The Generation Awake campaign announced, that a number of companies have recognised that improving resource-efficiency and cutting waste will help protect their supply chain, profitability and good customer relations.

Generation Awake campaign, launched by the European Commission, focuses on the importance of recycling and aims at raising the EU citizens’ awareness of the impact that their everyday behavior has on the environment.

“Economising with resources is a founding principle of IKEA Group, and the company’s People & Planet Positive strategy builds on a long history of working with sustainability. Launched in 2012, the strategy outlines how the company is taking the next big step to help millions of people live a more sustainable life at home, to strive towards resource and energy independence and to help to create a better life for people and communities around the world.

Healthy Seas was set up by an NGO

and two enterprises to recover old fishing nets and recycle them to produce new textile products. According to UN reports, there are around 640 000 tons of abandoned fishing nets in the world’s seas, posing a threat to marine life and polluting the water. ‘Healthy Seas, a journey from waste to wear’ coordinates teams of divers to collect marine waste – especially fishing nets – and regenerates it into ECONYL® yarn for new sustainable products.

TerraCycle, a dynamic US-based company active on four continents (including 11 EU countries), collects difficult-to-recycle packaging - drinks pouches, crisp bags, pens, toothbrushes – and makes it into new products including bags, benches, plant pots and watering cans.

US group Caterpillar employs 3 600 people around the world in its remanufacturing arm, CAT Reman, which replaces products before they break and rebuilds them with a mixture of new and used parts. The company has given increasing consideration to creating a product that is intended to be remanufactured a number of times, and its ability to salvage materials gives its a business advantage over its competitors. One of its most well-known products is an engine block with a removable sleeve in the cylinder bore. When the component is recovered, this material can be removed and replaced to return the engine to as-new performance. Caterpillar’s remanufactured products are rebuilt and tested to the same standards – and sometimes higher – as new products, and are sold with the same warranty.

You can check the Generation Awake website for easy tips that will help you to make the best use of resources and reduce waste in your daily life. Your choices make a world of difference!

Campaign multilingual website: www.generationawake.eu

Facebook fan page: www.facebook.com/generationawake 
E-mail: mari.valgepea@meis.ee

Selgusid lõimumisvaldkonna 2013. aasta arendus-ja meediapreemiate saajad
Eesti ajaloo e-kursus „Kultuuriklikk“ toetab B-tasemel eesti keele õpet
LAK-õppe koolitused toetavad kutsekoolide õpetajaid eestikeelsele õppele üleminekul
Algas kutsekoolide õpetajate stažeerimisprogrammi uus etapp
Narva Kutseõppekeskuse õppurid käisid keelepraktikal Võrumaal ja Saaremaal
MISA toetas ühise teabevälja edendamist kultuuri ja sporditegevuste kaudu


Selgusid lõimumisvaldkonna 2013. aasta arendus-ja meediapreemiate saajad

11. juunil andis  Kultuuriministeerium koostöös Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusega Meie Inimesed (MISA) Estonia teatri valges saalis neli arendus- ja kolm meediapreemiat kogusummas 7000 eurot.

Hindamiskomisjon, kuhu kuulusid Kultuuriministeeriumi, MISA, Sihtasutuse Innove ja Teeme Ära Sihtasutuse esindajad, otsustas anda arenduspreemia Eesti õigeusu kultuuripärandi tutvustamise eest Vene Kultuuriseltside Assotsiatsioonile Ruthenia, vähemusrahvuste kultuuritraditsioonide tutvustamise eest Ida-Virumaa Integratsioonikeskusele, rahvuskultuuride festivali korraldamise eest Eesti Vene Kultuurikojale ja integratsiooniklassi avamise eest Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumile. Meediapreemia saajateks on Balti Video OÜ,  kultuuriajakiri Plug ja ajakirjanik Roman Vikulov. Lisaks tunnustati seitset arendus- ja  meediapreemia kandidaati tänukirjaga. Kokku laekus preemiakonkursile 21 taotlust.

Tänavused preemiasaajad paistsid silma tegevuste kõrge kvaliteedi ja suure osalejaskonna poolest: arenduspreemia saanud asutuste poolt läbiviidud projektidest sai osa 300-5000 inimest, meediategevustes isegi kuni 150 000.

Arendus- ja meediapreemiad (kuni 2013. aastani stipendiumid) on avalikud preemiad, mille eesmärk on väärtustada lõimumisvaldkonna arendamist ja lõimumisprotsessi kajastamist meedias.

Lõimumisvaldkonna arenduspreemiaid antakse välja alates 1999. aastast ja meediapreemiaid 2009. aastast. Arendus- ja meediapreemiate väljaandmist rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Martin Eber, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9067, e-post martin.eber@meis.ee

Eesti ajaloo e-kursus „Kultuuriklikk“ toetab B-tasemel eesti keele õpet

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel on valmimas Eesti ajalugu ja kultuuri tutvustav ning B-tasemel eesti keele õpet toetav kursus "Kultuuriklikk". Kursus on mõeldud Eestis elavatele muukeelsetele inimestele ja eesti kultuurist huvitatud välismaalastele, et toetada eesti keele õppimist kultuuriajaloolise taustaga

Tegemist on animeeritud ja interaktiivse e-kursusega, mis koosneb kokku 24-st õppevideost, mis kajastavad Eesti ajaloolisi ja tänapäevaseid teemasid. "Kultuuriklikk" viib kasutaja läbi eesti kultuuriajaloo olulisemate sündmuste, alates esimeste inimeste saabumisest, vabadusvõitlusest ja omakeelse kultuuri tekkimisest kuni Laulva revolutsiooni ja Euroopa Liiduga ühinemiseni

Hetkel on kasutamiseks valmis kursuse esimesed viis peatükki, mis käsitlevad teemasid nagu esimesed inimesed Eestis, arheoloogilised leiud, ristiusu toomine, Hansalinna linnakodaniku elu, Tallinna legendid ja eesti talupoja argipäev. Sõnaseletuste ja interaktiivsete harjutustega varustatud kursus on kõigile tasuta kättesaadav siit.

Kursus valmib Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi, Kultuuriministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed toetusel.

Lisainfo: Kristi Anniste, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9062, e-post kristi.anniste@meis.ee

LAK-õppe koolitused toetavad kutsekoolide õpetajaid eestikeelsele õppele üleminekul

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel  alustas Sihtasutus Omanäolise Kooli Arenduskeskus juunikuus  täienduskoolitustega lõimitud aine- ja keeleõppe ehk LAK-õppe metoodika rakendamiseks, toetamaks kutsekoolide õpetajaid eestikeelsele õppele üleminekul.

Koolituste sihtgrupp on eelkõige vene õppekeelega õpperühmadega kutseõppeasutuste õpetajad, kes muuhulgas planeerivad ja harjutavad õpetajatevahelist koostööd õpilastele keele-, eriala- ja õpioskuste paremaks õpetamiseks.

LAK-õppe metoodika rakendamise koolituse maht on 80 tundi ja kursus läbitakse 10 õppepäeva vältel.  Koolitusprogramm sisaldab tundidevaatlusi ja nähtud LAK-õppe rakendamise põhimõtete analüüsi koolitusgrupis. Koolituse vältel koostab iga osalev õpetaja töölehe kutseõppuritele.

Koolitused toimuvad Tallinnas ja Narvas ning kestavad käesoleva aasta novembri keskpaigani.

"Täienduskoolitusel osalevad õpetajad õpivad kavandama õppeprotsessi, mis tähtsustab üheaegselt nii õppeainet, keelt ja õpioskusi. Koolituse tulemusena oskab õpetaja koostada õpiülesandeid, mis toetavad õppekeelest erineva emakeelega õppurite aineteadmiste omandamist," kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Liilika Raudhein.

Täienduskoolitusi korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi “Keeleõppe arendamine 2011-2013” tegevuse "Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus" raames.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee

Algas kutsekoolide õpetajate stažeerimisprogrammi uus etapp

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) poolt koordineeritavas kutseõppeasutuste õpetajate stažeerimise programmis algas järjekordne etapp, mille käigus saavad õpetajad arendada erialaseid teadmisi ja eesti keele oskust mõnes teise õppekeelega koolis. Programmi eesmärk on toetada kutsekoolide õpetajaid üleminekul eestikeelsele õppele kutsekeskhariduses.

Käesoleval aastal oli esimene programmis osaleja Tallinna Transpordikooli logistika eriala õpetaja Inessa Klimanskaja, kes vahetas maikuus 12 päeva jooksul töö- ja keeleõppealaseid kogemusi Tartu Kutsehariduskeskuses.

"Stažeerimine tähendas minu jaoks paljude uute kogemuste saamist ja erialase silmaringi avardumist. Tutvusin teises keeles töötava kutsekooliga, õpperühmade töö põhimõtete ning lähenemisviiside ja metoodikatega. Väärt kogemus oli laotöötoimingute tunni läbiviimine eesti keeles Tartu Kutsehariduskeskuses sama eriala õpetava kolleegi juhendamisel, samuti võimalus osaleda tundides vaatlejana", jagas oma kogemusi Inessa Klimanskaja.

"Tartu Kutsehariduskeskuses viibimise ajal oli muuhulgas hea võimalus osaleda logistika valdkonna koostööseminaril koos kohalike tööandjatega, kus sain palju kasulikku informatsioon praktikakohtadest ja -korraldusest. Vabal ajal külastasin ajaloolisi paiku ja põnevaid vaatamisväärsusi Tartus, Võrtsjärve ääres ja Peipsi kandis," lisas Klimanskaja.

Juunikuus said veel 2 õpetajat stažeerida Tartus ja Pärnus. Stažeerimised jätkuvad eeloleval sügisel. Käesoleval aastal on stažeerimiseks soovi avaldanud kokku 10 vene õppekeelega kutseõpperühmi õpetavat õpetajat. Õpetajaid teevad stažeerimise eel, ajal ja järel koostööd tugiisikutega nii saatvas kui vastuvõtvas koolis.

Stažeerimist toetab  Euroopa Sotsiaalfond programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" kaudu.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee            

Narva Kutseõppekeskuse õppurid käisid keelepraktikal Võrumaal ja Saaremaal

Narva Kutseõppekeskuse esimese kursuse õpilased osalesid juunikuus kahenädalasel keelepraktikal: 10 koka eriala õpilast käisid Kuressaare Ametikoolis ja samapalju 10 mehhatroonika eriala õpilast Võrumaa Kutsehariduskeskuses Väimelas. Keelepraktika eesmärgiks oli arendada eesti keelest erineva emakeelega õpilastel igapäevase kõnekeele ja erialakeele oskust, et tulla paremini toime nii igapäevastes kui tööalastes toimingutes ning pakkuda võimalust laiendada silmaringi Eesti kultuuriruumist.

Kahendädalase keelepraktika programmid oli tihedad. Lisaks igapäevasele 8-tunnisele õppetööle  külastasid koka eriala õpilased muuhulgas Kuressaare raamatukogu ja noorte huvikeskust ja tutvusid linnavolikogu tööga; õpetaja Julia Pilli ja grupijuhendaja Olga Vereštšagina eestvõttel võeti osa ka kohalikest orienteerumisvõistlustest.  Võrumaa Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja Aare Pedras viis Väimelas eesti keele oskust täiendama tulnud mehhatroonika eriala noormehed ringsõidule Põlva- ja Võrumaale. Suurt huvi pakkusid noortele Eesti Maanteemuuseumis Varbusel eksponeeritud masinad ja  sõiduvahendid.

Narva Kutseõppekeskuse direktori Riina Veidenbaumi sõnul lõi keelepraktikal osalemine koka ja mehhatroonika eriala õpilastele suurepärased võimalused eesti keele oskuse parandamiseks ja tutvumiseks Eesti erinevate paikade kohaliku kultuuriga.

„Seniste projektide kogemused on näidanud, et täiendava keeleõppe läbinud õpilased ei karda edaspidi suhelda eesti keeles,“ kommenteeris Veidenbaum.

Keelepraktikal käinud õpilaste tagasiside keelepraktikale oli samuti väga hea: eesti keele oskus paranes oluliselt, õpiti uusi ametialaseid teadmisi ja vaba aeg oli täis põnevaid ettevõtmisi.

Kutseõppurite eesti keele täiendav õpe viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013" tegevuse "Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendav keeleõpe" raames.

Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee

MISA toetas ühise teabevälja edendamist kultuuri ja sporditegevuste kaudu


Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) eraldas ühise teabevälja edendamiseks kultuuri- ja sporditegevuste kaudu 10 projektile kokku 94 165 eurot.

Sporditegevuste kaudu hakkavad ühise kultuuriruumi loomise ja lõimumise toetamisega tegelema Spordiürituste Korraldamise Klubi MTÜ, Estonian Freeride Guild MTÜ, Elujooks MTÜ, MTÜ Jalgpalliklubi Sillamäe ja Narva 6. Kool. Kultuuritegevuste kaudu hakkavad ühise kultuuriruumi loomise ja lõimumise toetamisega tegelema SA Kultuurileht, Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon SA, Uus vene Kultuur Eestis MTÜ, Muusikute täiendõppe keskus ja Eesti Kunstimuuseum.

“Näiteks Spordiürituste Korraldamise Klubi MTÜ motiveerib oma tegevustega inimesi enam sportima ja osalema kodukandi suurüritustel, mille läbi tugevada kodukandi tunnet ja elujõudu ning anda Eesti inimestele rohkem põhjust tulla Ida-Virumaale,’’ kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juht Jana Tondi.

“Kultuuri toetavate projektidega saame pakkuda eri rahvustest noortele võimalusi omavaheliste kontaktide loomiseks ja arendamiseks ühistegevuste kaudu,” jätkas Tondi.

“Samuti panustame näiteks venekeelse lasteajakirja Täheke väljaandmise toetamisega kõigi Eesti laste lugemiskultuuri, sõltumata sellest, milline on nende emakeel, pakkudes eakohast lugemisvara tuntud ja uutelt lastekirjanikelt.’’

Projektikonkurssi ja tegevusi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juht, tel 6599 069, e-post jana.tondi@meis.ee

 

Mänguasjad aitavad lõimuda
Tallinna gümnasistid uurisid oma vähemusrahvustest esivanemate elulugusid
Väliseestlaste lapsed otsivad noortelaagrites sidet Eestiga

Mänguasjad aitavad lõimuda

Ukraina Kultuurikeskus viib augustis ja septembris mitmetes Eestimaa linnades läbi eesti, vene ja ukraina rahvuspäraste mänguasjade meisterdamise töötube, mis võimaldavad erineva kultuuritaustaga inimestel ühiselt tegutseda ja aitavad seeläbi lõimumisele kaasa. 

Paralleelselt mänguasjade valmistamise töötubadele toimuvad ka lõimumisteemalised etendused ja näitus, kus eksponeeritud eestile, venemaale ja ukrainale iseloomulikud rahvuslikud mänguasjad. Varasemalt on Ukraina Kultuurikeskuses sama projekti raames käsitsi valmistatud paberit.

Projektijuhi Anatoli Ljutjuki sõnul on sedalaadi lähenemine lõimumisele suurepärane võimalus tutvuda erinevate kultuuridega ja vastastikuste koostöövõimalustega, mille läbi teadvustatakse lõimumise olulisust ühiskonnas. ’’Valisime projekti keskseks teemaks just mänguasjad, kuna rahvakunst iseloomustab ilmekalt ja nähtavalt kultuurilisi eripärasid ning sarnasusi. Mänguasjade misterdamise abil on meil võimalus tugevdada kultuuridevahelist sallivust ja koostööd vastastikuse suhtluse rikastamiseks,’’ lisas Ljutjuk.

Näitus, etendused ja töötoad toimuvad lisaks Ukraina Kultuurikeskusele veel 9-18. augustini Narva Linnuses, 19-28. augustini Tartu Mänguasjamuuseumis, 29. augustist -7 septembrini Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses ja 8-17. septembrini Jõhvi Kultuuri-ja Huvikeskuses.

Projekti ’Lõimumine’ elluviimist rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist  ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Marje Sarapuu, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, e-post: marje.sarapuu@meis.ee

Tallinna gümnasistid uurisid oma vähemusrahvustest esivanemate elulugusid

Mittetulundusühingu Vaba Vaade eestvedamisel uurisid eesti- ja venekeelsed Tallinna gümnasistid esimese vabariigi aegsete vähemusrahvustest ühiskonnategelaste elulugusid, millest valmis illustreeritud uurimustööde kogumik ja näitus.

Uurimustööde koostamisele eelnesid seminarid ja uurimustöö materjalide kokkupanek Rahvusraamatukogus ja Eesti Riigiarhiivis, mis andsid noortele väärtuslikke kogemusi sõnaseadmise, ajalooliste allikate kasutamise ja biograafiate koostamise kohta. MTÜ Vaba Vaade juhatuse liikme Igor Kopõtini sõnul laiendasid uurimustööde kirjutamisel osalenud 15 eesti- ja venekeelset gümnasisti protsessi käigus oma teadmisi eesti ajaloost, ühiskonnast ja rahvuskaaslaste panusest.

Õpilasi inspireerisid uurimustööle mitmed rohkem- ja vähemtuntud tolleaja sportlased, arstid, akadeemikud ja ettevõtjad, nagu näiteks kergejõustiklane Sara Teitelbaum, baltisakslasest meditsiiniteenistuse kindral Werner von Manteuffel ja vene kogukonnas silmapaistev Tartu Ülikooli õppejõud Igor Tjutrjumov. Uuritavate seas oli ka Tartu Ülikooli judaistika õppetooli asutaja Lazar Gulkowitsch ja Johan Laidoneri abikaasa Maria.

Komisjoni poolt välja valitud töödest koostati 63-leheküljeline kogumik, mille 2000 eksemplari jagati Tallinna üldhariduskoolidesse. Koostöös Tallinna Haridusametiga levitati brošüüri 50. Tallinna üldhariduskoolis. Lisaks sellele viidi mitmes Tallinna gümnaasiumis läbi õpilastööde esitlused ja arutelud ning avati selleteemaline näitus.

’’Aastatel 1918-1940 oli Eesti sarnaselt tänapäevale mitmerahvuslik riik, kus elasid eestlaste kõrval ka venelased, baltisakslased, juudid, eestirootslased, soomlased ja teised vähemusrahvused, kes vastavalt oma kogukonna arvukusele panustasid Eesti riigi ülesehitamisse ja ühiskonna arengusse. Uurimustöö tegemine suurendas kindlasti noorte sallivust multikultuurise ühiskonna suhtes ja ärgitas leidma endale esivanemate seast inspiratsiooni ja eeskujusid,’’ kommenteeris Kopõtin. 

Projekti „Silmapaistvad Eesti vähemusrahvustest ühiskonnategelased 1918-1940“ toetas Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator,tel: 659 9850, e-post: toivo.sikk@meis.ee

Väliseestlaste lapsed otsivad noortelaagrites sidet Eestiga

Viljandi- ja Valgamaal veedavad tänavu laagrisuve 66 Eesti päritolu noort 20 riigist. Tullakse, et õppida eesti keelt ja kultuuri ning leida enda eestlaseks olemise lugu.

Noortelaagri abil on oma juurte juurde tagasi jõudnud näiteks ka Mahtra sõjas võidelnu järeltulija.13–18aastastele Eesti päritolu, kuid välismaal elavatele noortele mõeldud keele- ja kultuurilaagrid toimuvad juba 13 aastat järjest ning selle aja jooksul on nii mõnigi noor asunud tagasi Eestisse elama või õppima.Kaks laagrivahetust on nüüdseks juba seljataga. Üks neist toimus Valgamaal Marja talus, teine Viljandimaal Venevere puhkekeskuses. Kolmas, selle suve viimane vahetus, alustab Veneveres 3. augustil.

Vigadele keskendumine halvab õppimise himu

Laagri korraldaja, MTÜ Head-Est juht Epp Adler on tegevusi planeerides lähtunud julguse ja motivatsiooni kasvatamisest.“Paljudel meist on negatiivseid kogemusi või hoiakuid teise keele õppimisega. Ühiskonna üldine arusaam õppimisest on selliseid hoiakuid soodustanud, sest õppetöö keskendub vigadele. Õppijad kardavad vigu teha, aga nii ei saa ju ühtegi keelt selgeks! Meie jaoks on viga suur rõõm, sest see näitab koha, mida edasi arendada,” räägib Adler.

Adler peab mängulist eneseväljenduse toetamist keeleõppes väga oluliseks. “Me ei mõtle niisama laste mängu, vaid mängu kui metoodikat, kus on olemas raamid ja eesmärgid. Kui keeleõpe käib rõõmsalt ja paljude muude kogemuste kaudu, siis eksimise hirm ununeb. Sealt tuleb edukogemus, millega kaasneb julgus ja tahe eesti keelt edasi õppida.”

Väliseesti noortele on abiks Eestis alaliselt elavad eakaaslastest tugiõpilased. Igas laagrivahetuses on kaheksa kohalikku noort, kellest igaüks toetab kaht väliseestlast. Eesti keele ja kultuuri kohta õpivad palju ka tugiõpilased ise. “See, et keegi Eestis elab, ei tähenda, et ta Eestist kõike teab. Mõni turist, kes on käinud ekskursioonil, teab teinekord rohkemgi kui kohalik. Siin tuletavad grammatika, kultuuri ja ajaloo kohta koolis õpitut praktiliselt ja mänguliselt meelde ka tuginoored,” põhjendab Adler, kelle hinnangul on sama oluline ka sallivuse kasvatamine. Viimasega on tema meelest Eestis endiselt probleeme.

“Sellised laagrid on tegelikult nii vajalikud! Oma arusaama avardamine teist keelt kõnelevate inimeste suhtes on igal juhul kasulik. Meie ühiskonnas oleks selle asemel, et pidevalt hinnata, kui hästi keegi eesti keelt oskab, vaja inimestega rohkem suhelda ja vestluskaaslasest inimlikult huvituda. Ei pea parandama keelevigu, kui ta räägib sulle parasjagu oma lugu, muidu kaob ju huvi lugu jutustada üldse ära. Sama kehtib ka Eesti venekeelsete inimeste puhul,” arvab Adler.

Piiri taha on viinud sõda, armastus ja töö

Laia maailma on pered suundunud väga erinevatel põhjustel. Adleri kogemuse kohaselt on praegune põlvkond jõudnud välismaale peamiselt kas armastuse või töö tõttu, samas kui varasemaid põlvkondi on mujale viinud sageli sõda.

Laagris tegutseb noorte meediagrupp, kes peab laagrielust päevikut ja kogub selliseid lugusid. Ühe kaugelt Siberi alalt pärit osaleja puhul selgus, et tema esiisa võitles Mahtra sõjas.

“Noored ise ei oska nende sündmuste kohta alati küsida või ei suuda nad seda endale lähedaseks mõelda, aga selle jaoks olemegi meie täiskasvanutena abiks. Meie ülesanne on aidata luua seoseid Eestiga,” tõdeb Adler ja lisab, et armastusest kantud lugusid on tegelikult väga palju. “Ikka kuuleme, kuidas kellegi vanaisa õppis Eestis ja kohtus eestlannaga, kuidas armuti ja abielluti.”

Sõja tõttu välismaale emigreerunud peredelt kuuleb sündmustest, mis pärineksid justkui Ameerika märulifilmist. “Noored räägivad vanaisast, kes viskas ratta kraavi, hüppas kaluripaati, sõudis üle mere Rootsi, trotsides pommitamist… Need on tänapäeva noortele veidi uskumatud lood. Tihti on nad oma ringkonnas ainsad, kellel mõni selline eriline lugu jutustada. Siin kuulevad ja näevad nad, et selliseid on teisigi, ning neil on lihtsam mõista oma vanemaid ja vanavanemaid. Teatud mõttes me aitame valideerida perekondade lugusid. Muidu võib see kõik tõesti tunduda liialdusena või isegi väljamõeldisena,” räägib Adler.

“Samas arvestame, et tegu on noorte inimestega, kes soovivad leida oma identiteeti. Me ei suru neile mingit Eesti asja peale, vaid anname võimaluse vaba olemise õhkkonnas ise Eesti kultuuri ja keelt õppida,” selgitab Adler, kelle arvates peavad noored oma eestlaseksolemise tee ise leidma.

Eestis on väga huvitav ja tore!

Laagrivahetustes osalevad näiteks noored Kanadast, USAst, Egiptusest, Austraaliast, Hiinast, Venemaa aladelt, Skandinaaviast, Kreekast, Küproselt, Iirimaalt, Saksamaalt jm. Paljudele noortele on see tõeline seiklus rahvusvahelises seltskonnas, kust leiab sõpru pikaks ajaks.

Sõprade leidmise võimalust hindab ka Itaalias Bergamos elav 16aastane Marco, kelle ema kolis Itaaliasse juba 12aastaselt.“Käin igal aastal Eestis ja laagris olen teist aastat järjest,” räägib peaaegu laitmatu eesti  keelega Marco. Kodus kõnelebki ta emaga eesti keeles ja sellega on itaallasest isa aeg-ajalt hädas. Esimesel korral saatis poisi Eestisse ema, tänavu tuli Marco siia just noortelaagri pärast.

“Eestis on väga huvitav, aga mentaliteet ... kas võib nii öelda?” katkestab Marco end kõheldes, ning alles siis, kui on saanud kinnituse, et sõna on õige, jätkab: “Mentaliteet on siin erinev. Eestis ei lähe inimesed punase tulega üle tee ka siis, kui näevad, et ühtegi autot ei tule. Itaalias me läheksime kohe! Selliseid väikesi asju on väga palju. Eestlased on rohkem looduses, käivad metsas jalutamas. Ja metsa on siin palju ning see on hästi hoitud ja puhas.”

Küsimusele, mis Marcole Eestis ei meeldi, ei oska noormees vastata. Uurin, mida ta ütleks neile kohalikele, kes Eesti elu aina kiruvad. “Eestis sõltub kõik vist pigem sellest, mis inimene ise oled. Kui ringi reisid, siis vaata ja mõtle selle üle. Eestis on paljud asjad väga ilusti. Kui ma saaksin oma sõbrad siia elama tuua, siis ma koliks küll Eesitsse,” kinnitab Marco.

18aastane Malak on Eestis esimest korda. Malaki vanaema ja vanaisa kohtusid Eestis, kui vanaisa tuli Eestisse õppima. Armastus viis nad mõlemad Egiptusesse. Neiu kodus eesti keelt ei räägita ja ta on harjunud suhtlema kas inglise või araabia keeles. “Mulle meeldib siin. Kõik on väga ilus! Mul on hea meel, et olen tundma õppinud palju uusi toredaid inimesi ja saanud paremini selgeks eesti keele. Nüüd saan juba üldiselt aru, millest räägitakse. Pärast laagrit lähen tagasi Egiptusesse, sest alustan ülikoolis arhitektuuriõpinguid, kuid tahan väga eesti keelt edasi õppida, et siia kunagi ülikooli tulla,” räägib Malak.

Neiut hämmastab Eestimaa rohelus, huvitava ja vaba õhkkonnaga laagrielu ning Tallinna vanalinn. Üllatusena tuli ka arvatust soojem suvi. Niipea kui võimalik, tuleb ta kas turisti või üliõpilasena siia tagasi, ja koju minnes lubab Eestit reklaamida ka sõpradele.

Head laagriõhkkonda kiidab ka 17aastane tugiõpilane Martin. “Meil ei ole õpetaja–õpilase suhe. Teeme grupitöid ja arendavaid tegevusi kui võrdsed. Kogu programm on mänguline ja hästi jaotatud. Õppimist on palju, aga see ei tundu tüütu. Näiteks tegime plakati, millega tutvustasime võimalikult mitmekülgselt Eesti loodust. Õhtuti on meil teatrigrupp, millega etendatakse huvitavaid ja naljakaid näidendeid. Sellega saab demonstreerida nii oma eesti keele kui ka näitlemise oskust. Kõik on siin väga õpihimulised. Kusjuures neid ei huvita ainult eesti keel, vaid ka inimesed ja kultuur. Mulle küll tundub, et nad sooviksid ennast rohkem Eestiga siduda,” arvab Martin.

Ka Martin ise on laagrielust palju võitnud: “Eelmise aasta keelelaager oli mu elu parim laager üldse, sain nii palju sõpru üle Euroopa ja väga palju kogemusi. Me õpime näiteks organiseerima ja meeskonnatööd tegema.” Lisaks eesti keelele saavad paljud laagrilised paremini selgeks ka inglise keele, mida kasutatakse suheldes palju.

Eesti vajab rohkem austust, usaldust, sallivust

Epp Adler täiendab: “Loomulikult on omavanustega koos olemine ja sõprade leidmine väga oluline, aga siia tullakse ikkagi õpieesmärgiga. Mõnikord tullakse tõesti ka eelarvamusega, sest ollakse harjunud õpetaja–õpilase range karistuspõhise suhtega, kuid meil nii ei ole. Reeglid on laagris paigas, aga need lepitakse kokku koos, et asjad toimiksid ja kõigil oleks tore.”

“Paljud laagrid on minu meelest ikka veel nagu pioneerilaagrid, kus on kasvatajad ja väline kontroll. Meil on eneseregulatsioon. Me ei kasuta näiteks sõna “laps”, sest tegu on peagi täiskasvanuikka jõudvate noortega, kellega suhtlemine käib vastastikuse austuse ning usalduspõhise autoriteedi põhimõttel,” selgitab Epp Adler noortelaagri väärtusi.

Adleri meelest vajab Eesti ühiskond üldse rohkem austust, usaldust ja sallivust. “Me ei peaks asju nägema nii ühekülgselt ega hukka mõistma neid, kes on ära läinud või ei ole suutnud laste eesti keele oskust säilitada,” selgitab ta. “Kutsuksin pigem üles sallivusele. Eesti ülesanne peaks olema end kaardile panna, ja vahet pole, kas inimesed tulevad Eesti juurde tagasi lugusid jutustades, turistina, õppima või siia elama. Kedagi ei ole võimalik tagasi tuua, me saame vaid aidata luua sidet ja leida sõpru.”

Artikkel ilmus Maalehes 31. juulil 2014. Artikli autor on Meelika Hirmo.

Eesti päritolu noorte keele- ja kultuurilaagreid rahastavad haridus- ja teadusministeerium ning kultuuriministeerium rahvuskaaslaste programmi 2014–2020 kaudu. Laagreid korraldab  MTÜ HeadEst Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse koordineerimisel.

Lisainfo: Marina Fanfora, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel: 659 9068; e-post: marina.fanfora@meis.ee

Septembrist jätkub kutseõppurite täiendav keeleõpe
Sügisel algavad kutsekoolide õpetajate täienduskoolitused
Narva ja Valga õpilased tugevdasid lõimumislaagris sidet Eestimaaga
September on Narva ja Põltsamaa laste liikumiskuu

Septembrist jätkub kutseõppurite täiendav keeleõpe

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) jätkab Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013” raames kutseõpet arendavate tegevustega. 2014/2015 õppeaasta sügisel korraldab MISA eesti keele õpet kaheksas kutseõppeasutuses; ühtlasi toetatakse ka õppuritele suunatud intensiivset tugiõpet eesmärgiga tulla paremini toime eesti kultuuriruumis. 

Kutseõppuritele suunatud täiendava keeleõppega pakub MISA kutsekoolidele võimalust saada tuge oma koolis õppivate eesti keelest erineva emakeelega õpilaste täiendava riigikeele õppe korraldamiseks. Täiendavat keeleõpet korraldatakse nii vene õppekeelega rühmade õppuritele kui ka eesti keelest erineva emakeelega õppuritele, kes õpivad eesti õppekeelega kutseõpperühmas või vene õppekeelega rühmas osalise eestikeelse õppega. Täiendavat keeleõpet korraldatakse ka õppekava raames riigieelarvest rahastatud õppele.

Käesoleva aasta kevadel korraldas MISA täiendava eesti keele õppe korraldamiseks IV ettepanekutevooru, mille alusel korraldab sihtasutus täiendavat eesti keele õpet ja praktika läbiviimist eestikeelses töökeskkonnas. Kevadises ettepanekutevoorus kiideti heaks 10 kutseõppeasutuse poolt esitatud 14 ettepanekut, mille kogumaksumuseks on 94 880 eurot. Kevadel korraldas MISA keeleõpet Sillamäe Kutsekoolis, Narva Kutsehariduskeskuses, Sisekaitseakadeemias, Tartu Kutsehariduskeskuses ja Tallinna Kopli Ametikoolis. Keeleõppes osales kokku  95 õpilast.

2014/2015. õppeaasta sügisel korraldab MISA eesti keele õpet 205 õpilasele kaheksas kutseõppeasutuses - Sillamäe Kutsekoolis, Narva Kutsehariduskeskuses, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, Tallinna Tööstushariduskeskuses, Tallinna Teeninduskoolis, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis, Valgamaa kutseõppekeskuses ja Tartu Kutsehariduskeskuses.

„Tegemist on väga kasuliku moodusega eesti keele õppimiseks, sest gruppidele ja erialadele lähtutakse individuaalselt vastavalt kooli ja grupi vajadustele,” kommenteeris keeleõpet MISA elukestva õppe üksuse juht Jana Tondi.

Ühtlasi toetatakse programmi raames õpilastele ka intensiivset tugiõpet ja õppekäike tootmis-, vaatlus- ja/või näitustekeskustesse. Tegevuse eesmärk on pakkuda vene õppekeelega õppuritele võimalusi eesti keele- ja kultuuriruumis toimetulekupädevuste kujundamiseks, kultuuridevaheliste erinevustega arvestamiseks suhtlemisel ning eesti kultuuri mõistmist teise kultuuri läbi.

Eesti keele õpet rahastab haridus- ja teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ kaudu; programmi viib ellu Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Jana Tondi, elukestva õppe üksus, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee

Sügisel algavad kutsekoolide õpetajate täienduskoolitused

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) korraldab tänavu sügisel 57-le eesti keelest erineva emakeelega kutsehariduses töötavale õpetajale Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse „Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus“ raames eesti keele kursused ametialase eesti keele oskuse parendamiseks ja tööalaseks toimetulekuks.

Tegevuse „Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus“ raames viiakse läbi eesti keele kursused 5 kutseõppeasutuse eesti keelest erineva emakeelega õpetajatele - Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, Informaatika ja Arvutustehnika Koolis, Tallinna Tööstushariduskeskuses, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis ning Narva Kutseõppekeskuses.

„Planeeritud keeleõppe sisu on kokku pandud asutuste endi ettepanekutes esitatud soovidest ja vajadustest lähtuvalt mahus kuni 100 akadeemilist tundi, sh tööalane keelepraktika keelekeskkonnas, õppematerjalide koostamine ja tundide läbiviimine. Asutustes kohapeal korraldatava keeleõppe põhilisteks märksõnadeks on eesmärgistatud ja mitmekesistatud keeleõpe, soovitud tulemuse saavutamise reaalsus ning motiveeritud õpetajad’’, sõnas elukestva õppe üksuse juht.

Septembris jätkuvad suvel alanud lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika rakendamise koolitused mahus 80 akadeemilist tundi Tallinnas kahes õpperühmas ning  ühes Narva õpperühmas, milles ühtekokku osaleb 40 õpetajat. Koolitust korraldab SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus.

Tänavu sügisel toetatakse kutseõppeasutuste õpetajate täienduskoolitust ESF programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“  kaudu 41 476 euroga, millest keeleõpe moodustab 19 300 eurot.

Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitustele lisaks jätkab MISA ka eesti keelest erineva emakeelega õpetajatele stažeerimise korraldamist eestikeelsete õpperühmadega koolides. Kevadel käis stažeerimas 3 kutseõpetajat. Sügiseks on endale stažeerimise plaani võtnud 8 õpetajat.

Eesti keele õpet rahastab haridus- ja teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse “Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus” kaudu. ESF programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ elluviija on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Liilika Raudhein, elukestva õppe üksus, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee

Narva ja Valga õpilased tugevdasid lõimumislaagris sidet Eestimaaga

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA), Sisekaitseakadeemia ja Valga Isamaalise Kasvatuse Sihtasutuse koostöös toimus lõimumislaager, mille eesmärgiks oli suurendada kokku  30 Narvast ja Valgast pärit  vene- ja eestikeelse gümnasisti teadlikkust aktiivseks Eesti kodanikuks olemisest. 

Kolmepäevase laagri eesmärk oli luua venekeelsetele õpilastele ka võimalus eesti keeles suhtlemiseks, tutvustada neile Eesti sisejulgeoleku ajalugu ja tugevdada seeläbi nende riigiidentiteeti. Erinevate töötubade, sportlike mängude ja muuseumide-memoriaalide külastuse kõrval viidi laagris läbi ka noorteparlament. Noorteparlamendis tõstatasid gümnasistid erinevaid aktuaalseid teemasid, nagu liiga väike eesti emakeelega eesti keele õpetajate arv Narvas, tööpuudus ja väljaränne.

„Laagri korraldaja rõhutas, et kolme koosveedetud päeva jooksul ei tekkinud õpilastel suhtlemissituatsioonides keelelist takistust. Erineva emakeelega noored kohanevad hästi ja leiavad vajadusel ühise keele, et suhelda. See näitab noorte valmisolekut tulla toime Eesti keelekeskkonnas,’’ kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Toivo Sikk.

Loe pikemalt laagris toimunu kohta siit.

Projekti „Narva ja Valga gümnaasiumite õpilaste kodanikuteadlikkuse ja Isamaalise kasvatuse edendamine läbi ühistegevuse eestikeelses keskkonnas“ korraldamist toetas haridus- ja teadusiminsteerium ja elluviimist koordineeris Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel: 6599850, e-post: toivo.sikk@meis.ee

September on Narva ja Põltsamaa laste liikumiskuu

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) koordineerimisel korraldab Narva 6. Kool lastele septembris liikumiskuu, mille jooksul tõuseb laste teadlikkus sportlikest eluviisidest, ületatakse ühistegevuste abil keelebarjääre ja valmib vene-eesti kehalise kasvatuse lõimitud aine- ja keeleõppe ehk LAK-õppe sõnastik.

Liikumise- ja spordikuust võtavad osa Narva 6. Kooli 1.-9. klassi õpilased,  Narva 6. Kooli piirkonna lasteaiad ning eestikeelse Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased. Projekti jooksul osalevad õpilased erinevates orienteerumismängudes Ida-Virumaa kaunites kohtades, uisutavad jäähallis ja võtavad osa  fotokrossist Narvas ja Põltsamaal, kus õpilased liiguvad mööda kodulinna ja pildistavad spordi ja liikumisüritusi ning tervislikke eluviise edendavaid tegevusi. Fotokrossi kokkuvõtted tehakse liikumisekuud lõpetaval infomessil „Minu valik on sport ja tervislikud eluviisid.“

Liikumiskuu väljundina valmib ka vene-eesti kehalise kasvatuse LAK-õppe sõnastik, mille õpilased koostavad peale igat projektitegevust.  „Valmivat LAK-õppe sõnastikku saab hiljem kasutada õppetöös nii vene- kui ka eestikeelses koolis. Kehalise kasvatuse õpetamine eesti keeles on ette nähtud Narva 6. Kooli ainekavas ja loodetavasti on õpetajal sellest sõnastikust suur abi,“ kommenteeris Narva 6. Kooli projekti juht Maret Annuk.

„Projektitegevused tõstavad sihtrühma teadlikkust spordi ja tervislike eluviiside kohta ja ka Eesti ühiskonnast tervikuna. Projekti jooksul teevad erineva emakeelega õpilased koostööd ja need lapsed, kelle emakeel ei ole eesti keel, parandavad seega praktilise eesti keele oskust huvitavate tegevuste kaudu,“ lisas Maret Annuk.

Projekti „Liikumine ühendab“ toetab kultuuriministeerium ja elluviimist koordineerib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Marina Fanfora, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marina.fanfora@meis.ee

13. oktoobril avaneb esseekonkurss „Eesti 10 aastat Euroopa Liidus“
Lõimumine läbi muusika
Projektiga ’Muusika, luuletused - S E V E R J A N ! N’ taaselustatakse Eesti vene kultuuri pärand
Eesti ajaloo ja kultuuri e-kursus „Kultuuriklikk“ toetab B-tasemel eesti keele õpet
Ühisnädal paneb eesti- ja venekeelsed noored ühiselt tegutsema

13. oktoobril avaneb esseekonkurss „Eesti 10 aastat Euroopa Liidus“

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kutsub noori üles osalema esseekonkursil „Eesti 10 aastat Euroopa Liidus“, mis pühendatud Eesti Euroopa Liiduga ühinemise 10. aastapäevale.

Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga juba neljandat korda toimuva esseekonkursi eesmärk on kutsuda noori üles mõtisklema Eesti ühiskonna väärtustamise ja selle arendamises osalemise teemadel.  Tänavu on esseekonkursi põhiteemaks „Eesti 10 aastat Euroopa Liidus“.

„Esseekonkursid on  paljusid õpilasi pannud mõtlema selle üle, mida tähendab neile Eesti Vabariigi kodanikuks olemine ja aktiivselt ühiskonnaelus osalemine. Tänavuse teema piires saab arutleda erinevate Euroopa Liitu ja Eestit puudutavate küsimuste üle, mis aktuaalsed seoses 10 aasta täitumisega Euroopa Liiduga ühinemisest,’’ kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Toivo Sikk.

Esseekonkurss on avatud 13-30. oktoobrini 2014 ja selle reeglitega saab alates 7. oktoobrist lähemalt tutvuda sihtasutuse kodulehel.

Täiendav informatsioon: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee

Lõimumine läbi muusika

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) koordineerimisel korraldab MTÜ Muusikute täiendõppe keskus novembris Narvas, Sillamäel ja Tallinnas kontserte ja töötubasid, mille eesmärgiks on kaasa aidata erinevate rahvuste lõimumisele koorimuusika kaudu.

Projekti on kaasatud Tallinna Vene kultuurikeskuse juures loodud Rahvuste koor Viva Musica, Tallinna Tehnikaülikooli vilistlaste naiskoor, kooride dirigendid, hääleseadjad ja õpilased. Kokku toimub kolm kontserdipäeva ja üheksa töötuba, kus õpetatakse õiget häälekasutust ja hingamist; lisaks saab kontserditel kuulata erinevatest rahvusest heliloojate muusikat ning osaleda ühislaulmises.

„Arvame, et koos musitseerimine ja töö käigus vestlemine edendab rahvussuhteid ja vähendab stereotüüpe, mis omakorda aitab ühendada eesti- ja muukeelset kogukonda“, kommenteeris Muusikute täiendõppe keskuse tegevjuht Leelo Lehtla.

Kontserdid toimuvad  02.11 Narvas, 08.11 Sillamäel ja 22.11 Tallinnas ja on kõigile huvilistele tasuta.

Projekti „Muusikasillad“ toetab Kultuuriministeerium ja elluviimist koordineerib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Marina Fanfora, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marina.fanfora@meis.ee

Projektiga ’Muusika, luuletused - S E V E R J A N ! N’ taaselustatakse Eesti vene kultuuri pärand

MTÜ Eesti Vene Kultuurikoda korraldab 19. oktoobril Rahvusraamatukogus Igor Severjanini loomingule pühendatud õhtu, mille eesmärk on tõsta inimeste huvi luule lugemise ja vene kultuuripärandi vastu Eestis. 

Vene kultuuril Eestis on pikk ajalugu ja traditsioonid. Soovist säilitada ja taaselustada vene kultuuri pärandit Eestis korraldab MTÜ Eesti Vene Kultuurikoda 19. oktoobril Eesti Rahvusraamatukogus muusikalis-poeetilise lavastuse „Muusika, luuletused - S E  V E R J A N ! N’, mis pühendatud ilmasõdade vahelisel perioodil Eestis elanud vene luuletaja Igor Severjanini loomingule. Hõbedase ajastu Severjanini värsse loevad muuhulgas ka Eesti Nuku- ja Noorsooteatri näitleja Evgeny Moiseenko ja Venemaa teeneline näitleja Evklid Kjurdzidis esitab armastusluulet. Laval on ka orkester dirigent Peeter Saani juhatusel ja ettekandele tulevad tuntud klassikud.

Piletid on saadaval Piletilevi koduleheküljel. MISA uudiskirja lugejad saavad soetada üritusele sooduspileteid, kirjutades MTÜ Eesti Vene Kultuurikoja juhatajale Marina Teele.

„Lisaks on MTÜ Eesti Vene Kultuurikoja eestvedamisel käimas konkurss, kuhu ootame kõiki huvilisi saatma meiliaadressile marina.tee@mail.ru  luule lugemisest videoklippe.  Laekunud töödega on võimalik tutvuda Youtube’is ja osalejate vahel loosime välja ka auhindu. See võiks ergutada inimesi Eesti vene kultuuri pärandiga lähemat tutvust tegema ja tundma huvi luule vastu ka laiemalt,’’ kommenteeris Marina Tee.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed toetab MTÜ Eesti Vene Kultuurikoja tegevust rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise taotlusvooru kaudu.

Lisainfo: Kristina Pirgop, mitmekultuurilise hariduse üksus, tel 6599024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee ja Marina Tee, Eesti Vene Kultuurikoja juhataja, tel 5113075, e-post: marina.tee@mail.ru

Eesti ajaloo ja kultuuri e-kursus „Kultuuriklikk“ toetab B-tasemel eesti keele õpet

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel valmis Eesti ajalugu ja kultuuri tutvustav ning B-tasemel eesti keele õpet toetav kursus „Kultuuriklikk". Kursus on mõeldud Eestis elavatele muukeelsetele inimestele ja eesti kultuurist huvitatud välismaalastele, et toetada eesti keele õppimist kultuuriajaloolise taustaga.

Tegemist on animeeritud ja interaktiivse e-kursusega, mis koosneb kokku 24-st õppevideost, mis kajastavad Eesti ajaloolisi ja tänapäevaseid teemasid. „Kultuuriklikk" viib kasutaja läbi eesti kultuuriajaloo olulisemate sündmuste, alates esimeste inimeste saabumisest, vabadusvõitlusest ja omakeelse kultuuri tekkimisest kuni Laulva revolutsiooni ja Euroopa Liiduga ühinemiseni

Sõnaseletuste ja interaktiivsete harjutustega varustatud kursus on kõigile tasuta kättesaadav siit.

Kursus valmis Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi, Kultuuriministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed toetusel.

Lisainfo: Kristi Anniste, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9062, e-post kristi.anniste@meis.ee

Ühisnädal paneb eesti- ja venekeelsed noored ühiselt tegutsema

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) ja SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (HEAK) koostöös näidatakse Ühisnädala raames eestikeelsete ja venekeelsete noorte koostatud videolugusid Harjumaa inimestest.

Ühisnädal on kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustav nädal, mis toimub teistkordselt ja leiab aset 24.-30. novembrini, kodanikupäeva lähistel. 2013. aastal viidi Ühisnädala raames läbi ca 200 sündmust, millest võttis osa üle 6000 inimese.

MISA toel viib HEAK ellu projekti, mis paneb eesti- ja venekeelsed noored ühiselt Ühisnädala raames tegutsema. HEAKi projekti juhi Lianne Tederi sõnul valmivad kahe kuu jooksul Ühisnädalaks eestikeelsete ja venekeelsete noorte koostatud videolood Harjumaa inimestest. Noored omandavad oskused filmitegemiseks olemasolevate vahenditega ja uurivad samal ajal, mis paneb inimesi aktiivselt ühiskonnas osalema. Kogemusfilme jagatakse Ühisnädalal sotsiaalmeedias ja filmide koondesitlus leiab aset kodanikupäeval, 26. novembril Tallinnas kinos Artis.

Ühisnädalal toimub aga palju muudki põnevat. Ühisnädala korraldaja Maiko Kesküla kutsub kõiki ühendusi, kogukondi, ettevõtteid ja aktiivseid inimesi korraldama Ühisnädalal enda sündmus. „Ühisnädal on justkui meie kõigi nädal - räägitakse võimalustest mida me kogukonnana saame ära teha, et meil endil parem elu oleks. Sellel nädalal räägitakse kodanikualgatusest ja tutvustatakse võimalusi ettevõtmistes kaasa lüüa. Teretulnud on kõik sündmused, mis inimesi kodanikualgatusest rääkima ja mõtlema paneb, olgu selleks siis organisatsiooni avatud uste päev, arutelu kohaliku omavalitsuse inimestega või mõni teine tore sündmus, mõttekoda, kunstinäitus või kasvõi oma sõpruskonna ühine väljasõit.”

Vaata Ühisnädala kodulehelt üle-eestilist Ühisnädala programmi ja uuri kaasalöömise võimalusi.

Projekti „Noorte kogemuslood Ühisnädalal“ toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Toivo Sikk, mitmekultuurilise hariduse üksus, tel 6599850, e-post: toivo.sikk@meis.ee

 

Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilased käisid lõimival õppekäigul
MISA toetas Ida-Virumaa arstide lõimumist
Okupatsioonimuuseum ootab külla õpilasi tutvuma rahvusvähemuste ajalooga
Karjääriprojekt aitas 300 sisserännanud noort erialavalikul
Vene Kultuurikeskuses saab nautida eesti- ja venekeelset lasteooperit
Oktoobris ilmus venekeelne Tähekese erinumber 
Sel sügisel jätkub kutsekoolide õpetajate eesti keele õpe ja stažeerimisprogramm

Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilased käisid lõimival õppekäigul

Haridus- ja Teadusministeeriumi toel käisid 35 erineva emakeelega Haapsalu Kutsehariduskeskuse (HKHK) õpilast õppekäigul Lõuna-Eestisse, et tutvuda eesti kultuuripärandiga ja suurendada seeläbi enda kodanikuteadlikkust.

24-25. septembrini osales 35 HKHK õpilast, kellest 10 teise emakeelega, õppekäigul Tartusse, Otepääle ja Äksile, et saada osa erinevatest lõimumist edendavatest tegevustest. Muuhulgas tutvuti Eesti Lipu Muuseumis eesti lipu saamislooga ja Eesti Rahva Muuseumis sellega, kuidas on erinevad kultuurid, usk ja kombed mõjutanud Eesti rahva ja riigi kujunemist.  Lisaks külastasid HKHK õpilased veel Teaduskeskust AHHAA, Tartu Ülikooli ja Äksil asuvat Jääkeskust.

Nii eesti- kui muukeelsete õpilaste tagasiside õppekäigule oli positiivne. Muukeelsed õpilased avaldasid arvamust, et eestlaste tavade, kommete ja rahvusliku identiteedi kujunemise tundmine aitab kaasa teiste rahvaste kultuuri paremale mõistmisele. Eesti Lipu Muuseumi külastuse tagasisidena mainisid mitmed nii eesti- kui muukeelsed õpilased, et on enda hinnangul nüüd paremad kodanikud – niivõrd puudutas neid seal nähtu ja kogetu.

„Nende kahe päeva jooksul avanes Haapsalu Kutsehariduskeskuses õppivatele noortele Eestimaa ajalugu ja tänapäev konkreetselt kuuldu ja nähtu põhjal. Selline  õppekäik aitas  palju kaasa erinevast rahvusest inimeste lõimimisele, sest õppisime seeläbi tundma enda ja teiste kultuuri ning seeläbi mõistame paremini ka üksteist,’’ kommenteeris kasulikku õppekäiku HKHK õpetaja ja projekti läbiviija Elle Teder.

HKHK õpilaste Lõuna-Eesti õppekäigu kohta saab rohkem lugeda siit. 

Haapsalu Kutsehariduskeskuse poolt läbi viidud projekti „Kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme, kelleks saame“ toetas Haridus- ja Teadusministeerium ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel: 6599850, e-post: toivo.sikk@meis.ee.

MISA toetas Ida-Virumaa arstide lõimumist

MISA ja kultuuriministeeriumi toel ning SA Ida-Viru Keskhaigla eestvedamisel õppisid Ida-Virumaa arstid ja meedikud aasta vältel eesti keelt, tutvusid eesti kultuuriga ja osalesid lõimumisseminaridel ja ekskursioonidel haiglatesse. Kokku osales projektis 30 meditsiinitöötajat.

Lisaks valmis projekti käigus teatmik, mis jagab nii meditsiinivaldkonna töötajatele kui ka teistele huvilistele infot Eesti erinevate keeleõppe-, haridus- ja sotsiaalteenuste kohta ning tutvustab Eesti ühiskonnakorraldust, elulaadi ja kultuuri.

„Projekt on väärtuslik, sest lisaks suurenenud eesti keele- ja kultuuriteadlikkusele suureneb  tegevuste tulemusel ka arstide ja meedikute omavaheline kokkukuuluvustunne. See viib aga  meie meditsiinimaastiku parema tundmaõppimiseni,“ kommenteeris projekti vajalikkust arstide jaoks mitmekultuurilise hariduse üksuse juht Jana Tondi.

Projekt toimus Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi, Kultuuriministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed toetusel.

Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9039, e-post maria.ratassepp@meis.ee

Okupatsioonimuuseum ootab külla õpilasi tutvuma rahvusvähemuste ajalooga

Okupatsioonimuuseum Tallinnas ootab külla õpilaste gruppe tutvuma rahvusvähemuste ajalooga, kasutades just selle tarbeks välja töötaud interaktiivset õppematerjali. Nimetatud haridusprogramm valmis näituse „Ründed ja ränded“ raames, mis kõneles rahvusvähemuste saatusest Eestis aastatel 1940-1991. Samuti valmis näituse tarvis lühifilm, mis jutustab fotode keeles loo ühe perekonna põgenemisest Eestist 1944. aastal.

Eestis elavate baltisakslaste, rootslaste, venelaste, juutide, ingerisoomlaste, lätlaste, mustlaste (romade), valgevenelaste ja ukrainlaste saatust Eestis mõjutasid Teine maailmasõda, mobilisatsioonid, küüditamised, põgenemised ja sõjajärgne tööstusimmigratsioon, muutes oluliselt Eesti rahvastikku. Okupatsioonimuuseumi poolt pakutava haridusprogrammi eesmärk ongi tutvustada Eestis elevatele erinevate rahvuste esindajatele nende endi lugu Eestis – miks ja kuidas nende eelkäijad siia sattusid või miks siit lahkuma pidid.

„Kuna suurematest sunnitud rännetest on möödunud 70 aastat, siis on oluline, et Eestis elavad noored saaksid meeldetuletava pildi ja sõnumi, mis tegelikult Eesti pinnal toimunud on. Interaktiivset õppematerjali saab tahvelarvutitest näidata just noortele mõeldud töötubades,“ selgitas projekti juht Heidy Eskor-Kiviloo.

Õpilastega haridusprogrammi külastamiseks tuleb enda tulek eelnevat registreerida kirjutades Okupatsioonimuuseumisse aadressil muuseum@okupatsioon.ee või helistades Marika Pihelile numbril 668 0250.

Näitus „Ründed ja ränded’’ avatakse külastajatele tutvumiseks taas kevadel 2015.

Lühifilmi, mis jutustab fotode keeles loo ühe perekonna põgenemisest on võimalik vaadata Youtube’ist nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Kistler-Ritso Eesti SA poolt läbi viidud projekt „Ründed ja ränded’’ toetas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9039, e-post maria.ratassepp@meis.ee

Karjääriprojekt aitas 300 sisserännanud noort erialavalikul

BDA Consulting OÜ käivitatud 16-26 aastastele Euroopa kolmandate riikide kodakondsusega noortele suunatud karjääriprojekti raames toimusid karjäärikoolitused ja erinevate töövaldkondadega seotud külastuspäevad ettevõtetes ja haridusasutustes üle Eesti.

Külastuspäevade jooksul tutvusid noored väga erinevate töövaldkondadega – infotehnoloogiast ja logistikast toitlustuse ja meediani välja. Lisaks erinevatele kõrg- ja kutsekoolidele võtsid noori vastu sellised firmad nagu Skype, Tallinna Lennujaam, Ugala teater, DBT Muuga, TV3, Swissotel Tallinn ja mitmed teised. Külastuspäevade osana oli noortel võimalus tutvuda ka vabatahtliku tööga. Oma kogemusi selles valdkonnas jagasid Toidupank, Punane Rist, Telliskivi Selts, vabatahtlikud päästjad ja abipolitseinikud, noorsootöötajad, PÖFFI ja Ahhaa keskuse inimesed ning paljud teised. Samuti valmis projekti jooksul toetav veebileht www.karjäärikompass.ee, mis aitas noori oma erialavalikute kaardistamisel.

Projekti jooksul toetas BDA Consulting OÜ oma karjääri planeerimisel üle 300 sihtrühma kuuluvat noort.

„Kelleks saada?“ projekti rahastas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Kultuuriministeerium ja Euroopa Kolmandate Riikide Integreerimise Fond.

Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9039, e-post maria.ratassepp@meis.ee

Vene Kultuurikeskuses saab nautida eesti- ja venekeelset lasteooperit

Vene Filharmooniaühingu eestvedamisel saab 22. novembril Vene Kultuurikeskuses kuulda eesti- ja venekeelsete laste esituses kolme muinasjutu ainetel valminud ooperit.

Ooperid on loodud järgmiste muinasjuttude värssidele: A. Puṡkini „Muinasjutt papist ja tema sulasest Baldast“, S.Marṡaki „Muinasjutt rumalast hiirepojast“ ja D.Samoilovi „Elevandipoeg läks õppima“ ja lapsed hakkavad neid esitama kahes keeles paralleelselt. Ooper „Muinasjutt papist ja tema sulasest Baldast“ tuleb esitusele koos professionaalsete solistidega.

Kakskeelse muusikalis-värsilise ettevõtmise eesmärk on tutvustada eesti lastele vene luulet ja võimaldada eesti ja vene lastel vastastikku sõbruneda; samuti pakkuda laste vanematele tuntud tekstide näol äratundmisrõõmu. Vene Filharmooniaühingu juhi Vladimir Ignatovi sõnul nõuavad ooperid muusikalises mõttes tõsist ettevalmistust ja pakuvad kindlasti huvi nii lastele endile, lastevanematele kui ka laiemale avalikkusele.

Oopereid saab näha ja kuulda 22. novembril kell 16.00 Vene Kultuurikeskuses. Sissepääs on tasuta.

Projekti toetab Tallinna Kodurahuprogramm ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Saali rendi kulud kaetakse osaliselt rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise vahenditest. Projekti koostööpartnerid on veel Tallinna Slaavi Kultuuriühing, Vene Teatrikool, Sed Arte, Vene Kultuurikeskus, Tallinna Inglise Kolledž ja Eesti Muusika –ja Teatri Akadeemia klavessiiniklass.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA multikultuurse hariduse üksuse koordinaator, e-post kristina.pirgop@meis.ee, tel 659 9024;

Vladimir Ignatov, Vene Filharmooniaühingu juht, tel 5561 2554

Oktoobris ilmus venekeelne Tähekese erinumber

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) ja SA Kultuurileht koostöös ilmus oktoobris lasteajakirja Täheke venekeelne erinumber eesmärgiga tutvustada Eestis elavatele venekeelsetele lastele kaasaegset eesti lastekirjandust.

„Venekeelse Tähekese ilmumise eesmärgiks on pakkuda lastele eakohast lugemisvara  tuntud ja ka uutelt lastekirjanikelt, arendades seega Eesti laste lugemiskultuuri sõltumata sellest, milline on nende emakeel,“ kommenteeris erinumbri ilmumise vajalikkust SA Kultuurileht projektijuht Ilona Kivirähk.

Tähekese erinumbriga on võimalik tutvuda kõigi raamatukogude lasteosakondades, kus on vene lugejaid; samuti on erinumbrid leitavad lastehaigla raamatukarussellidelt. Osa Tähekese tiraažist läheb Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Eesti Kirjastuste Liidu kaudu rahvusvahelistele raamatumessidele Bolognas, Moskvas ja Sankt-Peterburgis. Eesti Instituudi kaudu liiguvad venekeelsed erinumbrid Venemaa koolidesse.

„Kuna ajakirja saavad endale raamatukogu külastades kingiks ka kõik esimese klassi õpilased, jõuab kõige uuem eesti lastekirjandus ka õpetajate ja lastevanemateni,“ lisas Kivirähk.

Projekti „Täheke vene keeles 2014“ toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Marina Fanfora, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marina.fanfora@meis.ee

Sel sügisel jätkub kutsekoolide õpetajate eesti keele õpe ja stažeerimisprogramm

Vene õppekeelega kutseõpperühmi õpetavad pedagoogid osalevad Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toel kutseõppeasutuste õpetajate stažeerimise programmis ja õpivad eesti keelt 100-tunnistel kursustel, et valmistuda üleminekuks eestikeelsele õppele kutsekeskhariduses.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse 5 õpetajat alustasid septembris uudselt üles ehitatud B2 taseme eesti keele kursust, mis kestab novembri lõpuni. Kursusel pööratakse seekord tähelepanu just kirjaliku asjaajamiskeele arendamisele, mis on õpetajatele ametialaselt vajalik.  Kursusel osalejate tegemisi saab jälgida sisutihedas ja piltidega illustreeritud blogis, kust võiks ammutada motivatsiooni kõik programmis osalejad. Lisaks osalevad 40 õpetajat Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolist, Informaatika ja Arvutustehnika Koolist ning Narva Kutseõppekeskusest samuti eesti keele kursustel,  kus lisaks tavapärasele auditoorsele õppetööle toimuvad ka õppekäigud eesti õppekeelega kutsekoolidesse ja eestikeelsesse teatrisse.

Erialase silmaringi avardamiseks ja teistsuguste õppemetoodikatega tutvumiseks läbiviidavat stažeerimist mõnes teises koolis kasutab käesoleva aasta sügisel kokku 5 Tallinna kutsekoolide eesti keelest erineva emakeelega õpetajat. Stažeerimised viiakse läbi Haapsalu Kutsehariduskeskuses, Tartu Kutseehariduskeskuses ja Räpina Aianduskoolis ja nende kestus on 12 päeva. Õpetajad teevad stažeerimise eel, ajal ja järel koostööd tugiisikutega nii saatvas kui vastuvõtvas koolis. Stažeerimisel osalenute muljete kohta saab lähemalt lugeda MISA detsembrikuu uudiskirjast.

Stažeerimist ja eesti keele õpet toetab  Euroopa Sotsiaalfond programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ kaudu.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee           

Noored lõimuvad Kumus New Yorgi kunstniku juhendamisel
Pühapäevakoolide juhid ja õpetajad ammutasid positiivsust sügiskoolist
Marie Underi elulugu sai venekeelse tõlke
Lõppes kutsekoolide õpetajate stažeerimisprogramm

Noored lõimuvad Kumus New Yorgi kunstniku juhendamisel

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) koordineerimisel kaasab Eesti Kunstimuuseum (Kumu) 180 eesti- ja venekeelset õpilast lõimivasse kunstiharidusprojekti, mida juhendab New Yorgist pärit kunstnik Tom Russotti. Projekti tegevustest valmib dokumentaalfilm, mille loomisesse panustavad noored ise.

Projekt ’’Kumu estleetika’’ ühendab endas kunsti nautimise ja spordi ehk esteetika ja atleetika, millest on tuletatud termin estleetika (ingl k aesthletics). Estleetika põhineb ideel sellest, kuidas loominguliselt läheneda spordile, mis on oma olemuselt kontrollitav ja mõõdetav ja vastandub sellega kunstile.  Tom Russotti on estleetika egiidi all töötanud muuhulgas ka Jaapanis ja Euroopas.  Nüüd on kunstnik ringiga Eestis, et juhendada siinseid noori, kasutades Kumu  arhitektuuri ja sisu ning uurida siinses keskkonnas võimalusi spordist kui kunstipraktikast.

Terves projektis osaleb kokku ligi 180 eesti ja vene keelt kõnelevat põhikooliõpilast. Tegevused toimuvad segarühmade kaupa, et erineva emakeelega noored saaksid teha koostööd ja omavahel suhelda. Projekti korraldajad soovivad seega panustada noorte sotsiaalsete oskuste arengusse ning vastastikuse mõistmise ja kultuuriteadlikkuse suurendamisesse.

Projekti "Kumu estleetika“ toetab Kultuuriministeerium ja elluviimist koordineerib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Marina Fanfora, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marina.fanfora@meis.ee

Pühapäevakoolide juhid ja õpetajad ammutasid positiivsust sügiskoolist

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) koordineerimisel ja Tallinna Pushkini Instituudi eestvedamisel toimus 7-9. novembrini Vidrikese puhkekeskuses Otepääl rahvusvähemuste pühapäevakoolide juhtide ja õpetajate sügiskool.  Sügiskooli programm oli mitmekesine, hõlmates nii õppemetoodikate tutvustamist kui ka tulemuslikke ajurünnakuid.

Kolmepäevase koolituse sisukaid ettekandeid ja arutelusid juhendasid oma valdkonna asjatundjad. Pushkini instituudi direktor Inga Mangus tutvustas oma ettekandes võõrkele õpetamise ja materjali omandamise stiile ja meetodeid. Lisaks kaasas Mangus osalejad ajurünnakusse, mille käigus leiti lahendusi mitmetele küsimusele, millega õpetajad oma igapäevatöös pühapäevakoolides kokku puutuvad. Tallinna 21. keskkooli õpetaja-metoodik Alla Kirillova arutles osalejatega õpitulemuste mõõtmise teemadel; psühholoog Irina Tolstoi tutvustas kuulajatele pedagoogilise suhtluse eetikat. Kõnekunsti õpetaja Natalja Jagintseva loengud õppeprotsessi tagasisidestamisest ja eesmärkide seadmisest leidsid samuti positiivse vastuvõtu. Meelelahutuse eest vastutas sügiskoolis MTÜ Sebra, kelle eestvedamisel oli võimalik osa saada interaktiivsest teatritükist; lisaks said kõik huvilised vaadata filmi ’’Surnud poeetide ühing’’.

Oma sügiskooli kogemusi jagas Ida-Virumaa Ingerisoomlaste seltsi pühapäevakooli Lemminkäinen soome keele ja kultuuri õpetaja Elsa Jagula. „Need kolm päeva maalilisel Otepääl andsid palju positiivset energiat, mida kooli kaasa võtta. Loengute ja töötubade läbiviijad olid igati tasemel . Kuna olen algselt tehnilise haridusega ja omandanud pedagoogilisi teadmisi peamiselt MISA koolituste kaudu, meeldisid mulle lihtsad ja arusaadavad näpunäited, kuidas meie oludes tulemuslikumalt õpetada. See süstis minusse veelgi enam julgust  katsetada lastega erinevaid lähenemisnurki ja meetodeid,’’ sõnas Jagula.

Pühapäevakoolide juhid ja õpetajad kogunesid taas Vidrikese puhkekeskuses 6-7. detsembrini, kus koolituse peamine teema oli erinevas vanuses laste kuulamis-, lugemis-, suhtlus- ja kirjutamisoskuse arendamine koolitunnis. 

Rahvusvähemuste pühapäevakoolidele täienduskoolituse ja sügiskooli korraldamist toetab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, e-post kristina.pirgop@meis.ee, tel 659 9024; Irina Zahharova, Tallinna Pushkini Instituut, e-post: info@pushkin.ee, tel: 648 7794

Marie Underi elulugu sai venekeelse tõlke

Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed (MISA) toel on Sirje Kiini monograafia „Marie Under. Elu ja luule“ nüüd tõlgitud vene keelde. Monograafia tõlke kirjastamiseks on Sirje Kiin alustanud läbirääkimisi Tartu Ülikooli kirjastusega.

„Eesti 20 sajandi mõjuvõimsa poetessi dramaatilise eluloo tõlkimine vene keelde annab vene lugejale  võimaluse sügavamalt mõista Eesti ajalugu, kultuuri ja kirjandust ja õppida tundma andeka eesti naisluuletaja elu ja loomingut,“ kommenteeris elukestva õppe üksuse juht Jana Tondi.

Monograafia tõlkijateks olid Boris Tuch ja Igor Kotjuh, luulenäited tõlkis Marina Tervonen. Tõlge on  lühendatud ja kohandatud venekeelse lugeja jaoks.

Projekti „Marie Under. Elu ja luule“ toetasid Kultuuriministeerium ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9039, e-post maria.ratassepp@meis.ee

Lõppes kutsekoolide õpetajate stažeerimisprogramm

Novembris lõppes kutseõppeasutuste õpetajate stažeerimisporgramm, milles osales Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel kokku kaheksa vene õppekeelega kutseõpperühmi õpetavat pedagoogi kuuest Tallinna koolist. Stažeerimisprogrammi eesmärk on valmistada õpetajaid ette  üleminekuks eestikeelsele õppele kutsekeskhariduses.

Stažeerimisprogrammis osalesid logistika, koka, rakendusmatemaatika, bioloogia/aianduse, kunsti ja arvutiõpetuse erialade eesti keelest erineva emakeelega õpetajad Tallinna Teeninduskoolist, Tallinna Transpordikoolist, Informaatika ja Arvutustehnika Koolist, Tallinna  Lasnamäe Mehaanikakoolist, Tallinna Kopli Ametikoolist ja Tallinna Ehituskoolist.

Õpetajate stažeerimisprogrammi kestus oli 12 päeva; Tallinna Ehituskooli õpetaja osales ainsana stažeerimisel 24 päeva. Stažeerijaid võtsid vastu Haapsalu Kutsehariduskeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Tartu Kutsehariduskeskus ja Räpina Aianduskool. Õpetajad tegid stažeerimise eel, ajal ja järel koostööd tugiisikutega nii saatvas kui vastuvõtvas koolis.

„Tagasiside stažeerimisele on olnud positiivne õpetajate endi ja ka saatvate ja vastuvõtvate tugiisikute poolt. Suurimate väljakutsetena nimetasid  stažeerijad eesti keeles rääkimist ja külastatud tundides õpilaste keelekasutusest arusaamist. Tugiisikute hinnangul suutsid stažeerijad ennast edukalt arusaadavaks teha, vajaliku info kätte saada ning teadvustasid selle läbi veelgi enam, kui vajalik on Eestis elades eesti keele oskus,’’ sõnas MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Liilika Raudhein.

Informaatika ja Arvutustehnika Kooli rakendusmatemaatika õpetaja Marina Vigant sai stažeerimise ajal Tartu Kutsehariduskeskuses muuhulgas osaleda tööstusettevõtete IT-spetsialisti õppekava arenduse ümarlaual. Vigant külastas ka mitut erinevat tundi: majandusmatemaatika, haldustegevuste automatiseerimine, veebiprogrammeerimine ja andis ise ühe matemaatikatunni eesti keeles. „Stažeerimine oli mulle kindlasti huvitav ja kasulik kogemus. Omandasin palju erialast terminoloogiat eesti keeles, sain eesti keeles eesti õpilaste õpetamise kogemuse ja tutvusin uue eestikeelse kutsekeskhariduse õppekavaga,“ rääkis oma stažeerimise kohta Marina Vigant.

Stažeerimist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondist toetava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse “Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus” kaudu. Programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ elluviija on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee   

Tähelepanu! Valmis olla! Kunst!
Legendaarne lasteajakiri Täheke andis välja venekeelse numbri
MISA kaasas Lõuna-Eesti õpilased demokraatia aruteludesse
Ilmus metoodiline käsiraamat bioloogia õpetamiseks gümnaasiumis
68 õpetajat läbisid täienduskoolitused töötamaks teise emakeelega õpilastega
MISA toel pöördus mullu tagasi kodumaale 64 eestlast
MISA otsib oma meeskonda KOMMUNIKATSIOONIJUHTI
MISA otsib oma meeskonda MEEDIAVALDKONNA JUHTI

Tähelepanu! Valmis olla! Kunst!
Meelika Hirmo

Eesti Kunstimuuseumi näitusepaik Kumu tõi kokku ligi 180 varateismelist nii eesti- kui venekeelsetest koolidest, et ühendada sportlik ja liikuv eluviis kunstiga ning tuua õpilased rutiinist välja.

Äsja lõppenud projekt "Kumu estleetika” valmis koostöös ameeriklase Tom Russottiga, kes veab eest Estleetika Instituuti ning käsitleb spordi tegemist kunstipraktikana.

„Tom on varemgi Eestis käinud ja peab sporti füüsiliste tegevuste, sotsiaalse suhtlemise, liikumise, esinemise ja rituaalide seguks. Ta lõi lastele spetsiaalse programmi ja tõi sellega meie suhtlusesse lisaks juba kasutusel olnud eesti ja vene keelele juurde ka inglise keele. Tänu sellele mõistsid õpilased, et erinevaid keeli on väga palju. Vene või eesti keel on vaid üks paljude hulgas,” räägib Meeri Talvistu, Kumu hariduskeskuse töötaja ja projekti üks koordinaatoritest.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) ja Kultuuriministeeriumi rahastatud projekti eesmärk oli spordiga ühendatud kunstitegevuste kaudu toetada laste omavahelist koostööd mängulises keskkonnas. „Soovisime, et lapsed õpiksid paremini arvestama üksteise arvamuste ja huvidega ning oskaksid teineteist paremini mõista,” kommenteerib Talvistu.

Kunstikeel ja kehakeel

Kolm nädalat järjest ning kord nädalas aset leidnud tundide suhtluskeelena julgustati õpilasi lisaks eesti, vene ja inglise keelele mõtlema ka keha- ja kunstikeeles, kuid soovi korral teisteski keeltes. Kumu kunstimuuseumi senised kogemused eesti ja vene keelt kõnelevate laste ühisprojektides on näidanud, et keelebarjäär ei takista õpilaste tulemuslikku koostööd.

„Esimestel kordadel oli muidugi näha, et neil ei olnud väga kerge. Nii ühelt kui teiselt poolt paistis veidi tõrjuvat suhtumist ja seda pagasit, mida kaasa toodi, oli üpris palju. Väga tore oli kõrvalt näha, kuidas läbi ühiste tegevuste saadi neist koos üle. Lõpuks lapsed juba ootasid paaris töötamist,” rõõmustab Talvistu.

Võistkondlike ja hasartsete tegevuste hulgas arendati erinevaid oskusi, sealhulgas visuaalset tähelepanelikkust. Aktiivne mustrijaht suunas osalejad Kumu hoonet vaatama uue pilguga ja tuvastatama mustreid nii maja sees kui ka muuseumi ümbruses. Lapsi julgustati korruste vahel liikuma, põrandal istuma, kaldteel jooksma ning end hästi tundma. Muuhulgas mängiti programmi raames täiesti uut sportmängu - käsipalli ja jalgpalli segu - bootballi.

„Käesolev aasta on ka liikumisaasta ja tahtsime seda ideed toetada. Sporditegemine ja liikumine ei tähenda alati kõvasti higistamist. Eesmärk oli lapsed aktiivselt tegutsema saada,”

Vaata projektist valminud filmi ja pilte Kumu kodulehel. 

Projekti „Kumu estleetika“ toetab Kultuuriministeerium ja elluviimist koordineerib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Marina Fanfora, MISA rakenduskeskuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marina.fanfora@meis.ee

Legendaarne lasteajakiri Täheke andis välja venekeelse numbri
Meelika Hirmo

1960. aastast alates lastele rõõmu ja uusi teadmisi pakkunud lasteajakiri Täheke jõuab kolmandat aastast järjest venekeelse eriväljaandena veelgi rohkemate mudilasteni.

Täheke on 8500 eksemplariga ja 5200 tellijaga suurima tiraažiga eestikeelne lasteajakiri, mis on mõeldud eelkõige 5-9aastastele lastele. Kui eestikeelne lasteajakiri ilmub kord kuus, siis venekeelne Täheke ilmub 2011. aastast alates ja kord aastas. Tähekese peatoimetaja Ilona Kivirähk tunnistab, et põhjuseks on tellijate vähene huvi.

„Vaadates näiteks Ida-Virumaa inimeste ajakirjade tellimise statistikat näeb, et see poleks võimalik. Selleks peab lastevanemate poolt olema väga suur valmisolek ja huvi ning lisaks ka riigipoolne tugi. Eks neid venekeelseid ajakirju on püütud teha, kuid need ei ole käivitunud. Võib-olla taolised eriprojektid, kus ajakiri on tasuta, ongi ainus mõistlik aseaine,” arutleb Kivirähk.

Ei ole üks paljudest „roosadest Barbie-ajakirjadest”

Kivirähk tõdeb, et Eestis saab osta küll erinevaid roosasid Barbie-ajakirju ja teisi ärilistel kaalutlustel tehtud väljaandeid, kuid kirjandust ja lugemist propageerivaid reklaamivabu arendavaid lastele suunatud ajakirju ei ole. Ka aeg-ajalt kioskites müüdavad Peterburist ja Moskvast tellitud venekeelsed lasteajakirjad on pigem reklaamile ja popkultuurile suunatud.

Täheke on kommertsist vaba ega püüa lastele midagi müüa. Eesmärk on tutvustada eelkõige kodumaist hea tasemega lastekirjandust ja mõnikord ilmub lastele mõeldud välismaist väärtkirjandustki. Kivirähk rõhutab, et nad ei tee ajakirja, mis oleks lapsele õpetaja või kõiketeadev tädi, kes ütleb, kuidas ja mida tegema peab. Täheke on pigem nagu hea sõber, mis peab oluliseks lapse kaasamist. Seetõttu avaldab toimetus aktiivselt laste kaastöid.

„Pakume lapsele kaasaegset lugemist. Päris kindlasti ei ole me popkultuuri ajakiri, kuid tahame siiski rääkida kaasaegses keeles. Kui väärtused ja elu on muutunud, peame muutuma ka meie. Põhiolemus on muidugi ikka sama -  meil ilmuvad väikesed lood lastele, kes tunnevad huvi maailma vastu,” räägib Kivirähk.

Käesoleval aastal on venekeelse Tähekese tiraaž 6000 eksemplari ning numbrid jagati tasuta raamatukogudele ja koolidele üle kogu Eesti. Paljudes koolides on Täheke lisaks õpikutele ja teistele raamatutele kasutusel lisaväärtust andva õppevahendina. Kivirähk kinnitab, et huvi numbri väljaandmise vastu on olemas ning kui projekti ka tulevikus toetatakse, teeb toimetus järgmiselgi aastal uue väljaandega lastele rõõmu.

Tark padi ja lammas linnapeaks

Venekeelne Täheke ei ole viimase ilmunud eestikeelse numbri tõlge, vaid sinna on kogutud aasta jooksul lastele kirjutatud parimad jutud, luuletused ja muu materjal. Ajakirjast leiab anekdoodid, meisterdused, koomiksi, ristsõna, kokanurga ja palju muud põnevat.

Selle aasta numbrist saab näiteks lugeda jutustust „Tark padi”, mis räägib poisist, kes paneb magama minnes padja alla matemaatikaõpiku, lootusega niimoodi aine selgeks saada. Hommikul ärgates selgub, et targaks on saanud hoopis padi. Tark padi, kes on lausa rääkima õppinud, hakkab poissi õpetama ja jõuab lõpuks lausa kooli matemaatikaõpetaja kohale.

Samas numbris ilmus teinegi lustakas lugu sellest, kuidas maal elava tädi poolt emale ja poisile kingituseks linna saadetud lambast saab linnaelanike suur lemmik, parkide ja muruplatside pügaja, aiakujundaja ning lõpuks lausa linnapea.

Venekeelset Tähekest saab lugeda kohalikus raamatukogus ja enamikes koolides.

Eestikeelset Tähekest saab tellida telefonil 6 17 7717 või aadressil tellimine@expresspost.ee ning lugeda internetis: http://taheke.delfi.ee/taheke.

KOMMENTAAR
Anne-Ly Reimaa, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler

„Lõimumise alustalaks on koostöö. Kõige paremini toetavad lõimumist inimestevahelised kontaktid. Spordivõistlused, kultuuriüritused, ühised ettevõtmised ja meeskonnatöö kindla eesmärgi nimel loovad positiivseid kogemusi. Öeldakse ju, et jagatud rõõm on kahekordne. Igasugune ühistegevus  aitab inimestel üksteist paremini mõista. Kindlasti soovime jätkata nii noorema kui vanema põlvkonna koostöötegevuste toetamist.  Selleks on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuses välja arendatud mitmeid projektikonkursse, mis soodustavad eestlaste ja siin elavate teiste rahvaste omavahelist suhtlemist,  mõistmist ning vastastikust tunnustamist. Kultuur ja sport on selleks kahtlemata üks parimaid  ja lihtsamaid viise.“

Projekti „Täheke vene keeles 2014“ toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Marina Fanfora, rakenduskeskuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marina.fanfora@meis.ee

MISA kaasas Lõuna-Eesti õpilased demokraatia aruteludesse

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse (MISA) ja Haridus- ja Teadusministeeriumi toel külastas  MTÜ Avatud Vabariigi Tartu klubi sügisel erinevaid Lõuna-Eesti koole, et arutleda noortega kodanikuühiskonna, demokraatia ja inimõiguste teemadel. Lisaks toimusid esseekirjutamise ja joonistamise konkursid,  kus võtsid mõõtu  kooliõpilased üle Eesti.

MTÜ Avatud Vabariik külastas projekti jooksul kokku nelja Lõuna-Eesti kooli: Valga Vene Gümnaasiumi, Lähte ühisgümnaasiumi, Tartu Annelinna gümnaasiumi ning Põltsamaa ühisgümnaasiumi. Kõigis koolides vesteldi algkooli taseme õpilastega nende õigustest ja kohustustest Eesti Vabariigi kodanikena. Põhikooli õpilased kaasati riiklikul ja kohalikul tasandil oluliste teemade aruteludesse: muuhulgas käsitleti eesti keele ja kodakondsuse, LGBT ja koolivägivalla temaatikat. Arutelud olid põnevad ja tõid nii nooremate kui vanemate õpilaste koolipäeva elevust.

Läbiviidud essee- ja joonistusvõistlus olid menukad: joonistusvõistlusele „Eestis on hea elada!” laekus 50 algklasside õpilase tööd ning esseesid, milles käsitleti  nii Eesti häid külgi kui murekohti ja kirjutati pikemalt kodanikustaatusest, laekus põhikooliõpilastelt 60. Parimaid töid premeeriti 12. detsembril Tartus toiminud pidulikul jõululõunasöögil, kuhu olid kutsutud kõik projektist ühel või teisel moel osa saanud koolinoored.

„Kuna suurem osa projekte viiakse läbi Harjumaal ja Ida-Virumaal, on tervitatav MTÜ Avatud Vabariigi valik kaasata seekord just selle regiooni koole.  Lõuna-Eesti noorte kaasamine taolistesse kodanikuhariduse ja sallivuse projektidesse annab neile võimaluse kontaktide loomiseks mitte ainult oma piirkonnas, vaid kogu regioonis tervikuna,’’ kommenteeris MISA arenduskeskuse valdkonnajuht Toivo Sikk.

„Koolidelt kogutud tagasiside nii tundide külastustele kui loomingulistele konkursitele oli positiivne – õpilastele pakkusid teemad ja meetodid huvi ning aruteludeprogramm oli mõnusaks vahelduseks tavalisele koolipäevale. Usume ja loodame, et saame tulevikuski sarnaseid projekte kirjutada-teostada,” kommenteeris MTÜ Avatud Vabariik projektijuht Katariina Kiiver.

Projekti „Lõuna-Eesti noorte teadlikkuse suurendamine demokraatiast, sallivusest ja kodanikuühiskonnast” toetas Haridus- ja Teadusministeerium ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA arenduskeskuse valdkonnajuht, tel: 6599850, e-post: toivo.sikk@meis.ee

Ilmus metoodiline käsiraamat bioloogia õpetamiseks gümnaasiumis

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel ja Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel valmis metoodiline käsiraamat bioloogia õpetamiseks vene koolis, eesmärgiga abistada õpetajat biloogia õpetamisel ja vene keelt emakeelena kõnelevat õpilast õpitava omandamisel.

Eesti väljakutseks on üle minna eestikeelsele õppele koolides, kindlustamaks kõikidele Eesti elanikele võrdväärseid võimalusi. Hõlbustamaks seda üleminekut koostasid eesti bioloogia-, keemia- ja keeleõpetajad metoodilise käsiraamatu toetamaks riiklikule õppekavale vastava õpiku „Bioloogia gümnaasiumile” (A. Tenhunen jt, Avita 2012) kasutamist.

„Käsiraamat on üles ehitatud tunnikonspektide kogumikuna, milles käsitletakse 30 bioloogia riikliku õppekava teemat, viidates ka seostele keemia õppekavaga. Abistamaks õppijat aine sisu mõistmisel ja omandamisel  on kasutusele võetud lõimitud aine ja keeleõppe (LAK) metoodika. Õppetekstidele lisanduvad õppeülesanded, harjutused, keeleõppe ülesanded jms. Käsiraamatule on lisatud CD, mis sisaldab materjali täiendavaid esitlusi ja 78 töölehte, mida õpetaja saab soovi korral välja printida või ekraanile kuvada,’’ tutvustas käsiraamatu sisu MISA  rakenduskeskuse koordinaator Marina Fanfora.

Käsiraamatu PDF failiga saab tutvuda siin. 

Käsiraamatut esitletakse bioloogia ja keemia õpetajatele 2015. aasta alguses Tallinnas ja Ida-Virumaal:

15. jaanuaril 2015 Tallinna keskraamatukogus, Estonia pst 8 algusega kell 14.30;
22. jaanuaril 2015 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis algusega kell 14.00.

Osavõtjatele tutvustatakse käsiraamatut, selle ülesehitust ja mõningaid teemasid. Lisaks räägib dr. Riina Zordania geneetika saavutuste rakendamisest igapäevases praktikas. Huvilistel palutakse oma osavõtust teatada aadressil etalon2020@gmail.com.

Käsiraamat ilmus Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed tellimusel ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel. Projekti juhtis Sihtasutus REC Estonia, hiljem Keskkonnahariduse Ühing Etalon.

Lisainfo: Marina Fanfora, MISA rakenduskeskuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marina.fanfora@meis.ee

68 õpetajat läbisid täienduskoolitused töötamaks teise emakeelega õpilastega

Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool viisid Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel ellu kaks eesti keele- ja klassiõpetajatele suunatud täienduskoolitust, et tutvustada pedagoogidele õppekeelest erineva emakeelega õpilase õpetamise kontseptsiooni ja pakkuda praktilisi võtteid sisserännanud õpilaste kohanemise toetamiseks.

Kokku läbisid täienduskoolituse 68 õpetajat: 33 õpetajat Tallinna Ülikooli poolt korraldatud koolitusel ja 35 Tartu Ülikooli koolitusel. Koolitusprogrammid sisaldasid loenguid, koolikülastusi koos tunnivaatlustega ning kohtumisi teiste kultuuride esindjatega Eestis. Lisaks põimiti programmi õppefilme.

„Tartu Ülikooli koolitusel osales õpetajaid üle Eesti. Koolituse käigus vaadeldi muuhulgas õppetööd Tallinna Lilleküla gümnaasiumis, kus on välja töötatud mitmesuguseid praktikaid õpetamiseks mitmekultuurilises klassis; külastati Armeenia kultuuriseltsi Tartus ja viidi läbi õuesõppe tund Tartu Lille Majas“, kommenteeris MISA koordinaator Maria Ratassepp.

„Mõlema ülikooli poolt läbiviidud projektide suurimaks väärtuseks peavad õpetajad seda, et koolituse formaat võimaldas lisaks uute teadmiste saamisele ka kolleegidega mõtteid vahetada ja häid praktikaid jagada, “ lisas Ratassepp.

Täiendkoolituse läbimise tulemusena on õpetajatel lisaks suurenenud valmisolekule toetada õppekeelest erineva emakeelega  ning kultuuritaustaga õpilaste kohanemist üldhariduskoolis ka teadmised eesti keele kui teise keele õpetamise metoodikast ja oskused vajadusel konsulteerida sellel teemal aineõpetajaid.

Pedagoogide täienduskoolitusi toetasid Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed kaudu Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium.

Lisainfo Tartu Ülikooli poolt korraldatud koolituse kohta: Maria Ratassepp, MISA koordinaator, e-post maria.ratassepp@meis.ee ; Tallinna Ülikooli poolt korraldatud koolituse kohta annab infot Marina Mõškova, MISA finantsjuht, tel: 659 9845; e-post marina.myshkova@meis.ee

MISA toel pöördus mullu tagasi kodumaale 64 eestlast

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) eraldas 2014. aastal tagasipöördumistoetust 64 Eestisse naasnud eestlasele või Eesti kodanikule kogusummas 56 590 eurot. Võrdluseks võib märkida, et mullu eraldas MISA tagasipöördumistoetust 97  Eesti päritolu inimesele kokku ligi 75 000 eurot.

Toetuse eesmärk on aidata kompenseerida tagasipöördumisega seotud kulutusi, samuti kergendada kohanemist Eestis. Materiaalse toetuse taotlemise peamisteks nõudmisteks on vähemalt 10 aastane Eestist eemal elamine ning sotsiaalmajanduslik põhjendatus. Toetust saab taotleda 6 kuu jooksul pärast reaalset tagasipöördumist Eestisse.

MISA toetab etniliste eestlaste ja Eesti kodanike välismaalt Eestisse tagasipöördumist kodumaale alates 1992. aastast. Vajaduspõhist toetust saavad MISA kaudu ka kolmandate riikide kodanikud, kes soovivad loobuda Eesti elamisloast, Eestist lahkuda ja pöörduda tagasi oma etnilisele kodumaale.

Remigreerumistoetust eraldas MISA mullu 21 Eestis elamisloa alusel elanud välismaalasele kokku 11 100 eurot. Remigreerumis- ehk väljarändetoetust saavad taotleda kolmandate riikide kodanikud (mitte Euroopa Liidu ega Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikud), kes on Eestis elanud vähemalt 10 aastat, otsustanud vabatahtlikult Eesti elamisloast loobuda ning lahkuda enda päritolumaale või mõnda muusse kolmandasse riiki.

MISA osutab rändealast tasuta nõustamisteenust ja toetab rännet oma pädevuse piires kõigile soovijatele ka 2015. aastal.

Täiendav info: Ion Braga, nõustamiskeskuse nõustaja, tel: 659 9034, e-post ion.braga@meis.ee

MISA otsib oma meeskonda KOMMUNIKATSIOONIJUHTI

Kommunikatsioonijuhi ülesandeks on:

• avalike suhete ja sisekommunikatsioonialaste tegevuste planeerimine ja elluviimine, sh kommunikatsioonistrateegia väljatöötamise juhtimine;
• sihtasutuse töötajate kommunikatsioonialane nõustamine ja koolitamine;
• sihtasutuse eesmärke ja tegevusi kajastava teabe edastamine meediakanalitele ja huvigruppidele;
• digitaalse kommunikatsiooni korraldamine ja haldamine (sh digitaalse uudiskirja koostamine, informatsiooni levitamine sotsiaalmeediakanalites, veebilehe haldamine);
• meediamonitooringu tellimine ja meediakajastuste analüüsimine;
• trükiste ja teabematerjalide koostamise korraldamine.

Sobivalt kandidaadilt eeldame:

• magistrikraadi või sellega võrdsustatud haridustaset (soovitavalt kommunikatsiooni, ajakirjanduse või avalike suhete alal);
• eelnevat töökogemust kommunikatsiooniprogrammide läbiviimisel või avalike suhete ja sisekommunikatsiooni valdkonnas (vähemalt 2 aastat);
• projektide ja ürituste juhtimise ja meeskonnas töötamise kogemust;
• väga head suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust, oskust suhelda eesti, vene ja inglise keeles.

Pakume Sulle:

• võimalust aidata kaasa lõimumist toetavate väärtushinnangute kujundamisele;
• põnevat tööd väga mitmekülgses ja tegevusterohkes valdkonnas,
• asjatundlikku ja koostööd väärtustavat kollektiivi,
• meeldivat töökeskkonda Ülemiste Citys.

Asukoht: Tallinn
Tööaeg: täistööaeg
Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel

Kandideerimiseks palume saata elulookirjeldus koos koopiaga haridust tõendavast dokumendist ning motivatsioonikiri läbi CV-Online’i, CV Keskuse või otse e-mailile eda.silberg@meis.ee hiljemalt 15. jaanuaril 2015. Motivatsioonikirjas palume kirjeldada oma kommunikatsioonialast töökogemust ja senise tööpraktika kõige vastutusrikkamat ning õnnestunumat ülesannet, samuti palume lisada palgasoov.

Kontaktisik:
Eda Silberg
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Administratiivdirektor
E-mail: eda.silberg@meis.ee
Telefon: 6599 038
www.meis.ee
 

MISA otsib oma meeskonda MEEDIAVALDKONNA JUHTI

Meediavaldkonna juhi ülesandeks on:

• lõimumiskava 2014-2020 mõjueesmärkide saavutamisse panustamine ühise inforuumi ja kultuurilisest mitmekesisusest teadlikkuse toetamise valdkonnas;
• alleesmärkide püstitamine, tegevuste planeerimine ja elluviimine Lõimumiskava 2014-2020 mõjueesmärkide saavutamiseks;
• osalemine avalikus diskussioonis panustades avaliku arvamuse kujundamisse;
• ühise inforuumi loomiseks lahenduste väljatöötamine ja käivitamine;
• oma valdkonnas täiendavate rahastamisallikate leidmine Lõimumiskava 2014-2020 mõjueesmärkide efektiivsemaks saavutamiseks;
• tegevuste elluviimiseks vajalike materjalide, sh lähteülesannete koostamine;
• oma valdkonna riskide juhtimine;
• tegevuste mõju hindamine ja sisendi andmine vastavasisulise aruandluse jaoks;
• aktiivne osalemine arendusmeeskonna töös valdkondadevahelise sünergia saavutamiseks.

Sobivalt kandidaadilt eeldame:

• magistrikraadi või sellega võrdsustatud haridustaset (soovitavalt kommunikatsiooni, psühholoogia, ajakirjanduse või avalike suhete alal);
• eelnevat töökogemust meedia- või avalike suhete valdkonnas juhtivatel ametikohtadel;
• meedia- ja avalike suhete valdkonnas edukate projektide käivitamise ja elluviimise kogemusi;
• kaasamise kogemust õigusloomes;
• väga head suhtlemis-, eneseväljendus- ja esinemisoskust;
• missioonitunnet teha elu Eestis paremaks;
• väga head suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust, oskust suhelda eesti, vene ja inglise keeles

Pakume Sulle:

• võimalust saavutada oma tegevusega olulist ühiskondlikku mõju;
• võimalust panustada Eesti kujundamisse selliseks riigiks, millest unistanud oled;
• asjatundlikku ja koostööd väärtustavat kollektiivi;
• põnevat töökeskkonda Ülemiste Citys.

Asukoht: Tallinn
Tööaeg: täistööaeg
Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel

Kandideerimiseks palume saata elulookirjeldus koos koopiaga haridust tõendavast dokumendist ja motivatsioonikiri läbi CV-Online’i, CV Keskuse või otse e-mailile eda.silberg@meis.ee hiljemalt 18. jaanuaril 2015.

Motivatsioonikirjas palume kirjeldada oma töökogemust meediavaldkonnas ja senise tööpraktika kõige vastutusrikkamat ning õnnestunumat ülesannet, samuti palume lisada palgasoov.

Kontaktisik:
Eda Silberg
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Administratiivdirektor
eda.silberg@meis.ee
6599 038
www.meis.ee

 

Uuenes portaal kutsekeel.ee
Avati Valgevene muinasjuttude teemaline joonistusvõistlus
Noored tähistavad Georg Otsa sünniaastat festivaliga

Uuenes portaal kutsekeel.ee

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel täiendati portaali kutsekeel.ee 40 töölehega, mis toetavad kutsekoolide õpetajaid üleminekul eestikeelsele õppele.

Portaal kutsekeel.ee koondab ja haldab erialakeele ning kutse õppimiseks ja õpetamiseks loodud materjale. Portaali eesmärk on koguda ja levitada võrguviiteid (e-)õppematerjalidele ja vahendada erialakeele valdkonna uudiseid. MISA ja Omanäolise Kooli Arenduskeskuse SA toel toimus kutseõppeasutuste õpetajate täienduskoolitus, mille jooksul valmisid töölehed, mis on mõeldud kasutamiseks kutseõppeasutuste eesti keele ja teise üldainete- ning kutseõpetajatele.

„Vastloodud töölehed sisaldavad õpiülesandeid, mis toetavad õppekeelest erineva emakeelega õppurite aineteadmiste omandamist. Töölehtede teemad on erinevad, nende hulgas leidub üldainete ja mitmete erialaainete õpetamiseks sobivaid materjale,” kommenteeris MISA rakenduskeskuse koordinaator Liilika Raudhein.

Kõik 40 töölehte on leitavad siin. 

Töölehtede valmimist toetas Haridus- ja Teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondist toetatud programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse “Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus” kaudu. Programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ viis ellu Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA rakenduskeskuse koordinaator, tel. 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee

Avati Valgevene muinasjuttude teemaline joonistusvõistlus

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toel ning õppe- ja arenduskeskuse EVA Studiorum eestvedamisel läks lahti Valgevene muinasjuttude teemaline rahvusvaheline laste joonistusvõistlus. Võistlus  „Muinasjutuline Valgevene“ on  pühendatud Eesti ja Valgevene koolide 10. koostööaastale ning parimatest töödest koostatakse ka rändnäitus. Konkursitöid oodatakse kuni 20. märtsini.

„Joonistusvõistluse eesmärk on panustada Valgevene rahvaluule ja folkloori abil 5-18. aasta vanuste laste ja  noorte kunstiande arengusse. Usume, et Valgevene muinasjuttude värvikate tegelaste joonistamine avardab laste silmaringi Valgevene kultuurist ja loomingust, “  kommenteeris MISA arenduskeskuse koordinaator Kristina Pirgop.

Konkursi parimaid töid autasustab Eesti kunstnikest ja kunstiteadlastest koosnev žürii diplomite ja auhindadega. Lisaks hakkavad parimad tööd illustreerima  EVA Studiorumi poolt loodava Valgevene muinasjuttude kogumikku ning suunduvad ka rändnäitusele, mis toimub Tallinna Vene Kultuurikeskuses ja Minskis.

Projekti  „Sõpruskoolid“  toetab Kultuuriministeerium ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Niina Peerna, tel. +372 51 975 079, e-post: niina@evastudiorum.com; 

Kristina Pirgop, MISA arenduskeskuse valdkonnajuht, tel. +372  659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Noored tähistavad Georg Otsa sünniaastat festivaliga

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toel toimub 11-14. veebruarini Tallinnas rahvusvaheline festival-konkurss, mis pühendatud Eesti ühe armastatuma ja tuntuma laulja Georg Otsa 95. sünniaastale.

Erinevates Tallinna kontserdipaikades toimuval festival-konkursil „Sõprus’’ esitavad Eesti, Läti, Kasahstani ja Venemaa noored Georg Otsa laule ja aariaid, mis neid enam on inspireerinud. Nõnda austavad noored ka väljaspool Eesti piire tuntuks saanud Georg Otsa talenti ja muusikalist pärandit.

„Tegemist on tõeliselt põneva üritusega, sest ei tule just tihti ette, et meie jaoks eksootilise Kasahstani päritolu noored esitavad legendaarse Georg Otsa klassikaks saanud loomingut. Lisaks noortele saab kontsertidel näha ja kuulda ka professionaalseid ooperilauljaid Moskvast, Riiast, Simktenist ja Tallinnast ning estraadi- ja sümfooniaorkestrit „Fokstrott’’,’’ kommenteeris MISA arenduskeskuse valdkonnajuht Kristina Pirgop.

Konkurss-festivali „Sõprus’’ ajakava:

11. veebruar 2015 kell 18.00 Hopneri maja (Raekoja plats 18, Tallinn)
12. veebruar 2015 kell 10.00 „Sõprus“ konkursipäev Vene Kultuurikeskuses (Mere pst. 5, Tallinn) (kinnine üritus)
12. veebruar 2015 kell 18.00 Pühavaimu kirik (Pühavaimu 2, Tallinn)
14. veebruar 2015 kell 14.00 kino „Sõprus“ (Vana-Posti 8, Tallinn)
14. veebruar 2015 kell 18.00 Kadrioru loss (A. Weizenbergi 37, Tallinn)

Piletid on saadaval Piletilevi müügipunktides.

Üritust korraldavad Vähemusrahvuste Liit Balti Rand ja MTÜ Un Canto ning toetab Kultuuriministeerium ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Svetlana Šepilenko, tel. +372 58 044 180, e-post balti.rand@gmail.com;

Kristina Pirgop, MISA arenduskeskuse valdkonnajuht,  tel. +372  659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

 

MISA juhataja: MISA saab olema lõimumisvaldkonna kompetentsikeskus
Tallinna pühapäevakool tähistab lihavõtteid Valgevene moodi
MISA eestvedamisel koolitavad õpetajad õpetajaid
Tallinna Ülikool korraldab gümnasistidele põneva meediakursuse

MISA juhataja: MISA saab olema lõimumisvaldkonna kompetentsikeskus

MISA aprillikuu uudiskirja jaoks antud intervjuus räägib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) juhataja Dmitri Burnašev, millise kursi on sihtasutus võtnud, et Eesti ühiskonna sidususse veelgi paremini panustada.

Kuidas on MISA alates käesolevast aastast organisatsioonina muutunud?

Alates 2015 aasta algusest on MISA-s uus struktuur ja lähtuvalt lõimumisvaldkonna arengukavast ka uuenenud strateegia. Oleme lisaks tehnilistele ametikohtadele loonud ka toimiva arenduskeskuse, mis tegeleb MISA erinevate tegevusvaldkondade arendamisega.  Meie missiooniks on olla lõimumisvaldkonnas tunnustatud kompetentsikeskus: soovime koondada teavet ja kogemusi lõimumistegevustest ning osaleda omapoolse sisendiga valdkondlikes aruteludes. Oleme nüüd esindatud ka Ida-Virumaal.  Nii Narvas kui ka Tallinnas tegutseb MISA ruumides teavitamis- ja nõustamiskeskus, kus pakume tasuta integratsioonialast nõustamist eelkõige vähelõimunud inimestele. Nõustame tööhõive, hariduse, sotsiaalsete teenuste, õigusabi, sotsiaalhoolekande, tervishoiu, riiklike toetuste, keeleõppe, kohanemiskursuste ja kodakondsuse taotlemise võimaluste teemadel.

Milliseid töökorralduslikke muudatusi võivad oodata MISA partnerid ja taotlejad?

MISA partnerite ja taotlejate jaoks toob struktuurimuutus kaasa mitmeid uuendusi. Näiteks sellest aastast võtame projektitaotlusi vastu ainult selleks loodud veebikeskkonna kaudu ja unistame sellest, et varsti oleks võimalik meile digitaalselt esitada ka aruandeid. See kaasajastaks meie tööprotsessi veelgi. Peame tähtsaks vähendada ka partnerite aruandluskoormust, kontrollides lähitulevikus aruandeid ainult valimipõhiselt. Tervikuna soovime liikuda oma taotlejatele ja partneritele lähemale, sest meie eesmärk on olla inimlik ja sõbralik partnerorganisatsioon, mitte pelgalt bürokraatiamasin.

Missugused on MISA lähituleviku prioriteetsed tegevussuunad?

Oleme kaardistanud peamised valdkonnad, mille kaudu  panustame lõimumisvaldkonna arengukavas seatud eesmärkide saavutamisesse. Nendeks valdkondadeks on kodanikuharidus, rahvusvähemuste kultuuride toetamine, keeleline ja kultuuriline kümblus, Eestis elavate erinevate rahvuste omavaheliste koostöötegevuste toetamine, lõimumisalase info haldamine ja ühise meediaruumi loomisesse panustamine. Jätkuvalt tegeleme ka rändealase nõustamisega ja toetame rahaliselt tagasipöördumist ja remigreerumist. Soovime, et kõik Eesti elanikud tunneksid ennast riigi Kodanikena (rõhutatult suure algustähega) – nii need, kes Eesti kodanikud veel ei ole, kui ka need, kes on küll kodanikud, aga soovivad kodanikuks kasvada.

MISA konkurssidel ja hangetel saab silma peal hoida liitudes MISA uudiskirjaga või jälgides jooksvat infot MISA kodulehel.

MISA uuenenud strateegiat on kõigil võimalik lugeda siin. http://www.meis.ee/strateegia

Lõimumisvaldkonna arengukavaga „Lõimuv Eesti 2020“ ja selle rakendusplaaniga aastateks 2014–2017 on kõigil huvilistel võimalik tutvuda siin: http://www.kul.ee/et/valdkondlik-arengukava-loimuv-eesti-2020.

Tallinna pühapäevakool tähistab lihavõtteid Valgevene moodi

Tallinnas tegutseb alates 2011. aastast Valgevene pühapäevakool Praleska. Praleska on mõeldud Eestis elavatele valgevene perede lastele, et nad saaksid õppida valgevene keelt ning läbi mängude ja tantsude ka oma päritolumaa kultuuri ja traditsioone. Lähenevate õigeusu kiriku lihavõttepühade valguses heidame pilgu põnevamatele Valgevene lihavõtte-traditsioonidele ja sellele, kuidas neid suuri pühi koos Praleska kooli lastega tänavu tähistatakse.

Valgevene keeles on lihavõttepüha nimetus Вялікдзень, mis tähendab „suurt päeva“. Juba ristiusu-eelsel ajal tähistasid lihavõtted kevadiste põllutööde algust ning sisuliselt pidasid valgevenelased seda püha uue aasta alguseks. Valgevenelased tähistavad lihavõtteid mitmete traditsioonidega: küpsetatakse lihavõttesaiu (kulitšid), värvitakse ja veeretatakse mune ja tantsitakse rahvatantse nagu metelitsa ja zaveinitsa. Iiseloomulikuks lihavõtte-traditsiooniks peeti ka volotšebnikute ringirändamist: mehed koondusid 8-10 liikmelistesse rühmadesse ja rändasid mööda inimeste kodusid, lauldes kombekohaseid laule.

Tänavu tähistatakse Valgevenes lihavõtteid 12. aprillil ja pühapäevakoolis Praleska toimuvad kevade esimese püha pidustused 11. aprillil.  Pühapäevakoolil on kavas koos lastega värvida ja veeretada mune, laulda traditsioonilisi kevadiste põllutööde-teemalisi laule ja õppida selgeks rahvatants metelitsa.

„Valgevene laste jaoks on lihavõtted üks põnevamaid pühi aastas,’’ selgitas pühapäevakooli Praleska juht Pavel Marozau. ’’Igal aastal saavad meie lapsed selle püha kohta midagi uut teada, näiteks kuidas tähistatakse lihavõtteid Eestis ja mille poolest Eesti traditsioonid erinevad Valgevene omadest. Meie kooli tegevus ongi pühendatud sellele, et Eestis elavad valgevene pärituolu lapsed kohaneksid hästi siinse ühiskonnaga, säilitades seejuures oma valgevene juured,’’ lisas Marozau.

Valgevene pühapäevakooli Praleska programmi lisandub igal aastal huvitavaid üritusi, mis aitavad kohalikel valgevenelastel säilitada oma rahvuslikku identiteeti Eestis.

Praleska erinevate tegevuste kohta saab rohkem infot interneti kodulehelt: http://praleska.org/

Pühapäevakooli Praleska tegevusi toetavad Haridus-ja Teadusministeerium ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA arenduskeskuse valdkonnajuht, tel. +372 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee;

Pavel Marozau, pühapäevakooli Praleska juht, tel. +372 58 009 188, e-post pavel.mor@gmail.com.

MISA eestvedamisel koolitavad õpetajad õpetajaid

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) eestvedamisel toimus 28-29. märtsil Tallinnas Ovaalstuudios rahvusvähemuste pühapäevakoolide juhtide ja õpetajate esimene täienduskoolitus.  Täienduskoolituste ülesehitus on sel aastal eriline, sest koolitustel rakendatakse formaati „õpetajalt õpetajale’’: õpetajatele ja juhtidele annavad oma teadmisi edasi kolleegid ise.

Paljud Eestis tegutsevad pühapäevakoolid on töötanud juba üle kümne aasta ja staažikatel õpetajatel on kogunenud rikkalikult kogemusi, mida kolleegidega jagada. Nii jagasidki täienduskoolitusel pedagoogid parimaid praktikaid tööst  3-7 aastaste lastega. Veel arutati pühapäevakoolide tulevikuplaane ja rolli Eesti ühiskonnas, tulemuslikud olid ka arutelud pühapäevakooli väärtuste ja õpetajate arengu teemadel. Lõimitud aine- ja keeleõppe õpetaja Marje Sarapuu viis koolitusel läbi sessiooni õpetaja-õpilase suhete teemadel.

Ovaalstuudios toimunud täienduskoolitusel osales 29 juhti ja õpetajat 21 pühapäevakoolist. Kohale tuldi Sillamäelt, Tallinnast, Haapsalust, Jõhvist, Pärnust, Tapalt, Maardust ja Valgast.

„Mulle meeldis uudses  „õpetajalt õpetajale’’ formaadis korraldatud koolitus, sest kogemuste vahetamise võimalus kolleegidega on väga väärtuslik. See annab energialaengu, mis on tööks pühapäevakoolis asendamatu. Hubased Ovaalstuudio ruumid inspireerisid ja toetasid mõttetööd,’’ kommenteeris Tallinna Vene Kultuuri Pühapäevakooli juht Roman Ljagu.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed toetab tänavu rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinantseerimise raames 23 pühapäevakooli tegevust.

Rahvusvähemuste pühapäevakoolis saavad Eestis elavad lapsed, kelle esivanemate päritolumaa ei ole Eesti, õppida oma päritolumaa keelt ja kultuuri ning tutvuda traditsioonidega.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA arenduskeskus valdkonnajuht, tel. + 372 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee.

Tallinna Ülikool korraldab gümnasistidele põneva meediakursuse

Tallinna Ülikool hakkab õige pea läbi viima neljas Eesti linnas vene- ja eestikeelsetele gümnasistidele mõeldud meediaõpetuse kursust, kus noori õpetatakse analüüsima meediatekste ja kasutama teabe hankimiseks nii Eesti kui muu maailma objektiivseid infokanaleid.

Kursused hakkavad toimuma Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas ja gümnasiste hakkavad koolitama kommunikatsioonivaldkonna eksperdid.  Kursusel osalejad saavad lisaks loengutele ja rühmategevustele külastada erinevate meediaväljaannete toimetusi, et kohtuda ajakirjanike ja arvamusliidritega.
 

„Soovime, et kursuse lõppedes suudavad osalejad veelgi paremini lugeda ja mõista meediast tulevat infot ja hinnata, kas see on objektiivne või mitte,’’ selgitas MISA meediavaldkonna juht Natalja Kitam. 

Meediaõpetuse kursuse läbiviimist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA rakenduskeskuse koordinaator, tel. +372 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee;

Valeria Mihhailova, projektijuht, tel. +372 55 595 632, e-post valeria1mihhailova@gmail.com.