Muukeelsed noored hakkavad eesti keelt täiendama eesti peredes ja laagrites
Algab karjäärinõustajate koolitusprogramm
Käimas on kodanikupäeva esseekonkurss õpilastele
Uuendatud eesti keele e-testide keskkond nüüdsest avatud
Noorsootöötajaid oodatakse osalema meetodite koolitusele

Muukeelsed noored hakkavad eesti keelt täiendama eesti peredes ja laagrites

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetab üheksat organisatsiooni enam kui 108 000 euroga, et korraldada 7-18aastastele noortele eesti keele õpet eesti peredes ja projektilaagrites.

Projektikonkursi „Noorte lõimumine info- ja kultuuriruumis“ projektikonkursi I osa raames said toetust Narva 6. Kool, Eesti Spordiselts „Kalev“, Semolen Koolitus, Keila Vallavalitsus, Süda Eesti Sotsiaalkeskus MTÜ, Veeda Vaheaeg Võrumaal MTÜ, Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium, Tallinna Laagna Gümnaasium ja Lastekaitse Liit MTÜ.

Tegevused toimuvad kuni 2012. aasta novembrini ning toetuse saanute korraldamisel planeeritakse laagritesse osalema kokku 642 noort, kelle hulgast 303 on Eestis elavad kolmandate riikide kodanikud (EKRK) ja määratlemata kodakondsusega noored, teine sama suur hulk on Eesti kodakondsusega noored ning 36 EKRK noort osaleb projektitoetuse raames pereõppes.

Eesti keele õpe eesti peredes ja laagrites on 1998. aastast üks populaarsemaid integratsiooni valdkonna tegevusi ning kokku on MISA toetanud ligi 18 500 noore keeleõppija ja tugiõpilase osalemist laagrites ja pereõppes.

2009. aastal MISA poolt tellitud uurimuse tulemuste kohaselt selgus, et laagrid, kus noored õpivad eesti keelt eelkõige eakaaslastega suhtlemise kaudu ning mis põhinevad osalevate noorte ühisel huvil, näiteks spordilaagrid, soodustavad eri rahvusest noorte omavahelist suhtlemist eesti keeles.

„Sama uuring näitas ka, et pereõppe raames eesti pereelust osa saanud muukeelne noor säilitab tihti kontakti eesti perega ning just pere keskel nähti, kogeti, mõisteti ja õpiti üksteise keelt, kultuuri ja kombeid kõige vahetumalt,“ selgitas MISA kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator Lianne Ristikivi.

Ristikivi sõnul näitas sama uuring, et pereõppe ja laagriõppe tulemusena suurenes noorte eesti keele kasutamise julgus ning sõltumata rahvusest paranes noorte vastastikune mõistmine ja sallivus ning kasvas arusaam teise rahva kultuurist.

Lisainfo: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 6 599 028, e-post lianne.ristikivi@meis.ee

Algab karjäärinõustajate koolitusprogramm

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) alustas projekti „Karjääriõppekursused ebapiisava eesti keele oskusega töötavatele täiskasvanutele“ raames koostööd Tercare OÜ-ga, et korraldada täienduskoolitus 13-le karjäärinõustajale, kes hakkab läbi viima karjääriõppekursuseid ebapiisava eesti keele oskusega töötavatele täiskasvanutele.

Täienduskoolituse teemadeks on rahvusliku spetsiifika arvestamine karjääriõppekursuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning karjääriõppekursuste õppekava tutvustus ja selle praktiline rakendamine. Karjäärinõustajateks on Töötukassa karjääriinfo spetsialistid ning Ida-Virumaa ja Harjumaa teabe- ja nõustamiskeskuste karjäärikoordinaatorid.

„Üldlevinud seisukoht on, et karjääriõpet vajavad ainult need, kes on töö kaotanud. Soovime murda seda stereotüüpi ning pakkuda karjääriõpet just töötavatele inimestele, kusjuures mitte väga noortele, vaid neile, kel juba on tööstaaži ja kogemusi“, ütles MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

Odinetsi sõnul loodab sihtasutus, et täiskasvanud töötavad inimesed leiavad vaatamata hõivatusele võimaluse karjääriõppest osa saada, et koos kogenud ja hästi koolitatud spetsialistidega oma tööalase tuleviku üle mõtiskleda ning oma karjäärialaseid väljavaateid parandada.

Projekti eelarve on ligi 102 000 eurot ning selle tegevused kestavad 2012. aasta lõpuni. Projekt rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja Eesti riigieelarvest meetme „Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine“ kaudu.

Lisainfo: Riina Ring, elukestva õppe üksus, tel 659 9030, e-post riina.ring@meis.ee

Käimas on kodanikupäeva esseekonkurss õpilastele

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) ning Haridus- ja Teadusministeerium kuulutasid välja 2011. aasta kodanikupäeva esseekonkursi „Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?“, mille raames oodatakse 7.-12. klasside õpilaste esseesid.

Konkursi eesmärgiks on koguda õpilasi huvitavaid teemasid ja nende arvamusi kodanikuks olemisest, õpilaste tunnustamine ning sallivuse suurendamine noorte seas.

„Selleaastase konkursi teema valik ei olnud juhuslik. Käesoleva aasta 1. septembrist algas uute riiklike õppekavade rakendamine koolides ning üheks tähtsamaks märksõnaks uutes õppekavades on kodanikuaktiivsus,“ kommenteeris Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar.

„Meie sooviks on, et noored kujuneksid algatusvõimelisteks ja vastutustundelisteks kodanikeks, kes julgevad ja suudavad kaasa rääkida demokraatlikes protsessides, osaleda nendes ja suunata neid,“ selgitas Irene Käosaar.

Võistlustöid hindab 5 liikmeline žürii, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist Sirli Tooming, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed keelekümblusüksuse koordinaator Toivo Sikk, Viimsi Keskkooli õpetaja Janek Murakas ning Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetaja Dmitri Rõbakov.

Kahes vanuserühmas toimuva konkursi raames pannakse välja üks esimene, kaks teist ja kolm kolmandat auhinda ning ergutusauhinnad.

Konkursil osalemiseks saavad õpilased 10. oktoobrist kuni 11. novembrini esitada kuni 2 lehekülje pikkuse (umbes 3600 tähemärki) essee, saates oma kirjatöö Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusse Meie Inimesed aadressil Liimi 1, 10621 Tallinn või e-posti aadressil toivo.sikk@meis.ee.

Konkursi täpsemad tingimused leiab siit: http://www.meis.ee/kodanikupaeva-esseekonkurss  

Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, kodanikuuhkuse ja kodanikuks olemisega kaasnevate õiguste ja kohustuste teadvustamisele. Aastatega kujunes kodanikupäeva tähistamine välja ilusaks traditsiooniks - kodanikupäeva nädalaks, mille jooksul tähistavad kodanikupäeva paljud asutused. Kodanikupäeva nädal on pühendatud kõigile loovatele ja tegusatele Eestis elavatele inimestele. Selle aasta kodanikupäeva moto on „Kodanikuks kasvanud“. Rohkem informatsiooni kodanikupäeva tähistamise kohta leiab veebilehelt http://kodanik.err.ee.

Uuendatud eesti keele e-testide keskkond nüüdsest avatud

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) eesti keele veebi-põhiste testide kodulehekülg TESTEST on täienenud uute testidega ning muutunud veelgi kasutajasõbralikumaks.

Senine, 2010. aasta jaanuaris valminud keskkond koosnes vaid ühest testülesannete komplektist ega selgitanud lähemalt, kellele ja milleks need testid mõeldud on.

Nüüdsest avatud uuendatud TESTESTist leiab kasutaja ligi neli korda rohkem testülesandeid ja ka keskkonna kasutamine on tehtud mugavamaks ning arusaadavamaks. Samuti on nüüd viies keeles (eesti, inglise, vene, türgi ja ukraina keeles) kättesaadav info testide liikide, keeletasemete ja eesti keele tasemeeksami kohta.

Uuendused võimaldavad testide läbimist suuremal hulgal inimestel ning pakuvad neile rohkem võimalusi oma eesti keele oskuse kontrollimiseks.

TESTEST on interaktiivne testimis- ja harjutamiskeskkond, mis on suunatud eesti keele õppijaile, kes tahavad saada tagasisidet oma keeleoskuse kohta. See pakub tuge ka neile, kes soovivad minna eesti keele kursustele või plaanivad sooritada eesti keele tasemeeksamit, kuid ei oska otsustada, millisel tasemel kursust või eksamit valida. Keskkonna sihtrühmaks on Eestis elavad täiskasvanud kolmandate riikide kodanikud (sh määratlemata kodakondsusega isikud) ning TESTEST soodustab keeleoskuse arendamise kaudu kolmandate riikide kodanike Eesti ühiskonnas integreerumist.

TESTEST võimaldab testide sooritajal valida erinevate keeleoskustasemete (A2-, B1-, B2- ja C1-taseme) ning osaoskuste (kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine) vahel. Teste kontrollib arvutiprogramm, mis annab tagasisidet soorituse edukuse kohta nii üksikküsimuste lõikes kui ka statistikana, suunates testi sooritaja vajaduse korral jõukohasema taseme juurde. Samuti leiab keskkonnast infot tasemeeksami struktuuri ning ülesannete tüüpide ja variantide kohta. Testide koostajateks olid Tallinna Ülikooli ning Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse spetsialistid.

TESTESTi arendajaks on veebipõhiste õpikeskkondade pakkujana ja e-õppe propageerijana tuntud Juku Lab OÜ. Projekti rahastajateks on Euroopa Liit Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi (EIF) kaudu, Kultuuriministeerium ja MISA.

TESTEST asub aadressil: http://web.meis.ee/testest. Lisainfot leiab ka TESTESTi Facebooki lehelt.

Noorsootöötajaid oodatakse osalema meetodite koolitusele

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kutsub noorsootöötajaid 28.-29. novembril Kohtla Kaevanduspark-muuseumi Keelelaagri käsiraamatu ning Kogumiku „Noorsootöötaja mitmekultuurilises keskkonnas“ meetodite praktilise õppe koolitusele sarjast „Meetodid meelitavad“.

Koolitajateks on eesti keele õppe metoodik, õpikute autor ja keeleõpetaja Leelo Kingisepp ning simulatsioonimängude praktik ja kõrgkooliõppejõud Aurika Komsaare.

Koolituse töökeel on eesti keel, kohapeal pakutakse ka vaikset tõlget vene keelde. Iga osaleja saab omale väljaannete tervikteksti, töölehed ja abivahendeid oma töös meetodite läbiviimiseks ning koolituse läbinud saavad MISA-lt tunnistuse.

Koolitusele on osalema oodatud 10 eestikeelset ja 10 venekeelset noorsootöötajat ning koolitusele palutakse registreeruda hiljemalt 23. novembril MISA veebilehel oleva vormi kaudu. Samalt veebilehelt leiab ka koolitusel osalemiseks vajaliku lisainfo.

Transport, koolitusmaterjalid, ööbimine ja toitlustus on koolitusel osalejatele tasuta. Tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 6599 028, e-post lianne.ristikivi@meis.ee

 

Kodanikupäeva viktoriini lahendas 5143 õpilast 231 koolist
Noored tõdesid kodanikupäeva esseekonkursil kodaniku vastutuse rolli
Jaanuaris algab LAK-õppe täienduskoolitus kutseõppeasutuste õpetajatele
MISA ootab kandidaate lõimumisprojektide hindajaks
Valmib keelemängukomplekt muukeelsetele lasteaialastele 
Jaanuaris tuleb LAK-õppe koolitajate koolitus
Anna saatele „Traali-Vaali“ tagasisidet ja võida auhindu!
20. detsembril toimub EIF projektide infopäev

Kodanikupäeva viktoriini lahendas 5143 õpilast 231 koolist

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatud ja üheksandat aastat järjest toimunud kodanikupäevale pühendatud õpilaste e-viktoriinil osales 5143 õpilast 231 koolist.

66,23 % vastanutest olid eestikeelsete koolide õpilased ja 34,77 % vene õppekeelega koolide õpilased. Kõige rohkem oli osalejaid Harju maakonnast (54,38 %), Tartumaalt (11,49 %), Pärnumaalt (7,58 %) ja Ida-Virumaalt (7,37 %). Jõgevamaa koolinoorte osalusprotsent oli 4,37, Võrumaa õpilaste osakaal vastanutest oli 3,27 % ning Valgamaalt oli vastajaid 2,62 %. Õpilasi osales kõikidest Eesti maakondadest.

Parimaid viktoriinil osalenuid tunnustatakse 25. jaanuaril toimuval pidulikul vastuvõtul Mustpeade majas ning premeeritakse presidendilossi külastusega.

Kodanikupäeva viktoriin oli õpilastele teadmiste testimiseks avatud 21. novembrist kuni 27. novembrini. Kokku on aastate jooksul viktoriinides osalenud ligi 36 000 õpilast, kes on vastanud ligi 500 küsimusele. Viktoriinide juurde kuuluvad selgitavad õppematerjalid on leidnud rohket kasutust ühiskonnaõpetuse tundides. Kõikide materjalidega ning viktoriini tulemustega saab tutvuda MISA veebilehel www.meis.ee/kodanikupaeva-viktoriin.  

Viktoriini läbiviimist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Noored tõdesid kodanikupäeva esseekonkursil kodaniku vastutuse rolli

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kodanikupäevale pühendatud esseekonkursile „Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?“ laekus kokku 203 esseed ligi 60 koolist üle Eesti.

Kahes vanusegrupis toimunud konkursi eesmärgiks oli koguda õpilasi huvitavaid teemasid ja nende arvamusi kodanikuks olemisest, õpilaste tunnustamine ning sallivuse suurendamine noorte seas. Auhinnati 11 õpilast ning edukamaiks osutusid 9. klasside õpilased.

7.-9. klasside õpilaste hulgas valiti esimese koha vääriliseks Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 9. klassi õpilase Mark Basalõga essee. Teise koha said Kaagvere Erikooli 8. klassi õpilane Koidu Kask ja Saku Gümnaasiumi 9. klassi õpilane Anna-Katrin Krestinov. Kolmandale kohale tulid Tallinna Prantsuse Lütseumi 9. klassist Maria Bambus ja Ireene-Britt Ollino ning Tallinna Ühisgümnaasiumi 9. klassi õpilane Katrin Sander.

Žürii otsustas eriauhinnaga premeerida Kristin Vaismad Keila Kooli 9. klassist.

10.-12. klasside voorus esimest kohta välja ei antud. Teise koha said Ingrid Öövel Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klassist ning Kristina Smirnova Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi 12. klassist. Kolmandale kohale tulid Saku Gümnaasiumi abiturient Tõnis Kirsipuu ning Heleri Helemäe Abja Gümnaasiumi 10. klassist.

MISA keelekümblusüksuse koordinaator ja žürii liige Toivo Sikk tõdes, et õpilaste seas on kodanikuks olemine sageli läbimõtestamata ning rahvust ja kodakondsust kiputakse segi ajama.

„Tsiteeriti küll põhiseadust, toodi esile noorte poolt looduskaitsealastel üritustel kaasalöömist, osalemist MTÜ-de töös ja räägiti ka valimistest, aga kodanikuks olemise mõiste ei ole veel paljudele selge. Positiivne oli tõdeda, et vastutust ja rolli ühiskonna elu edendajana nägid õpilased tänastel noortel, kuid ilmselgelt on oluline kodakondsuse temaatika ja heaks kodanikuks olemise võimalused tuua noortele lähemale. Arvestame selle vajadusega kindlasti tuleval aastal kodanikupäeva viktoriini korraldamisel ning ka esseekonkursside planeerimisel,“ kommenteeris Sikk.

MISA plaanib jaanuaris välja anda ka parimaid esseesid sisaldava kogumiku ning muuta esseekonkurss traditsiooniks.

Kodanikupäeva esseekonkurss toimus 10. oktoobrist kuni 11. novembrini ning see oli üheks ürituseks kodanikupäeva sarjast. Kodanikupäeva tähistatakse Eestis 26. novembril ja see on pühendatud Eesti kodanikule, kodanikuuhkuse ja kodanikuks olemisega kaasnevate õiguste ja kohustuste teadvustamisele.

Lisainfo: Toivo Sikk, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee  

Jaanuaris algab LAK-õppe täienduskoolitus kutseõppeasutuste õpetajatele

Tuleva aasta jaanuaris algab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel täienduskoolitus lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) metoodikast 80 kutseõppeasutuste pedagoogile. Koolituse tulemusena kasutavad õpetajad oma igapäevatöös LAK-õppe metoodikat ning oskavad luua ja kohandada vastavaid õppematerjale.

„Käsitletavate teemade ring on lai: LAK-õppe alused ja rakendusnäited, õpetaja ja õpilase areng, õppekeskkonna kujundamine ja palju muud. Õpetajatele korraldatakse ka vaatluspraktika vähemalt kolmes erinevas LAK-õppe metoodikat rakendavas tunnis,“ kommenteerib MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Maria Ratassepp.

Osalema on oodatud kutseõppeasutuste keeleõpet pakkuvad õpetajad ja  kutseõpetajad. Eelistatud on ühest koolist nii keeleõpetaja kui kutseõpetaja kaasamine, et planeerida ja harjutada õpetajatevahelist koostööd õpilaste keele- ja erialaoskuste tõhusamaks omandamiseks õpioskuste arendamise kaudu.

Koolitus kestab tuleva aasta detsembrini kahepäevaste moodulitena ja toimub kuuel korral. Koolituse läbinuile väljastatakse tunnistus.

Koolituse korraldajaks on Sihtasutus Omanäolise Kooli Arenduskeskus ning osalemise soovist tuleb teada anda koordinaator Marita Tanile 12. detsembriks e-posti aadressil tartu@ami.ee või telefonil 742 8777.

Tegevus viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames.

Lisainfo: Maria Ratassepp, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e- post maria.ratassepp@meis.ee  

MISA ootab kandidaate lõimumisprojektide hindajaks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kuulutas välja konkursi 2012-2013 korraldatavatele projektikonkurssidele esitavate tprojektiaotluste, pakkumuste ja ettepanekute hindajate leidmiseks.

Hinnatavad projektid jäävad haridusliku ja kultuurilise lõimumise, sotsiaalse ja majandusliku lõimumise ning õigusliku ja poliitilise lõimumise valdkonda. Lisaks tegeletakse valdkondade üleselt ka uuringute, õppematerjalide loomise ja kirjastamise, konverentside korraldamise ning E-keskkondade loomise ja haldamise projektide hindamisega.

Ootused kandidaadile:

• Hindajal peab olema (või omandamisel) kõrgharidus; töökogemus/tegutsemine vastavas alavaldkonnas või sellele lähedases valdkonnas viimase viie aasta jooksul (alates novembrist 2006); projektijuhtimisalased teadmised ja kogemused; eesti keele oskus emakeelena või tasemel C1.

• Hindajal peavad olema teadmised vastava valdkonna lõimumispoliitikast ja ta peab olema tutvunud valdkondliku arengukava ”Eesti lõimumiskava 2008-2013“ ja selle rakendusplaaniga.

• Kasuks tulevad kogemused projektide hindamisel; alavaldkonna Eesti ja EL poliitikate tundmine; finantsanalüüsi alased teadmised ja oskused.

Konkursside hindajate töö on tasustatud.

Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 11. detsembril täita MISA võrgulehel kandideerimise ankeet ja ühtlasi ka kirjutada lühike (kuni 1000 tähemärki) motivatsioonikiri, mis sisaldab hindajate konkursil osalemise motivatsiooni kirjeldust.

Kõiki kandideerijaid teavitatakse tehtud otsustest hiljemalt 16. jaanuaril 2012. Vajalikud tingimused ja töö kirjelduse leiab MISA veebilehelt.

Lisainfo: Ene Kaups, administratiivdirektor, tel 659 9038, e-post ene.kaups@meis.ee  

Valmib keelemängukomplekt muukeelsetele lasteaialastele

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) annab 2012. aasta märtsis välja keelemängukomplekti, et toetada lasteaedade muukeelsete laste varast eesti keele õpet ning täiendada olemasolevat raamatute sarja „Loeme koos!“.

Aastatel 2004-2010 andis MISA välja sarja „Loeme koos!“ raamatuid, mis on seotud lasteaedade riikliku õppekava teemadega ja on mõeldud 3-7aastastele lastele keeleõppe abimaterjaliks.

„Raamatud sarjast „Loeme koos!“ sobivad ühislugemiseks lastele, lastevanematele ja lasteaiaõpetajatele ning kaunid ja detailirohked pildid võimaldavad õpetada lapsi märkama, kirjeldama, loetlema, nimetama ning kujundama arusaamu,“ selgitab MISA keelekümblusüksuse koordinaator Svetlana Belova.

Hanke „Keeleõppematerjalid lasteaedadele“ tulemusel valmiv keelemängukomplekt ning holofraaside kaardikomplekt sisaldab kuute piltidega kuubikut erinevatest raamatutest ning kõnekaarte. Tegevused kuubikutega aitavad arendada lapse verbaalset väljendusoskust ning loogilist mõtlemist ja seoste loomist. Holofraaside kaardid on abiks ka õpetajale, et hõlbustada eesti keelest erineva emakeelega laste arusaamist igapäevastest toimingutest ning toetada rutiintegevustega seotud keelendite omandamist.

„Kõnekaartide abil saavad lapsed meelde jätta ning koos õpetajaga harjutada lausemalle. Keelemängu komplekti juurde kuulub metoodiline juhend õpetajale, milles pakutakse ideid, kuidas kõnekaarte eri vanuses laste nii paaris-, rühma- kui individuaalsetes mängudes kasutada ja siduda igapäevategevustega lasteaias ning raamatusarjaga,” lisab Belova.

Õppematerjalide väljaandmist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo: Svetlana Belova, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9848, e-post svetlana.belova@meis.ee 
 

Jaanuaris tuleb LAK-õppe koolitajate koolitus

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetab 2012. aasta alguses lõimitud aine ja keeleõppe (LAK-õppe) koolitajate koolituse korraldamist. Koolituse eesmärk on osalejate professionaalseks koolitjategevuseks vajalike lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikaalaste teadmiste omandamine.

Koolituse sihtgrupiks on uued LAK-õppe koolitajad ning planeeritav täienduskoolitus on esmajoones suunatud gümnaasiumi ning põhikooli erinevate ainete (valdkondade) õpetajate koolitajatele. Koolituse raames saavad osalejad põhjalikud teadmised LAK-õppest ning täiskasvanute koolitamisest.

Koolituskursus korraldatakse 38 osalejale ning koolituse planeeritav maht on 120 tundi, lisaks osalevad õppurid ka õppeseminaridel.

Täienduskoolituse planeeritav toimumise aeg on jaanuar 2012 – detsember 2013 ning koolituse läbiviija selgub lihtmenetlusega avatud hanke korras.

Koolituse korraldamist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo: Maarja Mänd, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Anna saatele „Traali-Vaali“ tagasisidet ja võida auhindu!

Produktsioonifirma Osakond palub abi saatesarja „Traali-Vaali” tagasiside saamisel. Teie tagasiside aitab paremini saavutada projektis püstitatud eesmärke ning parendada tulevaste saadete kvaliteeti.

Sari tutvustab Eestimaa andekaid erinevatest rahvustest näitlejaid, lauljaid, juuksureid, kokkasid ja sportlasi, kelle tegusid me hindame ja kelle tegemistele igapäevaselt ka kaasa elame, mõtlemata seejuures tegija rahvuste või sünnimaa peale. Tähtsamaks on tegu!

Küsimustiku täitmiseks kulub maksimaalselt 5 minutit ja küsimustiku eesti keeles leiab siit ning venekeelse küsimustiku leiab siit.

Sarja valmimist toetavad Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA).

Kõikide vastanute vahel loositakse välja 2 MISA vihmavarju, 3 MISA termokruusi ja 30 suurt maitsvat piparkoogisüdant.
Kingutuste saajad selguvad 29. detsembril “Traali-Vaali” Facebooki lehel.

20. detsembril toimub EIF projektide infopäev

20. detsembril toimub Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kontoris (Liimi 1, Tallinn) Euroopa Kolmandate Riikida Kodanike Integreerimise Fondi (EIF) 2011. aasta programmist rahastatud projektide aruandluse infopäev.

Infopäeval räägitakse üldiselt aruandlusest, projektide elluviijate poolt ette tulnud tüüpvigadest, abikõlblikkuse reeglitest ning kohalviibijatel on võimalik esitada küsimusi ja saada vastuseid projekti rakendamise käigus tekkinud küsimustele. Kohal on ka vastutava asutuse (Kultuuriministeerium) ja sertifitseeriva asutuse (Rahandusministeerium) esindajad.

Infopäev toimub kahes osas:

I osa – kell 11:00 – 12:30

Konkursid:
1) „Koos on parem“ (konkursi number: KH11KOP001)
2) „Noorte lõimumine info- ja kultuuriruumis“ (konkursi number: KN11NTK001)

II osa – kell 12:45 – 14:00

Konkursid:
1) „Kursused – eesti keel ja kodakondsus“ (konkursi number: KH11KKK001)
2) „Ühine meediaväli ja võrdne kohtlemine“ (konkursi number: KH11ME001)
3) Rahvusvahelise konverentsi korraldamine kultuuri rollist integratsiooniprotsessis (konkursi number: KN11RVK001)

Palume huvilistel osalemisest märku anda MISA EIF programmi juhile Kristiina Esopile e-posti teel kristiina.esop@meis.ee hiljemalt 17. detsembriks. Infopäev toimub eesti keeles, kuid vajadusel on võimalik küsimustele vastuseid saada kohapeal ka vene keeles.

Lisainfo: Kristiina Esop, EIF programmi juht, tel 659 9032, e-post kristiina.esop@meis.ee  

Rahvusvähemuste kultuuriseltsid saavad baasfinantseerimist taotleda
Uus mudeldusmäng avab kultuuride lõimumise tagamaad
Üle 600 avaliku sektori töötaja said erialase eesti keele õpet

Rahvusvähemuste kultuuriseltsid saavad baasfinantseerimist taotleda

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kuulutas koostöös Kultuuriministeeriumiga välja rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise taotlusvooru, millega toetatakse rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust katusorganisatsioonide kaudu kokku enam kui 313 100 euroga.

Eestis tegutseb 244 atesteeritud rahvusvähemuste kultuuriseltsi ja katusorganisatsiooni. Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide eesmärk on kultuuride eripära tutvustamine ning rahvuskultuuriseltside tegevuse toetamine kultuuripärandi säilitamisel, edendamisel ja tutvustamisel. Kultuuriseltsid ja katusorganisatsioonid teavitavad Eesti ühiskonda Eesti mitmekultuurilisusest ning arendavad koostööd nii omavahel kui ka eesti kultuuriseltsidega.

Baasfinantseerimist saavad taotleda ainult katusorganisatsioonid ning nende liikmesorganisatsioonid, mis on läbinud Rahvastikuministri Büroo poolt korraldatud atesteerimise 2008. aastal või Kultuuriministeeriumi poolt korraldatud atesteerimise 2009. aastal. Nimekiri atesteeritud seltsidest ja katusorganisatsioonidest on leitav siit!

Taotlusi oodatakse konkursile 2. veebruarini. Konkursi tingimused on kättesaadavad MISA kodulehel.

Projektikonkurssi finantseerib Kultuuriministeerium „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames.

Lisainfo: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Uus mudeldusmäng avab kultuuride lõimumise tagamaad

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) algatusel valmis Mudeldusmäng “Allikad”, mida saab kasutada õppevahendina kultuuride lõimumisega seonduva mõistmiseks.

Mäng on mõeldud eelkõige gümnaasiumiastmele tavapärase õppe ajal kasutamiseks, kuid see sobib hästi ka nooremale eagrupile. Ühtlasi saab mängu rakendada töös üliõpilastega või täiskasvanutega täiendusõppes.
Mängu kestus on umbes 90 minutit ning osalejaid võib olla optimaalselt 6-30 inimest.

“Mäng võimaldab algatada arutelu kultuuridevahelise lõimumise olulisemate aspektide üle ning näha neid uudsest vaatenurgast. Mängust saadud kogemus tekitab mängijais tahtmise lõimumisteemasid edaspidi süvenenumalt uurida ning avab ka uusi perspektiive,” selgitas MISA keelekümblusüksuse koordinaator Maarja Mänd.

“See ongi mudeldusmängu olulisim erinevus tavapärastest õppemeetoditest. Muidugi ei omanda mängijad põhjalikku ja ammendavat ülevaade kultuuride lõimumise eri aspektidest üksnes Allikate mängu mängides, kuid mängu mängimine aitab kindlasti paremini mõista teema teoreetilisi käsitlusi ja arutlusi ühiskonnas,” lisas Mänd.

Mudeldusmängu õppevara tutvustavad infopäevad toimuvad 3. veebruaril Tallinnas ning 10. veebruaril Narvas.

Mängu autor on Ivar Männamaa TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast ning kaasautorid professor Raivo Vetik (Tallinna Ülikool) ja dotsent Innar Liiv (Tallinna Tehnikaülikool). Mängu kujundust ja tootearendust juhtis Tartu Kunstikool. Mängu tootmist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames.

Lisainfo ja infopäevadele registreerumine: Maarja Mänd, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Üle 600 avaliku sektori töötaja said erialase eesti keele õpet

2011. aasta jooksul korraldas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) 604 avaliku sektori töötaja ja teenistuja erialase eesti keele õpet kokku summas enam kui 155 000 eurot.

27 erineval kursusel korraldati 60-120 akadeemilise tunni vältel nii auditoorset õpet kui ka kollektiivseid õppekäike. Lisaks toimus individuaalne õpe stažeerimise või lähetuse näol.

Keeleõppes osalesid meditsiinitöötajad, politseiametnikud, päästetöötajad, pedagoogid jt haridusasutuste töötajad, hooldustöötajad, noortekeskuste, huvikoolide, kultuuriasutuste jt avaliku sektori asutuste töötajad.

“Kursustel kasutatakse aktiivõppemeetodeid – näiteks elulähedasi rolli- ja simulatsioonimänge, sest sageli puudub osalejal julgus ennast spontaanselt väljendada. Selleks otstarbeks loovad õpetajad vastavaid situatsioone ja ülesandeid, mis julgustavad aktiivsemalt õppima,“ kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Jana Tondi.

„Võib öelda, et tunnis räägivadki enamasti osalejad ning õpetaja on pigem dirigent, kes julgustab, juhendab ja suunab ning ainult äärmisel vajadusel parandab vigu,“ lisas Tondi.

MISA toetab avaliku sektori keeleõpet Euroopa Sotsiaalfondi toel alates 2007. aastast. Aastatel 2007-2010 läbis edukalt keeleõppe 1235 osalejat ning tööjõuvahetuses osales 176 inimest. Tegevusi toetati enam kui 8,9 miljoni Eesti krooniga.

2011. aasta tegevused viidi ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames. Keeleõpe jätkub ka 2012. aastal.

Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksuse koordinaator, 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee  

Töötavaid täiskasvanuid oodatakse karjääriõppekursustele
Koolijuhid kohanevad mitmekesistuva koolikeskkonnaga
Märtsis algab LAK-õppe koolitus koolitajatele
Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajad said uusi teadmisi

Töötavaid täiskasvanuid oodatakse karjääriõppekursustele

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kutsub töötavaid vähese eesti keele oskusega täiskasvanud tasuta karjääriõppekursustele, mille eesmärk on suurendada osalejate toimetulekut ja konkurentsivõimet igapäevaelus ja tööturul.

Kursused toimuvad Tallinnas, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Sillamäel ja Narvas. Kursuste maht on 24 akadeemilist tundi auditoorset õpet ning 10 tundi iseseisvat tööd. Kursuste raames toimuvad grupitööd ja arutelud, rollimängud, lahendatakse praktilisi ülesandeid, analüüsitakse ning antakse vastastikust tagasisidet, korraldatakse vestlusi, õppekäike ning lähenetakse osalejatele ka individuaalselt. Kursuste töökeelteks on eesti- ja vene keel.

“Enamasti pöörduvad inimesed karjäärinõustaja poole või lähevad kursustele siis, kui ollakse juba töö kaotanud, kuid tegelikult peaks oma konkurentsivõime arendamisega tegelema pidevalt. Karjääriõpe ei ole mõeldud vaid noortele või töötutele ning on oluline ka töötavatele inimestele, et nad teaksid, missugused on töötaja õigused, ootused tööandjate poolt, kuidas paremini rakendada oma tugevusi ja nii edasi,” selgitas MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

“Algavad kursused on mõeldud neile töötavatele inimestele, kellel pole kõrgemat haridust ja kes oskavad eesti keelt vähesel määral, sest teadupärast on see sihtgrupp võrreldes kõrgema haridustaseme ja eesti keelt valdava töötajaskonnaga karjääri mõistes vähem konkurentsivõimelisemad,” lisas Odinets.

Karjääriõppekursustele on oodatud vähemalt 27-aastased töötavad madalama haridustasemega inimesed, kelle eesti keele oskus on vähene ning kes soovivad tõsta oma konkurentsivõimet tööturul.

Kursused aitavad osalejatel kujundada oskusi isikliku arengu juhtimiseks, tõsta õpi- ja töömotivatsiooni, suurendada teadlikkust tööturul toimuvatest arengutes ja tööjõuvajaduse suundadest ning tööandja ootustest töötajatele. Lisaks saavad osalejad teadmisi karjääriteenuste ja tugisüsteemide võimalustest ja suurendavad oma toimetulekut ja konkurentsivõimet.

Kursused lähenevad osalejatele individuaalselt ning aitavad kaasa eneseanalüüsi ja –regulatsiooni ning suhtlemis- ja koostööoskuste arendamisele.

Tasuta kursused toimuvad vastavalt vajadusele eesti- ja vene keeles. Kursuse lõpetajad saavad MISA-lt ka kursuse läbimist tõendava tunnistuse.

Vaata päevakava ja täpsemat infot siit: http://www.meis.ee/karjaarioppekursused  

Kursused toimuvad Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna "Elukestev õpe" meetme „Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine“ projekti „Karjääriõppekursused ebapiisava eesti keele oskusega töötavatele täiskasvanutele“ raames.

Lisainfo: Riina Ring, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9030, e-post riina.ring@meis.ee

Koolijuhid kohanevad mitmekesistuva koolikeskkonnaga

Jaanuaris algas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) poolt läbi viidud hanke tulemusena eesti ja vene õppekeelega koolijuhtidele mõeldud koolitusprojekt "Koolidevaheline koostöö ja mitmekultuurilisus koolis".

Koolijuhtide koolituse põhieesmärgiks on toetada paremat infovahetust ja koostööd sama ja eri õppekeelega koolide vahel ning anda teadmisi paremaks toimetulekuks õpilaskonna kultuurilise mitmekesistumisega.

"Koolituse teemad hõlmavad muudatuste vajalikkust ja möödapääsmatust koolis; koolikultuuri, väärtuste ja kooliarenduse temaatikat; koolijuhtide ja koolide partnerlust ning koostöövõimalusi ressursside optimeerimiseks,” kommenteeris MISA keelekümblusüksuse koordinaator Ave Härsing.

“Lisaks keskendutakse arendava juhtimise planeerimisele ja hindamisele, käsitletakse kultuurilist mitmekesistumist uue õppekava kontekstis ning mitmekultuurilise identiteedi,
väärtushinnangute, hoiakute, kultuuriteadlikkuse ja tolerantsuse kujundamist koolis ning kooli õppekavas,” lisas Härsing.

15 eesti õppekeelega ja 15 vene õppekeelega koolide koolijuhti osalevad lisaks loengutele ja aruteludele ka praktilistel seminaridel ja koolikülastustel ning saavad teadmisi ka kooli keelestrateegiast ning lõimitud aine- ja keeleõppe võimalustest.

Koolijuhtide täienduskoolitust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium “Eesti lõimumiskava 2008-2013” raames ning koolituse viib läbi OÜ Implement Inscape. Koolitused kestavad juunini.

Lisainfo: Ave Härsing, keelekümblusüksuse koordinaator, 659 9037, e-post: ave.harsing@meis.ee

Märtsis algab LAK-õppe koolitus koolitajatele

Märtsis algab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) eestvedamisel lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) koolitajate väljaõppekoolitus.

Koolitus algab 2012. aastal ja lõppeb 2013. aastal ning sisaldab 120-tunnist täienduskoolitust (2-päevaste moodulitena) ning 16-tunnist õppeseminari. Väljaõppe eesmärk on laiendada LAK-õppe koolitajate ringi ja pakkuda paremat tuge üldhariduskoolide erinevate ainete õpetajatele sihtkeele arendamise võimaldamiseks õpilasele ainetunnis.

Koolituse tulemusena saavad osalejad põhjalikud teadmised LAK-õppe metoodikast ja koolitusmaterjalide koostamisest, baasteadmised täiskasvanute koolitamisest ning praktilised teadmised koolituste tehnilisest korraldamisest.

„Kursus viiakse läbi LAK-õppe meetodeid ja põhimõtteid kasutades. Kuna LAK-õppe meetodid ja põhimõtted on heas kooskõlas uue põhikooli ja gümnaasiumi õppekavas sätestatuga, siis aitab koolituskursus süveneda ka uue õppekava võimalustesse ja väljakutsetesse,“ kommenteeris MISA keelekümblusüksuse koordinaator Maarja Mänd.

„Ootame koolitusele huvilisi, kes tunnevad valmidust jagada oma õpetajakogemusi
kolleegidega, soovivad aidata kaasa eestikeelsele aineõppele üleminekule ning teiste LAK-õppe rakendamise võimaluste levikule Eestis, soovides tõsta oma professionaalset pädevust erinevate õppimisega seotud protsesside juhtimisel,“ lisas Mänd.

Koolitusgrupis osalemiseks tuleb kandideerida konkursil.

Kandidaadilt ootame:

• kõrgharidust;
• vähemalt 1-aastast õpetaja- või koolitajakogemust;
• soovi ja valmidust asuda tegutsema teiste õpetajate koolitajana;
• positiivset meelestatust lõimitud aine- ja keeleõppe rakendamise suhtes;
• huvi (ja soovitavalt ka kogemust) õppijat aktiviseerivate meetodite rakendamise osas.

Osalemise soovist tuleb teada anda SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse koordinaator Marita Tanile hiljemalt 12. veebruariks e-posti aadressil tartu@ami.ee või telefonil 742 8777. Samast saab ka täpsemat informatsiooni koolituse sisu ja koolitusele kandideerimise tingimuste kohta.

Koolituse korraldab ja viib läbi SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse koolituskeskus Avatud Meele Instituut (AMI). Tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames.

Lisainfo: Maarja Mänd, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajad said uusi teadmisi

Jaanuaris lõppes Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel toimunud rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajate koolitus, mis keskendus turvalise loovust arendava õppe- ja õpikeskkonna loomisele.

Koolitusel osales 27 pühapäevakooli õpetajat, kes tutvusid erinevate õppemetoodikatega, õpetamise ja õppimise psühholoogiliste alustega ning tugevuste ja nõrkuste rakendamisega õppetöös.

„Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajaid koolitatakse alates 2004. aastast ja kuigi selle ajaga oleme koolitanud palju õpetajaid, siis vajadus jätkata on suur seoses lisandunud uute pühapäevakoolide ja õpetajatega. Lisaks pädevuse tõstmisele on taolised koolitused olulised ka kogemuste vahetamise perspektiivist, sest pühapäevakoolide õpetajate hulgas on ka neid, kellel pedagoogiline eriharidus puudub,“ kommenteeris keelekümblusüksuse koordinaator Kristina Pirgop.

Eestis on registreeritud ligi 40 pühapäevakooli, mis tegelevad eri rahvustest lastele päritolumaa kultuuri, keele ja kommete õpetamisega ning Eesti elanikele oma kultuuri tutvustamisega.

Koolituse viisid läbi Õie Vahar ja Helgi Org ning koolitust rahastas Haridus- ja Teadusministeerium „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames.

Lisainfo: Kristina Pirgop, keelekümblusüksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

 

 

Algasid lõimitud aine- ja keeleõppe koolitused kutsekoolide õpetajatele
Valmisid uued mängulised eesti keele õppematerjalid lasteaedadele
Algab keelekümblusprogrammi uus koolituste hooaeg
Riik tunnustas MISA-t eestikeelse aineõppe edendamise eest
Kutse immigrantide e-kaasamise projekti tulemuste tutvustusüritusele

Algasid lõimitud aine- ja keeleõppe koolitused kutsekoolide õpetajatele

Veebruari keskel alustas Sihtasutus Omanäolise Kooli Arenduskeskus Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel täienduskoolitustega kutseõppeasutuste keele- ja kutseõpetajatele lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) metoodikast ning õppematerjalide koostamisest.

„Lõimitud aine- ja keeleõpe eeldab keeleõpetajate ja kutseõpetajate tihedat koostööd ning nõuab kutseõpetajalt mingil määral ka keele õpetamist. Just seepärast ei sobi hästi LAK-õppe läbiviimiseks niinimetatud tavalise keeleõppe materjalid, vaid need peavad toetama iga konkreetse aine, sealhulgas ka erialaaine, sisu,“ selgitas MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

„Koolitusel käsitletavate teemade ring on lai ja õpetajad saavad teadmisi nii LAK-õppe alustest ja rakendusnäidetest, õpetaja ja õpilase arengust kui ka õppekeskkonna kujundamisest ja paljust muust. Õpetajatele korraldatakse ka vaatluspraktika vähemalt kolmes erinevas LAK-õppe metoodikat rakendavas koolitunnis,“ kommenteeris Odinets.

Koolitused, milles osalevad kokku 80 õpetajat, toimuvad Narvas, Tartus ja Tallinnas ning kestavad 2012. aasta detsembrini. Euroopa Sotsiaalfondi varasema programmi “Keeleõppe arendamine 2007-2010” raames on LAK-õppe alase täismahus koolituse läbinud tänaseks 48 kutseõppeasutuste õpetajat.

Koolitused toimuvad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames.

Lisainfo: Maria Ratassepp, elukestva õppe üksus, tel 659 9068, e-post maria.ratassepp@meis.ee  

Valmisid uued mängulised eesti keele õppematerjalid lasteaedadele

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatud hanke tulemusena valmisid uued keeleõppematerjalid vene ja eesti-vene õppekeelega lasteaedadele.

Hanke võitnud Sola Integra OÜ juhtimisel on valminud keelemäng raamatusarja „Loeme koos“ juurde, mis sisaldab kõnekaarte, metoodilist juhendit õpetajale ja mängukuubikuid, mis aitavad toetada keeleõpet ja laste kõne arengut. Hanke tulemusena valmis ka rutiintegevuste kaardikomplekt, mis on mõeldud abiks õpetajale, et hõlbustada eesti keelest erineva emakeelega laste arusaamu igapäevastest toimingutest lasteaia rühmas.

Materjale hakatakse lasteaedadele tasuta jagama kohalikke omavalitsuste vahendusel.

Valminud keeleõppematerjale tutvustatakse huvilistele 27. märtsil Tallinnas ning 29. märtsil Jõhvis toimuvatel infopäevadel.

Õppematerjalide väljatöötamist ja valmimist toetas Haridus- ja Teadusministeerium „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames.

Lisainformatsioon ja registreerimine toimub läbi Sola Integra OÜ e-posti aadressil anita@koolitaja.ee.  

Algab keelekümblusprogrammi uus koolituste hooaeg

Märtsis avab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) keelekümblusprogrammi 2012. aasta koolituste kalendri kahe õppekava koolitusega, mis algavad 30. märtsil Tallinnas.

Koolituse „Õpetaja kolm kübarat: aine, keel ja õpioskused“ sihtrühmaks on aineõpetajad, kes soovivad rikastatada õppimist ja pakkuda tuge õpioskuste ja keeleoskuse arendajana. Koolituse kogumaht on 28 kontakttundi. Koolituse viivad läbi suure õpetamiskogemusega õppekavade arendajad ja koolitajad Anne Kloren ning õppekava juht Anu Parts.

Koolituse „Kiiremini, kõrgemale, kaugemale – draama aktiivõppe võttena“ sihtrühmaks on õpetajad, kes soovivad muuta õppetöö vaheldusrikkamaks. Koolituse kogumaht on 28 kontakttundi. Koolituse viivad läbi keelekümblusklassi õpetaja kogemusega koolitajad Tatjana Baum-Valgmaa ja õppekava juht Anna Sele.

Keelekümblusprogrammi koolituste eesmärgiks on pakkuda võimalusi õppida uusi tööviise ja metoodikaid ning neid läbi proovida. Ühtlasi võimaldavad koolitused saada kindlustunnet eesmärkide ja tegevuste valikul tunniks või pikemaks ajavahemikuks; tutvuda õppematerjalidega ja nende edasiarendamise ja rakendamise võimalustega; elustada ja meelde tuletada õpitut ning selle rakendamise kogemusi; suhelda keelekümblusvõrgustikku kuuluvate kolleegidega teistest koolidest; mõista tagasiside ja eneseanalüüsi olulisust kvaliteedi tagamisel jpm.

Info järgmiste koolituste kohta ja registreerimislingid koolitustele on üleval MISA kodulehel. Koolituste korraldamist toetab Haridus- ja Teadusministeerium "Eesti lõimumiskava 2008-2013" raames.

Lisainfo: Maire Kebbinau, keelekümblusprogrammi koordinaator, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee  

Riik tunnustas MISA-t eestikeelse aineõppe edendamise eest

Haridus- ja Teadusministeerium tunnustas 15. veebruaril Eesti Draamateatris Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) koordinaatorit Maire Kebbinaud ning sihtasutuse keelekümblusprogrammi eestikeelse aineõppe edendamise eest.

Riik tunnustas neid inimesi ja organisatsioone, tänu kellele on viimaste aastate jooksul arenenud eestikeelne aineõpe vene õppekeelega koolides.

“Sihtasutuse juhatajana on mul suur heameel, et meie töötajaid ja organisatsiooni on märgatud ning peetud tunnustuse vääriliseks. Taoline tunnustus seab aga ka väga kõrged ootused teha tulevikus veel rohkem tööd selleks, et Eesti elanikel oleks võrdsed võimalused eneseteostuseks ning panustamiseks meie ühiskonnas. Jätkame seda tööd rõõmu ja vastutustundega,” lausus MISA juhataja Tatjana Muravjova.

„Tunnustus oli väga meeldivaks üllatuseks ning olen selle eest tänulik, kuid tunnistan, et see kuulub pigem meeskonnale nii MISA-s, kui ka inimestele väljaspool sihtasutust, kes on olnud juba aastaid programmi toetajad, arendajad ja elluviijad. Eriline tänu ja tähelepanu kuulubki keelekümblusprogrammi koolituste õppekavade arendajatele, koolitajatele ja koolijuhtidele, kes on andnud oma panuse, pühendanud palju aega ja energiat ning loonud soodsad võimalused koolitustegevuseks kogu programmi heaks,“ kommenteeris MISA keelekümblusüksuse koordinaator Maire Kebbinau.

Tunnustust pälvisid Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi direktor Tatjana Lüter, Tallinna Pae Gümnaasiumi direktor Izabella Riitsaar, Tallinna Humanitaargümnaasiumi humanitaarsuuna õppejuht Annelii Juhkama, Narva Soldino Gümnaasiumi eesti keele õpetaja Georgi Ostašov, Tartu Ülikooli Narva Kolledži õppejõud Anna Golubeva, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koordinaator Maire Kebbinau, Narva Kesklinna Gümnaasiumi eesti keele õpetaja Moonika Laht, Tartu Annelinna Gümnaasiumi direktori asetäitja Julia Trubatšova, Tallinna Pae Gümnaasiumi ajalooõpetaja Pavel Alonov ning Tallinna Ülikooli õppejõud Airi Kukk.

Lisaks õpetajatele said Haridus- ja Teadusministeeriumi tänukirja Tartu Ülikooli Narva Kolledž, SA Omanäolise Kooli arenduskeskus Avatud Meele Instituut, Sola Integra, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed keelekümblusprogramm, Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia Täienduskoolituskeskus ning Eesti NATO Ühing.

Kutse immigrantide e-kaasamise projekti tulemuste tutvustusüritusele

Tallinna Ülikool kutsub kõiki huvilisi immigrantide e-kaasamist tutvustava projekti (IIeP – Immigrant inclusion by eParticipation) tulemusi tutvustavale üritusele “E-osalemise soodustamine” 8. märtsil kell 10.00 Sokos Hotell Viru Konverentsikeskuses.

IIeP projekti eesmärgiks on soodustada kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ametnike ning mitmekeelsete kogukondade ja ühenduste vahelist dialoogi ning otsustusprotsessides osalemisvõimalusi Interneti ja sotsiaalse meedia abil.

Eestis, Soomes ja Rootsis aastatel 2009 – 2012 läbi viidud IIep projekti tulemusena koostatud e-kaasamise ja e-osalemise juhendeid ning e-töövahendeid koondavat Interneti lehekülge tutvustavad Tallinna Ülikooli, Helsingi Ülikooli, Södertörni Ülikooli ning Soome Justiitsministeeriumi esindajad. Lisaks toimuvad ka õpikojad, kus tutvutakse erinevaid e-kaasamist, e-osalemist ning veebipõhist koostööd toetavaid töövahendeid.

Ettekandeid võib jälgida ning esitluste ja õpikodade infomaterjalidega tutvuda ka veebi vahendusel.

Registreerimine toimub kuni 5. märtsini 2012 IIeP projekti kodulehel: www.iiep-project.eu.  

Projekti rahastab Euroopa Liidu Kesk-Läänemere INTERREG IV A programm 2007-2013. Üritus on osalejatele tasuta ning töö toimub inglise ja eesti keeles.

Lisainfo: Katri Tammsaar, Tallinna Ülikool, tel 6 409 428, e-post katri.tammsaar@tlu.ee  

LAK-ÕPPE KUU UUDISED

Algas lõimitud aine- ja keeleõppele pühendatud LAK-õppe kuu
LAK-õppe kuu algab Narvas ettekandega „Laps ja kakskeelsus“
LAK-õppe nädala avaüritus käsitleb teises keeles õppimise võimalikkust
LAK-õppe nädal toob Ida-Virumaa lasteaedadesse mitmeid sündmusi
MISA delegatsioon sõidab Hollandisse rahvusvahelisele LAK-õppe konverentsile

UUUDISED

Algas konkurss „Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid”
MISA tellimusel loodud e-kursus sai kvaliteedimärgi
Aprillis toimuvad Vene Teatris režissöör Tarkovskile pühendatud sündmused
Kõrgkoolid saavad MISA-lt tuge õppurite eesti keele oskuse parandamiseks
Avaliku sektori asutused saavad töötajate eesti keele õppeks tuge
Vabaühendused saavad töötajate eesti keele oskuse parandamiseks tuge

LAK-ÕPPE KUU UUDISED

Algas lõimitud aine- ja keeleõppele pühendatud LAK-õppe kuu

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldab aprillis kolmandat aastat järjest lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) kuud, mille raames toimub üle Eesti mitmeid teises keeles õppimist tutvustavaid sündmusi.

LAK-õppe kuu egiidi all toimub 9.-13. aprillini hotellis Tallinn Nordic Hotel Forum LAK-õppe nädal, mille tähtsündmuseid on mitu:

• 12.-13. aprillil toimub koolitus „Mitme keele ja kultuuri pädevus“, kus koolitajad Roskilde Ülikoolist ja Justus-Liebigi Ülikoolist käsitlevad teadmiste, hoiakute ja oskuste paljusust, mida õpilane vajab selleks, et omandada keelte ja kultuuride ülest pädevust. Koolitusel antakse õpetajatele ideid sellest, kuidas keeleõppes toetuda õppija varasematele teadmistele teistest keeltest ja kultuuridest, kuidas õpilasi ergutada ja motiveerida ning arendada õpioskusi, koostada projekte jpm.

• 9. aprillil toimub LAK-õppe nädala raames teadusuuringute päev „Teises keeles õppimise võimalikkusest“, kus tutvustatakse uusi teises keeles õppimist käsitlevaid uuringuid ning korraldatakse diskussioon. Päeva jooksul tutvustatakse uuringuid muukeelse lapse toimetulekust eestikeelses koolis, hilise keelekümbluse ja varase keelekümbluse mõjust ning keelekümbluslasteaia lõpetanute koolivalmidus ja –jõudlust esimeses kooliastmes.

• 10. aprillil toimuval LAK-õppe päeval on peaesinejaks Martin Ehala, kes räägib aine ja emakeele lõimimisest emakeelses õppes. Päeva raames tutvustatakse lisaks ka keelekümblusprogrammi, räägitakse õpetaja ettevalmistusest, hoiakutest ja võrgustiku tööst.

LAK-õppe kuu sündmusi saavad algatada ka haridusasutused, kohalikud omavalitsused ja teised valdkonnaga kokkupuutuvad asutused ja inimesed. Tänaseks on juba registreeritud üle 100 sündmuse. Üle Eesti toimuvate sündmustega saab tutvuda MISA kodulehelel LAK-õppe kuu sündmustekalendris.

„LAK-õppe kuu sündmustele on osa saama oodatud valdkonnast huvituvad õpetajad, üliõpilased, haridusasutuste juhid ja teised huvilised. Väga oodatud on nii eesti kui ka vene õppekeelega koolide esindajad ning lapsevanemad, sest LAK-õpe ei ole mõeldud vaid venekeelses õppetöös rakendamiseks, vaid aitab õppekeelest sõltumata nii ainetunnid kui ka teise keele õppimise elulähedasemaks muuta,“ kommenteeris MISA keelekümblusprogrammi koordinaator Maire Kebbinau.

Lisainfo: Maire Kebbinau, MISA keelekümblusprogrammi koordinaator, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee  

LAK-õppe kuu algab Narvas ettekandega „Laps ja kakskeelsus“

2. aprillil toimub Tartu Ülikooli Narva Kolledžis lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) kuu raames Yorki Ülikooli professori Marylin Vihmani ettekanne „Laps ja kakskeelsus“, millele järgneb mitmekeelsuse teemaline foorum.

Lisaks ettekandele ja sõnavõttudele tunnustatakse mitmekeelsusele pühendatud päeval LAK-õppe võrgustiku parimaid ning laste joonistuskonkursi võitjaid. Huvilistel on võimalik osaleda ka arutelufoorumil.

2.-13. aprillini viivad TÜ Narva Kolledži õppejõud läbi lahtisi tunde Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve koolides. Samal perioodil on TÜ Narva Kolledži raamatukogus avatud ka näitus "Uued eestikeelsed õppematerjalid loodus- ja täppisteaduste ainete õpetajatele", mille jooksul korraldaja on planeerinud ka kohtumisi õppematerjalide autoritega.

Lisaks toimub TÜ Narva Kolledži eestvedamisel ka koolitus klassijuhatajatele teemal "Keelekeskkonna loomise võimalusi klassivälises tegevuses" ning seminar ajalooõpetajatele „"Keerulised teemad teises keeles õpetamisel gümnaasiumiastmes".

LAK-õppe nädala Narvas lõpetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) mudeldusmängu „Allikad“ tutvustamine ja proovimine. Mängu eesmärgiks on algatada arutelu kultuuridevahelise lõimumise olulisemate aspektide üle ning näha neid uudsest vaatenurgast.

Sündmustest on oodatud osa võtma kõik LAK-õppe huvilised, sh lastevanemad, LAK-õppega seotud haridusasutuste esindajad, LAK-võrgustiku liikmed, õpetajad ja haridusasutuste juhid.

Tegevuste elluviimisel teeb Tartu Ülikooli Narva Kolledž koostööd LAK-õppe kuu eestvedaja ning algataja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusega Meie Inimesed. Ürituste elluviimisele aitab kaasa lisaks ka Haridus- ja Teadusministeerium ja Narva Linnavalitsus.

Lisainfo: Pille Lille, Tartu Ülikooli Narva Kolledži humanitaarainete programmijuht, tel 356 0698, e-post pille.lille@ut.ee  

LAK-õppe nädala avaüritus käsitleb teises keeles õppimise võimalikkust

9. aprillil toimub Tallinn Nordic Hotel Forumis lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) nädala avasündmusena teadusuuringute päev „Teises keeles õppimise võimalikkusest“.

Teadusuuringute päevale on oodatud üliõpilased, õpetajad, õppejõud, haridusasutuste juhid, haridusametnikud, keelekümblusprogrammi partnerid, LAK-õppe võrgustiku liikmed, lapsevanemad jt olenemata kooli õppekeelest.

Tallinna Ülikooli professor Aaro Toomela tutvustab eestikeelses koolis õppivate mitte-eestikeelsete laste arengut ja toimetulekut. Kristina Sau-Ek Tallinna Ülikoolist räägib hilise keelekümbluse uuringust ja sellest, kuidas keelekümblusprogramm on koolides tegelikult rakendatud. Samuti tutvustab ta uuringut, mis võrdleb varase keelekümblusprogrammi lõpueksamite tulemusi ning õpilaste, õpetajate ja lastevanemate hoiakuid ning hinnanguid programmile.

Päeva jooksul toimub diskussioon eesti keelest erineva emakeelega laste toimetulekust eestikeelses koolis. Kristina Sau-Ek räägib teadusuuringute hilise keelekümbluse mõjust ning tutvustab 2011. aasta varase keelekümbluse uuringut.

Airi Kukk, Leida Talts, Maie Muldma tutvustavad keelekümbluslasteaia lõpetanute koolivalmiduse ja –jõudluse uuringut I kooliastmes, millele järgneb ka küsimuste- ja diskussioonivoor.

Igale uurigu tutvustusele järgneb ka küsimuste- ja diskussioonivoor. Päeva jooksul arutletakse, kuidas uuringutulemused võiksid mõjutada keelekümblusprogrammi rakendamist ning kuidas saadud sisendit paremini praktikas kasutada.

Lisainfo: Natalja Mjalitsina, MISA keelekümblusprogrammi juht, tel 659 9854, e-post natalja.mjalitsina@meis.ee

LAK-õppe nädal toob Ida-Virumaa lasteaedadesse mitmeid sündmusi

Lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) nädal suunab Ida-Virumaal tähelepanu lasteaedadele, kus toimub LAK-õppe nädala raames mitmeid sündmusi nii õpetajatele kui lastevanematele, kes puutuvad kokku või huvituvad kakskeelsest õppest.

LAK-õppe nädala eelüritusena toimub 4. aprillil algusega kell 9.30 toimub Kohtla-Järve Lasteaias Tuhkatriinu Ida-Virumaa keelekümbluslasteaedade õpetajatele seminar-töötuba teemal “Lihavõttepühade traditsioonid eesti ja vene kultuuris”. Samal päeval algusega kell 16.30 tutvustatakse Sillamäe Lasteaias Rukkilill keelekümblusprogrammi võimalusi lastevanematele.

12. aprillil korraldab Ida-Virumaa keelekümblusõpetajate võrgustik Jõhvi linna Lasteaias Pillerkaar eesti ja vene töökeelega seminari “Õpime koos”, kus käsitletakse kaasaegseid keeleõppe meetodeid, jagatakse kogemusi ning soodustatakse lasteaedade, põhikoolide ja gümnaasiumide omavahelist koostööd.

Seminaril saavad ka lapsevanemad võimaluse tutvuda erinevate keeleõppemeetoditega, mille rakendamist alustatakse juba lasteaias ning millega jätkatakse koolis.

12.-13. aprillil toimub ABC koolituse 1. sessioon lasteaia õpetajatele, kes alustavad tööd keelekümblusrühma õpetajatena 2012. aasta septembris 2012.

Lisainfo: Svetlana Belova, MISA keelekümblusprogrammi koordinaator, tel 659 9848, e-post svetlana.belova@meis.ee  

MISA delegatsioon sõidab Hollandisse rahvusvahelisele LAK-õppe konverentsile

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) delegatsioon sõidab 19.-21. aprillil Hollandisse Utrechti rahvusvahelisele LAK-õppe konverentsile “LAK-õpe 2012: praktikast visioonini” (CLIL 2012: From Practice to Visions).

Peaettekannetes käsitletakse diskussiooni osatähtsust keeleoskuse arendamisel loodus- ja sotsiaalainete õppimisel ning vaadeldakse LAK-õppe ja keelekümbluse sarnasusi ja vastastikuse rikastamise võimalusi.

Esimesel kahel päeval keskendutakse praktilistele tegevustele ning toimuvad töötoad, mis käsitlevad õppimist, õpetamise oskuseid, õpetajate koolitust ja juhtimist. Konverentsi käigus külastab delegatsioon ka mitmeid Hollandi koole.

MISA delegatsioonis sõidavad konverentsile mitmekultuurilise hariduse üksuse ja keelekümblusprogrammi koordinaatorid ning koolide esindajad Tallinnast, Kohtla-Järvelt ja Narvast. Delegatsiooni osalust konverentsil rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo: Natalja Mjalitsina, MISA keelekümblusprogrammi juht, tel 659 9854, e-post natalja.mjalitsina@meis.ee  

UUDISED

Algas konkurss „Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid”

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed kuulutas välja avaliku projektikonkursi „Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid”.

Konkursi eesmärgiks on laiendada õpilaste teadmisi Eesti ühiskonnast, väärtustada Eesti kodakondsust ja kodanikuks olemist, kinnistada kodanikupäeva traditsiooni, arendada sallivust mitmekultuurilises kollektiivis ning pakkuda eri rahvustest noortele võimalusi omavaheliste kontaktide loomiseks ja arendavaks tegevuseks.

Konkursi raames toetatakse Eesti Vabariigis registreeritud mittetulundusühingute, riigiasutuste või kohalike omavalitsuste asutuste kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalisi üritusi ning materjale, sh mitmekultuuriliste ürituste korraldamist, koostööd eri rahvustest noorte vahel, temaatiliste õppematerjalide ja -vahendite loomist jms.

Projekti sihtrühmaks on eesti ja vene õppekeelega üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilased. Projekti kõik tegevused peavad toimuma Eestis.

Varasematel aastatel on sama projektitoetuse abil läbi on viidud näiteks kodanikutemaatikat tutvustavaid matku, kohtumisi vabariigi huvitavate isikutega jne.

Konkursi eelarve on 33 500 eurot ning konkursi läbiviimist toetab Haridus- ja Teadusministeerium ”Eesti lõimumiskava 2008-2013” raames.

Taotluste esitamise tähtaeg on 12. aprill kell 16.00. Konkursi nõuete ja dokumentatsiooniga saab tutvuda siin!

Lisainfo: Toivo Sikk, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee

MISA tellimusel loodud e-kursus sai kvaliteedimärgi

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) poolt tellitud ja Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis valminud e-kursus “Erialane eesti keel kütuste tehnoloogia erialale” sai märtsis kvaliteedimärgi.

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži kütuste tehnoloogia erialase eesti keele e-kursus, mille loojaks oli õpetaja Kaire Viil, sai 2012. aasta e-kursuse kvaliteedimärgi e-õppega tegelevate ülikoolide ja kutsekoolide võrgustikult. E-kursuse kvaliteedimärki taotles kokku 43 kursust, millest kvaliteedimärk anti 27 kursusele.

„Eesti keelest erineva emakeelega õppuritele on täiendavad õppematerjalid vajalikud selleks, et oma igapäevases, akadeemilises ja ametialases suhtlemises paremini toime tulla ja olla tööturul konkurentsivõimelisemad,“ kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

MISA tellimusel ja Euroopa Sotsiaalfondi toel erialakeele e-kursused nii kutseõppeasutustele, kui kõrgkoolidele valmivad ja korraldatakse alates 2006. aastast. Lisaks kvaliteedimärgi saanud kursusele on 2011/2012 õppeaastal väljatöötamisel õppematerjalid ka Eesti Maaülikoolile ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile. Kõik valminud ja valmivad õppematerjalid asuvad erialakeele võrgulehel kutsekeel.ee.

„Näiteks Eesti Maaülikoolile valmib suvel erialase eesti keele õppematerjal põllu- ja aiasaaduste tootmise erialade muukeelsetele üliõpilastele. Lisaks valmib ka ühiskursus Moodle keskkonnas, mille abil saavad tulevikus veterinaarmeditsiini ja tervislike loomakasvatussaaduste tootmise ja töötlemise, inseneeria ning põllu- ja aiasaaduste tootmise erialade tudengid erialakeelt täiendada,“ selgitas Odinets.

Kvaliteedimärgi väljaandmise protsess on osa e-õppe kvaliteedisüsteemist, mille peamiseks eesmärgiks on ühtlustada e-õppega seotud protsesse ja taset e-Ülikooli ja e-Kutsekoolivõrgustikku kuuluvates õppeasutustes. Kvaliteedimärgiga kinnitatakse e-kursuse väga head taset ning tunnustatakse e-kursuse autorit, kes on saavutanud e-õppe rakendamisel õppeprotsessis suurepäraseid tulemusi.

Erialakeele kursuste elluviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi „Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013” raames.

Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee  

Aprillis toimuvad Vene Teatris režissöör Tarkovskile pühendatud sündmused

Silmapaistva vene režissööri Andrei Tarkovski 80. sünniaastapäevaks toimub aprillis Vene Teatris koostöös loomeühendusega N-VIDEOPRESS projekt „Kohtumised Tarkovskiga“.

Tarkovskile pühendatud päevad avab 18. aprillil kell 18.00 Vene Teatri Galeriis avatav fotonäitus „Andrei Tarkovski: Viimane film“ esitlus, mille autoriks on filmiloolane ning Rootsis filmi „Ohverdus“ juures režissööri tõlk-assistendina osalenud Layla Alexander-Garrett (Inglismaa).

Samal päeval algusega kell 19.00 esitletakse Vene Teatri Suures saalis filmialmanahhi „Karikakramäng“ (1977), milles esitatakse Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi eestlastest lõpetanud režissööride P. Urbla, T. Tahveli, P.Simma ja operaator A. Iho filminovelle, kelle diplomitööde juhendajaks oli Andrei Tarkovski.

19. aprillil kell 19.00 toimub Ella Agranovskaja ja Nikolai Šarubini uue dokumentaalfilmi „Tarkovski. Ristumised“ esilinastus. Ühtlasi leiab aset loominguline õhtu „Andrei Tarkovski tagasitulek“ Tarkovski sugulaste, kolleegide ja õpilaste osavõtul ning esitatakse Tarkovski filmi „Peegel“ (1976).

20. aprillil kell 19.00 esietendub Rootsi näitleja ja dramaturgi Erland Josephsoni näidendi ainetel Eesti režissööri Ilmar Taska käe all lavastus „Üks suveöö Rootsis“.

„Lavastaja Ilmar Taskat võlus kahe maailma, Rootsi ja Venemaa, põrkumine ja süntees. Publiku jaoks on alati köitev filmivõtete kaadritagune maailm, kahe kultuuri kohtumine, mis ei lähe alati just kõige libedamalt,“ kommenteeris Vene Teatri müügi- ja reklaamiosakonna juhataja Ksenia Kuzmina.

Kuzmina sõnul ootab Vene Teater Tarkovskile pühendatud sündmustest osa saama ka eesti keelt kõnelevaid ja vene keelt mitte valdavaid inimesi, sest lavastus „Üks suveöö Rootsis“ ja teisedki teatri lavastused on tõlgitud ka eesti keelde.

Tarkoski päevade korraldamist toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames ning „Russkij mir“.

Lisainfo: Ksenia Kuzmina, Vene Teatri müügi- ja reklaamiosakonna juhataja, tel 6114963, e-post ksenia@veneteater.ee

Kõrgkoolid saavad MISA-lt tuge õppurite eesti keele oskuse parandamiseks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) pakub kõrgkoolidele võimalust esitada ettepanekuid eesti keele õppe korraldamiseks ebapiisava eesti keele oskusega õppuritele ning investeerib parimate ettepanekute elluviimisesse kokku enam kui 70 000 eurot.

Täiendava keeleõppe sihtgrupiks on eesti keelest erineva emakeelega ning Eestis keskhariduse omandanud kõrgharidustaseme õppurid, kes soovivad arendada suhtluskeelt ja kõrghariduse omandamiseks vajalikku keeleoskust. Keeleõppe korraldamise eesmärgiks on arendada õppurite akadeemiliseks õppeks vajalikku eesti keelt ja erialast eesti keelt ning selles osalemine ei sea tingimusi eesti keele oskuse tasemele.

Täiendava keeleõppe formaat ei ole ettekirjutatud ning selle raames võib korraldada nii suvekoole, anda välja uut õppematerjali kui viia läbi näiteks pilootkursuseid. Ettepanekute esitamise tähtaeg kõrgkoolidele on 29. aprill.

Ettepanekutevooru dokumentidega saab tutvuda siin!

Kõrgkoolide õppuritele täiendava keeleõppe korraldamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist finantseeritava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse „Kõrgharidustaseme õppurite täiendava keeleõppe“ raames.

Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee

Avaliku sektori asutused saavad töötajate eesti keele õppeks tuge

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) pakub ühiskonna turvalisuse, avaliku korra, avaliku halduse, hariduse, tervishoiu ja teistele avaliku sektori asutustele võimalust esitada ettepanekuid eesti keele õppe korraldamiseks oma asutuse ebapiisava eesti keele oskusega töötajatele.

Programmi eesmärk on pakkuda riigikeelest erineva emakeele ja ebapiisava eesti keele oskusega täiskasvanutele võimalust omandada igapäevaseks ja ametialaseks toimetulekuks vajalikul tasemel riigikeele oskus. Sihtrühmaks on õpetajad, politseiametnikud, meditsiinitöötajad, vanglaametnikud, raamatukogutöötajad ning muud avaliku sektori töötajad.

Ettepanekutel põhinev keeleõppeprogramm tähendab, et keeleõpe on asutusekeskne, arvestab paremini asutuse valdkonna spetsiifikat ja on seega ka efektiivsem. Õppetöö vormid ja maksumused ei ole ette antud ning sihtasutus ootab kõiki ettepanekuid, mis vastavad tegevuse eesmärkidele ja tingimustele. Saabunud ettepanekute hulgast välja valitud ettepanekute alusel asub MISA koostöös ekspertide ja ettepanekud teinud asutustega keeleõpet korraldama.

Ettepanekud tuleb esitada MISA veebilehel etteantud vormil hiljemalt 22. aprillil 2012 elektronpostile jana.tondi@meis.ee.

Avaliku sektori töötajate keeleõpet toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Keeleõppe arendamine” programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013” raames.

Ettepanekutevooru dokumentidega saab tutvuda siin!

Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee

Vabaühendused saavad töötajate eesti keele oskuse parandamiseks tuge

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) pakub vabaühendustele võimalust esitada ettepanekuid eesti keele õppe korraldamiseks ebapiisava eesti keele oskusega töötajatele ning investeerib parimate ettepanekute elluviimiseks kokku enam kui 60 000 eurot.

Käesolevast aastast korraldab MISA lisaks avaliku sektori töötajatele ka kolmanda sektori organisatsioonide töötajate keeleõpet, et tõsta Eesti elanike teadlikkust mitmekeelsuse eelistest ja luua võimalused erinevate keelte omandamiseks. Ettepanekute vooru korraldamisega soovib MISA arvestada erinevate vabaühenduste individuaalseid vajadusi ning eripärasid.

Keeleõppe korraldamise ettepanekuid on oodatud esitama kultuuriseltside ja noortega tegelevate mittetulundusühingute katus- ja eestkosteorganisatsioonid ning spordialaliidud ja piirkondlikud spordiühendused. Keeleõppe sihtgrupiks on kultuuriseltside, sh rahvuskultuuriseltside ja nende pühapäevakoolide, spordiühingute ja noortega tegelevate vabaühenduste eesti keelest erineva emakeelega töötajad.

Vabaühenduste ettepanekud, kuidas kõige efektiivsemalt korraldada eesti keele õpet oma organisatsiooni töötajate seas, on oodatud kuni 22. aprillini. Saabunud ettepanekute hulgast valib ekspertidest koosnev komisjon välja parimad, mille elluviimiseks leitakse hanke vahendusel keeleõppe korraldaja.

Eesti keele õpet ebapiisava eesti keele oskusega kolmanda sektori töötajatele toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Keeleõppe arendamine” programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013” raames.

Ettepanekutevooru dokumentatsiooniga saab tutvuda siin!

Lisainfo: Tea Kotkas, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee  

Ootame osalejaid LAK-õppe ABC koolitusele
Sillamäe raamatukogutöötajad tegid endale eesti keele õppimise lõbusaks
Lõppemas on karjääriõppekursused vähese eesti keele oskusega töötavatele täiskasvanutele
Liikumisharrastuse portaal TRIMM tõlgiti vene keelde

Ootame osalejaid LAK-õppe ABC koolitusele

Juunis algavad Tallinnas ja Narvas lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) ABC koolitused, kuhu oodatakse osalema vene või eesti-vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastme õpetajaid, kes õpetavad või hakkavad õpetama aineid teises keeles.

LAK-õppe ABC koolitus on lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika baaskoolitus. Koolitustel käsitletakse peamiselt teises keeles õppimise ja õpetamise eripärasid; LAK-õppe olemust; õpetaja pädevusi; õpikeskkonna loomise temaatikat ning grupiprotsesse. Ühtlasi antakse teadmisi tunni eesmärgistamisest (aine, keel ja õpioskused); õpioskuste arendamisest; LAK-õppe 4C mudelist ja selle kultuurikomponendist; kujundavast hindamisest ning nõustamisest.

Koolituse maht on 39 tundi (4 koolituspäeva, millele lisandub iseseisev töö).

Tallinna koolitusgrupi I sessioon toimub 6.-7. juunil, II sessioon 24. augustil ning III sessioon 27. septembril.

Narva koolitusgrupi I sessioon toimub12.-13. juunil, II sessioon 23. augustil ning III sessioon 21. septembril.

Täienduskoolituskursus, kasutatavad koolitusmaterjalid ning kohvipausid on osalejatele tasuta. Koolituse läbiviimist toetab Haridus- ja Teadusministeerium. Koolitust korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Koolitus toimub eesti keeles ning koolitajateks on Anne Kloren, Anu Parts, Urve Aja ja Ene Kurme.

Registreerumine ja lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Sillamäe raamatukogutöötajad tegid endale eesti keele õppimise lõbusaks

Sillamäe Keskraamatukogus, mis on kahel järjestikkusel aastal edukalt osalenud Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusele Meie Inimesed (MISA) ettepanekutevoorus avaliku sektori töötajate keeleõppe korraldamiseks, lõpetasid 12 raamatukogutöötajat keeleõppekursused.

Küsisime Sillamäe Keskraamatukogu direktor Elviira Sidorovalt, mis mulje lõppenud kursused töötajatele jätsid.

Eesti keelt õppida ei ole igav

Elviira Sidorova kinnitab, et eesti keelt õppida ei ole igav, kuigi mõnikord võib töötavatele inimestele nii näida. Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmide „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ ja „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse „Avaliku sektori asutuste töötajate keeleõpe“ raames on Sillamäe raamatukogu töötajad mitme aasta vältel õppinud keelt kombineeritud moel, mis tähendab, et keelekursuse kavva on traditsioonilisele ehk auditoorsele keeleõppele lisaks oskuslikult põimitud ka temaatilised 1-päevased kollektiivsed õppekäigud keelekeskkonda.

Õppekäikude raames külastati teisi samas valdkonnas töötavaid kultuuriasutusi ning viidi läbi 1-nädalane keelepraktika eesti keeles töötavas raamatukogus. Sillamäe raamatukoguhoidjad praktiseerisid keeleoskust näiteks Raplamaal ja Rakveres.

„Õppekäikudel olime suheldes kolleegidega Eesti teistest raamatukogudest „ühel lainel“. Teemad ja tööprobleemid on meil sarnased, nii et üksteist mõistsime suurepäraselt ükskõik, kuhu me ka ei sõitnud, ja sõitsime me palju,“ räägib Elviira õhinal. „Meid võeti igal pool vastu väga südamlikult, lugupidamise ja mõistva suhtumisega. Meie eest hoolitseti võib-olla isegi ülemäära palju ning alati kuulati kannatlikult ära. Keegi ei kiirustanud tagant ega tormanud keelevigu parandama,“ lisab ta ning selgitab, et eestikeelsete raamatukogude kolleegid püüdsid keeleõppijatele maksimaalselt näidata kõike vaatamisväärset linnas, maakonnas ja selle ümbruses.

Õpitut peab rakendama

Aprillis lõpule jõudnud ning mullu novembris alanud keeleõpe oli Elviira sõnul kui järjekordne trepiaste teel, milledele ei paista lõppu tulevatki. „Pärast kursust võib igaüks minna ja sooritada keeleeksami ja saada keeleoskust tõendava tunnistuse, aga mitte mingil juhul ei tohi nii suurte jõupingutuste järel jätta õpitu sinnapaika. Õpitule peab rakenduse leidma,“ arvab Elviira. Sillamäe linnas tuleb Elviira sõnul vaeva näha, et eesti keelt igapäevases elus kasutada saaks, kuid ta on veendunud, et kes tahab, otsib ja ka leiab selleks võimalusi.

Just sellel põhjusel otsustatigi keeleõppe lõpuüritusele kutsuda õppijaid ka teistest Sillamäe linnas keelt õppivatest kultuuriasutustest, kes omandavad samuti eesti keelt ESF programmi raames. Lõpuüritusel osalesid lisaks Sillamäe Keskraamatukogu raamatukoguhoidjatele ka Sillamäe Muusikakooli ning Sillamäe Noorte- ja Huvikeskuse Ulei töötajad, kellaga korraldati koos ühine mälumäng segameeskondades kontrollimaks keeleoskust, loogilist mõtlemist ning teadmisi Sillamäest. „Keeleõppe lõpetamine mälumängu vormis osutus lõbusaks ja meeldejäävaks kõigile osalejaile,“ arvas Elviira lõpetuseks ja lisas, et õppida on igas vanuses huvitav.

Lisainfo projekti kohta: Jana Tondi, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee

Lõppemas on karjääriõppekursused vähese eesti keele oskusega töötavatele täiskasvanutele

Mais lõppevad veebruaris alanud karjääriõppekursused ligi 130 madalama haridustasemega ning ebapiisava eesti keele oskusega töötavale täiskasvanule.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) korraldas karjääriõppekursuste elluviimiseks ka 13 karjäärinõustaja metoodilise täienduskoolituse, et parendada nõustajate oskusi ja teadmisi tööks ebapiisava eesti keele oskusega ja madalama haridustasemega töötavate täiskasvanutega. Karjäärinõustajateks olid Töötukassa karjääriinfo spetsialistid, Ida-Virumaa ja Harjumaa teabe- ja nõustamiskeskuste karjäärikoordinaatorid ning mittetulundusühingute karjäärispetsialistid.

„Töötavatele täiskasvanutele korraldatud karjääriõppekursused olid menukad ja huvi nende vastu oli väga suur. Kursustel osales ligi 130 töötavat täiskasvanut vanuses 27 eluaastat ja vanemad, kellel puudus kõrgem haridustase kui põhi-, üldharidus või kutsekeskharidus ning kelle eesti keele oskus ei olnud piisav,“ selgitas MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

Kursustel osalenud keskendusid 34 akadeemilise tunni jooksul eneseanalüüsile, elukestva õppe võimalustele, tööandjate ootustele, karjääri planeerimisele ning paljudele teistele oskustele. Kursused toimusid Tallinnas, Narvas, Jõhvis, Sillamäel ja Kohtla-Järvel.

„Tagasiside põhjal on näha, et kursusel osalenud usuvad, et õpitu aitas kujundada oma tööelu nii, et motivatsioon ja töörõõm püsiksid. Suur rõhk oli kursuse raames sotsiaalsetel oskustel ning oma arengu toetamisel ning loodetavasti märkavad seda uut kvaliteeti osalenutes ka nende tööandjad,“ kommenteeris Odinets.

Ühtlasi oli Odinetsi sõnul valdav tagasiside, et taolisi kursuseid oleks vaja rohkem ning need võiksid kesta kauem.

Projekti toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavast „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna "Elukestev õpe" meetmest „Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine“.

Lisainfo: Riina Ring, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9030, e-post riina.ring@meis.ee

Liikumisharrastuse portaal TRIMM tõlgiti vene keelde

Alates kevadest on liikumisharrastuse portaal TRIMM (www.trimm.ee) huvilistele kättesaadav vene keeles. Ühenduse Sport Kõigile ja Eesti Olümpiakomitee poolt 2006. aastal loodud portaalist leiavad külastajad teste ja ankeete, mille abil hinnata oma kehalist seisundit.

Huvilised saavad näpunäiteid tervisliku toitumise ja venitusharjutuste sooritamise kohta ning erinevate spordialade iseloomustusi. Suurt populaarsust on kogunud rubriigid „Laste- ja noortesport“ ning „Seeniorsport“.

Aadressile www.trimm.ee on korraldajate abiga koondatud informatsioon üle 900 harrastusspordi ürituse kohta erinevates Eestimaa paikades.

Lisaks on kõigil harrastussportlastel ja liikumisharrastajatel võimalus ennast registreerida tasuta treeningpäeviku kasutajaks ning osaleda auhinnamängus, kus loositakse välja neli kruiisi viiele inimesele Soome.

Portaali TRIMM vene keelde tõlkimine viidi ellu Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed projektikonkursi „Ühine meediaväli ja võrdne kohtlemine“ toetuse abil. Projekti rahastas Kultuuriministeerium „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames ning Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond (EIF).

Lisainfo: Peeter Lusmägi, Ühenduse Sport Kõigile peasekretär, e-post peeter@eok.ee
Lisainfo projektikonkursi „Ühine meediaväli ja võrdne kohtlemine“ kohta: Mari Valgepea, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9034, e-post mari.valgepea@meis.ee

Esimene lend varase keelekümblusprogrammi noori lõpetab gümnaasiumi
MISA lasteaedadele mõeldud keelemängu tutvustatakse rahvusvahelisel konverentsil
Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised projektid said toetust
Noortelaagrite korraldajad said toetust eesti keele õpetamiseks
MISA ootab mittetulundusühingute ettepanekuid keeleõppe korraldamiseks
Algab kutseõppeasutuste nõustajate täienduskoolitus
Vene Teater kutsub etendusele „Snargijaht”
Jutukonkursi „Hea Eesti ajalugu“ võitjad selgunud

Esimene lend varase keelekümblusprogrammi noori lõpetab gümnaasiumi

Tänavu kevadel lõpetab gümnaasiumi esimene lend varase keelekümblusprogrammi (VKK) järgi õppinud õpilasi, mille puhul toimub 19. juunil programmi lõpetanute pidulik aktus.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed keelekümblusprogramm korraldab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga Tartus VKK esimese lennu gümnaasiumi lõpetamisele pühendatud piduliku ürituse, kuhu on oodatud nelja esimese keelekümblusprogrammiga liitunud koolide õpilased, lapsevanemad, koolijuhid ning õpetajad.

Varase keelekümblusprogrammi esimese lennu saadavad tänavu kevadel teele Tallinna Läänemere Gümnaasium, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium, Kohtla-Järve Ühisgümnaasium ja Narva Vanalinna Riigikool.

„Keelekümblusprogrammi õpilasi ja nende õpitulemusi on Eestis väga palju uuritud ning tuginedes teadusuuringutele võib kindalt väita, et ainete teises keeles õppimine keelekümblusprogrammis ei vähenda mingil määral aineteadmisi, pigem on keelekümblusklasside õpilaste nii õpitulemuste kui ka -oskuste keskmised tulemused tavaklasside õpilastest paremad,“ kommenteeris MISA keelekümblusprogrammi juht Natalja Mjalitsina.

Kokku lõpetab kooli 82 esimest varase keelkümblusprogrammi õpilast, neist 11 kuld- ja 10 hõbemedaliga.

Aktusel esinevad tervituste ja heade soovidega haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, Kanada suursaadik John Morrison ning Riigikogu liige Tõnis Lukas. Lisaks õnnitleb programmi abituriente ka Gerry Connely, kes sõlmis 2000. aastal Kanada riigi esindajana Eesti-Kanda keelekümbluse rakendamise lepingu. Haridusministeeriumi üldosakonna juhataja Irene Käosaar tutvustab õpilaste uuringute- ja eksamitulemusi. Pidulikule üritusele Haridus- ja Teadusministeeriumis järgneb Kanada suursaadiku vastuvõtt Tartu Botaanikaaias.

Keelekümblus on kakskeelset haridust rikastav õppevorm eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. Keelekümbluse eesmärgiks on võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka eesti keeles ja võõrkeeltes. Keelekümblust rakendatakse Eestis riikliku programmina Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastamisel ja toetusel alates 2000. aastast. Tänaseks on keelekümblusprogrammiga liitunud 38 lasteaeda ja 36 kooli ning programmis osaleb ligi 5000 õpilast ja 1000 õpetajat.

Lisainfo: Natalja Mjalitsina, MISA keelekümblusprogrammi juht, tel 659 9854, e-post natalja.mjalitsina@meis.ee

MISA lasteaedadele mõeldud keelemängu tutvustatakse rahvusvahelisel konverentsil

18.–19. juunil toimub Tallinna Ülikoolis rahvusvaheline mängu teemaline konverents “26th ICCP World Play Conference”, kus Lea Maiberg Tallinna Tähekese lasteaiast ja Hedi Minlibajeva Tallinna Vindi Lasteaiast tutvustavad keelekümblusprogrammi loodud keelemängu komplekti.

Keelemäng koosneb raamatute põhjal tehtud mängukuubikutest, metoodilisest juhendist ja kõnekaartidest. Mängu eesmärk on toetada keeleõpet ja laste kõne arengut, äratada huvi eesti keele vastu ning võimaldada keeleõpet mänguliste tegevuste kaudu. Õppevara loomisel on silmas peetud koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärke.

Keelemängu valmimist rahastas Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo: Svetlana Belova, MISA keelekümblusprogrammi koordinaator, tel 659 9848, e-post svetlana.belova@meis.ee

Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised projektid said toetust

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetas noorte kodanikuteadlikkust ja sallivus suurendavatele üritusi ning materjale kokku ligi 25 000 euroga.

Projektikonkursi raames said MISA-lt toetust Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium, Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival MTÜ, MTÜ Tartu Koidu Keskus, Narva Humanitaargümnaasium, SA Eesti Inimõiguste Keskus, Kanepi Gümnaasium, Lohusalu Kool, Narva 6. Kool ning Kammeri Kool.

Tegevuste toetamise eesmärgiks on laiendada õpilaste teadmisi Eesti ühiskonnast, väärtustada Eesti kodakondsust ja kodanikuks olemist, kinnistada kodanikupäeva traditsiooni, arendada sallivust mitmekultuurilises kollektiivis ning pakkuda eri rahvustest noortele võimalusi omavaheliste kontaktide loomiseks ja arendavaks tegevuseks.

Konkursi raames toetatakse kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalisi üritusi ning materjale, sealhulgas ka mitmekultuuriliste ürituste korraldamist, koostööd eri rahvustest noorte vahel, temaatiliste õppematerjalide ja -vahendite loomist jms.

Tegevuste läbiviimist toetab Haridus- ja Teadusministeerium ”Eesti lõimumiskava 2008–2013” raames.

Lisainfo: Toivo Sikk, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee

Noortelaagrite korraldajad said toetust eesti keele õpetamiseks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toel hakkavad seitse organisatsiooni suvelaagrites eesti keelest erineva koduse keelega noortele eesti keele õpet korraldama.

Tegevuste eesmärk on suurendada noorte eesti keele kasutamise julgust ning eestikeelses keskkonnas toimetulekut. Konkursi sihtrühmaks on Eestis elavad 7–18aastased noored, kelle kodune keel ei ole eesti keel ning samaealised eesti keelt emakeelena kõnelevad tugiisikud.

Toetusvooruga said MISA-lt kokku enam kui 27 000 eurot toetust FIE Jaan Olesk, MTÜ Fän Clab, Tallinna Õismäe Vene Lütseum, Tartu Vene Lütseum, Semolen Koolitus OÜ, Lastekaitse Liidu Lastelaagrite OÜ ja MTÜ Õppe- ja arengukeskus ME. Projektikonkursiga rahastati ainult eesti keele õppe korraldamise osa juba eelnevalt toimuma planeeritud laagrites.

Tavapäraselt sisaldavad eesti keele õpet toetavad noortelaagrid nii sportlikke, käelisi, kunstilisi kui ka näiteks draamategevusi. Eesti keele õppimise eesmärgil külastavad noored projekti raames näiteks erinevaid vaatamisväärsusi, muuseume ning praktiseerivad eesti keelt kultuurikeskkonnas aktiivselt kaasalöömise ning omaealistega suhtlemise teel.

MISA eesti keele laagrite ja pereõppe tõhususe teemal tellitud kvalitatiivuuringu tulemuste kohaselt soodustab mitteformaalne keeleõpe laagrites noorte omavahelist suhtlemist eesti keeles. Uuringust selgus, et sihtasutuse toetatud eesti keele laagrites ja pereõppes osalenute hulgas suurenes märgatavalt sõltumata rahvusest ka vastastikune mõistmine ning valmisolek suhelda teise kultuuri- ja keeletaustaga inimestega.

Mullu said eesti keele õpet laagrites ligi 470 noort, kelle hulgast ligi 200 olid eesti keelt koduse keelena kõnelevad tugiõpilased, kelle ülesandeks oli toetada keelt õppida soovivaid noori. Tänavu suvel osalevad laagrites toimuvates eesti keele õppe tegevustes ligi 400 eesti keelest erineva kodukeelega noort ning eesti emakeelega tugiõpilast.

Laagritegevusi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest ”Eesti lõimumiskava 2008–2013” rakendusplaani raames.

Lisainfo: Sandra Nuudi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 6599 855, e-post sandra.nuudi@meis.ee

MISA ootab mittetulundusühingute ettepanekuid keeleõppe korraldamiseks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) ootab kuni 17. juunini täiendavaid ettepanekuid kolmanda sektori organisatsioonide töötajate keeleõppe läbiviimiseks.

Keeleõppes saavad osaleda kultuuriseltside, sealhulgas rahvuskultuuriseltside ja nende pühapäevakoolide, spordiühingute ja noortega tegelevate vabaühenduste eesti keelest erineva emakeelega palgalised töötajad. Juhul, kui organisatsioonil palgalised töötajad puuduvad, loetakse töötajateks organisatsiooni juhatuse liikmeid.

Käesolevast aastast korraldab MISA kolmanda sektori organisatsioonides töötavatele inimestele keeleõpet, et tõsta Eesti elanike teadlikkust mitmekeelsuse eelistest ja luua võimalused eesti keele omandamiseks.

Ettepanekud keeleõppe korraldamiseks on oodatud esitama kultuuriseltside, noortega tegelevate ja spordiühenduste katusorganisatsioonid, mis tähendab, et MTÜ-d peaksid soovi korral pöörduma oma valdkonna katusorganisatsiooni poole, et esitada ettepanekud katusorganisatsiooni nimel.

Eesti keele õppe maht on 60–120 akadeemilist tundi ning keeleõpe viiakse läbi ajavahemikus september 2012 – september 2013. Keeleõppe korraldajad leiab organisatsioonide ettepanekuid arvestades MISA hanke teel. Keeleõppe läbiviimisel peab auditoorne õpe olema kombineeritud keeleõppega läbi organisatsiooni põhitegevuse. Keeleõppes on eelistatud lisaks auditoorsele õppele ka õppelähetuste, stažeerimiste, mentorõppe ning õppekäikude korraldamine. Ettepanekutevoorus eelistatakse eri piirkondades tegutsevate ühingute eestikeelsete ja muukeelsete töötajate koostöötegevusi, sealhulgas ka erinevate organisatsioonide ühiseid keelekursuseid.

Ettepanekute vooru korraldamisega soovib MISA võimaldada erinevate vabaühenduste individuaalsete vajaduste ning eripäradega arvestamist.

Esimeses ettepanekutevoorus leidis heakskiidu MTÜ Vene Rahvuskultuuriliste organisatsioonide ühendus "SADKO" Eestis koostatud taotlus eesti keele õppeks.

Ettepanekutevooru dokumentatsiooniga saab tutvuda siin!

Eesti keele õpet kolmanda sektori töötajatele toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Keeleõppe arendamine” programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013” raames.

Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee

Algab kutseõppeasutuste nõustajate täienduskoolitus

Juunis algab kutseõppeasutuste nõustajate täienduskoolitus kutseõppeasutuste õpetajate nõustamiseks mitmekultuurilisuse ja mitmekeelsuse teemadel.

Koolitusel osaleb 12 nõustajat, kes saavad teadmisi mitmesugustel mitmekultuurilise õppesüsteemi iseloomustavatel teemadel, sealhulgas kultuuridevahelistest erinevustest, erinevatest keeleõppe rakendamise võimalustest, õpetajate nõustamise põhimõtetest, multikultuurilise õpetuse ülesehituse eripäradest ning ka kultuurilistest, religioossetest ja väärtuslikest erinevustest tulenevate psühhologiliste pingete maandamisest jms.

Tegemist on jätkukoolitusega, mille tulemusena asuvad nõustajad toetama kutseõppeasutuste õpetajaid mitmekultuurilise õppesüsteemi arendamiseks. Koolituse korraldajaks on BDA Consulting OÜ.

Koolitusel osalevad nõustajad läbisid 2010. aastal esmakoolituse, mille eesmärgiks oli valmistada nõustajad ette tööks kutseõppeasutuste juhtidega. 2011. ja 2012. aastal on nõustajad koostöös kutseõppeasutuste juhtidega välja selgitanud koolide vajadused mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise järele ning töötavad koolijuhtidega individuaalset olukorda arvestades.

Tegevus viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ raames.

Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post maria.ratassepp@meis.ee

Vene Teater kutsub etendusele „Snargijaht”

Lewis Carroll’i „Snargijahi" intriig on suurepäraselt jälgitav klassikalise muinasjutu mustrina:
- „Mine sinna!“
- „Ei tea, kuhu?“
- „Too seda!“
- „ Ei tea, mida!"

Vähe sellest, et jahtijatel on üpris ähmane ettekujutus sellest, kuhu või keda nad jahtima lähevad, on nende ettekujutus reaalusest hämmastavalt kaugel reaalsest maailmast endast.

Teatri jaoks on see poeem kaheksas nutulaulus – suurepärane tööpõld mängida kõiki stiile läbisegi: teatraalset, ettekujutlust, hasartset ja äraandjalikku. Kuna me ei oska ette aimata, kuidas kõlab snargijahtijate keel, avaneb neile tohutu tegevusväli, väljendugu tegevus siis füüsiliselt, tantsus või projektsioonina. Selle tegevusvälja nõudmistele vastab ka projekti toimumiskoht, endine Heliose kino. Kuna koht, kus vaprad jahimehed oma eikuhugi suunatud energialaengut demonstreerivad, on määramatu, muutub lavastus projektsiooni efemeerseks valguse ja varju mänguks ning interaktiivseks, näitlejate rütmitrikkidega genereeritud dünaamilisuseks.

Esietendus 12. juunil kell 20.00 endise kino Helios territooriumil.

Muusika – kollaaž Alfred Schnittke teatrile ja filmile kirjutatud teostest. Lavastaja – Saša Pepeljajev, kunstnik – Liisi Eelmaa. Osades: Ivan Aleksejev, Nikolai Bentsler, Polina Mishele Didenko, Aleksandr Žilenko, Daniil Zandberg, Jekaterina Kordas, Dmitri Kordas, Dmitri Kosjakov, Mihhail Krjatšok, Vadim Malõškin, Anton Paderin, Olga Privis.

Etendus on tõlgitud eesti keelde. Eesti keelde tõlkimist toetas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfot etenduse kohta leiab siit!

Jutukonkursi „Hea Eesti ajalugu“ võitjad selgunud

Eesti ajaloost positiivsete lugude jutustamiseks korraldatud konkursile “Hea Eesti ajalugu” laekus ligi poolsada tööd, mille hulgast žürii valis välja neli auhinnasaajat ning märkis ära kolm tööd.

Pooled konkursile laekunud töödest olid kirjutatud vene keeles ning noorim osaleja oli 10aastane. Esindatud olid nelja rahvuse esindajad ja lugusid saadeti nii Eestist kui välisriikidest.

„Rõõm on tõdeda, et konkursist osavõtt oli aktiivne ning lugude temaatiline ja ajalooline ulatus väga lai: Jüriöö ülestõsust Skype’ni. Eesti ajalugu nähakse väga erinevate nurkade alt ja positiivseid lugusid leidub meie ajaloos tõepoolest väga palju“ ütles konkursi peakorraldaja ja ajalooportaali Histrodamus looja Jaanus Vihand.

„Juba muistse Kreeka aegadest kujutatakse ajalugu läbi murranguliste sündmuste,“ ütleb ajalooprofessor David Vseviov ja lisab: „Enamasti on sellisteks sündmusteks konfliktid ja sõjad ning tihtipeale tunnemegi me ajaloost vaid neid, kellel on relv käes. Ka Eesti ajaloos on Vabadussõda olnud määrava tähtsusega, kuid oluline on see, millele me tähelepanu pöörame. Me samastume ajalooga ning just seetõttu tuleb ajaloost tuua välja teistsugused aspektid, headus ja inimlikkus.“

Konkursile laekus töid Sillamäe õigeusu kiriku ajaloost, Vene draamateatri ajaloost Eestis, lugusid Narvast, põhjalik käsitlus Saaremaa ajaloost, 20. sajandi rahadest Eestis, Moskva saatkonna piiramisest pronksiöö järgsete sündmuste ajal ja Eesti ajaloost läbi muusika. Ühtlasi laekus lugusid „lihtsate“ inimeste elukäikudest, nende tugevast iseloomust ja positiivsest hoiakust läbi viimase sajandi murranguliste sündmuste. Lugusid kirjutati ka pika ajalooga Eesti tööstusettevõtetest, erialastest hobitegevustest ning õiguste ja seaduste ajaloolisest kujunemisest Eesti aladel.
Tunnustust saanud ajalookäsitlustega saab tutvuda ajalooportaalis Histrodamus www.histrodamus.ee.  

Ajalookogemuste kogumist rahastati Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi, Kultuuriministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed toel.

Lisainfo: Jaanus Vihand, MTÜ Eesti Elava Ajaloo Keskus, GSM 502 2016, e-post jaanus@eestiajalugu.ee  

Üle 200 avaliku sektori teenistuja ja töötaja alustavad sügisest keeleõpet
Ligi 250 üliõpilast saavad täiendavat eesti keele õpet
Üliõpilased lavastasid eesti keele kursusel Kivirähki
Selgusid koolinoorte võõrkeeleoskuse uuringu tulemused

Üle 200 avaliku sektori teenistuja ja töötaja alustavad sügisest keeleõpet

Sügisest algavad Euroopa Sotsiaalfondi toel eesti keele kursused rohkem kui 200 avaliku sektori asutuse töötajale ja teenistujale.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) avaliku sektori asutuste teises ettepanekutevooru laekus 85 ettepanekut avaliku sektori asutustelt üle Eesti. Ettepanekuid laekus kõige enam Ida-Virumaalt ja Tallinnast, aga ka Harjumaalt ja Pärnust. Eksperdid tunnistasid edukaks 57 ettepanekut, kuid eelarveliste vahendite piiratuse tõttu rahastatakse esialgu kümne tegevuse elluviimist. Sihtasutus püüab leida lisavahendeid, et toetada rohkemate keeleõppekursuste korraldamist.

„Keeleõppijad on seekord haridusasutustest, huviharidus- ja kultuuriasutustest ning linnavalitsuste hulgast. Enamasti korraldatakse mitmekülgset keeleõpet mahus 60-120 akadeemilist kontaktõppe tundi, mille hulgas pööratakse tähelepanu ka ameti- või tööalasele keelepraktikale ning korraldatakse õppekäike keelekeskkonda või viiakse läbi stažeerimisi,“ selgitas MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

„Näiteks võimaldatakse lasteaedade pedagoogidel keelebarjääri ületamiseks praktiseerida oma keeleoskust lisaks keeletundides õpitule paaripäevaste praktikate abil erinevates eestikeelsetes asutustes Tartus, Tallinnas või Rakveres,“ tõi Odinets näiteid.

Odinetsi sõnul on kombineeritud keeleõppe raames tagatud õppurite suurem osalus ja pühendumus, sest ettepanekutes esitatud keeleõpe on koostatud asutuste endi soovidest ja vajadustest lähtuvalt.

Eksperdid analüüsisid ettepanekuid lähtudes asutuse ja/või osaleja panusest keeleõppesse ning arvestasid ka eesmärgipärasust, õppemeetodite mitmekülgsust, tulemuste saavutamise reaalsust, õppijate motivatsiooni ning eelarve kooskõla tegevustega.

2012.–2013. aastal toetatakse avaliku sektori keeleõpet ligi 60 000 euroga. Keeleõppe kursused viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse „Avaliku sektori töötajate keeleõpe“ raames.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, jana.tondi@meis.ee

Ligi 250 üliõpilast saavad täiendavat eesti keele õpet

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) ettepanekutevooru tulemusel saavad tuleval õppeaastal ligi 250 eesti keelest erineva emakeelega tudengit täiendavat eesti keele õpet oma akadeemilise arengu toetamiseks.

Ettepanekutevooru laekus kokku 15 ettepanekut kaheksalt kõrgkoolilt üle Eesti ning hindamiskomisjoni otsusega said keeleõppe korraldamiseks toetust 12 ettepanekut. Kümnest heakskiidetud ettepanekust pooled on Ida-Virumaalt ning ülejäänud Tartust ja Tallinnast. Keeleõppijad on haridus-, kunsti-, sotsiaaltöö, põllumajanduse ja infotehnoloogia valdkonna tudengid.

„Täiendava eesti keele õppe eesmärk on toetada erineva emakeelega õppurite toimetulekut akadeemilises õppes ning pakkuda neile kõrghariduse mõistes vajalikke erialakeele oskusi. Enamasti toimub tegevuste raames auditoorne kontaktõpe, aga korraldatakse ka õppekäike ja tegevusi keelekeskkonnas,“ kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

„Ettepanekutevooruga toetatav keeleõpe on tulemuslikum, võimaldab õppijate suuremat osalust ning tavapärasest erinev õppeviis on ka tudengitele motiveerivam. Voorude korraldamine annab võimaluse kõrgkoolide vajadustega arvestamiseks ning nende algatuste toetamiseks,“ lisas Odinets.

Õppe raames tagatakse õppurite suurem osalus ja pühendumus, sest ettepanekutes esitatud keeleõpe on tehtud kõrgkoolide endi initsiatiivil ja kursused erinevad traditsioonilisest õppest.

Programmi raames töötatakse välja ka mitu täiendavat õppevahendit, sealhulgas näiteks mitu e-õppekursust Moodle keskkonnas.

Kõrgkoolide õppurite keeleõpet toetab MISA läbi ettepanekutevooru ligi 80 000 euroga. Tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse „Kõrgharidustaseme õppurite täiendav keeleõpe“ raames.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, jana.tondi@meis.ee

Üliõpilased lavastasid eesti keele kursusel Kivirähki

Eelmisel kuul lõppes Tartu Ülikoolis eesti keelest erineva emakeelega õppuritele mõeldud eesti keele täienduskursus, mis kulmineerus Tampere Maja hoovis Andrus Kivirähki „Rehepapi“ lavaletoomisega.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) ettepanekutevooru kaudu toetatakse eesti keelest erineva emakeelega kõrgkoolide õppurite täiendavat eesti keele õpet alates 2008. aastast ning tänaseks on täienduskursused läbinud kokku enam kui 900 tudengit.

Juunis lõpetas kolm kuud kestnud kursuse Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti keele võõrkeelena osakonna 30-liikmeline õppegrupp, mis osales perioodi vältel loengutes, rühmatöödes ning praktilistes harjutustes. Kursuse eesmärgiks oli parandada üliõpilaste hääldust ja sõnavara ning suurendada avaliku esinemise oskusi. Kogu protsessi kandvaks teemaks oli Eesti näitekirjandus, millega puututi lähemalt kokku kursuse lõpus „Rehepappi“ etendades.

„Õppisime kursusel mitte ainult keelt, vaid panime endid proovile kui näitlejad. Minu jaoks oli see põnev ja kasulik tegevus. Kursus oli kasulik, sest me rääkisime palju, õppisime uusi sõnu ja parandasime oma hääldust. Selline õpe ei lähe tüütuks – tekivad uued sõnad ja uued sõbrad,“ kommenteeris kursusel osalenud Olga Shumilina.

Shumilina sõnul tekitas Kivirähki lavastamine ilusas ajaloolises Tampere Majas põneva atmosfääri kõigi jaoks ning tema arvates peaks taoline keeleõpe olema laialdasem: „Tahaksin, et meie õpetajad tegeleksid sellega edasi ja veelgi rohkem inimesi sooviksid osaleda!“

Kõrgkoolide õppuritele täiendava keeleõppe korraldamist rahastatakse Integratsiooni ja
Migratsiooni Sihtasutuse kaudu Euroopa Sotsiaalfondist finantseeritava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse „Kõrgharidustaseme õppurite täiendava keeleõppe“ raames.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 6599 069, e-post jana.tondi@meis.ee

Selgusid koolinoorte võõrkeeleoskuse uuringu tulemused

Eelmisel nädalal tutvustati uut Euroopa keeleoskusuuringut, millega vaadeldi Eesti koolinoorte inglise ja saksa keele oskusi ning võrreldi neid 14 Euroopa riigi samalaadsete andmetega.

Euroopa Komisjoni algatatud keeleoskusuuring vaatles 14 riigi õpilaste võõrkeeleoskust viies Euroopa Liidus kõige sagedamini õpetatavas võõrkeeles (inglise, prantsuse, saksa, hispaania ja itaalia keeles). Andmeid koguti sõltuvalt riigi haridussüsteemist kas põhihariduse lõpetajate või keskhariduse teise aasta õpilaste keeleoskuse kohta.

Eestis viidi uuring ellu Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) ning Sihtasutuse Innove koostööna. Uuringu valmimist toetati Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ raames.

Programmi raames uuriti Eestis põhikooli lõpetavate õpilaste inglise ja saksa keele kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust. Lisaks keeleoskusele selgitas uuring ka mõningaid keeleõppesse suhtumise aspekte. Kinnitust leidsid näiteks faktid, et võimalikult varajane võõrkeele õppimine tagab parema keeleoskuse ning keeleõppe vajalikkust tajuvate õpilaste tulemused on paremad.

„Uuringutulemuste põhjal saame Eestis kavandada lõimumisprotsessi ja suunata keelte õpetamisprotsessi koolis, et valmistada ette tulevikus nii Eesti kui ka Euroopa tööturul edukalt toime tulevaid noori,“ kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

„Uuringust selgus, et kuigi noorte inglise keele oskus on väga hea, pole teise keele osas tulemused niivõrd edukad. Saksa keele oskus jäi meil Euroopa mõistes keskmiseks. Eesti ühiskond on mitmekeelne ja mitmekeelsus on alati ühiskonnale suureks konkurentsieeliseks – seetõttu on oluline arendada ka teiste võõrkeelte oskust lisaks inglise keelele,“ lisas Odinets.

Tegu oli esimese keeleuuringuga, mis reaalselt mõõtis inimeste keeleoskust, varasemad sarnased uuringud põhinesid inimeste endi hinnangul oma keeleoskusele. Uuring viidi läbi rahvusvaheliste uuringute standardite järgi.

Esimese Euroopa keeleoskusuuringu esinduslik valim koosnes umbes 53 000 õpilasest (üle 3000 igas riigist). Igas riigis mõõdeti võõrkeeleoskust kahes kõige sagedamini õpetatavas viie testikeele hulgast (inglise, prantsuse, saksa, hispaania ja itaalia keeles), nimetades neid esimeseks ja teiseks testikeeleks. Iga valimisse kuulunud õpilase keeleoskust mõõdeti vaid ühes keeles.

Uuringu tulemustega saab lähemalt tutvuda siin.

Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 6599 061, e-post tea.kotkas@meis.ee

Selgusid uusimmigrantidele tugiteenuste pakkujad
27 lasteasutust said eesti keele õppimiseks toetust
Jõhvi ja Narva politseinikud vahetasid kuuks ajaks keele- ja töökeskkonda
Toeta Narva abivajavatele lastele suvelõuna pakkumist!
Käivitus üleriigiline lõimumisteemaline küsitlus noortele

Selgusid uusimmigrantidele tugiteenuste pakkujad

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) eraldas uusimmigrantidele kohanemisprogrammi kursuste korraldamiseks ning esmakordselt ka tugiisikute teenuse pakkumiseks kokku 247 118 eurot.

Projektikonkursi „Tugiteenused uusimmigrantidele“ esimese ehk kohanemisprogrammide koolituste osa võitis ImmiSoft OÜ, millele määrati hindamiskomisjoni otsusega 217 132 euro suurune toetus. Teise konkursi osa võitjaks osutus MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus, millele komisjon määras tugiisiku teenuse pakkumise korraldamiseks 29 986 euro suuruse projektitoetuse.

Konkursi eesmärgiks on toetada vähem kui kolm aastat tagasi ja seaduslikult Eestisse elama asunud kolmandate riikide kodanikest uusimmigrantide kohanemist Eesti ühiskonnas.

Kohanemisprogramm on MISA tellimusel ja Tallinna Ülikooli poolt 2009. aastal väljatöötatud koolituskursus, mille eesmärk on suurendada uusimmigrantide sotsiaal-majanduslikku toimetulekut Eestis. Kursuste raames valmistatakse kohaneja ette tööturule sisenemiseks ning üldiseks sotsiaalmajanduslikuks lõimumiseks. Baaskoolituse erinevad valdkonnad tutvustavad Eesti ajalugu, maad, kultuuri, ühiskonna põhinorme ja väärtusi. Ühtlasi jagatakse teavet riigis kehtivate seaduste ja elanike õiguste kohta ning viiakse läbi 364 tunni mahuline eesti keele kursus.

Paralleelselt kohanemisprogrammiga hakkavad uusimmigrantidele tugiisiku teenust osutama 2011. aastal spetsiaalse ettevalmistuse saanud tugiisikud. Tugiisiku peamiseks ülesandeks on kohaneja igakülgne nõustamine Eesti ühiskonna, kultuuri, elukorralduse ja teistes valdkondades.

MISA koordineeritavates uusimmigrantide kohanemisprogrammis on osalenud kokku üle 60 inimese, kellele tänavu suvel lisandub veel 45 inimest. Kahe aasta vältel saab kohanemisprogrammist ning tugiteenustest osa veel 300 uusimmigranti. Kursuste ja tugiteenuste pakkumisega alustatakse sügisest.

Projektikonkurssi rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest ”Eesti lõimumiskava 2008-2013” raames.

Lisainfo: Ruslan Prohhorenko, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9035, e-post ruslan.prohhorenko@meis.ee  

27 lasteasutust said eesti keele õppimiseks toetust

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetas 27 koolieelset lasteasutust mitmekultuurilisust arendavate tegevuste korraldamiseks ja eesti keele õppimiseks kokku enam kui 76 800 euroga.

Projektikonkursi eesmärk on laiendada laste eesti keele omandamise võimalusi ja hea keelekeskkonna loomist. Tegevuste sihtrühmaks on eesti keelest erineva emakeelega lapsed, nende vanemad ja koolieelsete lasteasutuste õpetajad. Tegevustega toetatakse koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevust, lapsekeskse keskkonna kujundamist, õpetajate täiendkoolitust ning koostööd lastevanemate ja haridusasutustega. Ühtlasi võimaldab MISA konkursi raames toetada õpetajate töötasu.

Toetust said hindamiskomisjoni otsusega Kohtla-Järve Lasteaed Pääsuke, Kohtla-Järve lasteaed Kirju-Mirju, Sillamäe Lasteaed Päikseke, Kohtla-Järve Lasteaed Tuvike, Lohusuu kool, Pärnu Liblika tänava Lasteaed, Maardu Lasteaed Sipsik, Tallinna Lasteaed Pääsupesa, Kohtla-Järve Lasteaed Aljonuška, Sitsi Lasteaed Tallinn, Kohila Lasteaed Männi, Kohila Lasteaed Sipsik, Lasteaed Ojake Tallinn, Lasteaed Mesipuu Tallinn, Maardu Lasteaed Rukkilill, Loksa Lasteaed, Kohtla-Järve LA Kakuke, Lasteaed Väike Pauliine MTÜ, Lohkva Lasteaed, Lasteaed Maasikas, Rakvere Linna Algkool, Lehola Kool, Tallinna Järveotsa Lasteaed, Kohtla-Järve Lasteaed Punamütsike, Tallinna Lasteaed Vesiroos, Tallinna Rõõmupesa Lasteaed ja Narva Lasteaed Punamütsike.

„Kohtla-Järve lasteaed Tuvike on planeerinud keeleõppe läbi liikluskasvatusprojekti „Olen tark ja viisakas liikleja“. Projekti käigus kohtutakse päästetöötajatega, õpitakse kuidas õigesti liigelda ja lõpuks rajatakse lasteaia territooriumile miniliiklusväljak. Kõik tegevused toimuvad eesti keeles ja nendesse on kaasatud ka lapsevanemad,“ tõi MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Marje Sarapuu näite tegevustest lasteaedades.

Sarapuu lisas, et toredaid projekte on palju ning tõi näiteks Pärnu Liblika Tänava lasteaia, mis on sidunud oma tegevused toiduga. Projekti raames tutvustatakse erinevate maade traditsioone ja toitude valmistamist ning tegevusse on kaasatud nii lapsed, õpetajad kui ka lapsevanemad. Toimuvad erinevad temaatilised nädalad nagu näiteks leivanädal, pannkooginädal, kokapäevad ja teatrinädalal.

„Teatrinädalal etendatakse lavastusi, mis on seotud toiduga ja kus üheks tegelaseks on näiteks kakuke, piparkook, muna, naeris vms. Projekti lõpuks valmib lasteaias laste koostatud kogumik retseptidest,“ lisas Sarapuu.

Tegevused algavad septembris ning kestavad tuleva aasta juulini. Konkurssi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo: Marje Sarapuu, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9852, e-post marje.sarapuu@meis.ee  

Jõhvi ja Narva politseinikud vahetasid kuuks ajaks keele- ja töökeskkonda

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 20 eesti keelest erineva emakeelega töötajat veedavad kuu aega elades ja töötades Rakveres ja Iisakul, et parandada oma eesti keele oskust.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel on alates aprillist Rakveres elanud ja töötanud juba 15 politseitöötajat ning augustis lähetatakse Rakverre või Iisakule veel viis Narva ja Jõhvi politseitöötajat. Töökeskkonda vahetanud politseinikud teevad lähetuse vältel oma igapäevast politseitööd, kuid neid aitab selles ka spetsiaalselt määratud eesti keelt emakeelena kõnelev tugiisik.

Vabal ajal teatris ja muuseumides käimine aitas

Jõhvi kriminaaltalituse kriminaalbüroo uurija Ilja Masljakov tunnistab, et 44-aastaselt ei ole uue keele õppimine lihtne ning probleemiks on ka vähene eesti keele praktiseerimise võimalus.

„Me õpime eesti keelt, aga kahjuks on meie regioonis väga harva võimalusi eesti keelt kasutada ning selleks, et mitte unustada, tahtsin mõnda aega elada teises Eesti linas, kus ma ei kuule vene keelt ja kus mul oleks võimalus kuulda puhast eesti keelt ja proovida inimestega rääkida,“ lausus mees.

Masljakovi sõnul kardetakse Ida-Virumaal tihti eestlastega eesti keeles suhelda ning vähene sõnavara tekitab kiusatust lülituda ümber vene keelele, sest seda valdavad Eestis peaaegu kõik.

„Kasutasin hea meelega võimalust elada kuu aega Rakveres, sest kuigi ma olen Eestis sündinud ja käinud perereisil Rakveres, siis linnas kuu aega elades oli mul võimalus jalutada mööda väikseid tänavaid, rääkida kohalike elanikega, külastada mõnusaid ja vaikseid kohvikuid ja muuseume,“ lisas Masljakov.

Mees käis ka Rakvere teatris, mille kasuteguriks tõi lisaks huvitavatele etendustele ka näitlejate head kirjakeelt ja hääldust, mis aitab keeleõppele palju kaasa.

Julgust juurde!

AS TEA Keeleõpetus juhataja Piret Jõgi sõnul toetasid nemad MISA partnerina keeleõppe korraldamisel osalejaid õppematerjalidega ning lähetuse ajal pidid politseitöötajad lahendama iseseisvalt või koos tugiisikuga erinevaid harjutusi. Täidetud ülesannetele andis eesti keele õpetaja lähetuse lõppedes ka tagasisidet.

Jõgi rõhutab, et keeleõpe stažeerimise ehk lähetuse kaudu ei ole tavapärane traditsiooniline klassiruumi tund ning peamine rõhk on intensiivsel praktikal keelekeskkonnas. Eriliseks teeb konkreetse lähetusprojekti ka osalejate majutamine Eesti peredesse, kus end täiendada soovivatel politseitöötajatel on võimalus veelgi enam riigikeelt praktiseerida.

„Osalejate peamine vajadus oli suhelda võimalikult palju eesti keeles, et täiendada oma keele- ja ametialaseid teadmisi. Eel- ja lõputestide tulemuste põhjal, mis meieni praeguseks jõudnud on, võib öelda, et eesti keele oskus on paranenud ning tagasisidelehtedel on peaaegu kõik märkinud, et julgust eesti keeles suhelda on juurde tulnud,“ kommenteeris Jõgi.

Tagasiside näitas, et lisaks julgusele suhelda tundsid politseitöötajad end kindlamalt ka igapäevase ning tööalase sõnavara osas. Kasulikuks hinnati ka uusi tööalaseid teadmisi ja tutvusi ning mitmel korral avaldati soovi ka tulevikus Rakverre lähetusele minna.

„Tagasisides märgiti ka, et selliseid projekte võiks olla vähemalt korra poole aasta jooksul ning et töökollektiivis olid kõik väga sõbralikud ja abivalmid,“ lisas Jõgi.

Uurija Ilja Masljakov jääb lõppenud lähetusega rahule: „Projektis osalemine andis mulle suhtlemise kogemuse ja rikastas minu sõnavara. Ma ei häbene enam kasutada eesti keelt, mis sellest, et see pole alati grammatiliselt õige, sest ainult suheldes saab oma oskusi täiustada.“

Avaliku sektori töötajate keeleõpet toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Keeleõppe arendamine” programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013” raames. Keeleõpet võimaldatakse ühiskonna turvalisuse, avaliku korra, avaliku halduse, hariduse, tervishoiu ja teistele avaliku sektori asutustele.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee  

Toeta Narva abivajavatele lastele suvelõuna pakkumist!

MTÜ Pro Consensio kutsub lahkeid inimesi annetama raha, et jätkata Narvas suvesupi projekti, mille raames pakutakse igapäevaselt kogu suve vältel riskioludes elavatele lastele tasuta lõunaeinet.

“Toitlustamisega alustati 18. juulil, mil pakuti lõunasööki 100 lapsele. Esimeste nädalate põhjal on selgunud, et vajadus on tegelikult poole suurem, sest lapsi koguneb igal päeval juba 150,” kõlab MTÜ PRO Consensio üleskutses.

Ühe toidukorra maksumus on 1 euro, kuid projekti ressurss võimaldab suvelõunat vaid 100 lapsele. Selleks, et saaks suvesuppi pakkuda 150 lapsele, vajatakse veel täiendavaid ressursse vähemalt 800 euro ulatuses. Pool summast kulub ühekordsete nõude hankimiseks ning ülejäänud lõunasöögile. Kõik ülejäänud seonduv tehakse vabatahtliku töö abiga.

Augusti lõpuni kuni kell 14.00 on lastel võimalik MTÜ Virumaa Heategevuskeskuse ruumides Võidu tänav 17 ja Kreenholmi tänav 40 süüa sooja lõunasöök.

Narva linnas on projekti elluviija info kohaselt kaheksa ühiselamut, kus elab hinnanguliselt 200 last, kellest paljud elavad riskioludes ning kelle jaoks tasuta koolilõunad on ainus tõhus toidukord päevas. Kuna suveperioodil koolilõunaid ei pakuta, on inimestel võimalik annetada MTÜ Pro Consensio pangakontole (Sewdbank, 221055545218, MTÜ Pro Consensio) ja toetada lastele lõuna pakkumist.

Juhul, kui kogunema peaks annetusi suuremas summas, tagab MTÜ Pro Consensio raha kasutamise sama projekti heaks. Projektijuhi Urmo Reitavi sõnul kantakse ülejäänud raha üle kas tuleva aasta suvelõunate projekti jaoks või pakutakse lastele lisaks supile suve jooksul mitmekülgsemat kõhutäit.

Lisainfo: Urmo Reitav, MTÜ Pro Consensio projektijuht, tel 5532539, e-post urmo@proconsensio.eu

Käivitus üleriigiline lõimumisteemaline küsitlus noortele

Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) eestvedamisel käivitus Eestis taaskord Euroopa Komisjoni koordineeritud üle-Euroopaline struktuurse dialoogi konsultatsioonivoor. Käesoleval poolaastal on vooru eesmärgiks kaardistada mitte-põliseestlastest noorte olukorda ja kaasatust Eestis ning leida viise lõimituse suurendamiseks Eesti ühiskonnas.

ENL on konsultatsioonivoore Eestis läbi viinud 2010. aasta algusest. Selle aja jooksul on noortega arutatud kuues voorus muuhulgas valimisea, noorteühenduste innovaatilisuse ning Euroopa naabrusriikide noorte koostöö teemadel. Iga vooru lõpus on Eesti struktuurse dialoogi töögrupp koostanud raporti, mille kaudu kindlustatakse Eesti noorte seisukohtade nähtavus Euroopa Liidus.

„Noortekonsultatsioonid ehk struktuurse dialoogi konsultatsioonivoor on hea vahend noorte vahetu arvamuse kogumiseks Euroopa tasemel tähtsatel teemadel,“ rääkis struktuurse dialoogi projektijuht Kristo Peterson. „Oleme iga vooruga saanud järjest rohkem sisukaid vastuseid Eesti noortelt, viimati rohkem kui 1500 noore käest. Voorudest saadud sisendi abil saame nii Euroopa kui Eesti juhtidele näidata Eesti noorte reaalset hetkeseisukorda ja mõttelaadi.“

Küsitlusest saavad osa võtta noored vanuses 13–30 eluaastat.

Struktuurse dialoogi konsultatsioonivooruga seonduv info on leitav liidu kodulehel www.enl.ee/konsultatsioonid ning Facebookis Noorteküsitluse lehel www.facebook.com/kysitlus.  

Eesti Noorteühenduste Liit on katusorganisatsioon, mis ühendab üle 63 Eestis tegutsevat noorteühendust. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ja seadusandlikku keskkonda. ENL esindab liikmete noortepoliitilisi huve Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning soodustab noorte aktiivset osalust ühiskonnas.

Lisainfo: Kristo Peterson, Eesti Noorteühenduste Liidu Noorteküsitluse projektijuht, tel 503 0220, e-post kristo.peterson@enl.ee