MISA toetas kolmandatest riikidest pärit arstide eesti keele õpet
Jätkuvad ESFi eesti keele õppe tegevused kutseõppe arendamiseks
Ukraina Kultuurikeskus lõimib käsitsi paberi valmistamise, näituste ja etendustega
Aserbaidžaani pühapäevakoolis tähistatakse uue Päikeseaasta algust

MISA toetas kolmandatest riikidest pärit arstide eesti keele õpet

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetas 16 Ida-Viru Keskhaigla kolmandatest riikidest pärit arsti ning 20 tööks mitte vajalikul tasemel eesti keele oskusega meedikut tasuta eesti keele ja ühiskonna kursustega. Projekti eesmärk, mille osaks on ka 60-tunnise eesti keele ja kultuuri õppe kursus, on parandada eesti keele oskust, tutvustada riigi ajalugu ja ühiskonda ning elulaadi.

Eesti tutvustamist alustati Ida-Virumaalt, projektis osalejate kodukohast. “Kuna Ida-Virumaa on tuntud tööstuse ning põlevkivi kaevandamisega, siis mindi ekskursioonile Kukruse mõisa ja Kohtla kaevandusparki. Osalejad käisid ka Tartus, kus külastati teiste vaatamisväärsuste hulgas Tartu Ülikooli Kliinikumi. Kevadel on planeeritud väljasõit pealinna, kus väisatakse Riigikogu ning tutvutakse Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga,” loetles Ida-Viru Keskhaigla kommunikatsioonijuht Anneli Bogens. “Projekti käigus leidsime, et Ida-Viru Keskhaiglas töötavaid välismaalt pärit meedikuid on oluline lõimida koos nende pereliikmetega ja seetõttu on väljasõitudele kaasatud ka lapsed ja abikaasad,” lisas Bogens.

Moldovast pärit nina-kurgu-kõrvaarst Ina Grumeza märkis, et uutele välismaalt pärit töötajatele on kohanemiseks ja sisseelamiseks vajalik anda aega. “Mulje toimunud üritustest on suurepärane. Väga kasulik ja informatiivne oli väljasõit Tartusse, kus Tartu Ülikooli Kliinikumi professor Margus Lember ja ülemarst Margus Ulst andsid ülevaate arstiteaduskonnast, residentuuri korraldusest ning viisid läbi ringkäigu kliinikumis. Huvitav oli tutvuda Ahhaa keskuse, Tartu Ülikooli ja teater Vanemuisega,” kommenteeris Grumeza.

Projekti korraldaja vahendusel pidasid projektis osalenud meedikud oluliseks tunda Eesti tervishoiusüsteemi, kultuuri ning ajalugu, riigikeele valdamise nõudmiseid ning ka kodanikuõigusi ja -kohustusi Eestis.

Kohtumiste käigus tegid projektis osalejad hulganisti ettepanekuid ka infovoldiku koostamiseks, mis sisaldaks teavet erinevatest keeleõppe, haridus- ja sotsiaalteenustest.  Loomisel on siseveebi edasiarendus, kus oleks leitav nii eelpoolnimetatud info kui ka lingid vajalikele kontaktidega ning tervishoiuvaldkonna andmebaaside ja määruste viidetele.

Projekti “Väljastpoolt EL pärit arstide kohanemise toetamine SA IVKH-s” toetati MISA projektikonkursi “Teadlikkuse tõstmine lõimimisest” raames. Projekti rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest ”Eesti lõimumiskava 2008-2013” raames.

Lisainfo:
Anneli Bogens, Ida-Viru Keskhaigla kommunikatsioonijuht, e-post: anneli.bogens@ivkh.ee

Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel: 659 9853, e-post: maarja.mand@meis.ee

Jätkuvad ESFi eesti keele õppe tegevused kutseõppe arendamiseks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) jätkab Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi “Keeleõppe arendamine 2011-2013” raames kolme kutseõpet arendava tegevusega. Jätkub kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendav eesti keele õpe. Endiselt toetatakse ka kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitusi, sealhulgas ka stažeerimist ja populaarse erialakeele portaali kutsekeel.ee arendamist. Kolmanda tegevusena  rahastab MISA ka käesoleval aastal kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise arendamist.

Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendava keeleõppega pakub MISA kutsekoolidele ja täiskasvanute gümnaasiumidele võimalust saada tuge oma koolis õppivate eesti keelest erineva emakeelega õpilaste täiendava riigikeele õppe korraldamiseks. Koolide endi ettepanekute alusel läbi viidavas keeleõppes saab täiendavalt osaleda vähemalt 150 kutsekoolide õpilast. “Tegemist on väga kasuliku moodusega eesti keele õppimiseks, sest gruppidele ja erialadele lähtutakse individuaalselt vastavalt kooli ja grupi vajadustele,” kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Jana Tondi.

“Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitusega pakume kutseõppeasutuste õpetajatele võimalust stažeerida eesti õppekeelega kutseõppeasutustes ja vastupidi -  eestikeelsete kutseõppeasutuste õpetajatele stažeerida vene õppekeelega kutseõppeasutustes, kus õpetamine toimub eesti keeles,” selgitas Tondi. Tondi sõnul on käesoleval aastal tulemas ka koolitus lõimitud aine- ja keeleõppe rakendamisest 20 inimesele ning eesti keele kursused väikestes gruppides vähemalt 50 inimesele.  

“Samuti arendatakse kutsekeel.ee keskkonnas eesti erialakeele õpet, kogutakse kokku erialakeele õppe- ja metoodilisi materjale ning vahendatakse erialakeele valdkonna  infot toetamaks koostööd erinevate asutuste vahel,” lisas Tondi.

Õpetajad on oodatud teises keeles töötavas koolis kogemusi ammutama

Tondi kutsub kutsekoolide pedagooge julgelt tasuta stažeerimisest osa saama, sest jätkuvalt on kõigil kutseõppeasutuste õpetajatel selleks võimalus. “Pedagoogid saavad teises koolis oma oskusi täiendada kahe nädala vältel ja hirmu tundmiseks ei ole põhjust, sest nii saatvas kui vastuvõtvas kutseõppeasutuses toetavad stažeerimist tugiisikud,” lisas Tondi.

Tegevuse “Kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise arendamine” raames jätkatakse kutseõppasutuste võrgustiku liikmete ja nõustajate kohtumisi ning toimuvad nõustamisseminarid. Aprillist kuni oktoobrini viivad nõustajad läbi kutsekoolide juhtide ja pedagoogide nõustamisi. Nõustamise käigus pakutakse kutseõppeasutuste koolijuhtidele ning pedagoogidele mitmekülgseid teadmisi erinevatest keeleõppe rakendamise võimalustest lõpetades uusimmigrantide tugiõppega. Nii käsitletakse projekti käigus ka õpetajate nõustamiste, multikultuurilise kasvatuse ja õpetuse põhimõtteid. Pedagoogid ja koolijuhid saavad nõu, kuidas paremini arvestada erinevate kultuuriliste, religioossete ja väärtuste tasandi erinevustega ning paremini maandada tekkida võivaid pingeid.

Kutseõppe jätkutegevused viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava “Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna “Elukestev õpe” meetme “Keeleõppe arendamine” programmi “Keeleõppe arendamine 2011-2013” raames. 

Perioodil 2011-2013 läbis täiendava eesti keele õppe kokku 393 kutseõppeasutuste ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurit, stažeerimises osales 34 õpetajat ning  täienduskoolituse lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikast läbis 79 kutseõppeasutuste pedagoogi. Lisaks toimus kuus erinevat seminari nõustajatele ning läbi viidi 118 nõustamissessiooni.

Lisainfo:

Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendava keeleõpe tegevused - Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel: 659 906, e-post: tea.kotkas@meis.ee

Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolituse ning kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise arendamise tegevused - Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel: 659 9841, e-post: liilika.raudhein@meis.ee

Ukraina Kultuurikeskus lõimib käsitsi paberi valmistamise, näituste ja etendustega

Ukraina Kultuurikeskuse eestvedamisel on alates sügisest korraldatud kõigile huvilistele käsitsi paberi valmistamise töötubasid, etendusi ja näituseid.

“Lisaks paberi valmistamisele andsime osalejatele võimaluse kirja panna oma arvamused lõimumisprotsessist Eestis, selle takistavad ja soodustavad tegurid erinevatest vaatepunktidest lähtuvalt. Seeläbi said osalejad jagada oma mõtteid sellest, milline on soodsaim keskkond sallivuse, koostöö ja positiivsete hoiakute kujunemiseks,” kommenteeris projektijuht Anatoli Ljutjuk.

“Kogusime infot inimeste kogemustest ning ettepanekutest seoses lõimumise ja sellega kaasnevatest probleemidest. Töö kulges kalligraafi juhendamisel kasutades tinti, kirjutussulgesid ja käsitsi valmistatud paberit. Kogutud lugudest valmib käsitsi valmistatud raamat “Kirjutame Lõimumisest”, kus on kasutatud nii käsitsi valmistatud paberit, köidet kui raamatukaant,” jätkas Ljutuk. Meistriklassid toimusid Ukraina Kultuurikeskuses, Tartu Mänguasjamuuseumis, Jõhvi Kultuuri-ja Huvikeskuses, Narva Linnuses ning Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses.

Jaanuaris alanud projekti teises faasis korraldati mänguasjade näitus, kus olid eksponeeritud Eesti, Vene ja Ukraina iseloomulikumad rahvuslikud mänguasjad. Suvel lavastub Ukraina Kultuurikeskusel ka mänguasjade teemaline etendus “Mänguasjad näitavad lõimumist”. “Näituse ja etenduste ajal korraldatakse ka mänguasjade meisterdamise töötubasid. See on suurepärane võimalus tutvustada erinevaid kultuure, teadvustada vastastikuse rikastamise potentsiaali ja koostöövõimalusi,” kinnitas Ljutjuk.

Näitus, etendused ja meistriklassid toimuvad Ukraina Kultuurikeskuses, Tartu Mänguasjamuuseumis, Jõhvi Kultuuri-ja Huvikeskuses, Narva Linnuses ning Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses. Ukraina Kultuurikeskus ootab kõiki külla ja töötubades osalema.

Ukraina Kultuurikeskuse projekti “Lõimumine” tegevuste eesmärgiks on toetada Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike (EKRK) lõimumist ja lõimumisprotsessi teadlikuse suurenemist ning EKRK-de osalemisaktiivsust Eesti ühiskonnas ja kultuuriruumis.

Projekti korraldab Ukraina Kultuurikeskus ning selle elluviimist rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Kaie Olmre-Hütt, Ukraina Kultuurikeskus, e-post: labora.tallinn@gmail.com

Aserbaidžaani pühapäevakoolis tähistatakse uue Päikeseaasta algust

22. märtsil tähistatavad aserid uue Päikeseaasta algust ja selleks hakkavad ka Eestis elavad aserid valmistuma juba kuu aega varem.

Aserbaidžaani Pühapäevakooli juht Shahsanam Alijeva kirjeldab uut Päikeseaastat kui aserite tähtsaimat püha. Novruz - ehk uue Päikeseaasta algus on midagi, mida tähistatakse sõltumata sellest, kas elatakse Aserbaidžaanis või mitte.

Novruz teematilised tunnid algavad Aserbaidžaani pühapäevakoolis juba märtsi alguses. Lapsed õpivad luuletusi ja uusi mänge ning märtsi keskel küpsetatakse koos lastega pakhlavaad ja shekerburad, mis on tuntud aserite maiustused. “Kindlasti valmistab küpsetamine ja ka munade värvimine lastele rõõmu ja on huvitav vaheldus. Lisaks plaanime lastega lavastada väikese etenduse, mis räägib Novruzi ajaloost. 22. märtsil, pidupäeval, katame ilusa peolaua ja tähistame koos vanematega - toimub väike kontsert, mängime mänge ja muidugi ajame juttu,” räägib pühapäevakooli juht Alijeva.

Tegelikult algab Novruzi pidu juba märtsi alguses ja kestab terve kuu. Nelja nädala jooksul tähistatakse igal teisipäeval nelja loodusliku elemendi päeva- Su (vee), Od (tule), Torpag (maa) ja Yel (tuule) päeva. “Nagu öeldud, tähistab Novruz aserbaidžaanidele uue aasta algust. Öeldakse, et esimesel teisipäeval uuenevad veeallikad ja voolama hakkab puhas vesi, edasi puhkevad tule, Maa ja tuule abil puudel pungad ja kõik see tähendab kevade saabumist,” selgitab Alijeva.

Looduslike elementidega on aseritel seotud palju mänge ja tavasid. “Üks huvitav tava on seotud tulega. Aserbaidžaani on iidsetest aegadest peetud tulemaaks. Igal teisipäeval süüdatakse kõikjal lõkked ning kõik inimesed peavad neist üle hüppama. Samuti tuleb üle  hüpata allikast või jõest ning sel moel pestakse maha möödunud aasta patud,” avab Alijeva Aserbaidžaani tavade põnevat maailma. Huvitavad ja maitsvad rituaalid on aseritel seotud ka peolaua katmisega, sest laual peab kindlasti olema seitse s-tähega algavat rooga. Traditsioonide kohaselt pannakse lauale ka küünlad, peegel, samani (traditsiooniline maius) ning muidugi värvitud munad.

Aserbaidžaani uue Päikeseaasta algusest huvitujad on oodatud pöörduma Aserbaidžaani pühapäevakooli poole.

Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide eesmärk on hoida ja arendada vähemusrahvuste kultuurilist mitmekesisust ning tutvustada Eesti mitmekultuurilisust Eestis elavatele inimestele. Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide tööd ja tegemisi toetatakse Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kaudu Kultuuriministeeriumi eelarvest.

Lisainfo: Shahsanam Alijeva, Aserbaidžaani pühapäevakoolide juhataja, e-post sanam.aliyeva@gmail.com

 

Välismaal elavatele eesti päritolu noortele toimuvad eesti keele laagrid ka sellel aastal
Kohtla-Järvel toimus seminar "Iga inimene on oluline, iga rahvus on eriline!"
Euroopa Sotsiaalfond toetab kutseõppurite riigikeele õpinguid
Alates aprillist jätkuvad keeleõppe arendamise programmi tegevused kutseõppeasutustele
Huvilised on oodatud õigeusu ülestõusmispühade etendusele Iisakul!
Helged ülestõusmispühad Viljandi pühapäevakoolis

Välismaal elavatele eesti päritolu noortele toimuvad eesti keele laagrid ka sellel aastal

Sarnaselt eelnevatele aastatele korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) ka sellel aastal eesti päritolu noortele, kes elavad väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, eesti keele laagreid.

Keelelaagrid toimuvad kolmes vahetuses juunist augustini ning nende eesmärgiks on hoida ja suurendada sidet Eestimaa ja välismaal elavate eesti päritolu noorte vahel. Laagris saavad noored organiseeritud ja sihipärast keeleõpet, suhelda teiste eestlastest eakaaslastega, võtta osa sportimis- ja isetegevusvõimalustest ning tutvuda Eesti ja selle kultuuriga.

MISA on väliseesti noortele korraldanud keelelaagreid juba viimased 13 aastat ning toonud eesti keelt ja kultuuri õppima etnilisi eestlasi Venemaalt, USA-st, Taanist, Itaaliast, Šotimaalt ning paljudest teistest riikidest üle kogu maailma. Kokku on nendes laagrites osalenud üle 400 noore.

Keelelaagrites saavad osaleda väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi elavad eesti päritolu noored vanuses 13–18 aastat. Kokku osaleb laagri kolmes vahetuses 90 noort (ühes vahetuses 30 noort).

Keelelaagreid korraldatakse riikliku programmi „Rahvuskaaslaste programmi (2014-2020)“ raames, mis on mõeldud väljaspool Eestit elavatele eesti noortele keelelaagrite korraldamiseks. Tegevuse läbiviimist toetavad Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.

KEELELAAGRITE INFO:

Esimene laagrivahetus toimub 25. juunist – 5. juulini ja on mõeldud noortele, kellel puudub eesti keele oskus või on teadmised keelest vähesed.

Teine laagrivahetus toimub 20.–30. juulini ning on mõeldud noortele, kes valdavad eesti keelt edasijõudnute tasemel.

Kolmas laagrivahetus toimub 3. – 13. augustini, mis on suunatud noortele, kes valdavad vabalt eesti keelt.

Noorte registreerimine laagrisse algab 2. aprillil ning on avatud 24. aprillini.

MISA annab kandideerinud noorte peredele valikust teada 5.maiks.

Lisainfo: Marje Sarapuu, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marje.sarapuu@meis.ee

 

 

Kohtla-Järvel toimus seminar "Iga inimene on oluline, iga rahvus on eriline!"

27. märtsil toimus Kohtla-Järvel Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis projekti „Kultuuride mitmekesisus rikastab“ raames seminar "Iga inimene on oluline, iga rahvus on eriline!".

Seminaril käsitleti eri rahvuste olukorda Eesti tööelus ja õpingutes ning jagati Ida-Virumaa inimestega mõtteid mitmekesisest ühiskonnast ja sallivusest.

Eesti töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk tõi oma ettekandes välja Kirde-Eesti tööturu rahvuslikud eripärad, vaagiti mitmekultuurilise töökollektiivi eeliseid ning juhiti tähelepanu võimalikele probleemidele. Inimõiguste Instituudi nõunik Ene Eha Urbala pidas ettekande eri rahvuste võimalustest Eesti tööturul ning õpingutes. Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin selgitas, millised on peamised raskused muust rahvusest inimeste sulandumisel Eesti ühiskonda. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koordinaator Igor Ljapin jagas kogemusi juba teoks saanud edukatest lõimumisprojektidest.

Projekti „Kultuuride mitmekesisus rikastab” juht Kaire Viil kommenteeris, et kõik seminaril esinenud külalised pakkusid välja huvitavaid ja olulisi teemasid, mille üle arutleda ja kaasa mõelda. „Seminar tõstis inimeste teadlikkust eri rahvuste lõimumisprobleemidest Eesti ühiskonda ning loodetavasti ollakse teineteise suhtes veelgi sallivamad ning toetavamad,“ lisas Viil.

Seminar toimus projekti „Kultuuride mitmekesisus rikastab“ raames ning projekti elluviimist toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium. Projekti elluviija on Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

 

Euroopa Sotsiaalfond toetab kutseõppurite riigikeele õpinguid

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kogus kutseõppeasutustelt ja täiskasvanute gümnaasiumidelt ettepanekuid eesti keele õppe korraldamiseks. Täiendava eesti keele õppe korraldamise eesmärk on aidata eesti keelest erineva emakeelega õppuritel arendada nii igapäevast kui erialaseks õppeks vajalikku eesti keele oskust.

Täiendavat eesti keele õpet võimaldatakse lisaks riikliku koolitustellimuse raames rahastatavale õppele ning konkursile laekus 15 ettepanekut 11 kutseõppeasutuselt. “Peaaegu kõik ettepanekud sisaldasid eesti kultuuri tutvustavate programmide väljatöötamist, millega kaasnevad õppekäigud erinevatesse Eesti maakondadesse ja kuhu kaasatakse ka eesti õppekeelega õppurid. Muuhulgas sooviti ettepanekutes korraldada lõimitud keele- ja erialaõpet, sealhulgas praktika läbiviimist eestikeelses töökeskkonnas ja õppurite vahetusprogrammide rakendamist,” kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Tea Kotkas. Kotkas lisas, et ettepanekutevoorus sooviti korraldada ka intensiivset tugiõpet, mitme kooli koostöötegevusi ning ühisüritusi keeleõppe motivatsiooni tõstmiseks.

„Tänu varasemale heale koostöökogemusele, oli ka seekord partnerkoolidena esile tõstetud Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ning Kuressaare Ametikool, kus on loodud head tingimused erialaseks õppeks ja keelepraktikaks. Hindamiskomisjon kiitis heaks 14 ettepanekut ning nende elluviimiseks sõlmib sihtasutus vajalike osapooltega lepingud ja asub korraldama edasist koostööd,” lisas Kotkas.

2014. aastal toetatakse Sillamäe Kutsekooli, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli, Valgamaa Kutseõppekeskuse, Narva Kutseõppekeskuse, Tartu Kutsehariduskeskuse, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse, Tallinna Teeninduskooli, Tallinna Kopli Ametikooli ja Tallinna Tööstushariduskeskuse õppurite keeleõpet.

Keeleõppe korraldamiseks laekunud ettepanekute elluviimist toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi “Keeleõppe arendamine 2011–2013” tegevuse “Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendav keeleõpe” raames.

Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee

 

Alates aprillist jätkuvad keeleõppe arendamise programmi tegevused kutseõppeasutustele

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) jätkab „Keeleõppe arendamise“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames edasiste tegevustega, mis on mõeldud kutseõppeasutustele.

Aprillis toimub kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustajate ja kutseõppeasutuste juhtide ümarlaud, et selgitada välja koolide tänavused vajadused nõustamise järele mitmekultuurilisuse ja mitmekeelsuse oludes.

„Ümarlaual tuletatakse meelde olulisemad nõustamistegevuste põhimõtted, arutatakse kutseõppeasutuste ootusi nõustamistegevustele 2014. aastal ning kaardistatakse kutseõppeasutuste nõustamise vajadus. Samuti lepitakse  kokku tegevusplaan individuaal- ja rühmanõustamiste läbiviimiseks. Lisaks selgitatakse välja, milliseid koolitusi vajavad nõustajad, et üha tulemuslikumalt jagada informatsiooni ning tutvustada uusi võimalusi üleminekul osalisele eestikeelsele õppele,” loetleb programmijuht Jana Tondi. Tondi lisas, et kutseõppeasutuste nõustajate peamine roll on õpetajate ja koolijuhtide toetamine mitmekultuurilise õppesüsteemi arendamisel ning nõustajatel tuleb pidevalt olla kursis kutsehariduse vallas toimuvate muutuste ja protsessidega ning multikultuurilise õpikeskkonna eripäraga.

Perioodil 2011-2013 on Euroopa Sotsiaalfondi toel juba läbi viidud nõustajate koolitusi ning nõustamisfoorumeid erinevate kutsehariduse osapoolte kokkusaamisteks. 2013. aastal toimusid Narvas, Jõhvis ja Sillamäel rühmanõustamised, milles osales kokku 95 õpetajat. Lisaks on kutseõppeasutuste juhtkondadele ja õpetajatele läbi viidud individuaal- ja rühmanõustamisi – kokku 75 nõustamiskorda.

Tondi täiendab, et lisaks kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise arendamisele, jätkuvad programmi raames ka kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolituse ning kutseõppurite täiendava keeleõppega seotud tegevused.

Tegevused “Kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise arendamine” viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna  „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee

 

Huvilised on oodatud õigeusu ülestõusmispühade etendusele Iisakul!

Ida-Virumaa Integratsioonikeskus korraldab koos Iisaku Koduloomuuseumiga pühapäeval, 27. aprillil kell 14.00 – 17.00 Iisaku muuseumi ruumides etenduse, mille kaudu tutvustatakse õigeusu ülestõusmispühade ehk lihavõttepühade tähistamist.

Ürituse eesmärk on tutvustada kohalikele elanikele ja Iisaku külalistele õigeusu ülestõusmispühade tähistamise rahvuslik-kultuurilisi iseärasusi vastavalt Venemaa, Ukraina ja Valgevene traditsioonidele.

Lisaks etendusele toimuvad ka ülestõusmispühade ringmängud ja laulud ning teised tegevused. Kaubelda saab ülestõusmispühade laadal, proovida temaatilisi pühade toite ning võtta osa meistriklassidest, kus valmistatakse vene, ukraina ja valgevene ülestõusmispühade meeneid.

Õigeusu lihavõtete traditsioone ja kombeid Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes esitlevad Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe, Narva ja Lohusuu vene, ukraina ja valgevene seltside liikmed, kes kuuluvad Ida-Virumaa Rahvuskultuuriseltside Ümarlauda.

Kõik huvilised on oodatud ja sissepääs on kõigile tasuta!

Üritust toetavad Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Heli Ferschel, Ida-Virumaa Integratsioonikeskuse projektide koordinaator, e-post integratsioon@hot.ee

Kristina Pirgop, MISA multikultuurse hariduse programmide koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

 

Helged ülestõusmispühad Viljandi pühapäevakoolis

20. aprillil tähistavad kristlased ülestõusmispüha ja sellega koos võitu surma üle. Ülestõusmispüha on armastuse, rahu ja helge elu pidupäev. Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühingu Kultuuriseltsi pühapäevakoolis räägitakse sel päeval lastele tähtpäeva tekkimise ajaloost ja traditsioonidest.

„Tähtis on sisendada lastele juba algusest peale headuse ja puhtuse mõistet ning õpetada neid austama oma rahva traditsioone. Alates suurest reedest hakkame valmistuma lihavõteteks. Kõigepealt koristame kodu, aga seejärel värvime mune ja küpsetame kulitšid, ehk magusat lihavõttesaia,” räägib Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühingu Kultuuriseltsi juhataja Sažida Jalak. Ta lisab, et ülestõusmispühapäeval käivad inimesed kirikus, kus preester õnnistab kulitšid ja ülestõusmismune. Pärast kirikuskäiku koguneb pere rikkaliku peolaua ümber ja maitseb kulitšisid, lapsed aga mängivad värvitud munadega.

Põnevad lihavõttetraditsioonid

Jalak räägib, et lastele munade värvimine väga meeldib ja selle juurde räägitakse pühapäevakoolis ka lugu, millest see traditsioon on üldse alguse saanud. Nimelt olevat ülestõusmispühal läinud Rooma keisri Tiberiuse juurde Maria Magdaleena, kes viis talle rõõmusõnumi sellest, et Kristus on üles tõusnud, ning andis keisrile kingituseks kanamuna. Keiser hakkas naerma ja ütles, et enne muutub muna punaseks, kui ta seda usub. Ent hämmastunud rahvahulga silme all muutuski valge muna Maria Magdaleena käes punaseks! Kui Tiberius seda nägi oli ta rabatud ning vastas: „Tõesti on üles tõusnud!“ Sellest ajast tekkiski traditsioon värvida munad punaseks ja niimoodi üksteist tervitada. Hiljem hakati lihavõttemune värvima erinevatesse toonidesse. Loomulikult toimub perekondades ka munade koksimine ja võidab see, kelle muna terveks jääb. Lihavõttetraditsioonide hulka kuulub ka meie kõigi hulgas juba populaarne värvitud munade vahetamine.

Lisaks kirjeldatud legendile, kuuluvad Jalaka sõnul ülestõusmispüha juurde kindlad sümbolid. Need on valgus (seepärast püütakse kanda süüdatud küünalt kirikust koju), elu (seda sümboliseerivad munad – uue elu sümbol ja küülik – viljakuse sümbol), lihavõtte kulitš ja muidugi rist, sest sinna löödi Jeesus. Puhtuse ja süütuse sümboliks peetakse lambatalle ning varasemalt oli venelastel kombeks küpsetada lihavõttelauale taignast talleke.

Vene kristlaste kombestikus on tähtsal kohal ka kaunis pidulaud. Munad pannakse taldrikule, millel kasvavad varem külvatud kaeravõrsed. Laud kaunistatakse erinevate kujukestega – jäneste, lindude ning pajuokstega. „Linnud on peaaegu kõigis maades levinuim lihavõttekujunduse element ning lind on Vaimu ja looduse taassünni sümbol. Ka lihavõttejänes on selle püha üks kohustuslikke elemente, sest kiire jänes viib esimesena kohale sõnumi Kristuse ülestõusmise kohta,” selgitab Jalak.

„Ülestõusmispüha on iidne tähtpäev, kuid kristlaste jaoks on see omandanud erilise tähtsuse, sest Jeesus Kristus löödi risti inimeste pattude eest. Kuid kolmandal päeval pärast surma tõusis ta üles ning sellest ajast me tähistamegi igal aasta helget ülestõusmispüha,” lisas Jalak.

Pärast ülestõusmispüha ajaloo tutvustamist värvitakse Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühingu Kultuuriseltsi pühapäevakoolis mune, valmistatakse pühadekaarte sugulastele ning tehakse paberist jäneseid ja linnukesi. Lapsed saavad värvida juba keedetud mune tavaliste vesivärvidega. Seejärel vaadatakse koos lastega videot Kristuse elust – sünnist kuni ülestõusmiseni.

Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide tegevust toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Sažida Jalak, Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühing Kultuuriseltsi juhataja, e-post s.jalak@gmail.com

Kristina Pirgop, MISA multikultuurse hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

 

Välismaal elavatele eesti päritolu noortele toimuvad eesti keele laagrid ka sellel aastal
Kohtla-Järvel toimus seminar "Iga inimene on oluline, iga rahvus on eriline!"
Euroopa Sotsiaalfond toetab kutseõppurite riigikeele õpinguid
Alates aprillist jätkuvad keeleõppe arendamise programmi tegevused kutseõppeasutustele
Huvilised on oodatud õigeusu ülestõusmispühade etendusele Iisakul!
Helged ülestõusmispühad Viljandi 

Välismaal elavatele eesti päritolu noortele toimuvad eesti keele laagrid ka sellel aastal

Sarnaselt eelnevatele aastatele korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) ka sellel aastal eesti päritolu noortele, kes elavad väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, eesti keele laagreid.

Keelelaagrid toimuvad kolmes vahetuses juunist augustini ning nende eesmärgiks on hoida ja suurendada sidet Eestimaa ja välismaal elavate eesti päritolu noorte vahel. Laagris saavad noored organiseeritud ja sihipärast keeleõpet, suhelda teiste eestlastest eakaaslastega, võtta osa sportimis- ja isetegevusvõimalustest ning tutvuda Eesti ja selle kultuuriga.

MISA on väliseesti noortele korraldanud keelelaagreid juba viimased 13 aastat ning toonud eesti keelt ja kultuuri õppima etnilisi eestlasi Venemaalt, USA-st, Taanist, Itaaliast, Šotimaalt ning paljudest teistest riikidest üle kogu maailma. Kokku on nendes laagrites osalenud üle 400 noore.

Keelelaagrites saavad osaleda väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi elavad eesti päritolu noored vanuses 13–18 aastat. Kokku osaleb laagri kolmes vahetuses 90 noort (ühes vahetuses 30 noort).

Keelelaagreid korraldatakse riikliku programmi „Rahvuskaaslaste programmi (2014-2020)“ raames, mis on mõeldud väljaspool Eestit elavatele eesti noortele keelelaagrite korraldamiseks. Tegevuse läbiviimist toetavad Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.

KEELELAAGRITE INFO:

Esimene laagrivahetus toimub 25. juunist – 5. juulini ja on mõeldud noortele, kellel puudub eesti keele oskus või on teadmised keelest vähesed.

Teine laagrivahetus toimub 20.–30. juulini ning on mõeldud noortele, kes valdavad eesti keelt edasijõudnute tasemel.

Kolmas laagrivahetus toimub 3. – 13. augustini, mis on suunatud noortele, kes valdavad vabalt eesti keelt.

Noorte registreerimine laagrisse algab 2. aprillil ning on avatud 24. aprillini.

MISA annab kandideerinud noorte peredele valikust teada 5.maiks.

Lisainfo: Marje Sarapuu, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marje.sarapuu@meis.ee

Kohtla-Järvel toimus seminar "Iga inimene on oluline, iga rahvus on eriline!"

27. märtsil toimus Kohtla-Järvel Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis projekti „Kultuuride mitmekesisus rikastab“ raames seminar "Iga inimene on oluline, iga rahvus on eriline!".

Seminaril käsitleti eri rahvuste olukorda Eesti tööelus ja õpingutes ning jagati Ida-Virumaa inimestega mõtteid mitmekesisest ühiskonnast ja sallivusest.

Eesti töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk tõi oma ettekandes välja Kirde-Eesti tööturu rahvuslikud eripärad, vaagiti mitmekultuurilise töökollektiivi eeliseid ning juhiti tähelepanu võimalikele probleemidele. Inimõiguste Instituudi nõunik Ene Eha Urbala pidas ettekande eri rahvuste võimalustest Eesti tööturul ning õpingutes. Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin selgitas, millised on peamised raskused muust rahvusest inimeste sulandumisel Eesti ühiskonda. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koordinaator Igor Ljapin jagas kogemusi juba teoks saanud edukatest lõimumisprojektidest.

Projekti „Kultuuride mitmekesisus rikastab” juht Kaire Viil kommenteeris, et kõik seminaril esinenud külalised pakkusid välja huvitavaid ja olulisi teemasid, mille üle arutleda ja kaasa mõelda. „Seminar tõstis inimeste teadlikkust eri rahvuste lõimumisprobleemidest Eesti ühiskonda ning loodetavasti ollakse teineteise suhtes veelgi sallivamad ning toetavamad,“ lisas Viil.

Seminar toimus projekti „Kultuuride mitmekesisus rikastab“ raames ning projekti elluviimist toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium. Projekti elluviija on Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Euroopa Sotsiaalfond toetab kutseõppurite riigikeele õpinguid

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kogus kutseõppeasutustelt ja täiskasvanute gümnaasiumidelt ettepanekuid eesti keele õppe korraldamiseks. Täiendava eesti keele õppe korraldamise eesmärk on aidata eesti keelest erineva emakeelega õppuritel arendada nii igapäevast kui erialaseks õppeks vajalikku eesti keele oskust.

Täiendavat eesti keele õpet võimaldatakse lisaks riikliku koolitustellimuse raames rahastatavale õppele ning konkursile laekus 15 ettepanekut 11 kutseõppeasutuselt. “Peaaegu kõik ettepanekud sisaldasid eesti kultuuri tutvustavate programmide väljatöötamist, millega kaasnevad õppekäigud erinevatesse Eesti maakondadesse ja kuhu kaasatakse ka eesti õppekeelega õppurid. Muuhulgas sooviti ettepanekutes korraldada lõimitud keele- ja erialaõpet, sealhulgas praktika läbiviimist eestikeelses töökeskkonnas ja õppurite vahetusprogrammide rakendamist,” kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Tea Kotkas. Kotkas lisas, et ettepanekutevoorus sooviti korraldada ka intensiivset tugiõpet, mitme kooli koostöötegevusi ning ühisüritusi keeleõppe motivatsiooni tõstmiseks.

„Tänu varasemale heale koostöökogemusele, oli ka seekord partnerkoolidena esile tõstetud Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ning Kuressaare Ametikool, kus on loodud head tingimused erialaseks õppeks ja keelepraktikaks. Hindamiskomisjon kiitis heaks 14 ettepanekut ning nende elluviimiseks sõlmib sihtasutus vajalike osapooltega lepingud ja asub korraldama edasist koostööd,” lisas Kotkas.

2014. aastal toetatakse Sillamäe Kutsekooli, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli, Valgamaa Kutseõppekeskuse, Narva Kutseõppekeskuse, Tartu Kutsehariduskeskuse, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse, Tallinna Teeninduskooli, Tallinna Kopli Ametikooli ja Tallinna Tööstushariduskeskuse õppurite keeleõpet.

Keeleõppe korraldamiseks laekunud ettepanekute elluviimist toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi “Keeleõppe arendamine 2011–2013” tegevuse “Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendav keeleõpe” raames.

Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee

Alates aprillist jätkuvad keeleõppe arendamise programmi tegevused kutseõppeasutustele

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) jätkab „Keeleõppe arendamise“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames edasiste tegevustega, mis on mõeldud kutseõppeasutustele.

Aprillis toimub kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustajate ja kutseõppeasutuste juhtide ümarlaud, et selgitada välja koolide tänavused vajadused nõustamise järele mitmekultuurilisuse ja mitmekeelsuse oludes.

„Ümarlaual tuletatakse meelde olulisemad nõustamistegevuste põhimõtted, arutatakse kutseõppeasutuste ootusi nõustamistegevustele 2014. aastal ning kaardistatakse kutseõppeasutuste nõustamise vajadus. Samuti lepitakse  kokku tegevusplaan individuaal- ja rühmanõustamiste läbiviimiseks. Lisaks selgitatakse välja, milliseid koolitusi vajavad nõustajad, et üha tulemuslikumalt jagada informatsiooni ning tutvustada uusi võimalusi üleminekul osalisele eestikeelsele õppele,” loetleb programmijuht Jana Tondi. Tondi lisas, et kutseõppeasutuste nõustajate peamine roll on õpetajate ja koolijuhtide toetamine mitmekultuurilise õppesüsteemi arendamisel ning nõustajatel tuleb pidevalt olla kursis kutsehariduse vallas toimuvate muutuste ja protsessidega ning multikultuurilise õpikeskkonna eripäraga.

Perioodil 2011-2013 on Euroopa Sotsiaalfondi toel juba läbi viidud nõustajate koolitusi ning nõustamisfoorumeid erinevate kutsehariduse osapoolte kokkusaamisteks. 2013. aastal toimusid Narvas, Jõhvis ja Sillamäel rühmanõustamised, milles osales kokku 95 õpetajat. Lisaks on kutseõppeasutuste juhtkondadele ja õpetajatele läbi viidud individuaal- ja rühmanõustamisi – kokku 75 nõustamiskorda.

Tondi täiendab, et lisaks kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise arendamisele, jätkuvad programmi raames ka kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolituse ning kutseõppurite täiendava keeleõppega seotud tegevused.

Tegevused “Kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise arendamine” viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna  „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee

Huvilised on oodatud õigeusu ülestõusmispühade etendusele Iisakul!

Ida-Virumaa Integratsioonikeskus korraldab koos Iisaku Koduloomuuseumiga pühapäeval, 27. aprillil kell 14.00 – 17.00 Iisaku muuseumi ruumides etenduse, mille kaudu tutvustatakse õigeusu ülestõusmispühade ehk lihavõttepühade tähistamist.

Ürituse eesmärk on tutvustada kohalikele elanikele ja Iisaku külalistele õigeusu ülestõusmispühade tähistamise rahvuslik-kultuurilisi iseärasusi vastavalt Venemaa, Ukraina ja Valgevene traditsioonidele.

Lisaks etendusele toimuvad ka ülestõusmispühade ringmängud ja laulud ning teised tegevused. Kaubelda saab ülestõusmispühade laadal, proovida temaatilisi pühade toite ning võtta osa meistriklassidest, kus valmistatakse vene, ukraina ja valgevene ülestõusmispühade meeneid.

Õigeusu lihavõtete traditsioone ja kombeid Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes esitlevad Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe, Narva ja Lohusuu vene, ukraina ja valgevene seltside liikmed, kes kuuluvad Ida-Virumaa Rahvuskultuuriseltside Ümarlauda.

Kõik huvilised on oodatud ja sissepääs on kõigile tasuta!

Üritust toetavad Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Heli Ferschel, Ida-Virumaa Integratsioonikeskuse projektide koordinaator, e-post integratsioon@hot.ee

Kristina Pirgop, MISA multikultuurse hariduse programmide koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Helged ülestõusmispühad Viljandi pühapäevakoolis

20. aprillil tähistavad kristlased ülestõusmispüha ja sellega koos võitu surma üle. Ülestõusmispüha on armastuse, rahu ja helge elu pidupäev. Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühingu Kultuuriseltsi pühapäevakoolis räägitakse sel päeval lastele tähtpäeva tekkimise ajaloost ja traditsioonidest.

„Tähtis on sisendada lastele juba algusest peale headuse ja puhtuse mõistet ning õpetada neid austama oma rahva traditsioone. Alates suurest reedest hakkame valmistuma lihavõteteks. Kõigepealt koristame kodu, aga seejärel värvime mune ja küpsetame kulitšid, ehk magusat lihavõttesaia,” räägib Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühingu Kultuuriseltsi juhataja Sažida Jalak. Ta lisab, et ülestõusmispühapäeval käivad inimesed kirikus, kus preester õnnistab kulitšid ja ülestõusmismune. Pärast kirikuskäiku koguneb pere rikkaliku peolaua ümber ja maitseb kulitšisid, lapsed aga mängivad värvitud munadega.

Põnevad lihavõttetraditsioonid

Jalak räägib, et lastele munade värvimine väga meeldib ja selle juurde räägitakse pühapäevakoolis ka lugu, millest see traditsioon on üldse alguse saanud. Nimelt olevat ülestõusmispühal läinud Rooma keisri Tiberiuse juurde Maria Magdaleena, kes viis talle rõõmusõnumi sellest, et Kristus on üles tõusnud, ning andis keisrile kingituseks kanamuna. Keiser hakkas naerma ja ütles, et enne muutub muna punaseks, kui ta seda usub. Ent hämmastunud rahvahulga silme all muutuski valge muna Maria Magdaleena käes punaseks! Kui Tiberius seda nägi oli ta rabatud ning vastas: „Tõesti on üles tõusnud!“ Sellest ajast tekkiski traditsioon värvida munad punaseks ja niimoodi üksteist tervitada. Hiljem hakati lihavõttemune värvima erinevatesse toonidesse. Loomulikult toimub perekondades ka munade koksimine ja võidab see, kelle muna terveks jääb. Lihavõttetraditsioonide hulka kuulub ka meie kõigi hulgas juba populaarne värvitud munade vahetamine.

Lisaks kirjeldatud legendile, kuuluvad Jalaka sõnul ülestõusmispüha juurde kindlad sümbolid. Need on valgus (seepärast püütakse kanda süüdatud küünalt kirikust koju), elu (seda sümboliseerivad munad – uue elu sümbol ja küülik – viljakuse sümbol), lihavõtte kulitš ja muidugi rist, sest sinna löödi Jeesus. Puhtuse ja süütuse sümboliks peetakse lambatalle ning varasemalt oli venelastel kombeks küpsetada lihavõttelauale taignast talleke.

Vene kristlaste kombestikus on tähtsal kohal ka kaunis pidulaud. Munad pannakse taldrikule, millel kasvavad varem külvatud kaeravõrsed. Laud kaunistatakse erinevate kujukestega – jäneste, lindude ning pajuokstega. „Linnud on peaaegu kõigis maades levinuim lihavõttekujunduse element ning lind on Vaimu ja looduse taassünni sümbol. Ka lihavõttejänes on selle püha üks kohustuslikke elemente, sest kiire jänes viib esimesena kohale sõnumi Kristuse ülestõusmise kohta,” selgitab Jalak.

„Ülestõusmispüha on iidne tähtpäev, kuid kristlaste jaoks on see omandanud erilise tähtsuse, sest Jeesus Kristus löödi risti inimeste pattude eest. Kuid kolmandal päeval pärast surma tõusis ta üles ning sellest ajast me tähistamegi igal aasta helget ülestõusmispüha,” lisas Jalak.

Pärast ülestõusmispüha ajaloo tutvustamist värvitakse Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühingu Kultuuriseltsi pühapäevakoolis mune, valmistatakse pühadekaarte sugulastele ning tehakse paberist jäneseid ja linnukesi. Lapsed saavad värvida juba keedetud mune tavaliste vesivärvidega. Seejärel vaadatakse koos lastega videot Kristuse elust – sünnist kuni ülestõusmiseni.

Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide tegevust toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Sažida Jalak, Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühing Kultuuriseltsi juhataja, e-post s.jalak@gmail.com

Kristina Pirgop, MISA multikultuurse hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

 

Meeldetuletus noortelaagri korraldajatele: MISA ootab teie huvitavaid projekte!
Tehnopoli  tehnoloogiaettevõtete välistööjõu lõimumisprojekt kulgeb hoogsalt
Rollimänguline ja koostöine keeleõpe Tartu Kutsehariduskeskuses
Viie kutseõppeasutuste õpetajad said toetust eesti keele õppeks
Lõppes mastaapne Venemaa ja Eesti ühisprojekt vene keele logopeedide koolitamiseks
Märtsis lõppes noorte mitte-kodanike karjääriõppe projekt
Läti rahvuskool Tallinnas kutsub kõiki emadepäeva kontserdile
Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit LÜÜRA korraldab festivali „Kaukaasia rütmid“

Meeldetuletus noortelaagri korraldajatele: MISA ootab teie huvitavaid projekte!

Veel on avatud projektitaotluste konkurss teemal ”Eesti kultuuriruumi tutvustamine noortelaagrites”, mille eesmärk on tutvustada lähemalt Eestis elavatele mitte-eestikeelsetele noortele vanuses 7-18 eluaastat Eesti kultuuriruumi maad, ajalugu ja keelt. Konkursi raames toetatakse sobivaid projekte kokku 44 900 euroga.

Laagri tegevustest saavad osa võtta ka tuginoored (eesti keelt emakeelena kõnelevad Eestis elavad noored vanuses 7-18 aastat), kes toetavad sihtrühma keeleõpet. Üheskoos on noortel võimalus suhelda laagrikeskkonnas oma eakaaslastega, osaleda ühistegevustes, tutvuda Eestimaa ja selle kultuuriga ning osaleda ekskursioonidel. „Eelnevad projektid on olnud väga huvitavad ja meil on suur rõõm näha, kui head ideed saavad teoks. Kindlasti julgustame kõiki, kel rohkem küsimusi, meie poole pöörduma ning oma ideed konkursile saatma,” kommenteeris Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) mitmekultuurilise hariduse üksuse juht Jana Tondi.

Eelmisel aastal toimunud konkursi raames said toetust Eesti kultuuriruumi tutvustamiseks Kurtna Noortelaager, Lastekaitse Liidu Lastelaagrite OÜ ja MTÜ Fän Clab. Laagritegevuste korraldamiseks kulus kokku ligi 15 000 eurot. „2013. aasta augustis korraldas MTÜ Fän Clab 6-päevasel noorte looduslaagris Käsmus projekti „Eesti kultuuriruumi tutvustamine Fän Clab noortelaagris“, millest võttis osa 25 vene keelt ja 25 eesti keelt emakeelena kõnelevat noort,” toob Tondi ühe näitena. „Kuue päeva jooksul toetati ja kujundati noorte oskusi, vilumusi, väärtusi ja hoiakuid eesti keele kasutamiseks ja eestikeelses keskkonnas toime tulemiseks. Noori ühendasid spordivõistlused, maastikumängud, matkad ja töötoad, mis võimaldasid kõigil laagris osalejatel, olenemata nende keeleoskusest, kenasti hakkama saada. Eraldi toimusid ka eesti keele tunnid, mis olid üles ehitatud läbi mängude, ristsõnade ning erinevate aktiivsete ja lõimitud keeleõppe vormide kaudu,” loetles Tondi mõningaid tegevusi.

Projektide esitamise tähtaeg on 12. mai kell 16.00.

Konkursil saavad toetust taotleda Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevusloaga noortelaagrite pidajad ning projektlaagrite korraldajad.

Lisainfot projektikonkursi tingimuste ja vajaliku dokumentatsiooni kohta leiab MISA koduleheküljelt.

Konkurssi toetab Kultuuriministeerium.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juht, tel 6599069, e-post jana.tondi@meis.ee

Tehnopoli  tehnoloogiaettevõtete välistööjõu lõimumisprojekt kulgeb hoogsalt

Tallinna Teaduspark Tehnopol käivitas eelmise aasta septembris projekti, mille eesmärgiks on teaduspargiga seotud ettevõtetes (Skype, Gamefounders, LDI, Cloutex, Karl Storz, Protobios jpt) töötavate välismaalaste sotsiaalne integreerimine Eestisse. Projekti raames korraldatakse välismaalt Eestisse tööle ja elama asunud inimestele erinevaid teemaüritusi ja väljasõite, mis aitavad paremini tutvuda kohaliku kultuuriruumi, tavade ja kommetega.

„Koostegemised aitavad suurendada võõramaalaste omavahelist läbikäimist ning uute tutvuste loomist,” kommenteeris Külle Tärnov, SA Tallinna Teaduspark Tehnopol projektijuht. Tärnov lisas, et tänaseks on projekti raames toimunud mitmeid väljasõite, mille käigus tutvustati välismaalastest töötajatele näiteks Ida-Virumaa vaatamisväärsuseid ja korraldati erinevate organisatsioonide külastusi. „Külas on käidud Eesti Pangas, Saku Õlletehases, Tallinna Vanalinnas ja Raekojas ning Vabaõhumuuseumis. Järgmisena on kavas tutvustada Lõuna-Eestit, Eesti saari ning erinevaid Eesti ettevõtteid. Kindlasti korraldatakse ka teemaõhtuid ja koostegemisi,“ loetles Tärnov tehtud ja planeeritavaid tegevusi.

Sündmustele lisaks avati jaanuari lõpus Tehnopoli Teaduspargis tööruum, kus välismaalt pärit töötajatel on võimalik kohtuda ja tegeleda meisterdamise, käsitöö ja nutikate toodete ehitamisega.  „Tegevustoas on olemas kõik vajalik väiksemate puidu-, metalli-, elektroonika- või tekstiilitööde tegemiseks. Meisterdamiseks on olemas 12 töökohta ning huvilistel on võimalik kasutada erinevaid tööriistu. Samuti võib tegevustuba kasutada koolituste või ühiste töötubade läbiviimiseks,” rääkis Tärnov.

Lisaks on elektroonikatööde jaoks kohapeal olemas ka vajalik ventilatsioonitehnika. „Tegevustoa sisustamisel on lähtutud esmaste prototüüpide valmistamise vajaduste katmisest. Kõik tööriistad ja seadmed on mõeldud ainult kohapealseks kasutamiseks ning vajaminev kulu- ja toormaterjal on vaja igal huvilisel endal kaasa võtta,” lisas Tärnov.

Projekti raames on loodud ka ühiskasutuseks sisevõrgu keskkond, mis pakub süstemaatilist infot Eestisse tuleku ja siin olemise kohta. Intranetti saab külastada aadressil www.workinestonia.eu, lisaks saab infot Facebook’i suhtlusgrupist „WorkingInEstonia”.

Tegevustuba on avatud esmaspäevast reedeni kell 9.00 – 20.00 ning asub Tehnopoli Küberneetika maja (Akadeemia tee 21) IV korpuse II korrusel.

Lisainfot projekti või tegevustoa kasutamise kohta saab küsida workinestonia@tehnopol.ee

„Teaduspargiga Tehnopol seotud ettevõtetes töötavate välismaalaste lõimumise“  projekti rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Kultuuriministeerium ja Euroopa Kolmandate Riikide Integreerimise Fond.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis

Rollimänguline ja koostöine keeleõpe Tartu Kutsehariduskeskuses

Tartu Kutsehariduskeskuses (KHK) toimub taas erinevate erialade õpilastele eesti keele täiendava õppe kursus. Eesti keelest erineva emakeelega õpilastele koostatud koolitus koosneb kolmest õppesessioonist psühhodraama meetodil, kahepäevasest suvekoolist ja õppereisist.

Tegevus toimub Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ toel, millega võimaldatakse ka 2014. aastal kutseõppeasutuste eesti keelest erineva emakeelega õppuritele täiendavaid eesti keele kursuseid.

Keeleõppe korraldaja Tartu Kutsehariduskeskus paneb erinevate erialade õppurid eesti keelt õppima psühhodraama elemente kasutades. „Koos kogeme enam. Oleme Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toel Tartu KHKs rollimängulist ja koostöist keeleõpet teinud edukalt juba alates 2012. aastast,” rääkis Tartu KHK eesti keele õpetaja Ellen Aunin. „Senine kogemus on näidanud, et eesti keelest teise emakeelega õppurite keeleoskuse areng sõltub eelkõige õpilaste motivatsioonist ja tugiisikutest. Nõrk keeleoskus on üks määravatest teguritest koolist väljalangevusel ja meie õpilased on teadvustanud, et eesti keele oskusest sõltub konkreetselt  edasijõudmine koolis. Põnevad tunnid täis aktiivset tegutsemist ning muuseumiõpe kui uus meetod on innustavad ja vahvad,“ kommenteeris Aunin.

Lisaks psühhodraama meetodile korraldatakse ka õppereis. Ühisele õppereisile kaasatakse Valgamaa Kutseõppekeskuse eesti keelest erineva emakeelega õpilased ja koos eesti keelt emakeelena rääkivate tugiõpilastega külastatakse Jääaja Keskust, Alatskivi lossi ja Vene Vanausuliste Muuseumi Kolkjas.

Õppereis, suvekool ja õppesessioonid psühhodraama meetodil toimuvad Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ tegevuse „Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendav keeleõpe“ raames.

Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee

Viie kutseõppeasutuste õpetajad said toetust eesti keele õppeks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) ja Euroopa Sotsiaalfondi toel saavad viie erineva kutseõppeasutuse ligi 50 ebapiisava eesti keele oskusega õpetajat käesoleval aastal osaleda eesti keele kursustel.

Keelekursuste sisu ja tegevuskava poolest olid märtsis toimunud ettepanekutevoorus parimate keeleõppe ettepanekute esitajad Narva Kutseõppekeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool ja Tallinna Majanduskool. „Eesti keele kursusi korraldatakse õpetajatele, kes soovivad saavutada ametialaseks toimetulekuks vajalikul tasemel eesti keele oskuse,” kommenteeris  MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Liilika Raudhein. „Kutseõppeasutuste õpetajad saavad riigikeelt õppida erinevatel viisidel, mille seas on näiteks auditoorne keeleõpe kombineerituna õppekäikudega ning psühhodraama elemente sisaldav kursus. Iga kutseõppeasutus sai võimaluse välja töötada kursuse, mis võiks õpetajatele kõige paremini sobida, lähtudes keeleõppeprogrammi tingimustest ja eesmärkidest,“ rääkis Raudhein.

MISA koordinaator lisas, et kõikide planeeritavate kursuste maht on vähemalt 100 kontaktõppe tundi. „Keeleõpe peab toimuma intensiivselt 2014. aasta kevadel ja sügisel, kuna keeleõppeprogrammi tegevuste elluviimiseks on aega käesoleva aasta lõpuni,” märkis Raudhein.

Kutseõppeasutustelt laekus tänavuses ettepanekuvoorus kokku kaheksa keeleõppe korraldamise ettepanekut. Kõige aktiivsemad olid Tallinnas asuvad koolid, kes esitasid kokku kuus erinevat ettepanekut kursuste läbiviimiseks. „Ettepanekute kogusumma ulatus pea 36 000 euroni, mis näitab, et vajadus on suurem, kui pakkuda saame,” lisas Raudhein.

Tänavu toetatakse keeleõppe programmist kutsekoolide õpetajate keeleõpet 25 000 euroga.

Tegevust “Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus” viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee

Lõppes mastaapne Venemaa ja Eesti ühisprojekt vene keele logopeedide koolitamiseks

Tänavu aprillis lõppes Euroopa Naabrus ja Partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülesest programmist 2007-2013  rahastatud täienduskoolituste projekt Eesti venekeelsetele logopeedidele, kus Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) oli juhtiv partner.

MISA ning projekti kahe partneri Tartu Ülikooli ja Herzeni nimelise Venemaa Riikliku Pedagoogilise Ülikooli koostöö tulemusel said kahe aasta vältel täienduskoolitustel osaleda vene emakeelega lastega töötavad logopeedid, logopeedia magistrit omandavad üliõpilased, eripedagoogika haridusega õpetajad ning õpetajad, kellel ei ole kõrgharidust eripedagoogika erialal, aga kes soovivad vene emakeelega lastega töötada. Kokku said täiendõpet 55 inimest, kes osalesid ka praktikaprogrammis Peterburis, tutvumaks logopeedide töö ja eriharidusega Venemaal.

Täienduskoolitusi viisid läbi Tartu Ülikooli ja Herzeni nimelise Venemaa Riikliku Pedagoogilise Ülikooli õppejõud. Koolitused toimusid mahus 156 kuni 390 tundi ning nende põhirõhk oli logopeedia valdkonna tähtsamatel teemadel ja uuendustel. Õppetöö tulemusena oskavad logopeedia asjatundjad paremini aidata nii lapsi kui ka täiskasvanuid.

Herzeni nimelise Venemaa Riikliku Pedagoogilise Ülikooli töötajad ja üliõpilased külastasid kolme päeva vältel Eestit, et tutvuda antud valdkonna arenguga Eesti näitel. Õppevisiiti juhtis projekti üks partner Tartu Ülikool, logopeedia lektori Marika Padriku eestvedamisel. Tartus külastati eriharidusega seotud koole, lasteaedu ja teisi asutusi. Tutvuti ka õppetööga Tartu Ülikooli Narva Kolledžis.

Oktoobris 2013 toimus Tallinnas projekti tegevusi tutvustav ja kokkuvõttev seminar "Venekeelsete logopeedide haridus Eestis ja Venemaal“, kus osalesid Eesti ja Venemaa logopeedia valdkonna eksperdid ja üliõpilased. Seminaril käsitleti nii uurimustöid kui ka uusimaid meetodeid spetsialistide ettevalmistamisel tööks erivajadustega lastega ning räägiti erivajadustega laste hariduse kontseptsioonist, kõneprobleemidest ja kakskeelsusest. Seminari ettekannete kogumik valmis 2014. aasta alguses.

Taolist mastaapset vene logopeedidele mõeldud projekti pole varem toimunud

„Projekti üks eesmärk oli valmistada Tartu Ülikooli ja Herzeni nimelise Peterburi Pedagoogilise Ülikooli koostöös ette uus eripedagoogika ja logopeedia õppekava, mille järgi saavad tulevikus õppida nii Eesti kui ka Vene Föderatsiooni üliõpilased,” kommenteeris projekti Tartu Ülikooli poolne koordinaator Tatjana Babanskaja. „Samuti toimusid projekti perioodil kohtumised ülikoolide ekspertide vahel, et arutada edasisi koostöötegevusi parandamaks erihariduse ja eriti logopeedide hariduse kvaliteeti mõlemas riigis,” lisas Babanskaja.

Babanskaja sõnul ei ole venekeelsete logopeedide jaoks nii mastaapseid projekte varem toimunud. „Varasematel aegadel olid vaid üksikud väiksemahulised kursused, kuhu kutsuti esinema oma ala eksperte. Suures plaanis ei ole venekeelsetel logopeedidel Eestis kahjuks võimalusi õppida vene keele baasil logopeediat,” rääkis Babanskaja. Ta lisas veel, et varem ei ole olnud selliseid kursuseid, kus osalejad saaksid nii teoreetilise kui ka praktilise erialase ettevalmistuse, tutvuksid uute meetodite ja töötehnikatega ning saaksid praktiseerida oma oskusi ka Peterburis.

Hinnanguliselt vajavad 15 protsenti Eesti lasteaialastest ja põhikooliõpilastest venekeelset logopeedi teenust. Suurenenud vajadus kaasaegse väljaõppega logopeedide järele on nii eesti- kui ka venekeelses logopeedias. Lisaks laste õpetamisele on logopeedi abi sageli vaja ka meditsiinisüsteemis – näiteks täiskasvanutel insuldi tagajärjel tekkinud tüsistuste tõttu.

Projekti eelarve oli ligi 200 000 eurot ning seda rahastati  ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 raames (90 %) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest (10%).

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestvaõppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee

Märtsis lõppes noorte mitte-kodanike karjääriõppe projekt

Märtsikuus lõppesid karjääriõppekursused 16-26 aastastele noortele mitte-kodanikele, keda seekordses karjääriõppeprojektis osales 205. Projekti raames sooritasid noored tööalase suundumuse küsimustiku TASk, et saada aimu oma võimalikest karjäärisuundadest. Samuti läbisid nad 2-päevase karjääriõppe kursuse, kus muuhulgas õpiti koostama enda CV-d. Kõigil osalejatel oli võimalus käia õppereisil potentsiaalsete tööandjate või haridusasutuste juures.

„Töötuse määr kolmandate riikide ja määratlemata kodakondsusega noorte hulgas on üsna kõrge, 37%,” rääkis projekti ekspert-koolitaja Nelly Randver, „see omakorda toob kaasa noorte seas leviva pessimismi ja apaatsuse tuleviku suhtes.” Randveri sõnul oli kõige raskem sihtrühma motiveerimine ning nende „kestast“ väljatoomine. „Esimene probleem on keelebarjäär, sealt edasi juba vähene teadlikkus oma võimalustest ja nii edasi,” sõnas Randver. Koolitaja lisas, et enamusel juhtudel oli läbimurdepunktiks see, kui läbi testide sai noor üldse esmakordselt aimu oma võimetest. „Sageli täiesti erineval suunal kui ta ise oleks pakkunud. Sealt edasi oli juba edasiminek kiirem,“ kommenteeris Randver.

Tegevused toimusid projekti „Noorte konkurentsivõime tugevdamine tööturul, tegevused EKRK-le“ raames ning projekti elluviimist toetas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium. Projekti elluviija oli Tartu Ülikooli Narva Kolledž.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Läti rahvuskool Tallinnas kutsub kõiki emadepäeva kontserdile

17. mail, kell 15.00 toimub Tallinna Nõmme Gümnaasiumi aulas Tallinna Läti Rahvuskooli Taurenis korraldatud emadepäeva kontsert. Üritus toimub juba viiendat korda ja tänavu rõõmustavad oma kontserdiprogrammiga "Emmele ja issile" Riia laste laulustuudio KNĪPAS UN KNAUĶI lapsed.

Üks läbi aegade populaarsemaid Läti lasteansambleid on KNĪPAS UN KNAUĶI, mis 2011. aastal tähistas oma 40. sünnipäeva. Enamusest ansambli loomingust on saanud Läti lastelaulude klassika, mille on oma repertuaari hiljem lisanud ka teised kollektiivid. Laule on võetud ka koolide ja lasteaedade muusikatundide õppekavadesse.

Läti rahvuskooli esimene emadepäeva kontsert toimus teisel kooli tegutsemise aastal ja seal esinesid rahvuskooli lapsed ise, publikuks emad ja vanaemad. „Järgmistel aastatel kutsusime emadepäeva üritusele ka teisi Eestis asuvaid läti kogukonna liikmeid ja sellest sündis tore traditsioon,” kommenteeris Dita Lince, Tallinna Läti Rahvuskooli Taurenis juht. 2013. aastal otsustati emadepäeva üritusele kutsuda külalisesinejaid Lätist. „Riia Õpilaspalee teatristuudio ZĪĻUKS näidend "Sprīdītis" (Pöialpois) oli tõeline kingitus nii lastele, kui ka täiskasvanutele. Eelnevalt õppisid meie lapsed selgeks ka näidendi lõpulaulu, mida esitasime koos Läti külalistega. Selle traditsiooniga jätkame ka tänavu, ühinedes Läti lastega ühises laulus "Emmele ja issile",” lisas Lince.

Tallinna Läti Rahvuskool Taurenis tegutseb alates 2008. aastast ja kooli õpilaste arv on sel õppeaastal üle 20. Kooli eesmärgiks on pakkuda Eestis elavatele läti päritolu lastele läti keele ja kultuuripärandi, traditsioonide ja ajalugu õppe võimalusi ning aidata säilitada nende, kui lätlaste identiteeti. Koolis õpetavad lapsi õpetajad, kes tulevad Läti-Eesti piiri läheduses asuvast Salacgrīva linnast.

Kontsert toimub 17.mai, kell 15.00 Tallinna Nõmme Gümnaasiumi aulas Raudtee tänav 73 ja oodatud on kõik huvilised.

Kontserti toimumist toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Dita Lince, Tallinna Läti Rahvuskooli Taurenis juht, tel 5668 6166, e-post dita@green.ee ning Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit LÜÜRA korraldab festivali „Kaukaasia rütmid“

LÜÜRA iga-aastane traditsiooniline festival „Sinilinnu lend” on aasta-aastalt kogunud hoogu juurde. Esialgu ainult kontserdina toimunud üritus on arenenud festivaliks ja põnevaks konkursiks, mis toimub tänavu 31. maist kuni 1. juunini.

„Neid, kes soovivad rahvusvahelisest konkursist „Sinilinnu lend“ osa võtta, on erinevatel suundadel iga aasta olnud väga palju. Kuid kuna konkurssi ei ole võimalik lõpmatuseni laiendada nii paljudesse eri suundadesse, otsustati tänavu esile tuua Kaukaasia temaatika,” kommenteerib projekti koordinaator Ilona Thagazitova.

„Kaukaasia on populaarne teema ning väga paljud soovivad osaleda just sellel suunal,” lisab Thagazitova. Ta lisab, et festivalil osalejate koosseisu, kelle repertuaaris on Kaukaasia rahvaste laule ja tantse, kuulub grusiinlasi, kabardiine, lesgiine, avaare, talõšše, osseete, asereid ja armeenlasi.

„Kaukaasia rütmide” külalisteks on kollektiivid Tallinnast, Pärnust, Valgast, Tartust, Peterburist, Riiast ja Armavirist.

Festival toimub Tallinna Vanalinna Päevade raames, linnaprojekti „Kodanikumaailm” toetusel alljärgneva kava kohaselt:

31.mai, 2014
12.00 - 14.00: kollektiivide esinemine Vene Kultuurikeskuse laval
14.30 - 15.00: kostüümirongkäik Viru väravast Raekoja platsini
15.00 - 16.00: kollektiivide esinemine Raekoja platsil

1.juuni, 2014
14.00 – 16.00: kollektiivide esinemine Bastioni aias.

Lisaks korraldavad Peterburi osseetide ansambli „Iriston” õpetajad kõigile huvilistele kaukaasia tantsude meistriklassi. Kõik, kes soovivad osaleda, saavad rohkem informatsiooni telefonil 5300 2256.

Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit LÜÜRA registreeriti 1993.aastal. Liit ühendab endas 32 organisatsiooni ja eri rahvuseid nagu näiteks vene, ukraina, valgevene, aga ka korea, hiina, seto ja palju teisi. LÜÜRA on oma peamisteks ülesanneteks nimetanud rahvusliku identiteedi säilitamise ja integreerumise Eesti ühiskonda.

LÜÜRA tegevusi toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo:
Ilona Thagazitova, projekti „Kaukaasia Rütmid“ koordinaator, tel 5300 2256, e-post info@lyra.ee ning Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

 

Ülevaade “Vabatahtlik töö kui võti integratsioonini” projektikohtumisest ning portfoolio koostamisest
Toetust said 231 rahvusvähemuste kultuuriseltsi
Karjäärikoolitused „Kelleks saada?” 16-26 aastastele noortele
Valga Ukraina laupäevakool Kalõna lõpetab tänavuse õppeaasta ekskursiooniga

Ülevaade “Vabatahtlik töö kui võti integratsioonini” projektikohtumisest ning portfoolio koostamisest

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) osaleb 2013. aasta augustist Põhjamaade Ministrite Nõukogu fondi Nordplus Adult ja Kultuuriministeeriumi poolt rahastatavas kahe-aastases rahvusvahelises projektis „Vabatahtlik töö kui võti integratsioonini“.

Projekti koordineeriv partner on Helsingi Ülikooli Palmenia elukestva õppe keskuse Kouvola osakond. MISA kõrval on partneriks ka Taani Aalborgi piirkonna vabatahtlike keskus ning projekt kestab kuni 2015. aasta juulini, mille käigus antakse ülevaade partnerriikide vabatahtlikust tööst ja sisserännanute osalusest.

Oluline osa projekti tegevustest on kontaktide loomine ja koostöö arendamine riikide MTÜde, tööandjate ja sisserännanutest vabatahtlike vahel. „Uuringud näitavad, et osalemine vabaühendustes ja vabatahtlikus töös on sisserändajate hulgas madalam kui põliselanikkonnal,” kommenteeris Martin Eber, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator. „Samas on vabatahtlik töö hea võimalus saada ülevaade ühiskonnast, kus elatakse ning võtta aktiivselt osa ühiskonna tegemistes ja seeläbi suurendada nii enda tulevasi töövõimalusi kui ka sotsiaalset võrgustikku,” lisas Eber.

Abimaterjal oma oskuste hindamiseks vabatahtlikus töös

Projekti peamiseks eesmärgiks on koostada riiki sisserännanutele kogemuste ja saavutuste töölehed, teisisõnu portfoolio. Portfoolio aitab vabatahtlikus töös osaleval sisserännanul hinnata oma oskuste arengut, et paremini valmistuda edasisteks tööotsinguteks, õpinguteks või mõlemaks.

MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaatorid Martin Eber ja Kristi Anniste osalesid maikuus Taanis Aalborgis toimunud projektikohtumisel ja seminaril, kus täiendati juba varem koostatud portfooliot: juurde lisati uusi hindamiskriteeriume ning abistavaid küsimusi. Seminaril osalesid lisaks projektimeeskonnale ka Aalborgi piirkonna vabatahtlike ühenduste esindajad, nende hulgas sisserändaja taustaga vabatahtlikud.

Seminaril osalejad täitsid toetudes oma eelnevale kogemusele vabatahtlikus töös enda töölehed ning andsid sellele esialgse hinnangu. „Vastukaja oli valdavalt positiivne, enamik pidas sellist abimaterjali enesearengu hindamisel väga vajalikuks,” sõnas Eber, kes lisas, et parandamist vajas osalejate sõnul kohati küsimuste püstitus ning nende inglisekeelne keelekasutus, mida peeti mõnel puhul sisserändajate jaoks raskesti arusaadavaks. Projektimeeskond avaldas lootust, et kolmes kohalikus keeles – eesti, soome ja taani – kirja panduna sellest probleemist vabanetakse.

Projektimeeskonna edasisteks ülesanneteks on koostada valminud portfoolio kasutusjuhend, täpsustada keelekasutust, tõlkida ning alustada sihtrühma seas katsetamist täpsema tagasiside saamiseks. Lõppverisoon vabatahtliku töö abimaterjalist sisserändajale peab olema valmis aasta pärast. Nii lõppversioon ning testimise läbinud vaheversioon tehakse kättesaadavaks kõigile huvilistele ka MISA kodulehel.

Lisainfo: Martin Eber, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9067, e-post martin.eber@meis.ee

Toetust said 231 rahvusvähemuste kultuuriseltsi

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) viis kevadel läbi rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise taotlusvooru. Taotlusvooru tulemusel rahastati 19 katusorganisatsiooni kaudu 231 rahvusvähemuste kultuuriseltsi kogusummas 320 000 eurot.

Taotlusvooru eesmärk on tugevdada rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust, toetada nende rahvuskultuuripärandi ning keele säilitamist ja edendamist Eestis. „Statistikaameti andmetel elab Eestis 142 rahvuse esindajat. Rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise taotlusvooru kaudu toetasime 33 rahvuse kultuuriseltsi tegevust, millest suure protsendi moodustavad vene kultuuripärandiga tegelevad rahvusvähemuste kultuuriseltsid,“ teatas Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator. „Toetust said rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonidest näiteks Eesti Armeenia Rahvusühing, Eesti Ukrainlaste Kongress, Tallinna Slaavi Kultuuriühing ning paljud teised,” loetles Pirgop.

„Rahvuskultuuriseltside toetamisega soovime teadvustada Eesti mitmekultuurilisust, tutvustada traditsiooniliste rahvuskultuuride eripära ning teavitada Eesti ühiskonda erinevate rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustest,” lisas Pirgop.  Toetusvooruga arendatakse lisaks ka rahvusvähemuste kultuuriseltside omavahelist  koostööd kui ka koostööd eesti kultuuriseltsidega.

Rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise taotlusvooru tulemused leiab MISA kodulehelt.

Projektikonkurssi finantseerib Kultuuriministeerium.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Karjäärikoolitused „Kelleks saada?” 16-26 aastastele noortele

Eelmise aasta augustis käivitas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) projektipartner BDA Consulting OÜ 16-26 aastastele Euroopa kolmandate riikide kodakondsusega noortele suunatud karjääriprojekti „Kelleks saada?“. Projekti raames toimuvad noortele karjäärikoolitused ja erinevate töövaldkondadega seotud külastuspäevad erinevates ettevõtetes ning haridusasutustes üle Eesti.

„Külastuspäevade jooksul on grupid tutvunud väga erinevate töövaldkondadega – IT-st ja logistikast toitlustuse ja meediani välja,” rääkis BDA Consulting OÜ projektijuht Marikai Karilaid. „Lisaks erinevatele kõrg- ja kutsekoolidele on noori vastu võtnud sellised firmad nagu Skype, Tallinna Lennujaam, Ugala teater, DBT Muuga, TV3, Swissotel Tallinn ja mitmed teised,” loetles Karilaid.

Külastuspäevade osana on noortel olnud võimalus tutvuda ka vabatahtliku tööga. „Oma kogemusi on jaganud Toidupank, Punane Rist, Telliskivi Selts, vabatahtlikud päästjad ja abipolitseinikud, noorsootöötajad, PÖFFI ja Ahhaa keskuse inimesed ning paljud teised,” lisas projektijuht. Karilaid tõi välja, et tänaseks päevaks on projekti tegevustest osa saanud juba üle 200 sihtrühma kuuluva noore.

„Projekt jätkub täie hooga ning kutsume üles noori selles osalema,” rõhutas Karilaid. Enne suve algust on toimumas veel kaks karjäärikoolitust ja üks turismiteemaline külastuspäev. „Lisaks külastuspäevadele on kuni 10 tublil projektis osalejal võimalus veeta päev töövarjuna mõnes edukas ettevõttes,“ sõnas Karilaid. Projekti tegevused jätkuvad ka sügisel.

Projekti lõpptähtajaks on oktoober 2014 ning täpsemat infot leiab veebilehelt  www.karjäärikompass.ee

„Kelleks saada?“ projekti rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Kultuuriministeerium ja Euroopa Kolmandate Riikide Integreerimise Fond.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Valga Ukraina laupäevakool Kalõna lõpetab tänavuse õppeaasta ekskursiooniga

Peatselt viie aastaseks saav Valga Ukraina laupäevakool Kalõna, lõpetab tänavu oma eduka õppeaasta ekskursiooniga, teemal „Ukraina ja Eesti on mereriigid“, mis toimub 7. Juunil Valgeranna Seikluspargis.

Ekskursioonil tutvustatakse Läänemere ja Musta mere loodust, taim- ja loomkonda, merelooduse kasutamise kultuuri ja palju muud. „Kuna sel õppeaastal on Kalõna lapsed edukalt tegutsenud, tahaksime veeta koos lõbusa päeva, ühendada Kalõna kollektiivi enne koolivaheaega, meenutada õpilastega läbitud materjali Ukraina ajaloo, looduse ja kultuuri kohta ning laulda üheskoos ukraina laule,” sõnas  Ruslana Dovga, Valga Ukraina laupäevakooli Kalõna juhataja.

„See konkreetne ekskursioon on kooliaasta lõpetamise puhul. Kuid me hoolitseme ka selle eest, et aastaringselt saaksid õpilased kooliseinte vahelt välja, võttes osa erinevatest üritustest nii Valgas kui ka mujal Eestis,” räägib Dovga. Väljasõitudel külastatakse teisi, Eestis asuvaid Ukraina pühapäevakoole ning õpitakse põhjalikumalt tundma Ukraina ning Eesti rahva traditsioone ja kultuuri, võetakse osa erinevatest pidupäevadest, kus esinevad ka Kalõna õpilased. „Me hoolitseme igati selle eest, et õpilastel oleks kõigil väljasõitudel tore ja huvitav ning valmistame igaks väljasõiduks ette huvitava kultuuriprogrammi” lisas Dovga.

Valga Ukraina laupäevakoolis Kalõna käivad eri vanuses ja eri kodakondsusega õpilased, kelle vanemad või vanavanemad on päritolult ukrainlased. Koolis tutvuvad õpilased ukraina keele ning selle maa kultuuri ja ajalooga. Ukraina laupäevakool on osalenud arvukatel üritustel Eesti eri linnades. Näiteks festivalil Квiти України Tallinnas, Ukraina kaasmaalaskonna Vodograi 15. aastapäeva tähistamisel Sillamäel, Sorotšinski laadal Maardus, kirjandus- ja muusikaõhtul Лесина песня Tartus jne.

Valga Ukraina laupäevakooli Kalõna tegevusi toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Haridus- ja Teadusministeeriumi vahenditest.

Teksti aitas koostada Valga Ukraina laupäevakooli Kalõna õpilane Vladislava Mašnits.

Lisainfo: Ruslana Dovga, Valga Ukraina laupäevakooli Kalõna juhataja, tel 5347 0613, e-post dovha.ruslana@gmail.com ning Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

 

The Generation Awake campaign announced, that a number of companies have recognised that improving resource-efficiency and cutting waste will help protect their supply chain, profitability and good customer relations.

Generation Awake campaign, launched by the European Commission, focuses on the importance of recycling and aims at raising the EU citizens’ awareness of the impact that their everyday behavior has on the environment.

“Economising with resources is a founding principle of IKEA Group, and the company’s People & Planet Positive strategy builds on a long history of working with sustainability. Launched in 2012, the strategy outlines how the company is taking the next big step to help millions of people live a more sustainable life at home, to strive towards resource and energy independence and to help to create a better life for people and communities around the world.

Healthy Seas was set up by an NGO

and two enterprises to recover old fishing nets and recycle them to produce new textile products. According to UN reports, there are around 640 000 tons of abandoned fishing nets in the world’s seas, posing a threat to marine life and polluting the water. ‘Healthy Seas, a journey from waste to wear’ coordinates teams of divers to collect marine waste – especially fishing nets – and regenerates it into ECONYL® yarn for new sustainable products.

TerraCycle, a dynamic US-based company active on four continents (including 11 EU countries), collects difficult-to-recycle packaging - drinks pouches, crisp bags, pens, toothbrushes – and makes it into new products including bags, benches, plant pots and watering cans.

US group Caterpillar employs 3 600 people around the world in its remanufacturing arm, CAT Reman, which replaces products before they break and rebuilds them with a mixture of new and used parts. The company has given increasing consideration to creating a product that is intended to be remanufactured a number of times, and its ability to salvage materials gives its a business advantage over its competitors. One of its most well-known products is an engine block with a removable sleeve in the cylinder bore. When the component is recovered, this material can be removed and replaced to return the engine to as-new performance. Caterpillar’s remanufactured products are rebuilt and tested to the same standards – and sometimes higher – as new products, and are sold with the same warranty.

You can check the Generation Awake website for easy tips that will help you to make the best use of resources and reduce waste in your daily life. Your choices make a world of difference!

Campaign multilingual website: www.generationawake.eu

Facebook fan page: www.facebook.com/generationawake 
E-mail: mari.valgepea@meis.ee

Selgusid lõimumisvaldkonna 2013. aasta arendus-ja meediapreemiate saajad
Eesti ajaloo e-kursus „Kultuuriklikk“ toetab B-tasemel eesti keele õpet
LAK-õppe koolitused toetavad kutsekoolide õpetajaid eestikeelsele õppele üleminekul
Algas kutsekoolide õpetajate stažeerimisprogrammi uus etapp
Narva Kutseõppekeskuse õppurid käisid keelepraktikal Võrumaal ja Saaremaal
MISA toetas ühise teabevälja edendamist kultuuri ja sporditegevuste kaudu


Selgusid lõimumisvaldkonna 2013. aasta arendus-ja meediapreemiate saajad

11. juunil andis  Kultuuriministeerium koostöös Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusega Meie Inimesed (MISA) Estonia teatri valges saalis neli arendus- ja kolm meediapreemiat kogusummas 7000 eurot.

Hindamiskomisjon, kuhu kuulusid Kultuuriministeeriumi, MISA, Sihtasutuse Innove ja Teeme Ära Sihtasutuse esindajad, otsustas anda arenduspreemia Eesti õigeusu kultuuripärandi tutvustamise eest Vene Kultuuriseltside Assotsiatsioonile Ruthenia, vähemusrahvuste kultuuritraditsioonide tutvustamise eest Ida-Virumaa Integratsioonikeskusele, rahvuskultuuride festivali korraldamise eest Eesti Vene Kultuurikojale ja integratsiooniklassi avamise eest Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumile. Meediapreemia saajateks on Balti Video OÜ,  kultuuriajakiri Plug ja ajakirjanik Roman Vikulov. Lisaks tunnustati seitset arendus- ja  meediapreemia kandidaati tänukirjaga. Kokku laekus preemiakonkursile 21 taotlust.

Tänavused preemiasaajad paistsid silma tegevuste kõrge kvaliteedi ja suure osalejaskonna poolest: arenduspreemia saanud asutuste poolt läbiviidud projektidest sai osa 300-5000 inimest, meediategevustes isegi kuni 150 000.

Arendus- ja meediapreemiad (kuni 2013. aastani stipendiumid) on avalikud preemiad, mille eesmärk on väärtustada lõimumisvaldkonna arendamist ja lõimumisprotsessi kajastamist meedias.

Lõimumisvaldkonna arenduspreemiaid antakse välja alates 1999. aastast ja meediapreemiaid 2009. aastast. Arendus- ja meediapreemiate väljaandmist rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Martin Eber, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9067, e-post martin.eber@meis.ee

Eesti ajaloo e-kursus „Kultuuriklikk“ toetab B-tasemel eesti keele õpet

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel on valmimas Eesti ajalugu ja kultuuri tutvustav ning B-tasemel eesti keele õpet toetav kursus "Kultuuriklikk". Kursus on mõeldud Eestis elavatele muukeelsetele inimestele ja eesti kultuurist huvitatud välismaalastele, et toetada eesti keele õppimist kultuuriajaloolise taustaga

Tegemist on animeeritud ja interaktiivse e-kursusega, mis koosneb kokku 24-st õppevideost, mis kajastavad Eesti ajaloolisi ja tänapäevaseid teemasid. "Kultuuriklikk" viib kasutaja läbi eesti kultuuriajaloo olulisemate sündmuste, alates esimeste inimeste saabumisest, vabadusvõitlusest ja omakeelse kultuuri tekkimisest kuni Laulva revolutsiooni ja Euroopa Liiduga ühinemiseni

Hetkel on kasutamiseks valmis kursuse esimesed viis peatükki, mis käsitlevad teemasid nagu esimesed inimesed Eestis, arheoloogilised leiud, ristiusu toomine, Hansalinna linnakodaniku elu, Tallinna legendid ja eesti talupoja argipäev. Sõnaseletuste ja interaktiivsete harjutustega varustatud kursus on kõigile tasuta kättesaadav siit.

Kursus valmib Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi, Kultuuriministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed toetusel.

Lisainfo: Kristi Anniste, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9062, e-post kristi.anniste@meis.ee

LAK-õppe koolitused toetavad kutsekoolide õpetajaid eestikeelsele õppele üleminekul

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel  alustas Sihtasutus Omanäolise Kooli Arenduskeskus juunikuus  täienduskoolitustega lõimitud aine- ja keeleõppe ehk LAK-õppe metoodika rakendamiseks, toetamaks kutsekoolide õpetajaid eestikeelsele õppele üleminekul.

Koolituste sihtgrupp on eelkõige vene õppekeelega õpperühmadega kutseõppeasutuste õpetajad, kes muuhulgas planeerivad ja harjutavad õpetajatevahelist koostööd õpilastele keele-, eriala- ja õpioskuste paremaks õpetamiseks.

LAK-õppe metoodika rakendamise koolituse maht on 80 tundi ja kursus läbitakse 10 õppepäeva vältel.  Koolitusprogramm sisaldab tundidevaatlusi ja nähtud LAK-õppe rakendamise põhimõtete analüüsi koolitusgrupis. Koolituse vältel koostab iga osalev õpetaja töölehe kutseõppuritele.

Koolitused toimuvad Tallinnas ja Narvas ning kestavad käesoleva aasta novembri keskpaigani.

"Täienduskoolitusel osalevad õpetajad õpivad kavandama õppeprotsessi, mis tähtsustab üheaegselt nii õppeainet, keelt ja õpioskusi. Koolituse tulemusena oskab õpetaja koostada õpiülesandeid, mis toetavad õppekeelest erineva emakeelega õppurite aineteadmiste omandamist," kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Liilika Raudhein.

Täienduskoolitusi korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi “Keeleõppe arendamine 2011-2013” tegevuse "Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus" raames.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee

Algas kutsekoolide õpetajate stažeerimisprogrammi uus etapp

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) poolt koordineeritavas kutseõppeasutuste õpetajate stažeerimise programmis algas järjekordne etapp, mille käigus saavad õpetajad arendada erialaseid teadmisi ja eesti keele oskust mõnes teise õppekeelega koolis. Programmi eesmärk on toetada kutsekoolide õpetajaid üleminekul eestikeelsele õppele kutsekeskhariduses.

Käesoleval aastal oli esimene programmis osaleja Tallinna Transpordikooli logistika eriala õpetaja Inessa Klimanskaja, kes vahetas maikuus 12 päeva jooksul töö- ja keeleõppealaseid kogemusi Tartu Kutsehariduskeskuses.

"Stažeerimine tähendas minu jaoks paljude uute kogemuste saamist ja erialase silmaringi avardumist. Tutvusin teises keeles töötava kutsekooliga, õpperühmade töö põhimõtete ning lähenemisviiside ja metoodikatega. Väärt kogemus oli laotöötoimingute tunni läbiviimine eesti keeles Tartu Kutsehariduskeskuses sama eriala õpetava kolleegi juhendamisel, samuti võimalus osaleda tundides vaatlejana", jagas oma kogemusi Inessa Klimanskaja.

"Tartu Kutsehariduskeskuses viibimise ajal oli muuhulgas hea võimalus osaleda logistika valdkonna koostööseminaril koos kohalike tööandjatega, kus sain palju kasulikku informatsioon praktikakohtadest ja -korraldusest. Vabal ajal külastasin ajaloolisi paiku ja põnevaid vaatamisväärsusi Tartus, Võrtsjärve ääres ja Peipsi kandis," lisas Klimanskaja.

Juunikuus said veel 2 õpetajat stažeerida Tartus ja Pärnus. Stažeerimised jätkuvad eeloleval sügisel. Käesoleval aastal on stažeerimiseks soovi avaldanud kokku 10 vene õppekeelega kutseõpperühmi õpetavat õpetajat. Õpetajaid teevad stažeerimise eel, ajal ja järel koostööd tugiisikutega nii saatvas kui vastuvõtvas koolis.

Stažeerimist toetab  Euroopa Sotsiaalfond programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" kaudu.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee            

Narva Kutseõppekeskuse õppurid käisid keelepraktikal Võrumaal ja Saaremaal

Narva Kutseõppekeskuse esimese kursuse õpilased osalesid juunikuus kahenädalasel keelepraktikal: 10 koka eriala õpilast käisid Kuressaare Ametikoolis ja samapalju 10 mehhatroonika eriala õpilast Võrumaa Kutsehariduskeskuses Väimelas. Keelepraktika eesmärgiks oli arendada eesti keelest erineva emakeelega õpilastel igapäevase kõnekeele ja erialakeele oskust, et tulla paremini toime nii igapäevastes kui tööalastes toimingutes ning pakkuda võimalust laiendada silmaringi Eesti kultuuriruumist.

Kahendädalase keelepraktika programmid oli tihedad. Lisaks igapäevasele 8-tunnisele õppetööle  külastasid koka eriala õpilased muuhulgas Kuressaare raamatukogu ja noorte huvikeskust ja tutvusid linnavolikogu tööga; õpetaja Julia Pilli ja grupijuhendaja Olga Vereštšagina eestvõttel võeti osa ka kohalikest orienteerumisvõistlustest.  Võrumaa Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja Aare Pedras viis Väimelas eesti keele oskust täiendama tulnud mehhatroonika eriala noormehed ringsõidule Põlva- ja Võrumaale. Suurt huvi pakkusid noortele Eesti Maanteemuuseumis Varbusel eksponeeritud masinad ja  sõiduvahendid.

Narva Kutseõppekeskuse direktori Riina Veidenbaumi sõnul lõi keelepraktikal osalemine koka ja mehhatroonika eriala õpilastele suurepärased võimalused eesti keele oskuse parandamiseks ja tutvumiseks Eesti erinevate paikade kohaliku kultuuriga.

„Seniste projektide kogemused on näidanud, et täiendava keeleõppe läbinud õpilased ei karda edaspidi suhelda eesti keeles,“ kommenteeris Veidenbaum.

Keelepraktikal käinud õpilaste tagasiside keelepraktikale oli samuti väga hea: eesti keele oskus paranes oluliselt, õpiti uusi ametialaseid teadmisi ja vaba aeg oli täis põnevaid ettevõtmisi.

Kutseõppurite eesti keele täiendav õpe viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013" tegevuse "Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendav keeleõpe" raames.

Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee

MISA toetas ühise teabevälja edendamist kultuuri ja sporditegevuste kaudu


Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) eraldas ühise teabevälja edendamiseks kultuuri- ja sporditegevuste kaudu 10 projektile kokku 94 165 eurot.

Sporditegevuste kaudu hakkavad ühise kultuuriruumi loomise ja lõimumise toetamisega tegelema Spordiürituste Korraldamise Klubi MTÜ, Estonian Freeride Guild MTÜ, Elujooks MTÜ, MTÜ Jalgpalliklubi Sillamäe ja Narva 6. Kool. Kultuuritegevuste kaudu hakkavad ühise kultuuriruumi loomise ja lõimumise toetamisega tegelema SA Kultuurileht, Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon SA, Uus vene Kultuur Eestis MTÜ, Muusikute täiendõppe keskus ja Eesti Kunstimuuseum.

“Näiteks Spordiürituste Korraldamise Klubi MTÜ motiveerib oma tegevustega inimesi enam sportima ja osalema kodukandi suurüritustel, mille läbi tugevada kodukandi tunnet ja elujõudu ning anda Eesti inimestele rohkem põhjust tulla Ida-Virumaale,’’ kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juht Jana Tondi.

“Kultuuri toetavate projektidega saame pakkuda eri rahvustest noortele võimalusi omavaheliste kontaktide loomiseks ja arendamiseks ühistegevuste kaudu,” jätkas Tondi.

“Samuti panustame näiteks venekeelse lasteajakirja Täheke väljaandmise toetamisega kõigi Eesti laste lugemiskultuuri, sõltumata sellest, milline on nende emakeel, pakkudes eakohast lugemisvara tuntud ja uutelt lastekirjanikelt.’’

Projektikonkurssi ja tegevusi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juht, tel 6599 069, e-post jana.tondi@meis.ee

 

Mänguasjad aitavad lõimuda
Tallinna gümnasistid uurisid oma vähemusrahvustest esivanemate elulugusid
Väliseestlaste lapsed otsivad noortelaagrites sidet Eestiga

Mänguasjad aitavad lõimuda

Ukraina Kultuurikeskus viib augustis ja septembris mitmetes Eestimaa linnades läbi eesti, vene ja ukraina rahvuspäraste mänguasjade meisterdamise töötube, mis võimaldavad erineva kultuuritaustaga inimestel ühiselt tegutseda ja aitavad seeläbi lõimumisele kaasa. 

Paralleelselt mänguasjade valmistamise töötubadele toimuvad ka lõimumisteemalised etendused ja näitus, kus eksponeeritud eestile, venemaale ja ukrainale iseloomulikud rahvuslikud mänguasjad. Varasemalt on Ukraina Kultuurikeskuses sama projekti raames käsitsi valmistatud paberit.

Projektijuhi Anatoli Ljutjuki sõnul on sedalaadi lähenemine lõimumisele suurepärane võimalus tutvuda erinevate kultuuridega ja vastastikuste koostöövõimalustega, mille läbi teadvustatakse lõimumise olulisust ühiskonnas. ’’Valisime projekti keskseks teemaks just mänguasjad, kuna rahvakunst iseloomustab ilmekalt ja nähtavalt kultuurilisi eripärasid ning sarnasusi. Mänguasjade misterdamise abil on meil võimalus tugevdada kultuuridevahelist sallivust ja koostööd vastastikuse suhtluse rikastamiseks,’’ lisas Ljutjuk.

Näitus, etendused ja töötoad toimuvad lisaks Ukraina Kultuurikeskusele veel 9-18. augustini Narva Linnuses, 19-28. augustini Tartu Mänguasjamuuseumis, 29. augustist -7 septembrini Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses ja 8-17. septembrini Jõhvi Kultuuri-ja Huvikeskuses.

Projekti ’Lõimumine’ elluviimist rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist  ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Marje Sarapuu, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, e-post: marje.sarapuu@meis.ee

Tallinna gümnasistid uurisid oma vähemusrahvustest esivanemate elulugusid

Mittetulundusühingu Vaba Vaade eestvedamisel uurisid eesti- ja venekeelsed Tallinna gümnasistid esimese vabariigi aegsete vähemusrahvustest ühiskonnategelaste elulugusid, millest valmis illustreeritud uurimustööde kogumik ja näitus.

Uurimustööde koostamisele eelnesid seminarid ja uurimustöö materjalide kokkupanek Rahvusraamatukogus ja Eesti Riigiarhiivis, mis andsid noortele väärtuslikke kogemusi sõnaseadmise, ajalooliste allikate kasutamise ja biograafiate koostamise kohta. MTÜ Vaba Vaade juhatuse liikme Igor Kopõtini sõnul laiendasid uurimustööde kirjutamisel osalenud 15 eesti- ja venekeelset gümnasisti protsessi käigus oma teadmisi eesti ajaloost, ühiskonnast ja rahvuskaaslaste panusest.

Õpilasi inspireerisid uurimustööle mitmed rohkem- ja vähemtuntud tolleaja sportlased, arstid, akadeemikud ja ettevõtjad, nagu näiteks kergejõustiklane Sara Teitelbaum, baltisakslasest meditsiiniteenistuse kindral Werner von Manteuffel ja vene kogukonnas silmapaistev Tartu Ülikooli õppejõud Igor Tjutrjumov. Uuritavate seas oli ka Tartu Ülikooli judaistika õppetooli asutaja Lazar Gulkowitsch ja Johan Laidoneri abikaasa Maria.

Komisjoni poolt välja valitud töödest koostati 63-leheküljeline kogumik, mille 2000 eksemplari jagati Tallinna üldhariduskoolidesse. Koostöös Tallinna Haridusametiga levitati brošüüri 50. Tallinna üldhariduskoolis. Lisaks sellele viidi mitmes Tallinna gümnaasiumis läbi õpilastööde esitlused ja arutelud ning avati selleteemaline näitus.

’’Aastatel 1918-1940 oli Eesti sarnaselt tänapäevale mitmerahvuslik riik, kus elasid eestlaste kõrval ka venelased, baltisakslased, juudid, eestirootslased, soomlased ja teised vähemusrahvused, kes vastavalt oma kogukonna arvukusele panustasid Eesti riigi ülesehitamisse ja ühiskonna arengusse. Uurimustöö tegemine suurendas kindlasti noorte sallivust multikultuurise ühiskonna suhtes ja ärgitas leidma endale esivanemate seast inspiratsiooni ja eeskujusid,’’ kommenteeris Kopõtin. 

Projekti „Silmapaistvad Eesti vähemusrahvustest ühiskonnategelased 1918-1940“ toetas Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator,tel: 659 9850, e-post: toivo.sikk@meis.ee

Väliseestlaste lapsed otsivad noortelaagrites sidet Eestiga

Viljandi- ja Valgamaal veedavad tänavu laagrisuve 66 Eesti päritolu noort 20 riigist. Tullakse, et õppida eesti keelt ja kultuuri ning leida enda eestlaseks olemise lugu.

Noortelaagri abil on oma juurte juurde tagasi jõudnud näiteks ka Mahtra sõjas võidelnu järeltulija.13–18aastastele Eesti päritolu, kuid välismaal elavatele noortele mõeldud keele- ja kultuurilaagrid toimuvad juba 13 aastat järjest ning selle aja jooksul on nii mõnigi noor asunud tagasi Eestisse elama või õppima.Kaks laagrivahetust on nüüdseks juba seljataga. Üks neist toimus Valgamaal Marja talus, teine Viljandimaal Venevere puhkekeskuses. Kolmas, selle suve viimane vahetus, alustab Veneveres 3. augustil.

Vigadele keskendumine halvab õppimise himu

Laagri korraldaja, MTÜ Head-Est juht Epp Adler on tegevusi planeerides lähtunud julguse ja motivatsiooni kasvatamisest.“Paljudel meist on negatiivseid kogemusi või hoiakuid teise keele õppimisega. Ühiskonna üldine arusaam õppimisest on selliseid hoiakuid soodustanud, sest õppetöö keskendub vigadele. Õppijad kardavad vigu teha, aga nii ei saa ju ühtegi keelt selgeks! Meie jaoks on viga suur rõõm, sest see näitab koha, mida edasi arendada,” räägib Adler.

Adler peab mängulist eneseväljenduse toetamist keeleõppes väga oluliseks. “Me ei mõtle niisama laste mängu, vaid mängu kui metoodikat, kus on olemas raamid ja eesmärgid. Kui keeleõpe käib rõõmsalt ja paljude muude kogemuste kaudu, siis eksimise hirm ununeb. Sealt tuleb edukogemus, millega kaasneb julgus ja tahe eesti keelt edasi õppida.”

Väliseesti noortele on abiks Eestis alaliselt elavad eakaaslastest tugiõpilased. Igas laagrivahetuses on kaheksa kohalikku noort, kellest igaüks toetab kaht väliseestlast. Eesti keele ja kultuuri kohta õpivad palju ka tugiõpilased ise. “See, et keegi Eestis elab, ei tähenda, et ta Eestist kõike teab. Mõni turist, kes on käinud ekskursioonil, teab teinekord rohkemgi kui kohalik. Siin tuletavad grammatika, kultuuri ja ajaloo kohta koolis õpitut praktiliselt ja mänguliselt meelde ka tuginoored,” põhjendab Adler, kelle hinnangul on sama oluline ka sallivuse kasvatamine. Viimasega on tema meelest Eestis endiselt probleeme.

“Sellised laagrid on tegelikult nii vajalikud! Oma arusaama avardamine teist keelt kõnelevate inimeste suhtes on igal juhul kasulik. Meie ühiskonnas oleks selle asemel, et pidevalt hinnata, kui hästi keegi eesti keelt oskab, vaja inimestega rohkem suhelda ja vestluskaaslasest inimlikult huvituda. Ei pea parandama keelevigu, kui ta räägib sulle parasjagu oma lugu, muidu kaob ju huvi lugu jutustada üldse ära. Sama kehtib ka Eesti venekeelsete inimeste puhul,” arvab Adler.

Piiri taha on viinud sõda, armastus ja töö

Laia maailma on pered suundunud väga erinevatel põhjustel. Adleri kogemuse kohaselt on praegune põlvkond jõudnud välismaale peamiselt kas armastuse või töö tõttu, samas kui varasemaid põlvkondi on mujale viinud sageli sõda.

Laagris tegutseb noorte meediagrupp, kes peab laagrielust päevikut ja kogub selliseid lugusid. Ühe kaugelt Siberi alalt pärit osaleja puhul selgus, et tema esiisa võitles Mahtra sõjas.

“Noored ise ei oska nende sündmuste kohta alati küsida või ei suuda nad seda endale lähedaseks mõelda, aga selle jaoks olemegi meie täiskasvanutena abiks. Meie ülesanne on aidata luua seoseid Eestiga,” tõdeb Adler ja lisab, et armastusest kantud lugusid on tegelikult väga palju. “Ikka kuuleme, kuidas kellegi vanaisa õppis Eestis ja kohtus eestlannaga, kuidas armuti ja abielluti.”

Sõja tõttu välismaale emigreerunud peredelt kuuleb sündmustest, mis pärineksid justkui Ameerika märulifilmist. “Noored räägivad vanaisast, kes viskas ratta kraavi, hüppas kaluripaati, sõudis üle mere Rootsi, trotsides pommitamist… Need on tänapäeva noortele veidi uskumatud lood. Tihti on nad oma ringkonnas ainsad, kellel mõni selline eriline lugu jutustada. Siin kuulevad ja näevad nad, et selliseid on teisigi, ning neil on lihtsam mõista oma vanemaid ja vanavanemaid. Teatud mõttes me aitame valideerida perekondade lugusid. Muidu võib see kõik tõesti tunduda liialdusena või isegi väljamõeldisena,” räägib Adler.

“Samas arvestame, et tegu on noorte inimestega, kes soovivad leida oma identiteeti. Me ei suru neile mingit Eesti asja peale, vaid anname võimaluse vaba olemise õhkkonnas ise Eesti kultuuri ja keelt õppida,” selgitab Adler, kelle arvates peavad noored oma eestlaseksolemise tee ise leidma.

Eestis on väga huvitav ja tore!

Laagrivahetustes osalevad näiteks noored Kanadast, USAst, Egiptusest, Austraaliast, Hiinast, Venemaa aladelt, Skandinaaviast, Kreekast, Küproselt, Iirimaalt, Saksamaalt jm. Paljudele noortele on see tõeline seiklus rahvusvahelises seltskonnas, kust leiab sõpru pikaks ajaks.

Sõprade leidmise võimalust hindab ka Itaalias Bergamos elav 16aastane Marco, kelle ema kolis Itaaliasse juba 12aastaselt.“Käin igal aastal Eestis ja laagris olen teist aastat järjest,” räägib peaaegu laitmatu eesti  keelega Marco. Kodus kõnelebki ta emaga eesti keeles ja sellega on itaallasest isa aeg-ajalt hädas. Esimesel korral saatis poisi Eestisse ema, tänavu tuli Marco siia just noortelaagri pärast.

“Eestis on väga huvitav, aga mentaliteet ... kas võib nii öelda?” katkestab Marco end kõheldes, ning alles siis, kui on saanud kinnituse, et sõna on õige, jätkab: “Mentaliteet on siin erinev. Eestis ei lähe inimesed punase tulega üle tee ka siis, kui näevad, et ühtegi autot ei tule. Itaalias me läheksime kohe! Selliseid väikesi asju on väga palju. Eestlased on rohkem looduses, käivad metsas jalutamas. Ja metsa on siin palju ning see on hästi hoitud ja puhas.”

Küsimusele, mis Marcole Eestis ei meeldi, ei oska noormees vastata. Uurin, mida ta ütleks neile kohalikele, kes Eesti elu aina kiruvad. “Eestis sõltub kõik vist pigem sellest, mis inimene ise oled. Kui ringi reisid, siis vaata ja mõtle selle üle. Eestis on paljud asjad väga ilusti. Kui ma saaksin oma sõbrad siia elama tuua, siis ma koliks küll Eesitsse,” kinnitab Marco.

18aastane Malak on Eestis esimest korda. Malaki vanaema ja vanaisa kohtusid Eestis, kui vanaisa tuli Eestisse õppima. Armastus viis nad mõlemad Egiptusesse. Neiu kodus eesti keelt ei räägita ja ta on harjunud suhtlema kas inglise või araabia keeles. “Mulle meeldib siin. Kõik on väga ilus! Mul on hea meel, et olen tundma õppinud palju uusi toredaid inimesi ja saanud paremini selgeks eesti keele. Nüüd saan juba üldiselt aru, millest räägitakse. Pärast laagrit lähen tagasi Egiptusesse, sest alustan ülikoolis arhitektuuriõpinguid, kuid tahan väga eesti keelt edasi õppida, et siia kunagi ülikooli tulla,” räägib Malak.

Neiut hämmastab Eestimaa rohelus, huvitava ja vaba õhkkonnaga laagrielu ning Tallinna vanalinn. Üllatusena tuli ka arvatust soojem suvi. Niipea kui võimalik, tuleb ta kas turisti või üliõpilasena siia tagasi, ja koju minnes lubab Eestit reklaamida ka sõpradele.

Head laagriõhkkonda kiidab ka 17aastane tugiõpilane Martin. “Meil ei ole õpetaja–õpilase suhe. Teeme grupitöid ja arendavaid tegevusi kui võrdsed. Kogu programm on mänguline ja hästi jaotatud. Õppimist on palju, aga see ei tundu tüütu. Näiteks tegime plakati, millega tutvustasime võimalikult mitmekülgselt Eesti loodust. Õhtuti on meil teatrigrupp, millega etendatakse huvitavaid ja naljakaid näidendeid. Sellega saab demonstreerida nii oma eesti keele kui ka näitlemise oskust. Kõik on siin väga õpihimulised. Kusjuures neid ei huvita ainult eesti keel, vaid ka inimesed ja kultuur. Mulle küll tundub, et nad sooviksid ennast rohkem Eestiga siduda,” arvab Martin.

Ka Martin ise on laagrielust palju võitnud: “Eelmise aasta keelelaager oli mu elu parim laager üldse, sain nii palju sõpru üle Euroopa ja väga palju kogemusi. Me õpime näiteks organiseerima ja meeskonnatööd tegema.” Lisaks eesti keelele saavad paljud laagrilised paremini selgeks ka inglise keele, mida kasutatakse suheldes palju.

Eesti vajab rohkem austust, usaldust, sallivust

Epp Adler täiendab: “Loomulikult on omavanustega koos olemine ja sõprade leidmine väga oluline, aga siia tullakse ikkagi õpieesmärgiga. Mõnikord tullakse tõesti ka eelarvamusega, sest ollakse harjunud õpetaja–õpilase range karistuspõhise suhtega, kuid meil nii ei ole. Reeglid on laagris paigas, aga need lepitakse kokku koos, et asjad toimiksid ja kõigil oleks tore.”

“Paljud laagrid on minu meelest ikka veel nagu pioneerilaagrid, kus on kasvatajad ja väline kontroll. Meil on eneseregulatsioon. Me ei kasuta näiteks sõna “laps”, sest tegu on peagi täiskasvanuikka jõudvate noortega, kellega suhtlemine käib vastastikuse austuse ning usalduspõhise autoriteedi põhimõttel,” selgitab Epp Adler noortelaagri väärtusi.

Adleri meelest vajab Eesti ühiskond üldse rohkem austust, usaldust ja sallivust. “Me ei peaks asju nägema nii ühekülgselt ega hukka mõistma neid, kes on ära läinud või ei ole suutnud laste eesti keele oskust säilitada,” selgitab ta. “Kutsuksin pigem üles sallivusele. Eesti ülesanne peaks olema end kaardile panna, ja vahet pole, kas inimesed tulevad Eesti juurde tagasi lugusid jutustades, turistina, õppima või siia elama. Kedagi ei ole võimalik tagasi tuua, me saame vaid aidata luua sidet ja leida sõpru.”

Artikkel ilmus Maalehes 31. juulil 2014. Artikli autor on Meelika Hirmo.

Eesti päritolu noorte keele- ja kultuurilaagreid rahastavad haridus- ja teadusministeerium ning kultuuriministeerium rahvuskaaslaste programmi 2014–2020 kaudu. Laagreid korraldab  MTÜ HeadEst Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse koordineerimisel.

Lisainfo: Marina Fanfora, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel: 659 9068; e-post: marina.fanfora@meis.ee

Septembrist jätkub kutseõppurite täiendav keeleõpe
Sügisel algavad kutsekoolide õpetajate täienduskoolitused
Narva ja Valga õpilased tugevdasid lõimumislaagris sidet Eestimaaga
September on Narva ja Põltsamaa laste liikumiskuu

Septembrist jätkub kutseõppurite täiendav keeleõpe

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) jätkab Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013” raames kutseõpet arendavate tegevustega. 2014/2015 õppeaasta sügisel korraldab MISA eesti keele õpet kaheksas kutseõppeasutuses; ühtlasi toetatakse ka õppuritele suunatud intensiivset tugiõpet eesmärgiga tulla paremini toime eesti kultuuriruumis. 

Kutseõppuritele suunatud täiendava keeleõppega pakub MISA kutsekoolidele võimalust saada tuge oma koolis õppivate eesti keelest erineva emakeelega õpilaste täiendava riigikeele õppe korraldamiseks. Täiendavat keeleõpet korraldatakse nii vene õppekeelega rühmade õppuritele kui ka eesti keelest erineva emakeelega õppuritele, kes õpivad eesti õppekeelega kutseõpperühmas või vene õppekeelega rühmas osalise eestikeelse õppega. Täiendavat keeleõpet korraldatakse ka õppekava raames riigieelarvest rahastatud õppele.

Käesoleva aasta kevadel korraldas MISA täiendava eesti keele õppe korraldamiseks IV ettepanekutevooru, mille alusel korraldab sihtasutus täiendavat eesti keele õpet ja praktika läbiviimist eestikeelses töökeskkonnas. Kevadises ettepanekutevoorus kiideti heaks 10 kutseõppeasutuse poolt esitatud 14 ettepanekut, mille kogumaksumuseks on 94 880 eurot. Kevadel korraldas MISA keeleõpet Sillamäe Kutsekoolis, Narva Kutsehariduskeskuses, Sisekaitseakadeemias, Tartu Kutsehariduskeskuses ja Tallinna Kopli Ametikoolis. Keeleõppes osales kokku  95 õpilast.

2014/2015. õppeaasta sügisel korraldab MISA eesti keele õpet 205 õpilasele kaheksas kutseõppeasutuses - Sillamäe Kutsekoolis, Narva Kutsehariduskeskuses, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, Tallinna Tööstushariduskeskuses, Tallinna Teeninduskoolis, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis, Valgamaa kutseõppekeskuses ja Tartu Kutsehariduskeskuses.

„Tegemist on väga kasuliku moodusega eesti keele õppimiseks, sest gruppidele ja erialadele lähtutakse individuaalselt vastavalt kooli ja grupi vajadustele,” kommenteeris keeleõpet MISA elukestva õppe üksuse juht Jana Tondi.

Ühtlasi toetatakse programmi raames õpilastele ka intensiivset tugiõpet ja õppekäike tootmis-, vaatlus- ja/või näitustekeskustesse. Tegevuse eesmärk on pakkuda vene õppekeelega õppuritele võimalusi eesti keele- ja kultuuriruumis toimetulekupädevuste kujundamiseks, kultuuridevaheliste erinevustega arvestamiseks suhtlemisel ning eesti kultuuri mõistmist teise kultuuri läbi.

Eesti keele õpet rahastab haridus- ja teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ kaudu; programmi viib ellu Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksus, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee

Sügisel algavad kutsekoolide õpetajate täienduskoolitused

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) korraldab tänavu sügisel 57-le eesti keelest erineva emakeelega kutsehariduses töötavale õpetajale Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse „Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus“ raames eesti keele kursused ametialase eesti keele oskuse parendamiseks ja tööalaseks toimetulekuks.

Tegevuse „Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus“ raames viiakse läbi eesti keele kursused 5 kutseõppeasutuse eesti keelest erineva emakeelega õpetajatele - Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, Informaatika ja Arvutustehnika Koolis, Tallinna Tööstushariduskeskuses, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis ning Narva Kutseõppekeskuses.

„Planeeritud keeleõppe sisu on kokku pandud asutuste endi ettepanekutes esitatud soovidest ja vajadustest lähtuvalt mahus kuni 100 akadeemilist tundi, sh tööalane keelepraktika keelekeskkonnas, õppematerjalide koostamine ja tundide läbiviimine. Asutustes kohapeal korraldatava keeleõppe põhilisteks märksõnadeks on eesmärgistatud ja mitmekesistatud keeleõpe, soovitud tulemuse saavutamise reaalsus ning motiveeritud õpetajad’’, sõnas elukestva õppe üksuse juht.

Septembris jätkuvad suvel alanud lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika rakendamise koolitused mahus 80 akadeemilist tundi Tallinnas kahes õpperühmas ning  ühes Narva õpperühmas, milles ühtekokku osaleb 40 õpetajat. Koolitust korraldab SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus.

Tänavu sügisel toetatakse kutseõppeasutuste õpetajate täienduskoolitust ESF programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“  kaudu 41 476 euroga, millest keeleõpe moodustab 19 300 eurot.

Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitustele lisaks jätkab MISA ka eesti keelest erineva emakeelega õpetajatele stažeerimise korraldamist eestikeelsete õpperühmadega koolides. Kevadel käis stažeerimas 3 kutseõpetajat. Sügiseks on endale stažeerimise plaani võtnud 8 õpetajat.

Eesti keele õpet rahastab haridus- ja teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse “Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus” kaudu. ESF programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ elluviija on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Liilika Raudhein, elukestva õppe üksus, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee

Narva ja Valga õpilased tugevdasid lõimumislaagris sidet Eestimaaga

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA), Sisekaitseakadeemia ja Valga Isamaalise Kasvatuse Sihtasutuse koostöös toimus lõimumislaager, mille eesmärgiks oli suurendada kokku  30 Narvast ja Valgast pärit  vene- ja eestikeelse gümnasisti teadlikkust aktiivseks Eesti kodanikuks olemisest. 

Kolmepäevase laagri eesmärk oli luua venekeelsetele õpilastele ka võimalus eesti keeles suhtlemiseks, tutvustada neile Eesti sisejulgeoleku ajalugu ja tugevdada seeläbi nende riigiidentiteeti. Erinevate töötubade, sportlike mängude ja muuseumide-memoriaalide külastuse kõrval viidi laagris läbi ka noorteparlament. Noorteparlamendis tõstatasid gümnasistid erinevaid aktuaalseid teemasid, nagu liiga väike eesti emakeelega eesti keele õpetajate arv Narvas, tööpuudus ja väljaränne.

„Laagri korraldaja rõhutas, et kolme koosveedetud päeva jooksul ei tekkinud õpilastel suhtlemissituatsioonides keelelist takistust. Erineva emakeelega noored kohanevad hästi ja leiavad vajadusel ühise keele, et suhelda. See näitab noorte valmisolekut tulla toime Eesti keelekeskkonnas,’’ kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Toivo Sikk.

Loe pikemalt laagris toimunu kohta siit.

Projekti „Narva ja Valga gümnaasiumite õpilaste kodanikuteadlikkuse ja Isamaalise kasvatuse edendamine läbi ühistegevuse eestikeelses keskkonnas“ korraldamist toetas haridus- ja teadusiminsteerium ja elluviimist koordineeris Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel: 6599850, e-post: toivo.sikk@meis.ee

September on Narva ja Põltsamaa laste liikumiskuu

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) koordineerimisel korraldab Narva 6. Kool lastele septembris liikumiskuu, mille jooksul tõuseb laste teadlikkus sportlikest eluviisidest, ületatakse ühistegevuste abil keelebarjääre ja valmib vene-eesti kehalise kasvatuse lõimitud aine- ja keeleõppe ehk LAK-õppe sõnastik.

Liikumise- ja spordikuust võtavad osa Narva 6. Kooli 1.-9. klassi õpilased,  Narva 6. Kooli piirkonna lasteaiad ning eestikeelse Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased. Projekti jooksul osalevad õpilased erinevates orienteerumismängudes Ida-Virumaa kaunites kohtades, uisutavad jäähallis ja võtavad osa  fotokrossist Narvas ja Põltsamaal, kus õpilased liiguvad mööda kodulinna ja pildistavad spordi ja liikumisüritusi ning tervislikke eluviise edendavaid tegevusi. Fotokrossi kokkuvõtted tehakse liikumisekuud lõpetaval infomessil „Minu valik on sport ja tervislikud eluviisid.“

Liikumiskuu väljundina valmib ka vene-eesti kehalise kasvatuse LAK-õppe sõnastik, mille õpilased koostavad peale igat projektitegevust.  „Valmivat LAK-õppe sõnastikku saab hiljem kasutada õppetöös nii vene- kui ka eestikeelses koolis. Kehalise kasvatuse õpetamine eesti keeles on ette nähtud Narva 6. Kooli ainekavas ja loodetavasti on õpetajal sellest sõnastikust suur abi,“ kommenteeris Narva 6. Kooli projekti juht Maret Annuk.

„Projektitegevused tõstavad sihtrühma teadlikkust spordi ja tervislike eluviiside kohta ja ka Eesti ühiskonnast tervikuna. Projekti jooksul teevad erineva emakeelega õpilased koostööd ja need lapsed, kelle emakeel ei ole eesti keel, parandavad seega praktilise eesti keele oskust huvitavate tegevuste kaudu,“ lisas Maret Annuk.

Projekti „Liikumine ühendab“ toetab kultuuriministeerium ja elluviimist koordineerib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Marina Fanfora, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marina.fanfora@meis.ee

13. oktoobril avaneb esseekonkurss „Eesti 10 aastat Euroopa Liidus“
Lõimumine läbi muusika
Projektiga ’Muusika, luuletused - S E V E R J A N ! N’ taaselustatakse Eesti vene kultuuri pärand
Eesti ajaloo ja kultuuri e-kursus „Kultuuriklikk“ toetab B-tasemel eesti keele õpet
Ühisnädal paneb eesti- ja venekeelsed noored ühiselt tegutsema

13. oktoobril avaneb esseekonkurss „Eesti 10 aastat Euroopa Liidus“

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kutsub noori üles osalema esseekonkursil „Eesti 10 aastat Euroopa Liidus“, mis pühendatud Eesti Euroopa Liiduga ühinemise 10. aastapäevale.

Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga juba neljandat korda toimuva esseekonkursi eesmärk on kutsuda noori üles mõtisklema Eesti ühiskonna väärtustamise ja selle arendamises osalemise teemadel.  Tänavu on esseekonkursi põhiteemaks „Eesti 10 aastat Euroopa Liidus“.

„Esseekonkursid on  paljusid õpilasi pannud mõtlema selle üle, mida tähendab neile Eesti Vabariigi kodanikuks olemine ja aktiivselt ühiskonnaelus osalemine. Tänavuse teema piires saab arutleda erinevate Euroopa Liitu ja Eestit puudutavate küsimuste üle, mis aktuaalsed seoses 10 aasta täitumisega Euroopa Liiduga ühinemisest,’’ kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Toivo Sikk.

Esseekonkurss on avatud 13-30. oktoobrini 2014 ja selle reeglitega saab alates 7. oktoobrist lähemalt tutvuda sihtasutuse kodulehel.

Täiendav informatsioon: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee

Lõimumine läbi muusika

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) koordineerimisel korraldab MTÜ Muusikute täiendõppe keskus novembris Narvas, Sillamäel ja Tallinnas kontserte ja töötubasid, mille eesmärgiks on kaasa aidata erinevate rahvuste lõimumisele koorimuusika kaudu.

Projekti on kaasatud Tallinna Vene kultuurikeskuse juures loodud Rahvuste koor Viva Musica, Tallinna Tehnikaülikooli vilistlaste naiskoor, kooride dirigendid, hääleseadjad ja õpilased. Kokku toimub kolm kontserdipäeva ja üheksa töötuba, kus õpetatakse õiget häälekasutust ja hingamist; lisaks saab kontserditel kuulata erinevatest rahvusest heliloojate muusikat ning osaleda ühislaulmises.

„Arvame, et koos musitseerimine ja töö käigus vestlemine edendab rahvussuhteid ja vähendab stereotüüpe, mis omakorda aitab ühendada eesti- ja muukeelset kogukonda“, kommenteeris Muusikute täiendõppe keskuse tegevjuht Leelo Lehtla.

Kontserdid toimuvad  02.11 Narvas, 08.11 Sillamäel ja 22.11 Tallinnas ja on kõigile huvilistele tasuta.

Projekti „Muusikasillad“ toetab Kultuuriministeerium ja elluviimist koordineerib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Marina Fanfora, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marina.fanfora@meis.ee

Projektiga ’Muusika, luuletused - S E V E R J A N ! N’ taaselustatakse Eesti vene kultuuri pärand

MTÜ Eesti Vene Kultuurikoda korraldab 19. oktoobril Rahvusraamatukogus Igor Severjanini loomingule pühendatud õhtu, mille eesmärk on tõsta inimeste huvi luule lugemise ja vene kultuuripärandi vastu Eestis. 

Vene kultuuril Eestis on pikk ajalugu ja traditsioonid. Soovist säilitada ja taaselustada vene kultuuri pärandit Eestis korraldab MTÜ Eesti Vene Kultuurikoda 19. oktoobril Eesti Rahvusraamatukogus muusikalis-poeetilise lavastuse „Muusika, luuletused - S E  V E R J A N ! N’, mis pühendatud ilmasõdade vahelisel perioodil Eestis elanud vene luuletaja Igor Severjanini loomingule. Hõbedase ajastu Severjanini värsse loevad muuhulgas ka Eesti Nuku- ja Noorsooteatri näitleja Evgeny Moiseenko ja Venemaa teeneline näitleja Evklid Kjurdzidis esitab armastusluulet. Laval on ka orkester dirigent Peeter Saani juhatusel ja ettekandele tulevad tuntud klassikud.

Piletid on saadaval Piletilevi koduleheküljel. MISA uudiskirja lugejad saavad soetada üritusele sooduspileteid, kirjutades MTÜ Eesti Vene Kultuurikoja juhatajale Marina Teele.

„Lisaks on MTÜ Eesti Vene Kultuurikoja eestvedamisel käimas konkurss, kuhu ootame kõiki huvilisi saatma meiliaadressile marina.tee@mail.ru  luule lugemisest videoklippe.  Laekunud töödega on võimalik tutvuda Youtube’is ja osalejate vahel loosime välja ka auhindu. See võiks ergutada inimesi Eesti vene kultuuri pärandiga lähemat tutvust tegema ja tundma huvi luule vastu ka laiemalt,’’ kommenteeris Marina Tee.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed toetab MTÜ Eesti Vene Kultuurikoja tegevust rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise taotlusvooru kaudu.

Lisainfo: Kristina Pirgop, mitmekultuurilise hariduse üksus, tel 6599024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee ja Marina Tee, Eesti Vene Kultuurikoja juhataja, tel 5113075, e-post: marina.tee@mail.ru

Eesti ajaloo ja kultuuri e-kursus „Kultuuriklikk“ toetab B-tasemel eesti keele õpet

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel valmis Eesti ajalugu ja kultuuri tutvustav ning B-tasemel eesti keele õpet toetav kursus „Kultuuriklikk". Kursus on mõeldud Eestis elavatele muukeelsetele inimestele ja eesti kultuurist huvitatud välismaalastele, et toetada eesti keele õppimist kultuuriajaloolise taustaga.

Tegemist on animeeritud ja interaktiivse e-kursusega, mis koosneb kokku 24-st õppevideost, mis kajastavad Eesti ajaloolisi ja tänapäevaseid teemasid. „Kultuuriklikk" viib kasutaja läbi eesti kultuuriajaloo olulisemate sündmuste, alates esimeste inimeste saabumisest, vabadusvõitlusest ja omakeelse kultuuri tekkimisest kuni Laulva revolutsiooni ja Euroopa Liiduga ühinemiseni

Sõnaseletuste ja interaktiivsete harjutustega varustatud kursus on kõigile tasuta kättesaadav siit.

Kursus valmis Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi, Kultuuriministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed toetusel.

Lisainfo: Kristi Anniste, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9062, e-post kristi.anniste@meis.ee

Ühisnädal paneb eesti- ja venekeelsed noored ühiselt tegutsema

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) ja SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (HEAK) koostöös näidatakse Ühisnädala raames eestikeelsete ja venekeelsete noorte koostatud videolugusid Harjumaa inimestest.

Ühisnädal on kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustav nädal, mis toimub teistkordselt ja leiab aset 24.-30. novembrini, kodanikupäeva lähistel. 2013. aastal viidi Ühisnädala raames läbi ca 200 sündmust, millest võttis osa üle 6000 inimese.

MISA toel viib HEAK ellu projekti, mis paneb eesti- ja venekeelsed noored ühiselt Ühisnädala raames tegutsema. HEAKi projekti juhi Lianne Tederi sõnul valmivad kahe kuu jooksul Ühisnädalaks eestikeelsete ja venekeelsete noorte koostatud videolood Harjumaa inimestest. Noored omandavad oskused filmitegemiseks olemasolevate vahenditega ja uurivad samal ajal, mis paneb inimesi aktiivselt ühiskonnas osalema. Kogemusfilme jagatakse Ühisnädalal sotsiaalmeedias ja filmide koondesitlus leiab aset kodanikupäeval, 26. novembril Tallinnas kinos Artis.

Ühisnädalal toimub aga palju muudki põnevat. Ühisnädala korraldaja Maiko Kesküla kutsub kõiki ühendusi, kogukondi, ettevõtteid ja aktiivseid inimesi korraldama Ühisnädalal enda sündmus. „Ühisnädal on justkui meie kõigi nädal - räägitakse võimalustest mida me kogukonnana saame ära teha, et meil endil parem elu oleks. Sellel nädalal räägitakse kodanikualgatusest ja tutvustatakse võimalusi ettevõtmistes kaasa lüüa. Teretulnud on kõik sündmused, mis inimesi kodanikualgatusest rääkima ja mõtlema paneb, olgu selleks siis organisatsiooni avatud uste päev, arutelu kohaliku omavalitsuse inimestega või mõni teine tore sündmus, mõttekoda, kunstinäitus või kasvõi oma sõpruskonna ühine väljasõit.”

Vaata Ühisnädala kodulehelt üle-eestilist Ühisnädala programmi ja uuri kaasalöömise võimalusi.

Projekti „Noorte kogemuslood Ühisnädalal“ toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Toivo Sikk, mitmekultuurilise hariduse üksus, tel 6599850, e-post: toivo.sikk@meis.ee