MAI 2014

Meeldetuletus noortelaagri korraldajatele: MISA ootab teie huvitavaid projekte!
Tehnopoli  tehnoloogiaettevõtete välistööjõu lõimumisprojekt kulgeb hoogsalt
Rollimänguline ja koostöine keeleõpe Tartu Kutsehariduskeskuses
Viie kutseõppeasutuste õpetajad said toetust eesti keele õppeks
Lõppes mastaapne Venemaa ja Eesti ühisprojekt vene keele logopeedide koolitamiseks
Märtsis lõppes noorte mitte-kodanike karjääriõppe projekt
Läti rahvuskool Tallinnas kutsub kõiki emadepäeva kontserdile
Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit LÜÜRA korraldab festivali „Kaukaasia rütmid“

Meeldetuletus noortelaagri korraldajatele: MISA ootab teie huvitavaid projekte!

Veel on avatud projektitaotluste konkurss teemal ”Eesti kultuuriruumi tutvustamine noortelaagrites”, mille eesmärk on tutvustada lähemalt Eestis elavatele mitte-eestikeelsetele noortele vanuses 7-18 eluaastat Eesti kultuuriruumi maad, ajalugu ja keelt. Konkursi raames toetatakse sobivaid projekte kokku 44 900 euroga.

Laagri tegevustest saavad osa võtta ka tuginoored (eesti keelt emakeelena kõnelevad Eestis elavad noored vanuses 7-18 aastat), kes toetavad sihtrühma keeleõpet. Üheskoos on noortel võimalus suhelda laagrikeskkonnas oma eakaaslastega, osaleda ühistegevustes, tutvuda Eestimaa ja selle kultuuriga ning osaleda ekskursioonidel. „Eelnevad projektid on olnud väga huvitavad ja meil on suur rõõm näha, kui head ideed saavad teoks. Kindlasti julgustame kõiki, kel rohkem küsimusi, meie poole pöörduma ning oma ideed konkursile saatma,” kommenteeris Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) mitmekultuurilise hariduse üksuse juht Jana Tondi.

Eelmisel aastal toimunud konkursi raames said toetust Eesti kultuuriruumi tutvustamiseks Kurtna Noortelaager, Lastekaitse Liidu Lastelaagrite OÜ ja MTÜ Fän Clab. Laagritegevuste korraldamiseks kulus kokku ligi 15 000 eurot. „2013. aasta augustis korraldas MTÜ Fän Clab 6-päevasel noorte looduslaagris Käsmus projekti „Eesti kultuuriruumi tutvustamine Fän Clab noortelaagris“, millest võttis osa 25 vene keelt ja 25 eesti keelt emakeelena kõnelevat noort,” toob Tondi ühe näitena. „Kuue päeva jooksul toetati ja kujundati noorte oskusi, vilumusi, väärtusi ja hoiakuid eesti keele kasutamiseks ja eestikeelses keskkonnas toime tulemiseks. Noori ühendasid spordivõistlused, maastikumängud, matkad ja töötoad, mis võimaldasid kõigil laagris osalejatel, olenemata nende keeleoskusest, kenasti hakkama saada. Eraldi toimusid ka eesti keele tunnid, mis olid üles ehitatud läbi mängude, ristsõnade ning erinevate aktiivsete ja lõimitud keeleõppe vormide kaudu,” loetles Tondi mõningaid tegevusi.

Projektide esitamise tähtaeg on 12. mai kell 16.00.

Konkursil saavad toetust taotleda Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevusloaga noortelaagrite pidajad ning projektlaagrite korraldajad.

Lisainfot projektikonkursi tingimuste ja vajaliku dokumentatsiooni kohta leiab MISA koduleheküljelt.

Konkurssi toetab Kultuuriministeerium.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juht, tel 6599069, e-post [email protected]

Tehnopoli  tehnoloogiaettevõtete välistööjõu lõimumisprojekt kulgeb hoogsalt

Tallinna Teaduspark Tehnopol käivitas eelmise aasta septembris projekti, mille eesmärgiks on teaduspargiga seotud ettevõtetes (Skype, Gamefounders, LDI, Cloutex, Karl Storz, Protobios jpt) töötavate välismaalaste sotsiaalne integreerimine Eestisse. Projekti raames korraldatakse välismaalt Eestisse tööle ja elama asunud inimestele erinevaid teemaüritusi ja väljasõite, mis aitavad paremini tutvuda kohaliku kultuuriruumi, tavade ja kommetega.

„Koostegemised aitavad suurendada võõramaalaste omavahelist läbikäimist ning uute tutvuste loomist,” kommenteeris Külle Tärnov, SA Tallinna Teaduspark Tehnopol projektijuht. Tärnov lisas, et tänaseks on projekti raames toimunud mitmeid väljasõite, mille käigus tutvustati välismaalastest töötajatele näiteks Ida-Virumaa vaatamisväärsuseid ja korraldati erinevate organisatsioonide külastusi. „Külas on käidud Eesti Pangas, Saku Õlletehases, Tallinna Vanalinnas ja Raekojas ning Vabaõhumuuseumis. Järgmisena on kavas tutvustada Lõuna-Eestit, Eesti saari ning erinevaid Eesti ettevõtteid. Kindlasti korraldatakse ka teemaõhtuid ja koostegemisi,“ loetles Tärnov tehtud ja planeeritavaid tegevusi.

Sündmustele lisaks avati jaanuari lõpus Tehnopoli Teaduspargis tööruum, kus välismaalt pärit töötajatel on võimalik kohtuda ja tegeleda meisterdamise, käsitöö ja nutikate toodete ehitamisega.  „Tegevustoas on olemas kõik vajalik väiksemate puidu-, metalli-, elektroonika- või tekstiilitööde tegemiseks. Meisterdamiseks on olemas 12 töökohta ning huvilistel on võimalik kasutada erinevaid tööriistu. Samuti võib tegevustuba kasutada koolituste või ühiste töötubade läbiviimiseks,” rääkis Tärnov.

Lisaks on elektroonikatööde jaoks kohapeal olemas ka vajalik ventilatsioonitehnika. „Tegevustoa sisustamisel on lähtutud esmaste prototüüpide valmistamise vajaduste katmisest. Kõik tööriistad ja seadmed on mõeldud ainult kohapealseks kasutamiseks ning vajaminev kulu- ja toormaterjal on vaja igal huvilisel endal kaasa võtta,” lisas Tärnov.

Projekti raames on loodud ka ühiskasutuseks sisevõrgu keskkond, mis pakub süstemaatilist infot Eestisse tuleku ja siin olemise kohta. Intranetti saab külastada aadressil www.workinestonia.eu, lisaks saab infot Facebook’i suhtlusgrupist „WorkingInEstonia”.

Tegevustuba on avatud esmaspäevast reedeni kell 9.00 – 20.00 ning asub Tehnopoli Küberneetika maja (Akadeemia tee 21) IV korpuse II korrusel.

Lisainfot projekti või tegevustoa kasutamise kohta saab küsida [email protected]

„Teaduspargiga Tehnopol seotud ettevõtetes töötavate välismaalaste lõimumise“  projekti rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Kultuuriministeerium ja Euroopa Kolmandate Riikide Integreerimise Fond.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post [email protected]

Rollimänguline ja koostöine keeleõpe Tartu Kutsehariduskeskuses

Tartu Kutsehariduskeskuses (KHK) toimub taas erinevate erialade õpilastele eesti keele täiendava õppe kursus. Eesti keelest erineva emakeelega õpilastele koostatud koolitus koosneb kolmest õppesessioonist psühhodraama meetodil, kahepäevasest suvekoolist ja õppereisist.

Tegevus toimub Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ toel, millega võimaldatakse ka 2014. aastal kutseõppeasutuste eesti keelest erineva emakeelega õppuritele täiendavaid eesti keele kursuseid.

Keeleõppe korraldaja Tartu Kutsehariduskeskus paneb erinevate erialade õppurid eesti keelt õppima psühhodraama elemente kasutades. „Koos kogeme enam. Oleme Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toel Tartu KHKs rollimängulist ja koostöist keeleõpet teinud edukalt juba alates 2012. aastast,” rääkis Tartu KHK eesti keele õpetaja Ellen Aunin. „Senine kogemus on näidanud, et eesti keelest teise emakeelega õppurite keeleoskuse areng sõltub eelkõige õpilaste motivatsioonist ja tugiisikutest. Nõrk keeleoskus on üks määravatest teguritest koolist väljalangevusel ja meie õpilased on teadvustanud, et eesti keele oskusest sõltub konkreetselt  edasijõudmine koolis. Põnevad tunnid täis aktiivset tegutsemist ning muuseumiõpe kui uus meetod on innustavad ja vahvad,“ kommenteeris Aunin.

Lisaks psühhodraama meetodile korraldatakse ka õppereis. Ühisele õppereisile kaasatakse Valgamaa Kutseõppekeskuse eesti keelest erineva emakeelega õpilased ja koos eesti keelt emakeelena rääkivate tugiõpilastega külastatakse Jääaja Keskust, Alatskivi lossi ja Vene Vanausuliste Muuseumi Kolkjas.

Õppereis, suvekool ja õppesessioonid psühhodraama meetodil toimuvad Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ tegevuse „Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendav keeleõpe“ raames.

Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post [email protected]

Viie kutseõppeasutuste õpetajad said toetust eesti keele õppeks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) ja Euroopa Sotsiaalfondi toel saavad viie erineva kutseõppeasutuse ligi 50 ebapiisava eesti keele oskusega õpetajat käesoleval aastal osaleda eesti keele kursustel.

Keelekursuste sisu ja tegevuskava poolest olid märtsis toimunud ettepanekutevoorus parimate keeleõppe ettepanekute esitajad Narva Kutseõppekeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool ja Tallinna Majanduskool. „Eesti keele kursusi korraldatakse õpetajatele, kes soovivad saavutada ametialaseks toimetulekuks vajalikul tasemel eesti keele oskuse,” kommenteeris  MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Liilika Raudhein. „Kutseõppeasutuste õpetajad saavad riigikeelt õppida erinevatel viisidel, mille seas on näiteks auditoorne keeleõpe kombineerituna õppekäikudega ning psühhodraama elemente sisaldav kursus. Iga kutseõppeasutus sai võimaluse välja töötada kursuse, mis võiks õpetajatele kõige paremini sobida, lähtudes keeleõppeprogrammi tingimustest ja eesmärkidest,“ rääkis Raudhein.

MISA koordinaator lisas, et kõikide planeeritavate kursuste maht on vähemalt 100 kontaktõppe tundi. „Keeleõpe peab toimuma intensiivselt 2014. aasta kevadel ja sügisel, kuna keeleõppeprogrammi tegevuste elluviimiseks on aega käesoleva aasta lõpuni,” märkis Raudhein.

Kutseõppeasutustelt laekus tänavuses ettepanekuvoorus kokku kaheksa keeleõppe korraldamise ettepanekut. Kõige aktiivsemad olid Tallinnas asuvad koolid, kes esitasid kokku kuus erinevat ettepanekut kursuste läbiviimiseks. „Ettepanekute kogusumma ulatus pea 36 000 euroni, mis näitab, et vajadus on suurem, kui pakkuda saame,” lisas Raudhein.

Tänavu toetatakse keeleõppe programmist kutsekoolide õpetajate keeleõpet 25 000 euroga.

Tegevust “Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus” viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post [email protected]

Lõppes mastaapne Venemaa ja Eesti ühisprojekt vene keele logopeedide koolitamiseks

Tänavu aprillis lõppes Euroopa Naabrus ja Partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülesest programmist 2007-2013  rahastatud täienduskoolituste projekt Eesti venekeelsetele logopeedidele, kus Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) oli juhtiv partner.

MISA ning projekti kahe partneri Tartu Ülikooli ja Herzeni nimelise Venemaa Riikliku Pedagoogilise Ülikooli koostöö tulemusel said kahe aasta vältel täienduskoolitustel osaleda vene emakeelega lastega töötavad logopeedid, logopeedia magistrit omandavad üliõpilased, eripedagoogika haridusega õpetajad ning õpetajad, kellel ei ole kõrgharidust eripedagoogika erialal, aga kes soovivad vene emakeelega lastega töötada. Kokku said täiendõpet 55 inimest, kes osalesid ka praktikaprogrammis Peterburis, tutvumaks logopeedide töö ja eriharidusega Venemaal.

Täienduskoolitusi viisid läbi Tartu Ülikooli ja Herzeni nimelise Venemaa Riikliku Pedagoogilise Ülikooli õppejõud. Koolitused toimusid mahus 156 kuni 390 tundi ning nende põhirõhk oli logopeedia valdkonna tähtsamatel teemadel ja uuendustel. Õppetöö tulemusena oskavad logopeedia asjatundjad paremini aidata nii lapsi kui ka täiskasvanuid.

Herzeni nimelise Venemaa Riikliku Pedagoogilise Ülikooli töötajad ja üliõpilased külastasid kolme päeva vältel Eestit, et tutvuda antud valdkonna arenguga Eesti näitel. Õppevisiiti juhtis projekti üks partner Tartu Ülikool, logopeedia lektori Marika Padriku eestvedamisel. Tartus külastati eriharidusega seotud koole, lasteaedu ja teisi asutusi. Tutvuti ka õppetööga Tartu Ülikooli Narva Kolledžis.

Oktoobris 2013 toimus Tallinnas projekti tegevusi tutvustav ja kokkuvõttev seminar "Venekeelsete logopeedide haridus Eestis ja Venemaal“, kus osalesid Eesti ja Venemaa logopeedia valdkonna eksperdid ja üliõpilased. Seminaril käsitleti nii uurimustöid kui ka uusimaid meetodeid spetsialistide ettevalmistamisel tööks erivajadustega lastega ning räägiti erivajadustega laste hariduse kontseptsioonist, kõneprobleemidest ja kakskeelsusest. Seminari ettekannete kogumik valmis 2014. aasta alguses.

Taolist mastaapset vene logopeedidele mõeldud projekti pole varem toimunud

„Projekti üks eesmärk oli valmistada Tartu Ülikooli ja Herzeni nimelise Peterburi Pedagoogilise Ülikooli koostöös ette uus eripedagoogika ja logopeedia õppekava, mille järgi saavad tulevikus õppida nii Eesti kui ka Vene Föderatsiooni üliõpilased,” kommenteeris projekti Tartu Ülikooli poolne koordinaator Tatjana Babanskaja. „Samuti toimusid projekti perioodil kohtumised ülikoolide ekspertide vahel, et arutada edasisi koostöötegevusi parandamaks erihariduse ja eriti logopeedide hariduse kvaliteeti mõlemas riigis,” lisas Babanskaja.

Babanskaja sõnul ei ole venekeelsete logopeedide jaoks nii mastaapseid projekte varem toimunud. „Varasematel aegadel olid vaid üksikud väiksemahulised kursused, kuhu kutsuti esinema oma ala eksperte. Suures plaanis ei ole venekeelsetel logopeedidel Eestis kahjuks võimalusi õppida vene keele baasil logopeediat,” rääkis Babanskaja. Ta lisas veel, et varem ei ole olnud selliseid kursuseid, kus osalejad saaksid nii teoreetilise kui ka praktilise erialase ettevalmistuse, tutvuksid uute meetodite ja töötehnikatega ning saaksid praktiseerida oma oskusi ka Peterburis.

Hinnanguliselt vajavad 15 protsenti Eesti lasteaialastest ja põhikooliõpilastest venekeelset logopeedi teenust. Suurenenud vajadus kaasaegse väljaõppega logopeedide järele on nii eesti- kui ka venekeelses logopeedias. Lisaks laste õpetamisele on logopeedi abi sageli vaja ka meditsiinisüsteemis – näiteks täiskasvanutel insuldi tagajärjel tekkinud tüsistuste tõttu.

Projekti eelarve oli ligi 200 000 eurot ning seda rahastati  ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 raames (90 %) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest (10%).

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestvaõppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post [email protected]

Märtsis lõppes noorte mitte-kodanike karjääriõppe projekt

Märtsikuus lõppesid karjääriõppekursused 16-26 aastastele noortele mitte-kodanikele, keda seekordses karjääriõppeprojektis osales 205. Projekti raames sooritasid noored tööalase suundumuse küsimustiku TASk, et saada aimu oma võimalikest karjäärisuundadest. Samuti läbisid nad 2-päevase karjääriõppe kursuse, kus muuhulgas õpiti koostama enda CV-d. Kõigil osalejatel oli võimalus käia õppereisil potentsiaalsete tööandjate või haridusasutuste juures.

„Töötuse määr kolmandate riikide ja määratlemata kodakondsusega noorte hulgas on üsna kõrge, 37%,” rääkis projekti ekspert-koolitaja Nelly Randver, „see omakorda toob kaasa noorte seas leviva pessimismi ja apaatsuse tuleviku suhtes.” Randveri sõnul oli kõige raskem sihtrühma motiveerimine ning nende „kestast“ väljatoomine. „Esimene probleem on keelebarjäär, sealt edasi juba vähene teadlikkus oma võimalustest ja nii edasi,” sõnas Randver. Koolitaja lisas, et enamusel juhtudel oli läbimurdepunktiks see, kui läbi testide sai noor üldse esmakordselt aimu oma võimetest. „Sageli täiesti erineval suunal kui ta ise oleks pakkunud. Sealt edasi oli juba edasiminek kiirem,“ kommenteeris Randver.

Tegevused toimusid projekti „Noorte konkurentsivõime tugevdamine tööturul, tegevused EKRK-le“ raames ning projekti elluviimist toetas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium. Projekti elluviija oli Tartu Ülikooli Narva Kolledž.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post [email protected]

Läti rahvuskool Tallinnas kutsub kõiki emadepäeva kontserdile

17. mail, kell 15.00 toimub Tallinna Nõmme Gümnaasiumi aulas Tallinna Läti Rahvuskooli Taurenis korraldatud emadepäeva kontsert. Üritus toimub juba viiendat korda ja tänavu rõõmustavad oma kontserdiprogrammiga "Emmele ja issile" Riia laste laulustuudio KNĪPAS UN KNAUĶI lapsed.

Üks läbi aegade populaarsemaid Läti lasteansambleid on KNĪPAS UN KNAUĶI, mis 2011. aastal tähistas oma 40. sünnipäeva. Enamusest ansambli loomingust on saanud Läti lastelaulude klassika, mille on oma repertuaari hiljem lisanud ka teised kollektiivid. Laule on võetud ka koolide ja lasteaedade muusikatundide õppekavadesse.

Läti rahvuskooli esimene emadepäeva kontsert toimus teisel kooli tegutsemise aastal ja seal esinesid rahvuskooli lapsed ise, publikuks emad ja vanaemad. „Järgmistel aastatel kutsusime emadepäeva üritusele ka teisi Eestis asuvaid läti kogukonna liikmeid ja sellest sündis tore traditsioon,” kommenteeris Dita Lince, Tallinna Läti Rahvuskooli Taurenis juht. 2013. aastal otsustati emadepäeva üritusele kutsuda külalisesinejaid Lätist. „Riia Õpilaspalee teatristuudio ZĪĻUKS näidend "Sprīdītis" (Pöialpois) oli tõeline kingitus nii lastele, kui ka täiskasvanutele. Eelnevalt õppisid meie lapsed selgeks ka näidendi lõpulaulu, mida esitasime koos Läti külalistega. Selle traditsiooniga jätkame ka tänavu, ühinedes Läti lastega ühises laulus "Emmele ja issile",” lisas Lince.

Tallinna Läti Rahvuskool Taurenis tegutseb alates 2008. aastast ja kooli õpilaste arv on sel õppeaastal üle 20. Kooli eesmärgiks on pakkuda Eestis elavatele läti päritolu lastele läti keele ja kultuuripärandi, traditsioonide ja ajalugu õppe võimalusi ning aidata säilitada nende, kui lätlaste identiteeti. Koolis õpetavad lapsi õpetajad, kes tulevad Läti-Eesti piiri läheduses asuvast Salacgrīva linnast.

Kontsert toimub 17.mai, kell 15.00 Tallinna Nõmme Gümnaasiumi aulas Raudtee tänav 73 ja oodatud on kõik huvilised.

Kontserti toimumist toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Dita Lince, Tallinna Läti Rahvuskooli Taurenis juht, tel 5668 6166, e-post [email protected] ning Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post [email protected]

Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit LÜÜRA korraldab festivali „Kaukaasia rütmid“

LÜÜRA iga-aastane traditsiooniline festival „Sinilinnu lend” on aasta-aastalt kogunud hoogu juurde. Esialgu ainult kontserdina toimunud üritus on arenenud festivaliks ja põnevaks konkursiks, mis toimub tänavu 31. maist kuni 1. juunini.

„Neid, kes soovivad rahvusvahelisest konkursist „Sinilinnu lend“ osa võtta, on erinevatel suundadel iga aasta olnud väga palju. Kuid kuna konkurssi ei ole võimalik lõpmatuseni laiendada nii paljudesse eri suundadesse, otsustati tänavu esile tuua Kaukaasia temaatika,” kommenteerib projekti koordinaator Ilona Thagazitova.

„Kaukaasia on populaarne teema ning väga paljud soovivad osaleda just sellel suunal,” lisab Thagazitova. Ta lisab, et festivalil osalejate koosseisu, kelle repertuaaris on Kaukaasia rahvaste laule ja tantse, kuulub grusiinlasi, kabardiine, lesgiine, avaare, talõšše, osseete, asereid ja armeenlasi.

„Kaukaasia rütmide” külalisteks on kollektiivid Tallinnast, Pärnust, Valgast, Tartust, Peterburist, Riiast ja Armavirist.

Festival toimub Tallinna Vanalinna Päevade raames, linnaprojekti „Kodanikumaailm” toetusel alljärgneva kava kohaselt:

31.mai, 2014
12.00 - 14.00: kollektiivide esinemine Vene Kultuurikeskuse laval
14.30 - 15.00: kostüümirongkäik Viru väravast Raekoja platsini
15.00 - 16.00: kollektiivide esinemine Raekoja platsil

1.juuni, 2014
14.00 – 16.00: kollektiivide esinemine Bastioni aias.

Lisaks korraldavad Peterburi osseetide ansambli „Iriston” õpetajad kõigile huvilistele kaukaasia tantsude meistriklassi. Kõik, kes soovivad osaleda, saavad rohkem informatsiooni telefonil 5300 2256.

Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit LÜÜRA registreeriti 1993.aastal. Liit ühendab endas 32 organisatsiooni ja eri rahvuseid nagu näiteks vene, ukraina, valgevene, aga ka korea, hiina, seto ja palju teisi. LÜÜRA on oma peamisteks ülesanneteks nimetanud rahvusliku identiteedi säilitamise ja integreerumise Eesti ühiskonda.

LÜÜRA tegevusi toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo:
Ilona Thagazitova, projekti „Kaukaasia Rütmid“ koordinaator, tel 5300 2256, e-post [email protected] ning Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post [email protected]