VEEBRUAR 2011

 
 
Tasuta põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami ettevalmistuskursused algavad taas mais
 
2011. aasta maikuust on määratlemata kodakondsusega isikutel ning kolmandate riikide kodanikel taas võimalus osaleda tasuta põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami ettevalmistuskursustel. Kursuste läbiviijad selguvad märtsis väljakuulutava konkursi kaudu.
 
2009. aastal osales sarnastel kursustel üle 1000 sihtrühma liikme. Kursused on suunatud määratlemata kodakondsusega isikutele ja kolmandate riikide (sh Venemaa) kodanikele. Kolmandate riikide kodanik on Eestis resideeriv isik, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi (Norra, Island, Lichtenstein) või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik.
 
Kuni maikuuni on kõigil soovijatel võimalik eksamiks iseseisvalt valmistuda, kasutades selleks Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse poolt tasuta jaotatavaid materjale ning osaledes tasuta eksamieelsetel konsultatsioonidel. Konsultatsioonid toimuvad Tallinnas, Narvas, Jõhvis ja Tartus, toimumisajad on leitavad Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse veebilehel www.ekk.edu.ee.
 
Lisainfo: Tea Tammistu, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9062, E-post tea.tammistu@meis.ee
 
 
Keelekümblusprogrammi 2011. aasta esimene koolitus algab veebruaris
 
Keelekümblusprogrammi 2011. aasta koolituskalendri avab metoodikakoolitus „Toetav vahetu tagasiside, 5 minuti vaatluse meetod“ Narva Vanalinna Riigikoolis (alates 9. veebruarist) ja Tallinna Humanitaargümnaasiumis (alates 11. veebruarist).
 
Koolitus on suunatud haridusasutuste juhtidele, õppealajuhatajatele, programmi koordinaatoritele, nõustajatele, koolitajatele ja kohalike omavalitsuste haridusametnikele.
 
Koolitusel tutvutakse keelekümblusprogrammi põhimõtetega. Õppija saab ülevaate kollegiaalsest juhtimisest kui organisatsioonikultuuri olulisest instrumendist. Koolitajad tutvustavad tunnivaatluslehe rakendamise võimalusi ja reflektiivseid küsimusi näidates järelvestluse olulisust õpetaja arengu toetamisel.
 
Narvas viivad koolitused läbi Krista Juhkov ja Riina Vohta ning Tallinnas Anne Pipar ja Ruth Kaur.
 
Lisainfo: Maire Kebbinau, mitmekultuurilise hariduse üksuse keelekümblusprogrammi koordinaator, tel 659 9847, maire.kebbinau@meis.ee
 
 
Pühapäevakoolide õpetajad õpivad LAK-õppe programmi oma koolides rakendama
 
18. veebruaril algab III moodul rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajate lõimitud aine- ja keeleõppe ehk LAK-õppe koolitusest. Kokku kestab kolmest moodulist koosnev koolitus seitse päeva ja sellest võtavad osa 18 õpetajat.
 
Koolituse viivad läbi LAK-õppe- ja kümblusprogrammi nõustaja, metoodik Õie Vahar ja õpetaja-praktik, metoodik ning õpikute autor Helgi Org.
 
Koolituse lõpuks on pühapäevakoolide õpetajad õppinud erinevaid õppevorme ja õpilaste õppeprotsessi aktiivse kaasamise võtteid. Paralleelselt on toimunud ka nende eesti keele oskuste arendamine.
 
Novembris alanud koolitust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
 
 
Lisainfo: Kristiina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9024, E-post kristina.pirgop@meis.ee
 
 
Eesti Vabaharidusliit pakub tasuta eesti keele kursuseid
 
2011. aasta esimesel poolaastal pakub Eesti Vabaharidusliit Euroopa Sotsiaalfondi toel programmi „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“ tasuta eesti keele kursuseid kuni 223 inimesele.
 
Kursuste sihtrühmaks on täiskasvanud elanikkond, kes ei ole koolikohustuslik ehk põhikooli lõpetanud või on 17. aastased ja vanemad. Eelkõige on tasuta kursustele oodatud inimesed, kes ei ole õppima pääsenud majanduslikel või muudel põhjustel.
 
Kursustele saab registreeruda kursusi korraldavates koolituskeskustes. Kursuste plaani ja koolituskeskuste kontaktandmed leiab Eesti Vabaharidusliidu kodulehelt www.vabaharidus.ee. 
 
Eesti keele kursuste kõrval pakub Vabaharidusliit veel mitmeid teisigi tasuta kursuseid. 2011. aasta I poolaastal saab erinevatel tasuta kursustel õppida kokku 3409 inimest, eesti keele kursustest on võimalik osa võtta 223 inimesel.
 
Eesti keele kursused toimuvad Kuressaare Gümnaasiumi koolituskeskuses „Osilia“, Pärnu Sütevaka Koolituskeskuses ja Pärnu Rahvaülikoolis, Haapsalu Rahvaülikoolis, Tartu Rahvaülikoolis, Tartu AHL koolituskeskuses, Tartus Johannes Mihkelsoni Koolituskeskuses, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses Tallinnas ning Viru Koolituskeskuses Kohtla-Järvel.
 
Kursuste kohta saab infot www.vabaharidus.ee ja www.rajaleidja.ee. 
 
Lisainfo: Tiina Jääger, Eesti Vabaharidusliidu programmijuht, tel 677 6299, E-post tiina.jaager@vabaharidus.ee

MÄRTS 2011

 

                    - Keelekümblusprogrammi koolitused juhtkondadele

                    - Keelekümblusprogrammi koolituste õppekavad ja koolitused

 
 
 
Projektikonkurss „Eesti keele õpe noorte suvelaagris“ ootab taotlejaid
 
Konkursi eesmärk on kujundada Eestis elavate eesti keelt mitte koduse keelena kõnelevate 7-18-aastaste noorte oskusi, teadmisi, vilumusi, väärtuseid ja hoiakuid eesti keele kasutamiseks ja eestikeelses keskkonnas toime tulemiseks.
 
Konkursi raames toetatakse eesti keele programmide läbiviimist noorte suvelaagrites. Toetust saavad taotleda noortelaagrite pidajad ja projektlaagrite korraldajad, kellel on selleks noorsootöö seaduse kohaselt saadud luba.
 
Taotluste esitamise tähtaeg on 16. märts kell 16.00. Konkursi dokumentatsioon ja taotlemiseks vajalikud materjalid on saadaval MISA veebilehel www.meis.ee. 
 
Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.
 
Lisainfo: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9028, E-post lianne.ristikivi@meis.ee.
 
 
Avanes lõimumisvaldkonna arendusstipendiumite ja meediatunnustuste konkurss
 
Veebruari lõpus kuulutas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed koostöös Kultuuriministeeriumiga välja konkursi lõimumisvaldkonna 2010. aasta arendus- ja meediastipendiumitele. Taotlusi oodatakse konkursile kuni 14. märtsini. Kandideerimise tingimused ja taotlused on kättesaadavad sihtasutuse kodulehel.
 
Arendusstipendiume antakse välja neljas kategoorias:
·         Eesti keelt kui ühist riigikeelt väärtustavad tegevused
·         Kodanikeühenduste kultuuridevahelist dialoogi ja koostööd toetavad tegevused
·         Kultuuriliselt mitmekesise Eesti teadvustamine
·         Lõimumist toetavad noorte poolt ja noortele korraldatud ühistegevused
 
Lisaks antakse välja kaks meediatunnustust – ajakirjanikule või meediakanalile/-väljaandele kultuuridevahelise ja üksteise mõistmise ning sallivuse väärtustamise kajastamise eest meedias. Üks stipendium antakse välja eestikeelse ja teine venekeelse meediakajastuse eest.
 
Arendusstipendiumi fond on 4000 eurot, meediatunnustuse fond on 1100 eurot.
 
Lisateave: Tea Tammistu, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9062, E-post: tea.tammistu@meis.ee
 
 
Algab lõimitud aine- ja keeleõppe kuu ehk LAK-õppe kuu
 
10. märtsil algab kuni 20. aprillini kestev üleriigiline LAK-õppe kuu „Lõimitud aine- ja keeleõpe kui koolikultuuri rikastaja“.
 
LAK-õppe kuud korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) keelekümblusüksus koostöös LAK-õppe võrgustiku ja teiste partneritega, sh paljude koolide ja lasteaedadega.
 
Kutsume kõiki maavalitsusi, kohalikke omavalitsusi ja haridusasutusi märtsis-aprillis tutvustama oma aine- ja keeleõppe ühendamise kogemusi – teil kõigil on võimalus anda oma panus LAK-õppe kuu õnnestumisse ja tutvustada seeläbi oma kogemust selle mitmekülgse metoodika kasutamisel. Kui soovite LAK-õppe kuud ka omalt poolt üritusega rikastada, siis registreerige palun oma üritus hiljemalt 20. märtsil MISA kodulehel.
 
Kuu raames korraldatakse avatud uste päevi, näitusi, seminare, koolitusi. Teretulnud on üritused maakondlikul või kohaliku omavalitsuse tasandil, haridusasutustes. Sihtkeelteks võivad olla lisaks harjumuspärasele eesti keelele ka saksa, inglise, prantsuse, soome, jaapani, võru või ükskõik, milline muu keel.
 
Kõigi LAK-õppe kuuks registreeritud tegevuste teave koondatakse ning on huvilistele nähtav MISA kodulehel LAK-õppe kuu tegevuste tabelis. 
 
LAK-õppe kuu koosneb kolmest osast: LAK-õppe kuust, LAK-õppe nädalast ja LAK-õppe päevast.
 
LAK-õppele pööratakse sarnase ürituse läbi tähelepanu teist aastat. Eelmisel kevadel korraldas MISA LAK-õppe nädalat, mille raames toimus koostöös partneritega enam kui 70 üritust.
 
Lisainfo: Maire Kebbinau, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee
 
 
Valminud on Keelekümblusprogrammi koolituste kalender 2011. aastaks
 
Koolituste kalender sisaldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) keelekümblusüksuse ja HTM-ga koostöös arendatud koolitustegevuste tutvustusi.
 
Kalendrisse kuuluvad lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) kuu raames toimuv koolitustesari keelekümbluskoolide ja teises keeles õppest huvitatud koolide direktoritele, õppealajuhatajatele ja õpetajakoolitusega seotud koolitajatele; Harjumaa ja Tallina õpetajate suvekooli info ning keelekümbluse ja LAK-õppe metoodikaalaste viie õppekava koolituste tutvustused ning kalenderplaan.
 
Aasta 2011 tähtsustab keelekümblusprogrammis jätkuvalt kvaliteeti. See tähendab keelekümblusprogrammi koolitustegevustes eelkõige uuendatud õppekavade rakendamist eesmärgiga toetada koole koolituste kaudu õpetajate enesearengul.
 
Keelekümblusprogrammi koolituste väärtused:
·         õppida uusi tööviise ja metoodikaid ja neid läbi proovida;
·         saada kindlustunnet eesmärkide ja tegevuste valikul tunniks või pikemaks ajavahemikuks;
·         tutvuda õppematerjalidega ja nende edasiarendamise ja rakendamise võimalustega;
·          elustada ja tuletada meelde varem õpitut ja selle rakendamise kogemusi;
·         suhelda keelekümblusvõrgustikku kuuluvate kolleegidega teistest koolidest;
·         mõista tagasiside ja eneseanalüüsi olulisust kvaliteedi tagamisel.
 
 
Keelekümblusprogrammi koolitused juhtkondadele
 
LAK-õppe kuul korraldab MISA Keelekümblusüksus Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) toel järgmised koolitused:
 
4.-5 aprill         Koolide direktoritele. Esinevad Irene Käosaar, Maie Soll, koolitaja David Marsh .
 
6. aprill            Õppealajuhatajatele, metoodikutele, koolitajatele, nõustajatele jt. haridustöötajatele LAK-õppe päeval. Sissejuhatuse teevad HTM-i esindaja Irene Käosaar ja Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor Katri Raik, keekümblusprogrammi koordinaatorid, koolitaja David Marsh .
 
7.-8. aprill       LAK-õppe ja Keelekümblusprogrammi koolitajatele ning programmi võtmeisikutele, kes on valmis esindama oma kooli edulugude ja kogemuste tutvustamisega seminaridel / koolitustel ka tulevikus. Koolitajad: Oliver Meyer ja Anu Virovere
 
Koolitused toimuvad Hotelli Olümpia konverentsikeskuses Liivalaia 33. Koolitustele saab registreeruda MISA veebilehel. Kohtade arv on piiratud.
 
Lisainfo: Maire Kebbinau, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee.
 
 
Keelekümblusprogrammi koolituste õppekavad ja koolitused
 
Keelekümbluse ABC
Sihtrühm: koolijuhid, õppealajuhatajad, keelekümbluskoordinaatorid ja õpetajad, kes alustavad tööd keelekümblusprogrammis või kes pole varem keelekümbluskoolitustel osalenud.
Koolituse maht: 28 kontakttundi.
 
Seitse päeva koostöist kümblust
Keelekümblusprogrammi metoodika põhikoolitus rühmadeleTallinnas ja Narvas
Sihtrühm: keelekümblusklassides töötavad õpetajad, kes tahavad kogeda koostööd erinevates kooliastmetes ja erinevaid aineid õpetavate õpetajatega.
Koolituse maht : 49 kontakttundi.
 
Õpetaja kolm kübarat: aine, keel ja õpioskused
Sihtrühm: keelekümblusklassides töötavad aineõpetajad, kes soovivad tuge õpioskuste ja keeleoskuse arendajana.
Koolituse maht: 28 kontakttundi.
 
Kiiremini, kõrgemale, kaugemale – draama aktiivõppe võttena
Sihtrühm: keelekümblusklassides töötavad õpetajad, kes soovivad muuta õppetöö vaheldusrikkaks.
Koolituse maht: 28 kontakttundi.
 
Toetav vahetu tagasiside, 5 minuti vaatluse meetod
Sihtrühm: haridusasutuste juhid, õppealajuhatajad, programmi koordinaatorid, nõustajad, koolitajad, haridusametnikud jt. Koolituse maht: 24 kontakttundi, 16 tundi iseseisvat tööd.
 
Koolitustega on võimalik tutvuda keelekümblusprogrammi kodulehel.
 
Lisainfo: Maire Kebbinau, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee
 
 
Äripäev kuulutas välja konkursi Mitmekultuuriline ettevõtte ja töökeskkond. Ankeete saab täita ja esitada kuni 14. märtsini 2011
 
AJALEHE "ÄRIPÄEV" PRESSITEADE

Käesoleval aastal toimub juba kolmandat korda Äripäeva, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ja Kultuuriministeeriumi koostöös konkurss Mitmekultuuriline ettevõte ja töökeskkond.

 
Konkursist saavad osa võtta kõik Eesti ettevõtted, kus töötab rohkem kui kahest eri rahvusest inimesi. Hindamisel väärtustatakse mitte niivõrd ühes asutuses koos töötavate eri rahvuste arvukust, vaid ettevõtte mitmekultuurset sisekliimat.
 
„Sel aastal kuulutame esmakordselt konkursi välja kahes kategoorias. Ühes kategoorias saavad osaleda ettevõtted ja teises avaliku sektori asutused nagu teatrid, ülikoolid, ministeeriumid. Muudatuse sisseviimise tingis eelnevate aastate hindamispraktika, mis näitas kui keeruline on võrrelda äriettevõtteid ja avaliku sektori organisatsioone,“ kommenteeris Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel. „Samuti oleme muutnud võitja väljaselgitamise viisi - mõlema kategooria kolme parimat kutsume kevadisele seminarile tegema lühikest ettekannet mitmekultuursuse tähendusest ja olemusest nende organisatsioonis. Ettekande põhjal selgitame välja ka mitmekultuurseima ettevõtte ja avaliku sektori organisatsiooni,” lisas Mandel.
 
Eeskujulikus mitmekultuurilises asutuses eksisteerivad harmooniliselt koos kultuuridest tulenevad erinevad tõekspidamised, uskumused ja kombed. Veelgi enam, sellisest mitmekultuurilisusest osatakse kasu saada. Konkursi tulemusena tunnustatakse ja tõstetakse esile neid ettevõtteid, kes väärtustavad ja toetavad mitmekultuurset töökeskkonda ning loovad võrdseid võimalusi kõikidele töötajatele hoolimata nende rahvusest.
"See on erakordselt suur võimalus. See, millised inimesed ettevõttes töötavad, mõjutab seda, mida ettevõte suudab teha. Kui inimesed on ühest rahvusest või kohast pärit, seab see üsna selge piiri, et tõenäoliselt ei suuda ettevõte tegutseda väljaspool seda ala või on see oluliselt raskem," kommenteeris mitmekultuurilisuse eeliseid viimase, 2009. aasta konkursi võitja Skype Technologies tegevjuht Sten Tamkivi.
 
Teiseks tuli viimasel konkursil mahutite tootja Estanc AS ning kolmanda koha saavutas Tartu Ülikool. Konkursil osalemiseks tuleb täita ettevõtte juhil või personalijuhil ja sõltuvalt ettevõtte suurusest ka töötajatel ankeedid, mis on üleval aadressil www.ap3.ee/mitmekultuuriline. Täidetud ankeete saab esitada kuni 14. märtsini 2011. Võitjate pingerida ilmub Äripäeva kuukirja Juhtimine 25. aprilli numbris.
 
Lisainfo: Rivo Sarapik, Äripäeva rubriigitoimetuse juht, tel: 667 0181, e-post: rivo.sarapik@aripaev.ee
 
 
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed nõukogu kuulutas välja avaliku konkursi SIHTASUTUSE JUHATUSE LIIKME kohale
 
Juhatuse liige vastutab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusele Meie Inimesed pandud ülesannete täitmise ja asutuse igapäevase ning strateegilise juhtimise eest.
 
Kandideerimise eelduseks on:
  • riiklikult tunnustatud kõrgharidus;
  • majandusalased teadmised ning organisatsiooni juhtimiskogemus;
  • hea suhtlemis- ja väljendusoskus;
  • tugev algatus- ja analüüsivõime;
  • riigikeele valdamine kõrgtasemel;
  • vähemalt kahe võõrkeele oskus (inglise ja vene keel).
 
Kasuks tuleb:
  • töökogemus riigiasutuses;
  • töökogemus Euroopa Liidu struktuurifondidega;
  • varasem kokkupuude lõimumis- ja/või migratsioonivaldkonnaga.
 
Asukoht: Tallinn
Tööle asumise aeg: aprill 2011
 
Ametikohale kandideerijal palume esitada järgmised dokumendid: avaldus, CV, kõrgharidust tõendava dokumendi koopia, kirjalik visioon-tegevuskava Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed arengust aastatel 2011-2015 (kuni 3 lk).
 
Avalduste laekumise tähtaeg on 17. märts 2011. Avaldused saata märgusõna all “MISA juhatuse konkurss” postiga aadressil Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Liimi 1, 10621 Tallinn või e-maili aadressil: maie.jyrgens (at) meis.ee.
 
 
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed otsib KOMMUNIKATSIOONIJUHTI
(tähtajaline leping lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendamiseks)
 
 
MISA tegeleb lõimumisalaste konkursside, hangete ja taotlusvoorude korraldamisega Eesti lõimumiskava rakendusplaani elluviimiseks. Samuti kuulub MISA kompetentsi rändealaste toetuste maksmine Eestisse naasjatele või koduriiki remigreerujatele.
 
MISA kommunikatsioonijuhi eesmärk on avalikkust neist tegevustest pidevalt informeerida ning asutuse sisekommunikatsiooni korraldada.
 
Tööülesanded:
  • meediaplaanide koostamine ja rakendamine
  • sisekommunikatsiooni edendamine
  • pressiteadete ja uudiskirjade koostamine ning toimetamine
  • trükiste koostamine ja toimetamine
  • veebilehe administreerimine
  • ürituste korraldamine ja läbiviimine
  • juhtkonna ja kolleegide kommunikatsioonialane nõustamine
  • jne
 
Kandideerimise eelduseks on:
  • riiklikult tunnustatud kõrgharidus eelistatult ajakirjanduse või avalike suhete valdkonnas
  • vähemalt kaheaastane avalike suhete alane töökogemus
  • oskus nii iseseisvalt töötada kui meeskonnas kaasa lüüa
  • meediasuhtluse planeerimisoskus
  • hea sõnaseadmisoskus
  • tekstide koostamise ja toimetamise kogemus
  • kodulehekülje administreerimiskogemus
  • ladus eesti keele oskus
  • inglise ja vene keele oskus
 
Kasuks tuleb:
töökogemus riigiasutuses;
varasem kokkupuude lõimumis- ja/või migratsioonivaldkonnaga.
 
 
Asukoht: Tallinn
Tööle asumise aeg: juuni 2011
 
Ametikohale kandideerijal palume esitada avaldus, CV, kõrgharidust tõendava dokumendi koopia ning soovitaja kontaktandmed.
 
Avalduste laekumise tähtaeg on 21. märts 2011. Avaldused saata märgusõna all “Kommunikatsioonijuht” postiga Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusele Meie Inimesed aadressil Liimi 1, 10621 Tallinn või e-maili aadressil: maie.jyrgens (at) meis.ee.
 

APRILL 2011


LAK-ÕPPE KUU UUDISED

  
 
Sari „Rahvused Eestis“ tutvustab sel korral tšuvašše
 
Valminud on järjekordne raamat sarjast „Rahvused Eestis“. Seekord on vaatluse all tšuvašid. Raamatu koostajad Iraida Zahharova ja Ita Serman viivad meid Volgamaa üheks pärliks peetavasse paika ning tutvustavad rahvust, kellele on olulised elus lihtsad reeglid: sügav austus elu ja kõige elava vastu, esivanematelt päritud tavade edasikandmine, oskus säilitada kõigi eluraskuste kiuste oma kultuuri.
 
„Sarnane liidab. Erinevus tekitab tahtmise teada saada.“ Sellele Ita Sermani mõttele toetudes hakati 2004. aastal toonase Integratsiooni Sihtasutuse ja praeguse Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed toel välja andma Eestis elavate erinevate rahvuste kombeid, kultuuri ja elu-olu tutvustavat trükiste sarja. Sarjas ilmunud raamatud on tõstnud nii eesti inimeste austust siin elavate teiste rahvuste esindajate vastu kui ka vastupidi – Eestis vähemusrahvuse esindajatena elavad inimesed on südamest tänulikud nende vastu üles näidatud huvi eest.
 
Sari aitab kaasa sallivuse edendamisele ja parema üksteisemõistmise saavutamisele. Raamat on mõeldud kasutamiseks üldhariduskoolides ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tundides. Suuremale hulgale lugejatele on raamat kättesaadav raamatukogude kaudu.
 
Sarja väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.
 
Lisainfo: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9025, e-post kaie.kullik@meis.ee

Tugiisikuteenuse arendamine uusimmigrantidele
 
24. märtsil toimus esimene koolituspäev tulevastele tugiisikutele, kes hakkavad osutama tugiteenuseid hiljuti Eestisse elama saabunud kolmandate riikide kodanikest täiskasvanud uusimmigrantidele.
 
Projekti “Uusimmigrantide tugiisikuteenuse arendamine ja tugiisikute koolitus“ viib ellu BDA Consulting OÜ. Koolitusprogramm mahuga 120 akadeemilist tundi kestab käesoleva aasta märtsist oktoobrini. Koolituse läbinuile väljastatakse tunnistus.
 
Projekti raames töötatakse välja tugisikuteenuste süsteem ning õpetatakse 20 tugiisikut välja töötamaks hiljuti riiki saabunud kolmandate riikide kodanikega. Tugiisikud asuvad tegutsema Eesti eri piirkondades. Projekti käigus piloteeritakse tugiisikuteenust, mille läbi suunatakse ja juhendatakse uusimmigrante tööhõive, tervishoiu, hariduse ja sotsiaalteenuste valdkonnas.
 
Projekti rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist. Projekti toetatakse 31 806 euroga.
 
Lisainfo: Ruslan Prohhorenko, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9035,
 
 
Kahe Euroopa Liidu fondi infotunnid Sillamäel ja Kohtla-Järvel – lõimumistegevuste rahastusvõimalused
 
8. aprillil toimuvad Sillamäel ja Kohtla-Järvel infotunnid Euroopa Sotsiaalfondi uue programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ ning Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi rahastusvõimaluste tutvustamiseks.
 
Tegevusi, mida nende fondide kaudu rahastatakse, koordineerib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA). MISA korraldatavate konkursside plaan, kus on toodud ka käesoleva aasta Euroopa fondide rahastatavad konkursid, on kättesaadav MISA veebilehel www.meis.ee/konkursside-plaan. 
 
Infotunnid on suunatud fondide kaudu toetust saanud või tegevusi ellu viinud kodanikuühendustele ja asutustele, aga ka neile, kes alles avastavad-otsivad võimalusi integratsioonivaldkonda panustamiseks. Sillamäe infoüritusele saab registreerida SIIN ja Kohtla-Järve üritusele SIIN.
 
Infotundides antakse ülevaade 2011. aastal planeeritavatest projektikonkurssidest ja elluviidavatest tegevustest, mida rahastavad Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond.
 
Infopäeval räägitakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi põhimõtetest ja nõuetest ning vaadatakse läbi projektide elluviimisel tekkida võivad küsimused.
 
Euroopa Sotsiaalfondi uue keeleõppeprogrammi kohta antakse põhjalik info kõigi 11 tegevuse kohta, mis on kavas kolme aasta jooksul ellu viia.
 
Infotunde korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) koostöös Kultuuriministeeriumiga.
 
 
Sillamäe infotunnid Sillamäe Huvi- ja Noortekeskuses ULEI (Vladimir Majakovski 7, II korruse aula)
 
Teema:             Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ rahastusvõimalused
Ettekandja:      Eduard Odinets, MISA elukestva õppe üksuse juht, keeleõppe arendamise programmi juht
Aeg:                11.00-12.00
 
 
Teema:             Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi rahastusvõimalused
Ettekandja:      Ruslan Prohhorenko, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator
Aeg:                12.00-13.00
 
 
Kohtla-Järve infotunnid Kohtla-Järve Kultuurikeskuses (Keskallee 36, II korrus, fuajee)
 
Teema:             Euroopa Sotsiaalfondi programm „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ rahastusvõimalused
Ettekandja:      Eduard Odinets, MISA elukestva õppe üksuse juht, keeleõppe arendamise programmi juht
Aeg:                15.00-16.00
 
 
Teema:             Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi rahastusvõimalused
Ettekandja:      Ruslan Prohhorenko, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator
Aeg:                16.00-17.00
 
 
Lisainfo:
 
Euroopa Sotsiaalfond: Eduard Odinets, keeleõppe programmijuht, tel 659 9840, e-post eduard.odinets@meis.ee
 
Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond: Ruslan Prohhorenko, tel 659 9035, e-post ruslan.prohhorenko@meis.ee
 
 
20. aprillini on avatud ettepanekute esitamise voor kõrgharidustaseme õppurite täiendavaks eesti keele õppeks
 
Täiendava keeleõppe sihtgrupiks on Eestis keskhariduse omandanud kõrgharidustaseme õppurid, kes soovivad arendada suhtluskeelt ja kõrghariduse omandamiseks vajalikku keeleoskust, sõltumata eesti keele oskuse tasemest. Nende jaoks korraldatakse aastail 2011-2013 täiendavat tugiõpet eesmärgiga arendada kõrgharidustasemel akadeemiliseks õppeks vajalikku eesti keelt ning erialast eesti keelt.
 
Kõrgkoolidelt oodatakse ettepanekuid, kuidas nad ise tahaksid oma õppuritele täiendavat eesti keele õpet korraldada. Eesmärgiks on, et võimalikult paljud kõrgkoolid saaksid erineval viisil arendada eesti keele õpet, lähtudes just oma õppurite vajadustest ja võimalustest. Õppetöö vormid ja maksumus ei ole ette antud. Mõni kool soovib suvekooli, mõni aga ühildada eriala- ja keeleõpet või siis uute kursuste ning uute õppematerjalide väljatöötamist ja nende alusel pilootkursuste läbiviimist. Kasutusele võetakse ka programmi ”Keeleõppe arendamine 2007-2010” raames väljatöötatud õppematerjale. Õppetöö alguses ja lõpus mõõdetakse õppurite eesti keele oskuse taset. Kõik ettepanekud on teretulnud.
 

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed kogub ettepanekuid kõrgkoolidelt kaks korda: 4. märtsist kuni 20. aprillini 2011 ja 1. veebruarist kuni 20. märtsini 2012.

 
Koolide ideede läbivaatamine koostöös ekspertidega võib olenevalt õppetöö mahust ja ettepanekute arvust võtta aega kuni kaks kuud. Kool võib esitada ka mitu ettepanekut. Oluline on teada, et keeleõppeks ettenähtud summad ei kanta üle kooli arvele, vaid Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed tellib vajalikud teenused ise. Sihtasutus teeb teenuste tellimise eel koostööd ekspertide ja ettepaneku teinud kooliga.
 
Koostööettepanekud tuleb esitada etteantud vormil elektronposti teel kuni 20. aprillini. Ettepanekuvormi ja juhised leiab sihtasutuse veebilehelt.
 
Keeleõpe rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmist “Keeleõppe arendamine 2011-2013”.
 
Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee
 
 
20. aprillini oodatakse ettepanekuid avaliku sektori töötajate ja teenistujate keeleõppe läbiviimiseks
 
Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013” üheks tegevuseks on avaliku sektori asutuste töötajate keeleõpe.
 
Keeleõppes saavad osaleda meditsiinitöötajad, politseiametnikud, päästetöötajad, pedagoogid jt haridusasutuste töötajad, hooldustöötajad, noortekeskuste, huvikoolide, kultuuriasutuste jt avaliku sektori asutuste töötajad. Avaliku sektori asutusteks programmi mõistes on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse kantud asutused ning nende valitseva ja olulise mõju all olevad äri- ja mittetulundusühingud ning sihtasutused.
 
Keeleõppe korraldamiseks oodatakse asutustelt ettepanekuid keeleõppe korraldamiseks nende töötajatele asutuse vajadustest lähtuvalt. Ettepanekud peavad muu hulgas sisaldama eeldatavat programmi ja tegevuskava, selle võimalikke läbiviijaid, koolitatavate motiveerituse kirjeldust, tööandja omapoolse mitterahalise panuse kirjeldust (nt õpperuumid, tehnika jms), eeldatavaid kulusid.
 
Eelistatakse koostöötegevusi erinevate asutuste vahel ning originaalsust ja uudsust sisaldavaid ettepanekud. Ettepanekuid analüüsitakse Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed moodustatud ekspertkomisjoni poolt.
 
Keeleõppe maht on 60-120 akadeemilist tundi. Korraldatav keeleõpe peab sisaldama andragoogilist lähenemist, õppekäike, aktiivõppemeetodeid, praktilist keeleõpet. Keeleõppe korraldamisel võetakse kasutusele ka „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames 2010. aastal väljatöötatud valdkondlikud keeleõppematerjalid (nt meditsiini ja turvalisuse valdkonna õppematerjalid, integreeritud eesti keele õppe ning Eesti tutvustamise õppematerjal jt).
 
Asutuste ideede läbivaatamine koostöös ekspertidega võib olenevalt õppetöö mahust ja ettepanekute arvust võtta aega kuni kaks kuud. Asutus võib esitada ka mitu ettepanekut. Oluline on teada, et keeleõppeks ettenähtud summad ei kanta üle asutuse arvele, vaid Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed tellib vajalikud teenused ise. Sihtasutus teeb teenuste tellimise eel koostööd ekspertide ja ettepaneku teinud asutus(t)ega.
 
Koostööettepanekud tuleb esitada etteantud vormil elektronposti teel kuni 20. aprillini. Ettepanekuvormi ja juhised leiab sihtasutuse veebilehelt.
 
Tegevuse elluviimiseks viiakse läbi kaks ettepanekutevooru: 4. märtsist kuni 20. aprillini 2011 ja 1. veebruarist kuni 20. märtsini 2012.
 
Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee
 
 
 
Algas kutseõppeasutuste vene õppekeelega õppurite karjääriõppe projekt
 
Projekti „Kutseõppeasutuste vene õppekeelega õppijatele karjääriõppe teenuse pakkumine“ eesmärk on kutseõppeasutuste vene õppekeelega õpilastele suunatud karjääriõppe teenuse kvaliteedi parandamise abil suurendada noorte ühiskonnapädevust ja konkurentsivõimet tööturul. Projekti sihtgrupiks on kutseõppeasutustes kutsekeskharidust omandavad I-III kursuse vene õppekeelega õpilased ning kutseõppeasutuste ja maakondlike karjäärikeskuste karjäärinõustajad.
 
Projekti koordineerib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik riikliku struktuuritoetuse kaudu meetme „Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine” raames.
 
Projekti raames koostatakse ainekavad kutseõppeasutuste I-III kursusele. I kursuse ainekava peamised teemad on mina-pilt, väärtushinnangud, oskused, võimed ja rollid. II kursuse nimetus on „Töömaailm“ ja selles käsitletakse teemasid nagu muutuv töömaailm, kutsesuundumuste tüübid, hea töötaja, erinevad töö leidmise viisid, elektroonsed infoallikad, muutuv tööturg, trendid jm. III kursusel käsitletakse otsustamisraskusi ja räägitakse tööotsijale vajalikest dokumentidest, tööle kandideerimise protsessist, tööintervjuust jm.
 
Väljatöötatud ainekavade ja materjalide tutvustamiseks viiakse läbi koolituspiirkondlike teabe- ja nõustamiskeskuste nõustajatele ja kutseõppeasutuste karjäärinõustajatele, millele järgneb koostatud ainekavade alusel karjääriõppe kursuse piloteerimine kutseõppeasutuste vene õppekeelega õpilastele. Samuti koostatakse projekti käigus kakskeelsed karjääriinfo materjalid.
 
Lisainfo: Reet Kallo, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post reet.kallo@meis.ee
 
 
Käivitus projekt “Karjääriõppekursused ebapiisava eesti keele oskusega töötavatele täiskasvanutele”
 
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed alustas märtsikuus projektiga „Karjääriõppekursused ebapiisava eesti keele oskusega töötavatele täiskasvanutele”.
 
Selle raames luuakse karjääriõppeks vajalik õppekava ja kohandatakse õppematerjalid muukeelsetele töötavatele täiskasvanutele kvaliteetse karjääriõppe kursuse läbiviimiseks Tallinnas, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Narvas ja Sillamäel. Karjäärinõustajate oskuste ja teadmiste taseme tõstmiseks korraldatakse täienduskoolitused Tallinnas ja Ida-Virumaal. Projekti tegevused kestavad kuni 2012. aasta lõpuni.
 
Projekt saab toetust Euroopa Sotsiaalfondi rahastatavast taotlusvoorust „Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine”. Projekti toetatakse ligikaudu 100 000 euroga.
 
Lisainfo: Marje Reimund, elukestva õppe üksuse koosseisuväline koordinaator, tel 659 9063, e-post marje.reimund@meis.ee
 
 
Tulekul on järjekordne konkurss etendusasutustele
 
Aprillis kuulutab MISA välja Kultuuriministeeriumi rahastatava konkursi etendusasutustele: „Ühise kultuuriruumi edendamine läbi koostöötegevuste“.
 
Konkursi kaudu toetatakse juba kolmandat aastat etendusasutuste koostöötegevusi ühise kultuuriruumi soodustamiseks ja lõimumise tõhustamiseks Eesti ühiskonnas eestlaste ja mitte-eestlaste osalusel.
 
Konkursi raames toetatakse enam kui üks kuu kestvaid tegevusi, mis aitavad ellu viia konkursi eesmärke – etendusasutuste ühisetendusi ning sünkroontõlke korraldamist. Konkursile oodatakse osalema kõiki Eestis registreeritud etendusasutusi, kes vastavad konkursi tingimustele.
 
Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvelistest vahenditest, konkursi eelarve on 67 107 eurot. Konkursi tingimused avaldatakse MISA veebilehel www.meis.ee. 
 
Lisainfo: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9025, e-post kaie.kullik@meis.ee
 
 
Rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise kaudu saavad toetust 17 katusorganisatsiooni
 
Märtsis selgusid rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise tulemused. Kokku eraldati toetust 17 katusorganisatsioonile summas 313 167 eurot.
 
Baasfinantseerimist said taotleda ainult katusorganisatsioonid ja nende liikmesühendused, kes on läbinud Rahvastikuministri Büroo poolt korraldatud atesteerimise 2008. aastal või Kultuuriministeeriumi poolt korraldatud atesteerimise 2009. aastal. Vastav nimekiri on toodud Kultuuriministeeriumi veebilehel.
 
Taotlusvooru eesmärk oli leida riigile eri rahvuste esindajatest koostööpartnerid, kes on koondunud katusorganisatsioonide alla. Koostööpartnerite eesmärk on kultuuride eripära tutvustamine, rahvuskultuuriseltside tegevuse toetamine nende kultuuripärandi säilitamisel, edendamisel ja tutvustamisel, Eesti mitmekultuurilisuse teadvustamine ja sellest Eesti ühiskonna teavitamine ning koostöö arendamine nii omavahel kui eesti kultuuriseltsidega.
 
Lisainfo: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9024, E-post kristina.pirgop@meis.ee
 
 
Algas konkurss „Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid”
 
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed kuulutas välja avaliku projektikonkursi „Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid”.
 
Konkursi eesmärk on laiendada õpilaste teadmisi Eesti ühiskonnast, avalik-õiguslikest institutsioonidest, väärtustada Eesti kodakondsust ja kodanikuks olemist, kinnistada kodanikupäeva traditsiooni ning arendada sallivust mitmekultuurilises kollektiivis.
 
Konkursi raames toetatakse Eesti Vabariigis registreeritud mittetulundusühingute, riigiasutuste või kohalike omavalitsuste asutuste kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalisi üritusi ning materjale, sh mitmekultuuriliste ürituste korraldamist, koostööd eri rahvustest noorte vahel, temaatiliste õppematerjalide ja -vahendite loomist jms.
 
Projekti sihtrühmaks on eesti ja vene õppekeelega üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilased. Projekti kõik tegevused peavad toimuma Eestis.
 
Sarnaseid projekte on samalaadsete konkursside käigus kirjutatud ja ellu viidud aastatel 2003-2009. Õpilased on nende aastate jooksul korraldanud väga erineva temaatikaga ühiseid üritusi alates kodanikupäeva tähistavatest viktoriinidest kuni sallivuseteemaliste ettevõtmiste ja fotokonkurssideni. Läbi on viidud kodanikutemaatikat tutvustavaid matku, kohtutud vabariigi huvitavate isikutega jne. Väga mitmekülgseks ja huvitavaks on kujunenud õpilaste endi poolt väljaantud koolilehed, fotostendid ja teised projektide käigus loodud esemed ning materjalid.
 
Kõik need tegevused on toimunud eesmärgiga aidata õpilastel omandada kodanikuna käitumise oskusi ning sallivaks olemise tõdesid.
 
Konkursi läbiviimist on kõikidel aastatel toetanud ning toetab ka sel aastal Haridus- ja Teadusministeerium.
 
Lisainfo: Toivo Sikk, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee
 
 
Uued õppematerjalid eesti keele õpetamiseks mitmekultuurilises klassis
 
20. aprillil tutvustab MISA Tallinnas Lilleküla Gümnaasiumis kuut värsket, 2010. aastal valminud õppematerjali, mis toetavad eesti keele õpet mitmekultuurilises klassis. Õppematerjalid on koostatud peamiselt uusimmigrant-õpilaste õpetamiseks. Materjalid on välja antud Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed tellimusel.
 
Kõik kuus materjali on välja antud eelkõige eesti keele õpetamiseks Eestisse välismaalt saabunud või naasnud õpilasele, kuid on kindlasti abiks ka eesti keelt teise keelena õpetavatele pedagoogidele. Materjalid ilmuvad esmakordselt.
 
Tutvustatavad materjalid:
1)      e-õppe materjal ,,Eesti keel e-õppes. Sõnavara omandamine" ja sellega kaasnev CD
2)      kirjutamisoskust arendav õpik “Kirjuta mulle”
3)      kõnearenduspiltide kogumik „Pildist saavad sõnad“
4)      kuulamisülesannete kogumik „Kuula ja tee“
5)      grammatikaülesannete kogumik „Grammatika? Jah, rõõmuga“ ja sellega kaasnev CD
6)      lugemisülesannete kogumik „Loeme koos“
 
Materjalide esitlusel jagavad näpunäiteid ja soovitusi materjalide autorid Leelo Kingisepp, Mare Kitsnik, Kaare Sark, Õie Vahar, Asko Uri ja Helgi Org.
 
Lisaks tutvustatakse vastvalminud juhendit Eesti koolikorralduse kohta “Tere tulemast Eesti kooli!”, mis on mõeldud Eestisse saabunud õpilaste vanematele ning välja antud eesti ja inglise keeles.
 
Materjalid on välja antud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi, Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.
 
Materjale jaotatakse koolidele tasuta MISA vahendusel. Eelkõige on materjalid mõeldud Eestisse välismaalt saabunud õpilaste eesti keele õppe toetamiseks.
 
Lisainfo: Ave Härsing, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9037, e-post ave.harsing@meis.ee .
 
 
Keelekümblusprogrammi koolitus lasteaedadele
 
Keelekümblusprogramm pakub võimalust liituda osalise- ja/või täieliku keelekümblusprogrammiga. Liitunud lasteaedadele pakub Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed erinevaid koolitusi.
 
Koolitus lasteaednikele: Keelekümbluse ABC (Põhikoolitus uutele õpetajatele)
Sihtrühm: õppealajuhatajad, rühmaõpetajad, kes alustavad tööd keelekümblusrühmas või kes pole varem keelekümbluskoolitustel osalenud. 1. sessioon toimub 14.–15. aprillil 2011, JõhviS Kersti Võlu koolituskeskuses. Registreerimine e-postiaadressil svetlana.belova@meis.ee.
 
Lisainfo: Svetlana Belova, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9848, e-post svetlana.belova@meis.ee
 
 
Keelekümblusprogrammi koolitus koolidele
 
2011. aasta tähendab keelekümblusprogrammi koolitustegevustes eelkõige uuendatud õppekavade rakendamist koolitustel, et toetada koole õpetaja enesearenguks võimaluste pakkumisega.
 
Aprillis algab koolitus Tallinnas:
 
13.-14. aprill „Õpetaja kolm kübarat: aine, keel ja õpioskused“
Sihtrühm: aineõpetajad, kes soovivad tuge õpioskuste ja keeleoskuse arendajana.
 
Lisainfo: Maire Kebbinau, keelekümblusprogrammi koordinaator, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee
 
 
LAK-ÕPPE KUU UUDISED
 
10. märtsist kuni 20. aprillini toimub Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed eestvedamisel LAK-õppe ehk lõimitud aine- ja keeleõppe kuu. Alljärgnevalt on välja toodud mõned sel kuul toimuvatest üritustest ja ettevõtmisest. Täieliku ülevaate LAK-õppe kuu sündmusest saab MISA kodulehelt www.meis.ee. 
 
 
LAK-õppe nädal toob põnevaid koolitusi
 
MISA keelekümblusüksus korraldab üleriigilise LAK-õppe ehk lõimitud aine ja keeleõppe kuu raames Tallinnas LAK-õppe nädala. Nädala teemaks on "Lõimitud aine- ja keeleõpe kui koolikultuuri rikastaja".
 
Nädala läbivateks üritusteks on erinevad koolitused. Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutuste direktoritele toimus koolitus 4.-5. aprillil, lõimitud aine ja keeleõppest huvitatud hariduselu edendajatele 6. aprillil ning keelekümblusprogrammi ja LAK-õppest huvitatud koolitajatele 7.-8. aprillil.
 
Koolitajateks on rahvusvaheliselt tunnustatud LAK-õppe spetsialistid: koolitajad David Marsh ja Oliver Meyer. Väärtuskasvatuse mõjust koolikultuuri kujundamisel räägib Anu Virovere.
 
Lisainfo: Maire Kebbinau, keelekümblusprogrammi koordinaator, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee
 
 
Infopäev „Lõimitud aine- ja keeleõpe esimeses kooliastmes – tuleviku võti uuenevas koolis - keelekümblusprogrammi kogemused“
 
LAK-õppe kuu raames korraldab keelekümblusüksus koostöös Inglise Kolledžiga 19. aprillil Tallinnas infopäeva „Lõimitud aine- ja keeleõpe esimeses kooliastmes – tuleviku võti uuenevas koolis – keelekümblusprogrammi kogemused“.
 
Teemadeks on tulevikupilt, riiklik õppekava kui uueneva kooli tugi, arengud demograafilise situatsiooni ja mitmekultuurilisuse kontekstis ning õppiva kooli tunnused – avatus, loovus, koostöö – kui võimalused ainetunnis. Sõna võtavad Einar Värä Haridus- ja Teadusministeeriumist ning juhtimiskoolitaja Anu Virovere. Infopäeval on võimalus tutvuda lõimitud aine- ja keeleõpet toetavate, keelekümblusprogrammis kasutatavate õppematerjalidega ja koolitusvõimalustega.
 
Infopäevale on oodatud 1. kooliastme õpetajad ja klassiõpetajad, kes tunnevad huvi keelekümblusprogrammi kui lõimitud aine- ja keeleõppe rakendaja kogemuse vastu ning näevad LAK-õpet kui üht lahendusteed tööks uuenenud klassipildis ja teise kodukeelega õpilastega.
 
Infopäevale saab registreeruda MISA kodulehel www.meis.ee ja Keelekümblusprogrammi kodulehel www.kke.ee.   
 
Lisainfo: Maire Kebbinau, keelekümblusprogrammi koordinaator, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee
 
 
Kümned haridusasutused tutvustavad LAK-õppe kuu raames oma tegevusi ja kogemusi
 
Haridusasutused on võtnud hästi vastu kutse tutvustada LAK-õppe kuu raames oma tegevusi ja kogemusi. Kõik LAK-õppe kuu üritused on leitavad MISA ja Keelekümblusprogrammi kodulehekülgedel.
 
Korraldatakse avatud uste päevi, näitusi, seminare, koolitusi. Harjumuspäraste eesti ja vene keele kõrval on esindatud põnevad näited saksa, inglise, aserbaidžaani jt keelte osas.
 
Kõik huvilised on oodatud üritusest osa võtma – vt www.meis.ee/lak-oppe-kuu-2011-uritused.
 
Lisainfo: Maire Kebbinau, keelekümblusprogrammi koordinaator, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee

MAI 2011

 
 
 
 

Uus materjal on abiks Eesti haridussüsteemi ja koolieluga tutvumisel
 
Hiljuti valmis MISA tellimusel ning Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastamisel materjal „Tere tulemast Eesti kooli!“, mis tutvustab Eestisse saabujale Eesti koolisüsteemi. Materjali autoriteks on Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õppealajuhataja Anu Luure ja koolitaja Leelo Kingisepp.
 
Tegu on Eesti koolikorralduse ja koolielu ülevaatega, mis on mõeldud peredele, kes on hiljuti mõnest muust riigist Eestisse tulnud ja kelle lapsed hakkavad õppima Eesti koolis. Materjal annab lühiülevaate Eesti haridussüsteemist, tutvustab Eesti kooli sisekorda ning jagab soovitusi, kuidas aidata last uues keskkonnas kohaneda.
 
Materjal ilmus eesti ja inglise keeles, inglisekeelne veebiversioon on üleval ka uussaabujatele mõeldud kodulehel http://welcome.teretere.eu/welcome-to-estonian-school.
 
Väljaanne on koolidele ja haridusametitele vajadusepõhiseks tasuta jaotamiseks. Täpsemat informatsiooni materjali tellimisvõimaluse kohta saab e-postiaadressilt ave.harsing@meis.ee.
 
Täiendav info: Ave Härsing, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9037, e-post ave.harsing@meis.ee
 
 
Esimeses kvartalis said rändetoetust 16 inimest
 
2011. aasta I kvartalis maksis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) rändetoetust 16 inimesele. Neist 12 said kokku 8400 eurot tagasipöördumistoetust Eestisse naasmiseks ja neljale maksti kokku 1550 eurot remigreerumistoetust oma kodumaale naasmiseks.
 
Mõlemaid toetusi on võimalik nii naasjatel kui lahkujatel juba aastaid taotleda. Teist aastat tegeleb toetuste väljastamisega MISA, kes võttis rändetemaatika üle 2010. aasta alguses kui Integratsiooni Sihtasutusega liitus Sihtasutus Eesti Migratsioonifond ning ühinenud asutuse uueks nimeks sai Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
 
Remigreerumistoetust on võimalik määrata seda taotlenud mitte-eestlastele või mittekodanikele, kes on pärast pikaajalist Eestis elamist otsustanud oma elamisloast loobuda ning Eestist lahkuda. Toetuse eesmärk on aidata kompenseerida pikaajaliselt – vähemalt 10 aastat – Eestis elanud kolmandate riikide kodanikel Eestist lahkumisega seotud kulutusi.
 
Tagasipöördumistoetust on võimalik määrata seda taotlenud Eestisse naasvatele eestlastele, Eesti kodanikele või nende järglastele. Toetuse eesmärk on aidata kompenseerida pikaajaliselt – vähemalt 10 aastat – Eestist eemal elanud eestlastel või Eesti kodanikel katta tagasipöördumisega seotud kulutusi, samuti kergendada kohanemist Eestis.
 
Rändetoetuste liikide ning taotlemise tingimuste kohta on täpsem info toodud MISA kodulehel.
 
Lisainfo: Martin Eber, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9067, e-post martin.eber@meis.ee
 
 
Lõimumisvaldkonna arendus- ja meediastipendiumide saajad on selgunud
 
Kultuuriministeerium andis koostöös Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusega Meie Inimesed (MISA) välja neli arendus- ning kaks meediastipendiumi kogusummas 5110 eurot.
 
Arendusstipendiumi eesmärk on väärtustada lõimumisvaldkonna arendamist, sh innovatiivset ja mitmekülgset lähenemist erinevatest rahvustest inimeste kootöötegevustesse kaasamisel. Meediastipendium on mõeldud ajakirjanikule või meediakanalile/-väljaandele kultuuridevahelise ja üksteise mõistmise ning sallivuse väärtustamise kajastamise eest meedias.
 
Stipendiumikomisjon otsustas anda stipendiumi eesti keelt kui ühist riigikeelt väärtustava tegevuse eest Albu Põhikoolile, kodanikeühenduste kultuuridevahelist dialoogi ja koostööd toetava tegevuse eest MTÜ-le Ida-Virumaa Integratsioonikeskus, kultuuriliselt mitmekesise Eesti teadvustamise eest MTÜ-le Stuudio JOY ning noorte lõimumist toetavate ühistegevuste eest Haapsalu Kutsehariduskeskusele.
 
Meediastipendiumi saajateks on Visuaalvaramu Ühing ning kultuuriajakiri Plug.
 
Lisaks tunnustati kümmet projekti tänukirjaga.
 
Stipendiumikomisjoni kuulusid peale Kultuuriministeeriumi veel Tallinna Ülikooli, Rahvusvähemuste portaali Etnoweb, Haabersti Vene Lütseumi,  Eesti Rahvuste Noorteassamblee, Vene Muuseumi ning MISA esindajad.
 
Lõimumisvaldkonna arendusstipendiume anti sel aastal välja 12. korda, meediastipendiume kolmandat aastat. Stipendiumide ning tänukirjade üleandmine toimus 15. aprillil Vene Teatris.
 
Lisainfo: Tea Tammistu, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9062, E-post tea.tammistu@meis.ee
 
 
Eesti keele õppe programmist noorte suvelaagrites saab osa ligi 500 noort
 
Projektikonkursi „Eesti keele õpe noorte suvelaagris“ raames said eesti keele õppe programmi läbiviimiseks suvistes laagrites toetust kaheksa organisatsiooni kokku ligi 32 000 euro ulatuses.
 
Kultuuriministeeriumi rahastatud ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed organiseeritud konkursi kaudu toimub erinevates laagrites suve jooksul 11 eesti keele õpet sisaldavat laagrivahetust, kus osaleb eeldatavasti umbes 500   7-18-aastast noort.
 
Avatud sihtgrupile toimuvad eesti keele õppega laagrid eelkõige Remniku noortelaagris (vt www.lastelaagrid.eu). Noortelaagris osalemise eest tuleb peredel endal tasuda, kuid eesti keele õpet saavad vastavates laagrivahetustes osalevad ja keeleprogrammi registreerunud noored tasuta. Eesti keele õppe programmi pakutakse 5.-14. juulil ning 18.-27. juulil toimuvates laagrivahetustes.
 
Lisaks said eesti keele õppe täiendava programmi läbiviimiseks toetust MTÜ Fän Clab, Spordiklubi Newox, Lasnamäe Huvikool, Õppe- ja arengukeskus ME, Jaan Olesk, Tartu Spordiselts Kalev ning Tartu Lastekaitse Ühing. Toetuse saajad ja eraldatud toetuse summad on toodud MISA veebilehel.
 
Riiklikult toetatud noorte suvelaagrite kohta on info koondatud Eesti Noorsootöö Keskuse poolt hallatavale veebilehele www.noortelaagrid.edu.ee.
 
Lisainfo: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9028, e-post lianne.ristikivi@meis.ee

JUULI 2011

Kultuuriministeerium kinnitas MISA uue nõukogu koosseisu
Etendusasutused said toetust ühise kultuuriruumi edendamiseks
66 väliseesti noort tulevad Pärnumaale eesti keelt õppima
Üle 600 avaliku sektori teenistuja ja töötaja alustab eesti keele õpet
Kutseõppeasutuste pedagoogidele toimub sügisel erialakeele õpetamise metoodika täienduskoolitus
Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajatele tuleb mitmekülgne suvekool
MISA toetab kõrgkoolide ettepanekul ligi 500 tudengi täiendkeeleõpet


Kultuuriministeerium kinnitas MISA uue nõukogu koosseisu

Kultuuriminister Rein Lang kinnitas 10. juunil Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) nõukogu koosseisu muutmise. 14. juunil toimunud nõukogu koosolekul otsustati ühehäälselt valida nõukogu esimeheks Laine Randjärv ning aseesimeheks Anne-Ly Reimaa.

Varasemalt 13-liikmeline nõukogu on nüüdsest seitsmeliikmeline. Uuteks nõukogu liikmeteks määrati Irene Käosaar, Ruth Annus ja Vitali Gaitšonok. Uueks kolmeaastaseks tähtajaks määras ministeerium nõukogu liikmeks Paul-Eerik Rummo. Nõukogu koosseisus jätkavad Laine Randjärv, Anne-Ly Reimaa ja Mart Nutt.

Kultuuriministeeriumi käskkirjaga kutsuti nõukogust tagasi Tõnis Lukas, Marko Pomerants, Tea Varrak, Liili Kaska, Jevgeni Žurjari-Ossipov, Katri Raik, Mary Velmet, Birute Klaas ja Mati Heidmets.

MISA nõukogu koosseisu kuulub kuni 13 liiget, kes määratakse asutaja poolt kolmeks aastaks. Nõukogu korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet selle tegevuse üle.

Kommentaarid:

Laine Randjärv - Riigikogu aseesimees

„Aastatel 2007-2011, mil töötasin kultuuriministrina, avanes mul võimalus integratsiooni teemadele erilist tähelepanu pöörata läbi mitmete algatuste. 2007. aastal asutati Kultuuriministeeriumi juurde kultuurilise mitmekesisuse osakond ning pärast Rahvastikuministri büroo likvideerimist on kõik integratsiooniga seotud teemad olnud just selle ministeeriumi pädevuses. Kultuuriministeeriumi ellukutsutud on ka Rahvusvähemuste Kultuurinõukoda, mis nõustab ministeeriumit rahvusvähemuste kultuuripoliitika küsimustes. 2010. aasta septembrist on Kultuuriministeeriumi toel avatud ka rahvusvähemuste kultuurielu kajastav portaal www.etnoweb.ee. Läbi nende ja paljude teiste lõimumisega seotud tegevuste olen erinevatel tasanditel kokku puutunud integratsiooni teemadega Eesti ühiskonnas.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed nõukogu esimehena sooviksin kõige enam soodustada sihtasutuse konkursside infole suurema juurdepääsu tagamist ning seista hea selle eest, et suurem arv organisatsioone ja inimesi saaksid osaleda huvitavates integratsiooniga seotud tegevustes. Mulle tundub, et uue nõukogu formuleerimine on väga positiivne samm, sest nõukogu koosneb professionaalidest ja spetsialistidest, kes tegelevad integratsiooni valdkonnaga oma igapäevatöös ning lähenevad probleemidele lahenduste otsimisse väga sügavuti. Nõukogu koosseisu vähendamise otsus oli aga tingitud mitte pelgalt sihtasutuse kulude kokkuhoiu sooviga, vaid ka selleks, et saavutada suurem konstruktiivsus, efektiivsus ja töö dünaamilisus.“

Anne-Ly Reimaa - Kultuuriministeeriumi asekantsler

„Sihtasutuse kõige tähtsam ülesanne on Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste, samuti rahvastikurändega seotud tegevuste algatamine ja toetamine. MISA abil viiakse ellu Eesti lõimumiskavas sätestatud eesmärke, teoks saavad sajad olulised projektid hariduse, kultuuri, meedia alal, korraldatakse uuringuid ja teavitusüritusi, töötatakse välja kaasaegseid õppe- ja infomaterjale. Lühidalt – sihtasutus on lõimumisvaldkonna poliitika elluviija ja kontrollija, kuid teisalt koostöövõrgustike looja ning kodanikualgatuse toetaja. Hea meel on tõdeda, et MISA on aktiivne ka rahvusvahelises koostöös.

MISA kasutab lõimumisvaldkonna tegevusteks mitmeid Euroopa Liidu struktuurfonde, mis paneb olulise vastutuse ka nõukogu õlule. Hindan senist head ja tegusat partnerlust ning avatud dialoogi nõukogu ja sihtasutuse vahel. Efektiivsus, kompetentsus ja kindlate väärtushinnangute hoidmine on hea ja tõhusa asutuse lipukirjaks. Siiralt loodan, et kõik väärt ideed, mis toetavad ühiskonna sidusust ja arengut läbi lõimumisprisma, saavad ka teoks.”

Irene Käosaar - Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja

„Integratsiooniga olen kokku puutunud juba lapseeast, sest olen kasvanud kakskeelses ja -kultuurses peres. Lapsest saati olen rääkinud paralleelselt eesti ja vene keelt ning suhelnud mõlemast kultuuriruumist inimestega. Kogu minu tööalane tegevus on olnud seotud lõimumisega - 1992. aastal alustasin tööd vene õppekeelega kooli eesti keele õpetajana, seejärel juhtisin 8 aastat Eesti keelekümblusprogrammi, alates 2007. aastast töötan Haridus- ja Teadusministeeriumis vähemusrahvuste temaatikaga nii üldhariduses kui mitteformaalses hariduses.

Nõukogu liikmena soovin panustada lõimumisprotsessi arengusse - toetada võimalusi ühiskonnas sidususe loomisel ja ka eestikeelsete õppurite ja noorte suuremale kaasamisele protsessis. Loodan, et sihtasutus on ja saab olema tulevikus veelgi mõjukam lõimumisprotsessi toetaja ja arendaja ning nii riigieelarvest tulevad kui välisvahendid saavad tulemuslikult kautatud Eesti lõimumisprotsessi toetuseks.“

Ruth Annus - Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja

„Alates 2000. aastast olen töötanud Siseministeeriumis kodakondsus- ja migratsioonipoliitika valdkonnas ja minu töö on läbi aegade hõlmanud ka osalemist integratsioonipoliitika väljatöötamisel ja elluviimise koordineerimisel.

Siseministeeriumi jaoks on integratsioon vahetult seotud Eesti ühiskonna turvalisuse ja julgeolekuga. Leian, et MISA saab oluliselt kaasa aidata välismaalaste Eesti ühiskonda integreerumisele. MISA kaudu on võimalik toetada kodanikualgatusi ja anda inimestele paremaid võimalusi eneseteostuseks – näiteks soodustades eesti keele õpet ja toetades inimesi Eesti kodakondsuse taotlemisel.“

Vitali Gaitšonok - Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nõunik

„Ma ei ole varasemalt migratsiooni teemadega Eesti mõistes tegelenud ja see on minu jaoks uus valdkond. Küll aga tundub mulle, et integratsiooni puudub ühtne arvamust. Mina sooviksin MISA nõukogu liikmena lisaks eesti keele õppimise toetamisele arendada ka teisi sihtasutuse tegevusvaldkondi, mis võiksid Eestis elavat rahvast paremini ühendada.

Olen oma karjääri jooksul pidevalt tegelenud infotehnoloogia arendusega ning IT infrastruktuuri hooldusega, seega tahaks optimeerida MISA sisemisi protsesse kasutades selleks kaasaaegset tehnoloogiat ning läbi infotehnoloogia arenduse lihtsustada klientidele suunatud teenuseid.“

Paul-Eerik Rummo - Riigikogu liige

„Olen lõimumis- ja rändeteemadega pikemat aega tegelnud rahvastikuministrina, MEIS nõukogu esimehena ja hiljem selle liikmena, Migratsioonifondi nõukogu juhina. Ka Riigikogu kultuurikomisjoni liikmena pööran tähelepanu haridus- ja kultuurialaste eelnõude lõimumisega seotud aspektidele.

Lisaks sihtasutuse töö tõhususe ja õiguspärasuse jälgimisele loen nõukogu ülesandeks ka osa võtta uute ideede genereerimisest ja toimida asutuse ning ühiskonna sidustajana.“

Mart Nutt - Tallinna Linnavolikogu liige

„Olen olnud varasemalt Migratsioonifondi nõukogu liige ja tegelenud alates 1992. aastast Riigikogu põhiseaduskomisjonis nii integratsiooni, migratsiooni, pagulasi, välismaalasi kui kodakondsust puudutava seadusandlusega.

Integratsiooni osas tuleks pöörata rohkem tähelepanu uusimmigrantidele. Ära ei tohi unustada, et migratsioon ja integratsioon on sama medali kaks külge, mida ei saa kuidagi lahutada ja seetõttu tuleb neid vaadata kompleksselt.”

 
 
Etendusasutused said toetust ühise kultuuriruumi edendamiseks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) avaldas konkursi „Ühise kultuuriruumi edendamine läbi koostöötegevuste“ raames toetust saanud etendusasutused. Kolmandat aastat etendusasutusi toetav MISA jagas tänavu toetust kuuele asutusele enam kui 67 000 euro väärtuses.

Konkursi eesmärk on toetada etendusasutuste koostöötegevusi ühise kultuuriruumi soodustamiseks ja lõimumise tõhustamiseks Eesti ühiskonnas eestlaste ja mitte-eestlaste osalusel. Konkursi raames toetatakse rohkem kui 1 kuu kestvaid tegevusi, mis aitavad ellu viia konkursi eesmärke – etendusasutuste ühisetendusi ning sünkroontõlke korraldamist.

14 000 euro väärtuses toetas MISA MTÜ Vene Nukuteatrit, mis korraldab rahvusvahelise kirjandusfestivali “Dovlatovi Päevad Tallinnas” raames lavastuse “Loeme Dovlatovit”. 12 065,84 euroga toetatakse Mittetulundusühingut Banaanikala Rünno Saaremäe näidendi “Jaanituli” lavastamiseks ja mängimiseks vene keeles. Loominguline Ühendus Teine Laine sai toetust 14 000 eurot, et lavastada vene keeles Marius Lätte näidend “Rasmusele teeb küll küllaga liiga”. Mittetulundusühingule Päikesevanker määrati toetust 14 000 eurot “Kuritöö ja karistuse” lavaletoomiseks. Etenduste sünkroontõlkeks vene keelde sai 6070 eurot toetust Sihtasutus Eesti Draamateater ning ka Sihtasutus Vene Teater, mis kasutab 6070 euro suurust toetust etenduste sünkroontõlkimiseks eesti keelde.

Konkursile laekus 18 taotlust. Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvelistest vahenditest.

Lisainfo: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksus, tel 6 599 025, e-post kaie.kullik@meis.ee

66 väliseesti noort tulevad Pärnumaale eesti keelt õppima

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetab juba üheteistkümnendat aastat laagrivahetusi Eesti päritolu noortele, kes elavad väljaspool Eesti Vabariiki. Kolmes vahetuses toimuv laagrivahetus toob Pärnumaale Ojako Turismitallu 90 väliseestlast ja kohalikku tugiõpilast vanuses 12-17 eluaastat.

Laagrivahetuste eesmärgiks on võimaldada Eesti päritolu noortel saada organiseeritud keeleõpet, suhelda laagrikeskkonnas oma eestlastest eakaaslastega, osaleda ühistegevustes ja ekskursioonidel, pakkuda sportimis- ja isetegevusvõimalust ning tutvuda Eesti vaatamisväärsuste ja kultuuriga.

Laagrivahetused toimuvad 5.-15. juulini, 19.-29. juulini ja 2.-12. augustini ning neis osalevad noored Soomest, Venemaalt (Krasnojarsk, Ülem-Suetuk, Moskva, Arhangelsk, Sant-Peterburi, Petseri), USA-st (Virginia, New Jersey, Michigan, California), Iirimaalt, Kanadast, Leedust, Rootsist, Lätist, Kasahstanist, Itaaliast, Taanist, Belgiast, Ukrainast, Saksamaalt, Valgevenest, Norrast ja Šotimaalt.

Eelnevatel aastatel on programmi raames eesti keelt ja kultuuri tundma õppinud kokku ligi 360 väliseestlast ning tänavuaastases laagrivahetuses osaleb 66 väliseesti noort.

Laagrivahetuste läbiviimist toetavad Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.

 
Lisainfo: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksus, tel 6 599 024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Üle 600 avaliku sektori teenistuja ja töötaja alustab eesti keele õpet

Sügisest algavad Euroopa Sotsiaalfondi toel keelekursused rohkem kui 600-le avaliku sektori asutuse töötajale ja teenistujale, mille raames saavad keeleõpet haridus-, huvihariduse ja kultuuriasutuste, linnavalitsuste pääste- ning politsei- ja piirivalveameti, raamatukogude ja hoolekande asutuste töötajad.

Keeleõppe paremaks korraldamiseks viis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) läbi ettepanekute kogumise vooru, kuhu laekus 120 ettepanekut enam kui sajalt asutuselt üle Eesti. Eksperdid tunnistasid edukaks 32 ettepanekut, millest ellu hakatakse viima 28. Ligi 4/5 ettepaneku esitanud asutustest tulid Ida-Virumaalt ja 1/5 Tallinnast, ettepanekuid tehti ka Harjumaalt ja Pärnust.

„Eriti suur heameel oli tõdeda, et on üle saadud hirmust minna stažeerima. Selline võimalus viibida vähemalt kahenädalasel stažeerimisel avaneb näiteks Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva töötajatel Rakvere politseijaoskonnas või Iisaku konstaablijaoskonnas,“ lausub MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Jana Tondi.

Lisaks võimaldatakse näiteks lasteaedade pedagoogidel ja raamatukoguhoidjatel keelebarjääri ületamiseks praktiseerida oma keeleoskust ja töötada paaripäevastel praktikatel erinevates eestikeelsetes asutustes Raplas, Tartus, Tallinnas, Pärnus, Viljandis või Võrus.

Tondi tõdeb, et kuigi 2011.-2012. aastal korraldatavale keeleõppele kulub pea 150 000 eurot, on tegelik vajadus soovitava keeleõppe läbiviimiseks 10 korda suurem.

Keeleõpe viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse „Avaliku sektori töötajate keeleõpe“ raames. Eksperdid hindasid edukaks ettepanekud, mis olid hästi eesmärgistatud ja mitmekesistatud keeleõppega ning mis kirjeldasid õppijate motiveeritust. Lisaks hinnati keeleõppe sisu ja selleks kulutatavate vahendite kooskõla ning raha kasutamise otstarbekust ja eesmärgipärasust. Eksperdid arvestasid ettepanekuid analüüsides ka sellega, kas ettepaneku tegija panustab omalt poolt korraldatavasse keeleõppesse.

Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksus, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee

Kutseõppeasutuste pedagoogidele toimub sügisel erialakeele õpetamise metoodika täienduskoolitus

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) viis mais läbi lihtmenetlusega avatud hanke „Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus erialakeele õpetamise metoodikast”, mille võitis BDA Consulting OÜ ning mille raames viiakse 2011. aasta sügisel läbi erialakeele õpetamise metoodika koolitus 40 kutseõppeasutuse õpetajale.

Koolituse tulemusena õpivad pedagoogid kasutama programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames tõlgitud käsiraamatutes esitatud metoodilisi võtteid erialakeele õpetamisel ning omandavad oskuse kasutada koostatud keeleõppe materjale.

Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ raames.

Lisainfo: Merlin Mägi, elukestva õppe üksus, tel 659 9068, e-post merlin.magi@meis.ee 
 

Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajatele tuleb mitmekülgne suvekool

14. - 17. septembrini toimub Roosta Puhkekülas Läänemaal järjekordne ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajate suvekool. Suvekooli oodatakse osalema 90 ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajat ning koolitus on osalejatele tasuta.

Suvekoolis leiavad muuhulgas käsitlemist järgmised teemad:


  • Haridussüsteemide võrdlus. Jaapani, Hiina, islamimaade ning Euroopa haridussüsteemide omavaheline võrdlus.
  • Islamimaade tulevik. Internet ja islamimaad.
  • Propaganda – mõiste, teoreetilised alused, toimimismehhanismid.
  • Näiteid mitmekultuurilise ühiskonna toimimisest. Uusimmigrant Eestis.
  • Vastuolulised isikud (mitte-eestlased) Eesti ajaloos, nende panus Eesti kultuuri, ajalukku, teadusesse, poliitikasse.
  • Väitlemine ja argumenteerimine. Praktiline väitluskunst. Väitluse kasutamise võimalused koolitunnis. Praktiline väitlus teemal „Ühiskonnaõpetuse ja ajalooõpetaja roll ühiskonnas”.
  • LAK-õppe metoodika tutvustamine. Aktiivõppe meetodid.
  • jt koolitusteemad
Täienduskoolitusele on võimalik registreeruda OÜ Sola Integra kodulehel ning täiendavat informatsiooni koolituse kohta saab telefonidel: 6030526; 5266759 (Aniita Siim).

Koolituse korralduse viib läbi Sola Integra OÜ. Koolituse tellija on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ning tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

MISA toetab kõrgkoolide ettepanekul ligi 500 tudengi täiendkeeleõpet

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) viis läbi ettepanekutevooru, kogumaks ideid täiendava keeleõppe korraldamiseks kõrgkoolides. Laekunud 25 ettepanekust valis MISA välja 18, mille kohaselt saab alates sügisest ligi 500 eesti keelest erineva emakeelega kõrgkoolide tudengit eesti keele täiendavat tugiõpet.

Täiendõppele kulub ligi 100 000 eurot ning erinevates keeleõppetegevustes osalevad sügisest haridus-, kultuuri-, meditsiini-, merenduse-, kunsti-, majanduse- ja infotehnoloogiavaldkonna eesti keelest erineva emakeelega tudengid, kes lisaks auditoorsele keeleõppele saavad osa ka kontaktõppe tundidest ning erialasest keelepraktikast keelekeskkonnas. Täiendõppe eesmärgiks on aidata tudengitel arendada kõrgharidustasemel akadeemiliseks õppeks vajalikku eesti keelt ning erialast eesti keelt.

„Ettepanekute alusel korraldatav täiendav õpe tagab õppurite suurema aktiivsuse ja pühendumuse, sest keeleõppe tegevused tulenevad kõrgkoolide endi initsiatiivist ning kursused erinevad tavapärasest keeleõppest,“ põhjendab MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Jana Tondi ettepanekutevooru kasulikkust.

„Näiteks tudeerib Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve osakonna minigrupp kahe nädala jooksul eesti keelt Tallinnas, osaledes nii erialaõppes kui ka praktilistes tegevustes. Ühtlasi saavad tudengid mentor-üliõpilase juhendamisel keeleleskkonnas tegutseda, osaleda kultuuriprogrammis ning analüüsida programmiga püstitatud eesmärkide saavutamist,“ toob Tondi näite ettepanekutevoorust alguse saanud tegevusest.

Täiendavat keeleõpet korraldatakse Eestis keskhariduse omandanud kõrgharidustaseme õppuritele sõltumata eesti keele taseme oskusest. 2011/2012. õppeaastal toimuvat täiendõpet toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse „Kõrgharidustaseme õppurite täiendav keeleõpe“ raames.

Kokku laekus ettepanekutevooru 25 ettepanekut 12 kõrgkoolilt üle Eesti. Heakskiidetud 18 ettepanekust üle poole ehk 9 ettepanekut tehti Ida-Virumaalt, 6 ettepanekut tuli Tallinnast ning 3 Tartust.

Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksus, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee

 

 

JUULI 2011

MISA toetab kõrgkoolide ettepanekul ligi 500 tudengi täiendkeeleõpet

Kultuuriministeerium kinnitas MISA uue nõukogu koosseisu

Kultuuriminister Rein Lang kinnitas 10. juunil Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) nõukogu koosseisu muutmise. 14. juunil toimunud nõukogu koosolekul otsustati ühehäälselt valida nõukogu esimeheks Laine Randjärv ning aseesimeheks Anne-Ly Reimaa.

Varasemalt 13-liikmeline nõukogu on nüüdsest seitsmeliikmeline. Uuteks nõukogu liikmeteks määrati Irene Käosaar, Ruth Annus ja Vitali Gaitšonok. Uueks kolmeaastaseks tähtajaks määras ministeerium nõukogu liikmeks Paul-Eerik Rummo. Nõukogu koosseisus jätkavad Laine Randjärv, Anne-Ly Reimaa ja Mart Nutt.

Kultuuriministeeriumi käskkirjaga kutsuti nõukogust tagasi Tõnis Lukas, Marko Pomerants, Tea Varrak, Liili Kaska, Jevgeni Žurjari-Ossipov, Katri Raik, Mary Velmet, Birute Klaas ja Mati Heidmets.

MISA nõukogu koosseisu kuulub kuni 13 liiget, kes määratakse asutaja poolt kolmeks aastaks. Nõukogu korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet selle tegevuse üle.

Kommentaarid:

Laine Randjärv - Riigikogu aseesimees

„Aastatel 2007-2011, mil töötasin kultuuriministrina, avanes mul võimalus integratsiooni teemadele erilist tähelepanu pöörata läbi mitmete algatuste. 2007. aastal asutati Kultuuriministeeriumi juurde kultuurilise mitmekesisuse osakond ning pärast Rahvastikuministri büroo likvideerimist on kõik integratsiooniga seotud teemad olnud just selle ministeeriumi pädevuses. Kultuuriministeeriumi ellukutsutud on ka Rahvusvähemuste Kultuurinõukoda, mis nõustab ministeeriumit rahvusvähemuste kultuuripoliitika küsimustes. 2010. aasta septembrist on Kultuuriministeeriumi toel avatud ka rahvusvähemuste kultuurielu kajastav portaal www.etnoweb.ee. Läbi nende ja paljude teiste lõimumisega seotud tegevuste olen erinevatel tasanditel kokku puutunud integratsiooni teemadega Eesti ühiskonnas.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed nõukogu esimehena sooviksin kõige enam soodustada sihtasutuse konkursside infole suurema juurdepääsu tagamist ning seista hea selle eest, et suurem arv organisatsioone ja inimesi saaksid osaleda huvitavates integratsiooniga seotud tegevustes. Mulle tundub, et uue nõukogu formuleerimine on väga positiivne samm, sest nõukogu koosneb professionaalidest ja spetsialistidest, kes tegelevad integratsiooni valdkonnaga oma igapäevatöös ning lähenevad probleemidele lahenduste otsimisse väga sügavuti. Nõukogu koosseisu vähendamise otsus oli aga tingitud mitte pelgalt sihtasutuse kulude kokkuhoiu sooviga, vaid ka selleks, et saavutada suurem konstruktiivsus, efektiivsus ja töö dünaamilisus.“

Anne-Ly Reimaa - Kultuuriministeeriumi asekantsler

„Sihtasutuse kõige tähtsam ülesanne on Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste, samuti rahvastikurändega seotud tegevuste algatamine ja toetamine. MISA abil viiakse ellu Eesti lõimumiskavas sätestatud eesmärke, teoks saavad sajad olulised projektid hariduse, kultuuri, meedia alal, korraldatakse uuringuid ja teavitusüritusi, töötatakse välja kaasaegseid õppe- ja infomaterjale. Lühidalt – sihtasutus on lõimumisvaldkonna poliitika elluviija ja kontrollija, kuid teisalt koostöövõrgustike looja ning kodanikualgatuse toetaja. Hea meel on tõdeda, et MISA on aktiivne ka rahvusvahelises koostöös.

MISA kasutab lõimumisvaldkonna tegevusteks mitmeid Euroopa Liidu struktuurfonde, mis paneb olulise vastutuse ka nõukogu õlule. Hindan senist head ja tegusat partnerlust ning avatud dialoogi nõukogu ja sihtasutuse vahel. Efektiivsus, kompetentsus ja kindlate väärtushinnangute hoidmine on hea ja tõhusa asutuse lipukirjaks. Siiralt loodan, et kõik väärt ideed, mis toetavad ühiskonna sidusust ja arengut läbi lõimumisprisma, saavad ka teoks.”

Irene Käosaar - Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja

„Integratsiooniga olen kokku puutunud juba lapseeast, sest olen kasvanud kakskeelses ja -kultuurses peres. Lapsest saati olen rääkinud paralleelselt eesti ja vene keelt ning suhelnud mõlemast kultuuriruumist inimestega. Kogu minu tööalane tegevus on olnud seotud lõimumisega - 1992. aastal alustasin tööd vene õppekeelega kooli eesti keele õpetajana, seejärel juhtisin 8 aastat Eesti keelekümblusprogrammi, alates 2007. aastast töötan Haridus- ja Teadusministeeriumis vähemusrahvuste temaatikaga nii üldhariduses kui mitteformaalses hariduses.

Nõukogu liikmena soovin panustada lõimumisprotsessi arengusse - toetada võimalusi ühiskonnas sidususe loomisel ja ka eestikeelsete õppurite ja noorte suuremale kaasamisele protsessis. Loodan, et sihtasutus on ja saab olema tulevikus veelgi mõjukam lõimumisprotsessi toetaja ja arendaja ning nii riigieelarvest tulevad kui välisvahendid saavad tulemuslikult kautatud Eesti lõimumisprotsessi toetuseks.“

Ruth Annus - Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja

„Alates 2000. aastast olen töötanud Siseministeeriumis kodakondsus- ja migratsioonipoliitika valdkonnas ja minu töö on läbi aegade hõlmanud ka osalemist integratsioonipoliitika väljatöötamisel ja elluviimise koordineerimisel.

Siseministeeriumi jaoks on integratsioon vahetult seotud Eesti ühiskonna turvalisuse ja julgeolekuga. Leian, et MISA saab oluliselt kaasa aidata välismaalaste Eesti ühiskonda integreerumisele. MISA kaudu on võimalik toetada kodanikualgatusi ja anda inimestele paremaid võimalusi eneseteostuseks – näiteks soodustades eesti keele õpet ja toetades inimesi Eesti kodakondsuse taotlemisel.“

Vitali Gaitšonok - Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nõunik

„Ma ei ole varasemalt migratsiooni teemadega Eesti mõistes tegelenud ja see on minu jaoks uus valdkond. Küll aga tundub mulle, et integratsiooni puudub ühtne arvamust. Mina sooviksin MISA nõukogu liikmena lisaks eesti keele õppimise toetamisele arendada ka teisi sihtasutuse tegevusvaldkondi, mis võiksid Eestis elavat rahvast paremini ühendada.

Olen oma karjääri jooksul pidevalt tegelenud infotehnoloogia arendusega ning IT infrastruktuuri hooldusega, seega tahaks optimeerida MISA sisemisi protsesse kasutades selleks kaasaaegset tehnoloogiat ning läbi infotehnoloogia arenduse lihtsustada klientidele suunatud teenuseid.“

Paul-Eerik Rummo - Riigikogu liige

„Olen lõimumis- ja rändeteemadega pikemat aega tegelnud rahvastikuministrina, MEIS nõukogu esimehena ja hiljem selle liikmena, Migratsioonifondi nõukogu juhina. Ka Riigikogu kultuurikomisjoni liikmena pööran tähelepanu haridus- ja kultuurialaste eelnõude lõimumisega seotud aspektidele.

Lisaks sihtasutuse töö tõhususe ja õiguspärasuse jälgimisele loen nõukogu ülesandeks ka osa võtta uute ideede genereerimisest ja toimida asutuse ning ühiskonna sidustajana.“

Mart Nutt - Tallinna Linnavolikogu liige

„Olen olnud varasemalt Migratsioonifondi nõukogu liige ja tegelenud alates 1992. aastast Riigikogu põhiseaduskomisjonis nii integratsiooni, migratsiooni, pagulasi, välismaalasi kui kodakondsust puudutava seadusandlusega.

Integratsiooni osas tuleks pöörata rohkem tähelepanu uusimmigrantidele. Ära ei tohi unustada, et migratsioon ja integratsioon on sama medali kaks külge, mida ei saa kuidagi lahutada ja seetõttu tuleb neid vaadata kompleksselt.”

 
 
Etendusasutused said toetust ühise kultuuriruumi edendamiseks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) avaldas konkursi „Ühise kultuuriruumi edendamine läbi koostöötegevuste“ raames toetust saanud etendusasutused. Kolmandat aastat etendusasutusi toetav MISA jagas tänavu toetust kuuele asutusele enam kui 67 000 euro väärtuses.

Konkursi eesmärk on toetada etendusasutuste koostöötegevusi ühise kultuuriruumi soodustamiseks ja lõimumise tõhustamiseks Eesti ühiskonnas eestlaste ja mitte-eestlaste osalusel. Konkursi raames toetatakse rohkem kui 1 kuu kestvaid tegevusi, mis aitavad ellu viia konkursi eesmärke – etendusasutuste ühisetendusi ning sünkroontõlke korraldamist.

14 000 euro väärtuses toetas MISA MTÜ Vene Nukuteatrit, mis korraldab rahvusvahelise kirjandusfestivali “Dovlatovi Päevad Tallinnas” raames lavastuse “Loeme Dovlatovit”. 12 065,84 euroga toetatakse Mittetulundusühingut Banaanikala Rünno Saaremäe näidendi “Jaanituli” lavastamiseks ja mängimiseks vene keeles. Loominguline Ühendus Teine Laine sai toetust 14 000 eurot, et lavastada vene keeles Marius Lätte näidend “Rasmusele teeb küll küllaga liiga”. Mittetulundusühingule Päikesevanker määrati toetust 14 000 eurot “Kuritöö ja karistuse” lavaletoomiseks. Etenduste sünkroontõlkeks vene keelde sai 6070 eurot toetust Sihtasutus Eesti Draamateater ning ka Sihtasutus Vene Teater, mis kasutab 6070 euro suurust toetust etenduste sünkroontõlkimiseks eesti keelde.

Konkursile laekus 18 taotlust. Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvelistest vahenditest.

Lisainfo: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksus, tel 6 599 025, e-post kaie.kullik@meis.ee

66 väliseesti noort tulevad Pärnumaale eesti keelt õppima

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetab juba üheteistkümnendat aastat laagrivahetusi Eesti päritolu noortele, kes elavad väljaspool Eesti Vabariiki. Kolmes vahetuses toimuv laagrivahetus toob Pärnumaale Ojako Turismitallu 90 väliseestlast ja kohalikku tugiõpilast vanuses 12-17 eluaastat.

Laagrivahetuste eesmärgiks on võimaldada Eesti päritolu noortel saada organiseeritud keeleõpet, suhelda laagrikeskkonnas oma eestlastest eakaaslastega, osaleda ühistegevustes ja ekskursioonidel, pakkuda sportimis- ja isetegevusvõimalust ning tutvuda Eesti vaatamisväärsuste ja kultuuriga.

Laagrivahetused toimuvad 5.-15. juulini, 19.-29. juulini ja 2.-12. augustini ning neis osalevad noored Soomest, Venemaalt (Krasnojarsk, Ülem-Suetuk, Moskva, Arhangelsk, Sant-Peterburi, Petseri), USA-st (Virginia, New Jersey, Michigan, California), Iirimaalt, Kanadast, Leedust, Rootsist, Lätist, Kasahstanist, Itaaliast, Taanist, Belgiast, Ukrainast, Saksamaalt, Valgevenest, Norrast ja Šotimaalt.

Eelnevatel aastatel on programmi raames eesti keelt ja kultuuri tundma õppinud kokku ligi 360 väliseestlast ning tänavuaastases laagrivahetuses osaleb 66 väliseesti noort.

Laagrivahetuste läbiviimist toetavad Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksus, tel 6 599 024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Üle 600 avaliku sektori teenistuja ja töötaja alustab eesti keele õpet

Sügisest algavad Euroopa Sotsiaalfondi toel keelekursused rohkem kui 600-le avaliku sektori asutuse töötajale ja teenistujale, mille raames saavad keeleõpet haridus-, huvihariduse ja kultuuriasutuste, linnavalitsuste pääste- ning politsei- ja piirivalveameti, raamatukogude ja hoolekande asutuste töötajad.

Keeleõppe paremaks korraldamiseks viis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) läbi ettepanekute kogumise vooru, kuhu laekus 120 ettepanekut enam kui sajalt asutuselt üle Eesti. Eksperdid tunnistasid edukaks 32 ettepanekut, millest ellu hakatakse viima 28. Ligi 4/5 ettepaneku esitanud asutustest tulid Ida-Virumaalt ja 1/5 Tallinnast, ettepanekuid tehti ka Harjumaalt ja Pärnust.

„Eriti suur heameel oli tõdeda, et on üle saadud hirmust minna stažeerima. Selline võimalus viibida vähemalt kahenädalasel stažeerimisel avaneb näiteks Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva töötajatel Rakvere politseijaoskonnas või Iisaku konstaablijaoskonnas,“ lausub MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Jana Tondi.

Lisaks võimaldatakse näiteks lasteaedade pedagoogidel ja raamatukoguhoidjatel keelebarjääri ületamiseks praktiseerida oma keeleoskust ja töötada paaripäevastel praktikatel erinevates eestikeelsetes asutustes Raplas, Tartus, Tallinnas, Pärnus, Viljandis või Võrus.

Tondi tõdeb, et kuigi 2011.-2012. aastal korraldatavale keeleõppele kulub pea 150 000 eurot, on tegelik vajadus soovitava keeleõppe läbiviimiseks 10 korda suurem.

Keeleõpe viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse „Avaliku sektori töötajate keeleõpe“ raames.

Eksperdid hindasid edukaks ettepanekud, mis olid hästi eesmärgistatud ja mitmekesistatud keeleõppega ning mis kirjeldasid õppijate motiveeritust. Lisaks hinnati keeleõppe sisu ja selleks kulutatavate vahendite kooskõla ning raha kasutamise otstarbekust ja eesmärgipärasust. Eksperdid arvestasid ettepanekuid analüüsides ka sellega, kas ettepaneku tegija panustab omalt poolt korraldatavasse keeleõppesse.

Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksus, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee

Kutseõppeasutuste pedagoogidele toimub sügisel erialakeele õpetamise metoodika täienduskoolitus

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) viis mais läbi lihtmenetlusega avatud hanke „Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus erialakeele õpetamise metoodikast”, mille võitis BDA Consulting OÜ ning mille raames viiakse 2011. aasta sügisel läbi erialakeele õpetamise metoodika koolitus 40 kutseõppeasutuse õpetajale.

Koolituse tulemusena õpivad pedagoogid kasutama programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames tõlgitud käsiraamatutes esitatud metoodilisi võtteid erialakeele õpetamisel ning omandavad oskuse kasutada koostatud keeleõppe materjale.

Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ raames.

Lisainfo: Merlin Mägi, elukestva õppe üksus, tel 659 9068, e-post merlin.magi@meis.ee 

Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajatele tuleb mitmekülgne suvekool

14. - 17. septembrini toimub Roosta Puhkekülas Läänemaal järjekordne ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajate suvekool. Suvekooli oodatakse osalema 90 ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajat ning koolitus on osalejatele tasuta.

Suvekoolis leiavad muuhulgas käsitlemist järgmised teemad:

  • Haridussüsteemide võrdlus. Jaapani, Hiina, islamimaade ning Euroopa haridussüsteemide omavaheline võrdlus.
  • Islamimaade tulevik. Internet ja islamimaad.
  • Propaganda – mõiste, teoreetilised alused, toimimismehhanismid.
  • Näiteid mitmekultuurilise ühiskonna toimimisest. Uusimmigrant Eestis.
  • Vastuolulised isikud (mitte-eestlased) Eesti ajaloos, nende panus Eesti kultuuri, ajalukku, teadusesse, poliitikasse.
  • Väitlemine ja argumenteerimine. Praktiline väitluskunst. Väitluse kasutamise võimalused koolitunnis. Praktiline väitlus teemal „Ühiskonnaõpetuse ja ajalooõpetaja roll ühiskonnas”.
  • LAK-õppe metoodika tutvustamine. Aktiivõppe meetodid.
  • jt koolitusteemad

Täienduskoolitusele on võimalik registreeruda OÜ Sola Integra kodulehel ning täiendavat informatsiooni koolituse kohta saab telefonidel: 6030526; 5266759 (Aniita Siim).

Koolituse korralduse viib läbi Sola Integra OÜ. Koolituse tellija on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ning tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

MISA toetab kõrgkoolide ettepanekul ligi 500 tudengi täiendkeeleõpet

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) viis läbi ettepanekutevooru, kogumaks ideid täiendava keeleõppe korraldamiseks kõrgkoolides. Laekunud 25 ettepanekust valis MISA välja 18, mille kohaselt saab alates sügisest ligi 500 eesti keelest erineva emakeelega kõrgkoolide tudengit eesti keele täiendavat tugiõpet.

Täiendõppele kulub ligi 100 000 eurot ning erinevates keeleõppetegevustes osalevad sügisest haridus-, kultuuri-, meditsiini-, merenduse-, kunsti-, majanduse- ja infotehnoloogiavaldkonna eesti keelest erineva emakeelega tudengid, kes lisaks auditoorsele keeleõppele saavad osa ka kontaktõppe tundidest ning erialasest keelepraktikast keelekeskkonnas. Täiendõppe eesmärgiks on aidata tudengitel arendada kõrgharidustasemel akadeemiliseks õppeks vajalikku eesti keelt ning erialast eesti keelt.

„Ettepanekute alusel korraldatav täiendav õpe tagab õppurite suurema aktiivsuse ja pühendumuse, sest keeleõppe tegevused tulenevad kõrgkoolide endi initsiatiivist ning kursused erinevad tavapärasest keeleõppest,“ põhjendab MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Jana Tondi ettepanekutevooru kasulikkust.

„Näiteks tudeerib Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve osakonna minigrupp kahe nädala jooksul eesti keelt Tallinnas, osaledes nii erialaõppes kui ka praktilistes tegevustes. Ühtlasi saavad tudengid mentor-üliõpilase juhendamisel keeleleskkonnas tegutseda, osaleda kultuuriprogrammis ning analüüsida programmiga püstitatud eesmärkide saavutamist,“ toob Tondi näite ettepanekutevoorust alguse saanud tegevusest.

Täiendavat keeleõpet korraldatakse Eestis keskhariduse omandanud kõrgharidustaseme õppuritele sõltumata eesti keele taseme oskusest. 2011/2012. õppeaastal toimuvat täiendõpet toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse „Kõrgharidustaseme õppurite täiendav keeleõpe“ raames.

Kokku laekus ettepanekutevooru 25 ettepanekut 12 kõrgkoolilt üle Eesti. Heakskiidetud 18 ettepanekust üle poole ehk 9 ettepanekut tehti Ida-Virumaalt, 6 ettepanekut tuli Tallinnast ning 3 Tartust.

Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksus, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee

 

AUGUST 2011


Kõrgkoolid ja keeleõppefirmad on oodatud pakkumusi tegema
 
Augustis avanevad konkursid, mille raames Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) hakkab otsima avaliku sektori asutuse töötajatele eesti keele koolituse ja kõrgharidustaseme õppurite täiendava eesti keele õppe läbiviijaid.
 
Pakkumuse kutsed esitatakse Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse „Kõrgharidustaseme õppurite täiendav keeleõpe“ raames, mille eesmärk on toetada eesti keelest erineva emakeelega eesti tudengeid kõrgkooli õpingute ajal eesti keele tugiõppega, et arendada nende akadeemilist ja erialast eesti keelt. „Avaliku sektori töötajate keeleõpe“ tegevuse raames toetatakse eesti keelest erineva emakeelega Eestis elavate täiskasvanute erialast keeleõpet, et tagada nendele igapäevane ja ametialane toimetulek vajalikul tasemel.
 
Nii kõrgkoolide õppurid kui ka avaliku sektori asutuste töötajad saavad õppida eesti keelt kas asutuste või kõrgkoolide endi initsiatiivil koostatud programmi alusel.
 
Kokku saavad 2011/2012. õppeaaasta jooksul spetsiifilist, just nende erialade eripäradest ja vajadustest lähtuvat eesti keele õpet 11 kõrgkooli ligi 500 üliõpilast ja 28 avaliku sektori asutuse enam kui 600 töötajat.
 
MISA elukestva õppe üksuse juhi Eduard Odinetsi sõnul näitavad senised kogemused, et sellistest spetsiaalselt väga kitsale sihtrühmale suunatud kursustest saavad osalejad enam abi kui tavapärastest laiemale sihtgrupile mõeldud koolitustest. Odinetsi sõnul liigutakse viimasel ajal ka riigikeele õppes täiskasvanutele masstoodangust rätsepatöö suunas, kus igale kliendile leitakse just temale sobivad võimalused.
 
Taolise õppe raames on tagatud õppurite suurem osalus ja pühendumus, sest ettepanekud on tehtud enamasti asutuse töötajate endi initsiatiivil ja kursused toimuvad valdavalt asutuste oma ruumides. Keeleõppes osalevate inimeste pühendumist ja motivatsiooni näitab seegi, et enamik kursustel osalejaid on võtnud endale eesmärgiks eesti keele tasemeeksami sooritamise.
 
„Kõrgkoolide ettepanekute puhul on hea meel näha, et traditsioonilisse keeleõppesse on oskuslikult põimitud õppekäigud keele- ja erialaõppe eesmärgil teistesse samas valdkonnas tegutsevatesse kõrgkoolidesse või asutustesse. Selline aktiivne lühi- ja pikemaajaline keelepraktika on kasulik mitmel moel, näiteks omandab tudeng peale keele- ja erialasõnavara ka praktilised oskused tööks oma valitud erialal,“ selgitas Odinets.
 
Kõrgharidustaseme õppurite ja avaliku sektori asutuste töötajate keeleõppe konkursid avanevad hiljemalt augusti keskpaigast. Pakkumise kutsed avaldatakse MISA võrgulehel www.meis.ee.
 
Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksus, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee

Algab täiskasvanute gümnaasiumide- ja kutseõppurite täiendav keeleõpe
 
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) korraldaskutseõppeasutuste ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendava eesti keele õppe korraldamiseks ettepanekutevooru, mille alusel korraldab MISA eesti kultuuri tutvustavate programmide väljatöötamist, õppekäike erinevatesse Eesti maakondadesse, praktika läbiviimist eestikeelses töökeskkonnas, õppurite vahetusprogramme, intensiivset tugiõpet, õppematerjalide koostamist ja õpetusvõtete levitamist keeleõppe motivatsiooni tõstmiseks.
 
Ühtlasi toetatakse ka näiteks keele- ja kultuuriruumis toimetulekupädevuste kujundamist, kultuuridevaheliste erinevuste õpet, kultuuridevahelist kasvatust ning eesti kultuuri mõistmist teise kultuuri läbi.
 
Täiendatavat eesti keele õpet korraldatakse 2011/2012. õppeaastal kaheksas kutseõppeasutuses ja kahes täiskasvanute gümnaasiumis.
 
Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ raames kutseõppeasutuste ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendava eesti keele õppe korraldamiseks läbi viidud I ettepanekutevoorule esitasid oma ettepaneku kolm täiskasvanute gümnaasiumi ja 19 kutseõppeasutust.
 
Kutseõppeasutuste ja täiskasvanute gümnaasiumide ettepanekute alusel korraldatakse täiendavat keeleõpet eesti keelest erineva emakeelega õppuritele, kes õpivad eesti õppekeelega kutseõpperühmas või vene õppekeelega rühmas osalise eestikeelse õppega.
 
Keeleõpet korraldatakse täiendavalt koolitustellimusele või riikliku õppekava raames rahastatud õppele.
 
Lisainfo: Reet Kallo, elukestva õppe üksus, tel 659 9841, e-post reet.kallo@meis.ee
 
 
Koolid saavad toetust osalise eestikeelse aineõppe sisseviimiseks
 
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel saavad 12 Ida-Virumaa ja Harjumaa eestikeelsele aineõppele üleminevat gümnaasiumi üle 36 000 euro, et toetada vene õppekeelega põhikoolidest tulnud õpilaste kohanemist eestikeelses õppes.

“Koolide tegevused jagunevad laiemalt vaadatuna kaheks – toimuvad kohanemislaagrid ning tasanduskursused. Kohanemislaagri eesmärk on aktiveerida õpilaste eesti keele oskust ja kujundada positiivseid hoiakuid eesti keeles õppimise vastu. Tasanduskursus loob õpilastele turvatunde ning ennetab motivatsiooni või õppeedukuse langust,” selgitab MISA keelekümblusüksuse koordinaator Natalia Reppo.

Koolid kasutavad toetust näiteks Ida-Virumaalt Lõuna-Eestisse või Harjumaale sõitmiseks, ekskursioonide korraldamiseks, muuseumite ja teatrite külastamiseks, koostööks eestikeelsete koolidega ja sealsete õpilastega, õppereiside läbiviimiseks eestikeelsete giididega, seiklusmängudeks, kohtumisteks tuntud Eesti kultuuri- ja ühiskonnategelastega jne. Koolidesse kutsutakse ka Eestis viibivaid välismaa vabatahtlikke võõras keelekeskkonnas toimetulekust rääkima, korraldatakse fotonäitus ning teisi loomingulisi tegevusi ja konkursse.
Reppo sõnul toetatakse projektikonkursiga mitte ranget hindamist, vaid julgustatakse noori suhtlema ning hinnete panemise asemel peavad õpilased hoopiski eneseanalüüsi päevikut, et ise enda edukust ja panust õpingutesse hinnata. 
Projektikonkurssi „Osalise eestikeelse aineõppe sisseviimise toetamine” rahastatakse Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt lähtudes valdkondliku arengukava ”Eesti lõimumiskava 2008-2013” rakendusplaanist.
 
Lisainfot toetust saanud koolide ja projektikonkursi kohta leiab MISA veebilehelt.

Osale projektikonkursi “Kursused – eesti keel ja kodakondsus” infopäeval!

 
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kuulutas välja projektikonkursi ”Kursused – eesti keel ja kodakondsus”, mille eesmärgiks on Eestis elavate kolmandate riikide ja määratlemata kodakondsusega inimeste kaasamine ja integreerimine Eesti ühiskonda.
 
Konkurssi tutvustav infopäev toimub 2. augustil Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuses Meie Inimesed (Liimi 1,Tallinn) kell 13.00-15.00.

Infopäeval osalemise soovist palume teada anda MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Tea tammistule e-postiaadressil tea.tammistu@meis.ee.

 
Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Kultuuriministeeriumi toel vahendab MISA 240 910 eurot, et läbi keele- ja kodakondsusseaduse kursuste ning uusimmigrantide kohanemisprogrammi võimaldada sihtgrupil paremini kohaneda Eesti ühiskonnaga.
 
Konkursijuhendi ja teiste vajalike infomaterjalidega saab tutvuda siin.

MISA tegutseb nüüdsest ka Facebookis

 
Kõigil huvilistel on nüüd jooksvalt võimalik infot saada ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed tegemistega kursis olla ka Facebooki vahendusel.
 
Facebooki lehele koonduvad nii värskemad päevakajalised mõtted ja uudised kui ka huvitavad artiklid, viiteid ning meenutused varasemalt tehtust (näiteks saab tutvuda MISA varasemate reklaamikampaaniatega, olla kursis MISA poolt rahastatud projektidega jne) jpm.
 

Meid leiab Facebookist aadressil www.facebook.com/IntegratsioonijaMigratsiooniSihtasutusMeieInimesed.

Loe värsket kultuurilise mitmekesisuse osakonna infokirja!

Kultuuriministeeriumil on valminud värske infokiri, millest leiab lühiülevaated kultuurilise mitmekesisuse osakonna 2011. aasta esimese poolaasta peamistest tegevustest.

Uudiskirjas on juttu lõimumisvaldkonna arengutest Euroopa Liidus ja Euroopa Nõukogus, lõimumisvaldkonna arendus- ja meediastipendiumite laureaatidest, rahvusvähemuste kultuurinõukoja tööst ning 2011. aastal läbiviidavast Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringust.

Ülevaate saab ka Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud lõimumiskava täitmise 2010. aasta aruandest ja uue rakendusplaani 2011-2013 prioriteetidest.

Infokirjast saab lisaks lugeda, mis projektid said toetust rahvusvähemuste kultuuriseltside ja ühise teabevälja toetusprogrammist ning Peipsiveere kultuuriprogrammist. Ühtlasi jagatakse infot 2011. aasta teisel poolaastal avanevatest Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi 2011. aasta toetusprogrammidest.

Infokirja saab lugeda Kultuuriministeeriumi veebilehel. 

SEPTEMBER 2011


Oktoobris toimuvad Tallinnas ja Ida-Virumaal keelelaadad

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) korraldab 8. oktoobril Ida-Virumaal ja 13. oktoobril Tallinnas XIV täiskasvanud õppija nädala raames esmakordselt keelelaadad. Keelelaatade eesmärk on pakkuda kompaktset keeleõppeinfot täiskasvanud keeleõppijatele.
 
Laadal osalevad koolitusasutused ja kirjastused, mis tutvustavad keeleõppeteenuseid ja –materjale ning toimuvad mitmed ettevõtmised alates näidistundidest ja –eksamitest lõpetades viktoriiniga.
 
Täiskasvanud õppija nädal on Eesti Täiskasvanud Koolitajate Assotsiatsiooni korraldatav traditsiooniline üle-eestiline täiskasvanute haridust populariseeriv ja õppimisvõimalusi tutvustav üritus, mille raames korraldatakse teabepäevi, tasuta õppepäevi, kursuseid ja loenguid ning muid temaatilisi tegevusi.
 
Keelelaada tegevusi Täiskasvanud õppija nädalal rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmist „Keeleõppe arendamine 2011-2013“.
 
Lisainfo:
Maria Ratassepp, elukestva õppe üksus, tel 659 9068, e-post maria.ratassepp@meis.ee
Riina Ring, elukestva õppe üksus, tel 659 9030, e-post riina.ring@meis.ee

Keelekümblusprogrammiga liitub neli uut lasteaeda

 
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel liituvad alates septembrist keelekümblusprogrammiga Tallinna Lasteaed Naeratus, Kohtla-Järve Lasteaed Aljonuška, Sillamäe Lasteaed Rukkilill ja Jõhvi Lastead Pillerkaar.
 
Värsked keelekümblusprogrammiga liitunud lasteaiad hakkavad rakendama osalise keelekümbluse mudelit, kus keeleõppega alustavad kolmeaastased lapsed ning õppetöö on korraldatud nii, et üks õpetaja suhtleb lastega ainult eesti keeles ja teine õpetaja ainult laste emakeeles. Keelte osakaal rühmades on jaotatud võrdselt pooleks.
 
Septembris toimuvad piirkondlikud koolitus-seminarid lasteaedade meeskondadele, et abistada lasteaedasid osalise keelekümbluse mudeli rakendamisel. 
 
Keelekümbluslasteadu rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.
 
Lisainfo: Svetlana Belova, keelekümblusüksus, tel 659 9848, e-post: svetlana.belova@meis.ee

Valmis memoriin „Eesti ajaloo perioodid“

 
Valminud on õppematerjal memoriin „Eesti ajaloo perioodid“, mis on mõeldud kasutamiseks ajaloo tundides Eesti ajaloo teemade käsitlemisel.
 
Memoriin on õpetlik ning mälu arendav lauamäng, mis annab võimaluse mõelda, meelde jätta, seoseid luua, arutleda ning jutustada Eesti ajaloo teemadel.
 
Memoriini tutvustatakse esmakordselt 14.–17. septembril ühiskonnaõpetuse ning ajaloo õpetajate suvekoolis Roostal.
 
Õppematerjal töötati välja Tallinna Ülikooli teaduri Mare Oja ning Tartu Kunstikooli ühises koostöös ning selle väljatöötamist finantseeris Haridus- ja Teadusministeerium. Hetkel on memoriinide arv piiratud, kuid piisava huvi korral organiseerib MISA memoriinide juurdetootmise.
 
Lisainfo: Maarja Mänd, keelekümblusüksus, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Algab kutsekoolide pedagoogide erialakeele õpetamise täienduskoolitus

 
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel algab septembris täienduskoolitus kutseõppeasutuste pedagoogidele erialakeele õpetamise metoodikast.
 
Täienduskoolitust 40-le kutseõppeasutuse õpetajale viib läbi BDA Consulting OÜ ning koolituse tulemusena kasutavad õpetajad programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames tõlgitud käsiraamatutes esitatud metoodilisi võtteid erialakeele õpetamisel ja oskavad kasutada praeguseks koostatud keeleõppematerjale.
 
Tegevus viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames.
 
Küsimused ja registreerumine koolitusele: Kristi Rugam, tel +372 5646 6033, kristi@bda.ee.
 
Lisainfo: Maria Ratassepp, elukestva õppe üksus, tel 659 9068, e-post maria.ratassepp@meis.ee
 
 
Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajate suvekool lahkab vastuolulisi teemasid
 
14.–17. septembril toimub Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel Roosta puhkekülas ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajate suvekool.
 
Sola Integra OÜ korraldataval koolitusel käsitletakse õiguskaitset, aktiivõppe meetodeid, propaganda teooriat ja toimumismehhanisme ning saadakse teada, millega tegelevad saatkonnad.

Ühtlasi võrreldakse suvekoolis Aasia ja islamimaade ning Euroopa haridussüsteeme, käsitletakse mitte-eestlaste panust Eesti kultuuri, ajalukku, teadusesse ja poliitikasse ning õpitakse, kuidas kasutada väitluse formaati koolitunnis.

 
Tähelepanu pälvivad ka Euroopa Liidu institutsioonid, erinevad protsessid, aktuaalsed teemad ja probleemid jpm.
 
Koolitust finantseerib Haridus- ja Teadusministeerium.
 
Lisainfo: Maarja Mänd, keelekümblusüksus, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee.

Selgusid LAK-õppe koolitajate koolituse ideekonkursi võitjad

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed viis läbi ideekonkursi LAK-õppe koolitajate koolituseõppekava koostamiseks, mille raames laekunud parimaid ideid premeeriti rahalise auhinnaga.

Ideekonkursi eesmärk oli leida sobivat sisendit koolituskava tarvis ning saadud ideekavandite alusel luua LAK-õppe koolitajate koolituse õppekava.
Parimate ideede autoriteks tunnistas hindamiskomisjon Kai Võlli, kes sai esimese koha auhinnaks 1500 eurot ning SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse, mis pälvis hindamiskomisjonilt teise koha ja 1200 eurot.
 
Ideekonkursi žürii esimehe ja MISA keelekümblusüksuse juhi Ulvi Müürsepa sõnul oli esimese preemia pälvinud autori ideekavand koolitajate koolituse õppekava tarvis põhjalik, hästi komponeeritud ja selgelt kirja pandud. Eriliselt pööras Kai Võlli tähelepanu meetoditele, mis soodustavad inimeste koostööd.
II koha pälvinud SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus pälvis tähelepanu  rõhuasetuse tõttu täiskasvanukoolitaja oskustele. Ühtlasi oli õppe maht ja õppe korralduse ideed žürii arvates selgelt lahti kirjutatud ja hästi teostatavad.
Tegevust toetab Haridus- ja Teadusministeerium.
Lisainfo: Maarja Mänd, keelekümblusüksus, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Diskrimineerimisteemaline ajakirjanduskonkurss ootab võistlustöid

 
Euroopa Komisjon ootab trüki- ja veebiajakirjanikke osalema ajakirjanduskonkursil „Koos diskrimineerimise vastu“, mis keskendub diskrimineerimise ja mitmekesisusega seotud teemadele Eestis ja Euroopa Liidus.
 
Auhinnaga tunnustatakse ajakirjanikke, kes annavad oma tööga panuse mitmekesisuse väärtuste ning diskrimineerimisvastase võitluse paremaks mõistmiseks EL-is. Kvalifitseerumiseks peavad artiklid olema avaldatud EL-i trüki- või veebiajakirjanduses ajavahemikus 18. september 2010 kuni 10. november 2011. Tööde esitamise tähtaeg on 10. november 2011 kell 12.00 (Kesk-Euroopa aja järgi).
 
Konkursi võitja ning teisele ja kolmandale kohale tulnud saavad vastavalt kinkekaardid väärtuses 5000, 3500 ja 2500 eurot. Riikliku konkursi võiduga kaasneb preemia 1000 euro väärtuses.
 
Käesolev EL-i ajakirjanduskonkurss on järjekorras kaheksas. 2010. aastal esitati rohkem kui 1200 artiklit. 2010. aasta konkursi võitis Jeanette Björkqvist Soomest oma artikliga „Soovimatud inimesed” (avaldatud ajalehes Hufvudstadsbladet), mis keskendus Ida-Euroopast tulnud mustlaste kogemustele Soomes. Teine koht läks Edith Meinhartile Austriast artikli „Meie intellekti kasutamata jätmine” eest. Äriteemalises nädalakirjas Profil ilmunud artikkel uurib immigrantidest oskustööliste kogemusi Austrias, vaadeldes diskrimineerivate hoiakute tõttu raisatud andeid inimlikust vaatepunktist ja ühtlasi juhtides tähelepanu majanduslike ressursside raiskamisele. Rasa Navickaitė Leedust sai kolmanda koha artikli „Erinevad, kuid õnnelikud” eest (avaldatud kuukirjas Homo Mag), mille teema on lapsi kasvatavate samasooliste paaride kogemused Leedus.
 
Vaata täpseid reegleid ning esita oma võistlustöö konkursi veebilehel!

Oodatud on projektitaotlused ühise teabevälja edendamiseks

 
Kultuuriministeerium avas tänavuse teise vooru programmist “Ühise teabevälja edendamine läbi kultuuritegevuse, kirjanduse vahendamine võõrkeeltesse”, mille eesmärk on tutvustada vene keelt kõnelevale elanikkonnale eesti ja siinsete rahvusvähemuste kirjandust.
 
Lisaks eesti kaasaegse laste- ja noortekirjanduse tõlkimisele ja kirjastamisele saab taotleda tuge ka kirjandusürituste ja loengusarjade läbiviimiseks ning raamatukultuuri tutvustamiseks meedias. Toetusvooru eelarve on 20 999 eurot.
 
Toetatav teos peab olema eesti keeles ilmunud ega tohi olla varem kirjastatud vene keeles. Toetuse eraldamisel peetakse silmas lasteraamatut kui tervikut, milles mängivad olulist rolli nii tekst kui ka kujundus.
 
Kirjandusürituste ja loengusarjade läbiviimiseks ning raamatukultuuri ja lugemise propageerimiseks meedias tuleb esitada taotlus üldvormil, millele lisada projekti detailne kirjeldus ja eelarve. Kaasaegse eesti laste- ja noortekirjanduse tõlkimiseks ning kirjastamiseks mõeldud projektide puhul tuleb esitada trükisetaotluse vorm koos vajalike lepingutega ning infoga tõlkija varasema tegevuse kohta.
 
Taotlused tuleb esitada Kultuuriministeeriumisse hiljemalt 9. septembriks aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn, märgusõnaga „Ühine teabeväli läbi kirjanduse“ või digitaalselt allkirjastatuna min@kul.ee
 
2011. aasta kevadel eraldas Kultuuriministeerium samast programmist kokku 23 739 eurot. Programmikomisjon vaatas tookord läbi 34 laekunud taotlust ning otsustas toetada 10 projekti, nende seas kaasaegse eesti laste- ja noortekirjanduse tõlkimist ja kirjastamist vene keelde, kirjandusüritusi ning raamatukultuuri tutvustamist meedias.
 
Taotlusvooru kuulutuse ja täpse ülevaate toetuse taotlemise tingimustest leiab siit!
 
Lisainfo: Artjom Tepljuk, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist, tel 55 585 540, e-post artjom.tepljuk@kul.ee

Keeleõpetajaid oodatakse internetis keeleõppematerjale testima

 
Tartu Ülikooli projekti „Mitmekeelne kultuuridevaheline ärisuhtlus“ raames on valminud uued keeleõppematerjalid eesti ärikeele omandamiseks e-õppe vormis, mille raames oodatakse keeleõpetajaid materjali testima veebiaadressil http://estmigkomm.jimdo.com.
 
E-õppekeskkonna peamiseks sihtgrupiks on eesti keelt võõrkeelena õppivad inimesed. Keskkonnas saab keeleõppija vaadata videoid, kuulata audiofaile ja lugeda erinevaid tekste ning lahendada harjutusi. E-õppekeskkond võimaldab koheselt saada ka tagasisidet teadmiste õigsuse kohta.
 
Õppekeskkond võimaldab keeleõpetajal anda keskkonnas olevaid harjutusi koduseks tööks või lisaülesanneteks ning saada ideid rühmatundide läbiviimiseks. Eriti kasulikud on õppematerjalid neile, kes soovivad arendada ärikeele oskust, sest õppeteemad on turunduse, juhtimise, teeninduse ja kultuuridevahelise suhtluse valdkonnast, kuid materjalid on kasulikud ning jõukohased ka üldkeele õppijatele.
 
Lisaks leiab kodulehelt uuemaid keeleõppe alaseid artikleid, teemakohaseid linke, kirjanduse loetelu, Eesti teemalise viktoriini ning tagasiside küsitluse. Peagi lisatakse leheküljele ka kursuse käsiraamat ja DVD koos kõigi õppematerjalidega, et võimaldada õpet ka neile iseõppijatele, kellel puudub ligipääs internetile.
 
Eriti oodatakse õpetajaid keskkonda testima ja tagasisidet andma õpperühmades. Tagasiside saatmise tähtaeg on enne 15. septembrit.
 

Lisainfo ja tagasiside: Katrin Tamm, Tartu Ülikooli majandusteaduskond, e-post katrin.tamm@ut.ee

 

 

NOVEMBER 2011

Muukeelsed noored hakkavad eesti keelt täiendama eesti peredes ja laagrites
Algab karjäärinõustajate koolitusprogramm
Käimas on kodanikupäeva esseekonkurss õpilastele
Uuendatud eesti keele e-testide keskkond nüüdsest avatud
Noorsootöötajaid oodatakse osalema meetodite koolitusele

Muukeelsed noored hakkavad eesti keelt täiendama eesti peredes ja laagrites

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetab üheksat organisatsiooni enam kui 108 000 euroga, et korraldada 7-18aastastele noortele eesti keele õpet eesti peredes ja projektilaagrites.

Projektikonkursi „Noorte lõimumine info- ja kultuuriruumis“ projektikonkursi I osa raames said toetust Narva 6. Kool, Eesti Spordiselts „Kalev“, Semolen Koolitus, Keila Vallavalitsus, Süda Eesti Sotsiaalkeskus MTÜ, Veeda Vaheaeg Võrumaal MTÜ, Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium, Tallinna Laagna Gümnaasium ja Lastekaitse Liit MTÜ.

Tegevused toimuvad kuni 2012. aasta novembrini ning toetuse saanute korraldamisel planeeritakse laagritesse osalema kokku 642 noort, kelle hulgast 303 on Eestis elavad kolmandate riikide kodanikud (EKRK) ja määratlemata kodakondsusega noored, teine sama suur hulk on Eesti kodakondsusega noored ning 36 EKRK noort osaleb projektitoetuse raames pereõppes.

Eesti keele õpe eesti peredes ja laagrites on 1998. aastast üks populaarsemaid integratsiooni valdkonna tegevusi ning kokku on MISA toetanud ligi 18 500 noore keeleõppija ja tugiõpilase osalemist laagrites ja pereõppes.

2009. aastal MISA poolt tellitud uurimuse tulemuste kohaselt selgus, et laagrid, kus noored õpivad eesti keelt eelkõige eakaaslastega suhtlemise kaudu ning mis põhinevad osalevate noorte ühisel huvil, näiteks spordilaagrid, soodustavad eri rahvusest noorte omavahelist suhtlemist eesti keeles.

„Sama uuring näitas ka, et pereõppe raames eesti pereelust osa saanud muukeelne noor säilitab tihti kontakti eesti perega ning just pere keskel nähti, kogeti, mõisteti ja õpiti üksteise keelt, kultuuri ja kombeid kõige vahetumalt,“ selgitas MISA kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator Lianne Ristikivi.

Ristikivi sõnul näitas sama uuring, et pereõppe ja laagriõppe tulemusena suurenes noorte eesti keele kasutamise julgus ning sõltumata rahvusest paranes noorte vastastikune mõistmine ja sallivus ning kasvas arusaam teise rahva kultuurist.

Lisainfo: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 6 599 028, e-post lianne.ristikivi@meis.ee

Algab karjäärinõustajate koolitusprogramm

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) alustas projekti „Karjääriõppekursused ebapiisava eesti keele oskusega töötavatele täiskasvanutele“ raames koostööd Tercare OÜ-ga, et korraldada täienduskoolitus 13-le karjäärinõustajale, kes hakkab läbi viima karjääriõppekursuseid ebapiisava eesti keele oskusega töötavatele täiskasvanutele.

Täienduskoolituse teemadeks on rahvusliku spetsiifika arvestamine karjääriõppekursuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning karjääriõppekursuste õppekava tutvustus ja selle praktiline rakendamine. Karjäärinõustajateks on Töötukassa karjääriinfo spetsialistid ning Ida-Virumaa ja Harjumaa teabe- ja nõustamiskeskuste karjäärikoordinaatorid.

„Üldlevinud seisukoht on, et karjääriõpet vajavad ainult need, kes on töö kaotanud. Soovime murda seda stereotüüpi ning pakkuda karjääriõpet just töötavatele inimestele, kusjuures mitte väga noortele, vaid neile, kel juba on tööstaaži ja kogemusi“, ütles MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

Odinetsi sõnul loodab sihtasutus, et täiskasvanud töötavad inimesed leiavad vaatamata hõivatusele võimaluse karjääriõppest osa saada, et koos kogenud ja hästi koolitatud spetsialistidega oma tööalase tuleviku üle mõtiskleda ning oma karjäärialaseid väljavaateid parandada.

Projekti eelarve on ligi 102 000 eurot ning selle tegevused kestavad 2012. aasta lõpuni. Projekt rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja Eesti riigieelarvest meetme „Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine“ kaudu.

Lisainfo: Riina Ring, elukestva õppe üksus, tel 659 9030, e-post riina.ring@meis.ee

Käimas on kodanikupäeva esseekonkurss õpilastele

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) ning Haridus- ja Teadusministeerium kuulutasid välja 2011. aasta kodanikupäeva esseekonkursi „Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?“, mille raames oodatakse 7.-12. klasside õpilaste esseesid.

Konkursi eesmärgiks on koguda õpilasi huvitavaid teemasid ja nende arvamusi kodanikuks olemisest, õpilaste tunnustamine ning sallivuse suurendamine noorte seas.

„Selleaastase konkursi teema valik ei olnud juhuslik. Käesoleva aasta 1. septembrist algas uute riiklike õppekavade rakendamine koolides ning üheks tähtsamaks märksõnaks uutes õppekavades on kodanikuaktiivsus,“ kommenteeris Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar.

„Meie sooviks on, et noored kujuneksid algatusvõimelisteks ja vastutustundelisteks kodanikeks, kes julgevad ja suudavad kaasa rääkida demokraatlikes protsessides, osaleda nendes ja suunata neid,“ selgitas Irene Käosaar.

Võistlustöid hindab 5 liikmeline žürii, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist Sirli Tooming, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed keelekümblusüksuse koordinaator Toivo Sikk, Viimsi Keskkooli õpetaja Janek Murakas ning Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetaja Dmitri Rõbakov.

Kahes vanuserühmas toimuva konkursi raames pannakse välja üks esimene, kaks teist ja kolm kolmandat auhinda ning ergutusauhinnad.

Konkursil osalemiseks saavad õpilased 10. oktoobrist kuni 11. novembrini esitada kuni 2 lehekülje pikkuse (umbes 3600 tähemärki) essee, saates oma kirjatöö Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusse Meie Inimesed aadressil Liimi 1, 10621 Tallinn või e-posti aadressil toivo.sikk@meis.ee.

Konkursi täpsemad tingimused leiab siit: http://www.meis.ee/kodanikupaeva-esseekonkurss  

Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, kodanikuuhkuse ja kodanikuks olemisega kaasnevate õiguste ja kohustuste teadvustamisele. Aastatega kujunes kodanikupäeva tähistamine välja ilusaks traditsiooniks - kodanikupäeva nädalaks, mille jooksul tähistavad kodanikupäeva paljud asutused. Kodanikupäeva nädal on pühendatud kõigile loovatele ja tegusatele Eestis elavatele inimestele. Selle aasta kodanikupäeva moto on „Kodanikuks kasvanud“. Rohkem informatsiooni kodanikupäeva tähistamise kohta leiab veebilehelt http://kodanik.err.ee.

Uuendatud eesti keele e-testide keskkond nüüdsest avatud

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) eesti keele veebi-põhiste testide kodulehekülg TESTEST on täienenud uute testidega ning muutunud veelgi kasutajasõbralikumaks.

Senine, 2010. aasta jaanuaris valminud keskkond koosnes vaid ühest testülesannete komplektist ega selgitanud lähemalt, kellele ja milleks need testid mõeldud on.

Nüüdsest avatud uuendatud TESTESTist leiab kasutaja ligi neli korda rohkem testülesandeid ja ka keskkonna kasutamine on tehtud mugavamaks ning arusaadavamaks. Samuti on nüüd viies keeles (eesti, inglise, vene, türgi ja ukraina keeles) kättesaadav info testide liikide, keeletasemete ja eesti keele tasemeeksami kohta.

Uuendused võimaldavad testide läbimist suuremal hulgal inimestel ning pakuvad neile rohkem võimalusi oma eesti keele oskuse kontrollimiseks.

TESTEST on interaktiivne testimis- ja harjutamiskeskkond, mis on suunatud eesti keele õppijaile, kes tahavad saada tagasisidet oma keeleoskuse kohta. See pakub tuge ka neile, kes soovivad minna eesti keele kursustele või plaanivad sooritada eesti keele tasemeeksamit, kuid ei oska otsustada, millisel tasemel kursust või eksamit valida. Keskkonna sihtrühmaks on Eestis elavad täiskasvanud kolmandate riikide kodanikud (sh määratlemata kodakondsusega isikud) ning TESTEST soodustab keeleoskuse arendamise kaudu kolmandate riikide kodanike Eesti ühiskonnas integreerumist.

TESTEST võimaldab testide sooritajal valida erinevate keeleoskustasemete (A2-, B1-, B2- ja C1-taseme) ning osaoskuste (kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine) vahel. Teste kontrollib arvutiprogramm, mis annab tagasisidet soorituse edukuse kohta nii üksikküsimuste lõikes kui ka statistikana, suunates testi sooritaja vajaduse korral jõukohasema taseme juurde. Samuti leiab keskkonnast infot tasemeeksami struktuuri ning ülesannete tüüpide ja variantide kohta. Testide koostajateks olid Tallinna Ülikooli ning Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse spetsialistid.

TESTESTi arendajaks on veebipõhiste õpikeskkondade pakkujana ja e-õppe propageerijana tuntud Juku Lab OÜ. Projekti rahastajateks on Euroopa Liit Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi (EIF) kaudu, Kultuuriministeerium ja MISA.

TESTEST asub aadressil: http://web.meis.ee/testest. Lisainfot leiab ka TESTESTi Facebooki lehelt.

Noorsootöötajaid oodatakse osalema meetodite koolitusele

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kutsub noorsootöötajaid 28.-29. novembril Kohtla Kaevanduspark-muuseumi Keelelaagri käsiraamatu ning Kogumiku „Noorsootöötaja mitmekultuurilises keskkonnas“ meetodite praktilise õppe koolitusele sarjast „Meetodid meelitavad“.

Koolitajateks on eesti keele õppe metoodik, õpikute autor ja keeleõpetaja Leelo Kingisepp ning simulatsioonimängude praktik ja kõrgkooliõppejõud Aurika Komsaare.

Koolituse töökeel on eesti keel, kohapeal pakutakse ka vaikset tõlget vene keelde. Iga osaleja saab omale väljaannete tervikteksti, töölehed ja abivahendeid oma töös meetodite läbiviimiseks ning koolituse läbinud saavad MISA-lt tunnistuse.

Koolitusele on osalema oodatud 10 eestikeelset ja 10 venekeelset noorsootöötajat ning koolitusele palutakse registreeruda hiljemalt 23. novembril MISA veebilehel oleva vormi kaudu. Samalt veebilehelt leiab ka koolitusel osalemiseks vajaliku lisainfo.

Transport, koolitusmaterjalid, ööbimine ja toitlustus on koolitusel osalejatele tasuta. Tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 6599 028, e-post lianne.ristikivi@meis.ee

 

DETSEMBER 2011

Kodanikupäeva viktoriini lahendas 5143 õpilast 231 koolist
Noored tõdesid kodanikupäeva esseekonkursil kodaniku vastutuse rolli
Jaanuaris algab LAK-õppe täienduskoolitus kutseõppeasutuste õpetajatele
MISA ootab kandidaate lõimumisprojektide hindajaks
Valmib keelemängukomplekt muukeelsetele lasteaialastele 
Jaanuaris tuleb LAK-õppe koolitajate koolitus
Anna saatele „Traali-Vaali“ tagasisidet ja võida auhindu!
20. detsembril toimub EIF projektide infopäev

Kodanikupäeva viktoriini lahendas 5143 õpilast 231 koolist

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatud ja üheksandat aastat järjest toimunud kodanikupäevale pühendatud õpilaste e-viktoriinil osales 5143 õpilast 231 koolist.

66,23 % vastanutest olid eestikeelsete koolide õpilased ja 34,77 % vene õppekeelega koolide õpilased. Kõige rohkem oli osalejaid Harju maakonnast (54,38 %), Tartumaalt (11,49 %), Pärnumaalt (7,58 %) ja Ida-Virumaalt (7,37 %). Jõgevamaa koolinoorte osalusprotsent oli 4,37, Võrumaa õpilaste osakaal vastanutest oli 3,27 % ning Valgamaalt oli vastajaid 2,62 %. Õpilasi osales kõikidest Eesti maakondadest.

Parimaid viktoriinil osalenuid tunnustatakse 25. jaanuaril toimuval pidulikul vastuvõtul Mustpeade majas ning premeeritakse presidendilossi külastusega.

Kodanikupäeva viktoriin oli õpilastele teadmiste testimiseks avatud 21. novembrist kuni 27. novembrini. Kokku on aastate jooksul viktoriinides osalenud ligi 36 000 õpilast, kes on vastanud ligi 500 küsimusele. Viktoriinide juurde kuuluvad selgitavad õppematerjalid on leidnud rohket kasutust ühiskonnaõpetuse tundides. Kõikide materjalidega ning viktoriini tulemustega saab tutvuda MISA veebilehel www.meis.ee/kodanikupaeva-viktoriin.  

Viktoriini läbiviimist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Noored tõdesid kodanikupäeva esseekonkursil kodaniku vastutuse rolli

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kodanikupäevale pühendatud esseekonkursile „Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?“ laekus kokku 203 esseed ligi 60 koolist üle Eesti.

Kahes vanusegrupis toimunud konkursi eesmärgiks oli koguda õpilasi huvitavaid teemasid ja nende arvamusi kodanikuks olemisest, õpilaste tunnustamine ning sallivuse suurendamine noorte seas. Auhinnati 11 õpilast ning edukamaiks osutusid 9. klasside õpilased.

7.-9. klasside õpilaste hulgas valiti esimese koha vääriliseks Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 9. klassi õpilase Mark Basalõga essee. Teise koha said Kaagvere Erikooli 8. klassi õpilane Koidu Kask ja Saku Gümnaasiumi 9. klassi õpilane Anna-Katrin Krestinov. Kolmandale kohale tulid Tallinna Prantsuse Lütseumi 9. klassist Maria Bambus ja Ireene-Britt Ollino ning Tallinna Ühisgümnaasiumi 9. klassi õpilane Katrin Sander.

Žürii otsustas eriauhinnaga premeerida Kristin Vaismad Keila Kooli 9. klassist.

10.-12. klasside voorus esimest kohta välja ei antud. Teise koha said Ingrid Öövel Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klassist ning Kristina Smirnova Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi 12. klassist. Kolmandale kohale tulid Saku Gümnaasiumi abiturient Tõnis Kirsipuu ning Heleri Helemäe Abja Gümnaasiumi 10. klassist.

MISA keelekümblusüksuse koordinaator ja žürii liige Toivo Sikk tõdes, et õpilaste seas on kodanikuks olemine sageli läbimõtestamata ning rahvust ja kodakondsust kiputakse segi ajama.

„Tsiteeriti küll põhiseadust, toodi esile noorte poolt looduskaitsealastel üritustel kaasalöömist, osalemist MTÜ-de töös ja räägiti ka valimistest, aga kodanikuks olemise mõiste ei ole veel paljudele selge. Positiivne oli tõdeda, et vastutust ja rolli ühiskonna elu edendajana nägid õpilased tänastel noortel, kuid ilmselgelt on oluline kodakondsuse temaatika ja heaks kodanikuks olemise võimalused tuua noortele lähemale. Arvestame selle vajadusega kindlasti tuleval aastal kodanikupäeva viktoriini korraldamisel ning ka esseekonkursside planeerimisel,“ kommenteeris Sikk.

MISA plaanib jaanuaris välja anda ka parimaid esseesid sisaldava kogumiku ning muuta esseekonkurss traditsiooniks.

Kodanikupäeva esseekonkurss toimus 10. oktoobrist kuni 11. novembrini ning see oli üheks ürituseks kodanikupäeva sarjast. Kodanikupäeva tähistatakse Eestis 26. novembril ja see on pühendatud Eesti kodanikule, kodanikuuhkuse ja kodanikuks olemisega kaasnevate õiguste ja kohustuste teadvustamisele.

Lisainfo: Toivo Sikk, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee  

Jaanuaris algab LAK-õppe täienduskoolitus kutseõppeasutuste õpetajatele

Tuleva aasta jaanuaris algab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel täienduskoolitus lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) metoodikast 80 kutseõppeasutuste pedagoogile. Koolituse tulemusena kasutavad õpetajad oma igapäevatöös LAK-õppe metoodikat ning oskavad luua ja kohandada vastavaid õppematerjale.

„Käsitletavate teemade ring on lai: LAK-õppe alused ja rakendusnäited, õpetaja ja õpilase areng, õppekeskkonna kujundamine ja palju muud. Õpetajatele korraldatakse ka vaatluspraktika vähemalt kolmes erinevas LAK-õppe metoodikat rakendavas tunnis,“ kommenteerib MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Maria Ratassepp.

Osalema on oodatud kutseõppeasutuste keeleõpet pakkuvad õpetajad ja  kutseõpetajad. Eelistatud on ühest koolist nii keeleõpetaja kui kutseõpetaja kaasamine, et planeerida ja harjutada õpetajatevahelist koostööd õpilaste keele- ja erialaoskuste tõhusamaks omandamiseks õpioskuste arendamise kaudu.

Koolitus kestab tuleva aasta detsembrini kahepäevaste moodulitena ja toimub kuuel korral. Koolituse läbinuile väljastatakse tunnistus.

Koolituse korraldajaks on Sihtasutus Omanäolise Kooli Arenduskeskus ning osalemise soovist tuleb teada anda koordinaator Marita Tanile 12. detsembriks e-posti aadressil tartu@ami.ee või telefonil 742 8777.

Tegevus viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames.

Lisainfo: Maria Ratassepp, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e- post maria.ratassepp@meis.ee  

MISA ootab kandidaate lõimumisprojektide hindajaks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kuulutas välja konkursi 2012-2013 korraldatavatele projektikonkurssidele esitavate tprojektiaotluste, pakkumuste ja ettepanekute hindajate leidmiseks.

Hinnatavad projektid jäävad haridusliku ja kultuurilise lõimumise, sotsiaalse ja majandusliku lõimumise ning õigusliku ja poliitilise lõimumise valdkonda. Lisaks tegeletakse valdkondade üleselt ka uuringute, õppematerjalide loomise ja kirjastamise, konverentside korraldamise ning E-keskkondade loomise ja haldamise projektide hindamisega.

Ootused kandidaadile:

• Hindajal peab olema (või omandamisel) kõrgharidus; töökogemus/tegutsemine vastavas alavaldkonnas või sellele lähedases valdkonnas viimase viie aasta jooksul (alates novembrist 2006); projektijuhtimisalased teadmised ja kogemused; eesti keele oskus emakeelena või tasemel C1.

• Hindajal peavad olema teadmised vastava valdkonna lõimumispoliitikast ja ta peab olema tutvunud valdkondliku arengukava ”Eesti lõimumiskava 2008-2013“ ja selle rakendusplaaniga.

• Kasuks tulevad kogemused projektide hindamisel; alavaldkonna Eesti ja EL poliitikate tundmine; finantsanalüüsi alased teadmised ja oskused.

Konkursside hindajate töö on tasustatud.

Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 11. detsembril täita MISA võrgulehel kandideerimise ankeet ja ühtlasi ka kirjutada lühike (kuni 1000 tähemärki) motivatsioonikiri, mis sisaldab hindajate konkursil osalemise motivatsiooni kirjeldust.

Kõiki kandideerijaid teavitatakse tehtud otsustest hiljemalt 16. jaanuaril 2012. Vajalikud tingimused ja töö kirjelduse leiab MISA veebilehelt.

Lisainfo: Ene Kaups, administratiivdirektor, tel 659 9038, e-post ene.kaups@meis.ee  

Valmib keelemängukomplekt muukeelsetele lasteaialastele

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) annab 2012. aasta märtsis välja keelemängukomplekti, et toetada lasteaedade muukeelsete laste varast eesti keele õpet ning täiendada olemasolevat raamatute sarja „Loeme koos!“.

Aastatel 2004-2010 andis MISA välja sarja „Loeme koos!“ raamatuid, mis on seotud lasteaedade riikliku õppekava teemadega ja on mõeldud 3-7aastastele lastele keeleõppe abimaterjaliks.

„Raamatud sarjast „Loeme koos!“ sobivad ühislugemiseks lastele, lastevanematele ja lasteaiaõpetajatele ning kaunid ja detailirohked pildid võimaldavad õpetada lapsi märkama, kirjeldama, loetlema, nimetama ning kujundama arusaamu,“ selgitab MISA keelekümblusüksuse koordinaator Svetlana Belova.

Hanke „Keeleõppematerjalid lasteaedadele“ tulemusel valmiv keelemängukomplekt ning holofraaside kaardikomplekt sisaldab kuute piltidega kuubikut erinevatest raamatutest ning kõnekaarte. Tegevused kuubikutega aitavad arendada lapse verbaalset väljendusoskust ning loogilist mõtlemist ja seoste loomist. Holofraaside kaardid on abiks ka õpetajale, et hõlbustada eesti keelest erineva emakeelega laste arusaamist igapäevastest toimingutest ning toetada rutiintegevustega seotud keelendite omandamist.

„Kõnekaartide abil saavad lapsed meelde jätta ning koos õpetajaga harjutada lausemalle. Keelemängu komplekti juurde kuulub metoodiline juhend õpetajale, milles pakutakse ideid, kuidas kõnekaarte eri vanuses laste nii paaris-, rühma- kui individuaalsetes mängudes kasutada ja siduda igapäevategevustega lasteaias ning raamatusarjaga,” lisab Belova.

Õppematerjalide väljaandmist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo: Svetlana Belova, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9848, e-post svetlana.belova@meis.ee 
 

Jaanuaris tuleb LAK-õppe koolitajate koolitus

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetab 2012. aasta alguses lõimitud aine ja keeleõppe (LAK-õppe) koolitajate koolituse korraldamist. Koolituse eesmärk on osalejate professionaalseks koolitjategevuseks vajalike lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikaalaste teadmiste omandamine.

Koolituse sihtgrupiks on uued LAK-õppe koolitajad ning planeeritav täienduskoolitus on esmajoones suunatud gümnaasiumi ning põhikooli erinevate ainete (valdkondade) õpetajate koolitajatele. Koolituse raames saavad osalejad põhjalikud teadmised LAK-õppest ning täiskasvanute koolitamisest.

Koolituskursus korraldatakse 38 osalejale ning koolituse planeeritav maht on 120 tundi, lisaks osalevad õppurid ka õppeseminaridel.

Täienduskoolituse planeeritav toimumise aeg on jaanuar 2012 – detsember 2013 ning koolituse läbiviija selgub lihtmenetlusega avatud hanke korras.

Koolituse korraldamist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo: Maarja Mänd, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Anna saatele „Traali-Vaali“ tagasisidet ja võida auhindu!

Produktsioonifirma Osakond palub abi saatesarja „Traali-Vaali” tagasiside saamisel. Teie tagasiside aitab paremini saavutada projektis püstitatud eesmärke ning parendada tulevaste saadete kvaliteeti.

Sari tutvustab Eestimaa andekaid erinevatest rahvustest näitlejaid, lauljaid, juuksureid, kokkasid ja sportlasi, kelle tegusid me hindame ja kelle tegemistele igapäevaselt ka kaasa elame, mõtlemata seejuures tegija rahvuste või sünnimaa peale. Tähtsamaks on tegu!

Küsimustiku täitmiseks kulub maksimaalselt 5 minutit ja küsimustiku eesti keeles leiab siit ning venekeelse küsimustiku leiab siit.

Sarja valmimist toetavad Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA).

Kõikide vastanute vahel loositakse välja 2 MISA vihmavarju, 3 MISA termokruusi ja 30 suurt maitsvat piparkoogisüdant.
Kingutuste saajad selguvad 29. detsembril “Traali-Vaali” Facebooki lehel.

20. detsembril toimub EIF projektide infopäev

20. detsembril toimub Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kontoris (Liimi 1, Tallinn) Euroopa Kolmandate Riikida Kodanike Integreerimise Fondi (EIF) 2011. aasta programmist rahastatud projektide aruandluse infopäev.

Infopäeval räägitakse üldiselt aruandlusest, projektide elluviijate poolt ette tulnud tüüpvigadest, abikõlblikkuse reeglitest ning kohalviibijatel on võimalik esitada küsimusi ja saada vastuseid projekti rakendamise käigus tekkinud küsimustele. Kohal on ka vastutava asutuse (Kultuuriministeerium) ja sertifitseeriva asutuse (Rahandusministeerium) esindajad.

Infopäev toimub kahes osas:

I osa – kell 11:00 – 12:30

Konkursid:
1) „Koos on parem“ (konkursi number: KH11KOP001)
2) „Noorte lõimumine info- ja kultuuriruumis“ (konkursi number: KN11NTK001)

II osa – kell 12:45 – 14:00

Konkursid:
1) „Kursused – eesti keel ja kodakondsus“ (konkursi number: KH11KKK001)
2) „Ühine meediaväli ja võrdne kohtlemine“ (konkursi number: KH11ME001)
3) Rahvusvahelise konverentsi korraldamine kultuuri rollist integratsiooniprotsessis (konkursi number: KN11RVK001)

Palume huvilistel osalemisest märku anda MISA EIF programmi juhile Kristiina Esopile e-posti teel kristiina.esop@meis.ee hiljemalt 17. detsembriks. Infopäev toimub eesti keeles, kuid vajadusel on võimalik küsimustele vastuseid saada kohapeal ka vene keeles.

Lisainfo: Kristiina Esop, EIF programmi juht, tel 659 9032, e-post kristiina.esop@meis.ee  

Subscribe to #uudiskiri