Kultuuriminister kinnitas MISA uue nõukogu koosseisu 
MISA kutsub Eestis elavaid välismaalasi uut osalusportaali testima
Karjääriõppeprojektis osalenud noori huvitas ettevõtlus ja välismaal töötamine

Kultuuriminister kinnitas MISA uue nõukogu koosseisu

Kultuuriminister Rein Langi 14. veebruari käskkirjaga alustas tööd Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) uus kuueliikmeline nõukogu.

MISA uude nõukogusse kuuluvad Kultuuriministeeriumi asekantsler Marlen Piskunov ning Riigikogu liikmed Eldar Efendijev ja Deniss Boroditš. Nõukogu koosseisus jätkavad Riigikogu liikmed Mart Nutt ja Paul-Eerik Rummo ning Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna osakonnajuhataja kohusetäitja Kaie Koskaru.

26. veebruaril toimunud uue nõukogu esimesel koosseisul valiti ühehäälselt nõukogu esimeheks Marlen Piskunov ning nõukogu aseesimeheks Mart Nutt.

Nõukogu esimesel koosolekul andis MISA juhataja Tatjana Muravjova ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja auditikomitee tegevusest. Nõukogu kinnitas MISA 2013. aasta tegevuskava, mille kohaselt viib MISA käesoleval aastal ellu kokku 36 tegevust, korraldab seejuures 15 projektikonkurssi ning mitmeid hankemenetlusi.

MISA nõukogu ülesandeks on teostada järelvalvet sihtasutuse tegevuse üle. MISA nõukokku võib kuuluda kuni 13 liiget ning nõukogu liikmed määratakse kultuuriministri käskkirjaga ametisse kolmeks aastaks.

MISA ülesandeks on Eesti ühiskonna lõimumisprotsesside soodustamine ning sisse- ja väljarändega seotud tegevuste koordineerimine ja toetamine ning vastava teabe avaldamine.

Lisainfo: Tatjana Muravjova, MISA juhataja, tel 659 9021, e-post Tatjana.Muravjova@meis.ee

MISA kutsub Eestis elavaid välismaalasi uut osalusportaali testima

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kutsub kõiki Eestis elavaid välismaa kodanikke osalema rändealases pilootprojektis ning testima kodulehte, mille eesmärgiks on toetada kohanemist Eestis.

Eesti osaleb rahvusvahelises pilootprojektis, mille tulemusena on valminud pilootversioon infoportaalist, mis koondab mitmekülgset infot riikide migratsioonialase seadusandluse, tööturu, tugiteenuste jm kohta.

Rändealane veebiplatvorm aitab sisserändajatel leida hõlpsamini olulist rändealast teavet, sest seni on nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide vastav info killustunud erinevate ametite vahel ning seetõttu sihtgrupile raskesti leitav. Lisaks võimaldab portaal ka arvamust avaldada, teenuste ning poliitikate parandamises osaleda ning riikide praktikaid omavahel võrrelda.

„Projekti peamine eesmärk on anda sisserändajatele, rändepoliitika kujundajate, ametnikele ja ekspertidele kaasaegsed infotehnoloogiavahendid, mille abil leiab teavet, saab osaleda otsustusprotsessides, koguda tagasisidet ning muuta rändepoliitika väljatöötamine ja rakendamine kaasavamaks,“ MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Tea Tammistu.

Eesti osaleb pilootprojektis ImmigrationPolicy2.0 koos Saksamaa, Itaalia, Kreeka ja Hispaaniaga. Infoportaal on testimiseks avatud eesti, inglise, vene, hispaania, itaalia, saksa, türgi, kreeka ja serbia keeles.

„Kõik, mitte-eestlased, kes on huvitatud oma panuse andmisest selleks, et Eestisse elama tulnud välismaalastel oleks lihtsam siin riigis hakkama saada, infot leida ja ühiskonnaelus kaasa rääkida, võiksid meiega ühendust võtta ja platvormi testida. Eestlased, kellel on viimastel aastatel Eestisse tulnud välismaalastest tuttavaid on väga oodatud infot levitama,“ edastas Tammistu üleskutse.

Kõigil huvilistel, kes soovivad osaleda rändeportaali kasutajasõbralikkuse suurendamises, palub MISA oma valmisolekust teada anda e-posti teel (Tea.Tammistu@meis.ee).

Projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammist ning Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Rändeportaaliga saab tutvuda siin!

Lisainfo: Tea Tammistu, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9027, e-post Tea.Tammistu@meis.ee

Karjääriõppeprojektis osalenud noori huvitas ettevõtlus ja välismaal töötamine

27. veebruaril toimus Tallinnas Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Kutseõppeasutuste vene õppekeelega õppijatele karjääriõppe teenuse pakkumine“ lõpuüritus, kus tunnustati kutseõppeasutuste õppurite karjääriõppesse panustajaid ja tänati projektis osalenud koostööpartnereid.

Projektis osales alates 2012. aasta kevadest kokku üle 1600 Tallinna ja Ida-Virumaa kutseõppurit, kes said kursustel teadmisi enese tundmaõppimisest, töömaailmast, karjääri planeerimisest ja tööturul hakkamasaamiseks vajalikest oskustest. Iga osalenud kutseõppur sai projekti vältel läbida 1–2 karjääriõppe teemat.

Projektis osalenud Sillamäe Kutsekooli õppuri arvates olid kursused intensiivsed ja huvitavad ning info kergesti mõistetav ja kättesaadav: „Koolitusel arutati küsimusi, mis on seotud tööturuga, tööle saamisega ja tööandjate ootustega. Mõnikord toimus arutamine mängu vormis ja koolituse käigus lahendati ka praktilisi ülesandeid.”

Sillamäe Kutsekoolis teise kursuse õppuritele karjääriõppe tunde läbi viinud karjäärinõustaja Jelena Lohmatova sõnul meeldisid noortele kõige enam videolõikude tegemine, Steve Jobs’i kõne, multifilm motivatsioonist ja sihikindlusest ning tööintervjuudest. “Samuti äratas suurt huvi erinevate lepingutega tegelemine ja arutelu ümbrikupalga teemal. Koolituse järel küsisid noored palju selle kohta, kuidas saada ettevõtjaks ja kas tasub koos sõpradega ettevõtet luua. Palju oli küsimusi võimalustest töötada välismaal. Noortele meeldis oma mõtteid, vanemate ja sõprade kogemusi ning oma tulevikuplaane teistega jagada,“ kommenteeris Lohmatova.

Karjääriõppe kursuste eel läbisid 35 kutseõppeasutuste pedagoogi ja karjäärinõustajat metoodilise täienduskoolituse vene õppekeelega kutseõppurite koolitamise teemal. Ühtlasi valmis projekti tulemusena kakskeelne infomaterjal „Oma rada“ ja karjääriõppe väljatöötatud teemade juurde kuuluvad töölehed eesti ja vene keeles. Lisaks valmis Sihtasutus Innove koostatud materjali „Karjääriõpetuse õpetajaraamat kutsekoolile“ kutsekoolide venekeelsetes õpperühmade õppijatele kohandatud versioon ning tõlgiti Sihtasutus Innove abimaterjal „Karjääriõppe sidumine praktikaga“.

Projekt viidi aastatel 2011–2013 ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi  arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine“ raames.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post Liilika.Raudhein@meis.ee

Käimas on projektikonkurss noorte kodanikuteadlikkuse ja sallivuse suurendamiseks
MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juhiks sai Jana Tondi
Hiljuti Eestisse asunud välismaalastele pakutakse tasuta tugiisikuteenust

Käimas on projektikonkurss noorte kodanikuteadlikkuse ja sallivuse suurendamiseks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) on välja kuulutanud kuulutas välja projektikonkursi, millega eraldatakse 7–23aastaste noorte kodanikuteadlikkuse tõstmiseks kokku 31 960 eurot.

Konkursi eesmärk on laiendada eesti ja vene õppekeelega õpilaste teadmisi Eesti ühiskonnast, väärtustada Eesti kodakondsust ja kodanikuks olemist, kinnistada kodanikupäeva traditsiooni ning arendada sallivust mitmekultuurilises kollektiivis.

Konkursi raames toetatakse Eesti Vabariigis registreeritud mittetulundusühingute, riigiasutuste või kohalike omavalitsuste asutuste kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalisi üritusi ning materjale, sealhulgas mitmekultuuriliste ürituste korraldamist, koostööd eri rahvustest noorte vahel, temaatiliste õppematerjalide ja -vahendite loomist jms.

„Sarnaseid projekte on samalaadsete konkursside käigus kirjutatud ja ellu viidud 2003. aastast ning õpilased on nende aastate jooksul korraldanud väga erineva temaatikaga ühiseid üritusi alates kodanikupäeva tähistavatest viktoriinidest kuni sallivuseteemaliste ettevõtmiste ja fotokonkurssideni,“ kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Toivo Sikk.

Lisaks on Siku sõnul korraldatud ka kodanikutemaatikat tutvustavaid matku, kohtutud vabariigi huvitavate isikutega, välja antud koolilehti, fotostende ning teisi erinevaid infomaterjale.

Projektide esitamise tähtaeg on 15. aprillil kell 16.00 Lisainfot projektikonkursi tingimuste ja vajaliku dokumentatsiooni kohta leiab MISA koduleheküljelt.

Konkursi läbiviimist toetab Haridus- ja Teadusministeerium „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee

MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juhiks sai Jana Tondi

Alates 20. märtsist töötab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) mitmekultuurilise hariduse üksuse juhina Jana Tondi.

Jana Tondi on MISA-s, elukestva õppe üksuse koordinaatorina, töötanud 2010. aastast. Tema vastutusalasse kuulusid Euroopa Sotsiaalfondist rahastavate avaliku sektori töötajate ja kõrgharidustaseme õppurite täiendava eesti keele õppe tegevused.

Jana Tondi on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikoolis filoloogiateaduskonna vene keele ja kirjanduse õpetaja eesti koolis erialal.

Ta on töötanud Tallinna Pedagoogikaülikoolis vene keele õppetoolis vanemlaborandina, eesti keel võõrkeelena õppejõuna Narva Kõrgkoolis ning Tartu Ülikooli Narva Kolledžis, kus töötas ka üldosakonna juhataja ametikohal, sealhulgas direktori kohusetäitja ülesannetes.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juht, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee

Hiljuti Eestisse asunud välismaalastele pakutakse tasuta tugiisikuteenust

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel pakutakse Eestisse vähem kui kolm aastat tulnud kolmandate riikide kodanikele tugiisikuteenust.

Projekt „Tugiisikuteenus uusimmigrantide lõimumiseks Eestis (TULE)" on mõeldud hiljuti Eestisse elama saabunud kolmandate riikide kodanikest uusimmigrantidele, kes on Eestis elanud vähem kui kolm aastat ning kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus.

MISA soovib projektiga tugevdada tugiisikute võrgustikku ning tõsta riigi võimekust ja valmidust anda sihtrühmale vajalikku abi Eesti ühiskonnas toimetulekuks ning lõimumiseks.

Projektiga pakutakse tugiisikuteenust vähemalt 60 uusimmigrandile üle kogu Eesti, kasutades selleks vastava koolituse saanud tugiisikuid.

„Tugiisikuteenust pakub MISA projektikonkursi võitnud Johannes Mihkelsoni Keskus, mis lisaks personaalsele silmast silma nõustamisele pakub ka internetipõhist e-nõustamisplatvormi,“ selgitas MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Ruslan Prohhorenko.

„Tugiisikuteenus on uus võimalus lisaks juba sissetöötatud uusimmigrantide kohanemisprogrammile ja võimaldab inimeste vajadustele läheneda personaalsemalt. Tugiisikud toetavad Eestisse tulnud kolmandate riikide kodanikke näiteks info leidmisel erinevates valdkondades alates hariduselust või eesti keele õppest lõpetades arstiabi ja sotsiaalteenustega,“ selgitas Prohhorenko.

Prohhorenko sõnul on tugiisikud kolmandate riikide kodanikele abiks ka Eesti ühiskonnakorralduse, elulaadi, kultuuri jm tutvustamisel ning aitavad Eestisse sisse elada.

„Vajadusel pakutakse ka psühholoogilist nõustamist, aidatakse tõlkida, tööd või täienduskoolitusi leida ja ollakse igati abiks selleks, et Eesti eluga kohanemine sujuks võimalikult hästi,“ lausus Prohhorenko.

Projekti e-nõustamisplatvormi uusmigrantidele leiab siit. Projekt kestab 1. augustist 2012 kuni 30. novembrini 2013.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed rahastab projekti Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ning Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest. Projekti maksumus on 29 986 eurot.

Lisainfo tugiisikuteenuse kohta: Veronika Varep, Johannes Mihkelsoni Keskuse projektijuht, tel 530 638 93, e-post: veronika@jmk.ee, kodulehekülg www.jmk.ee

Üldine lisainfo: Ruslan Prohhorenko, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9035, e-post ruslan.prohhorenko@meis.ee

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusel Meie Inimesed täitus 15. tegevusaasta
Valminud on uued tasuta karjääriõppematerjalid kutseõppeasutustele
MISA rahastas toetusvooruga 87 rahvuskultuuriseltsi tegevust
Rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajaid ootab ees aktiivne koolituskuu
Algab arengukava „Lõimuv Eesti 2020” tööversiooni välja töötamine

 

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusel Meie Inimesed täitus 15. tegevusaasta

31. märtsil täitus Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusel Meie Inimesed (MISA) 15. tegevusaasta.

MISA loodi 31. märtsil 1998 nime all Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus. 2008. aasta kevadest kuni 2009. aasta lõpuni kandis asutus nime Integratsiooni Sihtasutus. 1. jaanuaril 2010 ühines Integratsiooni Sihtasutusega 1992. aastal asutatud Sihtasutus Eesti Migratsioonifond. Ühendatud asutus kannab sellest alates nime Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Sihtasutuse ülesanneteks on ka Eesti ühiskonna lõimumisprotsesside soodustamine ning sisse- ja väljarändega seotud tegevuste koordineerimine, vastava teabe avaldamine ja ülevaadete koostamine.

Esitame siinkohal lühendatult pikaajaliste MISA töötajate – Ave Härsingu ja Eda Silbergi – kõne, mis kanti ette 11. aprillil sihtasutuse aastapäeva puhul korraldatud vastuvõtul. Ave Härsing töötas MISAs aastatel 1998 kuni 2012 ja Eda Silberg alustas tööd sihtasutuses 1999. aastal.

Ave Härsing: „31. märts 1998 oli lisaks silmapaistvatele ilmastikuoludele mitmeski muus mõttes Eestile oluline, sest samal päeval algasid Eesti ja Euroopa Liidu liitumiskõnelused, mida juhtis tollane välisminister, praegune Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves."

Eda Silberg: „1990-ndaid aastaid iseloomustas Eesti riigi ja ühiskonna kiire areng erinevates valdkondades ja 90ndate keskpaigaks oli selge, et illusioonide aeg on otsa saanud – mitte-eestlaste lootused, et kõik Eestis elavad mitte-eestlased saavad automaatselt Eesti kodakonduse ja säilib kakskeelne riik, olid luhtunud. Samuti eestlaste lootused, et mitte-eestlased lahkuvad Eestist või et nad õpivad kiiresti selgeks eesti keele, mis lahendab kõik probleemid, olid samuti luhtunud.

Eesti keele õppe ja integratsiooniga seotud teemadega hakati aktiivsemalt tegelema 90ndate alguses. Esimesed eesti keele õppe programmid EL Phare programmi toetusel viidi ellu 90ndate keskpaigas. Algatusi  oli tollal palju, kuid neil puudus ühine eesmärk ja neid oli raske koordineerida. Selgelt kerkis esile vajadus süsteemse riikliku integratsioonipoliitika järele – vajadust reformi järele venekeelses koolis, liitmaks selle ühtse Eesti haridussüsteemiga, eesti- ja venekeelse meediamaailma eraldatus üksteisest, laiaulatuslike ümberkorralduste tõttu tekkinud keerukas sotsiaal-majanduslik olukord Kirde-Eestis jne.

Võrdluseks toome mõned numbrid: 1999. aastal  oli Eestis 120 venekeelset üldhariduskooli ja ligi 200 000 määratlemata kodakondsusega isikut. Täna on venekeelsete üldhariduskoolide arv ligi 80 ning määratlemata kodakondsuseta iskute arv on ligi 90 000.

Ave Härsing: „Sihtasutuse ajaloos on märtsikuud mänginud murrangulist rolli. 1997. aastal töötas valitsuse juurde moodustatud asjatundjate komisjon välja integratsioonipoliitika lähtekohad, millest sai tulevase sihtasutuse sünniluba. Ei läinud kolme kvartalitki, kui 1998. aasta 31. märtsil sündis sihtasutus. Aasta aega hiljem, märtsis 1999, sai sihtasutus ülesande töötada välja riiklik integratsiooniprogramm, mis omakorda märtsis 2000 ka valitsuses heaks kiideti. See oli meie esimene lõimumiskava.

Täna kõlab see ehk kuidagi kergelt ja muretult, et „ah, sai ülesande“ ja siis, „ah, töötati välja“ ja „näe, juba kinnitati“, aga tegelikkuses oli see pingeline ja valuline ühiskondlike kokkulepete sõlmimise aeg ja erinevate ministeeriumide ühise mütsi alla toomine.

Kui nüüd nende 15 aasta ja kahe lõimumiskava peale tagasi vaadata, siis kuidas ka ei otsiks, pole olnud valdkonda, kuhu sihtasutuse heatahtlik abikäsi poleks ulatunud.

Meie projektid katavad inimpõlve iga etapi, need on saatnud Eesti inimesi sünnihetkest saati. Näiteks võib tuua koostöö Tallinna sünnitusmajaga varajasest kakskeelsusest teavitamisel. Meie tegevuse jälgi on Eesti sõimedes ja lasteaedades, põhikoolides ja gümnaasiumides, kutsekoolides, ülikoolides, töökohtadel ja pensionäride keeleklubides. Eesti Rahvusraamatukogus on ilmselt iseseisev riiul MISA poolt loodud materjalide mahutamiseks.

Oleme oma tegevustega „vallutanud“ Eesti iga geograafilise punkti Valgast Läti piiril Kopli poolsaareni, Saaremaa läänekaldast Peipsiääreni.

Keelelaagrid ja kooliekskursioonid on käinud maa all koobastes ja Eesti kõrgeimas tipus Munamäel, mis tänaseks on küll meetri jagu madalam. Oleme Eestisse toonud inimesi igast maailma nurgast ja saatnud oma inimesi kõikjale maailmas. Kunagi oli plaan tähistada oma koostööpartnerid Regio maailmakaardil tähisnõeltega, see jäi tegemata, sest kaart ei jäänud näha.

Oleme tunginud kõikidesse Eesti eluvaldkondadesse, välja arvatud loomakasvatus ja alkoholitööstus. Sihtasutus on oma projektide ja koostööga teinud südame soojaks Eesti Raudteel, Kreenholmis ja Silmetis, lennunduses ja elektroonikatööstuses, koolides, haiglates, prefektuurides, vanglates ja omavalitsustes. Kultuurialalt oleme toetanud kõiki meedia liike, rahvuskultuuri ja kehakultuuri, kujutavat kunsti ja kirjandust, laulmist, tantsimist ning teatritegemist.

Teatritegemisega ei maksaks siiski sihtasutuse saavutuste loetelu lõpetada, sest tavaliselt mäletavad inimesed pikast jutust kõige viimast osa. Siis jääbki meelde, et mis nad seal MISAs õieti teevad – ah, mingit teatrit! Mis siis ikkagi sellest suurest tööst ka kasu on olnud?!“

Eda Silberg: „Mulle meenub üks Paul-Eerik Rummo sõnavõtt, kus ta rääkis, et sihtasutuse suurim tähtsus on olnud integratsioonialaste ideede kasvu- ja katselavana. Täna võime öelda, et enamus töösuundi – keele- ja kodanikuõpe, tugiprojektid tööturuvaldkonnas, vähemuste identiteedi toetamine – on osutunud otstarbekateks. Neid tegevusi on jätkatud otse ministeeriumite või teiste sihtasutuste poolt suuremas mahus, kuid osa tegevustest on jätkuvalt ka sihtasutuse tegevuskavas. Näiteks võib tuua eesti keele laagrite korraldamise, rahvuskultuuriseltside projektide toetamise, tööjõuturu mobiilsusele suunatud projektid ja palju muud“.

Ave Härsing: „Meie meelest on sihtasutusel integratsioonipõllul koht just julgete ja uuenduslike algatuste professionaalse käivitajana ning seda saab pidada MISA endiseks ja praeguseks tugevuseks. Sellele mõeldes on, kuhu edasi minna.“

Eda Silberg: „Sihtasutuse väärtus ei olnud ega ole mitte ilusates ruumides ja moodsates sülearvutites, vaid inimestes, kes igapäevaselt on teinud ja teevad tööd selle nimel, et meie ühiskond oleks parem,  sallivam ja võrdseid võimalusi pakkuv.“

Ave Härsing: „Tunneme, et meil on olnud privileeg ja au olla teekaaslasteks erakordsetele inimestele, kes sihtasutuses on töötanud. On olnud harukordne võimalus tunda teid, saalisolijad – õppida teilt ja teha end üheskoos vajalikuks. Ilma MISAs töötatud aastate ja inimesteta ei oleks me need, kes me oleme täna.“

Eda Silberg: „Usume, et keegi meist ei jää poolele teele pidama. Aitäh teile ning jõudu meile kõigile!“

          
Valminud on uued tasuta karjääriõppematerjalid kutseõppeasutustele     

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed veebiraamatukogu ja võrguleht kutsekeel.ee on täienenud karjääriõppematerjalidega kutseõppeasutuste vene õppekeelega õppuritele.

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekti „Kutseõppeasutuste vene õppekeelega õppijatele karjääriõppe teenuse pakkumine“ raames valmisid vene õppekeelega kutseõppuritele sobivadkarjääri- ja õpinõustamise teemavihikud (ainekavad) eesti keeles ja vene keeles, samuti nendejuurde kuuluvad töölehed „Enese tundmaõppimine“,  „Töömaailm“ ning „Planeerimine ja otsustamine“ karjääriõppe läbiviimiseks I-III kursuse õppuritele mahus 10 tundi. Karjääri- ja õpinõustamise teemad ning töölehed on koostatud Eesti juhtivate karjäärinõustamise ekspertide poolt.

Kakskeelne infomaterjal „Oma rada“ (autorid Heli Ferschel, Terje Paes ja Terje Jürivete) on mõeldud noorele, kes õpib kutseõppeasutuses ja vajab õpingute ajal infot praktika- või töökoha leidmisel ning edasiõppimisvõimalustega tutvumiseks. Infomaterjal sisaldab viiteid erinevatele võimalustele hariduse omandamisel, edukaks rakendumiseks tööturul ning infoallikate leidmiseks edasiste karjäärivalikute planeerimisel ja elluviimisel.

Sihtasutus Innove koostatud metoodilise juhendmaterjali „Karjääriõpetuse õpetajaraamat kutsekoolile“ kutsekoolide venekeelsetes õpperühmades õppijatele kohandatud versioon on loodud abistamaks õpetajat karjääriõppe läbiviimisel. Juhendmaterjalis käsitletakse kolme suurt teemaderingi: enese ja töömaailma tundmise tähtsust karjääri kavandamisel ning planeerimist ja otsustamist. Materjal sisaldab ka töölehti õppuritele kõigi kolme teema käsitlemiseks.

Vene keelde on tõlgitud Sihtasutus Innove poolt välja antud abimaterjal „Karjääriõppe sidumine praktikaga“. Abimaterjali eesmärk on toetada kutseõppeasutuse pedagoogide, õppekava arendusega tegelevate spetsialistide, karjäärikoordinaatorite ja praktikaid koordineerivate juhtõpetajate koostööd karjääriõppe sidumisel praktika tegevustega. Materjal koosneb näidistöölehtedest, mida on soovitav õpilastele täitmiseks välja pakkuda just praktikaperioodil.

„Seni puudusid Eestis kutseõppeasutuste vene õppekeelega rühmadele sobiv ühtne karjääriõppe ainekava ning karjääriõppe materjalid, mis arvestaksid vene õppekeelega õppurite spetsiifikat. Valminud materjalid pakuvad karjääriõppe läbiviimisel tuge nii õpetajale kui õpilasele”, selgitas MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Liilika Raudhein.

Materjalid on kõigile kättesaadavad ja allalaetavad MISA veebiraamatukogust. Võrgulehe kutsekeel.ee arendamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmist „Keeleõppe arendamine 2011–2013“.

Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068,e-post maria.ratassepp@meis.ee.

MISA rahastas toetusvooruga 87 rahvuskultuuriseltsi tegevust

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) eraldas hindamiskomisjoni otsusega üheksa katusorganisatsiooni kaudu kokku 87 rahvuskultuuriseltsi. Toetuse kogusumma oli 135 740 eurot.

Rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise taotlusvooru tulemused leiab MISA kodulehelt.

Taotlusvooru eesmärk on tugevdada rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust, toetada nende rahvuskultuuripärandi ja keele säilitamist ning edendamist Eestis. Ühtlasi soovitakse rahvuskultuuriseltside toetamisega teadvustada Eesti mitmekultuurilisust, tutvustada traditsiooniliste rahvuskultuuride eripära ning teavitada Eesti ühiskonda erinevate rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustest. Toetusvooruga arendatakse lisaks ka rahvusvähemuste kultuuriseltside omavahelist  koostööd ja koostööd eesti kultuuriseltsidega.

MISA korraldab rahvuskultuuriseltside baasfinantseerimise teise vooru maikuus. MISA projektikonkurssidega saab end kursis hoida sihtasutuse kodulehel: http://www.meis.ee/konkursid

Projektikonkurssi finantseerib Kultuuriministeerium „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajaid ootab ees aktiivne koolituskuu

8. ja 11. mail toimub Tallinnas kaks Euroopa keelemapi teemalist nõustamiskoosolekut rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele. Lisaks toimub 24. ja 25. mail koolitus teemal „Kuidas paeluda õpilast?“.

Nõustamiskoosolekul saavad osalejad aktiivõppe meetodite abil meenutada eelmise aasta sügisel õpitut, jagada kogemusi ning õppida juurde uusi metoodikaid.

Euroopa keelemapp hõlmab endas tunnustatud rahvusvahelisi standardeid mitmesuguste eri keelte keelepädevuse mõõtmiseks ja võrdlemiseks. Euroopa keelemapp võimaldab õppijal adekvaatselt hinnata oma keeleoskust, keeleõppevajadusi ning motivatsiooni.

Euroopa keelemapi eesmärkideks on motiveerida õppijaid avardama ja mitmekesistama oma keelteoskust ning registreerida omandatud keele- ja kultuurialaseid oskusi.

Nõustamiskoosolekul osalevad õpetajad, kes läbisid Euroopa keelemapi tutvustava koolituse eelmise aasta sügisel. Koolitajateks on Evelin Müüripeal, Leili Sägi ja Merle Taggu. Kokku on koolitusel kohti 46 õpetajale.

24. ja  25. mail toimub Tallinnas neljatunnine koolitus teemal „Kuidas paeluda õpilast?“, kus saab osaleda 30 õpetajat. Koolitusel viiakse läbi keeleõpe näidistund ja räägitakse sellest, kuidas kaasata õpilast õppeprotsessi ja võita tema tähelepanu. Koolituse viib läbi Evelin Müüripeal. Koolitusele on oodatud eelkõige Eesti Hariduse Infosüsteemis huvikoolina registreeritud pühapäevakoolide õpetajad.

Koolitusele registreerumise tähtaeg on 15. mai. Koolituse korraldamist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo ja registreerimine: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Algab arengukava „Lõimuv Eesti 2020” tööversiooni välja töötamine

Arengukava „Lõimuv Eesti 2020” töörühm on jõudnud lõpule kava koostamise esimese etapi ehk olukorra kaardistamisega ning asub välja töötama arengukava tööversiooni. Olukorda kaardistanud teematöörühmade kokkuvõtted leiab veebilehelt www.integratsioon.ee.

„Veebruaris ja märtsis kogunes 15 teematöörühma, kelle eesmärk oli saada ülevaade valdkonna probleemidest, võimalikest lahendusteedest ning seotusest teiste poliitikavaldkondadega,” ütles Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa. Tema sõnul on juhtrühmal ülevaade praegusest olukorrast ja probleemkohtadest, mille põhjal kujundatakse uue arengukava rõhuasetused perioodiks 2014–2020.

Kõigi teematöörühmade kokkuvõtted on üleval arengukava loomist tutvustaval veebilehel integratsioon.ee. Samuti on sinna värskelt lisatud ülevaated lõimumisvaldkonna indikaatoritest Eestis, Euroopa Liidus ja valikus liikmesriikides; lõimumisvaldkonnas kasutatavatest terminitest; lõimumisvaldkonna siht- ja sidusgruppidest; romade olukorrast Eestis; integratsioonilepingute rakendamisest Euroopas ning aastatel 1998–2012 Eestis tehtud lõimumisvaldkonna uuringutest.

Enamiku nimetatud uuringutest on teinud Balti Uuringute Instituut, ühe ka SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. Veebilehelt leiab ka uue lõimumiskava loomist toetava töödokumendi „Integratsiooniprotsessi teoreetilised lähtekohad ja kontseptuaalsed suundumused tänapäeval”, mille autor on poliitikaprofessor Raivo Vetik.

Kõik uuringud leiab veebilehelt (Taustamaterjalid > Uuringud > Lõimumine) või otselingina siit ning teematöörühmade kokkuvõtted (Arengukava koostamine > Koostamine > Olukorra kaardistamine) siit.

Lõimumiskava juhtrühma kuuluvad Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Välisministeerium, Rahandusministeerium, Riigikantselei, SA Innove, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Töötukassa, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Arengukava „Lõimuv Eesti 2020” valmib käesoleva aasta lõpuks.

Valitsus kiitis kava koostamise ettepaneku heaks 2012. aasta sügisel. Kava koostamist koordineerib Kultuuriministeerium.

Lisainfo: Anne-Ly Reimaa, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler, tel 628 2217, GSM 522 3305, e-post anne.ly.reimaa@kul.ee   

 

 

Ligi 50 last said Vabaõhumuuseumis kodakondsustunnistused
Käesoleval õppeaastal rahastati MISA kaudu 27 pühapäevakooli tööd
MISA esitleb keeleõppe arendamise programmide mõju uuringu tulemusi
Kutseõppeasutuste õpetajate stažeerimisprogramm jõuab lõpule

Ligi 50 last said Vabaõhumuuseumis kodakondsustunnistused

Pühapäeval, 2. juunil peeti Eesti Vabaõhumuuseumis pidulikku pereinfopäeva, kus Riigikogu aseesimees Laine Randjärv andis ligi viiekümnele lapsele üle Eesti Vabariigi kodakondsustunnistused. Tänavu juba mitmendat korda toimunud pereinfopäev on traditsioon, millega Eesti riik peab meeles oma uusi kodanikke.

„Eesti kodakondsuse taotlemine alla 15-aastasele lapsele on lihtne. Lapsel ei ole kohustust teha eesti keele oskuse ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksameid. Kui muud esitatud tingimused on täidetud, siis piisab kodakondsuse saamiseks üksnes lapsevanema avalduse esitamisest,“ kommenteeris MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Kristi Anniste.

„Julgustame vanemaid seda võimalust kasutama, sest hiljem on protseduurid keerulisemad ja aeganõudvamad. Täiskasvanutele, kes peavad sooritama eksamid, on MISA aastate jooksul pakkunud tasuta kodakondsuseksamiks ettevalmistavaid kursuseid, millega on tingimata soov jätkata ka edaspidi,“ lausus Anniste.

Lähem info lihtsustatud korras kodakondsuse taotlemise kohta on leitav MISA kodulehelt. Tasuta kodakondsuskursuste kohta saavad huvilised infot kirjutades e-posti aadressile kodanik.kursused@meis.ee.

Teavitusprojekti ja tasuta kodakondsuskursuste korraldamist rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Integreerimise Fondist ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo: Kristi Anniste, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9062, e-post kristi.anniste@meis.ee

Käesoleval õppeaastal rahastati MISA kaudu 27 pühapäevakooli tööd

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse (MISA) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös said käesoleval õppeaastal toetust 27 rahvuskultuuriseltsi pühapäevakooli.

„Õppeaasta jooksul õppis neis 27 rahvuskultuuriseltsi pühapäevakoolis kokku 519 last ja töötas 72 õpetajat. Aseri, vene, ukraina, usbeki, ingeri-soome, korea, armeenia, lesgini, kabardiini, gruusia, tatari ja valgevene päritolu 3–18aastased lapsed ja noored said toetatud tegevuste raames tutvuda oma esivanemate keele ja kultuuriga, mis on kultuuritraditsioonide säilimiseks väga oluline,“ kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Kristina Pirgop.

„Õppeaasta lõpeb enamikus pühapäevakoolides hariva ekskursiooniga Eesti erinevatesse paikadesse, mis aitab õpilastel mõtestada nii oma kultuuritausta kui siduda seda Eesti eluga. Paljudel juhtudel on ekskursiooni sihtpaikadel mitmeid ajaloolisi mitmekultuurilisi kokkupuutepunkte, mis näitavad õpilastele seda, kuidas kultuuride erinevus võib rikastada,“ rääkis Pirgop.

Näiteks Tallinna Vene Pühapäevakooli õpilased, kes külastavad Keila-Joa mõisa, saavad kohapeal uudistada paiku, mis inspireerisid pärimuse järgi vene tsaari hümni „Jumal, kaitse tsaari“ loomise.

„Sellised käigud aitavad noortel tunda uhkust oma pärimuse üle, samuti ka Eesti kultuurikeskkonna üle. See on ääretult oluline Eesti ühiskonna rikastamiseks ja siin elavate inimeste teineteisemõistmise suurendamiseks,“ arvas Pirgop.

Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühing on eduka õppeaasta lõpetamiseks planeerinud 8. juuniks ekskursiooni õpilastele ja lapsevanematele Haapsallu. „Pühapäevakooli õpilased sõidavad koos vanematega  ekskursioonile Haapsallu, mille eesmärgiks on tutvustada õpilastele ja vanematele Eestimaad ning eesti ja vene rahvuste traditsioone. Haapsalus ootab neid ekskursioon ajaloolistes kohtades ja  vene muuseumi „Vene tare“, lisaks ka Ilon Wiklandi Imedemaa ja Haapsalu Piiskopilinnuse külastamine,“  rääkis Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühingu pühapäevakooli juht Sažida Jalak.

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinantseerimist finantseerib Haridus- ja Teadusministeerium „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

MISA esitleb keeleõppe arendamise programmide mõju uuringu tulemusi

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) esitleb 25. juuunil algusega kell 11.00 Eesti Rahvusraamatukogus Euroopa Sotsiaalfondist rahastavate keeleõppeprogrammide mõju uuringu tulemusi.

MISA tellitud ja Saar Poll OÜ poolt teostatav  Euroopa Sotsiaalfondist rahastuse saanud programmide – „Keeleõppe arendamine 2007–2010“ ja „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ – mõju uuring valmib juuni alguses.

„Uuringu ülesanneteks oli võtta kokku kuue aasta jooksul läbi viidud tegevused ning anda sisendit edasistele keeleõppe arendamise seisukohalt olulistele algatustele. Uuringu käigus analüüsiti programmidega seotud dokumente, küsitleti programmide sihtrühmi, intervjueeriti eksperte ja teenuseosutajaid,“ selgitas MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

„Keeleõppe arendamise programmide üldeesmärgiks on tagada võrdsed võimalused hariduse omandamiseks ja tööturul toimimiseks kõigile Eesti elanikele sõltumata nende emakeelest, vanusest, rahvusest. Programmide sihtrühmaks on eesti keelt ebapiisavalt valdavad inimesed, nende hulgas kutseõppurid, üliõpilased, õpetajad, avaliku sektori töötajad ja paljud teised. Uuring annab meile ülevaate, kuidas on seni elluviidud tegevused inimesi abistanud ja missuguseid uuendusi oleks vaja tulevikus,“ täiendas Odinets.

Uuringu läbiviimise periood oli detsember 2012 kuni juuni 2013. Esitlusel osalemissoovist palume teada anda Maria Ratassepale (maria.ratassepp@meis.ee).

Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post maria.ratassepp@meis.ee

Kutseõppeasutuste õpetajate stažeerimisprogramm jõuab lõpule

Juunis lõpetab kutseõppeasutuste stažeerimisprogrammi 30 kutsekoolide õpetajat, kes said teise õppekeelega koolis teadmisi täiendada.

Stažeerimise käigus võimaldatakse pedagoogidel arendada erialaseid ja keelelisi oskusi, suhelda kolleegidega, osaleda kultuurisündmustel. Stažeerimisprogrammi korraldab Euroopa Sotsiaalfondi toel  Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) koostöös Eesti kutseõppeasutustega.

„Stažeerimist kui ühte täiendusõppe vormi korraldatakse vene õppekeelega kutseõppeasutuste õpetajatele eesti õppekeelega kutseõppeasutustes ning eestikeelsete kutseõppeasutuste õpetajatele vene õppekeelega kutseõpeasutustes. Pedagoogid täiendasid teise õppekeelega koolis oma oskusi 12 päeva jooksul. Lisaks toetasid õpetajaid enne stažeerimist, stažeerimise vältel ja pärast stažeerimist tugiisikud nii saatvas kui vastuvõtvas õppeasutuses,“ kirjeldas MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets stažeerimisprogrammi.

Juunikuus lõpetab stažeerimise praeguse etapi viimane õpetaja ning seega on alates jaanuarist 2013 ühtekokku stažeerinud 30 õpetajat. Kõige enam  kasutasid stažeerimisvõimalust vene õppe- ja emakeelega õpetajad, kuid programmis osales ka eesti emakeelega pedagooge, kes kasutasid võimalust viibida venekeelses koolikeskkonnas. Stažeerimisprogrammi lõpuüritus toimub 19. juunil Tallinna Lillepaviljonis.

„Minu jaoks omandas viibimine eesti õppekeelega koolis ja eestikeelses keskkonnas üldse erakordselt suure tähenduse,“ rääkis Tallinnas stažeerinud Sillamäe Kutsekooli koka eriala õpetaja Natalja Tarassova. „Sain harjutada eesti keelt ja õppida uusi professionaalseid oskusi, kogesin eesti kultuuri ja kohtusin eesti inimestega. Vastuvõtva kooli inimesed oli soojad ja asjatundlikud.“

Võimalus stažeerimiseks on jätkuvalt ka neil õpetajatel, kes praeguseks ei ole oma soovist veel teada andnud ning nii koolid kui pedagoogid saavad oma huvist MISA-le märku anda. „Oluline on rõhutada, et eesti emakeelega õpetajate puhul ei ole vene keele oskus vajalik – nemad sisenevad teise keeleruumi eesmärgiga osaleda kooli õppetöös eesti keele kandjatena ja seetõttu on eesti emakeelega pedagoogid väga teretulnud programmis osalema,“ märkis Odinets.

Stažeerimisest huvitatud õpetajad ja koolid saavad oma osalemise soovist nii saatva kui ka vastuvõtva koolina teada anda MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Maria Ratassepale e-posti aadressil maria.ratassepp@meis.ee või telefonil 659 9068.

Kutseõppeasutuste pedagoogide stažeerimist korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ raames.

Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post maria.ratassepp@meis.ee

 

Lugupeetud ajakirjanikud,

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kutsub teid Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatavate keeleõppe arendamise programmide mõju uuringu tulemuste esitlusele, mis toimub 25. juunil algusega kell 11.00 Eesti Rahvusraamatukogu konverentsikeskuse väikeses saalis.

Uuringu esitlusel tutvustatakse viimase kuue aasta jooksul läbi viidud ESFi keeleõppe programmide tegevuste mõju tulemusi. Esitlusel antakse ka ülevaade, kuidas on seni elluviidud tegevused inimesi abistanud ja missuguseid uuendusi oleks vaja tulevikus.

Programmide sihtrühmaks on eesti keelt ebapiisavalt valdavad inimesed - nende hulgas kutseõppurid, üliõpilased, õpetajad, avaliku sektori töötajad ja paljud teised. Uuringu käigus analüüsiti programmidega seotud dokumente, küsitleti programmide sihtrühmi ning intervjueeriti eksperte ja teenuseosutajaid. Uuringu viis läbi OÜ Saar Poll.

Esitlusel osalemise soovist palume eelnevalt teada anda Maria Ratassepale e-posti aadressil maria.ratassepp@meis.ee või telefonil 659 9068.

Lugupidamisega,

Maria Ratassepp
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Elukestva õppe üksuse koordinaator
Tel 659 9068, 5563 5404
E-post maria.ratassepp@meis.ee
www.meis.ee
 

Väliseestlastest noored alustasid taas Eestis laagrisuvega
MISA on mitte-eestlastest noortele pereõpet pakkunud juba 15 aastat
Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised projektid said toetust
MISA eraldas rahvusvähemuste kultuuri toetuseks ligi 198 000 eurot
Valmis keeleõppe arendamise programmide mõju uuring

Väliseestlastest noored alustasid taas Eestis laagrisuvega

26. juunil alustas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel taas Eesti päritolu välismaal elavatele noortele mõeldud keele- ja kultuurilaager, mida MISA toetab juba 13. aastat.

Tänavu suvel toimuvas kolmes laagrivahetuses osaleb kokku 66 noort erinevatest riikidest  -  Iirimaalt, Šotimaalt, Taanist, Rootsist, USA-st, Soomest, Belgiast, Prantsusmaalt, Kanadast, Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, Leedust, Lätist, Poolast, Ungarist, Saksamaalt, Egiptusest, Mehhikost, Inglismaalt ja Itaaliast. Lisaks neile noortele osalevad laagris tugiõpilastena ka Eestis elavad ja eesti emakeelega noored.

Laagrivahetused toimuvad 26. juunist kuni 6. juulini Merelaiu Puhkekeskuses, 9.–20. juulini Annimatsi kämpingus ja 30. juulist kuni 10. augustini Venevere Puhkekülas.
„Mitmekülgne laagriprogramm võimaldab noortel tutvuda esivanemate kultuuri ja traditsioonidega ning õppida eesti keelt erinevate koostöötegevuste kaudu meie kohalike eesti emakeelega noorte abiga. Iga vahetuse jooksul toimub ekskursioon Tallinna, lisaks tutvutakse laagripaiga läheduses asuvate erinevate vaatamisväärsustega,“ kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juht Jana Tondi laagrite iseloomu.

Lisaks toimub laagrites ka keeleõpe, tutvustatakse Eesti elu-olu ning toetatakse igati sideme loomist või säilitamist Eesti kultuurikeskkonnaga.

„Eesti keele laagrid on Eesti päritolu noortele väga tähtsad, kuna alles siin laagris olles saavad paljud noored aru, kust on õieti pärit nende esivanemad. Laager on oluline ka Eestis elavatele noortele, sest läbi Eesti juurtega noortega suhtlemise mõistavad siin elavad noored, kuivõrd oluline on oma keelt ja kultuuri hoida ja edasi kanda,“ lausus Tondi.

Väliseesti noortele mõeldud keele- ja kultuurilaagreid korraldatakse riikliku rahvuskaaslaste programmi raames, mis on mõeldud väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi elavate eestlaste kultuurisidemete säilitamiseks ja koostöö toetamiseks siinsete eestlastega. Väliseestlastest noorte laagrisuvede korraldamist rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Kultuuriministeerium.

Lisainfo: Epp Adler, MTÜ HeadEst projektijuht, e-post epp@headest.ee ja Jana Tondi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juht, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee

MISA on mitte-eestlastest noortele pereõpet pakkunud juba 15 aastat

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) on 15 aastast võimaldanud eesti keelest erineva emakeelega ja kolmandate riikide kodanikest noortele pereõpet. Pereõppe eesmärgiks on Eesti peres elades õppida paremini tundma eesti keelt ning kultuurikeskkonda.

Alates 1998. aastast on MISA toel keelelaagritest ja pereõppest osa saanud kokku ligi 20 000 noort. 15 aastat on pereõpet korraldatud ka Võrumaal, kus on motiveeritud ja hästi toimiv perede võrgustik ning tahe võtta paariks nädalaks oma pere liikmeks teise emakeelega lapsi.

Pille Kulberg on Võrumaal pereõpet korraldanud 15 aastat ja usub, et tegu on ühe tõhusaima integreerimise viisiga. „Ma ei alahinda küll inimeste tööd integratsioonilaagrites, kus on korraga koos palju muukeelseid õpilasi, kuid pereõppes on töö sihtrühma lastega intensiivsem ja lähtutakse laste individuaalsusest. See sobib ka lastele, kes on arglikumad ja kodusemad,“ selgitab Kulberg. „Praegu tegelen oma elu suurima  projektiga – 2012. aasta talvest kuni 2013. aasta suveni õpivad Võrumaa peredes eesti keelt ja kultuurikeskkonda paremini tundma 100 sihtrühma kuuluvat last,“ rääkis Kulberg.

Kulberg rõõmustab, et tema pereõppeprojektid on olnud edukad ning rõhutab edu tegurina eelkõige tugevat perevõrgustikku, head toetust Narva Humanitaargümnaasiumi juhtkonna ja lapsevanemate poolt ning paljusid teisi osapooli, kes on pereõppe toimimisse panustanud. „Ilma niisuguse tiheda koostööta, nõu ja jõuga aitamiseta ei oleks võimalik nii suurt projekti läbi viia,“ usub ta.
Võrumaal korraldatava pereõppe eestvedaja ei vaimustu küll aruandlusest, mis kaasneb tegevuste korraldamisega, kuid ütleb, et on mõistnud, et bürokraatiast ei pääse. Tema jaoks korvavad kogu vaeva särasilmsed õpilased ja nende vanemate siirad tänusõnad.

14aastane Anna Antipova, kes on pereõppes osalenud kolm korda, ütleb, et tänu sellele õpivormile on tal koolis oluliselt lihtsam: „Minu eesti keele hinded on paranenud. Mulle meeldis Sõmerpalus! Olen tuttav paljude eesti lastega, käisime koos jalutamas ja Võrus Tamula järves ujumas, Suurel Munamäel, Rõuges, Vastseliina linnuses. Mulle meeldisid kõik pered, kus ma elanud olen, sest nad on lahked ja sõbralikud.“
12aastane Kirill Pavlov on Lõuna-Eesti peredes elanud lausa viiel korral: „Mulle meeldib Sõmerpalus, sest siin on palju sõpru, soe ilm ja järv. Võib teha palju lõbusaid asju, näiteks matkata Luhasoos ja käia käsitööpäevadel.“ Kirill räägib, et tänu pereõppele on tal palju uusi tuttavaid ja hinded on koolis paremaks läinud. Narvas koolis käiv Kirill saab eesti keele tunnis ainult viisi.

Kirilli eakaaslane Anastassija Sasonova on Lõuna-Eestis keele- ja kultuurikeskkonnas elanud neljal korral. Ka tema rõõmustab Sõmerpalu elu üle ja ütleb, et tunneb seal juba kõiki lapsi. Noorele neiule teeb rõõmu Lõuna-Eesti soe ilm ja lähedalasuv järv ning palju rõõmsaid tegevusi, millest ta koos oma ajutise perega osa saab. „Kõige ilusam on Rõuges – seal on käsitöötuba, kus tegin eelmisel aastal savivaasi. Ja Võrus on laat Folkloorifestivali ajal, kus on võimalik näha palju huvitavaid asju! Olen palju sõnu õppinud ja oskan paremini eesti keeles rääkida,“ räägib Anastassija, kellele õpetaja saab oma rõõmuks eesti keele tunnis samuti vaid viisi päevikusse kirjutada.

Pereõppes osalemist võimaldatakse tänavu Eestis elavate Euroopa Liidu mõistes kolmandate riikide kodanikest ja määratlemata kodakondsusega 7–19aastastele lastele ja noortele, kellele pakutakse tegevustega võimalusi luua kontakte Eesti kodakondsuse ja eesti emakeelega inimestega ning õppida eesti keelt. Pereõpe võimaldab sihtgruppi kuuluvatel noortel elada 10–14 päeva koos Eesti perega, osaleda tavapärases pereelus ning käia koos perega näiteks ka väljasõitudel ning kultuuriüritustel.

Lisainfo: Sandra Nuudi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9855, e-post sandra.nuudi@meis.ee

Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised projektid said toetust

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetas 11 projekti enam kui 31 000 euroga, et laiendada õpilaste teadmisi Eesti ühiskonnast, väärtustada Eesti kodanikuks olemist ning arendada sallivust mitmekultuurilises kollektiivis.

Projektikonkursi täiendavateks eesmärkideks on toetada erineva emakeelega õpilaste omavahelist koostööd ja kinnistada kodanikupäeva traditsiooni.
„Konkursile laekus 34 projektitaotlust, mis käsitlesid nii Vabadussõja temaatikat, õpilastele erialase õppe ja töötamise võimaluste selgitamist, Eesti kui kodumaa mõtestamist kui ka näiteks Eesti tuntud teise kultuuritaustaga ühiskonnategelaste tutvustamist,“ kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Toivo Sikk.

Sikk rõõmustas, et konkurss osutus populaarseks, kuid pani taotlejatele südamele, et enne projektide esitamist peaks rohkem süvenema konkursijuhendisse, viima end hästi kurssi tingimuste ja eesmärkidega ning lähtuma eelarvele esitatavatest nõuetest.

Toetust said Võru Kesklinna Gümnaasium, Narva 6. Kool, Vabatahtlik ühendus „Sebra“, Kammeri Kool, Ehte Humanitaargümnaasium, SA Unitas, Sillamäe Eesti Põhikool, Noorteühing Plast,  MTÜ Tartu Koidu Keskus, MTÜ Vaba Vaade ja Tapa Gümnaasium.

Projektikonkurssi rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest „Eesti Lõimumiskava 2008 – 2013“ raames.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee

MISA eraldas rahvusvähemuste kultuuri toetuseks ligi 198 000 eurot

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) eraldas rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise taotlusvooru kaudu 197 606,92 eurot ning toetas kokku 142 rahvuskultuuriseltsi tegevust ning üheksa katusorganisatsiooni tööd.

Taotlusvooru eesmärk on tugevdada rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust, toetada nende rahvuskultuuripärandi ja keele säilitamist ning edendamist Eestis.

Projektikonkursiga võimaldab riik teadvustada Eesti mitmekultuurilisust, traditsiooniliste rahvuskultuuride eripärade ning erinevate rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevuste tutvustamist. Toetusvooruga arendatakse lisaks ka rahvusvähemuste kultuuriseltside omavahelist  koostööd ja koostööd eesti kultuuriseltsidega.

Toetust saanud organisatsioonide nimekiri on leitav MISA kodulehelt.

Rahvuskultuuriseltside ja nende katusorganisatsioonide baasfinantseerimist finantseeritakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Valmis keeleõppe arendamise programmide mõju uuring

Avalikustatud on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellitud ja Saar Poll OÜ poolt läbi viidud Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastuse saanud programmide – „Keeleõppe arendamine 2007–2010“ ja „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ – mõju uuringu tulemused.

Uuringu raames teostati dokumendianalüüs ja viidi sihtrühmade seas läbi tagasisideküsitlused, kasutades selleks erinevaid uurimismeetodeid. Dokumendianalüüs näitas, et rakenduslikust aspektist vaadatuna on sihtmäärad suures osas saavutatud ning ületatud. Küsitletud keeleõppes osalejad – kutse- ja kõrgharidustaseme õppurid, täiskasvanud keeleõppijad – on kursuste tulemusena ennekõike tajunud keeleoskuse paranemisega seotud nüansse: pooled keeleõppes osalejad on arvamusel, et nende keeleoskus muutus paremaks ning nad kasutavad omandatud teadmisi ja oskusi igapäevastes olmesituatsioonides ja oma töös.

Uuringust ilmnenud positiivsete õppetulemuste kõrval tuleb tõdeda, et programmides osalejate vajadus täiendava eesti keele õppe järele on endiselt väga suur: täiskasvanud keeleõppijatest peab täiendavat keeleõpet vajalikuks koguni 97 protsenti, tasemeõppuritest 86 protsenti. Pedagoogide täienduskoolituse vajadus on keeleõppijate omast mõnevõrra väiksem, kuid ka neist 83 protsenti vajab enda hinnangul tulevikus veel samalaadseid koolitusi, sealhulgas enda täiendamine nii erinevate õpetamistehnikate kui ka eesti keele vallas.

Seniste tegevuste elujõulisust võib pidada üsna heaks: 4/5 ekspertidest ütles, et mõningaid MISA keeleõppe programmide raames algatatud tegevusi on rakendatud ka pärast programmide lõpetamist. Teenusepakkujate sõnul on umbes pooli MISA programmi raames algatatud tegevusi rakendatud ka pärast programmi lõppemist. Samas näitas küsitlus, et teenusepakkujatel ega MISA-l pole valmisolekut ja vajalikke ressursse algatatud tegevuste jätkamiseks ilma ESF-i toeta.

Uuringu läbiviimise periood oli detsember 2012 kuni juuni 2013. Uuringuaruande ja lühikokkuvõttega saab tutvuda aadressil http://www.meis.ee/uuringud. Mõju uuringu kokkuvõtlikku pressiteadet saab lugeda siit.

Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post maria.ratassepp@meis.ee

 

MISA jätkab tasuta eesti keele kursustega
Noorte konkurentsivõime tugevdamiseks tööturul algavad uued tegevused
Pereõppes osalejatele ja korraldajatele anti välja metoodiline kogumik

MISA jätkab tasuta eesti keele kursustega

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) eraldas hindamiskomisjoni otsusega MTÜ Folkuniversitetet Estonia ning SA Edukooli projektidele kokku enam kui 202 000 eurot, et pakkuda tasuta eesti keele B1 kursuseid ja suhtlemiskursuseid vähemate võimalustega inimestele, kellel pole Euroopa Liidu kodakondsust.

Käesoleval aastal toetab MISA lisaks traditsioonilistele ettevalmistuskursustele B1 tasemeeksami sooritamiseks ka eesti keele suhtlemiskursuste korraldamist. Lõppenud konkursi tulemusena hakkab sügisest eesti keele B1 tasemeeksami ettevalmistuskursusi vähemalt 200 vähemate võimalustega täiskasvanud Euroopa kolmandate riikide ja määratlemata kodakondsusega inimesele korraldama MTÜ Folkuniversitetet Estonia. Eesti keele suhtlemiskursusi vähemalt 200 vähemate võimalustega täiskasvanule, kes peavad samuti olema Euroopa kolmandate riikide kodanikud või määratlemata kodakondsusega inimesed, hakkab läbi viima Sihtasutus Edukool.

MTÜ Folkuniversitetet Estonia sai eesti keele kursuste korraldamiseks toetust kokku 82 353,40 eurot. SA Edukool pälvis kokku 120 044 euro suuruse toetussumma.

“Vähemate võimalustega inimesed, nagu näiteks töötud, pensionärid, puuetega inimesed, vähekindlustatud või madala sissetulekuga isikud ja ka noored lapsevanemad on sihtrühmaks valitud seetõttu, et neil endil napib sageli vahendeid eesti keele kursustel osalemiseks,” rääkis MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Kristi Anniste sihtgrupi määratlusest.

“Nende tasuta kursuste puhul on tähtis kodakondsus – osalejad ei saa olla Euroopa Liidu ega Euroopa Majanduspiirkonna, seega ka Eesti kodakondsusega, inimesed. Selle tingimuse seab meile Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond,” rõhutas Anniste.

MISA-l on lisaks antud projektile teisigi keeleõppe võimalusi, mille puhul kodakondsus ei ole määrav tingimus. Näiteks on Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel kompenseeritud inimestele eesti keele õppele tehtud kulutusi kuni 320 euro ulatuses iga positiivselt sooritatud keeleõppe eksami kohta. ESFi kaudu keeleõppekulude hüvitamiseks saab avaldusi esitada kuni 30. septembrini 2013 ja aastate jooksul on hüvitist saanud tuhandeid inimesi. Hüvitada saab keeleõppe kulusid, mis on tehtud kahe aasta jooksul enne tasemeeksamit, mille järgselt hüvitist taotletakse. Lisainfot keeleõppele tehtud kulutuste hüvitamiseks leiab siit.

Lisaks on MISA aastaid võimaldanud tasuta keeleõpet ka erinevate erialade esindajatele – nii on kursustel osalenud töötud ja madalama haridustasemega inimesed, pedagoogid, koolijuhid, politseinikud, meditsiinitöötajad ja paljud teised. Erinevaid eesti keele õppe võimalusi pakutakse ka noortele näiteks pereõppe ja eesti keele laagrite näol.

Kolmandate riikide kodanikele ja määratlemata kodakondsusega ning vähemate võimalustega inimestele mõeldud eesti keele kursuseid rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo: Kristi Anniste, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator tel 659 9062, e-post: kristi.anniste@meis.ee.

Noorte konkurentsivõime tugevdamiseks tööturul algavad uued tegevused

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) poolt korraldatud noorte projektikonkursi „Noorte konkurentsivõime tugevdamine tööturul, tegevused EKRK-le” võitis BDA Consulting OÜ, mis sai projekti Euroopa kolmandatest riikide kodanikest noorte karjääriõppe edendamiseks 49 900 eurot.

„Projektikonkursi üldeesmärgiks on toetada Eestis elavate Euroopa Liidu mõistes kolmandate riikide kodanikest ja määratlemata kodakondsusega noorte aktiivset tööhõivet, mis toetaks nende lõimumist ühiskonnas,” selgitas MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juht Jana Tondi.

„Noorte tööpuudus on Eestis ja Euroopas väga kõrge ning kõrgem on ka nende inimeste tööpuudus, kes ei valda piisavalt eesti keelt. Eraldi on näiteks kolmandate riikide kodanikke riskirühmana välja toodud ka tööturuteenuste ja -toetuste seaduses. See sihtrühm on väga haavatav ja teise emakeelega ning kodakondsusega noorte seas on ka väljarände soov suurem,” rääkis Tondi.

„Samas on need noored saanud oma hariduse Eestis ning Eesti riigi jaoks ei ole mõistlik, kui noored, kellesse on palju investeeritud ja kellel on side Eestiga, suunduvad oma potentsiaali rakendama mujale. Meilgi on vananev ühiskond ja palju on räägitud ka kvalifitseeritud tööjõu puudusest – just seetõttu on igati mõistlik panustada siin elavatesse inimestesse,” lausus Tondi ja lisas, et kolmandate riikide kodanikesse panustamine tuleneb Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi eesmärkidest.

BDA Consulting OÜ eestvedamisel võimaldatakse vähemalt 150 noorele karjääri planeerimisele ja tööturul konkurentsivõime tugevdamiseks suunatud tegevusi. Projektikonkurss noorte konkurentsivõime suurendamiseks tööturul toimub teistkordselt ning esimese toetusvooru kaudu said oma tööalaseid oskusi ja isikuomadusi arendada ligi 200 sihtgruppi kuuluvat noort.

Kokku laekus konkursile seitse projektitaotlust ning hindamiskomisjon valis konkursi võitjaks BDA Consulting OÜ projekti “Euroopa kolmandate riikide noorte karjääriplaneerimine. Projekt „Kelleks saada?“.

Projekti „Kelleks saada?“ tegevused toetavad Euroopa kolmandatest riikidest ja määratlemata kodakondsusega noorte lõimumist ühiskonnas nii üldisemalt kui ka tööturul ja haridussüsteemis. Projekti sihtrühmaks on miinimum 150 eelkõige Harjumaal ja Ida-Virumaal alaliselt elavat 16–26aastast noort, kellele pakutakse erinevaid toetavaid ja praktilisi tegevusi karjääriplaneerimiseks, tutvustatakse edasiõppimisvõimalusi Eestis ning tagatakse projekti käigus loodud materjalide kättesaadavus noorte emakeeles. Projekti tegevused algavad käesoleva aasta augustis ning projekt kestab kuni 2014. aasta oktoobrini.

Projekti tegevusi rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest „Eesti lõimumiskava 2008–2013” raames.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juht, tel 659 9069, e-mail jana.tondi@meis.ee.

Pereõppes osalejatele ja korraldajatele anti välja metoodiline kogumik

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) andis koostöös kirjastusega Iduleht OÜ välja kogumiku, mis on mõeldud abistamaks pereõppes osalevaid eesti keelest erineva emakeelega peresid ja keelelaagrite õpetajaid.

“Keelekeskkond,  mida pakub pere- ja laagriõpe, võimaldab erinevalt tavalisest eesti keele tunnist kasutada eesti keelt aktiivselt kogu aeg ja väga erinevates tegevustes. Värskelt ilmunud kogumik annab pere- ja laagriõppe korraldajatele metoodilist nõu ja praktilisi ideid, kuidas keeleõpet parimal ja tõhusamail viisil kavandada,” kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juht Jana Tondi.

Tondi sõnul ongi kogumik loodud eesti keele õppimise toetamiseks eelkõige väljaspool formaalset keeletundi. “Kasu võib kogumikust saada iga eesti keele õpetaja, sest väljaanne sisaldab kõiki osaoskusi arendavaid harjutusi ja mänge. Paljusid neist saab mängida nii suvel õues kui ka siseruumides ja koolitundides,” rääkis Tondi.

Kogumik on uues kuues ning sisaldab kahte varem ilmunud metoodilist juhendit: „Mängime eesti keeles. Metoodiline juhend eesti keele õppeks peredes“ (autorid Leelo Kingisepp, Kadi Salu ja Kadi Kaljola) ning „Keeleõpetaja laagriraamat. Käsiraamat keelelaagri eesti keele õpetajale“ (autorid Siiri Laidla ja Ülle Lennuk). Kogumikke jaotatakse tasuta keelelaagrite õpetajatele, pereõppe korraldajatele ja raamatukogudele. Kokku anti välja 200 eksemplari.

Metoodiline kogumik anti välja MISA tellimusel ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Algavad eesti keele kursused täiskasvanud vaegnägijatele ja vaegkuuljatele
Eesti keele õppe kulude hüvitamise avaldusi võetakse vastu septembri lõpuni
Noorte kodanikupäeva e-viktoriin tuleb taas!
Oktoobris algab noorte esseekonkurss ühiskonnaelus osalemise teemal
Avaneb uus taotlusvoor rahvusvähemuste pühapäevakoolide toetamiseks

Algavad eesti keele kursused täiskasvanud vaegnägijatele ja vaegkuuljatele

Täiskasvanud vaegkuuljad ja -nägijad on oodatud algtaseme eesti keele kursustele Tallinnas ja Ida-Virumaal. Kursused on välja töötatud spetsiaalselt vaegnägijate ja -kuuljate vajadusi arvestades.

”Euroopa Sotsiaalfondi toetusel valmisid Sola Integra OÜ ja Eesti Pimekurtide Tugiliidu koostöös õppematerjalid erivajadustega täiskasvanutele eesti keele täiendavaks õppeks, et arendada eesti keeles suhtlemise oskust ja aidata kaasa igapäevasele toimetulekule,” selgitas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

Odinetsi sõnul ei olnud seni Eestis vaegkuuljatele ja -nägijatele nende vajadusi arvestavaid õppematerjale loodud, kuid vaegnägijate ja -kuuljate keeleõpe erineb oluliselt tavapärasest keeleõppest. ”Võõrkeele õppimine olukorras, kus õppimiseks ei saa tavapärasel moel kasutada nägemis- ja kuulmisfunktsioone, on väga raske. Suur osa tavapärasest keeleõppest on ju üles ehitatud lugemisele ja kuulamisülesannetele ning just seetõttu ei ole vaegnägijatel ja -kuuljatel abi tavapärastest materjalidest ning suur vajadus oli spetsiaalsete õppevahendite järele,” rääkis Odinets.

Nüüd on nii nägemispuudega kui ka kuulmispuudega inimestele valminud õppekomplektid ja juba oktoobris algavad OÜ Sola Integra korraldatavad eesti keele kursused, mis arvestavad nägemis- ja kuulmispuudega inimeste vajadusi.

Nägemispuudega inimestele loodud õppekomplekt ”Lood elust enesest” koosneb audioklippidest ja töölehtedest 20 teemal, lisaks on komplektis ka sõnastik ja õpetajaraamat.
Kuulmispuudega täiskasvanute eesti keele õppeks loodud õppematerjalide komplektis ”Pille ja Lauri lood” on töölehed 20 teemal, lisaks ka videod ja elektroonilised harjutused, sõnaraamat ja õpetajaraamat. Eraldi osana käsitletakse eesti keele häälikute õiget hääldamist.

Mõlemad valminud õppematerjalide komplektid vastavad Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeletaseme A2 nõuetele ja võimaldavad eesti keele õpet nii õpetaja käe all kui ka õpetajaraamatu juhiste järgi iseseisvalt.
Vastvalminud õppematerjalide põhjal hakkab täiskasvanud erivajadustega inimestele eesti keele õpet korraldama OÜ Sola Integra. Lisainfot koolitusel osalemise kohta saab e-posti aadressil anita@koolitaja.ee või tiit@koolitaja.ee. Õppetöö algab oktoobris.

Vaegnägijate ja vaegkuuljate keeleõpet rahastab Euroopa Sotsiaalfond „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames.

Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee

Eesti keele õppe kulude hüvitamise avaldusi võetakse vastu septembri lõpuni

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) tuletab kõigile mais ja juunis eesti keele tasemeeksami sooritanuile meelde, et Euroopa Sotsiaalfondi lõppeva programmi raames saab keeleõppekulude hüvitamist taotleda kuni käesoleva aasta 30. septembrini.

Alates oktoobrist saab kulude hüvitamist taotleda ainult riigieelarvest Sihtasutus Innove kaudu kodakondsuse seaduses ja keeleseaduses sätestatud juhtudel: Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlemiseks vajalike eksamite sooritamise järel või tasemeeksami sooritamisel Keeleinspektsiooni ettekirjutuses ettenähtud tähtaja jooksul.

MISA hüvitab keeleõppekulusid Euroopa Sotsiaalfondi „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames.

Lisainfo hüvitiste tingimuste kohta ning vajalikud vormid on kättesaadavad MISA veebilehel.

Lisainfo: Riina Ring, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9030, e-post riina.ring@meis.ee

Noorte kodanikupäeva e-viktoriin tuleb taas!

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) korraldab seoses 26. novembril tähistatava Eesti Vabariigi kodanikupäevaga taas kord kodanikupäeva viktoriini.

Viktoriin algab 25. novembril ja kestab kuni 6. detsembrini. E-viktoriin sisaldab tavapärastele küsimustele ka video- ja heliküsimusi.

Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. Viktoriini eesmärgiks on panna noored mõtlema kodakondsusele ning motiveerida neid teadvustama, mida tähendab Eesti kodanikuks olemine.

Kodanikupäeva raames saavad üldhariduskoolide 7.–9. klasside õpilased ja ka kutsekoolide õppurid võistelda kodanikuteadmistes juba üheteistkümnendat aastat järjest. Esmakordselt korraldatakse kodanikupäeva viktoriin ka üldhariduskoolide 5. ja 6. klasside õpilastele. Küsimused noorema vanuserühma viktoriiniks on koostanud üldhariduskoolide lõpuklasside või äsja kooli lõpetanud õpilased. Lisaks üleriiklikutele internetipõhistele viktoriinidele korraldatakse kodanikupäeva viktoriine nii maakondades kui ka koolides.

“Mõte Eesti kodanikuks olemisest ja kodanikuna käitumisest oli Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse (nüüd Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed - toim) üheks töösuunaks juba sihtasutuse loomisest alates. Kuigi enam kui 10 aastat tagasi räägiti palju eesti keele õppimise vajadusest ja võimalustest, siis vähe selgitati määratlemata kodakondsusega inimestele Eesti kodakondsuse saamise alustest  ja ka sellest, mida kodanikuna teha saab. Need teemad olid inimeste jaoks sisuliselt lahti seletamata,” selgitas MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Toivo Sikk.

“Teatakse, et riigi kodanik peab oskama selle riigi keelt, kuid hea kodanik peab mõistma ka selle riigi ajalugu, teadma riigis valitsevaid seadusi. Hea kodanik teab riigis valitsevaid kombeid ning austab riigis elavaid erinevaid rahvusi. Just selline kodaniku määratlus loob viktoriiniküsimusteks laia põhja. Hea kodanik võiks teada maast, mille kodanik ta on, võimalikult palju,” rääkis Sikk.

Kümmne aasta jooksul on viktoriini küsimustele vastanud  enam kui 35 208 koolinoort ning ligi 2000 inimest, kes enam koolisüsteemiga seotud ei ole, sest mullu oli esmakordselt võimalik viktoriinist osa võtta ka kõigil teistel huvilistel.

26. novembril 1918 võttis Maanõukogu vastu määruse “Eesti demokraatilise vabariigi kodakondsuse kohta”, millega loodi esmakordselt juriidilises tähenduses mõiste “Eesti kodanik”. Eestis tähistatakse kodanikupäeva alates 1998. aastast.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee

Oktoobris algab noorte esseekonkurss ühiskonnaelus osalemise teemal

14. oktoobril algab Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatav esseekonkursi kooliõpilastele, mille eesmärgiks on julgustada noori mõtestama, mida tähendab aktiivne ühiskonnaelus osalemine.

Kolmandat aastat toimuvale esseekonkurssile „Mida tähendab mulle, kui Eesti kodanikule, aktiivne ühiskonnaelus osalemine?“ oodatakse 7.-12. klasside ja kutsekoolide õpilaste töid kuni 1. novembrini ning konkurss toimub kodanikupäeva tähistamise raames.

Oodatud esseed on kuni kahe lehekülje (3600 tähemärki) pikkused, eestikeelsed ja mitmekülgse sõnavaraga. Esseede puhul hinnatakse teksti loogilist ülesehitust, sidusust ja ladusust.

“Soovime, et essee kirjutaja oleks antud ülesannet mõistnud, oskaks rõhutada kirjutatu olulisust ning põhjendada ka väljaöeldut. Soovime esseed lugedes tunnetada autori  maailmapilti, tema oma kogemusi ning toimunud inimestevahelisi suhteid. Tahame näha, et noored Eesti kodanikud tunnetaksid ka oma väljaöeldu või tehtu tulemuslikkust ühiskonnale,” kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Toivo Sikk.

Esseekonkursi täpsemad tingimused avalikustatakse 10. oktoobril MISA kodulehel. Pärast esseekonkursi lõppu avalikustatakse samal kodulehel ka hindajate kokkuvõtted ning parimad autorid.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee

Avaneb uus taotlusvoor rahvusvähemuste pühapäevakoolide toetamiseks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) pakub rahvusvähemuste pühapäevakoolidele toetust pühapäevakoolide arendamiseks ning igapäevatööga seonduvate kulude katmiseks.

“Taotlusvoorus oodatakse osalema pühapäevakoole, mille tegevused aitavad kaasa mitte-eestlastest laste emakeeleoskuse arengule ja selle suhtes positiivse hoiaku kujunemisele. Toetust saavad need pühapäevakoolid ja tegevused, mis tutvustavad lisaks ka rahvuskultuuri- ja kombestikku, pühapäevakoolide tegevusi ning suurendavad pühapäevakoolide omavahelist koostööd,” selgitas MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Kristina Pirgop.

Taotlejad peavad olema registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) ning korraldama emakeele, rahvuskultuuri ja ajaloo õppega seotud õppetööd vähemalt 100 akadeemilise tunni ulatuses aastas.

Toetus on mõeldud õppetegevuseks, mis kestab kuni 9,5 kuud ning ei alga enne 1. septembrit 2013. Tegevused peavad lõppema enne 16. juunit 2014. Õppetegevus peab toimuma Eestis ning õpilaste vanus olema vahemikus 3–18 eluaastat. Pühapäevakoolide õpilased peavad olema päritolult vähemusrahvuse esindajad, kelle kultuur ja keel on antud pühapäevakooli poolt esitatud taotluse aluseks.

Taotluste esitamise tähtaeg on 8. oktoober. Taotlusvooru dokumentatsiooni ja lisainfoga saab peagi tutvuda sihtasutuse kodulehel.

Taotlusvooru rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest ning „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

 

Valmis uuring uusimmigrantõpilaste haridusvõimalustest ning õpiedukusest
Jätkuvad nõustamisseminarid kutseõppeasutuste juhtidele ja õpetajatele
Ilmus uuendatud “Kodaniku käsiraamat”
Valmis üldhariduskoolide eestikeelse õppekirjanduse kataloog
Peagi valmib uus juhend iseseisva keeleõppe toetamiseks
Uuritakse eesti keele kasutamist venekeelses kutsekeskhariduses
Praxis avaldas mastaapse mittekodanike kaasamisprotsessi raporti
Septembris toimus arendusseminar Lõimuv Eesti 2020 juhtrühma liikmetele
Septembrikuus külastas MISA-t mitu välisdelegatsiooni

Valmis uuring uusimmigrantõpilaste haridusvõimalustest ning õpiedukusest

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel valmis uuring uusimmigrantõpilaste haridusvõimalustest ning õpiedukusest.

Uuringu teostanud OÜ Mindpark projektijuhi Liis Kasemetsa sõnul näitas uuring, et viimase kolme aasta jooksul Eestisse saabunud ja siinses üldhariduskoolis haridusteed alustanute taust on küllalt erinev nii etnilises kui päritoluriigi võtmes, seejuures ligi kolmandiku moodustavad tagasipöördujate lapsed.

"Veidi üle poole uus-sisserännanute lastest on koondunud eesti õppekeelega koolidesse ja eesti õppekeeles õpib enim õpilasi, kelle jaoks õppekeel ei ole emakeel. Õpetajate hinnangul esineb õppetöös raskusi pooltel uusimmigrant-õpilastel ja peamiselt on raskused seotud õppekeele vähese oskusega – eriti eesti õppekeele puhul. Raskusi valmistab näiteks õppeainete terminoloogia, grammatika ja muu taoline. Üldiselt on uusimmigrantõpilaste õpiedu eakaaslastega sarnane ja valdava osa ehk ligi 75-80 protsendi õpilaste õpiedu vastab nii õpetajate kui lapsevanemate hinnangul õpilase võimetele," rääkis Kasemets.

Kasemets lisas, et sellise arvu uusimmigrantõpilaste, nagu viimastel aastatel Eesti haridussüsteemi on sisenenud, integreerimine tundub olevat koolidele jõukohane. "Otsused võetakse vastu niiöelda juhtumipõhiselt, kindlad tegevusstrateegiad uusimmigrantide õpetamiseks on olemas rahvusvahelistes koolides ja võib-olla mõnes üksikus tavakoolis, kuid koolid vajavad uusimmigrantide õppe korraldamiseks täiendavaid vahendeid lisaõppe, abiõpetaja, spetsiaalsete õppematerjalide loomise või hankimise, tugiõppe ja kultuurilist kohanemist toetavate tegevuste läbiviimiseks," selgitas Kasemets.

Uuringist selgus ka, et uusimmigrant-õpilaste parema toimetuleku tagamiseks on õpetajatel oluline kaasata lisaks vanematele ka kooli- ja klassikaaslasi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata eel-teismelistele, kes kipuvad eestlastega vähem suhtlema ning teismelistele, kes eelistatud suhtluspartneritena ja ka abistajana mainivad oluliselt rohkem just eakaaslasi. Uuringu analüüsis soovitatakse suurema tähelepanu alla võtta perede informeerimine Eesti koolisüsteemist ja konkreetse kooli toimimise nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka kooli tasandil. Koolipoolne kontaktiloomise ja regulaarse suhtluse roll on uuringu koostajate hinnangul uusimmigrandist õpilase kohanemise vältimatu tingimus.

Uusimmigrant-õpilaste õpiedukuse ja haridusvõimaluste uuringu laiemaks eesmärgiks oli analüüsida Eesti üldhariduskoolides õppivate hiljuti Eestisse elama asunud õpilaste akadeemilist ja sotsiaalset toimetulekut ning selleks loodud tingimusi. Uuringus analüüsiti uusimmigrantõpilaste õppekorraldust, õpitulemusi, sotsiaalset toimetulekut, aga ka õpilaste vanemate ning õpetajate hoiakuid. Uuringus uuriti peamiselt Eesti üldhariduskoolides õppivaid  uusimmigrant-õpilasi kogu üldhariduskooli ulatuses.

Uuringu tulemustega on võimalik tutvuda MISA kodulehel. Uuringu koostamist rahastati Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest "Eesti lõimumiskava 2008–2013" raames.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Jätkuvad nõustamisseminarid kutseõppeasutuste juhtidele ja õpetajatele

Oktoobris jätkuvad Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) eestvedamisel nõustamisseminarid kutseõppeasutuste juhtidele ja õpetajatele.

Seminaride eesmärk on teavitada kutseõppeasutuste juhte ja õpetajaid võimalusest saada nõu, kuidas toimub üleminek osalisele eestikeelsele õppele kutsekeskhariduse tasemel. Lisaks antakse seminaridel infot lõimitud aine- ja keeleõppe rakendamisest ning räägitakse, kuidas toetada õppekeelest erineva emakeelega õppureid nii õppekorralduslikult  kui ka metoodiliselt.

Lisaks juba toimunud kolmele nõustamisseminarile Narvas, Jõhvis ja Sillamäel on MISA-l plaanis korraldada sel sügisel veel kaks seminari Tallinnas.

"Seminarid teeb kasulikuks võimalus osaleda rühmanõustamises, kus kutseõppeasutuste juhtidel ja õpetajatel on võimalus saada nõu ja leida vastuseid õppeprotsessi puudutavatele küsimustele. Rühmanõustamine aitab paremini teada saada, missugused on teiste koolide väljakutsed ning leida paremaid lahendusi oma töö korraldamiseks," selgitas MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

"Kindlasti soovitame koolijuhtidel ja õpetajatel võimalusel osaleda, sest seminaril on võimalik konsulteerida ka teiste koolijuhtide ja pedagoogidega, saada uusi ideid probleemide lahendamiseks ning leida paremaid praktilisi lahendusi," julgustas Odinets kutsekoolide pedagooge ja juhte osalema.

Seminarid viiakse läbi Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava "Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna "Elukestev õpe" meetme "Keeleõppe arendamine" programmi "Keeleõppe arendamine 2011–2013" raames. Seminaril osalemine on kutseõppeasutuste juhtidele ja õpetajatele tasuta.

Lisainfo: Marje Sarapuu, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marje.sarapuu@meis.ee

Ilmus uuendatud “Kodaniku käsiraamat”

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) on välja andnud uuendatud “Kodaniku käsiraamatu”, mis on mõeldud abimaterjaliks Eesti kodakondsust taotleda plaanivatele inimestele.

"Koostöös Kirjastus Ilmamaa OÜga oleme oluliselt olemasolevat kodaniku käsiraamatut kaasajastanud. Uuendatud käsiraamatusse on koondatud info Eesti riigi toimimisest ja kõik muu oluline, mida tulevasele kodanikule on kasulik teada," kommenteeris MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Igor Ljapin.

"Käsiraamat annab ülevaate Eesti riigist väga erineval tasandil – näiteks saab teadmisi siinsetest õigustest ja kohustustest, kodakondsusest, turvalisusest ja riigikaitsest, aga ka tervishoiust tööturust ja haridusest," lisas Ljapin. Lisaks on käsiraamatus kaetud ka erinevad perekonna, kodu, Eesti kodanikuühiskonna, ettevõtluse ja Euroopa Liiduga seotud teemad.

Kodaniku käsiraamat on tasuta eesti, vene ja inglise keeles kättesaadav MISA veebilehel.

Kodaniku käsitaamatu kaasajastamist rahastati Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest "Eesti lõimumiskava 2008–2013" raames.

Lisainfo: Igor Ljapin, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9034, e-post igor.ljapin@meis.ee

Valmis üldhariduskoolide eestikeelse õppekirjanduse kataloog

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel valmis õppematerjalide kataloog, mille eesmärk on anda ülevaade Eesti üldhariduskooli 4.–12. klassides kasutusel olevast eestikeelsest õppekirjandusest.

Kataloogi peamiseks sihtrühmaks on muukeelsete koolide aineõpetajad, kes õpetavad oma ainet eesti keeles. "Kataloog võimaldab õpetajail saada kiiresti ülevaate oma aines olemasolevast eestikeelsest õppekirjandusest ja teha esialgse järelduse selle võimaliku sobivuse kohta oma õpilastele. Täpsemaks otsustamiseks on siiski kindlasti vajalik õppematerjaliga lähemalt tutvuda," kommenteeris kataloogi koostaja Mare Kitsnik.

Kataloog sisaldab eestikeelse kooli 4.–12. klassi peamiste eestikeelsete õppematerjalide loetelu koos bibliograafilise infoga materjali kohta. Ühtlasi annab kataloog ülevaate,  kas loetelus olev konkreetne materjal kergendab või raskendab eesti keelest erineva emakeelega õppija õpiprotsessi. Hinnang põhineb eksperdi vaatlusel ja analüüsil.

Kataloogi koostajateks on Haabersti Vene Gümnaasiumi raamatukoguhoidja Niina Rock ja vabakutseline eesti keele kui teise keele ekspert Mare Kitsnik. Õppematerjalide kataloogi leiab MISA kodulehelt.

Õppematerjalide kataloog valmis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed tellimusel ning seda rahastati Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Peagi valmib uus juhend iseseisva keeleõppe toetamiseks

Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudil on valmimas juhend täiskasvanud keeleõppijatele eesti keele oskuse säilitamiseks ja täiustamiseks. Juhend on mõeldud neile, kes on osalenud eesti keele kursustel ja aitab pärast õpinguid igapäevase suhtlusvajaduse või -võimaluse puudumise korral õpitut paremini säilitada.

Keeleeksperdi ja filosoofiadoktori Helena Metslangi koostatav abimaterjal on mõeldud kasutamiseks pärast keeleõppekursuste, e-keeleõppe, keelepraktika, lähetuse/stažeerimise, keeleklubi või mõne muu keeleõppevormi läbimist, kuid materjali võib kasutada ka õpingutega paralleelselt.

Juhised tõlgitakse eesti keelest vene ja inglise keelde ning tehakse käesoleva aasta lõpuks keeleõppijatele ja õpetajatele tasuta kättesaadavaks nii elektrooniliselt kui ka trükisena.

Keeleoskuse säilitamise juhend valmib Euroopa Sotsiaalfondi toel "Inimressursi arendamise rakenduskava" prioriteetse suuna "Elukestev õpe" meetme "Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames.

Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee

Uuritakse eesti keele kasutamist venekeelses kutsekeskhariduses

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel viib OÜ Saar Poll läbi uuringut, millega analüüsitakse, kuidas kasutatakse riigikeelt õppetöös kutseõppeasutustes, mis pakkuvad kutsekeskharidust vene keeles.

"Kutsekeskharidust vene keeles pakkuvate kutsekoolide õpilaste, õpetajate ja koolijuhtide seas viiakse septembris ja oktoobris läbi küsitlus, et teada saada, milline on suhtumine üleminekusse eestikeelsele õppele. Uuringu peamine eesmärk on välja selgitada, missugustel eeldustel on võimalik kutsekoolides lähiajal hakata rakendama kutsekeskhariduse tasemel eestikeelset õpet," selgitas MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

Küsitlus viiakse läbi kõikides kutsekeskharidust vene keeles pakkuvates kaheteistkümnes kutseõppeasutuses Tallinnas ja Ida-Virumaal.

"Õpilaste küsitlemisel käsitletakse eesti keele omandamist, hinnangut eesti keele õppele kutseõppeasutuses ja ainete õpetamisele eesti keeles. Eesti keele õpetajad vastavad küsimustele vene õppekeelega rühmade eesti keele õppe mahtude, õppe tulemuslikkuse, kasutatavate metoodiliste võtete ning õppematerjalide kohta," rääkis Odinets.

Üldharidusainete ning erialamoodulite õpetajatel tuleb muuhulgas hinnata enda valmisolekut hakata järgneva kahe õppeaasta jooksul õpetama oma ainet või moodulit vene õppekeelega rühmadele eesti keeles kutsekeskhariduse tasemel. Koolijuhtide küsimustikud sisaldavad vajalike ressursside olemasolu temaatikat ning olulisemaid takistusi üleminekul eestikeelsele õppele.

Uuring valmistati ette koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, et toetada uue kutseõppeasutuse seaduse jõustumisest lähtuvat vene õppekeelega kutsekeskhariduse rühmade üleminekut eestikeelsele õppele. Üleminek eestikeelsele õppele peab toimuma kutsekeskhariduse tasemel hiljemalt 1. septembriks 2020.

Uuringu tulemusi kasutatakse tegeliku olukorra kaardistamiseks ja kvaliteetsemate meetmete pakkumisel, et tagada eestikeelsele õppele ülemineku sujumine nii õppurite kui ka õpetajate ja koolijuhtide jaoks.

MISA tellimusel viiakse uuringut läbi kordusuuringuna. Samalaadne uuring valmis 2009. aastal. Uuringu läbiviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Keeleõppe arendamine 2011–2013" vahenditest.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-mail liilika.raudhein@meis.ee

Praxis avaldas mastaapse mittekodanike kaasamisprotsessi raporti

Praxis ja Balti Uuringute Instituut tutvustasid 18. septembril aasta alguses toimunud mastaapse mittekodanike kaasamisprotsessi tulemusi. Aruandesse koondati ettepanekud, mille tegid ligi 170 Eestis elavat teiste riikide kodanikku ja määratlemata kodakondsusega elanikku.

25 erineva riigi kodaniku esitatud ettepanekud katavad teemavaldkondi nagu tööhõive, haridus, avalike teenuste kättesaadavus, kogukonnas ja otsustusprotsessides osalemine, kultuuriline mitmekesisus ja eesti keele õpe. Lõimumisarutelude eesmärk oli Eestis elavaid välisriigi kodanikke kaasata otsustusprotsessidesse ning koguda neilt ettepanekuid riikliku arengukava Lõimuv Eesti 2020 ja selle rakendusplaani koostamisse.

"Lõimumisvaldkonnas on jätkuvalt üleval palju erinevaid väljakutseid ning vaid ühte olulisemat probleemi või ettepanekut ei saagi esile tõsta," kommenteeris tulemusi arutelude üks eestvedajaid Praxise analüütik Maiu Uus. "Olulisema tulemusena saime kinnitust, et lõimumine on jagatud vastutus ning uue strateegia edu sõltub erinevate ministeeriumide ja ametiasutuste omavahelise koostöö sujuvusest. Aruandesse koondatud ettepanekud on abiks lähiaastate tegevuste väljatöötamiseks eri valdkondade eestvedajatele," lisas Uus.

Korraldajate sõnul toimus diskussiooniklubides konstruktiivne, elav ja enamasti positiivselt meelestatud arutelu, mille põhifookus oli lahenduste leidmisel. „Ei tasu arvata, et see osa elanikkonnast on äärmuslik või ülikriitiline,“ ütles Uus ning lisas, et selgelt pooldatakse planeeritava arengukava uut suunda pöörata senisest enam tähelepanu erinevaid rahvusgruppe kokku toovatele ühistegevustele.

"Kõigist aruteluteemadest paistis läbi, et informatsiooni kättesaadavus on üks probleemidest nii siin kaua elanud vene emakeelega kodanikele kui ka uusimmigrantidele," selgitab olukorda Kristina Kallas Balti Uuringute Instituudist. "Kui venekeelse elanikkonna puhul on eestlastest erinevas meediaruumis elamisest palju räägitud, siis nüüd selgus, et ka inglisekeelsed uusimmigrandid ei ole eriti Eesti elu-oluga kursis," tõdes Kallas.

Lisaks informeerituse teemale tõstatusid mitmed olulised küsimused. Näiteks tunti jätkuvalt muret keeleõppe kõikuva kvaliteedi, aga ka keelepraktika ning keelekursuste ebapiisava kättesaadavuse osas, eriti just väljaspool Tallinna ja Tartut. Samuti väljendati nii uusimmigrantide kui ka venekeelsest elanikkonnast pärit osalejate hulgas probleemkohana Eesti ühiskonna tõrjutust võõramaalaste vastu, mis sageli on väljendunud otseses ja kaudses diskrimineerimises.

Sarnaselt varasematele uuringutele pidasid nii vene- kui inglisekeelsed aruteludes osalenud välismaalased oluliseks Eesti õigusaktide kättesaadavust neile arusaadavas keeles. „Selle taustal on kahju, et eile Riigikogu täiskogus ei jõudnud õigusaktide vene keelde tõlkimise korraldamise ettepanek peale vaid 40-minutilist arutelu esimesest lugemisest kaugemalegi,“ viitavad analüütikud.

Aruanne toob muuhulgas välja, et antud sihtrühma ootused bürokraatia vähenemiseks on suured ning ettepanekud puudutavad ka kodakondsus- ja migratsioonibüroode teenuse osutamise kvaliteeti.

Kõige rohkem osales Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal toimunud aruteludel Venemaa kodanikke, samas USA kodanike osakaal oli suurem ja määratlemata koda­kondsusega inimeste osakaal väiksem kui kogu elanikkonnas.

Lõimumisarutelusid vedasid eest ja aruande koostasid poliitiliselt sõltumatud organisatsioonid Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Balti Uuringute Instituut. Projekti toetas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Maiu Uus, Praxise valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi analüütik, tel 640 8006, e-post maiu.uus@praxis.ee

Septembris toimus arendusseminar Lõimuv Eesti 2020 juhtrühma liikmetele

Lõimuv Eesti 2020 koostamise juhtrühmaliikmed osalesid 18.-19. septembril Valgamaal ja Tartus arendusseminaril, mille eesmärgiks oli saada sisendit uude koostatavasse lõimumisvaldkonna arengukavasse ning arutleda parimate lahenduste ja meetmete üle.

"Arendusseminari toimumiskohtadeks olid Valga ja Tartu. Valga on integratsiooni seisukohalt kindlasti silmapaistev näide, kus leidub häid kogemusi näiteks piiriülese koostööga. Arendusseminaril kohtuti Valga linnavalitsuses erinevate haridus-, mittetulundus- ja huvitegevuse valdkonna eestvedajatega, Valka linnavalitsuse esindajatega, MTÜga Joy, tutvuti Isamaalise Muuseumi väljapanekuga ja Militaarfestivali kontseptsiooniga," rääkis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Maarja Mänd.

"Tartus toimusid kohtumised Pagulasabi MTÜ ja Johannes Mihkelsoni Keskuse esindajatega. Eesti Rahva Muuseumi näituse kuraatorid tutvustasid peatselt avatava romade näituse korraldamist ning tutvustasid romade kogukonda," lisas Mänd.

Arendusseminari käigus toimus arutelu arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ üle, mida juhtisid integratsioonieksperdid Raivo Vetik Tallinna Ülikoolist ja Kristina Kallas Balti Uuringute Instituudist.

Seminarist võtsid osa ligi 30 osalejat riigiasutustest ja integratsioonialaste projektide elluviimisega seotud organisatsioonidest.

Arendusseminar toimus projekti "Parimad praktikad" raames ning projekti elluviimist rahastab Integratsiooni ja Migaratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist  ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest. Projekti elluviija on BDA Consulting OÜ.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Septembrikuus külastas MISA-t mitu välisdelegatsiooni

Septembris võttis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) vastu mitu välisdelegatsiooni, mille esindajad viibisid sihtasutuses, et õppida Eesti lõimumiskogemusest.

"Gruusia delegatsioon, mida juhtis reintegratsiooni aseminister Ketevan Tsikhelashvili, tundis huvi eeskätt lõimumispoliitika üldise planeerimise ja rakendamise üle. Külalised said põhjaliku ülevaate Eesti lõimumiskavade ja rakendusplaanide koostamisest, tegevuste rahastamise allikatest ning eesmärkide saavutamise monitoorimisest. Andsime ülevaate ka konkreetsetest elluviidavatest tegevustest, keskenduses ühiskonna sidususe tagamise küsimustele," rääkis MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets visiidist, mille korraldas Eesti Idapartnerluse Keskus.

Septembris külastas sihtasutust ka Tšehhi Siseministeeriumi delegatsioon, mis koosnes nii ametnikest kui eri regioonides asuvate välismaalaste integratsiooni toetamise keskuste töötajatest. "Tšehhid tundsid suurt huvi Eesti kogemustele uusmigrantide kohanemise ja lõimumise küsimustes. MISA töötajad said põhjalikult tutvustada sihtasutuse tegevusi selles valdkonnas. Arutlesime pikemalt ühelt Euroopa struktuurifondide rahastusperioodilt järgmisele ülemineku küsimusi ning sellega seonduvaid väljakutseid. Siinkohal on Eestil ja Tšehhil üsna sarnased probleemid. Jutuks tuli loomulikult ka strateegia, kuidas kõige paremini lõimumistegevusi jätkata olukorras, kus Euroopa Liidu rahaline tugi muutub Euroopa Liidu riikidele, mis ei ole enam värsked liikmesriigid," kommenteeris Odinets. Tšehhi Vabariigi delegatsiooni Eesti visiiti korraldas Kultuuriministeerium.

"MISA võõrustas ka Makedoonia haridusametnike ja -spetsialistide delegatsiooni, kelle peamisteks huvideks olid eeskätt mitmekultuurilise hariduse ja mitmekeelse õpikeskkonna loomise küsimused. Siinkohal avanes meil hea võimalus tutvustada sihtasutuse elluviidavaid tegevusi nii üldhariduses kui ka kutse- ja kõrghariduses," selgitas Odinets ja lisas, et suurt huvi pakkusid MISA tellimusel loodud erialakeele õppematerjalid kutseõppeasutustele ning täiendavad õppevahendid üldhariduskoolidele. MISA tutvustas delegatsioonile näiteks mudeldusmängu "Allikad", mis on kasutusel eri kultuuride lõimumise õppimiseks ja harjutamiseks. Samuti tutvustati MISA tegevusi kutsekeskhariduse ülemineku eestikeelsele õppele toetamiseks. Delegatsioon külastas MISA ettepanekul ka Viimsi Keskkooli, mis on sihtasutuse toel aastaid edukalt ellu viinud kodanikukasvatuse programme. Makedoonia delegatsiooni visiiti korraldas OSCE missioon Skopjes.

"MISA-l on alati hea meel võtta vastu väliskülalisi ning tutvustada Eesti edusamme lõimumisprotsessis, aga loomulikult räägime hea meelega ka eesseisvatest väljakutsetest. Teiste riikidega kogemuste vahetamine on väga kasulik, et lahendada  erinevaid probleeme. Meil on asutusena mitmeid positiivseid kogemusi ja edukaid tegevusi, aga meil on kindlasti ka endil palju, mida õppida ja paremaks muuta," lausus Odinets lõpetuseks.

Täiendav info: Eduard Odinets, MISA elukestva õppe üksuse juht, tel 659 9840, eduard.odinets@meis.ee

 

Noortele mõeldud kodanikupäeva e-viktoriin algab 25. novembril
ESF programmi perioodi lõpuga lõppes eesti keele õppe kulude hüvitamine
Kohtla-Järve üliõpilased täiendasid eesti keele oskust Viljandimaal
Sillamäe noortekeskuse töötajad koostasid endale põneva eesti keele kursuse
Ida-Virumaa kutseõppurid täiendavad eesti keele oskust Eesti eri paikades
Avatud on hange rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele koolituste korraldamiseks
Õpetajad said LAK-õppe täienduskoolitustelt juurde enesekindlust
MISA liitus rahvusvahelise integratsiooniprojektiga
Lõppes rändealane pilootprojekt Eestisse elama asunud välismaalastele
Toimus seminar venekeelsete logopeedide hariduse teemal
Novembri lõpus toimub ekspertidele EIF programmi kokkuvõttev seminar

Noortele mõeldud kodanikupäeva e-viktoriin algab 25. novembril

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) annab koolidele teada, et juba 11 aastat toimuv üle-riigiline kodanikuteadmiste teemaline e-viktoriin algab 25. novembril ning see kestab kuni 6. detsembrini.

26. novembril tähistatavat Eesti Vabariigi kodanikupäeva peab MISA  meeles juba 11 korda üleriigilise internetipõhise viktoriiniga. Viktoriin on lahendamiseks avatud kõikidele 7.–12. klasside õpilastele nii üldkeskharidust kui ka kutseharidust andvatest koolidest. Käesoleval aastal saavad viktoriinis esmakordselt kaasa lüüa ka üldhariduskoolide 5. ja 6. klassi õpilased, kelle jaoks on loodud eraldi küsimused, mis on tõlgitud ka vene keelde. Viktoriinist kutsub MISA osa saama ka neid noori, kes õpivad eestikeelsetes klassides välismaal.

Nii nooremale kui ka vanematele klassidele mõeldud viktoriinid algavad 25. novembril ja kestavad kuni 6. detsembrini. E-viktoriin sisaldab traditsiooniliselt tavapärastele küsimustele lisaks ka video- ja heliküsimusi.

„Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. Viktoriini eesmärgiks on motiveerida noori mõtlema selle üle, mida tähendab kodanikuks olemine, kodakondsus ja kuidas olla hea kodanik,“ selgitas MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Toivo Sikk.

Kümne aasta jooksul on viktoriini küsimustele vastanud  enam kui 35 000 koolinoort.

26. novembril 1918 võttis Maanõukogu vastu määruse „Eesti demokraatilise vabariigi kodakondsuse kohta“, millega loodi esmakordselt juriidilises tähenduses mõiste „Eesti kodanik“. Eestis tähistatakse kodanikupäeva alates 1998. aastast.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee

ESF programmi perioodi lõpuga lõppes eesti keele õppe kulude hüvitamine

Seoses Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ programmi lõpuga lõppes ka positiivse tulemusega eesti keele eksami sooritanutele keeleõppe kulude kompenseerimine.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) on tänu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavale programmile „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ hüvitanud viimase kolme aasta jooksul eesti keele õppe kulud kokku 2255 inimesele enam kui 588 tuhande euro väärtuses.

„Tegemist ei ole ainsa võimalusega, mida riik või MISA pakub inimestele selleks, et parandada oma eesti keele oskust. Antud juhul on tegu ühe tegevusega mitmetest ning sarnast võimalust pakkusime ka eelmise ESFi programmi kaudu. Seega loodame, et kui kõik detailid uue riigieelarve osas on kinnitatud, jätkub MISA kaudu ka keeleõppe kulude hüvitamine. Selleks peame aga ära ootama uue aasta alguse,“ kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Jana Tondi. Tondi rõhutas, et keeleõppe võimalused inimeste jaoks ära ei kao.

Tondi tunnistas, et kulude hüvitamine on olnud keeleõppijate seas äärmiselt populaarne ning ka MISA hinnangul on tegu olulise moodusega, kuidas eesti keele õppijaid toetada. „MISA oskused ja teadmised eesti keele õppe kulude hüvitamise korraldamisest tagaksid igal juhul ka tulevikus korrektse hüvitiste väljamaksmise ning inimeste toetamise – oleme tegevusega jätkamisest väga huvitatud,“ lisas Tondi.

„Keeleõppe arendamine 2011–2013“ programmi raames hüvitatud avaldusest moodustasid poole A2-taseme ehk algaja taseme eksami järgsed hüvitised ja 34 protsenti oli B1-taseme eksami järgseid hüvitisi. Ülejäänud hüvitised olid B2- ja C1-taseme eksamite sooritamise järel välja makstud kompensatsioonid.

Ligikaudu 83 protsenti avalduste esitajatest olid naised ning kõige enam said hüvitisi Harjumaa (ca 60 protsenti) ja Ida-Virumaa elanikud (ca 40 protsenti). Enim avaldusi esitati suurlinnadest – Tallinnast, Narvast, Kohtla-Järvelt ning Jõhvist ja Maardust. Nendest linnadest esitatud avalduste arv moodustas kokku rohkem kui 91 protsenti kogu hüvitatud avalduste arvust.

Programmi raames said eesti keele õppe kulude hüvitist taotleda täiskasvanud sõltumata kodakondsusest. Hüvitist said taotleda need inimesed, kes sooritasid positiivselt eesti keele tasemeeksami A2, B1, B2 või C1 tasemel. Hüvitamise tingimuseks oli, et tasemeeksamid pidid olema sooritatud madalamast tasemest kõrgemale ning kompensatsiooni maksti edukalt keeleeksami sooritanutele kuludokumentide alusel kuni 320 euro ulatuses iga tasemeeksami kohta.

Seoses 2014. aastal algava tulude deklareerimise perioodiga tuletab MISA kõigile hüvitisesaajatele meelde, et saadud kompensatsiooni summat ei tohi deklareerida koolituskuluna ning juhul, kui hüvitist on saadud 2013. aastast varasemate aastate eest, tuleb saadud hüvitis deklareerida täiendava tuluna.

Eesti keele õppele tehtud kulutuste hüvitamist rahastati Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi kaudu „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ programmi raames.

Lisainfo: Riina Ring, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, Tel 659 9030, e-post riina.ring@meis.ee

Kohtla-Järve üliõpilased täiendasid eesti keele oskust Viljandimaal

7.–11. oktoobril toimus Viljandimaal Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži tehnikaerialade üliõpilaste eesti keele sügiskool.

Viie päeva jooksul õppisid 25 tudengit tundma Viljandimaa ettevõtteid ja kultuuriobjekte ning lihvisid auditoorsetes tundides oma eesti keele akadeemilist väljendusoskust. Üliõpilased tutvusid Eesti põliste ning nüüdisaegsete ettevõtlusaladega, täiendasid teadmisi materjaliõpetuses, keemias, automaatikas ning ehitusalal külastades Mivar-Vivat, Viljandi Metalli, Viljandimaa Loomeinkubaatorit, Polli sordiaretuskeskust, Sveba-Dahlenit ning Viljandi Akent ja Ust.

„Viljandimaal said vene emakeelega tudengid lisaks erialaste teadmiste täiendamisele ka kinnitust, et nende eesti keele oskus on piisavalt hea ning nad saavad kenasti hakkama. Ettevõtetes suheldes said üliõpilased kinnitust ka selle kohta, et nad on väga oodatud nii praktikale kui tööle Viljandimaale,” ütles sügiskooli läbiviija ning eesti keele õpetaja Kaire Viil.

Igasse õppepäeva mahtus ka Viljandimaa olulisemate kultuuriobjektidega tutvumine. Paljud sügiskoolis osalejatest külastasid esmakordselt Bonifatsiuse Gildi, Ugala teatrit, Heimtali koduloomuuseumi, Õisu mõisa ning Mulgi Kultuuri Instituuti Abja-Paluojal. “Üliõpilaste lemmikuks osutus Viljandi Pärimusmuusika Ait kui vanade varemete ja moodsa arhitektuuri maitsekas ühendusvõimalus,” tõdes Viil.

Sügiskooli kavasse mahtus muuhulgas Ugala teatrimaja kulissidetaguse maailma ning tehniliste võimaluste uurimine. Eesti keele sügiskooli viimasel õppepäeval said tudengid osaleda meeldejäävates füüsikakatsetes Tähetornis Orion. “Tudengitele jätsid sügava mulje puuetega inimestele mõeldud moodsad õppimisvõimalused Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis. Üliõpilaste sõnul oli see nende esimene tõsisem kokkupuude sotsiaalvaldkonna teemadega,” rääkis Viil sügiskoolis saadud mitmekülgsetest kogemustest.

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži tudengite sügiskooli läbiviimist rahastati Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ vahenditest.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee

Sillamäe noortekeskuse töötajad koostasid endale põneva eesti keele kursuse

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ raames võimaldatakse eesti keele kursuseid ametialase eesti keele ja tööalase toimetuleku parandamiseks ligi 1000 avaliku sektori töötajale. Oktoobrikuus said uute teadmiste osaliseks Sillamäe Huvi- ja Noortekeskuse Ulei töötajad.

Programmi toel võimaldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) avaliku sektori töötajatel endil välja mõelda eesti keele kursuse programmi, mis vastaks nende erialastele vajadustele ning mõjuks motiveerivalt. „MISA toel toimuvate kursuste fookuses on eelkõige aktiivne mitmekülgseid metoodikaid kasutav keeleõpe. Toetust keelekursuse elluviimiseks said just need organisatsioonid, kes ei jäänud kinni vaid auditoorsesse õppesse ning planeerisid oma täiendava õppe võimalikult mitmekülgselt, et sellest oleks tõesti kasu ka igapäevatöös,“ selgitas MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Tea Kotkas.

Eelmisel kuul jagaski õpetaja Merike Reiljan tunnistused Sillamäe Huvi- ja Noortekeskuse Ulei kümnele töötajale, eesti keele kursuse edukale lõpetajale. Keeleõppe eesmärgiks oli erinevaid aktiiv- ja kommunikatiivseid õppemeetodeid kasutades arendada Sillamäe kultuuritöötajate ametialast sõnavara ja harjutada tööalaseid suhtlussituatsioone eesti keeles.

Õppurite tagasiside põhjal jäid sillamäelased keeleõppega väga rahule ja rõõmustasid eriti võimaluse eest käia kolleegide juures eestikeelses keskkonnas eesti keelt praktiseerimas.

Kolmepäevane lähetus sisaldas lisaks tööalastele suhtlussituatsioonidele rikkalikku arendavat kultuuriprogrammi. Keelepraktikante võõrustasid Tallinna Huvikeskus Kullo, Kanutiaia Noortemaja, erahuvikool HuviTERA, MTÜ Võru Noortekeskus ja Võimlemisklubi Janika.

Õpetaja Merike Reiljan kiitis Sillamäe Huvi- ja Noortekeskuse Ulei  õppureid ja asutuse poolt huvitavalt kavandatud keeleõppetegevusi: „Oli imeline teha õppuritega niivõrd aktiivset ja loomingulist koostööd! Kursuste raamidesse mahtus ka asutust tutvustava suurepärase lühifilmi „Putukate elu I„  ja „Putukate elu II“ väljamõtlemine ning filmimine, samuti ka ülihuvitava eesti keele päeva läbiviimine. Kui algul olid õppurid kursuste loomingulise osa ja keelepraktika pärast hirmul, siis praeguseks on kõik kardinaalselt muutunud,“ kinnitas Reiljan ja jätkas „Nüüd on vaid puhas rõõm äärmiselt toreda ja hariva keelepraktika, paljude uute kontaktide-sõprade, rikastava ja tiheda kultuuriprogrammi ning suurepärase vastuvõtu ja väga lahkete inimeste üle. Ideed, muljed, positiivsus, rõõm, igatsus, ootus, aktiivsus ja julgus – kõik see iseloomustab õppureid pärast läbitud kursusi.“

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ tegevuse „Avaliku sektori töötajate keeleõpe“ raames on eesti keele täiendõppe edukalt lõpetanud juba 785 inimest. Õpinguid jätkab praegu veel 181 avaliku sektori töötajat, kes saavad koolituse tunnistused veel enne 2013. aasta lõppu.

2011.–2013. aastal toimunud ja toimuvate avaliku sektori asutuste töötajate eesti keele õppesse on Euroopa Sotsiaalfondi toel investeeritud üle 300 000 euro.

Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee

Ida-Virumaa kutseõppurid täiendavad eesti keele oskust Eesti eri paikades

Kolme Ida-Virumaa kutsekooli eesti keelest erineva emakeelega õpilased parandavad käesoleval sügisel Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ toel oma eesti keele oskust õppereisidel ja keelepraktikal nii Peipsi ääres kui ka Saaremaal.

Narva Kutseõppekeskuse turismikorralduse ja multimeedia erialade õpilased käisid septembris Setomaal ja Valgamaal, oktoobris Pärnumaal ja Kihnu saarel ning Peipsi kandis.

Novembris külastatakse kahe päeva vältel Saaremaad. Õppereiside eesmärk on anda noortele võimalus saada juurde erialaseid teadmisi ning avardada silmaringi Eesti kultuuriruumist.

Õppereisist Pärnumaale ja Kihnu saarele tegid õpilased ühe osana õppetööst valmis ka video, mida saab vaadata Youtube’is.

Oktoobris täiendasid Sillamäe Kutsekooli tarkvara ja andmebaaside halduse ning arvutiteeninduse erialade õpilased oma eesti keele oskust kolmenädalasel keelepraktikal Kuressaare Ametikoolis. Kümme noort arvutispetsialisti õppisid eesti keelt auditoorselt ning ühistes erialatundides Kuressaare Ametikooli erialakaaslastega.

Vabal ajal külastasid sillamäelased Kuressaare Animapäevi, linna olulisemaid kultuuriobjekte, kunstinäitusi ning võtsid osa ametikooli huviringidest. “Kuressaare Ametikoolis on väga hea eesti keelt õppida, tulevad meelde juba ununenud sõnad ja meil on võimalik õppida eesti keelt kõrgemal tasemel tavatundides kui ka erialaõppes. Siin on väga head õpetajad ja saab juurde palju uusi väljendeid,”  arvas keelepraktikal osalenud Aleksei Korovitšev.

Sillamäe Kutsekooli koka eriala esimese ja teise kursuse õpilased tutvusid ühepäevasel reisil Tartumaale Eesti Põllumajandusmuuseumi näituste ning õppeprogrammiga „Rukkileib meie laual“. Novembris toimub Sillamäe Kutsekooli koka eriala teise ja kolmanda kursuse õpilaste kolmenädalane erialane õppepraktika ning auditoorne eesti keele õpe Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse laohoidja eriala teise kursuse õpilased läbivad novembris kahenädalase eesti keele kursuse ja erialase keelepraktika Järvamaa Kutsehariduskeskuses ning tutvuvad Paide vaatamisväärsustega.

Kutseõppurite keelepraktika ja õppereisid toimuvad Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ tegevuse „Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendav keeleõpe“ raames.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9030, e-post liilika.raudhein@meis.ee

Avatud on hange rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele koolituste korraldamiseks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) otsib hanke kaudu rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele täienduskoolituse korraldajat.

Täienduskoolituse eesmärgiks on pakkuda rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele uusi pedagoogika- ja metoodikaalaseid teadmisi ning pädevusi.

„Praegu tegutseb meil üle 30 Eesti hariduse infosüsteemis huvikoolina registreeritud rahvusvähemuste pühapäevakooli, mis pakuvad lastele nende etnilise emakeele- ja kultuuri õpet. Kuigi pühapäevakoolides töötab nii pedagoogilise kui filoloogia ettevalmistusega õpetajaid,  on mitmed õpetajad ka lihtsalt aktiivsed keele oskajad. Tegu on aktiivsete inimestega, kellel on tahe panustada oma kultuuri säilitamisse, kuid kuna neil puudub õpetaja ettevalmistus, siis vajavad nad oma töös juurde metoodilisi oskuseid,“ selgitas MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juhi kohusetäitja Kristina Pirgop. 

Tegevusi rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest ning „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juhi ülesannetes, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Õpetajad said LAK-õppe täienduskoolitustelt juurde enesekindlust

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel korraldati vene ning eesti-vene õppekeelega koolide gümnaasiumide õpetajatele lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õpe) koolitused.

Koolituste elluviijaks oli SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus ning kahel koolitusel „LAK-õpe. Teooriast praktikasse“  ning „LAK-õpe. Teooriast praktikasse. Keeletugi“ oli võimalus osaleda kokku 120 õpetajal.

Tallinna koolitusrühma koolitaja Tatjana Kodase sõnul tõid kursusel osalenud õpetajad oma tagasisides välja, et tänu antud koolitusele, tunnivaatlustele ja vaatlustele järgnenud aruteludele, said õpetajad juurde enesekindlust ja palju uusi ideid tundide läbiviimiseks.

„Koolituse käigus kadus õpetajate skeptilisus eestikeelse aineõppe võimaluste ja edu suhtes. Kursuslased tunnistasid, et usuvad nüüd sellesse, et ka vene õppekeelega koolis on ainet võimalik tõhusalt õpetada eesti keeles ja teha seda nii, et õpetaja suhtleb ainult eesti keeles,“ rääkis Kodas osalenud pedagoogide muljetest.

„Koolitusel osalejad tõstsid esile, et eestikeelne tõhus aineõpe on võimalik, kui õpetaja valdab ja kasutab oma tundides lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikat ning järgib LAK-õppe põhimõtteid. Kursuse jooksul said õpetajad aktiivselt kasutada eesti keelt ja arendada oma keeleoskuse kõiki aspekte turvalises ja toetavas keskkonnas. Eesti emakeelega õpetajad tajusid vajadust toetada vene emakeelega õpetajaid nende eesti keele arengus ning püüdsid igati rühmade jagamisel arvestada põhimõtet, et rühmas oleks vähemalt üks eestlane, kes saaks vajadusel pakkuda keeletuge,“ selgitas Kodas.

Kodas lisas, et kursusel osalenud õpetajad pidasid koolitust väga väärtuslikuks, ainulaadseks ning õpetajat igati toetavaks ja arendavaks. Ka kursuse lõpus toimunud õpimapi kaitsmist pidasid täienduskoolitusel osalenud oluliseks edasist arengut toetavaks sündmuseks. Õpimapp on vahend, mis aitab õpilastel jälgida ja toetada iseenda arengut, süstematiseerida omandatud teadmisi, annab võimaluse korrata või vajadusel kiiresti leida vajaliku materjali. Õpimapp on mõeldud ka õpilaste motiveerimiseks.

LAK-õppe koolitused toimusid Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

MISA liitus rahvusvahelise integratsiooniprojektiga

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) osaleb Põhjamaade Ministrite Nõukogu fondi Nordplus Adult ja Kultuuriministeeriumi poolt rahastatavas kaheaastases rahvusvahelises projektis „Vabatahtlik töö kui võti integratsioonini“.

Projekti koordineeriv partner on Helsingi Ülikooli Palmenia elukestva õppe keskuse Kouvola osakond, MISA kõrval on partneriks ka Taani Aalborgi piirkonna vabatahtlike keskus. Projekt kestab kuni 2015. aasta juulini ning projekti käigus antakse ülevaade partnerriikide vabatahtlikust tööst ja sisserännanute osalusest selles. Ühtlasi koostatakse abimaterjal, mida kasutades saab sisserändaja hinnata oma tööalaste oskuste arengut, et valmistuda paremini tööotsinguteks ja/või õpinguteks. Oluline osa tegevustest on ka kontaktide loomine ja koostöö arendamine riikide MTÜde, tööandjate ja sisserännanutest vabatahtlike vahel. 

„Uuringud näitavad, et osalemine vabaühendustes ja vabatahtlikus töös on sisserändajate hulgas madalam kui põliselanikkonnal. Samas on vabatahtlik töö hea võimalus saada ülevaade ühiskonnast, kus elatakse. Vabatahtlik töö on hea moodus ühiskonna tegemistest aktiivselt osa võtta ja seeläbi suurendada nii enda tulevasi töövõimalusi kui ka sotsiaalset võrgustikku,“ kommenteeris MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Martin Eber.

Eber lisas, et projekti oluline eesmärk on suurendada ka vabatahtliku töö kui mitteformaalse õpikeskkonna läbipaistvust ning tegevuste lõpptulemusena valmivad erinevad abimaterjalid ja juhend, mis tehakse kättesaadavaks kõigile huvilistele ka MISA kodulehel.

Lisainfo: Martin Eber, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9067, e-post martin.eber@meis.ee

Lõppes rändealane pilootprojekt Eestisse elama asunud välismaalastele

Oktoobris lõppes kolm aastat kestnud Euroopa Liidu rändealane pilootprojekt ImmigrationPolicy2.0 (Immigratsioonipoliitika 2.0), milles Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) osales Eesti esindajana, aidates välja töötada veebipõhiseid teenuseid Eestisse elama asunud välismaalastele, et lihtsustada vajaliku info leidmist ning ühiskonnas osalemist.

„Projekti pikk nimetus on „Kaasava immigratsioonipoliitika kujundamine ja ühtlustamine Web2.0 koostöötehnoloogiate abil“ ja see pikk nimigi annab mõista, et veebiplatvorm on mõeldud just sisserännanud inimeste kaasamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks. Projekti raames valminud infoportaali testisime kasutajate peal kokku viies riigis: Eestis, Saksamaal, Itaalias, Kreekas ning Hispaanias, mis tegid portaali väljatöötamisel koostööd,“ rääkis MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Tea Tammistu.

„Infoportaalist leiab mitmekülgset infot erinevale EL-i riikide rändealase seadusandluse, tööturu, tugiteenuste ja muu taolise kohta. Veebiplatvorm aitab sisserändajatel leida hõlpsamini olulist teavet nii elamislubade, kodakondsuse, töö- ja hariduselu kui ka mitmete teiste oluliste valdkondade kohta. Lisaks võimaldab portaal ka arvamust avaldada, teenuste ning poliitikate parandamises osaleda ning riikide praktikaid omavahel võrrelda,“ selgitas Tammistu. Tammistu lisas, et projekti laiemaks eesmärgiks oli lisaks sisserännanute otsesele aitamisele ka Euroopa Liidu tasandil rändepoliitika kujundamise ja rakendamise ühtlustamisele kaasaaitamine.

Kokku panustas portaali täiendamisse 863 kasutajat, nende hulgas 697 alalist elanikku ning 166 migratsioonivaldkonna eksperti ning ametnikku. Eestis andis portaalile oma tagasiside 124 alalist elanikku ning 19 rändevaldkonnaga seotud spetsialisti.

Projekti rahastati Euroopa Komisjoni konkurentivõime ja innovatsiooni raamprogrammist ning Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Rändeportaal asub aadressil: http://www.immigrationpolicy2.eu/portal. Infoportaal on eesti, inglise, vene, hispaania, itaalia, saksa, türgi, kreeka ja serbia keeles.

Lisainfo: Tea Tammistu, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, e-post tea.tammistu@meis.ee

Toimus seminar venekeelsete logopeedide hariduse teemal

Oktoobris toimus Eesti venekeelsete logopeedide täienduskoolitusprojekti raames seminar, kus arutati erivajadustega inimeste hariduse, nendega töötavate spetsialistide arenguvajaduste ning moodsate metoodikate üle.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA), Tartu Ülikooli Narva Kolledži ja Venemaa Riikliku Herzeni nimelise Pedagoogilise Ülikooli koostööprojekti raames toimus Tallinnas 24. oktoobril seminar „Venekeelsete logopeedide haridus Eestis ja Venemaal“, kus astusid üles nii Eesti kui ka Venemaa logopeedia eriala eksperdid.

Seminar on osa projektist, millega pakutakse logopeedilist täiendõpet 55 inimesele, kes osalevad nii koolitustel kui ka praktikaprogrammis Eestis ning Venemaal. Seminari kõikidest esitlustest valmib kokkuvõttev kogumik, mis tehakse kättesaadavaks ka MISA kodulehel.

Hinnanguliselt vajavad 15 protsenti Eesti lasteaialastest ja põhikooliõpilastest venekeelset logopeedi teenust.

„Eestis ei ole kahjuks venekeelsetel logopeedidel võimalusi õppida vene keele baasil logopeediat, kuid selle järele on väga tungiv vajadus, sest keelte erinevused mõjutavad ka õpetamise metoodikaid. Tegemist ei ole tavapärase olukorraga, sest on vähetõenäoline, et inimene, kellel on probleeme oma emakeelega, suudab õppida hästi mõnda teist keelt,“ kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Sandra Nuudi.

Projektil on kolm sihtrühma. Esimeseks sihtrühmaks on vene emakeelega lastega töötavad kõrgharidusega logopeedid, logopeedia magistrit omandavad üliõpilased ja eestikeelsed logopeedid. Teine sihtrühm on eripedagoogika haridusega õpetajad. Kolmandaks õpetajad, kellel ei ole kõrgharidust eripedagoogika erialal, aga kes soovivad vene emakeelega lastega töötada.

„Projekti raames toimus vahetult enne seminari ka kolm päeva kestnud õppevisiit Tartusse,  et anda ülevaade logopeedide tööst ja eriharidusest Eestis Venemaalt tulnud Herzeni nimelise Pedagoogilise Ülikooli töötajatele ja üliõpilastele. Esimesel päeval külastati Tartu Ülikooli Narva Kolledžit, kus toimusid ka projekti koolitused 55 logopeedile. Tartus külastati programmi raames ka erinevaid eriharidusega seotud koole, lasteaedu ja teisi asutusi,“ kirjeldas Nuudi programmi.

„Samuti arutasid ülikoolide eksperdid tulevasi tegevusi koostöö vallas, et parandada erihariduse ja eriti logopeedide hariduse kvaliteeti mõlemas riigis. Projekti üks eesmärkidest on projekti lõppedes tulla välja koos valminud uue ainekava põhjaga logopeedidele,“ täiendas Nuudi.

Projekti finantseeritakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007–2013 raames (90 %) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest (10%).

Lisainfo: Sandra Nuudi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9855, e-post sandra.nuudi@meis.ee

Novembri lõpus toimub ekspertidele EIF programmi kokkuvõttev seminar

29. novembril toimub Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi (EIF) rakendamise kokkuvõttev seminar, mille eesmärgiks on analüüsida lõppevat EIF programmi, selle toel ellu viidud projekte ning nende mõju.

Seminari korraldab BDA Consulting OÜ ning seminari jaoks valmib ka EIF raames ellu viidud parimate projektide kogumik koos analüüsiga. Seminaril osalevad erinevad integratsioonivaldkonnaga seotud eksperdid nii avalikust sektorist kui ka teistest asutustest.

„Projekti, mille raames toimub ka õppereis, üldeesmärk on analüüsida fondi tulemusi aastatel 2007–2013 ning võimaldada õppereisi kaudu teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega heade kogemuste vahetamist, linnade vahelise koostöö arendamist ja ühisprojektidega tutvumist. Ilma tehtu analüüsimiseta ei ole mõeldav edasi liikuda, sest uus programm peab olema parem ning arvestama eelmise programmi praktilisi kogemusi,“ lausus MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Sandra Nuudi.

EIF programmi üldeesmärk on toetada liikmesriikide jõupingutusi, et erineva majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise, usulise, keelelise ning etnilise taustaga Euroopa kolmandate riikide kodanikud suudaksid täita elamisloa saamise tingimusi ja neil oleks lihtsam integreeruda Euroopa ning elukohariigi ühiskonda. Fondi puhul suhtutakse integratsiooni kui kahesuunalisse protsessi, millega püütakse soodustada nii Euroopa kolmandate riikide kodanike kui ka liikmesriikide kodanike omavahelist suhtlemist, kohanemist ja teineteisemõistmist.

Lisainfo: Sandra Nuudi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9855, e-post sandra.nuudi@meis.ee