Lugupeetud ajakirjanikud,

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) ning Kultuuriministeerium ootavad teid 29. novembril kell 15:45 Estonia teatri Valgesse saali lõimumisvaldkonna arendus- ja meediastipendiumide pidulikule üleandmisele.

Stipendiumide eesmärk on väärtustada lõimumisvaldkonna arendamist ning tunnustada neid organisatsioone ja inimesi, kes on erinevatest rahvustest inimeste elu ja olukorda parandanud ning kajastanud, tehes seda uuenduslikult ja mitmekülgset. Arendusstipendiumide puhul on rõhk Eestis elavate erinevate rahvuste kultuuride tutvustamisel ja kultuuritraditsioonide säilitamisel ning lõimumist toetavatel ühistegevustel.

Lisaks antakse Estonia teatris üle ka meediastipendium ajakirjanikule või meediakanalile, mis on panustanud kultuuridevahelise mõistmise ning sallivuse väärtustamisesse ning kajastanud mitmekülgselt lõimumistemaatikat meedias.

Stipendiumid annavad üle MISA juhataja Tatjana Muravjova ning Kultuuriministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa.

Arendus- ja meediastipendiume antakse Kultuuriministeeriumi toel välja alates 1999. aastast.

Lisainfo:
Kristi Anniste
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator
Tel 659 9062
E-post kristi.anniste@meis.ee
www.meis.ee

Esitletakse uuringut eesti keele kasutamisest venekeelses kutsekeskhariduses
Üle tuhande avaliku sektori töötaja lihvis programmi toel eesti keele oskust
Algas noorte lõimumisprojekt „Eesti algab sinust“
Kutseõppurid õpivad eesti keelt põnevate tegevuste kaudu
Lõppes lõimitud aine- ja keeleõppe alane koolitus koolitajatele
Toetust said eesti keele projektilaagrid ja pereõppe tegevused
Projektitoetust jagati 25 rahvuskultuuriseltsi pühapäevakoolile

Esitletakse uuringut eesti keele kasutamisest venekeelses kutsekeskhariduses

10. detsembril kell 10.30–13.30 toimub Tallinnas Rahvusraamatukogu kuppelsaalis uuringu „Eestikeelse õppe rakendamine kutsekeskhariduse vene õppekeelega rühmades“ avalik esitlus.

„Uuring annab ülevaate praegusest eesti keele õppest ja võimalustest seda tõhusamaks muuta. Uuringu vaatluse all on eesti keele praegune staatus vene õppekeelega rühmade kutsekeskharidusõppes – näiteks uuriti, kui palju kasutatakse eesti keelt üldharidusainete ja erialamoodulite õpetamisel, kui head on võimalused teha praktikat eestikeelses keskkonnas ning kuivõrd õpilased sooritavad kutseeksameid eesti keeles,“ selgitas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed elukestva õppe üksuse koordinaator Liilika Raudhein.

Ühtlasi esitletakse Raudheina sõnul hinnanguid selle kohta, kuivõrd vajalikuks peavad erinevad osapooled üldharidusainete ja erialamoodulite õpetamist eesti keeles ning missugusel määral ollakse valmis eesti keeles õppima ja õpetama. „Uuring käsitleb ka takistusi, mida eestikeelsele õppele üleminekul nähakse ja annab soovitusi abinõude osas, et takistused ületada. Samuti oli uuringu ülesandeks analüüsida, milline on kutseõppeasutuste juhtide, õpetajate ja õpilaste praegune eesti keele oskuse tase ning kuivõrd tunnetatakse vajadust täiendava eesti keele õppe järele,“ lisas Raudhein.

Septembris ja oktoobris küsitleti kutsekoolide õpilasi, õpetajaid ja koolijuhte kokku üheteistkümnes kutseõppeasutuses Tallinnas ja Ida-Virumaal. Uuringus osales 437 kutsekeskharidust omandavat vene õppekeelega rühmade õppurit, 215 õpetajat ning 34 koolijuhti.

Uuringu ettevalmistamisel osales Haridus- ja Teadusministeerium. Uuringu tellis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) Euroopa Sotsiaalfondist rahastava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ raames. Uuringu viis läbi OÜ Saar Poll.

Uuringu esitlusele registreerumise tähtaeg on 7. detsembril.

Lisainfot ja esitlusele registreerumine: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 6599 841, e-post liilika.raudhein@meis.ee

Üle tuhande avaliku sektori töötaja lihvis programmi toel eesti keele oskust

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel täiendas kolme aasta jooksul oma eesti keele oskust üle tuhande ametniku, pedagoogi, meditsiinitöötaja, raamatukogu- ja kultuuritöötaja.
Keeleõppe korraldamiseks kogus MISA asutuste ettepanekuid, mis kirjeldasid enda individuaalsetest vajadustest lähtuvalt, missugust eesti keele õpet nende asutuse töötajad vajaksid.

Programmi eesmärgiks oli pakkuda eesti keelest erineva emakeele ja ebapiisava eesti keele oskusega täiskasvanutele võimalust omandada igapäevaseks ja ametialaseks toimetulekuks vajalikul tasemel riigikeele oskus. Sihtrühmaks olid näiteks õpetajad, politseiametnikud, meditsiinitöötajad, vanglaametnikud, raamatukogutöötajad, päästjad ning muud avaliku sektori töötajad.

„Selleks, et nende elukutsete esindajatele just neile kõige sobivamal moel eesti keele õpet pakkuda, kogus MISA aastate jooksul asutuste ettepanekuid, kuidas oleks nende töötajatele kõige efektiivsem keelt õpetada. See tähendab, et keeleõpe on asutusekeskne, arvestab paremini asutuse valdkonna spetsiifikat ja on seega ka tulemuslikum,“ selgitas MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Tea Kotkas.

„Asutuste initsiatiivil toimunud keeleõppe tõhusust ja õppijate motiveeritust näitas väga hea osavõtt õppetööst, kõrge kursuse edukalt lõpetanute arv ning kursuslaste soov õpinguid jätkata,“ lisas Kotkas.
Keeleõppe tegevustena eelistati kombineeritud keeleõpet, kus auditoorsele tööle lisandusid ka erinevad aktiivõppe meetodid ning väljaspool klassiruumi toimuv keelepraktika. Keeleõppe tegevuste raames korraldati näiteks ka õppekäike ja lähetusi, koostöökohtumisi ja palju muud.

Avaliku sektori töötajate keeleõpet toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Keeleõppe arendamine” programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013” raames.

Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee

Algas noorte lõimumisprojekt „Eesti algab sinust“

MTÜ Avatud Vabariik alustas septembris noortele suunatud projektiga, milles osalevad erineva kultuuri- ja keeletaustaga noored üle kogu Eesti ning mille eesmärk on toetada vene emakeelega noorte suuremat lõimumist Eesti ühiskonnas.

Projekti „Eesti algab sinust“ fookuses on Euroopa kolmandate riikide kodanikud ja määratlemata kodakondsusega noored ning projektiga püütakse luua pinnas paremaks lõimumiseks ning toetavama suhtumise kujundamiseks. Projekti raames toimuvad regulaarsed klubiüritused, karjäärialased kohtumised asutustes, firmades ja motivatsioonikonverentsid ning lõimumispoliitika arengute arutelud.

„Regulaarsetel klubiüritustel Tallinnas, Tartus ja Narvas võetakse vaatluse alla noorte, hariduse ning integratsiooniga seonduvad teemad. Klubiüritustel saavad noored tõsta oma kodanikukompetentsi ja suhelda teise kultuuritaustaga noortega. Noored saavad arutelukogemust erinevate organisatsioonide ja asutuste asjatundjatega. Samuti on toimumas karjäärialased kohtumised asutustes, firmades ja motivatsioonikonverentsid,“ selgitas MTÜ Avatud Vabariigi projektijuht Sergei Metlev.

„Noored saavad aimu, kuidas võib Eestis edu saavutada, millised on muukeelsete kodanike edulood. Eriti oluline see on venekeelsetele noortele ning Euroopa kolmandate riikide kodanikele, kes ei ole Eesti tööturul väga motiveeritud. Isiklik professionaalne hakkamasaamine ja usk edu võimalikusse Eestis on oluline lõimumise motivatsioonitegur,“ rääkis Metlev.

Metlev tõi näiteks oktoobris toimunud Tallinki laeva Victoria külastuse, kus kohtuti laeva hotellinduse sektori juhiga, mis oli noorte karjäärialase arengu mõistes praktilise kasuga ning suurendas noorte enesekindlust. Oktoobris toimusid ka klubiüritused Tallinnas ja Tartus, mis keskendusid valijate aktiivsusele. Narvas räägiti Ida-Virumaa negatiivsetest stereotüüpidest ja sellest, kuidas näeb seda regiooni ülejäänud Eesti.

Novembrikuusse on planeeritud klubiüritused, mis käsitlevad meedia rolli lõimumises. Metlev tõdeb, et meedia on üks suurimatest lõimumise mõjutajatest ning noorte ja asjatundjate osalusel on plaanis lahata kahe erineva infovälja problemaatikat.

„Projekti lõpus on kavandatud korraldada ka lõimumislaager, mille tulemusel valmib noorte enda visioon Eesti ühiskonna integratsioonist aastani 2020. Kuna projekt on üldist lõimumisprotsessi toetav, on oluline võimaldada sihtrühmal rääkida lõimumisest ka riiklikul tasemel. Projekti võtab kogu aeg hoogu juurde. Ees on palju põnevaid üritusi, kuhu ootame noori osa võtma. Kutsume õppeasutusi ja teisi organisatsioone koostööd tegema ning usume, et 2014. aasta septembriks, kui projekti lõppeb, on Eesti lõimumine saanud veel ühe olulise ja positiivse impulsi,“ kutsus Metlev koostööle.

Projekti korraldab MTÜ Avatud Vabariik ning selle elluviimist rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist  ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Kutseõppurid õpivad eesti keelt põnevate tegevuste kaudu

Tartu Kutsehariduskeskuse eestvedamisel parandavad kolme kutseõppeasutuse eesti keelest erineva emakeelega õpilased käesoleval sügisel oma eesti keele oskust näiteks ühistel õppereisidel, aga ka kaasahaarava psühhodraama meetodi abil.

Novembris toimus Tartu Kutsehariduskeskuse, Valgamaa Kutseõppekeskuse ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste ühine keeleõppepäev Tartus. Kolme kooli õpilastest moodustati segagrupid, kes vaatasid koos näitusi ning täitsid töölehti Eesti Rahva Muuseumis ja teaduskeskuses AHHAA. Lisaks osaleti Tartu Kutsehariduskeskuses ühises eesti keele tunnis, mis oli üles ehitatud probleemõppele. Õpilastel tuli korraldada rahvusvaheline konverents ning teha ise konverentsieelsed ettevalmistused – näiteks korraldada külaliste registreerimine, valmistada ettekanded ja need esitleda, koostada ja läbi viia oma kooli ja Tartu linna tutvustav viktoriin. Projekti raames toimuvad detsembris kolme kutsekooli õpilaste ühised keeleõppereisid ka Valgamaal ja Ida-Virumaal.

Keeleõppereiside korraldaja on Tartu Kutsehariduskeskus, mis on erinevate erialade õppurid eesti keelt õppima pannud ka näiteks psühhodraama elemente kasutades. „Psühhodraama elementide kasutamine keeleõppes on väljakutset pakkuv kogemus, kus osalejad saavad võtta erinevaid rolle ning keelt õppida koos tegutsedes. Keele õppimine läbi improvisatsiooni on huvitav ja kaasahaarav tegevus, mis sobib antud vanuses õpilastele väga hästi. Improviseerimine innustab õpilasi ennast paremini väljendama ning väga oluliseks õppe osaks on siin ka tagaside saamine ja vastuvõtmine,“ rääkis Tartu Kutsehariduskeskuse eesti keele õpetaja Ellen Aunin.

Tartu Kutsehariduskeskus kaasas teised koolid varasemast heast kogemusest julgust saanuna, sest esimesed õppereisid ning psühhodraama elemente sisaldanud eesti keele kursus toimus Tartus Kutsehariduskeskuses juba 2012. aasta sügisest 2013. aasta kevadeni. Kuna õpilaste tagasiside oli positiivne, otsustati projektiga jätkata ning kaasata tegevustesse ka teiste koolide õpilasi.

Õppereisid ja auditoorne õpe toimuvad Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ tegevuse „Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendav keeleõpe“ raames.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee

Lõppes lõimitud aine- ja keeleõppe alane koolitus koolitajatele

2012. aasta märtsist kuni 2013. aasta novembrini toimus Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel ellu kutsutud lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) koolitajate väljaõppekoolitus.

„Koolituse põhiteemad olid seotud LAK-õppega, täiskasvanutele motiveeriva õppekeskkonna loomise ja grupijuhtimise oskustega. Kuna LAK-õppe meetodid ja põhimõtted on heas kooskõlas uue põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatuga, siis aitas kursusel osalemine süveneda ka uue õppekava võimalustesse ja väljakutsetesse,“ kommenteeris koolituse projektijuht Koidu Tani-Jürisoo SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse Avatud Meele Instituut koolituskeskusest. Väljaõpe  sisaldas 120-tunnist täienduskoolitust ja 16-tunnist õppeseminari. Väljaõppe eesmärk oli laiendada LAK-õppe koolitajate ringi ja pakkuda paremat tuge üldhariduskoolide erinevate ainete õpetajatele.

2013. aasta aprillis toimunud õppeseminarile oli kutsutud Mare Orman Soomest (HAMK - Hämeen Ammatikorkeakolulu), kes käsitles Koidu Tani-Jürisoo sõnul köitvalt multikultuurilisuse teema arengut Soome näidete varal.
„Osalejad tõid oma tagasisides välja, et nad tunnetasid olulist mõju enda koolitajaoskuste kasvus, aga ka isiklikus arengus. Lisaks öeldi, et koolitus aitas paremini mõtestada LAK-õppe metoodika sisu ning näha haridust kui tervikut. Väga väärtustati õppe praktilisust ja kogetud koostöist õpiprotsessi, kus kasvas nii isiklik motivatsioon kui ka julgus vastu võtta uusi väljakutseid. Seda kõike loodame uute koolitajate kaudu ka LAK-õppe õpetajateni, kuid eelkõige õpilasteni viia,“ sõnas Tani-Jürisoo.

Väljaõppekoolituse korraldas ja viis läbi SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse koolituskeskus Avatud Meele Instituut (AMI) ning selle lõpetas edukalt 35 koolitajat. LAK-õppe koolitajate koolitus viidi ellu Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Toetust said eesti keele projektilaagrid ja pereõppe tegevused

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetas projektikonkursi  „Noorte eesti keele õpe peredes ja projektlaagrites“ raames nelja organisatsiooni, mille eestvedamisel korraldatakse tuleval aastal eesti keele ja kultuuri õpet eesti peredes ning noortelaagrites.

Konkursi eelarve oli 140 000 eurot ning kokku toetati tegevusi 135 294 euroga. Toetust sai pereõppe korraldamiseks MTÜ Veeda Vaheaeg Võrumaal ning eesti keele õppe korraldamiseks noortelaagrites MTÜ Lastekaitse Liit, Sillamäe Gümnaasium, Narva 6. Kool ja Keila Vallavalitsus.

Pereõppe ja laagrikorraldajatega kontaktid leiab MISA veebilehelt.

Lisainfo: Sandra Nuudi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9855, e-post sandra.nuudi@meis.ee

Projektitoetust jagati 25 rahvuskultuuriseltsi pühapäevakoolile

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetas 25 rahvuskultuuriseltsi pühapäevakooli kokku 99 035,20 euroga.

Toetus on mõeldud pühapäevakoolide õppetegevuse toetamiseks, töötasude maksmiseks, emakeelse õppevara ja kirjanduse soetamiseks, õppetööks vajalike kantseleitarvete soetamiseks, õpperuumi rendi ning ürituste korraldamise kulude tasumiseks ja muudeks õppetööga otseselt seotud ja põhjendatud tegevusteks.

Rahvusvähemuste kultuuriseltside pühapäevakoolide igapäevatööks vajalikke tegevusi rahastati Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee
 

Valmis juhend iseseisvalt eesti keelt õppijatele
Valmisid eesti keele õpet toetavad kogumikud kõrgtasemel eesti keelt õppijatele
Veebilehte kutsekeel.ee teab hästi 63 protsenti õpetajatest
Algab rahvusvähemuste pühapäevakoolide täienduskoolitus
Noorte esseekonkurss käsitles ühiskondliku aktiivsuse teemat
Kodanikupäeva e-viktoriinist võttis osa 7900 õpilast

Valmis juhend iseseisvalt eesti keelt õppijatele

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel valmis juhend iseseisvaks keeleõppeks ja oma keeleoskuse hoidmiseks, mis toetab täiskasvanuid pärast keelekursuste läbimist omandatud keeleoskuse säilitamisel.

„Juhend on koostatud Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi poolt, mis on toeks täiskasvanud keeleõppijatele pärast keelekursuse lõpetamist omandatud eesti keele oskuse säilitamiseks ja omal käel õpingute jätkamiseks,“ ütles eluskestva õppe üksuse juht Jana Tondi.

„Juhendist leiab mitmeid praktilisi ideid ja soovitusi, kuidas keeleõpet kavandada, luua suhtlusvõimalusi  ning ennast motiveerida väljaspool formaalset eesti keele tundi keeleõppega jätkama,“ lausus Tondi.
Abimaterjal on  tõlgitud eesti keelest vene ja inglise keelde ning on keeleõppijatele ja õpetajatele tasuta kättesaadav nii elektrooniliselt sihtasutuse veebilehel http://www.meis.ee/raamatukogu  kui ka trükisena, mida saab tellida MISA-st.

Juhendi koostaja Helena Metslang on materjali koostades pööranud erilist tähelepanu õppija enda vajaduste analüüsile, õpisoovi hoidmisele ja tugevdamisele ning huvitavate keelekasutuse võimaluste leidmisele. „Iseseisev keeleõpe erineb keelekursustel käimisest ja omab mitmeid eeliseid. Õppur saab õppida endale sobiva tempos just seda, mida tal vaja läheb ning arendada nii oma õpioskusi ja kohanemisvõimet kui ka iseseisvust ja vastutustunnet õpitulemuste eest,“ sõnas Metslang.

Keeleoskuse säilitamise juhend valmis Euroopa Sotsiaalfondi toel „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ tegevuse „Avaliku sektori keeleõpe“ raames.

Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee

Valmisid eesti keele õpet toetavad kogumikud kõrgtasemel eesti keelt õppijatele

Eesti keele kesk- ja kõrgtaseme omandajatele valmis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel keeleõppe arengut toetav kogumik „Eesti keele sõnavara- ja semantikaharjutusi“.

„Kogumik sisaldab sõnamoodustus- ja sõnakasutusoskusi arendavaid harjutusi ning see on mõeldud eelkõige Eesti kõrgkoolide eesti keel võõrkeelena eriala üliõpilastele, kuid see sobib kasutamiseks ka muukeelsetes koolides ja keelekursustel. Väljaandes leidub erineva raskusastmega ülesandeid nii kesk- kui kõrgtaseme õppijale,“ tutvustas kogumikku selle autor Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena lektor Sirje Rammo.

Tartu Ülikoolis valminud kogumiku tiraaž on 500 eksemplari, mis saadetakse maakonnaraamatukogudesse, linnade keskraamatukogudesse, ülikoolidesse, kutseõppeasutustesse, erialaliitudesse, keelekümblusprogrammi nõustamiskeskustesse ja vabahariduslikesse koolitusasutustesse. Kogumik on tasuta kättesaadav MISA veebilehel ning portaalis kutsekeel.ee.
Eesti keele sõnavara- ja semantikaharjutuste kogumik koostati täiendava materjalina Silvi Tenjese õpiku „Semantika“ juurde, mis ilmus Tartu Ülikooli Kirjastuses 2011. aastal Euroopa Sotsiaalfondi keeleõppe arendamise programmi toel.

Lisaks valmis MISA poolt sotsiaaltöö eriala üliõpilastele korraldatud eesti keele täiendava kursuse raames eesti-vene sotsiaaltöö terminivara „Loon endale õppijana ise tee erialakeele juurde“. Terminivara koostas Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar, kus eesti keelest erineva emakeelega üliõpilased omandasid kursusel vajalikud sotsiaaltöö valdkonna erialase eesti keele põhimõisted ja koostasid endale vajaliku praktilise suunitlusega terminivara koos venekeelsete vastetega.

Sotsiaaltöö eriala terminivara on huvilistele kättesaadav MISA veebilehel ning portaalis kutsekeel.ee. Kogumiku koostas Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari lektor Virve Mäemets.
Mõlemad väljaanded valmisid Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ toel tegevuse „Kõrgharidustaseme õppurite täiendav keeleõpe“ raames.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee

Veebilehte kutsekeel.ee teab hästi 63 protsenti õpetajatest

Turu-uuringute AS uuringu kohaselt teavad 63 protsenti õpetajatest veebilehte www.kutsekeel.ee. Portaal koondab õppematerjale ja e-kursuste viiteid, vahendab uudiseid ning aitab kaasa õpetajate võrgustiku tekkele ja toimimisele. Veebilehe sihtrühmaks on kutsekoolide õpetajad ja õpilased, aga ka võõrkeeleõpetajad, üliõpilased, kõrgkoolid, tööandjad, erialaliidud jt.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) tellitud uuringu kohaselt on lehe tuntus viimase, 2011. aastal teostatud uuringuga võrreldes kasvanud 13 protsenti. Suurenenud on ka veebilehe kasutatavus ning kasutajate seas on enim keskmisest pikema töökogemusega õpetajaid.

„Uuringus osales 246 kutseõppeasutuse õpetajat ning vaatluse all oli portaali kasutatavus peamise sihtrühma – kutseõppeasutuste õpetajate seas. Veebileht on Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse toel kasutusel olnud juba alates 2008. aastast ning me soovisime uurida, kuivõrd aktiivselt õpetajad neile mõeldud abiahendit oma töös kasutavad,” kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Jana Tondi.

“Põhjuseid, miks osa õpetajaid oma töös veebilehte ei kasuta on mitmeid. Näiteks puudub 8 protsendil vastanutest ettevalmistus e-õppe läbiviimiseks ning 41 protsenti tunnistas, et ei oskagi öelda, miks nad abimaterjale ei kasuta. Teatud osa õpetajaid ei leia kutsekee.ee portaalist endale sobivaid materjale, kuid me tegeleme kodulehe täiendamisega pidevalt ja loodame seda aja jooksul muuta veelgi sisukamaks,” rääkis Tondi. Tondi julgustab õpetajaid tasuta materjale aktiivsemalt õppetöös kasutama ning MISA-le teada andma, missuguseid materjale sooviskid õpetajad portaalist edaspidi leida.

Kõige kasutatavam rubriik kutsekeel.ee keskkonnas on jätkuvalt õppematerjalid, mida kasutab 89 protsenti uuringus osalenutest. Keeleõppe läbiviimiseks ja metoodikamaterjalide leidmiseks kasutab lehekülge 38 protsenti õpetajatest. Võrreldes eelmise uurnguga on kasvanud venekeelse veebilehe versiooni kasutatavus.

Hinnangud materjalide leitavusele on väga kõrged – 85 protsenti. Veebilehe ülesehitus on vastanute arvates arusaadav (83 protsenti).

Uuring teostati Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ toel.

Lisainfo: Marje Sarapuu, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marje.sarapuu@meis.ee

Algab rahvusvähemuste pühapäevakoolide täienduskoolitus

Jaanuari lõpus korraldatakse Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel 20 rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajale täienduskoolitus, mille eesmärgiks on tõsta õpetajate pedagoogilist võimekust.

„Praegu töötab pühapäevakoolides nii pedagoogilise kui filoloogiaalase ettevalmistusega õpetajaid, kuid samas on mitmete pühapäevakoolide õpetajad sageli vaid keele oskajad, kellel puudub õpetamiseks vastav haridus, pedagoogiline ettevalmistus ning oskused. Tahe oma kultuuri hoida ja toetada on neis olemas ning seetõttu otsustasimegi korraldada 120 tundi vältava koolitusprogrammi, mis annaks õpetajatele rohkem enesekindlust ning oskusi tunde põnevamaks muuta,“ selgitas MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Kristina Pirgop.

„Eesti riik on võtnud endale eesmärgiks tagada Eestis elavatele rahvusvähemustele nende keele ja kultuurilise eripära säilitamise võimalused, eeskätt emakeelse hariduse ja seltsielu korraldamisel. Eestlastele on rahvuskultuuriseltside töö olemus hästi selge, eriti neile, kes on kursis väliseestlaste elu-oluga, kes hoiavad ja tutvustavad Eesti kultuuri üle maailma kultuuriseltside kaudu. Eestis on palju erinevate rahvuste esindajaid ning Eesti hariduse infosüsteemis on huvikoolina registreerunud üle 30 rahvusvähemuste pühapäevakooli, mis tutvustavad oma kultuuri ja ajalugu ning tegelevad lastele emakeele ja kultuuri õpetamisega,“ kommenteeris Pirgop.

Täienduskoolitusel käsitletakse õpetamise metoodikat, keeleõppe didaktikat, õpetaja sotsiaalkultuurilist pädevust, kultuurierinevuste lõimimist, draamapedagoogika aluseid ning  õpetaja häälehoidu ja eneseväljendust. Lisaks pakub koolitustsükkel uusi teadmisi õppematerjalide kujundamise ja otsimise kohta ning annab ülevaate teiste riikide kogemustest rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppes.

Koolituse korraldaja on Sola Integra OÜ ning tegevusi rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest ning „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Noorte esseekonkurss käsitles ühiskondliku aktiivsuse teemat

Juba kolmandat aastat toimunud kodanikuks olemist käsitleval koolinoorte esseekonkursil triumfeerisid Võru Kesklinna Kooli ja Saku Gümnaasiumi õpilased.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatud kodanikupäeva esseekonkursi „Mida tähendab mulle, kui Eesti kodanikule, aktiivne ühiskonnaelus osalemine?“ edukaimad olid Saku Gümnaasiumi noored, kes pälvisid viis auhinnalist positsiooni ning Võru Kesklinna Kooli õpilased, kes said neli auhinnalist kohta. Saku Gümnaasium oli esseekonkursil edukas ka mullu, kui selle kooli noored said kuus auhinda kaheksast.

Traditsiooniliselt korraldatakse nii kodanikupäeva esseekonkursi kui ka kodanikupäeva e-viktoriini parimatele osalejatele autasustamisüritus, mis toimub 23. jaanuaril Mustpeade Majas.

MISA korraldab esseekonkurssi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning kolme aasta jooksul on oma mõtteid kodanikuks olemisest avaldanud ligi 400 koolinoort.

Üldhariduskoolide VII – IX klassi õpilaste arvestus:

I koht  Elisabeth Burga – Toila Gümnaasiumi  9. klass
II koht  (žürii ettepanekul anti kolm teist kohta)
1) Olivia-Stella Salm – Saku gümnaasiumi 9. klass
2) Laura Kall – Võru Kesklinna Kooli 9. klass
3) Alisija Vassermann – Võru Kesklinna Kooli 8. klass
III koht
1) Ode Maria Punamäe – Võru Kesklinna Kooli 9. Klass
2) Susanne Rosenberg – Saku Gümnaasiumi 9. klass
3) Robert Rästa – Võru Kesklinna Kooli 9.klass

Eripreemia anti välja heas ajakirjanikus stiilis kirjutatud töö eest Pärnu Vanalinna Põhikooli 9. klassi õpilasele Elin Heinale.

Üldhariduskoolide IX – XII klassi ja kutsekoolide õpilaste arvestus:

I koht Janne Tikko – Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 12. klass.
II koht Jan Zabrodin – Tallinna Pae Gümnaasiumi 12. klass.
(žürii ettepanekul teist teise koha preemiat välja ei antud)
III koht
1) Gregor Sibold – Saku Gümnaasiumi 11. klass
2) Maarja Vinkel – Rakvere Eragümnaasiumi 12. klass
3) Merike-Ethel Triik – Saku Gümnaasiumi 11. klass

Eripreemiad pälvisid Saku Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Hanna-Rooda Pedak ja Tallinna Pae Gümnaasiumi abiturient Anton Borissov.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee

Kodanikupäeva e-viktoriinist võttis osa 7900 õpilast

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) korraldas üheteistkümnendat aastat järjest noortele mõeldud kodanikupäeva e-viktoriini, millest võttis tänavu osa kokku enam kui 7900 kooliõpilast. Teadmiste testijatest 35,64 protsenti oli vene õppekeelega koolidest ning 64,36 protsendi õpilaste õppekeeleks oli eesti keel.

„Viktoriin oli mõeldud kõikidele üldhariduskoolide 7.–12. klasside ja kutseõppeasutuste õpilastele ning esmakordselt said kaasa lüüa ka 5. ja 6. klassi õpilased, kellele koostati eraldi küsimused, mis tõlgiti ka vene keelde,” kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Toivo Sikk. Viktoriini küsimused koostasid koolide vanemate klasside õpilased.

5. ja 6. klassi kodanikupäeva e-viktoriinist võttis osa 2033 õpilast. 1329 õpilast olid eesti õppekeelega koolidest ja 704 õpilast vene õppekeelega koolidest. Osalejaid oli 82 koolist, neist suurima osalusega olid Saku Gümnaasium (155 osalejat), Tallinna Rahumäe Põhikool (139 osalejat), Kohtla-Järve Tammiku Põhikool (114 osalejat) ja Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium (102 osalejat).

„Üldhariduskoolide 7.–12. klasside ja kutseõppeasutuste õpilased võtsid sellel aastal viktoriinist osa väga tulemuslikult ja aktiivselt – osales üle 5800 õpilase, mis on aasta tagusest arvust 600 võrra enam,“ rõõmustas Sikk. Siku sõnul on 11 aasta jooksul kodanikupäeva e-viktoriinis teadmisi proovinud ligikaudu 43 000 õpilast.

Kodanikupäeva viktoriini eesmärk on suurendada eestimaalaste teadmisi Eesti Vabariigi põhiseaduslike institutsioonide, inim- ja kodanikuõiguste, vabaduste ja kohustuste osas.

5-6. klasside eesti õppekeelega üldhariduskoolide arvestuse parimad (maksimaalne võimalik punktide summa - 50):

1) Rasmus Trei, Tallinna Rahumäe Põhikool, 5. klass - 36 punkti
2) Markus Sutt, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, 6. klass - 36 punkti
3) Märt Tammearu, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, 6. klass - 36 punkti
4) Keneli Pohlak, Väike-Maarja Gümnaasium, 6. klass - 36 punkti

5-6. klasside vene õppekeelega üldhariduskoolide arvestuse parimad (maksimaalne võimalik punktide summa - 50):

1) Darja Petrova, Haabersti Vene Gümnaasium, 6. klass - 35 punkti
2) Vlad Virtonen, Sillamäe Vanalinna Kool, 6. klass - 35 punkti
3) Anastasija Tistsenko, Haabersti Vene Gümnaasium, 6. klass - 35 punkti
4) Taisia Krupenko, Haabersti Vene Gümnaasium, 6. klass - 35 punkti
5) Georgi Talisainen, Haabersti Vene Gümnaasium, 6. klass - 35 punkti

7-9. klasside eesti õppekeelega üldhariduskoolide arvestuse parimad:

1) Kenneth Koort, Pärnu Vanalinna Põhikool, 7. klass - 60 punkti
2) Grete Pall, Ülenurme Gümnaasium, 9. klass - 60 punkti
3) Liisbet Rannast, Ülenurma Gümnaasium, 9. klass - 60 punkti
4) Karl Renno, Ülenurme Gümnaasium, 9. klass - 60 punkti

7-9. klasside vene õppekeelega üldhariduskoolide arvestuse parimad:

1) Aivar Kamal, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium, 8. klass - 64 punkti
2) Nikolai Martsuk, Kohtla-Järve Tammiku Põhikool, 9. klass - 56 punkti
3) Olga Rõžkova, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, 9. klass - 54 punkti

10-12. klasside eesi õppekeelega üldhariduskoolide arvestuse parimad:

1) Hele-Andra Kuulmets, Tartu Kommertsgümnaasium, 12. klass - 62 punkti
2) Andreas Kraus, Hugo Treffneri Gümnaasium, 11. klass - 61 punkti
3) Kadri Kriisk, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, 12. klass - 61 punkti
4) Brenda Uga, Tallinna Arte Gümnaasium, 12. klass - 61 punkti

10-12. klasside vene õppekeelega üldhariduskoolide arvestuse parimad:

1) Eric Raudenja, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, 12. klasside - 60 punkti
2) Nika Karabelskaja, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, 10. klasside - 59 punkti
3) Jana Dudareva, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, 12. klasside - 58 punkti

Kutseõppeasutuste arvestuse parimad:

1) Heleri Kuris, Tallinna Polütehnikum - 55 punkti
2) Aleksei Vinogradov, Tallinna Majanduskool - 55 punkti
3) Maksim Krestnikov, Tallinna Polütehnikum - 54 punkti

Kodanikupäeva e-viktoriini korraldamist rahastas Haridus- ja Teadusministeerium „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee
 

MISA toetas mullu 97 tagasi Eestisse elama pöördunud inimest
Algasid uued tasuta kodakondsuseksamiks ettevalmistavad kursused
MISA toetab käesoleval aastal lõimumistegevusi 3,4 miljoni euroga

MISA toetas mullu 97 tagasi Eestisse elama pöördunud inimest

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) eraldas mullu  kokku ligi 75 000 eurot tagasipöördumistoetust 97 Eesti päritolu inimesele.

MISA toetab etniliste eestlaste ja Eesti kodanike välismaalt Eestisse tagasipöördumist kodumaale alates 1992. aastast. Vajaduspõhist toetust saavad MISA kaudu ka kolmandate riikide kodanikud, kes soovivad loobuda Eesti elamisloast, Eestist lahkuda ja pöörduda tagasi oma etnilisele kodumaale.

MISA pakub nii naasjatele kui ka lahkujatele tasuta nõustamisteenust ning sihtasutuse kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Martin Eberi sõnul on Eestisse naasta soovijate ning ka toetust saanute arv viimastel aastatel pidevalt kasvanud.

“Maksime 2012. aastal tagasipöördumistoetust 91 inimesele, kuid Eestist lahkumiseks sai 2012. aastal toetust 36 kolmandate riikide kodanikku. Mullu eraldati tagasipöördumistoetust 97 inimesele ning riigist lahkus toetuse abil 36 kolmandate riikide kodanikku,” kommenteeris Eber.

MISA rändetoetuste puhul saavad toetust taotleda need inimesed, kes on Eestist ära olnud vähemalt 10 aastat, tagasipöördujatele makstav maksimaalne summa on 2000 eurot ning seda saab taotleda kuue kuu jooksul pärast tagasipöördumist. Riigist lahkujatele makstakse toetust maksimaalselt 1000 euro ulatuses.

“Viimase paari aasta jooksul naasis Eestisse kõige enam inimesi Ameerika Ühendriikidest jaVene Föderatsioonist, aga ka Ukrainast ja Kasahstanist naasnute hulk on märkimist väärt. Inimesi tuleb tagasi ka Euroopa Liidu liikmesriikidest ja mujaltki. 2013. aastal oli kõige enam Eestisse tagasitulijaid Venemaa Föderatsioonist (30 inimest) ja USA-st (24). Iirimaalt tuli Eestisse tagasi 12 inimest ja Usbekistanist 5 etnilist eestlast,” loetles Eber.

Enamik MISA-lt toetust saanud naasjaid olid nooremad tööealised inimesed lastega. Alaealisi tuli koos vanematega Eestisse tagasi 32. Eesti elamisloast loobus ja asusid mujale elama peamiselt inimesed vanuses 56-75 (25 inimest) ning kõige enam (32 inimest) suunduti Venemaa Föderatsiooni.

“Loomulikult ei saa öelda, et need andmed kirjeldaksid terviklikult Eesti rände trende, sest meie saame rääkida neist inimestest, kes meie toetusele kvalifitseeruvad, kuid aasta-aastalt on meil igati põhjust rõõmustada, sest saame Eestisse tagasipöördumise järel aidata just tööealisi perekondi, kes tulevad siia lastega,” ütles Eber.

Eestist pikalt eemal viibinud või välisriigis sündinud eestlaste ja Eesti kodanike Eestisse naasmist ning teiste riikide kodanike tagasipöördumist kodumaale on toetatud alates 1992. aastast.Toetust saab taotleda Eesti kodakondsusesse kuuluv või Eesti elamisluba omav etniline eestlane, kes on Eestist emigreerunud vähemalt 10 aasta eest või sündinud välisriigis ning vajab Eestisse tagasitulekuks oma majandusliku ja sotsiaalse seisundi tõttu toetust.Eestist kolmandasse riiki lahkumise toetust kuni 1000 euro väärtuses saavad taotleda kolmandate riikide kodanikud ja määratlemata kodakondsusega inimesed, kes on elanud Eestis vähemalt 10 aastat ning kes omab kehtivat reisidokumenti või muud tagasipöördumist võimaldavat dokumenti. Remigreeruja peab võtma kirjaliku kohustuse Eesti Vabariigist lahkuda ning tema elamisluba peab olema kehtetuks tunnistatud. Lahkuda soovivad mitte-eestlastest kodanikud peavad olema Vabariigi Valitsuse otsusega vabastatud Eesti kodakondsusest.

Toetusi jagatakse vajaduspõhiselt majanduslikku ja sotsiaalset seisundit arvestades Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest ka 2014. aastal. Kokku on aastate jooksul toetatud ligi 26 000 välismaalase etnilisele kodumaale naasmist ning ca 1900 etnilise eestlase või Eesti kodaniku tagasipöördumist Eestisse.

Lisainfo: Martin Eber, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9067, e-post martin.eber@meis.ee

Algasid uued tasuta kodakondsuseksamiks ettevalmistavad kursused

Vabaühendus Kodanikukoolitus ja Tartu Ülikooli Narva Kolledž alustasid jaanuaris uute kodakondsuseksamiks ettevalmistavate tasuta kursustega Tallinnas ja Ida-Virumaal.

Kodakondsuskursused on suunatud määratlemata kodakondsusega inimestele ja Euroopa kolmandate riikide kodanikele.

"Kodakondsuse saamiseks on vajalik sooritada kaks eksamit: eesti keele eksam ja Eesti Vabariigi seaduste tundmise eksam. Antud juhul on tegemist vaid seaduste tundmise kursusega ning eesti keele kursuseid ei toimu," seisab Vabaühendus Kodanikukoolituse teates.

Tasuta kursustel saavad osalejad ülevaate nimetatud seadustest, tutvuvad Eesti riigi ajaloo ja sümbolitega ning üheskoos tehakse ka prooviteste. Igale õppurile antakse kodakondsuse taotlejatele mõeldud tasuta eesti-vene sõnaraamat, Eesti Vabariigi põhiseadus- ja kodakondsusseadus ning harjutusvihik eksamiks ettevalmistavate küsimustega. Materjalid on eesti keeles, õppetöö toimub eesti ja vene keeles.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toetuse kaudu võimaldatakse käesoleval aastal kodakondsuseksamiks ettevalmistavaid tasuta kursuseid kokku 600 inimesele. Kursuste korraldamist rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ning Kultuuriministeeriumi ja MISA kaudu riigieelarvest. Lisainfot kursuste toimumise ja kursustele registreerimise kohta leiab siit: http://www.meis.ee/kodakondsuse-taotlemine-kursused

Lisainfo: Kristi Anniste, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9062, e-mail kristi.anniste@meis.ee

MISA toetab käesoleval aastal lõimumistegevusi 3,4 miljoni euroga

2014. aastal toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) erinevaid integratsiooniprojekte ja -tegevusi ligikaudu 3,4 miljoni euroga.

“Sihtasutus jagab integratsiooniprojektide toetuseks ning rakendab lõimumistegevuste elluviimiseks ligikaudu 3,4 miljonit eurot. MISA toetab endiselt erinevaid eesti keele õppe võimalusi, rahastab teabeprojekte, tegevusi Eesti kodakondsust soovijate toetamiseks, noortele suunatud keelelaagreid ja palju muud. Käesoleval aastal on meil võimalus lõimumistegevusi toetada ja ellu viia Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Euroooa Sotsiaalfondi kaudu,” selgitas MISA administratiivdirektor Eda Silberg.

Silbergi sõnul on mõningad tegevused veel rahastajatega täpsustamisel, kuid projektikonkursside ajakava tehakse huvilistele MISA kodulehel avalikuks märtsis. “Viime oma tegevusi ellu selleks, et Eestis elavad inimesed jagaksid ühiseid väärtusi ning osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus. Selleks, et Eestis elavatel rahvusrühmadel oleksid võrdsed võimalused säilitada oma emakeelt ja kultuuri, toetame jätkuvalt rahvuskultuuriseltiside ja nende juures tegutsevate pühapäevakoolide tegevust. Endiselt pakume tasuta kodakondsuseksamiks ettevalmistavaid kursuseid ja  ka eesti keele õppe võimalusi,” lausus Silberg.

MISA loodi 31. märtsil 1998 Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse nime all ja kannab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed nime alates 2010. aastast. MISA tegevusvaldkonda kuuluvad nii erinevate haridus-, kultuuri-, meedia-, migratsiooni- kui ka elukestva õppe tegevuste korraldamine ja toetamine. MISA tegevuste kohta saab lisainfot sihtasutuse kodulehelt www.meis.ee.

Lisainfo: Eda Silberg, MISA administratiivdirektor, tel 659 9038, e-post eda.silberg@meis.ee

MISA toetas kolmandatest riikidest pärit arstide eesti keele õpet
Jätkuvad ESFi eesti keele õppe tegevused kutseõppe arendamiseks
Ukraina Kultuurikeskus lõimib käsitsi paberi valmistamise, näituste ja etendustega
Aserbaidžaani pühapäevakoolis tähistatakse uue Päikeseaasta algust

MISA toetas kolmandatest riikidest pärit arstide eesti keele õpet

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetas 16 Ida-Viru Keskhaigla kolmandatest riikidest pärit arsti ning 20 tööks mitte vajalikul tasemel eesti keele oskusega meedikut tasuta eesti keele ja ühiskonna kursustega. Projekti eesmärk, mille osaks on ka 60-tunnise eesti keele ja kultuuri õppe kursus, on parandada eesti keele oskust, tutvustada riigi ajalugu ja ühiskonda ning elulaadi.

Eesti tutvustamist alustati Ida-Virumaalt, projektis osalejate kodukohast. “Kuna Ida-Virumaa on tuntud tööstuse ning põlevkivi kaevandamisega, siis mindi ekskursioonile Kukruse mõisa ja Kohtla kaevandusparki. Osalejad käisid ka Tartus, kus külastati teiste vaatamisväärsuste hulgas Tartu Ülikooli Kliinikumi. Kevadel on planeeritud väljasõit pealinna, kus väisatakse Riigikogu ning tutvutakse Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga,” loetles Ida-Viru Keskhaigla kommunikatsioonijuht Anneli Bogens. “Projekti käigus leidsime, et Ida-Viru Keskhaiglas töötavaid välismaalt pärit meedikuid on oluline lõimida koos nende pereliikmetega ja seetõttu on väljasõitudele kaasatud ka lapsed ja abikaasad,” lisas Bogens.

Moldovast pärit nina-kurgu-kõrvaarst Ina Grumeza märkis, et uutele välismaalt pärit töötajatele on kohanemiseks ja sisseelamiseks vajalik anda aega. “Mulje toimunud üritustest on suurepärane. Väga kasulik ja informatiivne oli väljasõit Tartusse, kus Tartu Ülikooli Kliinikumi professor Margus Lember ja ülemarst Margus Ulst andsid ülevaate arstiteaduskonnast, residentuuri korraldusest ning viisid läbi ringkäigu kliinikumis. Huvitav oli tutvuda Ahhaa keskuse, Tartu Ülikooli ja teater Vanemuisega,” kommenteeris Grumeza.

Projekti korraldaja vahendusel pidasid projektis osalenud meedikud oluliseks tunda Eesti tervishoiusüsteemi, kultuuri ning ajalugu, riigikeele valdamise nõudmiseid ning ka kodanikuõigusi ja -kohustusi Eestis.

Kohtumiste käigus tegid projektis osalejad hulganisti ettepanekuid ka infovoldiku koostamiseks, mis sisaldaks teavet erinevatest keeleõppe, haridus- ja sotsiaalteenustest.  Loomisel on siseveebi edasiarendus, kus oleks leitav nii eelpoolnimetatud info kui ka lingid vajalikele kontaktidega ning tervishoiuvaldkonna andmebaaside ja määruste viidetele.

Projekti “Väljastpoolt EL pärit arstide kohanemise toetamine SA IVKH-s” toetati MISA projektikonkursi “Teadlikkuse tõstmine lõimimisest” raames. Projekti rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest ”Eesti lõimumiskava 2008-2013” raames.

Lisainfo:
Anneli Bogens, Ida-Viru Keskhaigla kommunikatsioonijuht, e-post: anneli.bogens@ivkh.ee

Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel: 659 9853, e-post: maarja.mand@meis.ee

Jätkuvad ESFi eesti keele õppe tegevused kutseõppe arendamiseks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) jätkab Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi “Keeleõppe arendamine 2011-2013” raames kolme kutseõpet arendava tegevusega. Jätkub kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendav eesti keele õpe. Endiselt toetatakse ka kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitusi, sealhulgas ka stažeerimist ja populaarse erialakeele portaali kutsekeel.ee arendamist. Kolmanda tegevusena  rahastab MISA ka käesoleval aastal kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise arendamist.

Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendava keeleõppega pakub MISA kutsekoolidele ja täiskasvanute gümnaasiumidele võimalust saada tuge oma koolis õppivate eesti keelest erineva emakeelega õpilaste täiendava riigikeele õppe korraldamiseks. Koolide endi ettepanekute alusel läbi viidavas keeleõppes saab täiendavalt osaleda vähemalt 150 kutsekoolide õpilast. “Tegemist on väga kasuliku moodusega eesti keele õppimiseks, sest gruppidele ja erialadele lähtutakse individuaalselt vastavalt kooli ja grupi vajadustele,” kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Jana Tondi.

“Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitusega pakume kutseõppeasutuste õpetajatele võimalust stažeerida eesti õppekeelega kutseõppeasutustes ja vastupidi -  eestikeelsete kutseõppeasutuste õpetajatele stažeerida vene õppekeelega kutseõppeasutustes, kus õpetamine toimub eesti keeles,” selgitas Tondi. Tondi sõnul on käesoleval aastal tulemas ka koolitus lõimitud aine- ja keeleõppe rakendamisest 20 inimesele ning eesti keele kursused väikestes gruppides vähemalt 50 inimesele.  

“Samuti arendatakse kutsekeel.ee keskkonnas eesti erialakeele õpet, kogutakse kokku erialakeele õppe- ja metoodilisi materjale ning vahendatakse erialakeele valdkonna  infot toetamaks koostööd erinevate asutuste vahel,” lisas Tondi.

Õpetajad on oodatud teises keeles töötavas koolis kogemusi ammutama

Tondi kutsub kutsekoolide pedagooge julgelt tasuta stažeerimisest osa saama, sest jätkuvalt on kõigil kutseõppeasutuste õpetajatel selleks võimalus. “Pedagoogid saavad teises koolis oma oskusi täiendada kahe nädala vältel ja hirmu tundmiseks ei ole põhjust, sest nii saatvas kui vastuvõtvas kutseõppeasutuses toetavad stažeerimist tugiisikud,” lisas Tondi.

Tegevuse “Kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise arendamine” raames jätkatakse kutseõppasutuste võrgustiku liikmete ja nõustajate kohtumisi ning toimuvad nõustamisseminarid. Aprillist kuni oktoobrini viivad nõustajad läbi kutsekoolide juhtide ja pedagoogide nõustamisi. Nõustamise käigus pakutakse kutseõppeasutuste koolijuhtidele ning pedagoogidele mitmekülgseid teadmisi erinevatest keeleõppe rakendamise võimalustest lõpetades uusimmigrantide tugiõppega. Nii käsitletakse projekti käigus ka õpetajate nõustamiste, multikultuurilise kasvatuse ja õpetuse põhimõtteid. Pedagoogid ja koolijuhid saavad nõu, kuidas paremini arvestada erinevate kultuuriliste, religioossete ja väärtuste tasandi erinevustega ning paremini maandada tekkida võivaid pingeid.

Kutseõppe jätkutegevused viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava “Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna “Elukestev õpe” meetme “Keeleõppe arendamine” programmi “Keeleõppe arendamine 2011-2013” raames. 

Perioodil 2011-2013 läbis täiendava eesti keele õppe kokku 393 kutseõppeasutuste ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurit, stažeerimises osales 34 õpetajat ning  täienduskoolituse lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikast läbis 79 kutseõppeasutuste pedagoogi. Lisaks toimus kuus erinevat seminari nõustajatele ning läbi viidi 118 nõustamissessiooni.

Lisainfo:

Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendava keeleõpe tegevused - Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel: 659 906, e-post: tea.kotkas@meis.ee

Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolituse ning kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise arendamise tegevused - Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel: 659 9841, e-post: liilika.raudhein@meis.ee

Ukraina Kultuurikeskus lõimib käsitsi paberi valmistamise, näituste ja etendustega

Ukraina Kultuurikeskuse eestvedamisel on alates sügisest korraldatud kõigile huvilistele käsitsi paberi valmistamise töötubasid, etendusi ja näituseid.

“Lisaks paberi valmistamisele andsime osalejatele võimaluse kirja panna oma arvamused lõimumisprotsessist Eestis, selle takistavad ja soodustavad tegurid erinevatest vaatepunktidest lähtuvalt. Seeläbi said osalejad jagada oma mõtteid sellest, milline on soodsaim keskkond sallivuse, koostöö ja positiivsete hoiakute kujunemiseks,” kommenteeris projektijuht Anatoli Ljutjuk.

“Kogusime infot inimeste kogemustest ning ettepanekutest seoses lõimumise ja sellega kaasnevatest probleemidest. Töö kulges kalligraafi juhendamisel kasutades tinti, kirjutussulgesid ja käsitsi valmistatud paberit. Kogutud lugudest valmib käsitsi valmistatud raamat “Kirjutame Lõimumisest”, kus on kasutatud nii käsitsi valmistatud paberit, köidet kui raamatukaant,” jätkas Ljutuk. Meistriklassid toimusid Ukraina Kultuurikeskuses, Tartu Mänguasjamuuseumis, Jõhvi Kultuuri-ja Huvikeskuses, Narva Linnuses ning Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses.

Jaanuaris alanud projekti teises faasis korraldati mänguasjade näitus, kus olid eksponeeritud Eesti, Vene ja Ukraina iseloomulikumad rahvuslikud mänguasjad. Suvel lavastub Ukraina Kultuurikeskusel ka mänguasjade teemaline etendus “Mänguasjad näitavad lõimumist”. “Näituse ja etenduste ajal korraldatakse ka mänguasjade meisterdamise töötubasid. See on suurepärane võimalus tutvustada erinevaid kultuure, teadvustada vastastikuse rikastamise potentsiaali ja koostöövõimalusi,” kinnitas Ljutjuk.

Näitus, etendused ja meistriklassid toimuvad Ukraina Kultuurikeskuses, Tartu Mänguasjamuuseumis, Jõhvi Kultuuri-ja Huvikeskuses, Narva Linnuses ning Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses. Ukraina Kultuurikeskus ootab kõiki külla ja töötubades osalema.

Ukraina Kultuurikeskuse projekti “Lõimumine” tegevuste eesmärgiks on toetada Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike (EKRK) lõimumist ja lõimumisprotsessi teadlikuse suurenemist ning EKRK-de osalemisaktiivsust Eesti ühiskonnas ja kultuuriruumis.

Projekti korraldab Ukraina Kultuurikeskus ning selle elluviimist rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Kaie Olmre-Hütt, Ukraina Kultuurikeskus, e-post: labora.tallinn@gmail.com

Aserbaidžaani pühapäevakoolis tähistatakse uue Päikeseaasta algust

22. märtsil tähistatavad aserid uue Päikeseaasta algust ja selleks hakkavad ka Eestis elavad aserid valmistuma juba kuu aega varem.

Aserbaidžaani Pühapäevakooli juht Shahsanam Alijeva kirjeldab uut Päikeseaastat kui aserite tähtsaimat püha. Novruz - ehk uue Päikeseaasta algus on midagi, mida tähistatakse sõltumata sellest, kas elatakse Aserbaidžaanis või mitte.

Novruz teematilised tunnid algavad Aserbaidžaani pühapäevakoolis juba märtsi alguses. Lapsed õpivad luuletusi ja uusi mänge ning märtsi keskel küpsetatakse koos lastega pakhlavaad ja shekerburad, mis on tuntud aserite maiustused. “Kindlasti valmistab küpsetamine ja ka munade värvimine lastele rõõmu ja on huvitav vaheldus. Lisaks plaanime lastega lavastada väikese etenduse, mis räägib Novruzi ajaloost. 22. märtsil, pidupäeval, katame ilusa peolaua ja tähistame koos vanematega - toimub väike kontsert, mängime mänge ja muidugi ajame juttu,” räägib pühapäevakooli juht Alijeva.

Tegelikult algab Novruzi pidu juba märtsi alguses ja kestab terve kuu. Nelja nädala jooksul tähistatakse igal teisipäeval nelja loodusliku elemendi päeva- Su (vee), Od (tule), Torpag (maa) ja Yel (tuule) päeva. “Nagu öeldud, tähistab Novruz aserbaidžaanidele uue aasta algust. Öeldakse, et esimesel teisipäeval uuenevad veeallikad ja voolama hakkab puhas vesi, edasi puhkevad tule, Maa ja tuule abil puudel pungad ja kõik see tähendab kevade saabumist,” selgitab Alijeva.

Looduslike elementidega on aseritel seotud palju mänge ja tavasid. “Üks huvitav tava on seotud tulega. Aserbaidžaani on iidsetest aegadest peetud tulemaaks. Igal teisipäeval süüdatakse kõikjal lõkked ning kõik inimesed peavad neist üle hüppama. Samuti tuleb üle  hüpata allikast või jõest ning sel moel pestakse maha möödunud aasta patud,” avab Alijeva Aserbaidžaani tavade põnevat maailma. Huvitavad ja maitsvad rituaalid on aseritel seotud ka peolaua katmisega, sest laual peab kindlasti olema seitse s-tähega algavat rooga. Traditsioonide kohaselt pannakse lauale ka küünlad, peegel, samani (traditsiooniline maius) ning muidugi värvitud munad.

Aserbaidžaani uue Päikeseaasta algusest huvitujad on oodatud pöörduma Aserbaidžaani pühapäevakooli poole.

Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide eesmärk on hoida ja arendada vähemusrahvuste kultuurilist mitmekesisust ning tutvustada Eesti mitmekultuurilisust Eestis elavatele inimestele. Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide tööd ja tegemisi toetatakse Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kaudu Kultuuriministeeriumi eelarvest.

Lisainfo: Shahsanam Alijeva, Aserbaidžaani pühapäevakoolide juhataja, e-post sanam.aliyeva@gmail.com

 

Välismaal elavatele eesti päritolu noortele toimuvad eesti keele laagrid ka sellel aastal
Kohtla-Järvel toimus seminar "Iga inimene on oluline, iga rahvus on eriline!"
Euroopa Sotsiaalfond toetab kutseõppurite riigikeele õpinguid
Alates aprillist jätkuvad keeleõppe arendamise programmi tegevused kutseõppeasutustele
Huvilised on oodatud õigeusu ülestõusmispühade etendusele Iisakul!
Helged ülestõusmispühad Viljandi pühapäevakoolis

Välismaal elavatele eesti päritolu noortele toimuvad eesti keele laagrid ka sellel aastal

Sarnaselt eelnevatele aastatele korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) ka sellel aastal eesti päritolu noortele, kes elavad väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, eesti keele laagreid.

Keelelaagrid toimuvad kolmes vahetuses juunist augustini ning nende eesmärgiks on hoida ja suurendada sidet Eestimaa ja välismaal elavate eesti päritolu noorte vahel. Laagris saavad noored organiseeritud ja sihipärast keeleõpet, suhelda teiste eestlastest eakaaslastega, võtta osa sportimis- ja isetegevusvõimalustest ning tutvuda Eesti ja selle kultuuriga.

MISA on väliseesti noortele korraldanud keelelaagreid juba viimased 13 aastat ning toonud eesti keelt ja kultuuri õppima etnilisi eestlasi Venemaalt, USA-st, Taanist, Itaaliast, Šotimaalt ning paljudest teistest riikidest üle kogu maailma. Kokku on nendes laagrites osalenud üle 400 noore.

Keelelaagrites saavad osaleda väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi elavad eesti päritolu noored vanuses 13–18 aastat. Kokku osaleb laagri kolmes vahetuses 90 noort (ühes vahetuses 30 noort).

Keelelaagreid korraldatakse riikliku programmi „Rahvuskaaslaste programmi (2014-2020)“ raames, mis on mõeldud väljaspool Eestit elavatele eesti noortele keelelaagrite korraldamiseks. Tegevuse läbiviimist toetavad Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.

KEELELAAGRITE INFO:

Esimene laagrivahetus toimub 25. juunist – 5. juulini ja on mõeldud noortele, kellel puudub eesti keele oskus või on teadmised keelest vähesed.

Teine laagrivahetus toimub 20.–30. juulini ning on mõeldud noortele, kes valdavad eesti keelt edasijõudnute tasemel.

Kolmas laagrivahetus toimub 3. – 13. augustini, mis on suunatud noortele, kes valdavad vabalt eesti keelt.

Noorte registreerimine laagrisse algab 2. aprillil ning on avatud 24. aprillini.

MISA annab kandideerinud noorte peredele valikust teada 5.maiks.

Lisainfo: Marje Sarapuu, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marje.sarapuu@meis.ee

 

 

Kohtla-Järvel toimus seminar "Iga inimene on oluline, iga rahvus on eriline!"

27. märtsil toimus Kohtla-Järvel Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis projekti „Kultuuride mitmekesisus rikastab“ raames seminar "Iga inimene on oluline, iga rahvus on eriline!".

Seminaril käsitleti eri rahvuste olukorda Eesti tööelus ja õpingutes ning jagati Ida-Virumaa inimestega mõtteid mitmekesisest ühiskonnast ja sallivusest.

Eesti töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk tõi oma ettekandes välja Kirde-Eesti tööturu rahvuslikud eripärad, vaagiti mitmekultuurilise töökollektiivi eeliseid ning juhiti tähelepanu võimalikele probleemidele. Inimõiguste Instituudi nõunik Ene Eha Urbala pidas ettekande eri rahvuste võimalustest Eesti tööturul ning õpingutes. Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin selgitas, millised on peamised raskused muust rahvusest inimeste sulandumisel Eesti ühiskonda. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koordinaator Igor Ljapin jagas kogemusi juba teoks saanud edukatest lõimumisprojektidest.

Projekti „Kultuuride mitmekesisus rikastab” juht Kaire Viil kommenteeris, et kõik seminaril esinenud külalised pakkusid välja huvitavaid ja olulisi teemasid, mille üle arutleda ja kaasa mõelda. „Seminar tõstis inimeste teadlikkust eri rahvuste lõimumisprobleemidest Eesti ühiskonda ning loodetavasti ollakse teineteise suhtes veelgi sallivamad ning toetavamad,“ lisas Viil.

Seminar toimus projekti „Kultuuride mitmekesisus rikastab“ raames ning projekti elluviimist toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium. Projekti elluviija on Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

 

Euroopa Sotsiaalfond toetab kutseõppurite riigikeele õpinguid

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kogus kutseõppeasutustelt ja täiskasvanute gümnaasiumidelt ettepanekuid eesti keele õppe korraldamiseks. Täiendava eesti keele õppe korraldamise eesmärk on aidata eesti keelest erineva emakeelega õppuritel arendada nii igapäevast kui erialaseks õppeks vajalikku eesti keele oskust.

Täiendavat eesti keele õpet võimaldatakse lisaks riikliku koolitustellimuse raames rahastatavale õppele ning konkursile laekus 15 ettepanekut 11 kutseõppeasutuselt. “Peaaegu kõik ettepanekud sisaldasid eesti kultuuri tutvustavate programmide väljatöötamist, millega kaasnevad õppekäigud erinevatesse Eesti maakondadesse ja kuhu kaasatakse ka eesti õppekeelega õppurid. Muuhulgas sooviti ettepanekutes korraldada lõimitud keele- ja erialaõpet, sealhulgas praktika läbiviimist eestikeelses töökeskkonnas ja õppurite vahetusprogrammide rakendamist,” kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Tea Kotkas. Kotkas lisas, et ettepanekutevoorus sooviti korraldada ka intensiivset tugiõpet, mitme kooli koostöötegevusi ning ühisüritusi keeleõppe motivatsiooni tõstmiseks.

„Tänu varasemale heale koostöökogemusele, oli ka seekord partnerkoolidena esile tõstetud Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ning Kuressaare Ametikool, kus on loodud head tingimused erialaseks õppeks ja keelepraktikaks. Hindamiskomisjon kiitis heaks 14 ettepanekut ning nende elluviimiseks sõlmib sihtasutus vajalike osapooltega lepingud ja asub korraldama edasist koostööd,” lisas Kotkas.

2014. aastal toetatakse Sillamäe Kutsekooli, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli, Valgamaa Kutseõppekeskuse, Narva Kutseõppekeskuse, Tartu Kutsehariduskeskuse, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse, Tallinna Teeninduskooli, Tallinna Kopli Ametikooli ja Tallinna Tööstushariduskeskuse õppurite keeleõpet.

Keeleõppe korraldamiseks laekunud ettepanekute elluviimist toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi “Keeleõppe arendamine 2011–2013” tegevuse “Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendav keeleõpe” raames.

Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee

 

Alates aprillist jätkuvad keeleõppe arendamise programmi tegevused kutseõppeasutustele

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) jätkab „Keeleõppe arendamise“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames edasiste tegevustega, mis on mõeldud kutseõppeasutustele.

Aprillis toimub kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustajate ja kutseõppeasutuste juhtide ümarlaud, et selgitada välja koolide tänavused vajadused nõustamise järele mitmekultuurilisuse ja mitmekeelsuse oludes.

„Ümarlaual tuletatakse meelde olulisemad nõustamistegevuste põhimõtted, arutatakse kutseõppeasutuste ootusi nõustamistegevustele 2014. aastal ning kaardistatakse kutseõppeasutuste nõustamise vajadus. Samuti lepitakse  kokku tegevusplaan individuaal- ja rühmanõustamiste läbiviimiseks. Lisaks selgitatakse välja, milliseid koolitusi vajavad nõustajad, et üha tulemuslikumalt jagada informatsiooni ning tutvustada uusi võimalusi üleminekul osalisele eestikeelsele õppele,” loetleb programmijuht Jana Tondi. Tondi lisas, et kutseõppeasutuste nõustajate peamine roll on õpetajate ja koolijuhtide toetamine mitmekultuurilise õppesüsteemi arendamisel ning nõustajatel tuleb pidevalt olla kursis kutsehariduse vallas toimuvate muutuste ja protsessidega ning multikultuurilise õpikeskkonna eripäraga.

Perioodil 2011-2013 on Euroopa Sotsiaalfondi toel juba läbi viidud nõustajate koolitusi ning nõustamisfoorumeid erinevate kutsehariduse osapoolte kokkusaamisteks. 2013. aastal toimusid Narvas, Jõhvis ja Sillamäel rühmanõustamised, milles osales kokku 95 õpetajat. Lisaks on kutseõppeasutuste juhtkondadele ja õpetajatele läbi viidud individuaal- ja rühmanõustamisi – kokku 75 nõustamiskorda.

Tondi täiendab, et lisaks kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise arendamisele, jätkuvad programmi raames ka kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolituse ning kutseõppurite täiendava keeleõppega seotud tegevused.

Tegevused “Kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise arendamine” viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna  „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee

 

Huvilised on oodatud õigeusu ülestõusmispühade etendusele Iisakul!

Ida-Virumaa Integratsioonikeskus korraldab koos Iisaku Koduloomuuseumiga pühapäeval, 27. aprillil kell 14.00 – 17.00 Iisaku muuseumi ruumides etenduse, mille kaudu tutvustatakse õigeusu ülestõusmispühade ehk lihavõttepühade tähistamist.

Ürituse eesmärk on tutvustada kohalikele elanikele ja Iisaku külalistele õigeusu ülestõusmispühade tähistamise rahvuslik-kultuurilisi iseärasusi vastavalt Venemaa, Ukraina ja Valgevene traditsioonidele.

Lisaks etendusele toimuvad ka ülestõusmispühade ringmängud ja laulud ning teised tegevused. Kaubelda saab ülestõusmispühade laadal, proovida temaatilisi pühade toite ning võtta osa meistriklassidest, kus valmistatakse vene, ukraina ja valgevene ülestõusmispühade meeneid.

Õigeusu lihavõtete traditsioone ja kombeid Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes esitlevad Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe, Narva ja Lohusuu vene, ukraina ja valgevene seltside liikmed, kes kuuluvad Ida-Virumaa Rahvuskultuuriseltside Ümarlauda.

Kõik huvilised on oodatud ja sissepääs on kõigile tasuta!

Üritust toetavad Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Heli Ferschel, Ida-Virumaa Integratsioonikeskuse projektide koordinaator, e-post integratsioon@hot.ee

Kristina Pirgop, MISA multikultuurse hariduse programmide koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

 

Helged ülestõusmispühad Viljandi pühapäevakoolis

20. aprillil tähistavad kristlased ülestõusmispüha ja sellega koos võitu surma üle. Ülestõusmispüha on armastuse, rahu ja helge elu pidupäev. Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühingu Kultuuriseltsi pühapäevakoolis räägitakse sel päeval lastele tähtpäeva tekkimise ajaloost ja traditsioonidest.

„Tähtis on sisendada lastele juba algusest peale headuse ja puhtuse mõistet ning õpetada neid austama oma rahva traditsioone. Alates suurest reedest hakkame valmistuma lihavõteteks. Kõigepealt koristame kodu, aga seejärel värvime mune ja küpsetame kulitšid, ehk magusat lihavõttesaia,” räägib Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühingu Kultuuriseltsi juhataja Sažida Jalak. Ta lisab, et ülestõusmispühapäeval käivad inimesed kirikus, kus preester õnnistab kulitšid ja ülestõusmismune. Pärast kirikuskäiku koguneb pere rikkaliku peolaua ümber ja maitseb kulitšisid, lapsed aga mängivad värvitud munadega.

Põnevad lihavõttetraditsioonid

Jalak räägib, et lastele munade värvimine väga meeldib ja selle juurde räägitakse pühapäevakoolis ka lugu, millest see traditsioon on üldse alguse saanud. Nimelt olevat ülestõusmispühal läinud Rooma keisri Tiberiuse juurde Maria Magdaleena, kes viis talle rõõmusõnumi sellest, et Kristus on üles tõusnud, ning andis keisrile kingituseks kanamuna. Keiser hakkas naerma ja ütles, et enne muutub muna punaseks, kui ta seda usub. Ent hämmastunud rahvahulga silme all muutuski valge muna Maria Magdaleena käes punaseks! Kui Tiberius seda nägi oli ta rabatud ning vastas: „Tõesti on üles tõusnud!“ Sellest ajast tekkiski traditsioon värvida munad punaseks ja niimoodi üksteist tervitada. Hiljem hakati lihavõttemune värvima erinevatesse toonidesse. Loomulikult toimub perekondades ka munade koksimine ja võidab see, kelle muna terveks jääb. Lihavõttetraditsioonide hulka kuulub ka meie kõigi hulgas juba populaarne värvitud munade vahetamine.

Lisaks kirjeldatud legendile, kuuluvad Jalaka sõnul ülestõusmispüha juurde kindlad sümbolid. Need on valgus (seepärast püütakse kanda süüdatud küünalt kirikust koju), elu (seda sümboliseerivad munad – uue elu sümbol ja küülik – viljakuse sümbol), lihavõtte kulitš ja muidugi rist, sest sinna löödi Jeesus. Puhtuse ja süütuse sümboliks peetakse lambatalle ning varasemalt oli venelastel kombeks küpsetada lihavõttelauale taignast talleke.

Vene kristlaste kombestikus on tähtsal kohal ka kaunis pidulaud. Munad pannakse taldrikule, millel kasvavad varem külvatud kaeravõrsed. Laud kaunistatakse erinevate kujukestega – jäneste, lindude ning pajuokstega. „Linnud on peaaegu kõigis maades levinuim lihavõttekujunduse element ning lind on Vaimu ja looduse taassünni sümbol. Ka lihavõttejänes on selle püha üks kohustuslikke elemente, sest kiire jänes viib esimesena kohale sõnumi Kristuse ülestõusmise kohta,” selgitab Jalak.

„Ülestõusmispüha on iidne tähtpäev, kuid kristlaste jaoks on see omandanud erilise tähtsuse, sest Jeesus Kristus löödi risti inimeste pattude eest. Kuid kolmandal päeval pärast surma tõusis ta üles ning sellest ajast me tähistamegi igal aasta helget ülestõusmispüha,” lisas Jalak.

Pärast ülestõusmispüha ajaloo tutvustamist värvitakse Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühingu Kultuuriseltsi pühapäevakoolis mune, valmistatakse pühadekaarte sugulastele ning tehakse paberist jäneseid ja linnukesi. Lapsed saavad värvida juba keedetud mune tavaliste vesivärvidega. Seejärel vaadatakse koos lastega videot Kristuse elust – sünnist kuni ülestõusmiseni.

Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide tegevust toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Sažida Jalak, Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühing Kultuuriseltsi juhataja, e-post s.jalak@gmail.com

Kristina Pirgop, MISA multikultuurse hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

 

Välismaal elavatele eesti päritolu noortele toimuvad eesti keele laagrid ka sellel aastal
Kohtla-Järvel toimus seminar "Iga inimene on oluline, iga rahvus on eriline!"
Euroopa Sotsiaalfond toetab kutseõppurite riigikeele õpinguid
Alates aprillist jätkuvad keeleõppe arendamise programmi tegevused kutseõppeasutustele
Huvilised on oodatud õigeusu ülestõusmispühade etendusele Iisakul!
Helged ülestõusmispühad Viljandi 

Välismaal elavatele eesti päritolu noortele toimuvad eesti keele laagrid ka sellel aastal

Sarnaselt eelnevatele aastatele korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) ka sellel aastal eesti päritolu noortele, kes elavad väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, eesti keele laagreid.

Keelelaagrid toimuvad kolmes vahetuses juunist augustini ning nende eesmärgiks on hoida ja suurendada sidet Eestimaa ja välismaal elavate eesti päritolu noorte vahel. Laagris saavad noored organiseeritud ja sihipärast keeleõpet, suhelda teiste eestlastest eakaaslastega, võtta osa sportimis- ja isetegevusvõimalustest ning tutvuda Eesti ja selle kultuuriga.

MISA on väliseesti noortele korraldanud keelelaagreid juba viimased 13 aastat ning toonud eesti keelt ja kultuuri õppima etnilisi eestlasi Venemaalt, USA-st, Taanist, Itaaliast, Šotimaalt ning paljudest teistest riikidest üle kogu maailma. Kokku on nendes laagrites osalenud üle 400 noore.

Keelelaagrites saavad osaleda väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi elavad eesti päritolu noored vanuses 13–18 aastat. Kokku osaleb laagri kolmes vahetuses 90 noort (ühes vahetuses 30 noort).

Keelelaagreid korraldatakse riikliku programmi „Rahvuskaaslaste programmi (2014-2020)“ raames, mis on mõeldud väljaspool Eestit elavatele eesti noortele keelelaagrite korraldamiseks. Tegevuse läbiviimist toetavad Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.

KEELELAAGRITE INFO:

Esimene laagrivahetus toimub 25. juunist – 5. juulini ja on mõeldud noortele, kellel puudub eesti keele oskus või on teadmised keelest vähesed.

Teine laagrivahetus toimub 20.–30. juulini ning on mõeldud noortele, kes valdavad eesti keelt edasijõudnute tasemel.

Kolmas laagrivahetus toimub 3. – 13. augustini, mis on suunatud noortele, kes valdavad vabalt eesti keelt.

Noorte registreerimine laagrisse algab 2. aprillil ning on avatud 24. aprillini.

MISA annab kandideerinud noorte peredele valikust teada 5.maiks.

Lisainfo: Marje Sarapuu, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marje.sarapuu@meis.ee

Kohtla-Järvel toimus seminar "Iga inimene on oluline, iga rahvus on eriline!"

27. märtsil toimus Kohtla-Järvel Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis projekti „Kultuuride mitmekesisus rikastab“ raames seminar "Iga inimene on oluline, iga rahvus on eriline!".

Seminaril käsitleti eri rahvuste olukorda Eesti tööelus ja õpingutes ning jagati Ida-Virumaa inimestega mõtteid mitmekesisest ühiskonnast ja sallivusest.

Eesti töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk tõi oma ettekandes välja Kirde-Eesti tööturu rahvuslikud eripärad, vaagiti mitmekultuurilise töökollektiivi eeliseid ning juhiti tähelepanu võimalikele probleemidele. Inimõiguste Instituudi nõunik Ene Eha Urbala pidas ettekande eri rahvuste võimalustest Eesti tööturul ning õpingutes. Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin selgitas, millised on peamised raskused muust rahvusest inimeste sulandumisel Eesti ühiskonda. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koordinaator Igor Ljapin jagas kogemusi juba teoks saanud edukatest lõimumisprojektidest.

Projekti „Kultuuride mitmekesisus rikastab” juht Kaire Viil kommenteeris, et kõik seminaril esinenud külalised pakkusid välja huvitavaid ja olulisi teemasid, mille üle arutleda ja kaasa mõelda. „Seminar tõstis inimeste teadlikkust eri rahvuste lõimumisprobleemidest Eesti ühiskonda ning loodetavasti ollakse teineteise suhtes veelgi sallivamad ning toetavamad,“ lisas Viil.

Seminar toimus projekti „Kultuuride mitmekesisus rikastab“ raames ning projekti elluviimist toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium. Projekti elluviija on Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Euroopa Sotsiaalfond toetab kutseõppurite riigikeele õpinguid

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kogus kutseõppeasutustelt ja täiskasvanute gümnaasiumidelt ettepanekuid eesti keele õppe korraldamiseks. Täiendava eesti keele õppe korraldamise eesmärk on aidata eesti keelest erineva emakeelega õppuritel arendada nii igapäevast kui erialaseks õppeks vajalikku eesti keele oskust.

Täiendavat eesti keele õpet võimaldatakse lisaks riikliku koolitustellimuse raames rahastatavale õppele ning konkursile laekus 15 ettepanekut 11 kutseõppeasutuselt. “Peaaegu kõik ettepanekud sisaldasid eesti kultuuri tutvustavate programmide väljatöötamist, millega kaasnevad õppekäigud erinevatesse Eesti maakondadesse ja kuhu kaasatakse ka eesti õppekeelega õppurid. Muuhulgas sooviti ettepanekutes korraldada lõimitud keele- ja erialaõpet, sealhulgas praktika läbiviimist eestikeelses töökeskkonnas ja õppurite vahetusprogrammide rakendamist,” kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Tea Kotkas. Kotkas lisas, et ettepanekutevoorus sooviti korraldada ka intensiivset tugiõpet, mitme kooli koostöötegevusi ning ühisüritusi keeleõppe motivatsiooni tõstmiseks.

„Tänu varasemale heale koostöökogemusele, oli ka seekord partnerkoolidena esile tõstetud Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ning Kuressaare Ametikool, kus on loodud head tingimused erialaseks õppeks ja keelepraktikaks. Hindamiskomisjon kiitis heaks 14 ettepanekut ning nende elluviimiseks sõlmib sihtasutus vajalike osapooltega lepingud ja asub korraldama edasist koostööd,” lisas Kotkas.

2014. aastal toetatakse Sillamäe Kutsekooli, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli, Valgamaa Kutseõppekeskuse, Narva Kutseõppekeskuse, Tartu Kutsehariduskeskuse, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse, Tallinna Teeninduskooli, Tallinna Kopli Ametikooli ja Tallinna Tööstushariduskeskuse õppurite keeleõpet.

Keeleõppe korraldamiseks laekunud ettepanekute elluviimist toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi “Keeleõppe arendamine 2011–2013” tegevuse “Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendav keeleõpe” raames.

Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee

Alates aprillist jätkuvad keeleõppe arendamise programmi tegevused kutseõppeasutustele

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) jätkab „Keeleõppe arendamise“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames edasiste tegevustega, mis on mõeldud kutseõppeasutustele.

Aprillis toimub kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustajate ja kutseõppeasutuste juhtide ümarlaud, et selgitada välja koolide tänavused vajadused nõustamise järele mitmekultuurilisuse ja mitmekeelsuse oludes.

„Ümarlaual tuletatakse meelde olulisemad nõustamistegevuste põhimõtted, arutatakse kutseõppeasutuste ootusi nõustamistegevustele 2014. aastal ning kaardistatakse kutseõppeasutuste nõustamise vajadus. Samuti lepitakse  kokku tegevusplaan individuaal- ja rühmanõustamiste läbiviimiseks. Lisaks selgitatakse välja, milliseid koolitusi vajavad nõustajad, et üha tulemuslikumalt jagada informatsiooni ning tutvustada uusi võimalusi üleminekul osalisele eestikeelsele õppele,” loetleb programmijuht Jana Tondi. Tondi lisas, et kutseõppeasutuste nõustajate peamine roll on õpetajate ja koolijuhtide toetamine mitmekultuurilise õppesüsteemi arendamisel ning nõustajatel tuleb pidevalt olla kursis kutsehariduse vallas toimuvate muutuste ja protsessidega ning multikultuurilise õpikeskkonna eripäraga.

Perioodil 2011-2013 on Euroopa Sotsiaalfondi toel juba läbi viidud nõustajate koolitusi ning nõustamisfoorumeid erinevate kutsehariduse osapoolte kokkusaamisteks. 2013. aastal toimusid Narvas, Jõhvis ja Sillamäel rühmanõustamised, milles osales kokku 95 õpetajat. Lisaks on kutseõppeasutuste juhtkondadele ja õpetajatele läbi viidud individuaal- ja rühmanõustamisi – kokku 75 nõustamiskorda.

Tondi täiendab, et lisaks kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise arendamisele, jätkuvad programmi raames ka kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolituse ning kutseõppurite täiendava keeleõppega seotud tegevused.

Tegevused “Kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise arendamine” viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna  „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee

Huvilised on oodatud õigeusu ülestõusmispühade etendusele Iisakul!

Ida-Virumaa Integratsioonikeskus korraldab koos Iisaku Koduloomuuseumiga pühapäeval, 27. aprillil kell 14.00 – 17.00 Iisaku muuseumi ruumides etenduse, mille kaudu tutvustatakse õigeusu ülestõusmispühade ehk lihavõttepühade tähistamist.

Ürituse eesmärk on tutvustada kohalikele elanikele ja Iisaku külalistele õigeusu ülestõusmispühade tähistamise rahvuslik-kultuurilisi iseärasusi vastavalt Venemaa, Ukraina ja Valgevene traditsioonidele.

Lisaks etendusele toimuvad ka ülestõusmispühade ringmängud ja laulud ning teised tegevused. Kaubelda saab ülestõusmispühade laadal, proovida temaatilisi pühade toite ning võtta osa meistriklassidest, kus valmistatakse vene, ukraina ja valgevene ülestõusmispühade meeneid.

Õigeusu lihavõtete traditsioone ja kombeid Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes esitlevad Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe, Narva ja Lohusuu vene, ukraina ja valgevene seltside liikmed, kes kuuluvad Ida-Virumaa Rahvuskultuuriseltside Ümarlauda.

Kõik huvilised on oodatud ja sissepääs on kõigile tasuta!

Üritust toetavad Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Heli Ferschel, Ida-Virumaa Integratsioonikeskuse projektide koordinaator, e-post integratsioon@hot.ee

Kristina Pirgop, MISA multikultuurse hariduse programmide koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Helged ülestõusmispühad Viljandi pühapäevakoolis

20. aprillil tähistavad kristlased ülestõusmispüha ja sellega koos võitu surma üle. Ülestõusmispüha on armastuse, rahu ja helge elu pidupäev. Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühingu Kultuuriseltsi pühapäevakoolis räägitakse sel päeval lastele tähtpäeva tekkimise ajaloost ja traditsioonidest.

„Tähtis on sisendada lastele juba algusest peale headuse ja puhtuse mõistet ning õpetada neid austama oma rahva traditsioone. Alates suurest reedest hakkame valmistuma lihavõteteks. Kõigepealt koristame kodu, aga seejärel värvime mune ja küpsetame kulitšid, ehk magusat lihavõttesaia,” räägib Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühingu Kultuuriseltsi juhataja Sažida Jalak. Ta lisab, et ülestõusmispühapäeval käivad inimesed kirikus, kus preester õnnistab kulitšid ja ülestõusmismune. Pärast kirikuskäiku koguneb pere rikkaliku peolaua ümber ja maitseb kulitšisid, lapsed aga mängivad värvitud munadega.

Põnevad lihavõttetraditsioonid

Jalak räägib, et lastele munade värvimine väga meeldib ja selle juurde räägitakse pühapäevakoolis ka lugu, millest see traditsioon on üldse alguse saanud. Nimelt olevat ülestõusmispühal läinud Rooma keisri Tiberiuse juurde Maria Magdaleena, kes viis talle rõõmusõnumi sellest, et Kristus on üles tõusnud, ning andis keisrile kingituseks kanamuna. Keiser hakkas naerma ja ütles, et enne muutub muna punaseks, kui ta seda usub. Ent hämmastunud rahvahulga silme all muutuski valge muna Maria Magdaleena käes punaseks! Kui Tiberius seda nägi oli ta rabatud ning vastas: „Tõesti on üles tõusnud!“ Sellest ajast tekkiski traditsioon värvida munad punaseks ja niimoodi üksteist tervitada. Hiljem hakati lihavõttemune värvima erinevatesse toonidesse. Loomulikult toimub perekondades ka munade koksimine ja võidab see, kelle muna terveks jääb. Lihavõttetraditsioonide hulka kuulub ka meie kõigi hulgas juba populaarne värvitud munade vahetamine.

Lisaks kirjeldatud legendile, kuuluvad Jalaka sõnul ülestõusmispüha juurde kindlad sümbolid. Need on valgus (seepärast püütakse kanda süüdatud küünalt kirikust koju), elu (seda sümboliseerivad munad – uue elu sümbol ja küülik – viljakuse sümbol), lihavõtte kulitš ja muidugi rist, sest sinna löödi Jeesus. Puhtuse ja süütuse sümboliks peetakse lambatalle ning varasemalt oli venelastel kombeks küpsetada lihavõttelauale taignast talleke.

Vene kristlaste kombestikus on tähtsal kohal ka kaunis pidulaud. Munad pannakse taldrikule, millel kasvavad varem külvatud kaeravõrsed. Laud kaunistatakse erinevate kujukestega – jäneste, lindude ning pajuokstega. „Linnud on peaaegu kõigis maades levinuim lihavõttekujunduse element ning lind on Vaimu ja looduse taassünni sümbol. Ka lihavõttejänes on selle püha üks kohustuslikke elemente, sest kiire jänes viib esimesena kohale sõnumi Kristuse ülestõusmise kohta,” selgitab Jalak.

„Ülestõusmispüha on iidne tähtpäev, kuid kristlaste jaoks on see omandanud erilise tähtsuse, sest Jeesus Kristus löödi risti inimeste pattude eest. Kuid kolmandal päeval pärast surma tõusis ta üles ning sellest ajast me tähistamegi igal aasta helget ülestõusmispüha,” lisas Jalak.

Pärast ülestõusmispüha ajaloo tutvustamist värvitakse Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühingu Kultuuriseltsi pühapäevakoolis mune, valmistatakse pühadekaarte sugulastele ning tehakse paberist jäneseid ja linnukesi. Lapsed saavad värvida juba keedetud mune tavaliste vesivärvidega. Seejärel vaadatakse koos lastega videot Kristuse elust – sünnist kuni ülestõusmiseni.

Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide tegevust toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Sažida Jalak, Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühing Kultuuriseltsi juhataja, e-post s.jalak@gmail.com

Kristina Pirgop, MISA multikultuurse hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

 

Meeldetuletus noortelaagri korraldajatele: MISA ootab teie huvitavaid projekte!
Tehnopoli  tehnoloogiaettevõtete välistööjõu lõimumisprojekt kulgeb hoogsalt
Rollimänguline ja koostöine keeleõpe Tartu Kutsehariduskeskuses
Viie kutseõppeasutuste õpetajad said toetust eesti keele õppeks
Lõppes mastaapne Venemaa ja Eesti ühisprojekt vene keele logopeedide koolitamiseks
Märtsis lõppes noorte mitte-kodanike karjääriõppe projekt
Läti rahvuskool Tallinnas kutsub kõiki emadepäeva kontserdile
Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit LÜÜRA korraldab festivali „Kaukaasia rütmid“

Meeldetuletus noortelaagri korraldajatele: MISA ootab teie huvitavaid projekte!

Veel on avatud projektitaotluste konkurss teemal ”Eesti kultuuriruumi tutvustamine noortelaagrites”, mille eesmärk on tutvustada lähemalt Eestis elavatele mitte-eestikeelsetele noortele vanuses 7-18 eluaastat Eesti kultuuriruumi maad, ajalugu ja keelt. Konkursi raames toetatakse sobivaid projekte kokku 44 900 euroga.

Laagri tegevustest saavad osa võtta ka tuginoored (eesti keelt emakeelena kõnelevad Eestis elavad noored vanuses 7-18 aastat), kes toetavad sihtrühma keeleõpet. Üheskoos on noortel võimalus suhelda laagrikeskkonnas oma eakaaslastega, osaleda ühistegevustes, tutvuda Eestimaa ja selle kultuuriga ning osaleda ekskursioonidel. „Eelnevad projektid on olnud väga huvitavad ja meil on suur rõõm näha, kui head ideed saavad teoks. Kindlasti julgustame kõiki, kel rohkem küsimusi, meie poole pöörduma ning oma ideed konkursile saatma,” kommenteeris Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) mitmekultuurilise hariduse üksuse juht Jana Tondi.

Eelmisel aastal toimunud konkursi raames said toetust Eesti kultuuriruumi tutvustamiseks Kurtna Noortelaager, Lastekaitse Liidu Lastelaagrite OÜ ja MTÜ Fän Clab. Laagritegevuste korraldamiseks kulus kokku ligi 15 000 eurot. „2013. aasta augustis korraldas MTÜ Fän Clab 6-päevasel noorte looduslaagris Käsmus projekti „Eesti kultuuriruumi tutvustamine Fän Clab noortelaagris“, millest võttis osa 25 vene keelt ja 25 eesti keelt emakeelena kõnelevat noort,” toob Tondi ühe näitena. „Kuue päeva jooksul toetati ja kujundati noorte oskusi, vilumusi, väärtusi ja hoiakuid eesti keele kasutamiseks ja eestikeelses keskkonnas toime tulemiseks. Noori ühendasid spordivõistlused, maastikumängud, matkad ja töötoad, mis võimaldasid kõigil laagris osalejatel, olenemata nende keeleoskusest, kenasti hakkama saada. Eraldi toimusid ka eesti keele tunnid, mis olid üles ehitatud läbi mängude, ristsõnade ning erinevate aktiivsete ja lõimitud keeleõppe vormide kaudu,” loetles Tondi mõningaid tegevusi.

Projektide esitamise tähtaeg on 12. mai kell 16.00.

Konkursil saavad toetust taotleda Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevusloaga noortelaagrite pidajad ning projektlaagrite korraldajad.

Lisainfot projektikonkursi tingimuste ja vajaliku dokumentatsiooni kohta leiab MISA koduleheküljelt.

Konkurssi toetab Kultuuriministeerium.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juht, tel 6599069, e-post jana.tondi@meis.ee

Tehnopoli  tehnoloogiaettevõtete välistööjõu lõimumisprojekt kulgeb hoogsalt

Tallinna Teaduspark Tehnopol käivitas eelmise aasta septembris projekti, mille eesmärgiks on teaduspargiga seotud ettevõtetes (Skype, Gamefounders, LDI, Cloutex, Karl Storz, Protobios jpt) töötavate välismaalaste sotsiaalne integreerimine Eestisse. Projekti raames korraldatakse välismaalt Eestisse tööle ja elama asunud inimestele erinevaid teemaüritusi ja väljasõite, mis aitavad paremini tutvuda kohaliku kultuuriruumi, tavade ja kommetega.

„Koostegemised aitavad suurendada võõramaalaste omavahelist läbikäimist ning uute tutvuste loomist,” kommenteeris Külle Tärnov, SA Tallinna Teaduspark Tehnopol projektijuht. Tärnov lisas, et tänaseks on projekti raames toimunud mitmeid väljasõite, mille käigus tutvustati välismaalastest töötajatele näiteks Ida-Virumaa vaatamisväärsuseid ja korraldati erinevate organisatsioonide külastusi. „Külas on käidud Eesti Pangas, Saku Õlletehases, Tallinna Vanalinnas ja Raekojas ning Vabaõhumuuseumis. Järgmisena on kavas tutvustada Lõuna-Eestit, Eesti saari ning erinevaid Eesti ettevõtteid. Kindlasti korraldatakse ka teemaõhtuid ja koostegemisi,“ loetles Tärnov tehtud ja planeeritavaid tegevusi.

Sündmustele lisaks avati jaanuari lõpus Tehnopoli Teaduspargis tööruum, kus välismaalt pärit töötajatel on võimalik kohtuda ja tegeleda meisterdamise, käsitöö ja nutikate toodete ehitamisega.  „Tegevustoas on olemas kõik vajalik väiksemate puidu-, metalli-, elektroonika- või tekstiilitööde tegemiseks. Meisterdamiseks on olemas 12 töökohta ning huvilistel on võimalik kasutada erinevaid tööriistu. Samuti võib tegevustuba kasutada koolituste või ühiste töötubade läbiviimiseks,” rääkis Tärnov.

Lisaks on elektroonikatööde jaoks kohapeal olemas ka vajalik ventilatsioonitehnika. „Tegevustoa sisustamisel on lähtutud esmaste prototüüpide valmistamise vajaduste katmisest. Kõik tööriistad ja seadmed on mõeldud ainult kohapealseks kasutamiseks ning vajaminev kulu- ja toormaterjal on vaja igal huvilisel endal kaasa võtta,” lisas Tärnov.

Projekti raames on loodud ka ühiskasutuseks sisevõrgu keskkond, mis pakub süstemaatilist infot Eestisse tuleku ja siin olemise kohta. Intranetti saab külastada aadressil www.workinestonia.eu, lisaks saab infot Facebook’i suhtlusgrupist „WorkingInEstonia”.

Tegevustuba on avatud esmaspäevast reedeni kell 9.00 – 20.00 ning asub Tehnopoli Küberneetika maja (Akadeemia tee 21) IV korpuse II korrusel.

Lisainfot projekti või tegevustoa kasutamise kohta saab küsida workinestonia@tehnopol.ee

„Teaduspargiga Tehnopol seotud ettevõtetes töötavate välismaalaste lõimumise“  projekti rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Kultuuriministeerium ja Euroopa Kolmandate Riikide Integreerimise Fond.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis

Rollimänguline ja koostöine keeleõpe Tartu Kutsehariduskeskuses

Tartu Kutsehariduskeskuses (KHK) toimub taas erinevate erialade õpilastele eesti keele täiendava õppe kursus. Eesti keelest erineva emakeelega õpilastele koostatud koolitus koosneb kolmest õppesessioonist psühhodraama meetodil, kahepäevasest suvekoolist ja õppereisist.

Tegevus toimub Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ toel, millega võimaldatakse ka 2014. aastal kutseõppeasutuste eesti keelest erineva emakeelega õppuritele täiendavaid eesti keele kursuseid.

Keeleõppe korraldaja Tartu Kutsehariduskeskus paneb erinevate erialade õppurid eesti keelt õppima psühhodraama elemente kasutades. „Koos kogeme enam. Oleme Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toel Tartu KHKs rollimängulist ja koostöist keeleõpet teinud edukalt juba alates 2012. aastast,” rääkis Tartu KHK eesti keele õpetaja Ellen Aunin. „Senine kogemus on näidanud, et eesti keelest teise emakeelega õppurite keeleoskuse areng sõltub eelkõige õpilaste motivatsioonist ja tugiisikutest. Nõrk keeleoskus on üks määravatest teguritest koolist väljalangevusel ja meie õpilased on teadvustanud, et eesti keele oskusest sõltub konkreetselt  edasijõudmine koolis. Põnevad tunnid täis aktiivset tegutsemist ning muuseumiõpe kui uus meetod on innustavad ja vahvad,“ kommenteeris Aunin.

Lisaks psühhodraama meetodile korraldatakse ka õppereis. Ühisele õppereisile kaasatakse Valgamaa Kutseõppekeskuse eesti keelest erineva emakeelega õpilased ja koos eesti keelt emakeelena rääkivate tugiõpilastega külastatakse Jääaja Keskust, Alatskivi lossi ja Vene Vanausuliste Muuseumi Kolkjas.

Õppereis, suvekool ja õppesessioonid psühhodraama meetodil toimuvad Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ tegevuse „Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendav keeleõpe“ raames.

Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee

Viie kutseõppeasutuste õpetajad said toetust eesti keele õppeks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) ja Euroopa Sotsiaalfondi toel saavad viie erineva kutseõppeasutuse ligi 50 ebapiisava eesti keele oskusega õpetajat käesoleval aastal osaleda eesti keele kursustel.

Keelekursuste sisu ja tegevuskava poolest olid märtsis toimunud ettepanekutevoorus parimate keeleõppe ettepanekute esitajad Narva Kutseõppekeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool ja Tallinna Majanduskool. „Eesti keele kursusi korraldatakse õpetajatele, kes soovivad saavutada ametialaseks toimetulekuks vajalikul tasemel eesti keele oskuse,” kommenteeris  MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Liilika Raudhein. „Kutseõppeasutuste õpetajad saavad riigikeelt õppida erinevatel viisidel, mille seas on näiteks auditoorne keeleõpe kombineerituna õppekäikudega ning psühhodraama elemente sisaldav kursus. Iga kutseõppeasutus sai võimaluse välja töötada kursuse, mis võiks õpetajatele kõige paremini sobida, lähtudes keeleõppeprogrammi tingimustest ja eesmärkidest,“ rääkis Raudhein.

MISA koordinaator lisas, et kõikide planeeritavate kursuste maht on vähemalt 100 kontaktõppe tundi. „Keeleõpe peab toimuma intensiivselt 2014. aasta kevadel ja sügisel, kuna keeleõppeprogrammi tegevuste elluviimiseks on aega käesoleva aasta lõpuni,” märkis Raudhein.

Kutseõppeasutustelt laekus tänavuses ettepanekuvoorus kokku kaheksa keeleõppe korraldamise ettepanekut. Kõige aktiivsemad olid Tallinnas asuvad koolid, kes esitasid kokku kuus erinevat ettepanekut kursuste läbiviimiseks. „Ettepanekute kogusumma ulatus pea 36 000 euroni, mis näitab, et vajadus on suurem, kui pakkuda saame,” lisas Raudhein.

Tänavu toetatakse keeleõppe programmist kutsekoolide õpetajate keeleõpet 25 000 euroga.

Tegevust “Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus” viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee

Lõppes mastaapne Venemaa ja Eesti ühisprojekt vene keele logopeedide koolitamiseks

Tänavu aprillis lõppes Euroopa Naabrus ja Partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülesest programmist 2007-2013  rahastatud täienduskoolituste projekt Eesti venekeelsetele logopeedidele, kus Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) oli juhtiv partner.

MISA ning projekti kahe partneri Tartu Ülikooli ja Herzeni nimelise Venemaa Riikliku Pedagoogilise Ülikooli koostöö tulemusel said kahe aasta vältel täienduskoolitustel osaleda vene emakeelega lastega töötavad logopeedid, logopeedia magistrit omandavad üliõpilased, eripedagoogika haridusega õpetajad ning õpetajad, kellel ei ole kõrgharidust eripedagoogika erialal, aga kes soovivad vene emakeelega lastega töötada. Kokku said täiendõpet 55 inimest, kes osalesid ka praktikaprogrammis Peterburis, tutvumaks logopeedide töö ja eriharidusega Venemaal.

Täienduskoolitusi viisid läbi Tartu Ülikooli ja Herzeni nimelise Venemaa Riikliku Pedagoogilise Ülikooli õppejõud. Koolitused toimusid mahus 156 kuni 390 tundi ning nende põhirõhk oli logopeedia valdkonna tähtsamatel teemadel ja uuendustel. Õppetöö tulemusena oskavad logopeedia asjatundjad paremini aidata nii lapsi kui ka täiskasvanuid.

Herzeni nimelise Venemaa Riikliku Pedagoogilise Ülikooli töötajad ja üliõpilased külastasid kolme päeva vältel Eestit, et tutvuda antud valdkonna arenguga Eesti näitel. Õppevisiiti juhtis projekti üks partner Tartu Ülikool, logopeedia lektori Marika Padriku eestvedamisel. Tartus külastati eriharidusega seotud koole, lasteaedu ja teisi asutusi. Tutvuti ka õppetööga Tartu Ülikooli Narva Kolledžis.

Oktoobris 2013 toimus Tallinnas projekti tegevusi tutvustav ja kokkuvõttev seminar "Venekeelsete logopeedide haridus Eestis ja Venemaal“, kus osalesid Eesti ja Venemaa logopeedia valdkonna eksperdid ja üliõpilased. Seminaril käsitleti nii uurimustöid kui ka uusimaid meetodeid spetsialistide ettevalmistamisel tööks erivajadustega lastega ning räägiti erivajadustega laste hariduse kontseptsioonist, kõneprobleemidest ja kakskeelsusest. Seminari ettekannete kogumik valmis 2014. aasta alguses.

Taolist mastaapset vene logopeedidele mõeldud projekti pole varem toimunud

„Projekti üks eesmärk oli valmistada Tartu Ülikooli ja Herzeni nimelise Peterburi Pedagoogilise Ülikooli koostöös ette uus eripedagoogika ja logopeedia õppekava, mille järgi saavad tulevikus õppida nii Eesti kui ka Vene Föderatsiooni üliõpilased,” kommenteeris projekti Tartu Ülikooli poolne koordinaator Tatjana Babanskaja. „Samuti toimusid projekti perioodil kohtumised ülikoolide ekspertide vahel, et arutada edasisi koostöötegevusi parandamaks erihariduse ja eriti logopeedide hariduse kvaliteeti mõlemas riigis,” lisas Babanskaja.

Babanskaja sõnul ei ole venekeelsete logopeedide jaoks nii mastaapseid projekte varem toimunud. „Varasematel aegadel olid vaid üksikud väiksemahulised kursused, kuhu kutsuti esinema oma ala eksperte. Suures plaanis ei ole venekeelsetel logopeedidel Eestis kahjuks võimalusi õppida vene keele baasil logopeediat,” rääkis Babanskaja. Ta lisas veel, et varem ei ole olnud selliseid kursuseid, kus osalejad saaksid nii teoreetilise kui ka praktilise erialase ettevalmistuse, tutvuksid uute meetodite ja töötehnikatega ning saaksid praktiseerida oma oskusi ka Peterburis.

Hinnanguliselt vajavad 15 protsenti Eesti lasteaialastest ja põhikooliõpilastest venekeelset logopeedi teenust. Suurenenud vajadus kaasaegse väljaõppega logopeedide järele on nii eesti- kui ka venekeelses logopeedias. Lisaks laste õpetamisele on logopeedi abi sageli vaja ka meditsiinisüsteemis – näiteks täiskasvanutel insuldi tagajärjel tekkinud tüsistuste tõttu.

Projekti eelarve oli ligi 200 000 eurot ning seda rahastati  ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 raames (90 %) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest (10%).

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestvaõppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee

Märtsis lõppes noorte mitte-kodanike karjääriõppe projekt

Märtsikuus lõppesid karjääriõppekursused 16-26 aastastele noortele mitte-kodanikele, keda seekordses karjääriõppeprojektis osales 205. Projekti raames sooritasid noored tööalase suundumuse küsimustiku TASk, et saada aimu oma võimalikest karjäärisuundadest. Samuti läbisid nad 2-päevase karjääriõppe kursuse, kus muuhulgas õpiti koostama enda CV-d. Kõigil osalejatel oli võimalus käia õppereisil potentsiaalsete tööandjate või haridusasutuste juures.

„Töötuse määr kolmandate riikide ja määratlemata kodakondsusega noorte hulgas on üsna kõrge, 37%,” rääkis projekti ekspert-koolitaja Nelly Randver, „see omakorda toob kaasa noorte seas leviva pessimismi ja apaatsuse tuleviku suhtes.” Randveri sõnul oli kõige raskem sihtrühma motiveerimine ning nende „kestast“ väljatoomine. „Esimene probleem on keelebarjäär, sealt edasi juba vähene teadlikkus oma võimalustest ja nii edasi,” sõnas Randver. Koolitaja lisas, et enamusel juhtudel oli läbimurdepunktiks see, kui läbi testide sai noor üldse esmakordselt aimu oma võimetest. „Sageli täiesti erineval suunal kui ta ise oleks pakkunud. Sealt edasi oli juba edasiminek kiirem,“ kommenteeris Randver.

Tegevused toimusid projekti „Noorte konkurentsivõime tugevdamine tööturul, tegevused EKRK-le“ raames ning projekti elluviimist toetas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium. Projekti elluviija oli Tartu Ülikooli Narva Kolledž.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Läti rahvuskool Tallinnas kutsub kõiki emadepäeva kontserdile

17. mail, kell 15.00 toimub Tallinna Nõmme Gümnaasiumi aulas Tallinna Läti Rahvuskooli Taurenis korraldatud emadepäeva kontsert. Üritus toimub juba viiendat korda ja tänavu rõõmustavad oma kontserdiprogrammiga "Emmele ja issile" Riia laste laulustuudio KNĪPAS UN KNAUĶI lapsed.

Üks läbi aegade populaarsemaid Läti lasteansambleid on KNĪPAS UN KNAUĶI, mis 2011. aastal tähistas oma 40. sünnipäeva. Enamusest ansambli loomingust on saanud Läti lastelaulude klassika, mille on oma repertuaari hiljem lisanud ka teised kollektiivid. Laule on võetud ka koolide ja lasteaedade muusikatundide õppekavadesse.

Läti rahvuskooli esimene emadepäeva kontsert toimus teisel kooli tegutsemise aastal ja seal esinesid rahvuskooli lapsed ise, publikuks emad ja vanaemad. „Järgmistel aastatel kutsusime emadepäeva üritusele ka teisi Eestis asuvaid läti kogukonna liikmeid ja sellest sündis tore traditsioon,” kommenteeris Dita Lince, Tallinna Läti Rahvuskooli Taurenis juht. 2013. aastal otsustati emadepäeva üritusele kutsuda külalisesinejaid Lätist. „Riia Õpilaspalee teatristuudio ZĪĻUKS näidend "Sprīdītis" (Pöialpois) oli tõeline kingitus nii lastele, kui ka täiskasvanutele. Eelnevalt õppisid meie lapsed selgeks ka näidendi lõpulaulu, mida esitasime koos Läti külalistega. Selle traditsiooniga jätkame ka tänavu, ühinedes Läti lastega ühises laulus "Emmele ja issile",” lisas Lince.

Tallinna Läti Rahvuskool Taurenis tegutseb alates 2008. aastast ja kooli õpilaste arv on sel õppeaastal üle 20. Kooli eesmärgiks on pakkuda Eestis elavatele läti päritolu lastele läti keele ja kultuuripärandi, traditsioonide ja ajalugu õppe võimalusi ning aidata säilitada nende, kui lätlaste identiteeti. Koolis õpetavad lapsi õpetajad, kes tulevad Läti-Eesti piiri läheduses asuvast Salacgrīva linnast.

Kontsert toimub 17.mai, kell 15.00 Tallinna Nõmme Gümnaasiumi aulas Raudtee tänav 73 ja oodatud on kõik huvilised.

Kontserti toimumist toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Dita Lince, Tallinna Läti Rahvuskooli Taurenis juht, tel 5668 6166, e-post dita@green.ee ning Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit LÜÜRA korraldab festivali „Kaukaasia rütmid“

LÜÜRA iga-aastane traditsiooniline festival „Sinilinnu lend” on aasta-aastalt kogunud hoogu juurde. Esialgu ainult kontserdina toimunud üritus on arenenud festivaliks ja põnevaks konkursiks, mis toimub tänavu 31. maist kuni 1. juunini.

„Neid, kes soovivad rahvusvahelisest konkursist „Sinilinnu lend“ osa võtta, on erinevatel suundadel iga aasta olnud väga palju. Kuid kuna konkurssi ei ole võimalik lõpmatuseni laiendada nii paljudesse eri suundadesse, otsustati tänavu esile tuua Kaukaasia temaatika,” kommenteerib projekti koordinaator Ilona Thagazitova.

„Kaukaasia on populaarne teema ning väga paljud soovivad osaleda just sellel suunal,” lisab Thagazitova. Ta lisab, et festivalil osalejate koosseisu, kelle repertuaaris on Kaukaasia rahvaste laule ja tantse, kuulub grusiinlasi, kabardiine, lesgiine, avaare, talõšše, osseete, asereid ja armeenlasi.

„Kaukaasia rütmide” külalisteks on kollektiivid Tallinnast, Pärnust, Valgast, Tartust, Peterburist, Riiast ja Armavirist.

Festival toimub Tallinna Vanalinna Päevade raames, linnaprojekti „Kodanikumaailm” toetusel alljärgneva kava kohaselt:

31.mai, 2014
12.00 - 14.00: kollektiivide esinemine Vene Kultuurikeskuse laval
14.30 - 15.00: kostüümirongkäik Viru väravast Raekoja platsini
15.00 - 16.00: kollektiivide esinemine Raekoja platsil

1.juuni, 2014
14.00 – 16.00: kollektiivide esinemine Bastioni aias.

Lisaks korraldavad Peterburi osseetide ansambli „Iriston” õpetajad kõigile huvilistele kaukaasia tantsude meistriklassi. Kõik, kes soovivad osaleda, saavad rohkem informatsiooni telefonil 5300 2256.

Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit LÜÜRA registreeriti 1993.aastal. Liit ühendab endas 32 organisatsiooni ja eri rahvuseid nagu näiteks vene, ukraina, valgevene, aga ka korea, hiina, seto ja palju teisi. LÜÜRA on oma peamisteks ülesanneteks nimetanud rahvusliku identiteedi säilitamise ja integreerumise Eesti ühiskonda.

LÜÜRA tegevusi toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo:
Ilona Thagazitova, projekti „Kaukaasia Rütmid“ koordinaator, tel 5300 2256, e-post info@lyra.ee ning Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

 

Ülevaade “Vabatahtlik töö kui võti integratsioonini” projektikohtumisest ning portfoolio koostamisest
Toetust said 231 rahvusvähemuste kultuuriseltsi
Karjäärikoolitused „Kelleks saada?” 16-26 aastastele noortele
Valga Ukraina laupäevakool Kalõna lõpetab tänavuse õppeaasta ekskursiooniga

Ülevaade “Vabatahtlik töö kui võti integratsioonini” projektikohtumisest ning portfoolio koostamisest

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) osaleb 2013. aasta augustist Põhjamaade Ministrite Nõukogu fondi Nordplus Adult ja Kultuuriministeeriumi poolt rahastatavas kahe-aastases rahvusvahelises projektis „Vabatahtlik töö kui võti integratsioonini“.

Projekti koordineeriv partner on Helsingi Ülikooli Palmenia elukestva õppe keskuse Kouvola osakond. MISA kõrval on partneriks ka Taani Aalborgi piirkonna vabatahtlike keskus ning projekt kestab kuni 2015. aasta juulini, mille käigus antakse ülevaade partnerriikide vabatahtlikust tööst ja sisserännanute osalusest.

Oluline osa projekti tegevustest on kontaktide loomine ja koostöö arendamine riikide MTÜde, tööandjate ja sisserännanutest vabatahtlike vahel. „Uuringud näitavad, et osalemine vabaühendustes ja vabatahtlikus töös on sisserändajate hulgas madalam kui põliselanikkonnal,” kommenteeris Martin Eber, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator. „Samas on vabatahtlik töö hea võimalus saada ülevaade ühiskonnast, kus elatakse ning võtta aktiivselt osa ühiskonna tegemistes ja seeläbi suurendada nii enda tulevasi töövõimalusi kui ka sotsiaalset võrgustikku,” lisas Eber.

Abimaterjal oma oskuste hindamiseks vabatahtlikus töös

Projekti peamiseks eesmärgiks on koostada riiki sisserännanutele kogemuste ja saavutuste töölehed, teisisõnu portfoolio. Portfoolio aitab vabatahtlikus töös osaleval sisserännanul hinnata oma oskuste arengut, et paremini valmistuda edasisteks tööotsinguteks, õpinguteks või mõlemaks.

MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaatorid Martin Eber ja Kristi Anniste osalesid maikuus Taanis Aalborgis toimunud projektikohtumisel ja seminaril, kus täiendati juba varem koostatud portfooliot: juurde lisati uusi hindamiskriteeriume ning abistavaid küsimusi. Seminaril osalesid lisaks projektimeeskonnale ka Aalborgi piirkonna vabatahtlike ühenduste esindajad, nende hulgas sisserändaja taustaga vabatahtlikud.

Seminaril osalejad täitsid toetudes oma eelnevale kogemusele vabatahtlikus töös enda töölehed ning andsid sellele esialgse hinnangu. „Vastukaja oli valdavalt positiivne, enamik pidas sellist abimaterjali enesearengu hindamisel väga vajalikuks,” sõnas Eber, kes lisas, et parandamist vajas osalejate sõnul kohati küsimuste püstitus ning nende inglisekeelne keelekasutus, mida peeti mõnel puhul sisserändajate jaoks raskesti arusaadavaks. Projektimeeskond avaldas lootust, et kolmes kohalikus keeles – eesti, soome ja taani – kirja panduna sellest probleemist vabanetakse.

Projektimeeskonna edasisteks ülesanneteks on koostada valminud portfoolio kasutusjuhend, täpsustada keelekasutust, tõlkida ning alustada sihtrühma seas katsetamist täpsema tagasiside saamiseks. Lõppverisoon vabatahtliku töö abimaterjalist sisserändajale peab olema valmis aasta pärast. Nii lõppversioon ning testimise läbinud vaheversioon tehakse kättesaadavaks kõigile huvilistele ka MISA kodulehel.

Lisainfo: Martin Eber, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9067, e-post martin.eber@meis.ee

Toetust said 231 rahvusvähemuste kultuuriseltsi

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) viis kevadel läbi rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise taotlusvooru. Taotlusvooru tulemusel rahastati 19 katusorganisatsiooni kaudu 231 rahvusvähemuste kultuuriseltsi kogusummas 320 000 eurot.

Taotlusvooru eesmärk on tugevdada rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust, toetada nende rahvuskultuuripärandi ning keele säilitamist ja edendamist Eestis. „Statistikaameti andmetel elab Eestis 142 rahvuse esindajat. Rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise taotlusvooru kaudu toetasime 33 rahvuse kultuuriseltsi tegevust, millest suure protsendi moodustavad vene kultuuripärandiga tegelevad rahvusvähemuste kultuuriseltsid,“ teatas Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator. „Toetust said rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonidest näiteks Eesti Armeenia Rahvusühing, Eesti Ukrainlaste Kongress, Tallinna Slaavi Kultuuriühing ning paljud teised,” loetles Pirgop.

„Rahvuskultuuriseltside toetamisega soovime teadvustada Eesti mitmekultuurilisust, tutvustada traditsiooniliste rahvuskultuuride eripära ning teavitada Eesti ühiskonda erinevate rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustest,” lisas Pirgop.  Toetusvooruga arendatakse lisaks ka rahvusvähemuste kultuuriseltside omavahelist  koostööd kui ka koostööd eesti kultuuriseltsidega.

Rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise taotlusvooru tulemused leiab MISA kodulehelt.

Projektikonkurssi finantseerib Kultuuriministeerium.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

Karjäärikoolitused „Kelleks saada?” 16-26 aastastele noortele

Eelmise aasta augustis käivitas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) projektipartner BDA Consulting OÜ 16-26 aastastele Euroopa kolmandate riikide kodakondsusega noortele suunatud karjääriprojekti „Kelleks saada?“. Projekti raames toimuvad noortele karjäärikoolitused ja erinevate töövaldkondadega seotud külastuspäevad erinevates ettevõtetes ning haridusasutustes üle Eesti.

„Külastuspäevade jooksul on grupid tutvunud väga erinevate töövaldkondadega – IT-st ja logistikast toitlustuse ja meediani välja,” rääkis BDA Consulting OÜ projektijuht Marikai Karilaid. „Lisaks erinevatele kõrg- ja kutsekoolidele on noori vastu võtnud sellised firmad nagu Skype, Tallinna Lennujaam, Ugala teater, DBT Muuga, TV3, Swissotel Tallinn ja mitmed teised,” loetles Karilaid.

Külastuspäevade osana on noortel olnud võimalus tutvuda ka vabatahtliku tööga. „Oma kogemusi on jaganud Toidupank, Punane Rist, Telliskivi Selts, vabatahtlikud päästjad ja abipolitseinikud, noorsootöötajad, PÖFFI ja Ahhaa keskuse inimesed ning paljud teised,” lisas projektijuht. Karilaid tõi välja, et tänaseks päevaks on projekti tegevustest osa saanud juba üle 200 sihtrühma kuuluva noore.

„Projekt jätkub täie hooga ning kutsume üles noori selles osalema,” rõhutas Karilaid. Enne suve algust on toimumas veel kaks karjäärikoolitust ja üks turismiteemaline külastuspäev. „Lisaks külastuspäevadele on kuni 10 tublil projektis osalejal võimalus veeta päev töövarjuna mõnes edukas ettevõttes,“ sõnas Karilaid. Projekti tegevused jätkuvad ka sügisel.

Projekti lõpptähtajaks on oktoober 2014 ning täpsemat infot leiab veebilehelt  www.karjäärikompass.ee

„Kelleks saada?“ projekti rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Kultuuriministeerium ja Euroopa Kolmandate Riikide Integreerimise Fond.

Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee

Valga Ukraina laupäevakool Kalõna lõpetab tänavuse õppeaasta ekskursiooniga

Peatselt viie aastaseks saav Valga Ukraina laupäevakool Kalõna, lõpetab tänavu oma eduka õppeaasta ekskursiooniga, teemal „Ukraina ja Eesti on mereriigid“, mis toimub 7. Juunil Valgeranna Seikluspargis.

Ekskursioonil tutvustatakse Läänemere ja Musta mere loodust, taim- ja loomkonda, merelooduse kasutamise kultuuri ja palju muud. „Kuna sel õppeaastal on Kalõna lapsed edukalt tegutsenud, tahaksime veeta koos lõbusa päeva, ühendada Kalõna kollektiivi enne koolivaheaega, meenutada õpilastega läbitud materjali Ukraina ajaloo, looduse ja kultuuri kohta ning laulda üheskoos ukraina laule,” sõnas  Ruslana Dovga, Valga Ukraina laupäevakooli Kalõna juhataja.

„See konkreetne ekskursioon on kooliaasta lõpetamise puhul. Kuid me hoolitseme ka selle eest, et aastaringselt saaksid õpilased kooliseinte vahelt välja, võttes osa erinevatest üritustest nii Valgas kui ka mujal Eestis,” räägib Dovga. Väljasõitudel külastatakse teisi, Eestis asuvaid Ukraina pühapäevakoole ning õpitakse põhjalikumalt tundma Ukraina ning Eesti rahva traditsioone ja kultuuri, võetakse osa erinevatest pidupäevadest, kus esinevad ka Kalõna õpilased. „Me hoolitseme igati selle eest, et õpilastel oleks kõigil väljasõitudel tore ja huvitav ning valmistame igaks väljasõiduks ette huvitava kultuuriprogrammi” lisas Dovga.

Valga Ukraina laupäevakoolis Kalõna käivad eri vanuses ja eri kodakondsusega õpilased, kelle vanemad või vanavanemad on päritolult ukrainlased. Koolis tutvuvad õpilased ukraina keele ning selle maa kultuuri ja ajalooga. Ukraina laupäevakool on osalenud arvukatel üritustel Eesti eri linnades. Näiteks festivalil Квiти України Tallinnas, Ukraina kaasmaalaskonna Vodograi 15. aastapäeva tähistamisel Sillamäel, Sorotšinski laadal Maardus, kirjandus- ja muusikaõhtul Лесина песня Tartus jne.

Valga Ukraina laupäevakooli Kalõna tegevusi toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Haridus- ja Teadusministeeriumi vahenditest.

Teksti aitas koostada Valga Ukraina laupäevakooli Kalõna õpilane Vladislava Mašnits.

Lisainfo: Ruslana Dovga, Valga Ukraina laupäevakooli Kalõna juhataja, tel 5347 0613, e-post dovha.ruslana@gmail.com ning Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee

 

The Generation Awake campaign announced, that a number of companies have recognised that improving resource-efficiency and cutting waste will help protect their supply chain, profitability and good customer relations.

Generation Awake campaign, launched by the European Commission, focuses on the importance of recycling and aims at raising the EU citizens’ awareness of the impact that their everyday behavior has on the environment.

“Economising with resources is a founding principle of IKEA Group, and the company’s People & Planet Positive strategy builds on a long history of working with sustainability. Launched in 2012, the strategy outlines how the company is taking the next big step to help millions of people live a more sustainable life at home, to strive towards resource and energy independence and to help to create a better life for people and communities around the world.

Healthy Seas was set up by an NGO

and two enterprises to recover old fishing nets and recycle them to produce new textile products. According to UN reports, there are around 640 000 tons of abandoned fishing nets in the world’s seas, posing a threat to marine life and polluting the water. ‘Healthy Seas, a journey from waste to wear’ coordinates teams of divers to collect marine waste – especially fishing nets – and regenerates it into ECONYL® yarn for new sustainable products.

TerraCycle, a dynamic US-based company active on four continents (including 11 EU countries), collects difficult-to-recycle packaging - drinks pouches, crisp bags, pens, toothbrushes – and makes it into new products including bags, benches, plant pots and watering cans.

US group Caterpillar employs 3 600 people around the world in its remanufacturing arm, CAT Reman, which replaces products before they break and rebuilds them with a mixture of new and used parts. The company has given increasing consideration to creating a product that is intended to be remanufactured a number of times, and its ability to salvage materials gives its a business advantage over its competitors. One of its most well-known products is an engine block with a removable sleeve in the cylinder bore. When the component is recovered, this material can be removed and replaced to return the engine to as-new performance. Caterpillar’s remanufactured products are rebuilt and tested to the same standards – and sometimes higher – as new products, and are sold with the same warranty.

You can check the Generation Awake website for easy tips that will help you to make the best use of resources and reduce waste in your daily life. Your choices make a world of difference!

Campaign multilingual website: www.generationawake.eu

Facebook fan page: www.facebook.com/generationawake 
E-mail: mari.valgepea@meis.ee