Integratsioonikalender - detsember 2008

DETSEMBRIKUU INTEGRATSIOONIKALENDER
 
10. novembril esitleti uurimuse “Integratsiooni monitooring 2008” tulemusi
Rahvastikuministri Büroo ja Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel viisid Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli sotsioloogid 2008. aasta aprillis läbi integratsiooniprotsesside monitooringu, selgitamaks välja eri rahvusest inimeste hoiakuid ja neis toimunud muutusi. Monitooringu tulemused on üleval Rahvastikuministri Büroo kodulehel:
 
Tulemuste lühikokkuvõte:
 
Lisainfo: Tea Tammistu, Kodanikuhariduse üksus
 
 
Koostamisel on uued erialased eesti keele õppematerjalid
Integratsiooni Sihtasutus alustas koostööd Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudiga, et koostada erialaseid eesti keele koolitusmaterjale, sõnavaraloendeid ja jätkukoolituse kavu. Materjalid aitavad eesti keelt ebapiisavalt valdavatel täiskasvanutel ette valmistuda eesti keeles toimuvaks I taseme kutseeksamiks.
Kokku luuakse projekti käigus kolm koolitusmaterjali, sõnavaraloendit ja jätkukoolituse kava viiele erialale: müüjatele, juuksuritele ja kosmeetikutele ning kokkadele ja kelneritele.  
Koolitusmaterjalide juhtautor on Mare Kitsnik ning autorikollektiivi kuuluvad ka kutsekoolide erialaõpetajad. Iga komplekti aitab koostada vastava eriala ekspert, kes osaleb sõnaloendi koostamises, annab nõu õppetekstide ja ülesannete valikul ning toimetab materjali sisuliselt.
 
Koolitusmaterjalid valmivad kavakohaselt 2009. aasta mais. Koolitused I taseme kutseeksami eesti keeles sooritamiseks algavad 2009. aasta sügisel.
 
Lisainfo: Merlin Mägi, Elukestva õppe üksus
 
 
Nõustajad toetavad vene õppekeelega koolide õpetajaid eestikeelse õppe sisseviimisel
Nelja piirkondliku nõustamiskeskuse kaudu (Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel ja Tallinnas) hakatakse rakendama eestikeelse gümnaasiumiõppe seire- ja nõustamissüsteemi. Pilootprojekt kestab 2008. aasta novembrist 2009. aasta maikuu lõpuni.
Piirkondlike nõustamiskeskuste avamisel detsembri alguses tutvustatakse seire- ja nõustamissüsteemi, nõustamiskeskuste tööd, piirkonna nõustajaid ning esitletakse raamatut “Lõimitud aine- ja keeleõpe”. Eestikeelse raamatu valmimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond, Integratsiooni Sihtasutus ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Tallinna ja Harjumaa piirkonna nõustamiskeskust tutvustatakse pidulikult 10. detsembril, keskuse tööd koordineerib Integratsiooni Sihtasutuse keelekümbluskeskus.
 
Lisainfo: Kai Võlli, Keelekümbluskeskus
 
 
Keelekümblusprogrammi õpetajad täiustavad oma oskusi
3.–4. detsembril toimub Toilas 2. ja 3. kooliastme aineõpetajatele 80tunnise õppekavaga keelekümblusmetoodika koolituse 4. sessioon. Koolitajateks Integratsiooni Sihtasutuse keelekümbluskeskuse koolitajad Ane Kloren, Maire Kebbinau, Anna Sele ja Liina Norit. 
 
4.–5. detsembril toimub Jõhvis lasteaedade õpetajatele koolitus “Ühislugemine, töö raamatuga keelekümblusrühmas”. Koolituse viivad läbi Angelika Lall, Hedi Minlibajeva ja Nonna Meltsas.
 
6. detsembril toimub Jõhvis koolitus “Arenguvestlused lapsevanematega keelekümblusrühmas.” Koolituse viivad läbi Hedi Minlibajeva ja Nonna Meltsas.
 
Jõuab lõpule toetava vahetu tagasiside – 5minutise vaatluse metoodika koolitus: detsembris lõpetavad koolitusrühmad Tallinnas ja Narvas.
15.–16. detsembril arendavad keelekümblusõpetajad oma õppematerjalide koostamise oskusi. Koos vaetakse ka tunnikavade koostamise põhimõtteid. Õpetajate koostatud materjalid tehakse kättesaadavaks keelekümbluskeskuse kodulehel.
Lisainfo: Made Pandis ja Svetlana Belova, Keelekümbluskeskus
 
 
Noortekogude liikmed kogunevad Tallinnas
5.–6. detsembril toimub Tallinnas maakondlike noortekogude liikmetele konverents „Samm lähemale“. Kahepäevasel üritusel tutvustavad erinevad organisatsioonid oma osaluseteemalisi tegevusi. Kavandatud on mitmeid noortepäraseid, huvitavaid ja mitmekülgseid tegevusi, noortekogude liikmetel on võimalus üksteisega tuttavaks saada.
 
Osalejad saavad Eesti Noorteühenduste Liidu koostatud Osaluskogumiku, mille kordustrüki väljaandmist toetas Euroopa Sotsiaalfond.
 
Üritus toimub programmi „Keeleõppe arendamine 2007–2010“ raames.
 
Lisainfo: Lianne Ristikivi, Kultuuri ja noorsootöö üksus
 
 
KONKURSID
 
Lihtmenetlusega avatud hange „Noorsootöötajate täienduskoolitused mitmekultuurilises keskkonnas“
Hanke eesmärk on anda kultuuridevahelise õppe meetodite alaseid pädevusi noorsootöötajatele, kes töötavad noortega mitmekultuurilises töökeskkonnas (erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestega), et hõlbustada noorte, sh kolmandate riikide kodakondsusega noorte integreerumist ühiskonda ja suurendada noorte kultuuridevahelisi kontakte ja vastastikust usaldust.  Hanke tulemusena korraldatakse  kultuuridevahelise õppe alase pädevuse tõstmiseks täienduskoolitus ning õppereis 40 noorsootöötajale ja  40 noorsootöö tudengile (kokku 4 gruppi).  
Hanget rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist.
 
Hankekonkurss on avatud 17. detsembrini.
 
Konkursi juhendi saab projektijuhilt aadressil silver.pramann@meis.ee
Lisainfo: Silver Pramann, Kultuuri ja noorsootöö üksus
 
 
Eesti keele laagrite projektikonkurss
Detsembris kuulutatakse välja projektikonkurss 2009. aasta keelelaagrite korraldamiseks. Antud taotlusvoor on kaheosalise konkursi esimene osa. Kevadel 2009 kuulutatakse välja konkursi teine osa ja samuti projektikonkurss pereõppe korraldamiseks. Keelelaagrite konkursist on oodatud osa võtma noortelaagrite vahetusi ja projektlaagreid korraldavad organisatsioonid. Projektikonkursile oodatakse programmilise iseloomuga projekte, mille käigus võib laagritegevusi läbi viia aasta jooksul. Esimesest voorust toetust saanud organisatsioonid teises taotlusvoorus (kevad 2009) osaleda ei saa.
 
Konkurssi rahastab Riigikantselei.
 
Konkursi juhendi saab peale konkursi väljakuulutamist Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt või projektijuhilt aadressil lianne.ristikivi@meis.ee
 
Lisainfo: Lianne Ristikivi, Kultuuri ja noorsootöö üksus
 
 
Projektikonkurss „Avatud konkurss“
Detsembris kuulutatakse välja avatud konkurss, mille eesmärk on kindlustada kõigile Eesti elanikele, sõltumata rahvusest või emakeelest, seadustest tulenevad võrdsed eneseteostusvõimalused ühiskonnaelus ja poliitikas; kaasata Eestis elavate kolmandate riikide kodanikke senisest enam kodanikuühenduste tegevustesse ning teavitada neid Euroopa Liidu, sh Eesti ühiskonna toimimisest.
 
Konkursi raames toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa sallivuse suurendamisele ja teadlikkuse tõstmisele – ühised üritused, kampaaniad, arutelufoorumid jms kolmandate riikide kodanikele Euroopa Liidu, eeskätt Eesti kodanike osavõtul.
 
Konkurssi rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja riigieelarvest.
 
Lisainfo: Iris Järv, Kultuuri ja noorsootöö üksus
 
 
Projektikonkurss eesti- ja venekeelsete laste ja noorte koostööd soodustavate tegevuste toetamiseks noorteühingutes, noortekeskustes, noorsootööasutustes ja kohalikes omavalitsustes kuulutatakse välja detsembris.
Konkurssi rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja riigieelarvest.
 
Konkursi juhendi saab peale konkursi väljakuulutamisest Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt www.meis.ee või projektijuhilt aadressil silver.pramann@meis.ee
 
Lisainfo: Silver Pramann, Kultuuri ja noorsootöö üksus
 

Integeratsioonikalender - november 2009

UUDISED
 
 
219 rahvusvähemuste kultuuriseltside atesteerimise edukalt läbinud organisatsiooni (17 katusorganisatsiooni 202 liikmesühendusega) saavad 2009. aastaks taotleda tegevustoetust
 
Vastavalt riigisekretäri 23. septembri 2008. a käskkirjale „Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide ja nende liikmete baasfinantseerimine“ hindas rahvastikuministri büroo juures tegutsev atesteerimiskomisjon rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioone ja nende liikmesühendusi. Atesteerimisnimekirjas oli 288 organisatsiooni, mis on koondunud 20 katusorganisatsiooni.
 
Atesteerimise eesmärgiks on leida riigile eri rahvuste esindajatest koostööpartnerid, kes on koondunud katusorganisatsioonide alla, tutvustamaks kultuuride eripära, toetamaks rahvuskultuuriseltse nende kultuuripärandi säilitamisel, edendamisel ja tutvustamisel, arendamaks koostööd eesti kultuuriseltsidega ja tagamaks info parem liikumine katusorganisatsioonide liikmete seas.
 
Atesteerimise läbinud katusorganisatsioonidel on õigus saada rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise taotlusvooru kaudu 2009. aastaks tegevustoetust. Taotlusvooru avab Integratsiooni Sihtasutus 2008.a oktoobri lõpus. Taotlusvooru teave tehakse kättesaadavaks veebilehel.
 
 
Lisainfo:
Iris Järv, Kultuuri ja noorsootöö üksus
 
 
Täienduskoolituse võimalused rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele
 
Integratsiooni Sihtasutuse haridusprogrammide keskus alustab koostöös Tallinna Ülikooli Avatud Ülikooli täiendõppekeskusega rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajate täienduskoolitust „Õpetamine dialoogis iseenda ja lapsega“. Koolituse käigus saavad õpetajad laiendada oma pedagoogika- ja keeledidaktikateadmisi, arendada keelelis-kultuurilise koostöö korraldamise oskusi, kujundada valmisolekut tööks erivanuseliste lastega ja hariduslike erivajadustega lastega. Täienduskoolituskursuse maht on 120 tundi, esimene sessioon toimub 26.–27. novembril.
 
Novembris korraldab Integratsiooni Sihtasutuse haridusprogrammide keskus rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajatele kultuuri- ja õppereisi Hiiumaale. Tutvutakse Hiiumaa vaatamisväärsuste ja saarerahva kultuuriga. Hiiumaal toimub ka psühhodraama alane koolitus.
 
Lisainfo:
Zoja Tint, Haridusprogrammide keskus
 
 
Integratsiooni Sihtasutuse kaudu toetatakse rahvusvähemuste keele ja kultuuri tutvustamist 655 000 krooniga
 
Oktoobris lõppes rahvuskultuuriseltside projektikonkurss. Konkursile laekus 51 rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustest teavitavat ja/või kultuuriseltside koostööd edendavat projekti. Toetus määrati 22 projektile.
 
Toetuse saanud Ukraina Kultuurikeskuse projekti „Ukraina kultuuri tutvustamine IV“, raames korraldatakse Tallinnas ukraina ikoonide ja mänguasjade näitus ning viiakse läbi meistriklassi tunnid Ukraina traditsioonilisest keraamikast, sh mänguasjadest ja mänguasjadest-muusikariistadest.
 
Folklooriansambel Žurba projektis „Ukraina rahvalaul Eestis ja eestlastele“ tutvustatakse ukraina rahvalaulu eesti keeles, otsitakse paralleele eesti ning ukraina rahvamuusikas ja katsetatakse eesti rahvalaulu tutvustamist ukraina keeles.
 
Konkurssi rahastab Riigikantselei. Projektide läbiviimise periood kestab juunini 2009.
 
Lisainfo:
Kristina Pirgop, Kultuuri- ja noorsootöö üksus
 
 
Vene õppekeelega koolidesse jõuab eesti kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumiõpilastele
 
Novembris jõuab vene õppekeelega koolidesse kirjanduse lisamaterjal „Eesti uusima aja kirjandus. Töölehtede kogumik gümnaasiumiõpilastele“. Kogumik sisaldab katkendeid eesti noorema põlvkonna kirjanike aastail 2000–2007 ilmunud teostest ja tööülesandeid. Tekstid on valinud ja ülesanded koostanud õpetajad: Leili Sägi Pärnu Vene Gümnaasiumist, Diana Joassoone Tartu Annelinna Gümnaasiumist, Annelii Juhkama Tallinna Humanitaargümnaasiumist ja Natali Happonen Tartu Kutsehariduskeskusest. Õppematerjal annab ülevaate eesti uusima aja kirjanduse mitmekesisusest, võimaldab arendada õpilaste funktsionaalset lugemisoskust ning eesti keele oskust ilukirjanduslike tekstidega töötamise kaudu.
 
Lisainfo:
Ulvi Müür sepp, Haridusprogrammide keskus
 
 
Keelekümblusprogrammi õpetajad täiustavad oma metoodilisi oskusi
 
Novembrikuus jätkatakse venekeelsete metoodikakoolitustega aineõpetajatele (20,–21.11); kümblusmetoodika põhikoolitusega klassiõpetajatele (12.–13.11) ja metoodika jätkukoolitusega 2000. aastal keelekümblusega alustanud koolide klassiõpetajatele (25.–26.11). Tallinna ja Ida-Viru rühmad jätkavad vahetu tagasiside (nn 5minuti vaatluse) koolitusega. 
 
Lisainfo:
Made Pandis, Keelekümbluskeskus
 
 
Lasteaia õpetajate novembrikoolitustel “Arenguvestlused lapsevanematega” arutatakse arenguvestluse läbiviimisega seotud küsimusi (arenguvestluse ülesehitus; kümblusõpetajast rühmaõpetaja rolli) ja analüüsitakse lapse arenguvestluse erinevaid kavasid. Koolitused toimuvad piirkonniti: 12. novembril – Tallinnas, 14. novembril Jõhvis. Koolituse viivad läbi Keelekümbluskeskuse koolitajad.
 
Lisainfo:
Svetlana Belova, Keelekümbluskeskus
 
 
Kümbluskoolide ja –lasteaedade õpetajad tutvuvad walesi kümblusprogrammiga
 
2.–7. novembril on kümbluskoolide/lasteaedade õpetajad ja lastevanemad ning Keelekümbluskeskuse töötajad õppereisil Walesis Cardiffis, et tutvuda Walesi keelepoliitika ning walesi keele kümblusprogrammiga. Kohtutakse õpilaste ja õpetajate, haridusametnike ning lastevanematega.
 
Lisainfo:  
Svetlana Belova, Keelekümbluskeskus
 
Keelekümblusprogrammi nõustajad põhikoolituse programmi lõpusirgel
Kõigis keelekümblusprogrammi nõustajate väljaõppe 2. etapi koolituse õpperühmades jagatakse koolituse lõputunnistusi. Koolituse käigus alustati harjutusülesannetega oma lasteaias/koolis. Rööbiti koolitusega töötatakse Avatud Meele Instituudi juhtimisel välja nõustamissüsteemi käivitamise tegevuskava, nõustaja rollikirjeldus, täiendatakse keelekümblusprogrammi nõustamise kontseptsiooni.
 
Nõustamissüsteemi käivitamise eel viiakse läbi piirkondlikud teabepäevad lasteaedadele ja koolidele.
 
Lisainfo:
Made Pandis, Keelekümbluskeskus
 
 
Valmimas on keelekümblusprogrammi strateegia 2008–2013
 
Keelekümbluskeskusel on valmimas keelekümblusprogrammi strateegia 2009–2013. Strateegia koostamisse on kaasanud programmi juhtkomitee, programmiga liitunud haridusasutuste juhid, keelekümbluskeskuse töötajad, keelekümblusprogrammi eksperdid ja kohalike omavalitsuste esindajad.
 
Üldist strateegilist suundust: “Keelekümblus on Eestis laialt levinud kvaliteetne aine- ja keeleõppe lõimimise programm” konkretiseerivad viis strateegilist eesmärki.
Piirkondlikel nõupidamistel lihvitakse tulevikukavanduse sõnastust ja programmi kaasatud omavalitsuste ja asutuste ülesandeid strateegia elluviimisel.
 
 
Lisainfo:
Marju Randlepp, Keelekümbluskeskus
 
 
Algavad eesti keele kui teise keele kursused tudengitele
 
Integratsiooni Sihtasutus alustas koostööd Eesti Lennuakadeemia, Eesti Mereakadeemia ja Sisekaitseakadeemiaga, et korraldada nende koolide vene emakeelega õppuritele täiendavaid eesti keele kursusi, et aidata üliõpilastel arendada õppetööks vajalikku erialast eesti keele oskust.
 
Käimas on ettevalmistused koostööks Eesti Maaülikooli, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Narva Kolledži ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga.
 
Täiendavat eesti keele õpet korraldatakse programmi „Keeleõppe arendamine 20072010“ raames (Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava “Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meede „Keeleõppe arendamine”).
 
Lisainfo:
Ave Osman, Elukestva õppe üksus
 
 
Noored, kas olete valmis – kolm üritust tulekul
 
31. oktoobrist 1. novembrini toimub Viinistus noortekonverents „Kas oled valmis?“ Osalema oodatakse kuni 100 erinevast rahvusest noort. Üheskoos arutletakse demokraatia ja sellega kaasnevate väärtuste üle, töötubades kaardistatakse noorte seisund nende jaoks olulistel teemadel – haridus, tulevik, suhted, tervis ja sõltuvused, maailmaparandamine.
 
12.13. novembril toimub Pärnus Tulevikulinna mäng. Eesti ja vene õppekeelega koolide õpilased asuvad koos ametnikega ühiskonna olulistele küsimustele lahendusi otsima. Mängumeetodi on välja arendanud Briti Nõukogu, kaasamaks elanikke kogukonna arendustöösse.
 
5.6. detsembril toimub Tallinnas osaluse teemaline seminar maakondlike noortekogude liikmetele. Erinevad organisatsioonid ja institutsioonid tutvustavad seminaril oma osaluseteemalisi tegevusi. Osalejad saavad Eesti Noorteühenduste Liidu koostatud Osaluskogumik, mille kordustrüki väljaandmist toetab Euroopa Sotsiaalfond.
 
Kõik kolm üritust toimuvad programmi „Keeleõppe arendamine 20072010“ raames (Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava “Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meede „Keeleõppe arendamine”).
 
Lisainfo:
Lianne Ristikivi, Kultuuri- ja noorsootöö üksus
 
 
Septembrikuus jõudis kasutajateni 6700 eesti- ja 2000 venekeelset “Kodaniku käsiraamatut"
 
Käsiraamatu neljanda trüki uuest tiraažist jaotati enamik üldhariduskoolidele, samuti kutsekoolidele ning raamatukogudele. "Kodaniku käsiraamat“ esitab ajakohastatud teavet riigi toimimisest ja riigiasutustega suhtlemisest, juurde on tulnud uusi teemasid. Teemade juures on viited asutustele ja organisatsioonidele, kust vajaduse korral lisateavet küsida. Uus on ka märksõnade register, mis muudab käsiraamatu kasutamise mugavamaks.
 
Täiendatud trüki väljaandmist rahastas Siseministeerium ning tiraaži jaotamist toetas Haridus- ja Teadusministeerium. Raamatu andis välja Integratsiooni Sihtasutus.
 
Lisainfo:
Tea Tammistu, Kodanikuhariduse üksus
 
 
 
HANKED JA KONKURSID
 
Lihtmenetlusega avatud hange „Erialakeele aineprogrammide väljatöötamine“
 
Hanke Erialakeele aineprogrammide väljatöötamine“ raames antakse välja arvutiteeninduse, automaatika, autotehniku, elektriku (elektriseadmed), veokorralduse, üldehituse, ehitusviimistluse, pagar-kondiitri, keskkonnatehnika lukksepa ja metallitöölise erialadele erialakeele aineprogrammid. Aineprogrammid koosnevad erialakeele oskusnõuete kirjeldusest, minimaalse sõnavara ja väljendite loendist, ainekavast ja hindamisjuhendist, mis on aluseks erialakeele sihipärasele õpetamisele.
 
Erialakeele aineprogrammid toetavad kutseõppeasutuste eesti keele kui teise keele õpetajaid erialakeele tulemuslikul õpetamisel, et kooli lõpetajad suudaksid sooritada kutseeksami eesti keeles ning asuda tööle eestikeelses töökeskkonnas.
 
Erialakeele õppeprogrammid töötatakse välja programmi „Keeleõppe arendamine 20072010“ raames (Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava “Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meede „Keeleõppe arendamine”).
 
 
Hankekonkurss on avatud 17. novembrini.
 
Lisainfo:
Reet Kallo, Elukestva õppe üksus
 
 
Lihtmenetlusega avatud hange „Eesti keele omandamisele suunatud tööjõuvahetused“
 
Hanke eesmärgiks on luua riigikeelest erineva emakeelega täiskasvanutele mitmekesised ja paindlikud võimalused, et nad suudaksid omandada igapäevaseks ja ametialaseks toimetulekuks vajalikul tasemel eesti keele.
 
Euroopa Sotsiaalfondi toel korraldatakse muukeelsetele õpetajatele, politseiametnikele, meditsiinitöötajatele, vanglaametnikele, raamatukogutöötajatele jt avalikele teenistujatele eesti keele lühikursused ning tööjõuvahetused eestikeelsest keelekeskkonnast pärit kolleegidega.
 
Hankekonkurss viiakse programmi „Keeleõppe arendamine 20072010“ raames (Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava “Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meede „Keeleõppe arendamine”).
 
Hankekonkurss on avatud 10. novembrini.
 
Konkursi info.
 
Lisainfo:
Tea Kotkas, Elukestva õppe üksus
 
 
Eesti keele laagrite projektikonkurss
 
Novembris kuulutatakse välja 2009. aasta keelelaagrite projektikonkurss. Konkursist on oodatud osa võtma noortelaagrite vahetusi ja projektlaagreid korraldavad organisatsioonid. Projektikonkursile oodatakse programmilise iseloomuga projekte, mille käigus võib laagritegevusi läbi viia aasta jooksul.
 
Konkurss on esimene osa kaheosalisest konkursist. Konkursi teine osa kuulutatakse välja kevadel. Esimesest voorust toetust saanud organisatsioonid teises taotlusvoorus (kevadel 2009) enam osaleda ei saa. Lisaks kuulutatakse kevadel välja projektikonkurss pereõppe korraldamiseks.
 
Konkursijuhend on kättesaadav alates konkursi väljakuulutamisest Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt  või projektijuhilt aadressil lianne.ristikivi (at) meis.ee
 
Lisainfo:
Lianne Ristikivi, Kultuuri- ja noorsootöö üksus
 

Integratsioonikalender - oktoober 2008

Integratsiooni Sihtasutus tutvustas 17. septembril Tallinnas toimunud infopäeval uut keeleõppe arendamise programmi.

Programm „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ on loodud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ rakendamiseks. Programmi rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga loob Integratsiooni Sihtasutus 12 erineva tegevuse kaudu erinevatele sihtrühmadele täiendavaid võimalusi eesti keele õppeks.

Keeleõppe arendamise programmi sihtrühmadeks on õpilased alates 14. eluaastast, kelle emakeel ei ole eesti keel, pedagoogid ja ametnikud, kes töötavad nende õpilastega, kelle emakeel ei ole eesti keel ning eesti keelt ebapiisavalt valdavad töötavad inimesed.

Euroopa Sotsiaalfondi toetusel korraldatakse täiendavat eesti keele õpet kõrgkoolides ja kutsekoolides õppijatele, tööjõuvahetuste kaudu politseinikele, päästetöötajatele, vanglaametnikele, meditsiinitöötajatele ja teistele avaliku sektori töötajatele.

Pedagoogid saavad täiendavalt eesti keelt õppida kursustel ja individuaalselt koos mentoriga, noored ühistegevuste kaudu.

Programmi abil arendatakse integreeritud eriala ja keeleõppe süsteemi, valmistatakse ette eestikeelseks kutseeksamiks, luuakse erialakeele õppematerjalid kutsekoolidele.

Täiendav info:

Eduard Odinets
Programmi juht
Elukestva õppe üksus

Koolitused täiskasvanute vabahariduslikele koolitusasutustele

Integratsiooni Sihtasutus alustas Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames koostööd MTÜga Kodanikukoolitus ja Koolituse Korralduskeskus OÜga, et korraldada vabahariduslikke koolitusi pakkuvatele või huviharidust võimaldavatele koolitusasutustele täienduskoolitusi multikultuurilisuse ja keele omandamise ning integreeritud keele ja erialaõppe valdkonnas.

Koolitused toimuvad vahemikus november 2008 kuni oktoober 2009.

Täienduskoolitused aitavad süvendada osalejate teadmisi ja oskusi, et paremini tulla toime erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste õpetamisega.

Lisainfo:
Riina Ring
Projektijuht
Elukestva õppe üksus

Eesti keele kui teise keele kursused tudengitele

Integratsiooni Sihtasutus alustab koostööd üheteistkümne kõrgkooliga, et korraldada täiendavaid eesti keele kui teise keele kursusi kõrgharidustaseme õppuritele. Täiendava keeleõppe eesmärgiks on aidata Euroopa Sotsiaalfondi toel neil tudengitel, kelle emakeel ei ole eesti keel, arendada igapäevaseks suhtlemiseks ning kõrgharidustasemel õppimiseks vajalikku eesti keele oskust.

Täpsem info:
Ave Osman
Projektijuht
Elukestva õppe üksus

Avatud hankekonkurss „Pedagoogide täienduskoolitus eestikeelse õppe arendamiseks muukeelsetes kutseõppeasutustes“

Kuni 10. oktoobrini on avatud konkurss koolitaja leidmiseks kutsekoolide pedagoogide täienduskoolituse korraldamiseks.

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ üheks eesmärgiks on arendada kutseõppeasutuste kutse- ja üldainete õpetajate eesti keele ning aine- ja keeleõppe lõimimise oskust, samuti valmistada õpetajad ette stažeerimiseks teises kutseõppeasutuses.

Programmi raames saavad 40 kutseõpetajat täienduskoolitust eriala- ja keeleõppe arendamise võimalustest, e-õppe kasutamisest eestikeelse erialaõppe rakendamisel ning teadmisi keeoskuse arenemisest.

Stažeerimise eesmärgiks on pakkuda 100 kutse- ja üldaineõpetajale võimalus õpetada oma ainet eesti keeles. Ühelt poolt õpetavad vene või muu emakeelega õpetajad oma ainet eesti õppekeelega õpperühmas. Kuid samuti saavad ka eesti emakeelega eestikeelsete õpperühmade õpetajad anda tunde vene õppekeelega rühmades eesti keeles.

Koolitustel pannakse rõhku ka mitmekultuurilises õpperühmas õpetamisele.

Hankekonkurss viiakse läbi „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ rakendamiseks.

Konkursi info: http://www.meis.ee/est/konkursid/index.php?newsID=1647&show=events

Täpsem info:
Maria Ratassepp
Projektijuht
Elukestva õppe üksus

Avatud hankekonkurss „Erialakeele õppekomplektide väljaandmine kutseõppeasutustele“

Hanke eesmärgiks on tõsta kutseõppeasutuste muu emakeelega lõpetajate suutlikkust sooritada kutseeksam eesti keeles ning asuda tööle eestikeelses töökeskkonnas. Selleks töötatakse välja elektriku ja pagar-kondiitri eesti erialakeele õppekomplektid kutsekoolide muukeelsetele õppuritele. Õppekomplektid arendavad erialast suhtlusoskust ning on kooskõlas Euroopa keeleõppe raamdokumendi põhimõtetega.

Iga õppekomplekt katab 80-tunnise erialakeele kursuse ja võimaldab omandada erialakeele tasemel A2. Õppekomplekt sisaldab nelja osa:
1) video-osa (õppevideod erialase suhtlemise õppeks);
2) elektroonne osa (interaktiivne õpik-harjutustik);
3) paberkandjal osa (õpik-harjutustik);
4) elektroonne õpetajajuhend.

Õppekomplekt käsitleb vastava eriala kutseeksamit, selle nõudeid ja tööjuhendite sõnavara. Samuti õppekava mooduleid. Suunab õpilasi arutlema keeleõppe motivatsiooni, eneseteostuse ja ellusuhtumise teemadel. Õppekomplekti abil valmistatakse õppurreid ette erialasele praktikale minekuks.

Õppekomplektid on mõeldud kasutamiseks eesti keele kui teise keele ja/või eesti erialakeele tunnis elektriku ja pagar-kondiitri erialadel.

Hankekonkurss on avatud 14. oktoobrini.
Tingimused: http://www.meis.ee/est/konkursid/index.php?newsID=1651&show=events

Täpsem info:

Reet Kallo
Projektijuht
Elukestva õppe üksus

Valmisid trükis ja DVD, mis edendavad mitmekultuurilist Eestit

Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus esitles kahte põhikoolile mõeldud õppematerjali

1) trükis "Rahvused Eestis. Usbekid". Autorid on Zulfia Nurmanova, Lola Sahhibnazarova ja Ita Serman. Raamat annab lühiülevaate usbekkidest, nende ajaloolisest kodumaast, traditsioonidest, kirjanikest, kunstnikest, heliloojatest ja usbekkidest maailmas ja Eestis.
Antud sarjas "Rahvused Eestis" on varem ilmunud leedulasi, kasahhe ja venelasi tutvustav trükis.

2) DVD "Etnomosaiik IV". Telesaadete sarja seekordne osa annab ülevaate poola, korea, mordva, dagestani ja bulgaaria traditsioonidest, kommetest ja paljust muust. Autor on Jevgenia Haponen. Varem on välja antud Etnomosaiik I - 9 filmi, Etnomosaiik II - 6 filmi ja Etnomosaiik III – 5 filmi.

Haridusprogrammide Keskuse juhi Ulvi Müürsepa sõnul on tegemist lisaõppevahendiga, mida saab kasutada ühiskonnaõpetuse ja ajaloo tundides. Mõlemad sarjad annavad hea ülevaate sellest, millised eri rahvused Eestis elavad, lisas Müürsepp.

Mõlemad materjalid on ilmunud Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel ning need saadetakse kõikidesse koolidesse.

Zoja Tint
Projektijuht
Haridusprogrammide Keskus

Eestikeelsete ja venekeelsete noorte ühistegevused

Oktoobris leiavad Integratsiooni Sihtasutuse korraldamisel aset eestikeelsete ja venekeelsete noorte ühistegevused Euroopa Sotsiaalfondi toetusel.
Koostöös Briti Nõukoguga toimub Tuleviku Linna Mäng oktoobris Narvas ja novembris Pärnus. Selles osalevad eestikeelsed ja venekeelsed noored ning linnaametnikud. Ühiselt leitakse linnas arendamist vajavad teemad ning pakutakse tuleviku perspektiivis võimalikke lahendusi. Mängu tulemusena valitakse parim lahendus, mis on eelnevalt linnaelanike ja spetsialistide poolt nõustatud. Noored saavad osaleda otsustusprotsessis ja kaasa rääkida noori puudutavatel teemadel.
31. oktoobrist 1. novembrini toimub Viinistul noorteseminar Kas oled valmis?, millest oodatakse osa võtma kuni 100 eestikeelset ja venekeelset noort. Seminari keskne teema on demokraatia. Ettekannete ja töötubade abil saavad noored kaasa rääkida demokraatia lahtimõtestamisel, mõista demokraatlike väärtuste olemust ning osaleda demokraatlikus tööprotsessis.

Koolivälise keeleõppe raames toimub 30. oktoobril seminar 2008. aasta keelelaagrite projektide läbiviijatele, projektikonkursil osalenutele, potentsiaalsetele 2009. aasta projektide taotlejatele ning 2008. aasta keelelaagrites ja pereõppes osalenud eestikeelsetele ja venekeelsetele noortele. Koostöös Luguteatriga vaadatakse üle koolivälise keeleõppe projektide konkursi tingimused, analüüsitakse suviseid tegevusi ning koostatakse ettepanekud venekeelsete noorte eesti keele õppeks väljaspool üldhariduskooli.

Lisainfo:
Lianne Ristikivi
projektijuht
Kultuuri- ja noorsootöö üksus

Oktoobris kuulutatakse välja hankekonkurss „ Eesti ja vene keele täiendkursused noorsootöötajatele“.

Hanke eesmärk on pakkuda noorsootöötajatele, kelle emakeel ei ole eesti keel, võimalust täiendada oma tööks vajalikku noorsootööalast eesti keele oskust. Noorsootöötajatele, kelle emakeel on eesti keel, korraldatakse vene keele täiendkursused noorte esmaseks juhendamiseks vene keeles. Sihtrühma moodustavad 40 noorsootöötajat. Täiendkursused mahuga 60 akadeemilist tundi on plaanis korraldada Harjumaal ja Ida-Virumaal. Hanget rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:

Silver Pramann,
projektijuht
Kultuuri ja Noorsootöö üksus

24.–25. oktoobril 2008 toimub Tallinnas rahvusvaheline konverents lõimitud aine- ja keeleõppest

Konverentsil esinevad lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) asjatundjad üle maailma järgmistel teemadel:
• edukate LAK-õppe kogukondade tegevus (oodatud ja ootamatud tulemused )
• LAK-õppe meetodika (head tavad)
• õppimine ja aju-uuringud (uute teadmiste rakendamine õppimise toetamiseks)
• kaasatus, elitaaruse vältimine (LAK-õppe kättesaadavuse laiendamine)
• kultuuridevaheline dialoog (toimetulek kultuuriliste erinevustega klassiruumis)
• edu töömaailmas LAK-õppe kaudu.

Lisainfo:

Made Pandis
projektijuht
Keelekümbluskeskus

Keelekümblusprogrammi metoodikakoolitused (vene keeles)

1..–2. oktoobril toimub keelekümblusklasside venekeelsete ainete õpetajate 2. rühma metoodikakoolituse 3. sessioon Jõhvi Vene Gümnaasiumis.
20.–21. oktoobril toimub vene/inglise keele õpetajatele 2. rühma metoodikakoolituse 4. sessioon Toila koolituskeskuses.

Lisainfo:

Maire Kebbinau
projektijuht
Keelekümbluskeskus

Keelekümblusprogrammi toetava vahetu tagasiside - 5. min vaatluse metoodika

Algab keelekümblusprogrammi koolitus programmiga liitunud koolide juhtidele. Koolitused toimuvad piirkonniti Tallinnas ja Ida-Virumaal oktoobrist – detsembrini 2008. Tallinnas algavad koolitused 17. oktoobril Tallinna Laagna Gümnaasiumis.
Narvas alustab rühm oktoobri lõpus Narva Vanalinna Riigikoolis.

Lisainfo:

Made Pandis
projektijuht
Keelekümbluskeskus

Keelekümblusprogrammi nõustamissüsteemi arendamine

Jätkub keelekümblusprogrammi nõustajate väljaõppe II etapp Avatud Meele Instituudi läbiviimisel, mis kestab september – november 2008. Koolitused toimuvad piirkonniti Tallinnas ja Ida-Virumaal. Koolitustel osaleb 42 tulevast keelekümblusprogrammi nõustajat, kes on läbinud 6-päevase nõustajate väljaõppe I etapi.
Avatud Meele Instituudi juhendamisel jätkatakse õpetajate metoodilise nõustamise kontseptsiooni arendamist.

Lisainfo:

Made Pandis
projektijuht
Keelekümbluskeskus

Eesti-Soome kakskeelsuse seminar

10. oktoobril toimub seminar Eesti Suursaatkonnas Helsingis.
Keele alalhoidmine on oluline, see on osa kultuurist. Ja kultuuriliselt tugevamad on need, kes oma emakeelt teadlikult alal hoiavad. Teise keele õppimine avab uksed uude kultuuri ja aitab seda paremini tundma õppida. Seminaril osalejad saavad ülevaade Keelekümblusprogrammist Eestis.

Lisainfo:

Svetlana Belova
projektijuht
Keelekümbluskeskus

Integratsioonikalender - september 2008

UUDISED

Rahvuskultuuriseltside projektikonkurss
27. augustil lõppes rahvuskultuuriseltside projektikonkurss. Konkursi eesmärk on toetada rahvusvähemuste keele ja kultuuri tutvustamist Eestis.
Esitatavad projektid informeerivad Eesti elanikkonda rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustest ning arendavad Eestis tegutsevate kultuuriseltsid e koostööd.
Konkursile laekus 51 projekti. Konkursi tulemused avalikustatakse septembrikuu jooksul. Projekti tegevused kestavad juunini 2009. Seda rahastab Riigikantselei.

Rahvusvähemuste kultuuriseltside atesteerimine

Septembris käivitab Rahvastikuministri büroo baasfinantseerimist taotlevate rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide ja nende liikmete atesteerimise. Selle käigus hinnatakse, kas katusorganisatsioon ja selle liikmed vastavad baasfinantseerimise tingimustele (vt. www.rahvastikuminister.ee)  
Tuginedes UNESCO vaimse pärandi definitsioonile, mõistetakse baasfinantseerimise raames vaimse kultuurilise pärandi tegevusi, mis vahetult peegeldavad rahvusvähemuse eripära. See on eeskätt keel, muusika, laulmine, tantsimine, käsitöö, tavade ja kommete järgimine, teadmised loodusest ja maailmast, rahvapidude korraldamine ja tähistamine.
Atesteerimiseks esitab katusorganisatsioon liikmete nimekirja vastavalt nõutud vormile elektrooniliselt aadressile aleksandr.aidarov@riigikantselei.ee. Vorm on kättesaadav aadressil: www.rvke.ee
Atesteerimiseks on moodustatud komisjon, kuhu kuuluvad esindajad Rahvastikuministri büroost, Kultuuriministeeriumist, Haridus- ja teadusministeeriumist, Integratsiooni Sihtasutusest, Tallinna Linnavalitsusest ja Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidust (EMSL). Komisjon vaatab taotletavate organisatsioonide põhikirju, B-kaarte, 2007 majandusaasta aruandeid ning kontrollib eelnevate lepingute täitmist.
25. septembrini 2008 toimuvad atesteerimiskomisjoni kohtumised katusorganisatsiooni esindajatega tagasiside andmiseks ning esilekerkinud puuduste likvideerimiseks.
Oktoobris 2008 kuulutab Integratsiooni Sihtasutus välja rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide baasfinantseeringu taotlusvooru, milles saavad osaleda atesteerimise läbinud organisatsioonid.
Lisainfo: Rahvastikuministri nõunikult: Aleksandr Aidarov, tel. 6935 257, e-post aleksandr.aidarov@riigikantselei.ee

Uued ettepanekute esitamise voorud kutseõppeasutustele “Eesti keelest erineva emakeelega kutseõppurite eesti keele täiendava õppe korraldamine“

Selle programmi raames oodatakse koolide ettepanekuid, kuidas nad ise tahaksid oma õppuritele täiendavat eesti keele õpet korraldada. Eesmärgiks on, et võimalikult paljud kutseõppeasutused saaksid erineval viisil arendada eesti keele õpet, lähtudes just oma õppurite vajadustest ja võimalustest. Õppetöö vormid ja maksumused ei ole ette antud. Mõni kool ehk soovib ettevalmistuskursusi, mõni suvekooli, mõni täiendada praktikaprogrammi või ühildada eriala- ja keeleõpet. Kõik ettepanekud on teretulnud. Oluline on, et need vastaksid ka programmi eesmärkidele ja tegevuse kirjeldusele. Seejärel koostöös ekspertide ja koolidega hakkame keeleõpet korraldama.
Integratsiooni Sihtasutus kogub ettepanekuid kutseõppeasutustelt järgmistel aegadel:
  1. 1. september – 31. oktoober 2008
  2. 1. veebruar – 31. märts 2009
  3. 1. september – 31. oktoober 2009
  4. 1. veebruar – 31. märts 2010
Koolide ideede läbi vaatamine koostöös ekspertidega võib võtta paar kuud (olenevalt õppetöö mahust ja ettepanekute arvust). Kool võib esitada ka mitu ettepanekut. Oluline on teada, et eelarves märgitud summat ei kanta üle kooli arvele, vaid Integratsiooni Sihtasutus tellib vajalikud teenused ise.
Koostööettepanekud palume kindlasti esitada etteantud vormil ning edastada need meile elektronposti teel märgitud aja jooksul. Ettepanekuvormi ja programmi tegevuse kirjelduse leiate www.kutsekeel.ee

Integratsiooni Sihtasutuse projekti „Muukeelsete töötute täiendkoolitus ja keeleõpe“ tulemused
Kokku 16 kuud tegutsenud projekti peamisteks eesmärkideks oli aidata vähendada muukeelsete elanike töötust ja tõrjutust ühiskonnas ning seeläbi tõsta tööhõivet ja integreerumist Eesti ühiskonda. Selle saavutamiseks korraldati osalejatele tööotsingukoolitused, keele- ja erialakursused, pakuti tööpraktikat ning viidi läbi kutse- ja psühholoogilisi nõustamised. Lisaks keelekursustele toimusid infopäevad, mille raames tutvustati eesti keele riigieksami sooritamise võimalusi ja tingimusi ning jagati teavet EV põhiseaduse tundmise ja kodakondsuse koolitusel osalemise kohta.
Projekti kogumaksumus oli 6 128 068 krooni, millest 80 % moodustas Euroopa Sotsiaalfond ja 20 % Eesti avaliku sektori finantseering.

Integratsiooni Sihtasutuse infosüsteemide arendus
Projekti „Toetus riikliku integratsiooniprogrammi rakendamiseks ja integratsiooniga seotud asutuste suutlikkuse tõstmiseks” raames korraldatud hankekonkursi „IS infosüsteemide arendus” võitis Columbus IT Partner Eesti AS.
Hanke eesmärgiks on viia Integratsiooni Sihtasutuse finantsjuhtimine kvaliteedilt uuele tasemele, kaasajastades ja integreerides finantsjuhtimis- ja arvestusprotsessid ning tagades nende efektiivseks toimimiseks vajalikud infotehnoloogilised lahendused. Samuti juurutada elektrooniline dokumendihaldussüsteem, et tõsta asjaajamise operatiivsust ja efektiivsust.
Uuendatud ja kaasajastatud finantsinfosüsteem aitab tagada läbipaistva finantsjuhtimise, piisava finantsjärelevalve ning tõhusa aruandlus- ja kontrollsüsteemi sihtasutuste poolt administreeritavate eraldiste ja vahendite kohta.
Projekti tegevusi rahastatakse EL Üleminekutoetuse, Riigikantselei ja Haridusministeeriumi vahenditest.

Keelekümblusprogrammi nõustamissüsteemi arendamine

Algab keelekümblusprogrammi nõustajate väljaõppe II etapp Avatud Meele Instituudi läbiviimisel, mis kestab september – november 2008. Koolitused toimuvad piirkonniti Tallinnas ja Ida-Virumaal. Koolitustel osaleb 42 tulevast keelekümblusprogrammi nõustajat, kes on läbinud 6-päevase nõustajate väljaõppe I etapi.
Avatud Meele Instituudi juhendamisel jätkatakse õpetajate metoodilise nõustamise kontseptsiooni arendamist.

Keelekümblusprogramm õppeaastal 2008-2009

Varase keelekümbluse lasteaiaprogrammis on sel õppeaastal keelekümblusrühmad 27s lasteaias; programmi uustulnukad on Vaivara lasteaed, Kohtla-Järve lasteaiad “Punamütsike” ning “Tuhkatriinu” ja Sillamäe “Päikseke”. Narva “Päikeses” käivad ulatuslikud remonditööd, keelekümblusrühmad jätkavad tööd asenduspindadel.
Programmiga liitunud Tallinna Muhu lasteaias ei avata ka sel aastal ühtki keelekümblusrühma.
Varase keelekümbluse kooliprogrammis jätkavad keelekümblusklassid 14s koolis. Kevadel saavad põhikooli lõputunnistuse varase keelekümbluse programmi esimesed lõpetajad (nelja kooli viiest klassist).
Hiliskeelekümbluse programmis jätkavad keelekümblusklassid 17 koolis.
Narva Joala Kool liideti Narva 6. Kooliga. Narva 6. Kool on valmis jätkama hilises keelekümblusprogrammis.
Seoses reorganiseerimisega klassikaliseks gümnaasiumiks ei osale programmis enam Pärnu Hansagümnaasium.
Värskelt remonditud ruumides alustab programmiga liitunud koolidest Tallinna Karjamaa Gümnaasium.

Suureformaadiliste pildiraamatute sari "Loeme koos"

Uue õppeaasta alguseks saavad kõik Eesti lasteaiad Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel trükitud suureformaadiliste pildiraamatute sarja "Loeme koos." Pildiraamatute komplekt on suunatud 5–7aastastele lastele. Raamatud annavad materjali sõnavara- ja kõnearendusharjutusteks; ainet ja näitlikkust teatud väljendite kordamiseks; impulsse sõnade ja tekstide reprodutseerimiseks, edasiarendamiseks; improviseerimislusti lasteaia õpetajatele eeskuju- ja kuulamistekstide esitamiseks.
Sarja kõik 14 raamatut on kaheksaleheküljelised. Raamatu igal leheküljel asub raamatu eesmärke kandev pilt. Seega sisaldab iga raamat kaheksat pilti (illustratsiooni). Raamatus sisalduvad pildid on lapsesõbralikud, värvilised ja detailirohked.
Raamatute formaat võimaldab raamatute ühist lugemist (sh piltide kirjeldamist) kuni 20liikmelise laste grupiga.
 

Integratsioonikalender - juuli 2008

UUDISED 
Integratsiooni Sihtasutus toetab rahvusvähemuste kultuuriseltse
Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja järjekordse rahvuskultuuriseltside projektikonkursi, mille eesmärk on toetada rahvusvähemuste keele ja kultuuri tutvustamist Eestis. Konkursi raames toetatakse mittetulundusühendusi, kelle põhikirjalised eemärgid vastavad planeeritud tegevustele. Esitatavad projektid peavad olema seotud vähemalt ühe alljärgneva valdkonnaga:
• teadmiste laiendamine rahvusvähemuste kultuuriseltsidest ja rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustest informeerimine Eestis;
• Eesti mitmekultuurilisuse teadvustamine, erinevate rahvusvähemuste kultuuride eripära tundmaõppimine ja tutvustamine avalike ürituste kaudu (loengud, näitused, seminarid, saated, infolehed jms);
• Eestis tegutsevate kultuuriseltside koostöö arendamine.
Taotluste esitamise tähtaeg on 27. august 2008 kell 16.00.
Eesti ühiskond on huvitav ja multikultuurne. Meie igapäevast elu rikastab teiste rahvuste kultuur. Eestis elab 121 erinevat rahvust ning aktiivselt tegutseb umbes 200 rahvuskultuuriseltsi. Iga aasta jooksul paljud nendest viivad ellu mitu üritust, kontserti, loengute sarja ja muud, kus nad tutvustavad oma kultuuripärandit. Integratsiooni Sihtasutus on aastate jooksul toetanud mitmeid nende üritusi.

Täpsem informatsioon: Kultuuri- ja noorsootöö üksus, Kristina Pirgop

Lõppes eestikeelse õppe arendamise projekt vene kutsekoolidele

Juunis jõudis lõpule Integratsiooni Sihtasutuse projekt “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides“. Selle eesmärgiks oli luua tingimusi kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekt oli suunatud kutsekoolide vene rühmade keele- ja erialaõpetajatele, kuid astuti ka samme, mis toetavad erialase eesti keele oskuse arendamise juhtimise poolt.
Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt pakkus koolitust 300 õpetajale ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee.
Täpsem informatsioon: Elukestva õppe üksus, Helena Metslang

Lõppes projekt "Muukeelsete üldhariduskoolide kakskeelsele õppele ülemineku toetamine"

Projekt „Muukeelsete üldhariduskoolide kakskeelsele õppele ülemineku toetamine” viidi ellu selleks, et valmistada venekeelsed üldhariduskoolid ette eestikeelsele aineõppele üleminekuks alates 2007/2008 õppeaastast. See oli jätk projektile “Õpetajate konkurentsivõime tõstmine muukeelses koolis.” Projekt algas veebruaris 2007 ja lõppes juunis 2008.
Mõlemat projekti viis läbi Integratsiooni Sihtasutus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Täpsem informatsioon: Elukestva õppe üksus, Ave Osman

Hinnati kahte ESF projekti

Juunis 2008 lõppes ESF projektide "Õpetajate konkurentsivõime tõstmine muukeelses koolis", "Muukeelsete üldhariduskoolide kakskeelsele õppele ülemineku toetamine" ja "Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides" tulemuste hindamine.
Eesmärk oli hinnata projektide tulemuslikkust ning anda soovitusi järgnevate integratsioonialaste tegevuste kavandamiseks.
Hindamise käigus viidi läbi veebiküsitlus projektides osalenutele, intervjueeriti võtmeisikuid ning kutsekoolide projekti hindamisel toimusid ka fookusgrupid sihtgrupi liikmetega.
Hindamise tulemusena selgus, et suhtumises eesti keele õppesse on üldiselt toimunud suur positiivne muudatus ja seda just õpilaste seas. Samas sõltub eesti keele oskus siiski järjepidevusest ja õpetamise vormidest. Korraldama peaks eesti keele õpetamise metoodika koolitusi, eeskätt funktsionaalse keeleoskuse õpetamise metoodika osas. Paljudel juhtumitel on koolis vähe eesti keele oskajaid, õpetajad käivad küll eesti keelt õppimas, kuid ei suhtle eesti keeles. Seda aitaks lahendada kui ühest koolis peaks koolitusel osalema mitu õpetajat, et tekiks soov ja võimalus keelt oma töö juures praktiseerida.
Samuti toodi välja, et praegused keelekursused annavad hea grammatika põhja, kuid ei julgusta eesti keeles suhtlema. Korraldama peaks eelkõige suviseid keeleõppekursusi, laagreid, kus õpetajad/õpilased on eestikeelses keskkonnas ja soodustama erinevaid ühistegevusi. Aineõpetajad võiksid praktiseerida eestikeelses koolis ning õpilased võiksid õppida teises koolis teatud aineid eesti keeles. Keelekursused peaksid olema tihedalt seotud tegeliku eluga Eestis; vaja on tuua näiteid, mis aitavad aru saada kultuurist ja ümbritsevast keskkonnast. Samuti tuleks arendada interaktiivseid õppevorme.
Projektide tulemuste hindamisel välja toodud soovitusi võetakse arvesse "Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013" ”Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Keeleõppe arendamine” programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010” kutseõppe tegevuste kavandamisel.

Lisainformatsioon: Merlin Mägi, Elukestva õppe üksus

Lõppes projekt "Eesti-sisesed tööjõulähetused keelepraktika eesmärgil"

Juunikuus lõppesid projekti “Eesti-sisesed tööjõulähetused keelepraktika eesmärgil” tegevused, mille eesmärgiks oli toetada avatud, demokraatliku ja mitmekultuurilise ühiskonna kujunemist, milles Eestis elavatel inimestel on võrdne juurdepääs haridusele ja töövõimalustele paranenud keeleoskuse ja sotsiaalse pädevuse kaudu. Samuti sooviti selle projekti kaudu tagada avalikus sektoris töötavatele muukeelsetele pääste- ja politseiametnikele tööks vajalik ning seadusega nõutud riigikeele oskus.
Projekti "Eesti-sisesed tööjõulähetused keelepraktika eesmärgil" raames toimus neli keelekursuste etappi ning eesti keelt õppis Tallinnas, Paldiskis, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Narvas ja Sillamäel kokku 447 päästetöötajat ja politseiteenistujat.

KONKURSID


Elukestva õppe üksus kuulutas välja lihtmenetlusega avatud hanke teemal „Täiskasvanute vabahariduslike koolitusasutuste keele- ja erialaõppe koolitajate täiendkoolitus integreeritud keele ja erialaõppe valdkonnas“
Hanke eesmärgiks on suurendada täiskasvanute vabahariduslike koolitusasutuste keele- ja erialaõppe koolitajate pädevust integreeritud keele- ja erialaõppe läbiviimiseks. Selleks korraldatakse täiendkoolitusi teemadel „Erinevad keeleõppe viisid ja -meetodid“, „Keeleoskuse tasemed, keeleoskustaseme määramine. Õppe eesmärgistamine“ ja „Keele ja eriala lõimitud õpe“. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 11. august.

Täpsem informatsioon: Elukestva õppe üksus, Riina Ring

Elukestva õppe üksus kuulutas välja lihtmenetlusega avatud hanke multikultuurilisuse ja keele omandamise alaste koolituste korraldamiseks täiskasvanute koolitajatele.

Hanke "Täiskasvanute vabahariduslike koolitusasutuste koolitajate täiendkoolitus multikultuurilisuse ja keele omandamise valdkonna teemadel" eesmärgiks on suurendada täiskasvanute vabahariduslike koolitusasutuste koolitajate pädevust erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste õpetamiseks. Selleks korraldatakse täiendkoolitusi multikultuurilisuse ja keele omandamise valdkonna teemadel.
Pakkumuste esitamise tähtaeg on 01. august.

Täpsem informatsioon: Elukestva õppe üksus, Riina Ring

Muukeelse lapse eesti keele õppe toetamine koolieelses lasteasutuses

Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus korraldas kevadel projektikonkursi „Muukeelse lapse eesti keele õpe koolieelses lasteasutuses”. Konkursi raames eraldati eesti keele õppe ja sellega seotud erinevate tegevuste toetuseks koolieelsetele lasteasutustele 1 359 580 krooni.
Konkursile esitasid taotluse 39 lasteaeda ja toetus eraldati 27 lasteaiale, nendest 10 lasteaeda asub Harjumaal, 10 Ida-Virumaal, 5 Tartus, 1 Võrus ja 1 Kohilas.

Täpsem informatsioon: Haridusprogrammide Keskus, Marje Sarapuu

Toetus eestikeelsele aineõppele

2008/2009 õppeaastal toetatakse eesti keeles ainete õpetamist põhikoolis 791 709 krooni ulatuses. Projektikonkursile „Toetus eestikeelsele aineõppele“ laekus 20 taotlust, nendest toetus eraldati 14 koolile, nendest 6 kooli asub Harjumaal, 3 Ida-Virumaal, 1 Lääne-Virumaal, 1 Valgas, 1 Pärnus, 1 Tartus ja 1 Haapsalus. Antud konkursi raames toimub eestikeelne aineõpe järgmistes ainetes: kunstiõpetus, muusika, tööõpetus, kehalist kasvatus, loodusõpetus, Eesti kirjandus, ühiskonnaõpetus, ajalugu, inimeseõpetus ja geograafia.

Täpsem informatsioon: Haridusprogrammide Keskus, Tiina Kuurmaa

Rahvuskultuuriseltsi õpetajate täienduskoolitus emamaal

Selle aasta kevadel Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskuse korraldatud projektikonkursi tulemusena osaleb 6 rahvuskultuuriseltsi pühapäevakooli emakeele ja kultuuri õpetajat täienduskoolitusel emamaal. Seekord toimuvad koolitused Ukrainas, Armeenias ja Aserbaidžaanis. Toetuse kogumaht on 366 093 krooni.

Täpsem informatsioon: Haridusprogrammide Keskus, Eda Silberg

 

Integratsioonikalender - juuni 2008

UUDISED

Vene kutsekoolide sammud eestikeelse õppe poole
Eestikeelne aineõpe ei ole oluline mitte ainult üldhariduskoolide õpilastele: ka kutsekoolide õppuritel on vajadus omandada tööl ja ühiskonnas hästi hakkama saamiseks korralik riigikeele oskus. Üle 130 erialaga kutsehariduses nähakse teises keeles aineõppe läbiviimiseks hulgaliselt takistusi. Siiski on kasvamas kutsekoolide arv, kus vene õppurid saavad mõnda erialaainet õppida eesti keeles.

Integratsiooni Sihtasutuse ja OÜ Miksikese koostöös välja töötatud õppematerjalide sari on mõeldud kasutamiseks kutseõppeasutustes venekeelsete õpperühmade erialatundides. Kutsekoolide erialaõpetajate loodud materjalid aitavad vene gruppide õppuritel elada sisse eestikeelsesse töökeskkonda ja tutvuda erialaterminoloogia ja -tekstidega.

Kõik materjalid on toimetatud ning koosnevad erialatekstidest ja joonistest, vahetult teksti juures olevatest terminite jm uute sõnade tõlgetest ja ülesannetest. Retsensent Vladi Purro tunnustab õppematerjali visuaalset poolt: ”Vormistus on meeldiv, õppematerjal on arusaadavalt illustreeritud, liigendatud ja varustatud orienteerumist hõlbustavate ikoonidega“.

Materjalide abil on võimalik läbi viia e-õpet: samad materjalid koos interaktiivsete harjutustega on kõigile kättesaadavad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Seitsme õpiku usaldusväärsust kinnitavad retsensioonid: „Õppesisu on optimaalne, kooskõlas kohustusliku õppesisu moodulitega”. Materjalid sobivad ka eesti keele kui teise keele tundide erialakeele moodulisse ning eestikeelsete gruppide õpetamiseks.

Ilmunud õppematerjalid: Meelis Pääro ”Standardi EVS 807:2004 kasutamine kinnisvara korrashoiu korraldamisel” (Tallinna Kopli Ametikool), Tatjana Karaganova ”Keevitus” (Tallinna Tööstushariduskeskus), Irina Muravljova ”Höövelspoon” (Tallinna Kopli Ametikool), Edgar Hansen ”Treimistööd” (Tallinna Tööstushariduskeskus), Hergi Kruusimaa, Aare Helinurm ”Joonestamine” (Tallinna Polütehnikum), Aleksei Sedjakin ”Programmijuhtimine” (Tallinna Tööstushariduskeskus), Olga Popova, Natella Mihhailova ”Diagrammi- ja skeemiloomine” (Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus).

Peatselt tuleb trükist ka Integratsiooni Sihtasutuse ja Tartu Ülikooli käsiraamat „Erialaõppe ja keeleõppe lõimimisest“. Lisaõppematerjalide sarja jt Euroopa Sotsiaalfondi projektis „Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelses kutsekoolis“ valminud materjalide infopäev toimub 4. juunil kl 10.30 Rahvusraamatukogus. Lisainfo: www.meis.ee.

Lisainfo: Helena Metslang, Elukestva õppe üksuse projektijuht

Tööjõulähetuste projekt lõpusirgel

Juunikuus lõpevad projekti “Eesti-sisesed tööjõulähetused keelepraktika eesmärgil” tegevused, mis algasid 2005. a maikuus ja viidi ellu Euroopa Sotsiaalfondi meetme “Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem” rakendamiseks Eestis.

Projekti eesmärgiks oli toetada avatud, demokraatliku ja mitmekultuurilise ühiskonna kujunemist, milles Eestis elavatel inimestel on võrdne juurdepääs haridusele ja töövõimalustele paranenud keeleoskuse ja sotsiaalse pädevuse kaudu ning tagada avalikus sektoris töötavatele muukeelsetele pääste- ja politseiametnikele tööks vajalik ning seadusega nõutud riigikeele oskus.

Projekti raames toimus neli keelekursuste etappi ning eesti keelt õppis Tallinnas, Paldiskis, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Narvas ja Sillamäel kokku üle 400 päästetöötaja ja politseiteenistuja.

Eesti keele kursusi Tallinnas ja Paldiskis korraldasid AS TEA Keeleõpetus ja Eesti Keele Suhtlemiskool ning Ida-Virumaal AS Kesk-Eesti Arenduskeskus.

120 tundi kestnud eesti keele alg-, kesk- ja kõrgtaseme kursustel täiendasid osalejad õpetajate juhendamisel lugemis-, kuulamis-, rääkimis- ja kirjutamisoskust ning valmistusid eesti keele riiklikuks tasemeeksamiks.

30 päeva kestnud tööjõulähetuses keelepraktika eesmärgil käis kokku 82 Ida, Lõuna, Lääne ja Põhja Politseiprefektuuri teenistujat, 52 Ida-Eesti Päästekeskuse töötajat ja 1 päästja Põhja-Eesti Päästekeskusest. Keelepraktikale eelnes võõras keelekeskkonnas toimetuleku koolitus. Tööjõulähetusi viis läbi AS Kesk-Eesti Arenduskeskus.

Projekti kõiki tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja Eesti riigieelarvest. Partneritena on projekti kaasatud Politseiamet ja Päästeamet ning prefektuurid ja päästekeskused. Projekti elluviijaks on Integratsiooni Sihtasutus.

Lisainfo: Tea Kotkas, Elukestva õppe Üksus

Ilmuvad õppematerjalid Eesti ajaloo pöördepunktidest vene õppekeelega gümnaasiumidele

Integratsiooni Sihtasutuse ja kirjastus Argo koostöös ilmub Eesti ajaloo alaste lisamaterjalide komplekt „Eesti ajaloo pöördepunktid. Dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile” ja „Eesti ajaloo pöördepunktid. Lisamaterjale õpetajale”. Mõlemad õppematerjalid on koostanud projektimeeskond, kuhu kuulusid Andres Adamson, Toomas Karjahärm, Mare Räis, Vjatšeslav Žiburtovitš ja Einar Värä.
Väljavõte kogumike koostamise põhimõtetest:
„Kogumiku sihtrühm on vene õppekeelega üldhariduskoolide õpilased ja õpetajad ning teised asjast huvitatud. Vene õppekeelega koolidele/klassidele/rühmadele koostatud Eesti ajaloo kogumiku eesmärk on tõsta ajaloo õpetamise taset vene õppekeelega koolides ning aidata üle minna eestikeelsele aineõppele. Taotletud on muuta ajaloo õpetamine teaduslikumaks, elavamaks ja huvitavamaks ning aidata õpilasel paremini toime tulla ajaloosündmuste lõputus jadas.”

Mõlemad allikakogumikud ilmuvad eesti ja vene keeles ning jaotatakse üldhariduskoolidele tasuta. Õpetajatele toimuvad materjale tutvustavad koolituspäevad 31. mail Tallinnas, 2. juunil Tartus ja 4. juunil Jõhvis.

Kogumikud valmivad Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Muukeelsete üldhariduskoolide kakskeelsele õppele ülemineku toetamine” raames.

Lisainformatsioon: Ave Osman, Elukestva õppe üksus

Eesti keel kutsekoolis

Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelses kutsekoolis“ raames toimub õppematerjalide infopäev 4. juunil kell 10.00 Rahvusraamatukogus Tallinnas. Tutvustatakse projektis valminud õppekirjandust, sealhulgas:
- Mare Kitsnik „Eesti keele õppekomplekti vene õppekeelega kutsekoolile“ (Ilo Kirjastus);
- Kristi Saarso, Elle Sõrmus, „Kuidas õpetada erialakeelt. Metoodika käsiraamat” (Eesti Ekspressi Kirjastuse AS)
- Tiina Kikerpill, Elle Sõrmus ”Erialaõppe ja keeleõppe lõimimisest. Käsiraamat vene õppekeelega kutseõppeasutustele” (Eesti Ekspressi Kirjastuse AS)
- Eesti erialakeele õppematerjalide sari 10 erialale
- Eestikeelse erialatunni materjalid 7 erialale

Konverentsi lõpus antakse lühike ülevaade loodavast e-õppematerjalide keskkonnast kutsekeel.ee

Konverentsipäeva esimeses osas arutletakse eesti keele õppe ja eestikeelse õppe üle kutsehariduses. Esinevad Haridus- ja Teadusministeeriumi spetsialistid Irene Käosaar, Maie Soll ja Rita Siilivask.

Lisainformatsioon: Maria Ratassepp, Elukestva õppe üksus

Lasteaedade keelekümblusprogrammi suvekool

Toimub 5.-7. juunil Võsul Männisalu koolituskeskuses. Osaleb 60 lasteaedadede õpetajat ja juhti. Suvekooli põhiteema on keeleõpe draamavõtteid kasutades, mida tutvustab Avatud Meele Instituut. Lisaks tutvustavad oma teadusuuringuid Airi Kukk Tallinna Ülikoolist ja Maarika Mae Tallinna Allika Lasteaiast.

Lisainfo: Svetlana Belova, Keelekümbluskeskus

Vene õppekeelega lasteaedade eesti keele kui teise keele õpetajate suvekool 2008

11.-13. juuni 2008 toimub Pärnumaal vene õppekeelega lasteaedade eesti keele kui teise keele õpetajate suvekool. Koolituse käigus saavad õpetajad teadmisi erinevatest eesti keele kui teise keele õppe metoodikatest. Kavas on loengud eesti folkloorist ja rahvapillidest, õuesõppest ja erivajadustega laste integreerimisest tavalasteaeda. Suvekoolist võtab osa 35 õpetajat.
Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus on korraldanud vene õppekeelega lasteaedade eesti keele kui teise keele õpetajate suvekoole alates 2005. aastast.

Lisainformatsioon: Marje Sarapuu, Haridusprogrammide Keskus

Põhikooli lõpetavad keelekümblusklassid järgmistest koolidest:

Narva Pähklimäe Gümnaasium
Narva Vanalinna Riigikool
Tallinna Pae Gümnaasium
Tallinna Karjamaa Gümnaasium
Tapa Vene Gümnaasium
Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium
Lasnamäe Gümnaasium
Narva Humanitaargümnaasium
Narva Joala Kool
Sillamäe Eesti Gümnaasium
Tartu Annelinna Gümnaasium.

Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutuste juhtide koosolek
Toimub 26.-27. juunil Rakveres. Põhiteemaks on keelekümbluse strateegia 2009 – 2013.

Lisainfo: Marju Randlepp, Keelekümbluskeskus

KONKURSID


Juunis kuulutatakse välja Rahvuskultuuriseltside projektikonkurss.
Konkursi eesmärgiks on toetada rahvusvähemuste keele ja kultuuri tutvustamist Eestis erinevate ürituste kaudu.
Konkursi raames toetatakse mittetulundusühendusi, kelle põhikirjalised eemärgid vastavad planeeritud tegevustele.
Taotluste esitamise tähtaeg on augusti lõpp.

Lisainformatsioon: Kristina Pirgop, Kultuuri ja Noorsootöö üksus

 

Integratsioonikalender - mai 2008

UUDISED

Ilmus „Eesti keele õppekomplekt vene õppekeelega kutsekoolile“
Integratsiooni Sihtasutuse ja Kirjastus Ilo koostöös ilmus Mare Kitsniku “Eesti keele õppekomplekt vene õppekeelega kutsekoolile”. Selle veebiversiooni võivad kõik soovijad alates juunist kasutada ja alla laadida veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Integratsiooni Sihtasutuse infopäev, mis tutvustab õppekomplekti ja teiste projekti „Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelses kutsekoolis“ käigus valminud materjale, toimub 4. juunil Rahvusraamatukogus.

Õppekomplekt koosneb õpikust, töövihikust, audio-CD-st ja õpetajaraamatust. Õppekomplektis esitatud materjali maht on piisav kutseõppeasutuste eesti keele kui teise keele kohustuslikel kursustel õpetamiseks. Kõik teemad on noortepärased ja lahedas laadis esitatud, köitvust lisab CD kooliteatri sketšide ning Inese ja Hendrik Sal-Salleri muusikaga. Autor on andnud noorte teemadele ka ootamatu ja üllatusliku vaatenurga. Õppekomplekt sobib kasutamiseks ka üldhariduskoolide gümnaasiumiastmes.

Väljavõte retsensendi Hiie Asseri (PhD, Tartu Annelinna Gümnaasiumi õppealajuhataja) hinnangust:
„Mu tervikmulje Mare Kitsniku „Eesti keele õppekomplektist vene õppekeelega kutsekoolile“ on väga positiivne. Õpiku kaks suurt voorust on teemade käsitlemine kahel raskusastmel ja paindlik, varieerimist võimaldav ülesehitus. Tugevaid külgi on õppekomplektil teisigi. Õpikumaterjal haakub hästi töövihikust ja CD-lt lisanduva materjaliga. Ülesannete variante on õpikus ja töövihikus palju ja erinevaid, autoril on jagunud fantaasiat traditsioonilisemate keeleülesannete kõrval tuua sisse mitmeid uudsemaid „nõkse“. Autor on paljude ülesannete juures rõhutanud ka õppuri oma arvamuse väljendamise vajalikkust, lisaks torkab silma arutlusküsimuste ja materjali asjakohasus kutseõppureile.“

Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides” raames (2005–2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-) õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee.

Lisainformatsioon: Elukestva õppe üksus, Helena Metslang

Minister kinnitas keeleõppe arendam

ise programmi
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kinnitas oma käskkirjaga Euroopa sotsiaalfondist rahastatava keeleõppe arendamise programmi.

Programmi eesmärk on tagada kõigile Eesti elanikele sõltumata emakeelest, vanusest või rahvusest võrdsed võimalused eesti keele õppimiseks ja tööturul toimimiseks.

Programm lähtub varasemast rohkem individuaalsetest vajadustest ja võimalustest, mis tähendab lisaks tavapärastele keelekursustele mitmekesiseid keeleõppe vorme, näiteks vajadusel individuaalõpet koos mentoriga.

Peale õpetamise toetab programm keele omandamist mingi muu tegevuse raames - eriala omandamisel või koostöös eri rahvustest noorte vahel. Seejuures pööratakse varasemast suuremat tähelepanu kutseõppeasutustes õppivatele noortele, kellele on seni pööratud üldhariduskoolide ja täiskasvanute keeleõppega võrreldes väiksemat tähelepanu.

Programmi edukus sõltub sellest, kui kiiresti õpetajad ja koolitajad võtavad omaks idee, et kuigi keeleõpe võib olla omaette väärtus ja vaimse rikastumise allikas, on õppija motivatsioon paljudel juhtudel kõrgem, kui ta tajub reaalset seost keeleõppe ja muu tegevuse vahel. Seetõttu peaksid õpetajad ja koolitajad omandama oskused, mis võimaldaksid neil õpetada keelt näiteks erialaõppe või huvitegevuse kaudu.

Integratsiooni Sihtasutuse elluviidava programmi rahaline maht on üle 60 miljoni krooni, millest 51 miljonit annab Euroopa sotsiaalfond.

Lisainfo: Eduard Odinets, Elukestva õppe üksus

Allikas: BNS

Mujal elavad Eesti päritolu lapsed tulevad keelt õppima

Integratsiooni Sihtasutus korraldab tänavu suvel mitmekümnele väljaspool Eestit elavale eesti päritolu noorele keeleõppelaagri.

Sihtasutuse elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets ütles BNS-ile, et tänavu on kavas kolm 12-17-aastastele mõeldud laagrivahetust.

Neist esimene, mille koht ja täpne aeg on veel täpsustamisel, on kavas juuni lõpus või juuli algul, teine 7.-18. juulini ja kolmas 11.-21. augustini Pärnumaal Ojako turismitalus.

Laagritegevust rahastab Eesti riik rahvuskaaslaste programmi alusel.

Sihtasutus on aastail 2000-2003 ja 2005-2007 eesti keele laagreid korraldanud ligi kolmesajale Lätis, Leedus, Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes elavale eesti päritolu lapsele.

Erinevalt varasematest aastatest pakutakse tänavu keelelaagris osalemise võimalust eesti päritolu noortele sõltumata nende elukohast väljaspool Eestit.

Lisainfo: Eduard Odinets, Elukestva õppe üksus

Allikas: BNS

Konverents "Eestikeelne aineõpe vene õppekeelega koolides"

14. mail toimub Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis eestikeelse aineõppe teemaline konverents, mille eesmärgiks on teha kokkuvõte eestikeelsele aineõppele ülemineku esimesest aastast. Oma kogemustest tulevad rääkima erinevate koolide esindajad, samuti võtavad sõna haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning HTM rahvusvähemuste hariduse osakonna juhataja Irene Käosaar. Konverentsi muudavad värvikamaks näidistunnid, mida viivad läbi oma ainete tunnustatud õpetajad ning üles astuvad ka äsjase näidendikonkursi tublimad. Ühtlasi on koolidel võimalik esitleda eestikeelsele aineõppele üleminekuga seotud materjale.

Lisainformatsioon: Elukestva õppe üksus, Ave Osman

Projekti „Muukeelsete noorte töötusriski vähendamine“ hakkab lõppema

Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi poolt rahastatav projekt „Muukeelsete noorte töötusriski vähendamine“ hakkab lõpusirgele jõudma. Kuigi projekti ametlik lõpp on 30. juunil käesoleval aastal ning käimas on veel erialakoolitused ja tööpraktika, teeb projekti meeskond kokkuvõtteid ja tänab koostööpartnereid 8. mail Tallinnas. Projekti eesmärgiks on aidata muukeelsetel töötutel noortel siseneda tööturule. Selleks korraldatakse järgmisi koolitusi: tööotsingukoolitus, eesti keele kursused ja erinevad erialakoolitused vastavalt töötute vajadustele. Üheks projekti tegevuseks oli ka töötutele tööpraktika korraldamine, et võimaldada neil tutvust teha tegeliku tööeluga. Kõik tegevused viidi ellu nii Tallinnas, Narvas, Jõhvis kui Sillamäel.

Lisainformatsioon: Elukestva õppe üksus, Daisi Sprenk

KONKURSID


Käimasolevad konkursid

„Rahvuskultuuriseltsi pühapäevakooli õpetaja täienduskoolitus emamaal“
Tähtaeg: 20.05.2008

Rahvuskultuuriseltsi pühapäevakooli õpetajale on võimalik taotleda toetust täienduskoolituseks emamaal.

Konkursi raames toetatakse sõidukulusid (sh viisa), majutusega seotud kulusid, õppekirjanduse ostmist jne. Sihtasutuselt taotletava taotluse suurus ühe õpetaja kohta on kuni 80 000 krooni.

Rahvuskultuuriseltsi pühapäevakool, kes soovib, et nende õpetaja osaleks täienduskoolitusel, peab esitama emamaal ülikooli ja/või kõrgema pedagoogilise õppeasutuse poolse kinnituskirja ehk nõusoleku õpetaja vastuvõtuks. Täpsemad tingimused on kirjas konkursijuhendis.

Lisainformatsioon: Haridusprogrammide Keskus, Eda Silberg

Lõppenud konkursid:


"Uusimmigrandid eesti üldhariduskoolis“
Konkursi eesmärk on uusimmigrandist õpilase õpetamise toetamine eesti õppekeelega üldhariduskoolis. Konkursi raames rahastatakse õppekavaväliseid tegevusi, sh ürituste korraldamist, koostööd lastevanematega, õppevahendite- ja materjalide soetamist jms. Toetuste kogusumma on 249 415 krooni. Konkursi raames saavad toetust 4 üldhariduskooli, kus õpib kokku 26 uusimmigrant-õpilast, kes on saabunud Eestisse Belgiast, Itaaliast, Saksamaalt, Lõuna-Aafrikast, Egiptusest, Kanadast, Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriikidest ja Austraaliast.

Lisainformatsioon: Haridusprogrammide Keskus, Ulvi Müürsepp

„Uusimmigrandid eesti koolieelses lasteasutuses“

Konkursi eesmärgiks on toetada uusimmigrant-lapse eesti keele õpet eesti õppekeelega koolieelsetes lasteasutustes, kujundada eesti keele kui teise keele õppesüsteem, kus rakendatakse erinevaid metoodikaid ja kasutatakse tänapäevaseid õppematerjale.

Konkursi raames toetatakse eesti õppekeelega koolieelse lasteasutuse tegevust, õppematerjalide ja –vahendite soetamist, õpetajate töötasu ja täienduskoolitust.

Konkursile laekus seitse projektitaotlust. Konkursi tulemusena saavad projektide teostamiseks toetust viis lasteaeda (kolm munitsipaallasteaedade ja kaks eralasteaedade projekti) kogusummas 280 776.00 krooni.

Lisainformatsioon: Haridusprogrammide Keskus, Marje Sarapuu

 

Integratsioonikalender - aprill 2008

UUDISED

Eesti lõimumiskava 2008 – 2013

Mis see on?
2007. aastal jõudis lõpule riiklik programm „Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007“. Järgneva kuue aasta jooksul on riikliku lõimumispoliitika aluseks „Eesti lõimumiskava 2008- 2013.
Lõimumiskava on tegevuskava valitsusasutustele ja teistele institutsioonidele lõimumisvaldkonnas.

Kuidas seda koostati?
Lõimumiskava koostamisega tehti algust 2005. aasta detsembris kui minister Paul-Eerik Rummo Vabariigi Valitsusele Lõimumiskava koostamise lähteülesande. 2007.a aprillist vastutab valitsuses lõimumisküsimuste ning käesoleva arengukava koostamise lõpuleviimise eest minister Urve Palo.
Uue kava ja selle rakendusplaani väljatöötamisega puutus eri tasandil kokku umbes 100 inimest.
2006. aasta kevadel moodustati Rahvastikuministri Büroo juhtimisel valdkondliku arengukava koostamiseks 25-liikmeline ekspertkomisjon, mis koosnes erinevate integratsioonivaldkondade spetsialistidest, riigikogu liikmetest, tööandjate, töövõtjate, teadusasutuste, valitsusväliste organisatsioonide ja etniliste vähemuste esindus-organisatsioonide esindajatest. Komisjoni ülesandeks oli lähteandmete kogumine ja taustauuringute tellimine selgitamaks, milline peaks olema kavandatava lõimumiskava sihtgrupp, põhi- ja alaeesmärgid, realiseerimise printsiibid, elluviimise kava, tulemuslikkuse hindamist võimaldavad kriteeriumid ja elluviimiseks vajalikud vahendid.
Ekspertkomisjoni juurde loodi 7-liikmeline töögrupp. Töögrupp kogus kokku ja töötas läbi ministeeriumite ning nende allasutuste poolt esitatud ettepanekud ning koostas nende põhjal valdkondliku arengukava tööversioonid. Aruteludesse arengukava osa tööversiooni üle kaasati ka venekeelseid eksperte integratsiooni erinevatest valdkondadest.
Mais 2007 liitus arengukava koostamisega ekspertabiga toetav konsortsium koosseisus Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, Tartu Ülikool, Balti Uuringute Instituut, Hill & Knowlton Eesti, Geomedia. Konsortsiumi ülesandeks oli toetada lõimumiskava väljatöötamist uuringute, strateegilise konsultatsiooni, kommunikatisoonikava ning õppereiside läbi.
Lõimumiskava sihtrühmadel ning sotsiaalpartneritel on olnud võimalus esitada omapoolseid ettepanekuid lõimumiskava eelnõu täiendamiseks, eesmärgiga saavutada ühiskonnas konsensus arengukava eesmärkide ja tegevuste osas. 25. jaanuaril 2007 Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud arengukava eelnõu avalikustati rahvastikuministri büroo kodulehel. 1. augustil 2007 avalikustati riikliku programmi ametlik tööversioon kaasamisveebis www.osale.ee. Lisaks sellele saadeti lõimumiskava eelnõu koos nende tegevusvalkdonnast lähtuvate küsimustikega ülevaatamiseks ligi 1000 sotsiaalpartnerile (sh kohalikud omavalitsused, koolid, ülikoolid, rahvuskultuuriseltsid, noorteühendused, ettevõtlusorganisatsioonid jt).
2007. aasta septembri alguses toimusid Tallinnas ja Jõhvis kolm avalikku integratsiooniteemalist teavitus- ja tagasisideseminari, kus arutati koos sidusrühmade esindajatega lõimumiskava prioriteete. Osalejatel oli võimalus esitada konkreetseid muudatusettepanekuid arengukava tööversiooni. Lisaks on 2007 aasta suvel ja sügisel läbiviidud täiendavatele uuringutele (nii avaliku arvamuse küsitlustele kui ka rühmavestlustele) avaliku arutelu käigus saabunud üle 200 muudatusettepaneku. Kõik kogunenud muudatusettepanekud töötati läbi ministeeriumite esindajate ning ekspertkomisjoni poolt ning need olid oluliseks sisendiks riikliku programmi koostamisele.

Mis on lõimumine?
Lõimumine kujutab endast sõbralikku ja turvalist koosolemist, mis põhineb erinevate ühiskonnagruppide vastastikusel aktsepteerimisel ja lugupidamisel.
Lõimumine leiab aset siis, kui kõigil Eesti elanikel on võrdne huvi, soov ja võimalused panustada riigi arengusse ja osaleda ühiskonnaelus sõltumata rahvusest ning emakeelest.

Millised on lõimumiskava lähtealused?
Lõimumiskava koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:
  • Euroopa põhiväärtused (demokraatia, õigusriik, rahu, üksikisiku enesemääramise õigus, inimõigused, kultuuriline mitmekesisus);
  • Põhiseaduslikud väärtused (eesti keel kui riigikeel ja igaühe õigus säilitada oma rahvuskuuluvus);
    Võrdsete võimaluste tagamine olenemata rahvusest ja emakeelest;
  • Rahvuspõhise eraldatuse vältimine;
  • Riigiidentiteedi tugevdamine;

Millised on lõimumiskava eesmärgid?
Lõimumiskava viiakse ellu kolmes valdkonnas:
  • hariduslik ja kultuuriline,
  • sotsiaalne ja majanduslik,
  • õiguslik poliitiline lõimumine

Mis on integratsiooni soovitud väljund?
Lõimumiskavas nähakse ette meetmeid ja tegevusi, mida viiakse ellu riiklikul või kohalikul tasandil, kuid samuti kodanikuühiskonna kaudu.
Eesti elanikkonna lõimumine on pikaajaline protsess, mille lõppsihiks on tugeva Eesti riigi identiteediga, ühiseid demokraatlikke väärtusi jagava ning avalikus sfääris eesti keeles suhtleva püsirahvastikuga kultuuriliselt mitmekesine ühiskond. Lõimumiskava toetab seda demokraatliku õigusriigi põhimõtetest ja kohustustest lähtudes.
Lõimumiskava eesmärk on toetada iga püsielaniku ühtekuuluvustunnet Eesti ühiskonnaga ühiste väärtuste jagamise ning riigikeele valdamise kaudu. Eduka lõimumise tulemusena saab igaüks ennast teostada ning tunneb end turvaliselt, osaledes ühiskonna majandus-, sotsiaal-, poliitilises ja kultuurielus. Eestis on loodud võimalused kõnelda teisi keeli ja arendada rahvuskultuure.
Lõimumiskava seab endale eesmärgiks jõuda aastaks 2013 olukorda, kus võrreldes 2007. aastaga:
  • Eesti keele oskus inimeste hulgas, kelle emakeel ei ole eesti keel, on kõigil tasemetel paranenud;
  • kontaktid ja suhtlus erineva emakeelega inimeste vahel on suurenenud ning erinevused eesti- ja muukeelsete elanike osalemises kodanikuühendustes ja avalikus sfääris on vähenenud;
  • määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanike hulgas on püsivalt vähenenud;
  • valdav osa Eesti elanikest usaldab muust rahvusest inimesi ja vastupidi;
  • enamik inimestest, kelle emakeel ei ole eesti keel, saab regulaarselt infot eestikeelse meedia kaudu ja usaldab seda;
  • erinevused tööhõives ja sissetulekutes eri rahvusest töötajate vahel on vähenenud

Lõimumiskava ülesehitus
Lõimumiskava koosneb kahest osast: strateegiast, mis sätestab kava eesmärgid ning rakendusplaanist, mis koondab endasse ülevaaadet planeeritud tegevustest ning nende maksumusest.
Lõimumiskava esitatakse kinnitamiseks Vabariigi valitsusele lähemate nädalate jooksul.
Lisainfo: Tugiüksus, Mart Soonik

Teavitusüritused ja infomaterjalid eesti keele kursustest osavõtjatele

Projekti „Toetus riikliku integratsiooniprogrammi rakendamiseks ja integratsiooniga seotud asutuste suutlikkuse tõstmiseks” raames korraldatud hankekonkursi „Riikliku Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskuse kommunikatsiooniteenuse hange” võitis Alfa-Omega Communications OÜ.
Hanke eesmärgiks on tugevdada eesti keele oskuse eksamite süsteemi Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses ning läbi eesti keele oskuse eksamite ja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Kodakondsuse seaduse tundmise eksamite alaste kommunikatsioonitegevuste tõsta muukeelse elanikkonna teadlikkust eksamite nõuetest ning korraldusest. Kõik kommunikatsioonitegevused toetavad Euroopa Nõukogu algatusel koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemetele üleminekut juulis 2008.
Kommunikatsioonitegevuste raames teavitatakse avalikkust eesti keele oskuse eksamite muudatustest eesti- ja venekeelses pressis, korraldatakse teavitusüritusi Tallinnas ja Ida-Virumaal ning koostatakse ja trükitakse erinevaid infomaterjale kokku 60 000 eksemplari.
Koolituste sihtrühmaks on isikud, kes vastavalt Keeleseaduse § 5 ja selle rakendusaktidele peavad valdama eesti keelt, kuid kellel puudub tegevuste toimumise ajal ametikohal töötamiseks nõutav eesti keele oskuse tunnistus ja Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejad, kes peavad sooritama eesti keele tasemeeksami ja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Kodakondsuse seaduse tundmise eksami. Kaudsem sihtrühm on keeleõppefirmad, tööandjad ning kogu eesti- ja muukeelne avalikkus.
Projekti tegevusi rahastatakse EL Üleminekutoetuse ja Haridusministeeriumi vahenditest.
Lisainfo: Kodanikuhariduse üksus, Inna Pusikova

Suurraamatud lasteaedadele

Aprilli algul saadab Integratsiooni Sihtasutuse Keelekümbluskeskus välja pakkumiskutsed 14 pildiraamatu trükkija ja trükiste maakondadesse viija leidmiseks.
„Eesti lõimumiskava 2000- 2013” 2008. aasta rakendusplaan näeb ette keelekümbluslasteaedade suureformaadiliste raamatute sarja levitamist kõikides Eesti lasteaedades. Pildiraamatute komplekt on suunatud 5–7aastastele lastele. Raamatud annavad: materjali sõnavara- ja kõnearendusharjutusteks; ainet ja näitlikkust teatud väljendite kordamiseks; impulsse sõnade ja tekstide reprodutseerimiseks, edasiarendamiseks; improviseerimislusti lasteaia õpetajatele eeskuju- ja kuulamistekstide esitamiseks.
Raamatute formaat võimaldab raamatute ühist lugemist (sh piltide kirjeldamist) kuni 20liikmelise laste grupiga. Raamatud peaksid lasteaedadesse jõudma uue õppeaasta alguseks.

Algavad uued keelekümblusmetoodika koolitused

Aprillis alustab sihtasutuse keelekümbluskeskus keelekümblusmetoodika koolitustega neljas rühmas. Kahe eesti keeles töötava rühma kõrval avatakse kaks rühma, kus valdavaks töökeeleks on vene keel, kuid pakutakse võimalust praktiseerida ka eesti keelt. Koolitusele on oodatud kümblusklassides õpetavad õpetajad, kuid kokkuleppel ka muukeelsete lastega töötavate tavakoolide õpetajatele.
Koolitused toimuvad vastavalt keelekümblusmetoodika õppekavale, mille maht on kokku 80 tundi. Koolitus koosneb neljast sessioonist. Koolituse viivad läbi keelekümbluskeskuse koolitajad ning koolituse läbinu saab tunnistuse.

KONKURSID


Koolivälise keeleõppe projektide konkurss
Koolivälise keeleõppe projektide konkursi eesmärk on toetada eesti keelt mitte emakeelena kõnelevate noorte eesti keele omandamist õppekavaväliste tegevuste kaudu ja omaealiste koolituse meetodi abil.
Konkursist oli oodatud osa võtma mittetulunduslikel eesmärkidel tegutsevad organisatsioonid, kes planeerivad kooliväliseid tegevusi kuni 18-aastastele noortele ajavahemikus 1. mai kuni 30. september 2008.
Taotluste esitamise tähtaeg oli 14. märts 2008 kell 11:00. Tähtajaks saabus 22 taotlust. Konkursi tulemused selguvad aprillikuu teisel nädalal.
Lisainformatsioon: Kultuuri ja noorsootöö üksus, Lianne Ristikivi

Vähemusrahvuste kultuuriseltside baasfinantseerimine 2008

Taotlusvooru eesmärk on toetada rahvuskultuuriseltside ja/või kunstikollektiivide katusorganisatsioonide jooksvate kulude katmise (edaspidi toetus) kaudu etniliste vähemuste keele ja kultuuri säilimist.
Esitatavad taotlused peavad aitama kaasa vähemalt ühe alljärgneva eesmärgi saavutamisele:
  1. teadmiste laiendamine rahvusvähemuste kultuuridest ja Eesti ühiskonna informeerimine rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustest;
  2. Eesti mitmekultuurilisuse teadvustamine, erinevate rahvusvähemuste kultuuride eripära tutvustamine ja tundmaõppimine Eesti ühiskonnas avalikkusele suunatud kultuuriprojektide kaudu (avalikud üritused, loengud, näitused, seminarid, saated, infolehed jms);
  3. koostöö arendamine teiste rahvusvähemuste kultuuriseltsidega (avalikud üritused, loengud, näitused jms);
  4. koostöö arendamine eesti kultuuriseltsidega (avalikud üritused, loengud, näitused jms).
Taotluste esitamise tähtaeg oli 04. märts 2008 kell 16:00. Tähtajaks saabus 43 taotlust, mis koosnesid 231 organisatsiooni dokumentidest. Konkursi tulemused selguvad aprillikuu teisel nädalal.
Lisainformatsioon: Kultuuri ja noorsootöö üksus, Iris Järv

Integratsioonialaste arendusstipendiumite konkurss

Arendusstipendium on Integratsiooni Sihtasutuse poolt 2007. aastal toetatud projektide teostajatele määratav avalik stipendium.
Stipendiumid antakse välja kolmes kategoorias (avalik-õiguslik asutus, kolmanda sektori organisatsioon ja rahvuskultuuriselts) á 20 000 krooni väärtustamaks integratsioonitöö arendamist.
Stipendiumi määramiseks moodustatakse Integratsiooni Sihtasutuse poolt komisjon, mis hindab esitatud taotlusi lähtudes projekti sisust, uudsusest, kogemuste kasutamise võimalustest, kui palju on kaasatud erinevaid sihtgruppe ning projektis osalenute arvamustest.
2007. aasta arendusstipendiumite saajad kuulutatakse välja 03. aprillil 2008 Salme Kultuurikeskuses Integratsiooni Sihtasutuse 10. sünnipäeval. Stipendiumi saajatele väljastatakse stipendiumi saamist kinnitav tunnistus.
Lisainformatsioon: Kultuuri ja noorsootöö üksus, Kristina Pirgop
 

Integration Calendar - March 2008

    

DISPATCHES

Overview of the decisions of the supervisory board of the Integration Foundation and its plans for the year

In 2008 the foundation will be launching more than one hundred different activities which will contribute to better integration in Estonian society. The Integration Foundation’s key activities in 2008 are as follows:

Educational and cultural integration

  • PA project competition will see support for Estonian language teaching activities in 23 kindergartens and for the acquisition of teaching materials and resources;
  • 150 teachers will be taking part in in-service training;
  • The studies in general education schools of 50 new immigrant children will be supported;
  • A total of 120 teachers will undergo training on the teaching of new immigrant children;
  • A total of 1200 young Estonians and young speakers of other languages as their native language will take part in extracurricular summer language study projects;
  • Through a project competition and base financing, 170 national minority culture associations will receive funding, with 3 training sessions arranged for them;
  • 12 national minority native language and culture teachers will undergo in-service training in their motherlands;
  • 8 educational institutes will join the language immersion programme, making a total of 62 members by the end of the year;
  • The language immersion consultation system will be completed;
  • A total of 480 school and kindergarten teachers will receive training on language immersion methodology;
  • An international language immersion conference will be held in October 2008;
  • 80 students from higher education institutions will undergo further studies of Estonian;
  • 160 teachers who will be teaching subjects in Estonian will take a 10 CP training course, including:
    • 40 geography teachers
    • 40 music teachers
    • 40 social studies teachers
    • 40 history teachers
  • An online environment bringing together the teaching and methodological material for vocational education institutes will be set up at www.kutsekeel.ee.

Social and economic integration

  • 129 public sector employees from the police and rescue services who speak languages other than Estonian as their native language will take part in free language courses;
  • 262 officials will take part in working assignments to improve their skills in the national language;
  • Additional training will see 150 teachers of Estonian to adults boosting their competence to work with the target groupa.

Legal and political integration

  • 350 people will attend free language courses;
  • 2200 people will take courses on the constitution and citizenship laws of the Republic of Estonia;
  • Awareness-raising campaigns will be launched to boost people’s awareness of the conditions for obtaining citizenship, tolerance and equal treatment.

The projected 2008 budget comes to a total of 117,859,448 kroons, which may change depending on the funding decisions made by the European Migration Network and the European Social Fund.

For the purpose of simplification, the supervisory board took the decision to shorten the foundation’s name from the Non-Estonians Integration Foundation to the Integration Foundation. The new name will take effect when the registry details are changed.

The Integration Foundation was established on 31 March 1998 by the Estonian government with the aim of initiating, supporting and coordinating projects designed to promote integration in Estonian society. These projects are funded from the state budget as well as from external sources. The Ministry of the Interior held founder’s rights until 31 December 2007; these have now been assumed by the State Chancellery.

For further information please contact Mart Soonik from the Support Unit

New print-run of Citizen’s Handbook completed

Reaching users in the coming weeks will be 5000 copies of the Citizen’s Handbook, the updating of which was supported by the Ministry of the Interior. The book is published by the Integration Foundation.

The Citizen’s Handbook is designed to provide as many people as possible – including those who do not use the Internet on an everyday basis – with information in a convenient format about the running of the state and dealing with state institutions.

New to this edition of the handbook are links to institutions and organisations from which more information can be obtained if required. The book also includes more practical advice on coping in particular situations. A significant addition compared to previous publications is a list of key terms, which makes using the handbook much easier.

In terms of content, the new edition goes into greater detail on issues related to the labour market and legal matters. There are overviews of all state institutions and a brand new chapter on Estonia’s defence policy and national defence.

The handbook was first published in 2004 with the support of the Embassy of the United States of America. The new edition is the fourth to be published, having been updated to reflect changes in the law and to include new topics.

The print-run is being distributed free of charge to citizens associations, local governments, libraries, vocational schools and county development centres. The handbook will also be published this year in Russian.

For further information please contact Ülle Kraft at the Transition Facility Support Unit

Competition launched for the funding of extracurricular language study projects

Extracurricular language studies are conducted on the basis of age-appropriate teaching methods with the aim of developing the skills, knowledge, values and attitudes of young people for the use of Estonian.
Applications can be submitted by non-profit organisations, foundations and public law organisations and institutions. The competition documents and application forms are available from the Integration Foundation website at www.meis.ee. The deadline for applications is 11.00 am on 14 March 2008. Further information will be available from the project manager until 5 March by e-mailing lianne.ristikivi@meis.ee.

In her 2007 reports, Kristi Tamm, responsible for the monitoring of language study projects, highlighted the fact that “studies of the national language in schools have improved markedly over the years, as can be seen in the way the language skills and willingness to communicate of children from schools with Russian as the language of instruction are getting better every year.” Thus all kinds of language learning-based activities involving children are supporting their language use and skills, be they excursions, camps, plays, handicraft, hiking or role-playing, Tamm added.

The Integration Foundation has supported the participation of around 24,000 children in language camps, family studies and other extracurricular language study activities over the last 10 years as part of the extracurricular language study projects.

For further information please contact Lianne Ristikivi from the Project Unit

Dozens of children with Estonian roots able to study the language in Estonia again

Dozens of children whose families have roots in Estonia will again have the chance to come to Estonia this summer to study Estonian in language camps, get to know Estonian culture and the country and meet their Estonian peers.

Language camps for young people with Estonian roots are organised in the country by the Integration Foundation in accordance with the state’s countrymen programme, which is designed to support Estonians living outside of Estonia and mutual cooperation.

Between 2000 and 2003 and between 2005 and 2007 the foundation organised Estonian language and life camps for children and young adults with Estonian roots living in the CSI states, Latvia and Lithuania. Almost 300 young people from different parts of the former Soviet Union have taken part in such language camp projects.

Unlike in previous years, the chance to take part in the 2008 language camp will be offered to young people with Estonian roots wherever they live outside of the country. Integration Foundation project manager Eduard Odinets says that this means summer should see the arrival of young Estonians wishing to study the language in the country from further afield than merely Russia or Ukraine. “The only restrictive factor here might be the budget, as the cost of getting the kids here will vary widely depending on whether they’re from St. Petersburg, Sweden or Canada,” he added.

The activities of language camps to date have been funded by the Ministry of the Interior and the Ministry of Education and Research. In 2008 the camps will be financed by the State Chancellery.

For further information please contact Eduard Odinets from the Administrative Unit of the Structural Funds

Competition launched for integration-based development grants

The Integration Foundation has launched a competition for three integration-based development grants valued at 20,000 kroons each. The grants are awarded in recognition of the development of integration work. Applications are open to all funding recipients with whom the Integration Foundation entered into project support agreements as part of project competition in 2007 and whose agreement has come to an end by the time they apply.

Applications can also be made by institutions and organisations who submitted and carried out projects and the people who took part in them.

The grants will be awarded in three categories:

  1. Public law institutions (including those under the jurisdiction of state or local governments);
  2. Third sector organisations;
  3. National culture associations.

Written applications will be accepted by the foundation until 12 March 2008. A committee will be formed for the allocation of the grants which will evaluate the applications based on the content of a project, how innovative it is and the opportunities to use experience. They will also assess how many target groups were included and what the participants thought of the projects. The winners of the 2007 development grants will be announced at the beginning of April during the tenth anniversary celebrations of the Integration Foundation.

For further information please contact Kristina Pirgop from the Project Division

National minority culture societies can apply for base financing

The Integration Foundation has launched the round of applications for the base financing of national minority culture societies. Applications can be made until 4.00 pm on 4 March 2008.

These associations are supported through the application round in covering their running costs, thereby increasing the stability of their development of culture and educational life. Other goals are raising awareness of the multicultural nature of Estonia, introducing people to the unique natures of national minority cultures and developing cooperation between cultural associations.

Since 2006 the State Chancellery and the Integration Foundation have worked together in distributing more than 7 million kroons in support of more than 150 national culture societies.

The budget for the 2008 application round is 4 million kroons, including information days and training for societies. This year the foundation is paying closer attention to training for the improvement of the administrative sustainability of these societies in terms of both their actual and financial operations. The accountants from the societies’ umbrella organisations will also continue to be trained as part of the programme which began in 2007. The foundation would also like to provide training on project writing and management for the directors and project leaders in these societies.

In addition to the base financing of minority group cultural societies, the Integration Foundation organises annual project competitions for national culture associations to implement culture projects such as exhibitions, seminars, concerts, festivals and newsletters. The foundation also supports national culture association Sunday schools and the in-service training of their teachers both in Estonia and their motherlands. It is also with the support of the foundation that the Rahvused Eestis /Nationalities in Estonia/ book series and Etnomosaiik /Ethnomosaic/ television series are produced. The foundation supported the promotion of minority education and culture in 2007 with 6,350,000 kroons of funding.

For further information please contact Iris Järv from the Project Unit

Book on Uzbeks published

March will see the publication of The Uzbeks as part of the Nationalities in Estonia series by AS Kirjastus Ilo. The book provides an overview of Uzbekistan and its peoples’ traditions, food and more. The book will be distributed to all schools throughout March.

For further information please contact Eda Silberg from the Centre for Educational Programmes

Seminar-camp for geography teachers from schools with Russian as the language of instruction

A seminar-camp for geography teachers from schools with Estonian and Russian as the languages of instruction will be held from 13 to 15 March. The camp is designed to give Russian-speaking teachers the chance to improve their willingness and ability to speak Estonian, to promote cooperation between teachers from Estonian-language and Russian-language schools and to allow their knowledge on matters related to school life and the education system to be shared. In addition to the seminar work, the camps will also include excursions and study trips to southern Estonia.

For further information please contact Ave Osman from the Administrative Unit of the Structural Funds

Final of the student play competition

The grand final of the short play competition based on Estonian literature will take place on 29 March. Participating are students from schools with Russian as the language of instruction in two age groups: those in years 7 to 9 and those in years 10 to 12. The three best plays in each age group will be selected by a panel of judges in a preliminary round to compete in the final, which will decide the overall winners. Details are available from http://www.meis.ee/est/uudised/index.php?newsID=1540.

For further information please contact Ave Osman from the Administrative Unit of the Structural Funds

Methodology training

A second group will commence training on language immersion methodology for teachers from schools with Russian (or English) as the language of instruction on 28 and 29 March. The training will be held in Russian and primarily directed at teachers who give lessons to language immersion classes. The 80-hour course is to take place in the Language Immersion Centre on the basis of its study programme. Participants will gain an overview of the history and principles of language immersion, team work, the creation of the learning environment and teaching materials, active learning methods and children’s development. The course will be led by Liina Norit and Anna Sele.

For further information please contact Marju Randlepp from the Language Immersion Centre

COMPETITIONS

Support for Estonian-language subject teaching

For the fifth year running, the Integration Foundation’s Centre for Educational Programmes is organising a competition designed to support Estonian-language subject teaching in schools with Russian as the primary language of instruction.

The target group this time is basic, municipal and private school projects which contribute to consistent and systematic Estonian-language subject teaching in schools with Russian as the language of instruction.

For further information please contact Tiina Kuurmaa at the Centre for Educational Programmes

In-service training of national culture society Sunday school teachers in their motherlands

Applications can be made for the funding of in-service training for national culture society Sunday school teachers in their motherlands.

The competition will help finance such things as travel and visa costs, accommodation and the cost of purchasing study materials. The amount of the grants that can be applied for from the foundation is 80,000 kroons.

National culture society Sunday schools who would like their teachers to take part in further training must submit confirmation from the university or higher education institute in the motherland that they will accept the teacher. More detailed conditions can be found in the competition guidelines.

For further information please contact Eda Silberg from the Centre for Educational Programmes

In-service training for teachers in kindergartens with Russian as the language of instruction

The general aim of the tender is to offer additional training to teachers who are involved in the teaching of Estonian in kindergartens so as to make them better prepared to teach Estonian.

The direct goal of the tender is to broaden the knowledge and experience of the participants in the following areas:

  1. Children’s linguistic development;
  2. Teaching methodology for Estonian as a second language;
  3. Producing individual study programmes.

For further information please contact Marje Sarapuu at the Centre for Educational Programmes

Integration Calendar - February 2008

  

NEWS

In-service training for language teachers

The “National Examination and Qualification Centre Training Services Tender” public procurement competition organised as part of the “Support for the Implementation of the National Integration Programme and for the Capacity-Building of Integration-Related Institutions” project has been won by Bradley Dunbar Associates Estonia OÜ.

The activities of the tender will support the transition in July 2008 to the language skills levels defined in the European language studies framework document produced on the initiative of the Council of Europe. The course will provide 150 language teachers with in-service training related to language teaching methodology, information about the Council of Europe’s language skills levels system and practical knowledge for the assessment of language skills.

The aims of the tender are, via the training course, to bolster and contribute to the development of the Estonian language level examination system in the National Examination and Qualification Centre, and to raise language teachers’ awareness of the principles of assessment of language skills and of the latest developments in language policy in Europe’s big institutions (European Commission and Council of Europe).

The target groups for the course are teachers of Estonian as a second language from both general education schools and language companies, teachers of foreign languages, and those responsible for producing curriculums and study materials.

The project is being funded from the resources of the EU’s Transitional Support and the Estonian Ministry of Education.

For further information please contact Inna Pusikova from the Transition Facility Support Unit

Preparatory courses for Estonian constitution and citizenship examinations continue

The preparatory courses being organised as part of the “Support for the Integration of Individuals with Unspecified Citizenship in Estonia” project will be carried out from the new year by Bradley Dunbar Associates Estonia OÜ.
Courses for up to 1200 participants will be run over six months. Starting from the new year, citizens of third countries who are motivated to apply for Estonian citizenship will also be able to take part in the courses, which are free for all participants.

The latest information about when and where the courses will be taking place can be obtained by phoning the free national number 800 9999. You can also phone this number to register for courses. Advisory centres for citizenship applicants operate in Tallinn, Narva and Jõhvi:

Tallinn advisory centre:

Tallinn, Tõnismägi 2
BDA Estonia OÜ rooms
Advisor Reet Valing
Telephone: 627 4412

Open in February on the following days at the following times:

5 February 10.30 am-12.30 pm
7 February 1.00 pm-3.00 pm
12 February 10.30 am-12.30 pm
14 February 1.00 pm-3.00 pm
19 February 10.30 am-12.30 pm
21 February 1.00 pm-3.00 pm
26 February 10.30 am-12.30 pm
28 February 1.00 pm-3.00 pm

Jõhvi advisory centre:

Jõhvi, Tartu mnt 2
Kersti Võlu Training Centre
Advisor Kersti Võlu
Telephone: 800 9999
Open Monday-Friday 10.00 am-4.00 pm.

Narva advisory centre:

Narva, Kerese 14
Eesti Kodu Narvas
Advisor Maritsa Ort
1st floor, room 118
Telephone: 356 1985
Open Monday-Friday 10.00 am-4.00 pm.

Further information about courses and the terms and conditions of applying for citizenship are available from www.meis.ee/kodanik.

For further information please contact Ülle Kraft at the Transition Facility Support Unit

Teachers teaching subjects in Estonian receive new methodology materials

The Integration Foundation has signed a contract with AS Kuma for the production of new methodology materials for teachers teaching at schools with a language of instruction other than Estonian. In addition to textbooks and workbooks, teachers teaching geography, music and social studies in Estonian will receive worksheets and lesson plans.

Sets of the materials will be delivered to schools in summer 2008. Contributing to the development of the methodology material are teachers from schools in Tartu who have experience teaching the Estonian-language subjects. The total value of the contract is 1.5 million kroons.

Partial teaching in Estonian has been mandatory in schools at the high school level with languages of instruction other than Estonian since September 2007. 63 such schools introduced studies of Estonian literature in Estonian in 2007. In the coming years it will be joined by geography, music, social studies and history.

For further information please contact Ave Härsing from the Administrative Unit of the Structural Funds.

“How to Teach Business Language” handbook published

The language methodology handbook for vocational education institutions is the first attempt to bring methodological guidelines and advice for teachers of Estonian together in one publication. It is targeted at teachers of business language from vocational education institutions, but the majority of the advice it provides is useful for language teachers generally.

The authors of the handbook, which is to be distributed free of charge to schools, are Tallinn University lecturers Kristi Saarso and Elle Sõrmus, who worked closely with teachers of Estonian from vocational schools before beginning the writing process. May 2008 will also see the release of a series of business language mini-textbooks and audio CDs designed for the Russian-speaking groups in vocational schools, as well as a handbook covering the relevant subject syllabi.

“How to Teach Business Language” was developed as part of the Non-Estonians Integration Foundation’s “Development of Estonian-Language Teaching and Study Materials in Vocational Schools with Languages of Instruction other than Estonian” project (2005-2008). The project, financed through the European Social Fund, was implemented in response to the results of the Faktum survey “Development of Vocational Education in Vocational Education Institutions with Russian as the Language of Instruction” (2004).

In today’s world of business, science and technology there remain few fields in which workers can make do with one language: it has become almost impossible for people in Estonia and abroad to get by in their working lives without international and intercultural communication. Not only do they need general language skills, but also specific business language skills, because the scope of professional vocabulary and texts is enormous. Business language courses are provided by Estonia’s vocational schools, colleges and language companies in a wide range of subjects, from technology and business to construction and cookery.

The online version (PDF) of the handbook can be found here.

For further information please contact Helena Metslang from the Administrative Unit of the Structural Funds.

News from the “Support for the Transition of Non-Estonian General Education Schools to Bilingual Studies” project:

Training for history teachers from schools with Russian as the language of instruction
  • The fourth and final cycle of the series of seminars on turning points in Estonia’s history designed for history teachers from schools with Russian as the language of instruction will be held from 4 to 6 February in Tallinn. This cycle will look at the deportations that took place in Estonia in 1941 and 1949 and the new awakening. The seminars are being organised by the Open Mind Institute.
  • Methodology training for history teachers from schools with Russian as the language of instruction will be held on 14 and 15 February in Tallinn and Narva, with visits to classes being delivered in Estonian and discussions of the methodology involved in teaching subjects in Estonian. The course is being organised by the Open Mind Institute.
Training for teachers and subject coordinators from schools with Russian as the language of instruction and education officials
  • Training will be held for teachers and subject coordinators from schools with Russian as the language of instruction on 6 February and on 28 and 29 February and for education officials and school management on 21 February. The courses will examine issues related to the transition to studies in Estonian. The training is being organised by Koolituse Korralduskeskus OÜ.

A short play competition has been launched for students from schools with Russian as the language of instruction. Students from years 7 to 12 are invited to submit short plays based on Estonian literature. Further information about the rules of the competition can be found at http://www.meis.ee/est/uudised/index.php?newsID=1540.

February will also see two excursions for journalists and students from schools with Russian as the language of instruction. Students from Tallinn schools will visit the Mustvee Russian High School, while those from schools in Ida-Viru County will visit Annelinna High School in Tartu. Discussions will be held during the visits regarding studies in Estonian, with experts from the Ministry of Education and Research taking part.

For further information please contact Ave Osman from the Administrative Unit of the Structural Funds.

“In-Service and Language Training for Non-Estonian Speaking Unemployed People” – 2007 in review

A number of training courses were organised in 2007 as part of the “In-Service and Language Training for Non-Estonian Speaking Unemployed People” project for unemployed speakers of languages other than in Estonian registered with the Harju and Ida-Viru County departments of the Labour Market Board.

Job search training was provided to 5 groups with a total of 66 participants; Estonian language training commenced with 7 groups, of which 5 – a total of 48 participants – completed the course; and the participants received vocational and psychological counselling on around 500 occasions.

The surveys carried out by the organisers of the training and the results of the language tests show that the participants acquired the necessary elementary knowledge and skills and improved their language skills.

As part of the project in 2007 the Non-Estonians Integration Foundation began working with SALO Baltic International OÜ, who provide job search training and professional and psychological counselling, and Edukool Grupp OÜ, who arrange Estonian language training. The project is supported by the European Social Fund and the Estonian Ministry of the Interior.

For further information please contact Riina Ring from the Administrative Unit of the Structural Funds.

ADDITIONAL STUDY & TEACHING MATERIALS

“How Cultural Differences are Construed in the Media”

The authors of these new media-based study and teaching materials believe that discussion in class as to why journalists present news and why readers, viewers and listeners in turn interpret news in different ways will lead to a better understanding of cultural diversity among students.

“How Cultural Differences are Construed in the Media,” a CD and booklet produced by the Centre for Education Programmes of the Non-Estonians Integration Foundation in association with the department of journalism and communication of the University of Tartu, is designed for high schools with Estonian and Russian as the languages of instruction.

The CD includes 6 examples and analysis of television news stories which will illustrate the way in which journalists play up an event. The authors of the material – Halliki Harro-Loit, Kristina Veidenbaum, Kadri Ugur, Valeria Jakobson and Mare Räis – also conducted an experiment in which they showed television news to students from high schools with Estonian and Russian as the language of instruction and looked at how those from different socio-cultural backgrounds and those with different knowledge, attitudes and experiences interpreted the same stories. The interviews conducted with them and analysis of the interviews is included among the study materials.

The authors hope that the chance to look at and compare how the people around them interpret everyday events and the news stories based on them will foster a deeper interest in the reasons for and effects of the differences found therein.
Teachers are also provided with methodological guidelines on working with their students to analyse the news and examine how it is received, as well as information on (television) news and reception theories.

The sample material encourages classes to look at the news as constructions; the differences in their own and other students’ interpretations; and how different background knowledge or a lack thereof can affect interpretation of the news.
The materials will be sent to regional educational offices at the beginning of February. The CDs and booklets will be distributed to schools free of charge.

For further information please contact: Toivo Sikk or Kristina Veidenbaum at the Centre for Educational Programmes.

COMPETITIONS

The Centre for Educational Programmes will be launching the following competitions in February:

“New immigrants in Estonian education institutions”

The competition is designed to support the teaching of new immigrant students in educational institutions with Estonian as the language of instruction. The acquisition of study materials, additional fees and in-service training for teachers, the salaries of support teachers and the organisation of events designed to meet the objectives of the competition shall be financed as part of it.

This year there will be two separate competitions: the first will provide support for the teaching of new immigrant children in kindergarten and the second for new immigrant students in general education schools.
For further information please contact: Külli Vollmer from the Centre for Educational Programmes.

“Studies of Estonian for Non-Estonian Speaking Children in Preschool Institutions”

The aim of this competition is to support the Estonian language studies in preschool institutions of children who speak languages other than Estonian as their native language. The operations of local governments and preschool institutions will be supported within the framework of the competition, as will the carrying out of teaching activities, the acquisition of study materials and resources, and the salaries and in-service training of teachers.

Information days will be held in Tallinn and Jõhvi in February. Further information is available from the website of the Integration Foundation: www.meis.ee.

For further information please contact Marje Sarapuu at the Centre for Educational Programmes.