teise keele ekspert Mare Kitsnik. Õppematerjalide kataloogi leiab MISA kodulehelt.

Õppematerjalide kataloog valmis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed tellimusel ning seda rahastati Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Peagi valmib uus juhend iseseisva keeleõppe toetamiseks

Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudil on valmimas juhend täiskasvanud keeleõppijatele eesti keele oskuse säilitamiseks ja täiustamiseks. Juhend on mõeldud neile, kes on osalenud eesti keele kursustel ja aitab pärast õpinguid igapäevase suhtlusvajaduse või -võimaluse puudumise korral õpitut paremini säilitada.

Keeleeksperdi ja filosoofiadoktori Helena Metslangi koostatav abimaterjal on mõeldud kasutamiseks pärast keeleõppekursuste, e-keeleõppe, keelepraktika, lähetuse/stažeerimise, keeleklubi või mõne muu keeleõppevormi läbimist, kuid materjali võib kasutada ka õpingutega paralleelselt.

Juhised tõlgitakse eesti keelest vene ja inglise keelde ning tehakse käesoleva aasta lõpuks keeleõppijatele ja õpetajatele tasuta kättesaadavaks nii elektrooniliselt kui ka trükisena.

Keeleoskuse säilitamise juhend valmib Euroopa Sotsiaalfondi toel "Inimressursi arendamise rakenduskava" prioriteetse suuna "Elukestev õpe" meetme "Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames.

Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee

Uuritakse eesti keele kasutamist venekeelses kutsekeskhariduses

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel viib OÜ Saar Poll läbi uuringut, millega analüüsitakse, kuidas kasutatakse riigikeelt õppetöös kutseõppeasutustes, mis pakkuvad kutsekeskharidust vene keeles.

"Kutsekeskharidust vene keeles pakkuvate kutsekoolide õpilaste, õpetajate ja koolijuhtide seas viiakse septembris ja oktoobris läbi küsitlus, et teada saada, milline on suhtumine üleminekusse eestikeelsele õppele. Uuringu peamine eesmärk on välja selgitada, missugustel eeldustel on võimalik kutsekoolides lähiajal hakata rakendama kutsekeskhariduse tasemel eestikeelset õpet," selgitas MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

Küsitlus viiakse läbi kõikides kutsekeskharidust vene keeles pakkuvates kaheteistkümnes kutseõppeasutuses Tallinnas ja Ida-Virumaal.

"Õpilaste küsitlemisel käsitletakse eesti keele omandamist, hinnangut eesti keele õppele kutseõppeasutuses ja ainete õpetamisele eesti keeles. Eesti keele õpetajad vastavad küsimustele vene õppekeelega rühmade eesti keele õppe mahtude, õppe tulemuslikkuse, kasutatavate metoodiliste võtete ning õppematerjalide kohta," rääkis Odinets.

Üldharidusainete ning erialamoodulite õpetajatel tuleb muuhulgas hinnata enda valmisolekut hakata järgneva kahe õppeaasta jooksul õpetama oma ainet või moodulit vene õppekeelega rühmadele eesti keeles kutsekeskhariduse tasemel. Koolijuhtide küsimustikud sisaldavad vajalike ressursside olemasolu temaatikat ning olulisemaid takistusi üleminekul eestikeelsele õppele.

Uuring valmistati ette koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, et toetada uue kutseõppeasutuse seaduse jõustumisest lähtuvat vene õppekeelega kutsekeskhariduse rühmade üleminekut eestikeelsele õppele. Üleminek eestikeelsele õppele peab toimuma kutsekeskhariduse tasemel hiljemalt 1. septembriks 2020.

Uuringu tulemusi kasutatakse tegeliku olukorra kaardistamiseks ja kvaliteetsemate meetmete pakkumisel, et tagada eestikeelsele õppele ülemineku sujumine nii õppurite kui ka õpetajate ja koolijuhtide jaoks.

MISA tellimusel viiakse uuringut läbi kordusuuringuna. Samalaadne uuring valmis 2009. aastal. Uuringu läbiviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Keeleõppe arendamine 2011–2013" vahenditest.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-mail liilika.raudhein@meis.ee

Praxis avaldas mastaapse mittekodanike kaasamisprotsessi raporti

Praxis ja Balti Uuringute Instituut tutvustasid 18. septembril aasta alguses toimunud mastaapse mittekodanike kaasamisprotsessi tulemusi. Aruandesse koondati ettepanekud, mille tegid ligi 170 Eestis elavat teiste riikide kodanikku ja määratlemata kodakondsusega elanikku.

25 erineva riigi kodaniku esitatud ettepanekud katavad teemavaldkondi nagu tööhõive, haridus, avalike teenuste kättesaadavus, kogukonnas ja otsustusprotsessides osalemine, kultuuriline mitmekesisus ja eesti keele õpe. Lõimumisarutelude eesmärk oli Eestis elavaid välisriigi kodanikke kaasata otsustusprotsessidesse ning koguda neilt ettepanekuid riikliku arengukava Lõimuv Eesti 2020 ja selle rakendusplaani koostamisse.

"Lõimumisvaldkonnas on jätkuvalt üleval palju erinevaid väljakutseid ning vaid ühte olulisemat probleemi või ettepanekut ei saagi esile tõsta," kommenteeris tulemusi arutelude üks eestvedajaid Praxise analüütik Maiu Uus. "Olulisema tulemusena saime kinnitust, et lõimumine on jagatud vastutus ning uue strateegia edu sõltub erinevate ministeeriumide ja ametiasutuste omavahelise koostöö sujuvusest. Aruandesse koondatud ettepanekud on abiks lähiaastate tegevuste väljatöötamiseks eri valdkondade eestvedajatele," lisas Uus.

Korraldajate sõnul toimus diskussiooniklubides konstruktiivne, elav ja enamasti positiivselt meelestatud arutelu, mille põhifookus oli lahenduste leidmisel. „Ei tasu arvata, et see osa elanikkonnast on äärmuslik või ülikriitiline,“ ütles Uus ning lisas, et selgelt pooldatakse planeeritava arengukava uut suunda pöörata senisest enam tähelepanu erinevaid rahvusgruppe kokku toovatele ühistegevustele.

"Kõigist aruteluteemadest paistis läbi, et informatsiooni kättesaadavus on üks probleemidest nii siin kaua elanud vene emakeelega kodanikele kui ka uusimmigrantidele," selgitab olukorda Kristina Kallas Balti Uuringute Instituudist. "Kui venekeelse elanikkonna puhul on eestlastest erinevas meediaruumis elamisest palju räägitud, siis nüüd selgus, et ka inglisekeelsed uusimmigrandid ei ole eriti Eesti elu-oluga kursis," tõdes Kallas.

Lisaks informeerituse teemale tõstatusid mitmed olulised küsimused. Näiteks tunti jätkuvalt muret keeleõppe kõikuva kvaliteedi, aga ka keelepraktika ning keelekursuste ebapiisava kättesaadavuse osas, eriti just väljaspool Tallinna ja Tartut. Samuti väljendati nii uusimmigrantide kui ka venekeelsest elanikkonnast pärit osalejate hulgas probleemkohana Eesti ühiskonna tõrjutust võõramaalaste vastu, mis sageli on väljendunud otseses ja kaudses diskrimineerimises.

Sarnaselt varasematele uuringutele pidasid nii vene- kui inglisekeelsed aruteludes osalenud välismaalased oluliseks Eesti õigusaktide kättesaadavust neile arusaadavas keeles. „Selle taustal on kahju, et eile Riigikogu täiskogus ei jõudnud õigusaktide vene keelde tõlkimise korraldamise ettepanek peale vaid 40-minutilist arutelu esimesest lugemisest kaugemalegi,“ viitavad analüütikud.

Aruanne toob muuhulgas välja, et antud sihtrühma ootused bürokraatia vähenemiseks on suured ning ettepanekud puudutavad ka kodakondsus- ja migratsioonibüroode teenuse osutamise kvaliteeti.

Kõige rohkem osales Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal toimunud aruteludel Venemaa kodanikke, samas USA kodanike osakaal oli suurem ja määratlemata koda­kondsusega inimeste osakaal väiksem kui kogu elanikkonnas.

Lõimumisarutelusid vedasid eest ja aruande koostasid poliitiliselt sõltumatud organisatsioonid Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Balti Uuringute Instituut. Projekti toetas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Maiu Uus, Praxise valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi analüütik, tel 640 8006, e-post maiu.uus@praxis.ee

Septembris toimus arendusseminar Lõimuv Eesti 2020 juhtrühma liikmetele

Lõimuv Eesti 2020 koostamise juhtrühmaliikmed osalesid 18.-19. septembril Valgamaal ja Tartus arendusseminaril, mille eesmärgiks oli saada sisendit uude koostatavasse lõimumisvaldkonna arengukavasse ning arutleda parimate lahenduste ja meetmete üle.

"Arendusseminari toimumiskohtadeks olid Valga ja Tartu. Valga on integratsiooni seisukohalt kindlasti silmapaistev näide, kus leidub häid kogemusi näiteks piiriülese koostööga. Arendusseminaril kohtuti Valga linnavalitsuses erinevate haridus-, mittetulundus- ja huvitegevuse valdkonna eestvedajatega, Valka linnavalitsuse esindajatega, MTÜga Joy, tutvuti Isamaalise Muuseumi väljapanekuga ja Militaarfestivali kontseptsiooniga," rääkis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Maarja Mänd.

"Tartus toimusid kohtumised Pagulasabi MTÜ ja Johannes Mihkelsoni Keskuse esindajatega. Eesti Rahva Muuseumi näituse kuraatorid tutvustasid peatselt avatava romade näituse korraldamist ning tutvustasid romade kogukonda," lisas Mänd.

Arendusseminari käigus toimus arutelu arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ üle, mida juhtisid integratsioonieksperdid Raivo Vetik Tallinna Ülikoolist ja Kristina Kallas Balti Uuringute Instituudist.

Seminarist võtsid osa ligi 30 osalejat riigiasutustest ja integratsioonialaste projektide elluviimisega seotud organisatsioonidest.

Arendusseminar toimus projekti "Parimad praktikad" raames ning projekti elluviimist rahastab Integratsiooni ja Migaratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist  ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest. Projekti elluviija on BDA Consulting OÜ.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Septembrikuus külastas MISA-t mitu välisdelegatsiooni

Septembris võttis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) vastu mitu välisdelegatsiooni, mille esindajad viibisid sihtasutuses, et õppida Eesti lõimumiskogemusest.

"Gruusia delegatsioon, mida juhtis reintegratsiooni aseminister Ketevan Tsikhelashvili, tundis huvi eeskätt lõimumispoliitika üldise planeerimise ja rakendamise üle. Külalised said põhjaliku ülevaate Eesti lõimumiskavade ja rakendusplaanide koostamisest, tegevuste rahastamise allikatest ning eesmärkide saavutamise monitoorimisest. Andsime ülevaate ka konkreetsetest elluviidavatest tegevustest, keskenduses ühiskonna sidususe tagamise küsimustele," rääkis MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets visiidist, mille korraldas Eesti Idapartnerluse Keskus.

Septembris külastas sihtasutust ka Tšehhi Siseministeeriumi delegatsioon, mis koosnes nii ametnikest kui eri regioonides asuvate välismaalaste integratsiooni toetamise keskuste töötajatest. "Tšehhid tundsid suurt huvi Eesti kogemustele uusmigrantide kohanemise ja lõimumise küsimustes. MISA töötajad said põhjalikult tutvustada sihtasutuse tegevusi selles valdkonnas. Arutlesime pikemalt ühelt Euroopa struktuurifondide rahastusperioodilt järgmisele ülemineku küsimusi ning sellega seonduvaid väljakutseid. Siinkohal on Eestil ja Tšehhil üsna sarnased probleemid. Jutuks tuli loomulikult ka strateegia, kuidas kõige paremini lõimumistegevusi jätkata olukorras, kus Euroopa Liidu rahaline tugi muutub Euroopa Liidu riikidele, mis ei ole enam värsked liikmesriigid," kommenteeris Odinets. Tšehhi Vabariigi delegatsiooni Eesti visiiti korraldas Kultuuriministeerium.

"MISA võõrustas ka Makedoonia haridusametnike ja -spetsialistide delegatsiooni, kelle peamisteks huvideks olid eeskätt mitmekultuurilise hariduse ja mitmekeelse õpikeskkonna loomise küsimused. Siinkohal avanes meil hea võimalus tutvustada sihtasutuse elluviidavaid tegevusi nii üldhariduses kui ka kutse- ja kõrghariduses," selgitas Odinets ja lisas, et suurt huvi pakkusid MISA tellimusel loodud erialakeele õppematerjalid kutseõppeasutustele ning täiendavad õppevahendid üldhariduskoolidele. MISA tutvustas delegatsioonile näiteks mudeldusmängu "Allikad", mis on kasutusel eri kultuuride lõimumise õppimiseks ja harjutamiseks. Samuti tutvustati MISA tegevusi kutsekeskhariduse ülemineku eestikeelsele õppele toetamiseks. Delegatsioon külastas MISA ettepanekul ka Viimsi Keskkooli, mis on sihtasutuse toel aastaid edukalt ellu viinud kodanikukasvatuse programme. Makedoonia delegatsiooni visiiti korraldas OSCE missioon Skopjes.

"MISA-l on alati hea meel võtta vastu väliskülalisi ning tutvustada Eesti edusamme lõimumisprotsessis, aga loomulikult räägime hea meelega ka eesseisvatest väljakutsetest. Teiste riikidega kogemuste vahetamine on väga kasulik, et lahendada  erinevaid probleeme. Meil on asutusena mitmeid positiivseid kogemusi ja edukaid tegevusi, aga meil on kindlasti ka endil palju, mida õppida ja paremaks muuta," lausus Odinets lõpetuseks.

Täiendav info: Eduard Odinets, MISA elukestva õppe üksuse juht, tel 659 9840, eduard.odinets@meis.ee

 

Noortele mõeldud kodanikupäeva e-viktoriin algab 25. novembril
ESF programmi perioodi lõpuga lõppes eesti keele õppe kulude hüvitamine
Kohtla-Järve üliõpilased täiendasid eesti keele oskust Viljandimaal
Sillamäe noortekeskuse töötajad koostasid endale põneva eesti keele kursuse
Ida-Virumaa kutseõppurid täiendavad eesti keele oskust Eesti eri paikades
Avatud on hange rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele koolituste korraldamiseks
Õpetajad said LAK-õppe täienduskoolitustelt juurde enesekindlust
MISA liitus rahvusvahelise integratsiooniprojektiga
Lõppes rändealane pilootprojekt Eestisse elama asunud välismaalastele
Toimus seminar venekeelsete logopeedide hariduse teemal
Novembri lõpus toimub ekspertidele EIF programmi kokkuvõttev seminar

Noortele mõeldud kodanikupäeva e-viktoriin algab 25. novembril

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) annab koolidele teada, et juba 11 aastat toimuv üle-riigiline kodanikuteadmiste teemaline e-viktoriin algab 25. novembril ning see kestab kuni 6. detsembrini.

26. novembril tähistatavat Eesti Vabariigi kodanikupäeva peab MISA  meeles juba 11 korda üleriigilise internetipõhise viktoriiniga. Viktoriin on lahendamiseks avatud kõikidele 7.–12. klasside õpilastele nii üldkeskharidust kui ka kutseharidust andvatest koolidest. Käesoleval aastal saavad viktoriinis esmakordselt kaasa lüüa ka üldhariduskoolide 5. ja 6. klassi õpilased, kelle jaoks on loodud eraldi küsimused, mis on tõlgitud ka vene keelde. Viktoriinist kutsub MISA osa saama ka neid noori, kes õpivad eestikeelsetes klassides välismaal.

Nii nooremale kui ka vanematele klassidele mõeldud viktoriinid algavad 25. novembril ja kestavad kuni 6. detsembrini. E-viktoriin sisaldab traditsiooniliselt tavapärastele küsimustele lisaks ka video- ja heliküsimusi.

„Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. Viktoriini eesmärgiks on motiveerida noori mõtlema selle üle, mida tähendab kodanikuks olemine, kodakondsus ja kuidas olla hea kodanik,“ selgitas MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Toivo Sikk.

Kümne aasta jooksul on viktoriini küsimustele vastanud  enam kui 35 000 koolinoort.

26. novembril 1918 võttis Maanõukogu vastu määruse „Eesti demokraatilise vabariigi kodakondsuse kohta“, millega loodi esmakordselt juriidilises tähenduses mõiste „Eesti kodanik“. Eestis tähistatakse kodanikupäeva alates 1998. aastast.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee

ESF programmi perioodi lõpuga lõppes eesti keele õppe kulude hüvitamine

Seoses Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ programmi lõpuga lõppes ka positiivse tulemusega eesti keele eksami sooritanutele keeleõppe kulude kompenseerimine.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) on tänu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavale programmile „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ hüvitanud viimase kolme aasta jooksul eesti keele õppe kulud kokku 2255 inimesele enam kui 588 tuhande euro väärtuses.

„Tegemist ei ole ainsa võimalusega, mida riik või MISA pakub inimestele selleks, et parandada oma eesti keele oskust. Antud juhul on tegu ühe tegevusega mitmetest ning sarnast võimalust pakkusime ka eelmise ESFi programmi kaudu. Seega loodame, et kui kõik detailid uue riigieelarve osas on kinnitatud, jätkub MISA kaudu ka keeleõppe kulude hüvitamine. Selleks peame aga ära ootama uue aasta alguse,“ kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Jana Tondi. Tondi rõhutas, et keeleõppe võimalused inimeste jaoks ära ei kao.

Tondi tunnistas, et kulude hüvitamine on olnud keeleõppijate seas äärmiselt populaarne ning ka MISA hinnangul on tegu olulise moodusega, kuidas eesti keele õppijaid toetada. „MISA oskused ja teadmised eesti keele õppe kulude hüvitamise korraldamisest tagaksid igal juhul ka tulevikus korrektse hüvitiste väljamaksmise ning inimeste toetamise – oleme tegevusega jätkamisest väga huvitatud,“ lisas Tondi.

„Keeleõppe arendamine 2011–2013“ programmi raames hüvitatud avaldusest moodustasid poole A2-taseme ehk algaja taseme eksami järgsed hüvitised ja 34 protsenti oli B1-taseme eksami järgseid hüvitisi. Ülejäänud hüvitised olid B2- ja C1-taseme eksamite sooritamise järel välja makstud kompensatsioonid.

Ligikaudu 83 protsenti avalduste esitajatest olid naised ning kõige enam said hüvitisi Harjumaa (ca 60 protsenti) ja Ida-Virumaa elanikud (ca 40 protsenti). Enim avaldusi esitati suurlinnadest – Tallinnast, Narvast, Kohtla-Järvelt ning Jõhvist ja Maardust. Nendest linnadest esitatud avalduste arv moodustas kokku rohkem kui 91 protsenti kogu hüvitatud avalduste arvust.

Programmi raames said eesti keele õppe kulude hüvitist taotleda täiskasvanud sõltumata kodakondsusest. Hüvitist said taotleda need inimesed, kes sooritasid positiivselt eesti keele tasemeeksami A2, B1, B2 või C1 tasemel. Hüvitamise tingimuseks oli, et tasemeeksamid pidid olema sooritatud madalamast tasemest kõrgemale ning kompensatsiooni maksti edukalt keeleeksami sooritanutele kuludokumentide alusel kuni 320 euro ulatuses iga tasemeeksami kohta.

Seoses 2014. aastal algava tulude deklareerimise perioodiga tuletab MISA kõigile hüvitisesaajatele meelde, et saadud kompensatsiooni summat ei tohi deklareerida koolituskuluna ning juhul, kui hüvitist on saadud 2013. aastast varasemate aastate eest, tuleb saadud hüvitis deklareerida täiendava tuluna.

Eesti keele õppele tehtud kulutuste hüvitamist rahastati Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi kaudu „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ programmi raames.

Lisainfo: Riina Ring, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, Tel 659 9030, e-post riina.ring@meis.ee

Kohtla-Järve üliõpilased täiendasid eesti keele oskust Viljandimaal

7.–11. oktoobril toimus Viljandimaal Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži tehnikaerialade üliõpilaste eesti keele sügiskool.

Viie päeva jooksul õppisid 25 tudengit tundma Viljandimaa ettevõtteid ja kultuuriobjekte ning lihvisid auditoorsetes tundides oma eesti keele akadeemilist väljendusoskust. Üliõpilased tutvusid Eesti põliste ning nüüdisaegsete ettevõtlusaladega, täiendasid teadmisi materjaliõpetuses, keemias, automaatikas ning ehitusalal külastades Mivar-Vivat, Viljandi Metalli, Viljandimaa Loomeinkubaatorit, Polli sordiaretuskeskust, Sveba-Dahlenit ning Viljandi Akent ja Ust.

„Viljandimaal said vene emakeelega tudengid lisaks erialaste teadmiste täiendamisele ka kinnitust, et nende eesti keele oskus on piisavalt hea ning nad saavad kenasti hakkama. Ettevõtetes suheldes said üliõpilased kinnitust ka selle kohta, et nad on väga oodatud nii praktikale kui tööle Viljandimaale,” ütles sügiskooli läbiviija ning eesti keele õpetaja Kaire Viil.

Igasse õppepäeva mahtus ka Viljandimaa olulisemate kultuuriobjektidega tutvumine. Paljud sügiskoolis osalejatest külastasid esmakordselt Bonifatsiuse Gildi, Ugala teatrit, Heimtali koduloomuuseumi, Õisu mõisa ning Mulgi Kultuuri Instituuti Abja-Paluojal. “Üliõpilaste lemmikuks osutus Viljandi Pärimusmuusika Ait kui vanade varemete ja moodsa arhitektuuri maitsekas ühendusvõimalus,” tõdes Viil.

Sügiskooli kavasse mahtus muuhulgas Ugala teatrimaja kulissidetaguse maailma ning tehniliste võimaluste uurimine. Eesti keele sügiskooli viimasel õppepäeval said tudengid osaleda meeldejäävates füüsikakatsetes Tähetornis Orion. “Tudengitele jätsid sügava mulje puuetega inimestele mõeldud moodsad õppimisvõimalused Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis. Üliõpilaste sõnul oli see nende esimene tõsisem kokkupuude sotsiaalvaldkonna teemadega,” rääkis Viil sügiskoolis saadud mitmekülgsetest kogemustest.

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži tudengite sügiskooli läbiviimist rahastati Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ vahenditest.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee

Sillamäe noortekeskuse töötajad koostasid endale põneva eesti keele kursuse

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ raames võimaldatakse eesti keele kursuseid ametialase eesti keele ja tööalase toimetuleku parandamiseks ligi 1000 avaliku sektori töötajale. Oktoobrikuus said uute teadmiste osaliseks Sillamäe Huvi- ja Noortekeskuse Ulei töötajad.

Programmi toel võimaldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) avaliku sektori töötajatel endil välja mõelda eesti keele kursuse programmi, mis vastaks nende erialastele vajadustele ning mõjuks motiveerivalt. „MISA toel toimuvate kursuste fookuses on eelkõige aktiivne mitmekülgseid metoodikaid kasutav keeleõpe. Toetust keelekursuse elluviimiseks said just need organisatsioonid, kes ei jäänud kinni vaid auditoorsesse õppesse ning planeerisid oma täiendava õppe võimalikult mitmekülgselt, et sellest oleks tõesti kasu ka igapäevatöös,“ selgitas MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Tea Kotkas.

Eelmisel kuul jagaski õpetaja Merike Reiljan tunnistused Sillamäe Huvi- ja Noortekeskuse Ulei kümnele töötajale, eesti keele kursuse edukale lõpetajale. Keeleõppe eesmärgiks oli erinevaid aktiiv- ja kommunikatiivseid õppemeetodeid kasutades arendada Sillamäe kultuuritöötajate ametialast sõnavara ja harjutada tööalaseid suhtlussituatsioone eesti keeles.

Õppurite tagasiside põhjal jäid sillamäelased keeleõppega väga rahule ja rõõmustasid eriti võimaluse eest käia kolleegide juures eestikeelses keskkonnas eesti keelt praktiseerimas.

Kolmepäevane lähetus sisaldas lisaks tööalastele suhtlussituatsioonidele rikkalikku arendavat kultuuriprogrammi. Keelepraktikante võõrustasid Tallinna Huvikeskus Kullo, Kanutiaia Noortemaja, erahuvikool HuviTERA, MTÜ Võru Noortekeskus ja Võimlemisklubi Janika.

Õpetaja Merike Reiljan kiitis Sillamäe Huvi- ja Noortekeskuse Ulei  õppureid ja asutuse poolt huvitavalt kavandatud keeleõppetegevusi: „Oli imeline teha õppuritega niivõrd aktiivset ja loomingulist koostööd! Kursuste raamidesse mahtus ka asutust tutvustava suurepärase lühifilmi „Putukate elu I„  ja „Putukate elu II“ väljamõtlemine ning filmimine, samuti ka ülihuvitava eesti keele päeva läbiviimine. Kui algul olid õppurid kursuste loomingulise osa ja keelepraktika pärast hirmul, siis praeguseks on kõik kardinaalselt muutunud,“ kinnitas Reiljan ja jätkas „Nüüd on vaid puhas rõõm äärmiselt toreda ja hariva keelepraktika, paljude uute kontaktide-sõprade, rikastava ja tiheda kultuuriprogrammi ning suurepärase vastuvõtu ja väga lahkete inimeste üle. Ideed, muljed, positiivsus, rõõm, igatsus, ootus, aktiivsus ja julgus – kõik see iseloomustab õppureid pärast läbitud kursusi.“

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ tegevuse „Avaliku sektori töötajate keeleõpe“ raames on eesti keele täiendõppe edukalt lõpetanud juba 785 inimest. Õpinguid jätkab praegu veel 181 avaliku sektori töötajat, kes saavad koolituse tunnistused veel enne 2013. aasta lõppu.

2011.–2013. aastal toimunud ja toimuvate avaliku sektori asutuste töötajate eesti keele õppesse on Euroopa Sotsiaalfondi toel investeeritud üle 300 000 euro.

Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee

Ida-Virumaa kutseõppurid täiendavad eesti keele oskust Eesti eri paikades

Kolme Ida-Virumaa kutsekooli eesti keelest erineva emakeelega õpilased parandavad käesoleval sügisel Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ toel oma eesti keele oskust õppereisidel ja keelepraktikal nii Peipsi ääres kui ka Saaremaal.

Narva Kutseõppekeskuse turismikorralduse ja multimeedia erialade õpilased käisid septembris Setomaal ja Valgamaal, oktoobris Pärnumaal ja Kihnu saarel ning Peipsi kandis.

Novembris külastatakse kahe päeva vältel Saaremaad. Õppereiside eesmärk on anda noortele võimalus saada juurde erialaseid teadmisi ning avardada silmaringi Eesti kultuuriruumist.

Õppereisist Pärnumaale ja Kihnu saarele tegid õpilased ühe osana õppetööst valmis ka video, mida saab vaadata Youtube’is.

Oktoobris täiendasid Sillamäe Kutsekooli tarkvara ja andmebaaside halduse ning arvutiteeninduse erialade õpilased oma eesti keele oskust kolmenädalasel keelepraktikal Kuressaare Ametikoolis. Kümme noort arvutispetsialisti õppisid eesti keelt auditoorselt ning ühistes erialatundides Kuressaare Ametikooli erialakaaslastega.

Vabal ajal külastasid sillamäelased Kuressaare Animapäevi, linna olulisemaid kultuuriobjekte, kunstinäitusi ning võtsid osa ametikooli huviringidest. “Kuressaare Ametikoolis on väga hea eesti keelt õppida, tulevad meelde juba ununenud sõnad ja meil on võimalik õppida eesti keelt kõrgemal tasemel tavatundides kui ka erialaõppes. Siin on väga head õpetajad ja saab juurde palju uusi väljendeid,”  arvas keelepraktikal osalenud Aleksei Korovitšev.

Sillamäe Kutsekooli koka eriala esimese ja teise kursuse õpilased tutvusid ühepäevasel reisil Tartumaale Eesti Põllumajandusmuuseumi näituste ning õppeprogrammiga „Rukkileib meie laual“. Novembris toimub Sillamäe Kutsekooli koka eriala teise ja kolmanda kursuse õpilaste kolmenädalane erialane õppepraktika ning auditoorne eesti keele õpe Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse laohoidja eriala teise kursuse õpilased läbivad novembris kahenädalase eesti keele kursuse ja erialase keelepraktika Järvamaa Kutsehariduskeskuses ning tutvuvad Paide vaatamisväärsustega.

Kutseõppurite keelepraktika ja õppereisid toimuvad Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ tegevuse „Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendav keeleõpe“ raames.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9030, e-post liilika.raudhein@meis.ee

Avatud on hange rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele koolituste korraldamiseks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) otsib hanke kaudu rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele täienduskoolituse korraldajat.

Täienduskoolituse eesmärgiks on pakkuda rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele uusi pedagoogika- ja metoodikaalaseid teadmisi ning pädevusi.

„Praegu tegutseb meil üle 30 Eesti hariduse infosüsteemis huvikoolina registreeritud rahvusvähemuste pühapäevakooli, mis pakuvad lastele nende etnilise emakeele- ja kultuuri õpet. Kuigi pühapäevakoolides töötab nii pedagoogilise kui filoloogia ettevalmistusega õpetajaid,  on mitmed õpetajad ka lihtsalt aktiivsed keele oskajad. Tegu on aktiivsete inimestega, kellel on tahe panustada oma kultuuri säilitamisse, kuid kuna neil puudub õpetaja ettevalmistus, siis vajavad nad oma töös juurde metoodilisi oskuseid,“ selgitas MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juhi kohusetäitja Kristina Pirgop. 

Tegevusi rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest ning „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juhi ülesannetes, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Õpetajad said LAK-õppe täienduskoolitustelt juurde enesekindlust

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel korraldati vene ning eesti-vene õppekeelega koolide gümnaasiumide õpetajatele lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õpe) koolitused.

Koolituste elluviijaks oli SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus ning kahel koolitusel „LAK-õpe. Teooriast praktikasse“  ning „LAK-õpe. Teooriast praktikasse. Keeletugi“ oli võimalus osaleda kokku 120 õpetajal.

Tallinna koolitusrühma koolitaja Tatjana Kodase sõnul tõid kursusel osalenud õpetajad oma tagasisides välja, et tänu antud koolitusele, tunnivaatlustele ja vaatlustele järgnenud aruteludele, said õpetajad juurde enesekindlust ja palju uusi ideid tundide läbiviimiseks.

„Koolituse käigus kadus õpetajate skeptilisus eestikeelse aineõppe võimaluste ja edu suhtes. Kursuslased tunnistasid, et usuvad nüüd sellesse, et ka vene õppekeelega koolis on ainet võimalik tõhusalt õpetada eesti keeles ja teha seda nii, et õpetaja suhtleb ainult eesti keeles,“ rääkis Kodas osalenud pedagoogide muljetest.

„Koolitusel osalejad tõstsid esile, et eestikeelne tõhus aineõpe on võimalik, kui õpetaja valdab ja kasutab oma tundides lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikat ning järgib LAK-õppe põhimõtteid. Kursuse jooksul said õpetajad aktiivselt kasutada eesti keelt ja arendada oma keeleoskuse kõiki aspekte turvalises ja toetavas keskkonnas. Eesti emakeelega õpetajad tajusid vajadust toetada vene emakeelega õpetajaid nende eesti keele arengus ning püüdsid igati rühmade jagamisel arvestada põhimõtet, et rühmas oleks vähemalt üks eestlane, kes saaks vajadusel pakkuda keeletuge,“ selgitas Kodas.

Kodas lisas, et kursusel osalenud õpetajad pidasid koolitust väga väärtuslikuks, ainulaadseks ning õpetajat igati toetavaks ja arendavaks. Ka kursuse lõpus toimunud õpimapi kaitsmist pidasid täienduskoolitusel osalenud oluliseks edasist arengut toetavaks sündmuseks. Õpimapp on vahend, mis aitab õpilastel jälgida ja toetada iseenda arengut, süstematiseerida omandatud teadmisi, annab võimaluse korrata või vajadusel kiiresti leida vajaliku materjali. Õpimapp on mõeldud ka õpilaste motiveerimiseks.

LAK-õppe koolitused toimusid Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

MISA liitus rahvusvahelise integratsiooniprojektiga

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) osaleb Põhjamaade Ministrite Nõukogu fondi Nordplus Adult ja Kultuuriministeeriumi poolt rahastatavas kaheaastases rahvusvahelises projektis „Vabatahtlik töö kui võti integratsioonini“.

Projekti koordineeriv partner on Helsingi Ülikooli Palmenia elukestva õppe keskuse Kouvola osakond, MISA kõrval on partneriks ka Taani Aalborgi piirkonna vabatahtlike keskus. Projekt kestab kuni 2015. aasta juulini ning projekti käigus antakse ülevaade partnerriikide vabatahtlikust tööst ja sisserännanute osalusest selles. Ühtlasi koostatakse abimaterjal, mida kasutades saab sisserändaja hinnata oma tööalaste oskuste arengut, et valmistuda paremini tööotsinguteks ja/või õpinguteks. Oluline osa tegevustest on ka kontaktide loomine ja koostöö arendamine riikide MTÜde, tööandjate ja sisserännanutest vabatahtlike vahel. 

„Uuringud näitavad, et osalemine vabaühendustes ja vabatahtlikus töös on sisserändajate hulgas madalam kui põliselanikkonnal. Samas on vabatahtlik töö hea võimalus saada ülevaade ühiskonnast, kus elatakse. Vabatahtlik töö on hea moodus ühiskonna tegemistest aktiivselt osa võtta ja seeläbi suurendada nii enda tulevasi töövõimalusi kui ka sotsiaalset võrgustikku,“ kommenteeris MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Martin Eber.

Eber lisas, et projekti oluline eesmärk on suurendada ka vabatahtliku töö kui mitteformaalse õpikeskkonna läbipaistvust ning tegevuste lõpptulemusena valmivad erinevad abimaterjalid ja juhend, mis tehakse kättesaadavaks kõigile huvilistele ka MISA kodulehel.

Lisainfo: Martin Eber, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9067, e-post martin.eber@meis.ee

Lõppes rändealane pilootprojekt Eestisse elama asunud välismaalastele

Oktoobris lõppes kolm aastat kestnud Euroopa Liidu rändealane pilootprojekt ImmigrationPolicy2.0 (Immigratsioonipoliitika 2.0), milles Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) osales Eesti esindajana, aidates välja töötada veebipõhiseid teenuseid Eestisse elama asunud välismaalastele, et lihtsustada vajaliku info leidmist ning ühiskonnas osalemist.

„Projekti pikk nimetus on „Kaasava immigratsioonipoliitika kujundamine ja ühtlustamine Web2.0 koostöötehnoloogiate abil“ ja see pikk nimigi annab mõista, et veebiplatvorm on mõeldud just sisserännanud inimeste kaasamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks. Projekti raames valminud infoportaali testisime kasutajate peal kokku viies riigis: Eestis, Saksamaal, Itaalias, Kreekas ning Hispaanias, mis tegid portaali väljatöötamisel koostööd,“ rääkis MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Tea Tammistu.

„Infoportaalist leiab mitmekülgset infot erinevale EL-i riikide rändealase seadusandluse, tööturu, tugiteenuste ja muu taolise kohta. Veebiplatvorm aitab sisserändajatel leida hõlpsamini olulist teavet nii elamislubade, kodakondsuse, töö- ja hariduselu kui ka mitmete teiste oluliste valdkondade kohta. Lisaks võimaldab portaal ka arvamust avaldada, teenuste ning poliitikate parandamises osaleda ning riikide praktikaid omavahel võrrelda,“ selgitas Tammistu. Tammistu lisas, et projekti laiemaks eesmärgiks oli lisaks sisserännanute otsesele aitamisele ka Euroopa Liidu tasandil rändepoliitika kujundamise ja rakendamise ühtlustamisele kaasaaitamine.

Kokku panustas portaali täiendamisse 863 kasutajat, nende hulgas 697 alalist elanikku ning 166 migratsioonivaldkonna eksperti ning ametnikku. Eestis andis portaalile oma tagasiside 124 alalist elanikku ning 19 rändevaldkonnaga seotud spetsialisti.

Projekti rahastati Euroopa Komisjoni konkurentivõime ja innovatsiooni raamprogrammist ning Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Rändeportaal asub aadressil: http://www.immigrationpolicy2.eu/portal. Infoportaal on eesti, inglise, vene, hispaania, itaalia, saksa, türgi, kreeka ja serbia keeles.

Lisainfo: Tea Tammistu, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, e-post tea.tammistu@meis.ee

Toimus seminar venekeelsete logopeedide hariduse teemal

Oktoobris toimus Eesti venekeelsete logopeedide täienduskoolitusprojekti raames seminar, kus arutati erivajadustega inimeste hariduse, nendega töötavate spetsialistide arenguvajaduste ning moodsate metoodikate üle.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA), Tartu Ülikooli Narva Kolledži ja Venemaa Riikliku Herzeni nimelise Pedagoogilise Ülikooli koostööprojekti raames toimus Tallinnas 24. oktoobril seminar „Venekeelsete logopeedide haridus Eestis ja Venemaal“, kus astusid üles nii Eesti kui ka Venemaa logopeedia eriala eksperdid.

Seminar on osa projektist, millega pakutakse logopeedilist täiendõpet 55 inimesele, kes osalevad nii koolitustel kui ka praktikaprogrammis Eestis ning Venemaal. Seminari kõikidest esitlustest valmib kokkuvõttev kogumik, mis tehakse kättesaadavaks ka MISA kodulehel.

Hinnanguliselt vajavad 15 protsenti Eesti lasteaialastest ja põhikooliõpilastest venekeelset logopeedi teenust.

„Eestis ei ole kahjuks venekeelsetel logopeedidel võimalusi õppida vene keele baasil logopeediat, kuid selle järele on väga tungiv vajadus, sest keelte erinevused mõjutavad ka õpetamise metoodikaid. Tegemist ei ole tavapärase olukorraga, sest on vähetõenäoline, et inimene, kellel on probleeme oma emakeelega, suudab õppida hästi mõnda teist keelt,“ kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Sandra Nuudi.

Projektil on kolm sihtrühma. Esimeseks sihtrühmaks on vene emakeelega lastega töötavad kõrgharidusega logopeedid, logopeedia magistrit omandavad üliõpilased ja eestikeelsed logopeedid. Teine sihtrühm on eripedagoogika haridusega õpetajad. Kolmandaks õpetajad, kellel ei ole kõrgharidust eripedagoogika erialal, aga kes soovivad vene emakeelega lastega töötada.

„Projekti raames toimus vahetult enne seminari ka kolm päeva kestnud õppevisiit Tartusse,  et anda ülevaade logopeedide tööst ja eriharidusest Eestis Venemaalt tulnud Herzeni nimelise Pedagoogilise Ülikooli töötajatele ja üliõpilastele. Esimesel päeval külastati Tartu Ülikooli Narva Kolledžit, kus toimusid ka projekti koolitused 55 logopeedile. Tartus külastati programmi raames ka erinevaid eriharidusega seotud koole, lasteaedu ja teisi asutusi,“ kirjeldas Nuudi programmi.

„Samuti arutasid ülikoolide eksperdid tulevasi tegevusi koostöö vallas, et parandada erihariduse ja eriti logopeedide hariduse kvaliteeti mõlemas riigis. Projekti üks eesmärkidest on projekti lõppedes tulla välja koos valminud uue ainekava põhjaga logopeedidele,“ täiendas Nuudi.

Projekti finantseeritakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007–2013 raames (90 %) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest (10%).

Lisainfo: Sandra Nuudi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9855, e-post sandra.nuudi@meis.ee

Novembri lõpus toimub ekspertidele EIF programmi kokkuvõttev seminar

29. novembril toimub Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi (EIF) rakendamise kokkuvõttev seminar, mille eesmärgiks on analüüsida lõppevat EIF programmi, selle toel ellu viidud projekte ning nende mõju.

Seminari korraldab BDA Consulting OÜ ning seminari jaoks valmib ka EIF raames ellu viidud parimate projektide kogumik koos analüüsiga. Seminaril osalevad erinevad integratsioonivaldkonnaga seotud eksperdid nii avalikust sektorist kui ka teistest asutustest.

„Projekti, mille raames toimub ka õppereis, üldeesmärk on analüüsida fondi tulemusi aastatel 2007–2013 ning võimaldada õppereisi kaudu teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega heade kogemuste vahetamist, linnade vahelise koostöö arendamist ja ühisprojektidega tutvumist. Ilma tehtu analüüsimiseta ei ole mõeldav edasi liikuda, sest uus programm peab olema parem ning arvestama eelmise programmi praktilisi kogemusi,“ lausus MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Sandra Nuudi.

EIF programmi üldeesmärk on toetada liikmesriikide jõupingutusi, et erineva majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise, usulise, keelelise ning etnilise taustaga Euroopa kolmandate riikide kodanikud suudaksid täita elamisloa saamise tingimusi ja neil oleks lihtsam integreeruda Euroopa ning elukohariigi ühiskonda. Fondi puhul suhtutakse integratsiooni kui kahesuunalisse protsessi, millega püütakse soodustada nii Euroopa kolmandate riikide kodanike kui ka liikmesriikide kodanike omavahelist suhtlemist, kohanemist ja teineteisemõistmist.

Lisainfo: Sandra Nuudi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9855, e-post sandra.nuudi@meis.ee

Lugupeetud ajakirjanikud,

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) ning Kultuuriministeerium ootavad teid 29. novembril kell 15:45 Estonia teatri Valgesse saali lõimumisvaldkonna arendus- ja meediastipendiumide pidulikule üleandmisele.

Stipendiumide eesmärk on väärtustada lõimumisvaldkonna arendamist ning tunnustada neid organisatsioone ja inimesi, kes on erinevatest rahvustest inimeste elu ja olukorda parandanud ning kajastanud, tehes seda uuenduslikult ja mitmekülgset. Arendusstipendiumide puhul on rõhk Eestis elavate erinevate rahvuste kultuuride tutvustamisel ja kultuuritraditsioonide säilitamisel ning lõimumist toetavatel ühistegevustel.

Lisaks antakse Estonia teatris üle ka meediastipendium ajakirjanikule või meediakanalile, mis on panustanud kultuuridevahelise mõistmise ning sallivuse väärtustamisesse ning kajastanud mitmekülgselt lõimumistemaatikat meedias.

Stipendiumid annavad üle MISA juhataja Tatjana Muravjova ning Kultuuriministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa.

Arendus- ja meediastipendiume antakse Kultuuriministeeriumi toel välja alates 1999. aastast.

Lisainfo:
Kristi Anniste
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator
Tel 659 9062
E-post kristi.anniste@meis.ee
www.meis.ee

Esitletakse uuringut eesti keele kasutamisest venekeelses kutsekeskhariduses
Üle tuhande avaliku sektori töötaja lihvis programmi toel eesti keele oskust
Algas noorte lõimumisprojekt „Eesti algab sinust“
Kutseõppurid õpivad eesti keelt põnevate tegevuste kaudu
Lõppes lõimitud aine- ja keeleõppe alane koolitus koolitajatele
Toetust said eesti keele projektilaagrid ja pereõppe tegevused
Projektitoetust jagati 25 rahvuskultuuriseltsi pühapäevakoolile

Esitletakse uuringut eesti keele kasutamisest venekeelses kutsekeskhariduses

10. detsembril kell 10.30–13.30 toimub Tallinnas Rahvusraamatukogu kuppelsaalis uuringu „Eestikeelse õppe rakendamine kutsekeskhariduse vene õppekeelega rühmades“ avalik esitlus.

„Uuring annab ülevaate praegusest eesti keele õppest ja võimalustest seda tõhusamaks muuta. Uuringu vaatluse all on eesti keele praegune staatus vene õppekeelega rühmade kutsekeskharidusõppes – näiteks uuriti, kui palju kasutatakse eesti keelt üldharidusainete ja erialamoodulite õpetamisel, kui head on võimalused teha praktikat eestikeelses keskkonnas ning kuivõrd õpilased sooritavad kutseeksameid eesti keeles,“ selgitas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed elukestva õppe üksuse koordinaator Liilika Raudhein.

Ühtlasi esitletakse Raudheina sõnul hinnanguid selle kohta, kuivõrd vajalikuks peavad erinevad osapooled üldharidusainete ja erialamoodulite õpetamist eesti keeles ning missugusel määral ollakse valmis eesti keeles õppima ja õpetama. „Uuring käsitleb ka takistusi, mida eestikeelsele õppele üleminekul nähakse ja annab soovitusi abinõude osas, et takistused ületada. Samuti oli uuringu ülesandeks analüüsida, milline on kutseõppeasutuste juhtide, õpetajate ja õpilaste praegune eesti keele oskuse tase ning kuivõrd tunnetatakse vajadust täiendava eesti keele õppe järele,“ lisas Raudhein.

Septembris ja oktoobris küsitleti kutsekoolide õpilasi, õpetajaid ja koolijuhte kokku üheteistkümnes kutseõppeasutuses Tallinnas ja Ida-Virumaal. Uuringus osales 437 kutsekeskharidust omandavat vene õppekeelega rühmade õppurit, 215 õpetajat ning 34 koolijuhti.

Uuringu ettevalmistamisel osales Haridus- ja Teadusministeerium. Uuringu tellis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) Euroopa Sotsiaalfondist rahastava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ raames. Uuringu viis läbi OÜ Saar Poll.

Uuringu esitlusele registreerumise tähtaeg on 7. detsembril.

Lisainfot ja esitlusele registreerumine: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 6599 841, e-post liilika.raudhein@meis.ee

Üle tuhande avaliku sektori töötaja lihvis programmi toel eesti keele oskust

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel täiendas kolme aasta jooksul oma eesti keele oskust üle tuhande ametniku, pedagoogi, meditsiinitöötaja, raamatukogu- ja kultuuritöötaja.
Keeleõppe korraldamiseks kogus MISA asutuste ettepanekuid, mis kirjeldasid enda individuaalsetest vajadustest lähtuvalt, missugust eesti keele õpet nende asutuse töötajad vajaksid.

Programmi eesmärgiks oli pakkuda eesti keelest erineva emakeele ja ebapiisava eesti keele oskusega täiskasvanutele võimalust omandada igapäevaseks ja ametialaseks toimetulekuks vajalikul tasemel riigikeele oskus. Sihtrühmaks olid näiteks õpetajad, politseiametnikud, meditsiinitöötajad, vanglaametnikud, raamatukogutöötajad, päästjad ning muud avaliku sektori töötajad.

„Selleks, et nende elukutsete esindajatele just neile kõige sobivamal moel eesti keele õpet pakkuda, kogus MISA aastate jooksul asutuste ettepanekuid, kuidas oleks nende töötajatele kõige efektiivsem keelt õpetada. See tähendab, et keeleõpe on asutusekeskne, arvestab paremini asutuse valdkonna spetsiifikat ja on seega ka tulemuslikum,“ selgitas MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Tea Kotkas.

„Asutuste initsiatiivil toimunud keeleõppe tõhusust ja õppijate motiveeritust näitas väga hea osavõtt õppetööst, kõrge kursuse edukalt lõpetanute arv ning kursuslaste soov õpinguid jätkata,“ lisas Kotkas.
Keeleõppe tegevustena eelistati kombineeritud keeleõpet, kus auditoorsele tööle lisandusid ka erinevad aktiivõppe meetodid ning väljaspool klassiruumi toimuv keelepraktika. Keeleõppe tegevuste raames korraldati näiteks ka õppekäike ja lähetusi, koostöökohtumisi ja palju muud.

Avaliku sektori töötajate keeleõpet toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Keeleõppe arendamine” programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013” raames.

Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee

Algas noorte lõimumisprojekt „Eesti algab sinust“

MTÜ Avatud Vabariik alustas septembris noortele suunatud projektiga, milles osalevad erineva kultuuri- ja keeletaustaga noored üle kogu Eesti ning mille eesmärk on toetada vene emakeelega noorte suuremat lõimumist Eesti ühiskonnas.

Projekti „Eesti algab sinust“ fookuses on Euroopa kolmandate riikide kodanikud ja määratlemata kodakondsusega noored ning projektiga püütakse luua pinnas paremaks lõimumiseks ning toetavama suhtumise kujundamiseks. Projekti raames toimuvad regulaarsed klubiüritused, karjäärialased kohtumised asutustes, firmades ja motivatsioonikonverentsid ning lõimumispoliitika arengute arutelud.

„Regulaarsetel klubiüritustel Tallinnas, Tartus ja Narvas võetakse vaatluse alla noorte, hariduse ning integratsiooniga seonduvad teemad. Klubiüritustel saavad noored tõsta oma kodanikukompetentsi ja suhelda teise kultuuritaustaga noortega. Noored saavad arutelukogemust erinevate organisatsioonide ja asutuste asjatundjatega. Samuti on toimumas karjäärialased kohtumised asutustes, firmades ja motivatsioonikonverentsid,“ selgitas MTÜ Avatud Vabariigi projektijuht Sergei Metlev.

„Noored saavad aimu, kuidas võib Eestis edu saavutada, millised on muukeelsete kodanike edulood. Eriti oluline see on venekeelsetele noortele ning Euroopa kolmandate riikide kodanikele, kes ei ole Eesti tööturul väga motiveeritud. Isiklik professionaalne hakkamasaamine ja usk edu võimalikusse Eestis on oluline lõimumise motivatsioonitegur,“ rääkis Metlev.

Metlev tõi näiteks oktoobris toimunud Tallinki laeva Victoria külastuse, kus kohtuti laeva hotellinduse sektori juhiga, mis oli noorte karjäärialase arengu mõistes praktilise kasuga ning suurendas noorte enesekindlust. Oktoobris toimusid ka klubiüritused Tallinnas ja Tartus, mis keskendusid valijate aktiivsusele. Narvas räägiti Ida-Virumaa negatiivsetest stereotüüpidest ja sellest, kuidas näeb seda regiooni ülejäänud Eesti.

Novembrikuusse on planeeritud klubiüritused, mis käsitlevad meedia rolli lõimumises. Metlev tõdeb, et meedia on üks suurimatest lõimumise mõjutajatest ning noorte ja asjatundjate osalusel on plaanis lahata kahe erineva infovälja problemaatikat.

„Projekti lõpus on kavandatud korraldada ka lõimumislaager, mille tulemusel valmib noorte enda visioon Eesti ühiskonna integratsioonist aastani 2020. Kuna projekt on üldist lõimumisprotsessi toetav, on oluline võimaldada sihtrühmal rääkida lõimumisest ka riiklikul tasemel. Projekti võtab kogu aeg hoogu juurde. Ees on palju põnevaid üritusi, kuhu ootame noori osa võtma. Kutsume õppeasutusi ja teisi organisatsioone koostööd tegema ning usume, et 2014. aasta septembriks, kui projekti lõppeb, on Eesti lõimumine saanud veel ühe olulise ja positiivse impulsi,“ kutsus Metlev koostööle.

Projekti korraldab MTÜ Avatud Vabariik ning selle elluviimist rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist  ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Kutseõppurid õpivad eesti keelt põnevate tegevuste kaudu

Tartu Kutsehariduskeskuse eestvedamisel parandavad kolme kutseõppeasutuse eesti keelest erineva emakeelega õpilased käesoleval sügisel oma eesti keele oskust näiteks ühistel õppereisidel, aga ka kaasahaarava psühhodraama meetodi abil.

Novembris toimus Tartu Kutsehariduskeskuse, Valgamaa Kutseõppekeskuse ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste ühine keeleõppepäev Tartus. Kolme kooli õpilastest moodustati segagrupid, kes vaatasid koos näitusi ning täitsid töölehti Eesti Rahva Muuseumis ja teaduskeskuses AHHAA. Lisaks osaleti Tartu Kutsehariduskeskuses ühises eesti keele tunnis, mis oli üles ehitatud probleemõppele. Õpilastel tuli korraldada rahvusvaheline konverents ning teha ise konverentsieelsed ettevalmistused – näiteks korraldada külaliste registreerimine, valmistada ettekanded ja need esitleda, koostada ja läbi viia oma kooli ja Tartu linna tutvustav viktoriin. Projekti raames toimuvad detsembris kolme kutsekooli õpilaste ühised keeleõppereisid ka Valgamaal ja Ida-Virumaal.

Keeleõppereiside korraldaja on Tartu Kutsehariduskeskus, mis on erinevate erialade õppurid eesti keelt õppima pannud ka näiteks psühhodraama elemente kasutades. „Psühhodraama elementide kasutamine keeleõppes on väljakutset pakkuv kogemus, kus osalejad saavad võtta erinevaid rolle ning keelt õppida koos tegutsedes. Keele õppimine läbi improvisatsiooni on huvitav ja kaasahaarav tegevus, mis sobib antud vanuses õpilastele väga hästi. Improviseerimine innustab õpilasi ennast paremini väljendama ning väga oluliseks õppe osaks on siin ka tagaside saamine ja vastuvõtmine,“ rääkis Tartu Kutsehariduskeskuse eesti keele õpetaja Ellen Aunin.

Tartu Kutsehariduskeskus kaasas teised koolid varasemast heast kogemusest julgust saanuna, sest esimesed õppereisid ning psühhodraama elemente sisaldanud eesti keele kursus toimus Tartus Kutsehariduskeskuses juba 2012. aasta sügisest 2013. aasta kevadeni. Kuna õpilaste tagasiside oli positiivne, otsustati projektiga jätkata ning kaasata tegevustesse ka teiste koolide õpilasi.

Õppereisid ja auditoorne õpe toimuvad Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ tegevuse „Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendav keeleõpe“ raames.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee

Lõppes lõimitud aine- ja keeleõppe alane koolitus koolitajatele

2012. aasta märtsist kuni 2013. aasta novembrini toimus Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel ellu kutsutud lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) koolitajate väljaõppekoolitus.

„Koolituse põhiteemad olid seotud LAK-õppega, täiskasvanutele motiveeriva õppekeskkonna loomise ja grupijuhtimise oskustega. Kuna LAK-õppe meetodid ja põhimõtted on heas kooskõlas uue põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatuga, siis aitas kursusel osalemine süveneda ka uue õppekava võimalustesse ja väljakutsetesse,“ kommenteeris koolituse projektijuht Koidu Tani-Jürisoo SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse Avatud Meele Instituut koolituskeskusest. Väljaõpe  sisaldas 120-tunnist täienduskoolitust ja 16-tunnist õppeseminari. Väljaõppe eesmärk oli laiendada LAK-õppe koolitajate ringi ja pakkuda paremat tuge üldhariduskoolide erinevate ainete õpetajatele.

2013. aasta aprillis toimunud õppeseminarile oli kutsutud Mare Orman Soomest (HAMK - Hämeen Ammatikorkeakolulu), kes käsitles Koidu Tani-Jürisoo sõnul köitvalt multikultuurilisuse teema arengut Soome näidete varal.
„Osalejad tõid oma tagasisides välja, et nad tunnetasid olulist mõju enda koolitajaoskuste kasvus, aga ka isiklikus arengus. Lisaks öeldi, et koolitus aitas paremini mõtestada LAK-õppe metoodika sisu ning näha haridust kui tervikut. Väga väärtustati õppe praktilisust ja kogetud koostöist õpiprotsessi, kus kasvas nii isiklik motivatsioon kui ka julgus vastu võtta uusi väljakutseid. Seda kõike loodame uute koolitajate kaudu ka LAK-õppe õpetajateni, kuid eelkõige õpilasteni viia,“ sõnas Tani-Jürisoo.

Väljaõppekoolituse korraldas ja viis läbi SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse koolituskeskus Avatud Meele Instituut (AMI) ning selle lõpetas edukalt 35 koolitajat. LAK-õppe koolitajate koolitus viidi ellu Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Toetust said eesti keele projektilaagrid ja pereõppe tegevused

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetas projektikonkursi  „Noorte eesti keele õpe peredes ja projektlaagrites“ raames nelja organisatsiooni, mille eestvedamisel korraldatakse tuleval aastal eesti keele ja kultuuri õpet eesti peredes ning noortelaagrites.

Konkursi eelarve oli 140 000 eurot ning kokku toetati tegevusi 135 294 euroga. Toetust sai pereõppe korraldamiseks MTÜ Veeda Vaheaeg Võrumaal ning eesti keele õppe korraldamiseks noortelaagrites MTÜ Lastekaitse Liit, Sillamäe Gümnaasium, Narva 6. Kool ja Keila Vallavalitsus.

Pereõppe ja laagrikorraldajatega kontaktid leiab MISA veebilehelt.

Lisainfo: Sandra Nuudi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9855, e-post sandra.nuudi@meis.ee

Projektitoetust jagati 25 rahvuskultuuriseltsi pühapäevakoolile

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetas 25 rahvuskultuuriseltsi pühapäevakooli kokku 99 035,20 euroga.

Toetus on mõeldud pühapäevakoolide õppetegevuse toetamiseks, töötasude maksmiseks, emakeelse õppevara ja kirjanduse soetamiseks, õppetööks vajalike kantseleitarvete soetamiseks, õpperuumi rendi ning ürituste korraldamise kulude tasumiseks ja muudeks õppetööga otseselt seotud ja põhjendatud tegevusteks.

Rahvusvähemuste kultuuriseltside pühapäevakoolide igapäevatööks vajalikke tegevusi rahastati Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee
 

Valmis juhend iseseisvalt eesti keelt õppijatele
Valmisid eesti keele õpet toetavad kogumikud kõrgtasemel eesti keelt õppijatele
Veebilehte kutsekeel.ee teab hästi 63 protsenti õpetajatest
Algab rahvusvähemuste pühapäevakoolide täienduskoolitus
Noorte esseekonkurss käsitles ühiskondliku aktiivsuse teemat
Kodanikupäeva e-viktoriinist võttis osa 7900 õpilast

Valmis juhend iseseisvalt eesti keelt õppijatele

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel valmis juhend iseseisvaks keeleõppeks ja oma keeleoskuse hoidmiseks, mis toetab täiskasvanuid pärast keelekursuste läbimist omandatud keeleoskuse säilitamisel.

„Juhend on koostatud Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi poolt, mis on toeks täiskasvanud keeleõppijatele pärast keelekursuse lõpetamist omandatud eesti keele oskuse säilitamiseks ja omal käel õpingute jätkamiseks,“ ütles eluskestva õppe üksuse juht Jana Tondi.

„Juhendist leiab mitmeid praktilisi ideid ja soovitusi, kuidas keeleõpet kavandada, luua suhtlusvõimalusi  ning ennast motiveerida väljaspool formaalset eesti keele tundi keeleõppega jätkama,“ lausus Tondi.
Abimaterjal on  tõlgitud eesti keelest vene ja inglise keelde ning on keeleõppijatele ja õpetajatele tasuta kättesaadav nii elektrooniliselt sihtasutuse veebilehel http://www.meis.ee/raamatukogu  kui ka trükisena, mida saab tellida MISA-st.

Juhendi koostaja Helena Metslang on materjali koostades pööranud erilist tähelepanu õppija enda vajaduste analüüsile, õpisoovi hoidmisele ja tugevdamisele ning huvitavate keelekasutuse võimaluste leidmisele. „Iseseisev keeleõpe erineb keelekursustel käimisest ja omab mitmeid eeliseid. Õppur saab õppida endale sobiva tempos just seda, mida tal vaja läheb ning arendada nii oma õpioskusi ja kohanemisvõimet kui ka iseseisvust ja vastutustunnet õpitulemuste eest,“ sõnas Metslang.

Keeleoskuse säilitamise juhend valmis Euroopa Sotsiaalfondi toel „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ tegevuse „Avaliku sektori keeleõpe“ raames.

Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee

Valmisid eesti keele õpet toetavad kogumikud kõrgtasemel eesti keelt õppijatele

Eesti keele kesk- ja kõrgtaseme omandajatele valmis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel keeleõppe arengut toetav kogumik „Eesti keele sõnavara- ja semantikaharjutusi“.

„Kogumik sisaldab sõnamoodustus- ja sõnakasutusoskusi arendavaid harjutusi ning see on mõeldud eelkõige Eesti kõrgkoolide eesti keel võõrkeelena eriala üliõpilastele, kuid see sobib kasutamiseks ka muukeelsetes koolides ja keelekursustel. Väljaandes leidub erineva raskusastmega ülesandeid nii kesk- kui kõrgtaseme õppijale,“ tutvustas kogumikku selle autor Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena lektor Sirje Rammo.

Tartu Ülikoolis valminud kogumiku tiraaž on 500 eksemplari, mis saadetakse maakonnaraamatukogudesse, linnade keskraamatukogudesse, ülikoolidesse, kutseõppeasutustesse, erialaliitudesse, keelekümblusprogrammi nõustamiskeskustesse ja vabahariduslikesse koolitusasutustesse. Kogumik on tasuta kättesaadav MISA veebilehel ning portaalis kutsekeel.ee.
Eesti keele sõnavara- ja semantikaharjutuste kogumik koostati täiendava materjalina Silvi Tenjese õpiku „Semantika“ juurde, mis ilmus Tartu Ülikooli Kirjastuses 2011. aastal Euroopa Sotsiaalfondi keeleõppe arendamise programmi toel.

Lisaks valmis MISA poolt sotsiaaltöö eriala üliõpilastele korraldatud eesti keele täiendava kursuse raames eesti-vene sotsiaaltöö terminivara „Loon endale õppijana ise tee erialakeele juurde“. Terminivara koostas Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar, kus eesti keelest erineva emakeelega üliõpilased omandasid kursusel vajalikud sotsiaaltöö valdkonna erialase eesti keele põhimõisted ja koostasid endale vajaliku praktilise suunitlusega terminivara koos venekeelsete vastetega.

Sotsiaaltöö eriala terminivara on huvilistele kättesaadav MISA veebilehel ning portaalis kutsekeel.ee. Kogumiku koostas Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari lektor Virve Mäemets.
Mõlemad väljaanded valmisid Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ toel tegevuse „Kõrgharidustaseme õppurite täiendav keeleõpe“ raames.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee

Veebilehte kutsekeel.ee teab hästi 63 protsenti õpetajatest

Turu-uuringute AS uuringu kohaselt teavad 63 protsenti õpetajatest veebilehte www.kutsekeel.ee. Portaal koondab õppematerjale ja e-kursuste viiteid, vahendab uudiseid ning aitab kaasa õpetajate võrgustiku tekkele ja toimimisele. Veebilehe sihtrühmaks on kutsekoolide õpetajad ja õpilased, aga ka võõrkeeleõpetajad, üliõpilased, kõrgkoolid, tööandjad, erialaliidud jt.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) tellitud uuringu kohaselt on lehe tuntus viimase, 2011. aastal teostatud uuringuga võrreldes kasvanud 13 protsenti. Suurenenud on ka veebilehe kasutatavus ning kasutajate seas on enim keskmisest pikema töökogemusega õpetajaid.

„Uuringus osales 246 kutseõppeasutuse õpetajat ning vaatluse all oli portaali kasutatavus peamise sihtrühma – kutseõppeasutuste õpetajate seas. Veebileht on Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse toel kasutusel olnud juba alates 2008. aastast ning me soovisime uurida, kuivõrd aktiivselt õpetajad neile mõeldud abiahendit oma töös kasutavad,” kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Jana Tondi.

“Põhjuseid, miks osa õpetajaid oma töös veebilehte ei kasuta on mitmeid. Näiteks puudub 8 protsendil vastanutest ettevalmistus e-õppe läbiviimiseks ning 41 protsenti tunnistas, et ei oskagi öelda, miks nad abimaterjale ei kasuta. Teatud osa õpetajaid ei leia kutsekee.ee portaalist endale sobivaid materjale, kuid me tegeleme kodulehe täiendamisega pidevalt ja loodame seda aja jooksul muuta veelgi sisukamaks,” rääkis Tondi. Tondi julgustab õpetajaid tasuta materjale aktiivsemalt õppetöös kasutama ning MISA-le teada andma, missuguseid materjale sooviskid õpetajad portaalist edaspidi leida.

Kõige kasutatavam rubriik kutsekeel.ee keskkonnas on jätkuvalt õppematerjalid, mida kasutab 89 protsenti uuringus osalenutest. Keeleõppe läbiviimiseks ja metoodikamaterjalide leidmiseks kasutab lehekülge 38 protsenti õpetajatest. Võrreldes eelmise uurnguga on kasvanud venekeelse veebilehe versiooni kasutatavus.

Hinnangud materjalide leitavusele on väga kõrged – 85 protsenti. Veebilehe ülesehitus on vastanute arvates arusaadav (83 protsenti).

Uuring teostati Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ toel.

Lisainfo: Marje Sarapuu, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marje.sarapuu@meis.ee

Algab rahvusvähemuste pühapäevakoolide täienduskoolitus

Jaanuari lõpus korraldatakse Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel 20 rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajale täienduskoolitus, mille eesmärgiks on tõsta õpetajate pedagoogilist võimekust.

„Praegu töötab pühapäevakoolides nii pedagoogilise kui filoloogiaalase ettevalmistusega õpetajaid, kuid samas on mitmete pühapäevakoolide õpetajad sageli vaid keele oskajad, kellel puudub õpetamiseks vastav haridus, pedagoogiline ettevalmistus ning oskused. Tahe oma kultuuri hoida ja toetada on neis olemas ning seetõttu otsustasimegi korraldada 120 tundi vältava koolitusprogrammi, mis annaks õpetajatele rohkem enesekindlust ning oskusi tunde põnevamaks muuta,“ selgitas MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Kristina Pirgop.

„Eesti riik on võtnud endale eesmärgiks tagada Eestis elavatele rahvusvähemustele nende keele ja kultuurilise eripära säilitamise võimalused, eeskätt emakeelse hariduse ja seltsielu korraldamisel. Eestlastele on rahvuskultuuriseltside töö olemus hästi selge, eriti neile, kes on kursis väliseestlaste elu-oluga, kes hoiavad ja tutvustavad Eesti kultuuri üle maailma kultuuriseltside kaudu. Eestis on palju erinevate rahvuste esindajaid ning Eesti hariduse infosüsteemis on huvikoolina registreerunud üle 30 rahvusvähemuste pühapäevakooli, mis tutvustavad oma kultuuri ja ajalugu ning tegelevad lastele emakeele ja kultuuri õpetamisega,“ kommenteeris Pirgop.

Täienduskoolitusel käsitletakse õpetamise metoodikat, keeleõppe didaktikat, õpetaja sotsiaalkultuurilist pädevust, kultuurierinevuste lõimimist, draamapedagoogika aluseid ning  õpetaja häälehoidu ja eneseväljendust. Lisaks pakub koolitustsükkel uusi teadmisi õppematerjalide kujundamise ja otsimise kohta ning annab ülevaate teiste riikide kogemustest rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppes.

Koolituse korraldaja on Sola Integra OÜ ning tegevusi rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest ning „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Noorte esseekonkurss käsitles ühiskondliku aktiivsuse teemat

Juba kolmandat aastat toimunud kodanikuks olemist käsitleval koolinoorte esseekonkursil triumfeerisid Võru Kesklinna Kooli ja Saku Gümnaasiumi õpilased.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatud kodanikupäeva esseekonkursi „Mida tähendab mulle, kui Eesti kodanikule, aktiivne ühiskonnaelus osalemine?“ edukaimad olid Saku Gümnaasiumi noored, kes pälvisid viis auhinnalist positsiooni ning Võru Kesklinna Kooli õpilased, kes said neli auhinnalist kohta. Saku Gümnaasium oli esseekonkursil edukas ka mullu, kui selle kooli noored said kuus auhinda kaheksast.

Traditsiooniliselt korraldatakse nii kodanikupäeva esseekonkursi kui ka kodanikupäeva e-viktoriini parimatele osalejatele autasustamisüritus, mis toimub 23. jaanuaril Mustpeade Majas.

MISA korraldab esseekonkurssi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning kolme aasta jooksul on oma mõtteid kodanikuks olemisest avaldanud ligi 400 koolinoort.

Üldhariduskoolide VII – IX klassi õpilaste arvestus:

I koht  Elisabeth Burga – Toila Gümnaasiumi  9. klass
II koht  (žürii ettepanekul anti kolm teist kohta)
1) Olivia-Stella Salm – Saku gümnaasiumi 9. klass
2) Laura Kall – Võru Kesklinna Kooli 9. klass
3) Alisija Vassermann – Võru Kesklinna Kooli 8. klass
III koht
1) Ode Maria Punamäe – Võru Kesklinna Kooli 9. Klass
2) Susanne Rosenberg – Saku Gümnaasiumi 9. klass
3) Robert Rästa – Võru Kesklinna Kooli 9.klass

Eripreemia anti välja heas ajakirjanikus stiilis kirjutatud töö eest Pärnu Vanalinna Põhikooli 9. klassi õpilasele Elin Heinale.

Üldhariduskoolide IX – XII klassi ja kutsekoolide õpilaste arvestus:

I koht Janne Tikko – Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 12. klass.
II koht Jan Zabrodin – Tallinna Pae Gümnaasiumi 12. klass.
(žürii ettepanekul teist teise koha preemiat välja ei antud)
III koht
1) Gregor Sibold – Saku Gümnaasiumi 11. klass
2) Maarja Vinkel – Rakvere Eragümnaasiumi 12. klass
3) Merike-Ethel Triik – Saku Gümnaasiumi 11. klass

Eripreemiad pälvisid Saku Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Hanna-Rooda Pedak ja Tallinna Pae Gümnaasiumi abiturient Anton Borissov.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee

Kodanikupäeva e-viktoriinist võttis osa 7900 õpilast

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) korraldas üheteistkümnendat aastat järjest noortele mõeldud kodanikupäeva e-viktoriini, millest võttis tänavu osa kokku enam kui 7900 kooliõpilast. Teadmiste testijatest 35,64 protsenti oli vene õppekeelega koolidest ning 64,36 protsendi õpilaste õppekeeleks oli eesti keel.

„Viktoriin oli mõeldud kõikidele üldhariduskoolide 7.–12. klasside ja kutseõppeasutuste õpilastele ning esmakordselt said kaasa lüüa ka 5. ja 6. klassi õpilased, kellele koostati eraldi küsimused, mis tõlgiti ka vene keelde,” kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Toivo Sikk. Viktoriini küsimused koostasid koolide vanemate klasside õpilased.

5. ja 6. klassi kodanikupäeva e-viktoriinist võttis osa 2033 õpilast. 1329 õpilast olid eesti õppekeelega koolidest ja 704 õpilast vene õppekeelega koolidest. Osalejaid oli 82 koolist, neist suurima osalusega olid Saku Gümnaasium (155 osalejat), Tallinna Rahumäe Põhikool (139 osalejat), Kohtla-Järve Tammiku Põhikool (114 osalejat) ja Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium (102 osalejat).

„Üldhariduskoolide 7.–12. klasside ja kutseõppeasutuste õpilased võtsid sellel aastal viktoriinist osa väga tulemuslikult ja aktiivselt – osales üle 5800 õpilase, mis on aasta tagusest arvust 600 võrra enam,“ rõõmustas Sikk. Siku sõnul on 11 aasta jooksul kodanikupäeva e-viktoriinis teadmisi proovinud ligikaudu 43 000 õpilast.

Kodanikupäeva viktoriini eesmärk on suurendada eestimaalaste teadmisi Eesti Vabariigi põhiseaduslike institutsioonide, inim- ja kodanikuõiguste, vabaduste ja kohustuste osas.

5-6. klasside eesti õppekeelega üldhariduskoolide arvestuse parimad (maksimaalne võimalik punktide summa - 50):

1) Rasmus Trei, Tallinna Rahumäe Põhikool, 5. klass - 36 punkti
2) Markus Sutt, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, 6. klass - 36 punkti
3) Märt Tammearu, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, 6. klass - 36 punkti
4) Keneli Pohlak, Väike-Maarja Gümnaasium, 6. klass - 36 punkti

5-6. klasside vene õppekeelega üldhariduskoolide arvestuse parimad (maksimaalne võimalik punktide summa - 50):

1) Darja Petrova, Haabersti Vene Gümnaasium, 6. klass - 35 punkti
2) Vlad Virtonen, Sillamäe Vanalinna Kool, 6. klass - 35 punkti
3) Anastasija Tistsenko, Haabersti Vene Gümnaasium, 6. klass - 35 punkti
4) Taisia Krupenko, Haabersti Vene Gümnaasium, 6. klass - 35 punkti
5) Georgi Talisainen, Haabersti Vene Gümnaasium, 6. klass - 35 punkti

7-9. klasside eesti õppekeelega üldhariduskoolide arvestuse parimad:

1) Kenneth Koort, Pärnu Vanalinna Põhikool, 7. klass - 60 punkti
2) Grete Pall, Ülenurme Gümnaasium, 9. klass - 60 punkti
3) Liisbet Rannast, Ülenurma Gümnaasium, 9. klass - 60 punkti
4) Karl Renno, Ülenurme Gümnaasium, 9. klass - 60 punkti

7-9. klasside vene õppekeelega üldhariduskoolide arvestuse parimad:

1) Aivar Kamal, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium, 8. klass - 64 punkti
2) Nikolai Martsuk, Kohtla-Järve Tammiku Põhikool, 9. klass - 56 punkti
3) Olga Rõžkova, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, 9. klass - 54 punkti

10-12. klasside eesi õppekeelega üldhariduskoolide arvestuse parimad:

1) Hele-Andra Kuulmets, Tartu Kommertsgümnaasium, 12. klass - 62 punkti
2) Andreas Kraus, Hugo Treffneri Gümnaasium, 11. klass - 61 punkti
3) Kadri Kriisk, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, 12. klass - 61 punkti
4) Brenda Uga, Tallinna Arte Gümnaasium, 12. klass - 61 punkti

10-12. klasside vene õppekeelega üldhariduskoolide arvestuse parimad:

1) Eric Raudenja, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, 12. klasside - 60 punkti
2) Nika Karabelskaja, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, 10. klasside - 59 punkti
3) Jana Dudareva, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, 12. klasside - 58 punkti

Kutseõppeasutuste arvestuse parimad:

1) Heleri Kuris, Tallinna Polütehnikum - 55 punkti
2) Aleksei Vinogradov, Tallinna Majanduskool - 55 punkti
3) Maksim Krestnikov, Tallinna Polütehnikum - 54 punkti

Kodanikupäeva e-viktoriini korraldamist rahastas Haridus- ja Teadusministeerium „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee
 

MISA toetas mullu 97 tagasi Eestisse elama pöördunud inimest
Algasid uued tasuta kodakondsuseksamiks ettevalmistavad kursused
MISA toetab käesoleval aastal lõimumistegevusi 3,4 miljoni euroga

MISA toetas mullu 97 tagasi Eestisse elama pöördunud inimest

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) eraldas mullu  kokku ligi 75 000 eurot tagasipöördumistoetust 97 Eesti päritolu inimesele.

MISA toetab etniliste eestlaste ja Eesti kodanike välismaalt Eestisse tagasipöördumist kodumaale alates 1992. aastast. Vajaduspõhist toetust saavad MISA kaudu ka kolmandate riikide kodanikud, kes soovivad loobuda Eesti elamisloast, Eestist lahkuda ja pöörduda tagasi oma etnilisele kodumaale.

MISA pakub nii naasjatele kui ka lahkujatele tasuta nõustamisteenust ning sihtasutuse kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Martin Eberi sõnul on Eestisse naasta soovijate ning ka toetust saanute arv viimastel aastatel pidevalt kasvanud.

“Maksime 2012. aastal tagasipöördumistoetust 91 inimesele, kuid Eestist lahkumiseks sai 2012. aastal toetust 36 kolmandate riikide kodanikku. Mullu eraldati tagasipöördumistoetust 97 inimesele ning riigist lahkus toetuse abil 36 kolmandate riikide kodanikku,” kommenteeris Eber.

MISA rändetoetuste puhul saavad toetust taotleda need inimesed, kes on Eestist ära olnud vähemalt 10 aastat, tagasipöördujatele makstav maksimaalne summa on 2000 eurot ning seda saab taotleda kuue kuu jooksul pärast tagasipöördumist. Riigist lahkujatele makstakse toetust maksimaalselt 1000 euro ulatuses.

“Viimase paari aasta jooksul naasis Eestisse kõige enam inimesi Ameerika Ühendriikidest jaVene Föderatsioonist, aga ka Ukrainast ja Kasahstanist naasnute hulk on märkimist väärt. Inimesi tuleb tagasi ka Euroopa Liidu liikmesriikidest ja mujaltki. 2013. aastal oli kõige enam Eestisse tagasitulijaid Venemaa Föderatsioonist (30 inimest) ja USA-st (24). Iirimaalt tuli Eestisse tagasi 12 inimest ja Usbekistanist 5 etnilist eestlast,” loetles Eber.

Enamik MISA-lt toetust saanud naasjaid olid nooremad tööealised inimesed lastega. Alaealisi tuli koos vanematega Eestisse tagasi 32. Eesti elamisloast loobus ja asusid mujale elama peamiselt inimesed vanuses 56-75 (25 inimest) ning kõige enam (32 inimest) suunduti Venemaa Föderatsiooni.

“Loomulikult ei saa öelda, et need andmed kirjeldaksid terviklikult Eesti rände trende, sest meie saame rääkida neist inimestest, kes meie toetusele kvalifitseeruvad, kuid aasta-aastalt on meil igati põhjust rõõmustada, sest saame Eestisse tagasipöördumise järel aidata just tööealisi perekondi, kes tulevad siia lastega,” ütles Eber.

Eestist pikalt eemal viibinud või välisriigis sündinud eestlaste ja Eesti kodanike Eestisse naasmist ning teiste riikide kodanike tagasipöördumist kodumaale on toetatud alates 1992. aastast.Toetust saab taotleda Eesti kodakondsusesse kuuluv või Eesti elamisluba omav etniline eestlane, kes on Eestist emigreerunud vähemalt 10 aasta eest või sündinud välisriigis ning vajab Eestisse tagasitulekuks oma majandusliku ja sotsiaalse seisundi tõttu toetust.Eestist kolmandasse riiki lahkumise toetust kuni 1000 euro väärtuses saavad taotleda kolmandate riikide kodanikud ja määratlemata kodakondsusega inimesed, kes on elanud Eestis vähemalt 10 aastat ning kes omab kehtivat reisidokumenti või muud tagasipöördumist võimaldavat dokumenti. Remigreeruja peab võtma kirjaliku kohustuse Eesti Vabariigist lahkuda ning tema elamisluba peab olema kehtetuks tunnistatud. Lahkuda soovivad mitte-eestlastest kodanikud peavad olema Vabariigi Valitsuse otsusega vabastatud Eesti kodakondsusest.

Toetusi jagatakse vajaduspõhiselt majanduslikku ja sotsiaalset seisundit arvestades Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest ka 2014. aastal. Kokku on aastate jooksul toetatud ligi 26 000 välismaalase etnilisele kodumaale naasmist ning ca 1900 etnilise eestlase või Eesti kodaniku tagasipöördumist Eestisse.

Lisainfo: Martin Eber, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9067, e-post martin.eber@meis.ee

Algasid uued tasuta kodakondsuseksamiks ettevalmistavad kursused

Vabaühendus Kodanikukoolitus ja Tartu Ülikooli Narva Kolledž alustasid jaanuaris uute kodakondsuseksamiks ettevalmistavate tasuta kursustega Tallinnas ja Ida-Virumaal.

Kodakondsuskursused on suunatud määratlemata kodakondsusega inimestele ja Euroopa kolmandate riikide kodanikele.

"Kodakondsuse saamiseks on vajalik sooritada kaks eksamit: eesti keele eksam ja Eesti Vabariigi seaduste tundmise eksam. Antud juhul on tegemist vaid seaduste tundmise kursusega ning eesti keele kursuseid ei toimu," seisab Vabaühendus Kodanikukoolituse teates.

Tasuta kursustel saavad osalejad ülevaate nimetatud seadustest, tutvuvad Eesti riigi ajaloo ja sümbolitega ning üheskoos tehakse ka prooviteste. Igale õppurile antakse kodakondsuse taotlejatele mõeldud tasuta eesti-vene sõnaraamat, Eesti Vabariigi põhiseadus- ja kodakondsusseadus ning harjutusvihik eksamiks ettevalmistavate küsimustega. Materjalid on eesti keeles, õppetöö toimub eesti ja vene keeles.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toetuse kaudu võimaldatakse käesoleval aastal kodakondsuseksamiks ettevalmistavaid tasuta kursuseid kokku 600 inimesele. Kursuste korraldamist rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ning Kultuuriministeeriumi ja MISA kaudu riigieelarvest. Lisainfot kursuste toimumise ja kursustele registreerimise kohta leiab siit: http://www.meis.ee/kodakondsuse-taotlemine-kursused

Lisainfo: Kristi Anniste, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9062, e-mail kristi.anniste@meis.ee

MISA toetab käesoleval aastal lõimumistegevusi 3,4 miljoni euroga

2014. aastal toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) erinevaid integratsiooniprojekte ja -tegevusi ligikaudu 3,4 miljoni euroga.

“Sihtasutus jagab integratsiooniprojektide toetuseks ning rakendab lõimumistegevuste elluviimiseks ligikaudu 3,4 miljonit eurot. MISA toetab endiselt erinevaid eesti keele õppe võimalusi, rahastab teabeprojekte, tegevusi Eesti kodakondsust soovijate toetamiseks, noortele suunatud keelelaagreid ja palju muud. Käesoleval aastal on meil võimalus lõimumistegevusi toetada ja ellu viia Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Euroooa Sotsiaalfondi kaudu,” selgitas MISA administratiivdirektor Eda Silberg.

Silbergi sõnul on mõningad tegevused veel rahastajatega täpsustamisel, kuid projektikonkursside ajakava tehakse huvilistele MISA kodulehel avalikuks märtsis. “Viime oma tegevusi ellu selleks, et Eestis elavad inimesed jagaksid ühiseid väärtusi ning osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus. Selleks, et Eestis elavatel rahvusrühmadel oleksid võrdsed võimalused säilitada oma emakeelt ja kultuuri, toetame jätkuvalt rahvuskultuuriseltiside ja nende juures tegutsevate pühapäevakoolide tegevust. Endiselt pakume tasuta kodakondsuseksamiks ettevalmistavaid kursuseid ja  ka eesti keele õppe võimalusi,” lausus Silberg.

MISA loodi 31. märtsil 1998 Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse nime all ja kannab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed nime alates 2010. aastast. MISA tegevusvaldkonda kuuluvad nii erinevate haridus-, kultuuri-, meedia-, migratsiooni- kui ka elukestva õppe tegevuste korraldamine ja toetamine. MISA tegevuste kohta saab lisainfot sihtasutuse kodulehelt www.meis.ee.

Lisainfo: Eda Silberg, MISA administratiivdirektor, tel 659 9038, e-post eda.silberg@meis.ee