JUULI 2011

Kultuuriministeerium kinnitas MISA uue nõukogu koosseisu
Etendusasutused said toetust ühise kultuuriruumi edendamiseks
66 väliseesti noort tulevad Pärnumaale eesti keelt õppima
Üle 600 avaliku sektori teenistuja ja töötaja alustab eesti keele õpet
Kutseõppeasutuste pedagoogidele toimub sügisel erialakeele õpetamise metoodika täienduskoolitus
Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajatele tuleb mitmekülgne suvekool

MISA toetab kõrgkoolide ettepanekul ligi 500 tudengi täiendkeeleõpet


Kultuuriministeerium kinnitas MISA uue nõukogu koosseisu

Kultuuriminister Rein Lang kinnitas 10. juunil Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) nõukogu koosseisu muutmise. 14. juunil toimunud nõukogu koosolekul otsustati ühehäälselt valida nõukogu esimeheks Laine Randjärv ning aseesimeheks Anne-Ly Reimaa.

Varasemalt 13-liikmeline nõukogu on nüüdsest seitsmeliikmeline. Uuteks nõukogu liikmeteks määrati Irene Käosaar, Ruth Annus ja Vitali Gaitšonok. Uueks kolmeaastaseks tähtajaks määras ministeerium nõukogu liikmeks Paul-Eerik Rummo. Nõukogu koosseisus jätkavad Laine Randjärv, Anne-Ly Reimaa ja Mart Nutt.

Kultuuriministeeriumi käskkirjaga kutsuti nõukogust tagasi Tõnis Lukas, Marko Pomerants, Tea Varrak, Liili Kaska, Jevgeni Žurjari-Ossipov, Katri Raik, Mary Velmet, Birute Klaas ja Mati Heidmets.

MISA nõukogu koosseisu kuulub kuni 13 liiget, kes määratakse asutaja poolt kolmeks aastaks. Nõukogu korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet selle tegevuse üle.

Kommentaarid:

Laine Randjärv - Riigikogu aseesimees

„Aastatel 2007-2011, mil töötasin kultuuriministrina, avanes mul võimalus integratsiooni teemadele erilist tähelepanu pöörata läbi mitmete algatuste. 2007. aastal asutati Kultuuriministeeriumi juurde kultuurilise mitmekesisuse osakond ning pärast Rahvastikuministri büroo likvideerimist on kõik integratsiooniga seotud teemad olnud just selle ministeeriumi pädevuses. Kultuuriministeeriumi ellukutsutud on ka Rahvusvähemuste Kultuurinõukoda, mis nõustab ministeeriumit rahvusvähemuste kultuuripoliitika küsimustes. 2010. aasta septembrist on Kultuuriministeeriumi toel avatud ka rahvusvähemuste kultuurielu kajastav portaal www.etnoweb.ee. Läbi nende ja paljude teiste lõimumisega seotud tegevuste olen erinevatel tasanditel kokku puutunud integratsiooni teemadega Eesti ühiskonnas.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed nõukogu esimehena sooviksin kõige enam soodustada sihtasutuse konkursside infole suurema juurdepääsu tagamist ning seista hea selle eest, et suurem arv organisatsioone ja inimesi saaksid osaleda huvitavates integratsiooniga seotud tegevustes. Mulle tundub, et uue nõukogu formuleerimine on väga positiivne samm, sest nõukogu koosneb professionaalidest ja spetsialistidest, kes tegelevad integratsiooni valdkonnaga oma igapäevatöös ning lähenevad probleemidele lahenduste otsimisse väga sügavuti. Nõukogu koosseisu vähendamise otsus oli aga tingitud mitte pelgalt sihtasutuse kulude kokkuhoiu sooviga, vaid ka selleks, et saavutada suurem konstruktiivsus, efektiivsus ja töö dünaamilisus.“

Anne-Ly Reimaa - Kultuuriministeeriumi asekantsler

„Sihtasutuse kõige tähtsam ülesanne on Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste, samuti rahvastikurändega seotud tegevuste algatamine ja toetamine. MISA abil viiakse ellu Eesti lõimumiskavas sätestatud eesmärke, teoks saavad sajad olulised projektid hariduse, kultuuri, meedia alal, korraldatakse uuringuid ja teavitusüritusi, töötatakse välja kaasaegseid õppe- ja infomaterjale. Lühidalt – sihtasutus on lõimumisvaldkonna poliitika elluviija ja kontrollija, kuid teisalt koostöövõrgustike looja ning kodanikualgatuse toetaja. Hea meel on tõdeda, et MISA on aktiivne ka rahvusvahelises koostöös.

MISA kasutab lõimumisvaldkonna tegevusteks mitmeid Euroopa Liidu struktuurfonde, mis paneb olulise vastutuse ka nõukogu õlule. Hindan senist head ja tegusat partnerlust ning avatud dialoogi nõukogu ja sihtasutuse vahel. Efektiivsus, kompetentsus ja kindlate väärtushinnangute hoidmine on hea ja tõhusa asutuse lipukirjaks. Siiralt loodan, et kõik väärt ideed, mis toetavad ühiskonna sidusust ja arengut läbi lõimumisprisma, saavad ka teoks.”

Irene Käosaar - Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja

„Integratsiooniga olen kokku puutunud juba lapseeast, sest olen kasvanud kakskeelses ja -kultuurses peres. Lapsest saati olen rääkinud paralleelselt eesti ja vene keelt ning suhelnud mõlemast kultuuriruumist inimestega. Kogu minu tööalane tegevus on olnud seotud lõimumisega - 1992. aastal alustasin tööd vene õppekeelega kooli eesti keele õpetajana, seejärel juhtisin 8 aastat Eesti keelekümblusprogrammi, alates 2007. aastast töötan Haridus- ja Teadusministeeriumis vähemusrahvuste temaatikaga nii üldhariduses kui mitteformaalses hariduses.

Nõukogu liikmena soovin panustada lõimumisprotsessi arengusse - toetada võimalusi ühiskonnas sidususe loomisel ja ka eestikeelsete õppurite ja noorte suuremale kaasamisele protsessis. Loodan, et sihtasutus on ja saab olema tulevikus veelgi mõjukam lõimumisprotsessi toetaja ja arendaja ning nii riigieelarvest tulevad kui välisvahendid saavad tulemuslikult kautatud Eesti lõimumisprotsessi toetuseks.“

Ruth Annus - Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja

„Alates 2000. aastast olen töötanud Siseministeeriumis kodakondsus- ja migratsioonipoliitika valdkonnas ja minu töö on läbi aegade hõlmanud ka osalemist integratsioonipoliitika väljatöötamisel ja elluviimise koordineerimisel.

Siseministeeriumi jaoks on integratsioon vahetult seotud Eesti ühiskonna turvalisuse ja julgeolekuga. Leian, et MISA saab oluliselt kaasa aidata välismaalaste Eesti ühiskonda integreerumisele. MISA kaudu on võimalik toetada kodanikualgatusi ja anda inimestele paremaid võimalusi eneseteostuseks – näiteks soodustades eesti keele õpet ja toetades inimesi Eesti kodakondsuse taotlemisel.“

Vitali Gaitšonok - Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nõunik

„Ma ei ole varasemalt migratsiooni teemadega Eesti mõistes tegelenud ja see on minu jaoks uus valdkond. Küll aga tundub mulle, et integratsiooni puudub ühtne arvamust. Mina sooviksin MISA nõukogu liikmena lisaks eesti keele õppimise toetamisele arendada ka teisi sihtasutuse tegevusvaldkondi, mis võiksid Eestis elavat rahvast paremini ühendada.

Olen oma karjääri jooksul pidevalt tegelenud infotehnoloogia arendusega ning IT infrastruktuuri hooldusega, seega tahaks optimeerida MISA sisemisi protsesse kasutades selleks kaasaaegset tehnoloogiat ning läbi infotehnoloogia arenduse lihtsustada klientidele suunatud teenuseid.“

Paul-Eerik Rummo - Riigikogu liige

„Olen lõimumis- ja rändeteemadega pikemat aega tegelnud rahvastikuministrina, MEIS nõukogu esimehena ja hiljem selle liikmena, Migratsioonifondi nõukogu juhina. Ka Riigikogu kultuurikomisjoni liikmena pööran tähelepanu haridus- ja kultuurialaste eelnõude lõimumisega seotud aspektidele.

Lisaks sihtasutuse töö tõhususe ja õiguspärasuse jälgimisele loen nõukogu ülesandeks ka osa võtta uute ideede genereerimisest ja toimida asutuse ning ühiskonna sidustajana.“

Mart Nutt - Tallinna Linnavolikogu liige

„Olen olnud varasemalt Migratsioonifondi nõukogu liige ja tegelenud alates 1992. aastast Riigikogu põhiseaduskomisjonis nii integratsiooni, migratsiooni, pagulasi, välismaalasi kui kodakondsust puudutava seadusandlusega.

Integratsiooni osas tuleks pöörata rohkem tähelepanu uusimmigrantidele. Ära ei tohi unustada, et migratsioon ja integratsioon on sama medali kaks külge, mida ei saa kuidagi lahutada ja seetõttu tuleb neid vaadata kompleksselt.”

 
 
Etendusasutused said toetust ühise kultuuriruumi edendamiseks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) avaldas konkursi „Ühise kultuuriruumi edendamine läbi koostöötegevuste“ raames toetust saanud etendusasutused. Kolmandat aastat etendusasutusi toetav MISA jagas tänavu toetust kuuele asutusele enam kui 67 000 euro väärtuses.

Konkursi eesmärk on toetada etendusasutuste koostöötegevusi ühise kultuuriruumi soodustamiseks ja lõimumise tõhustamiseks Eesti ühiskonnas eestlaste ja mitte-eestlaste osalusel. Konkursi raames toetatakse rohkem kui 1 kuu kestvaid tegevusi, mis aitavad ellu viia konkursi eesmärke – etendusasutuste ühisetendusi ning sünkroontõlke korraldamist.

14 000 euro väärtuses toetas MISA MTÜ Vene Nukuteatrit, mis korraldab rahvusvahelise kirjandusfestivali “Dovlatovi Päevad Tallinnas” raames lavastuse “Loeme Dovlatovit”. 12 065,84 euroga toetatakse Mittetulundusühingut Banaanikala Rünno Saaremäe näidendi “Jaanituli” lavastamiseks ja mängimiseks vene keeles. Loominguline Ühendus Teine Laine sai toetust 14 000 eurot, et lavastada vene keeles Marius Lätte näidend “Rasmusele teeb küll küllaga liiga”. Mittetulundusühingule Päikesevanker määrati toetust 14 000 eurot “Kuritöö ja karistuse” lavaletoomiseks. Etenduste sünkroontõlkeks vene keelde sai 6070 eurot toetust Sihtasutus Eesti Draamateater ning ka Sihtasutus Vene Teater, mis kasutab 6070 euro suurust toetust etenduste sünkroontõlkimiseks eesti keelde.

Konkursile laekus 18 taotlust. Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvelistest vahenditest.

Lisainfo: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksus, tel 6 599 025, e-post kaie.kullik@meis.ee

66 väliseesti noort tulevad Pärnumaale eesti keelt õppima

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetab juba üheteistkümnendat aastat laagrivahetusi Eesti päritolu noortele, kes elavad väljaspool Eesti Vabariiki. Kolmes vahetuses toimuv laagrivahetus toob Pärnumaale Ojako Turismitallu 90 väliseestlast ja kohalikku tugiõpilast vanuses 12-17 eluaastat.

Laagrivahetuste eesmärgiks on võimaldada Eesti päritolu noortel saada organiseeritud keeleõpet, suhelda laagrikeskkonnas oma eestlastest eakaaslastega, osaleda ühistegevustes ja ekskursioonidel, pakkuda sportimis- ja isetegevusvõimalust ning tutvuda Eesti vaatamisväärsuste ja kultuuriga.

Laagrivahetused toimuvad 5.-15. juulini, 19.-29. juulini ja 2.-12. augustini ning neis osalevad noored Soomest, Venemaalt (Krasnojarsk, Ülem-Suetuk, Moskva, Arhangelsk, Sant-Peterburi, Petseri), USA-st (Virginia, New Jersey, Michigan, California), Iirimaalt, Kanadast, Leedust, Rootsist, Lätist, Kasahstanist, Itaaliast, Taanist, Belgiast, Ukrainast, Saksamaalt, Valgevenest, Norrast ja Šotimaalt.

Eelnevatel aastatel on programmi raames eesti keelt ja kultuuri tundma õppinud kokku ligi 360 väliseestlast ning tänavuaastases laagrivahetuses osaleb 66 väliseesti noort.

Laagrivahetuste läbiviimist toetavad Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.

 
Lisainfo: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksus, tel 6 599 024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Üle 600 avaliku sektori teenistuja ja töötaja alustab eesti keele õpet

Sügisest algavad Euroopa Sotsiaalfondi toel keelekursused rohkem kui 600-le avaliku sektori asutuse töötajale ja teenistujale, mille raames saavad keeleõpet haridus-, huvihariduse ja kultuuriasutuste, linnavalitsuste pääste- ning politsei- ja piirivalveameti, raamatukogude ja hoolekande asutuste töötajad.

Keeleõppe paremaks korraldamiseks viis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) läbi ettepanekute kogumise vooru, kuhu laekus 120 ettepanekut enam kui sajalt asutuselt üle Eesti. Eksperdid tunnistasid edukaks 32 ettepanekut, millest ellu hakatakse viima 28. Ligi 4/5 ettepaneku esitanud asutustest tulid Ida-Virumaalt ja 1/5 Tallinnast, ettepanekuid tehti ka Harjumaalt ja Pärnust.

„Eriti suur heameel oli tõdeda, et on üle saadud hirmust minna stažeerima. Selline võimalus viibida vähemalt kahenädalasel stažeerimisel avaneb näiteks Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva töötajatel Rakvere politseijaoskonnas või Iisaku konstaablijaoskonnas,“ lausub MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Jana Tondi.

Lisaks võimaldatakse näiteks lasteaedade pedagoogidel ja raamatukoguhoidjatel keelebarjääri ületamiseks praktiseerida oma keeleoskust ja töötada paaripäevastel praktikatel erinevates eestikeelsetes asutustes Raplas, Tartus, Tallinnas, Pärnus, Viljandis või Võrus.

Tondi tõdeb, et kuigi 2011.-2012. aastal korraldatavale keeleõppele kulub pea 150 000 eurot, on tegelik vajadus soovitava keeleõppe läbiviimiseks 10 korda suurem.

Keeleõpe viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse „Avaliku sektori töötajate keeleõpe“ raames. Eksperdid hindasid edukaks ettepanekud, mis olid hästi eesmärgistatud ja mitmekesistatud keeleõppega ning mis kirjeldasid õppijate motiveeritust. Lisaks hinnati keeleõppe sisu ja selleks kulutatavate vahendite kooskõla ning raha kasutamise otstarbekust ja eesmärgipärasust. Eksperdid arvestasid ettepanekuid analüüsides ka sellega, kas ettepaneku tegija panustab omalt poolt korraldatavasse keeleõppesse.

Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksus, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee

Kutseõppeasutuste pedagoogidele toimub sügisel erialakeele õpetamise metoodika täienduskoolitus

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) viis mais läbi lihtmenetlusega avatud hanke „Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus erialakeele õpetamise metoodikast”, mille võitis BDA Consulting OÜ ning mille raames viiakse 2011. aasta sügisel läbi erialakeele õpetamise metoodika koolitus 40 kutseõppeasutuse õpetajale.

Koolituse tulemusena õpivad pedagoogid kasutama programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames tõlgitud käsiraamatutes esitatud metoodilisi võtteid erialakeele õpetamisel ning omandavad oskuse kasutada koostatud keeleõppe materjale.

Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ raames.

Lisainfo: Merlin Mägi, elukestva õppe üksus, tel 659 9068, e-post merlin.magi@meis.ee 
 

Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajatele tuleb mitmekülgne suvekool

14. - 17. septembrini toimub Roosta Puhkekülas Läänemaal järjekordne ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajate suvekool. Suvekooli oodatakse osalema 90 ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajat ning koolitus on osalejatele tasuta.

Suvekoolis leiavad muuhulgas käsitlemist järgmised teemad:


  • Haridussüsteemide võrdlus. Jaapani, Hiina, islamimaade ning Euroopa haridussüsteemide omavaheline võrdlus.
  • Islamimaade tulevik. Internet ja islamimaad.
  • Propaganda – mõiste, teoreetilised alused, toimimismehhanismid.
  • Näiteid mitmekultuurilise ühiskonna toimimisest. Uusimmigrant Eestis.
  • Vastuolulised isikud (mitte-eestlased) Eesti ajaloos, nende panus Eesti kultuuri, ajalukku, teadusesse, poliitikasse.
  • Väitlemine ja argumenteerimine. Praktiline väitluskunst. Väitluse kasutamise võimalused koolitunnis. Praktiline väitlus teemal „Ühiskonnaõpetuse ja ajalooõpetaja roll ühiskonnas”.
  • LAK-õppe metoodika tutvustamine. Aktiivõppe meetodid.
  • jt koolitusteemad
Täienduskoolitusele on võimalik registreeruda OÜ Sola Integra kodulehel ning täiendavat informatsiooni koolituse kohta saab telefonidel: 6030526; 5266759 (Aniita Siim).

Koolituse korralduse viib läbi Sola Integra OÜ. Koolituse tellija on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ning tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

MISA toetab kõrgkoolide ettepanekul ligi 500 tudengi täiendkeeleõpet

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) viis läbi ettepanekutevooru, kogumaks ideid täiendava keeleõppe korraldamiseks kõrgkoolides. Laekunud 25 ettepanekust valis MISA välja 18, mille kohaselt saab alates sügisest ligi 500 eesti keelest erineva emakeelega kõrgkoolide tudengit eesti keele täiendavat tugiõpet.

Täiendõppele kulub ligi 100 000 eurot ning erinevates keeleõppetegevustes osalevad sügisest haridus-, kultuuri-, meditsiini-, merenduse-, kunsti-, majanduse- ja infotehnoloogiavaldkonna eesti keelest erineva emakeelega tudengid, kes lisaks auditoorsele keeleõppele saavad osa ka kontaktõppe tundidest ning erialasest keelepraktikast keelekeskkonnas. Täiendõppe eesmärgiks on aidata tudengitel arendada kõrgharidustasemel akadeemiliseks õppeks vajalikku eesti keelt ning erialast eesti keelt.

„Ettepanekute alusel korraldatav täiendav õpe tagab õppurite suurema aktiivsuse ja pühendumuse, sest keeleõppe tegevused tulenevad kõrgkoolide endi initsiatiivist ning kursused erinevad tavapärasest keeleõppest,“ põhjendab MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Jana Tondi ettepanekutevooru kasulikkust.

„Näiteks tudeerib Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve osakonna minigrupp kahe nädala jooksul eesti keelt Tallinnas, osaledes nii erialaõppes kui ka praktilistes tegevustes. Ühtlasi saavad tudengid mentor-üliõpilase juhendamisel keeleleskkonnas tegutseda, osaleda kultuuriprogrammis ning analüüsida programmiga püstitatud eesmärkide saavutamist,“ toob Tondi näite ettepanekutevoorust alguse saanud tegevusest.

Täiendavat keeleõpet korraldatakse Eestis keskhariduse omandanud kõrgharidustaseme õppuritele sõltumata eesti keele taseme oskusest. 2011/2012. õppeaastal toimuvat täiendõpet toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse „Kõrgharidustaseme õppurite täiendav keeleõpe“ raames.

Kokku laekus ettepanekutevooru 25 ettepanekut 12 kõrgkoolilt üle Eesti. Heakskiidetud 18 ettepanekust üle poole ehk 9 ettepanekut tehti Ida-Virumaalt, 6 ettepanekut tuli Tallinnast ning 3 Tartust.

Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksus, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee

 

 

JUULI 2011

MISA toetab kõrgkoolide ettepanekul ligi 500 tudengi täiendkeeleõpet

Kultuuriministeerium kinnitas MISA uue nõukogu koosseisu

Kultuuriminister Rein Lang kinnitas 10. juunil Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) nõukogu koosseisu muutmise. 14. juunil toimunud nõukogu koosolekul otsustati ühehäälselt valida nõukogu esimeheks Laine Randjärv ning aseesimeheks Anne-Ly Reimaa.

Varasemalt 13-liikmeline nõukogu on nüüdsest seitsmeliikmeline. Uuteks nõukogu liikmeteks määrati Irene Käosaar, Ruth Annus ja Vitali Gaitšonok. Uueks kolmeaastaseks tähtajaks määras ministeerium nõukogu liikmeks Paul-Eerik Rummo. Nõukogu koosseisus jätkavad Laine Randjärv, Anne-Ly Reimaa ja Mart Nutt.

Kultuuriministeeriumi käskkirjaga kutsuti nõukogust tagasi Tõnis Lukas, Marko Pomerants, Tea Varrak, Liili Kaska, Jevgeni Žurjari-Ossipov, Katri Raik, Mary Velmet, Birute Klaas ja Mati Heidmets.

MISA nõukogu koosseisu kuulub kuni 13 liiget, kes määratakse asutaja poolt kolmeks aastaks. Nõukogu korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet selle tegevuse üle.

Kommentaarid:

Laine Randjärv - Riigikogu aseesimees

„Aastatel 2007-2011, mil töötasin kultuuriministrina, avanes mul võimalus integratsiooni teemadele erilist tähelepanu pöörata läbi mitmete algatuste. 2007. aastal asutati Kultuuriministeeriumi juurde kultuurilise mitmekesisuse osakond ning pärast Rahvastikuministri büroo likvideerimist on kõik integratsiooniga seotud teemad olnud just selle ministeeriumi pädevuses. Kultuuriministeeriumi ellukutsutud on ka Rahvusvähemuste Kultuurinõukoda, mis nõustab ministeeriumit rahvusvähemuste kultuuripoliitika küsimustes. 2010. aasta septembrist on Kultuuriministeeriumi toel avatud ka rahvusvähemuste kultuurielu kajastav portaal www.etnoweb.ee. Läbi nende ja paljude teiste lõimumisega seotud tegevuste olen erinevatel tasanditel kokku puutunud integratsiooni teemadega Eesti ühiskonnas.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed nõukogu esimehena sooviksin kõige enam soodustada sihtasutuse konkursside infole suurema juurdepääsu tagamist ning seista hea selle eest, et suurem arv organisatsioone ja inimesi saaksid osaleda huvitavates integratsiooniga seotud tegevustes. Mulle tundub, et uue nõukogu formuleerimine on väga positiivne samm, sest nõukogu koosneb professionaalidest ja spetsialistidest, kes tegelevad integratsiooni valdkonnaga oma igapäevatöös ning lähenevad probleemidele lahenduste otsimisse väga sügavuti. Nõukogu koosseisu vähendamise otsus oli aga tingitud mitte pelgalt sihtasutuse kulude kokkuhoiu sooviga, vaid ka selleks, et saavutada suurem konstruktiivsus, efektiivsus ja töö dünaamilisus.“

Anne-Ly Reimaa - Kultuuriministeeriumi asekantsler

„Sihtasutuse kõige tähtsam ülesanne on Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste, samuti rahvastikurändega seotud tegevuste algatamine ja toetamine. MISA abil viiakse ellu Eesti lõimumiskavas sätestatud eesmärke, teoks saavad sajad olulised projektid hariduse, kultuuri, meedia alal, korraldatakse uuringuid ja teavitusüritusi, töötatakse välja kaasaegseid õppe- ja infomaterjale. Lühidalt – sihtasutus on lõimumisvaldkonna poliitika elluviija ja kontrollija, kuid teisalt koostöövõrgustike looja ning kodanikualgatuse toetaja. Hea meel on tõdeda, et MISA on aktiivne ka rahvusvahelises koostöös.

MISA kasutab lõimumisvaldkonna tegevusteks mitmeid Euroopa Liidu struktuurfonde, mis paneb olulise vastutuse ka nõukogu õlule. Hindan senist head ja tegusat partnerlust ning avatud dialoogi nõukogu ja sihtasutuse vahel. Efektiivsus, kompetentsus ja kindlate väärtushinnangute hoidmine on hea ja tõhusa asutuse lipukirjaks. Siiralt loodan, et kõik väärt ideed, mis toetavad ühiskonna sidusust ja arengut läbi lõimumisprisma, saavad ka teoks.”

Irene Käosaar - Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja

„Integratsiooniga olen kokku puutunud juba lapseeast, sest olen kasvanud kakskeelses ja -kultuurses peres. Lapsest saati olen rääkinud paralleelselt eesti ja vene keelt ning suhelnud mõlemast kultuuriruumist inimestega. Kogu minu tööalane tegevus on olnud seotud lõimumisega - 1992. aastal alustasin tööd vene õppekeelega kooli eesti keele õpetajana, seejärel juhtisin 8 aastat Eesti keelekümblusprogrammi, alates 2007. aastast töötan Haridus- ja Teadusministeeriumis vähemusrahvuste temaatikaga nii üldhariduses kui mitteformaalses hariduses.

Nõukogu liikmena soovin panustada lõimumisprotsessi arengusse - toetada võimalusi ühiskonnas sidususe loomisel ja ka eestikeelsete õppurite ja noorte suuremale kaasamisele protsessis. Loodan, et sihtasutus on ja saab olema tulevikus veelgi mõjukam lõimumisprotsessi toetaja ja arendaja ning nii riigieelarvest tulevad kui välisvahendid saavad tulemuslikult kautatud Eesti lõimumisprotsessi toetuseks.“

Ruth Annus - Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja

„Alates 2000. aastast olen töötanud Siseministeeriumis kodakondsus- ja migratsioonipoliitika valdkonnas ja minu töö on läbi aegade hõlmanud ka osalemist integratsioonipoliitika väljatöötamisel ja elluviimise koordineerimisel.

Siseministeeriumi jaoks on integratsioon vahetult seotud Eesti ühiskonna turvalisuse ja julgeolekuga. Leian, et MISA saab oluliselt kaasa aidata välismaalaste Eesti ühiskonda integreerumisele. MISA kaudu on võimalik toetada kodanikualgatusi ja anda inimestele paremaid võimalusi eneseteostuseks – näiteks soodustades eesti keele õpet ja toetades inimesi Eesti kodakondsuse taotlemisel.“

Vitali Gaitšonok - Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nõunik

„Ma ei ole varasemalt migratsiooni teemadega Eesti mõistes tegelenud ja see on minu jaoks uus valdkond. Küll aga tundub mulle, et integratsiooni puudub ühtne arvamust. Mina sooviksin MISA nõukogu liikmena lisaks eesti keele õppimise toetamisele arendada ka teisi sihtasutuse tegevusvaldkondi, mis võiksid Eestis elavat rahvast paremini ühendada.

Olen oma karjääri jooksul pidevalt tegelenud infotehnoloogia arendusega ning IT infrastruktuuri hooldusega, seega tahaks optimeerida MISA sisemisi protsesse kasutades selleks kaasaaegset tehnoloogiat ning läbi infotehnoloogia arenduse lihtsustada klientidele suunatud teenuseid.“

Paul-Eerik Rummo - Riigikogu liige

„Olen lõimumis- ja rändeteemadega pikemat aega tegelnud rahvastikuministrina, MEIS nõukogu esimehena ja hiljem selle liikmena, Migratsioonifondi nõukogu juhina. Ka Riigikogu kultuurikomisjoni liikmena pööran tähelepanu haridus- ja kultuurialaste eelnõude lõimumisega seotud aspektidele.

Lisaks sihtasutuse töö tõhususe ja õiguspärasuse jälgimisele loen nõukogu ülesandeks ka osa võtta uute ideede genereerimisest ja toimida asutuse ning ühiskonna sidustajana.“

Mart Nutt - Tallinna Linnavolikogu liige

„Olen olnud varasemalt Migratsioonifondi nõukogu liige ja tegelenud alates 1992. aastast Riigikogu põhiseaduskomisjonis nii integratsiooni, migratsiooni, pagulasi, välismaalasi kui kodakondsust puudutava seadusandlusega.

Integratsiooni osas tuleks pöörata rohkem tähelepanu uusimmigrantidele. Ära ei tohi unustada, et migratsioon ja integratsioon on sama medali kaks külge, mida ei saa kuidagi lahutada ja seetõttu tuleb neid vaadata kompleksselt.”

 
 
Etendusasutused said toetust ühise kultuuriruumi edendamiseks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) avaldas konkursi „Ühise kultuuriruumi edendamine läbi koostöötegevuste“ raames toetust saanud etendusasutused. Kolmandat aastat etendusasutusi toetav MISA jagas tänavu toetust kuuele asutusele enam kui 67 000 euro väärtuses.

Konkursi eesmärk on toetada etendusasutuste koostöötegevusi ühise kultuuriruumi soodustamiseks ja lõimumise tõhustamiseks Eesti ühiskonnas eestlaste ja mitte-eestlaste osalusel. Konkursi raames toetatakse rohkem kui 1 kuu kestvaid tegevusi, mis aitavad ellu viia konkursi eesmärke – etendusasutuste ühisetendusi ning sünkroontõlke korraldamist.

14 000 euro väärtuses toetas MISA MTÜ Vene Nukuteatrit, mis korraldab rahvusvahelise kirjandusfestivali “Dovlatovi Päevad Tallinnas” raames lavastuse “Loeme Dovlatovit”. 12 065,84 euroga toetatakse Mittetulundusühingut Banaanikala Rünno Saaremäe näidendi “Jaanituli” lavastamiseks ja mängimiseks vene keeles. Loominguline Ühendus Teine Laine sai toetust 14 000 eurot, et lavastada vene keeles Marius Lätte näidend “Rasmusele teeb küll küllaga liiga”. Mittetulundusühingule Päikesevanker määrati toetust 14 000 eurot “Kuritöö ja karistuse” lavaletoomiseks. Etenduste sünkroontõlkeks vene keelde sai 6070 eurot toetust Sihtasutus Eesti Draamateater ning ka Sihtasutus Vene Teater, mis kasutab 6070 euro suurust toetust etenduste sünkroontõlkimiseks eesti keelde.

Konkursile laekus 18 taotlust. Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvelistest vahenditest.

Lisainfo: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksus, tel 6 599 025, e-post kaie.kullik@meis.ee

66 väliseesti noort tulevad Pärnumaale eesti keelt õppima

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetab juba üheteistkümnendat aastat laagrivahetusi Eesti päritolu noortele, kes elavad väljaspool Eesti Vabariiki. Kolmes vahetuses toimuv laagrivahetus toob Pärnumaale Ojako Turismitallu 90 väliseestlast ja kohalikku tugiõpilast vanuses 12-17 eluaastat.

Laagrivahetuste eesmärgiks on võimaldada Eesti päritolu noortel saada organiseeritud keeleõpet, suhelda laagrikeskkonnas oma eestlastest eakaaslastega, osaleda ühistegevustes ja ekskursioonidel, pakkuda sportimis- ja isetegevusvõimalust ning tutvuda Eesti vaatamisväärsuste ja kultuuriga.

Laagrivahetused toimuvad 5.-15. juulini, 19.-29. juulini ja 2.-12. augustini ning neis osalevad noored Soomest, Venemaalt (Krasnojarsk, Ülem-Suetuk, Moskva, Arhangelsk, Sant-Peterburi, Petseri), USA-st (Virginia, New Jersey, Michigan, California), Iirimaalt, Kanadast, Leedust, Rootsist, Lätist, Kasahstanist, Itaaliast, Taanist, Belgiast, Ukrainast, Saksamaalt, Valgevenest, Norrast ja Šotimaalt.

Eelnevatel aastatel on programmi raames eesti keelt ja kultuuri tundma õppinud kokku ligi 360 väliseestlast ning tänavuaastases laagrivahetuses osaleb 66 väliseesti noort.

Laagrivahetuste läbiviimist toetavad Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksus, tel 6 599 024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Üle 600 avaliku sektori teenistuja ja töötaja alustab eesti keele õpet

Sügisest algavad Euroopa Sotsiaalfondi toel keelekursused rohkem kui 600-le avaliku sektori asutuse töötajale ja teenistujale, mille raames saavad keeleõpet haridus-, huvihariduse ja kultuuriasutuste, linnavalitsuste pääste- ning politsei- ja piirivalveameti, raamatukogude ja hoolekande asutuste töötajad.

Keeleõppe paremaks korraldamiseks viis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) läbi ettepanekute kogumise vooru, kuhu laekus 120 ettepanekut enam kui sajalt asutuselt üle Eesti. Eksperdid tunnistasid edukaks 32 ettepanekut, millest ellu hakatakse viima 28. Ligi 4/5 ettepaneku esitanud asutustest tulid Ida-Virumaalt ja 1/5 Tallinnast, ettepanekuid tehti ka Harjumaalt ja Pärnust.

„Eriti suur heameel oli tõdeda, et on üle saadud hirmust minna stažeerima. Selline võimalus viibida vähemalt kahenädalasel stažeerimisel avaneb näiteks Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva töötajatel Rakvere politseijaoskonnas või Iisaku konstaablijaoskonnas,“ lausub MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Jana Tondi.

Lisaks võimaldatakse näiteks lasteaedade pedagoogidel ja raamatukoguhoidjatel keelebarjääri ületamiseks praktiseerida oma keeleoskust ja töötada paaripäevastel praktikatel erinevates eestikeelsetes asutustes Raplas, Tartus, Tallinnas, Pärnus, Viljandis või Võrus.

Tondi tõdeb, et kuigi 2011.-2012. aastal korraldatavale keeleõppele kulub pea 150 000 eurot, on tegelik vajadus soovitava keeleõppe läbiviimiseks 10 korda suurem.

Keeleõpe viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse „Avaliku sektori töötajate keeleõpe“ raames.

Eksperdid hindasid edukaks ettepanekud, mis olid hästi eesmärgistatud ja mitmekesistatud keeleõppega ning mis kirjeldasid õppijate motiveeritust. Lisaks hinnati keeleõppe sisu ja selleks kulutatavate vahendite kooskõla ning raha kasutamise otstarbekust ja eesmärgipärasust. Eksperdid arvestasid ettepanekuid analüüsides ka sellega, kas ettepaneku tegija panustab omalt poolt korraldatavasse keeleõppesse.

Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksus, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee

Kutseõppeasutuste pedagoogidele toimub sügisel erialakeele õpetamise metoodika täienduskoolitus

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) viis mais läbi lihtmenetlusega avatud hanke „Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus erialakeele õpetamise metoodikast”, mille võitis BDA Consulting OÜ ning mille raames viiakse 2011. aasta sügisel läbi erialakeele õpetamise metoodika koolitus 40 kutseõppeasutuse õpetajale.

Koolituse tulemusena õpivad pedagoogid kasutama programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames tõlgitud käsiraamatutes esitatud metoodilisi võtteid erialakeele õpetamisel ning omandavad oskuse kasutada koostatud keeleõppe materjale.

Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ raames.

Lisainfo: Merlin Mägi, elukestva õppe üksus, tel 659 9068, e-post merlin.magi@meis.ee 

Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajatele tuleb mitmekülgne suvekool

14. - 17. septembrini toimub Roosta Puhkekülas Läänemaal järjekordne ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajate suvekool. Suvekooli oodatakse osalema 90 ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajat ning koolitus on osalejatele tasuta.

Suvekoolis leiavad muuhulgas käsitlemist järgmised teemad:

  • Haridussüsteemide võrdlus. Jaapani, Hiina, islamimaade ning Euroopa haridussüsteemide omavaheline võrdlus.
  • Islamimaade tulevik. Internet ja islamimaad.
  • Propaganda – mõiste, teoreetilised alused, toimimismehhanismid.
  • Näiteid mitmekultuurilise ühiskonna toimimisest. Uusimmigrant Eestis.
  • Vastuolulised isikud (mitte-eestlased) Eesti ajaloos, nende panus Eesti kultuuri, ajalukku, teadusesse, poliitikasse.
  • Väitlemine ja argumenteerimine. Praktiline väitluskunst. Väitluse kasutamise võimalused koolitunnis. Praktiline väitlus teemal „Ühiskonnaõpetuse ja ajalooõpetaja roll ühiskonnas”.
  • LAK-õppe metoodika tutvustamine. Aktiivõppe meetodid.
  • jt koolitusteemad

Täienduskoolitusele on võimalik registreeruda OÜ Sola Integra kodulehel ning täiendavat informatsiooni koolituse kohta saab telefonidel: 6030526; 5266759 (Aniita Siim).

Koolituse korralduse viib läbi Sola Integra OÜ. Koolituse tellija on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ning tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

MISA toetab kõrgkoolide ettepanekul ligi 500 tudengi täiendkeeleõpet

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) viis läbi ettepanekutevooru, kogumaks ideid täiendava keeleõppe korraldamiseks kõrgkoolides. Laekunud 25 ettepanekust valis MISA välja 18, mille kohaselt saab alates sügisest ligi 500 eesti keelest erineva emakeelega kõrgkoolide tudengit eesti keele täiendavat tugiõpet.

Täiendõppele kulub ligi 100 000 eurot ning erinevates keeleõppetegevustes osalevad sügisest haridus-, kultuuri-, meditsiini-, merenduse-, kunsti-, majanduse- ja infotehnoloogiavaldkonna eesti keelest erineva emakeelega tudengid, kes lisaks auditoorsele keeleõppele saavad osa ka kontaktõppe tundidest ning erialasest keelepraktikast keelekeskkonnas. Täiendõppe eesmärgiks on aidata tudengitel arendada kõrgharidustasemel akadeemiliseks õppeks vajalikku eesti keelt ning erialast eesti keelt.

„Ettepanekute alusel korraldatav täiendav õpe tagab õppurite suurema aktiivsuse ja pühendumuse, sest keeleõppe tegevused tulenevad kõrgkoolide endi initsiatiivist ning kursused erinevad tavapärasest keeleõppest,“ põhjendab MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Jana Tondi ettepanekutevooru kasulikkust.

„Näiteks tudeerib Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve osakonna minigrupp kahe nädala jooksul eesti keelt Tallinnas, osaledes nii erialaõppes kui ka praktilistes tegevustes. Ühtlasi saavad tudengid mentor-üliõpilase juhendamisel keeleleskkonnas tegutseda, osaleda kultuuriprogrammis ning analüüsida programmiga püstitatud eesmärkide saavutamist,“ toob Tondi näite ettepanekutevoorust alguse saanud tegevusest.

Täiendavat keeleõpet korraldatakse Eestis keskhariduse omandanud kõrgharidustaseme õppuritele sõltumata eesti keele taseme oskusest. 2011/2012. õppeaastal toimuvat täiendõpet toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse „Kõrgharidustaseme õppurite täiendav keeleõpe“ raames.

Kokku laekus ettepanekutevooru 25 ettepanekut 12 kõrgkoolilt üle Eesti. Heakskiidetud 18 ettepanekust üle poole ehk 9 ettepanekut tehti Ida-Virumaalt, 6 ettepanekut tuli Tallinnast ning 3 Tartust.

Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksus, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee

 

AUGUST 2011


Kõrgkoolid ja keeleõppefirmad on oodatud pakkumusi tegema
 
Augustis avanevad konkursid, mille raames Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) hakkab otsima avaliku sektori asutuse töötajatele eesti keele koolituse ja kõrgharidustaseme õppurite täiendava eesti keele õppe läbiviijaid.
 
Pakkumuse kutsed esitatakse Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse „Kõrgharidustaseme õppurite täiendav keeleõpe“ raames, mille eesmärk on toetada eesti keelest erineva emakeelega eesti tudengeid kõrgkooli õpingute ajal eesti keele tugiõppega, et arendada nende akadeemilist ja erialast eesti keelt. „Avaliku sektori töötajate keeleõpe“ tegevuse raames toetatakse eesti keelest erineva emakeelega Eestis elavate täiskasvanute erialast keeleõpet, et tagada nendele igapäevane ja ametialane toimetulek vajalikul tasemel.
 
Nii kõrgkoolide õppurid kui ka avaliku sektori asutuste töötajad saavad õppida eesti keelt kas asutuste või kõrgkoolide endi initsiatiivil koostatud programmi alusel.
 
Kokku saavad 2011/2012. õppeaaasta jooksul spetsiifilist, just nende erialade eripäradest ja vajadustest lähtuvat eesti keele õpet 11 kõrgkooli ligi 500 üliõpilast ja 28 avaliku sektori asutuse enam kui 600 töötajat.
 
MISA elukestva õppe üksuse juhi Eduard Odinetsi sõnul näitavad senised kogemused, et sellistest spetsiaalselt väga kitsale sihtrühmale suunatud kursustest saavad osalejad enam abi kui tavapärastest laiemale sihtgrupile mõeldud koolitustest. Odinetsi sõnul liigutakse viimasel ajal ka riigikeele õppes täiskasvanutele masstoodangust rätsepatöö suunas, kus igale kliendile leitakse just temale sobivad võimalused.
 
Taolise õppe raames on tagatud õppurite suurem osalus ja pühendumus, sest ettepanekud on tehtud enamasti asutuse töötajate endi initsiatiivil ja kursused toimuvad valdavalt asutuste oma ruumides. Keeleõppes osalevate inimeste pühendumist ja motivatsiooni näitab seegi, et enamik kursustel osalejaid on võtnud endale eesmärgiks eesti keele tasemeeksami sooritamise.
 
„Kõrgkoolide ettepanekute puhul on hea meel näha, et traditsioonilisse keeleõppesse on oskuslikult põimitud õppekäigud keele- ja erialaõppe eesmärgil teistesse samas valdkonnas tegutsevatesse kõrgkoolidesse või asutustesse. Selline aktiivne lühi- ja pikemaajaline keelepraktika on kasulik mitmel moel, näiteks omandab tudeng peale keele- ja erialasõnavara ka praktilised oskused tööks oma valitud erialal,“ selgitas Odinets.
 
Kõrgharidustaseme õppurite ja avaliku sektori asutuste töötajate keeleõppe konkursid avanevad hiljemalt augusti keskpaigast. Pakkumise kutsed avaldatakse MISA võrgulehel www.meis.ee.
 
Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksus, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee

Algab täiskasvanute gümnaasiumide- ja kutseõppurite täiendav keeleõpe
 
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) korraldaskutseõppeasutuste ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendava eesti keele õppe korraldamiseks ettepanekutevooru, mille alusel korraldab MISA eesti kultuuri tutvustavate programmide väljatöötamist, õppekäike erinevatesse Eesti maakondadesse, praktika läbiviimist eestikeelses töökeskkonnas, õppurite vahetusprogramme, intensiivset tugiõpet, õppematerjalide koostamist ja õpetusvõtete levitamist keeleõppe motivatsiooni tõstmiseks.
 
Ühtlasi toetatakse ka näiteks keele- ja kultuuriruumis toimetulekupädevuste kujundamist, kultuuridevaheliste erinevuste õpet, kultuuridevahelist kasvatust ning eesti kultuuri mõistmist teise kultuuri läbi.
 
Täiendatavat eesti keele õpet korraldatakse 2011/2012. õppeaastal kaheksas kutseõppeasutuses ja kahes täiskasvanute gümnaasiumis.
 
Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ raames kutseõppeasutuste ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendava eesti keele õppe korraldamiseks läbi viidud I ettepanekutevoorule esitasid oma ettepaneku kolm täiskasvanute gümnaasiumi ja 19 kutseõppeasutust.
 
Kutseõppeasutuste ja täiskasvanute gümnaasiumide ettepanekute alusel korraldatakse täiendavat keeleõpet eesti keelest erineva emakeelega õppuritele, kes õpivad eesti õppekeelega kutseõpperühmas või vene õppekeelega rühmas osalise eestikeelse õppega.
 
Keeleõpet korraldatakse täiendavalt koolitustellimusele või riikliku õppekava raames rahastatud õppele.
 
Lisainfo: Reet Kallo, elukestva õppe üksus, tel 659 9841, e-post reet.kallo@meis.ee
 
 
Koolid saavad toetust osalise eestikeelse aineõppe sisseviimiseks
 
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel saavad 12 Ida-Virumaa ja Harjumaa eestikeelsele aineõppele üleminevat gümnaasiumi üle 36 000 euro, et toetada vene õppekeelega põhikoolidest tulnud õpilaste kohanemist eestikeelses õppes.

“Koolide tegevused jagunevad laiemalt vaadatuna kaheks – toimuvad kohanemislaagrid ning tasanduskursused. Kohanemislaagri eesmärk on aktiveerida õpilaste eesti keele oskust ja kujundada positiivseid hoiakuid eesti keeles õppimise vastu. Tasanduskursus loob õpilastele turvatunde ning ennetab motivatsiooni või õppeedukuse langust,” selgitab MISA keelekümblusüksuse koordinaator Natalia Reppo.

Koolid kasutavad toetust näiteks Ida-Virumaalt Lõuna-Eestisse või Harjumaale sõitmiseks, ekskursioonide korraldamiseks, muuseumite ja teatrite külastamiseks, koostööks eestikeelsete koolidega ja sealsete õpilastega, õppereiside läbiviimiseks eestikeelsete giididega, seiklusmängudeks, kohtumisteks tuntud Eesti kultuuri- ja ühiskonnategelastega jne. Koolidesse kutsutakse ka Eestis viibivaid välismaa vabatahtlikke võõras keelekeskkonnas toimetulekust rääkima, korraldatakse fotonäitus ning teisi loomingulisi tegevusi ja konkursse.
Reppo sõnul toetatakse projektikonkursiga mitte ranget hindamist, vaid julgustatakse noori suhtlema ning hinnete panemise asemel peavad õpilased hoopiski eneseanalüüsi päevikut, et ise enda edukust ja panust õpingutesse hinnata. 
Projektikonkurssi „Osalise eestikeelse aineõppe sisseviimise toetamine” rahastatakse Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt lähtudes valdkondliku arengukava ”Eesti lõimumiskava 2008-2013” rakendusplaanist.
 
Lisainfot toetust saanud koolide ja projektikonkursi kohta leiab MISA veebilehelt.

Osale projektikonkursi “Kursused – eesti keel ja kodakondsus” infopäeval!

 
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kuulutas välja projektikonkursi ”Kursused – eesti keel ja kodakondsus”, mille eesmärgiks on Eestis elavate kolmandate riikide ja määratlemata kodakondsusega inimeste kaasamine ja integreerimine Eesti ühiskonda.
 
Konkurssi tutvustav infopäev toimub 2. augustil Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuses Meie Inimesed (Liimi 1,Tallinn) kell 13.00-15.00.

Infopäeval osalemise soovist palume teada anda MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Tea tammistule e-postiaadressil tea.tammistu@meis.ee.

 
Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Kultuuriministeeriumi toel vahendab MISA 240 910 eurot, et läbi keele- ja kodakondsusseaduse kursuste ning uusimmigrantide kohanemisprogrammi võimaldada sihtgrupil paremini kohaneda Eesti ühiskonnaga.
 
Konkursijuhendi ja teiste vajalike infomaterjalidega saab tutvuda siin.

MISA tegutseb nüüdsest ka Facebookis

 
Kõigil huvilistel on nüüd jooksvalt võimalik infot saada ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed tegemistega kursis olla ka Facebooki vahendusel.
 
Facebooki lehele koonduvad nii värskemad päevakajalised mõtted ja uudised kui ka huvitavad artiklid, viiteid ning meenutused varasemalt tehtust (näiteks saab tutvuda MISA varasemate reklaamikampaaniatega, olla kursis MISA poolt rahastatud projektidega jne) jpm.
 

Meid leiab Facebookist aadressil www.facebook.com/IntegratsioonijaMigratsiooniSihtasutusMeieInimesed.

Loe värsket kultuurilise mitmekesisuse osakonna infokirja!

Kultuuriministeeriumil on valminud värske infokiri, millest leiab lühiülevaated kultuurilise mitmekesisuse osakonna 2011. aasta esimese poolaasta peamistest tegevustest.

Uudiskirjas on juttu lõimumisvaldkonna arengutest Euroopa Liidus ja Euroopa Nõukogus, lõimumisvaldkonna arendus- ja meediastipendiumite laureaatidest, rahvusvähemuste kultuurinõukoja tööst ning 2011. aastal läbiviidavast Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringust.

Ülevaate saab ka Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud lõimumiskava täitmise 2010. aasta aruandest ja uue rakendusplaani 2011-2013 prioriteetidest.

Infokirjast saab lisaks lugeda, mis projektid said toetust rahvusvähemuste kultuuriseltside ja ühise teabevälja toetusprogrammist ning Peipsiveere kultuuriprogrammist. Ühtlasi jagatakse infot 2011. aasta teisel poolaastal avanevatest Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi 2011. aasta toetusprogrammidest.

Infokirja saab lugeda Kultuuriministeeriumi veebilehel

SEPTEMBER 2011


Oktoobris toimuvad Tallinnas ja Ida-Virumaal keelelaadad

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) korraldab 8. oktoobril Ida-Virumaal ja 13. oktoobril Tallinnas XIV täiskasvanud õppija nädala raames esmakordselt keelelaadad. Keelelaatade eesmärk on pakkuda kompaktset keeleõppeinfot täiskasvanud keeleõppijatele.
 
Laadal osalevad koolitusasutused ja kirjastused, mis tutvustavad keeleõppeteenuseid ja –materjale ning toimuvad mitmed ettevõtmised alates näidistundidest ja –eksamitest lõpetades viktoriiniga.
 
Täiskasvanud õppija nädal on Eesti Täiskasvanud Koolitajate Assotsiatsiooni korraldatav traditsiooniline üle-eestiline täiskasvanute haridust populariseeriv ja õppimisvõimalusi tutvustav üritus, mille raames korraldatakse teabepäevi, tasuta õppepäevi, kursuseid ja loenguid ning muid temaatilisi tegevusi.
 
Keelelaada tegevusi Täiskasvanud õppija nädalal rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmist „Keeleõppe arendamine 2011-2013“.
 
Lisainfo:
Maria Ratassepp, elukestva õppe üksus, tel 659 9068, e-post maria.ratassepp@meis.ee
Riina Ring, elukestva õppe üksus, tel 659 9030, e-post riina.ring@meis.ee

Keelekümblusprogrammiga liitub neli uut lasteaeda

 
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel liituvad alates septembrist keelekümblusprogrammiga Tallinna Lasteaed Naeratus, Kohtla-Järve Lasteaed Aljonuška, Sillamäe Lasteaed Rukkilill ja Jõhvi Lastead Pillerkaar.
 
Värsked keelekümblusprogrammiga liitunud lasteaiad hakkavad rakendama osalise keelekümbluse mudelit, kus keeleõppega alustavad kolmeaastased lapsed ning õppetöö on korraldatud nii, et üks õpetaja suhtleb lastega ainult eesti keeles ja teine õpetaja ainult laste emakeeles. Keelte osakaal rühmades on jaotatud võrdselt pooleks.
 
Septembris toimuvad piirkondlikud koolitus-seminarid lasteaedade meeskondadele, et abistada lasteaedasid osalise keelekümbluse mudeli rakendamisel. 
 
Keelekümbluslasteadu rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.
 
Lisainfo: Svetlana Belova, keelekümblusüksus, tel 659 9848, e-post: svetlana.belova@meis.ee

Valmis memoriin „Eesti ajaloo perioodid“

 
Valminud on õppematerjal memoriin „Eesti ajaloo perioodid“, mis on mõeldud kasutamiseks ajaloo tundides Eesti ajaloo teemade käsitlemisel.
 
Memoriin on õpetlik ning mälu arendav lauamäng, mis annab võimaluse mõelda, meelde jätta, seoseid luua, arutleda ning jutustada Eesti ajaloo teemadel.
 
Memoriini tutvustatakse esmakordselt 14.–17. septembril ühiskonnaõpetuse ning ajaloo õpetajate suvekoolis Roostal.
 
Õppematerjal töötati välja Tallinna Ülikooli teaduri Mare Oja ning Tartu Kunstikooli ühises koostöös ning selle väljatöötamist finantseeris Haridus- ja Teadusministeerium. Hetkel on memoriinide arv piiratud, kuid piisava huvi korral organiseerib MISA memoriinide juurdetootmise.
 
Lisainfo: Maarja Mänd, keelekümblusüksus, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Algab kutsekoolide pedagoogide erialakeele õpetamise täienduskoolitus

 
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel algab septembris täienduskoolitus kutseõppeasutuste pedagoogidele erialakeele õpetamise metoodikast.
 
Täienduskoolitust 40-le kutseõppeasutuse õpetajale viib läbi BDA Consulting OÜ ning koolituse tulemusena kasutavad õpetajad programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames tõlgitud käsiraamatutes esitatud metoodilisi võtteid erialakeele õpetamisel ja oskavad kasutada praeguseks koostatud keeleõppematerjale.
 
Tegevus viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames.
 
Küsimused ja registreerumine koolitusele: Kristi Rugam, tel +372 5646 6033, kristi@bda.ee.
 
Lisainfo: Maria Ratassepp, elukestva õppe üksus, tel 659 9068, e-post maria.ratassepp@meis.ee
 
 
Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajate suvekool lahkab vastuolulisi teemasid
 
14.–17. septembril toimub Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel Roosta puhkekülas ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajate suvekool.
 
Sola Integra OÜ korraldataval koolitusel käsitletakse õiguskaitset, aktiivõppe meetodeid, propaganda teooriat ja toimumismehhanisme ning saadakse teada, millega tegelevad saatkonnad.

Ühtlasi võrreldakse suvekoolis Aasia ja islamimaade ning Euroopa haridussüsteeme, käsitletakse mitte-eestlaste panust Eesti kultuuri, ajalukku, teadusesse ja poliitikasse ning õpitakse, kuidas kasutada väitluse formaati koolitunnis.

 
Tähelepanu pälvivad ka Euroopa Liidu institutsioonid, erinevad protsessid, aktuaalsed teemad ja probleemid jpm.
 
Koolitust finantseerib Haridus- ja Teadusministeerium.
 
Lisainfo: Maarja Mänd, keelekümblusüksus, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee.

Selgusid LAK-õppe koolitajate koolituse ideekonkursi võitjad

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed viis läbi ideekonkursi LAK-õppe koolitajate koolituseõppekava koostamiseks, mille raames laekunud parimaid ideid premeeriti rahalise auhinnaga.

Ideekonkursi eesmärk oli leida sobivat sisendit koolituskava tarvis ning saadud ideekavandite alusel luua LAK-õppe koolitajate koolituse õppekava.
Parimate ideede autoriteks tunnistas hindamiskomisjon Kai Võlli, kes sai esimese koha auhinnaks 1500 eurot ning SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse, mis pälvis hindamiskomisjonilt teise koha ja 1200 eurot.
 
Ideekonkursi žürii esimehe ja MISA keelekümblusüksuse juhi Ulvi Müürsepa sõnul oli esimese preemia pälvinud autori ideekavand koolitajate koolituse õppekava tarvis põhjalik, hästi komponeeritud ja selgelt kirja pandud. Eriliselt pööras Kai Võlli tähelepanu meetoditele, mis soodustavad inimeste koostööd.
II koha pälvinud SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus pälvis tähelepanu  rõhuasetuse tõttu täiskasvanukoolitaja oskustele. Ühtlasi oli õppe maht ja õppe korralduse ideed žürii arvates selgelt lahti kirjutatud ja hästi teostatavad.
Tegevust toetab Haridus- ja Teadusministeerium.
Lisainfo: Maarja Mänd, keelekümblusüksus, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Diskrimineerimisteemaline ajakirjanduskonkurss ootab võistlustöid

 
Euroopa Komisjon ootab trüki- ja veebiajakirjanikke osalema ajakirjanduskonkursil „Koos diskrimineerimise vastu“, mis keskendub diskrimineerimise ja mitmekesisusega seotud teemadele Eestis ja Euroopa Liidus.
 
Auhinnaga tunnustatakse ajakirjanikke, kes annavad oma tööga panuse mitmekesisuse väärtuste ning diskrimineerimisvastase võitluse paremaks mõistmiseks EL-is. Kvalifitseerumiseks peavad artiklid olema avaldatud EL-i trüki- või veebiajakirjanduses ajavahemikus 18. september 2010 kuni 10. november 2011. Tööde esitamise tähtaeg on 10. november 2011 kell 12.00 (Kesk-Euroopa aja järgi).
 
Konkursi võitja ning teisele ja kolmandale kohale tulnud saavad vastavalt kinkekaardid väärtuses 5000, 3500 ja 2500 eurot. Riikliku konkursi võiduga kaasneb preemia 1000 euro väärtuses.
 
Käesolev EL-i ajakirjanduskonkurss on järjekorras kaheksas. 2010. aastal esitati rohkem kui 1200 artiklit. 2010. aasta konkursi võitis Jeanette Björkqvist Soomest oma artikliga „Soovimatud inimesed” (avaldatud ajalehes Hufvudstadsbladet), mis keskendus Ida-Euroopast tulnud mustlaste kogemustele Soomes. Teine koht läks Edith Meinhartile Austriast artikli „Meie intellekti kasutamata jätmine” eest. Äriteemalises nädalakirjas Profil ilmunud artikkel uurib immigrantidest oskustööliste kogemusi Austrias, vaadeldes diskrimineerivate hoiakute tõttu raisatud andeid inimlikust vaatepunktist ja ühtlasi juhtides tähelepanu majanduslike ressursside raiskamisele. Rasa Navickaitė Leedust sai kolmanda koha artikli „Erinevad, kuid õnnelikud” eest (avaldatud kuukirjas Homo Mag), mille teema on lapsi kasvatavate samasooliste paaride kogemused Leedus.
 
Vaata täpseid reegleid ning esita oma võistlustöö konkursi veebilehel!

Oodatud on projektitaotlused ühise teabevälja edendamiseks

 
Kultuuriministeerium avas tänavuse teise vooru programmist “Ühise teabevälja edendamine läbi kultuuritegevuse, kirjanduse vahendamine võõrkeeltesse”, mille eesmärk on tutvustada vene keelt kõnelevale elanikkonnale eesti ja siinsete rahvusvähemuste kirjandust.
 
Lisaks eesti kaasaegse laste- ja noortekirjanduse tõlkimisele ja kirjastamisele saab taotleda tuge ka kirjandusürituste ja loengusarjade läbiviimiseks ning raamatukultuuri tutvustamiseks meedias. Toetusvooru eelarve on 20 999 eurot.
 
Toetatav teos peab olema eesti keeles ilmunud ega tohi olla varem kirjastatud vene keeles. Toetuse eraldamisel peetakse silmas lasteraamatut kui tervikut, milles mängivad olulist rolli nii tekst kui ka kujundus.
 
Kirjandusürituste ja loengusarjade läbiviimiseks ning raamatukultuuri ja lugemise propageerimiseks meedias tuleb esitada taotlus üldvormil, millele lisada projekti detailne kirjeldus ja eelarve. Kaasaegse eesti laste- ja noortekirjanduse tõlkimiseks ning kirjastamiseks mõeldud projektide puhul tuleb esitada trükisetaotluse vorm koos vajalike lepingutega ning infoga tõlkija varasema tegevuse kohta.
 
Taotlused tuleb esitada Kultuuriministeeriumisse hiljemalt 9. septembriks aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn, märgusõnaga „Ühine teabeväli läbi kirjanduse“ või digitaalselt allkirjastatuna min@kul.ee
 
2011. aasta kevadel eraldas Kultuuriministeerium samast programmist kokku 23 739 eurot. Programmikomisjon vaatas tookord läbi 34 laekunud taotlust ning otsustas toetada 10 projekti, nende seas kaasaegse eesti laste- ja noortekirjanduse tõlkimist ja kirjastamist vene keelde, kirjandusüritusi ning raamatukultuuri tutvustamist meedias.
 
Taotlusvooru kuulutuse ja täpse ülevaate toetuse taotlemise tingimustest leiab siit!
 
Lisainfo: Artjom Tepljuk, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist, tel 55 585 540, e-post artjom.tepljuk@kul.ee

Keeleõpetajaid oodatakse internetis keeleõppematerjale testima

 
Tartu Ülikooli projekti „Mitmekeelne kultuuridevaheline ärisuhtlus“ raames on valminud uued keeleõppematerjalid eesti ärikeele omandamiseks e-õppe vormis, mille raames oodatakse keeleõpetajaid materjali testima veebiaadressil http://estmigkomm.jimdo.com.
 
E-õppekeskkonna peamiseks sihtgrupiks on eesti keelt võõrkeelena õppivad inimesed. Keskkonnas saab keeleõppija vaadata videoid, kuulata audiofaile ja lugeda erinevaid tekste ning lahendada harjutusi. E-õppekeskkond võimaldab koheselt saada ka tagasisidet teadmiste õigsuse kohta.
 
Õppekeskkond võimaldab keeleõpetajal anda keskkonnas olevaid harjutusi koduseks tööks või lisaülesanneteks ning saada ideid rühmatundide läbiviimiseks. Eriti kasulikud on õppematerjalid neile, kes soovivad arendada ärikeele oskust, sest õppeteemad on turunduse, juhtimise, teeninduse ja kultuuridevahelise suhtluse valdkonnast, kuid materjalid on kasulikud ning jõukohased ka üldkeele õppijatele.
 
Lisaks leiab kodulehelt uuemaid keeleõppe alaseid artikleid, teemakohaseid linke, kirjanduse loetelu, Eesti teemalise viktoriini ning tagasiside küsitluse. Peagi lisatakse leheküljele ka kursuse käsiraamat ja DVD koos kõigi õppematerjalidega, et võimaldada õpet ka neile iseõppijatele, kellel puudub ligipääs internetile.
 
Eriti oodatakse õpetajaid keskkonda testima ja tagasisidet andma õpperühmades. Tagasiside saatmise tähtaeg on enne 15. septembrit.
 

Lisainfo ja tagasiside: Katrin Tamm, Tartu Ülikooli majandusteaduskond, e-post katrin.tamm@ut.ee

 

 

NOVEMBER 2011

Muukeelsed noored hakkavad eesti keelt täiendama eesti peredes ja laagrites
Algab karjäärinõustajate koolitusprogramm

Käimas on kodanikupäeva esseekonkurss õpilastele
Uuendatud eesti keele e-testide keskkond nüüdsest avatud
Noorsootöötajaid oodatakse osalema meetodite koolitusele

Muukeelsed noored hakkavad eesti keelt täiendama eesti peredes ja laagrites

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetab üheksat organisatsiooni enam kui 108 000 euroga, et korraldada 7-18aastastele noortele eesti keele õpet eesti peredes ja projektilaagrites.

Projektikonkursi „Noorte lõimumine info- ja kultuuriruumis“ projektikonkursi I osa raames said toetust Narva 6. Kool, Eesti Spordiselts „Kalev“, Semolen Koolitus, Keila Vallavalitsus, Süda Eesti Sotsiaalkeskus MTÜ, Veeda Vaheaeg Võrumaal MTÜ, Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium, Tallinna Laagna Gümnaasium ja Lastekaitse Liit MTÜ.

Tegevused toimuvad kuni 2012. aasta novembrini ning toetuse saanute korraldamisel planeeritakse laagritesse osalema kokku 642 noort, kelle hulgast 303 on Eestis elavad kolmandate riikide kodanikud (EKRK) ja määratlemata kodakondsusega noored, teine sama suur hulk on Eesti kodakondsusega noored ning 36 EKRK noort osaleb projektitoetuse raames pereõppes.

Eesti keele õpe eesti peredes ja laagrites on 1998. aastast üks populaarsemaid integratsiooni valdkonna tegevusi ning kokku on MISA toetanud ligi 18 500 noore keeleõppija ja tugiõpilase osalemist laagrites ja pereõppes.

2009. aastal MISA poolt tellitud uurimuse tulemuste kohaselt selgus, et laagrid, kus noored õpivad eesti keelt eelkõige eakaaslastega suhtlemise kaudu ning mis põhinevad osalevate noorte ühisel huvil, näiteks spordilaagrid, soodustavad eri rahvusest noorte omavahelist suhtlemist eesti keeles.

„Sama uuring näitas ka, et pereõppe raames eesti pereelust osa saanud muukeelne noor säilitab tihti kontakti eesti perega ning just pere keskel nähti, kogeti, mõisteti ja õpiti üksteise keelt, kultuuri ja kombeid kõige vahetumalt,“ selgitas MISA kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator Lianne Ristikivi.

Ristikivi sõnul näitas sama uuring, et pereõppe ja laagriõppe tulemusena suurenes noorte eesti keele kasutamise julgus ning sõltumata rahvusest paranes noorte vastastikune mõistmine ja sallivus ning kasvas arusaam teise rahva kultuurist.

Lisainfo: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 6 599 028, e-post lianne.ristikivi@meis.ee

Algab karjäärinõustajate koolitusprogramm

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) alustas projekti „Karjääriõppekursused ebapiisava eesti keele oskusega töötavatele täiskasvanutele“ raames koostööd Tercare OÜ-ga, et korraldada täienduskoolitus 13-le karjäärinõustajale, kes hakkab läbi viima karjääriõppekursuseid ebapiisava eesti keele oskusega töötavatele täiskasvanutele.

Täienduskoolituse teemadeks on rahvusliku spetsiifika arvestamine karjääriõppekursuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning karjääriõppekursuste õppekava tutvustus ja selle praktiline rakendamine. Karjäärinõustajateks on Töötukassa karjääriinfo spetsialistid ning Ida-Virumaa ja Harjumaa teabe- ja nõustamiskeskuste karjäärikoordinaatorid.

„Üldlevinud seisukoht on, et karjääriõpet vajavad ainult need, kes on töö kaotanud. Soovime murda seda stereotüüpi ning pakkuda karjääriõpet just töötavatele inimestele, kusjuures mitte väga noortele, vaid neile, kel juba on tööstaaži ja kogemusi“, ütles MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

Odinetsi sõnul loodab sihtasutus, et täiskasvanud töötavad inimesed leiavad vaatamata hõivatusele võimaluse karjääriõppest osa saada, et koos kogenud ja hästi koolitatud spetsialistidega oma tööalase tuleviku üle mõtiskleda ning oma karjäärialaseid väljavaateid parandada.

Projekti eelarve on ligi 102 000 eurot ning selle tegevused kestavad 2012. aasta lõpuni. Projekt rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja Eesti riigieelarvest meetme „Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine“ kaudu.

Lisainfo: Riina Ring, elukestva õppe üksus, tel 659 9030, e-post riina.ring@meis.ee

Käimas on kodanikupäeva esseekonkurss õpilastele

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) ning Haridus- ja Teadusministeerium kuulutasid välja 2011. aasta kodanikupäeva esseekonkursi „Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?“, mille raames oodatakse 7.-12. klasside õpilaste esseesid.

Konkursi eesmärgiks on koguda õpilasi huvitavaid teemasid ja nende arvamusi kodanikuks olemisest, õpilaste tunnustamine ning sallivuse suurendamine noorte seas.

„Selleaastase konkursi teema valik ei olnud juhuslik. Käesoleva aasta 1. septembrist algas uute riiklike õppekavade rakendamine koolides ning üheks tähtsamaks märksõnaks uutes õppekavades on kodanikuaktiivsus,“ kommenteeris Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar.

„Meie sooviks on, et noored kujuneksid algatusvõimelisteks ja vastutustundelisteks kodanikeks, kes julgevad ja suudavad kaasa rääkida demokraatlikes protsessides, osaleda nendes ja suunata neid,“ selgitas Irene Käosaar.

Võistlustöid hindab 5 liikmeline žürii, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist Sirli Tooming, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed keelekümblusüksuse koordinaator Toivo Sikk, Viimsi Keskkooli õpetaja Janek Murakas ning Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetaja Dmitri Rõbakov.

Kahes vanuserühmas toimuva konkursi raames pannakse välja üks esimene, kaks teist ja kolm kolmandat auhinda ning ergutusauhinnad.

Konkursil osalemiseks saavad õpilased 10. oktoobrist kuni 11. novembrini esitada kuni 2 lehekülje pikkuse (umbes 3600 tähemärki) essee, saates oma kirjatöö Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusse Meie Inimesed aadressil Liimi 1, 10621 Tallinn või e-posti aadressil toivo.sikk@meis.ee.

Konkursi täpsemad tingimused leiab siit: http://www.meis.ee/kodanikupaeva-esseekonkurss  

Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, kodanikuuhkuse ja kodanikuks olemisega kaasnevate õiguste ja kohustuste teadvustamisele. Aastatega kujunes kodanikupäeva tähistamine välja ilusaks traditsiooniks - kodanikupäeva nädalaks, mille jooksul tähistavad kodanikupäeva paljud asutused. Kodanikupäeva nädal on pühendatud kõigile loovatele ja tegusatele Eestis elavatele inimestele. Selle aasta kodanikupäeva moto on „Kodanikuks kasvanud“. Rohkem informatsiooni kodanikupäeva tähistamise kohta leiab veebilehelt http://kodanik.err.ee.

Uuendatud eesti keele e-testide keskkond nüüdsest avatud

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) eesti keele veebi-põhiste testide kodulehekülg TESTEST on täienenud uute testidega ning muutunud veelgi kasutajasõbralikumaks.

Senine, 2010. aasta jaanuaris valminud keskkond koosnes vaid ühest testülesannete komplektist ega selgitanud lähemalt, kellele ja milleks need testid mõeldud on.

Nüüdsest avatud uuendatud TESTESTist leiab kasutaja ligi neli korda rohkem testülesandeid ja ka keskkonna kasutamine on tehtud mugavamaks ning arusaadavamaks. Samuti on nüüd viies keeles (eesti, inglise, vene, türgi ja ukraina keeles) kättesaadav info testide liikide, keeletasemete ja eesti keele tasemeeksami kohta.

Uuendused võimaldavad testide läbimist suuremal hulgal inimestel ning pakuvad neile rohkem võimalusi oma eesti keele oskuse kontrollimiseks.

TESTEST on interaktiivne testimis- ja harjutamiskeskkond, mis on suunatud eesti keele õppijaile, kes tahavad saada tagasisidet oma keeleoskuse kohta. See pakub tuge ka neile, kes soovivad minna eesti keele kursustele või plaanivad sooritada eesti keele tasemeeksamit, kuid ei oska otsustada, millisel tasemel kursust või eksamit valida. Keskkonna sihtrühmaks on Eestis elavad täiskasvanud kolmandate riikide kodanikud (sh määratlemata kodakondsusega isikud) ning TESTEST soodustab keeleoskuse arendamise kaudu kolmandate riikide kodanike Eesti ühiskonnas integreerumist.

TESTEST võimaldab testide sooritajal valida erinevate keeleoskustasemete (A2-, B1-, B2- ja C1-taseme) ning osaoskuste (kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine) vahel. Teste kontrollib arvutiprogramm, mis annab tagasisidet soorituse edukuse kohta nii üksikküsimuste lõikes kui ka statistikana, suunates testi sooritaja vajaduse korral jõukohasema taseme juurde. Samuti leiab keskkonnast infot tasemeeksami struktuuri ning ülesannete tüüpide ja variantide kohta. Testide koostajateks olid Tallinna Ülikooli ning Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse spetsialistid.

TESTESTi arendajaks on veebipõhiste õpikeskkondade pakkujana ja e-õppe propageerijana tuntud Juku Lab OÜ. Projekti rahastajateks on Euroopa Liit Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi (EIF) kaudu, Kultuuriministeerium ja MISA.

TESTEST asub aadressil: http://web.meis.ee/testest. Lisainfot leiab ka TESTESTi Facebooki lehelt.

Noorsootöötajaid oodatakse osalema meetodite koolitusele

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kutsub noorsootöötajaid 28.-29. novembril Kohtla Kaevanduspark-muuseumi Keelelaagri käsiraamatu ning Kogumiku „Noorsootöötaja mitmekultuurilises keskkonnas“ meetodite praktilise õppe koolitusele sarjast „Meetodid meelitavad“.

Koolitajateks on eesti keele õppe metoodik, õpikute autor ja keeleõpetaja Leelo Kingisepp ning simulatsioonimängude praktik ja kõrgkooliõppejõud Aurika Komsaare.

Koolituse töökeel on eesti keel, kohapeal pakutakse ka vaikset tõlget vene keelde. Iga osaleja saab omale väljaannete tervikteksti, töölehed ja abivahendeid oma töös meetodite läbiviimiseks ning koolituse läbinud saavad MISA-lt tunnistuse.

Koolitusele on osalema oodatud 10 eestikeelset ja 10 venekeelset noorsootöötajat ning koolitusele palutakse registreeruda hiljemalt 23. novembril MISA veebilehel oleva vormi kaudu. Samalt veebilehelt leiab ka koolitusel osalemiseks vajaliku lisainfo.

Transport, koolitusmaterjalid, ööbimine ja toitlustus on koolitusel osalejatele tasuta. Tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 6599 028, e-post lianne.ristikivi@meis.ee

 

DETSEMBER 2011

Kodanikupäeva viktoriini lahendas 5143 õpilast 231 koolist
Noored tõdesid kodanikupäeva esseekonkursil kodaniku vastutuse rolli
Jaanuaris algab LAK-õppe täienduskoolitus kutseõppeasutuste õpetajatele
MISA ootab kandidaate lõimumisprojektide hindajaks
Valmib keelemängukomplekt muukeelsetele lasteaialastele 
Jaanuaris tuleb LAK-õppe koolitajate koolitus
Anna saatele „Traali-Vaali“ tagasisidet ja võida auhindu!
20. detsembril toimub EIF projektide infopäev

Kodanikupäeva viktoriini lahendas 5143 õpilast 231 koolist

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatud ja üheksandat aastat järjest toimunud kodanikupäevale pühendatud õpilaste e-viktoriinil osales 5143 õpilast 231 koolist.

66,23 % vastanutest olid eestikeelsete koolide õpilased ja 34,77 % vene õppekeelega koolide õpilased. Kõige rohkem oli osalejaid Harju maakonnast (54,38 %), Tartumaalt (11,49 %), Pärnumaalt (7,58 %) ja Ida-Virumaalt (7,37 %). Jõgevamaa koolinoorte osalusprotsent oli 4,37, Võrumaa õpilaste osakaal vastanutest oli 3,27 % ning Valgamaalt oli vastajaid 2,62 %. Õpilasi osales kõikidest Eesti maakondadest.

Parimaid viktoriinil osalenuid tunnustatakse 25. jaanuaril toimuval pidulikul vastuvõtul Mustpeade majas ning premeeritakse presidendilossi külastusega.

Kodanikupäeva viktoriin oli õpilastele teadmiste testimiseks avatud 21. novembrist kuni 27. novembrini. Kokku on aastate jooksul viktoriinides osalenud ligi 36 000 õpilast, kes on vastanud ligi 500 küsimusele. Viktoriinide juurde kuuluvad selgitavad õppematerjalid on leidnud rohket kasutust ühiskonnaõpetuse tundides. Kõikide materjalidega ning viktoriini tulemustega saab tutvuda MISA veebilehel www.meis.ee/kodanikupaeva-viktoriin.  

Viktoriini läbiviimist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Noored tõdesid kodanikupäeva esseekonkursil kodaniku vastutuse rolli

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kodanikupäevale pühendatud esseekonkursile „Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?“ laekus kokku 203 esseed ligi 60 koolist üle Eesti.

Kahes vanusegrupis toimunud konkursi eesmärgiks oli koguda õpilasi huvitavaid teemasid ja nende arvamusi kodanikuks olemisest, õpilaste tunnustamine ning sallivuse suurendamine noorte seas. Auhinnati 11 õpilast ning edukamaiks osutusid 9. klasside õpilased.

7.-9. klasside õpilaste hulgas valiti esimese koha vääriliseks Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 9. klassi õpilase Mark Basalõga essee. Teise koha said Kaagvere Erikooli 8. klassi õpilane Koidu Kask ja Saku Gümnaasiumi 9. klassi õpilane Anna-Katrin Krestinov. Kolmandale kohale tulid Tallinna Prantsuse Lütseumi 9. klassist Maria Bambus ja Ireene-Britt Ollino ning Tallinna Ühisgümnaasiumi 9. klassi õpilane Katrin Sander.

Žürii otsustas eriauhinnaga premeerida Kristin Vaismad Keila Kooli 9. klassist.

10.-12. klasside voorus esimest kohta välja ei antud. Teise koha said Ingrid Öövel Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klassist ning Kristina Smirnova Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi 12. klassist. Kolmandale kohale tulid Saku Gümnaasiumi abiturient Tõnis Kirsipuu ning Heleri Helemäe Abja Gümnaasiumi 10. klassist.

MISA keelekümblusüksuse koordinaator ja žürii liige Toivo Sikk tõdes, et õpilaste seas on kodanikuks olemine sageli läbimõtestamata ning rahvust ja kodakondsust kiputakse segi ajama.

„Tsiteeriti küll põhiseadust, toodi esile noorte poolt looduskaitsealastel üritustel kaasalöömist, osalemist MTÜ-de töös ja räägiti ka valimistest, aga kodanikuks olemise mõiste ei ole veel paljudele selge. Positiivne oli tõdeda, et vastutust ja rolli ühiskonna elu edendajana nägid õpilased tänastel noortel, kuid ilmselgelt on oluline kodakondsuse temaatika ja heaks kodanikuks olemise võimalused tuua noortele lähemale. Arvestame selle vajadusega kindlasti tuleval aastal kodanikupäeva viktoriini korraldamisel ning ka esseekonkursside planeerimisel,“ kommenteeris Sikk.

MISA plaanib jaanuaris välja anda ka parimaid esseesid sisaldava kogumiku ning muuta esseekonkurss traditsiooniks.

Kodanikupäeva esseekonkurss toimus 10. oktoobrist kuni 11. novembrini ning see oli üheks ürituseks kodanikupäeva sarjast. Kodanikupäeva tähistatakse Eestis 26. novembril ja see on pühendatud Eesti kodanikule, kodanikuuhkuse ja kodanikuks olemisega kaasnevate õiguste ja kohustuste teadvustamisele.

Lisainfo: Toivo Sikk, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee  

Jaanuaris algab LAK-õppe täienduskoolitus kutseõppeasutuste õpetajatele

Tuleva aasta jaanuaris algab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel täienduskoolitus lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) metoodikast 80 kutseõppeasutuste pedagoogile. Koolituse tulemusena kasutavad õpetajad oma igapäevatöös LAK-õppe metoodikat ning oskavad luua ja kohandada vastavaid õppematerjale.

„Käsitletavate teemade ring on lai: LAK-õppe alused ja rakendusnäited, õpetaja ja õpilase areng, õppekeskkonna kujundamine ja palju muud. Õpetajatele korraldatakse ka vaatluspraktika vähemalt kolmes erinevas LAK-õppe metoodikat rakendavas tunnis,“ kommenteerib MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Maria Ratassepp.

Osalema on oodatud kutseõppeasutuste keeleõpet pakkuvad õpetajad ja  kutseõpetajad. Eelistatud on ühest koolist nii keeleõpetaja kui kutseõpetaja kaasamine, et planeerida ja harjutada õpetajatevahelist koostööd õpilaste keele- ja erialaoskuste tõhusamaks omandamiseks õpioskuste arendamise kaudu.

Koolitus kestab tuleva aasta detsembrini kahepäevaste moodulitena ja toimub kuuel korral. Koolituse läbinuile väljastatakse tunnistus.

Koolituse korraldajaks on Sihtasutus Omanäolise Kooli Arenduskeskus ning osalemise soovist tuleb teada anda koordinaator Marita Tanile 12. detsembriks e-posti aadressil tartu@ami.ee või telefonil 742 8777.

Tegevus viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames.

Lisainfo: Maria Ratassepp, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e- post maria.ratassepp@meis.ee  

MISA ootab kandidaate lõimumisprojektide hindajaks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kuulutas välja konkursi 2012-2013 korraldatavatele projektikonkurssidele esitavate tprojektiaotluste, pakkumuste ja ettepanekute hindajate leidmiseks.

Hinnatavad projektid jäävad haridusliku ja kultuurilise lõimumise, sotsiaalse ja majandusliku lõimumise ning õigusliku ja poliitilise lõimumise valdkonda. Lisaks tegeletakse valdkondade üleselt ka uuringute, õppematerjalide loomise ja kirjastamise, konverentside korraldamise ning E-keskkondade loomise ja haldamise projektide hindamisega.

Ootused kandidaadile:

• Hindajal peab olema (või omandamisel) kõrgharidus; töökogemus/tegutsemine vastavas alavaldkonnas või sellele lähedases valdkonnas viimase viie aasta jooksul (alates novembrist 2006); projektijuhtimisalased teadmised ja kogemused; eesti keele oskus emakeelena või tasemel C1.

• Hindajal peavad olema teadmised vastava valdkonna lõimumispoliitikast ja ta peab olema tutvunud valdkondliku arengukava ”Eesti lõimumiskava 2008-2013“ ja selle rakendusplaaniga.

• Kasuks tulevad kogemused projektide hindamisel; alavaldkonna Eesti ja EL poliitikate tundmine; finantsanalüüsi alased teadmised ja oskused.

Konkursside hindajate töö on tasustatud.

Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 11. detsembril täita MISA võrgulehel kandideerimise ankeet ja ühtlasi ka kirjutada lühike (kuni 1000 tähemärki) motivatsioonikiri, mis sisaldab hindajate konkursil osalemise motivatsiooni kirjeldust.

Kõiki kandideerijaid teavitatakse tehtud otsustest hiljemalt 16. jaanuaril 2012. Vajalikud tingimused ja töö kirjelduse leiab MISA veebilehelt.

Lisainfo: Ene Kaups, administratiivdirektor, tel 659 9038, e-post ene.kaups@meis.ee  

Valmib keelemängukomplekt muukeelsetele lasteaialastele

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) annab 2012. aasta märtsis välja keelemängukomplekti, et toetada lasteaedade muukeelsete laste varast eesti keele õpet ning täiendada olemasolevat raamatute sarja „Loeme koos!“.

Aastatel 2004-2010 andis MISA välja sarja „Loeme koos!“ raamatuid, mis on seotud lasteaedade riikliku õppekava teemadega ja on mõeldud 3-7aastastele lastele keeleõppe abimaterjaliks.

„Raamatud sarjast „Loeme koos!“ sobivad ühislugemiseks lastele, lastevanematele ja lasteaiaõpetajatele ning kaunid ja detailirohked pildid võimaldavad õpetada lapsi märkama, kirjeldama, loetlema, nimetama ning kujundama arusaamu,“ selgitab MISA keelekümblusüksuse koordinaator Svetlana Belova.

Hanke „Keeleõppematerjalid lasteaedadele“ tulemusel valmiv keelemängukomplekt ning holofraaside kaardikomplekt sisaldab kuute piltidega kuubikut erinevatest raamatutest ning kõnekaarte. Tegevused kuubikutega aitavad arendada lapse verbaalset väljendusoskust ning loogilist mõtlemist ja seoste loomist. Holofraaside kaardid on abiks ka õpetajale, et hõlbustada eesti keelest erineva emakeelega laste arusaamist igapäevastest toimingutest ning toetada rutiintegevustega seotud keelendite omandamist.

„Kõnekaartide abil saavad lapsed meelde jätta ning koos õpetajaga harjutada lausemalle. Keelemängu komplekti juurde kuulub metoodiline juhend õpetajale, milles pakutakse ideid, kuidas kõnekaarte eri vanuses laste nii paaris-, rühma- kui individuaalsetes mängudes kasutada ja siduda igapäevategevustega lasteaias ning raamatusarjaga,” lisab Belova.

Õppematerjalide väljaandmist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo: Svetlana Belova, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9848, e-post svetlana.belova@meis.ee 
 

Jaanuaris tuleb LAK-õppe koolitajate koolitus

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetab 2012. aasta alguses lõimitud aine ja keeleõppe (LAK-õppe) koolitajate koolituse korraldamist. Koolituse eesmärk on osalejate professionaalseks koolitjategevuseks vajalike lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikaalaste teadmiste omandamine.

Koolituse sihtgrupiks on uued LAK-õppe koolitajad ning planeeritav täienduskoolitus on esmajoones suunatud gümnaasiumi ning põhikooli erinevate ainete (valdkondade) õpetajate koolitajatele. Koolituse raames saavad osalejad põhjalikud teadmised LAK-õppest ning täiskasvanute koolitamisest.

Koolituskursus korraldatakse 38 osalejale ning koolituse planeeritav maht on 120 tundi, lisaks osalevad õppurid ka õppeseminaridel.

Täienduskoolituse planeeritav toimumise aeg on jaanuar 2012 – detsember 2013 ning koolituse läbiviija selgub lihtmenetlusega avatud hanke korras.

Koolituse korraldamist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo: Maarja Mänd, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Anna saatele „Traali-Vaali“ tagasisidet ja võida auhindu!

Produktsioonifirma Osakond palub abi saatesarja „Traali-Vaali” tagasiside saamisel. Teie tagasiside aitab paremini saavutada projektis püstitatud eesmärke ning parendada tulevaste saadete kvaliteeti.

Sari tutvustab Eestimaa andekaid erinevatest rahvustest näitlejaid, lauljaid, juuksureid, kokkasid ja sportlasi, kelle tegusid me hindame ja kelle tegemistele igapäevaselt ka kaasa elame, mõtlemata seejuures tegija rahvuste või sünnimaa peale. Tähtsamaks on tegu!

Küsimustiku täitmiseks kulub maksimaalselt 5 minutit ja küsimustiku eesti keeles leiab siit ning venekeelse küsimustiku leiab siit.

Sarja valmimist toetavad Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA).

Kõikide vastanute vahel loositakse välja 2 MISA vihmavarju, 3 MISA termokruusi ja 30 suurt maitsvat piparkoogisüdant.
Kingutuste saajad selguvad 29. detsembril “Traali-Vaali” Facebooki lehel.

20. detsembril toimub EIF projektide infopäev

20. detsembril toimub Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kontoris (Liimi 1, Tallinn) Euroopa Kolmandate Riikida Kodanike Integreerimise Fondi (EIF) 2011. aasta programmist rahastatud projektide aruandluse infopäev.

Infopäeval räägitakse üldiselt aruandlusest, projektide elluviijate poolt ette tulnud tüüpvigadest, abikõlblikkuse reeglitest ning kohalviibijatel on võimalik esitada küsimusi ja saada vastuseid projekti rakendamise käigus tekkinud küsimustele. Kohal on ka vastutava asutuse (Kultuuriministeerium) ja sertifitseeriva asutuse (Rahandusministeerium) esindajad.

Infopäev toimub kahes osas:

I osa – kell 11:00 – 12:30

Konkursid:
1) „Koos on parem“ (konkursi number: KH11KOP001)
2) „Noorte lõimumine info- ja kultuuriruumis“ (konkursi number: KN11NTK001)

II osa – kell 12:45 – 14:00

Konkursid:
1) „Kursused – eesti keel ja kodakondsus“ (konkursi number: KH11KKK001)
2) „Ühine meediaväli ja võrdne kohtlemine“ (konkursi number: KH11ME001)
3) Rahvusvahelise konverentsi korraldamine kultuuri rollist integratsiooniprotsessis (konkursi number: KN11RVK001)

Palume huvilistel osalemisest märku anda MISA EIF programmi juhile Kristiina Esopile e-posti teel kristiina.esop@meis.ee hiljemalt 17. detsembriks. Infopäev toimub eesti keeles, kuid vajadusel on võimalik küsimustele vastuseid saada kohapeal ka vene keeles.

Lisainfo: Kristiina Esop, EIF programmi juht, tel 659 9032, e-post kristiina.esop@meis.ee  

JAANUAR 2012

Rahvusvähemuste kultuuriseltsid saavad baasfinantseerimist taotleda
Uus mudeldusmäng avab kultuuride lõimumise tagamaad

Üle 600 avaliku sektori töötaja said erialase eesti keele õpet

Rahvusvähemuste kultuuriseltsid saavad baasfinantseerimist taotleda

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kuulutas koostöös Kultuuriministeeriumiga välja rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise taotlusvooru, millega toetatakse rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust katusorganisatsioonide kaudu kokku enam kui 313 100 euroga.

Eestis tegutseb 244 atesteeritud rahvusvähemuste kultuuriseltsi ja katusorganisatsiooni. Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide eesmärk on kultuuride eripära tutvustamine ning rahvuskultuuriseltside tegevuse toetamine kultuuripärandi säilitamisel, edendamisel ja tutvustamisel. Kultuuriseltsid ja katusorganisatsioonid teavitavad Eesti ühiskonda Eesti mitmekultuurilisusest ning arendavad koostööd nii omavahel kui ka eesti kultuuriseltsidega.

Baasfinantseerimist saavad taotleda ainult katusorganisatsioonid ning nende liikmesorganisatsioonid, mis on läbinud Rahvastikuministri Büroo poolt korraldatud atesteerimise 2008. aastal või Kultuuriministeeriumi poolt korraldatud atesteerimise 2009. aastal. Nimekiri atesteeritud seltsidest ja katusorganisatsioonidest on leitav siit!

Taotlusi oodatakse konkursile 2. veebruarini. Konkursi tingimused on kättesaadavad MISA kodulehel.

Projektikonkurssi finantseerib Kultuuriministeerium „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames.

Lisainfo: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Uus mudeldusmäng avab kultuuride lõimumise tagamaad

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) algatusel valmis Mudeldusmäng “Allikad”, mida saab kasutada õppevahendina kultuuride lõimumisega seonduva mõistmiseks.

Mäng on mõeldud eelkõige gümnaasiumiastmele tavapärase õppe ajal kasutamiseks, kuid see sobib hästi ka nooremale eagrupile. Ühtlasi saab mängu rakendada töös üliõpilastega või täiskasvanutega täiendusõppes.
Mängu kestus on umbes 90 minutit ning osalejaid võib olla optimaalselt 6-30 inimest.

“Mäng võimaldab algatada arutelu kultuuridevahelise lõimumise olulisemate aspektide üle ning näha neid uudsest vaatenurgast. Mängust saadud kogemus tekitab mängijais tahtmise lõimumisteemasid edaspidi süvenenumalt uurida ning avab ka uusi perspektiive,” selgitas MISA keelekümblusüksuse koordinaator Maarja Mänd.

“See ongi mudeldusmängu olulisim erinevus tavapärastest õppemeetoditest. Muidugi ei omanda mängijad põhjalikku ja ammendavat ülevaade kultuuride lõimumise eri aspektidest üksnes Allikate mängu mängides, kuid mängu mängimine aitab kindlasti paremini mõista teema teoreetilisi käsitlusi ja arutlusi ühiskonnas,” lisas Mänd.

Mudeldusmängu õppevara tutvustavad infopäevad toimuvad 3. veebruaril Tallinnas ning 10. veebruaril Narvas.

Mängu autor on Ivar Männamaa TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast ning kaasautorid professor Raivo Vetik (Tallinna Ülikool) ja dotsent Innar Liiv (Tallinna Tehnikaülikool). Mängu kujundust ja tootearendust juhtis Tartu Kunstikool. Mängu tootmist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames.

Lisainfo ja infopäevadele registreerumine: Maarja Mänd, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Üle 600 avaliku sektori töötaja said erialase eesti keele õpet

2011. aasta jooksul korraldas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) 604 avaliku sektori töötaja ja teenistuja erialase eesti keele õpet kokku summas enam kui 155 000 eurot.

27 erineval kursusel korraldati 60-120 akadeemilise tunni vältel nii auditoorset õpet kui ka kollektiivseid õppekäike. Lisaks toimus individuaalne õpe stažeerimise või lähetuse näol.

Keeleõppes osalesid meditsiinitöötajad, politseiametnikud, päästetöötajad, pedagoogid jt haridusasutuste töötajad, hooldustöötajad, noortekeskuste, huvikoolide, kultuuriasutuste jt avaliku sektori asutuste töötajad.

“Kursustel kasutatakse aktiivõppemeetodeid – näiteks elulähedasi rolli- ja simulatsioonimänge, sest sageli puudub osalejal julgus ennast spontaanselt väljendada. Selleks otstarbeks loovad õpetajad vastavaid situatsioone ja ülesandeid, mis julgustavad aktiivsemalt õppima,“ kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Jana Tondi.

„Võib öelda, et tunnis räägivadki enamasti osalejad ning õpetaja on pigem dirigent, kes julgustab, juhendab ja suunab ning ainult äärmisel vajadusel parandab vigu,“ lisas Tondi.

MISA toetab avaliku sektori keeleõpet Euroopa Sotsiaalfondi toel alates 2007. aastast. Aastatel 2007-2010 läbis edukalt keeleõppe 1235 osalejat ning tööjõuvahetuses osales 176 inimest. Tegevusi toetati enam kui 8,9 miljoni Eesti krooniga.

2011. aasta tegevused viidi ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames. Keeleõpe jätkub ka 2012. aastal.

Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksuse koordinaator, 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee  

VEEBRUAR 2012

Töötavaid täiskasvanuid oodatakse karjääriõppekursustele
Koolijuhid kohanevad mitmekesistuva koolikeskkonnaga
Märtsis algab LAK-õppe koolitus koolitajatele
Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajad said uusi teadmisi


Töötavaid täiskasvanuid oodatakse karjääriõppekursustele

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kutsub töötavaid vähese eesti keele oskusega täiskasvanud tasuta karjääriõppekursustele, mille eesmärk on suurendada osalejate toimetulekut ja konkurentsivõimet igapäevaelus ja tööturul.

Kursused toimuvad Tallinnas, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Sillamäel ja Narvas. Kursuste maht on 24 akadeemilist tundi auditoorset õpet ning 10 tundi iseseisvat tööd. Kursuste raames toimuvad grupitööd ja arutelud, rollimängud, lahendatakse praktilisi ülesandeid, analüüsitakse ning antakse vastastikust tagasisidet, korraldatakse vestlusi, õppekäike ning lähenetakse osalejatele ka individuaalselt. Kursuste töökeelteks on eesti- ja vene keel.

“Enamasti pöörduvad inimesed karjäärinõustaja poole või lähevad kursustele siis, kui ollakse juba töö kaotanud, kuid tegelikult peaks oma konkurentsivõime arendamisega tegelema pidevalt. Karjääriõpe ei ole mõeldud vaid noortele või töötutele ning on oluline ka töötavatele inimestele, et nad teaksid, missugused on töötaja õigused, ootused tööandjate poolt, kuidas paremini rakendada oma tugevusi ja nii edasi,” selgitas MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

“Algavad kursused on mõeldud neile töötavatele inimestele, kellel pole kõrgemat haridust ja kes oskavad eesti keelt vähesel määral, sest teadupärast on see sihtgrupp võrreldes kõrgema haridustaseme ja eesti keelt valdava töötajaskonnaga karjääri mõistes vähem konkurentsivõimelisemad,” lisas Odinets.

Karjääriõppekursustele on oodatud vähemalt 27-aastased töötavad madalama haridustasemega inimesed, kelle eesti keele oskus on vähene ning kes soovivad tõsta oma konkurentsivõimet tööturul.

Kursused aitavad osalejatel kujundada oskusi isikliku arengu juhtimiseks, tõsta õpi- ja töömotivatsiooni, suurendada teadlikkust tööturul toimuvatest arengutes ja tööjõuvajaduse suundadest ning tööandja ootustest töötajatele. Lisaks saavad osalejad teadmisi karjääriteenuste ja tugisüsteemide võimalustest ja suurendavad oma toimetulekut ja konkurentsivõimet.

Kursused lähenevad osalejatele individuaalselt ning aitavad kaasa eneseanalüüsi ja –regulatsiooni ning suhtlemis- ja koostööoskuste arendamisele.

Tasuta kursused toimuvad vastavalt vajadusele eesti- ja vene keeles. Kursuse lõpetajad saavad MISA-lt ka kursuse läbimist tõendava tunnistuse.

Vaata päevakava ja täpsemat infot siit: http://www.meis.ee/karjaarioppekursused  

Kursused toimuvad Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna "Elukestev õpe" meetme „Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine“ projekti „Karjääriõppekursused ebapiisava eesti keele oskusega töötavatele täiskasvanutele“ raames.

Lisainfo: Riina Ring, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9030, e-post riina.ring@meis.ee

Koolijuhid kohanevad mitmekesistuva koolikeskkonnaga

Jaanuaris algas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) poolt läbi viidud hanke tulemusena eesti ja vene õppekeelega koolijuhtidele mõeldud koolitusprojekt "Koolidevaheline koostöö ja mitmekultuurilisus koolis".

Koolijuhtide koolituse põhieesmärgiks on toetada paremat infovahetust ja koostööd sama ja eri õppekeelega koolide vahel ning anda teadmisi paremaks toimetulekuks õpilaskonna kultuurilise mitmekesistumisega.

"Koolituse teemad hõlmavad muudatuste vajalikkust ja möödapääsmatust koolis; koolikultuuri, väärtuste ja kooliarenduse temaatikat; koolijuhtide ja koolide partnerlust ning koostöövõimalusi ressursside optimeerimiseks,” kommenteeris MISA keelekümblusüksuse koordinaator Ave Härsing.

“Lisaks keskendutakse arendava juhtimise planeerimisele ja hindamisele, käsitletakse kultuurilist mitmekesistumist uue õppekava kontekstis ning mitmekultuurilise identiteedi,
väärtushinnangute, hoiakute, kultuuriteadlikkuse ja tolerantsuse kujundamist koolis ning kooli õppekavas,” lisas Härsing.

15 eesti õppekeelega ja 15 vene õppekeelega koolide koolijuhti osalevad lisaks loengutele ja aruteludele ka praktilistel seminaridel ja koolikülastustel ning saavad teadmisi ka kooli keelestrateegiast ning lõimitud aine- ja keeleõppe võimalustest.

Koolijuhtide täienduskoolitust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium “Eesti lõimumiskava 2008-2013” raames ning koolituse viib läbi OÜ Implement Inscape. Koolitused kestavad juunini.

Lisainfo: Ave Härsing, keelekümblusüksuse koordinaator, 659 9037, e-post: ave.harsing@meis.ee

Märtsis algab LAK-õppe koolitus koolitajatele

Märtsis algab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) eestvedamisel lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) koolitajate väljaõppekoolitus.

Koolitus algab 2012. aastal ja lõppeb 2013. aastal ning sisaldab 120-tunnist täienduskoolitust (2-päevaste moodulitena) ning 16-tunnist õppeseminari. Väljaõppe eesmärk on laiendada LAK-õppe koolitajate ringi ja pakkuda paremat tuge üldhariduskoolide erinevate ainete õpetajatele sihtkeele arendamise võimaldamiseks õpilasele ainetunnis.

Koolituse tulemusena saavad osalejad põhjalikud teadmised LAK-õppe metoodikast ja koolitusmaterjalide koostamisest, baasteadmised täiskasvanute koolitamisest ning praktilised teadmised koolituste tehnilisest korraldamisest.

„Kursus viiakse läbi LAK-õppe meetodeid ja põhimõtteid kasutades. Kuna LAK-õppe meetodid ja põhimõtted on heas kooskõlas uue põhikooli ja gümnaasiumi õppekavas sätestatuga, siis aitab koolituskursus süveneda ka uue õppekava võimalustesse ja väljakutsetesse,“ kommenteeris MISA keelekümblusüksuse koordinaator Maarja Mänd.

„Ootame koolitusele huvilisi, kes tunnevad valmidust jagada oma õpetajakogemusi
kolleegidega, soovivad aidata kaasa eestikeelsele aineõppele üleminekule ning teiste LAK-õppe rakendamise võimaluste levikule Eestis, soovides tõsta oma professionaalset pädevust erinevate õppimisega seotud protsesside juhtimisel,“ lisas Mänd.

Koolitusgrupis osalemiseks tuleb kandideerida konkursil.

Kandidaadilt ootame:

• kõrgharidust;
• vähemalt 1-aastast õpetaja- või koolitajakogemust;
• soovi ja valmidust asuda tegutsema teiste õpetajate koolitajana;
• positiivset meelestatust lõimitud aine- ja keeleõppe rakendamise suhtes;
• huvi (ja soovitavalt ka kogemust) õppijat aktiviseerivate meetodite rakendamise osas.

Osalemise soovist tuleb teada anda SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse koordinaator Marita Tanile hiljemalt 12. veebruariks e-posti aadressil tartu@ami.ee või telefonil 742 8777. Samast saab ka täpsemat informatsiooni koolituse sisu ja koolitusele kandideerimise tingimuste kohta.

Koolituse korraldab ja viib läbi SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse koolituskeskus Avatud Meele Instituut (AMI). Tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames.

Lisainfo: Maarja Mänd, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajad said uusi teadmisi

Jaanuaris lõppes Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel toimunud rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajate koolitus, mis keskendus turvalise loovust arendava õppe- ja õpikeskkonna loomisele.

Koolitusel osales 27 pühapäevakooli õpetajat, kes tutvusid erinevate õppemetoodikatega, õpetamise ja õppimise psühholoogiliste alustega ning tugevuste ja nõrkuste rakendamisega õppetöös.

„Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajaid koolitatakse alates 2004. aastast ja kuigi selle ajaga oleme koolitanud palju õpetajaid, siis vajadus jätkata on suur seoses lisandunud uute pühapäevakoolide ja õpetajatega. Lisaks pädevuse tõstmisele on taolised koolitused olulised ka kogemuste vahetamise perspektiivist, sest pühapäevakoolide õpetajate hulgas on ka neid, kellel pedagoogiline eriharidus puudub,“ kommenteeris keelekümblusüksuse koordinaator Kristina Pirgop.

Eestis on registreeritud ligi 40 pühapäevakooli, mis tegelevad eri rahvustest lastele päritolumaa kultuuri, keele ja kommete õpetamisega ning Eesti elanikele oma kultuuri tutvustamisega.

Koolituse viisid läbi Õie Vahar ja Helgi Org ning koolitust rahastas Haridus- ja Teadusministeerium „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames.

Lisainfo: Kristina Pirgop, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

 

 

MÄRTS 2012

Algasid lõimitud aine- ja keeleõppe koolitused kutsekoolide õpetajatele
Valmisid uued mängulised eesti keele õppematerjalid lasteaedadele
Algab keelekümblusprogrammi uus koolituste hooaeg
Riik tunnustas MISA-t eestikeelse aineõppe edendamise eest
Kutse immigrantide e-kaasamise projekti tulemuste tutvustusüritusele

Algasid lõimitud aine- ja keeleõppe koolitused kutsekoolide õpetajatele

Veebruari keskel alustas Sihtasutus Omanäolise Kooli Arenduskeskus Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel täienduskoolitustega kutseõppeasutuste keele- ja kutseõpetajatele lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) metoodikast ning õppematerjalide koostamisest.

„Lõimitud aine- ja keeleõpe eeldab keeleõpetajate ja kutseõpetajate tihedat koostööd ning nõuab kutseõpetajalt mingil määral ka keele õpetamist. Just seepärast ei sobi hästi LAK-õppe läbiviimiseks niinimetatud tavalise keeleõppe materjalid, vaid need peavad toetama iga konkreetse aine, sealhulgas ka erialaaine, sisu,“ selgitas MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

„Koolitusel käsitletavate teemade ring on lai ja õpetajad saavad teadmisi nii LAK-õppe alustest ja rakendusnäidetest, õpetaja ja õpilase arengust kui ka õppekeskkonna kujundamisest ja paljust muust. Õpetajatele korraldatakse ka vaatluspraktika vähemalt kolmes erinevas LAK-õppe metoodikat rakendavas koolitunnis,“ kommenteeris Odinets.

Koolitused, milles osalevad kokku 80 õpetajat, toimuvad Narvas, Tartus ja Tallinnas ning kestavad 2012. aasta detsembrini. Euroopa Sotsiaalfondi varasema programmi “Keeleõppe arendamine 2007-2010” raames on LAK-õppe alase täismahus koolituse läbinud tänaseks 48 kutseõppeasutuste õpetajat.

Koolitused toimuvad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames.

Lisainfo: Maria Ratassepp, elukestva õppe üksus, tel 659 9068, e-post maria.ratassepp@meis.ee  

Valmisid uued mängulised eesti keele õppematerjalid lasteaedadele

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatud hanke tulemusena valmisid uued keeleõppematerjalid vene ja eesti-vene õppekeelega lasteaedadele.

Hanke võitnud Sola Integra OÜ juhtimisel on valminud keelemäng raamatusarja „Loeme koos“ juurde, mis sisaldab kõnekaarte, metoodilist juhendit õpetajale ja mängukuubikuid, mis aitavad toetada keeleõpet ja laste kõne arengut. Hanke tulemusena valmis ka rutiintegevuste kaardikomplekt, mis on mõeldud abiks õpetajale, et hõlbustada eesti keelest erineva emakeelega laste arusaamu igapäevastest toimingutest lasteaia rühmas.

Materjale hakatakse lasteaedadele tasuta jagama kohalikke omavalitsuste vahendusel.

Valminud keeleõppematerjale tutvustatakse huvilistele 27. märtsil Tallinnas ning 29. märtsil Jõhvis toimuvatel infopäevadel.

Õppematerjalide väljatöötamist ja valmimist toetas Haridus- ja Teadusministeerium „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames.

Lisainformatsioon ja registreerimine toimub läbi Sola Integra OÜ e-posti aadressil anita@koolitaja.ee.  

Algab keelekümblusprogrammi uus koolituste hooaeg

Märtsis avab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) keelekümblusprogrammi 2012. aasta koolituste kalendri kahe õppekava koolitusega, mis algavad 30. märtsil Tallinnas.

Koolituse „Õpetaja kolm kübarat: aine, keel ja õpioskused“ sihtrühmaks on aineõpetajad, kes soovivad rikastatada õppimist ja pakkuda tuge õpioskuste ja keeleoskuse arendajana. Koolituse kogumaht on 28 kontakttundi. Koolituse viivad läbi suure õpetamiskogemusega õppekavade arendajad ja koolitajad Anne Kloren ning õppekava juht Anu Parts.

Koolituse „Kiiremini, kõrgemale, kaugemale – draama aktiivõppe võttena“ sihtrühmaks on õpetajad, kes soovivad muuta õppetöö vaheldusrikkamaks. Koolituse kogumaht on 28 kontakttundi. Koolituse viivad läbi keelekümblusklassi õpetaja kogemusega koolitajad Tatjana Baum-Valgmaa ja õppekava juht Anna Sele.

Keelekümblusprogrammi koolituste eesmärgiks on pakkuda võimalusi õppida uusi tööviise ja metoodikaid ning neid läbi proovida. Ühtlasi võimaldavad koolitused saada kindlustunnet eesmärkide ja tegevuste valikul tunniks või pikemaks ajavahemikuks; tutvuda õppematerjalidega ja nende edasiarendamise ja rakendamise võimalustega; elustada ja meelde tuletada õpitut ning selle rakendamise kogemusi; suhelda keelekümblusvõrgustikku kuuluvate kolleegidega teistest koolidest; mõista tagasiside ja eneseanalüüsi olulisust kvaliteedi tagamisel jpm.

Info järgmiste koolituste kohta ja registreerimislingid koolitustele on üleval MISA kodulehel. Koolituste korraldamist toetab Haridus- ja Teadusministeerium "Eesti lõimumiskava 2008-2013" raames.

Lisainfo: Maire Kebbinau, keelekümblusprogrammi koordinaator, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee  

Riik tunnustas MISA-t eestikeelse aineõppe edendamise eest

Haridus- ja Teadusministeerium tunnustas 15. veebruaril Eesti Draamateatris Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) koordinaatorit Maire Kebbinaud ning sihtasutuse keelekümblusprogrammi eestikeelse aineõppe edendamise eest.

Riik tunnustas neid inimesi ja organisatsioone, tänu kellele on viimaste aastate jooksul arenenud eestikeelne aineõpe vene õppekeelega koolides.

“Sihtasutuse juhatajana on mul suur heameel, et meie töötajaid ja organisatsiooni on märgatud ning peetud tunnustuse vääriliseks. Taoline tunnustus seab aga ka väga kõrged ootused teha tulevikus veel rohkem tööd selleks, et Eesti elanikel oleks võrdsed võimalused eneseteostuseks ning panustamiseks meie ühiskonnas. Jätkame seda tööd rõõmu ja vastutustundega,” lausus MISA juhataja Tatjana Muravjova.

„Tunnustus oli väga meeldivaks üllatuseks ning olen selle eest tänulik, kuid tunnistan, et see kuulub pigem meeskonnale nii MISA-s, kui ka inimestele väljaspool sihtasutust, kes on olnud juba aastaid programmi toetajad, arendajad ja elluviijad. Eriline tänu ja tähelepanu kuulubki keelekümblusprogrammi koolituste õppekavade arendajatele, koolitajatele ja koolijuhtidele, kes on andnud oma panuse, pühendanud palju aega ja energiat ning loonud soodsad võimalused koolitustegevuseks kogu programmi heaks,“ kommenteeris MISA keelekümblusüksuse koordinaator Maire Kebbinau.

Tunnustust pälvisid Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi direktor Tatjana Lüter, Tallinna Pae Gümnaasiumi direktor Izabella Riitsaar, Tallinna Humanitaargümnaasiumi humanitaarsuuna õppejuht Annelii Juhkama, Narva Soldino Gümnaasiumi eesti keele õpetaja Georgi Ostašov, Tartu Ülikooli Narva Kolledži õppejõud Anna Golubeva, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koordinaator Maire Kebbinau, Narva Kesklinna Gümnaasiumi eesti keele õpetaja Moonika Laht, Tartu Annelinna Gümnaasiumi direktori asetäitja Julia Trubatšova, Tallinna Pae Gümnaasiumi ajalooõpetaja Pavel Alonov ning Tallinna Ülikooli õppejõud Airi Kukk.

Lisaks õpetajatele said Haridus- ja Teadusministeeriumi tänukirja Tartu Ülikooli Narva Kolledž, SA Omanäolise Kooli arenduskeskus Avatud Meele Instituut, Sola Integra, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed keelekümblusprogramm, Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia Täienduskoolituskeskus ning Eesti NATO Ühing.

Kutse immigrantide e-kaasamise projekti tulemuste tutvustusüritusele

Tallinna Ülikool kutsub kõiki huvilisi immigrantide e-kaasamist tutvustava projekti (IIeP – Immigrant inclusion by eParticipation) tulemusi tutvustavale üritusele “E-osalemise soodustamine” 8. märtsil kell 10.00 Sokos Hotell Viru Konverentsikeskuses.

IIeP projekti eesmärgiks on soodustada kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ametnike ning mitmekeelsete kogukondade ja ühenduste vahelist dialoogi ning otsustusprotsessides osalemisvõimalusi Interneti ja sotsiaalse meedia abil.

Eestis, Soomes ja Rootsis aastatel 2009 – 2012 läbi viidud IIep projekti tulemusena koostatud e-kaasamise ja e-osalemise juhendeid ning e-töövahendeid koondavat Interneti lehekülge tutvustavad Tallinna Ülikooli, Helsingi Ülikooli, Södertörni Ülikooli ning Soome Justiitsministeeriumi esindajad. Lisaks toimuvad ka õpikojad, kus tutvutakse erinevaid e-kaasamist, e-osalemist ning veebipõhist koostööd toetavaid töövahendeid.

Ettekandeid võib jälgida ning esitluste ja õpikodade infomaterjalidega tutvuda ka veebi vahendusel.

Registreerimine toimub kuni 5. märtsini 2012 IIeP projekti kodulehel: www.iiep-project.eu.  

Projekti rahastab Euroopa Liidu Kesk-Läänemere INTERREG IV A programm 2007-2013. Üritus on osalejatele tasuta ning töö toimub inglise ja eesti keeles.

Lisainfo: Katri Tammsaar, Tallinna Ülikool, tel 6 409 428, e-post katri.tammsaar@tlu.ee  

APRILL 2012

LAK-ÕPPE KUU UUDISED

Algas lõimitud aine- ja keeleõppele pühendatud LAK-õppe kuu
LAK-õppe kuu algab Narvas ettekandega „Laps ja kakskeelsus“
LAK-õppe nädala avaüritus käsitleb teises keeles õppimise võimalikkust
LAK-õppe nädal toob Ida-Virumaa lasteaedadesse mitmeid sündmusi
MISA delegatsioon sõidab Hollandisse rahvusvahelisele LAK-õppe konverentsile

UUUDISED

Algas konkurss „Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid”
MISA tellimusel loodud e-kursus sai kvaliteedimärgi
Aprillis toimuvad Vene Teatris režissöör Tarkovskile pühendatud sündmused
Kõrgkoolid saavad MISA-lt tuge õppurite eesti keele oskuse parandamiseks
Avaliku sektori asutused saavad töötajate eesti keele õppeks tuge
Vabaühendused saavad töötajate eesti keele oskuse parandamiseks tuge

LAK-ÕPPE KUU UUDISED

Algas lõimitud aine- ja keeleõppele pühendatud LAK-õppe kuu

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldab aprillis kolmandat aastat järjest lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) kuud, mille raames toimub üle Eesti mitmeid teises keeles õppimist tutvustavaid sündmusi.

LAK-õppe kuu egiidi all toimub 9.-13. aprillini hotellis Tallinn Nordic Hotel Forum LAK-õppe nädal, mille tähtsündmuseid on mitu:

• 12.-13. aprillil toimub koolitus „Mitme keele ja kultuuri pädevus“, kus koolitajad Roskilde Ülikoolist ja Justus-Liebigi Ülikoolist käsitlevad teadmiste, hoiakute ja oskuste paljusust, mida õpilane vajab selleks, et omandada keelte ja kultuuride ülest pädevust. Koolitusel antakse õpetajatele ideid sellest, kuidas keeleõppes toetuda õppija varasematele teadmistele teistest keeltest ja kultuuridest, kuidas õpilasi ergutada ja motiveerida ning arendada õpioskusi, koostada projekte jpm.

• 9. aprillil toimub LAK-õppe nädala raames teadusuuringute päev „Teises keeles õppimise võimalikkusest“, kus tutvustatakse uusi teises keeles õppimist käsitlevaid uuringuid ning korraldatakse diskussioon. Päeva jooksul tutvustatakse uuringuid muukeelse lapse toimetulekust eestikeelses koolis, hilise keelekümbluse ja varase keelekümbluse mõjust ning keelekümbluslasteaia lõpetanute koolivalmidus ja –jõudlust esimeses kooliastmes.

• 10. aprillil toimuval LAK-õppe päeval on peaesinejaks Martin Ehala, kes räägib aine ja emakeele lõimimisest emakeelses õppes. Päeva raames tutvustatakse lisaks ka keelekümblusprogrammi, räägitakse õpetaja ettevalmistusest, hoiakutest ja võrgustiku tööst.

LAK-õppe kuu sündmusi saavad algatada ka haridusasutused, kohalikud omavalitsused ja teised valdkonnaga kokkupuutuvad asutused ja inimesed. Tänaseks on juba registreeritud üle 100 sündmuse. Üle Eesti toimuvate sündmustega saab tutvuda MISA kodulehelel LAK-õppe kuu sündmustekalendris.

„LAK-õppe kuu sündmustele on osa saama oodatud valdkonnast huvituvad õpetajad, üliõpilased, haridusasutuste juhid ja teised huvilised. Väga oodatud on nii eesti kui ka vene õppekeelega koolide esindajad ning lapsevanemad, sest LAK-õpe ei ole mõeldud vaid venekeelses õppetöös rakendamiseks, vaid aitab õppekeelest sõltumata nii ainetunnid kui ka teise keele õppimise elulähedasemaks muuta,“ kommenteeris MISA keelekümblusprogrammi koordinaator Maire Kebbinau.

Lisainfo: Maire Kebbinau, MISA keelekümblusprogrammi koordinaator, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee  

LAK-õppe kuu algab Narvas ettekandega „Laps ja kakskeelsus“

2. aprillil toimub Tartu Ülikooli Narva Kolledžis lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) kuu raames Yorki Ülikooli professori Marylin Vihmani ettekanne „Laps ja kakskeelsus“, millele järgneb mitmekeelsuse teemaline foorum.

Lisaks ettekandele ja sõnavõttudele tunnustatakse mitmekeelsusele pühendatud päeval LAK-õppe võrgustiku parimaid ning laste joonistuskonkursi võitjaid. Huvilistel on võimalik osaleda ka arutelufoorumil.

2.-13. aprillini viivad TÜ Narva Kolledži õppejõud läbi lahtisi tunde Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve koolides. Samal perioodil on TÜ Narva Kolledži raamatukogus avatud ka näitus "Uued eestikeelsed õppematerjalid loodus- ja täppisteaduste ainete õpetajatele", mille jooksul korraldaja on planeerinud ka kohtumisi õppematerjalide autoritega.

Lisaks toimub TÜ Narva Kolledži eestvedamisel ka koolitus klassijuhatajatele teemal "Keelekeskkonna loomise võimalusi klassivälises tegevuses" ning seminar ajalooõpetajatele „"Keerulised teemad teises keeles õpetamisel gümnaasiumiastmes".

LAK-õppe nädala Narvas lõpetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) mudeldusmängu „Allikad“ tutvustamine ja proovimine. Mängu eesmärgiks on algatada arutelu kultuuridevahelise lõimumise olulisemate aspektide üle ning näha neid uudsest vaatenurgast.

Sündmustest on oodatud osa võtma kõik LAK-õppe huvilised, sh lastevanemad, LAK-õppega seotud haridusasutuste esindajad, LAK-võrgustiku liikmed, õpetajad ja haridusasutuste juhid.

Tegevuste elluviimisel teeb Tartu Ülikooli Narva Kolledž koostööd LAK-õppe kuu eestvedaja ning algataja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusega Meie Inimesed. Ürituste elluviimisele aitab kaasa lisaks ka Haridus- ja Teadusministeerium ja Narva Linnavalitsus.

Lisainfo: Pille Lille, Tartu Ülikooli Narva Kolledži humanitaarainete programmijuht, tel 356 0698, e-post pille.lille@ut.ee  

LAK-õppe nädala avaüritus käsitleb teises keeles õppimise võimalikkust

9. aprillil toimub Tallinn Nordic Hotel Forumis lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) nädala avasündmusena teadusuuringute päev „Teises keeles õppimise võimalikkusest“.

Teadusuuringute päevale on oodatud üliõpilased, õpetajad, õppejõud, haridusasutuste juhid, haridusametnikud, keelekümblusprogrammi partnerid, LAK-õppe võrgustiku liikmed, lapsevanemad jt olenemata kooli õppekeelest.

Tallinna Ülikooli professor Aaro Toomela tutvustab eestikeelses koolis õppivate mitte-eestikeelsete laste arengut ja toimetulekut. Kristina Sau-Ek Tallinna Ülikoolist räägib hilise keelekümbluse uuringust ja sellest, kuidas keelekümblusprogramm on koolides tegelikult rakendatud. Samuti tutvustab ta uuringut, mis võrdleb varase keelekümblusprogrammi lõpueksamite tulemusi ning õpilaste, õpetajate ja lastevanemate hoiakuid ning hinnanguid programmile.

Päeva jooksul toimub diskussioon eesti keelest erineva emakeelega laste toimetulekust eestikeelses koolis. Kristina Sau-Ek räägib teadusuuringute hilise keelekümbluse mõjust ning tutvustab 2011. aasta varase keelekümbluse uuringut.

Airi Kukk, Leida Talts, Maie Muldma tutvustavad keelekümbluslasteaia lõpetanute koolivalmiduse ja –jõudluse uuringut I kooliastmes, millele järgneb ka küsimuste- ja diskussioonivoor.

Igale uurigu tutvustusele järgneb ka küsimuste- ja diskussioonivoor. Päeva jooksul arutletakse, kuidas uuringutulemused võiksid mõjutada keelekümblusprogrammi rakendamist ning kuidas saadud sisendit paremini praktikas kasutada.

Lisainfo: Natalja Mjalitsina, MISA keelekümblusprogrammi juht, tel 659 9854, e-post natalja.mjalitsina@meis.ee

LAK-õppe nädal toob Ida-Virumaa lasteaedadesse mitmeid sündmusi

Lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) nädal suunab Ida-Virumaal tähelepanu lasteaedadele, kus toimub LAK-õppe nädala raames mitmeid sündmusi nii õpetajatele kui lastevanematele, kes puutuvad kokku või huvituvad kakskeelsest õppest.

LAK-õppe nädala eelüritusena toimub 4. aprillil algusega kell 9.30 toimub Kohtla-Järve Lasteaias Tuhkatriinu Ida-Virumaa keelekümbluslasteaedade õpetajatele seminar-töötuba teemal “Lihavõttepühade traditsioonid eesti ja vene kultuuris”. Samal päeval algusega kell 16.30 tutvustatakse Sillamäe Lasteaias Rukkilill keelekümblusprogrammi võimalusi lastevanematele.

12. aprillil korraldab Ida-Virumaa keelekümblusõpetajate võrgustik Jõhvi linna Lasteaias Pillerkaar eesti ja vene töökeelega seminari “Õpime koos”, kus käsitletakse kaasaegseid keeleõppe meetodeid, jagatakse kogemusi ning soodustatakse lasteaedade, põhikoolide ja gümnaasiumide omavahelist koostööd.

Seminaril saavad ka lapsevanemad võimaluse tutvuda erinevate keeleõppemeetoditega, mille rakendamist alustatakse juba lasteaias ning millega jätkatakse koolis.

12.-13. aprillil toimub ABC koolituse 1. sessioon lasteaia õpetajatele, kes alustavad tööd keelekümblusrühma õpetajatena 2012. aasta septembris 2012.

Lisainfo: Svetlana Belova, MISA keelekümblusprogrammi koordinaator, tel 659 9848, e-post svetlana.belova@meis.ee  

MISA delegatsioon sõidab Hollandisse rahvusvahelisele LAK-õppe konverentsile

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) delegatsioon sõidab 19.-21. aprillil Hollandisse Utrechti rahvusvahelisele LAK-õppe konverentsile “LAK-õpe 2012: praktikast visioonini” (CLIL 2012: From Practice to Visions).

Peaettekannetes käsitletakse diskussiooni osatähtsust keeleoskuse arendamisel loodus- ja sotsiaalainete õppimisel ning vaadeldakse LAK-õppe ja keelekümbluse sarnasusi ja vastastikuse rikastamise võimalusi.

Esimesel kahel päeval keskendutakse praktilistele tegevustele ning toimuvad töötoad, mis käsitlevad õppimist, õpetamise oskuseid, õpetajate koolitust ja juhtimist. Konverentsi käigus külastab delegatsioon ka mitmeid Hollandi koole.

MISA delegatsioonis sõidavad konverentsile mitmekultuurilise hariduse üksuse ja keelekümblusprogrammi koordinaatorid ning koolide esindajad Tallinnast, Kohtla-Järvelt ja Narvast. Delegatsiooni osalust konverentsil rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo: Natalja Mjalitsina, MISA keelekümblusprogrammi juht, tel 659 9854, e-post natalja.mjalitsina@meis.ee  

UUDISED

Algas konkurss „Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid”

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed kuulutas välja avaliku projektikonkursi „Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid”.

Konkursi eesmärgiks on laiendada õpilaste teadmisi Eesti ühiskonnast, väärtustada Eesti kodakondsust ja kodanikuks olemist, kinnistada kodanikupäeva traditsiooni, arendada sallivust mitmekultuurilises kollektiivis ning pakkuda eri rahvustest noortele võimalusi omavaheliste kontaktide loomiseks ja arendavaks tegevuseks.

Konkursi raames toetatakse Eesti Vabariigis registreeritud mittetulundusühingute, riigiasutuste või kohalike omavalitsuste asutuste kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalisi üritusi ning materjale, sh mitmekultuuriliste ürituste korraldamist, koostööd eri rahvustest noorte vahel, temaatiliste õppematerjalide ja -vahendite loomist jms.

Projekti sihtrühmaks on eesti ja vene õppekeelega üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilased. Projekti kõik tegevused peavad toimuma Eestis.

Varasematel aastatel on sama projektitoetuse abil läbi on viidud näiteks kodanikutemaatikat tutvustavaid matku, kohtumisi vabariigi huvitavate isikutega jne.

Konkursi eelarve on 33 500 eurot ning konkursi läbiviimist toetab Haridus- ja Teadusministeerium ”Eesti lõimumiskava 2008-2013” raames.

Taotluste esitamise tähtaeg on 12. aprill kell 16.00. Konkursi nõuete ja dokumentatsiooniga saab tutvuda siin!

Lisainfo: Toivo Sikk, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee

MISA tellimusel loodud e-kursus sai kvaliteedimärgi

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) poolt tellitud ja Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis valminud e-kursus “Erialane eesti keel kütuste tehnoloogia erialale” sai märtsis kvaliteedimärgi.

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži kütuste tehnoloogia erialase eesti keele e-kursus, mille loojaks oli õpetaja Kaire Viil, sai 2012. aasta e-kursuse kvaliteedimärgi e-õppega tegelevate ülikoolide ja kutsekoolide võrgustikult. E-kursuse kvaliteedimärki taotles kokku 43 kursust, millest kvaliteedimärk anti 27 kursusele.

„Eesti keelest erineva emakeelega õppuritele on täiendavad õppematerjalid vajalikud selleks, et oma igapäevases, akadeemilises ja ametialases suhtlemises paremini toime tulla ja olla tööturul konkurentsivõimelisemad,“ kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

MISA tellimusel ja Euroopa Sotsiaalfondi toel erialakeele e-kursused nii kutseõppeasutustele, kui kõrgkoolidele valmivad ja korraldatakse alates 2006. aastast. Lisaks kvaliteedimärgi saanud kursusele on 2011/2012 õppeaastal väljatöötamisel õppematerjalid ka Eesti Maaülikoolile ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile. Kõik valminud ja valmivad õppematerjalid asuvad erialakeele võrgulehel kutsekeel.ee.

„Näiteks Eesti Maaülikoolile valmib suvel erialase eesti keele õppematerjal põllu- ja aiasaaduste tootmise erialade muukeelsetele üliõpilastele. Lisaks valmib ka ühiskursus Moodle keskkonnas, mille abil saavad tulevikus veterinaarmeditsiini ja tervislike loomakasvatussaaduste tootmise ja töötlemise, inseneeria ning põllu- ja aiasaaduste tootmise erialade tudengid erialakeelt täiendada,“ selgitas Odinets.

Kvaliteedimärgi väljaandmise protsess on osa e-õppe kvaliteedisüsteemist, mille peamiseks eesmärgiks on ühtlustada e-õppega seotud protsesse ja taset e-Ülikooli ja e-Kutsekoolivõrgustikku kuuluvates õppeasutustes. Kvaliteedimärgiga kinnitatakse e-kursuse väga head taset ning tunnustatakse e-kursuse autorit, kes on saavutanud e-õppe rakendamisel õppeprotsessis suurepäraseid tulemusi.

Erialakeele kursuste elluviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi „Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013” raames.

Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee  

Aprillis toimuvad Vene Teatris režissöör Tarkovskile pühendatud sündmused

Silmapaistva vene režissööri Andrei Tarkovski 80. sünniaastapäevaks toimub aprillis Vene Teatris koostöös loomeühendusega N-VIDEOPRESS projekt „Kohtumised Tarkovskiga“.

Tarkovskile pühendatud päevad avab 18. aprillil kell 18.00 Vene Teatri Galeriis avatav fotonäitus „Andrei Tarkovski: Viimane film“ esitlus, mille autoriks on filmiloolane ning Rootsis filmi „Ohverdus“ juures režissööri tõlk-assistendina osalenud Layla Alexander-Garrett (Inglismaa).

Samal päeval algusega kell 19.00 esitletakse Vene Teatri Suures saalis filmialmanahhi „Karikakramäng“ (1977), milles esitatakse Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi eestlastest lõpetanud režissööride P. Urbla, T. Tahveli, P.Simma ja operaator A. Iho filminovelle, kelle diplomitööde juhendajaks oli Andrei Tarkovski.

19. aprillil kell 19.00 toimub Ella Agranovskaja ja Nikolai Šarubini uue dokumentaalfilmi „Tarkovski. Ristumised“ esilinastus. Ühtlasi leiab aset loominguline õhtu „Andrei Tarkovski tagasitulek“ Tarkovski sugulaste, kolleegide ja õpilaste osavõtul ning esitatakse Tarkovski filmi „Peegel“ (1976).

20. aprillil kell 19.00 esietendub Rootsi näitleja ja dramaturgi Erland Josephsoni näidendi ainetel Eesti režissööri Ilmar Taska käe all lavastus „Üks suveöö Rootsis“.

„Lavastaja Ilmar Taskat võlus kahe maailma, Rootsi ja Venemaa, põrkumine ja süntees. Publiku jaoks on alati köitev filmivõtete kaadritagune maailm, kahe kultuuri kohtumine, mis ei lähe alati just kõige libedamalt,“ kommenteeris Vene Teatri müügi- ja reklaamiosakonna juhataja Ksenia Kuzmina.

Kuzmina sõnul ootab Vene Teater Tarkovskile pühendatud sündmustest osa saama ka eesti keelt kõnelevaid ja vene keelt mitte valdavaid inimesi, sest lavastus „Üks suveöö Rootsis“ ja teisedki teatri lavastused on tõlgitud ka eesti keelde.

Tarkoski päevade korraldamist toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames ning „Russkij mir“.

Lisainfo: Ksenia Kuzmina, Vene Teatri müügi- ja reklaamiosakonna juhataja, tel 6114963, e-post ksenia@veneteater.ee

Kõrgkoolid saavad MISA-lt tuge õppurite eesti keele oskuse parandamiseks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) pakub kõrgkoolidele võimalust esitada ettepanekuid eesti keele õppe korraldamiseks ebapiisava eesti keele oskusega õppuritele ning investeerib parimate ettepanekute elluviimisesse kokku enam kui 70 000 eurot.

Täiendava keeleõppe sihtgrupiks on eesti keelest erineva emakeelega ning Eestis keskhariduse omandanud kõrgharidustaseme õppurid, kes soovivad arendada suhtluskeelt ja kõrghariduse omandamiseks vajalikku keeleoskust. Keeleõppe korraldamise eesmärgiks on arendada õppurite akadeemiliseks õppeks vajalikku eesti keelt ja erialast eesti keelt ning selles osalemine ei sea tingimusi eesti keele oskuse tasemele.

Täiendava keeleõppe formaat ei ole ettekirjutatud ning selle raames võib korraldada nii suvekoole, anda välja uut õppematerjali kui viia läbi näiteks pilootkursuseid. Ettepanekute esitamise tähtaeg kõrgkoolidele on 29. aprill.

Ettepanekutevooru dokumentidega saab tutvuda siin!

Kõrgkoolide õppuritele täiendava keeleõppe korraldamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist finantseeritava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse „Kõrgharidustaseme õppurite täiendava keeleõppe“ raames.

Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee

Avaliku sektori asutused saavad töötajate eesti keele õppeks tuge

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) pakub ühiskonna turvalisuse, avaliku korra, avaliku halduse, hariduse, tervishoiu ja teistele avaliku sektori asutustele võimalust esitada ettepanekuid eesti keele õppe korraldamiseks oma asutuse ebapiisava eesti keele oskusega töötajatele.

Programmi eesmärk on pakkuda riigikeelest erineva emakeele ja ebapiisava eesti keele oskusega täiskasvanutele võimalust omandada igapäevaseks ja ametialaseks toimetulekuks vajalikul tasemel riigikeele oskus. Sihtrühmaks on õpetajad, politseiametnikud, meditsiinitöötajad, vanglaametnikud, raamatukogutöötajad ning muud avaliku sektori töötajad.

Ettepanekutel põhinev keeleõppeprogramm tähendab, et keeleõpe on asutusekeskne, arvestab paremini asutuse valdkonna spetsiifikat ja on seega ka efektiivsem. Õppetöö vormid ja maksumused ei ole ette antud ning sihtasutus ootab kõiki ettepanekuid, mis vastavad tegevuse eesmärkidele ja tingimustele. Saabunud ettepanekute hulgast välja valitud ettepanekute alusel asub MISA koostöös ekspertide ja ettepanekud teinud asutustega keeleõpet korraldama.

Ettepanekud tuleb esitada MISA veebilehel etteantud vormil hiljemalt 22. aprillil 2012 elektronpostile jana.tondi@meis.ee.

Avaliku sektori töötajate keeleõpet toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Keeleõppe arendamine” programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013” raames.

Ettepanekutevooru dokumentidega saab tutvuda siin!

Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee

Vabaühendused saavad töötajate eesti keele oskuse parandamiseks tuge

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) pakub vabaühendustele võimalust esitada ettepanekuid eesti keele õppe korraldamiseks ebapiisava eesti keele oskusega töötajatele ning investeerib parimate ettepanekute elluviimiseks kokku enam kui 60 000 eurot.

Käesolevast aastast korraldab MISA lisaks avaliku sektori töötajatele ka kolmanda sektori organisatsioonide töötajate keeleõpet, et tõsta Eesti elanike teadlikkust mitmekeelsuse eelistest ja luua võimalused erinevate keelte omandamiseks. Ettepanekute vooru korraldamisega soovib MISA arvestada erinevate vabaühenduste individuaalseid vajadusi ning eripärasid.

Keeleõppe korraldamise ettepanekuid on oodatud esitama kultuuriseltside ja noortega tegelevate mittetulundusühingute katus- ja eestkosteorganisatsioonid ning spordialaliidud ja piirkondlikud spordiühendused. Keeleõppe sihtgrupiks on kultuuriseltside, sh rahvuskultuuriseltside ja nende pühapäevakoolide, spordiühingute ja noortega tegelevate vabaühenduste eesti keelest erineva emakeelega töötajad.

Vabaühenduste ettepanekud, kuidas kõige efektiivsemalt korraldada eesti keele õpet oma organisatsiooni töötajate seas, on oodatud kuni 22. aprillini. Saabunud ettepanekute hulgast valib ekspertidest koosnev komisjon välja parimad, mille elluviimiseks leitakse hanke vahendusel keeleõppe korraldaja.

Eesti keele õpet ebapiisava eesti keele oskusega kolmanda sektori töötajatele toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Keeleõppe arendamine” programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013” raames.

Ettepanekutevooru dokumentatsiooniga saab tutvuda siin!

Lisainfo: Tea Kotkas, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee