2.–3. oktoobril toimub Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel Tallinnas Radisson SAS hotellis keelekümblusprogrammi aastakonverents „Nõustamine ja sisehindamine – keelekümblusprogrammi kvaliteedi teemärgid“. Konverentsile oodatakse kuni 200 haridusinimest.

 

Järjekorralt juba üheksas konverents keskendub keelekümblusprogrammiga liitunud lasteaedade ja koolide sisehindamisele ning õpetajate nõustamisele kui programmi kvaliteedi mõtestamist toetavatele lähenemis- ja tegevusviisidele.

 

Kogu konverentsist kui keelekümblusprogrammi kvaliteedi tunnusjoonte väljaselgitajast teevad kokkuvõtted huvirühmade esindajad – kohalikest omavalitsustest, lasteaedade ja koolide juhtide ning lapsevanemate hulgast.

 

Konverentsi esimese päeva õhtul tähistatakse pidulikult keelekümblusprogrammi 10. aastapäeva, kus läbitud teekonda meenutavad nii lapsevanemad, õpetajad, lasteaedade ja koolide juhid, keelekümbluskeskuse töötajad kui ka kohalike omavalitsuste ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad. Keelekümbluskoordinaatorid teevad teatavaks Keelekümblussõbra 2009. Õhtut elavdavad Andrus Kivirähki näidendiga „Sibulad ja šokolaad“ Narva Soldino Gümnaasiumi õpetajad ja ansambel "Tuulelõõtsutajad“.

 

Keelekümblus on kakskeelset haridust rikastav õppevorm eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. Keelekümblust rakendatakse Eestis riikliku programmina Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastamisel ja toetusel. Keelekümbluse eesmärgiks on võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka eesti keeles ja võõrkeeltes.

 

2009. aastaks on keelekümblejate hulgas 4204 last ja 638 õpetajat. Programmiga on liitunud 54 lasteaeda ja kooli üle Eesti.

 

Lisateave: Made Pandis, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, telefon  659 9843 , e-post: made.pandis@meis.ee

 

 

 

Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja konkursi HINDAJATE leidmiseks aastatel 2009-2011 korraldatavate konkursside taotluste ja pakkumuste hindamiseks.

 

 

Täpsem info konkursil kandideerimiseks on toodud Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel www.meis.ee/est/toopakkumised.

 

Konkursil osalemiseks tuleb täita nimetad veebiaadressil toodud ankeet ja saata see hiljemalt 12. oktoobril 2009 e-kirjaga aadressile eda.silberg@meis.ee.

 

Lisateave: administratiivdirektor Eda Silberg tel  659 9038

 

 

 

Konkursi raames eraldas Integratsiooni Sihtasutus toetust kaheksale projektile kogusummas 307 536 krooni. Projektid aitavad luua tingimusi uusimmigrant-laste eesti keele õppeks Eesti koolieelsetes lasteasutustes ja kujundada lasteaedades eesti keele kui teise keele õppesüsteemi, kus rakendatakse erinevaid metoodikaid ja kasutatakse tänapäevaseid õppematerjale.

 

Toetust saavad Lasteaed Väike Pauliine, Tartu Lasteaed Kannike, MTÜ Agathe, Sverresson OÜ Anni Lasteaed, Põltsamaa lasteaed Mari, Tartu lasteaed Triinu ja Taavi ning Tallinna Rõõmupesa Lasteaed.

 

Lisateave: Ave Härsing, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, telefon  659 9037 , e-post: ave.harsing@meis.ee

 

 

 

Septembris algasid ja jätkusid tele- ja raadiosaated, mida toetati konkursi „Kultuuride ja lõimumistemaatika tutvustamine meedias“ raames.

 

Kanalis ETV 2 on eetris neli saatesarja:

Kanalis PBK on eetris:

 

Kanalis Raadio 4 on eetris:

 

Lisaks on Raadio 4 eetris saated, mida rahastatakse hanke „Võrdsetest võimalustest teadlikkuse tõstmise ja sallivuse arendamise kampaaniad“ raames:

·        vestlussaade „Ideepank“ „ Банк идей“ (kaks korda kuus neljapäeviti kell 11.05), kuula saateid siit.

 

Suvel olid Raadio 4 eetris ka Eesti kultuuri, ajalugu ning vaatamisväärsusi tutvustav sari „Kas tunned maad...“ „Все на пикник!“ (kuula saateid siit) ja koolivaheaja linnas veetmise võimalusi tutvustav sari „Suvemeelespea“ „Памятка на лето“.

 

Saateid rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Kultuuriministeeriumi vahenditest.

 

Lisateave: Kati Tamm, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel  659 9027 , e-post kati.tamm@meis.ee

 

 

 

Käsiraamat on loodud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami ettevalmistamiseks. Väljaandes on põhjalikult selgitatud kõiki teemasid, mille tundmist eksamil kontrollitakse ning avaldatud eksami näidisküsimused. Lisaks annab raamat lühikese ülevaate Eesti ajaloost ning tänapäevast.

 

Veebipõhiselt on raamat eesti, vene ja inglise keeles kättesaadav nii Integratsiooni Sihtasutuse kui ka Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kodulehelt. Lisaks jagatakse eestikeelset käsiraamatut paberkandjal tasuta eksami ettevalmistuskursustel, eksamieelsetel konsultatsioonidel ning Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse eksamipunktides.

 

Käsiraamat loodi seoses 1. märtsil 2009 jõustunud muudatustega kodakondsuse taotleja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Kodakondsuse seaduse tundmise eksami läbiviimise korras. Raamatu väljaandmist toetasid Rahvastikuministri Büroo, Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus ning Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

 

Lisateave: Tea Tammistu, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel  659 9062 , e-post tea.tammistu@meis.ee

 

 

 

 

16. oktoobril toimub Tallinnas ja 30. oktoobril Rakveres ühiskonnaõpetajate täienduskoolitused „Mudeldusmängude olemus ja rakendusvõimalused õppes”. Koolitusele registreerumine toimub e-posti aadressil info@koolituskorraldus.ee.

 

Koolituse eesmärk on ühiskonnaõpetuse õpetajate metoodikaalaste teadmiste täiendamine. Koolitusel tutvustatakse mudeldusmängude olemust, põhilisi tingimusi ning kasutamisvõimalusi. Viiakse läbi praktilised näidismängud. Üheks näidismänguks on “Juhtimine ja võim”.

 

Koolituspäeva lõpus toimub debriifing, mille käigus mängus toimunu läbi arutatakse. Ühepäevane õpe korraldatakse kokku kahele grupile.

 

Lisateave: Maarja Mänd, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, telefon:  659 9853 , e-post: maarja.mand@meis.ee.

 

 

 

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames viib Tartu Ülikooli Narva Kolledž 2009/2010. õppeaastal pilootkoolitusena ellu kaks kursust, mis on mõeldud nii õpetajakoolituse üliõpilastele kui ka töötavatele õpetajatele. Oktoobris 2009 algab neist esimene kursus, mille pealkirjaks on „Õppekeele oskuse arendamine ainetunnis“.

 

Kursus annab ülevaate tänapäevastest seisukohtadest teise keele omandamise seaduspärasuste ja iseärasuste kohta, samuti lõimitud aine- ja keeleõppe metoodilistest põhimõtetest. Tähelepanu pööratakse õpilase keelelise toetamise ja keeleoskuse arendamise vajalikkusele ja võimalustele. Kursusel tutvutakse õppematerjalidega ja õpitakse neid ise koostama.

 

Kursuse maht on 2 AP (80 tundi, millest 46 tundi on auditoorset tööd, 28 tundi iseseisvat tööd ja 6 tundi tunnivaatlusi). Kursuse sihtrühmaks on õpetajakoolituses osalev tulevane aineõpetaja ja/või täiendkoolituses osalev töötav õpetaja, kes soovib õpetada või õpetab aine- või erialatunde eesti keelest erinevas keeles ja samuti eesti keeles eesti keelest erineva õppekeelega üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses.

 

Kursus on osalejatele tasuta ja on kavandatud 20 osalejale. Registreerumine kestab 10. oktoobrini 2009 TÜ Narva Kolledži kodulehel.

 

Lisateave: Ave Osman, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel  659 9030 , e-post ave.osman@meis.ee

 

 

 

Käimas on registreerumine kutsekoolide kutse- ja üldainete pedagoogide stažeerimisprogrammi. Teise õppekeelega töökeskkonnas saavad kuni järgmise aasta oktoobrini kätt proovida kokku 100 õpetajat.

 

Eestikeelsesse õpikeskkonnas stažeerimiseks on programmi raames võimalust 60 vene õppekeelega koolide õpetajal. Lisaks on 40 eesti keelt emakeelena rääkival õpetajal võimalik siirduda praktikale vene õppekeelega koolidesse. 

 

Stažeerimine kestab 24 päeva ja on stažeerijale tasuta. Samuti tasutakse stažeerija kultuuri- ja vabaaja programmi kulud, majutuse ning osaliselt ka toidukulud. Vastuvõtvas koolis abistab stažeerima tulnud õpetajat tugiisik, kes püüab leida lahendused võimalikele probleemidele ja tutvustab kohalikku koolikeskkonda.

 

Stažeerimisele saavad kandideerida eelmisel aastal alanud koolituse „Pedagoogide täienduskoolitus eestikeelse õppe arendamiseks muukeelsetes kutseõppeasutustes” raames kõik neljanda mooduli läbinud õpetajad. Mooduli läbimiseks on veel koolitusel vabu kohti, huvilistel palume ühendust võtta Integratsiooni Sihtasutuse lepingupartneri BDA Consulting OÜ kontaktisiku Reilika Paasiga (tel  627 4411  627 4411 , GSM  5592 2663  5592 2663 , e-post bda@kutsekoolid.ee).

 

Staźeerimise kohta saab lähemat infot küsida ja registreeruda sihtasutuse koostööpartnerite kaudu: Linda Kõresaar (GSM  5194 6492  5194 6492 , e-post linda@ehituskool.ee) või Tiiu Orgvee (GSM  5566 7315  5566 7315 , e-post  tiiu.orgvee@hariduskeskus.ee).

 

Staźeerimis- ja koolitustegevusi rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond.

 

Lisateave: Marje Reimund, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel  659 9063 , e-post marje.reimund@meis.ee

 

 

 

Käesoleva aasta oktoobrist kuni 2010. aasta maini toimub kutsekoolide juhtidele (direktorid, õppedirektorid,valdkonnajuhid, jt) 80-tunnine täienduskoolitus eestikeelse õppe arendamiseks muukeelsetes kutseõpperühmades.

 

Koolituse eesmärk on arendada eesti keele ning aine- ja keeleõppe lõimimise oskust mitmekeelses õpi- ja elukeskkonnas, kus rõhuasetus on kultuuridevahelise suhtlemisel, e-õppel ja kakskeelse hariduse põhimõtetel ning korraldusel. Koolituse kavva kuuluvad õppekäigud ja -reis.

 

Koolitusele registreerumiseks palume pöörduda koolituse korraldaja poole: BDA Consulting OÜ, bda@kutsekoolid.ee, tel  627 4414  627 4414 , GSM  526 7384  526 7384 Merly Org.

 

Koolitust rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond.

 

Lisateave: Marje Reimund, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel  659 9063 , e-post marje.reimund@meis.ee

 

 

 

Oktoobrikuus algavad lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika täienduskoolituskursused vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastme aineõpetajatele. Koolitusele on võimalik registreeruda Tartu Ülikooli Narva Kolledźi kodulehel.

 

Koolituse valdkonnaks on lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika. Koolituse üldeesmärk on aidata kaasa vene õppekeelega gümnaasiumide üleminekule eestikeelsele õppele. 72-tunnised kursused toimuvad õppetsüklitena. Koolituste toimumise kohtadeks on Narva, Tallinn ja Tartu.

 

Koolitust toetab Haridus- ja Teadusministeerium Integratsiooni Sihtasutusega sõlmitud lepingu raames.

 

Lisateave: Maarja Mänd, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, telefon  659 9853 , e-post: maarja.mand@meis.ee.

 

 

 

 

 

11. septembril kuulutas Integratsiooni Sihtasutus välja projektikonkursi „Kogemus koolitab“, mille raames koolitatakse kohalike omavalitsuste ametnikke ja koolieelsete lasteasutuste pedagooge.

 

Konkursi eesmärk on leida kohalike omavalitsuste haridusametnike ning koolieelsete lasteasutuste pedagoogide täienduskoolituse ja õppereisi korraldaja.

 

Koolituse ja õppereisi kaudu valmistatakse haridustöötajaid ette Euroopa kolmandate riikide kodanikest laste vastuvõtuks Eesti haridusasutustesse.

 

Konkursi raames toetatakse täienduskoolituse ja õppereisi korraldamist kuni 25 haridustöötajale ning metoodiliste materjalide väljatöötamist. Konkursil saavad toetust taotleda Eesti Vabariigis registreeritud era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, munitsipaal- ja riigiasutused.

 

Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi eelarvelistest vahenditest ja Euroopa Liidu Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist, lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.

 

Lisateave: Ave Härsing, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, telefon  659 9037 , e-post: ave.harsing@meis.ee

 

 

 

11. septembril kuulutas Integratsiooni Sihtasutus välja projektikonkursi „Eesti keeles, eesti koolis“, mille raames tuleb töötada välja eesti keele õppe- ja tugimaterjalid Euroopa kolmandate riikide kodanikest õpilastele ja uusimmigrant-õpilastele. Taotluste esitamise tähtaeg on 21. oktoober 2009 kell 16.00.

 

Konkursi eesmärk on toetada eesti keelest erineva kodu- või emakeelega laste õpet Eesti üldhariduskoolides. Selleks koostatakse ja antakse välja lisamaterjale (sealhulgas interaktiivse õppe materjalid, visuaalsed materjalid jms) eesti keele ja eestikeelse õppe läbiviimiseks koolides, kus on Euroopa kolmandate riikide kodanikest õpilasi.

Konkursi raames toetataksematerjalide koostamist ja kirjastamist, materjalide tutvustamist pedagoogidele ja jaotamist sihtrühmale

 

Toetust saavad taotleda Eesti Vabariigis registreeritud era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, munitsipaal- ja riigiasutused.

 

Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi eelarvelistest vahenditest ja Euroopa Liidu Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist, lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.

 

Lisateave: ja Ave Härsing, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, telefon  659 9037 , e-post: ave.harsing@meis.ee

 

 

 

Käimas on avalik projektikonkurss “Kohalike omavalitsuste infomaterjalid“, kuhu saab taotlusi esitada kuni 26. oktoobrini 2009, kell 13.00-ni.

 

Konkursi eesmärk on suurendada Euroopa kolmandate riikide kodanike sh määratlemata kodakondsusega Eesti elanike teadmisi avaliku sektori poolt pakutavatest teenustest kohalike omavalitsuste territooriumil.

 

Konkursi raames toetatakse veebilehtede täiendamist või infomaterjalide väljaandmist (trükiseid, brošüüre, infovoldikuid, käsiraamatuid), mis on suunatud Eestis elavatele Euroopa kolmandate riikide kodanikele ja määratlemata kodakondsusega isikutele.

 

Konkursil saavad toetust taotleda kohalikud omavalitsused ja kohaliku omavalitsuse hallatavad asutused (v.a koolid ja lasteaiad).

 

Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.

 

Lisateave: Ruslan Prohhorenko, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel  659 9035 , e-post: ruslan.prohhorenko@meis.ee

 

 

 

Integratsiooni Sihtasutus ootab Euroopa Sotsiaalfondi programmi ”Keeleõppe arendamine 2007-2010” raames taas kutseõppeasutustelt uusi ettepanekuid täiendava keeleõppe korraldamiseks.

 

Eesmärgiks on, et võimalikult paljud kutseõppeasutused saaksid erineval viisil arendada eesti keele õpet, lähtudes just oma õppurite vajadustest ja võimalustest. Sellist koostöövormi on sihtasutus edukalt rakendanud juba mitmete koolidega. Koolidel on olnud võimalus pakkuda oma õppuritele nii täiendavaid keeletunde, ettevalmistuskursusi, vahetusprogramme, täiendavat praktikat, välja on antud ka täiendavaid õppematerjale ja rakendamisele läheb lõimitud aine- ja keeleõpe (LAK-õpe).

 

Kõik ettepanekud on teretulnud. Oluline on, et need vastaksid programmi ”Keeleõppe arendamine 2007-2010” eesmärkidele ja kutsekoolide õppuritele suunatud tegevuse kirjeldusele. Eelarves märgitud summa eest tellib Integratsiooni Sihtasutus tellib vajalikud teenused ise (summat ei kanta üle ülikooli arvele).

 

Ettepanekute esitamise tähtaeg on 30. oktoober 2009. Kool võib esitada ka mitu ettepanekut.  Koostööettepanekud tuleb kindlasti esitada etteantud vormil ning elektronposti teel ja märgitud aja jooksul. Ettepanekuvormi leiab Integratsiooni Sihtasutuse kodulehelt.

 

Soovitav on esitada oma ettepanekud juba selles voorus, sest käesolev Euroopa Sotsiaalfondi programm saab läbi 2010. aastal. See tähendab, et pärast käesolevat ettepanekutevooru jääb veel vaid kevadine ettepanekute esitamise võimalus, millest tulenevalt on keeleõppe tegevuste kestvusele piirangud (need võivad kesta kuni 2010. aasta lõpuni).

Lisateave: Edydt Johanson, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel  659 9842 , e-post edydt.johanson@meis.ee

 

 

 

 

 

 

Oktoobris avaneb projektikonkurss „Lõimiv internet“. Konkursi üldine eesmärk on edendada interneti kaudu integratsiooni kui kahesuunalist protsessi ehk Eesti kodanike ja Euroopa kolmandate riikide kodanike vastastikust kohanemist ning omavahelist suhtlemist. Suurendada kolmandate riikide kodanike aktiivset osalemist Eesti ühiskonnas.

 

Konkursi raames toetatakse avalikkusele suunatud internetipõhiste infomaterjalide (sh elektrooniliste uudiskirjade) koostamist, kohandamist ja levitamist ning suhtluskeskkondade arendamist.

 

Konkursil saavad toetust taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

 

Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi eelarvelistest vahenditest ja Euroopa Liidu Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist, lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.

 

Lisateave: Kati Tamm, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel  659 9027 , e-post kati.tamm@meis.ee

 

 

 

Oktoobris kuulutatakse välja avalik projektikonkurss, mille raames töötatakse välja koolitusprogramm ning koolitatakse riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikke kultuuridevahelise kommunikatsiooni alal.

 

Konkursi eesmärk on luua lõimumist toetav keskkond riigi ja kohalikul tasandil kolmandate riikide kodanikele suurendades kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ametnike pädevust kultuuridevahelise kommunikatsiooni alal.

 

Konkursi raames toetatakse koolitusprogrammi väljatöötamist ja koolituse korraldamist kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ametnikele.

 

Konkursil saavad toetust taotleda Eesti Vabariigis registreeritud era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

 

Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.

 

Lisateave: Ruslan Prohhorenko, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel  659 9035 , e-post: ruslan.prohhorenko@meis.ee

 

 

 

Novembrist 2009 algab kuni järgmise aasta maini kestev 160-tunnine nõustajate koolitus. Koolitusele on oodatud kutseõppeasutuste töös orienteeruvad pedagoogilise ja/või psühholoogia-alase ettevalmistusega valdkonnaga tegelemiseks motiveeritud inimesed (soovitavalt juhid või valdkonnajuhid), kokku 20 inimest.

 

Koolituse eesmärk on teadmiste ja oskuste süvendamine nõustamisest ning mitmekultuurilise õppesüsteemi loomiseks olulise info, põhimõtete ja  kogemuste omandamine läbi koolituse, õppekäikude ja õppereisi.

 

Koolitust rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond. Koolitusele registreerumise kohta annab Integratsiooni Sihtasutus jooksvalt infot.

 

Lisateave: Marje Reimund, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel  659 9063 , e-post marje.reimund@meis.ee

 

 

 

Käesoleva aasta novembris algab kuni 2010. aasta augustini kestev 80-tunnine koolitus kutseõppeasutustes muukeelsetele õpilastele üldoskuse aineid õpetavatele õpetajatele. Kokku on koolitusele oodatud 150 õpetajat (igast koolist 1-2 õpetajat).

 

Koolituse eesmärk on arendada lõimitud eriala ja keeleõpet üldoskuste ainete põhiselt ning luua vastavad metoodilised materjalid.

 

Koolitust rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond. Koolitusele registreerumise kohta annab Integratsiooni Sihtasutus jooksvalt infot.

 

Lisateave: Marje Reimund, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel  659 9063 , e-post marje.reimund@meis.ee

 

 

 

Integratsiooni Sihtasutus kuulutab oktoobris välja avaliku projektikonkursi „Rahvuste debatt – edukam Eesti!“.

 

Konkursi eesmärk on Euroopa Liidu kodanike ja Euroopa Liidu kolmandate riikide kodanike (sh määratlemata kodakondsusega Eesti elanike) omavahelise dialoogi arendamine ühiskonnale olulistel teemadel.

 

Konkursi raames toetatakse Eestis elavatele Euroopa Liidu kolmandate riikide kodanikele ja Euroopa Liidu kodanikele suunatud ühiseid avalikke arutelusid. Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

 

Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.

 

Lisateave: Kersti Peterson, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel  659 9034 , e-post: kersti.peterson@meis.ee

 

 

Loovad inimesed – edukas riik. See on käesoleva aasta kodanikupäeva moto.

 

23.-29. novembrini on kõik eesti ja vene õppekeelega üldhariduskoolide 7.-12. klasside õpilased ja üldkeskharidust andvate kutsekoolide õpilased oodatud osalema veebipõhises kodanikupäeva viktoriinis. Viktoriinist saab osa võtta Integratsiooni Sihtasutuse veebilehe www.meis.ee vahendusel.

 

Viktoriin koosneb 50 eestikeelsest küsimusest, mis puudutavad Eesti Vabariigi põhiseadust, põhiseaduslikke institutsioone, inim- ja kodanikeõigusi, vabadusi, kohustusi ja üritusi, mis on seotud kodanikuteadlikkusega.

 

Osad küsimused on varustatud linkidega seaduse tekstile või muule infoallikale, osadele küsimustele saab vastata valikvastusega. Maksimaalselt on viktoriinis võimalik koguda 70 punkti.

 

Viktoriini parimad vastajad selgitatakse kuues kategoorias – eesti ja vene õppekeelega koolide 7.-9. klasside õpilaste, gümnaasiumiastme õpilaste ja kutsekoolide õpilaste osas eraldi. Auhinnad ootavad ka viktoriinist suurima osavõtuga koole. Lisaviktoriin parimatele ning võitjate autasustamine toimub veebruari lõpus, Eesti Vabariigi aastapäeva paiku.

 

Kodanikupäeva viktoriin toimub sel aastal juba seitsmendat korda. Varasemate viktoriinide raames on lapsed vastanud enam kui 300 küsimusele. Viktoriini juurde kuuluvad selgitavad õppematerjalid on leidnud rohket kasutust ühiskonnaõpetuse tundides.

Lisateave: Toivo Sikk, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel  659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee

 

 

 

 

Konkursi raames eraldas Integratsiooni Sihtasutus toetust kahele projektile kogusummas 599 669 krooni. Toetust saavad Tallinna Ülikool ja Tartu Lasteaed Ristikhein.

 

Projektide eesmärk on koolitada 50 kohalike omavalitsuste haridusametnikku ning koolieelsete lasteasutuste pedagoogi, et valmistada neid ette Euroopa kolmandate riikide kodanikest laste vastuvõtuks Eesti haridusasutustesse. Täienduskoolitust pakuvad pedagoogidele Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool, koolitused tipnevad õppereisidega Taani ja Soome.

 

Projektid kestavad kuni 2011. a juunini.

 

Lisateave: Ave Härsing, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel  659 9037, e-post ave.harsing@meis.ee

 

 

 

Integratsiooni Sihtasutus on koondanud lõimitud aine- ja keeleõppe ehk LAK-õppe huvilistest võrgustiku, millega oli oktoobri keskpaigaks liitunud pea 40 inimest. Võrgustikus vahetatakse kogemusi nii omavahel, kui tehakse koostööd ka Euroopa spetsialistidega.

 

Esimene suurem kogunemine toimub 3. novembril ja on seotud õppekava arenduse projektiga Curriculum development for Content and Language Integrated Learning (projekti kohta saab teavet siit: http://clil-cd.ecml.at/ProjectDescription/tabid/929/language/en-GB/Default.aspx).

 

Lisaks arutatakse kohtumisel Grazis toimunud oktoobriseminari materjale ja grupi edasisi ülesandeid ning koostöövorme nii Eesti LAK-õppe rakendustest lähtudes kui ka konkreetses projektis tõstatatud küsimustes.

 

Lisateave: Edydt Johanson, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel  659 9842, e-post edydt.johanson@meis.ee ja Kai Võlli, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel  659 9846, e-post kai.volli@meis.ee

 

 

 

Novembrist algavad ühepäevased konsultatsiooniseminarid, mis toimuvad kokku 20 omavalitsuses. Seminarid viiakse läbi riigihanke „Kohalike omavalitsuste rolli määratlemine valdkondliku arengukava ”Eesti Lõimumiskava 2008–2013” tegevuste elluviimisel“ raames.

 

Konsultatsiooniseminaridel arutatakse „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ ja selle rakendusplaani meetmeid, ajakava ja rahastamise skeemi. Eraldi käsitletakse erinevate asutuste vastutust programmi rakendamisel, selgitades iga asutuse panust ja selle mõju programmi tulemuslikkusele, keskendudes eelkõige kohaliku omavalitsuse (KOV) tasandi võimalikule panusele strateegia ellurakendamisel.

 

Kokkuvõttes on konsultatsiooniseminarid sisendiks konkreetsete lõimumiskava ja selle rakendusplaani täiendus/muudatusettepanekute (tegevused, mille ellurakendamise saab delegeerida KOV tasandile) koostamiseks ja võimaliku finantseerimismehhanismi väljatöötamiseks.

 

Seminare korraldavad MTÜ Balti Uuringute Instituut, konsultatsioonikeskus Geomedia ja SA Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS. Projekti finantseeritakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi kaudu.

 

Lisateave: Ruslan Prohhorenko, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel  659 9035, e-post ruslan.prohhorenko@meis.ee

 

 

 

Integratsiooni Sihtasutuse mitmekultuurilise hariduse üksus korraldab metoodilisi seminare, kuhu on oodatud kõikide keelekümbluslasteaedade õpetajad ja juhatajad.

 

Sari koosneb kuuest õppepäevast, igal päeval käsitletakse erinevat teemat. Iga päev algab lasteaias keelekümblusrühma külastamisega ja jätkub koolitusega.

 

Seminaride toimumisajad:

 

Lisateave ja registreerumine: Svetlana Belova, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel  659 9848 , e-post svetlana.belova@meis.ee

 

 

 

 

 

 

Konkursi eesmärk on luua lõimumist toetav keskkond riigi ja kohalikul tasandil kolmandate riikide kodanikele suurendades kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ametnike pädevust kultuuridevahelise kommunikatsiooni alal. Taotluste esitamise tähtaeg on 11. november kell 16.00.

 

Konkursi raames toetatakse koolitusprogrammi väljatöötamist ja koolituse korraldamist kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ametnikele.

 

Konkursil saavad toetust taotleda Eesti Vabariigis registreeritud era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

 

Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi kaudu.

 

Lisateave: Ruslan Prohhorenko, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel 659 9035 , e-post: ruslan.prohhorenko@meis.ee

 

 

 

Konkursi eesmärk on Euroopa Liidu kodanike ja Euroopa Liidu kolmandate riikide kodanike (sh määratlemata kodakondsusega Eesti elanike) omavahelise dialoogi arendamine ühiskonnale olulistel teemadel. Taotluste esitamise tähtaeg on 16. november kell 14.00.

 

Konkursi raames toetatakse Eesti kodanikele ja Euroopa kolmandate riikide kodanikele suunatud ühiseid avalikke arutelusid. Toetust saavad taotleda Eestis registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused.

 

Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi kaudu.

 

Lisateave: Kersti Peterson, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel  659 9034 , e-post: kersti.peterson@meis.ee

 

 

 

Käimas on projektikonkurss “Eesti keele kursused Harjumaal“. Konkursile oodatakse taotlusi eesti keele koolitajatelt. Taotlusi saab esitada kuni 25. novembrini 2009, kella 16.00.

 

Konkurss toetab Euroopa kolmandate riikide kodanike, sh määratlemata kodakondsusega isikute integreerumist Eesti ühiskonda ning aitab kaasa püsiva naturalisatsioonitempo kindlustamisele Eestis. Konkursi otsene eesmärk on korraldada 2010. aastal Harjumaal 200  tunnised kursused A2 tasemelt B1 tasemele jõudmiseks.

 

Konkursil saavad toetust taotleda kõik juriidilised isikud, kes vastavad konkursi tingimustele. Konkursi dokumendid on kättesaadavad Integratsiooni Sihtasutuse kodulehelt.

 

Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi kaudu.

 

Lisateave: Tea Tammistu, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel  659 9062, e-post: tea.tammistu@meis.ee

 

 

 

 

Siseministeeriumi pressiteade

 

29. oktoobril kiitis Vabariigi Valitsus heaks siseministeeriumi ja kultuuriministeeriumi koostöös välja töötatud eelnõu, mille kohaselt ühendatakse Sihtasutus Eesti Migratsioonifond Integratsiooni Sihtasutusega tuleva aasta 1. jaanuariks.

„Ühendamisel viiakse kokku kaks omavahel tihedalt seotud valdkonda ning tekib terviklik organisatsioon, kus rände- ja integratsioonialased küsimused peaksid vastuse saama ühest kohast,“ ütles siseminister Marko Pomerants, rõhutades seejuures, et samas hoiab riik ka kulusid kokku.

Rändetoetuste välja maksmise administreerimiskulude prognoositav kokkuhoid on 500 000 krooni ning see tuleneb peamiselt personali-, üüri-, ning raamatupidamiskuludelt.

Migratsioonifondi juhataja Kert Valdaru sõnul on ühendamise juures oluline eelkõige selle sisuline eesmärk. „Ühendamisega välditakse senist ülesannete dubleerimist ning jõutakse mitmete ühiste lahendusteni, nagu seda on näiteks mitte-eestlaste ja tagasipöördunud eestlaste eesti keele õppe toetamine,“ selgitas Valdaru.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Tanel Mätliku sõnul on tema juhitaval sihtasutusel enam kui kümneaastane kogemus erinevate lõimumisalaste tegevuste korraldamisel, sh koolitus- ja täiendõppe osas. „Samas pole meil seni olnud võimalust toetada Eestisse naasvate eesti rahvusest isikute keeleõpet, seniste rahastamisprogrammide seatud piirangute tõttu. Arvestades, et Eesti Migratsioonifond rahastab riigieelarvelistest vahenditest teiste tagasipöördumistoetuste seas ka eesti keele õpet, täieneb meie pagas nüüd veel ühe keeleõppe võimalusega,“ selgitas ta.

Ühendav sihtasutus saab uueks nimeks Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA). Uus nimi väljendab ülesannete kokku liitmise mõtet, mis tähendab nii eestlaste ja mitte-eestlaste kui ka riiki sisserännanud inimeste kaasamist.

Migratsioonifondi üks tegevusi on ka Eesti esindamine Euroopa Rändevõrgustikus. Selle tegevuse võtab 1. jaanuarist 2010 üle Sisekaitseakadeemia. Nii hakkab akadeemia rändealaste uuringute ja teadustööde läbiviimiseks vajalikku praktilist teavet ise süstematiseerima ja vahendama.

Eelnõu kohaselt on MISA põhieesmärk lõimumis- ja rändealaste toetuste maksmine ning selleks vajalike vahendite kogumine. Sihtasutuse ülesanneteks on ka edaspidi Eesti ühiskonna lõimumisprotsesside soodustamine ning sisse- ja väljarändega seotud tegevuste koordineerimine, vastava teabe avaldamine ja ülevaadete koostamine.

MISA asutajaõiguse teostajaks määratakse valitsuse korralduse alusel kultuuriministeerium.

MISA hakkab tööle praeguse Integratsiooni Sihtasutuse ruumides, aadressil Liimi 1 Tallinnas.

Lisainfo: http://www.siseministeerium.ee/29673.

 

Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja lihtmenetlusega hanke “Integreeritud keeleõpe”. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 7. detsembril 2009 kell 11.00.

 

Hanke raames tuleb korraldada vene õppekeelega haridusasutuste eesti keelt kui teist keelt õpetavatele pedagoogidele 104-tunnine täienduskoolitus „Integreeritud keeleõpe“.

 

Täienduskoolituse eesmärk on osalejate professionaalseks tegevuseks vajaliku keeleoskuse omandamise toetamine ning lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika-alaste teadmiste andmine.

 

Täienduskoolitusele kutsutakse osalema kuni 42 õpetajat. Koolituskursused toimuvad ajavahemikul jaanuar – juuli 2010. a.

 

Lisateave: Maarja Mänd, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, telefon:  659 9853, e-post: maarja.mand@meis.ee.

 

 

 

Sel sügisel toimunud konkursi eesmärk oli toetada Eesti riigi ajaloo ja kultuuriloo ning sellega seotud paikade/asutuste tutvustamist, ühist tegevust eestikeelsete, venekeelsete ja ka teiste keeltega koolide õpilastele.

 

Konkursi tingimuste kohasel peavad läbiviidavad tegevused andma osalejatele teavet ja praktilisi kogemusi elamiseks ning õppimiseks-töötamiseks Eestis. Tegevusse peavad olema kaasatud Eestis elavad Euroopa kolmandate riikide kodanikud (sealhulgas määratlemata kodakondsusega isikud) ja ka Euroopa Liidu kodanikud.

 

Konkursi raames toetati põhikoolide, gümnaasiumide ja põhihariduse baasil õpet võimaldavatele kutseharidusasutuste õpilastele suunatud Eesti riigi ajaloo ning kultuuriloo ja tänapäevaga seonduvaid üritusi, ühiskonnaõpetuse ja ajaloo ainekava õpitulemuste saavutamisele kaasa aitavaid ning õpilaste sotsiaalse pädevuse kujundamist abistavaid tegevusi. Samuti said toetust õpilaste iseorganiseerumist soodustavad ettevõtmised ja projektid, mille raames koostatakse koolides koos õpilastega õppematerjale.

 

Toetust said Narva Pähklimäe Gümnaasium, Ehte Humanitaargümnaasium, Sillamäe Eesti Põhikool, Vikerkaarevärviline Eesti, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Narva Eesti Gümnaasium, Jõhvi Vene Gümnaasium, Narva 6. Kool, Paikuse Põhikool, Õismäe Kool, Tapa Vene Gümnaasium, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium, Tallinna Õismäe Vene Lütseum, Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium, Maardu Gümnaasium, ja Tallinna Mustjõe Gümnaasium.

 

 

Lisateave: Toivo Sikk, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel  659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee

 

 

 

Selgusid hanke „Erialase eesti keele õppematerjalid turvalisuse ja tervishoiu valdkondade töötajatele ning koolitajate koolitus” võitjad. Hanke tulemusel valmivad 2010. aasta oktoobriks erialase eesti keele õppematerjalid, mille abil saavad nii haridust omandavad õppurid kui ka juba valdkonnas töötavad spetsialistid õppida eesti keelt 120 tunni ulatuses B2 keeletasemele jõudmiseks. Lisaks viiakse õppekomplektide kasutamiseks läbi koolitajate koolitused.

 

Turvalisuse erialakeele õppematerjalide väljatöötamiseks esitas parima pakkumise InterAct Projektid & Koolitus OÜ. Tervishoiualaste erialakeele materjalide koostamisega tegeleb Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

 

Õppematerjalide väljatöötamisel ja koolitajate koolitamisel juhindutakse valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ rakendusplaanist, mille üks prioriteetne eesmärk on eesti keele täiendava õppe võimaluste edendamine ja toetamine, sh uute õppematerjalide loomine. Samuti lähtutakse Haridus- ja Teadusministeeriumi elukestva õppe strateegiast, mille raames laiendatakse muukeelsete täiskasvanute eesti keele õppe võimalusi.

 

Õppematerjalide koostamist ja koolituste läbiviimist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

 

 

Lisateave: Kristina Johannes, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel  659 9065, e-post kristina.johannes@meis.ee

 

 

 

Projektikonkursi „Kohalike omavalitsuste infomaterjalid“ raames jagatakse kaheksa omavalitsuse vahel enam kui 450 tuhat krooni.

 

Valga Linnavalitsus, Sillamäe Linnavalitsus, Narva Sotsiaalabiamet, Narva-Jõesuu Linnavalitsus, Tallinna Linnakantselei, Jõhvi Vallavalitsus, Kunda Linnavalitsus ja Loksa Linnavalitsus esitasid projektitaotlusi nii veebilehtede täiendamiseks, eesti- ja venekeelse avalike teenuste andmekogu loomiseks, eesti- ja venekeelsete infomaterjalide väljaandmiseks kui ka kohalike õigusaktide tõlkimiseks vene keelde. Projektitegevused lõppevad 2010. aasta novembris.

 

Konkursi eesmärk on suurendada Euroopa kolmandate riikide kodanike, sh määratlemata kodakondsusega Eesti elanike teadmisi avaliku sektori poolt pakutavatest teenustest kohalike omavalitsuste territooriumil.

 

Konkurssi rahastab Kultuuriministeerium ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond.

 

Lisateave: kodanikuhariduse üksuse koordinaator Ruslan Prohhorenko, tel  659 9035, e-post ruslan.prohhorenko@meis.ee

 

 

 

Novembris selgusid projektikonkursi „Teeme koos“ II taotlusvooru tulemused. Toetuse osaliseks said 17 taotlejat kokku enam kui 2,5 miljoni krooni ulatuses.

 

Konkursi eesmärk oli suurendada kodanikuaktiivsust, üksteise mõistmist ja suhtlust Eesti ja Euroopa Liidu ning Euroopa kolmandate riikide kodanike ja määratlemata kodakondsusega Eesti elanike vahel.

 

Konkursi raames toetatakse koostöötegevusi, mille kestus on rohkem kui kolm kuud, kampaaniad, arutelufoorume ja teisi kodanikeühenduste tegevusi, kus osalevad ühiselt Eestis elavad Eesti ja Euroopa Liidu ning Euroopa kolmandate riikide vähemalt 18-aastased kodanikud ja määratlemata kodakondsusega isikud.

 

Konkursile oodati taotlema kohaliku omavalitsuse hallatavaid asutusi ning mittetulundusühendusi ja sihtasutusi.

 

Konkurssi rahastavad Kultuuriministeerium ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond.

 

Lisateave: kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator Iris Järv, tel  659 9029, e-post iris.jarv@meis.ee.

 

 

 

Pirita Sotsiaalkeskuses (Tallinn, Metsavahi tee 4, www.piritavak.ee) toimuvad igal teisipäeval kell 10.00-11.00 eesti keele vestlusringid eakatele (pensionäridele). Vestlusringi kuutasu on 15 krooni, infot saab telefonilt  606 9050  606 9050 .

 

Lisateave: Maris Saarna, Pirita Sotsiaalkeskuse vanemspetsialist, tel  606 9053.

 

 

 

 

 

 

Jaanuaris alustavad MISA partnerid InterAct Projektid & Koolitus OÜ, Sisekaitseakadeemia ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool tööd turvalisuse erialakeele ja tervishoiu erialakeele õppematerjalide loomiseks ja keelekoolitajate koolitamiseks.

 

Tööd toimuvad hanke „Erialase eesti keele õppematerjalid turvalisuse ja tervishoiu valdkondade töötajatele ning koolitajate koolitus” raames.  

 

Hanke tulemusel valmivad 2010. aasta septembri lõpuks erialase eesti keele õppematerjalid, mille abil saavad nii haridust omandavad õppurid kui ka juba valdkonnas töötavad spetsialistid õppida eesti keelt 120 tunni ulatuses B2 keeletasemele jõudmiseks. Lisaks viiakse õppekomplektide kasutamiseks läbi koolitajate koolitused.

 

Õppematerjalide väljatöötamisel ja koolitajate koolitamisel juhindutakse valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ rakendusplaanist, mille üks prioriteetne eesmärk on eesti keele täiendava õppe võimaluste edendamine ja toetamine, sh uute õppematerjalide loomine. Samuti lähtutakse Haridus- ja Teadusministeeriumi elukestva õppe strateegiast, mille raames laiendatakse muukeelsete täiskasvanute eesti keele õppe võimalusi.

 

Õppematerjalide koostamist ja koolituste läbiviimist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

 

Lisateave: Kristina Johannes, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel  659 9065  659 9065 , e-post kristina.johannes@meis.ee

 

 

 

2009. aasta lõpuks valmis möödunud aasta aprillis alustatud töö tulemusel käsiraamat ja kohanemisprogramm kolmandate riikide kodanike ehk uusimmigrantide paremaks lõimumiseks Eesti ühiskonnas. Valminud programm ja käsiraamat on mõeldud kasutamiseks nii avalikus kui erasektoris.

 

Sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on ka Eesti kohanemisprogrammi põhikomponentideks keeleõpe, erialane täiendamine või ümberõpe ning kodanikuõpetus. Valminud programmi raames pakutakse riiki sisseelamiseks esmavajalikku tugiteenust, korraldatakse baaskoolitusi, keelekoolitusi ja toimub ettevalmistus tööle rakendumiseks. Tugiteenus sisaldab näiteks abi teabeotsingutel, eluaseme leidmisel, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste saamisel, haridus- ja kutseõppeteenuste saamisel ning argipäevategevustes nagu panga-, ostu- jm toimingutes.

 

Kohanemisprogrammi kaasatakse täiskasvanud uusimmigrante vahetult pärast uuele kodumaale saabumist selleks, et nad omandaksid ühiskonnas toimetulekuks vajalikud uued oskused ja teadmised.

 

Euroopa Liidu liikmesriikides on kohanemisprogramme kasutatud 1990ndate aastate algusest. Kohanemisprogrammid kestavad keskmiselt 1-3 aastat. Neid rakendatakse sageli tihedas koostöös kohalike omavalitsustega. Sageli sõlmib riik vastavad lepingud omavalitsusega konkreetsetele uusimmigrantidele suunatud koolituste ja muude tegevuste rahastamiseks ning korraldamiseks.

 

Eesti kohanemisprogrammi väljatöötamine ning piloteerimine kestis läinud aasta aprillist novembrini. Väljatöötamisse olid kaasatud erinevate piirkondade ametiasutused ja tööandjad, kes omavad kokkupuudet või vajalikku teavet sihtrühma kohta. Programmi piloteerimises osales 56 uusimmigranti.

 

Eesti esimene kohanemisprogramm töötati välja Euroopa Liidu üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ alusel asutatud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi (EIF) ja Kultuuriministeeriumi rahalisel toel.

 

Lisateave: Kristina Johannes, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel  659 9065  659 9065 , e-post kristina.johannes@meis.ee

 

 

 

Alates 2008. a sügisest on kutseõppeasutustel olnud võimalus esitada Integratsiooni Sihtasutusele neljal korral täiendava keeleõppe ettepanekuid. Neist viimane oli sel sügisel. Ettepanekute kogumise eesmärgiks on olnud abistada muukeelseid õppureid eesti keele omandamisel, et nii kooliajal kui ka edaspidi tööturul oleksid kutseõppuril paremad võimalused hakkamasaamiseks.

 

Ettepanekute esitamise võimalust on kasutanud peaaegu kõik kutseõppeasutused, kus on eesti keelest erineva emakeelega õpilasi. Mitmed eestikeelsed kutseõppeasutused on olnud toeks eestikeelse keskkonna pakkumisel samade erialade õppuritele. Tegevuse raames oli plaanis pakkuda täiendavat keeleõpet 480 õppurile, kuid kokkuvõttes oli osalenud õpilaste arv suuremgi. Tegevusega on praeguse seisuga seotud 19 erinevat kooli, 393 õppurit on hetkel läbinud või läbimas täiendavat keeleõpet ning ligi 130 on veel lisandumas.

 

Eelmiste ettepanekute voorude tulemusel on kutseõppeasutused pakkunud oma õpilastele täiendavaid keeletunde, ettevalmistuskursusi, vahetusprogrammi ja täiendavat praktikaprogrammi, välja on antud täiendavaid õppematerjale ning lähiajal on plaanis rakendada ka lõimitud aine- ja keeleõpet (LAK-õpe). Samuti on koolidel võimalik rakendada vahetusprogrammi Integratsiooni Sihtasutuse poolt väljatöötatud mudeli ja materjalide alusel.

 

Tegevuse raames telliti ka kutseõppeasutuste vajadusuuring “Eestikeelse õppe laiendamine vene õppekeelega õpperühmadega kutseõppeasutustes” (2009), mis on kättesaadav sihtasutuse veebilehelt: www.meis.ee/uuringud. See annab hea ülevaate kutsehariduse hetkeseisust keeleõppe valdkonnas 2009. aasta kevadel. Võrdlusena on toodud ka viie aasta tagused tulemused.

 

Lisateave: Edydt Johanson, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel  659 9842  659 9842 , e-post edydt.johanson@meis.ee

 

 

 

Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2001-2010“ kohta saab infot ka Facebook´st: http://www.facebook.com/group.php?gid=128242761541.

 

Sealt leiab jooksvalt infot, kuidas, kus ja kes eesti keelt õppida saab. Samuti on sel lehel väljas erinevad MISA keeleõppealased uudised.

 

Lisateave: Monika Kopti, kommunikatsioonijuht, tel  659 9031  659 9031 , E-post monika.kopti@meis.ee

 

 

 

Projektikonkursi „Lõimiv internet“ tulemusel anti toetus seitsmele projektile kokku 1,5 miljoni krooni ulatuses.

 

Toetuse said Sihtasutus Tallinn 2011, MTÜ Eesti Instituut, MTÜ Ökokratt, SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit ning MTÜ Tallinnmeeting.

 

Toetati Eestis elavatele Euroopa kolmandate riikide kodanikele suunatud internetipõhiste infomaterjalide (sh elektrooniliste uudiskirjade) koostamist, kohandamist ja levitamist ning suhtluskeskkondade arendamist.

 

Konkursi eesmärk on edendada interneti kaudu Eesti kodanike ja Euroopa kolmandate riikide kodanike vastastikust kohanemist ning omavahelist suhtlemist ja suurendada kolmandate riikide kodanike aktiivset osalemist Eesti ühiskonnas.

 

Konkurssi rahastavad Kultuuriministeerium ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond.

 

Lisateave: kodanikuhariduse üksuse koordinaator Kati Tamm, tel  659 9027  659 9027 , e-post kati.tamm@meis.ee

 

 

 

Projektikonkursi „Kultuuridevaheline suhtlemine“ raames töötatakse välja kolm erinevat kultuuridevahelise kommunikatsiooni koolitusprogrammi. Kokku saavad programmide alusel koolitust 60 riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikku.

 

Programmid töötasid välja Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Elamuskoolitus OÜ ja Addenda OÜ, kelle projekte toetati kokku 675 tuhande krooniga. Projektitegevused lõppevad 2010. aasta novembris.

 

Konkursi eesmärk on luua riigi- ja kohalikul tasandil lõimumist toetav keskkond Euroopa kolmandate riikide kodanikele suurendades kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ametnike pädevust kultuuridevahelise kommunikatsiooni alal.

 

Konkurssi rahastavad Kultuuriministeerium ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond.

 

Lisateave: kodanikuhariduse üksuse koordinaator Ruslan Prohhorenko, tel  659 9035  659 9035 , e-post ruslan.prohhorenko@meis.ee

 

 

Lõppes projektikonkurss "Rahvuste debatt – edukam eesti!"

Eesti ühiskonnale olulistel teemadel dialoogi arendamiseks toimunud konkursi raames antakse toetust kolmele projektile kogusummas 601 846 krooni. Projektitegevused kestavad novembri lõpuni.

 

Toetust saavad SA Eesti Koostöö Kogu, MTÜ Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia ja MTÜ Rahvusvaheline Naiste Koostöö Mentorkoda.

 

MTÜ Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia projektis „Hindame head kõrgharidust – õpime Eestis!“ korraldatakse avalikud seminarid Tallinnas, Tartus ja Narvas. Seminaridest osavõtjad on Eesti ja Euroopa kolmandate riikide noored kodanikud, kellele tutvustatakse Eesti kõrghariduse kvaliteetseid õpiväljundeid ning kõrghariduse lõimivat rolli Eesti ühiskonnas.

 

SA Eesti Koostöö Kogu projekt „Ümarlaud Eesti – meie kodu Euroopas“ raames moodustatakse ümarlauad, mille liikmed nimetab Vabariigi President. Ümarlaua eesmärk on panna Eesti kodanikud tunnustama enda kõrval võrdväärsetena muu kodakondsuse ja rahvusega inimesi ning innustada viimaseid osalema ühiskondlikus elus. Ümarlaua tulemusi tutvustatakse ka avalikkusele.

 

MTÜ Rahvusvaheline Naiste Koostöö Mentorkoda projektis „Avastagem KOOS!“ korraldatakse mõttekodade vormis arutelud demokraatlikul Avatud Ruumi Meetodil. Eesti ja Euroopa kolmandate riikide kodanike aruteludel keskendutakse võtmesõnadele: keel, kultuur, ajalugu, huvi, aktsepteerimine, osalemine, kaasamine, organiseerumine jne edukuse tagatisena.

 

Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist.

 

Lisateave: Kersti Peterson, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel  659 9034  659 9034 , e-post: kersti.peterson@meis.ee

 

 

 

Detsembris jõudis lõpule võrdsest kohtlemisest teadlikkuse tõstmise ja sallivuse arendamise projekt, mille viis riigihanke tulemusel ellu OÜ Alfa-Omega Communications.

 

Projekti raames selgitati tööandjatele võrdse kohtlemise põhimõtteid ning tutvustati avalikkusele eri ettevõtete kogemusi etniliselt mitmekesise töötajaskonnaga. Muu hulgas käsitleti meedias ka Eestis elavate eri rahvusest inimeste vahelist suhtlemist ja koostööd.

 

Lisaks valmis projekti raames võrdse kohtlemise seadust tutvustav trükis juhtidele ja personalitöötajatele ning teabematerjal, mis on tänaseks üleval 30 organisatsiooni sisekanalites.

 

Ühtlasi viidi läbi mitu fookusgrupi uuringut ettevõtete juhtide ja noortega ning koostöös ajalehega Äripäev korraldati multikultuurse ettevõtte ja töökeskkonna konkurss. Ajakirjanduses tutvustati 20 eri rahvustest inimeste vahelist koostööprojekti ning enam kui 20 eesti keelest erineva emakeelega inimest nende elukutsete ja hobide kaudu.

 

Raadio 4 eetris oli võimalus kuulata kolme saatesarja: „Ideepank“, „Vis a vis“ ning „Suvemeelespea“.

 

Alfa-Omega Communications abiga ilmus kokku 41 meediakajastust võrdse kohtlemise ning 81 meediakajastust eri rahvustest inimestest ning rahvuste vahelisest koostegutsemisest erinevates ühendustes.

 

Lisateave: kodanikuhariduse üksuse koordinaator Kati Tamm, tel  659 9027  659 9027 , e-post kati.tamm@meis.ee

 

 

 

MISA ootab rahvusvähemuste kultuuriseltsidelt baasfinantseerimise taotlusi, mille esitamise tähtaeg on 22. jaanuar 2010 kell 17.00. Baasfinantseerimist rahastab Kultuuriministeerium.

 

Baasfinantseerimist saavad taotleda ainult katusorganisatsioonid ja nende liikmesühendused, kes on läbinud Rahvastikuministri Büroo poolt korraldatud atesteerimise 2008. aastal või Kultuuriministeeriumi poolt korraldatud atesteerimise 2009. aastal. Vastav nimekiri on toodud Kultuuriministeeriumi veebilehel (http://www.kul.ee/webeditor/files/koda/attesteeritud_(2).doc).

 

Kultuuriminister Laine Jänese sõnul on rahvuskultuuriseltsid oma pideva tegevusega aastate jooksul meie riigi kultuuriellu kaalukalt panustanud. Erinevate rahvusvähemuste kultuuriorganisatsioonide esindajad, kes on ühtlasi ministri juures tegutseva rahvusvähemuste kultuurinõukoja liikmed, on ministeeriumile Eesti kultuuripoliitika edendamisel usaldusväärsed partnerid.

 

Minister rõhutas, et hoolimata majanduses valitsevast keerulisest olukorrast on baasfinantseerimise kogusumma kasvanud, ulatudes 2010. aastal 4,9 miljoni kroonini. Baasfinantseerimine on ette nähtud rahvuskultuuri hoidmise ja arendamisega tegelevate seltside ja organisatsioonide igapäevase tegevuse edendamiseks. 2010. aastal on riigi toetuse võimalus 265 kultuuriühingul, kes kuuluvad kokku 19 katusorganisatsiooni alla.

 

Taotlusvooru eesmärk on leida riigile eri rahvuste esindajatest koostööpartnerid, kes on koondunud katusorganisatsioonide alla. Koostööpartnerite eesmärk on kultuuride eripära tutvustamine, rahvuskultuuriseltside toetamine nende kultuuripärandi säilitamisel, edendamisel ja tutvustamisel ning koostöö arendamine eesti kultuuriseltsidega. Samuti on oluline infoliikumise parandamine katusorganisatsioonide liikmete vahel.

 

Baasfinantseerimist ei saa taotleda otse riigieelarvest rahastatavad katusorganisatsioonid ja liikmesühendused.

 

Lisateave: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel  659 9024  659 9024 , E-post kristina.pirgop@meis.ee

 

 

 

Jaanuaris jätkub traditsiooniline rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajate koolitus. Esimeses moodulis käsitletakse õpetamise metoodikat ja keeleõppe didaktikat ning teiste riikide kogemust rahvusvähemuse keele- ja kultuuriõppes. Kokku on planeeritud läbi viia neli moodulit. Koolitusrühmad on komplekteeritud.

 

Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolides õpetatakse lastele konkreetse rahvuse keelt, kultuuri ja kombeid, et säilitada rahvuslik identiteet ka etniliselt kodumaalt eemal viibides.

 

Koolitust viib läbi OÜ Inscape Koolitus. Koolituse korraldamist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

 

Lisateave: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel  659 9024  659 9024 , E-post kristina.pirgop@meis.ee

 

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusel Meie Inimesed (MISA) on veebruarist alates uus kodulehekülg, mis asub endiselt aadressil www.meis.ee.

 

Uuel lehel on kavas avaldada eesti keele kõrval senisest rohkem põhi-infot ka vene ja inglise keeles. Praegu on mõned rubriigid veel tõlketekstide ootuses, kuid ka need saavad lähiajal sisustatud. Samuti jätkub enamike uudiste tõlkimine vene keelde ja vajadusel ka inglise keelde ning MISA igakuise uudiskirja tõlkimine nii vene kui inglise keelde.

 

MISA koduleheküljelt saab infot erinevate integratsiooni- ja migratsioonialaste tegevuste kohta, mida MISA korraldab või ise läbi viib kas eesti keele õppe, hariduse, kodanikuhariduse, rändetoetuste, kultuuri või noorsootöö valdkonnas. Kodulehel on jätkuvalt võimalus tutvuda MISA poolt või MISA toel välja antud kirjandusega, mis on koondatud rubriiki „Raamatukogu“.

 

MISA uue kodulehega seoses tuleks ümber adresseerida lingid, mis on teistelt veebilehtedelt sihtasutuse endisele lehele suunatud. Juhul kui ümbersuunamiseks ei õnnestu uuelt kodulehelt koheselt samasugust infot leida, palume võtta ühendust MISA kommunikatsioonijuhiga, kellele võib teada anda ka kõikidest teistest kodulehega seotud tähelepanekutest.

 

Lisateave: Monika Kopti, kommunikatsioonijuht, tel 659 9031, GSM 521 2602, E-post monika.kopti@meis.ee

12. jaanuarist 2010 kuni oktoobrikuuni on kutseõppeasustuste õpetajatel hea võimalus praktiseerida ja arendada oma eriala ja keeleoskust osaledes projektis „Teises koolis, teises keeles“.

 

Projekti raames toimub vene õppekeelega kutseõpperühmade õpetajate stažeerimine eesti õppekeelega kutseõppeasutustes ja eesti õppekeelega kutseõppeasutuste õpetajate stažeerimine vene õppekeelega kutserühmadega koolides.

 

Stažeerimine kestab kuni 24 päeva ja sisaldab muuhulgas sisukat kultuuriprogrammi. Projektis osalevad 60 kutse- ja üldainete õpetajat, kes registreeriti projektis osalema juba eelmise aasta jooksul. Stažeerijatele viiakse eelnevalt läbi 80-tunnine koolitus. Staźeerijaid saatvate ja vastuvõtvate koolide, esindajatele toimuvad ka spetsiaalsed infopäevad.

 

Esimesed stažeerimispartnerid on pärit Tallinnast, Pärnust, Tartust ja Viljandist. Informaatika ja Arvutustehnika Kooli arvutiõpetaja stažeerib Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, Tallinna Tööstushariduskeskuse kutseõpetaja Tartu Kutsehariduskeskuses ning Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakooli kutseõpetaja Viljandi Ühendatud Kutsekoolis. 

 

Projekti „Teises koolis, teises keeles“ korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed elukestva õppe üksus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi ”Keeleõppe arendamine 2007-2010” raames.

 

Info stažeerimise korraldustoimkonnalt:

Tiiu Orgvee, tiiu.orgvee@hariduskeskus.ee, tel 442 2529, 5566 7315

Linda Kõresaar, linda@ehituskool.ee. tel 677 5835, 5194 6492

 

Lisateave: Marje Reimund, elukestva õppe üksuse koordinaator, telefon 659 9063, e-post: marje.reimund@meis.ee

 

 

 

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames viib Tartu Ülikooli Narva Kolledž 2009/2010. õppeaastal pilootkoolitusena ellu kaks kursust, mis on mõeldud nii õpetajakoolituse üliõpilastele kui ka töötavatele õpetajatele.

 

Veebruaris algab Tartus kursus “Kultuuridevahelised erinevused: vene kultuuritaustaga õpilased”, mille viib MISA koostööpartnerina läbi Tartu Ülikooli Narva Kolledź.

 

Kursus annab ülevaate vene kultuurist kultuuridevahelise suhtlemise kontekstis: vene kultuuri tunnetus, etnilise ja kultuurilise identiteedi kujunemine, vene rahvuslik iseloom, vene kultuuri väärtused, venelased kultuuridevahelistes kontaktides jne. Eriti suurt tähelepanu pööratakse Eesti venelastele, nende identiteedi kujundamisele ja akulturatsiooni tingimustele. Samuti annab kursus ülevaate vene etnopedagoogika alustest. Teemade ja alateemade valik aitab põhjalikult vaadelda Eesti venelaste omapära.

Kursuse maht on 3 EAP ehk 80 tundi, millest 46 tundi on auditoorset tööd, 28 tundi iseseisvat tööd ja 6 tundi tunnivaatlusi. Kursusele on oodatud õpetajakoolituses osalev tulevane aineõpetaja ja/või täienduskoolituses osalev töötav õpetaja, kes soovib asuda tööle või töötab vene õppekeelega üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses. Eelistatult on kursuse sihtrühmaks inimesed, kelle emakeel ei ole vene keel ja/või kes ei ole õppinud vene õppekeelega koolis.

 

Kursus on osalejatele tasuta ja on kavandatud 20 õppurile.

 

Kursis “Kultuuridevahelised erinevused: vene kultuuritaustaga õpilased” on teine Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames Tartu Ülikooli Narva Kolledži poolt 2009/2010. õppeaastal pilootkoolitusena ellu viidav kursus, mis on mõeldud nii õpetajakoolituse üliõpilastele kui ka töötavatele õpetajatele.

 

Esimene pilootkursus „Õppekeele oskuse arendamine ainetunnis“ toimus möödunud aastal Narvas oktoobrist kuni detsembrini. See kursus andis ülevaate tänapäevastest seisukohtadest teise keele omandamise seaduspärasuste ja iseärasuste kohta ning samuti lõimitud aine- ja keeleõppe metoodilistest põhimõtetest.

Lisateave: Liilika Raudhein, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9030, e-post liilika.raudhein@meis.ee

 

 

 

 

4. veebruaril esitletakse Rahvusooper Estonia Talveaias kuuendat sarjas "Rahvused Eestis" ilmunud raamatut "Armeenlased".

 

Raamat tutvustab eestlastele Armeenia loodust, keelt, rahvarõivaid, uskumusi ja kombeid, saavutusi kultuuri, teaduse ja spordi valdkonnas. Raamatust leiame ka retsepte armeenlaste rahvusköögist. „Armeenlased“ on koostanud Armenui Kazarjan ja Ita Serman.

 

"Elutarkus, väljapeetus, rahu igas olukorras – just need kaugest minevikust pärinevad iseloomujooned on armeenlastele väga omased. Nagu ka sügav austus teadmiste ja raamatute vastu. Kas ei tundu see kõik väga tuttavlik eestlastelegi? Ja kas ei tekita see soovi teineteise kohta veel rohkem teada saada?" selgitavad autorid eessõnas raamatu väljaandmise soovi.

 

Raamatu on kirjastanud ja trükkinud AS Kirjastus ILO. Traditsiooniliselt jagatakse väljaanne koolidele ja raamatukogudele tasuta.

 

2005. aastal alguse saanud sarja rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt. Sarja raames väljaantavad raamatud sünnivad Ita Sermani koostatud spetsiaalse juhendi alusel tagamaks väljaannete kompaktsuse ja ühtsuse.

 

Lisateave: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9025, E-post kaie.kullik@meis.ee

 

 

 

11. veebruaril kell 11.00 – 17.00 toimub Reval Hotell „Olümpias“seminar-teabepäev konkursi „Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid“ projektijuhtidele ning Kodanikupäeva viktoriini korraldajatele.Üritust finantseerib Haridus- ja Teadusministeerium.

 

Infopäeva teemad ja esinejad:

1)                          MISA juhataja Tanel Mätlik ettekandega „Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed täna ja homme“

2)                          Ettekanne „Kuidas formeerida mõtteid projektiks?“

3)                          Ettekanne „Kuidas on konkursile „Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid“ esitatud projektid kaasa aidanud kodanikuteadlikkuse ja sallivuse mõistmisele õpilaste hulgas?“.

4)                          Paneeldiskussioon – Mida on õpetanud senised 7 kodanikupäeva viktoriini ja milline peaks/võiks olla viktoriin 2010?

5)                          Ümarlaua-arutelud teemal „Mida on võimalik saavutada kodanikuhariduses projekte kaasates?“.

 

Seminar-nõupidamise eesmärk on anda ülevaate/tulemused nende teemade käsitlemisest Integratsiooni Sihtasutuse poolt enam kui viie aasta jooksul ning sellest, milline võiks välja näha 2010. aasta Kodanikupäeva viktoriin.

 

Lisateave: Toivo Sikk, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, telefon 5062712, e-post: toivo.sikk@meis.ee

26. veebruaril Tallinnas toimuval ühepäevasel tasuta koolitusel käsitletakse teemasid nagu rahvusluse ja etnilise konflikti teooriad, Eesti ühiskonna integratsioonipoliitika kontseptuaalsed alused ning nende võrdlus teiste riikidega.

 

Lisaks antakse põgus ülevaade rahvusluse ja integratsiooni uuringutest Eestis - põhitulemused ja trendid. Koolituspäeva teises osas käsitletakse põgusalt mudeldusmängude olemust ning viiakse läbi mudeldusmäng BaFá-BaFá (vaatluse all kultuuride kokkupõrge ja kultuurišokk).

 

Koolitusele saab registreeruda e-posti aadressil info@koolituskorraldus.ee. 

 

Lisateave: Maarja Mänd, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post: maarja.mand@meis.ee.

 

 

 

Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Kultuuriministeeriumi vahenditest kuulutatakse lähinädalatel välja konkurss Euroopa Liidu kolmandate riikide kodanike ja määratlemata kodakondsusega laste pereõppe korraldamiseks. Konkursi kaudu toetatakse laste elamist eesti peres väljaspool lapse elukoha maakonda.

 

Samadest vahenditest viiakse läbi ka konkurss eesti keele laagrite korraldamiseks Eestis elavatele eesti keelest erineva emakeele või koduse keelega lastele ja noortele. Ligi nädal aega kestvatest laagrites osalevad pooled eesti keelt kõnelavad lapsed ja pooled venekeelsed lapsed.

 

Konkursside avanemisel antakse sellest teada pressiteatega ning MISA veebilehel. Konkursid on avatud 30 päeva.

 

Lisaks on koolivälise keeleõppe raames kavas korraldada Kultuuriministeeriumi rahastamisel ka konkurss eesti keele täiendava programmi läbiviimiseks noortelaagrites. See konkurss kuulutatakse välja 2010. aasta kevadel.

 

Lisateave: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9028, e-post lianne.ristikivi@meis.ee

 

 

 

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed kuulutab veebruari lõpus välja lihtmenetlusega avatud hanke „Väljaspool Eestit elavate eesti noorte keelelaager“.

 

Hanke eesmärk on leida koostööpartnerid laagrite läbiviimiseks, et toetada laagrite kaudu teistes riikides elavate Eesti päritolu noorte eesti suhtluskeele arengut ning eesti kultuuri ja Eestimaaga tutvumist.

 

Sihtasutus on eesti keele ja meele laagreid korraldanud pea 10 aastat. Kui esimestel aastatel oli laagrite sihtgrupiks Eesti päritolu lapsed ja noored, kes elavad SRÜ riikides ja Lätis ning Leedus. 2008. aastast on laagritesse kaasatud ka teiste riikide noori.

 

Eelmise aasta suvel väisasid Eestit lapsed Rootsist, Lätist, Iirimaalt, Belgiast, Soomest, Šveitsist, Saksamaalt, Ameerika Ühendriikidest, Abhaasiast, Venemaalt, Karjalast ja Ukrainast. Kohal olid ka lapsed Siberi eesti külast Ülem-Suetukist.

 

Lisainfo: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9024, E-post kristina.pirgop@meis.ee

 

 

 

Veebruari lõpus kuulutab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed välja projektikonkursi "Kultuurierinevuste mõistmine ja sallivus noorsootöös", mille raames on võimalus esitada taotlus kolmel teemal: kultuurierinevuste mõistmist ja sallivust toetavate noortekoolituste korraldamiseks, koostöötegevuste läbiviimiseks ja noorsootöö-teemaliste infomaterjalide väljaandmiseks.

 

Noorsootöö konkursi eesmärk on toetada noorteühenduste tegevusi, mis käsitlevad kultuurierinevuste mõistmist ja erineva kodakondsusega noorte kaasamist koostöötegevustesse.

 

Projektikonkursi sihtrühmaks on Euroopa Liidu kodakondsusega noored, eelkõige Eesti kodanikud ning Euroopa Kolmandate Riikide Kodanikud ning kodakondsuseta noored.

Toetust saavad taotleda noorteühingud, noorteorganisatsioonid, noortekeskused ja noorte nõustamiskeskused.

 

Projektikonkursi rahastajad on Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium

 

Lisateave: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9025, E-post kaie.kullik@meis.ee

 

 

Kodanikualgatuse Minu Eesti raames tegutseval ja Eestis elavate rahvuste omavahelisi suhteid edendaval Koostöötoal on peagi alustamas tööd esimesed töögrupid. Töötuba kutsub inimesi teo või mõttega nendest osa võtma. Samuti on teretulnud igasugused tähelepanekud või head soovitused. Lisainfot saab Minu Eesti kodulehelt:
http://www.minueesti.ee/index.php?leht=8,397,574

 

Veebruari lõpus kuulutas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed koostöös Kultuuriministeeriumiga välja konkursi lõimumisvaldkonna arendus- ja meediastipendiumitele. Taotlusi oodatakse konkursile kuni 19. märtsini. Kandideerimise tingimused ja taotlused on kättesaadavad sihtasutuse kodulehel.

 

Arendusstipendiume antakse välja kolmes kategoorias: eesti keele õppe edendamine, kultuuriliselt mitmekesise Eesti teadvustamine ning kodanikuühenduste koostöötegevused. Lisaks arendusstipendiumitele antakse välja kaks meediatunnustust – ajakirjanikule või meediakanalile/-väljaandele kultuuridevahelise ja üksteise mõistmise ning sallivuse väärtustamise kajastamise eest meedias. Üks stipendium antakse välja eestikeelse ja teine venekeelse meediakajastuse eest.

 

Arendusstipendiumi fond on 60 000 krooni, meediatunnustuse fond on 20 000 krooni.

 

Lisateave: Tea Tammistu, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9062, E-post: tea.tammistu@meis.ee

 

Lihtmenetlusega avatud hanke pakkumuste esitamise tähtaeg on 15. märtsil kell 16.00.

 

Hange keskendub ebapiisava eesti keele oskusega Ida-Virumaa politseiteenistujate ja meditsiinitöötajate riigikeeleoskuse arendamisele. Selleks korraldatakse eesti keele lühikursused ja 3-4 nädalat kestvad lähetused keelekeskkonda.

 

Eesti keele omandamisele suunatud tööjõuvahetusi rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond, tegevus viiakse ellu programmi “Keeleõppe arendamine 2007-2010” raames.

 

2010. aasta veebruarikuu lõpuks on tegevuse raames käinud teises keelekeskkonnas tööjõuvahetustes kokku 111 ametnikku, pedagoogi, raamatukoguhoidjat ja meditsiinitöötajat.

 

Lisateave: Tea Kotkas, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, e-post tea.kotkas@meis.ee

 

 

 

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusel Meie Inimesed on avatud projektikonkurss „Teeme koos“, kuhu saab taotlusi esitada kuni 30. märtsini. Konkursi infopäev toimub 5. märtsil kell 14.00-16.00 MISA ruumides (Liimi 1, III korrus). Infopäevale palume registreerida E-postil kersti.peterson@meis.ee hiljemalt 4. märtsil.

 

Konkursi eesmärk on Euroopa Liidu kodanike ja Euroopa Liidu kolmandate riikide kodanike (sh määratlemata kodakondsusega Eesti elanike) vahel suurendada kodanikuaktiivsust ja üksteise mõistmist.

 

Konkursi raames toetatakse Eestis elavatele Euroopa Liidu kolmandate riikide kodanikele ja Euroopa Liidu kodanike vahelisi  koostöötegevusi, kampaaniad, arutelusid jms kodanikeühenduste tegevusi. Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

 

Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.

 

Lisateave: Kersti Peterson, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9034, E-post: kersti.peterson@meis.ee

 

 

 

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed kuulutab märtsis välja lihtmenetlusega avatud hanke „Väljaspool Eestit elavate eesti noorte keelelaager“.

 

Hanke eesmärk on leida koostööpartnerid laagrite läbiviimiseks, et toetada laagrite kaudu teistes riikides elavate Eesti päritolu noorte eesti suhtluskeele arengut ning eesti kultuuri ja Eestimaaga tutvumist.

 

Sihtasutus on eesti keele ja meele laagreid korraldanud pea 10 aastat. Kui esimestel aastatel olid laagrite sihtgrupiks Eesti päritolu lapsed ja noored, kes elavad SRÜ riikides ja Lätis ning Leedus, siis 2008. aastast on kaasatud ka teiste riikide noori.

 

Eelmise aasta suvel väisasid Eestit lapsed Rootsist, Lätist, Iirimaalt, Belgiast, Soomest, Šveitsist, Saksamaalt, Ameerika Ühendriikidest, Abhaasiast, Venemaalt, Karjalast ja Ukrainast. Kohal olid ka lapsed Siberi eesti külast Ülem-Suetukist.

 

Lisainfo: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9024, E-post kristina.pirgop@meis.ee

 

 

 

12. märtsil Palmse mõisas toimuval noortekonverentsil osaleb kokku sada noort inimest Loksalt, Maardust ja Kuusalust, kellest pooltel koduseks keeleks eesti ja pooltel vene keel. Eesti keele õppimise eesmärgil osalevad noored töötubades, kus käsitletakse nn Mina-tasandil suhtlemiskunsti ja suhtlemisoskuste arendamist. Meie-tasandil vaadeldakse ühiskondlikku osalust.

 

Konverentsi rahastavad Haridus ja Teadusministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond.

 

Lisateave: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9028, E-post lianne.ristikivi@meis.ee

 

 

 

16.-17. märtsil korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed koostöös Briti Nõukogu ja Tapa Lastekaitse Ühinguga Tapa vallas Lehtses Tulevikulinna mängu valla ametnikele ja noortele, kellest poolte koduseks keeleks on eesti ning pooltel vene keel. Eesti keele õppimise eesmärgil läbitakse 10-osaline tegevus oma kodukoha väljakutsete leidmiseks ning nendele põnevate lahenduste pakkumiseks. Viies töögrupis püütakse leida Tapa valla parim arendusidee.

 

Üritust rahastavad Haridus ja Teadusministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond.

 

Lisateave: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9028, E-post lianne.ristikivi@meis.ee

 

 

 

Märtsis jagas Kultuuriministeerium 19 rahvuskultuuriseltside katusorganisatsioonile Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed kaudu 4,9 miljonit krooni. Kokku saavad riigipoolsest baasfinantseerimisest seeläbi osa enam kui 250 rahvuskultuuriseltsi. Maksimaalne toetus oli 624 600, minimaalne 89 390.

 

Kultuuriminister Laine Jänes kinnitab, rahvuskultuuriseltsidel on Eesti kultuurielus oluline roll, sest nende läbi saavad emotsionaalselt rikkamaks ja kultuuriliselt mitmekülgsemaks nii siin elavad teiste rahvuste esindajad kui ka eestlased. Minister kohtub regulaarselt rahvusvähemuste kultuuriorganisatsioonide esindajatega Kultuuriministeeriumi juures tegutseva rahvusvähemuste kultuurinõukoja kogunemistel ja tema sõnul on rahvuskultuuriseltsid ministeeriumile Eesti kultuuripoliitika edendamisel usaldusväärsed partnerid.

 

Rahvuskultuuriseltsid on olnud alates 1991. aastast riigi poolt baasfinantseeritavad. Kui kuni 2008. aastani jagati toetust otse seltsidele, siis alates 2009. aastast toimub toetuse andmine katusorganisatsioonide kaudu.

 

Baasfinantseeritavad katusorganisatsioonid ja nende alla koondunud rahvuskultuuriseltsid on riigi koostööpartneriteks, kelle eesmärk on erinevate kultuuride eripära tutvustamine, rahvuskultuuriseltside toetamine nende kultuuripärandi säilitamisel, edendamisel ja tutvustamisel ning koostöö arendamine eesti kultuuriseltsidega. Samuti on oluline infoliikumise parandamine katusorganisatsioonide liikmete vahel.

 

2010. aastal said baasfinantseerimist taotleda ainult katusorganisatsioonid ja nende liikmesühendused, kes on läbinud Rahvastikuministri Büroo poolt korraldatud atesteerimise 2008. aastal või Kultuuriministeeriumi poolt korraldatud atesteerimise 2009. aastal. Vastav nimekiri on toodud Kultuuriministeeriumi veebilehel (http://www.kul.ee/webeditor/files/koda/attesteeritud_(2).doc). Baasfinantseerimist ei saa taotleda otse riigieelarvest rahastatavad katusorganisatsioonid ja liikmesühendused.

 

 

Lisainfo: Kristina Pirgop, Kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

 

 

 

Kultuuriminister Laine Jänes andis 6. aprillil Estonia Talveaias üle tänavused lõimumisvaldkonna arendus- ja meediastipendiumid, viie stipendiumi auhinnafond on 80 000 krooni.

 

Kultuuriminister Laine Jänes ütles, et tähtis pole üksnes keeleõpe, vaid just kontaktide leidmine, julgus suhelda üksteisega, sotsiaalse võrgustiku olemasolu, samuti ühiskondlik aktiivsus ja vastastikune huvi.

 

Jänese sõnul on meie ülesanne toetada koostööprojekte, millest saaks osa aina rohkem inimesi ja luua Eestis tingimused kultuuriruumi mitmekesistamiseks, kus iga rahvuse traditsioonid ja keel saavad väärtustatud.

 

"Küllalt raske oli teha valikut, sest stipendiumisaajaid on vaid viis, taotlusi aga üle viiekümne. Sellepärast otsustasime lisaks stipendiumitele anda tänukirjad neile tublidele inimestele, kes väärivad tänuväärse töö eest tunnustust," lisas minister Jänes.

 

Stipendiumikomisjon otsustas anda eesti keele õppe edendamise stipendiumi Märjamaa Gümnaasiumile projektide "Silmadest võib südant tunda", "Läbi keele ja kultuuri Eesti ajaloo ja kirjanduse mõistmiseni", "Eestlaste ühepäevasest sõjast Eesti omariikluseni" eest. Märjamaa Gümnaasium on üks vähestest Eesti koolidest, kes on kirjutanud vene õppekeelega kooli tarbeks projekte, koostööd Jõhvi Vene Gümnaasiumiga on tehtud alates 2008. aastast. Projektides on osalenud ligi 60 Jõhvi Vene Gümnaasiumi õpilast, kel puudub võimalus väljaspool koolitunde rääkida eesti keeles ning pole ka sidet eestlastest eakaaslastega, koostööprojektid on märkimisväärselt aidanud kaasa keeleoskusele kui ka Eesti kultuurikeskkonna tundmaõppimisele.

 

Kultuuriliselt mitmekesise Eesti teadvustamise stipendiumi sai Narva Laste Loomemaja projekti "Tantsi, Eesti" eest, milles osales üle 1000 lapse ja noore, mis äratas huvi meie riigi rahvaste ja rahvuste kultuuripärandi vastu ning elavdas kultuuridevahelisi seoseid. Narva Laste Loomemaja on kaasanud oma tegevustesse ka paljusid teisi koostööpartnereid ja koole. Loomemaja traditsioon samalaadsete ürituste korraldamisel jätkub ka tulevikus.

 

Kodanikuühenduste koostöötegevuste stipendiumi sai SED ARTE MTÜ. Galerii SED ARTE on läbi kunsti propageerinud Eesti, Venemaa ning teiste riikide ja rahvaste kujutavat kunsti, on korraldanud erinevatest rahvustest kunstnike personaal- ja ühisnäitusi. Erilist tähelepanu on pööratud kunsti tutvustamisele koolides. Galerii tegi möödunud aastal 16 erinevat üritust ja korraldas mitmeid kunstinäitusi ja kohtumisi Ukraina, Valgevene, Venemaa ning Eesti kunsti- ja loomeinimeste vahel.

 

Meediastipendiumi eestikeelse meediakajastuse eest sai maakonnaleht Harju Elu rohkete kajastuste eest Harjumaal elavatest rahvusvähemustest ja nende seltside tegevustest. Venekeelse meediakajastuse eest otsustati anda stipendium Ksenia Repsonile, kes on kajastanud lõimumisprotsessi, rahvusvähemuste elu ja kultuuri venekeelses Postimehes juba aastaid.

 

Komisjoni hinnangul oli mitmeid teisigi väga häid taotlusi, mida otsustati tunnustada tänukirjaga. Eesti keele õppe edendamise eest anti välja kolm tänukirja, kultuuriliselt mitmekesise Eesti teadvustamise kategoorias anti välja kuus tänukirja, kodanikeühenduste koostöötegevuste kategoorias kaks tänukirja ning meediavaldkonnas anti üks tänukiri.

 

Kandideerida said projektid ja tegevused, mis leidsid aset 2009. aastal ning mis olid taotluse esitamise ajaks lõppenud.

 

Arendusstipendiumile said kandideerida kõik Eesti Vabariigis registreeritud juriidilised isikud, meediastipendiumile lisaks juriidilistele isikutele ka eraisikud. Kokku laekus sel aastal 54 stipendiumitaotlust.

 

Lõimumisvaldkonna arendusstipendiume anti seekord välja 11. korda, meediastipendiume teist aastat. 

 

Lisainfo: Jevgeni Žurjari-Ossipov, kultuuriministri nõunik, tel 628 2259, e-post Jevgeni.Zurjari-Ossipov@kul.ee  

 

 

 

Reedel, 9. aprillil toimub Tallinnas konverents, kus tutvustatakse võimalusi toetuse saamiseks Euroopa Liidust meedia-, keeleõppe- ja rahvuste vahelise koostöö projektidele. Konverents „Euroopa Liit toetab – meedia, keeleõpe, koostöö“ algab kell 10.00 Reval Hotel Olümpia konverentsikeskuses.

 

Ligi 130 registreerunud osalejat saavad reedesel konverentsil infot nii Euroopa Liidu Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi (EIF) toel elluviidust kui ka teavet fondi uutest võimalustest lähiaastatel. Konverents on kasulik nii fondi kaudu toetust saanud ühendustele kui ka neile, kes alles avastavad ja otsivad võimalusi integratsioonivaldkonda panustamiseks.

 

Oma lõimumisprojekte tutvustavad kolm edukat projektimeeskonda, kes on saanud fondist toetust. Kuulda saab Pille Lille Muusikute toetusfondi ettevõtmisest „Südamest südamesse“ ja Narva Pähklimäe Gümnaasiumi ning Võru Kesklinna Gümnaasiumi ühisest projektist „Suurendame suhtlust“. Eesti Rahvusringhäälingu kakskeelse saate „Batareja“ tegemise kogemustest räägib üks saate juhtidest, Juku-Kalle Raid.

 

Ühise teabevälja üle arutleb kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane ja riigiidentiteeti käsitleb Meta Advisory Group partner ning riigi- ja poliitikateaduste doktor Agu Uudelepp. Fondi tegevustest Eestis annavad ülevaate Kultuuriministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed juhataja Tanel Mätlik. Sel aastal avanevate konkursside võimalusi tutvustab Kultuuriministeeriumi nõunik Pille Penk. Konverentsi avab kultuuriminister Laine Jänes.

 

Eestis on seni EIFist toetust saanud 160 integratsiooniprojekti kokku 50 miljoni krooni ulatuses. Fondi kaudu jätkatakse lõimumistegevuste rahastamist kuni 2013. aastani. 2010. aastal korraldab MISA 11 erinevat fondi poolt toetatud projektikonkurssi.

 

Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi finantseering abikõlblikele tegevustele on 75%, millele lisandub Kultuuriministeeriumi kaudu Eesti riigi 25-protsendiline kaasfinantseering.

 

9. aprilli konverentsi korraldavad Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Sündmus on osalejatele tasuta.

 

Lisainfo: Kristiina Esop, ESF ja EIF programmide juht, tel 659 9032, e-post kristiina.esop@meis.ee

 

 

 

16. aprillil esitleb Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Estonia Teatri talveaias komplekti „Etnomosaiik“. Komplekt on välja antud nii eesti kui vene keeles tiraažiga 300 eksemplari.

 

Komplekti kuuluvad filmide sarja DVD-d, tekstiosad raamatuna ja lühifilme toetavad töölehed. Komplekt jagatakse põhikoolidele kasutamiseks abimaterjalina ühiskonnaõpetuse tundide läbiviimisel.

 

„Etnomosaiik“ on dokumentaalfilmide sari Eestis elavatest rahvustest. Filmid tutvustavad eri rahvuste kultuuriloomingut, ajalooliselt väljakujunenud traditsioone ja kombeid, mida nad on Eestis elades nii alal hoidnud kui ka edasi arendanud. Samuti annavad filmid põgusa ülevaate seal kajastatavate rahvaste esindajate igapäevastest töödest ja tegemistest.

 

Sari valmis aastatel 2004-2008 Eesti Televisiooni, Eestimaa Rahvuste Ühenduse ja Integratsiooni Sihtasutuse toel ning Haridus- ja Teadusministeeriumi finantseerimisel. Kogumiku esitlusele on võimalik registreeruda MISA kodulehe kaudu. 16. aprillil toimuv esitlus on osalejatele tasuta. Registreerumine kestab kuni 13. aprillini või kuni kohtade täitumiseni.

 

Lisainfo: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9025, e-post kaie.kullik@meis.ee

 

 

 

19.-23. aprillini korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed üleriigilise teises keeles õppimise ehk LAK-õppe nädala. Lühend LAK-õpe tähendab lõimitud aine- ja keeleõpet.

 

Sel nädalal süüvime LAK-õppe olemusse ja räägime Eesti kogemusest üleilmsel taustal. Tutvume LAK-õppe rakendamisega koolides ja lasteaedades. (Vt ka Euroopa LAK-õppe kogemusi koondavat kodulehte).

 

LAK-õppe nädala raames toimub mitmeid üritusi nii Tallinnas kui mujal Eestis. Üritustele on võimalik registreeruda MISA veebilehe www.meis.ee/LAK-oppe-nadal2010 kaudu, samas asub ka ürituste kava.

 

Teises keeles õppimisel on Eesti haridussüsteemis pikaajalised traditsioonid. 1960ndatel aastatel alustati tollases Tallinna 7. Keskkoolis ja Tallinna 21. Keskkoolis võõrkeelse aineõppega, hiljem liitus sellega veel mitmeid koole. Tallinna Humanitaargümnaasiumi tuli ingliskeelne õpe 1970ndail aastail ning on jätkunud senini.

 

Keelekümblust hakati Eestis tutvustama 1992. aastast. Keelekümblus on üks tõhusamaid kakskeelse õppe mooduseid. Selle eeliseks ja tugevuseks on süsteemsus, metoodiline ühtsus ja teaduslik läbitöötatus, mis võimaldab tulemusi võrrelda rahvusvahelises mastaabis. Keelekümblusprogrammiga on Eestis liitunud 30 kooli ja 31 lasteaeda.

 

Lisainfo: Natalja Mjalitsina, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9854, e-post Natalja.mjalitsina@meis.ee

 

 

pikemat kava vaata siit: www.meis.ee/LAK-oppe-nadal2010

 

Registreerimise alusel on huvilised oodatud Reval Hotel Centrali (Tallinn, Narva mnt 7c), kus tutvustame Eesti keelekümblusprogrammi (Irene Käosaar ja keelekümbluskoordinaatorid) ning Peeter Mehisto juhtimisel toimub arutelu LAK õppe olemusest. Samas on avatud haridusasutusi ja LAK-õpet tutvustav näitus.

 

15.-16. 04 toimub Tallinnas keelekümblusprogrammi koolitajatele, metoodikutele,

nõustajatele, õpetajatele, keelekümblusprogrammi koordinaatoritele, õppealajuhatajatele koolitus: LAK-õppe kontekst ja olemus, kus muuhulgas Peeter Mehisto juhtimisel süveneme näiteks kakskeelsusega seotud mõistetesse ja ajuuuringute tulemustesse.

 

19.–20.04 on LAK-õppe koolitus vene õppekeelega gümnaasiumide juhtidele: Lõimitud aine- ja keeleõppest ning selle aktuaalsusest.

22.-23. 04 toimub keelekümblusprogrammi koolide juhtide kevadkool teemal „Uuenev keelekümblusprogramm – riiklik õppekava, teadusuuringud ja eneseanalüüs“ PeeterMehisto, Maie Solli ja Urve Rannaääre juhtimisel.

 

Lisainfot saab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed keelekümblusprogrammi kontaktisikutelt:

 

Natalja Mjalitsina 659 9854, natalja@meis.ee

Maire Kebbinau 659 9847, maire.kebbinau@meis.ee

Svetlana Belova 659 9848, svetlana.belova@meis.ee

Kai Võlli 659 9846, kai.volli@meis.ee

 

 

Teemakeskne supervisioonikoolitus nõustajatele

 

29.–30. aprillil toimub nõustajatele teemakeskne supervisioonikoolitus. Teemadeks on nõustaja enesekehtestamine, kuidas leida aega nõustamiseks, toimetulek ülijutuka/napisõnalise nõustatavaga ja nõustatava vastupanu.

 

Õpetajate nõustamiskontseptsiooni kujundamist alustati keelekümblusprogrammi raames 2006. aastal, gümnaasiumiastme õpetajate seire- ja nõustamiskontseptsioon pärineb 2007/08. õppeaastast. 2010. aasta esimese kvartali lõpuks on viidatud kontseptsioonidest lähtuvad nõustajakoolitused kas ühe või kahe koolitusetapi ulatuses läbinud 78 pedagoogi.

 

2008. aasta lõpust koordineerivad eestikeelse õppe nõustamist vene õppekeelega koolides piirkondlikud keskused Kohtla-Järvel, Narvas, Tartus ja Tallinnas. Esimesed nõustamiskogemused koolituse osana või piirkondlike nõustamiskeskuste töö raames on olemas kõigil nõustamiskoolituse läbinutel.

 

Nõustamise pideva laienemisega kaasneb ka pideva supervisiooni vajadus. See on tähtis nii nõustaja professionaalse arengu ja töövõime taastamise toetamiseks kui ka piirkondlike nõustamiskeskuste kogemuste läbitöötamiseks. Olulised on nõustaja individuaalne supervisioon, meeskonnatöö supervisioon ja nõustajate võrgustiku kui organisatsiooni supervisioon. Supervisiooni peamiseks eesmärgiks on inimese, antud juhul nõustaja tööressursi taastamine ja tema üldine professionaalne areng.

 

Lisainfo: Natalja Mjalitsina, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9854, e-post Natalja.mjalitsina@meis.ee

 

Aprillis kuulutab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed koostöös Kultuuriministeeriumiga välja projektikonkursi „Avali meeli“, mille raames toetatakse uusimmigrantide haridust. Taotlusi oodatakse konkursile mai lõpuni. Projektidele esitatavad tingimused avaldatakse sihtasutuse kodulehel.

 

Konkursi üldisem eesmärk on toetada uusimmigrant-õpilaste hariduse omandamist Eesti haridusasutustes.

 

Konkursil on neli alavaldkonda, kuhu taotlusi oodatakse:

oodatakse projekte, mis toetavad uusimmigrant-lapse eesti keele õpet koolieelsetes lasteasutustes. Projektide sihtgrupiks on Euroopa kolmandate riikide kodanike (sh kodakondsuseta isikute) lapsed ja EL riikidest saabunud uusimmigrant-lapsed.

 

oodatakse projekte, mis toetavad eesti keelest erineva kodu- või emakeelega lapse õpet Eesti üldhariduskoolides. Projektide eesmärgiks on koostada ja välja anda kolm komplekti õppe- ja metoodilist materjali: põhikooli õpilase keeleoskuse kirjeldus, parimate praktikate käsiraamat keeleõppe korraldamiseks üldhariduskoolis ja õppetöös kasutatavate keeleõppemängude praktiline kogumik.

 

oodatakse projekte kaardistamaks mitmeaastase uuringu abil Eesti üldhariduskoolides õppivate uusimmigrant-õpilaste ja kolmandate riikide kodanikest õpilaste akadeemiline ja sotsiaalne toimetulek, selleks loodud ja vajalikud tingimused ning analüüsida tulemusi ja teha ettepanekuid õppekorralduse tõhustamiseks.

 

4.     Uusimmigrant-õpilaste pedagoogide täienduskoolitus

oodatakse projekte, mis pakuvad uusimmigrant-õpilasi õpetavatele õpetajatele täienduskoolitust (sh õppereisi), et toetada nende valmisolekut tööks mitmekultuurilises klassis.

 

Lisainfo: Ave Härsing, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9037, e-post: ave.harsing@meis.ee

 

 

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) soovitab mitmekeelsusega kokku puutuvatel spetsialistidel ja teistel huvilistel tutvuda Euroopa Komisjoni uuringuga “Mitmekeelsuse panus loovusesse” (The Contribution of Multilingualism to Creativity). Uuring keskendub mitme keele valdamise ning mõtlemise ja ajutegevuse parandamise seostele. Mitmekeelsusega tegeleb igapäevaselt ka MISA kaudu rakendatav Euroopa Sotsiaalfondi keeleõppe arendamise programm aastateks 2007-2010.

Viimase aasta jooksul on ilmunud maailmas suur hulk artikleid, kus väidetakse, et võime kasutada rohkem kui ühte keelt võib anda märkimisväärse eelise.

 

Praeguseks on Euroopa Komisjoni 2009. aasta uuringu „Mitmekeelsuse panus loovusesse” raames tehtud olemasolevate andmete esimene teadaolev makroanalüüs. Muu hulgas otsiti erinevatest uuringutest sarnaseid leide. Erilist tähelepanu pöörati uuema aja aju-uuringutele.

 

Aruande järgi pakub mitmekeelsus kuut peamist hüve, mis on seotud õppimisega üldiselt, keeruka mõtlemise ja loovusega, vaimse paindlikkusega, inimsuhete ja suhtlemisoskusega ning mis võivad lausa tingida vanusega kaasneva vaimsete võimete vähenemise pidurdumise hilisemas eas. „Tulemused, mida pakub dementsuse alguse edasilükkumine 2–4 aasta võrra, on tähelepanuväärsed nii üksikisiku, tema perekonna ja sõprade kui ka riigi tervishoiuteenuste ja -eelarve seisukohast,” ütleb teadur Peeter Mehisto (Ühendkuningriik).

 

On tõsi, et mitmekeelsusega kaasneb palju müüte ning et ajus toimuva kohta on aastate jooksul päris pööraseid asju väidetud. Veel ei ole jõutud heureka-hetkeni, mil saaks kõhklemata näidata otsest põhjuslikku seost keelte ja mitmekeelsete inimeste eeliste vahel. Uuringu tulemusena on aga selle väite kinnituseks kogunemas hulgaliselt tõendusmaterjali ning niisuguse seose olemasolu tundub üha tõenäolisem.

 

Pikemalt saab uuringut tutvustavat Euroopa Komisjoni pressiteadet ja selle tõlget lugeda SIIT.

 

Lisainfo: Peeter Mehisto, Londoni Ülikool, tel + 44 0 75 52 75 00 69, peeter@mehisto.eu;  Edydt Johanson, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9842, e-post edydt.johanson@meis.ee;  

 

26. aprillil avalikustas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) projektikonkursi „Ühise kultuuriruumi edendamine läbi koostöötegevuste“. Kokku jagatakse taotlejate vahel 1,2 miljonit krooni. Tegevusi rahastab Kultuuriministeerium.

 

Kultuuriminister ja MISA nõukogu esimees Laine Jänes ütles, et konkurss soodustab teatrite ja muude etendusasutuste ühiseid ettevõtmisi, milles saaksid osaleda nii eestlased kui ka teised siinsete rahvuste esindajad.

 

„Võrreldes eelmisel aastal toimunud samalaadse projektikonkursiga on tänavu teatritel suurem võimalus tutvustada oma etendusi teises keeles rääkivale publikule, sest konkursi raames toetame ka eestikeelsete etenduste sünkroontõlget vene keelde,“ selgitas minister.

 

Nii ongi oodatud taotlused kahte kategooriasse: „Etenduskunstide alane ühistegevus“ ja „Eestikeelsete etenduste sünkroontõlge vene keelde“. Toetust saavad taotleda kõik Eesti Vabariigis registreeritud juriidilised isikud ja asutused, kes tegutsevad antud konkursi raames mittetulunduslikul eesmärgil ning kes vastavad konkursi tingimustele (www.meis.ee/konkursid).

 

Taotluste esitamise tähtaeg on 28.05.2010 kell 15.00. Taotlused tuleb esitada Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusele Meie Inimesed, Liimi 1, 10621 Tallinn. Konkurssi tutvustav teabepäev taotlejatele toimub 06.05.2010 kell 15.00 MISA ruumides, Liimi 1 Tallinn.

 

Lisateave: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9025, e-post: kaie.kullik@meis.ee

 

 

 

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kuulutas välja projektikonkursi, mille eesmärk on võimaldada eesti keele õpet spetsiaalsete keelelaagrite kõrval ka nö tavalistes suvelaagrites.

 

MISA on toetanud koolivälise keeleõppe korraldamist vene keelt koduse keelena kõnelevatele noortele juba 1998. aastast. Nii on läbi viidud noortekonverentse, Tulevikulinna mänge, spetsiaalseid eesti keele laagreid jmt. Kõnealuse konkursi kaudu saavad aga ka nö tavalised suvelaagrid võimaluse seal osalevatele venekeelsetele noortele eesti keelt õpetada.

 

Projektikonkursile „Eesti keele õpe noorte suvelaagris“ ongi oodatud kandideerima noorte suvelaagrite korraldajad, kes haldavad Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud noortelaagri tegevusloaga noortelaagreid ning projektlaagrite korraldajad, kellel on taotlemise hetkel kohaliku omavalitsuse luba projektlaagri läbiviimiseks. Samuti saavad toetust taotleda noortelaagrites oma laagreid läbiviivad organisatsioonid, esitades koos taotlusega noortelaagri tegevusloa koopia ning kinnituse laagri toimumise kohta noortelaagrilt. Taotluste esitamise tähtaeg on 14. mai 2010 kell 16.00.

 

Projekt võib olla suunatud suvelaagri vahetuses osalevatele 7-18 aastastele venekeelsetele noortele eesti keele õppe korraldamiseks. Samas võivad keeleõppe tegevusse olla kaasatud eestikeelsed tuginoored, kes võivad moodustada kuni poole osalejate koguarvust. Sellisel juhul osalevad tuginoored eesti keele õppetegevuste läbiviimisel. Uuringute alusel on eesti- ja venekeelsete noorte osalemine ühes laagris tõhus nii eesti keele õppimise kui ka üleüldise kultuurilise ja sotsiaalse suhtlemise seisukohalt.

 

AFM Consulti poolt 2009. aastal läbi viidud eesti keele laagrite ja pereõppe tõhususe uuringust selgus, et keelekasutuse laager põhineb osalevate noorte ühisel huvil ning soodustab eri rahvusest noorte omavahelist suhtlemist eelkõige eesti keeles. Uuringu järeldustes soovitatakse laagri edukuse tagamiseks vallata laagrite läbiviijatel nii eesti kui vene keelt ning pakkuda tegevusi, millega noored hea meelega kaasa tulevad, millega nad emotsionaalselt seotud on.

 

Konkursi eelarve on 1 489 400 krooni. Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest, lähtudes valdkondliku arengukava ”Eesti lõimumiskava 2008-2013” rakendusplaanist.

 

Lisaks suvelaagritele õpivad noored sel suvel MISA toel eesti keelt traditsiooniliselt ka etnilistele eestlastele suunatud keelelaagris ning projektlaagrites ja eesti peredes.

 

Lisateave: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9028, e-post lianne.ristikivi@meis.ee

 

 

 

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusel Meie Inimesed (MISA) on avatud projektikonkurss „Ühine meediaväli“, kuhu saab taotlusi esitada kuni 31. maini.

 

Konkursi üldeesmärk on aidata kaasa kõikide Eestis elavate inimeste ühise inforuumi tekkimisele, soodustada eri rahvusest inimeste võrdset kohtlemist ning püsivat naturalisatsiooniprotsessi Eestis.

 

Kultuuriministri ja MISA nõukogu esimehe Laine Jänese sõnul aitab konkurss liikuda ühise meediavälja suunas sõltumata inimese emakeelest. Lisaks võimaldab konkurss tutvustada lõimumisvaldkonnas toimuvat laiemalt.

 

„Info levik ja selle kättesaadavus on oluline igaühele ja see projektikonkurss avardab märkimisväärselt info saamise võimalusi paljude sihtrühmade hulgas, kes vajaksid teavet senisest enam," märkis minister Jänes.

 

Konkursi infopäev toimub 17. mail kell 14.00–16.00 MISA ruumides (Liimi 1, III korrus). Infopäevale saab registreerida e-posti aadressil kati.tamm@meis.ee hiljemalt 14. mail.

 

Konkursil on kolm alavaldkonda ehk osa: kodanikuaktiivsuse ja lõimumistemaatika tutvustamine meedias (I osa), võrdse kohtlemise seadusest teadlikkuse tõstmine (II osa) ja kodakondsuse saamise võimalustest teavitamine (III osa).

 

Konkursi raames toetatakse tele- ja raadiosaateid ning uudisteportaalide tegevusi ning tegevusi, millega teavitatakse kodanikuühenduste (sh nende esindusorganisatsioonide) liikmeid ja töötajaid ning ettevõtete juhte võrdse kohtlemise seadusest. Samuti toetatakse tegevusi informeerimaks alla 15-aastaste määratlemata kodakondsusega laste vanemaid kodakondsuse saamise võimalustest endale ja oma lastele.

 

Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.

 

Ühise meediavälja laiendamist toetas MISA ka möödunud aastal. Siis said toetust projektid, mille tulemusel toodeti nii tele- kui raadiosaateid ning üleriiklikes ja piirkondlikes lehtedes ilmunud artiklite sarju. Samuti on MISA juba varem tegelenud nii võrdse kohtlemise temaatika tutvustamisega kui ka info levitamisega Eesti kodakondsuse saamise võimaluste kohta.

 

Lisateave:

 

I ja II osa kohta: Kati Tamm, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9027, e-post: kati.tamm@meis.ee

 

III osa kohta: Tea Tammistu, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9062, e-post: tea.tammistu@meis.ee

 

 

Aprilli lõpus kuulutas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed välja projektikonkursi “Eesti keele kursused Ida-Virumaal ja Harjumaal”. Konkursile on oodatud kandideerima kõik keelefirmad. Taotluste esitamise tähtaeg on 27. mai 2010 kell 16.00.

 

Konkurssi tutvustav infopäev toimub 11. mail 2010 kell 14.00 Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuses Meie Inimesed (Liimi 1, Tallinn).

 

Kavandatavad keelekursused toetavad eelkõige suhtluspädevuse arendamist ning keelebarjääri ja võimalike suhtlusprobleemide ületamist. Osaoskustest arendatakse eelkõige rääkimis- ja kuulamisoskust. Õppe eesmärk on viia osalejad B1 keeletasemele.

 

Konkursi raames toetatakse 120-tunniste eesti keele kursuste korraldamist 0 tasemelt A2-tasemele jõudmiseks ja A2-tasemelt B1-tasemele jõudmiseks Ida-Virumaal ja Harjumaal.

Konkursil saavad toetust taotleda kõik juriidilised isikud, kes vastavad konkursi tingimustele.

 

Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ rakendusplaanist.

Lisateave: Kristina Johannes, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9065, e-post: kristina.johannes@meis.ee

 

 

 

Neli olulist lõimitud aine- ja keeleõppe ehk LAK-õppe käsiraamatut jõudsid kõikidesse Eesti kutseõppeasutustesse, et sealsed õpetajad saaksid neid kasutada abivahendina nii keeleõppe kui ainetundide edendamisel ning ka enda oskuste arendamisel.

 

Saadetud materjalide hulka kuuluvad „Lõimitud aine- ja keeleõpe“ (autorid Peeter Mehisto, David Marsh jt), „Kuidas õpetada erialakeelt“ (autorid Kristi Saarso, Elle Sõrmus), „Erialaõppe ja keeleõppe lõimumisest“ (autorid Tiina Kikerpill, Elle Sõrmus) ja „Об интегрировании обучения языку и специальности“ (autorid: Tiina Kikerpill, Elle Sõrmus).

 

Kutsekoolidele jagatud käsiraamatud anti välja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuses Meie Inimesed rakenduva Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Keeleõppe arendamine 2007-2010” raames kordustrükina. Raamatud saadeti koolidesse, et neid saaksid kasutada võimalikult paljud õpetajad, koolijuhid ja huvitatud osapooled. Koolidel kehtib ka nende materjalide säilitamise ja sihtotstarbelise kasutamise kohustus.

 

Kutseõppeasutused lähevad järk-järgult üle eestikeelsele õppele ning selleks on tarvis nii õpetajaid kui koolijuhte paremini ette valmistada. LAK-õppe metoodika on sobiv teises keeles erinevate ainete õpetamiseks ning erinevate keele- ja kultuuritaustaga inimestega arvestamiseks.

 

LAK-õppe metoodika on Eestis aina rohkem populaarsust kogumas. Metoodika tutvustamiseks toimub erinevaid koolitusi, kus on abivahendiks ka eelnimetatud väljaanded. Raamatuid ei ole võimalik osta, kuid need on elektroonselt kättesaadavad sihtasutuse veebilehel www.meis.ee/raamatukogu.

 

Käsiraamat „Lõimitud aine- ja keeleõpe“ on ka rahvusvaheliselt tunnustust saanud. Raamat on pälvinud Edinburgi hertsogi Inglise keeles Kõnelejate Ühingu (ESU) inglise keele raamatu kaks auhinda: kõrgelt hinnatud Raamat 2008 ning parim õpetajale kirjutatud raamat 2008.

 

Lisateave: Edydt Johanson, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9842, edydt.johanson@meis.ee

 

 

Aprilli teise pooles toimus Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) keelekümblusprogrammi eestvedamisel üle-eestiline teises keeles õppimise ehk LAK-õppe nädal. Sel nädalal leidis kokku aset ligi 100 üritust – oli koolitusi, seminare, lasteaedade ja koolide lahtiste uste päevi ning palju muud.

 

Tallinna-koolitustes kandis peamist raskust Kanadas sündinud ja kasvanud eesti juurtega Peeter Mehisto, rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud LAK-õppe ekspert. Peeter Mehisto on lõimitud aine- ja keeleõppega süvendatult tegelenud üle 10 aasta. Londoni ülikooli doktorandina uurib ta faktoreid, mis soodustavad või takistavad keelekümblusprogrammide arengut. Kümmekond aastat tagasi oli Peeter üks keelekümblusmetoodika Eestisse toomise initsiaatoreid.

 

Peeter Mehisto suunamisel süüvisime LAK-õppe olemusse, saime teada kakskeelsusest kui edutegurist ja keelte õppimisega seotud aju-uuringutest. Metoodilised arendused, mis nendest päevadest kõlama jäid, toetavad uuendatud riikliku õppekava põhimõtete elluviimist (mõisted lõimitud aine- ja keeleõpe ning keelekümblus on nüüd õppekavas ka eraldi esindatud). Koolitustes võimendus palju ootusi õpetajale ja koolile, nende ootuste täitumiseks vajalikust toetusest rääkimata. Selgelt jäi kõlama tees, et iga õpetaja on oma põhiaine kõrval ka keeleõpetaja. Ja seda nii emakeeles kui muus keeles toimuva õppe puhul.

 

Väikesel näitusel tutvustasid koolides ja lasteaedades toimuvaid tegevusi plakatid ja teabelehed. Oma asutuse tegemisi esitlevate materjalide kõrval tegi rõõmu  Põhja-Tallinna koondplakat – ehe näide ühiste eesmärkide teadvustamisest. Ei puudunud ka lugemisvara: keelekümblusväljaannete kõrval sai tutvuda Kohtla-Järve laste ja vanemate ühistöö tulemusena valminud raamatutega.

 

Üle Eesti näitasid koolid ja lasteaiad LAK-õppe rakendamist oma asutustes. Ind oli nii suur, et ametliku LAK-õppe nädala (19.-23. aprill) piirid jäid neile kitsaks. Nii algasid paljud üritused juba aprilli esimestel päevadel ja viimased jooksevad välja mai esimesse nädalasse. Kel huvi veel toimuvatest üritustest osas saada, saab nende kohta infot MISA kodulehelt: www.meis.ee/lak-oppe-nadal2010.

 

Tallinna Pääsupesa lasteaias võis näiteks näha, kuidas vene emakeelega lapsed said hakkama eestikeelses muusikaloos „Kevad metsas“. Mahtra lasteaias mängisid vanema rühma lapsed etendust „Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda“. Mõlema lasteaia lapsed on keelekümblusmetoodika järgi omandanud eesti keele tasemel, mis lubab lüüa probleemideta kaasa näidendites ja muus isetegevuses. Muidugi saadakse hakkama igapäevategevustes, milleks pakuvad õpetajad tuge eesti keeles. Tallinna Pääsupesas oli võimalik osaleda ka tunnis, kus Ranniku Gümnaasiumi klassiõpetaja õpetas eesti lastele LAK-õppe põhimõtteid kasutades vene keelt. Tulemused olid „kõrvaga kuulda“!

 

Väljaspool Tallinna toimus suur osa üritustest Kohtla-Järvel, Sillamäel ja Narvas. Näiteks tutvustas Kohtla-Järve lasteaed Rukkilill kõigile huvilistele lõimitud aine- ja keeleõppe põhimõtteid iga päev korduvate tegevuste, nn rutiintegevuste ning huvitegevuste kaudu. Tegevustesse kaasati ka lapsevanemaid. Näiteks täiendasid oma eesti keele oskust meisterdamise meistriklassis nii lapsed kui lapsevanemad, kes olid sel korral ise laste juhendajateks.

 

Üleskutsega oma koolides toimuvat teiskeelset õpet tutvustada liitus kokku 14 kooli. Keelekümblusprogrammi pilootkoolide – Tallinna Läänemere Gümnaasiumi ja Mustamäe Humanitaargümnaasiumi – avatud uste päevadel külastas lahtiseid tunde kokku ligi 90 külalist. Nende seas oli üliõpilasi, õppejõude, lapsevanemaid, kolleege naaberlasteaedadest ja koolidest jne. Tallinna Inglise Kolledž, Ehte Humanitaargümnaasium ja Ranniku Gümnaasium tõid sihtkeeltena eesti keele kõrvale ka inglise, prantsuse ja vene keele. Narva lasteaedades ja koolides andsid lisaks oma õpetajatele lahtisi tunde Tartu Ülikooli Narva kolledži õppejõud.

 

Sel aastal esimest korda toimunud LAK-õppe nädal osutus üle ootuste populaarseks. Täname kõiki omavalitsusi ja õppeasutusi, kes avasid oma uksed huvilistele, lõid kaasa näitustel, aitasid tutvustada LAK-õpet (sh keelekümblust) ning toetasid igati LAK-õppe nädala õnnestumist. Järgmisel aastal jälle!

 

*   *   *

 

Teises keeles õppimise traditsioonid ulatuvad Eesti haridussüsteemis aastakümnete taha. 1960. aastatel alustati tollases Tallinna 7. Keskkoolis ja Tallinna 21. Keskkoolis võõrkeelse aineõppega ja hiljem liitus sellega veel mitmeid koole. Tallinna Humanitaargümnaasiumi tuli ingliskeelne õpe 1970. aastail ning on jätkunud senini.

 

Keelekümblust hakati Eestis tutvustama 1992. aastast. Keelekümblus on üks tõhusamaid kakskeelse õppe mooduseid. Selle eeliseks ja tugevuseks on süsteemsus, metoodiline ühtsus ja teaduslik läbitöötatus, mis võimaldab tulemusi võrrelda rahvusvahelises mastaabis. Keelekümblusprogrammiga on Eestis liitunud 30 kooli ja 31 lasteaeda.

 

 

LAK-õppe kohta jagavad lisainfot Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed keelekümblusprogrammi kontaktisikud:

 

Maire Kebbinau 659 9847, maire.kebbinau@meis.ee

Svetlana Belova 659 9848, svetlana.belova@meis.ee

Kai Võlli 659 9846, kai.volli@meis.ee

 

 

 

 

 

 

 

Ühendkuningriikide (Peace Child International), Eesti (Sillamäe Lastekaitse Ühing) ja Türgi (E-Genslik) koostöös valminud kultuuriprojekti kulminatsioonina toimub Eestis ainulaadne kontsertlavastus „Peace Child Alpha Omega“. Projekti eesmärgiks on algatada põlvkondade ja kultuuride vahelist dialoogi kogukondades üle Euroopa ning arendada rahvusvahelist noorsootöö ja kultuurialast koostööd.

 

PCAO ei ole tavaline teos. Ette antud on muusika ja raamistik, kuid iga osaleja riik, lisaks loomingulise toimkonna värbamisele, kohandab teose vastavaks oma kohalikule tasandile. Lavastuse kaudu näidatakse, et kellelgi ei ole kõiki vastuseid, kuid austades kõiki võrdsete partneritena võime jõuda uute „seadusteni“, mis aitavad meil orienteeruda oma elus konstruktiivsel ja rahuldaval moel.

 

Helilooja ja algne produktsioon: David Gordon

Dirigent: Aarne Saluveer

Lavastaja: Reeda Toots

 

Laval on üle 100 kooriliikme - Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli segakoor, ETV Tütarlastekoor, Tallina Ülikooli Kammerkoor, Musamari lastekoor, Narva Koorikool ning külalised Ühendkuningriikidest ja Türgist.

 

Orkester: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli orkester.

 

 

Enne 14. maid kõik piletid (välja arvatud toetuspiletid) 15% soodsamalt.

 

Piletid saadaval Piletilevis ja Vene Teatri kassas

 

Projekti toetavad lisaks Euroopa Komisjonile Kultuuriministeerium, Tallinna linn, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Coca-Cola Hellenic, Leibur, Aspire Studio, Vene Teater, Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool ning Lastekaitse Liit. Meediatoetajateks on Eesti Rahvusringhääling, Delfi, Sky Pluss, Russkoje Radio, Den za Dnjom, ja Postimees.

 

Lavastusele järgneval päeval toimub rahvusvaheline konverents „Eesti 2050: Noorte Tulevik Vananevas Ühiskonnas“ Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis, 2. juunil 2010 algusega kell 15:00. Registreerimine veebilehel www.sscw.ee või conference@sscw.ee kuni 25. maini 2010. Konverents on tasuta!

Lisainfo: http://sscw.ee/pages/et/avaleht.php

 

 

 

Sillamäe Lastekaitse Ühing korraldab Projekti Peace Child Alpha Omega raames 2. juunil 2010 algusega kell 15.00 Rahvusraamatukogu suures saalis rahvusvahelise konverentsi, käsitleda riigi tulevikku noore inimese vaatepunktist.

 

1. Noore inimese roll ühiskonnas täna ja homme

2. Erinevused kui ressurss

3. Noorsootöö – väärtus või koorem

4. Põlvkondade vahelised suhted nüüd ja tulevikus

5. Koostöö ja dialoog

6. Noorte tulevik – kas Eestis või välismaal

 

Rahvusvaheline konverents toimub kultuuride ja põlvkondade vahelise suhtlemise teemalise „Peace Child Alpha Omega“ lavastuse ettekandele järgneval päeval. „Peace Child - Alpha Omega 2010“ on Euroopa Komisjoni programmist „Kultuur 2007 – 2013“ toetuse saanud Ühendkuningriikide, Eesti ja Türgi vaheline kultuurikoostöö projekt, mille algidee loojad on rahvusvaheliselt tegutsev Ühendkuningriikide noorsootööorganisatsioon Peace Child International. Projekti üldeesmärgiks on algatada põlvkondade ja kultuuride vahelist dialoogi kogukondades üle Euroopa ning arendada rahvusvahelist noorsootöö ja kultuurialast koostööd.

 

Konverentsile kutsutute hulgas on esindajad Euroopa Nõukogust ja Peace Child Internationalist, akadeemikud ja eksperdid erinevates ülikoolidest ja akadeemilistest institutsioonidest, kohalike valitsusinstitutsioonide liikmed ning erinevate noorteorganisatsioonide esindajad. Konverents sisaldab kahte paneeli: nn. ekspertide paneeli (kuhu on kutsutud akadeemikud, mittetulundus- ja avaliku sektori ning välisinstitutsioonide esindajad) ja noortepaneeli (mis on kokku pandud aktiivsetest noortest, kelle ülesandeks on esitada oma visioon ning reageerida ekspertide poolt üles tõstatatud küsimustele). Konverentsile järgneb pidulik vastuvõtt. Esialgne ajakava on saadaval http://sscw.ee/pages/et/konverents-2.-juuni-2010/kava.php.  

 

Konverentsi töökeeled on inglise ja eesti keel. Toimub sünkroontõlge eesti-inglise-eesti ja võimalusel ka vene keeles.

 

Konverentsi korraldab Sillamäe Lastekaitse Ühing koostöös Peace Child Eestiga, ning toetavad Euroopa Komisjon, Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna linn, Coca-Cola Hellenic, Leibur, Aspire Studio ja Lastekaitse Liit. Meediatoetajateks on Eesti Rahvusringhääling, Delfi Sky Pluss, Russkoje Radio, Den za Dnjom ja Postimees.

 

 

Konverentsile on võimalik registreerida kuni 25 maini 2010 meili teel: econference@sscw.e või veebilehel: ewww.sscw.ee.   

 

Eesti on Saksamaa, Itaalia ja Kreeka kõrval pilootriigiks Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projektis „Participatory Immigration Policy Making and Harmonization based on Collaborative Web2.0 Technologies”. Rändepoliitikate ühtlustamiseprojekti koordineerivaks juhtriigiks on Hispaania. Eesti poolt koordineerib projekti Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA).

 

Kolmeaastase pilootprojekti eesmärk on anda läbi Web2.0 lahenduste Euroopa Liidu (EL) kodanikele võimalus osaleda rändepoliitikate ja sellega seotud oluliste otsuste kujundamise protsessis. Web2.0 on teise põlvkonna veebidisain, mis võimaldab infovahetust ja koostööd sotsiaalvõrgustike, vikide, veebipäevikute, RSS-toidete, ühisjärjehoidjate, ühismärgendamise, ühistarkvara, veebi-programmiliideste ning mitmesuguste veebiteenuste kaudu.

 

Projektiga on kavas parandada tulemusi poliitikate kujundamisel ja otsuste tegemisel, samuti suurendada läbi laiapõhjalise EL-sisese koostöö kodanike kaasatust nii kohalike kui EL üleste migratsioonipoliitikate ning otsuste kujundamisel.

Eesti keskendub pilootprojektis eelkõige osaluspoliitika arendamisele kohalikul tasandil, aga ka rändepoliitikate ühtlustamisele EL tasandil. Selleks kaasatakse Eestis projekti vähemalt 120 kodanikku ning 15 ametnikku ja poliitikut. Projekti kaasatud inimeste ja tehnilise platvormi kaasabil soovitakse kujundada ning ühtlustada Euroopa rändepoliitikaid. Projekti esimene ühine koosolek, kus pannakse paika täpsem tööplaan, toimub juunis Madriidis.

 

Lisainfo: Martin Eber, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9067, e-post martin.eber@meis.ee

 

Käimas on avalik projektikonkurss “ Uusimmigrantide kohanemiskoolitus“, kuhu saab taotlusi esitada kuni 16. juunini 2010, kella 16.00-ni.

 

Konkursi eesmärk on anda hiljuti riiki saabunud kolmandate riikide kodanikele spetsiaalse koolituse kaudu Eesti ühiskonnas kohanemiseks vajalikke oskuseid ja teadmisi, aidata neil lõimuda Eesti ühiskonda ning saada aktiivseteks ühiskonnaliikmeteks.

 

Konkursi raames korraldatakse Eestisse hiljuti elama saabunud kolmandate riikide kodanikele kohanemiskoolitus. Koolitusel kasutatakse 2009. aastal välja töötatud kohanemisprogrammi, mis sisaldab keeleõpet, kodanikuõpetust ja sotsiaal-majanduslikku lõimumist (www.kohanemisprogramm.com) .

 

Konkursil saavad toetust taotleda Eesti Vabariigis registreeritud era- ja avalikõiguslikud juriidilised isikud (kohalikud omavalitsused, koolitusfirmad, ülikoolid ja mittetulundusühingud).

 

Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.

 

Lisainfo: Ruslan Prohhorenko, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9035,

e-post: ruslan.prohhorenko@meis.ee

 

 

12. juunil toimub järjekordne keelefoorum õpetajatele, kes osalevad mentorite toel läbiviidavas individuaalse keeleõppe programmis. Mentorõppe raames on tegemist juba kolmanda foorumiga, esimesed kaks leidsid aset novembris 2009 ja märtsis 2010.

 

Keelefoorumid on mentorite ja nende juhendatavate ehk mentiide ühisüritus, mille eesmärk on eesti keele praktiseerimine ja kultuurinavigatsioon. Keelefoorumil arutatakse küsimusi keele valdamise, eesti keeles aine õpetamise ja hariduse üle laiemalt, vahetatakse kogemusi ning jagatakse vastastikku infot saavutatust.

 

Foorumitele kutsutakse mentortegevuse käigus kaasatud eesti ja vene õppekeelega koolide õpetajad, kes on osa võtnud mentori ja mentii poolt korraldatud aruteludest keeletõkete ja positiivse kogemuse väärtustavatel ja avastavatel teemadel. Samuti on III keelefoorumile oodatud mentii individuaalse keeleõppe kava täitmisel osalenud õpetajad ning need inimesed mentii kogukonnast, kes on mingil viisil tema keeleoskust arendavatesse või rakendavatesse tegevustesse haaratud.

 

Mentori toetatud individuaalset eesti keele õppimist alustasid 2009/2010. õppeaastal 50 aineõpetajat vene õppekeelega koolidest. 13-kuulise tsükli jooksul on mentorite eesmärk toetada osalejate eesti keele omandamist ja mentiide eesmärk arendada oma eesti keele oskust süvendatult vastavalt õpetatavale ainevaldkonnale koolis. Sellist õppevormi kasutatakse eesti keele kui teise keele õppes esmakordselt.

 

Mentori toel toimuva individuaalse keeleõppe projekti viib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ellu koostöös Avatud Eesti Fondi ja Briti Nõukoguga. Tegevust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi ”Keeleõppe arendamine 2007-2010” raames.

 

 

Lisainfo: Natalia Reppo, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel: 659 9855, E-post natalia.reppo@meis.ee  

 

 

 

Selgunud on hanke “Eesti ja vene keele täienduskursused noorsootöötajatele“ võitja. Edukaks tunnistati Tartu Ülikooli Narva Kolledži pakkumus, mis oli hankedokumentides esitatud hindamiskriteeriumide kohaselt kõige soodsam pakkumus.

 

Hanke eesmärk on pakkuda noorsootöötajatele, kelle emakeel ei ole eesti keel, võimalust täiendada oma tööks vajalikku noorsootööalast eesti keele oskust ja noorsootöötajatele, kelle emakeel ei ole vene keel, täiendada oma vene keele oskust.

 

Kokku saab täienduskursustel osaleda 10 eesti keelt kõnelevat ja 10 vene keelt kõnelevat noorsootöötajat. Hanke tegevused kestavad kuni 28.02.2011.

 

Lisainfo: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9025, e-post kaie.kullik@meis.ee

 

 

  

10.-12. juunil toimub Nelijärvel keelekümblusprogrammi lasteaia õpetajatele traditsiooniline suvekool, mis kannab sel korral nime „Kvaliteet või kvantiteet“.

 

Suvekoolis kohtuvad 60 rühmaõpetajat omavahel kogemuste jagamiseks, töötubades ja koolitustes osalemiseks ning nõustatava rolli kogemiseks. Seekordse suvekooli koolitajateks on Urve Rannaääre, Eve Noormets, Kadri Toomeste, Agnes Liiv, Tiina Kull ja Piret Päär. Piccolingo kampaania esindajana on suvekooli külaliseks kampaania Eesti poolne Barcelonas resideeriv koordinaator Maria Saarela.

 

Lisainfo: Svetlana Belova, mitmekultuurilise hariduse koordinaator, tel 659 9848, E-post svetlana.belova@meis.ee 

 

 

 
2. juunil toimub Pärnus teabepäev Läänemaa lasteaedade juhatajatele ja nende asetäitjatele õppe-kasvatusöö alal.

Teabepäeva eesmärk on anda osalejatele infot lõimumisalastest ettevõtmistest, täpsemalt eesti keele kui teise keele omandamise toetamisest koolieelses lasteasutuses.

Seetõttu on osalema oodatud kõik Läänemaa lasteaiad, kus käib eesti keelest erineva emakeelega lapsi.  

 

Teabepäeval on teemaks uuenenud alushariduse õppekava ja selle rakendamine, nõustamine kui suurepärane võimalus saada toetust ning abi spetsialistilt ja sihtasutuse võimalustest eesti keele kui teise keele omandamise toetamisel. Samuti tutvustatakse erinevaid metoodilisi materjale ja interaktiivseid vahendeid.

 

Teabepäevale registreerumiseks palume saata e-kiri aadressile marje.sarapuu@meis.ee.

 

Lisainfo: Marje Sarapuu, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9 852, E-post marje.sarapuu@meis.ee

 

 

 

2008. aastal valmisid Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel AS Kuma kirjastuses metoodiliste abimaterjalide mapid. Materjalid anti välja toetamaks vene õppekeelega koolide õpetajaid aine ladusamal õpetamisel eesti keeles.

 

2008. aastal jaotati mapid kõikidele vene õppekeelega koolidele ning nende vajadused taoliste õppematerjalide järgi said sihtasutusele teadaolevalt rahuldatud. Seetõttu on nüüd kõikidel teistel huvilistel võimalus endale mappe tasuta soetada. Näiteks ühiskonnaõpetuse materjale saaks kasutada ka täiskasvanute eesti keele õppes.

 

Materjalide saamiseks palume võtta ühendust Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) assistendi Maie Jürgensiga (tel 659 9845, e-post maie.jyrgens@meis.ee).

 

Materjalid on kättesaadavad ka elektrooniliselt AS Kuma kodulehel (www.ristsona.ee/meis/) formaadis, mis võimaldab infot kopeerida ja vajadusel täiendada ning kombineerida jmt. Muusika materjalid on lisaks sellele üleval interaktiivses õpikeskkonnas LeMill www.emill.net (http://lemill.net/content/tags?tag=muusikaajalugu).

 

 

Muusika mapi autorid on Tartu Kommertsgümnaasiumi õpetaja Sille Tiks ja Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpetaja Julia Trubatšova. Mapp sisaldab õppematerjali järgmistel teemadel:

 

 

Õppematerjalide mapis on 17 näidistunnikonspekti, mille hulgas on mõned paaristunni konspektid, ja 66 töölehte, mille seas on ka laule ja loovülesandeid.

 

Õppematerjali koostamise aluseks on kolm käibel olevat õpikut: Toomas Siitan „Õhtumaade muusikalugu I“, Igor Garšnek „Õhtumaade muusikalugu III. 20. sajand“ ja Aime Kaarlep „Eesti Muusikalugu. Kunstmuusika“. Töölehtedel pakutavates ülesannetes on kasutatud ka palju teisi allikaid nagu Internetis ja ajakirjanduses olevaid artikleid. Valminud materjali on parandanud ja täiendanud Tallinna Ülikooli muusikadidaktika dotsent Maia Muldma.

Geograafia mapi autorid on Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpetaja Jelena Bitova, Tartu Kivilinna Gümnaasiumi õpetaja Katrin Ennok ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja Ülle Seevri. Õppematerjali koostamise aluseks on käibel olev õpik: M. Ainsaar jt „Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile“. Mapis on 25 tunnikonspekti koos töölehtedega. Tunnikonspektid ja töölehed on koostatud õpiku esimese nelja teema kohta:

 

 

Tunnikonspektid ja töölehed põhinevad suures osas õpikul, aga sisaldavad ka lisamaterjale ning viiteid erinevatele allikatele. Mapi valmimisel oli autoritele suureks toeks Tartu Ülikooli Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna loodusteadusliku hariduse keskuse geograafia didaktika lektor Ülle Liiber.

Ühiskonnaõpetuse mapi autoriteks on Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi õpetaja Sirje Allik ja Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpetaja Veronika Kim. Õppematerjali koostamise aluseks on käibel olev õpik: K. Olenko, A. Toots „Ühiskonnaõpetus. Gümnaasiumiõpik“. Mapp sisaldab 15 tunnikonspekti koos töölehtedega.

 

Teemadeks on valitud

 

Ka selle mapi tunnikonspektid suunavad küll õpilasi iseseisvale tööle õpikuga, kuid sisaldavad ka lisamaterjale ja viiteid erinevatele allikatele. Mapi sisu on üle vaadanud ja heaks kiitnud Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja Aare Ristikivi.

 

Kõigi mappide kõik tunnikonspektid sisaldavad häälestuse, õppimise ja kinnistamise osa. Iga tunnikonspekti lõpus on teemakohane toetava sõnavara loend, millele on lisatud tõlge vene keelde. Õpilastele mõeldud töölehtedes on sageli kasutatud rühmitamis- või lünkülesandeid, et vähendada grammatikavigade tekkimise ja kivistumise ohtu. Muidugi on seal ka teistsuguseid ülesandeid. Kuigi tunnikonspektid ja töölehed on omavahel seotud, võib neid kasutada ka eraldi või ainult osaliselt, nii nagu õpetaja otstarbekaks peab. Mappides leiduvaid tunnikonspekte ja töölehti on katsetatud Tartu Annelinna Gümnaasiumis.

 

 

Lisainfo mappide soetamise kohta: Maie Jürgens, assistent, tel 659 9845, e-post maie.jyrgens@meis.ee

 

 

 

Sihtasutusel on käimas lihtmenetlusega avatud hange „Lak-õppe metoodika täienduskoolitus. Õpistrateegiad.” koolituskursuse korraldaja leidmiseks.Pakkumuste esitamise tähtaeg on 08.07.2010 kell 11.00.

 

Hanke eesmärk on korraldada 78-tunnine täienduskoolitus vene õppekeelega haridusasutuse vähemalt 55-le gümnaasiumiastme pedagoogile. Koolituskursuse eesmärk on osalejate professionaalseks tegevuseks vajalike lõimitud aine- ja keeleõppe ehk Lak-õppe metoodika-alaste teadmiste andmine ning eesti keele oskuse täiendamine.

 

Koolitusel käsitletakse lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika põhimõtteid ja rakendamise võimalusi, õpistrateegiaid, õpimeetodeid, eesmärgistamist, keeleõppe toetamise ja arendamise võimalusi ainetundides ning teisi valdkonnaga seonduvaid teemasid.

 

Pakkumused tuleb esitada eesti keeles ja vastavalt hankedokumentides esitatud nõuetele. Hankedokumendid asuvad Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuses Meie Inimesed, Liimi 1, 10621 Tallinn. Hankedokumente väljastatakse kohapeal, posti või e-posti teel aadressil: maarja.mand@meis.ee

Lisainfo: Maarja Mänd,  mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

 

 

 

Käsil on keelekümblusprogrammi järjekordse avaliku aruande koostamine. Koostatav aruanne taasesitab ajaloolise poole ja toob esile uusi saavutusi, uusi sihte ja uusi kaasamõtlejaid.

Aruandes tutvustatakse keelekümblusprogrammi strateegilist plaani aastateks 2009-2014. Samuti annab aruanne ülevaate õpetajatele suunatud tegevustest ja saavutustest: keelekümblusõpetajate nõustamissüsteemist, koolitusprogrammidest, e-õppevara väljatöötamisest jms.

 

Juba praegu, aruande koostamise ajal võib öelda, et keelekümblusprogrammi meeskonnal ja programmi partneritel on põhjust möödunud õppeaastatele rahuloluga tagasi vaadata.

 

Varasemate keelekümblusaruannetega saab tutvuda sihtasutuse veebilehel: www.meis.ee/kymblus_aastaraamatud.

 

Lisainfo: Karin Piirsalu, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9854, e-post karin.piirsalu@meis.ee

 

 

 

Juunis alustasid tegevust esimesed konkursi „Teeme koos“ kaudu rahastust saanud projektid. 21 rahastatava ettevõtmise vahel jagatakse 3,3 miljonit krooni. Konkursi raames toetatavad tegevused viiakse ellu 15 kuu jooksul.

 

Projektikonkursi eesmärk on suurendada Euroopa Liidu, sh Eesti kodanike ja Eestis elavate kolmandate riikide kodanike (sh määratlemata kodakondsusega Eesti elanike) vahel üksteise mõistmist ja aktiivsust kodanikeühenduste koostöö kaudu. Samuti edendatakse konkursi kaudu erineva õigusliku staatusega inimeste omavahelist suhtlemist ühistegevustes ja suurendatakse kodanikuühenduste liikmeskonna arvukust.

 

Projekte rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist, lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.

 

Lisateave: Kersti Peterson, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel 659 9034, kersti.peterson@meis.ee

 

 

 

Juuni lõpus selgusid projektikonkursi „Ühine meediaväli“ III osa „Kodakondsuse saamise võimalustest teavitamine“ toetuse saajad, kelleks on BDA Consulting OÜ ja OÜ Kersti Võlu Koolituskeskus.

 

Toetust saanud tegevuste eesmärk on teavitada alla 15-aastaste määratlemata kodakondsusega isikute vanemaid võimalusest taotleda oma lapsele lihtsustatud korras Eesti kodakondsust ning informeerida lapsevanemaid kodakondsuse saamise tingimustest.

 

Pereseminaride, raadio- ja ajalehereklaamide, raadiosaadete jmt alustatakse Ida-Virumaal ja Harjumaal juba käesoleva aasta augustis. Konkursi raames informeeritakse virumaalasi kodakondsuse võimalustest kuni järgmise aasta maini. Harjumaal kestab teavitusprotsess käesoleva aasta lõpuni.

 

Projekte rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ning Kultuuriministeeriumi vahenditest.

 

Lisateave: Tea Tammistu, kodanikuhariduse ja rände üksus, tel 659 9062, e-post tea.tammistu@meis.ee

 

 

 

MISA toetab kahe projektikonkursi raames Eestis elavate venekeelsete noorte eesti keele õppimist koolivälises keskkonnas laagrites ja eesti peredes.

 

Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise programmi raames saab 104 Euroopa Liidu mõistes kolmandate riikide või määratlemata kodakondsusega püsivalt Eestis elavat kuni 18-aastast noort osaleda pereõppes eestikeelsetes peredes. MTÜ Veeda Vaheaeg Võrumaal korraldab noorte 14-päevase pereõppe peamiselt Võrumaa peredes. UNICEF Eesti Fond SA korraldamisel viibivad noored pereõppes üle Eesti.

 

Projektlaagrites saavad 547 noort, kellest pooled tegutsevad tugiõpilastena, osaleda vähemalt 6-ööpäevases tegevuses, kus oluline tähelepanu on pööratud eesti keele õppimisele läbi mitteformaalse õppe ning mängude. 16 laagrivahetust viiakse läbi üheksas maakonnas.

Mõlema tegevuse abil kujundatakse lisaks eesti keele õppele kolmandate riikide ja määratlemata kodakondsusega noorte oskusi, teadmisi, vilumusi, väärtuseid ja hoiakuid eesti keele kasutamiseks ja eestikeelses keskkonnas toimetulemiseks.

 

Lisaks viiakse üheksa organisatsiooni korraldamisel Kultuuriministeeriumi rahastuse toel läbi juba aset leidvates laagrites eesti keele õppe programme venekeelsetele noortele. 524 noort, kellest alla poolte tegutsevad tugiõpilastena, osalevad suvelaagrite keeleõppe programmides 11 laagrivahetuses. Teiste hulgas on Remniku noortelaagri 11.-16. juuli, 26. juuli kuni 3. augusti ning 16.-21. augusti laagrivahetuses osalevatel vene keelt koduse keelena kõnelevatel noortel võimalus osa saada lisaks tavalaagriprogrammile tasuta eesti keele õppimise programmist.

 

Toetust saanud organisatsioonide nimed on leitavad MISA veebilehelt konkursside tulemuste alt (www.meis.ee/tulemused), vaadates konkursi „Eesti keele õpe noorte suvelaagris“ ning konkursi „Eesti keele õpe projektlaagris ja eesti peres“ tulemusi.

 

Lisainfo: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9028, e-post lianne.ristikivi@meis.ee

• Lõimumiskava senise rakendamise analüüs: erinevate uuringute tulemuste ja elluviimist puudutavate andmete koondamine ja analüüs, järelduste tegemine ja olulisemate vajaduste väljaselgitamine uue perioodi rakendusplaan koostamiseks. Arvestades, et lõimumiskava eesmärkide täitmiseks korraldatakse igal aastal kümneid projektikonkursse, on oluline küsida ka neil konkurssidel osalevate partnerite tagasisidet. Selleks viiakse augustis läbi projektikonkurssidel osalenute küsitlus. Antud etapi tulemusena tekib asjakohane info saavutatu ja järgmise perioodi peamiste vajaduste kohta. Aeg: mai-september 2010.

• Konsultatsioonid lõimumiskava rakendamise eest vastutavate riigiasutustega: tagasiside ja hinnang perioodi 2008-2010 rakendusplaani elluviimise kohta ning ettepanekud ja vajadused uue rakendusplaani koostamiseks. Konsultatsioonid toimuvad paralleelselt senise rakendamise analüüsiga, et asutustega analüüsi tulemused läbi arutada ja välja selgitada uue rakendusplaani peamised vajadused. Antud etapi tulemusena valmib uue rakendusplaani esimene tööversioon. Aeg: juuli-september 2010.

• Rakendusplaani esimese tööversiooni aruteluseminarid: seminaride eesmärk on erinevate osapooltega rakendusplaani tööversioon läbi arutada ja saada ettepanekuid täiendusteks, mille järel rakendusplaani tööversiooni täiendatakse. Kavandatud on järgmised aruteluseminarid:
  
  • Temaatilised aruteluseminarid lõimumiskava teemade lõikes (nt hariduslik lõimumine, sotsiaalne lõimumine jne). Kokku on kavandatud kuus aruteluseminari, millest saavad osa võtta antud valdkonna sihtrühmade esindajad, tegevuste elluviijad, eksperdid. Aeg: september-oktoober 2010.
  • Regionaalsed ümarlauaarutelud: pärast temaatilisi aruteluseminare täiendatakse rakendusplaani tööversiooni ning korraldatakse kolm regionaalset ümarlauda, milles saavad osaleda lõimumisega tegelevate asutuste esindajad, kodanikeühendused ja teised huvilised. Aeg: oktoober-november 2010.
  • Aruteluseminar erakondadega: pärast regionaalsete ümarlauaarutelude toimumist korraldatakse aruteluseminar erakondadega, et saada tagasisidet rakendusplaani tööversioonile ja ettepanekuid selle edasiarendamiseks. Aeg: november 2010.

• Rakendusplaani täiendamine ja tagasiside kaasatud partneritele: pärast aruteluseminare analüüsitakse saadud tagasisidet ja tehtud ettepanekuid ning täiendatakse rakendusplaani. Samuti antakse aruteludel osalenutele tagasisidet arutelude käigus tehtud ettepanekutest ja nende arvestamisest. Aeg: november-detsember 2010.

• Rakendusplaani ametlik kooskõlastamine teiste ministeeriumide ja rakendavate asutustega. Antud etapis on ka teistel partneritel võimalik esitada ettepanekuid rakendusplaani täiendatud versioonile. Rakendusplaani tööversioonid tehakse avalikult kättesaadavaks, et võimaldada erinevatel osapooltel esitada kommentaare. Aeg: jaanuar 2011.

• Rakendusplaani lõppversiooni koostamine ja esitamine Vabariigi Valitsusele: rakendusplaani täiendatakse vastavalt kooskõlastusel saadud tagasisidele, valmistatakse ette lõplik versioon ning esitatakse see heakskiitmiseks Vabariigi Valitsusele. Aeg: veebruar-märts 2011.