Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilased käisid lõimival õppekäigul
MISA toetas Ida-Virumaa arstide lõimumist
Okupatsioonimuuseum ootab külla õpilasi tutvuma rahvusvähemuste ajalooga
Karjääriprojekt aitas 300 sisserännanud noort erialavalikul
Vene Kultuurikeskuses saab nautida eesti- ja venekeelset lasteooperit
Oktoobris ilmus venekeelne Tähekese erinumber 
Sel sügisel jätkub kutsekoolide õpetajate eesti keele õpe ja stažeerimisprogramm

Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilased käisid lõimival õppekäigul

Haridus- ja Teadusministeeriumi toel käisid 35 erineva emakeelega Haapsalu Kutsehariduskeskuse (HKHK) õpilast õppekäigul Lõuna-Eestisse, et tutvuda eesti kultuuripärandiga ja suurendada seeläbi enda kodanikuteadlikkust.

24-25. septembrini osales 35 HKHK õpilast, kellest 10 teise emakeelega, õppekäigul Tartusse, Otepääle ja Äksile, et saada osa erinevatest lõimumist edendavatest tegevustest. Muuhulgas tutvuti Eesti Lipu Muuseumis eesti lipu saamislooga ja Eesti Rahva Muuseumis sellega, kuidas on erinevad kultuurid, usk ja kombed mõjutanud Eesti rahva ja riigi kujunemist.  Lisaks külastasid HKHK õpilased veel Teaduskeskust AHHAA, Tartu Ülikooli ja Äksil asuvat Jääkeskust.

Nii eesti- kui muukeelsete õpilaste tagasiside õppekäigule oli positiivne. Muukeelsed õpilased avaldasid arvamust, et eestlaste tavade, kommete ja rahvusliku identiteedi kujunemise tundmine aitab kaasa teiste rahvaste kultuuri paremale mõistmisele. Eesti Lipu Muuseumi külastuse tagasisidena mainisid mitmed nii eesti- kui muukeelsed õpilased, et on enda hinnangul nüüd paremad kodanikud – niivõrd puudutas neid seal nähtu ja kogetu.

„Nende kahe päeva jooksul avanes Haapsalu Kutsehariduskeskuses õppivatele noortele Eestimaa ajalugu ja tänapäev konkreetselt kuuldu ja nähtu põhjal. Selline  õppekäik aitas  palju kaasa erinevast rahvusest inimeste lõimimisele, sest õppisime seeläbi tundma enda ja teiste kultuuri ning seeläbi mõistame paremini ka üksteist,’’ kommenteeris kasulikku õppekäiku HKHK õpetaja ja projekti läbiviija Elle Teder.

HKHK õpilaste Lõuna-Eesti õppekäigu kohta saab rohkem lugeda siit. 

Haapsalu Kutsehariduskeskuse poolt läbi viidud projekti „Kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme, kelleks saame“ toetas Haridus- ja Teadusministeerium ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel: 6599850, e-post: toivo.sikk@meis.ee.

MISA toetas Ida-Virumaa arstide lõimumist

MISA ja kultuuriministeeriumi toel ning SA Ida-Viru Keskhaigla eestvedamisel õppisid Ida-Virumaa arstid ja meedikud aasta vältel eesti keelt, tutvusid eesti kultuuriga ja osalesid lõimumisseminaridel ja ekskursioonidel haiglatesse. Kokku osales projektis 30 meditsiinitöötajat.

Lisaks valmis projekti käigus teatmik, mis jagab nii meditsiinivaldkonna töötajatele kui ka teistele huvilistele infot Eesti erinevate keeleõppe-, haridus- ja sotsiaalteenuste kohta ning tutvustab Eesti ühiskonnakorraldust, elulaadi ja kultuuri.

„Projekt on väärtuslik, sest lisaks suurenenud eesti keele- ja kultuuriteadlikkusele suureneb  tegevuste tulemusel ka arstide ja meedikute omavaheline kokkukuuluvustunne. See viib aga  meie meditsiinimaastiku parema tundmaõppimiseni,“ kommenteeris projekti vajalikkust arstide jaoks mitmekultuurilise hariduse üksuse juht Jana Tondi.

Projekt toimus Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi, Kultuuriministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed toetusel.

Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9039, e-post maria.ratassepp@meis.ee

Okupatsioonimuuseum ootab külla õpilasi tutvuma rahvusvähemuste ajalooga

Okupatsioonimuuseum Tallinnas ootab külla õpilaste gruppe tutvuma rahvusvähemuste ajalooga, kasutades just selle tarbeks välja töötaud interaktiivset õppematerjali. Nimetatud haridusprogramm valmis näituse „Ründed ja ränded“ raames, mis kõneles rahvusvähemuste saatusest Eestis aastatel 1940-1991. Samuti valmis näituse tarvis lühifilm, mis jutustab fotode keeles loo ühe perekonna põgenemisest Eestist 1944. aastal.

Eestis elavate baltisakslaste, rootslaste, venelaste, juutide, ingerisoomlaste, lätlaste, mustlaste (romade), valgevenelaste ja ukrainlaste saatust Eestis mõjutasid Teine maailmasõda, mobilisatsioonid, küüditamised, põgenemised ja sõjajärgne tööstusimmigratsioon, muutes oluliselt Eesti rahvastikku. Okupatsioonimuuseumi poolt pakutava haridusprogrammi eesmärk ongi tutvustada Eestis elevatele erinevate rahvuste esindajatele nende endi lugu Eestis – miks ja kuidas nende eelkäijad siia sattusid või miks siit lahkuma pidid.

„Kuna suurematest sunnitud rännetest on möödunud 70 aastat, siis on oluline, et Eestis elavad noored saaksid meeldetuletava pildi ja sõnumi, mis tegelikult Eesti pinnal toimunud on. Interaktiivset õppematerjali saab tahvelarvutitest näidata just noortele mõeldud töötubades,“ selgitas projekti juht Heidy Eskor-Kiviloo.

Õpilastega haridusprogrammi külastamiseks tuleb enda tulek eelnevat registreerida kirjutades Okupatsioonimuuseumisse aadressil muuseum@okupatsioon.ee või helistades Marika Pihelile numbril 668 0250.

Näitus „Ründed ja ränded’’ avatakse külastajatele tutvumiseks taas kevadel 2015.

Lühifilmi, mis jutustab fotode keeles loo ühe perekonna põgenemisest on võimalik vaadata Youtube’ist nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Kistler-Ritso Eesti SA poolt läbi viidud projekt „Ründed ja ränded’’ toetas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9039, e-post maria.ratassepp@meis.ee

Karjääriprojekt aitas 300 sisserännanud noort erialavalikul

BDA Consulting OÜ käivitatud 16-26 aastastele Euroopa kolmandate riikide kodakondsusega noortele suunatud karjääriprojekti raames toimusid karjäärikoolitused ja erinevate töövaldkondadega seotud külastuspäevad ettevõtetes ja haridusasutustes üle Eesti.

Külastuspäevade jooksul tutvusid noored väga erinevate töövaldkondadega – infotehnoloogiast ja logistikast toitlustuse ja meediani välja. Lisaks erinevatele kõrg- ja kutsekoolidele võtsid noori vastu sellised firmad nagu Skype, Tallinna Lennujaam, Ugala teater, DBT Muuga, TV3, Swissotel Tallinn ja mitmed teised. Külastuspäevade osana oli noortel võimalus tutvuda ka vabatahtliku tööga. Oma kogemusi selles valdkonnas jagasid Toidupank, Punane Rist, Telliskivi Selts, vabatahtlikud päästjad ja abipolitseinikud, noorsootöötajad, PÖFFI ja Ahhaa keskuse inimesed ning paljud teised. Samuti valmis projekti jooksul toetav veebileht www.karjäärikompass.ee, mis aitas noori oma erialavalikute kaardistamisel.

Projekti jooksul toetas BDA Consulting OÜ oma karjääri planeerimisel üle 300 sihtrühma kuuluvat noort.

„Kelleks saada?“ projekti rahastas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Kultuuriministeerium ja Euroopa Kolmandate Riikide Integreerimise Fond.

Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9039, e-post maria.ratassepp@meis.ee

Vene Kultuurikeskuses saab nautida eesti- ja venekeelset lasteooperit

Vene Filharmooniaühingu eestvedamisel saab 22. novembril Vene Kultuurikeskuses kuulda eesti- ja venekeelsete laste esituses kolme muinasjutu ainetel valminud ooperit.

Ooperid on loodud järgmiste muinasjuttude värssidele: A. Puṡkini „Muinasjutt papist ja tema sulasest Baldast“, S.Marṡaki „Muinasjutt rumalast hiirepojast“ ja D.Samoilovi „Elevandipoeg läks õppima“ ja lapsed hakkavad neid esitama kahes keeles paralleelselt. Ooper „Muinasjutt papist ja tema sulasest Baldast“ tuleb esitusele koos professionaalsete solistidega.

Kakskeelse muusikalis-värsilise ettevõtmise eesmärk on tutvustada eesti lastele vene luulet ja võimaldada eesti ja vene lastel vastastikku sõbruneda; samuti pakkuda laste vanematele tuntud tekstide näol äratundmisrõõmu. Vene Filharmooniaühingu juhi Vladimir Ignatovi sõnul nõuavad ooperid muusikalises mõttes tõsist ettevalmistust ja pakuvad kindlasti huvi nii lastele endile, lastevanematele kui ka laiemale avalikkusele.

Oopereid saab näha ja kuulda 22. novembril kell 16.00 Vene Kultuurikeskuses. Sissepääs on tasuta.

Projekti toetab Tallinna Kodurahuprogramm ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Saali rendi kulud kaetakse osaliselt rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise vahenditest. Projekti koostööpartnerid on veel Tallinna Slaavi Kultuuriühing, Vene Teatrikool, Sed Arte, Vene Kultuurikeskus, Tallinna Inglise Kolledž ja Eesti Muusika –ja Teatri Akadeemia klavessiiniklass.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA multikultuurse hariduse üksuse koordinaator, e-post kristina.pirgop@meis.ee, tel 659 9024;

Vladimir Ignatov, Vene Filharmooniaühingu juht, tel 5561 2554

Oktoobris ilmus venekeelne Tähekese erinumber

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) ja SA Kultuurileht koostöös ilmus oktoobris lasteajakirja Täheke venekeelne erinumber eesmärgiga tutvustada Eestis elavatele venekeelsetele lastele kaasaegset eesti lastekirjandust.

„Venekeelse Tähekese ilmumise eesmärgiks on pakkuda lastele eakohast lugemisvara  tuntud ja ka uutelt lastekirjanikelt, arendades seega Eesti laste lugemiskultuuri sõltumata sellest, milline on nende emakeel,“ kommenteeris erinumbri ilmumise vajalikkust SA Kultuurileht projektijuht Ilona Kivirähk.

Tähekese erinumbriga on võimalik tutvuda kõigi raamatukogude lasteosakondades, kus on vene lugejaid; samuti on erinumbrid leitavad lastehaigla raamatukarussellidelt. Osa Tähekese tiraažist läheb Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Eesti Kirjastuste Liidu kaudu rahvusvahelistele raamatumessidele Bolognas, Moskvas ja Sankt-Peterburgis. Eesti Instituudi kaudu liiguvad venekeelsed erinumbrid Venemaa koolidesse.

„Kuna ajakirja saavad endale raamatukogu külastades kingiks ka kõik esimese klassi õpilased, jõuab kõige uuem eesti lastekirjandus ka õpetajate ja lastevanemateni,“ lisas Kivirähk.

Projekti „Täheke vene keeles 2014“ toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Marina Fanfora, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marina.fanfora@meis.ee

Sel sügisel jätkub kutsekoolide õpetajate eesti keele õpe ja stažeerimisprogramm

Vene õppekeelega kutseõpperühmi õpetavad pedagoogid osalevad Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toel kutseõppeasutuste õpetajate stažeerimise programmis ja õpivad eesti keelt 100-tunnistel kursustel, et valmistuda üleminekuks eestikeelsele õppele kutsekeskhariduses.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse 5 õpetajat alustasid septembris uudselt üles ehitatud B2 taseme eesti keele kursust, mis kestab novembri lõpuni. Kursusel pööratakse seekord tähelepanu just kirjaliku asjaajamiskeele arendamisele, mis on õpetajatele ametialaselt vajalik.  Kursusel osalejate tegemisi saab jälgida sisutihedas ja piltidega illustreeritud blogis, kust võiks ammutada motivatsiooni kõik programmis osalejad. Lisaks osalevad 40 õpetajat Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolist, Informaatika ja Arvutustehnika Koolist ning Narva Kutseõppekeskusest samuti eesti keele kursustel,  kus lisaks tavapärasele auditoorsele õppetööle toimuvad ka õppekäigud eesti õppekeelega kutsekoolidesse ja eestikeelsesse teatrisse.

Erialase silmaringi avardamiseks ja teistsuguste õppemetoodikatega tutvumiseks läbiviidavat stažeerimist mõnes teises koolis kasutab käesoleva aasta sügisel kokku 5 Tallinna kutsekoolide eesti keelest erineva emakeelega õpetajat. Stažeerimised viiakse läbi Haapsalu Kutsehariduskeskuses, Tartu Kutseehariduskeskuses ja Räpina Aianduskoolis ja nende kestus on 12 päeva. Õpetajad teevad stažeerimise eel, ajal ja järel koostööd tugiisikutega nii saatvas kui vastuvõtvas koolis. Stažeerimisel osalenute muljete kohta saab lähemalt lugeda MISA detsembrikuu uudiskirjast.

Stažeerimist ja eesti keele õpet toetab  Euroopa Sotsiaalfond programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ kaudu.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee           

Noored lõimuvad Kumus New Yorgi kunstniku juhendamisel
Pühapäevakoolide juhid ja õpetajad ammutasid positiivsust sügiskoolist
Marie Underi elulugu sai venekeelse tõlke
Lõppes kutsekoolide õpetajate stažeerimisprogramm

Noored lõimuvad Kumus New Yorgi kunstniku juhendamisel

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) koordineerimisel kaasab Eesti Kunstimuuseum (Kumu) 180 eesti- ja venekeelset õpilast lõimivasse kunstiharidusprojekti, mida juhendab New Yorgist pärit kunstnik Tom Russotti. Projekti tegevustest valmib dokumentaalfilm, mille loomisesse panustavad noored ise.

Projekt ’’Kumu estleetika’’ ühendab endas kunsti nautimise ja spordi ehk esteetika ja atleetika, millest on tuletatud termin estleetika (ingl k aesthletics). Estleetika põhineb ideel sellest, kuidas loominguliselt läheneda spordile, mis on oma olemuselt kontrollitav ja mõõdetav ja vastandub sellega kunstile.  Tom Russotti on estleetika egiidi all töötanud muuhulgas ka Jaapanis ja Euroopas.  Nüüd on kunstnik ringiga Eestis, et juhendada siinseid noori, kasutades Kumu  arhitektuuri ja sisu ning uurida siinses keskkonnas võimalusi spordist kui kunstipraktikast.

Terves projektis osaleb kokku ligi 180 eesti ja vene keelt kõnelevat põhikooliõpilast. Tegevused toimuvad segarühmade kaupa, et erineva emakeelega noored saaksid teha koostööd ja omavahel suhelda. Projekti korraldajad soovivad seega panustada noorte sotsiaalsete oskuste arengusse ning vastastikuse mõistmise ja kultuuriteadlikkuse suurendamisesse.

Projekti "Kumu estleetika“ toetab Kultuuriministeerium ja elluviimist koordineerib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Marina Fanfora, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marina.fanfora@meis.ee

Pühapäevakoolide juhid ja õpetajad ammutasid positiivsust sügiskoolist

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) koordineerimisel ja Tallinna Pushkini Instituudi eestvedamisel toimus 7-9. novembrini Vidrikese puhkekeskuses Otepääl rahvusvähemuste pühapäevakoolide juhtide ja õpetajate sügiskool.  Sügiskooli programm oli mitmekesine, hõlmates nii õppemetoodikate tutvustamist kui ka tulemuslikke ajurünnakuid.

Kolmepäevase koolituse sisukaid ettekandeid ja arutelusid juhendasid oma valdkonna asjatundjad. Pushkini instituudi direktor Inga Mangus tutvustas oma ettekandes võõrkele õpetamise ja materjali omandamise stiile ja meetodeid. Lisaks kaasas Mangus osalejad ajurünnakusse, mille käigus leiti lahendusi mitmetele küsimusele, millega õpetajad oma igapäevatöös pühapäevakoolides kokku puutuvad. Tallinna 21. keskkooli õpetaja-metoodik Alla Kirillova arutles osalejatega õpitulemuste mõõtmise teemadel; psühholoog Irina Tolstoi tutvustas kuulajatele pedagoogilise suhtluse eetikat. Kõnekunsti õpetaja Natalja Jagintseva loengud õppeprotsessi tagasisidestamisest ja eesmärkide seadmisest leidsid samuti positiivse vastuvõtu. Meelelahutuse eest vastutas sügiskoolis MTÜ Sebra, kelle eestvedamisel oli võimalik osa saada interaktiivsest teatritükist; lisaks said kõik huvilised vaadata filmi ’’Surnud poeetide ühing’’.

Oma sügiskooli kogemusi jagas Ida-Virumaa Ingerisoomlaste seltsi pühapäevakooli Lemminkäinen soome keele ja kultuuri õpetaja Elsa Jagula. „Need kolm päeva maalilisel Otepääl andsid palju positiivset energiat, mida kooli kaasa võtta. Loengute ja töötubade läbiviijad olid igati tasemel . Kuna olen algselt tehnilise haridusega ja omandanud pedagoogilisi teadmisi peamiselt MISA koolituste kaudu, meeldisid mulle lihtsad ja arusaadavad näpunäited, kuidas meie oludes tulemuslikumalt õpetada. See süstis minusse veelgi enam julgust  katsetada lastega erinevaid lähenemisnurki ja meetodeid,’’ sõnas Jagula.

Pühapäevakoolide juhid ja õpetajad kogunesid taas Vidrikese puhkekeskuses 6-7. detsembrini, kus koolituse peamine teema oli erinevas vanuses laste kuulamis-, lugemis-, suhtlus- ja kirjutamisoskuse arendamine koolitunnis. 

Rahvusvähemuste pühapäevakoolidele täienduskoolituse ja sügiskooli korraldamist toetab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, e-post kristina.pirgop@meis.ee, tel 659 9024; Irina Zahharova, Tallinna Pushkini Instituut, e-post: info@pushkin.ee, tel: 648 7794

Marie Underi elulugu sai venekeelse tõlke

Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed (MISA) toel on Sirje Kiini monograafia „Marie Under. Elu ja luule“ nüüd tõlgitud vene keelde. Monograafia tõlke kirjastamiseks on Sirje Kiin alustanud läbirääkimisi Tartu Ülikooli kirjastusega.

„Eesti 20 sajandi mõjuvõimsa poetessi dramaatilise eluloo tõlkimine vene keelde annab vene lugejale  võimaluse sügavamalt mõista Eesti ajalugu, kultuuri ja kirjandust ja õppida tundma andeka eesti naisluuletaja elu ja loomingut,“ kommenteeris elukestva õppe üksuse juht Jana Tondi.

Monograafia tõlkijateks olid Boris Tuch ja Igor Kotjuh, luulenäited tõlkis Marina Tervonen. Tõlge on  lühendatud ja kohandatud venekeelse lugeja jaoks.

Projekti „Marie Under. Elu ja luule“ toetasid Kultuuriministeerium ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9039, e-post maria.ratassepp@meis.ee

Lõppes kutsekoolide õpetajate stažeerimisprogramm

Novembris lõppes kutseõppeasutuste õpetajate stažeerimisporgramm, milles osales Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel kokku kaheksa vene õppekeelega kutseõpperühmi õpetavat pedagoogi kuuest Tallinna koolist. Stažeerimisprogrammi eesmärk on valmistada õpetajaid ette  üleminekuks eestikeelsele õppele kutsekeskhariduses.

Stažeerimisprogrammis osalesid logistika, koka, rakendusmatemaatika, bioloogia/aianduse, kunsti ja arvutiõpetuse erialade eesti keelest erineva emakeelega õpetajad Tallinna Teeninduskoolist, Tallinna Transpordikoolist, Informaatika ja Arvutustehnika Koolist, Tallinna  Lasnamäe Mehaanikakoolist, Tallinna Kopli Ametikoolist ja Tallinna Ehituskoolist.

Õpetajate stažeerimisprogrammi kestus oli 12 päeva; Tallinna Ehituskooli õpetaja osales ainsana stažeerimisel 24 päeva. Stažeerijaid võtsid vastu Haapsalu Kutsehariduskeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Tartu Kutsehariduskeskus ja Räpina Aianduskool. Õpetajad tegid stažeerimise eel, ajal ja järel koostööd tugiisikutega nii saatvas kui vastuvõtvas koolis.

„Tagasiside stažeerimisele on olnud positiivne õpetajate endi ja ka saatvate ja vastuvõtvate tugiisikute poolt. Suurimate väljakutsetena nimetasid  stažeerijad eesti keeles rääkimist ja külastatud tundides õpilaste keelekasutusest arusaamist. Tugiisikute hinnangul suutsid stažeerijad ennast edukalt arusaadavaks teha, vajaliku info kätte saada ning teadvustasid selle läbi veelgi enam, kui vajalik on Eestis elades eesti keele oskus,’’ sõnas MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Liilika Raudhein.

Informaatika ja Arvutustehnika Kooli rakendusmatemaatika õpetaja Marina Vigant sai stažeerimise ajal Tartu Kutsehariduskeskuses muuhulgas osaleda tööstusettevõtete IT-spetsialisti õppekava arenduse ümarlaual. Vigant külastas ka mitut erinevat tundi: majandusmatemaatika, haldustegevuste automatiseerimine, veebiprogrammeerimine ja andis ise ühe matemaatikatunni eesti keeles. „Stažeerimine oli mulle kindlasti huvitav ja kasulik kogemus. Omandasin palju erialast terminoloogiat eesti keeles, sain eesti keeles eesti õpilaste õpetamise kogemuse ja tutvusin uue eestikeelse kutsekeskhariduse õppekavaga,“ rääkis oma stažeerimise kohta Marina Vigant.

Stažeerimist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondist toetava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse “Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus” kaudu. Programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ elluviija on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee   

Tähelepanu! Valmis olla! Kunst!
Legendaarne lasteajakiri Täheke andis välja venekeelse numbri
MISA kaasas Lõuna-Eesti õpilased demokraatia aruteludesse
Ilmus metoodiline käsiraamat bioloogia õpetamiseks gümnaasiumis
68 õpetajat läbisid täienduskoolitused töötamaks teise emakeelega õpilastega
MISA toel pöördus mullu tagasi kodumaale 64 eestlast
MISA otsib oma meeskonda KOMMUNIKATSIOONIJUHTI
MISA otsib oma meeskonda MEEDIAVALDKONNA JUHTI

Tähelepanu! Valmis olla! Kunst!
Meelika Hirmo

Eesti Kunstimuuseumi näitusepaik Kumu tõi kokku ligi 180 varateismelist nii eesti- kui venekeelsetest koolidest, et ühendada sportlik ja liikuv eluviis kunstiga ning tuua õpilased rutiinist välja.

Äsja lõppenud projekt "Kumu estleetika” valmis koostöös ameeriklase Tom Russottiga, kes veab eest Estleetika Instituuti ning käsitleb spordi tegemist kunstipraktikana.

„Tom on varemgi Eestis käinud ja peab sporti füüsiliste tegevuste, sotsiaalse suhtlemise, liikumise, esinemise ja rituaalide seguks. Ta lõi lastele spetsiaalse programmi ja tõi sellega meie suhtlusesse lisaks juba kasutusel olnud eesti ja vene keelele juurde ka inglise keele. Tänu sellele mõistsid õpilased, et erinevaid keeli on väga palju. Vene või eesti keel on vaid üks paljude hulgas,” räägib Meeri Talvistu, Kumu hariduskeskuse töötaja ja projekti üks koordinaatoritest.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) ja Kultuuriministeeriumi rahastatud projekti eesmärk oli spordiga ühendatud kunstitegevuste kaudu toetada laste omavahelist koostööd mängulises keskkonnas. „Soovisime, et lapsed õpiksid paremini arvestama üksteise arvamuste ja huvidega ning oskaksid teineteist paremini mõista,” kommenteerib Talvistu.

Kunstikeel ja kehakeel

Kolm nädalat järjest ning kord nädalas aset leidnud tundide suhtluskeelena julgustati õpilasi lisaks eesti, vene ja inglise keelele mõtlema ka keha- ja kunstikeeles, kuid soovi korral teisteski keeltes. Kumu kunstimuuseumi senised kogemused eesti ja vene keelt kõnelevate laste ühisprojektides on näidanud, et keelebarjäär ei takista õpilaste tulemuslikku koostööd.

„Esimestel kordadel oli muidugi näha, et neil ei olnud väga kerge. Nii ühelt kui teiselt poolt paistis veidi tõrjuvat suhtumist ja seda pagasit, mida kaasa toodi, oli üpris palju. Väga tore oli kõrvalt näha, kuidas läbi ühiste tegevuste saadi neist koos üle. Lõpuks lapsed juba ootasid paaris töötamist,” rõõmustab Talvistu.

Võistkondlike ja hasartsete tegevuste hulgas arendati erinevaid oskusi, sealhulgas visuaalset tähelepanelikkust. Aktiivne mustrijaht suunas osalejad Kumu hoonet vaatama uue pilguga ja tuvastatama mustreid nii maja sees kui ka muuseumi ümbruses. Lapsi julgustati korruste vahel liikuma, põrandal istuma, kaldteel jooksma ning end hästi tundma. Muuhulgas mängiti programmi raames täiesti uut sportmängu - käsipalli ja jalgpalli segu - bootballi.

„Käesolev aasta on ka liikumisaasta ja tahtsime seda ideed toetada. Sporditegemine ja liikumine ei tähenda alati kõvasti higistamist. Eesmärk oli lapsed aktiivselt tegutsema saada,”

Vaata projektist valminud filmi ja pilte Kumu kodulehel. 

Projekti „Kumu estleetika“ toetab Kultuuriministeerium ja elluviimist koordineerib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Marina Fanfora, MISA rakenduskeskuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marina.fanfora@meis.ee

Legendaarne lasteajakiri Täheke andis välja venekeelse numbri
Meelika Hirmo

1960. aastast alates lastele rõõmu ja uusi teadmisi pakkunud lasteajakiri Täheke jõuab kolmandat aastast järjest venekeelse eriväljaandena veelgi rohkemate mudilasteni.

Täheke on 8500 eksemplariga ja 5200 tellijaga suurima tiraažiga eestikeelne lasteajakiri, mis on mõeldud eelkõige 5-9aastastele lastele. Kui eestikeelne lasteajakiri ilmub kord kuus, siis venekeelne Täheke ilmub 2011. aastast alates ja kord aastas. Tähekese peatoimetaja Ilona Kivirähk tunnistab, et põhjuseks on tellijate vähene huvi.

„Vaadates näiteks Ida-Virumaa inimeste ajakirjade tellimise statistikat näeb, et see poleks võimalik. Selleks peab lastevanemate poolt olema väga suur valmisolek ja huvi ning lisaks ka riigipoolne tugi. Eks neid venekeelseid ajakirju on püütud teha, kuid need ei ole käivitunud. Võib-olla taolised eriprojektid, kus ajakiri on tasuta, ongi ainus mõistlik aseaine,” arutleb Kivirähk.

Ei ole üks paljudest „roosadest Barbie-ajakirjadest”

Kivirähk tõdeb, et Eestis saab osta küll erinevaid roosasid Barbie-ajakirju ja teisi ärilistel kaalutlustel tehtud väljaandeid, kuid kirjandust ja lugemist propageerivaid reklaamivabu arendavaid lastele suunatud ajakirju ei ole. Ka aeg-ajalt kioskites müüdavad Peterburist ja Moskvast tellitud venekeelsed lasteajakirjad on pigem reklaamile ja popkultuurile suunatud.

Täheke on kommertsist vaba ega püüa lastele midagi müüa. Eesmärk on tutvustada eelkõige kodumaist hea tasemega lastekirjandust ja mõnikord ilmub lastele mõeldud välismaist väärtkirjandustki. Kivirähk rõhutab, et nad ei tee ajakirja, mis oleks lapsele õpetaja või kõiketeadev tädi, kes ütleb, kuidas ja mida tegema peab. Täheke on pigem nagu hea sõber, mis peab oluliseks lapse kaasamist. Seetõttu avaldab toimetus aktiivselt laste kaastöid.

„Pakume lapsele kaasaegset lugemist. Päris kindlasti ei ole me popkultuuri ajakiri, kuid tahame siiski rääkida kaasaegses keeles. Kui väärtused ja elu on muutunud, peame muutuma ka meie. Põhiolemus on muidugi ikka sama -  meil ilmuvad väikesed lood lastele, kes tunnevad huvi maailma vastu,” räägib Kivirähk.

Käesoleval aastal on venekeelse Tähekese tiraaž 6000 eksemplari ning numbrid jagati tasuta raamatukogudele ja koolidele üle kogu Eesti. Paljudes koolides on Täheke lisaks õpikutele ja teistele raamatutele kasutusel lisaväärtust andva õppevahendina. Kivirähk kinnitab, et huvi numbri väljaandmise vastu on olemas ning kui projekti ka tulevikus toetatakse, teeb toimetus järgmiselgi aastal uue väljaandega lastele rõõmu.

Tark padi ja lammas linnapeaks

Venekeelne Täheke ei ole viimase ilmunud eestikeelse numbri tõlge, vaid sinna on kogutud aasta jooksul lastele kirjutatud parimad jutud, luuletused ja muu materjal. Ajakirjast leiab anekdoodid, meisterdused, koomiksi, ristsõna, kokanurga ja palju muud põnevat.

Selle aasta numbrist saab näiteks lugeda jutustust „Tark padi”, mis räägib poisist, kes paneb magama minnes padja alla matemaatikaõpiku, lootusega niimoodi aine selgeks saada. Hommikul ärgates selgub, et targaks on saanud hoopis padi. Tark padi, kes on lausa rääkima õppinud, hakkab poissi õpetama ja jõuab lõpuks lausa kooli matemaatikaõpetaja kohale.

Samas numbris ilmus teinegi lustakas lugu sellest, kuidas maal elava tädi poolt emale ja poisile kingituseks linna saadetud lambast saab linnaelanike suur lemmik, parkide ja muruplatside pügaja, aiakujundaja ning lõpuks lausa linnapea.

Venekeelset Tähekest saab lugeda kohalikus raamatukogus ja enamikes koolides.

Eestikeelset Tähekest saab tellida telefonil 6 17 7717 või aadressil tellimine@expresspost.ee ning lugeda internetis: http://taheke.delfi.ee/taheke.

KOMMENTAAR
Anne-Ly Reimaa, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler

„Lõimumise alustalaks on koostöö. Kõige paremini toetavad lõimumist inimestevahelised kontaktid. Spordivõistlused, kultuuriüritused, ühised ettevõtmised ja meeskonnatöö kindla eesmärgi nimel loovad positiivseid kogemusi. Öeldakse ju, et jagatud rõõm on kahekordne. Igasugune ühistegevus  aitab inimestel üksteist paremini mõista. Kindlasti soovime jätkata nii noorema kui vanema põlvkonna koostöötegevuste toetamist.  Selleks on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuses välja arendatud mitmeid projektikonkursse, mis soodustavad eestlaste ja siin elavate teiste rahvaste omavahelist suhtlemist,  mõistmist ning vastastikust tunnustamist. Kultuur ja sport on selleks kahtlemata üks parimaid  ja lihtsamaid viise.“

Projekti „Täheke vene keeles 2014“ toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Marina Fanfora, rakenduskeskuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marina.fanfora@meis.ee

MISA kaasas Lõuna-Eesti õpilased demokraatia aruteludesse

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse (MISA) ja Haridus- ja Teadusministeeriumi toel külastas  MTÜ Avatud Vabariigi Tartu klubi sügisel erinevaid Lõuna-Eesti koole, et arutleda noortega kodanikuühiskonna, demokraatia ja inimõiguste teemadel. Lisaks toimusid esseekirjutamise ja joonistamise konkursid,  kus võtsid mõõtu  kooliõpilased üle Eesti.

MTÜ Avatud Vabariik külastas projekti jooksul kokku nelja Lõuna-Eesti kooli: Valga Vene Gümnaasiumi, Lähte ühisgümnaasiumi, Tartu Annelinna gümnaasiumi ning Põltsamaa ühisgümnaasiumi. Kõigis koolides vesteldi algkooli taseme õpilastega nende õigustest ja kohustustest Eesti Vabariigi kodanikena. Põhikooli õpilased kaasati riiklikul ja kohalikul tasandil oluliste teemade aruteludesse: muuhulgas käsitleti eesti keele ja kodakondsuse, LGBT ja koolivägivalla temaatikat. Arutelud olid põnevad ja tõid nii nooremate kui vanemate õpilaste koolipäeva elevust.

Läbiviidud essee- ja joonistusvõistlus olid menukad: joonistusvõistlusele „Eestis on hea elada!” laekus 50 algklasside õpilase tööd ning esseesid, milles käsitleti  nii Eesti häid külgi kui murekohti ja kirjutati pikemalt kodanikustaatusest, laekus põhikooliõpilastelt 60. Parimaid töid premeeriti 12. detsembril Tartus toiminud pidulikul jõululõunasöögil, kuhu olid kutsutud kõik projektist ühel või teisel moel osa saanud koolinoored.

„Kuna suurem osa projekte viiakse läbi Harjumaal ja Ida-Virumaal, on tervitatav MTÜ Avatud Vabariigi valik kaasata seekord just selle regiooni koole.  Lõuna-Eesti noorte kaasamine taolistesse kodanikuhariduse ja sallivuse projektidesse annab neile võimaluse kontaktide loomiseks mitte ainult oma piirkonnas, vaid kogu regioonis tervikuna,’’ kommenteeris MISA arenduskeskuse valdkonnajuht Toivo Sikk.

„Koolidelt kogutud tagasiside nii tundide külastustele kui loomingulistele konkursitele oli positiivne – õpilastele pakkusid teemad ja meetodid huvi ning aruteludeprogramm oli mõnusaks vahelduseks tavalisele koolipäevale. Usume ja loodame, et saame tulevikuski sarnaseid projekte kirjutada-teostada,” kommenteeris MTÜ Avatud Vabariik projektijuht Katariina Kiiver.

Projekti „Lõuna-Eesti noorte teadlikkuse suurendamine demokraatiast, sallivusest ja kodanikuühiskonnast” toetas Haridus- ja Teadusministeerium ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA arenduskeskuse valdkonnajuht, tel: 6599850, e-post: toivo.sikk@meis.ee

Ilmus metoodiline käsiraamat bioloogia õpetamiseks gümnaasiumis

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel ja Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel valmis metoodiline käsiraamat bioloogia õpetamiseks vene koolis, eesmärgiga abistada õpetajat biloogia õpetamisel ja vene keelt emakeelena kõnelevat õpilast õpitava omandamisel.

Eesti väljakutseks on üle minna eestikeelsele õppele koolides, kindlustamaks kõikidele Eesti elanikele võrdväärseid võimalusi. Hõlbustamaks seda üleminekut koostasid eesti bioloogia-, keemia- ja keeleõpetajad metoodilise käsiraamatu toetamaks riiklikule õppekavale vastava õpiku „Bioloogia gümnaasiumile” (A. Tenhunen jt, Avita 2012) kasutamist.

„Käsiraamat on üles ehitatud tunnikonspektide kogumikuna, milles käsitletakse 30 bioloogia riikliku õppekava teemat, viidates ka seostele keemia õppekavaga. Abistamaks õppijat aine sisu mõistmisel ja omandamisel  on kasutusele võetud lõimitud aine ja keeleõppe (LAK) metoodika. Õppetekstidele lisanduvad õppeülesanded, harjutused, keeleõppe ülesanded jms. Käsiraamatule on lisatud CD, mis sisaldab materjali täiendavaid esitlusi ja 78 töölehte, mida õpetaja saab soovi korral välja printida või ekraanile kuvada,’’ tutvustas käsiraamatu sisu MISA  rakenduskeskuse koordinaator Marina Fanfora.

Käsiraamatu PDF failiga saab tutvuda siin. 

Käsiraamatut esitletakse bioloogia ja keemia õpetajatele 2015. aasta alguses Tallinnas ja Ida-Virumaal:

15. jaanuaril 2015 Tallinna keskraamatukogus, Estonia pst 8 algusega kell 14.30;
22. jaanuaril 2015 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis algusega kell 14.00.

Osavõtjatele tutvustatakse käsiraamatut, selle ülesehitust ja mõningaid teemasid. Lisaks räägib dr. Riina Zordania geneetika saavutuste rakendamisest igapäevases praktikas. Huvilistel palutakse oma osavõtust teatada aadressil etalon2020@gmail.com.

Käsiraamat ilmus Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed tellimusel ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel. Projekti juhtis Sihtasutus REC Estonia, hiljem Keskkonnahariduse Ühing Etalon.

Lisainfo: Marina Fanfora, MISA rakenduskeskuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marina.fanfora@meis.ee

68 õpetajat läbisid täienduskoolitused töötamaks teise emakeelega õpilastega

Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool viisid Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel ellu kaks eesti keele- ja klassiõpetajatele suunatud täienduskoolitust, et tutvustada pedagoogidele õppekeelest erineva emakeelega õpilase õpetamise kontseptsiooni ja pakkuda praktilisi võtteid sisserännanud õpilaste kohanemise toetamiseks.

Kokku läbisid täienduskoolituse 68 õpetajat: 33 õpetajat Tallinna Ülikooli poolt korraldatud koolitusel ja 35 Tartu Ülikooli koolitusel. Koolitusprogrammid sisaldasid loenguid, koolikülastusi koos tunnivaatlustega ning kohtumisi teiste kultuuride esindjatega Eestis. Lisaks põimiti programmi õppefilme.

„Tartu Ülikooli koolitusel osales õpetajaid üle Eesti. Koolituse käigus vaadeldi muuhulgas õppetööd Tallinna Lilleküla gümnaasiumis, kus on välja töötatud mitmesuguseid praktikaid õpetamiseks mitmekultuurilises klassis; külastati Armeenia kultuuriseltsi Tartus ja viidi läbi õuesõppe tund Tartu Lille Majas“, kommenteeris MISA koordinaator Maria Ratassepp.

„Mõlema ülikooli poolt läbiviidud projektide suurimaks väärtuseks peavad õpetajad seda, et koolituse formaat võimaldas lisaks uute teadmiste saamisele ka kolleegidega mõtteid vahetada ja häid praktikaid jagada, “ lisas Ratassepp.

Täiendkoolituse läbimise tulemusena on õpetajatel lisaks suurenenud valmisolekule toetada õppekeelest erineva emakeelega  ning kultuuritaustaga õpilaste kohanemist üldhariduskoolis ka teadmised eesti keele kui teise keele õpetamise metoodikast ja oskused vajadusel konsulteerida sellel teemal aineõpetajaid.

Pedagoogide täienduskoolitusi toetasid Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed kaudu Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium.

Lisainfo Tartu Ülikooli poolt korraldatud koolituse kohta: Maria Ratassepp, MISA koordinaator, e-post maria.ratassepp@meis.ee ; Tallinna Ülikooli poolt korraldatud koolituse kohta annab infot Marina Mõškova, MISA finantsjuht, tel: 659 9845; e-post marina.myshkova@meis.ee

MISA toel pöördus mullu tagasi kodumaale 64 eestlast

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) eraldas 2014. aastal tagasipöördumistoetust 64 Eestisse naasnud eestlasele või Eesti kodanikule kogusummas 56 590 eurot. Võrdluseks võib märkida, et mullu eraldas MISA tagasipöördumistoetust 97  Eesti päritolu inimesele kokku ligi 75 000 eurot.

Toetuse eesmärk on aidata kompenseerida tagasipöördumisega seotud kulutusi, samuti kergendada kohanemist Eestis. Materiaalse toetuse taotlemise peamisteks nõudmisteks on vähemalt 10 aastane Eestist eemal elamine ning sotsiaalmajanduslik põhjendatus. Toetust saab taotleda 6 kuu jooksul pärast reaalset tagasipöördumist Eestisse.

MISA toetab etniliste eestlaste ja Eesti kodanike välismaalt Eestisse tagasipöördumist kodumaale alates 1992. aastast. Vajaduspõhist toetust saavad MISA kaudu ka kolmandate riikide kodanikud, kes soovivad loobuda Eesti elamisloast, Eestist lahkuda ja pöörduda tagasi oma etnilisele kodumaale.

Remigreerumistoetust eraldas MISA mullu 21 Eestis elamisloa alusel elanud välismaalasele kokku 11 100 eurot. Remigreerumis- ehk väljarändetoetust saavad taotleda kolmandate riikide kodanikud (mitte Euroopa Liidu ega Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikud), kes on Eestis elanud vähemalt 10 aastat, otsustanud vabatahtlikult Eesti elamisloast loobuda ning lahkuda enda päritolumaale või mõnda muusse kolmandasse riiki.

MISA osutab rändealast tasuta nõustamisteenust ja toetab rännet oma pädevuse piires kõigile soovijatele ka 2015. aastal.

Täiendav info: Ion Braga, nõustamiskeskuse nõustaja, tel: 659 9034, e-post ion.braga@meis.ee

MISA otsib oma meeskonda KOMMUNIKATSIOONIJUHTI

Kommunikatsioonijuhi ülesandeks on:

• avalike suhete ja sisekommunikatsioonialaste tegevuste planeerimine ja elluviimine, sh kommunikatsioonistrateegia väljatöötamise juhtimine;
• sihtasutuse töötajate kommunikatsioonialane nõustamine ja koolitamine;
• sihtasutuse eesmärke ja tegevusi kajastava teabe edastamine meediakanalitele ja huvigruppidele;
• digitaalse kommunikatsiooni korraldamine ja haldamine (sh digitaalse uudiskirja koostamine, informatsiooni levitamine sotsiaalmeediakanalites, veebilehe haldamine);
• meediamonitooringu tellimine ja meediakajastuste analüüsimine;
• trükiste ja teabematerjalide koostamise korraldamine.

Sobivalt kandidaadilt eeldame:

• magistrikraadi või sellega võrdsustatud haridustaset (soovitavalt kommunikatsiooni, ajakirjanduse või avalike suhete alal);
• eelnevat töökogemust kommunikatsiooniprogrammide läbiviimisel või avalike suhete ja sisekommunikatsiooni valdkonnas (vähemalt 2 aastat);
• projektide ja ürituste juhtimise ja meeskonnas töötamise kogemust;
• väga head suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust, oskust suhelda eesti, vene ja inglise keeles.

Pakume Sulle:

• võimalust aidata kaasa lõimumist toetavate väärtushinnangute kujundamisele;
• põnevat tööd väga mitmekülgses ja tegevusterohkes valdkonnas,
• asjatundlikku ja koostööd väärtustavat kollektiivi,
• meeldivat töökeskkonda Ülemiste Citys.

Asukoht: Tallinn
Tööaeg: täistööaeg
Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel

Kandideerimiseks palume saata elulookirjeldus koos koopiaga haridust tõendavast dokumendist ning motivatsioonikiri läbi CV-Online’i, CV Keskuse või otse e-mailile eda.silberg@meis.ee hiljemalt 15. jaanuaril 2015. Motivatsioonikirjas palume kirjeldada oma kommunikatsioonialast töökogemust ja senise tööpraktika kõige vastutusrikkamat ning õnnestunumat ülesannet, samuti palume lisada palgasoov.

Kontaktisik:
Eda Silberg
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Administratiivdirektor
E-mail: eda.silberg@meis.ee
Telefon: 6599 038
www.meis.ee
 

MISA otsib oma meeskonda MEEDIAVALDKONNA JUHTI

Meediavaldkonna juhi ülesandeks on:

• lõimumiskava 2014-2020 mõjueesmärkide saavutamisse panustamine ühise inforuumi ja kultuurilisest mitmekesisusest teadlikkuse toetamise valdkonnas;
• alleesmärkide püstitamine, tegevuste planeerimine ja elluviimine Lõimumiskava 2014-2020 mõjueesmärkide saavutamiseks;
• osalemine avalikus diskussioonis panustades avaliku arvamuse kujundamisse;
• ühise inforuumi loomiseks lahenduste väljatöötamine ja käivitamine;
• oma valdkonnas täiendavate rahastamisallikate leidmine Lõimumiskava 2014-2020 mõjueesmärkide efektiivsemaks saavutamiseks;
• tegevuste elluviimiseks vajalike materjalide, sh lähteülesannete koostamine;
• oma valdkonna riskide juhtimine;
• tegevuste mõju hindamine ja sisendi andmine vastavasisulise aruandluse jaoks;
• aktiivne osalemine arendusmeeskonna töös valdkondadevahelise sünergia saavutamiseks.

Sobivalt kandidaadilt eeldame:

• magistrikraadi või sellega võrdsustatud haridustaset (soovitavalt kommunikatsiooni, psühholoogia, ajakirjanduse või avalike suhete alal);
• eelnevat töökogemust meedia- või avalike suhete valdkonnas juhtivatel ametikohtadel;
• meedia- ja avalike suhete valdkonnas edukate projektide käivitamise ja elluviimise kogemusi;
• kaasamise kogemust õigusloomes;
• väga head suhtlemis-, eneseväljendus- ja esinemisoskust;
• missioonitunnet teha elu Eestis paremaks;
• väga head suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust, oskust suhelda eesti, vene ja inglise keeles

Pakume Sulle:

• võimalust saavutada oma tegevusega olulist ühiskondlikku mõju;
• võimalust panustada Eesti kujundamisse selliseks riigiks, millest unistanud oled;
• asjatundlikku ja koostööd väärtustavat kollektiivi;
• põnevat töökeskkonda Ülemiste Citys.

Asukoht: Tallinn
Tööaeg: täistööaeg
Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel

Kandideerimiseks palume saata elulookirjeldus koos koopiaga haridust tõendavast dokumendist ja motivatsioonikiri läbi CV-Online’i, CV Keskuse või otse e-mailile eda.silberg@meis.ee hiljemalt 18. jaanuaril 2015.

Motivatsioonikirjas palume kirjeldada oma töökogemust meediavaldkonnas ja senise tööpraktika kõige vastutusrikkamat ning õnnestunumat ülesannet, samuti palume lisada palgasoov.

Kontaktisik:
Eda Silberg
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Administratiivdirektor
eda.silberg@meis.ee
6599 038
www.meis.ee

 

Uuenes portaal kutsekeel.ee
Avati Valgevene muinasjuttude teemaline joonistusvõistlus
Noored tähistavad Georg Otsa sünniaastat festivaliga

Uuenes portaal kutsekeel.ee

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel täiendati portaali kutsekeel.ee 40 töölehega, mis toetavad kutsekoolide õpetajaid üleminekul eestikeelsele õppele.

Portaal kutsekeel.ee koondab ja haldab erialakeele ning kutse õppimiseks ja õpetamiseks loodud materjale. Portaali eesmärk on koguda ja levitada võrguviiteid (e-)õppematerjalidele ja vahendada erialakeele valdkonna uudiseid. MISA ja Omanäolise Kooli Arenduskeskuse SA toel toimus kutseõppeasutuste õpetajate täienduskoolitus, mille jooksul valmisid töölehed, mis on mõeldud kasutamiseks kutseõppeasutuste eesti keele ja teise üldainete- ning kutseõpetajatele.

„Vastloodud töölehed sisaldavad õpiülesandeid, mis toetavad õppekeelest erineva emakeelega õppurite aineteadmiste omandamist. Töölehtede teemad on erinevad, nende hulgas leidub üldainete ja mitmete erialaainete õpetamiseks sobivaid materjale,” kommenteeris MISA rakenduskeskuse koordinaator Liilika Raudhein.

Kõik 40 töölehte on leitavad siin. 

Töölehtede valmimist toetas Haridus- ja Teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondist toetatud programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse “Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus” kaudu. Programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ viis ellu Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA rakenduskeskuse koordinaator, tel. 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee

Avati Valgevene muinasjuttude teemaline joonistusvõistlus

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toel ning õppe- ja arenduskeskuse EVA Studiorum eestvedamisel läks lahti Valgevene muinasjuttude teemaline rahvusvaheline laste joonistusvõistlus. Võistlus  „Muinasjutuline Valgevene“ on  pühendatud Eesti ja Valgevene koolide 10. koostööaastale ning parimatest töödest koostatakse ka rändnäitus. Konkursitöid oodatakse kuni 20. märtsini.

„Joonistusvõistluse eesmärk on panustada Valgevene rahvaluule ja folkloori abil 5-18. aasta vanuste laste ja  noorte kunstiande arengusse. Usume, et Valgevene muinasjuttude värvikate tegelaste joonistamine avardab laste silmaringi Valgevene kultuurist ja loomingust, “  kommenteeris MISA arenduskeskuse koordinaator Kristina Pirgop.

Konkursi parimaid töid autasustab Eesti kunstnikest ja kunstiteadlastest koosnev žürii diplomite ja auhindadega. Lisaks hakkavad parimad tööd illustreerima  EVA Studiorumi poolt loodava Valgevene muinasjuttude kogumikku ning suunduvad ka rändnäitusele, mis toimub Tallinna Vene Kultuurikeskuses ja Minskis.

Projekti  „Sõpruskoolid“  toetab Kultuuriministeerium ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Niina Peerna, tel. +372 51 975 079, e-post: niina@evastudiorum.com; 

Kristina Pirgop, MISA arenduskeskuse valdkonnajuht, tel. +372  659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Noored tähistavad Georg Otsa sünniaastat festivaliga

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toel toimub 11-14. veebruarini Tallinnas rahvusvaheline festival-konkurss, mis pühendatud Eesti ühe armastatuma ja tuntuma laulja Georg Otsa 95. sünniaastale.

Erinevates Tallinna kontserdipaikades toimuval festival-konkursil „Sõprus’’ esitavad Eesti, Läti, Kasahstani ja Venemaa noored Georg Otsa laule ja aariaid, mis neid enam on inspireerinud. Nõnda austavad noored ka väljaspool Eesti piire tuntuks saanud Georg Otsa talenti ja muusikalist pärandit.

„Tegemist on tõeliselt põneva üritusega, sest ei tule just tihti ette, et meie jaoks eksootilise Kasahstani päritolu noored esitavad legendaarse Georg Otsa klassikaks saanud loomingut. Lisaks noortele saab kontsertidel näha ja kuulda ka professionaalseid ooperilauljaid Moskvast, Riiast, Simktenist ja Tallinnast ning estraadi- ja sümfooniaorkestrit „Fokstrott’’,’’ kommenteeris MISA arenduskeskuse valdkonnajuht Kristina Pirgop.

Konkurss-festivali „Sõprus’’ ajakava:

11. veebruar 2015 kell 18.00 Hopneri maja (Raekoja plats 18, Tallinn)
12. veebruar 2015 kell 10.00 „Sõprus“ konkursipäev Vene Kultuurikeskuses (Mere pst. 5, Tallinn) (kinnine üritus)
12. veebruar 2015 kell 18.00 Pühavaimu kirik (Pühavaimu 2, Tallinn)
14. veebruar 2015 kell 14.00 kino „Sõprus“ (Vana-Posti 8, Tallinn)
14. veebruar 2015 kell 18.00 Kadrioru loss (A. Weizenbergi 37, Tallinn)

Piletid on saadaval Piletilevi müügipunktides.

Üritust korraldavad Vähemusrahvuste Liit Balti Rand ja MTÜ Un Canto ning toetab Kultuuriministeerium ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Svetlana Šepilenko, tel. +372 58 044 180, e-post balti.rand@gmail.com;

Kristina Pirgop, MISA arenduskeskuse valdkonnajuht,  tel. +372  659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

 

MISA juhataja: MISA saab olema lõimumisvaldkonna kompetentsikeskus
Tallinna pühapäevakool tähistab lihavõtteid Valgevene moodi
MISA eestvedamisel koolitavad õpetajad õpetajaid
Tallinna Ülikool korraldab gümnasistidele põneva meediakursuse

MISA juhataja: MISA saab olema lõimumisvaldkonna kompetentsikeskus

MISA aprillikuu uudiskirja jaoks antud intervjuus räägib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) juhataja Dmitri Burnašev, millise kursi on sihtasutus võtnud, et Eesti ühiskonna sidususse veelgi paremini panustada.

Kuidas on MISA alates käesolevast aastast organisatsioonina muutunud?

Alates 2015 aasta algusest on MISA-s uus struktuur ja lähtuvalt lõimumisvaldkonna arengukavast ka uuenenud strateegia. Oleme lisaks tehnilistele ametikohtadele loonud ka toimiva arenduskeskuse, mis tegeleb MISA erinevate tegevusvaldkondade arendamisega.  Meie missiooniks on olla lõimumisvaldkonnas tunnustatud kompetentsikeskus: soovime koondada teavet ja kogemusi lõimumistegevustest ning osaleda omapoolse sisendiga valdkondlikes aruteludes. Oleme nüüd esindatud ka Ida-Virumaal.  Nii Narvas kui ka Tallinnas tegutseb MISA ruumides teavitamis- ja nõustamiskeskus, kus pakume tasuta integratsioonialast nõustamist eelkõige vähelõimunud inimestele. Nõustame tööhõive, hariduse, sotsiaalsete teenuste, õigusabi, sotsiaalhoolekande, tervishoiu, riiklike toetuste, keeleõppe, kohanemiskursuste ja kodakondsuse taotlemise võimaluste teemadel.

Milliseid töökorralduslikke muudatusi võivad oodata MISA partnerid ja taotlejad?

MISA partnerite ja taotlejate jaoks toob struktuurimuutus kaasa mitmeid uuendusi. Näiteks sellest aastast võtame projektitaotlusi vastu ainult selleks loodud veebikeskkonna kaudu ja unistame sellest, et varsti oleks võimalik meile digitaalselt esitada ka aruandeid. See kaasajastaks meie tööprotsessi veelgi. Peame tähtsaks vähendada ka partnerite aruandluskoormust, kontrollides lähitulevikus aruandeid ainult valimipõhiselt. Tervikuna soovime liikuda oma taotlejatele ja partneritele lähemale, sest meie eesmärk on olla inimlik ja sõbralik partnerorganisatsioon, mitte pelgalt bürokraatiamasin.

Missugused on MISA lähituleviku prioriteetsed tegevussuunad?

Oleme kaardistanud peamised valdkonnad, mille kaudu  panustame lõimumisvaldkonna arengukavas seatud eesmärkide saavutamisesse. Nendeks valdkondadeks on kodanikuharidus, rahvusvähemuste kultuuride toetamine, keeleline ja kultuuriline kümblus, Eestis elavate erinevate rahvuste omavaheliste koostöötegevuste toetamine, lõimumisalase info haldamine ja ühise meediaruumi loomisesse panustamine. Jätkuvalt tegeleme ka rändealase nõustamisega ja toetame rahaliselt tagasipöördumist ja remigreerumist. Soovime, et kõik Eesti elanikud tunneksid ennast riigi Kodanikena (rõhutatult suure algustähega) – nii need, kes Eesti kodanikud veel ei ole, kui ka need, kes on küll kodanikud, aga soovivad kodanikuks kasvada.

MISA konkurssidel ja hangetel saab silma peal hoida liitudes MISA uudiskirjaga või jälgides jooksvat infot MISA kodulehel.

MISA uuenenud strateegiat on kõigil võimalik lugeda siin. http://www.meis.ee/strateegia

Lõimumisvaldkonna arengukavaga „Lõimuv Eesti 2020“ ja selle rakendusplaaniga aastateks 2014–2017 on kõigil huvilistel võimalik tutvuda siin: http://www.kul.ee/et/valdkondlik-arengukava-loimuv-eesti-2020.

Tallinna pühapäevakool tähistab lihavõtteid Valgevene moodi

Tallinnas tegutseb alates 2011. aastast Valgevene pühapäevakool Praleska. Praleska on mõeldud Eestis elavatele valgevene perede lastele, et nad saaksid õppida valgevene keelt ning läbi mängude ja tantsude ka oma päritolumaa kultuuri ja traditsioone. Lähenevate õigeusu kiriku lihavõttepühade valguses heidame pilgu põnevamatele Valgevene lihavõtte-traditsioonidele ja sellele, kuidas neid suuri pühi koos Praleska kooli lastega tänavu tähistatakse.

Valgevene keeles on lihavõttepüha nimetus Вялікдзень, mis tähendab „suurt päeva“. Juba ristiusu-eelsel ajal tähistasid lihavõtted kevadiste põllutööde algust ning sisuliselt pidasid valgevenelased seda püha uue aasta alguseks. Valgevenelased tähistavad lihavõtteid mitmete traditsioonidega: küpsetatakse lihavõttesaiu (kulitšid), värvitakse ja veeretatakse mune ja tantsitakse rahvatantse nagu metelitsa ja zaveinitsa. Iiseloomulikuks lihavõtte-traditsiooniks peeti ka volotšebnikute ringirändamist: mehed koondusid 8-10 liikmelistesse rühmadesse ja rändasid mööda inimeste kodusid, lauldes kombekohaseid laule.

Tänavu tähistatakse Valgevenes lihavõtteid 12. aprillil ja pühapäevakoolis Praleska toimuvad kevade esimese püha pidustused 11. aprillil.  Pühapäevakoolil on kavas koos lastega värvida ja veeretada mune, laulda traditsioonilisi kevadiste põllutööde-teemalisi laule ja õppida selgeks rahvatants metelitsa.

„Valgevene laste jaoks on lihavõtted üks põnevamaid pühi aastas,’’ selgitas pühapäevakooli Praleska juht Pavel Marozau. ’’Igal aastal saavad meie lapsed selle püha kohta midagi uut teada, näiteks kuidas tähistatakse lihavõtteid Eestis ja mille poolest Eesti traditsioonid erinevad Valgevene omadest. Meie kooli tegevus ongi pühendatud sellele, et Eestis elavad valgevene pärituolu lapsed kohaneksid hästi siinse ühiskonnaga, säilitades seejuures oma valgevene juured,’’ lisas Marozau.

Valgevene pühapäevakooli Praleska programmi lisandub igal aastal huvitavaid üritusi, mis aitavad kohalikel valgevenelastel säilitada oma rahvuslikku identiteeti Eestis.

Praleska erinevate tegevuste kohta saab rohkem infot interneti kodulehelt: http://praleska.org/

Pühapäevakooli Praleska tegevusi toetavad Haridus-ja Teadusministeerium ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA arenduskeskuse valdkonnajuht, tel. +372 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee;

Pavel Marozau, pühapäevakooli Praleska juht, tel. +372 58 009 188, e-post pavel.mor@gmail.com.

MISA eestvedamisel koolitavad õpetajad õpetajaid

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) eestvedamisel toimus 28-29. märtsil Tallinnas Ovaalstuudios rahvusvähemuste pühapäevakoolide juhtide ja õpetajate esimene täienduskoolitus.  Täienduskoolituste ülesehitus on sel aastal eriline, sest koolitustel rakendatakse formaati „õpetajalt õpetajale’’: õpetajatele ja juhtidele annavad oma teadmisi edasi kolleegid ise.

Paljud Eestis tegutsevad pühapäevakoolid on töötanud juba üle kümne aasta ja staažikatel õpetajatel on kogunenud rikkalikult kogemusi, mida kolleegidega jagada. Nii jagasidki täienduskoolitusel pedagoogid parimaid praktikaid tööst  3-7 aastaste lastega. Veel arutati pühapäevakoolide tulevikuplaane ja rolli Eesti ühiskonnas, tulemuslikud olid ka arutelud pühapäevakooli väärtuste ja õpetajate arengu teemadel. Lõimitud aine- ja keeleõppe õpetaja Marje Sarapuu viis koolitusel läbi sessiooni õpetaja-õpilase suhete teemadel.

Ovaalstuudios toimunud täienduskoolitusel osales 29 juhti ja õpetajat 21 pühapäevakoolist. Kohale tuldi Sillamäelt, Tallinnast, Haapsalust, Jõhvist, Pärnust, Tapalt, Maardust ja Valgast.

„Mulle meeldis uudses  „õpetajalt õpetajale’’ formaadis korraldatud koolitus, sest kogemuste vahetamise võimalus kolleegidega on väga väärtuslik. See annab energialaengu, mis on tööks pühapäevakoolis asendamatu. Hubased Ovaalstuudio ruumid inspireerisid ja toetasid mõttetööd,’’ kommenteeris Tallinna Vene Kultuuri Pühapäevakooli juht Roman Ljagu.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed toetab tänavu rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinantseerimise raames 23 pühapäevakooli tegevust.

Rahvusvähemuste pühapäevakoolis saavad Eestis elavad lapsed, kelle esivanemate päritolumaa ei ole Eesti, õppida oma päritolumaa keelt ja kultuuri ning tutvuda traditsioonidega.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA arenduskeskus valdkonnajuht, tel. + 372 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee.

Tallinna Ülikool korraldab gümnasistidele põneva meediakursuse

Tallinna Ülikool hakkab õige pea läbi viima neljas Eesti linnas vene- ja eestikeelsetele gümnasistidele mõeldud meediaõpetuse kursust, kus noori õpetatakse analüüsima meediatekste ja kasutama teabe hankimiseks nii Eesti kui muu maailma objektiivseid infokanaleid.

Kursused hakkavad toimuma Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas ja gümnasiste hakkavad koolitama kommunikatsioonivaldkonna eksperdid.  Kursusel osalejad saavad lisaks loengutele ja rühmategevustele külastada erinevate meediaväljaannete toimetusi, et kohtuda ajakirjanike ja arvamusliidritega.
 

„Soovime, et kursuse lõppedes suudavad osalejad veelgi paremini lugeda ja mõista meediast tulevat infot ja hinnata, kas see on objektiivne või mitte,’’ selgitas MISA meediavaldkonna juht Natalja Kitam. 

Meediaõpetuse kursuse läbiviimist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA rakenduskeskuse koordinaator, tel. +372 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee;

Valeria Mihhailova, projektijuht, tel. +372 55 595 632, e-post valeria1mihhailova@gmail.com.

 

 

Mai alguses avaneb taotlusvoor eesti keele ja kultuuri õppe läbiviimiseks peredes ning projektilaagrites
MISA toetab projekte ühise riigiidentiteedi arendamiseks Eestis
Käivad ettevalmistused Ida-Virumaa õpetajate eesti keele tasemekoolituste läbiviimiseks
Narvas toimus kultuurilise lõimumise seminar
Maikuus toimub mitmeid Ukraina loomingut turvustavaid üritusi

Mai alguses avaneb taotlusvoor eesti keele ja kultuuri õppe läbiviimiseks peredes ning projektilaagrites

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) ootab taotlusi eesti keele ja kultuuri õppe korraldamiseks projektlaagrites ning peredes 7-19 aastastele noortele.

„Käesoleval suvel ja sügisel  soovime pakkuda vähemalt 20 noorele keeleõppe praktikat eestikeelsetes peredes. MISA kogemusele tuginedes tean, et perekeskse keele- ja kultuuriõppe vastu tuntakse alati erilist huvi ning nõudlus on olnud suur,“ kommenteeris MISA arenduskeskuse valdkonnajuht Jana Tondi. „Lisaks igapäevakeele praktikale, ühistele koostegevustele, leiavad noored pereliikmed sagedasti ka hea omavahelise klapi ja sõpruse, kus tihti suheldakse üksteisega meelsasti ka peale koosveedetud nädalat,“ tõdes Tondi.

„Samuti  saab esitleda taotlusi eesti keele- ja kultuuriõppe korraldamiseks 6-päevastes projektilaagrites vähemalt 20 noorele. Eesmärgiks on, et laagriprogramm pakuks osalejatele mitteformaalse eesti keele õpet toetavaid kasulikku ja huvitavaid tegevusi - võimalust tegeleda, kas spordi, kusti, kultuuri või käsitööliste tegevustega,“  lisas ta.

Projekti tegevused on suunatud 7–19 aastastele noortele eesti keele mitteformaalses õhkkonnas praktiseerimiseks. Konkursi eelarve on 20 221  eurot ja projektide esitamise tähtaeg on 25. mai 2015. Kõiki huvilisi oodatakse 18. mail konkursi infopäevale, mis toimub  MISA  ruumides (Lõõtsa 2a, 8. korrus, Tallinn) kell 11:00 – 13:00. Infopäevale palume eelnevalt registreerida aadressil jana.tondi@meis.ee.

Lisainfot konkursi tingimuste ja vajaliku dokumentatsiooni kohta leiab MISA koduleheküljelt.
Projektikonkursi läbiviimist toetatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Konkursi kontaktisik: Jana Tondi, tel 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee.

MISA toetab projekte ühise riigiidentiteedi arendamiseks Eestis

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kuulutas välja projektikonkursi  ”Ühise riigiidentiteedi arendamine ning Eesti kodakondsuse ja inimõiguste väärtustamine“.

“Konkursile ootame projekte, mis aitavad kaasa ühise riigiidentiteedi kujunemisele, Eesti kodakondsuse väärtustamisele, inimõiguste tunnustamisele ning mis toetavad eri rahvusest ja erineva suhtluskeelega inimeste võrdset kohtlemist ja selle teadvustamist. Toetame näiteks projekte, mis edendavad  võrdse kohtlemisega tegelevate organisatsioonide vahelist koostöövõrgustikku ning koostöötegevusi, mis aitavad kaasa Eestis elavate eesti ja muu emakeelega noorte ja täiskasvanute lõimumisele,“ selgitas rakenduskeskuse koordinaator Liilika Raudhein.


“Projektide raames ootame taotlejatelt lõimumist toetavate dialoogiplatvormide, koolituste, konverentside, ümarlaudade vms üritustesarjade või ka analüüside ja uuringute läbiviimist,” lisas Raudhein.

Projektikonkursil ”Ühise riigiidentiteedi arendamine ning Eesti kodakondsuse ja inimõiguste väärtustamine“ saavad toetust taotleda Eestis registreeritud juriidilised isikud. Konkursi eelarve on kokku 21 500 eurot. Projektide esitamise tähtaeg on 19. mai 2015.


Taotlemisest huvitatutele toimub 12. mail kell 11.00 MISA ruumides (Lõõtsa 2a, Tallinn) infopäev, kus tutvustatakse põhjalikumalt projektikonkursi tingimusi. Infopäeval osalemiseks tuleb end eelnevalt registreerida e-posti aadressil liilika.raudhein@meis.ee. Konkursijuhendi ja tingimustega saab tutvuda MISA koduleheküljel.



Projektikonkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA rakenduskeskuse koordinaator, tel. +372 659 9841, e-post: liilika.raudhein@meis.ee.

Käivad ettevalmistused Ida-Virumaa õpetajate eesti keele tasemekoolituste läbiviimiseks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) on korraldamas Ida-Virumaal 195-le õpetajale B2 ja C1 taseme keelekoolitused, ajavahemikus august 2015. - märts 2016.

„Lähtuvalt sihtrühma jätkuvast vajadusest on MISA koos Haridus ja Teadusministeeriumi ning Keeleinspektsiooniga otsinud võimalusi õpetajate eesti keele oskuse parandamiseks. Meil on heameel, et plaanid teostuvad. Nimelt Haridus ja Teadusministeerium on saanud vahendeid, et toetada sel aastal 195 Ida-Virumaa koolieelsete lasteasutuste õpetajate, üldhariduskoolide ja kutsekoolide õpetajate eesti keele õppimist,“ selgitab Jana Tondi, MISA arenduskeskuse valdkonnajuht. „Käesoleval hetkel on toimumas nõupidamised Narvas ja Jõhvis, et kaardistada  sihtrühma soovid ja vajadused ning alustada peatselt juba ka rühmade komplekteerimisega,“ lisas Tondi.

Keeleõpe korraldatakse 15 grupis. Tunnid hakkavad toimuvad 2 korda nädalas. Lisaks hakkaksid 2 korda kuus olema, kuni 6-tunnised intensiivõppe päevad. Eesti keele kursuse eel ja järel sooritatakse test. Koolituse toimumise perioodil antakse ka tasemeeksam (novembris 2015 ja veebruaris 2016).

Keeleõpe koolieelsete lasteasutuste õpetajatele viiakse läbi Narvas 3, Sillamäel 1 ja Kohtla-Järvel 2 grupis.  Üldhariduskoolide õpetajatele toimub õppetöö Narvas 3, Sillamäel 1, Jõhvis 1 ja Kohtla-Järvel 1 keelerühmas. Kutsekoolide õpetajate keeleõpperühmi saab olema Narvas 1, Sillamäel 1 ja Jõhvis 1.

Eesmärgiks on, et 2016. aasta kevadeks oleksid kuni 80% ehk 156 keeleõppe läbinud õpetajat sooritanud eesti keele tasemeeksami. Keeleõppe teenuse pakkuja leidmiseks korraldab MISA hanke maikuus.  Juunikuus on plaanis läbi viia koolitajate koolitused. MISA ise vastutab nii sobilike  ruumide leidmise, toitlustuse organiseerimise kui ka  koolitajate eest.
Eesti keele tasemekoolitusi rahastab Haridus ja Teadusministeerium riigieelarve vahendistest.

Lisainfo:
Jana Tondi
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Arenduskeskuse valdkonnajuht
E-post: Jana.Tondi@meis.ee
Tel. 6 599 069

Narvas toimus kultuurilise lõimumise seminar

21. aprillil toimus Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) nõustamiskeskuse Narva Kerese keskuses asuvas ruumis kultuurilise lõimumise seminar. Üritusel tutvustati ESF programmi tegevusi, MISA tänaseid tegevusvaldkondi ja ning arutleti üheskoos parimate praktikate üle.

Kultuurilise lõimumise seminari päeva avas Narva linnapea Eduard East, kes innustas kohaletulijaid teema peale enam mõtlema ning kohalike probleemidest kaasa rääkima. MISA juhataja Dmitri Burnašev tutvustas lähemalt sihtasutuse uuenenud struktuuri ja kasvavat võimekust ning jagas ühtlasi ka mõtteid  Eesti ühiskonna tänase võimekuse kohta lõimimisteemadega tegelemisel.

MISA Keelise ja kultuurilise lõimumise valdkonnajuht Jana Tondi rääkis lähemalt MISA käesoleva aasta keelelise ja kultuurilise kümbluse peamistest ESF programmilistest tegevustest ning viis ühtlasi läbi ka mõttetalgu, et uurida kohalike nägemust, milliste tegevuste osas on täna mitteformaalse keeleõppe praktiseerimisel kõige enam vajaka.

Päeva teises pooles tutvustas MISA nõustamisteenust – selle vajadust, sisu ja olemasolevaid ning tulevasi teenuseid MISA nõustamiskeskuse vanemnõustaja Kätlin Kõverik. Samuti palus ta seminaril viibijatel jagada oma nõu, milliste nõustamisteenuste vastu võiks kohalike seas enam huvi ja vajadust olla.

Seminarist võttis osa oli SA Archimedes Noorteagentuuri esindaja Evelin Koppel, kes rääkis sel aastal käivitunud pilootprojektist “Noortekohtumised”, mille eesmärk on soodustada Eestis elavate 11-16-aastaste erineva emakeelega noorte omavahelist suhtlemist, teineteisemõistmist ja arengut.

MISA meedia valdkonnajuht Natalja Kitam jagas päeva lõppedes infot 2015. aasta olulisemate lõimumisvaldkonna meedia- ja koostöötegevuste kohta. Ning pakkus ka kohalolijatele praktilisi näpunäiteid meediaga suhtlemisel.

Ürituse võttis kokku Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Aleksandr Aidarov. Ta tõi välja aruteludes kõlama jäänud huvitavamad ettepanekud, nagu tandemõppe võimalused, mitteformaalsed keele- ja kultuurikümblusklubid täiskasvanutele ning keeleõpet toetavate huvipõhiste ringide ja koostöötegevuste loomine noortele, mille vastu on kohalike seas vajadus ning huvi.

Seminar toimus ESF programmi ”Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse „Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine“ keeleline ja kultuuriline kümblus alategevuse raames.

Maikuus toimub mitmeid Ukraina loomingut turvustavaid üritusi

Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis korraldab koostöös oma liikmetega maikuus mitu üritust, mis pakuvad kõigile soovijatele võimalust tutvuda Ukraina kollektiivide loominguga.

16. mail kutsub Ukraina kultuuriharidusühing Prosvita kõiki juubelikontserdile, mis toimub Tallinna Mustamäe linnaosas asuvas kultuurikeskuses Kaja. Ürituse sissepääs on tasuta.

29.–31. mail ootab Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis kõiki lapsi ja noori Tallinnasse rahvusvahelisele laste ja noorte loomingu festivalile „Ukraina lilled 2015“. Sel aastal täitub festivalil juba 15. tegutsemisaasta. Korraldajad ootavad festivalile nii osalema kui ka kaasa elama, kuidas lapsed kehastuvad laval kunstnikeks, Ukraina tuntud teoste kangelasteks,  meisterdavad Ukraina rahvusnukke motankasid ning näitavad vaatajatele oma kunstiloomingut.

Kõik kollektiivid, kelle repertuaaris on ukraina rahvuslikku loomingut, on teretulnud seda esitama. Registreeruda saab kuni 20. maini 2015 e-posti aadressil ukrainaoae@gmail.com.

Rahvusvahelise laste ja noorte loomingu festival „Ukraina õied 2015“ ajakava:

29. mai 2015

 • 13.30 – Festivali pidulik avamine
Toimumiskoht: Tallinna Mustjõe Gümnaasium, Paldiski mnt 83, Tallinn. Sissepääs on tasuta.

30. mai 2015

 • 11.00–12.00 – Laulu meistriklass

 • 12.30–13.30 – Ukraina rahvusnuku motanka valmistamise õpituba

Toimumiskoht: Tallinna Mustjõe Gümnaasium, Paldiski mnt 83, Tallinn. Sissepääs on tasuta.

 • 18.00 – Galakontsert

Toimumiskoht: Kultuurikeskus Lindakivi, Koorti 22, Tаllinn. Sissepääs on tasuta.

Lisateave: Vladimir Palamar, tel +372 6 006 768, e-post:  ukrainaoae@gmail.com, koduleht: http://www.uoae.ee/.
MISA arenduskeskuse valdkonnajuht Kristina Pirgop, tel. +372 6 599 024, e-post:  kristina.pirgop@meis.ee.

Intervjuu MISA raudvara, Toivo Sikuga
Juunis toimub hange eesti keele A2, B1 ja B2 tasemeõppe korraldamiseks
Pühapäevakooli õpetajad saavad taotleda täiendõppeks toetust
Mai lõpus asus MISA-s tööle uuringute valdkonnajuht
Tallinnas ja Narvas tutvustatakse uuringu "Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2015” tulemusi
Pärnu vene kultuuri- ja keeleõppe kool „Järelaitaja“ tutvub Pihvkvaga 

Intervjuu MISA raudvara, Toivo Sikuga

Toivo Sikk on MISA-s töötanud 14 aastat. Ta on sihtasutuse tegevust näinud pea selle algusaastatest peale. Toivo on MISA-s noortele suunatud tegevuste eestvedaja ja juhtija. Ta tunneb Eesti koole ja koolielu ning on aastaid hea seisnud paljude õpilaste kodanikuks kasvamise teel. Mais tähistas Toivo oma 60. juubelit.

1.     Kus Sa pärit oled, kus kasvasid ja koolis käisid?

Olen sündinud Valgas ja  ka kogu mu lapsepõlv ning kooliaeg möödusid selles kahe riigi – Eesti ja Läti  piiril asuvas linnas. Suved veetsin suuremalt jaolt Valgamaal, Helme vallas Alal oma vanavanemate juures ning vahetevahel ka Laanemetsas. Suvistel vaheaegadel töötasin majandi Taagepera sovhoosi peedi- ja kaalikapõldudel, rohisin metskonna kuuse- ja männiistikuid, töötasin Ritsul ehitustöödel ja olin abiks onule metallitöödel. 1973. aastal lõpetasin Valga I Keskkooli, samal aastal asusin õppima TPI-s automaatikat ja telemehhaanikat. Antud valdkonna vastu tõusis mul huvi veelgi, kui sain tööd TPI automaatika laboris.

2.     Kus ja mis ametites töötasid enne MISA-sse tulekut?

Peale TPI-i lõpetamist, aastal 1978 asusin tööle Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teaduslikku Uurimise Instituudi Erikonstrueerimise Büroosse, esmalt konstruktorina  ja aasta lõpus edutati mind juba juhtiva konstruktori ametikohale.  1980. aastal valiti mind Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu (ELKNÜ) Harju Rajoonikomitee II sekretäriks, seejärel töötasin ELKNÜ Keskkomitees instruktorina, siis valiti mind ELKNÜ Harju Rajoonikomitee I sekretäriks, aastatel 1983 – 1984  olin tööl Üleliidulises Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu (ÜLKNÜ) Keskkomitee orgosakonnas (kureerisin komsomoli tööd neljas Ukraina oblastis). Noortega ja praktilise noorsootööga ning erinevate noortega seotud valdkondade juhtimisega hakkasin enam kokku puutuma alates aastast 1984, mil mind valiti ELKNÜ Keskkomitee sekretäriks. Järgneva viie aasta jooksul oli minu vastutusalas maa- ja töölisnoored, noorte teadus ja sport, noorte rahvusvaheline turismibüroo „Sputnik“, noorte ajakirjandusväljaanded (ajakirjad Täheke, Pioneer, Noorus ja Vikerkaar ning ajalehed Säde, Noorte Hääl ja Molodjoš Estoni) ning EÜE (Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev) tegevus. 1988. aastast alustasin Eesti riikliku noorsoopoliitika loomise põhimõtetega ning 1990. aastast alates sai riikliku noorsoopoliitika väljatöötamine ja käivitamine minu peamiseks tegevusalaks – esmalt ENSV Haridusministeeriumis, kus olin  noorsoo probleem-programmi sektori juht ja hiljem noorsoo ja huvihariduse osakonna juhataja. Aasta aega juhtisin ka noorsoo ja spordi osakonda ning seejärel kuni 2001. aasta 30. juunini Haridusministeeriumi noorsoo osakonda. Sellesse aega jäävad laste ja noorte elu reguleerimiseks vajalike seadusandlike aktide - Eesti Lastekaitse seadus, Huvikooli seadus, Alaealiste mõjutusvahendite seadus, Noorsootöö seadus ja Eesti noorsootöö kontseptsiooni ning Eesti noorsootöö arengukava 2001 – 2004 a. vastuvõtmine ja rakendumine. Samuti jääb minu tööaega 1992. aastal Tallinna Pedagoogilises Koolis (nüüd Tallinna Ülikooli Pedagoogilises Seminaris) käivitatud noorsootöötajate väljaõpe ning aastatel 1992-2003 ka noorte koolitamine.

3.     Kuidas ja kuna sattusid tööle Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusse Meie Inimesed ja mis ametikohale?

MISA-sse, tollase nimega Mitte- eestlaste Integratsiooni Sihtasutus sattusin tööle tänu sihtasutuse juhatajale Mati Luigele ja mitmetele kokkusattumistele. Nimelt kui Haridusministeerium kolis 2001. aastal Tartusse siis otsustati integratsioonialased tegevused jätta MISA hallata. Hr Luik tegi mulle ettepaneku MISA-s Haridusprogrammide Keskuse loomiseks, kus peale minu sai tööd veel üks täiskohaga ja üks 0,5 koormusega inimene.

4.     14 tööaastale tagasi vaadates, siis mis on  Sind su töö juures kõige enam paelunud, mis Sulle meeldib?

MISA-s töötamise aja jooksul on mind alati köitnud kolleegid ning ka paljud  projektide läbiviijad. Inimesed on olnud entusiastlikud, pühendunud ja koostööaltid. Kui ma tööd inegratsiooni valdkonnas alustasin, siis oli kollektiiv võrdlemisi väike, kuid  sihtasutuse inimeste peale võis alati loota. Olgugi, et eelnenud töö oli mulle pakkunud erinevaid kogemusi, oli tegevus integratsioonivaldkonnas minu jaoks uus ja väljakutseid pakkuv, kuna nii mitmeski valdkonnas oli vaja alustada nullist. 

Olen ka varasemalt töötanud erinevate kollektiivide juhina või juhtkonnas, seega tean kui tähtis töö tulemuslikkuse seisukohast on asutuses valitsev positiivne õhkkond ja meelestatus.

5.     Mis on olnud Su senise MISA-s töötatud aja kõige meeldejäävam, olulisem sündmus?

Kindlasti meenuvad MISA talvepäevad, millega tehti algust 2002. aastal. Esimene talvine seminar toimus Kurgjärvel. Tegu oli välikoolitusega, kus päevad jagunesid temaatiliste seminaride, suusatamise ning uisutamise vahel. Hiljem lisandusid talvepäevadele ka suvepäevad. Sellised üritused lõid ühtse kollektiivi tunde, liitsid töötajaid ja vormisid ka MISA-t.

Kui mõnikord on tarvis selgitada, kui lihtsad ja pealtnäha tavalised asjad võivad integratsioonis tähtsaks osutuda, meenub mulle üks lugu. Nimelt oli aasta 2010, kui vene õppekeelga Narva Pähklimäe Gümnaasiumi õpilased olid seotud ühe EIF programmi raames rahastatud projektiga, mille erinevate ürituste käigus toimus koolilastele lisaks ka ekskursioon Saaremaale. Ekskursioonist osa võtnud poiss, kellele see sõit oli esimene väljaspoole Ida-Virumaad toimunud külaskäik, mainis peale praamisõidu kogemist, saare toitu maitsmist, kultuuri ja olustikust osasaamist ja Saaremaa inimestega suhtlemist, et küll see Eestimaa on ikka suur, siin on nii palju huvitavat, et siin tahaks küll elada. Kolm päeva olid saavutanud inimeses muutuse, mida ei suutnud teha õpikud 8 aasta jooksul. Oma silmade ning kõrvadega kogetu muudab inimest rohkem, kui me arvata oskame.

Siit ka järeldus, et inimene ei saa raamatutest seda päris õiget kodumaa tunnet – selleks on tal vaja seda isiklikult kogeda. Seetõttu viime me MISA-s läbi ka kodanikuteemalisi projekte, kus 7-26 aastased noored saavad osa Eestimaa ilust ja võlust ning näevad oma silmaga Eestimaad lähemalt. Need noored ei ole projektides mitte vaataja rollis, vaid nad on ise nende projektide koostajad või kaasautorid, realiseerijad ning ka saadud kogemuse edasiandjad. Mis tähtis, need kogetud emotsioonid talletuvad noortes aastateks ega unune nii kergesti.

6.     Kas ja kuidas on Sinu arvates Eesti  integratsioonivaldkond arenenud, kas ja mille üle tasuks uhkust tunda? Mida tuleks muuta, parandada, millele enam  keskenduda?

2008. aasta märtsi toimus Salme Kultuurikeskuses sihtasutuse 10. aastapäeva pidulik üritus, mis tõi kokku suure hulga lõimumisvaldkonna inimesi. Ürituse suur osalejate arv kinnistas minus teadmise, et integratsioon on kõikide jaoks tähtis ja see teema ei ole Eestis enam tabu. Sõna lõimumine on saanud tavaliseks eestlaste keele osaks – juurdunud on arusaam, et meil on vaja seda vankrit hoida keset teed, mitte veeretada ühest kraavi äärest teise.

Integratsioon on vajalik ka eestlaste jaoks. Ka eestlasi on vaja integreerida, et nad mõistaksid võõramaalt pärit inimesi. Samuti tuleb pakkuda teistest rahvustest Eestisse asunud inimestele nõustamist ja koolitusi, Eesti ajalugu ning kultuuri käsitlevaid praktilisi töötubasid, et nad ei tunneks end siin võõrastena, vaid saaksid sulanduda Eesti ühiskonda – olla osa sellest. Selleks peavad aga need inimesed ka ise tegema  vajalikke pingutusi – õppima eesti keelt, omandama teadmisi Eesti kultuurist ja tavadest.

7.     Mis saab olema Sinu jaoks 2015. aastal tipphetk, mille järgi saad aasta lõppedes selle edukuse üle otsustada?

Käesoleva aasta tippsündmuseks saab kindlasti minu jaoks olema 30. oktoobril esmakordselt toimuv ja MISA poolt korraldatav noortekonverents. Konverentsi eesmärgiks on panna Eestis elavad noored kaasa rääkima teemal „Mida saame meie teha Eestis paremaks“. Sellega tahame tuua noored ühiskonna arengu eesliinile. Panna nad tundma ja aduma, et ühiskonnas esiplaanile saamiseks ning suurte tegude tegemiseks on vaja kõvasti investeerida oma teadmistesse ja ammutada rohkelt kogemusi.

Teiseks oluliseks sündmuseks on iga-aastane kodanikupäeva viktoriin, mis toimub ajavahemikul 23. november – 4. detsember 2015. Õpilaste Kodanikupäeva viktoriini korraldame koolilastele alates 2003. aastast, millest on läbi aastate  osalenud juba üle 50 000 noore, neis viimasel kahel aastal 7000-8000 õpilast aastas. Lisaks toimub meil ka iga-aastane kodanikupäeva esseekonkurss üldhariduskoolide VII – XII klassi  ja kutseõppeasutuste õpilastele, mis sel aastal on plaanis läbi viia 12.-30. oktoobrini.  

Juunis toimub hange eesti keele A2, B1 ja B2 tasemeõppe korraldamiseks

Juuni alguses kuulutatakse programmi „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“raames välja hange, mille eesmärgiks on läbi viia eesti keele A2, B1 ja B2 taseme kursused Eesti erinevates piirkondades elavatele vähese riigikeele oskusega püsielanikele ning uussisserändajatele.

Kursuste eesmärgiks on arendada inimeste eesti keele oskust – laiendada nende igapäevast sõnavara, pakkuda praktilisiharjutusi argistel teemadel, mis aitaks neil eesti keelt enam kasutada nii õpingutes, tööl kui ka igapäevasuhtluses.Eesti keele alg- ja kesktaseme (A2, B1 ja B2) koolitused tuleb ellu viia ajavahemikus 01.08.2015-31.12.2016. Eesti keele kursuste maht on 80-100 akadeemilist tundi. Eesmärgiks on pakkuda keeleõpet vähemalt 540-le eesti keelt ebapiisavalt valdavale eesti keelest erineva emakeele ja kultuuritaustaga püsielanikule ning uussisserändajale.

Programmi „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Hanke kohta leiab infot MISA kodulehelt. Kursustele registreerumine toimub MISA veebilehe kaudu kuni 30. augustini 2015.

Soovitatav on tutvuda ka MISA poolt loodud koolitusmaterjalidega, mis leiab aadressil http://www.meis.ee/raamatukogu ja http://www.kutsekeel.ee/ või http://www.meis.ee/kohanemisprogramm.

Lisainfo:  Jana Tondi, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee.

Pühapäevakooli õpetajad saavad taotleda täiendõppeks toetust

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajad saavad taotleda konkursi raames toetust osalemiseks täienduskoolitusel oma ajaloolise kodumaa ülikoolis ja/või kõrgemas pedagoogilises õppeasutuses.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) poolt läbiviidava konkursi eesmärgiks on toetada rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajate täienduskoolitust oma ajaloolisel kodumaal. Konkursi raames toetatakse pühapäevakoolide õpetajate  täienduskoolitusega seotud õppe- ja reisikulusid.

Projektikonkursil saab osaleda pühapäevakool, kellele MISA on eraldanud  toetust vähemalt kahel õppeaastal kolme viimase õppeaasta jooksul (2012/2013, 2013/2014 ja 2014/2015) rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinantseerimise taotlusvooru kaudu.

Taotluste esitamise tähtaeg on 29. juuni 2015.

Projektikonkurssi tutvustav infopäev taotlejatele toimub MISA-s (Lõõtsa 2A, Tallinn) 11. juunil 2015 kell 11.00-13.00. Infopäevale palume registreeruda aadressil kristina.pirgop@meis.ee.

Pühapäevakooli õpetajate täiendõppe toetuse konkurssi kohta leiab täiendavat infot MISA kodulehelt. Projektikonkurssi rahastatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu. Konkursi eelarve on 12 516 eurot.

Lisainfo: Kristina Pirgop, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.

Mai lõpus asus MISA-s tööle uuringute valdkonnajuht

Mai viimasel nädalal asus Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuses Meie Inimesed (MISA) tööle uuringute valdkonnajuhina Marianna Drozdova.

Tema tööülesandeks on lõimumisvaldkonna analüüsi- ja uurimistegevuste läbiviimine ja korraldamine. Samuti tegeleb ta andmekogumise korraldamise ja analüüsimisega.

„MISA-l on aastatega kogunenud märkimisväärne praktiline koostöö kogemus väga erinevate lõimumisvaldkonna organisatsioonide ja inimestega, sihtasutus mängib jätkuvalt olulist rolli lõimumisprotsesse toetavate tegevuste elluviimisel. Minu jaoks on põnevaks väljakutseks võimalus ehitada üles süsteem, mis ühendab MISA mitmekesist praktilist tegevust teaduspõhise analüüsiga, ja mis võimaldab saada jooksvat operatiivset ülevaadet lõimumisvaldkonnas toimuvast,“ selgitab Marianna Drozdova.

Mariannal on Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduste bakalaureusekraad psühholoogias, spetsialiseerumisega avalikus halduses, ja Psühholoogia instituudi teadusmagistrikraad. Hetkel omandab ta Tallinna Ülikoolis doktorikraadi politoloogia ja riigiteaduse valdkonnas.

Marianna on Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi nooremteadur, kus ta on viimasel kahel aastal töötanud rahvusvahelises uurimisprojektis, mille eesmärgiks on määratleda kaasava lõimumise konteksti eeltingimused. Ta on olnud tegev mitmes lõimumisvaldkonna teadusprojektis – näiteks Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi projekt „Lõimumisvaldkonna sotsiaalsete gruppide uuring“. Ta oli sisueksperdiks ka kultuuripoliitika dokumendi “Kultuur 2020” koostamisel kultuurilise mitmekesisuse valdkonna raames, osales sisueksperdina Kultuuriministeeriumi tellimusel Ernst&Young poolt koostatud programmi „Lõimuv Eesti 2020“ teemavaldkonna “Osalus ja kaasatus” taustainfo väljatöötamisel. Eelnevalt on Marianna töötanud mittetulundussektoris ühingu juhatuse liikme ja projektijuhi rollis, samuti töötanud treener-konsultandi ja koolitajana mitmes organisatsioonis, nagu Vain&Parterid, Invicta AS, Sihtasutus Archimedes, MTÜ Eesti Väitlusselts. Tema viimased tööülesanded on seotud rahvusvahelise politoloogia ja sotsioloogia teadusajakirjaga „Studies of Transition States and Societies“, kus ta töötas tegevtoimetajana.

Marianna kontaktid leiab MISA kodulehelt. 

Tallinnas ja Narvas tutvustatakse uuringu "Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2015” tulemusi

Valminud on järjekorras kuues “Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2015”, mis otsib vastuseid erinevatele keeleruumi, majanduslikku ebavõrdsust, tööturgu, ettevõtlikkust, haridust, ühiskonnaelus osalemist ning riigiinstitutsioonide usaldamist puudutavatele küsimustele. Integratsiooni monitooring on kultuuriministeeriumi poolt tellitud lõimumisvaldkona sõltumatu süvauuring, mis viiakse läbi iga 3 - 4 aasta tagant.  2015. aasta monitooringu koostasid Balti Uuringute Instituudi, Tallinna Ülikooli ja poliitikauuringute keskuse PRAXIS eksperdid.

Lõimumisvaldkonnaga seotud organisatsioonide esindajad ja huvilised on oodatud uuringutulemuste avalikule tutvustamisele ning sellele järgnevale integratsiooniteemalisele arutelule.

Tutvustusüritused toimuvad teisipäeval 16. juunil algusega kell 14.00 Tallinnas, Lasnamäel Tondiraba jäähalli (Varraku tänav 14) konverentsikeskuses ning reedel 19. juunil algusega kell 11.00 Narvas, Narva kolledži (Raekoja plats 2) auditooriumis nr 200.

Seminaridel esinevad uuringu koostanud teadlased ning kultuuriministeeriumi esindajad.

Lisainfo ja registreerimine: Martin Jaško, uuringu kommunikatstioonijuht, tel: 5052568, e -post: martin@peegelpartnerid.ee.

Pärnu vene kultuuri- ja keeleõppe kool „Järelaitaja“ tutvub Pihvkvaga

Juunis  toimub Pärnus tegutseva vene keele ja kultuuriõppe Õppe- ja Arenduskeskuse „Järeleaitaja“ õpilastele ja õpetajatele ekskursioon  Venemaale, et tutvuda Pihvkvamaa ajaloo- ja kultuuripärandiga.

Lapsed tutvuvad ekskursioonil Pihkva ajaloo- ja kultuuripärandiga, selle rahvuslike ja kultuuriväärtustega, iidse linna Irboska ajalooga, vene kultuuri omapära ja õigeusu kunsti ajaloolise rolliga. Pihkvast on pärit palju tuntud inimesi: muusikuid ja heliloojaid, kunstnikke ja luuletajaid, kirjanikke ja kirjandusteadlasi, arhitekte ning filosoofe, kes on andnud silmapaistva panuse vene ja maailma kultuuri jaoks. Reisi olulisemaks sündmuseks on  Pihkva-Petseri Püha Uinumise kloostri külastus, millel on eriline koht vene õigeusku kultuuri ajaloos.

Õpilased tutvuvad kloostri ajalooga, selle mineviku ja tänapäevaga, külastavad kuulsaid "jumalast antud koopaid", mis on unikaalne kunstilis-ajalooline monument - nekropol.

Ekskursioon toimub Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.

Täiendav info: Natalia Rafikova, tel. +372 55978839, e-post: nar2311@rambler.ru, Kristina Pirgop, tel. +372 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.

Jana Tondi: MISA keele- ja kultuuriõppe spets ning praktik
Suvised keele- ja kultuurikohviku üritused ootavad narvakaid arutlema
Rahvusvähemuste kultuuriseltside suvised kontserdid ja üritused
Ida-Virumaa Kutserahiduskeskuses peeti maha „Eesti mängu” lahing

Jana Tondi: MISA keele- ja kultuuriõppe spets ning praktik

31. mail täitus Jana Tondil viies tööaasta MISA-s. Tema pedagoogi taust ja keele õpetamise praktiline kogemus – töö ning suhtlus laste, noorte ja täiskasvanutega, teevad temast väga  hinnatud ja vajaliku liikme MISA kollektiivi ning ka parterite jaoks.

Järgneva intervjuu jooksul uurime Janalt lähemalt, kus ta on oma teadmised omandanud, millega varasemalt tegelenud ning mis pakub talle oma töös ja tegemistes hetkel kõige enam indu ja rõõmu?

1. Kust Sa pärit oled, kus lapsepõlve veetsid ja koolis käisid?

Olen sündinud Pärnu linnas, kuid kogu oma elu elanud Vigalas. Minu kodused keeled olid ja on eesti ja vene keel. Seega võin julgelt öelda, et olen pärit mitmekultuurilisest perest. Kooliteed alustasin  Kivi-Vigalas, kus pärast põhikooli lõpetamist läksin Pärnu-Jaagupi Keskkooli. Mina sattusin õppima sellisse huvitavasse ajajärku, kus keskkoolis õpiti ka mingit eriala. Nii sai minust keskkooli lõpetades toidukaupade müüja tööstuskaupade müügioskusega.  See oli huvitav periood minu elus, sest suviti sain vahelduseks juurvilja- ja köögiviljapeenarde rohimisele, moosikeetmisele, kurkide sissetegemisele, heinateole töötada kaupluses müüjana.

Pärast keskkooli läksin õppima seda, mis mul kõige paremini välja tuli. Vene keel ja kirjandus oli mulle südamelähedane ja pakkus huvi – tahtsin sellest veel rohkem teada saada. Põhikoolis soovisin saada õpetajaks. Lõpetasin 1992. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli vene keele ja kirjanduse  eriala ja mulle omistati õpetaja kutse.

Minu esimene töökoht oli Tallinna Pedagoogikaülikoolis vene keele lektoraadis vanemlaborandina. Töökeskkond meeldis mulle ja samal ajal alustasin kaugõppe vormis ka magistriõpinguid, mille raames sai läbitud palju erinevaid kursuseid.

2. Millega Sa tegelesid enne MISA-sse tulekut?

Enne MISA-sse tulekut töötasin Tartu Ülikooli Narva Kolledžis. 1993. aastal kutsuti mind tööle Narva Kõrgkooli õpetama tudengitele eesti keelt.  1999. aastal loodi Narva Kõrgkooli baasil TÜ Narva Kolledž, kus ma esialgu jätkasin tudengitele praktilise eesti keele õpetamist. Neil aastail õpetasin ka põhikoolis eesti keelt, et saada paremini aru, kuidas õpitud ja õpetatav metoodika tunnis reaalselt rakendub – mis toimib ja mis mitte. Soovisin aimu saada kui palju jõuab tunnis materjali läbi võtta, kuidas lapsed keelt omandavad, kui motiveeritud nad on, mis pakub/ei paku huvi?  Igatahes sain targemaks, et minu poolt koostatud tunnikavad olid liialt sisutihedad, mida vastavalt ka korrigeerisin.

Alates 2001. aastast  kuni 2009. aastani tegelesin rohkem administratiivse tööga: korraldasin avatud ülikooli õppetööd, olin üldosakonna juhataja ja viimased aastad kolledži direktor. Narva periood oli mu elus huvitav ja pingeline aeg, sest sain end ikka ja jälle uutes rollides proovile panna -  pea iga aasta midagi uut õppida ja kogeda.

Narvast räägiti hirmsaid lugusid, kuid reaalsuses, seal töötades ja elades, seda ei tunne ega kohta. Oluline oli osata suhelda inimestega ja see mul õnnestus. Ühelt poolt aitas sellele kaasa muidugi minu vene keele oskus, mis peale ülikooli lõpetamist oli palju parem kui praegu. Teisalt soovisid paljud eesti keelt õppida, nii et eesti keele õpetamist sai harrastatud ka tööst vabal ajal, kas siis asutustes kohapeal või keelefirma juures.

3. Kuidas ja kuna sattusid tööle MISA-sse?

2010. aastal nägin kuulutust, et otsitakse koordinaatorit elukestva õppe üksusesse ja mõtlesin, et kandideerin ja proovin. Olin varem MISA-sse esitanud kolledži poolt ettepanekuid/taotlusi, et saada tudengitele täiendavaks keeleõppeks rahalist toetust. Seega oli minu jaoks hästi huvitav, kuidas see töö teiselt poolt ehk nn köögi poole pealt välja näeb? Käisin MISA-s kaks korda vestlusel  ja seejärel sain elukestva õppe üksuse juhilt Eduard Odinetsilt (nüüd Kultuuriministeeriumi välisvahendite ekspert) rõõmustava uudise, et osutusin sellele ametikohale valituks. 2010. a keskel  alustasingi ma enda jaoks uut maailma avastama. Minu esimene valdkond oli avaliku sektori töötajatele eesti keele õppe korraldamine, seejärel ka kõrgkoolide õppuritele eesti keele õppe korraldamine ESF programmidest „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ ja „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ ning 2013. aasta lõpust eesti keele õppe pakkumine ka kutsehariduse valdkonnas.

4. Mis on olnud Su senise MISA-s töötatud aja kõige meeldejäävam, olulisem sündmus?

Meeldejäävaid hetki on olnud palju, sest iga aasta on pakkunud mulle uusi väljakutseid ja ülesandeid, seega ma ei ole rutiini tunda saanud. Eriti töine oli 2010. aasta lõpp, sest liitusin kollektiiviga aasta teisel poolel – kõik tegevused tuli kiiresti ja jooksvalt omandada, käivitada ning lõpuni viia.  Sain hakkama ja olin sisimas tehtu ning saavutatuga väga rahul, nagu ka kogu elukestva õppe üksus.

2011. aasta oli põnev, sest algas uus programm ning ees terendas lai tööpõld. Ettepanekute voorudest võtsid iga aasta keskeltläbi osa 80-120 asutust. Keeleõppest huvitatud inimeste arv oli suur. Kurb oli vaid see, et paljudele asutustele tuli ära öelda, kuna ressursid olid piiratud.

2013. aasta oli minu jaoks mõnes mõttes murranguline, sest märtsis tehti mulle ettepanek asuda mitmekultuurilise üksuse juhi ametikohale, mida ma ka pärast lühikest mõtlemisaega tegin. Mitmekultuurilise hariduse üksuse töö ja valdkond olid südamelähedane ja tuttav, s.o siis mitteformaalne keele- ja kultuuriõpe,  kodanikuharidust edendavad projektid, erinevad kultuuri- ja spordiprojektid, töö noortega, sh laagrid ja muud koostöötegevused, kokkupuude pühapäevakoolide ja rahvuskultuuriseltside tegemistega. Puutusin kokku ka Euroopa Kolmandate Riikide Fondi (EIF) projektidega. Üksuses oli 4 inimest, mille valitsev üksmeel, rõõmsameelsus  ja abivalmidus üksteist toetada oli hämmastav, see pakkus rõõmu ning jõudu.

Oktoobris nõustusin aitama lõpetada ESF programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevusi ja täitma programmijuhi ülesandeid. 2014. aastast täitsin elukestva õppe ja mitmekultuurilise hariduse üksuse juhi ülesandeid. Arvan, et ka 2015. aasta jääb mu mällu kui uute rollide ja väljakutse aasta. Olen nüüd keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonna juht ja muutunud on nii minu töö sisu kui ka korraldus, samuti ootused ühiskonnalt. Huvi ja vajadus eesti keele õppe vastu, emakeelena mittekõnelevate inimeste seas, on jätkuvalt suur, mille tõestuseks on hetkel käimasoleva tasuta eesti keele kursustele ülisuur registreerunute arv ( ligi 5000).

5. Millega tegeled töövälisel ajal, mis aitab Sul lõõgastuda, puhata?

Töövälisel ajal veedan palju aega koos õdede lastega. Mäng lastega lõõgastab kõige paremini. Nad on nii avatud ja ehedad. Nad suudavad kogu tähelepanu endale võita.

Mulle meeldib metsas seeni ja marju korjata,  pargis sörkida ning talvel suusatada. Shapingu-saali pole ma Tallinnas olles jõudnud, küll aga harrastasin seda Narvas olles. Vahel loen, koon, käin mõnel kultuuriüritusel. Ma armastan küpsetada kooke ja suhelda sõpradega, toimetada koduaias. Kõik nädalavahetused veedan ma maal, oma isakodus.

Ühe osa puhkusest olen püüdnud reisida kuhugi uude kohta, kus ma pole varem käinud. Põnevamad kohad on minu jaoks olnud nt Kreeta, Brasiilia ja Tai.

6. Kas ja kuidas on Sinu arvates Eesti  integratsioonivaldkond arenenud, kas ja mille üle tasuks uhkust tunda? Mida tuleks muuta, parandada, millele enam  keskenduda?

Loomulikult on integratsiooni valdkond aja jooksul arenenud. Integratsioon on pidevalt edenev ja koos ühiskonnaga muutuv protsess, mis muutub ajas ja koos ühiskonna arenguga. See ei saagi paigal seista. Värske, 2015. a läbi viidud ja nüüd juunis esitletud, Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu 2015 tulemused näitavad, et võrreldes 2011. aastaga on vähenenud eesti keelt mittevaldajate ja suurenenud on eesti keele oskusega inimeste osakaal. Oluliselt on kasvanud  noorte inimeste aktiivne eesti keele oskus, mis ulatub 63%-ni (kasv 16%). Ka vanemate elanike keeleoskuses on toimunud samasugused nihked. Samuti märgib uuring, et eesti keelt kasutatakse palju arvukamalt õpingutes ja suhtluses töökaaslasetega, aga ka huvitegevustes.

Mul oli seda hea meel kuulda ja ma tunnen selle üle uhkust.  Olen saanud mitme oma eesmärgi, nagu nt võrdsed võimalused tööturul konkureerimiseks ja hariduse omandamiseks, sh  eesti keele õpe, kontaktide leidmine ja hoiakute kujundamine, täitmisele kaasa aidata, koos paljude kolleegidega MISA-st ja ka meie parteritega.

Samuti oleme toetanud nii täiskasvanute kui ka noorte eesti keele õpet traditsiooniliste keeleõppekursuste, keeleklubide, kohtumiste, koostööalgatuste, laste- ja/või projektlaagrite kaudu.

Seoses valdkonna parandamise vajadusega, siis usun, et suund on olnud õige. Tulevikus tuleb enam tähelepanu pöörata tegevuse sisule ja kvaliteedile (pean silmas keele ja kultuuri tundmaõppimist) ning pakkuda rohkem võimalusi kontaktide loomiseks, ühistegevusteks, mille kaudu tugevdada Eestimaal elavate inimeste oma riigi- ja kodanikutunnet.

Eestis tuleb enam keskenduda kahe suurema kultuurirühma integratsioonile. Lõimumisest saavad osa ka eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Ma olen seda meelt, et ka eestlasi on vaja integreerida, et nad mõistaksid võõramaalt pärit inimesi ja Eesti ühiskonnas olevate kultuuride mitmekesisust. Eesti kultuuriruum on tänu nende mitmekesisusele rikas. Nt Eesti oma kultuurirühmad - nagu saarlased, hiidlased, setod on seotud oma tugeva keelelise ja kultuurilise eripära ja identiteediga, kuid tundmata nende kombeid ja tavasid, jääb eestlanegi saarlaste või setode seas võõraks. Peale selle elab Eestis ligi 190 rahvuse, 88 erineva riigi kodaniku. Erinev kultuuritaust inimeste vahel, kultuurikogemused ja ootused võivad põhjustada vääritimõistmist ja konflikte. Teisi kultuure on oluline tunda, selleks et paremini mõista ka oma kultuuri ja kujundada oma arusaama endast.

Usun, et keeleliste ja kultuuriliste tegevuste abil paraneb eesti keelt emakeelena mittekõnelevate inimeste seas nii nende eesti keele oskus kui ka eesti kultuuri tundmine ning selles osalemine. Kindlasti paranevad selle läbi inimeste keelelised pädevused ja sotsiaalsed oskused, mis aitavad kaasa sotsiaalsete barjääride kadumisele, loovad inimestele eeldused tööturul edukaks läbilöömiseks.

7. Mis on Sinu jaoks selle aasta tipphetk nii tööalaselt kui ka eraelus? Mille järgi saad aasta lõppedes selle edukuse üle otsustada?

Pean vist üles otsima eelmise aasta viimasel päeval üleskirjutatud soovid ja siis vaatama, mis on tehtud ja mis tegemata, mille olen unustanud, kuidas miski on edenenud või mis ei ole enam üldse päevakorral. Aasta pole kaugeltki veel läbi, loodan, et jõuan käivitada kõik planeeritud tegevused tööl ja samas pöörata rohkem tähelepanu ka oma eraelule.

Üks suuremaid ettevõtmisi leiab aset sügisel, kui algavad keeleõppekursused ja alustavad tööd keeleklubid. Tänaseks olen MISA-s töötanud 5 aastat, mis on väike juubel ja saavutus omaette. Ühtlasi kinnituseks mulle, et teen seda, mida hästi oskan ja mis mulle korda läheb.

 

 

Suvised keele- ja kultuurikohviku üritused ootavad narvakaid arutlema

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) nõustamiskeskuse Narva Kerese Keskuse ruumides toimuvad maikuust alates iganädalased keele- ja kultuurikohviku kokkusaamised.  Harivad ja informatiivsed ning seltskondlikud kohtumised toimuvad kogu suve läbi. Juuli ja augusti teemad ning kellaajad leiab järgnevat:

Keelekohvkiku ajad ja teemad:
 

• 13.07.2015 (17.00-18.00) Lummav arvude maagia. Väike lõbus mäng „Ma tean su pere“. Huvitavad kogemused, mis seotud numbritega ja arvudega. (Arvude sõnavara täiendamine).
• 27.07.2015 (17.00-18.00) Minu pere on kullatükk. (Pereelu ja peresuhetega seotud sõnavara täiendamine).
• 10.08.2015 (17.00-18.00) Õnn, kui elu tähtsaim saavutus. Kas ma oskan ennast kiita? (Elulugu, oma elu, käitumise ja karakteri iseloomustamine ning selle teemaga seotud sõnavara täiendamine).
• 24.08.2015 (17.00-18.00) Kas sinu töö on sinu elukutse? (elukutsed ja tööga seotud sõnavara täiendamine).

Kultuurikohviku ajad ja teemad:
 

• 08.07.2015 (16.00-17.00) Džäss Eestis. Väike Eesti džässi lugu. Juunis täitub 90 aastat päevast, mil Tallinnas alustas tegevust esimene professionaalne džässbänd – The Murphy Band tantsukohvikus Marcelle, sügisel peab aga 70. juubelipidu bigbänd Mickeys.
• 22.07.2015 (16.00-17.00) Birgitta Festival. Ajalugu. Ürituste kava 2015.
• 05.08.2015 (16.00-17.00) Lea Dali Lion «Joonista valgus». Juunikuu Eesti bestseller. Arutelu: Vaimutugevus ja elukogemus. Miks me sellist kirjandust loeme?
• 19.08.2015 (16.00-17.00) Mis nähtused on Vaba Lava ja Sõltumatu Tantsu Lava? Miks ja kellele need on loodud?

Keele- ja kultuurikohviku üritused toimuvad Narva Kerese Keskuses (aadressil Kerese 3, Narva) nõustamiskeskuse ruumis (3. korrus). Osalejatele pakutakse vestluste kõrvale ka teed ja kohvi. Soovi korral võib kaasa võtta suupisteid. Keele ja kultuurikohviku teemasid uuendatakse jooksvalt MISA kodulehel.

Lisainfo: into@integratsiooniinfo.ee, tel. 800 9999.
 

 

Rahvusvähemuste kultuuriseltside suvised kontserdid ja üritused

Suvi on aeg, kus saab enam ringi reisida, uute ja huvitavate kohtadega tutvuda ning kindlasti rohketest põnevatest üritustest osa võtta.

Järgnevalt leiab infot Eesti rahvusvähemuste kultuuriseltside korraldatavate suviste ürituste kohta:

JUULI:

• 11. juuli 2015 kell 19.00 – korraldab MTÜ Varnja Perekonna Selts Varnja külas iga-aastase Kaluri päeva. Programmis on kontsert ja valmistatakse uhhaad.
• 13 – 31. juuli - Vene Haridus-ja heategevusühingute Liit Eestis ja Vene Filharmooniaühing korraldavad teist aastat  järjest Alion Baltic International Music Festivali, mille raames saab kuulata Venemaalt, Saksamaalt, USA-st ja Serbiast pärit pianistide, viiulimängijate ja vokalistide etteasteid.
• 14. juulil 2015 kell 10.00 - toimub Vene Kultuurikeskuses festivali avamine. Kell 19.00 teeb oma sooloetteaste pianist Daniel Pollak USA-st.

AUGUST:

• 03. august  kell 18  - Eesti Vene Kultuurikoja noored korraldavad kontserdi Lindakivi Kultuurikeskuses, kus esineb iidse vene rahvamuusika ansambel Rusichi.
• 15. august kell 20.00 - esineb Jõelähtme Maarja kirikus vokaalansambel Orthodox Singers.
• 15. august kella 15.00-st  - Pärnu Seltsimaja hoovil (aadressil Lõuna 18) esinevad Festivali „Augustiunetus“ raames erinevate  Pärnu Avatud keskuse ja Pärnumaa kultuurimajade rühmad ning lisaks ka välisesinejad Soomest. Ühtlasi on seltsimajas avatud rahvusliku käsitööd  tutvustav  näitus.
• 15 – 16 august 2015 korraldab Vähemusrahvuste Liit Raduga festivali „Multikultuurne Pärnu 2015“:

• 15. august esinevad Pärnus rahvusvähemuste kollektiivid Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt. Maitsta saab rahvusköökide roogasid, avatud on rahvusvähemuste seltside tööde näitust, osa saab tantsukollektiivide ja festivali külaliste flash-mobist.
• 16. auguist toimub töötuba  - tantsu õpetab Tšuvaši kultuuriselts Peterburist, Venemaa rahvusköögi roogasid tutvustab  Tšuvaši Kultuuriselts Tallinnast.

 

 

Ida-Virumaa Kutserahiduskeskuses peeti maha „Eesti mängu” lahing

ETV telekanalilt tuttavat hariva ja meeleoluka sisuga mälumängu „Eesti mäng“ saab edukalt mängida igaüks. Seda tõestasid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse esmaskursuslased, kes pidasid juunikuus korraliku mälumängu turniiri maha oma kooli aulas. 

Koolis mängitud „Eesti mängu” reeglid olid lihtsad: võistkondadele esitati kordamööda kuue teema kohta küsimusi ja vastusevariantide seast tuli valida õige. Mängu teemad olid seotud Eestiga: riik, ajalugu, kultuur, loodus-geograafia, sport ja varia. Mängust võttis osa viis võistkonda, kus igas tiimis oli üks eesti ja kolm vene emakeelega õpilast. Kokku osales mängus 20 esmakursuslast.

Korraldajate sõnul meeldis õpilastele kõige enam see, et läbi mängu mängimise oli nende jaoks loodud võimalus lõbusas vormis oma teadmisi proovile panna ja uut infot saada. „Vahva oli suure puust täringu veeretamine, sest see oli kaalu poolest raske ja tekitas noortes hasarti seda üha kaugele veeretada, et  suuremat punktisummat saada. Lisaks oli tore ka see, et pärast mängu mängimist toimus pidulik vastuvõtt, kus nii osavõtnud noored kui ka korraldajad said maitsta vanemaaja ja tänapäevasema eesti köögi paremaid palasid,“ kommenteeris mängu korraldaja ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse tehnoloogiaõppe õpetaja Signe Abel.

Mängu korraldajate hinnangul on suurepärane see, et mäng toimus kahes vormis: päris mängulaual ja virtuaalselt. Internetikeskkonnas olevat versiooni saab hiljem koolitundides kasutada. Oli tore, et kõik mängus kaasa löönud õpilased said meeneks Eesti-kujulise märgi.

Lisaks toimus mäng ka internetikeskkonnas http://teemenii.planet.ee/index.php, mille looja on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse loominguline õpetaja Olga Popova.

Kolmele esimesena mängu lõpetanud võistkonnale kingiti Eesti sümboolikaga nokatsid, fännisallid ja rahvariiete mustriga kruusid. Kõik mängus osalenud õpilased said sümboolikaga märgi koos tänukirjaga.

Üritus sai teoks tänu Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed poolt korraldatud projektikonkursi „Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid” projekti "Minu kodu on Eestis" tegevuste raames, mida rahastatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu. Kokku peetakse projekti kestel maha kaks „Eesti mängu“ turniiri. 

Kätlin Kõverik: hingega lõimumisalast nõustamist juhtimas
MISA kollektiiv täienes koostöötegevuste valdkonnajuhi näol
MISA korraldab augustis Narvas keelekoolitajatele teabepäeva
Meediaprojekt „LÕVI“ koondab lõimumisvaldkonna uudised

Kätlin Kõverik: hingega lõimumisalast nõustamist juhtimas

Eestis on lõimumise vallas töötavaid inimesi vaid näputäis. Inimene, kes kord selle valdkonnaga on end sidunud, satub ikka ja jälle lõimumise teemade juurde tagasi. Nii saab kirjeldada ka MISA nõustamiskeskuse vanemnõustajat ja keskuse töö eestvedajat Kätlini. Pärast kümne aastast eemalolekut on ta täna MISA-s taas tagasi.

Selle üle ei saa muud, kui vaid heameelt tunda, sest kogemus ja valdkonna tundmine on väärtused omaette. Sellest, millega Kätlin tegeles enne MISA-sse tööle asumist, mida talle meeldib vabal ajal teha ning mida ta arvab lõimumisteemadest, saab lugeda järgnevast intervjuust.

   1. Kust Sa pärit oled, kus lapsepõlve veetsid ja koolis käisid?

Sündinud ja ka koolis olen ma käinud Tallinnas. Alates algkoolist kuni ülikoolini välja. Esimesest klassist kuni keskkooli lõpuni käisin ma Eesti mõistes tavalises koolis – Pärnu mnt ääres asuvas endises Tallinna 20. Keskkoolis.

Pärast keskkooli asusin ma õppima ülikooli, esmalt TTÜ majandusteaduskonda ja seejärel spetsialiseerusin haldusjuhtimisele. Tegu oli TTÜ-s uue erialaga, mis oli sellel ajal alles väljakujunemisfaasis.

Lapsepõlves veetsin ma päris mitmed oma suved sugulaste juures Saaremaal, looduse keskel. Ka täiskasvanueas püüan ma puhkusel olles ja vabal ajal veeta niipalju aega looduses kui võimalik.

   2. Millega Sa tegelesid enne MISA-sse tulekut?

Ülikooli ajal olin ma mitme projektiga tegev noorteorganisatsiooni AIESEC juures. Samuti tegutsesin ma vabatahtlikuna sellises organisatsioonis nagu „People to people“, kus ma 1997 ja 1998 aitasin läbi viia vene ja eesti noortele mõeldud kultuurimängu, mille käigus külastasin ma mitmeid kordi Ida-Virumaa erinevaid paiku ning mille kaudu puutusin ma reaalselt kokku ka lõimumisvaldkonnaga. Antud kultuuridevahetuse mängu idee seisnes selles, et mänguliste tegevuste kaudu saada aru, millised tunded ja hirmud tekivad inimestel, olenemata nende vanusest ja kultuurist, kui neil tuleb ühtäkki kokku puutuda mõne teise kultuuriruumiga.

1999. aastal tulin ma MISA-sse tööle ja seejärel tegelesin mitmeid aastatid tööturuteemadega Töötukassas ning Tööturuametis. Mõned aastad oma elust olen ma ka ise võõrsil elanud. Soomes töötades osalesin nii kaasamise kui ka tervisekommunikatsiooni teemaliste projektide rakendamises ja arendamises.

   3. Kuidas ja kuna sattusid tööle MISA-sse?

Mina olen MISA-s nö teist ringi. Nagu ma mainisin ka varem, siis esimest korda tulin ma MISA-sse (sellel ajal Integratsiooni Sihtasutus) tööle aastal 1999, projektiassistendina ja hiljem projektijuhina. MISA-s töötasin kokku 6 aastat. Alates käesoleva aasta märtsist olen ma MISA-s tagasi ja tegelen nõustamiskeskuse juhtimise ning arendamisega.

   4. Millega tegeled töövälisel ajal, mis aitab Sul lõõgastuda, puhata?

Minu jaoks on kõige tähtsam olla koos armsate inimestega. Nüüd, kui mul on kodus pisipõnn, siis see seab vabale ajale ka omad reeglid. Laps tahab palju liikuda – joosta, rattaga sõita, suusatada – see kõik on mulle ka meelepärane. Enne lapse sündi tegelesin aastaid ujumisega, mul oli kinnisideeks minimaalselt paar korda nädalas vähemalt kilomeeter ujuda.

Hobikorras olen juba varasest lapsepõlvest peale tegelenud ka käsitööga. Siis kui ma veel nukkudega mängisin, meisterdasin ma neile olemasolevatest vahenditest riideid ja nii see hobi muudkui arenes. Rahvariiete valmistamiseni jõudsin kui magistrikraad sai omandatud. Siis tekkis mu ellu justkui tühimik ja tahtsin kohe midagi uut proovida ning õppida. Seega otsustasingi minna rahvariiete tegijate kooli. Tänaseks olen ma valmistanud mitmeid rahvariideid ja ka komplekte. Proovida on tulnud kõiki erinevaid tehnikaid (kõlatehnikat, pilutamist jne), mida üks rahvariidekomplekti valmistamine nõuab. Viimasel ajal olengi peamiselt keskendunud kõlatehnikale – erinevate mustritega vööde valmistamisele.

Vabal ajal meeldib mulle ka seljakott selga võtta ja päevaseid matku ette võtta – nii Eestis kui ka mujal. Samuti meeldib mulle tormine meri. Käin seda meeleldi  vaatamas, et mitte unustada kui võimas on loodus ja et inimene on vaid üks väike osa sellest.

   5. Kas ja kuidas on Sinu arvates Eesti  integratsioonivaldkond arenenud, kas ja mille üle tasuks uhkust tunda? Mida tuleks muuta, parandada, millele enam  keskenduda?

Seoses lõimumisega, siis minu arust on oluline see,  et see teema ei ole nö peidetud tegevus teiste valdkondade all, vaid see on eraldiseisva programmina olemas. Integratsiooni erinevates tegevusvaldkondades on suudetud rakendada mitmeid olulisi ja järjepidevaid samme nagu rahvuskultuuriseltside baasfinanstseerimine või mehhanismid, mis toetavad eesti keele õpet nii uussisserändajatele kui ka püsielanikele. Samuti meil on hästitoimivad koostöövõrgustikud, mida ehk isegi liialt vähe tähtsustatakse. Nende kaudu liigub info, vahetatakse kogemusi, toimub elanike kaasamine ning teavitamine.

Kõrva riivab vahel aga see, et endiselt käsitletakse lõimumist kui tükitööd, nn teeme ära projekti. Üheski riigis see nii ei ole ega saa ka olla. Tegu on pika, jätkuva protsessiga, millega tuleb pidevalt tegeleda. Iga valdkond peabki arenema, seda ei saa teha ära mingi perioodiga  - see on elukestev protsess.

Ei saa väita, et integratsioon ei ole õnnestunud. Nii nagu areneb ühiskond arenevad selle sees ka grupid. Lõimumist saab vaadelda samuti nagu ettevõtlust. Nagu tootmises toimub tootearendus –  pidev uuendamine ning parimate lahendusteni jõudmine, toimub areng ka ühiskonnas ja riigi poliitikates. Seega ei saa integratsiooni vaadelda kui ühe alguse ja lõpuga tegevust, vaid see muutub vastavalt vajadustele kogu aeg.

   6. Mis on Sinu jaoks selle aasta tipphetk nii tööalaselt kui ka eraelus? Mille järgi saad aasta lõppedes selle   edukuse üle otsustada?

Tööalaselt on üheks kindlaks sihiks see, et MISA nõustamisteenusest kujuneks tarbijasõbralik ja kvaliteetne teenus, mis on inimestele toeks nende kohanemisprotsessis. Täna oleme jõudsalt selle suunas ka liikumas. Inimestel on hetkel  olemas koht kuhu nad saavad oma kohenemisküsimustega pöörduda, et leida oma muredele vastuseid ja saada aru, kuidas Eesti riigis paremini toimetada.

Eraeluliselt on minu selle aasta tipphetkeks kindlasti Eestisse tagasipöördumine. Olen ka ise mõnda aega oma elust teises riigis elanud – seal kohanenud, elanud, tagasi tulnud ja siin uuesti kohanema pidanud. Soomes tundsin ma end hästi, kuid Eesti on koht, kus ma tahan elada.

MISA kollektiiv täienes koostöötegevuste valdkonnajuhi näol

Juuli viimasest nädalast alustas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ridades tööd kootöötegevuste valdkonnajuht. Ametikohale valitud Natalia Reppo ülesandeks on erinevate keelelis-kultuurilise taustaga inimestele mõeldud koostöötegevuste korraldamine Eestis.

Natalial on Tartu Ülikooli magistrikraad eesti keele kui võõrkeele erialal. Samuti osales ta programmis „Noored kooli“, mille käigus läbis ta juhtimis- ja õpetamisoskuste koolituse ning töötas Tallinna Juhkentali Gümnaasiumis eesti keele kui võõrkeele õpetajana.

2008 – 2013 aastal töötas Natalia MISA-s koordinaatorina, kus ta tegeles „Eesti Lõimumiskava 2008 – 2013“  tegevuste elluviimisega läbi erinevate konkursside ja hangete korraldamise, nende tegevuste juhtimise ning hilisema seirega. Tema juhtida oli mitmeid projekte, mh korraldas ta haridusasutuste juhtidele ja pedagoogidele mõeldud keeleõpet ja viis läbi suvekooli.

Alates 2013. aasta novembrist liitus Natalia Eesti Noorsootöö Keskusega, kus ta töötas kuni MISA-sse tööle asumiseni Euroopa Majanduspiirkonna 2009 – 2014 programmi „Riskilapsed ja –noored“  spetsialistina.

Natalja Reppo kontaktid leiab MISA kodulehelt.

MISA korraldab augustis Narvas keelekoolitajatele teabepäeva

Augusti teises pooles algavate Ida-Virumaa õpetajatele mõeldud eesti keele B2- ja C1-taseme koolituste eel, on MISA koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga korraldamas keeleõppe läbiviijatele teabepäeva. Koolitajatega kohtumise eesmärgiks on selgitada neile lähemalt tasemekoolituse eesmärke ja oodatavaid tulemusi.

Juuli lõpus selgusid MISA korraldatud hanke tulemused, mille kohaselt hakkab Ida-Virumaa 195-le pedagoogile keeleõpet läbi viima keelefirma Algus OÜ. Seoses keeleõppe korraldamisega toimub 13. augustil kell 11.00 – 16.00 Narva Linnavalituse ruumides (1. korrus) koolitajatele mõeldud teabepäev, kus Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner ning asejuhataja Riina Koolmeister tutvustavad augusti teisel poolel algavate eesti keele tasemekoolituste sisu, eesmärke ning oodatavaid tulemusi

„Teabepäeval arutatakse keeleõppega seotud korralduslikke küsimusi, kuulatakse  koolitajate ettepanekuid keeleõppe paremaks läbiviimiseks ja oodatud tulemuste saavutamiseks. Samuti käsitletakse täiskasvanute ja ka õpetajalt õpetajatele suunatud keeleõppe paremaid praktikaid ning vaadatakse veelkord üle ka eksamitel enam tehtavad vead,“ selgitas teabepäeva sisu MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi.

Keelekoolitused toimuvad lasteaia, üldhariduskooli ja kutsekooli õpetajatele. Kursused viiakse läbi 15. grupis Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Jõhvis. Eesti keele kursuse eel ja järel tuleb sooritada test. Koolituse toimumise perioodil peab iga kursusel osaleja tegema ka tasemeeksami. Kõigist kursuselt osalenutest peab 2016. aasta kevadeks olema kuni 80 protsenti ehk 156 õppe läbinud õpetajatest sooritanud eesti keele tasemeeksami.
 

Eesti keele tasemekoolitusi rahastab Haridus ja Teadusministeerium riigieelarve vahenditest.

Lisainfo:

Jana Tondi
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Arenduskeskuse valdkonnajuht
E-post: jana.tondi@meis.ee
Tel. 6 599 069

 

Meediaprojekt „LÕVI“ koondab lõimumisvaldkonna uudised

Käesolev aasta juulist kuni detsembri lõpuni viib MTÜ Etnoweb läbi eesti- ja venekeelsele auditooriumile suunatud meediaprojekti „LÕVI“. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed tellitud teenuse eesmärgiks on vähemusurahvuste kultuuriseltside, sotsiaalse sidususe, noorsootöö, hariduse ja kultuurielu puudutavate uudiste koostamine ja levitamine projekti meediakanalites – Etnowebis,  Postimehes, ETV+ ja Kultuuriinfos.

Meediaprojekti „LÕVI“ ehk lõimumisvaldkonna info ellu kutsumise peamiseks eesmärgiks on   lõimumisvaldkonna kommunikatsiooni koostöövõrgustiku arendamine ning nende uudiste loomine ja vahendamine laiemale avalikkusele. Etnoweb kaasab uudiste koostamisprotsessi ka kodanikuajakirjanduse ning 2015. aasta kevadel MISA eestvedamisel toimunud meediakoolitusel „Our Media Generation“ osalenud noored. Uudiste levitamisele aitavad kaasa projekti meediaparterid Postimees, Kultuuriinfo ja sügisest ka ETV+.

Projektijuht Valeria Mihhailova sõnul on projekti eesmärgiks muuta erinevate organisatsioonide ja kodanikualgatuste avalike tegevuste, ürituste ja kultuurisündmuste teave eesti- ning venekeelse elanikkonna jaoks enam kättesaadavamaks. „Sageli me ei tea, millised toredad ja huvitavad ettevõtmised ja algatused leiavad aset meie kodukohas, kuna info ei jõua meieni või seda pole piisavalt ning ka arusaadavas keeles,“ selgitas Mihhailova. Ta lisas, et ühtse lõimumisinfo loomise vajaduse on tinginud ka see, et sageli pole kodanikeühendustel ja väiksematel organisatsioonidel piisavalt ressurssi ega oskuseid oma üritustest ning avalikkusele suunatud tegevustest inimesi teavitada.

Ühise infovälja loomisesse saavad panustada sajad Eestis tegutsevad kodanikuühendused, organisatsioonid ja haridusasutused. Uudiste jagamise, loomise vajaduse ja soovi korral tasub ühendust võta projekti koordinaatorite ning toimetajatega aadressil lovi@integratsiooniinfo.ee.  Etnoweb saadab kord nädalas välja ka uudiskirja, mis sisaldab olulisemaid nädala lõikes avaldatud uudiseid. Eesti- ja venekeelse uudiskirjaga saab liituda siin: http://etnoweb.ee/JoinBroadcast.aspx. Projekti „Lõimumisvaldkonna kommunikatsioonikoostöövõrgustiku arendamine ja uudiste vahendamine“ toetab MISA Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo:

Valeria Mihhailova, Etnoweb projektijuht, e-post: moderator@etnoweb.ee, tel: +372 555 95 632
Ruslan Prohhorenko, MISA projekti koordinaator, e-post: ruslan.prohhorenko@meis.ee, tel: 659 9035

Hea eesti keele õppesse registreeruja!

Täname, et olete registreerunud Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed kodulehel A2-, B1-, B2-taseme eesti keele kursustele.

2015. aasta sügisest algavad Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetatavad tegevused“ raames A2-, B1- ja B2-taseme eesti keele kursused. Esimesed 540 inimest pääsevad koolitustele juba septembris. Tasuta keeleõppe kursuseid on plaanis hakata edaspidi läbi viima regulaarselt. Täiendavate õpperühmade komplekteerimisega alustame juba sellel aastal. Omalt poolt teeme parima, et kõik keekeõppe vastu huvi tundnud ja end registreerinud inimesed saavad võimaluse tasuta keelt õppima asuda.

Kuna inimeste huvi eesti keele õppe vastu on olnud väga suur, siis plaanime lisaks septembris alustavatele õpperühmadele hakata eesti keele kursuseid täiendavalt pakkuma veel 2000 inimesele 2016. aasta jaanuarist, millele lisandub sama palju uusi õppekohti 2017. aastal. Vajadusel tellitakse uusi kohti ka juurde, tagamaks tasuta eesti keele õppe kõigile MISA lehel registreerunutele, kelle keeletase vastab tasemele A1.

Selleks, et juba septembris oleks võimalik esimestel gruppidel keelt õppima asuda, oleme koostöös koolitajaga koostanud esimestesse õpperühmadesse pääsejate nimekirjad. Kuna soovijaid on palju, siis pakume koolitusel osalemise võimaluse vastavalt registreerumise järjekorrale. Kõigi septembrist kursustele saajatega võtab ühendust koolitaja MTÜ Atlasnet Teie registreerimisvormis märgitud e-posti aadressil või telefoni teel. Täname kannatlikkuse eest ette kõiki inimesi, kes kohe septembrist esimestele tasuta kursustele ei pääse.

Kõiki registeerunid, kes kursustele kohe ei saa, teavitame esmajärjekorras meie järgmistest keeleõppe võimalustest. Samuti informeeritakse Teid koheselt kui vastaval tasemel ning elukohas tasuta keelekursuse koht vabaneb.

Lisaks oleme MISA kodulehele lisanud täiendava info kõigile eesti keele kursustele registreerunutele, kust leiavad vastuseid oma küsimustele need, kes keelt õppima asuvad kui ka need, kes oma kursuse toimumist ootama peavad. Lisatud on ka info võimalike teiste eesti keele õppimise võimaluste kohta. Infoga saab tutvuda siin. Lõimumisvaldkonnaga kursisolekuks tasub liituda ka MISA uudiskirjaga.

Täname teid mõistva suhtumise eest ja loodame väga, et saame juba peatselt Teile soovitud tasemel eesti keele õpet pakkuda.

Lugupidamisega
Dmitri Burnašev
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed juhataja

Lõimumisalane info:
MISA nõustamiskeskus
Tel. 800 9999
E-post: info@integratsiooniinfo.ee