Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusel Meie Inimesed (MISA) on veebruarist alates uus kodulehekülg, mis asub endiselt aadressil www.meis.ee.

 

Uuel lehel on kavas avaldada eesti keele kõrval senisest rohkem põhi-infot ka vene ja inglise keeles. Praegu on mõned rubriigid veel tõlketekstide ootuses, kuid ka need saavad lähiajal sisustatud. Samuti jätkub enamike uudiste tõlkimine vene keelde ja vajadusel ka inglise keelde ning MISA igakuise uudiskirja tõlkimine nii vene kui inglise keelde.

 

MISA koduleheküljelt saab infot erinevate integratsiooni- ja migratsioonialaste tegevuste kohta, mida MISA korraldab või ise läbi viib kas eesti keele õppe, hariduse, kodanikuhariduse, rändetoetuste, kultuuri või noorsootöö valdkonnas. Kodulehel on jätkuvalt võimalus tutvuda MISA poolt või MISA toel välja antud kirjandusega, mis on koondatud rubriiki „Raamatukogu“.

 

MISA uue kodulehega seoses tuleks ümber adresseerida lingid, mis on teistelt veebilehtedelt sihtasutuse endisele lehele suunatud. Juhul kui ümbersuunamiseks ei õnnestu uuelt kodulehelt koheselt samasugust infot leida, palume võtta ühendust MISA kommunikatsioonijuhiga, kellele võib teada anda ka kõikidest teistest kodulehega seotud tähelepanekutest.

 

Lisateave: Monika Kopti, kommunikatsioonijuht, tel 659 9031, GSM 521 2602, E-post monika.kopti@meis.ee

12. jaanuarist 2010 kuni oktoobrikuuni on kutseõppeasustuste õpetajatel hea võimalus praktiseerida ja arendada oma eriala ja keeleoskust osaledes projektis „Teises koolis, teises keeles“.

 

Projekti raames toimub vene õppekeelega kutseõpperühmade õpetajate stažeerimine eesti õppekeelega kutseõppeasutustes ja eesti õppekeelega kutseõppeasutuste õpetajate stažeerimine vene õppekeelega kutserühmadega koolides.

 

Stažeerimine kestab kuni 24 päeva ja sisaldab muuhulgas sisukat kultuuriprogrammi. Projektis osalevad 60 kutse- ja üldainete õpetajat, kes registreeriti projektis osalema juba eelmise aasta jooksul. Stažeerijatele viiakse eelnevalt läbi 80-tunnine koolitus. Staźeerijaid saatvate ja vastuvõtvate koolide, esindajatele toimuvad ka spetsiaalsed infopäevad.

 

Esimesed stažeerimispartnerid on pärit Tallinnast, Pärnust, Tartust ja Viljandist. Informaatika ja Arvutustehnika Kooli arvutiõpetaja stažeerib Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, Tallinna Tööstushariduskeskuse kutseõpetaja Tartu Kutsehariduskeskuses ning Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakooli kutseõpetaja Viljandi Ühendatud Kutsekoolis. 

 

Projekti „Teises koolis, teises keeles“ korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed elukestva õppe üksus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi ”Keeleõppe arendamine 2007-2010” raames.

 

Info stažeerimise korraldustoimkonnalt:

Tiiu Orgvee, tiiu.orgvee@hariduskeskus.ee, tel 442 2529, 5566 7315

Linda Kõresaar, linda@ehituskool.ee. tel 677 5835, 5194 6492

 

Lisateave: Marje Reimund, elukestva õppe üksuse koordinaator, telefon 659 9063, e-post: marje.reimund@meis.ee

 

 

 

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames viib Tartu Ülikooli Narva Kolledž 2009/2010. õppeaastal pilootkoolitusena ellu kaks kursust, mis on mõeldud nii õpetajakoolituse üliõpilastele kui ka töötavatele õpetajatele.

 

Veebruaris algab Tartus kursus “Kultuuridevahelised erinevused: vene kultuuritaustaga õpilased”, mille viib MISA koostööpartnerina läbi Tartu Ülikooli Narva Kolledź.

 

Kursus annab ülevaate vene kultuurist kultuuridevahelise suhtlemise kontekstis: vene kultuuri tunnetus, etnilise ja kultuurilise identiteedi kujunemine, vene rahvuslik iseloom, vene kultuuri väärtused, venelased kultuuridevahelistes kontaktides jne. Eriti suurt tähelepanu pööratakse Eesti venelastele, nende identiteedi kujundamisele ja akulturatsiooni tingimustele. Samuti annab kursus ülevaate vene etnopedagoogika alustest. Teemade ja alateemade valik aitab põhjalikult vaadelda Eesti venelaste omapära.

Kursuse maht on 3 EAP ehk 80 tundi, millest 46 tundi on auditoorset tööd, 28 tundi iseseisvat tööd ja 6 tundi tunnivaatlusi. Kursusele on oodatud õpetajakoolituses osalev tulevane aineõpetaja ja/või täienduskoolituses osalev töötav õpetaja, kes soovib asuda tööle või töötab vene õppekeelega üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses. Eelistatult on kursuse sihtrühmaks inimesed, kelle emakeel ei ole vene keel ja/või kes ei ole õppinud vene õppekeelega koolis.

 

Kursus on osalejatele tasuta ja on kavandatud 20 õppurile.

 

Kursis “Kultuuridevahelised erinevused: vene kultuuritaustaga õpilased” on teine Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames Tartu Ülikooli Narva Kolledži poolt 2009/2010. õppeaastal pilootkoolitusena ellu viidav kursus, mis on mõeldud nii õpetajakoolituse üliõpilastele kui ka töötavatele õpetajatele.

 

Esimene pilootkursus „Õppekeele oskuse arendamine ainetunnis“ toimus möödunud aastal Narvas oktoobrist kuni detsembrini. See kursus andis ülevaate tänapäevastest seisukohtadest teise keele omandamise seaduspärasuste ja iseärasuste kohta ning samuti lõimitud aine- ja keeleõppe metoodilistest põhimõtetest.

Lisateave: Liilika Raudhein, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9030, e-post liilika.raudhein@meis.ee

 

 

 

 

4. veebruaril esitletakse Rahvusooper Estonia Talveaias kuuendat sarjas "Rahvused Eestis" ilmunud raamatut "Armeenlased".

 

Raamat tutvustab eestlastele Armeenia loodust, keelt, rahvarõivaid, uskumusi ja kombeid, saavutusi kultuuri, teaduse ja spordi valdkonnas. Raamatust leiame ka retsepte armeenlaste rahvusköögist. „Armeenlased“ on koostanud Armenui Kazarjan ja Ita Serman.

 

"Elutarkus, väljapeetus, rahu igas olukorras – just need kaugest minevikust pärinevad iseloomujooned on armeenlastele väga omased. Nagu ka sügav austus teadmiste ja raamatute vastu. Kas ei tundu see kõik väga tuttavlik eestlastelegi? Ja kas ei tekita see soovi teineteise kohta veel rohkem teada saada?" selgitavad autorid eessõnas raamatu väljaandmise soovi.

 

Raamatu on kirjastanud ja trükkinud AS Kirjastus ILO. Traditsiooniliselt jagatakse väljaanne koolidele ja raamatukogudele tasuta.

 

2005. aastal alguse saanud sarja rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt. Sarja raames väljaantavad raamatud sünnivad Ita Sermani koostatud spetsiaalse juhendi alusel tagamaks väljaannete kompaktsuse ja ühtsuse.

 

Lisateave: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9025, E-post kaie.kullik@meis.ee

 

 

 

11. veebruaril kell 11.00 – 17.00 toimub Reval Hotell „Olümpias“seminar-teabepäev konkursi „Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid“ projektijuhtidele ning Kodanikupäeva viktoriini korraldajatele.Üritust finantseerib Haridus- ja Teadusministeerium.

 

Infopäeva teemad ja esinejad:

1)                          MISA juhataja Tanel Mätlik ettekandega „Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed täna ja homme“

2)                          Ettekanne „Kuidas formeerida mõtteid projektiks?“

3)                          Ettekanne „Kuidas on konkursile „Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid“ esitatud projektid kaasa aidanud kodanikuteadlikkuse ja sallivuse mõistmisele õpilaste hulgas?“.

4)                          Paneeldiskussioon – Mida on õpetanud senised 7 kodanikupäeva viktoriini ja milline peaks/võiks olla viktoriin 2010?

5)                          Ümarlaua-arutelud teemal „Mida on võimalik saavutada kodanikuhariduses projekte kaasates?“.

 

Seminar-nõupidamise eesmärk on anda ülevaate/tulemused nende teemade käsitlemisest Integratsiooni Sihtasutuse poolt enam kui viie aasta jooksul ning sellest, milline võiks välja näha 2010. aasta Kodanikupäeva viktoriin.

 

Lisateave: Toivo Sikk, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, telefon 5062712, e-post: toivo.sikk@meis.ee

26. veebruaril Tallinnas toimuval ühepäevasel tasuta koolitusel käsitletakse teemasid nagu rahvusluse ja etnilise konflikti teooriad, Eesti ühiskonna integratsioonipoliitika kontseptuaalsed alused ning nende võrdlus teiste riikidega.

 

Lisaks antakse põgus ülevaade rahvusluse ja integratsiooni uuringutest Eestis - põhitulemused ja trendid. Koolituspäeva teises osas käsitletakse põgusalt mudeldusmängude olemust ning viiakse läbi mudeldusmäng BaFá-BaFá (vaatluse all kultuuride kokkupõrge ja kultuurišokk).

 

Koolitusele saab registreeruda e-posti aadressil info@koolituskorraldus.ee. 

 

Lisateave: Maarja Mänd, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post: maarja.mand@meis.ee.

 

 

 

Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Kultuuriministeeriumi vahenditest kuulutatakse lähinädalatel välja konkurss Euroopa Liidu kolmandate riikide kodanike ja määratlemata kodakondsusega laste pereõppe korraldamiseks. Konkursi kaudu toetatakse laste elamist eesti peres väljaspool lapse elukoha maakonda.

 

Samadest vahenditest viiakse läbi ka konkurss eesti keele laagrite korraldamiseks Eestis elavatele eesti keelest erineva emakeele või koduse keelega lastele ja noortele. Ligi nädal aega kestvatest laagrites osalevad pooled eesti keelt kõnelavad lapsed ja pooled venekeelsed lapsed.

 

Konkursside avanemisel antakse sellest teada pressiteatega ning MISA veebilehel. Konkursid on avatud 30 päeva.

 

Lisaks on koolivälise keeleõppe raames kavas korraldada Kultuuriministeeriumi rahastamisel ka konkurss eesti keele täiendava programmi läbiviimiseks noortelaagrites. See konkurss kuulutatakse välja 2010. aasta kevadel.

 

Lisateave: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9028, e-post lianne.ristikivi@meis.ee

 

 

 

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed kuulutab veebruari lõpus välja lihtmenetlusega avatud hanke „Väljaspool Eestit elavate eesti noorte keelelaager“.

 

Hanke eesmärk on leida koostööpartnerid laagrite läbiviimiseks, et toetada laagrite kaudu teistes riikides elavate Eesti päritolu noorte eesti suhtluskeele arengut ning eesti kultuuri ja Eestimaaga tutvumist.

 

Sihtasutus on eesti keele ja meele laagreid korraldanud pea 10 aastat. Kui esimestel aastatel oli laagrite sihtgrupiks Eesti päritolu lapsed ja noored, kes elavad SRÜ riikides ja Lätis ning Leedus. 2008. aastast on laagritesse kaasatud ka teiste riikide noori.

 

Eelmise aasta suvel väisasid Eestit lapsed Rootsist, Lätist, Iirimaalt, Belgiast, Soomest, Šveitsist, Saksamaalt, Ameerika Ühendriikidest, Abhaasiast, Venemaalt, Karjalast ja Ukrainast. Kohal olid ka lapsed Siberi eesti külast Ülem-Suetukist.

 

Lisainfo: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9024, E-post kristina.pirgop@meis.ee

 

 

 

Veebruari lõpus kuulutab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed välja projektikonkursi "Kultuurierinevuste mõistmine ja sallivus noorsootöös", mille raames on võimalus esitada taotlus kolmel teemal: kultuurierinevuste mõistmist ja sallivust toetavate noortekoolituste korraldamiseks, koostöötegevuste läbiviimiseks ja noorsootöö-teemaliste infomaterjalide väljaandmiseks.

 

Noorsootöö konkursi eesmärk on toetada noorteühenduste tegevusi, mis käsitlevad kultuurierinevuste mõistmist ja erineva kodakondsusega noorte kaasamist koostöötegevustesse.

 

Projektikonkursi sihtrühmaks on Euroopa Liidu kodakondsusega noored, eelkõige Eesti kodanikud ning Euroopa Kolmandate Riikide Kodanikud ning kodakondsuseta noored.

Toetust saavad taotleda noorteühingud, noorteorganisatsioonid, noortekeskused ja noorte nõustamiskeskused.

 

Projektikonkursi rahastajad on Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium

 

Lisateave: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9025, E-post kaie.kullik@meis.ee

 

 

Kodanikualgatuse Minu Eesti raames tegutseval ja Eestis elavate rahvuste omavahelisi suhteid edendaval Koostöötoal on peagi alustamas tööd esimesed töögrupid. Töötuba kutsub inimesi teo või mõttega nendest osa võtma. Samuti on teretulnud igasugused tähelepanekud või head soovitused. Lisainfot saab Minu Eesti kodulehelt:
http://www.minueesti.ee/index.php?leht=8,397,574

 

Veebruari lõpus kuulutas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed koostöös Kultuuriministeeriumiga välja konkursi lõimumisvaldkonna arendus- ja meediastipendiumitele. Taotlusi oodatakse konkursile kuni 19. märtsini. Kandideerimise tingimused ja taotlused on kättesaadavad sihtasutuse kodulehel.

 

Arendusstipendiume antakse välja kolmes kategoorias: eesti keele õppe edendamine, kultuuriliselt mitmekesise Eesti teadvustamine ning kodanikuühenduste koostöötegevused. Lisaks arendusstipendiumitele antakse välja kaks meediatunnustust – ajakirjanikule või meediakanalile/-väljaandele kultuuridevahelise ja üksteise mõistmise ning sallivuse väärtustamise kajastamise eest meedias. Üks stipendium antakse välja eestikeelse ja teine venekeelse meediakajastuse eest.

 

Arendusstipendiumi fond on 60 000 krooni, meediatunnustuse fond on 20 000 krooni.

 

Lisateave: Tea Tammistu, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9062, E-post: tea.tammistu@meis.ee

 

Lihtmenetlusega avatud hanke pakkumuste esitamise tähtaeg on 15. märtsil kell 16.00.

 

Hange keskendub ebapiisava eesti keele oskusega Ida-Virumaa politseiteenistujate ja meditsiinitöötajate riigikeeleoskuse arendamisele. Selleks korraldatakse eesti keele lühikursused ja 3-4 nädalat kestvad lähetused keelekeskkonda.

 

Eesti keele omandamisele suunatud tööjõuvahetusi rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond, tegevus viiakse ellu programmi “Keeleõppe arendamine 2007-2010” raames.

 

2010. aasta veebruarikuu lõpuks on tegevuse raames käinud teises keelekeskkonnas tööjõuvahetustes kokku 111 ametnikku, pedagoogi, raamatukoguhoidjat ja meditsiinitöötajat.

 

Lisateave: Tea Kotkas, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, e-post tea.kotkas@meis.ee

 

 

 

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusel Meie Inimesed on avatud projektikonkurss „Teeme koos“, kuhu saab taotlusi esitada kuni 30. märtsini. Konkursi infopäev toimub 5. märtsil kell 14.00-16.00 MISA ruumides (Liimi 1, III korrus). Infopäevale palume registreerida E-postil kersti.peterson@meis.ee hiljemalt 4. märtsil.

 

Konkursi eesmärk on Euroopa Liidu kodanike ja Euroopa Liidu kolmandate riikide kodanike (sh määratlemata kodakondsusega Eesti elanike) vahel suurendada kodanikuaktiivsust ja üksteise mõistmist.

 

Konkursi raames toetatakse Eestis elavatele Euroopa Liidu kolmandate riikide kodanikele ja Euroopa Liidu kodanike vahelisi  koostöötegevusi, kampaaniad, arutelusid jms kodanikeühenduste tegevusi. Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

 

Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.

 

Lisateave: Kersti Peterson, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9034, E-post: kersti.peterson@meis.ee

 

 

 

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed kuulutab märtsis välja lihtmenetlusega avatud hanke „Väljaspool Eestit elavate eesti noorte keelelaager“.

 

Hanke eesmärk on leida koostööpartnerid laagrite läbiviimiseks, et toetada laagrite kaudu teistes riikides elavate Eesti päritolu noorte eesti suhtluskeele arengut ning eesti kultuuri ja Eestimaaga tutvumist.

 

Sihtasutus on eesti keele ja meele laagreid korraldanud pea 10 aastat. Kui esimestel aastatel olid laagrite sihtgrupiks Eesti päritolu lapsed ja noored, kes elavad SRÜ riikides ja Lätis ning Leedus, siis 2008. aastast on kaasatud ka teiste riikide noori.

 

Eelmise aasta suvel väisasid Eestit lapsed Rootsist, Lätist, Iirimaalt, Belgiast, Soomest, Šveitsist, Saksamaalt, Ameerika Ühendriikidest, Abhaasiast, Venemaalt, Karjalast ja Ukrainast. Kohal olid ka lapsed Siberi eesti külast Ülem-Suetukist.

 

Lisainfo: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9024, E-post kristina.pirgop@meis.ee

 

 

 

12. märtsil Palmse mõisas toimuval noortekonverentsil osaleb kokku sada noort inimest Loksalt, Maardust ja Kuusalust, kellest pooltel koduseks keeleks eesti ja pooltel vene keel. Eesti keele õppimise eesmärgil osalevad noored töötubades, kus käsitletakse nn Mina-tasandil suhtlemiskunsti ja suhtlemisoskuste arendamist. Meie-tasandil vaadeldakse ühiskondlikku osalust.

 

Konverentsi rahastavad Haridus ja Teadusministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond.

 

Lisateave: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9028, E-post lianne.ristikivi@meis.ee

 

 

 

16.-17. märtsil korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed koostöös Briti Nõukogu ja Tapa Lastekaitse Ühinguga Tapa vallas Lehtses Tulevikulinna mängu valla ametnikele ja noortele, kellest poolte koduseks keeleks on eesti ning pooltel vene keel. Eesti keele õppimise eesmärgil läbitakse 10-osaline tegevus oma kodukoha väljakutsete leidmiseks ning nendele põnevate lahenduste pakkumiseks. Viies töögrupis püütakse leida Tapa valla parim arendusidee.

 

Üritust rahastavad Haridus ja Teadusministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond.

 

Lisateave: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9028, E-post lianne.ristikivi@meis.ee

 

 

 

Märtsis jagas Kultuuriministeerium 19 rahvuskultuuriseltside katusorganisatsioonile Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed kaudu 4,9 miljonit krooni. Kokku saavad riigipoolsest baasfinantseerimisest seeläbi osa enam kui 250 rahvuskultuuriseltsi. Maksimaalne toetus oli 624 600, minimaalne 89 390.

 

Kultuuriminister Laine Jänes kinnitab, rahvuskultuuriseltsidel on Eesti kultuurielus oluline roll, sest nende läbi saavad emotsionaalselt rikkamaks ja kultuuriliselt mitmekülgsemaks nii siin elavad teiste rahvuste esindajad kui ka eestlased. Minister kohtub regulaarselt rahvusvähemuste kultuuriorganisatsioonide esindajatega Kultuuriministeeriumi juures tegutseva rahvusvähemuste kultuurinõukoja kogunemistel ja tema sõnul on rahvuskultuuriseltsid ministeeriumile Eesti kultuuripoliitika edendamisel usaldusväärsed partnerid.

 

Rahvuskultuuriseltsid on olnud alates 1991. aastast riigi poolt baasfinantseeritavad. Kui kuni 2008. aastani jagati toetust otse seltsidele, siis alates 2009. aastast toimub toetuse andmine katusorganisatsioonide kaudu.

 

Baasfinantseeritavad katusorganisatsioonid ja nende alla koondunud rahvuskultuuriseltsid on riigi koostööpartneriteks, kelle eesmärk on erinevate kultuuride eripära tutvustamine, rahvuskultuuriseltside toetamine nende kultuuripärandi säilitamisel, edendamisel ja tutvustamisel ning koostöö arendamine eesti kultuuriseltsidega. Samuti on oluline infoliikumise parandamine katusorganisatsioonide liikmete vahel.

 

2010. aastal said baasfinantseerimist taotleda ainult katusorganisatsioonid ja nende liikmesühendused, kes on läbinud Rahvastikuministri Büroo poolt korraldatud atesteerimise 2008. aastal või Kultuuriministeeriumi poolt korraldatud atesteerimise 2009. aastal. Vastav nimekiri on toodud Kultuuriministeeriumi veebilehel (http://www.kul.ee/webeditor/files/koda/attesteeritud_(2).doc). Baasfinantseerimist ei saa taotleda otse riigieelarvest rahastatavad katusorganisatsioonid ja liikmesühendused.

 

 

Lisainfo: Kristina Pirgop, Kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

 

 

 

Kultuuriminister Laine Jänes andis 6. aprillil Estonia Talveaias üle tänavused lõimumisvaldkonna arendus- ja meediastipendiumid, viie stipendiumi auhinnafond on 80 000 krooni.

 

Kultuuriminister Laine Jänes ütles, et tähtis pole üksnes keeleõpe, vaid just kontaktide leidmine, julgus suhelda üksteisega, sotsiaalse võrgustiku olemasolu, samuti ühiskondlik aktiivsus ja vastastikune huvi.

 

Jänese sõnul on meie ülesanne toetada koostööprojekte, millest saaks osa aina rohkem inimesi ja luua Eestis tingimused kultuuriruumi mitmekesistamiseks, kus iga rahvuse traditsioonid ja keel saavad väärtustatud.

 

"Küllalt raske oli teha valikut, sest stipendiumisaajaid on vaid viis, taotlusi aga üle viiekümne. Sellepärast otsustasime lisaks stipendiumitele anda tänukirjad neile tublidele inimestele, kes väärivad tänuväärse töö eest tunnustust," lisas minister Jänes.

 

Stipendiumikomisjon otsustas anda eesti keele õppe edendamise stipendiumi Märjamaa Gümnaasiumile projektide "Silmadest võib südant tunda", "Läbi keele ja kultuuri Eesti ajaloo ja kirjanduse mõistmiseni", "Eestlaste ühepäevasest sõjast Eesti omariikluseni" eest. Märjamaa Gümnaasium on üks vähestest Eesti koolidest, kes on kirjutanud vene õppekeelega kooli tarbeks projekte, koostööd Jõhvi Vene Gümnaasiumiga on tehtud alates 2008. aastast. Projektides on osalenud ligi 60 Jõhvi Vene Gümnaasiumi õpilast, kel puudub võimalus väljaspool koolitunde rääkida eesti keeles ning pole ka sidet eestlastest eakaaslastega, koostööprojektid on märkimisväärselt aidanud kaasa keeleoskusele kui ka Eesti kultuurikeskkonna tundmaõppimisele.

 

Kultuuriliselt mitmekesise Eesti teadvustamise stipendiumi sai Narva Laste Loomemaja projekti "Tantsi, Eesti" eest, milles osales üle 1000 lapse ja noore, mis äratas huvi meie riigi rahvaste ja rahvuste kultuuripärandi vastu ning elavdas kultuuridevahelisi seoseid. Narva Laste Loomemaja on kaasanud oma tegevustesse ka paljusid teisi koostööpartnereid ja koole. Loomemaja traditsioon samalaadsete ürituste korraldamisel jätkub ka tulevikus.

 

Kodanikuühenduste koostöötegevuste stipendiumi sai SED ARTE MTÜ. Galerii SED ARTE on läbi kunsti propageerinud Eesti, Venemaa ning teiste riikide ja rahvaste kujutavat kunsti, on korraldanud erinevatest rahvustest kunstnike personaal- ja ühisnäitusi. Erilist tähelepanu on pööratud kunsti tutvustamisele koolides. Galerii tegi möödunud aastal 16 erinevat üritust ja korraldas mitmeid kunstinäitusi ja kohtumisi Ukraina, Valgevene, Venemaa ning Eesti kunsti- ja loomeinimeste vahel.

 

Meediastipendiumi eestikeelse meediakajastuse eest sai maakonnaleht Harju Elu rohkete kajastuste eest Harjumaal elavatest rahvusvähemustest ja nende seltside tegevustest. Venekeelse meediakajastuse eest otsustati anda stipendium Ksenia Repsonile, kes on kajastanud lõimumisprotsessi, rahvusvähemuste elu ja kultuuri venekeelses Postimehes juba aastaid.

 

Komisjoni hinnangul oli mitmeid teisigi väga häid taotlusi, mida otsustati tunnustada tänukirjaga. Eesti keele õppe edendamise eest anti välja kolm tänukirja, kultuuriliselt mitmekesise Eesti teadvustamise kategoorias anti välja kuus tänukirja, kodanikeühenduste koostöötegevuste kategoorias kaks tänukirja ning meediavaldkonnas anti üks tänukiri.

 

Kandideerida said projektid ja tegevused, mis leidsid aset 2009. aastal ning mis olid taotluse esitamise ajaks lõppenud.

 

Arendusstipendiumile said kandideerida kõik Eesti Vabariigis registreeritud juriidilised isikud, meediastipendiumile lisaks juriidilistele isikutele ka eraisikud. Kokku laekus sel aastal 54 stipendiumitaotlust.

 

Lõimumisvaldkonna arendusstipendiume anti seekord välja 11. korda, meediastipendiume teist aastat. 

 

Lisainfo: Jevgeni Žurjari-Ossipov, kultuuriministri nõunik, tel 628 2259, e-post Jevgeni.Zurjari-Ossipov@kul.ee  

 

 

 

Reedel, 9. aprillil toimub Tallinnas konverents, kus tutvustatakse võimalusi toetuse saamiseks Euroopa Liidust meedia-, keeleõppe- ja rahvuste vahelise koostöö projektidele. Konverents „Euroopa Liit toetab – meedia, keeleõpe, koostöö“ algab kell 10.00 Reval Hotel Olümpia konverentsikeskuses.

 

Ligi 130 registreerunud osalejat saavad reedesel konverentsil infot nii Euroopa Liidu Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi (EIF) toel elluviidust kui ka teavet fondi uutest võimalustest lähiaastatel. Konverents on kasulik nii fondi kaudu toetust saanud ühendustele kui ka neile, kes alles avastavad ja otsivad võimalusi integratsioonivaldkonda panustamiseks.

 

Oma lõimumisprojekte tutvustavad kolm edukat projektimeeskonda, kes on saanud fondist toetust. Kuulda saab Pille Lille Muusikute toetusfondi ettevõtmisest „Südamest südamesse“ ja Narva Pähklimäe Gümnaasiumi ning Võru Kesklinna Gümnaasiumi ühisest projektist „Suurendame suhtlust“. Eesti Rahvusringhäälingu kakskeelse saate „Batareja“ tegemise kogemustest räägib üks saate juhtidest, Juku-Kalle Raid.

 

Ühise teabevälja üle arutleb kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane ja riigiidentiteeti käsitleb Meta Advisory Group partner ning riigi- ja poliitikateaduste doktor Agu Uudelepp. Fondi tegevustest Eestis annavad ülevaate Kultuuriministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed juhataja Tanel Mätlik. Sel aastal avanevate konkursside võimalusi tutvustab Kultuuriministeeriumi nõunik Pille Penk. Konverentsi avab kultuuriminister Laine Jänes.

 

Eestis on seni EIFist toetust saanud 160 integratsiooniprojekti kokku 50 miljoni krooni ulatuses. Fondi kaudu jätkatakse lõimumistegevuste rahastamist kuni 2013. aastani. 2010. aastal korraldab MISA 11 erinevat fondi poolt toetatud projektikonkurssi.

 

Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi finantseering abikõlblikele tegevustele on 75%, millele lisandub Kultuuriministeeriumi kaudu Eesti riigi 25-protsendiline kaasfinantseering.

 

9. aprilli konverentsi korraldavad Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Sündmus on osalejatele tasuta.

 

Lisainfo: Kristiina Esop, ESF ja EIF programmide juht, tel 659 9032, e-post kristiina.esop@meis.ee

 

 

 

16. aprillil esitleb Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Estonia Teatri talveaias komplekti „Etnomosaiik“. Komplekt on välja antud nii eesti kui vene keeles tiraažiga 300 eksemplari.

 

Komplekti kuuluvad filmide sarja DVD-d, tekstiosad raamatuna ja lühifilme toetavad töölehed. Komplekt jagatakse põhikoolidele kasutamiseks abimaterjalina ühiskonnaõpetuse tundide läbiviimisel.

 

„Etnomosaiik“ on dokumentaalfilmide sari Eestis elavatest rahvustest. Filmid tutvustavad eri rahvuste kultuuriloomingut, ajalooliselt väljakujunenud traditsioone ja kombeid, mida nad on Eestis elades nii alal hoidnud kui ka edasi arendanud. Samuti annavad filmid põgusa ülevaate seal kajastatavate rahvaste esindajate igapäevastest töödest ja tegemistest.

 

Sari valmis aastatel 2004-2008 Eesti Televisiooni, Eestimaa Rahvuste Ühenduse ja Integratsiooni Sihtasutuse toel ning Haridus- ja Teadusministeeriumi finantseerimisel. Kogumiku esitlusele on võimalik registreeruda MISA kodulehe kaudu. 16. aprillil toimuv esitlus on osalejatele tasuta. Registreerumine kestab kuni 13. aprillini või kuni kohtade täitumiseni.

 

Lisainfo: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9025, e-post kaie.kullik@meis.ee

 

 

 

19.-23. aprillini korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed üleriigilise teises keeles õppimise ehk LAK-õppe nädala. Lühend LAK-õpe tähendab lõimitud aine- ja keeleõpet.

 

Sel nädalal süüvime LAK-õppe olemusse ja räägime Eesti kogemusest üleilmsel taustal. Tutvume LAK-õppe rakendamisega koolides ja lasteaedades. (Vt ka Euroopa LAK-õppe kogemusi koondavat kodulehte).

 

LAK-õppe nädala raames toimub mitmeid üritusi nii Tallinnas kui mujal Eestis. Üritustele on võimalik registreeruda MISA veebilehe www.meis.ee/LAK-oppe-nadal2010 kaudu, samas asub ka ürituste kava.

 

Teises keeles õppimisel on Eesti haridussüsteemis pikaajalised traditsioonid. 1960ndatel aastatel alustati tollases Tallinna 7. Keskkoolis ja Tallinna 21. Keskkoolis võõrkeelse aineõppega, hiljem liitus sellega veel mitmeid koole. Tallinna Humanitaargümnaasiumi tuli ingliskeelne õpe 1970ndail aastail ning on jätkunud senini.

 

Keelekümblust hakati Eestis tutvustama 1992. aastast. Keelekümblus on üks tõhusamaid kakskeelse õppe mooduseid. Selle eeliseks ja tugevuseks on süsteemsus, metoodiline ühtsus ja teaduslik läbitöötatus, mis võimaldab tulemusi võrrelda rahvusvahelises mastaabis. Keelekümblusprogrammiga on Eestis liitunud 30 kooli ja 31 lasteaeda.

 

Lisainfo: Natalja Mjalitsina, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9854, e-post Natalja.mjalitsina@meis.ee

 

 

pikemat kava vaata siit: www.meis.ee/LAK-oppe-nadal2010

 

Registreerimise alusel on huvilised oodatud Reval Hotel Centrali (Tallinn, Narva mnt 7c), kus tutvustame Eesti keelekümblusprogrammi (Irene Käosaar ja keelekümbluskoordinaatorid) ning Peeter Mehisto juhtimisel toimub arutelu LAK õppe olemusest. Samas on avatud haridusasutusi ja LAK-õpet tutvustav näitus.

 

15.-16. 04 toimub Tallinnas keelekümblusprogrammi koolitajatele, metoodikutele,

nõustajatele, õpetajatele, keelekümblusprogrammi koordinaatoritele, õppealajuhatajatele koolitus: LAK-õppe kontekst ja olemus, kus muuhulgas Peeter Mehisto juhtimisel süveneme näiteks kakskeelsusega seotud mõistetesse ja ajuuuringute tulemustesse.

 

19.–20.04 on LAK-õppe koolitus vene õppekeelega gümnaasiumide juhtidele: Lõimitud aine- ja keeleõppest ning selle aktuaalsusest.

22.-23. 04 toimub keelekümblusprogrammi koolide juhtide kevadkool teemal „Uuenev keelekümblusprogramm – riiklik õppekava, teadusuuringud ja eneseanalüüs“ PeeterMehisto, Maie Solli ja Urve Rannaääre juhtimisel.

 

Lisainfot saab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed keelekümblusprogrammi kontaktisikutelt:

 

Natalja Mjalitsina 659 9854, natalja@meis.ee

Maire Kebbinau 659 9847, maire.kebbinau@meis.ee

Svetlana Belova 659 9848, svetlana.belova@meis.ee

Kai Võlli 659 9846, kai.volli@meis.ee

 

 

Teemakeskne supervisioonikoolitus nõustajatele

 

29.–30. aprillil toimub nõustajatele teemakeskne supervisioonikoolitus. Teemadeks on nõustaja enesekehtestamine, kuidas leida aega nõustamiseks, toimetulek ülijutuka/napisõnalise nõustatavaga ja nõustatava vastupanu.

 

Õpetajate nõustamiskontseptsiooni kujundamist alustati keelekümblusprogrammi raames 2006. aastal, gümnaasiumiastme õpetajate seire- ja nõustamiskontseptsioon pärineb 2007/08. õppeaastast. 2010. aasta esimese kvartali lõpuks on viidatud kontseptsioonidest lähtuvad nõustajakoolitused kas ühe või kahe koolitusetapi ulatuses läbinud 78 pedagoogi.

 

2008. aasta lõpust koordineerivad eestikeelse õppe nõustamist vene õppekeelega koolides piirkondlikud keskused Kohtla-Järvel, Narvas, Tartus ja Tallinnas. Esimesed nõustamiskogemused koolituse osana või piirkondlike nõustamiskeskuste töö raames on olemas kõigil nõustamiskoolituse läbinutel.

 

Nõustamise pideva laienemisega kaasneb ka pideva supervisiooni vajadus. See on tähtis nii nõustaja professionaalse arengu ja töövõime taastamise toetamiseks kui ka piirkondlike nõustamiskeskuste kogemuste läbitöötamiseks. Olulised on nõustaja individuaalne supervisioon, meeskonnatöö supervisioon ja nõustajate võrgustiku kui organisatsiooni supervisioon. Supervisiooni peamiseks eesmärgiks on inimese, antud juhul nõustaja tööressursi taastamine ja tema üldine professionaalne areng.

 

Lisainfo: Natalja Mjalitsina, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9854, e-post Natalja.mjalitsina@meis.ee

 

Aprillis kuulutab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed koostöös Kultuuriministeeriumiga välja projektikonkursi „Avali meeli“, mille raames toetatakse uusimmigrantide haridust. Taotlusi oodatakse konkursile mai lõpuni. Projektidele esitatavad tingimused avaldatakse sihtasutuse kodulehel.

 

Konkursi üldisem eesmärk on toetada uusimmigrant-õpilaste hariduse omandamist Eesti haridusasutustes.

 

Konkursil on neli alavaldkonda, kuhu taotlusi oodatakse:

oodatakse projekte, mis toetavad uusimmigrant-lapse eesti keele õpet koolieelsetes lasteasutustes. Projektide sihtgrupiks on Euroopa kolmandate riikide kodanike (sh kodakondsuseta isikute) lapsed ja EL riikidest saabunud uusimmigrant-lapsed.

 

oodatakse projekte, mis toetavad eesti keelest erineva kodu- või emakeelega lapse õpet Eesti üldhariduskoolides. Projektide eesmärgiks on koostada ja välja anda kolm komplekti õppe- ja metoodilist materjali: põhikooli õpilase keeleoskuse kirjeldus, parimate praktikate käsiraamat keeleõppe korraldamiseks üldhariduskoolis ja õppetöös kasutatavate keeleõppemängude praktiline kogumik.

 

oodatakse projekte kaardistamaks mitmeaastase uuringu abil Eesti üldhariduskoolides õppivate uusimmigrant-õpilaste ja kolmandate riikide kodanikest õpilaste akadeemiline ja sotsiaalne toimetulek, selleks loodud ja vajalikud tingimused ning analüüsida tulemusi ja teha ettepanekuid õppekorralduse tõhustamiseks.

 

4.     Uusimmigrant-õpilaste pedagoogide täienduskoolitus

oodatakse projekte, mis pakuvad uusimmigrant-õpilasi õpetavatele õpetajatele täienduskoolitust (sh õppereisi), et toetada nende valmisolekut tööks mitmekultuurilises klassis.

 

Lisainfo: Ave Härsing, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9037, e-post: ave.harsing@meis.ee

 

 

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) soovitab mitmekeelsusega kokku puutuvatel spetsialistidel ja teistel huvilistel tutvuda Euroopa Komisjoni uuringuga “Mitmekeelsuse panus loovusesse” (The Contribution of Multilingualism to Creativity). Uuring keskendub mitme keele valdamise ning mõtlemise ja ajutegevuse parandamise seostele. Mitmekeelsusega tegeleb igapäevaselt ka MISA kaudu rakendatav Euroopa Sotsiaalfondi keeleõppe arendamise programm aastateks 2007-2010.

Viimase aasta jooksul on ilmunud maailmas suur hulk artikleid, kus väidetakse, et võime kasutada rohkem kui ühte keelt võib anda märkimisväärse eelise.

 

Praeguseks on Euroopa Komisjoni 2009. aasta uuringu „Mitmekeelsuse panus loovusesse” raames tehtud olemasolevate andmete esimene teadaolev makroanalüüs. Muu hulgas otsiti erinevatest uuringutest sarnaseid leide. Erilist tähelepanu pöörati uuema aja aju-uuringutele.

 

Aruande järgi pakub mitmekeelsus kuut peamist hüve, mis on seotud õppimisega üldiselt, keeruka mõtlemise ja loovusega, vaimse paindlikkusega, inimsuhete ja suhtlemisoskusega ning mis võivad lausa tingida vanusega kaasneva vaimsete võimete vähenemise pidurdumise hilisemas eas. „Tulemused, mida pakub dementsuse alguse edasilükkumine 2–4 aasta võrra, on tähelepanuväärsed nii üksikisiku, tema perekonna ja sõprade kui ka riigi tervishoiuteenuste ja -eelarve seisukohast,” ütleb teadur Peeter Mehisto (Ühendkuningriik).

 

On tõsi, et mitmekeelsusega kaasneb palju müüte ning et ajus toimuva kohta on aastate jooksul päris pööraseid asju väidetud. Veel ei ole jõutud heureka-hetkeni, mil saaks kõhklemata näidata otsest põhjuslikku seost keelte ja mitmekeelsete inimeste eeliste vahel. Uuringu tulemusena on aga selle väite kinnituseks kogunemas hulgaliselt tõendusmaterjali ning niisuguse seose olemasolu tundub üha tõenäolisem.

 

Pikemalt saab uuringut tutvustavat Euroopa Komisjoni pressiteadet ja selle tõlget lugeda SIIT.

 

Lisainfo: Peeter Mehisto, Londoni Ülikool, tel + 44 0 75 52 75 00 69, peeter@mehisto.eu;  Edydt Johanson, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9842, e-post edydt.johanson@meis.ee;  

 

26. aprillil avalikustas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) projektikonkursi „Ühise kultuuriruumi edendamine läbi koostöötegevuste“. Kokku jagatakse taotlejate vahel 1,2 miljonit krooni. Tegevusi rahastab Kultuuriministeerium.

 

Kultuuriminister ja MISA nõukogu esimees Laine Jänes ütles, et konkurss soodustab teatrite ja muude etendusasutuste ühiseid ettevõtmisi, milles saaksid osaleda nii eestlased kui ka teised siinsete rahvuste esindajad.

 

„Võrreldes eelmisel aastal toimunud samalaadse projektikonkursiga on tänavu teatritel suurem võimalus tutvustada oma etendusi teises keeles rääkivale publikule, sest konkursi raames toetame ka eestikeelsete etenduste sünkroontõlget vene keelde,“ selgitas minister.

 

Nii ongi oodatud taotlused kahte kategooriasse: „Etenduskunstide alane ühistegevus“ ja „Eestikeelsete etenduste sünkroontõlge vene keelde“. Toetust saavad taotleda kõik Eesti Vabariigis registreeritud juriidilised isikud ja asutused, kes tegutsevad antud konkursi raames mittetulunduslikul eesmärgil ning kes vastavad konkursi tingimustele (www.meis.ee/konkursid).

 

Taotluste esitamise tähtaeg on 28.05.2010 kell 15.00. Taotlused tuleb esitada Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusele Meie Inimesed, Liimi 1, 10621 Tallinn. Konkurssi tutvustav teabepäev taotlejatele toimub 06.05.2010 kell 15.00 MISA ruumides, Liimi 1 Tallinn.

 

Lisateave: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9025, e-post: kaie.kullik@meis.ee

 

 

 

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kuulutas välja projektikonkursi, mille eesmärk on võimaldada eesti keele õpet spetsiaalsete keelelaagrite kõrval ka nö tavalistes suvelaagrites.

 

MISA on toetanud koolivälise keeleõppe korraldamist vene keelt koduse keelena kõnelevatele noortele juba 1998. aastast. Nii on läbi viidud noortekonverentse, Tulevikulinna mänge, spetsiaalseid eesti keele laagreid jmt. Kõnealuse konkursi kaudu saavad aga ka nö tavalised suvelaagrid võimaluse seal osalevatele venekeelsetele noortele eesti keelt õpetada.

 

Projektikonkursile „Eesti keele õpe noorte suvelaagris“ ongi oodatud kandideerima noorte suvelaagrite korraldajad, kes haldavad Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud noortelaagri tegevusloaga noortelaagreid ning projektlaagrite korraldajad, kellel on taotlemise hetkel kohaliku omavalitsuse luba projektlaagri läbiviimiseks. Samuti saavad toetust taotleda noortelaagrites oma laagreid läbiviivad organisatsioonid, esitades koos taotlusega noortelaagri tegevusloa koopia ning kinnituse laagri toimumise kohta noortelaagrilt. Taotluste esitamise tähtaeg on 14. mai 2010 kell 16.00.

 

Projekt võib olla suunatud suvelaagri vahetuses osalevatele 7-18 aastastele venekeelsetele noortele eesti keele õppe korraldamiseks. Samas võivad keeleõppe tegevusse olla kaasatud eestikeelsed tuginoored, kes võivad moodustada kuni poole osalejate koguarvust. Sellisel juhul osalevad tuginoored eesti keele õppetegevuste läbiviimisel. Uuringute alusel on eesti- ja venekeelsete noorte osalemine ühes laagris tõhus nii eesti keele õppimise kui ka üleüldise kultuurilise ja sotsiaalse suhtlemise seisukohalt.

 

AFM Consulti poolt 2009. aastal läbi viidud eesti keele laagrite ja pereõppe tõhususe uuringust selgus, et keelekasutuse laager põhineb osalevate noorte ühisel huvil ning soodustab eri rahvusest noorte omavahelist suhtlemist eelkõige eesti keeles. Uuringu järeldustes soovitatakse laagri edukuse tagamiseks vallata laagrite läbiviijatel nii eesti kui vene keelt ning pakkuda tegevusi, millega noored hea meelega kaasa tulevad, millega nad emotsionaalselt seotud on.

 

Konkursi eelarve on 1 489 400 krooni. Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest, lähtudes valdkondliku arengukava ”Eesti lõimumiskava 2008-2013” rakendusplaanist.

 

Lisaks suvelaagritele õpivad noored sel suvel MISA toel eesti keelt traditsiooniliselt ka etnilistele eestlastele suunatud keelelaagris ning projektlaagrites ja eesti peredes.

 

Lisateave: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9028, e-post lianne.ristikivi@meis.ee

 

 

 

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusel Meie Inimesed (MISA) on avatud projektikonkurss „Ühine meediaväli“, kuhu saab taotlusi esitada kuni 31. maini.

 

Konkursi üldeesmärk on aidata kaasa kõikide Eestis elavate inimeste ühise inforuumi tekkimisele, soodustada eri rahvusest inimeste võrdset kohtlemist ning püsivat naturalisatsiooniprotsessi Eestis.

 

Kultuuriministri ja MISA nõukogu esimehe Laine Jänese sõnul aitab konkurss liikuda ühise meediavälja suunas sõltumata inimese emakeelest. Lisaks võimaldab konkurss tutvustada lõimumisvaldkonnas toimuvat laiemalt.

 

„Info levik ja selle kättesaadavus on oluline igaühele ja see projektikonkurss avardab märkimisväärselt info saamise võimalusi paljude sihtrühmade hulgas, kes vajaksid teavet senisest enam," märkis minister Jänes.

 

Konkursi infopäev toimub 17. mail kell 14.00–16.00 MISA ruumides (Liimi 1, III korrus). Infopäevale saab registreerida e-posti aadressil kati.tamm@meis.ee hiljemalt 14. mail.

 

Konkursil on kolm alavaldkonda ehk osa: kodanikuaktiivsuse ja lõimumistemaatika tutvustamine meedias (I osa), võrdse kohtlemise seadusest teadlikkuse tõstmine (II osa) ja kodakondsuse saamise võimalustest teavitamine (III osa).

 

Konkursi raames toetatakse tele- ja raadiosaateid ning uudisteportaalide tegevusi ning tegevusi, millega teavitatakse kodanikuühenduste (sh nende esindusorganisatsioonide) liikmeid ja töötajaid ning ettevõtete juhte võrdse kohtlemise seadusest. Samuti toetatakse tegevusi informeerimaks alla 15-aastaste määratlemata kodakondsusega laste vanemaid kodakondsuse saamise võimalustest endale ja oma lastele.

 

Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.

 

Ühise meediavälja laiendamist toetas MISA ka möödunud aastal. Siis said toetust projektid, mille tulemusel toodeti nii tele- kui raadiosaateid ning üleriiklikes ja piirkondlikes lehtedes ilmunud artiklite sarju. Samuti on MISA juba varem tegelenud nii võrdse kohtlemise temaatika tutvustamisega kui ka info levitamisega Eesti kodakondsuse saamise võimaluste kohta.

 

Lisateave:

 

I ja II osa kohta: Kati Tamm, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9027, e-post: kati.tamm@meis.ee

 

III osa kohta: Tea Tammistu, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9062, e-post: tea.tammistu@meis.ee

 

 

Aprilli lõpus kuulutas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed välja projektikonkursi “Eesti keele kursused Ida-Virumaal ja Harjumaal”. Konkursile on oodatud kandideerima kõik keelefirmad. Taotluste esitamise tähtaeg on 27. mai 2010 kell 16.00.

 

Konkurssi tutvustav infopäev toimub 11. mail 2010 kell 14.00 Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuses Meie Inimesed (Liimi 1, Tallinn).

 

Kavandatavad keelekursused toetavad eelkõige suhtluspädevuse arendamist ning keelebarjääri ja võimalike suhtlusprobleemide ületamist. Osaoskustest arendatakse eelkõige rääkimis- ja kuulamisoskust. Õppe eesmärk on viia osalejad B1 keeletasemele.

 

Konkursi raames toetatakse 120-tunniste eesti keele kursuste korraldamist 0 tasemelt A2-tasemele jõudmiseks ja A2-tasemelt B1-tasemele jõudmiseks Ida-Virumaal ja Harjumaal.

Konkursil saavad toetust taotleda kõik juriidilised isikud, kes vastavad konkursi tingimustele.

 

Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ rakendusplaanist.

Lisateave: Kristina Johannes, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9065, e-post: kristina.johannes@meis.ee

 

 

 

Neli olulist lõimitud aine- ja keeleõppe ehk LAK-õppe käsiraamatut jõudsid kõikidesse Eesti kutseõppeasutustesse, et sealsed õpetajad saaksid neid kasutada abivahendina nii keeleõppe kui ainetundide edendamisel ning ka enda oskuste arendamisel.

 

Saadetud materjalide hulka kuuluvad „Lõimitud aine- ja keeleõpe“ (autorid Peeter Mehisto, David Marsh jt), „Kuidas õpetada erialakeelt“ (autorid Kristi Saarso, Elle Sõrmus), „Erialaõppe ja keeleõppe lõimumisest“ (autorid Tiina Kikerpill, Elle Sõrmus) ja „Об интегрировании обучения языку и специальности“ (autorid: Tiina Kikerpill, Elle Sõrmus).

 

Kutsekoolidele jagatud käsiraamatud anti välja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuses Meie Inimesed rakenduva Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Keeleõppe arendamine 2007-2010” raames kordustrükina. Raamatud saadeti koolidesse, et neid saaksid kasutada võimalikult paljud õpetajad, koolijuhid ja huvitatud osapooled. Koolidel kehtib ka nende materjalide säilitamise ja sihtotstarbelise kasutamise kohustus.

 

Kutseõppeasutused lähevad järk-järgult üle eestikeelsele õppele ning selleks on tarvis nii õpetajaid kui koolijuhte paremini ette valmistada. LAK-õppe metoodika on sobiv teises keeles erinevate ainete õpetamiseks ning erinevate keele- ja kultuuritaustaga inimestega arvestamiseks.

 

LAK-õppe metoodika on Eestis aina rohkem populaarsust kogumas. Metoodika tutvustamiseks toimub erinevaid koolitusi, kus on abivahendiks ka eelnimetatud väljaanded. Raamatuid ei ole võimalik osta, kuid need on elektroonselt kättesaadavad sihtasutuse veebilehel www.meis.ee/raamatukogu.

 

Käsiraamat „Lõimitud aine- ja keeleõpe“ on ka rahvusvaheliselt tunnustust saanud. Raamat on pälvinud Edinburgi hertsogi Inglise keeles Kõnelejate Ühingu (ESU) inglise keele raamatu kaks auhinda: kõrgelt hinnatud Raamat 2008 ning parim õpetajale kirjutatud raamat 2008.

 

Lisateave: Edydt Johanson, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9842, edydt.johanson@meis.ee

 

 

Aprilli teise pooles toimus Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) keelekümblusprogrammi eestvedamisel üle-eestiline teises keeles õppimise ehk LAK-õppe nädal. Sel nädalal leidis kokku aset ligi 100 üritust – oli koolitusi, seminare, lasteaedade ja koolide lahtiste uste päevi ning palju muud.

 

Tallinna-koolitustes kandis peamist raskust Kanadas sündinud ja kasvanud eesti juurtega Peeter Mehisto, rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud LAK-õppe ekspert. Peeter Mehisto on lõimitud aine- ja keeleõppega süvendatult tegelenud üle 10 aasta. Londoni ülikooli doktorandina uurib ta faktoreid, mis soodustavad või takistavad keelekümblusprogrammide arengut. Kümmekond aastat tagasi oli Peeter üks keelekümblusmetoodika Eestisse toomise initsiaatoreid.

 

Peeter Mehisto suunamisel süüvisime LAK-õppe olemusse, saime teada kakskeelsusest kui edutegurist ja keelte õppimisega seotud aju-uuringutest. Metoodilised arendused, mis nendest päevadest kõlama jäid, toetavad uuendatud riikliku õppekava põhimõtete elluviimist (mõisted lõimitud aine- ja keeleõpe ning keelekümblus on nüüd õppekavas ka eraldi esindatud). Koolitustes võimendus palju ootusi õpetajale ja koolile, nende ootuste täitumiseks vajalikust toetusest rääkimata. Selgelt jäi kõlama tees, et iga õpetaja on oma põhiaine kõrval ka keeleõpetaja. Ja seda nii emakeeles kui muus keeles toimuva õppe puhul.

 

Väikesel näitusel tutvustasid koolides ja lasteaedades toimuvaid tegevusi plakatid ja teabelehed. Oma asutuse tegemisi esitlevate materjalide kõrval tegi rõõmu  Põhja-Tallinna koondplakat – ehe näide ühiste eesmärkide teadvustamisest. Ei puudunud ka lugemisvara: keelekümblusväljaannete kõrval sai tutvuda Kohtla-Järve laste ja vanemate ühistöö tulemusena valminud raamatutega.

 

Üle Eesti näitasid koolid ja lasteaiad LAK-õppe rakendamist oma asutustes. Ind oli nii suur, et ametliku LAK-õppe nädala (19.-23. aprill) piirid jäid neile kitsaks. Nii algasid paljud üritused juba aprilli esimestel päevadel ja viimased jooksevad välja mai esimesse nädalasse. Kel huvi veel toimuvatest üritustest osas saada, saab nende kohta infot MISA kodulehelt: www.meis.ee/lak-oppe-nadal2010.

 

Tallinna Pääsupesa lasteaias võis näiteks näha, kuidas vene emakeelega lapsed said hakkama eestikeelses muusikaloos „Kevad metsas“. Mahtra lasteaias mängisid vanema rühma lapsed etendust „Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda“. Mõlema lasteaia lapsed on keelekümblusmetoodika järgi omandanud eesti keele tasemel, mis lubab lüüa probleemideta kaasa näidendites ja muus isetegevuses. Muidugi saadakse hakkama igapäevategevustes, milleks pakuvad õpetajad tuge eesti keeles. Tallinna Pääsupesas oli võimalik osaleda ka tunnis, kus Ranniku Gümnaasiumi klassiõpetaja õpetas eesti lastele LAK-õppe põhimõtteid kasutades vene keelt. Tulemused olid „kõrvaga kuulda“!

 

Väljaspool Tallinna toimus suur osa üritustest Kohtla-Järvel, Sillamäel ja Narvas. Näiteks tutvustas Kohtla-Järve lasteaed Rukkilill kõigile huvilistele lõimitud aine- ja keeleõppe põhimõtteid iga päev korduvate tegevuste, nn rutiintegevuste ning huvitegevuste kaudu. Tegevustesse kaasati ka lapsevanemaid. Näiteks täiendasid oma eesti keele oskust meisterdamise meistriklassis nii lapsed kui lapsevanemad, kes olid sel korral ise laste juhendajateks.

 

Üleskutsega oma koolides toimuvat teiskeelset õpet tutvustada liitus kokku 14 kooli. Keelekümblusprogrammi pilootkoolide – Tallinna Läänemere Gümnaasiumi ja Mustamäe Humanitaargümnaasiumi – avatud uste päevadel külastas lahtiseid tunde kokku ligi 90 külalist. Nende seas oli üliõpilasi, õppejõude, lapsevanemaid, kolleege naaberlasteaedadest ja koolidest jne. Tallinna Inglise Kolledž, Ehte Humanitaargümnaasium ja Ranniku Gümnaasium tõid sihtkeeltena eesti keele kõrvale ka inglise, prantsuse ja vene keele. Narva lasteaedades ja koolides andsid lisaks oma õpetajatele lahtisi tunde Tartu Ülikooli Narva kolledži õppejõud.

 

Sel aastal esimest korda toimunud LAK-õppe nädal osutus üle ootuste populaarseks. Täname kõiki omavalitsusi ja õppeasutusi, kes avasid oma uksed huvilistele, lõid kaasa näitustel, aitasid tutvustada LAK-õpet (sh keelekümblust) ning toetasid igati LAK-õppe nädala õnnestumist. Järgmisel aastal jälle!

 

*   *   *

 

Teises keeles õppimise traditsioonid ulatuvad Eesti haridussüsteemis aastakümnete taha. 1960. aastatel alustati tollases Tallinna 7. Keskkoolis ja Tallinna 21. Keskkoolis võõrkeelse aineõppega ja hiljem liitus sellega veel mitmeid koole. Tallinna Humanitaargümnaasiumi tuli ingliskeelne õpe 1970. aastail ning on jätkunud senini.

 

Keelekümblust hakati Eestis tutvustama 1992. aastast. Keelekümblus on üks tõhusamaid kakskeelse õppe mooduseid. Selle eeliseks ja tugevuseks on süsteemsus, metoodiline ühtsus ja teaduslik läbitöötatus, mis võimaldab tulemusi võrrelda rahvusvahelises mastaabis. Keelekümblusprogrammiga on Eestis liitunud 30 kooli ja 31 lasteaeda.

 

 

LAK-õppe kohta jagavad lisainfot Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed keelekümblusprogrammi kontaktisikud:

 

Maire Kebbinau 659 9847, maire.kebbinau@meis.ee

Svetlana Belova 659 9848, svetlana.belova@meis.ee

Kai Võlli 659 9846, kai.volli@meis.ee

 

 

 

 

 

 

 

Ühendkuningriikide (Peace Child International), Eesti (Sillamäe Lastekaitse Ühing) ja Türgi (E-Genslik) koostöös valminud kultuuriprojekti kulminatsioonina toimub Eestis ainulaadne kontsertlavastus „Peace Child Alpha Omega“. Projekti eesmärgiks on algatada põlvkondade ja kultuuride vahelist dialoogi kogukondades üle Euroopa ning arendada rahvusvahelist noorsootöö ja kultuurialast koostööd.

 

PCAO ei ole tavaline teos. Ette antud on muusika ja raamistik, kuid iga osaleja riik, lisaks loomingulise toimkonna värbamisele, kohandab teose vastavaks oma kohalikule tasandile. Lavastuse kaudu näidatakse, et kellelgi ei ole kõiki vastuseid, kuid austades kõiki võrdsete partneritena võime jõuda uute „seadusteni“, mis aitavad meil orienteeruda oma elus konstruktiivsel ja rahuldaval moel.

 

Helilooja ja algne produktsioon: David Gordon

Dirigent: Aarne Saluveer

Lavastaja: Reeda Toots

 

Laval on üle 100 kooriliikme - Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli segakoor, ETV Tütarlastekoor, Tallina Ülikooli Kammerkoor, Musamari lastekoor, Narva Koorikool ning külalised Ühendkuningriikidest ja Türgist.

 

Orkester: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli orkester.

 

 

Enne 14. maid kõik piletid (välja arvatud toetuspiletid) 15% soodsamalt.

 

Piletid saadaval Piletilevis ja Vene Teatri kassas

 

Projekti toetavad lisaks Euroopa Komisjonile Kultuuriministeerium, Tallinna linn, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Coca-Cola Hellenic, Leibur, Aspire Studio, Vene Teater, Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool ning Lastekaitse Liit. Meediatoetajateks on Eesti Rahvusringhääling, Delfi, Sky Pluss, Russkoje Radio, Den za Dnjom, ja Postimees.

 

Lavastusele järgneval päeval toimub rahvusvaheline konverents „Eesti 2050: Noorte Tulevik Vananevas Ühiskonnas“ Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis, 2. juunil 2010 algusega kell 15:00. Registreerimine veebilehel www.sscw.ee või conference@sscw.ee kuni 25. maini 2010. Konverents on tasuta!

Lisainfo: http://sscw.ee/pages/et/avaleht.php

 

 

 

Sillamäe Lastekaitse Ühing korraldab Projekti Peace Child Alpha Omega raames 2. juunil 2010 algusega kell 15.00 Rahvusraamatukogu suures saalis rahvusvahelise konverentsi, käsitleda riigi tulevikku noore inimese vaatepunktist.

 

1. Noore inimese roll ühiskonnas täna ja homme

2. Erinevused kui ressurss

3. Noorsootöö – väärtus või koorem

4. Põlvkondade vahelised suhted nüüd ja tulevikus

5. Koostöö ja dialoog

6. Noorte tulevik – kas Eestis või välismaal

 

Rahvusvaheline konverents toimub kultuuride ja põlvkondade vahelise suhtlemise teemalise „Peace Child Alpha Omega“ lavastuse ettekandele järgneval päeval. „Peace Child - Alpha Omega 2010“ on Euroopa Komisjoni programmist „Kultuur 2007 – 2013“ toetuse saanud Ühendkuningriikide, Eesti ja Türgi vaheline kultuurikoostöö projekt, mille algidee loojad on rahvusvaheliselt tegutsev Ühendkuningriikide noorsootööorganisatsioon Peace Child International. Projekti üldeesmärgiks on algatada põlvkondade ja kultuuride vahelist dialoogi kogukondades üle Euroopa ning arendada rahvusvahelist noorsootöö ja kultuurialast koostööd.

 

Konverentsile kutsutute hulgas on esindajad Euroopa Nõukogust ja Peace Child Internationalist, akadeemikud ja eksperdid erinevates ülikoolidest ja akadeemilistest institutsioonidest, kohalike valitsusinstitutsioonide liikmed ning erinevate noorteorganisatsioonide esindajad. Konverents sisaldab kahte paneeli: nn. ekspertide paneeli (kuhu on kutsutud akadeemikud, mittetulundus- ja avaliku sektori ning välisinstitutsioonide esindajad) ja noortepaneeli (mis on kokku pandud aktiivsetest noortest, kelle ülesandeks on esitada oma visioon ning reageerida ekspertide poolt üles tõstatatud küsimustele). Konverentsile järgneb pidulik vastuvõtt. Esialgne ajakava on saadaval http://sscw.ee/pages/et/konverents-2.-juuni-2010/kava.php.  

 

Konverentsi töökeeled on inglise ja eesti keel. Toimub sünkroontõlge eesti-inglise-eesti ja võimalusel ka vene keeles.

 

Konverentsi korraldab Sillamäe Lastekaitse Ühing koostöös Peace Child Eestiga, ning toetavad Euroopa Komisjon, Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna linn, Coca-Cola Hellenic, Leibur, Aspire Studio ja Lastekaitse Liit. Meediatoetajateks on Eesti Rahvusringhääling, Delfi Sky Pluss, Russkoje Radio, Den za Dnjom ja Postimees.

 

 

Konverentsile on võimalik registreerida kuni 25 maini 2010 meili teel: econference@sscw.e või veebilehel: ewww.sscw.ee.   

 

Eesti on Saksamaa, Itaalia ja Kreeka kõrval pilootriigiks Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projektis „Participatory Immigration Policy Making and Harmonization based on Collaborative Web2.0 Technologies”. Rändepoliitikate ühtlustamiseprojekti koordineerivaks juhtriigiks on Hispaania. Eesti poolt koordineerib projekti Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA).

 

Kolmeaastase pilootprojekti eesmärk on anda läbi Web2.0 lahenduste Euroopa Liidu (EL) kodanikele võimalus osaleda rändepoliitikate ja sellega seotud oluliste otsuste kujundamise protsessis. Web2.0 on teise põlvkonna veebidisain, mis võimaldab infovahetust ja koostööd sotsiaalvõrgustike, vikide, veebipäevikute, RSS-toidete, ühisjärjehoidjate, ühismärgendamise, ühistarkvara, veebi-programmiliideste ning mitmesuguste veebiteenuste kaudu.

 

Projektiga on kavas parandada tulemusi poliitikate kujundamisel ja otsuste tegemisel, samuti suurendada läbi laiapõhjalise EL-sisese koostöö kodanike kaasatust nii kohalike kui EL üleste migratsioonipoliitikate ning otsuste kujundamisel.

Eesti keskendub pilootprojektis eelkõige osaluspoliitika arendamisele kohalikul tasandil, aga ka rändepoliitikate ühtlustamisele EL tasandil. Selleks kaasatakse Eestis projekti vähemalt 120 kodanikku ning 15 ametnikku ja poliitikut. Projekti kaasatud inimeste ja tehnilise platvormi kaasabil soovitakse kujundada ning ühtlustada Euroopa rändepoliitikaid. Projekti esimene ühine koosolek, kus pannakse paika täpsem tööplaan, toimub juunis Madriidis.

 

Lisainfo: Martin Eber, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9067, e-post martin.eber@meis.ee

 

Käimas on avalik projektikonkurss “ Uusimmigrantide kohanemiskoolitus“, kuhu saab taotlusi esitada kuni 16. juunini 2010, kella 16.00-ni.

 

Konkursi eesmärk on anda hiljuti riiki saabunud kolmandate riikide kodanikele spetsiaalse koolituse kaudu Eesti ühiskonnas kohanemiseks vajalikke oskuseid ja teadmisi, aidata neil lõimuda Eesti ühiskonda ning saada aktiivseteks ühiskonnaliikmeteks.

 

Konkursi raames korraldatakse Eestisse hiljuti elama saabunud kolmandate riikide kodanikele kohanemiskoolitus. Koolitusel kasutatakse 2009. aastal välja töötatud kohanemisprogrammi, mis sisaldab keeleõpet, kodanikuõpetust ja sotsiaal-majanduslikku lõimumist (www.kohanemisprogramm.com) .

 

Konkursil saavad toetust taotleda Eesti Vabariigis registreeritud era- ja avalikõiguslikud juriidilised isikud (kohalikud omavalitsused, koolitusfirmad, ülikoolid ja mittetulundusühingud).

 

Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.

 

Lisainfo: Ruslan Prohhorenko, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9035,

e-post: ruslan.prohhorenko@meis.ee

 

 

12. juunil toimub järjekordne keelefoorum õpetajatele, kes osalevad mentorite toel läbiviidavas individuaalse keeleõppe programmis. Mentorõppe raames on tegemist juba kolmanda foorumiga, esimesed kaks leidsid aset novembris 2009 ja märtsis 2010.

 

Keelefoorumid on mentorite ja nende juhendatavate ehk mentiide ühisüritus, mille eesmärk on eesti keele praktiseerimine ja kultuurinavigatsioon. Keelefoorumil arutatakse küsimusi keele valdamise, eesti keeles aine õpetamise ja hariduse üle laiemalt, vahetatakse kogemusi ning jagatakse vastastikku infot saavutatust.

 

Foorumitele kutsutakse mentortegevuse käigus kaasatud eesti ja vene õppekeelega koolide õpetajad, kes on osa võtnud mentori ja mentii poolt korraldatud aruteludest keeletõkete ja positiivse kogemuse väärtustavatel ja avastavatel teemadel. Samuti on III keelefoorumile oodatud mentii individuaalse keeleõppe kava täitmisel osalenud õpetajad ning need inimesed mentii kogukonnast, kes on mingil viisil tema keeleoskust arendavatesse või rakendavatesse tegevustesse haaratud.

 

Mentori toetatud individuaalset eesti keele õppimist alustasid 2009/2010. õppeaastal 50 aineõpetajat vene õppekeelega koolidest. 13-kuulise tsükli jooksul on mentorite eesmärk toetada osalejate eesti keele omandamist ja mentiide eesmärk arendada oma eesti keele oskust süvendatult vastavalt õpetatavale ainevaldkonnale koolis. Sellist õppevormi kasutatakse eesti keele kui teise keele õppes esmakordselt.

 

Mentori toel toimuva individuaalse keeleõppe projekti viib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ellu koostöös Avatud Eesti Fondi ja Briti Nõukoguga. Tegevust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi ”Keeleõppe arendamine 2007-2010” raames.

 

 

Lisainfo: Natalia Reppo, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel: 659 9855, E-post natalia.reppo@meis.ee  

 

 

 

Selgunud on hanke “Eesti ja vene keele täienduskursused noorsootöötajatele“ võitja. Edukaks tunnistati Tartu Ülikooli Narva Kolledži pakkumus, mis oli hankedokumentides esitatud hindamiskriteeriumide kohaselt kõige soodsam pakkumus.

 

Hanke eesmärk on pakkuda noorsootöötajatele, kelle emakeel ei ole eesti keel, võimalust täiendada oma tööks vajalikku noorsootööalast eesti keele oskust ja noorsootöötajatele, kelle emakeel ei ole vene keel, täiendada oma vene keele oskust.

 

Kokku saab täienduskursustel osaleda 10 eesti keelt kõnelevat ja 10 vene keelt kõnelevat noorsootöötajat. Hanke tegevused kestavad kuni 28.02.2011.

 

Lisainfo: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9025, e-post kaie.kullik@meis.ee

 

 

  

10.-12. juunil toimub Nelijärvel keelekümblusprogrammi lasteaia õpetajatele traditsiooniline suvekool, mis kannab sel korral nime „Kvaliteet või kvantiteet“.

 

Suvekoolis kohtuvad 60 rühmaõpetajat omavahel kogemuste jagamiseks, töötubades ja koolitustes osalemiseks ning nõustatava rolli kogemiseks. Seekordse suvekooli koolitajateks on Urve Rannaääre, Eve Noormets, Kadri Toomeste, Agnes Liiv, Tiina Kull ja Piret Päär. Piccolingo kampaania esindajana on suvekooli külaliseks kampaania Eesti poolne Barcelonas resideeriv koordinaator Maria Saarela.

 

Lisainfo: Svetlana Belova, mitmekultuurilise hariduse koordinaator, tel 659 9848, E-post svetlana.belova@meis.ee 

 

 

 
2. juunil toimub Pärnus teabepäev Läänemaa lasteaedade juhatajatele ja nende asetäitjatele õppe-kasvatusöö alal.

Teabepäeva eesmärk on anda osalejatele infot lõimumisalastest ettevõtmistest, täpsemalt eesti keele kui teise keele omandamise toetamisest koolieelses lasteasutuses.

Seetõttu on osalema oodatud kõik Läänemaa lasteaiad, kus käib eesti keelest erineva emakeelega lapsi.  

 

Teabepäeval on teemaks uuenenud alushariduse õppekava ja selle rakendamine, nõustamine kui suurepärane võimalus saada toetust ning abi spetsialistilt ja sihtasutuse võimalustest eesti keele kui teise keele omandamise toetamisel. Samuti tutvustatakse erinevaid metoodilisi materjale ja interaktiivseid vahendeid.

 

Teabepäevale registreerumiseks palume saata e-kiri aadressile marje.sarapuu@meis.ee.

 

Lisainfo: Marje Sarapuu, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9 852, E-post marje.sarapuu@meis.ee

 

 

 

2008. aastal valmisid Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel AS Kuma kirjastuses metoodiliste abimaterjalide mapid. Materjalid anti välja toetamaks vene õppekeelega koolide õpetajaid aine ladusamal õpetamisel eesti keeles.

 

2008. aastal jaotati mapid kõikidele vene õppekeelega koolidele ning nende vajadused taoliste õppematerjalide järgi said sihtasutusele teadaolevalt rahuldatud. Seetõttu on nüüd kõikidel teistel huvilistel võimalus endale mappe tasuta soetada. Näiteks ühiskonnaõpetuse materjale saaks kasutada ka täiskasvanute eesti keele õppes.

 

Materjalide saamiseks palume võtta ühendust Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) assistendi Maie Jürgensiga (tel 659 9845, e-post maie.jyrgens@meis.ee).

 

Materjalid on kättesaadavad ka elektrooniliselt AS Kuma kodulehel (www.ristsona.ee/meis/) formaadis, mis võimaldab infot kopeerida ja vajadusel täiendada ning kombineerida jmt. Muusika materjalid on lisaks sellele üleval interaktiivses õpikeskkonnas LeMill www.emill.net (http://lemill.net/content/tags?tag=muusikaajalugu).

 

 

Muusika mapi autorid on Tartu Kommertsgümnaasiumi õpetaja Sille Tiks ja Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpetaja Julia Trubatšova. Mapp sisaldab õppematerjali järgmistel teemadel:

 

 

Õppematerjalide mapis on 17 näidistunnikonspekti, mille hulgas on mõned paaristunni konspektid, ja 66 töölehte, mille seas on ka laule ja loovülesandeid.

 

Õppematerjali koostamise aluseks on kolm käibel olevat õpikut: Toomas Siitan „Õhtumaade muusikalugu I“, Igor Garšnek „Õhtumaade muusikalugu III. 20. sajand“ ja Aime Kaarlep „Eesti Muusikalugu. Kunstmuusika“. Töölehtedel pakutavates ülesannetes on kasutatud ka palju teisi allikaid nagu Internetis ja ajakirjanduses olevaid artikleid. Valminud materjali on parandanud ja täiendanud Tallinna Ülikooli muusikadidaktika dotsent Maia Muldma.

Geograafia mapi autorid on Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpetaja Jelena Bitova, Tartu Kivilinna Gümnaasiumi õpetaja Katrin Ennok ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja Ülle Seevri. Õppematerjali koostamise aluseks on käibel olev õpik: M. Ainsaar jt „Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile“. Mapis on 25 tunnikonspekti koos töölehtedega. Tunnikonspektid ja töölehed on koostatud õpiku esimese nelja teema kohta:

 

 

Tunnikonspektid ja töölehed põhinevad suures osas õpikul, aga sisaldavad ka lisamaterjale ning viiteid erinevatele allikatele. Mapi valmimisel oli autoritele suureks toeks Tartu Ülikooli Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna loodusteadusliku hariduse keskuse geograafia didaktika lektor Ülle Liiber.

Ühiskonnaõpetuse mapi autoriteks on Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi õpetaja Sirje Allik ja Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpetaja Veronika Kim. Õppematerjali koostamise aluseks on käibel olev õpik: K. Olenko, A. Toots „Ühiskonnaõpetus. Gümnaasiumiõpik“. Mapp sisaldab 15 tunnikonspekti koos töölehtedega.

 

Teemadeks on valitud

 

Ka selle mapi tunnikonspektid suunavad küll õpilasi iseseisvale tööle õpikuga, kuid sisaldavad ka lisamaterjale ja viiteid erinevatele allikatele. Mapi sisu on üle vaadanud ja heaks kiitnud Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja Aare Ristikivi.

 

Kõigi mappide kõik tunnikonspektid sisaldavad häälestuse, õppimise ja kinnistamise osa. Iga tunnikonspekti lõpus on teemakohane toetava sõnavara loend, millele on lisatud tõlge vene keelde. Õpilastele mõeldud töölehtedes on sageli kasutatud rühmitamis- või lünkülesandeid, et vähendada grammatikavigade tekkimise ja kivistumise ohtu. Muidugi on seal ka teistsuguseid ülesandeid. Kuigi tunnikonspektid ja töölehed on omavahel seotud, võib neid kasutada ka eraldi või ainult osaliselt, nii nagu õpetaja otstarbekaks peab. Mappides leiduvaid tunnikonspekte ja töölehti on katsetatud Tartu Annelinna Gümnaasiumis.

 

 

Lisainfo mappide soetamise kohta: Maie Jürgens, assistent, tel 659 9845, e-post maie.jyrgens@meis.ee

 

 

 

Sihtasutusel on käimas lihtmenetlusega avatud hange „Lak-õppe metoodika täienduskoolitus. Õpistrateegiad.” koolituskursuse korraldaja leidmiseks.Pakkumuste esitamise tähtaeg on 08.07.2010 kell 11.00.

 

Hanke eesmärk on korraldada 78-tunnine täienduskoolitus vene õppekeelega haridusasutuse vähemalt 55-le gümnaasiumiastme pedagoogile. Koolituskursuse eesmärk on osalejate professionaalseks tegevuseks vajalike lõimitud aine- ja keeleõppe ehk Lak-õppe metoodika-alaste teadmiste andmine ning eesti keele oskuse täiendamine.

 

Koolitusel käsitletakse lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika põhimõtteid ja rakendamise võimalusi, õpistrateegiaid, õpimeetodeid, eesmärgistamist, keeleõppe toetamise ja arendamise võimalusi ainetundides ning teisi valdkonnaga seonduvaid teemasid.

 

Pakkumused tuleb esitada eesti keeles ja vastavalt hankedokumentides esitatud nõuetele. Hankedokumendid asuvad Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuses Meie Inimesed, Liimi 1, 10621 Tallinn. Hankedokumente väljastatakse kohapeal, posti või e-posti teel aadressil: maarja.mand@meis.ee

Lisainfo: Maarja Mänd,  mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

 

 

 

Käsil on keelekümblusprogrammi järjekordse avaliku aruande koostamine. Koostatav aruanne taasesitab ajaloolise poole ja toob esile uusi saavutusi, uusi sihte ja uusi kaasamõtlejaid.

Aruandes tutvustatakse keelekümblusprogrammi strateegilist plaani aastateks 2009-2014. Samuti annab aruanne ülevaate õpetajatele suunatud tegevustest ja saavutustest: keelekümblusõpetajate nõustamissüsteemist, koolitusprogrammidest, e-õppevara väljatöötamisest jms.

 

Juba praegu, aruande koostamise ajal võib öelda, et keelekümblusprogrammi meeskonnal ja programmi partneritel on põhjust möödunud õppeaastatele rahuloluga tagasi vaadata.

 

Varasemate keelekümblusaruannetega saab tutvuda sihtasutuse veebilehel: www.meis.ee/kymblus_aastaraamatud.

 

Lisainfo: Karin Piirsalu, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9854, e-post karin.piirsalu@meis.ee

 

 

 

Juunis alustasid tegevust esimesed konkursi „Teeme koos“ kaudu rahastust saanud projektid. 21 rahastatava ettevõtmise vahel jagatakse 3,3 miljonit krooni. Konkursi raames toetatavad tegevused viiakse ellu 15 kuu jooksul.

 

Projektikonkursi eesmärk on suurendada Euroopa Liidu, sh Eesti kodanike ja Eestis elavate kolmandate riikide kodanike (sh määratlemata kodakondsusega Eesti elanike) vahel üksteise mõistmist ja aktiivsust kodanikeühenduste koostöö kaudu. Samuti edendatakse konkursi kaudu erineva õigusliku staatusega inimeste omavahelist suhtlemist ühistegevustes ja suurendatakse kodanikuühenduste liikmeskonna arvukust.

 

Projekte rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist, lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.

 

Lisateave: Kersti Peterson, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel 659 9034, kersti.peterson@meis.ee

 

 

 

Juuni lõpus selgusid projektikonkursi „Ühine meediaväli“ III osa „Kodakondsuse saamise võimalustest teavitamine“ toetuse saajad, kelleks on BDA Consulting OÜ ja OÜ Kersti Võlu Koolituskeskus.

 

Toetust saanud tegevuste eesmärk on teavitada alla 15-aastaste määratlemata kodakondsusega isikute vanemaid võimalusest taotleda oma lapsele lihtsustatud korras Eesti kodakondsust ning informeerida lapsevanemaid kodakondsuse saamise tingimustest.

 

Pereseminaride, raadio- ja ajalehereklaamide, raadiosaadete jmt alustatakse Ida-Virumaal ja Harjumaal juba käesoleva aasta augustis. Konkursi raames informeeritakse virumaalasi kodakondsuse võimalustest kuni järgmise aasta maini. Harjumaal kestab teavitusprotsess käesoleva aasta lõpuni.

 

Projekte rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ning Kultuuriministeeriumi vahenditest.

 

Lisateave: Tea Tammistu, kodanikuhariduse ja rände üksus, tel 659 9062, e-post tea.tammistu@meis.ee

 

 

 

MISA toetab kahe projektikonkursi raames Eestis elavate venekeelsete noorte eesti keele õppimist koolivälises keskkonnas laagrites ja eesti peredes.

 

Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise programmi raames saab 104 Euroopa Liidu mõistes kolmandate riikide või määratlemata kodakondsusega püsivalt Eestis elavat kuni 18-aastast noort osaleda pereõppes eestikeelsetes peredes. MTÜ Veeda Vaheaeg Võrumaal korraldab noorte 14-päevase pereõppe peamiselt Võrumaa peredes. UNICEF Eesti Fond SA korraldamisel viibivad noored pereõppes üle Eesti.

 

Projektlaagrites saavad 547 noort, kellest pooled tegutsevad tugiõpilastena, osaleda vähemalt 6-ööpäevases tegevuses, kus oluline tähelepanu on pööratud eesti keele õppimisele läbi mitteformaalse õppe ning mängude. 16 laagrivahetust viiakse läbi üheksas maakonnas.

Mõlema tegevuse abil kujundatakse lisaks eesti keele õppele kolmandate riikide ja määratlemata kodakondsusega noorte oskusi, teadmisi, vilumusi, väärtuseid ja hoiakuid eesti keele kasutamiseks ja eestikeelses keskkonnas toimetulemiseks.

 

Lisaks viiakse üheksa organisatsiooni korraldamisel Kultuuriministeeriumi rahastuse toel läbi juba aset leidvates laagrites eesti keele õppe programme venekeelsetele noortele. 524 noort, kellest alla poolte tegutsevad tugiõpilastena, osalevad suvelaagrite keeleõppe programmides 11 laagrivahetuses. Teiste hulgas on Remniku noortelaagri 11.-16. juuli, 26. juuli kuni 3. augusti ning 16.-21. augusti laagrivahetuses osalevatel vene keelt koduse keelena kõnelevatel noortel võimalus osa saada lisaks tavalaagriprogrammile tasuta eesti keele õppimise programmist.

 

Toetust saanud organisatsioonide nimed on leitavad MISA veebilehelt konkursside tulemuste alt (www.meis.ee/tulemused), vaadates konkursi „Eesti keele õpe noorte suvelaagris“ ning konkursi „Eesti keele õpe projektlaagris ja eesti peres“ tulemusi.

 

Lisainfo: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9028, e-post lianne.ristikivi@meis.ee

• Lõimumiskava senise rakendamise analüüs: erinevate uuringute tulemuste ja elluviimist puudutavate andmete koondamine ja analüüs, järelduste tegemine ja olulisemate vajaduste väljaselgitamine uue perioodi rakendusplaan koostamiseks. Arvestades, et lõimumiskava eesmärkide täitmiseks korraldatakse igal aastal kümneid projektikonkursse, on oluline küsida ka neil konkurssidel osalevate partnerite tagasisidet. Selleks viiakse augustis läbi projektikonkurssidel osalenute küsitlus. Antud etapi tulemusena tekib asjakohane info saavutatu ja järgmise perioodi peamiste vajaduste kohta. Aeg: mai-september 2010.

• Konsultatsioonid lõimumiskava rakendamise eest vastutavate riigiasutustega: tagasiside ja hinnang perioodi 2008-2010 rakendusplaani elluviimise kohta ning ettepanekud ja vajadused uue rakendusplaani koostamiseks. Konsultatsioonid toimuvad paralleelselt senise rakendamise analüüsiga, et asutustega analüüsi tulemused läbi arutada ja välja selgitada uue rakendusplaani peamised vajadused. Antud etapi tulemusena valmib uue rakendusplaani esimene tööversioon. Aeg: juuli-september 2010.

• Rakendusplaani esimese tööversiooni aruteluseminarid: seminaride eesmärk on erinevate osapooltega rakendusplaani tööversioon läbi arutada ja saada ettepanekuid täiendusteks, mille järel rakendusplaani tööversiooni täiendatakse. Kavandatud on järgmised aruteluseminarid:
  
  • Temaatilised aruteluseminarid lõimumiskava teemade lõikes (nt hariduslik lõimumine, sotsiaalne lõimumine jne). Kokku on kavandatud kuus aruteluseminari, millest saavad osa võtta antud valdkonna sihtrühmade esindajad, tegevuste elluviijad, eksperdid. Aeg: september-oktoober 2010.
  • Regionaalsed ümarlauaarutelud: pärast temaatilisi aruteluseminare täiendatakse rakendusplaani tööversiooni ning korraldatakse kolm regionaalset ümarlauda, milles saavad osaleda lõimumisega tegelevate asutuste esindajad, kodanikeühendused ja teised huvilised. Aeg: oktoober-november 2010.
  • Aruteluseminar erakondadega: pärast regionaalsete ümarlauaarutelude toimumist korraldatakse aruteluseminar erakondadega, et saada tagasisidet rakendusplaani tööversioonile ja ettepanekuid selle edasiarendamiseks. Aeg: november 2010.

• Rakendusplaani täiendamine ja tagasiside kaasatud partneritele: pärast aruteluseminare analüüsitakse saadud tagasisidet ja tehtud ettepanekuid ning täiendatakse rakendusplaani. Samuti antakse aruteludel osalenutele tagasisidet arutelude käigus tehtud ettepanekutest ja nende arvestamisest. Aeg: november-detsember 2010.

• Rakendusplaani ametlik kooskõlastamine teiste ministeeriumide ja rakendavate asutustega. Antud etapis on ka teistel partneritel võimalik esitada ettepanekuid rakendusplaani täiendatud versioonile. Rakendusplaani tööversioonid tehakse avalikult kättesaadavaks, et võimaldada erinevatel osapooltel esitada kommentaare. Aeg: jaanuar 2011.

• Rakendusplaani lõppversiooni koostamine ja esitamine Vabariigi Valitsusele: rakendusplaani täiendatakse vastavalt kooskõlastusel saadud tagasisidele, valmistatakse ette lõplik versioon ning esitatakse see heakskiitmiseks Vabariigi Valitsusele. Aeg: veebruar-märts 2011.

 

Septembrikuus algab õppemetoodikaalane kursus „Lak-õppe metoodika täienduskoolitus. Õpistrateegiad” vene õppekeelega haridusasutuste gümnaasiumiastme pedagoogidele.

Koolituse maht on 78 tundi (3 EAP).Koolituskursuse eesmärk on osalejate professionaalseks tegevuseks vajalike lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika-alaste teadmiste andmine ning eesti keele oskuse täiendamine.

 

Koolitusel tulevad käsitlusele järgmised teemavaldkonnad:

·         lõimitud aine– ja keeleõppe metoodika põhimõtted ja rakendamise võimalused

·         kuidas toetada keeleõpet ainetundides

·         õpistrateegiad ning õppemeetodid (õpistrateegiad, õpistiilid, õpilaste omavahelised koostöömeetodid õppimisel, kirjutamisstrateegia, teksti korduva lugemise strateegia)

·         eesmärgistamine (eesmärgipärane õpetamine; eesmärkide seadmine ja sõnastamine; kuidas mõõta eesmärkide saavutamist; eesmärgipärane õpiprotsessi juhtimine)

jne

 

Lisaks on fookuses eesti keele oskuse täiendamine – sõnavaralise pädevuse ning kirjaliku keele ja väljendusoskuse arendamine.

 

Koolitusele on võimali registreeruda e-postiaadressil tartu@ami.ee.

 

Lisateave: Maarja Mänd, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

 

Üle kolmekümne Ida-Virumaalt pärit politseiniku, päästja, raamatukogu-, meditsiini- ja haridustöötaja veetis juunis-juulis kolm nädalat Pärnus kolleegide juures oma eesti keele oskust lihvides. Sügisel järgivad nende eeskuju veel kaks gruppi Virumaa riigitöötajaid.

 

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) eestvedamisel toimuv tööjõuvahetusprogramm täidab mitut eesmärki – see võimaldab eesti keelt õppida ja keelekeskkonnas rääkida ning vahetada kolleegidega erialaseid kogemusi. Suhtlemine soodustab omakorda erinevate kultuuride ja tavadega tutvumist, nende eripärade mõistmist ning aktsepteerimist.

 

2010. aastal on MISA koostööpartneriks tööjõuvahetuste korraldamisel Sola Integra OÜ. Tööjõuvahetuse raames lähetati inimesed 21 päevaks kolleegide juurde Pärnusse, samuti on osalejatel võimalus õppida 60 tunni ulatuses eesti keelt, mis on jagatud lähetuseelseks ja -aegseks õppeks. Hiljem võtavad tööjõuvahetuses osalenud vastu eestikeelsest elu- ja töökeskkonnast pärit kolleege.

 

Euroopa Sotsiaalfondi toel programmi “Keeleõppe arendamine 2007-2010” raames on MISA tööjõuvahetusi korraldanud 2008. aastast. 2010. aasta lõpuks on nende tööjõuvahetuste kaudu keelt õppinud kokku ca 170 inimest.

 

Lisateave: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee

 

Juuni lõpus selgus projektikonkursi „Ühine meediaväli“ II osa „Võrdse kohtlemise seadusest teadlikkuse tõstmine“ toetuse saaja, kelleks on OÜ Alfa-Omega Communications.

 

Toetust saanud tegevuste eesmärk on tõsta kodanikuühenduste liikmete ja töötajate ning ettevõtete juhtide ja personalispetsialistide teadlikkust inimõigustest ja võrdse kohtlemise seadusest.

 

Projekti raames saadetakse kodanikuühendustele ja ettevõtjatele ringkirjad, koostatakse infomaterjalid ning korraldatakse mitmekultuurilise organisatsiooni konkurss ja temaatiline konverents. Projekt kestab 2011. aasta juunini.

 

Projekti rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ning Kultuuriministeeriumi vahenditest.

 

Lisateave: Kati Tamm, kodanikuhariduse ja rände üksus, tel 659 9027, e-post kati.tamm@meis.ee

 

 

 

Juulis selgusid projektikonkursi „Ühine meediaväli“ I osa „Kodanikuaktiivsuse ja lõimumistemaatika tutvustamine meedias“ toetuse saajad, kes valmistavad tele- ja raadiosaateid ning täiendavad uudisteportaale. Toetusi määrati kokku ligi 3,8 miljoni krooni ulatuses.

 

Televisiooni kategoorias toetati kolme projekti. Kõik saated on eetris ETV2s, üks saatesari ka ETV1s. Osakond OÜ projekti „Tralli-Valli“ raames valmib 16-osaline saatesari, mida näidatakse 2011. aasta sügisel. Sarjas tutvustavad 10 erineva taustaga Eesti elanikku oma kaaslastele mõnda Eestimaa kohta sellisena nagu nemad seda näevad. Eesti Rahvusringhäälingu projekt „Kolmnurk“ koosneb 36 iganädalasest diskussioonisaatest, mis on eetris septembrist 2010 kuni maini 2011. MTÜ Filmiklubi MP DOC valmistab projektis „Köök – rahvaste paabel“ 16-osalise sarja, kus saatejuht-toimetaja Priit Kuusk töötab Tallinna restoranides ning tutvustab eri rahvusköökide temperamenti, söögivalmistamise filosoofiat ja meeskonda. Sari on eetris sügisel 2011 ning seda näidatakse nii ETV1-s kui ETV2-s.

 

Raadio kategoorias toetati Eesti Rahvusringhäälingu projekti „Ühiskondlik leping“. Alates oktoobrist 2010 kuni aprillini 2011 on Raadio 4 eetris 12 diskussioonisaadet.

 

Uudisteportaalidest toetati Eesti Rahvusringhäälingu projekti „Portaali kodanik.err.ee käivitamine“ ning MTÜ PX Bandi projekti „PLUG in KesKus!“. Viimase raames ühendatakse eestikeelse kultuurilehe KesKus ja venekeelse kultuuriajakirja PLUG kogukonnad Facebookis, tõlgitakse artikleid kas vene- või eesti keelde ning korraldatakse pop-up kampaaniaid.

 

Projekte rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ning Kultuuriministeeriumi vahenditest.

 

Lisateave: Kati Tamm, kodanikuhariduse ja rände üksus, tel 659 9027, e-post kati.tamm@meis.ee

6.–8. augustil toimub Keelekümblusprogrammi Lapsevanemate Liidu järjekordne suvekool. Uue õppeaasta eel kogutakse teadmisi, kuidas oma lapsega veel paremini suhelda, saadakse koostöökogemusi arutledes lapsevanemate rolli ning ülesannete üle keelekümblusprogrammis ja koostades liidu edasist töökava.

 

Töökava koostamise aluseks on keelekümblusprogrammi strateegiline plaan aastateks 2009–2013 ja keelekümblusprogrammiga liitunud asutuse sisehindamise kriteeriumid.

Aega jääb ka Saaremaaga tutvumiseks ja lastega koosolemise nautimiseks.

 

Lisateave: Svetlana Belova, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9848, e-post svetlana.belova@meis.ee

11.–12. augusti toimubSoomes lugemiskonverents „Keelelised osaoskused õppimises“. Konverentsil tutvustavad Eesti lasteaedade kogemusi keelekümblusprogrammi rakendamisel nii lasteaednikud kui Eesti keelekümblusprogrammi ohjava Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed esindajad.

 

Ettekannetega esinevad keelekümblusprogrammi koolitajad ja lasteaednikud Hedi Minlibajeva ja Nonna Meltsas ning MISA koordinaator Svetlana Belova.

 

Lisateave: Svetlana Belova, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9848, e-post svetlana.belova@meis.ee

 

 

12.–13. augustil kohtuvad Pariisis, Lääne-Virumaal nõustajad, kes toetavad õpetajaid eestikeelsele õppele üleminekul, selle rakendamisel lasteaias ja koolis. Suvekoolis keskendutakse uue õppekavaga seotud teemadele (esinevad Irene Käosaar ja Maie Soll Haridus- ja Teadusministeeriumist) ning Soome nõustamiskogemustele (Tiiu-Kai Kotka Espoo Kooliametist Soomes).

 

Arutusel on ka Kohtla-Järve, Narva, Tallinna ja Tartu piirkonna nõustamiskeskuste tegevus algaval õppeaastal.

 

Lisateave: Karin Piirsalu, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9854, e-post karin.piirsalu@meis.ee

 

 

 

16.–18. augustil alustavad Nelijärvel poolsada keelekümblusõpetajat koolituskava „Seitse päeva koostöist kümblust“ esimest sessiooni. Keelekümblusprogrammi põhimõtete kõrval käsitletakse meeskonnatööd, rühmatöö järke, ajalehte kui õppematerjali, tablood kui draamavõtet, õuesõpet ja tööd tegevuskeskustes, õppematerjalide valmistamist ja õpimappe. Samuti tutvutakse olemasolevate keelekümblusmaterjalidega.

 

Kogemusõppelise tööviisi toetusel peaksid osalejad saama ideid ja oskusi ning teadmisi, et toime tulla eestikeelse õppega erinevates ainetes, erinevates kooliastmetes.

 

Koolitajateks on keelekümblusprogrammi koolitajad Maire Kebbinau, Anne Kloren, Liina Norit, Anu Parts, Anna Sele. Järgmine sessioon toimub novembris eraldi Narva rühmale ja Tallinna rühmale.

 

Lisateave: Maire Kebbinau, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee

 

 

 

24.–25. augustil osalevad kahesessioonilise koolituse „Keelekümbluse ABC“ esimeses osas koolijuhid, õppealajuhatajad, keelekümbluskoordinaatorid ja õpetajad, kes alustavad tööd keelekümblusprogrammis või kes pole varem keelekümbluskoolitustel osalenud.

Koolituse teine sessioon toimub oktoobri lõpus.

 

Lisateave: Maire Kebbinau, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee

 

 

 

22.–24. augustil jätkavad lasteaedade keelekümblusõpetajad Toilas programmi põhikoolituse 2. sessiooniga. Teemad on seotud lapse arengu ja selle hindamisega ning keelekümblusliku tööviisi rakendamisega õppeaasta algul. Süvenetakse ka mõnedesse üksikmeetoditesse.

 

Koolitavad keelekümblusprogrammi koolitajad Ene Kurme, Angelika Lall, Nonna Meltsas ja Hedi Minlibajeva.

 

Lisateave: Svetlana Belova, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9848, e-post svetlana.belova@meis.ee

 

 

 

Hiljemalt 2011. aasta 1. jaanuariks peavad kõik haridusasutused esitama Haridus- ja Teadusministeeriumile oma esimese sisehindamise aruande. See on vajalik mõistmaks ja mõtestamaks laste arenguks olulisi tingimusi, asutuse juhtimisotsuseid ja asutuse tegevust tulevikuvaates.

 

Keelekümblusprogrammiga liitunud lasteaiad ja koolid on nn keelekümblusvaateni jõudnud juba oma varasemateski aruannetes. Samas on vajadus toetada programmiga liitunud lasteaedu ja koole asjakohase ülevaatliku ja süsteemse tugimaterjaliga.

 

Mulluse keelekümbluskonverentsi “Nõustamine ja sisehindamine – keelekümblusprogrammi kvaliteedi teemärgid” sisehindamise töötubadest kogunenud soovitused ja kogemused on olnud heaks aluseks keelekümblusprogrammi rakendamise hindamiskriteeriumide väljatöötamisel.

 

Selleks on Kehra Gümnaasiumi direktori Urve Rannaääre juhtimisel on tegutsev töörühm sõnastatatud sisehindamise üldisest raamistikust lähtuvad soovitused erinevate võtmealade ja valdkondade kirjeldamiseks keelekümblusvaates.

 

Töörühm oli ideede genereerimises tulemuslik, sest kümblusteadlikud sisehindamise nõunikud (Mare Lihtsa, Nonna Meltsas) ja sisehindamise eksperdid (Marika Pettai, Kadri Peterson) oskasid seniste kogemuste pinnalt küsimusi tõstatada ja rühma ühes raamis hoida. Taotluseks oli saada kriteeriumide kirjelduse näidis, mis a) ei muuda haridusasutuse hindamissüsteemi oluliselt ulatuslikumaks ja ajamahukamaks, b) on selgelt sõnastatud, c) sobitub olemasolevasse sisehindamise korda ja d) hõlmab keelekümbluse rakendamise võtmetegureid.

 

Aruteludes erinevate sihtrühmadega (lasteaedade ja koolide juhid, õpetajad) oleme tõdenud, et keelekümblusliku vaate sissetoomisega hakkame programmi paremini nägema osana tervikus, mõistma selle rolli asutuse terviklikus arengus, mõistma koostöö ja vastastikuse rikastamise põhimõtte tähendusrikkust.

 

Viie võtmeala – eestvedamine ja juhtimine, personalijuhtimine, koostöö huvirühmadega, ressursside juhtimine, õppe-ja kasvatusprotsess – hindamise kriteeriumide kirjeldustest saame programmi kvaliteedisüsteemi arendamises edasi liikuda tunnustamise korra kujundamisele.

 

Keelekümblusprogrammi Lapsevanemate Liidu augustikuise suvekooli arutelu järel saadetakse viimistletud soovitused uue õppeaasta alguses programmiga liitunud asutustesse ja kohalikesse omavalitsustesse kooskõlastusringile.

 

2010. aasta keelekümbluskonverentsi töötubades esitleme soovitusi juba laekunud tagasisidet arvestades ja arutleme selle üle, kuidas soovituste järgimist mõjutavad asutuse keelekümblusstaažist tulenevad erisused, kohaliku omavalitsuse prioriteedid ning vajadused, võimalused jmt. See on üks alus edaspidiseks – koostada abimaterjalid, mis kergendavad keelekümblusprogrammiga liitunud asutustel sisehindamise läbiviimist. Nii sisehindamise protsess kui ka keelekümblusvaate arendus selles on pidevad protsessid.

 

Lisateave: Karin Piirsalu, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9854, karin.piirsalu@meis.ee

 

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed tellimusel alustas Tartu Ülikooli Narva Kolledž augustis projektiga „Uusimmigrantide kohanemiskoolitus“, mille raames korraldatakse koolitus 12 Narvas elavale kolmandate riikide kodanikest uusimmigrandile.

 

Koolitus koosneb baaskoolitusest, mis sisaldab Eesti ajaloo, ühiskonna ülesehitust ja elulaadi tutvustavaid teemasid ning A2 taseme eesti keele koolitust. Koolitusel kasutatakse 2009. aastal välja töötatud kohanemisprogrammi kolmandate riikide kodanike lõimimiseks Eestis (http://kohanemisprogramm.tlu.ee/).

 

Projekti rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist. Projekti toetatakse 190 652 krooniga.

 

Lisateave: Ruslan Prohhorenko, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9035,

e-post: ruslan.prohhorenko@meis.ee

 

 

 

23. ja 24. augustil korraldasid Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ning Haridus-ja Teadusministeerium rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajatele ja juhtidele õppereisi Lääne-Virumaale.

 

Selliseid õppereise on korraldatud 2004. aastast ja nende eesmärk on viia pühapäevakoolide esindajad tutvuma Eesti erinevate piirkondade loodus- ja kultuuriväärtustega. Õppereiside eesmärk on tutvustada Eesti erinevate paikade kultuuri- ja loodusväärtusi, et õpetajad saaksid nähtu ja kuuldu varal oma pühapäevakoolide tunde lastele veelgi huvitavamateks ja kasulikemateks muuta. Samuti on neil reisidel õpetajatel võimalus omavahel kogemusi vahetada ja seeläbi koostööd edendada.

 

Lääne-Virumaa külastuse käigus väisati Viru-Nigula koduloomuuseumit, Rakvere lossi, Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumit, Metsaantsu talu ja Toolse linnust. Õppereisi ajal toimunud koolitusel arutati pühapäevakoolide tulevikuplaane ja arenguvõimalusi. Haridus-ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar tutvustas rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasrahastamise taotlusvooru tingimusi.

 

Õppereisi rahastas Haridus- ja Teadusministeerium.

 

Lisateave: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee  

 

 

14. septembril algab eesti keele kui teise keele õpetajate täienduskoolituskursus Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames. Koolitustele on oodatud üldhariduskoolide ja kutsekoolide eesti keele kui teise keele õpetajad. Kursuse raames toimub kokku viis koolitust ning esimese nelja koolituse läbi on kursuse lõpetanud juba 160 õpetajat. Septembrikuus alustab õpinguid viies ja viimane õpperühm. 

 

Täienduskoolituskursus koosneb neljast koolitusmoodulist. Esimene moodul toimub 14.-16. septembril Tartu lähistel. Järgmised kolm moodulit leiavad aset käeoleva aasta oktoobrist detsembrini.

 

Koolituse käigus käsitletakse järgmisi teemasid:

·        Euroopa keeleõppe raamdokument ja sellest tulenevad muutused õpetamises, õppimises ja hindamises;

·        keeleoskuse taseme määramine;

·        õppeesmärkide püstitamine ja tunni planeerimine;

·        õppematerjalid: valik, loomine, kohandamine;

·        aktiivõppe ja kommunikatiivse keeleõppe võtted ja tegevused;

·        võimalusi keele ja aine lõimitud õppeks;

·        eesti keele õpetaja roll ja tugi aineõpetajatele eestikeelese aine(eriala)õppe rakendamisel;

·        õpilaste aktiviseerimise/motiveerimise võimalusi;

·        grammatika õpetamine.

 

Õpetajaid koolitavad tuntud keeleeksperdid ja pedagoogid, teiste seas Leelo Kingisepp, Piret Kärtner, Hiie Asser, Mare Kitsnik ja Tõnu Tender.

 

Kursused ja kasutatavad koolitusmaterjalid on osalejatele tasuta. Lisaks on osalejatele organiseeritud tasuta majutus ja toitlustus. Täienduskoolitust korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Õppetööd finantseerivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond.

 

Koolitusele on veel vabu kohti. Huvitatutel palume pöörduda MISA mitmekultuurilise üksuse koordinaatori Maarja Männi poole. 

 

Lisainfo: Maarja Mänd, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel: 659 9853, e-post: maarja.mand@meis.ee

 

Septembrikuus algab õppemetoodikaalane kursus „Lak-õppe metoodika täienduskoolitus. Õpistrateegiad” vene õppekeelega haridusasutuste gümnaasiumiastme pedagoogidele. Koolituse maht on 78 tundi (3 EAP). Koolituskursuse eesmärk on osalejate professionaalseks tegevuseks vajalike lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika-alaste teadmiste andmine ning eesti keele oskuse täiendamine. Koolitusel keskendutakse õpistrateegia teemadele.

 

Koolitusel tulevad käsitlusele järgmised teemavaldkonnad:

·         lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika põhimõtted ja rakendamise võimalused

·         keeleõppe toetamine ainetundides

·         õpistrateegiad ning õppemeetodid (õpistrateegiad, õpistiilid, õpilaste omavahelised koostöömeetodid õppimisel, kirjutamisstrateegia, teksti korduva lugemise strateegia)

·         eesmärgistamine (eesmärgipärane õpetamine; eesmärkide seadmine ja sõnastamine; kuidas mõõta eesmärkide saavutamist; eesmärgipärane õpiprotsessi juhtimine)

jne

 

Lisaks on fookuses eesti keele oskuse täiendamine – sõnavaralise pädevuse ning kirjaliku keele ja väljendusoskuse arendamine.

Koolitusele saab registreeruda e-postiaadressil: tartu@ami.ee

 

Lisainfo: Maarja Mänd, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.

 

2010. aasta sügis kätkeb keelekümblusprogrammi koolitustegevustes eelkõige koolituste õppekavade arendustegevusi: põhiõppekavade uuendamist ja uute loomist ning nende rakendamist koolitustel.

 

Keelekümblusprogrammi koolitustel väärtustatakse järgmist:

·    uute tööviiside ja metoodikate õppimist ja läbiproovimist;

·    kindlustunde saamist eesmärkide ja tegevuste valimisel õppetunni või pikema ajavahemiku jaoks;

·    õppematerjalidega ja ende edasiarendamise ning rakendamise võimalustega tutvumist;

·    võimalust elustada ja meelde tuletada õpitut ja selle rakendamise kogemusi;

·    keelekümblusvõrgustikku kuuluvate kolleegidega suhtlemist;

·    tagasiside ja eneseanalüüsi olulisuse mõistmist kvaliteedi tagamisel.

 

Keelekümblusprogrammi õppekavad 2010. aasta sügisel said alguse augustis ning jätkuvad kuni detsembrini. Alljärgnevalt on toodud õppekavade ülevaade. Kõik loetletud koolitused on juba komplekteeritud.

 

 

Sihtrühm: koolijuhid, õppealajuhatajad, keelekümbluskoordinaatorid ja õpetajad, kes alles alustavad tööd keelekümblusprogrammis või kes pole varem keelekümbluskoolitustel osalenud.

 

Maht: 28 kontakttundi, 1 kodutöö

Aeg: 24.–25. august ja 26.–27. oktoober

Koht: Tallinn

 

Keelekümblusprogrammi metoodika põhikoolitus, 2 rühma: üks rühm Tallinnas, teine Narvas.

Sihtrühm: keelekümblusklassides töötavad õpetajad, kes tahavad kogeda koostööd erinevates kooliastmetes ja erinevaid aineid õpetavate õpetajatega

 

Maht: 49 kontakttundi

Aeg:16.–18.august, 5.–6.november, 2.–3.detsember

Koht:  1. sessioon 2 rühma koos Nelijärvel

2. ja 3. sessioon 1 rühm Tallinnas ja 1 rühm Narvas (eesti keeles venekeelse toega)

·         Õppija on kogemusõppe kaudu saanud teadmised keelekümblusprogrammi metoodilistest võtetest.

·         Õppija teab integreeritud õppetöö korraldamise põhimõtteid ja praktilisi võtteid.

·         Õppija mõistab õpetaja rolli koostöö suunajana ja partnerina.

·         Õppija on kogenud võimalust teha valikuid ja langetada otsuseid õppeülesannete täitmisel.

·         Õppijal on erinevaid näiteid sama meetodi kasutamiseks erinevates ainetes, erinevates kooliastmetes.

·         Õppija mõistab, et kujundava hindamise ja arengut reflekteeriva vahendina saab kasutada õpimappi.

 

 

Sihtrühm: keelekümblusklassides töötavad aineõpetajad, kes soovivad tuge õpioskuste ja keeleoskuse arendajana

Maht: 28 kontakttundi, 1 kodutöö

Aeg: 8.–9. oktoober ja 12.–13. november

Koht: Tallinn

·         Õppijal on ülevaade lõimitud aine- ja keeleõppe põhimõtetest.

·         Õppija on rakendanud meetodeid ja võtteid, mis toetavad õppima õppimist.

·         Õppija oskab oma aine teemade käsitlemist siduda keeleõppega.

·         Õppija saab aru õpitulemuste seostest õppekeskkonna turvalisusega.

·         Õppija on saanud näiteid õppematerjali kasutamise erinevatest võimalustest.

·         Õppija on analüüsinud läbi praktilise tegevuse õppeülesannete rolli õpilase õpimotivatsiooni hoidmisel ja tõstmisel.

 

 

Sihtrühm: keelekümblusklassides töötavad õpetajad, kes soovivad muuta õppetöö vaheldusrikkaks

Maht: 21 kontakttundi, 1 kodutöö

Aeg: 8.–9. oktoober ja 12.–13. november

Koht: Tallinn

·         Õppija teab teadmiste ja oskuste omandamise ja kinnistamise võimalusi draamaõppe kaudu.

·         Õppija oskab näha draama kui metoodilise võtte olulisust kirjaliku ja suulise kõne arendamisel suhtlussituatsioone ja teisi keelekasutuse stimulatsioone kasutades.

·         Õppija teab ja oskab tundides loovalt rakendada kehakeelt ja liikumist, seda mõtestada.

·         Õppija on saanud osaleda protsessis, kus draamakäsitlus on arendatud aineteüleseks projektiks.

 

 

Lisateave: Maire Kebbinau, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9847, e-post: maire.kebbinau@meis.ee

 

 

 

Pühapäeval, 26. septembril on sel suvel pereõppes osalenud lapsed ja nende pered kutsutud Rakveres toimuvale tänuvastuvõtule, kus kultuuriminister Laine Jänes annab üle tänukirjad, UNICEF kingib igale pereõppes osalenud lapsele raamatuaasta puhul raamatu ning üheskoos õpitakse töötubades aktiivse tegevuse kaudu paremini mõistma pereõppe elemente.

 

2010. a suvel korraldasid kaks organisatsiooni – Veeda Vaheaeg Võrumaal MTÜ ning UNICEF Eesti Fond SA – Eestis elavate Euroopa Liidu mõistes kolmandate riikide kodanikest või määratlemata kodakondsusega laste eesti keele õppimist eesti peredes. Lapsed osalesid pere igapäevategemistes ning kohaliku kogukonna elus kahe nädala jooksul.

 

Pereõpe viidi läbi Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed konkursi raames. Tegevust rahastati Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja kaasfinantseerimisena Kultuuriministeeriumi kaudu Eesti riigi vahenditest.

 

Tänuüritus korraldatakse UNICEF Eesti SA, Kultuuriministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös.

 

Lisateave: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9028, e-post lianne.ristikivi@meis.

 

 

Helena Metslang käsitleb oma artiklis "Erialakeele õpetamise metoodika - kas sama kui üldkeele oma?" erialakeele õpetuse rahvusvahelist kogemust, rõhuasetusega kutsekoolide kursustel. Autor leiab, et erialakeele õpetajal tuleb õppurite vajadustele täpsemalt kohanduda kui üldkeeleõpetajal ning enamasti eeldab see mahukamat kursuse ettevalmistust. Erialakeele õpetamise metoodika sarnaneb olulises osas üldkeele omaga. Kuid selleks, et arendada õppijates erialase suhtlemise vilumust, on otsustav tähtsus eelkõige õppematerjalide valikul – nendes esinev sõnavara, suhtlusfunktsioonid ja -olukorrad peavad vastama tulevasele keelekasutussituatsioonile. Autor toob esile ka mitmed õpetajate vajadused: vajadus koolituse järele erialavaldkonnas, mida ta õpetab, vajadus arvutivahendite järele ja vajadus metoodikakoolituse järele.

 

Mare Kitsniku artikkel "Erialase eesti keele kui teise keele õppematerjalide koostamise kogemustest" on suunatud laiemale lugejaskonnale. Siin on kohti, mis on eelkõige mõeldud õpetajaile, kellele selgitakse rohkete näidete abil õppematerjalide ülesehituse loogikat, osaoskuste, sõnavara ja grammatika õpetamise faase erialakeeleõppe süsteemis ning antakse soovitusi erinevate õpiku osade kasutamiseks tunnis. (Tulevaste õpikute) autorid saavad ülevaate keeleõppekomplekti loomise protsessist, nõuandeid ja nippe paremate õpikute koostamiseks ja vähemtõhusate lahenduste vältimiseks. Kuid ka kirjastajad ja tellijad saavad artiklist abi, sest selle autor jagab juhiseid, kuidas ära tunda hea keeleõpiku tunnuseid ja selgitab just erialakeele õpiku loomist mõjutavaid faktoreid.

 

Artikleid saab lugeda veebiaadressil www.kutsekeel.ee/artiklid

 

 

Eesti lõimumiskava 2008-2013 viiakse ellu rakendusplaanide kaudu, kus täpsustatakse eesmärkide saavutamiseks kasutatavad meetmed, tegevused, eelarve ja rakendajad. Käesolev rakendusplaan lõpeb 2010. aastal, seetõttu töötatakse perioodiks 2011-2013 välja uut rakendusplaani.

 

Lõimumiskava elluviimist koordineerib Kultuuriministeerium, rakendusplaani 2011-2013 koostamist juhib sõltumatu Poliitikauuringute Keskus PRAXIS.

 

Uue perioodi rakendusplaani koostamisel analüüsitakse lõimumiskava elluviimise seniseid kogemusi ja kaasatakse erinevaid osapooli, et järgnevate aastate rakendusplaan võimaldaks parimal moel saavutada lõimumiskavas seatud eesmärke.

 

Augustis viis PRAXIS lõimumiskava projektitaotlusvoorudes osalenud projektijuhtide seas läbi veebipõhise küsitluse. Uuringusse oli haaratud ligi 450 organisatsiooni, kes on aastatel 2008-2009 seoses Eesti lõimumiskava 2008-2013 tegevuste elluviimisega osalenud Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) ja Kultuuriministeeriumi poolt korraldatud taotlusvoorudes. Küsitleti nii rahastust saanud projektide kui ka rahastust mitteleidnud projektide juhte. Küsimustik aitab selgitada, millised kogemused on olnud organisatsioonidel lõimumiskava tegevuste elluviimisel, milliseks peetakse nende tegevuste mõju erinevatele sihtrühmadele ning milliseid tegevusi ja millistele sihtrühmadele oleks vaja lähitulevikus rohkem ette võtta. Küsitluse tulemused selguvad septembri jooksul.

 

Samuti alustas PRAXIS augustist konsultatsioone valdkonnaga seotud ministeeriumitega saamaks tagasisidet ja hinnangut perioodi 2008-2009 rakendusplaani elluviimise kohta ning ettepanekuid edaspidiseks. Septembrist algavad temaatilised aruteluseminarid lõimumiskava valdkondade järgi (nt hariduslik lõimumine, sotsiaalne lõimumine jne). Kokku on kavandatud kuus aruteluseminari, millest saavad osa võtta antud valdkonna sihtrühmade esindajad, tegevuste elluviijad ja eksperdid.

 

Septembris on valmimas Kultuuriministeeriumi tellimusel ka konsultatsiooni- ja audiitorbüroo Ernst & Young Baltic ASi poolt läbiviidav analüüs lõimumiskava tegevuste rakendamise kohta ning Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi poolt läbiviidav lõimumiskava monitooring.

 

Lisateave: Silver Pramann, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik, tel 628 2266, e-mail: silver.pramann@kul.ee.

 

 

Päeva tähistatakse alates 2005. aastast, mil tollane rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo 24. septembri Eesti rahvusvähemuste päevaks kuulutas. „See päev aitab meeles pidada ja levitada äratundmist, et aktiivne lojaalsus oma asukohariigile, hea läbisaamine selle põlis- ja põhirahvaga ning omavahel ja omaenda identsuse hoidmine ei välista, vaid tugevdavad üksteist,” ütles Rummo.

 

Eestimaa Rahvuste Ühenduse (ERÜ) asutamiskuupäevaks loetakse 24. septembrit 1988, päeva, mil toimus I Eestimaa Rahvuste Foorum, mis selgelt deklareeris eri rahvusrühmade valmisolekut varjamatult toetada põlisrahva püüdu taastada Eesti omariiklus ja demokraatlik elukorraldus.

 

ERÜ lähtub oma tegevuses rahvusvaheliselt tunnustatud rahvusvähemuste ja inimõiguste põhimõtetest eesmärgiga arendada Eesti rahvusvähemuste info- ja kultuurialast koostööd. Eestimaa Rahvuste Foorum pani 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate algul aluse Eestis elavate rahvusrühmade kultuuri- ja haridusseltside taastekkele.

 

Eestimaa Rahvuste Ühenduse presidendid on olnud Hagi Šein (1988 - 1992), Ants-Enno Lõhmus (1992 - 1995), Timur Seifullin (1995 - 1997), Jaak Prozes (1997 - 2007). Aastast 2008 on rahvuste ühendust valitud juhtima aupresident (1997) Timur Seifullin. President valitakse ERÜ Foorumil.

 

ERÜ-sse kuulub ligi 50 rahvusvähemuse organisatsiooni.

 

Sel aastal tähistatakse rahvustepäeva Kultuuriministeeriumi eestvedamisel 22. septembril Tallinnas kell 17.00 Vene Teatris, 24. septembril kell 17.00 Tartus Vanemuise Kontserdimajas ja 26. septembril kell 11.30 Jõhvis Jõhvi Kontserdimajas.

 

Lisateave: alates 10. septembrist www.etnoweb.ee, www.kul.ee, www.johvi.ee   

 

 

7. septembril esitles Kultuuriministeerium Riigikogus rahvusvähemuste nõukojale uut infoprotaali www.etnoweb.ee.

 

Etnoweb on loodud eesmärgiga parandada infovahetust erinevate rahvusvähemuste kultuuriseltside ja ühenduste ning kõikide teiste infost huvitatute vahel, olgu tegemist meediakanalite, riigiasutuste ja sihtasutuste töötajatega või lihtsalt huvilistega.

 

Etnoweb võimaldab saada kiiret ülevaadet rahvusvähemuste kultuuriga tegelevatest organisatsioonidest ning tutvuda värskete uudistega. Portaalist saab jälgida, millised sündmused ja üritused on praegu toimumas ning millised on tulevikus oodata. Samuti saab infot konkurssidest ja rahastusvõimalustest ning ühtlasi aitab portaal leida partnereid koostööprojektideks. Olemas on ka rahvusvähemuste kultuuriseltsidega tegelevate ametnike ja konsultantide kontaktandmed.

 

Portaaliga võivad liituda kõik organisatsioonid. Igale organisatsioonile avatakse oma lehekülg, kus saab avaldada informatsiooni oma tutvustuse ja anda infot tegevuste kohta. Vastavalt formaadile avaldatakse sisestatud uudised ja teated portaali pealehel ning edastatakse meediaväljaannetele.

Infoportaali Etnoweb missioon on muuta rahvusvähemuste kultuuriseltside ja ühenduste tegevused ning sündmused Eesti info- ja kultuuriruumi lahutamata osaks.

 

 

 

• Keelekümblusprogrammi konverents toimub juba 10 aastat
• Õppematerjalide autorite ja kirjastuste töötajate koolitus
• Erialakeele õppematerjalide infopäevad
• Lasteaia eesti keele õpetajad kohtuvad sügiskoolis
• Ajaloo õppematerjalid venekeelsele gümnaasiumile said täiendust

 

 

26.–27. oktoobril toimub Tallinnas Swissoteli konverentsikeskuses (Tornimäe 3, Tallinn) kümnes keelekümblusprogrammi konverents, kus on oodatud osalema keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutuste, partnerite ja teiste haridusvaldkonnas tegutsevate asutuste esindajad, aga ka teised huvilised.

 

Konverentsi kavaga saab tutvuda MISA veebilehel www.meis.ee/konverents-2010. Konverentsil antakse ülevaade keelekümblusprogrammi kvaliteedisüsteemi loomise käigust ja tulemustest ning esitletakse ka kvaliteedisüsteemiga seotud edulugusid. Samuti tutvustatakse keelekümblusprogrammi viimaste aastate uuringute tulemusi.

 

Konverents pakub osalejatele nii kuulamise-vaatamise, kui ka ise kaasalöömise võimalusi – toimub nii plenaaristung kui ka viis töötuba.

 

Konverentsi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Konverentsi korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

 

Lisainfo: Karin Piirsalu, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9854, e-post karin.piirsalu@meis.ee

 

Septembrist detsembrini toimub 25 õppematerjalide autorile ja õppematerjale väljaandvate kirjastuste töötajale neljaosaline koolitus.

 

Koolitusel osalejad saavad teadmisi põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava muudatustest ning vajaminevatest uutest õppematerjalidest, ühtsetest nõuetest õppematerjalide koostamisele ning keeleoskuse arendamise põhimõtetest. Autorid ja kirjastajad saavad osa nii loengutest kui töötubadest.

 

Septembris toimunud esimesel kohtumisel esines koolitusel rahvusvahelise haardega kirjastamisala konsultant ja lektor James McCall, kes käsitles koolile suunatud õppematerjalide koostamise, toimetamise ja kirjastamise teemasid.

 

Oktoobris räägivad Koidu Tani-Jürisoo ja Anneli Loodus Avatud Meele Instituudist õppimise esile kutsumise metoodikast.

 

Oktoobri lõpus toimuval kokkusaamisel kõnelevad ja juhendavad osalejaid Tartu Ülikooli õppejõud. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskusest räägib väärtuste teema olulisusest, Veronika Kalmus ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudist annab ülevaate meetoditest implitsiitselt esindatud väärtuste teadvustamiseks õppematerjalides, haridusuuringute ja õppekava arenduse keskuse spetsialistid käsitlevad väärtuskasvatust kui läbivat teemat ja selle arvestamist õpikute koostamisel, Nelli Jung eetikakeskusest kõneleb väärtuskasvatuslikest sihtidest erinevates õppeainetes. Ana Kontor Hariduse Tugiteenuste Keskusest ja Karl Karlep Tartu Ülikoolist teevad koos ettekande õppematerjalide jõukohasusest õpiraskustega õpilastele.

 

Novembris lõpetavad koolituse õppematerjalide autor ja metoodik Leelo Kingisepp ning Piret Kärtner Tartu Ülikoolist, kes räägivad riikliku õppekava õppematerjalide koostamise alustest õppeprotsessi suunajana.

 

Koolitust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

 

Lisainfo: Reet Kallo, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, reet.kallo@meis.ee

 

 

 

Kolmel oktoobripäeval korraldab MISA koostöös Eesti kutseõppeasutustega keele- ja kutseõpetajatele kolm erialakeele õppematerjalide alast infopäeva.

 

Infopäevade eesmärgiks on anda ülevaade erialakeele õppematerjalide koostamise, kasutamise ja levitamise võimalustest. Peaesineja on vabakutseline autor ja koolitaja Mare Kitsnik, kes tutvustab oma erialase eesti keele õppekomplekte teeninduserialadele. Lisaks õpetab ta, kuidas õppematerjale analüüsida ja neid õppetunnis nö elama panna ning jagab nõuandeid materjalide loomiseks. Päeva jooksul tutvuvad osalejad ka e-õppevara koondava veebilehega www.kutsekeel.ee.

 

Infopäevad toimuvad järgmistes kutseõppeasutustes: 15. oktoobril Tartu Kutsehariduskeskuses, 21. oktoobril Narva Kutseõppekeskuses ja 29. oktoobril Tallinna Teeninduskoolis.

 

Infopäevadele on võimalik registreeruda läbi veebilehe www.kutsekeel.ee. Infopäevade korraldamist rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo: Merlin Mägi, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, merlin.magi@meis.ee või Maria Ratassepp, maria.ratassepp@meis.ee

 

 

 

22.-24. oktoobril toimub Võru maakonnas Urvaste vallas asuvas Nõiariigis lasteaia eesti keele õpetajate sügiskool. Traditsiooniks saanud kool viiakse läbi juba viiendat korda.

 

Kokku saavad 50 lasteaia eesti keele õpetajat Eestimaa erinevatest paikadest, et täiendada teadmisi eesti keelest erineva emakeele või koduse keelega laste eesti keele omandamise toetamisest lasteaias.

 

Aasta 2010 on lugemisaasta. Seetõttu käsitletakse sügiskoolis peamiselt teemasid, mis aitavad lapsi lugemiseks ette valmistada.

 

Lisainfo: Marje Sarapuu, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9852,

e-post marje.sarapuu@meis.ee 

 

 

Ajaloo õppematerjalid venekeelsele gümnaasiumile said täiendust

 

Venekeelsetele gümnaasiumidele on nüüd olemas töölehed 2008. aastal välja antud kogumiku „Eesti ajaloo pöördepunktid. Dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile“ juurde. Töölehed ja kogumik võimaldavad ajaloo-, aga ka kirjandusõpetajatel Eestiga seotud tunde süvenenumalt ja põnevalt läbi viia.

 

Eesti ajalugu õpetatakse venekeelsetes gümnaasiumites eesti keeles. Nii kogumik kui ka töölehed ongi välja antud just sellest eesmärgist lähtuvalt. Eesti ajaloo keerdkäikudele pühendatud ja venekeelsele lugejale suunatud kogumiku ning töölehtede koostamine ja kirjastamine on tähtis samm meie ajaloo teadvustamise teel, sündmustest ühisema vaate kujundamisel.

 

„Kogumiku ilmumine on hea võimalus ajaloo õppimist populariseerida, seda huvitavaks teha. Märkimisväärne on, et allikate valik suudab vaadata sündmustele kriitiliselt, vaadelda neid erinevatest vaatenurkadest. Valminud töölehed aitavad edaspidi kogumikku aktiivsemalt kasutada,“ ütles töölehtede koostamise juures olnud lõimitud aine ja keeleõppe ekspert Kai Võlli.

 

Tema sõnul võimaldavad töölehtede ülesanded õpilastel allikatesse süveneda ja mõista, milliseid järeldusi saab sealt välja lugeda, kuidas kujuneb pilt minevikust, kuidas ajaloolased töötavad ja milliste probleemidega nad kokku puutuvad. „Õpilasi suunatakse töötama mitmesuguste allikatega, mõistma ja arutama erinevaid tõlgendusvõimalusi ning oma seisukohta kujundama. Taolised ülesanded toetavad ajalooliste sündmuste ja nähtuste mõistmist, aga õpetavad ka eestikeelseid ajalootekste, sh ka pilte süvenenult lugema ja tõlgendama,“ rääkis Kai Võlli.

 

Töölehtede autorite meeskonda kuulusid Anneli Loodus, Tiina Kilumets, Anželika Valdre, Maaja Nagel ja Maia Jelissejeva. Töölehti on oma retsensioonides tunnustanud ajaloodoktor Toomas Karjahärm (üks materjalide kogumiku autoreid) ja õpetaja-metoodik Anatoli Grigorjev.

 

Töölehed, kogumik ja soovitused õpetajale materjalide efektiivsemaks kasutamiseks on kättesaadavad rahvusvaheliselt kasutataval õppematerjalide veebilehel: http://lemill.net/community/groups/eesti-ajaloo-toolehed.

 

Lisainfo: Karin Piirsalu, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9854, e-post karin.piirsalu@meis.ee

 

 

 

 

 

Oktoobris kuulutab MISA välja projektikonkursi “Ühine meediaväli“, mille raames toetatakse raadiosaateid ning uudisteportaalide projekte.

 

Konkursi eesmärk on aidata kaasa kõikide Eestis elavate inimeste ühise inforuumi tekkimisele ning suurendada Euroopa kolmandate riikide kodanike eestimaise meedia tarbimis. Toetust saavad taotleda Eesti Vabariigis registreeritud era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

 

Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.

 

Lisainfo: Kati Tamm, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9027, e-post: kati.tamm@meis.ee

 

 

 

Käimas on avalik projektikonkurss “Uusimmigrantide kohanemiskoolitus“, kuhu saab taotlusi esitada kuni 25. oktoobrini 2010.

 

Konkursi eesmärk on anda hiljuti Eestisse saabunud kolmandate riikide kodanikele spetsiaalse koolituse kaudu Eesti ühiskonnas kohanemiseks vajalikke oskuseid ja teadmisi, aidata neil lõimuda Eesti ühiskonda ning toetada neid aktiivseteks ühiskonnaliikmeteks saamisel.

 

Konkursi raames korraldatakse Harjumaal elavatele kolmandate riikide kodanikele kohanemiskoolitus. Koolitusel kasutatakse 2009. aastal väljatöötatud kohanemisprogrammi, mis sisaldab keeleõpet, kodanikuõpetust ja sotsiaal-majandusliku lõimumise temaatikat (http://kohanemisprogramm.tlu.ee). 

 

Konkursil saavad toetust taotleda Eesti Vabariigis registreeritud era- ja avalikõiguslikud juriidilised isikud (kohalikud omavalitsused, koolitusfirmad, ülikoolid ja mittetulundusühingud).

 

Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.

 

Sarnase koolitusega tegi augustis 2010 algust Tartu Ülikooli Narva Kolledž, kelle koolitada on 12 Narvas elavat kolmandate riikide kodanikest uusimmigranti.

 

Lisainfo: Ruslan Prohhorenko, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9035,

e-post: ruslan.prohhorenko@meis.ee.

 

 

 

Käimas on avalik projektikonkurss “Tugiisikuteenuse arendamine uusimmigrantidele“, kuhu saab taotlusi esitada kuni 21. oktoobrini 2010.

 

Konkursi eesmärk on luua ja arendada uusimmigrantide tugiisikuteenust Eestis. Selleks tuleb välja töötada tugisikuteenuste süsteem.

 

Projekti käigus piloteeritakse tugiisikuteenust, mis hõlmab uusimmigrantide suunamist ja juhendamist tööhõive, tervishoiu, hariduse ja sotsiaalteenuste vallas. Selleks õpetatakse välja 20 erinevates Eesti piirkondades tegutsevat tugiisikut, kes hakkavad töötama siia hiljuti saabunud kolmandate riikide kodanikega.

 

Konkursil saavad toetust taotleda Eesti Vabariigis registreeritud era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud (kohalikud omavalitsused, koolitusfirmad, ülikoolid, mittetulundusühingud).

 

Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.

 

Lisainfo: Ruslan Prohhorenko, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9035,

e-post: ruslan.prohhorenko@meis.ee

 

 

 

Kultuuriministeeriumi eestvedamisel tähistati septembri kolmandal nädalal rahvuste päeva. Selleks puhuks korraldatud üritusi oli võimalik külastada nii Jõhvis, Pärnus kui Tallinnas.

 

Esimesena toimus Kultuuriministeeriumi egiidi all 22. septembril Tallinnas Rahvusraamatukogus rahvusvähemuste noortekoja konverents „Rahvusvähemused Eestis eile, täna, homme“.

 

Konverentsile järgnes teatri- ja muusikaprogramm Vene Teatris. Lapsed said osa Vene Nukuteatri etendusest "Hõbesõrake". Täiskasvanutele esitleti Vene Teatrikooli etendust "smraH" ja teater "Tuuleveski" etendust ”Tuul las tulla”. Muusikat tegid tšuvašikeelne ansambel Taraj Kun ja eesti-ukraina folkansambel Svjata Vatra.

 

Samal päeval avati Solarise keskuses rahvuste päeva raames fotonäituste sari EtnoFotorism. Erinevaid näitusi Eestit oma koduks pidavatest rahvusvähemustest saab Tallinnas nautida ka Vene Teatris. Näitused on avatud oktoobri lõpuni.

 

24. septembril liikusid rahvuste päeva sündmused edasi Tartusse, kus toimus pidulik kontsert Vanemuise kontserdimajas. Kontserdi lavastas Art Studio Joy direktriss Marina Jerjomina Valgast. Esinejateks olid rahvusseltside kollektiivid nii Tallinnast ja Tartust, kui ka mujalt Lõuna-Eestist. Ka tartlasi ootab sarja EtnoFotorism raames värvikas fotonäitus vene vanausulistest, mis on avatud Vanemuise kontserdimaja kohvik-galeriis kuni oktoobri lõpuni.

 

Rahvuste päeva tähistamine kulmineerus Jõhvi Kontserdimajas 26. septembril VII vähemusrahvuste kultuurifestivaliga „Rahvuskultuuride loomepada“. Festivali raames olid avatud raamatunäitus, rahvusliku käsitöö näitus ja lastejoonistuste näitus „Maa värvid“. Samuti said kõik huvilised osaleda rahvuslike nukkude, niplispitsi ja pärltikandi meistriklassides. Lugemisaasta 2010 raames toimus kohtumine kirjanike Jelena Skulskaja ja Arvo Valtoniga. Õhtusel galakontserdil astusid üles rahvuskultuuriseltsid, etnilised grupid ning kogukonnad Eesti eri paigust. Külalisesinejana oli Valgevenest Verhnedvisnkist kohale saabunud folklooriansambel „Jarõtsa“. Kultuuriminister Laine Jänes andis Tartus ja Jõhvis uutele Eesti Vabariigi kodanikele üle kodakondsustunnistused.

 

24. septembri kuulutas 2005. aastal rahvuste päevaks toonane rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo. Selle päeva juured ulatuvad aga aastasse 1988. Siis toimus 24. septembril I Eestimaa Rahvuste Foorum, mis selgelt deklareeris eri rahvusrühmade valmisolekut varjamatult toetada põlisrahva püüdu taastada Eesti omariiklus ja demokraatlik elukorraldus. Sel päeval asutati Eestimaa rahvuste Ühendus, mis lähtub oma tegevuses rahvusvaheliselt tunnustatud rahvusvähemuste ja inimõiguste põhimõtetest eesmärgiga arendada Eesti rahvusvähemuste info- ja kultuurialast koostööd.

 

Lisainfo: Sirli Tooming, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist, tel 628 2261, e-post sirli.tooming@kul.ee 

 

 

 

1. oktoobril avas Moskva Jevgeni Vahtangovi nimeline Teater Anton Tšehhovi etendusega „Onu Vanja“ teatrifestivali „Kuldne Mask Eestis 2010“. Festival kestab 10. oktoobrini ja selle raames saab etendusi vaadata nii Tallinna teatrites kui ka Jõhvi Kontserdimajas (vt www.goldenmask.ee).  

 

2005. aastal toimunud "Kuldne Mask Eestis" oli esimene sarja festival, mis viidi läbi väljaspool Venemaa piire. Sel aastal korraldatakse seda teatrifestivali Eestis juba kuuendat korda. Festivali raames toimuvad seminarid, meistriklassid ning loengud. Sel aastal on festivali kavas eriline koht Peterburi teatrikunstil.

 

Festival aitab kaasa riikidevaheliste pidevate kultuurisidemete tugevdamisele ja kontaktide loomisele teatritegelaste vahel. Festival korraldatakse kahe riigi, Venemaa ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi vahelises koostöös ning Tallinna Linnavalitsuse toetusel. Abi osutavad ka kahe riigi saatkonnad ning Eesti Kultuurkapital.

 

 

Lisainfo: www.goldenmask.ee, Olga Burmakina, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist, tel 628 2238, e-post olga.burmakina@kul.ee

 

 

Hiljutisel keelekümbluskonverentsil kuulutati välja keelekümblussõbrad 2010: Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor Katri Raik ning Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse peaspetsialist Ene Kulderknup.

 

Keelekümbluse sõbra aunimetus antakse välja keelekümblusprogrammi koordineerijate poolt iga-aastase austusavalduse ja erilise tunnustusena inimestele, kes on kõnesoleval aastal või varasemate aastate jooksul keelekümblusprogrammi arengut otsustavalt mõjutanud.

 

Keelekümbluse sõbra aunimetust väljastatakse alates 2005. aastast. Tänaseks on aunimetuse pälvinud 21 inimest.

 

Keelekümblusprogrammi ohjab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

 

Valminud on järjekordne keelekümblusprogrammi avalik aruanne, kus võetakse kokku 2004–2008. a. keelekümblusprogrammi strateegia täitmine ja tutvustatakse 2009–2013. a. strateegia sihte.

 

Koostatud aruanne esitab tagasivaate möödunud kümnele tegevusaastale, vahendab teadusuuringute järeldusi ning ettepanekuid ja toob esile uusi saavutusi, uusi sihte ning uusi kaasamõtlejaid.

 

Traditsiooniliselt võtavad aruandes sõna riigitegelased – kultuuriminister Laine Jänes ja Riigikogu liige ning keelekümblusprogrammi juhtkomitee liige Paul-Eerik Rummo . Oma uusaastapöördumisest on lubanud tsitaadi aruandesse ka president Toomas Hendrik Ilves.

 

Seekordses aruandes on enam tähelepanu saanud õpetajate nõustamine ja koolitus, viimane ülikooli keelekümbluskursuse tutvustusena. Sõna saavad ka põhikooli õppematerjalide koostajad.

 

Haridus- ja Teadusministeeriumi ootusi keelekümblusprogrammi edasisele arengule vahendab kantsler Janar Holm.

 

Aruande ehk aastaraamatu said endale kõik hiljutisel keelekümbluskonverentsil osalenud. Elektrooniliselt on raamat kättesaadav keelekümblusprogrammi korraldaja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse (MISA) kodulehel www.meis.ee.

 

Lisainfo: Karin Piirsalu, mitmekultuurilise hariduse üksus, tel 659 9854, GSM 521 4194, E-post karin.piirsalu@meis.ee

 

2010/2011 õppeaastal jätkavad MISA ohjatava keelekümblusprogrammi koordinaatorid piirkondlikke kohtumisi programmiga liitunud haridusasutuste juhtidega. Peateemadeks on keelekümblusprogrammi kvaliteet (sisehindamine) ja keskendumine õppekeskkonnale.

 

Piirkondlikul visiidil tutvutakse vastuvõtva haridusasutuse õppekeskkonnaga ja töökorraldusega, kohtutakse õpetajate ja lastega.

 

Keelekümblusprogrammi koordinaatorid tutvustavad hetkeseisu programmi arenduses. Koos lasteaedade ja koolide juhtidega ning kohaliku omavalitsuse esindajatega kavandatakse järgmisi samme ning arendustegevusi piirkondades. Esimene piirkondlik nõupidamine toimub novembri alguses Narvas.

 

Lisainfo: Karin Piirsalu, mitmekultuurilise hariduse üksus, tel 659 9854, GSM 521 4194, E-post karin.piirsalu@meis.ee

 

22.–28. novembrini on kõik eesti ja vene õppekeelega üldhariduskoolide 7.–12. klasside õpilased ja üldkeskharidust andvate kutsekoolide õpilased oodatud osalema veebipõhises kodanikupäeva viktoriinis. Viktoriinist saab osa võtta MISA veebilehe www.meis.ee vahendusel.

 

Viktoriini ülesanne on innustada noori omandama teadmisi Eesti Vabariigi põhiseaduslike institutsioonide, inim- ja kodanikuõiguste, vabaduste ja kohustuste ning Euroopa Liiduga seonduva osas. Käesoleval aastal on üheks küsimuste plokiks EURO-teema.

 

Kodanikupäeva viktoriini pikaaegse korraldaja, MISA koordinaatori Toivo Siku sõnul saavad õpilased iga aastaga aina rohkem aru, et kodanikuks olemine tähendab ka kodanikuna käitumist, see aga omakorda vastavate teadmiste omamist.

 

2008. ja 2009. aastal osalenud õpilaste seas läbi viidud küsitluse tulemuste põhjal võib öelda, et kodanikupäeva viktoriini peetakse väga huvitavaks, see eeldab laia silmaringi ja head pildi- ning ümbruskonna mälu. Samas peeti esitatud küsimusi ka väga harivateks.

 

Viktoriini parimad vastajad selgitatakse viies kategoorias – eesti õppekeelega koolide 7.–9. klasside õpilased, vene õppekeelega koolide 7.–9. klasside õpilased, gümnaasiumiastme õpilased ja kutsekoolide õpilased. Auhinnad ootavad ka viktoriinist suurima osavõtuga koole.

 

Parimatele viktoriinis osalejatele ja õpetajatele korraldatakse jaanuari lõpus vastuvõtt, mille raames külastatakse Riigikogu ja Stenbocki maja. Tunnustame ka õpetajaid, kes aastate lõikes on teinud koolides õpilastega muljetavaldavat kodanikuhariduse alast tööd ning toonud neid kodanikupäeva viktoriini juurde.

 

Viktoriin avaneb MISA veebilehel www.meis.ee 22. novembril. Enne küsimustele vastamist tuleb osalejatel täita registreerimisvorm. Iga registreerunu saab küsimustele vastata ühe korra ning küsimustele vastamise maksimaalne aeg on 60 minutit. Mitmes küsimuses on lingid seaduse tekstile või muule infoallikale, osad küsimused on esitatud valikvastustega.

 

Sarnaselt eelmisele aastale koosneb ka seekordne viktoriin 50 eestikeelsest küsimusest, millele vastamiseks on aega kuni üks tund. Õiged vastused ja kõikide vastajate viktoriini tulemused avalikustatakse MISA koduleheküljel 13. detsembril kell 10.00.

 

Kodanikupäeva viktoriin toimub 2010. aastal juba kaheksandat korda. Varasemates viktoriinides on osalenud kokku ca 20 000 last, kes on vastanud enam kui 350 küsimusele. Viktoriini juurde kuuluvaid selgitavaid õppematerjale kasutatakse ühiskonnaõpetuse tundides. Varasemate aastate viktoriinide materjalidega saab tutvuda siin.

 

Edukat viktoriini!

 

 

Lisainfo: Toivo Sikk, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel  659 9850 , E-post toivo.sikk@meis.ee

 

Kestab projektikonkurss „Mõttetalgud – edukam Eesti“, kuhu oodatakse taotlusi 15. novembriks. Konkursi eesmärk on rahvussuhteid ja lõimimist käsitleva sotsiaalse debati aktiveerimine erinevatest rahvustest ja kodakondsusega Eesti elanike vahel.

 

Konkursi raames toetatakse Eestis elavate Euroopa Liidu kolmandate riikide kodanike ja Euroopa Liidu kodanike vahelisi avalikke foorumeid.

 

Toetust saavad taotleda Eestis registreeritud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad asutused, kelle põhimäärusest tulenevad või põhikirjalised eesmärgid vastavad planeeritud tegevustele. Taotleja peab olema projekti ettevalmistamise ja juhtimise eest otseselt vastutav.

 

Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.

 

Lisainfo:  Kersti Peterson, Kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator. Tel 659 9034, E-post: kersti.peterson@meis.ee
 

Kuni 2011. aasta mai lõpuni toimuvad Ida-Virumaal ja Harjumaal teavitustegevused, mille eesmärk ontõsta määratlemata kodakondsusega lapsevanemate teadlikkust võimalusest taotleda oma alla 15-aastasele lapsele lihtsustatud korras Eesti kodakondsust. Lisaks julgustatakse neid ka endale Eesti kodakondsust taotlema.

 

Tegevuse raames toimuvad näiteks info- ja pereseminarid Tallinnas, Jõhvis, Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel. Jõhvis on avatud infopunkt ja –telefon. Esmaspäeviti on Raadio 4 eetris saade „Perekonna nõukogu“.

 

Tegevuste kohta on rohkem informatsiooni MISA veebilehel: www.meis.ee/minukodu ja www.meis.ee/noustamine-ida-viru.

 

Teavitustegevusi viivad ellu BDA Consulting OÜ ja Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ. Tegevust toetavad Euroopa Liit, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

 

Lisainfo: Tea Tammistu, kodanikuhariduse ja rände üksus, tel 659 9062, e-post tea.tammistu@meis.ee