JUUNI 2010

 
Rohkem infot MISA konkursside ja hangete kohta on toodud kodulehel: www.meis.ee/konkursid
 
 
 
Eesti on üks pilootriike rändepoliitikate ühtlustamise projektis
 
Eesti on Saksamaa, Itaalia ja Kreeka kõrval pilootriigiks Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projektis „Participatory Immigration Policy Making and Harmonization based on Collaborative Web2.0 Technologies”. Rändepoliitikate ühtlustamiseprojekti koordineerivaks juhtriigiks on Hispaania. Eesti poolt koordineerib projekti Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA).
 
Kolmeaastase pilootprojekti eesmärk on anda läbi Web2.0 lahenduste Euroopa Liidu (EL) kodanikele võimalus osaleda rändepoliitikate ja sellega seotud oluliste otsuste kujundamise protsessis. Web2.0 on teise põlvkonna veebidisain, mis võimaldab infovahetust ja koostööd sotsiaalvõrgustike, vikide, veebipäevikute, RSS-toidete, ühisjärjehoidjate, ühismärgendamise, ühistarkvara, veebi-programmiliideste ning mitmesuguste veebiteenuste kaudu.
 
Projektiga on kavas parandada tulemusi poliitikate kujundamisel ja otsuste tegemisel, samuti suurendada läbi laiapõhjalise EL-sisese koostöö kodanike kaasatust nii kohalike kui EL üleste migratsioonipoliitikate ning otsuste kujundamisel.
 
Eesti keskendub pilootprojektis eelkõige osaluspoliitika arendamisele kohalikul tasandil, aga ka rändepoliitikate ühtlustamisele EL tasandil. Selleks kaasatakse Eestis projekti vähemalt 120 kodanikku ning 15 ametnikku ja poliitikut. Projekti kaasatud inimeste ja tehnilise platvormi kaasabil soovitakse kujundada ning ühtlustada Euroopa rändepoliitikaid. Projekti esimene ühine koosolek, kus pannakse paika täpsem tööplaan, toimub juunis Madriidis.
 
Lisainfo: Martin Eber, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9067, e-post [email protected]
 
 
Projektikonkurss „Uusimmigrantide kohanemiskoolitus
 
Käimas on avalik projektikonkurss “ Uusimmigrantide kohanemiskoolitus“, kuhu saab taotlusi esitada kuni 16. juunini 2010, kella 16.00-ni.
 
Konkursi eesmärk on anda hiljuti riiki saabunud kolmandate riikide kodanikele spetsiaalse koolituse kaudu Eesti ühiskonnas kohanemiseks vajalikke oskuseid ja teadmisi, aidata neil lõimuda Eesti ühiskonda ning saada aktiivseteks ühiskonnaliikmeteks.
 
Konkursi raames korraldatakse Eestisse hiljuti elama saabunud kolmandate riikide kodanikele kohanemiskoolitus. Koolitusel kasutatakse 2009. aastal välja töötatud kohanemisprogrammi, mis sisaldab keeleõpet, kodanikuõpetust ja sotsiaal-majanduslikku lõimumist (www.kohanemisprogramm.com) .
 
Konkursil saavad toetust taotleda Eesti Vabariigis registreeritud era- ja avalikõiguslikud juriidilised isikud (kohalikud omavalitsused, koolitusfirmad, ülikoolid ja mittetulundusühingud).
 
Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.
 
Lisainfo: Ruslan Prohhorenko, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9035,
 
 
III keelefoorum toob taas kokku mentorõppes osalejad
 
12. juunil toimub järjekordne keelefoorum õpetajatele, kes osalevad mentorite toel läbiviidavas individuaalse keeleõppe programmis. Mentorõppe raames on tegemist juba kolmanda foorumiga, esimesed kaks leidsid aset novembris 2009 ja märtsis 2010.
 
Keelefoorumid on mentorite ja nende juhendatavate ehk mentiide ühisüritus, mille eesmärk on eesti keele praktiseerimine ja kultuurinavigatsioon. Keelefoorumil arutatakse küsimusi keele valdamise, eesti keeles aine õpetamise ja hariduse üle laiemalt, vahetatakse kogemusi ning jagatakse vastastikku infot saavutatust.
 
Foorumitele kutsutakse mentortegevuse käigus kaasatud eesti ja vene õppekeelega koolide õpetajad, kes on osa võtnud mentori ja mentii poolt korraldatud aruteludest keeletõkete ja positiivse kogemuse väärtustavatel ja avastavatel teemadel. Samuti on III keelefoorumile oodatud mentii individuaalse keeleõppe kava täitmisel osalenud õpetajad ning need inimesed mentii kogukonnast, kes on mingil viisil tema keeleoskust arendavatesse või rakendavatesse tegevustesse haaratud.
 
Mentori toetatud individuaalset eesti keele õppimist alustasid 2009/2010. õppeaastal 50 aineõpetajat vene õppekeelega koolidest. 13-kuulise tsükli jooksul on mentorite eesmärk toetada osalejate eesti keele omandamist ja mentiide eesmärk arendada oma eesti keele oskust süvendatult vastavalt õpetatavale ainevaldkonnale koolis. Sellist õppevormi kasutatakse eesti keele kui teise keele õppes esmakordselt.
 
Mentori toel toimuva individuaalse keeleõppe projekti viib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ellu koostöös Avatud Eesti Fondi ja Briti Nõukoguga. Tegevust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmiKeeleõppe arendamine 2007-2010” raames.
 
 
Lisainfo: Natalia Reppo, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel: 659 9855, E-post [email protected]  
 
 
Noorsootöötajate täienduskursused viib läbi Narva Kolledž
 
Selgunud on hanke “Eesti ja vene keele täienduskursused noorsootöötajatele“ võitja. Edukaks tunnistati Tartu Ülikooli Narva Kolledži pakkumus, mis oli hankedokumentides esitatud hindamiskriteeriumide kohaselt kõige soodsam pakkumus.
 
Hanke eesmärk on pakkuda noorsootöötajatele, kelle emakeel ei ole eesti keel, võimalust täiendada oma tööks vajalikku noorsootööalast eesti keele oskust ja noorsootöötajatele, kelle emakeel ei ole vene keel, täiendada oma vene keele oskust.
 
Kokku saab täienduskursustel osaleda 10 eesti keelt kõnelevat ja 10 vene keelt kõnelevat noorsootöötajat. Hanke tegevused kestavad kuni 28.02.2011.
 
Lisainfo: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9025, e-post [email protected]
 
 
Keelekümblusprogrammi lasteaiaõpetajad kohtuvad suvekoolis
  

10.-12. juunil toimub Nelijärvel keelekümblusprogrammi lasteaia õpetajatele traditsiooniline suvekool, mis kannab sel korral nime „Kvaliteet või kvantiteet“.
 
Suvekoolis kohtuvad 60 rühmaõpetajat omavahel kogemuste jagamiseks, töötubades ja koolitustes osalemiseks ning nõustatava rolli kogemiseks. Seekordse suvekooli koolitajateks on Urve Rannaääre, Eve Noormets, Kadri Toomeste, Agnes Liiv, Tiina Kull ja Piret Päär. Piccolingo kampaania esindajana on suvekooli külaliseks kampaania Eesti poolne Barcelonas resideeriv koordinaator Maria Saarela.
 
Lisainfo: Svetlana Belova, mitmekultuurilise hariduse koordinaator, tel 659 9848, E-post [email protected] 
 
 
Teabepäev Läänemaa lasteaedade juhtidele
 
2. juunil toimub Pärnus teabepäev Läänemaa lasteaedade juhatajatele ja nende asetäitjatele õppe-kasvatusöö alal.
Teabepäeva eesmärk on anda osalejatele infot lõimumisalastest ettevõtmistest, täpsemalt eesti keele kui teise keele omandamise toetamisest koolieelses lasteasutuses.
Seetõttu on osalema oodatud kõik Läänemaa lasteaiad, kus käib eesti keelest erineva emakeelega lapsi.  
 
Teabepäeval on teemaks uuenenud alushariduse õppekava ja selle rakendamine, nõustamine kui suurepärane võimalus saada toetust ning abi spetsialistilt ja sihtasutuse võimalustest eesti keele kui teise keele omandamise toetamisel. Samuti tutvustatakse erinevaid metoodilisi materjale ja interaktiivseid vahendeid.
 
Teabepäevale registreerumiseks palume saata e-kiri aadressile [email protected].
 
Lisainfo: Marje Sarapuu, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9 852, E-post [email protected]
 
Kultuurierinevuste mõistmist ja sallivust asuvad edendama 11 projekti

1. juunist algavad konkursi „Kultuurierinevuste mõistmine ja sallivus noorsootöös“ raames rahastust saanud projektide esimesed tegevused.
 
Taotlejad, keda oli nii Harju-, Tartu- kui Virumaalt, esitasid projekte nii koolitustegevuste korraldamiseks, noorte ühiste ettevõtmiste läbiviimiseks kui ka organisatsioonide infomaterjalide väljaandmiseks.
 
Kavandatavate tegevuste hulgas on näiteks noortefoorum, kontsert-vestlused, venekeelse noorteraadio käivitamine, noorte tänavakultuuriga seotud ettevõtmised ning erinevatest väiksematest üritustest koosnevad tegevuste sarjad.
 
Koolitustega seotud projektides osaleb 20-30 noort iga projekti kohta, ühistegevustes aga 80 – 160 noort, kellest 20% on Euroopa Liidu mõistes kolmandate riikide kodakondsusega noored. Projektide tegevused algavad 1. juunist 2010 ja kestavad 31. augustini 2011.
 
Toetuse saajad on toodud MISA kodulehel: www.meis.ee/tulemused.   
 
Lisainfo: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9025, e-post [email protected]
 
Saadaval on metoodiliste abimaterjalide mapid venekeelsetele õpilastele eesti keeles muusika, geograafia ja ühiskonnaõpetuse õpetamiseks
 
2008. aastal valmisid Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel AS Kuma kirjastuses metoodiliste abimaterjalide mapid. Materjalid anti välja toetamaks vene õppekeelega koolide õpetajaid aine ladusamal õpetamisel eesti keeles.
 
2008. aastal jaotati mapid kõikidele vene õppekeelega koolidele ning nende vajadused taoliste õppematerjalide järgi said sihtasutusele teadaolevalt rahuldatud. Seetõttu on nüüd kõikidel teistel huvilistel võimalus endale mappe tasuta soetada. Näiteks ühiskonnaõpetuse materjale saaks kasutada ka täiskasvanute eesti keele õppes.
 
Materjalide saamiseks palume võtta ühendust Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) assistendi Maie Jürgensiga (tel 659 9845, e-post [email protected]).
 
Materjalid on kättesaadavad ka elektrooniliselt AS Kuma kodulehel (www.ristsona.ee/meis/) formaadis, mis võimaldab infot kopeerida ja vajadusel täiendada ning kombineerida jmt. Muusika materjalid on lisaks sellele üleval interaktiivses õpikeskkonnas LeMill www.emill.net (http://lemill.net/content/tags?tag=muusikaajalugu).
 
MATERJALIDE TUTVUSTUS
 
Muusika mapi autorid on Tartu Kommertsgümnaasiumi õpetaja Sille Tiks ja Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpetaja Julia Trubatšova. Mapp sisaldab õppematerjali järgmistel teemadel:
 
  • Varakristlik muusika,
  • Keskaegne kirikumuusika,
  • Keskaegne noodikiri,
  • Renessanss,
  • Renessansiajastu heliloojad,
  • Renessansiajastu instrumentaalmuusika,
  • Barokk,
  • Ooperi teke,
  • Romantismiajastu muusika ja G. Verdi ooper „Aida“,
  • Eesti esimene arvestatav ooper,
  • Neoklassitsism,
  • Igor Stravinski balletid,
  • Rahvuslik ärkamine ja laulupeod,
  • Eesti esimesed rahvuslikud heliloojad.
 
Õppematerjalide mapis on 17 näidistunnikonspekti, mille hulgas on mõned paaristunni konspektid, ja 66 töölehte, mille seas on ka laule ja loovülesandeid.
 
Õppematerjali koostamise aluseks on kolm käibel olevat õpikut: Toomas Siitan „Õhtumaade muusikalugu I“, Igor Garšnek „Õhtumaade muusikalugu III. 20. sajand“ ja Aime Kaarlep „Eesti Muusikalugu. Kunstmuusika“. Töölehtedel pakutavates ülesannetes on kasutatud ka palju teisi allikaid nagu Internetis ja ajakirjanduses olevaid artikleid. Valminud materjali on parandanud ja täiendanud Tallinna Ülikooli muusikadidaktika dotsent Maia Muldma.
 
Geograafia mapi autorid on Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpetaja Jelena Bitova, Tartu Kivilinna Gümnaasiumi õpetaja Katrin Ennok ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja Ülle Seevri. Õppematerjali koostamise aluseks on käibel olev õpik: M. Ainsaar jt „Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile“. Mapis on 25 tunnikonspekti koos töölehtedega. Tunnikonspektid ja töölehed on koostatud õpiku esimese nelja teema kohta:
 
  • Muutused ühiskonnas
  • Rahvastik ja asustus
  • Energiamajandus
  • Esmasektor
 
Tunnikonspektid ja töölehed põhinevad suures osas õpikul, aga sisaldavad ka lisamaterjale ning viiteid erinevatele allikatele. Mapi valmimisel oli autoritele suureks toeks Tartu Ülikooli Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna loodusteadusliku hariduse keskuse geograafia didaktika lektor Ülle Liiber.
 
Ühiskonnaõpetuse mapi autoriteks on Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi õpetaja Sirje Allik ja Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpetaja Veronika Kim. Õppematerjali koostamise aluseks on käibel olev õpik: K. Olenko, A. Toots „Ühiskonnaõpetus. Gümnaasiumiõpik“. Mapp sisaldab 15 tunnikonspekti koos töölehtedega.
 
Teemadeks on valitud
  • Kodanikud, huvid ja demokraatia
  • Valitsemine ja avalik haldus
 
Ka selle mapi tunnikonspektid suunavad küll õpilasi iseseisvale tööle õpikuga, kuid sisaldavad ka lisamaterjale ja viiteid erinevatele allikatele. Mapi sisu on üle vaadanud ja heaks kiitnud Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja Aare Ristikivi.
 
Kõigi mappide kõik tunnikonspektid sisaldavad häälestuse, õppimise ja kinnistamise osa. Iga tunnikonspekti lõpus on teemakohane toetava sõnavara loend, millele on lisatud tõlge vene keelde. Õpilastele mõeldud töölehtedes on sageli kasutatud rühmitamis- või lünkülesandeid, et vähendada grammatikavigade tekkimise ja kivistumise ohtu. Muidugi on seal ka teistsuguseid ülesandeid. Kuigi tunnikonspektid ja töölehed on omavahel seotud, võib neid kasutada ka eraldi või ainult osaliselt, nii nagu õpetaja otstarbekaks peab. Mappides leiduvaid tunnikonspekte ja töölehti on katsetatud Tartu Annelinna Gümnaasiumis.
 
 
Lisainfo mappide soetamise kohta: Maie Jürgens, assistent, tel 659 9845, e-post [email protected]