MISA läks üle e-arvetele
Hea keelepraktika ning suhtlemisjulguse saab eesti keele ja kultuuri kümbluse klubidest
MISA teeb koostööd Eesti teatrite ja muuseumidega
MISA koos Soome partneriga loovad vähelõimunutele mentorlusprogrammi
Hollandist pärit praktikandi mõtted Eestist ja MISA-st

MISA teadaanne

MISA läks üle e-arvetele

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) võttis 1. juulist 2016 ostuarvete menetlemisel kasutusele OÜ Omniva arvete halduse liidese ja on seega valmis vastu võtma e-arveid.

Eesti Vabariigi Valitsus on kinnitanud masinloetavate e-arvete kohustuslikuks muutmise tegevuskava. Eesmärk on, et 2016. aasta lõpus toimuks avaliku ja erasektori vaheline arveldamine e-arvete alusel. Sellega seoses on ka MISA liitunud e-arvete halduse liidesega, mille tulemusena saab 1. juulist edastada MISA-le e-arveid, mille abil kantakse kõik arve andmed oste MISA raamatupidamissüsteemi.

Alates 1. juulist on võimalik MISA-le esitada e-arveid, saates need omapoolt valitud e-arvete operaatori kaudu (OÜ Omniva, AS Fitek, AS Telema jt). PDF-arve tuleb edaspidi saata e-posti aadressile misa@e-arvetekeskus.eu. MISA-le esitatav paberarve tuleb alates juulikuust saata aadressile Pallasti 28, 10001 Tallinn. Ümbrikule tuleb lisada ka märksõna „Arved 19200“.

Rohkem infot e-arvetele ülemineku kohta leiab Rahandusministeeriumi veebilehelt: http://www.fin.ee/e-arved.

Lisainfot MISA-le edastatavate e-arvete kohta saab küsida üldtelefonilt 6599021 ja e-posti aadressilt info@meis.ee. 

Info eesti keele ja kultuuri klubide tegevuse kohta

Hea keelepraktika ning suhtlemisjulguse saab eesti keele ja kultuuri kümbluse klubidest

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) viis käesoleval kevadel läbi hanked, eesmärgiga leida eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele inimestele mõeldud eesti keele ja kultuuri tundmise klubidele eestvedajad.

MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi selgitusel on eesti keele praktiseerimiseks, keelebarjääridest vabanemiseks ja suhtlemisprobleemide ületamiseks tähtis pakkuda võimalust just nendele inimestele, kes juba oskavad eesti keelt, kuid vajavad veel julgustust, tunnustust ja ka kiitust, et nad saaksid spontaanselt ja vabalt eesti keelt rääkida. „Üheks mõjusaks  meetodiks on keele- ja kultuuri tundmise klubid, mis pakuvad võimalust eesti keeles suhelda, toredalt aega veeta ja ennast harida. Võrreldes klassikaliste keeletundidega on klubi kohtumised rikastatud suhtlemisolukordade ja mitteformaalse õppe elementidega, nagu õppekäik või kohtumine mõne külalisega. Tunnis on õhkkond vabam ja ka osalemine vabatahtlik,“ tutvustas Tondi klubide tegevust.

Klubisid viivad läbi neli organisatsiooni – Mitteldorf OÜ, Keelepisik OÜ, Implement Consulting Group OÜ, ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus OÜ.

Juulikuus alustasid Tallinnas tegevust kaks esimest klubi. Kümmekond klubi hakkavad tegutsema augustis ja septembris. Klubide liikmed hakkavad lisaks Tallinnale koos käima ka Tartus, Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Ahtme linnaosas ning Narvas ja Pärnus. Kahe aasta jooksul (2016-2017) avatakse üle Eesti kuni 60 eesti keele klubi.

Eesti keele ja kultuuri klubide liikmeks saavad esmajärjekorras MISA organiseeritavate eesti keele kursuste B2-tasemel õppivad inimesed ning seejärel antakse võimalus ka teistele, kes 2015. aasta suvel MISA kodulehe kaudu B2-taseme eesti keele kursustele registreerusid. MISA edastab võimalike klubiliikmete nimekirja korraldajatele, kes võtavad tulevaste liikmetega ühendust ning kutsuvad neid infopäevale, et klubide tegevust ja olemust lähemalt tutvustada.

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubide kohtumistele kaasatakse eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi, kes pakuvad keelepraktikat ja jagavad innustust eesti keeles suhtlemiseks. Külalistega saavad osalejad vestelda erinevatel igapäevaelulistel teemadel – tutvuda tavaelulistes olukordades enim kasutatavate väljenditega. Klubide liikmed ja eestvedajad saavad pooleaastase perioodi jooksul kokku vähemalt kord nädalas, korraga kuni 4 akadeemilist tundi. Kord kuus toimub õppereis või osaletakse mõnel kultuuriüritusel. Lisaks peavad kõik klubid oma tegevusest ka blogipäevikut, mille eesmärk on panna liikmed ühiselt tegutsema, kogemusi ja mõtteid jagama.

Keelepisik OÜ klubi eestvedaja Helge Kušneri sõnul seisneb klubi erinevus võrreldes tavapärase keeleõppega selles, et grammatikareeglid jäävad tahaplaanile. „Mõningaid sõnu tuleb siiski tõlkida ja ka tahvlile kirjutada, eriti kui teema on spetsiifilisem. Klubilised ise on väga motiveeritud, meil saab kohtumistel üsna palju nalja ja õhkkond on vaba ning sõbralik,“ kommenteeris Kušner. Keelepisik OÜ klubi teine eestvedaja Katrin Kark tõdes, et paari kohtumise järel on ta näinud, kuidas klubilised unustavad keelebarjääri ja suhtlevad vabalt ning vahetult. „See teeb loomulikult rõõmu. Läheneme kohtumistele loominguliselt ja püüame pakkuda asjalikke diskussioone, kuid ka meelelahutust,“ selgitas Kark.

Igal keele ja kultuuri tundmise klubil on 2 eesti keelt emakeelena valdavat eestvedajat, kes on oma ametilt  täiskasvanute eesti keele või mõne muu võõrkeele õpetajad ning kes eelnevalt läbisid ka spetsiaalse grupijuhtimise koolituse. Samuti on eestvedajad saanud klubi läbiviimiseks nõu kogenud praktikutelt ning neile on abiks ka keeleklubide läbiviimiseks valminud õppematerjal.

2016. aasta suvel toimuvad teabepäevad keele ja kultuuri tundmise klubide eestvedajatele ning esimesed infopäevad ka tulevastele klubiliikmetele.

MISA rahastab eesti keele ja kultuuri tundmise klubisid Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, e-post: jana.tondi@mail.ee, tel. 659 9069

Partnerlusest Eesti kultuuriasutusetega

MISA teeb koostööd Eesti teatrite ja muuseumidega

Eesti ühiskonna lõimumisele aitavad kaasa mitmed toetavad tegevused ja tähtis osa selles lasub ka Eesti kultuuri tundmisel ning tarbimisel. Selleks et Eestis elavad mitte-eestikeelsed inimesed saaksid osa ja aru siinsetest kultuuriüritustest ning –tegevustest, alustas Integratsiooni ja  Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) koostööd 11 kultuuriasutusega üle Eesti.

„MISA koostöö eesmärk on pakkuda võimalust soetada vajalikke tehnilisi seadmeid neile teatritele ja muuseumidele, kellel on soov ja valmisolek pakkuda muukeelseid kultuuriüritusi ning -programme Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele,“ tutvustas Riina Ring MISA rakenduskeskusest.

Muukeelsete kultuuriprogrammide edastamiseks vajalike uuenduste tegemiseks ning tehniliste vahendite soetamiseks ja kaasajastamiseks sõlmis MISA partnerluslepingud järgmiste asutustega: Teater NO99, Rakvere Teatrimaja, Teater Vanemuine, Vene Teater, Vaba Lava, Eesti Vabaõhumuuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseum, Pärnu Muuseum, Valga Muuseum ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum.

„Hea uudis on see, et täna on juba mitme teatri ja muuseumi esimesed hanked jõudnud lepingu sõlmimise faasi. Seega on neil peagi võimalik pakkuda oma näituseid ja etendusi ka Eestis elavatele muukeelsetele inimestele,“ selgitas Ring.

MISA poolt koordineeritavaid muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamise tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfo: Riina Ring, MISA rakenduskeskuse koordinaator, e-post: riina.ring@misa.ee, tel 6599 030

INTERREG Kesk-Läänemere programmi koostööprojekt

MISA koos Soome partneriga loovad vähelõimunutele mentorlusprogrammi

Alates 2016. aasta kevadest viib MISA koostöös Soome partneri Föreningen Luckan r.f haruga Luckan Integration ellu projekti „Cross-border cooperation on mentoring and peer support for immigrants“.

Projekti üldine eesmärk on toetada Eestis elavaid töötuid vähelõimunud püsielanikke ja Soomes elavaid eestlasi ning ka organisatsioone, kes on valmis tööle võtma eri rahvusest inimesi.

MISA viib projekti raames läbi uuringu, et kaardistada Soomes, peamiselt Helsingi ümbruses, elavate eestlaste vajadusi, mis aitaksid neil nende endi hinnangul aremini Soome ühiskonda sulanduda.

Uuringu põhjal luuakse Soomes elavatele eestlastele tugirühmad ning alustatakse neile mentorlusteenuse pakkumist.

Projekti käigus töötatakse Eesti jaoks välja vähelõimunud inimeste integreerumist ja tööleidmist soodustav mentorlusprogramm, mille aluseks on võetud Soome programm FIKA. Programmi on kaasatud 20 mentorpaari, kelle koostöö kestab umbes pool aastat.

Lisaks viiakse nii Eestis kui Soomes läbi tegevusi organisatsioonidele, kes on valmis palkama erinevast rahvusest inimesi oma kollektiivi. Teavitustegevuste abiga soovitakse suurendada teadlikkust mitmekesisest töökeskkonnast ja ühtlasi suurendatakse ka organisatsioonide valmisolekut värvata tööle erinevatest rahvustest inimesi.

Projekt kestab kuni 2018. aasta lõpuni. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu fondi Interreg Kesk-Läänemere programm. Projektipartneri Luckan Integration’i kohta leiab infot siit.

Lisainfo: Natalia Reppo, MISA koostöötegevuste valdkonnajuht, E-post natalia.reppo@meis.ee, tel 6599840

Mõtteid teistelt ja mujalt

Käesoleva aasta märtsist kuni juuni alguseni võõrustas MISA toredat, päikselist ja innukat hollandlannast praktikanti Mieke van Vemdeni. MISA kolleegidel on suur heameel, et Mieke just meie organisatsiooni oma praktikaks valis ning meil õnnestus teda veidi tundma saada. Mieke 3-kuulisest Eestis veedetud ajast, tema mõtetest ja arvamusest Eesti ning MISA kohta saab lugeda järgnevast kirjatükist.

Hollandist pärit praktikandi mõtted Eestist ja MISA-st

Minu nimi on Mieke van Vemden. Olen 24-aastane ja pärit Hollandist Utrechtist. Olen viimased kolm kuud olnud MISA-s praktikant ja saanud tundma elu Eestis. Tulin Eestisse selleks, et teha uurimistööd oma magistrikraadi jaoks. Nimelt õpin Nijmegeni Radboudi ülikoolis inimgeograafiat ja olen spetsialiseerunud Euroopa piiride, identiteedi ja valitsemise uurimisele. Eestisse sattusin eeskätt seetõttu, et tegelen Euroopa riikide piiride uurimisega.

Piiride uurimine keskendub riigi ja Euroopa piiridele, aga ka ühiskonnas olevatele piiridele, mida ma ka Eestis vaatlesin. Minu uurimistöö teema on seotud rahvusvähemustega – eriti vene rahvusvähemuse – lõimumise ja nende positsiooniga ühiskonnas. Olen Eestis läbi viinud intervjuusid vene keelt ja eesti keelt rääkivate inimestega, et koguda teavet ning saada nende elust, vaadetest ja mõttelaadist rohkem aimu.

MISA-s oldud aeg ja praktika on aidanud mul saada rohkem teada Eestist ning siin elavatest venelastest ja teistest rahvusvähemustest. Töötasin MISA arenduskeskuses. Olen väga rõõmus ja siiralt tänulik selle eest, et mind MISA-s vastu võeti. Minu meelest on MISA hea näide sellest, kuidas lõimumine võib olla positiivne, kus rakendatakse iga inimese tugevaid külgi keele või päritolu mõttes ning kus inimesed teevad koostööd. MISA tegeleb paljude valdkondadega ja aitab kujundada ühtsemat ühiskonda – mis on minu arvates alati keeruline. Raske on elada koos inimestega, kes on sinust oma meelelaadilt erinevad, eriti veel siis, kui üksteise mõistmine või suhtlus on puudulik. Seetõttu ei tähenda lõimumine minu jaoks assimileerimist, kuna olen veendunud, et eripalgeline ühiskond on rikkam ühiskond. Kuid siiski pean lõimumist protsessiks, kus inimesed suhtlevad ja õpivad tundma oma elukoha maad, selle kultuuri, traditsioone, väärtusi ja keelt, et sellest saaks nende kodu. Minu jaoks on see kahepoolne protsess, kus ka eestlased saavad palju ära teha selleks, et õppida tundma oma uusi välismaalt tulnud naabreid või töökaaslasi. Lõimumise puhul on kõige tähtsam – ja samal ajal ka kõige keerulisem – suhtlemine ja mõistmine. Just üksteise mõistmine on äärmiselt tähtis.

Kunagi räägiti mulle, et eestlased on nagu kookospähklid: pealt veidi kõvad, aga seestpoolt väga pehmed ja sõbralikud. Pean ütlema, et olen sellega nõus. Esialgu, kui kõigest veel päris aru ei saa, võib kookospähkli koor ikka väga kõva paista.

Eestis viibides veendusin, et eestlastele meeldivad väga koogid ja pirukad. Restoranides ja kohvikutes pakutakse neid suures valikus ja need on väga maitsvad! Mulle meeldib ka see, et igal pool on palju lilli.

Nende kolme kuu jooksul hakkasin ma Tallinna armastama. Vanalinn on väga ilus ning majad, pargid ja vanad hooned, näiteks Patarei vangla ning Linnahall, aga ka selline koht nagu Telliskivi piirkond, teevad linna väga eriilmeliseks. Olen märganud ka teatud erinevusi võrreldes Hollandiga – ilm muidugi, sest Eesti saabudes oli mul veidi külm, aga ka kingade jalastvõtmine, poodide pikad lahtiolekuajad, arutu hulk ostukeskusi, tasuta ühistransport Tallinna elanikele, spetsiaalsete rattateede puudumine ning see, et toidukauplustes ei müüda tükeldatud köögivilju!

Kodus kirjeldan Eestit kui ilusat maad ja Tallinna kui ilusat linna, mis on tulvil ajalugu. Siin võib kogeda keskaega, aga selle kõrval on esindatud ka hilisem ajalugu. Neil inimestel, kes tahavad külastada Eestit, soovitan kindlasti rentida auto ja sõita maapiirkondadesse. Olen käinud Saaremaal ja Muhus, Lahemaa rahvuspargis, Peipsi järve ääres, Haapsalus, vanas Rummu vanglas ja Tartus. Loodan, et olen näinud siin päris palju.

See, mida Tallinn ja Eesti võiksid teha paremini ja hollandlastelt õppida, on rattateed! Mõlemad maad on väga lauged ja seega on rattaga kerge sõita. Nii talvel kui suvel sajab ka siin väga vähe, mis on rattasõiduks suurepärane. Seega on rattateed ainus asi, mis võiks olla paremini. Rattaga sõitmine teeb kõik hoopis lihtsamaks, kiiremaks ja ohutumaks. Ja rohkem rattaid tähendab vähem autosid ja saastamist ning rohkem sportimist – ja seega rohkem õnnelikke hollandlasi!

Kokkuvõtteks pean ütlema, et olen tõesti nautinud Eestis viibimist ja kogenud omal nahal, kui ilus ja huvitav linn on Tallinn. MISA on olnud suurepärane ja väga külalislahke organisatsioon, mis on mind minu uurimistöös väga palju aidanud. Mind huvitab väga, mida toob tulevik Eestile ja kindlasti tulen siia veel tagasi. Eesti on möödunud kolme kuu jooksul olnud mulle väga hea kodu.

MISA arutleb Arvamusfestivalil Eesti ühiskonna kasutamata potentsiaali üle
Õppeedukuse tagavad kõik õppeprotsessi osapooled
Sillamäe elanike eesti keele õppe väljakutsed
Augustis toimub 16. rahvuskultuuride festival „Multikultuurne Pärnu“
Augusti lõpp toob Pärnusse rahvusvahelise slaavi kultuuri festivali

Arvamusfestivali 2016 Riigi potentsiaali ala

MISA arutleb Arvamusfestivalil Eesti ühiskonna kasutamata potentsiaali üle

12.-13. augustil toimuval Paide Arvamusfestivalil korraldab MISA koos viie partneriga arutelusid Riigi potentsiaali alal. Reedel, 12. augustil, arutlevad Paul Eerik Rummo, Mari-Liis Lill, Olesja Lagašina, Henri Laupmaa ja Vladimir Svet teemal „Määratlemata kodakondsusega inimesed – peavalu või kasutamata potentsiaal?“

Eestis elab täna üle 80 000 inimese (ehk 6 protsenti elanikkonnast), kelle kodakondsus on määratlemata. Nad on Eestis sündinud või siin aastakümneid elanud – loonud pere, saanud hariduse, leidnud töö või on ise tööandjaks endale või teistele. Nad ei ole Eesti kodanikud ja ei ole valinud ka ühegi teise riigi kodakondsust. Seetõttu jäävad nad  ilma võimalustest mida Eesti kodanikuks olemine pakub. Neil on vähem võimalusi osaleda poliitilises ja ühiskonnaelus – puudub õigus töötada riigiametis, osaleda Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel. Rääkimata küsimusest, mis määratlemata kodakondsuse staatus neid küsima sunnib  – mis riik on minu „oma“, mis riigi „oma“ ma olen? Eesti inimarengu aruande andmetel küündib määratlemata kodakondsusega inimeste sotsiaalne tõrjutus peaaegu 50 protsendini, mis on keskmiselt 2,5 korda kõrgem kui eestikeelsetel Eesti kodanikel. Samuti on määratlemata kodakondsusega inimeste sotsiaalse tõrjutuse määr oluliselt kõrgem kui venekeelsetel Eesti kodanikel.

Arvamusfestivalil arutleme selle üle, mida ütleb määratlemata kodakondsusega inimeste suur arv Eesti ühiskonna kohta. Kas määratlemata kodakondsuse staatus, sellega kaasnev vähene dialoog riigiga, sotsiaalne tõrjutus ja muud väljakutsed on ainult nende inimeste endi mure või on see tegelikult märk palju ulatuslikumast, kogu Eesti ühiskonda puudutavast kasutamata potentsiaalist?

„Määratlemata kodakondsusega inimeste küsimuse oleme Arvamusfestivalil tõstatanud, kuna näeme, et diskussiooni kodakondsuseta inimeste arvu vähendamiseks on ühiskonnas vähe ja see on pigem ühekülgne. Aastakümneid kestnud probleemi lahendustes keskendutakse peamiselt sellele, kuidas panna inimesi kodakondsust taotlema. See on aga vaid üks võimalikke lahenduskäike,“ selgitas MISA juhataja Dmitri Burnašev. „Ka MISA on aastaid viinud ellu erinevaid tegevusi, mis aitavad kodakondsuse taotlemist toetada, nt aidanud inimestel tasuta eesti keelt õppida või kodakondsuseksamiks valmistuda, samuti pannud noori mõtlema, mida tähendab Eesti kodanikuks olemine ja mis väärtusi see staatus endas kannab. Samas näeme, et selleks, et tegevused kannaksid vilja, on vaja kogu Eesti ühiskonna kaasatust. Samuti ei toimu paljude määratlemata kodakondsusega inimeste arvates neil riigiga dialoogi, mistõttu kahtlevad nad, kas Eesti riik on neist kui kodanikest huvitatud. Selle olukorra muutmiseks peab teema käsitlus olema oluliselt laiem kui pelgalt kodakondsuseta inimeste harimine ja toetamine – vajalik on kogu Eesti ühiskonna kaasav tugi,“ tõdes Burnašev.

MISA korraldatava aruteluga otsitakse vastuseid järgnevatele küsimustele: milliseid muutusi on vaja selleks, et kõik Eesti elanikud oleksid rohkem kaasatud ja tunneksid end täisväärtusliku osana Eesti ühiskonnast, et  seeläbi väheneks  nende sotsiaalne tõrjutus ning kasvaks usk Eesti ühiskonda. Mida on vaja ette võtta, et Eesti kodakondsus muutuks väärtuseks, mille nimel tasub pingutada? Nende ja paljude teiste küsimuste vastuste abil soovitakse leida viise, mis aitaksid panna mittekodanikke mõtlema enda Eesti riigiga sidumise peale ja mis ühtlasi aitaks neil tunda, et nad on riigi jaoks olulised.

Lisaks MISA juhitud arutelule saab Riigi potentsiaali alal kuulata kahe päeva jooksul mõtteavaldusi seoses e-riigi ja -teenuste tuleviku suuna, käimasoleva haldusreformi, riigi jõukuse ning Eesti rahva tulevikuväljavaadetega.

Riigi potentsiaali ala arutelusid organiseerivad: e-Riigi Akadeemia, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA), Eesti Koostöö Kogu, Statistikaamet, Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK), Eesti Noorteühenduste Liit (ENL).

Riigi potentsiaali ala postitusi jälgi ka Facebooki ürituse lehel: https://www.facebook.com/events/1762865637260935/. Arvamusfestival 2016 kava leiab siit:
http://www.arvamusfestival.ee/kava/.

Lisainfo: Ann Asser, MISA kommunikatsioonijuht, e-post: ann.asser@meis.ee, tel. 6599039

Ülevaade rahvusvahelisest projektist SLT4AA

Õppeedukuse tagavad kõik õppeprotsessi osapooled

Juulis toimus Ungaris Erasmus+ KA2 strateegilise partnerluse projekti SLT4AA (School Leadership Toolkit for Accelerating Achievement) lõppkonverents. Kaheaastase projekti partnerriigiks oli Eesti, eesotsas Tartu Ülikooliga. Õppeedukuse tõstmisele ning koolijuhtimisele keskenduvast projektist võttis osa, koos mitmete teiste Eesti koolide töötajatega, ka MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi. 

SLT4AA projekti peamine eesmärk oli õppeedukuse tõstmine läbi kooli juhtimisprotsesside parandamise. Projekti eeskujuks oli Suurbritannia koolide ümberkorraldamine akadeemiateks ja nende koolide juhtimine. Eesti roll oli projektis osalevate viie riigi koolide arenduskogemuse kriitiline ülevaatamine, muuhulgas ka kõrvutamine Eesti oludega ning nende probleemide lahendamisele kaasaaitamine. Projektis osalemine andis osalejatele võimaluse võrrelda sarnaseid protsesse erinevates riikides.

Projekti lõppkonverentsil osales kokku 70 inimest, kelle seas oli õpetajad, huvijuhte, praktikud, õppenõustajad,  koolijuhte ja õppejõude Eestist, Bulgaarist, Portugalist, Suurbritanniast ning Ungarist.

Lõppkonverentsil jäi kõlama mõte, et Eesti haridus on võrreldes mitmete teiste Euroopa riikidega väga heas seisus ning Eestisse soovitakse õppima tulla. „Samas teades meie probleeme saab teiste maade praktikast välja noppida ideid, mida Eesti kontekstis, küll natuke teistes oludes ja võib-olla ka teistmoodi, ära kasutada, et muuta meie haridussüsteemi ning sealhulgas ka koolijuhtimist veelgi paremaks,“ kommenteeris projekti lõpptulemust SLT4AA projektijuht ja TÜ hariduskorralduse dotsent Hasso Kukemelk.

Projektis kaasa löönud Jana Tondi tegeleb oma igapäevatöös mitteformaalse õppe ja keeleõppe korraldamisega, mida ta viib ellu koostöös erinevate koolide ning projektipartneritega. „Lisaks tutvustan vene- ja eestikeelsetele koolidele ka mitteformaalse õppe võimalusi. Projektis osalemise käigus sain tutvuda erinevate riikide mitteformaalse õppe võimalustega ja ka koolijuhtimise praktikatega, mille näiteid saan kasutada tulevaste eesti keele- ja kultuuriõppe tegevuste elluviimisel.

Tondi sõnul ei sõltu õpitulemus ja kvaliteet ainult õpetatavast materjalist, õpetajast ning õppijast, vaid paljudest nüanssidest, mis jäid kõlama ka projekti seminaridel ja lõpuüritusel. „Koolis või muus õppeasutuses lasub õpiprotsessi eduka tulemuse saavutamise vastutus kõigil organisatsiooni töötajatel, mitte vaid  (keele)õppijal ja õpetajal.  Kvaliteedi tagamiseks on tähtis kogu protsessi süsteemne analüüs, olgu see siis rahulolu-uuring või vestlus, omavahelised kokkulepped ja nendest kinnipidamine ning regulaarne tulemuste ülevaatamine. Tähtis on ka see, mida analüüsitakse – hindeid, kohalkäimist, rühmade või klasside arvu, eksamitulemusi või õppekava täitmist. Samuti on vaja arvestada üksteise eesmärkide ja soovidega. Küsida, kas õppija üldse teab, mida õpetaja temalt ootab? Kas õpetaja teab, mida õpilane tunnist loodab saada? Ootused ei ole alati üheselt mõistetavad, nendest on vaja rääkida,“ selgitas ta.

Projekt tõi ka välja, et vajalik on toetada õpilaste omaalgatusi ja suunata neid rohkem ise tegema ning organiseerima. „Iga tavarutiinist erinev õppepäev või õppekäik aitab lahendada neid teemasid, mida õpilased ise tundi kaasa toovad,“ sõnas Tondi, lisades, et vähem olulised ei ole ka õpetaja ja õpilase ühtsed arusaamad väärtushinnangutest ning õiglustundest. 

Lõppkonverentsist võtsid osa ka Suure-Jaani Gümnaasiumi direktor Evald Sepp, Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkooli emakeeleõpetaja Helen Paju ja Suure-Jaani Kooli huvijuht Siivi Tõnuri, kes nentis, et lõpuüritus andis hea tunde ning teadmise, et Eesti haridussüsteemi tuuakse hea näitena esile. „Mitmed mured, millega ehk teised koolid pead murravad, on Eesti haridussüsteemis juba lahendatud, nagu koolikohustuse täitmine või pedagoogide osalemine kogu ōppeprotsessis,“ lisas Tõnuri.

Suure-Jaani Gümnaasiumi direktor Evald Sepp pidas projektis osalemist vajalikuks uute kontaktide ja heade ideede ning lahenduste leidmiseks. „Suheldes Bulgaaria, Ungari ja Portugali koolide esindajatega veendusin, et erinevates riikides saab arendustegevuste elluviimisel lähtuda samast ideest. Vaja on tõuget, mis suunaks ellu viima muudatusi. Peamine eesmärk, mida muudatustega püüame saavutada, on ju mõtteviisi muutus, mille tunnistajaks ei ole vaid väike grupp kooli töötajatest, vaid muutuse vajalikkust peab tajuma terve kogukond,“ selgitas ta, tõdedes, et teoreetilised alused, millest arendustöös lähtuda, sobivad üldjoontes igale koolile, aga stardipositsioon, millest alustatakse, on väga erinev. „Kui meie koolid tegelevad küsimusega, milline on uueneva õpikäsitluse dünaamika, mil moel on tehnoloogia osakaal õppeprotsessis kõige tulemuslikum, siis need mured on mitmele koolile Euroopas alles tulevik. Eduelamuseks võib koolile olla näiteks muudatus, kus õpetajad peavad oluliseks tundide ettevalmistamist. Keeruline on ka tehnoloogiliste muudatuste elluviimine klassis, kus visualiseerimise võimaluseks on vaid kriit ja tahvel,“ lisas Sepp.

Projekti kohta leiab enam infot koduleheaadressilt: http://slt4aa.eu/.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, Tel. 659 9069, E-post: jana.tondi@meis.ee

Magistritöö eesti keele õppest

Sillamäe elanike eesti keele õppe väljakutsed

2016. aasta maikuus kaitses Tartu Ülikooli Narva Kolledži üliõpilane Anna-Olga Luga magistritöö teemal „Sillamäe elanike eesti keele õpe“. Töö autor seadis eesmärgiks tuvastada peamisi keeleõppega seotud väljakutseid Sillamäel ja pakkuda uut keeleõppe paradigmat, mis hõlmaks erinevaid keeleõppe tugisüsteeme ning  võimaldaks õppijatel iseseisvalt oma keeleoskust arendada.

Autor annab oma töös ülevaate olulisemast keeleõpet ja keelekasutust puudutavast seadusandlusest. Samuti tutvustab ta Sillamäe keeleõppe võimalusi ja olemasolevaid keeleõppe tugistruktuure. Empiirilise sisendi jaoks on töö käigus intervjueeritud üle 50 Sillamäe elaniku, kes on läbinud keeleõppe kursuseid eri aegadel 1990. kuni 2015. aastani. Intervjuude väljavõtetest leiab näiteid keeleõppe kogemustest, võimaldades tagasiside põhjal jälgida muutusi keeleõppe korralduses ning metoodikas. Lisaks annavad uurimistöö käigus läbiviidud intervjuud Sillamäe eesti keele õpetajatega ülevaate keeleõppe korralduslikest väljakutsetest. Samuti selgub tööst õpetajate hinnang õppijate madala motivatsiooni kohta, mida seletatakse „õpitud abituse“ fenomeniga.

Oma uurimis- ja analüüsitegevuses keskendub autor Sillamäele – linnale, mis on minevikus olnud strateegilise tähtsusega nn „suletud“ linn ning mis tänapäeval on valdavalt venekeelne.

Uurimistöö autor kirjeldab oma töö peamisi järeldusi nõnda: „Keelepoliitika ja -korraldus peavad muutuma sisulisemaks ning keskenduma mitmekesiste ja taskukohaste võimaluste loomisele eesti keele õppes“. Autor toob välja, et rohkem tuleb tähelepanu pöörata keeleõppe paindlikkusele, mis arvestaks näiteks vahetustega tööl käivate inimestega. Samuti on oluline, et keelegruppide keeleoskuse tase oleks homogeensem. Magistritööst selgub, et inimestel on huvi selliste keeleõppe meetodite vastu, mis on rohkem õppijapõhiselt diferentseeritud ning mis vastavad erinevate õppijate reaalsele keeleoskusele.

Uurimuse respondendid toovad välja ka veebipõhise tasuta keeleõppe võimaluste piiratuse ja ebaühtlase kvaliteedi. Samas võimaldaks veebipõhiste keeleõppe lahenduste edasiarendamine inimestel osaleda keeleõppes olenemata nende elukohast.

Kokkuvõtteks pakub töö ülevaate Eesti keelepoliitikast ja eesti keele õppe võimalustest Sillamäel, kus aluseks on võetud kohalike elanike ja seal tegutsevate õpetajate tagasiside eesti keele õppe korralduse kohta läbi kahe aastakümne.

Antud töö annab panuse eesti keele õppe korralduse teemalisse arutelusse Eestis. Kindlasti on oluline, et ka edaspidi tõstatataks riigipoliitika seisukohalt olulisi teemasid akadeemilistes ringkondades ning Eesti ühiskonnas laiemalt.

Lisainfo: Marianna Makarova, MISA uuringute valdkonnajuht, e-post: marianna.makarova@meis.ee, tel. 659 9853

Rahvuskultuuriseltside üritused

Augustis toimub 16. rahvuskultuuride festival „Multikultuurne Pärnu“

13.-14. augustil 2016 toimub Pärnus rahvuskultuuride festival „Multikultuurne Pärnu“. Festivali korraldab rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioon MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga juba 16. korda.

Ürituse algab avakontserdiga, kuhu on oodatud kõik Pärnu elanikud ja külalised. Kontserdil esinevad  Vähemusrahvuste Liidu Raduga laste ja täiskasvanute loomingulised kollektiivid, samuti külalisesinejad Eestist ning välismaalt.

Kahepäevasel festivalil saab näha ja kuulda eesti, läti, leedu, vene, valgevene, ukraina, poola, tšuvaši, burjaadi ning Kaukaasia rahvaste laule ja tantse.

Festivali raames toimuvad ka erinevatele rahvuskultuuridele pühendatud käsitöönäitused ja töötoad ning maitsta saab erinevate rahvusköökide toite.

Festaval avatakse 13. augustil 2016 kell 12.00 Pärnu Rüütli platsil. Esinemised toimuvad üle Pärnu linna.

Lisainfo: Galina Ivanova, MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga juht, tel. 5800 8847, e-post: raduga_parnu@mail.ru  

Augusti lõpp toob Pärnusse rahvusvahelise slaavi kultuuri festivali 

25.-28. augustil 2016 toimub Pärnus IV rahvusvaheline slaavi kultuuri festival „Svetotš“, kuhu oodatakse 35 folkloorikollektiivi Eestist ja naaberriikidest.

Neli päeva kestva festivali jooksul on võimalik osa saada Eesti, Venemaa, Valgevene ja Lätist slaavi vokaal- ning tantsuansamblite etteastetest.

26. augustil kell 9.30 ja kell 15.00 toimuvad Pärnu Jekateriina õigeusu kirikus vaimuliku muusika kontserdid. 28. augustil kell 14.00 avatakse Pärnu Kontserdimajas dekoratiivkunsti- ja käsitöönäitus.

Festivali ajal toimuvad kontserdid Pärnu Kontserdimajas, Pärnu Lasteparigs ja Pärnu Kuursaalis ning kõlakojas.

Rohkem infot festivali ja ajakava kohta leiad festivali Facebook´i lehelt
https://www.facebook.com/FestivalSvetoch/photos/pb.153081604884531.-2207520000.1464591362./517771711748850/?type=3&theater. Pärnu Kontserdimajas toimuvate ürituste pileteid saab osta Piletilevist või kohapealt.

Lisainfo: Natalia Rafikova, MTÜ Õppe- ja arenduskeskus „Järeleaitaja” juht, tel. 5597 8839, e-post: nar2311@mail.ru 

Rahvuskultuuriseltside üritusi toetab MISA rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu, mida rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee

MISA hangete ja konkursside ülevaade

Rahvusvähemuste pühapäevakoolid ootavad uusi õpilasi

Tagasivaade Pärnus lõppenud eesti keele B2-taseme kursusele

„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood Eestis elavatest inimestest

Rahvuste päeva üritused
Festival „Kohtumised Tarkovskiga 2016“ ootab filmikunstisõpru kinno

MISA hangete ja konkursside ülevaade

Avatud on rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinantseerimise teine taotlusvoor

MISA avas täiendava rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinantseerimise taotlusvooru. Osa saavad võtta kõik Eestis tegutsevad rahvusvähemuste pühapäevakoolid, kes esimesest tegevustoetuse voorust rahastust ei saanud.

Pühapäevakoolide baasfinantseerimise eesmärk on toetada eesti keelest erineva emakeelega laste emakeele ja kultuuri õpet rahvusvähemuste pühapäevakoolides. Vastavalt huvikooli seadusele peab toetust taotlev pühapäevakool olema registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis.

Toetust saavad taotleda pühapäevakoolid, kelle õppetegevuses osaleb õppeaasta jooksul vähemalt 10 õpilast. 80 protsenti pühapäevakooli õpilastest või vähemalt iga õpilase üks vanematest peavad olema vähemusrahvuse esindaja, kelle kultuur ja keel on pühapäevakooli töö aluseks. Kooli emakeele, rahvuskultuuri ja ajaloo õppe maht peab õppeaastas olema vähemalt 100 akadeemilist tundi.

Pühapäevakoolis saavad õppida lapsed vanuses 3-18 aastat.

Taotlusvooru eelarve on kokku 14 450,57 eurot. Taotluste esitamise tähtaeg on 19. september 2016 kell 23.59. Rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasifinantseerimise teise taotlusvooru info ja materjalid leiab MISA kodulehelt.

Esimeses taotlusvoorus said toetust 27 pühapäevakooli, kes tegutsevad Tallinnas, Tartus, Valgas, Jõhvis, Sillamäel, Pärnus, Maardus, Viljandis, Toilas ja Kosel.

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee

Keele ja kultuuri õpe projektilaagrites ning peredes saab täiendust

MISA avas sel aastal täiendava konkurssi toetamaks 7-19-aastaste Eestis elavate eesti keelest erineva emakeelega noorte eesti keele ja kultuuri õppe korraldamist projektlaagrites ja peredes.

„Kuna noortele eesti keelt ja kultuuri tutvustavate laagrite ja pereõppe tegevuste vastu tuntakse suurt huvi, suunasime täiendavaid vahendeid projektilaagrite ning pereõppe korraldamiseks veel käesoleval aastal. Ootame projektikonkursil osalema neid organisatsioone, kes soovivad sel sügisvaheajal viia vähemalt 20 eesti keelest erineva emakeelega noorele läbi projektilaagri, kus tutvustatakse eesti kultuuriruumi ja keelt ning kus lapsed saavad suhelda omavanustega eesti keeles. Pereõppe korraldajalt ootame koolivaheaja veetmisvõimaluse pakkumist ja sisustamist eestikeelses perekonnas vähemalt 34-le lapsele,“ tutvustas avatud konkurssi MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi.

Projektikonkursi üldeesmärk on tutvustada Eestis elavatele 7-19-aastastele noortele eesti kultuuriruumi – ajaloolisi ja huvitavaid kohti, vaatamisväärsusi, traditsioone ning eesti keelt ja pakkuda noortele võimalust luua kontakte eesti keelt emakeelena kõnelevate samaealiste noortega. Ühtlasi peavad laagri ja pereõppe tegevused sisaldama ka eakohaseid ja harivaid ühistegevusi ning ekskursioone, üritustel osalemist.

„Konkursi tegevuste raames toetame noorte eesti keele mitteformaalset õpet, kus kaasatud on ka samaealised eestikeelsed tuginoored või perede samavanused lapsed. Pereõpe pakub lapsele spontaanset ja pidevat eesti keele kasutamise vajadust igapäevaelulistes olukordades koos teiste pereliikmetega, kus keskenduda tuleb suhtlemisele ning aega pole mõelda varem õpitule ega vigadele. Just selline viis aitab keele kasutamist paremini tajuda ning harjutada end võõrkeeles väljendama,“ tutvustas Tondi.

Eesti keele ja kultuuri õppimine peres või laagris on mõeldud Eestis elavatele eesti keelest erineva emakeelega noortele vanuses 7-19 eluaastat ning eesti keelt emakeelena kõnelevate samaealistele nn tuginoortele. Käesoleval aastal toetab MISA 1408 noore osalemist püsilaagrite eesti keele ja kultuuri programmilistes tegevustes. 100 noort saavad osaleda eesti keele projektlaagris ja 34 noort saavad praktiseerida eesti keelt pereõppe kaudu. Keele- ja kultuuriõppe laagriprojektid toimuvad juunist kuni oktoobrini.

Konkursi kogueelarve kokku on 21 545 eurot. Eesti keele- ja kultuuriõppe korraldamist peredes ja noortelaagrites rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest. Konkursi info ja osalemiseks vajalikud materjalid leiab MISA kodulehelt. Taotluste esitamise tähtaeg on 26.09.2016.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, Tel. 659 9069, E-post: jana.tondi@meis.ee

Uudiseid rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegemistest

Rahvusvähemuste pühapäevakoolid ootavad uusi õpilasi

Rahvusvähemuste pühapäevakool on koht, kus lapsed vanuses 3-18 aastat saavad õppida esivanemate keelt ja kultuuri. Õppetöö pakub erineva vanuserühma lastele ka mitmekülgseid huvitegevuse võimalusi.

Lisaks keele ja kultuuri õppimisele on pühapäevakoolis võimalik tudeerida ka teisi rahvuskultuuriga seotud aineid. Näiteks saab õppida rahvusroogade valmistamist, rahvatantse ja rahvalaule ning erinevaid käsitöö võtteid ning tehnikaid. Sageli korraldavad koolid oma õpilastele ka erinevaid harivaid ekskursioone, mis on seotud pühapäevakooli õppeprogrammiga.

Eelkõige oodatakse pühapäevakooli lapsi, kelle esivanemad või kes ise on mõne rahvusvähemuse esindajad. Samas võetakse pühapäevakooli vastu ka teisi huvilisi, olenemata nende rahvuslikust taustast. Vene pühapäevakoolid ootavad õppima eelkõige eestikeelsetes koolides käivaid vene rahvusest lapsi.

Koolide võrgustik on tihe. Kõige enam pühapäevakoole tegutseb Tallinnas, kuid pühapäevakoole on ka Tartus, Valgas, Pärnus, Viljandis, Jõhvis, Narvas, Sillamäel, Toilas, Kosel ja Maardus.

Pühapäevakoolide tunnid toimuvad üldjuhul nädalavahetustel, kas laupäeval või pühapäeval kord nädalas. Õppetöö algab tavaliselt septembris või oktoobri alguses ning kestab mai lõpuni või juuni alguseni. Paljude pühapäevakoolide õppetöö on osalejatele tasuta.

Pühapäevakool on koht, kus lapsele tutvustatakse tema juuri – arendatakse emakeele oskust ja loovust ning teadmisi kultuuriloost ja traditsioonidest. Nagu luuletaja Juhan Liiv on öelnud „Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta“.

MISA kodulehelt leiab pühapäevakoolide tegevuse tutvustused ja koolijuhtide kontaktid.

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee

Eesti keele õppest

Tagasivaade Pärnus lõppenud eesti keele B2-taseme kursusele

12. augustil lõppes Pärnus kevadel alanud 100-tunnine eesti keele kursus vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatud ja keelefirma Atlasnet Mittetulundusühingu poolt läbiviidud keeletunnid toimusid tööpäeviti 3 korda nädalas. Kursusele registreerusid soovijad, kelle eesmärk oli saada hea B2-keeletase nii kõnes kui  kirjas.

Pärnus registreerus kokku 41 eesti keelt õppida soovijat, kellest B2-tasemel soovis keelt õppida 25 inimest. Grupi kokkupanemise tegi keeruliseks inimeste erinevad soovid keelekursuse algusaegadele, nii et rühma komplekteerimine võttis korraldajatel oodatust kauem aega. 1. aprillil, karjalaskepäeval, algas kauaoodatud B2-taseme eesti keele kursus 16 keeleõppijale Pärnu Tammsaare Kooli ruumides.

Pärnu eesti keele kursust juhendas kogenud eesti keele kui teise keele õpetaja Merle Taggu, kes on õpetanud eesti keelt Pärnu üldhariduskoolide venekeelsetele õpilastele ning täiskasvanutele nii Pärnu Politsei- ja Piirivalvekoolis kui Pärnu Töötukassa korraldatavatel kursustel. Merle on ka Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu juhatuse liige.

Kuna Pärnu kursuse avamiseks ei olnud piisavalt ühtlase keeleoskusega inimesi, võttis õpetaja enda õlule keerulise ülesande juhendada samaaegselt väga erineva tasemega õppureid. Kogenud eesti keele õpetaja rakendas tavapärasest teistsugust õppemetoodikat, mis aitas rahuldada nii tugevama kui nõrgema tasemega keeleõppija soove. Uurisimegi temalt, kuidas eesti keele kursused laabusid ja kuidas jäid tulemusega rahule nii osalejad kui tema.

„Esimeses tunnis sai mulle selgeks, et keeleõppijate tase ei ole ühtlane – mõne tase oli A2 ja teisel jälle B2. Kuna kursuse eesmärk oli viia õppijad sinnamaani, et soovijatel oleks võimalus sooritada  B2-taseme eksam, siis allahindlust ei saanud lubada. Seetõttu loobus kursusest paar A2-tasemega osalejat, kes olid oma keeleoskust üle hinnanud,“ selgitas Taggu.

Esimeste õppetundide jooksul vahetus osalejate nimekiri ja loobujate asemele said koha nimekirjas olnud järgmised inimesed. Õpetaja sõnul oli ka julgemaid A2-tasemega õppureid, kes jätkasid üheskoos tugevamatega ja kes kursuse lõpus olid oma otsusega rahul, kuna juurde õpitud sõnavara ärgitas  rääkima ja eestikeelne vaba suhtluskeskkond, millega harjuti kursuste käigus, andis julgust kõneleda eestlastega ka väljaspool klassiruumi.

Eesti keele õpetaja väitel sulandusid kursuslased kiiresti üheks grupiks. „Keegi ei häbenenud oma kehva keeleoskust, ei peljatud osaleda rollimängus ja oma miinused prooviti huumoriga kompenseerida,“ sõnas ta.

Tugevamad õppurid lihvisid ja arendasid oma senist suhtluskeeleoskust, kuid kõige olulisemaks peeti ikkagi kirjaoskuse parandamist. Eesti keele õpetaja sõnul oldi kursuse lõppedes üllatunud ja endaga rahul, et kui vabalt osati teha nalja ning leida täpseid parafraseeringuid ning õigel ajal omavahelises vestluses kasutada õpitud slängi.

Kursuste käigus olevat juhtunud ka toredaid seiku. Näiteks mõni uus ja ära õpitud sõna tundus vene emakeelega inimesele nii imelik, et hiljem oma eestlastest tuttavate käest uuriti üle, kas nood ikka teavad ja kasutavad selliseid sõnu oma kõnes. Õpetaja väitel olevat  õppurite üllatus olnud suur, kui saadi jaatav vastus. „Just sellised teadmised eesti keelest ongi need, mida kursuselt saama tuldi,“ nentis ta. 

Kursuse alguses uuriti ka, millised olid õppimise eesmärgid ning mida oodatakse. Vastustest selgus, et soov on õppida vabalt ja häbenemata eestlastega suhtlema. „Seega ei olnud kellelgi mingit pinget eksami sooritamise pärast ega kohustust tööandja poolt korraldatud kursus „ära istuda“. Need 100 tundi veetsime üheskoos vahetu suhtlemise, grammatika analüüsimise, eluks vajaminevate kirjutiste ülevaatamise, muheda nalja, tuntumate filmikatkendite, rütmikate laulude ja aktuaalsete teemade ning küsimuste käsitlemise taktis. Tunnist lahkuti alati heatujuliselt ja positiivselt meelestatult, vaatamata sellele, et enamusel oli seljataga pikk tööpäev, millele lisandus veel 3 akadeemilist keeleõppe tundi,“ tunnustas Taggu oma õpilasi.

„Tore oli ka õppurite käest kuulda, et mida rohkem nad grammatikat ja reegleid õpivad, seda raskem on rääkida, kuna peas käib pidev enese kontrollimine ja reeglite meenutamine,“ lisas Taggu. Õpetaja sõnul näitab see seda, et inimesed on teadlikult keele sisse läinud. Pingevabaks ja spontaanseks  suhtluseks vajaksid nad vaid igapäevast keele kasutamist just B2 tasemel, mitte lihtsamatel olmeteemadel vestlemist.

„Hea on tõdeda, et vene emakeelega inimesed soovivad üha enam eesti keelt õppida enda tarvis, mitte kohusetundest. Seega tulekski inimesi motiveerida ja innustada eesti keelt julgemalt ning aktiivsemalt kasutama. Seda meie kursusel sai kindlasti ka tehtud,“ kommenteeris Taggu lõppenud kursust.

MISA organiseerib tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursuseid kuni aastani 2020 Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee

„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood Eestis elavatest inimestest

Järgmistes MISA uudiskirjades kajastame Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni IOM Eesti kontori kogutud lugusid Eestis elavatest inimestest. Kõiki neid inimesi seob midagi ühist. Sarnane kogemus ja teadmine – ma olen migrant (ingl. I am a migrant).

Esimese loo peategelaseks on eestlane, Lähis-Ida kultuuride huviline, aktivist, vabatahtlik ja maailmarändur Dan, kes jagab oma kogemusi elust Palestiinas.

„Kultuurikümblus aitab keelt õppida“ – Dani lugu

Dan Lähis-Ida kultuuride huviline. Juba teismelisena oli tal kindel soov külastada Palestiinat, et saada rohkem teadmisi sealse kultuuri, religiooni ja ka sealsete sagedaste konfliktiolukordade tekkimise kohta. Pärast õpingute lõpetamist hakkas ta otsima vabatahtlikke, kellel on varasemaid kokkupuuteid Palestiinaga.

Palestiinasse läks Dan alguses turistiviisaga. „Raskusi tekitas see, et viisat oli vaja pidevalt uuendada ja selleks tuli palju reisida. Kokku olin ma Palestiinas natuke üle kolme aasta. 2015. aasta kevadel naasin Eestisse, kuid juba abielumehena.

Minu tulevane abikaasa oli tollal praktikal lasteaias, mis asus kooli kõrval, kus ma õpetasin. Andsin täiskasvanutele inglise keele tunde ja küsisin nende käest, kas nad teavad kedagi, kes saaks mulle araabia keelt õpetada ning mul soovitati pöörduda just tema poole. Alguses ei uskunud külas keegi meie suhte võimalikkusesse. Ta rääkis minust oma isale, misjärel kohtusin tema mõlema vanema, vendade-õdede ja teiste sugulastega. Olukord oli päris keeruline, kuna külaelanikud olid üsna konservatiivsed, kuid tema pere oli valmis minu eest seisma. Nii, et lõpp hea, kõik hea.

Mu abikaasa töötab õpetajana ja mina olen tegev mitmes vabaühenduses. Olen pagulaste tugiisik Johannes Mihkelsoni Keskuses. Vahetu kontakt pagulastega lükkab paratamatult ümber meedia loodud stereotüübid. Meedia mõjutab meie maailmapilti väga tugevasti. Erialases tegevuses innustavad mind kõige rohkem edulood. Tunnen suurt rõõmu, kui mõni mu klient hakkab minuga eesti keeles rääkima. Ma ehk ei tea, kuidas või kus ta seda õppis, kuid üks on kindel – see, et ta oskab kasutada mõningaid elementaarseid väljendeid, räägib tema motiveeritusest ja initsiatiivikusest. Sellised positiivsed näited on väga julgustavad.

Olen tegev ka õpilasvahetuse programmis Youth for Understanding. Minu kogemused näitavad, et keeleõpet toetab igakülgne kultuurikümblus – õpilased, kes ei oska siia tulles sõnagi eesti keelt, räägivad seda mõne kuu pärast juba algtasemel.

Korraldan ka araabia keele kursusi vabaühenduses Ethical Links. Meie meeskonnal on põhjalikud teadmised ja suured kogemused araabia keele ning kultuuri alal. Muu tegevuse kõrval püüame pakkuda alternatiive peavoolumeediale. Uudiseid võib ju nõrkemiseni lugeda, kuid hirmude ja väärarusaamade kummutamiseks on vaja ehedat kontakti. Eelmisel aastal panime ühel kohalikul üritusel püsti araabiapärase elutoa. Kaunistasime telgi patjade ja vaipadega, pakkusime araabia roogasid, õpetasime inimesi kirjutama oma nime araabia tähtedega ja tegime hennamaalinguid. Kutsusime inimesi astuma ligi, et arutada küsimusi, mis neil on tekkinud. Stereotüübid on problemaatilised, sest need keskenduvad ainult ühele tahule ja võimendavad seda. Hirmust võõraste ees aitab üle saada isiklik kokkupuude.

Loodan, et Eesti osutub edukaks riigiks ja võidule pääseb terve mõistus.“

Rahvuste päeva üritused

24. septembril tähistatakse Eestis rahvuste päeva, et meenutada  Eestimaa Rahvuste Foorumi esmakordset kogunemist. Rahvuste päeva tähistatakse aastast 2005 ja see on pühendatud kõigile Eestimaal elavatele rahvustele.

Rahvuste päeva tähistamiseks korraldavad rahvusvähemuste kultuuriseltsid mitmeid üritusi ja ettevõtmisi kogu septembrikuu vältel.

1. septembril avati Rahvusvahelise Rahvuskultuuride Ühenduste Liidu LÜÜRA majas (Kaera 21A) seltsi korraldatav näitus „Ornament kultuuris – kultuur ornamendis“. Näitusel tutvustatakse 12 heegeldatud, vildist ja puidust tehtud plakatit ja originaaltööd. Väljapanek annab ülevaate viie rahvuse  - eestlaste, venelaste, ukrainlaste, valgevenelaste ja tatarlaste ornamentidest. Näitust korraldab MTÜ Stiil, mida toetatakse Kodurahu programmist. Näitus on avatud tööpäevadel kell 11.00-15.00. Sissepääs on tasuta.

15. septembril 2016 kell 15.30-17.00 viib Haridusseltsi „Vene Kultuuri Rahvaülikool“ juhatuse liige Tarjana Tšervova läbi ekskursiooni-vestluse teemal Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkirikus, mis asub Toompeal Toom-Kooli 6. Kogunemine toimub Toomkiriku juures. Üritust korraldab Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis.

20. septembril 2016 kell 12.00-13.30 toimub Vene Kultuurikeskuse (Mere pst 5) konverentsisaalis kunstniku Sergei Minini loeng „Minu tutvumine Kalevalaga: kunstiline illustratsioon kui teksti element“. Üritust korraldab Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis. Sissepääs on tasuta.

22. septembril 2016 kell 11.00-13.00 toimub Vene Kultuurikeskuse (Mere pst 5) konverentsisaalis kunstniku Valeri Laur`i loeng teemal „Eesti kunst 1970-1980-l: Peeter Mudiste, Andres Toltsi, Ando Kesküla, Olev Subbi, Enn Põldroosi, Ludmilla Siimu looming“. Üritust korraldab Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis. Sissepääs on tasuta.

23. septembril 2016 kell 18.00 toimub Vene Kultuurikeskuse suures saalis (Mere pst 5) pidulik rahvuskollektiivide kontsert „Ühe taeva all“. Esinevad Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liidu Eestis ja Rahvusvahelise Rahvuskultuuride Ühenduste Liidu LÜÜRA liikmed. Sissepääs on tasuta.

24. septembril 2016 kell 17.00 toimub Pärnus Noorte Majas (Roheline 1B) Vähemusrahvuste Liidu Raduga korraldatav rahvuste päevale pühendatud meeleolukas üritus. Näha ja osa saab võtta rahvariiete rongkäigust. Kõlavad erinevate rahvaste laulud ja luuletused. Kohapeal on võimalik tutvuda ka rahvuskommete ja traditsioonidega ning maitsta saab rahvusköökide tuntuimaid roogi. Sissepääs on tasuta.

24. septembril 2016 kell 14.00 toimub Vene Kultuurikeskuse suures saalis kontsert „Vene laul mu hinges“. Kontserdist võtavad osa vene rahvamuusika koorid ja folklooriansamblid Narvast, Kohtla-Järvelt ja Tallinnast. Üritust korraldab Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis. Sissepääs on tasuta.

25. septembril 2016 kell 12.00-13.00 toimub Rahvusvahelise Rahvuskultuuride Ühenduste Liidu Lüüra avatud uste päev, kus toimub kontsert, rahvusmängude ja kommete tutvustamine, rahvustoitude tutvustamine ning loomingulised käsitöö ja kunsti töötoad. Kell 13.00-15.00 saab külastada seltsi maja (Kaera 21A) hoovis avatavat rahvuskultuuriseltside laata „Kuldne sügis“. Sissepääs üritusele on tasuta. Lisainfo: Larissa Ivaništševa, RRÜL LÜÜRA liige, e-post: larissaiv@gmail.com, tel. +372 58053258.

25. septembril 2016 kell 18.00 toimub Vene Kultuurikeskuse väikses saalis Vene Filharmooniaühingu solistide kontsert „Me elame siin“. Programmis on vene, ukraina, ungari, armeenia ja eesti heliloojate klassikalised vokaal- ja instrumentaalteosed. Üritust korraldab Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis. Sissepääs on tasuta.

Rahvuskultuuriseltside üritusi toetab MISA rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkurssi kaudu, mida rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee

MISA toetatud üritused

Festival „Kohtumised Tarkovskiga 2016“ ootab filmikunstisõpru kinno

14. septembril kell 17.00 avatakse kinos ARTIS viiendat korda toimuv festival „Kohtumised Tarkovskiga“. Käesoleva aasta festival on pühendatud Andrei Tarkovski filmi „Andrei Rubljov“ 50. ja filmirežissööri viimase filmi „Ohverdus“ 30. aastapäevale.

Oma eluajal sai Andrei Tarkovskist maailmakino klassik, kuid kodumaal oli tema saatus dramaatiline. Pärast edukat filmidebüüti filmiga „Ivani lapsepõlv“ (1962), valmis Tarkovskil ajalooline draama „Andrei Rubljov“ (1966), millest sai XXII Cannes'i filmifestivalil 1969. aastal festivali põhimagnet. Käesoleval aastal täitus filmi valmimisest 50 aastat. Festivalil tuleb näitamisele ka režissööri viimane linateos – 1986. aastal Rootsis valminud film „Ohverdus“, millest sai Tarkovski loominguline testament.

Festivalil “Kohtumised Tarkovskiga 2016“ saab tutvuda ka filmi „Ohverdus“ tõlgi ja režissööri assistendina töötanud Leila Alexander-Garretti fotonäitusega „Andrei Tarkovski: viimane film“.  Näitust illustreerib fotolugu kahest Rootsi filmi suurkujust: kahekordsest Oscari preemia laureaadist, filmioperaator Sven Nykvistist ja näitleja Erland Josephsonist. 

Festivali üritused toimuvad toimub kuu vältel Tallinnas, Tartus, Sillamäel, Pärnus ja Maardus. Programmi mahub mängu- ja dokumentaalfilme, loomingulisi kohtumisi ning diskussioone. 

Festivali kohta leiab infot ka Facebookist. 

Oktoobris hakkavad Tallinnas toimuma eesti keele kohvikud
MISA korraldab venekeelsetes koolides noorte tulevikku puudutavaid teavitusüritusi
Eesti keele ja kultuuri tutvustavad projektlaagrid ning pereõpe jätkub ka oktoobris
Ida-Virumaa noored osalevad ühiskondlikku sidusust soodustavas noorteprogrammis
Ukraina kaasmaalaste pühapäevakool Nadija ootab külla
Novembris toimub ukraina kultuuri tutvutav festival "Põhja Täht"
„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood Eestis elavatest inimestest

MISA nõustamiskeskuse tegevustest

Oktoobris hakkavad Tallinnas toimuma eesti keele kohvikud

11. oktoobrist hakkavad Tallinna Lindakivi Kultuurikeskuses ja Lasnamäe Lastekeskuses kaks korda nädalas toimuma MISA nõustamiskeskuse korraldatavad tasuta eesti keele kohviku kohtumised. Keelekohvikud on mõeldud neile, kellel motivatsioon ja soov eesti keelt õppida ning eesti keeles suhtlemist harjutada.

Keelekohviku grupid jagunevad kolmeks: elementaarse keeleoskusega, esmase keeleoskusega ja algtasemel edasijõudnud eesti keele rääkijad. Keelekohvikud toimuvad Lindakivi Kultuurikeskuses (Jaan Koorti 22, Tallinn) ning Lasnamäe Lastekeskuses (Ümera 46, Tallinn) kaks korda nädalas kell 10.00 ja 18.00. Keelekohviku kohtumised kestavad 1,5 tundi ja need on osalejatele tasuta. Igas keelekohvikus saab osaleda korraga kuni 20 inimest. Keelekohviku rühma komplekteerimisega tegeleb MISA nõustamiskeskus.

Keelekohviku kohtumisi veavad kogenud eesti keele õpetajad, kes pakuvad osalejatele tuge eesti keele iseseisvaks õppeks ja suhtluskeele harjutamiseks. Keelekohviku roll on ka motiveerida inimesi igapäevastes olukordades julgemalt eesti keelt kasutama. Keelekohviku kohtumistel kasutatakse argielus ette tulevaid situatsioone ja teemasid. Käsitletakse näiteks teemasid nagu töö otsimine, enesetäiendamine, kolleegidega suhtlemine, reisimine, hobid, sündmuste tähistamine, samuti kuidas lahendada olmesituatsioone nagu arsti vastuvõtule aja broneerimine või poest ostude tegemine.

Keelekohvikus ei ole tähtis kui hästi Sa eesti keelt oskad. Selleks aga, et leida endale sobiv rühm, on grupid jagatud kolmeks: elementaarse, esmase ja algtasemel keeleoskusega edasijõudnud. Keelekohvikus osalemise eelduseks on motivatsioon ja soov eesti keelt õppida ning eesti keeles suhelda.

Keelekohviku toimumiskohad ja ajad leiab MISA kodulehelt.

Nõustamiskeskuse keelekohviku tunde rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfot keelekohvikute ja infoürituse kohta saab küsida nõustamiskeskuse tasuta infotelefonilt 8009999 või kirjutades e-kirja info@integratiooniinfo.ee. 

MISA korraldab venekeelsetes koolides noorte tulevikku puudutavaid teavitusüritusi

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) nõustamiskeskus viib 2016. aasta oktoobris ja novembris läbi üle-eestilise teavitusürituste sarja „Noorte võimalused Eestis“. Ürituste raames jagatakse Eestis elavatele vene emakeelega noortele ja nende lähedastele teavet eneseteostuse võimaluste kohta Eestis.

MISA nõustamiskeskus korraldab koostöös Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Töötukassa ning Rajaleidja kohalike spetsialistidega kümme piirkondlikku kohtumist Tallinnas, Narvas, Maardus, Pärnus, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Valgas ja Tartus. Lisaks koolinoortele on teavitusüritustele oodatud noorte pereliikmed, lähedased, samuti noored, kelle koolitee on mingil põhjusel katkenud, ja nende vanemad ning kõik, kes arutlusele tulevate teemade vastu huvi tunnevad. 

Noortele tutvustatakse karjääri- ja õppenõustamise võimalusi, mille kaudu venekeelsed noored saavad tuge oma õpingute jätkamiseks ning lõpetamiseks. Kohtumistel arutletakse Eestis ja välismaal töökoha leidmisega seonduvaid asjaolusid ning antakse praktilisi soovitusi oma tuleviku karjäärivalikute tegemiseks. Tutvustatakse ka välismaalaste seaduse ja kodakondsuse seaduse 01.01.2016 jõustunud muudatusi, mis on olulised just Eesti püsielanikkonnale. Samuti antakse ülevaade noortele mõeldud lõimumistegevustest, räägitakse Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlemisest, eesti keele õppe ja praktika võimalustest ning ka MISA elanike nõustamise teenusest.

Teavitusüritused on arutelu formaadis. Piirkondlikud valdkonnaspetsialistid jagavad noortele infot, selgitades teemasid noorte vajadustest ja vaatenurgast lähtuvalt ning vastavad ka kohalolijate küsimustele. Lisaks valdkonnaspetsialistidele kaasatakse aruteludesse võimalusel ka koolipere ning kogukonna jaoks tuntud inimesi. Teavitusüritused algavad koolides kell 18.00 ja kestavad ligikaudu 1,5 tundi. Üritused toimuvad vene keeles.

Lisainfot teavitusürituste kohta saab küsida helistades MISA nõustamiskeskuse tasuta infotelefonile 8009999 või kirjutades e-posti aadressile info@integratsiooniinfo.ee. Teavitusürituste kohad ja ajad leiab MISA kodulehelt.

Teavitusüritused toimuvad valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ raames, üritusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest. 

Projektikonkursi tulemused

Eesti keelt ja kultuuri tutvustavad projektlaagrid ning pereõpe jätkub ka oktoobris

Septembris toimus täiendav projektikonkurss „Eesti keele ja kultuuri tutvustamine projektlaagrites ning eesti keele ja kultuuri õpe peredes“. Projektide elluviimiseks said toetust pereõpet korraldav MTÜ Veeda Vaheaeg Võrumaal ja projektlaagri organiseerija Narva 6. Kool, kes tutvustavad noortele eesti kultuuripärandit ning keelt Lõuna-Eesti erinevaid paiku külastades.

MTÜ Veeda Vaheaeg Võrumaal projekti „Räägime eesti keeles“ abil saavad sel sügisel pereõppes ja  Võru Kesklinna Põhikooli õppetöös osaleda 34 Narvast pärit õpilast. Noortega hakkab tegelema 8-10 peret. Kokku toimub viis 10-päevast pereõppe vahetust, kus vene emakeelega noor saab elada eestikeelses keskkonnas ja käia eestikeelses koolis, tutvuda Lõuna-Eesti vaatamisväärsustega ning osaleda ühisüritustel või käsitöötubades.

„Motivatsioon keeleõppeks on noortel olemas. Mitmed Narva Keeltelütseumi õpilased, kes on varem pereõppes osalenud, on olnud positiivselt üllatunud, kui palju kasu võib keele omandamisele anda nädalane eestikeelses keskkonnas viibimine,“ viitab MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi noorte suvisele tagasisidele.

Pereõppe projektijuhi Pille Kulbergi sõnul on nende organisatsioon pereõppe korraldamisega tegelenud juba aastaid. „Meil on pikaajaline koostöökogemus Narva Keeltelütseumiga. Samuti saame oma tööd teha vaid tänu Võrumaal elavatele lastega peredele, kes võtavad nädalaks enda hoolde veel ühe lapse,“ selgitas Kulberg. „Aastatega on näha, kuidas Võrumaal elavad lapsed, kes vene emakeelega noortega on rohkem kokku puutunud, on muutunud sallivaks ja suhtuvad külla saabunud õpilastesse alati väga sõbralikult. Seega pereõppe projekt on kahesuunaline ja pakub positiivset kogemust mõlemale osapoolele,“ lisas Kulberg.

Toetust sai ka Narva 6. Kooli projekt „Koolivaheaeg kultuuriradadel“, kus osaleb kokku 32 õpilast vanuses 12-16 Narva 6. Koolist ja Narva Eesti Gümnaasiumist. Põlvamaal, Savernas toimuvas projektilaagris osaleb 22 vene emakeelega noort ja 10 eesti emakeelega noort. Lapsed külastavad ülikoolilinna Tartut ja osalevad Eesti Rahva Muuseumi muuseumitunnis „Keel, kultuur ja keskkond“. Samuti tutvutakse Võru linna ajaloo ja ümbruskonnaga ning külastatakse ka kirjanik Fr. R. Kreutzwaldi majamuuseumi. Lisaks põigatakse läbi ka Kambjast ja kohalikust Kambja põhikoolist.

„Praktilise eesti keele harjutamiseks toimuvad noortele iga päev keeletunnid, kus õpetajad kasutavad mitteformaalse keeleõppe elemente ning aktiivõppemeetodeid. Kandev roll on eestikeelsetel tugiõpilastel, kes on mentoriks vene emakeelega noortele. Iga päev püüame noortele pakkuda ka loomingulisi ja sportlikke tegevusi, mis aitavad neil paremini üksteisega sõbruneda,“ sõnab Narva 6. Kooli projektijuht Irena Kedus.

Eesti keele- ja kultuuriõpet peredes ja laagrites toetab MISA Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee 

Noorteprogrammi 2016 tegevused

Ida-Virumaa noored osalevad ühiskondlikku sidusust soodustavas noorteprogrammis

MISA korraldab sellel sügisel 35-le Ida-Virumaa noorele õppereise ja koolituspäevi, eesmärgiga suurendada osalejate teadmisi erinevatest enese realiseerimise võimalustest Eestis ning ühtlasi soodustada ka noorte omavaheliste kontaktide tekkimist. MISA korraldatav noorteprogramm on suunatud 15-18-aastastele Ida-Virumaa üldharidus- ja kutsekoolide õpilastele, kes on pärit Narvast, Kohtla-Järvelt ning Jõhvist.

„Meie programmi tegevuste raames toimub osalejatele üks koolituspäev ja kolm õppereisi. Esimene koolituspäev leidis aset 24. septembril Narva Noortekeskuses, kus osalejatele jagati teadmisi edukast ja toimuvast meeskonnatööst, käsitleti kodanikualgatustes kaasalöömist, initsiatiivi võtmist teemade algatamisel, samuti projektide kirjutamist, juhtimist ning elluviimist läbi praktiliste näidete,“ kommenteeris programmi MISA koostöötegevuste valdkonnajuht Natalia Reppo.

„Noorteprogrammi eesmärk on tutvustada vene emakeelt kõnelevatele noortele erinevaid võimalusi enda realiseerimiseks Eestis – nii hariduse, tööleidmise kui ühiskondlikes tegevustes ning kodanikualgatustes kaasalöömisega seoses,“ selgitas Reppo.

Programmi raames on planeeditud noortele kolm õppereisi. 13. oktoobril sõidetakse Võrumaale, kus külastatakse Võrumaa Kutsehariduskeskust ning tutvutakse ümbruskonna vaatamisväärsustega. 9. novembril toimub õppereis Tartusse. Plaanis on külastada Eesti Lennuakadeemiat, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituuti ja Tartu Observatooriumi. 20. detsembril toimub õppereis ka Tallinna. Programmis osalevate noorte leidmisel olid abiks Kohtla-Järve Noortekeskus ja Narva Noortekeskus.

MISA viib lõimumisalaseid koostöötegevusi ellu Euroopa Sotsiaalfondi projekti ”Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevuse „Lõimumisalased koostöötegevused” raames.

Lisainfo: Natalia Reppo, MISA koostöötegevuste valdkonnajuht, tel:  659 9840, e-post: natalia.reppo@meis.ee 

Rahvusvähemuste pühapäevakooli avatud uste päev

Ukraina kaasmaalaste pühapäevakool Nadija ootab külla

15. oktoobril 2016 kell 11.00-14.00 toimub Ukraina kaasmaalaste pühapäevakooli Nadija avatud uste päev. Külalisi oodatakse Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsiooni Eestis ruumidesse, aadressile Nafta 6-2, Tallinn.

Avatud uste päeva teemaks on „Pokrova – kasakate ja Ukraina püha“. Laulmistunnis õpitakse ukrainakeelseid laule kasakatest. Ukraina ajalootunni viivad läbi kaks kasakat, kes tutvustavad kasakate ajalugu kuni tänapäevani välja. Lisaks toimub ukraina keele tund ning käsitöötuba. Külalistele pakutakse kasakate putru kuliš ning maiustusi.

Huvilistel palutakse registreerida helistada telefonil 58104307.

Lisainfo: Alla Inno-Yakymenko, pühapäevakooli Nadija käsitööõpetaja, tel: 58104307

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust toetab MISA Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee

Rahvuskultuuriseltside üritused

Novembris toimub ukraina kultuuri tutvutav festival "Põhja Täht"

6. novembril 2016 algusega kell 15.00 toimub Salme Kultuurikeskuses (Salme tn.12) ukraina kultuuri festival „Põhja Täht“. Tegemist on traditsioonilise festivaliga, mida korraldab Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis iga kahe aasta tagant juba alates aastast 2000.

Festivalil osalevad Eestis tegutsevad ukraina laulu- ja tantsukollektiivid nagu ansambel „Kolor“, akadeemiline segakoor „Ukraina“, ansambel „Susidki“, koor „Mrija“ ja mitmed teised. Festivali ajal saab Salme Kultuurikeskuses näha ka ukraina pühapäevakooli õpilaste kunstitööde näitust.

Festivalile on oodatud kõik ukraina kultuuri huvilised! Ürituse sissepääs on tasuta.

Lisainfo: Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis, tel: 600 6768, e-post: UkrainaOAE@gmail.com          

Festivali „Põhja Täht“ toetab MISA rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu, mida rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest. 

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee 

„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood Eestis elavatest inimestest

„Immigrandid on justkui õpetajad, kes õpetavad kohalikele avatust ja tolerantsust“ – Heba lugu

Heba on egiptlanna, kes kuulis Eestist esmakordselt oma sõbralt. Ta sattus Eestisse tänu magistriõpingutele Eesti Diplomaatide Koolis. „Olen töötanud Egiptuses meediamonitooringu, valimiste ja inimõiguste valdkonnas. Olin tegev Egiptuse valitsuskabineti meediamonitooringu projektides. Lisaks vastutasin Andalusi sallivusalaste ja vägivallavastaste õpingute instituudi meediamonitooringu ja valimisprojektide eest. Juhtisin meeskonda, kes jälgis valimiste ajal meediateadaandeid, et teha kindlaks, kas neis esineb erapoolikust. Samuti andsime meediakanalitele soovitusi, kuidas oma tegevust parandada ja kajastustes neutraalsemad olla.

Kodanikuühiskonna sektoris töötamine – inimõiguste, sallivusküsimuste ja Süüria põgenikega tegelemine pani mind asjadele vaatama täiesti uue pilguga. Mõistsin, et mõnel inimesel pole omas riigis tõepoolest mingit tulevikku ja nad on sunnitud otsima paremaid võimalusi ning me ei peaks seda tõika nende vastu kasutama. Ka paljud eestlased siirduvad parema elu otsingul välismaale. Minu jaoks tekib siis küsimus, et miks peetakse igati normaalseks seda, kui eurooplased teistes Euroopa riikides tööd otsivad, kuid ollakse vastu sellele, kui inimesed Lähis-Idast või Aasiast samal eesmärgil siia tulevad.

Olen oma silmaga näinud, et sisserändajad rikastavad oma uut koduühiskonda. Sisserändajaid võib võrrelda õpetajatega, sest nendega lävimine muudab kohalikke elanikke kultuurierinevuste suhtes avatumaks ja sallivamaks. Ja kui nad leiavad tööd, annavad nad oma panuse majandustsüklisse. Ränne haarab kaasa tavalisi inimesi, kellest mõned on head, teised mitte. Kui keegi saab hakkama millegi halvaga, siis on selle põhjuseks tema kui isiksuse olemus, mitte aga päritolu. Inimeste tegude üle tuleb kohut mõista kooskõlas seadusega.

Minu töö ja kogemus vabatahtlikuna on mind õpetanud vaatama stereotüüpidest kaugemale. Minu mõtteviis hakkas muutuma siis, kui nägin, et kokkupuude erinevate ideede, vaadete ja inimestega ei tule mulle kuidagi kahjuks. Arvan, et kui mu mõtteviis oleks väga piiratud, ei oleks ma suutnud oma tööga muutuste toimumisele kaasa aidata.

Soovin tulevikus tööalaselt tegeleda inimõiguste kaitse ja piinamise ohjeldamisega ühiskonnas. Loodan, et saan teha oma osa inimeste elude paremaks muutmiseks ja aidata neil mõista, et inimõigused pole luksus, vaid iga inimese pärisosa. Egiptuses pole lihtne veenda inimesi, et inimõigused on osa nende põhiõigustest. Loodan väga, et suudan seda arusaama muuta. On keeruline muuta ühiskonnas levinud mõttemalle, kuid vähim, mida saan teha, on alustada iseendast ja olla kindel oma veendumustes.“ 

Osale rahvusvahelisel konverentsil „Lõimumise väljakutsed radikaliseeruvas maailmas“
Noortefoorum „Active Youth Forum 2016“ kutsub aktiivseid noori arutlema
Kodanikupäeva viktoriin stardib 21. novembril
Otsitakse teavituskampaania korraldajat muu emakeelega noorte värbamiseks riigisektorisse
Eesti Armeenia Rahvusühing korraldab Haapsalus Armeenia kultuuripäevad
Aserbaidžaani Pühapäevakool kutsub külla

MISA üritused novembris

Osale rahvusvahelisel konverentsil „Lõimumise väljakutsed radikaliseeruvas maailmas“

29.-30. novembril 2016 toimub Tallinnas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatav rahvusvaheline konverents „Lõimumise väljakutsed radikaliseeruvas maailmas“. Konverents keskendub lõimumise väljakutsetele tänapäeval, mil kultuuriline mitmekesisus ja migratsioon pälvivad aina suuremat tähelepanu ning kus rahvusvahelised arengud mõjutavad ka kohalikke rahvussuhteid.

„Tänapäeva maailm on väga kiiresti muutumas, seega on aeg vaadata üle seni eksisteerinud ettekujutused sellest, mis on ühiskonna lõimituseks oluline, kuid tõstatada ka teemasid, mis on aktuaalsed juba aastakümneid. MISA eesmärk on tuua konverentsil kokku lõimumisvaldkonna asjatundjad Eestist ja Euroopast, et jagada kogemusi ning edukaid praktikaid, mida oleks tulevikus võimalik rakendada ka Eestis,“ kommenteeris MISA juhataja Dmitri Burnašev konverentsi korraldamise vajadust.

Konverentsil esinevad rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid Kanadast, Suurbritanniast, Venemaalt, Saksamaalt, Norrast, Taanist, Rootsist, Soomest ja Eestist, nende hulgas näiteks Kanada Queen’si Ülikooli emeriitprofessor ja kaasaegse akulturatsioonipsühholoogia põhimõtete alusepanija Prof. John Berry, Suurbritannia Bradfordi ülikooli mitmekesisuse professor Prof. Uduak Archibong MBE, Saksamaa Integratsiooni- ja Migratsioonifondide Ekspertnõukogu aseesimees Prof. Dr. Haci-Halil Uslucan ja mitmed teised arvamusliidrid Eestist ja mujalt. Tutvu konverentsi programmi ja esinejatega aadressil www.misakonverents.ee.

Rahvusvaheline konverents toimub 29.-30. novembril 2016 Tallinnas. Sündmusele on oodatud lõimumisvaldkonna eksperdid, huvilised ja praktikud, kes puutuvad kokku mitmekesisuse ning lõimumise küsimustega, samuti mitmekesise töötajaskonnaga äriettevõtete ning organisatsioonide esindajaid.

Konverentsi esinejatele ja osalejatele toimub 29. novembril ka vastuvõtt algusega kell 19.00 Eesti Teaduste Akadeemia suures saalis (Kohtu 6, Tallinn).

Konverentsi registreerimine on avatud kuni 22. novembrini või kuni kohtade täitumiseni. Registreeru konverentsile siin.

Konverentsil osalemine on tasuta. Konverents on inglise keeles eestikeelse sünkroontõlkega.

MISA korraldatavat konverentsi toetab Kultuuriministeerium ja partnerorganisatsioonid Briti Nõukogu, Kuninglik Norra Saatkond, Kuninglik Taani Saatkond, Tallinna Ülikool jt.

Lisainfo: Marianna Makarova, MISA uuringute valdkonnajuht, E-post: marianna.makarova@meis.ee, Tel 659 9853  

Noortefoorum „Active Youth Forum 2016“ kutsub aktiivseid noori arutlema

22.-23. novembril 2016 toimub Tallinna innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory „Active  Youth Forum 2016“.  Kahepäevasele foorumile oodatakse kuni 250 aktiivset ja tegusat noort ning noortega tegelevat inimest üle Eesti.

„Foorumi esimene päev on suunatud noortele vanuses 17-26 eluaastat. Teisel päeval ootame lisaks noortele kohale ka noortega tegelevate organisatsioonide liikmeid,“ kommenteeris MISA koostöötegevuste valdkonnajuht Natalia Reppo. „Töötubades käsitletavad teemad on mõlemal päeval samad – vabatahtliku töö mõju vabatahtlikele ja kogu ühiskonnale, arutatakse kodanikuaktiivsuse ja noorte mõju üle maailma paremaks muutmisel. Lisaks käsitletakse meediaruumi temaatikat läbi noorte vaatenurga – kas ja mida tarbida, mis koguses ning mis viisil? Puutumata ei jää ka noorteorganisatsioonide mõju ja vajalikkus,“ selgitas Reppo.

Mõlemal päeval toimuvad töötoad viiel erineval teemal. Osalejatel on võimalik valida ühe foorumipäeva jooksul kahe enim huvipakkuva teema vahel. Esimese päeva tulemusi arutatakse teise päeva töötubades, eesmärgiga analüüsida noorte mõtteid ning jagada infot noorteorganisatsioonidele. Igas töötoas töötab paralleelselt kaks läbiviijat – üks keskendub eesti-, teine venekeelsele auditooriumile.

Töötubade ja registreerimise info leiab noortefoorumi kodulehelt. Registreerumine on avatud kuni kohtade täitumiseni või kuni 18. novembrini 2016. Liitu noortefoorumi ürituselehega ka Facebookis.

Noortefoorumi korraldamise eesmärgiks on kaasata Eesti noori ühiskonna protsesside kujundamisse ning seeläbi suurendada nende huvi ideede elluviimise vastu. Ühtlasi toetada noorte ühise teabevälja ning sidusama Eesti kujundamisel.

Töötubades jagavad valdkonna eksperdid praktilisi suuniseid ja meetodeid vabatahtlikus töös, noorteorganisatsioonides ning kodanikualgatustes kaasalöömiseks, samuti meedia kaasamiseks oma tegevuste tutvustamisel.  

Noortefoorumi kontseptsiooni välja töötamises ning ürituse korraldamises on abiks järgmised noorteorganisatsioonid: MTÜ Noorteklubi Active, MTÜ Shokkin Group, MTÜ Serve the City jt.

Noortefoorumi korraldavad MISA koostöös Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega. Üritust toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti ”Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfo: Natalia Reppo, MISA koostöötegevuste valdkonnajuht, E-post: natalia.reppo@meis.ee, Tel. 659 9840

Kodanikupäeva viktoriin 2016
 

Kodanikupäeva viktoriin stardib 21. novembril

21. novembrist kuni 2. detsembrini saavad üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilased osaleda neljateistkümnendat korda toimuval kodanikupäeva viktoriinil. Kodanikupäeval, 26. novembril saavad viktoriini lahendada kõik eestimaalased.

Igal aastal pannakse 7.-12. kasside üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilastele kokku 50 unikaalsest küsimusest koosnev viktoriin, kus arvesse on võetud ka viimase aasta jooksul toimunud sündmuseid. Viktoriinist ei puudu ka loodusteaduse, ajaloo- ja üldharivad küsimused – tunda on vaja sportlasi, kultuuriüritusi ja –tegelasi. Viktoriin sisaldab ka pildi-, heli- ja videoküsimusi.

5.-6. klasside eesti- ja venekeelsete üldhariduskoolide õpilastele on 30 küsimusega viktoriini kokku pannud vanemate klasside õpilased. Nooremad lahendajad saavad valida eesti- ja venekeelse viktoriini lahendamise vahel. Vanemate klasside õpilaste kodanikupäeva viktoriin on eestikeelne.

Küsimustele vastamiseks on kõigil aega 60 minutit. Õigete vastuste eest antud punktisumma saavad vastajad teada kohe pärast viktoriini lahendamise lõpetamist. Küsimuste õigeid vastuseid saavad lahendajad vaadata viktoriini alamlehelt alates 5. detsembrist. Kodanikupäeva viktoriini lehelt on leitavad ka toimunud viktoriinide statistika ning parimate lahendajate nimed ja tulemused.

Kodanikupäeval, 26. novembril 2016 saavad 50 küsimusega viktoriini lahendada kõik huvilised.

Viktoriinide lingid avaldatakse 21. novembril 2016 kell 9.00 aadressil: http://www.meis.ee/kodanikupaeva-viktoriin.

Aastate jooksul on viktoriini edukalt lõpuni lahendanud 61 000 osavõtjat, proovijaid on olnud aga märksa enam.

Edukamaid viktoriinide lahendajaid oodatakse juba 20. detsembril pidulikule vastuvõtule, mis toimub sel aastal Riigikogus.

Viktoriini läbiviimist korraldab MISA koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA kodanikuhariduse valdkonnajuht, E-post: toivo.sikk@meis.ee, Tel 659 9850

Avatud on uus hange

Otsitakse teavituskampaania korraldajat muu emakeelega noorte värbamiseks riigisektorisse

MISA avas hanke „Keeleliselt mitmekesise töötajaskonnaga avaliku sektori organisatsioonide väärtustamine ning teavitus eesti keelest erineva emakeelega inimestele karjäärivõimalustest avalikus sektoris”, et aidata eesti keelest erineva emakeelega noortel kandideerida tööle riigisektorisse.

Hanke eesmärk on kavandada ja viia 2017. aasta esimesel poolaastal ellu teavituskampaania, mis julgustab eesti keelest erineva emakeelega 18-30-aastaseid noori tööle asuma riigisektorisse ja siduma oma tuleviku Eestiga. Samuti peaks kavandatav teavituskampaania aitama Eesti riigisektori tippjuhtidele ja personalitöötajatele selgitada, miks on mõttekas värvata ka eesti keelest erineva emakeelega inimesi ning kuidas nendeni jõuda.

Teavituskampaania abiga loodetakse luua erinevas vormis otsekontakte noorte ja riigisektori tippjuhtide ning personalitöötajate vahel (nt riigisektori töötajate külaskäigud/esinemised koolides, töötubade korraldamine jne). Pakkujalt oodatakse online-kanalites ja sotsiaalmeedias edastamiseks mõeldud videote valmistamist, mis näiteks tutvustaksid eesti keelt emakeelena mitte kõnelevate riigiametnike edulugusid.

Oodatud on uudsed lähenemisviisid ja ristmeedialahendused, mis võimaldavad kampaania sõnumeid edukalt sihtrühmani viia.

Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris aadressil https://riigihanked.riik.ee/register/hange/178561.

Pakkumus tuleb esitada MISA-le e-riigihangete registris hiljemalt 12. detsembril 2016 kell 16.00.

Hange korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse“ raames.

Uudiseid rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegemistest

Eesti Armeenia Rahvusühing korraldab Haapsalus Armeenia kultuuripäevad

Eesti Armeenia Rahvusühing korraldab viiendat korda Haapsalus Armeenia Kultuuripäevade ürituse, et tutvustada armeenlaste rahvustraditsioone ning meeles pidada seotust Haapsalu linnaga.

Haapsalu on armeenlaste jaoks tähtis koht, kuna sealt on pärit II maailmasõja ajal armeenia põgenikke aidanud misjonär Hedvig Büll. Seetõttu on armeenia kogukonnal Haapsalu linnaga tihedad sidemed.

Üritus toimub Haapsalu Kultuurimajas (Posti 3, Haapsalu) 19. novembril kell 13.00. Tallinnast Haapsalusse ja tagasi on tellitud transport.

Ürituse kavas on armeenia kunstnike näitus, armeenia muusikute kontsert-etendus, armeenia filmi tutvustus, armeenia turismi- ja vaatamisväärsuste kohta info jagamine ning armeenia rahvusköögi roogadega kostitamine. Ürituste raames tähistatakse ka Armeenia iseseisvuse 25. aastapäeva.

Üritus on tasuta ja kohale on oodatud kõik huvilised!

Osalejatel palutakse eelnevalt registreeruda, kirjutades e-posti aadressile r.ivanjan@gmail.com või helistades telefonil 51 88 966.

Lisainfo: Razmik Ivanjan, Eesti Armeenia Rahvusühingu esimees, tel 51 88 966, e-post: r.ivanjan@gmail.com

Üritust toetab MISA rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu, mida rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, e-post: kristina.pirgop@meis.ee; tel 659 9024

Aserbaidžaani Pühapäevakool kutsub külla

Aserbaidžaani Pühapäevakooli uus koolijuht ja õpetaja Ragsana Khalilova kutsub huvilisi 20. novembril kell 14.00 toimuvale avatud uste päevale, et tutvustada kooli tegemisi ning aserite kultuuri.

„Avatud uste päeval tutvustavad meie kooli õpilased pilte Aserbaidžaani pealinnast Bakuust, mida tuntakse ka tuulte linnana. Bakuu on nimelt esimene moslemite linn, kus tutvustati ooperit ja balleti. Samuti on linna vaated paljudele tuttavad Vene kultusfilmist „Briljantkäsi“,“ tutvustas Aserbaidžaani Pühapäevakooli juht Ragsana Khalilova.

Lisaks näitavad õpilased, mida nad on pühapäevakoolis õppinud. Tantsitakse rahvatantse ja loetakse aserbaidžaanikeelseid luuletusi.

Nooremad avatud uste päeva külalised saavad koos pühapäevakooli õpilastega joonistada või valmistada plastiliinist Bakuu vaatamisväärsusi.

„Kindlasti saavad avatud uste päeva osalejad maitsta minu tehtud pahlavad, kus nii mesi kui ka pähklid on toodud Bakuust,“ lisas Khalilova.

Aserbaidžaani Pühapäevakooli avatud uste päev toimub kooli ruumides aadressil Vilisuu 7, Tallinn.

Avatud uste päeval osalemiseks palutakse eelnevalt registreeruda kirjutades e-posti aadressile raksana8787@mail.ru või helistades telefonil 5558 1119.

Aserbaidžaani Pühapäevakool tegutseb alates 1989. aastast. Eesti Hariduse Infosüsteemis on kool registreeritud aastast 2008. Pühapäevakooli tegevust veab Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan. Pühapäevakoolis õpetatakse aseri keelt ja kirjandust, ajalugu ja rahvatantse.

Lisainfo: Ragsana Khalilova, Aserbaidžaani Pühapäevakooli juht, tel. 5558 1119, e-post: raksana8787@mail.ru

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, e-post: kristina.pirgop@meis.ee, tel 659 9024

MISA Narva nõustamiskeskusega liitus uus nõustaja
Noorte seminar-arutelude sarja üritused jõuavad Pärnusse ja Haapsallu
Julia Polujanenkova: eesti keele ja kultuuri tundmise klubi on formaat, mida oodati juba ammu
Detsembrikuus tutvustavad aserid koolides oma kutuuripärandit
Jaanuari aluses toimub rahvusvaheline festival ja konkurss „Sinilinnu lend“
„Ühiskonda lõimitus eeldab uue elukohamaa keele ära õppimist, selle kultuuri ja seadustega tutvumist ning neist lugupidamist“ – Said`i lugu

MISA tegemistest

MISA Narva nõustamiskeskusega liitus uus nõustaja

MISA kollektiiviga liitus oktoobrist Anna Kuznetsova, kes asus tööle Narva kontoris elanike nõustajana.

„Minu ülesandeks MISA-s on pakkuda kohalikele Narva ja Ida-Virumaa elanikele lõimumisalastes ning igapäevaelu puudutavates küsimustes nõu ning tuge. Samuti tegelen sihtasutuses ka eesti keele kohvikute ja teiste nõustamisürituste korraldamisega.

„Kuna olen Narvas sündinud ja aastaid elanud ning töötanud, siis on Narva inimeste mured  mulle tuttavad ning kohalike inimeste abistamine on mulle tähtis ja südamelähedane tegevus,“ kommenteeris Anna Kuznetsova.

Anna on  lõpetanud Tartu Ülikoolis slaavi filoloogia eriala. Peale ülikooli lõpetamist töötas ta erinevates Ida-Virumaa ettevõtetes. Viimased kolm aastat on ta töötanud turismiga seotud ettevõttes, kus tal tuli kokku puutuda klienditeeninduse ning meeskonnatööga.

MISA nõustamiskeskuse nõustajatega saab kontakteeruda kirjutades e-posti aadressil info@integratsiooniinfo.ee või helistades tasuta infotelefonil 800 9999.

Üle-eestiline seminar-arutelude sari noortele

Noorte seminar-arutelude sarja üritused jõuavad Pärnusse ja Haapsallu

Noortele mõeldud seminar-arutelude sari jätkub Pärnus ja Haapsalus toimuvate üritustega, kus fookuses on noorte piirkondlik identiteet. Üritusi korraldab Noorteühing Avatud Vabariik koostöös Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusega Meie Inimesed (MISA).

„Novembris toimusid meil seminar-arutelud Narvas, Tartus ja Tallinnas. Kõikide arutelude teemad olid erinevad, kesksel kohal olid vastava piirkonna jaoks olulised küsimused. Heameelt valmistab see, et noored olid aktiivsed ja näha oli, et käsitletavad teemad läksid neile korda,“ kommenteeris toimunud üritusi Vladislav Veližanin Noorteühingust Avatud Vabariik.

Detsembris toimub kaks üritust. 8.12 toimub arutelu Pärnu Ühisgümnaasiumis ja aasta viimane üritus toimub 19.12 Haapsalus, Läänemaa Ühisgümnaasiumis. Mõlemad kohtumised  on pühendatud kohalikule identiteedile. Arutatakse Pärnu ja Haapsalu linna tuleviku üle –  kas ja miks võiksid noored tulla (tagasi) elama Pärnumaale ning Läänemaale.

Üritused on osalejatele tasuta. Seminar-aruteludele registreerimise info leiab koduleheküljelt www.or.ee. Ürituste info leiab ka Facebooki lehelt: https://www.facebook.com/avatudvabariik.

Seminar-arutelude teemafookuses on noorte suhted ja suhtlemisoskus erinevates sotsiaalsetes keskkondades. Ürituste korraldamisega soovitakse toetada 17-26-aastaste noorte omavaheliste kontaktide tekkimist ja vähendada kultuuridevahelisi barjääre.

Seminar-arutelude sarja üritused vältavad kuni 2017. aasta maini. Kokku oodatakse osalema 700 noort üle Eesti.

Ürituste korraldamist toetab MISA Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfo: Vladislav Veližanin, Noorteühingu Avatud Vabariik kodanikuhariduse programmi juht, E-post vladislav@or.ee, Tel 556 31777

Natalia Reppo, MISA koostöötegevuste valdkonnajuht, E-post natalia.reppo@meis.ee, Tel 659 9840

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubis osaleja tagasiside

Julia Polujanenkova: eesti keele ja kultuuri tundmise klubi on keeleõppeformaat, mida oodati juba ammu

Julia Polujanenkova töötab Tartus Kunstimuuseumis – ta on noor, aktiivne, tubli, haritud neiu, kes vaatamata oma väga heale eesti keelele otsustas oma oskusi veelgi lihvida.

„Kolm kuud tagasi liitusin Tartus eesti keele ja kultuuri tundmise klubiga. Olen väga õnnelik, et sain võimaluse klubi tegevuses osaleda. Olen 25-aastane Jõhvist pärit noor spetsialist, kes on kasvanud ja õppinud mitte-eestikeelses keskkonnas. Keeleklubiga puutusin esmakordselt kokku seoses õpingutega Peterburi ülikoolis, kus võõrkeelte klubid olid väga populaarsed. Mind pani alati mõtlema, et miks sellist formaati ei kasutata Eestis, et aidata inimestel parandada oma rääkimisoskust. Hiljem sain teada, et keeleklubid tõesti tegutsevad ka Eestis, kuid paljud, kaasa arvatud mina ja mu pere, ei olnud sellest lihtsalt teadlik. Nüüd, kus ma ise käin keeleklubis,  jagan hea meelega oma kogemust ja arvamust ka teistega, et innustada inimesi keeleklubiga liituma.

Paljudel inimestel, kes on hulga aega eesti keelt õppinud, on probleem, kuidas alustada suhtlemist. Näiteks venekeelsel inimesel, kes elab Ida-Virumaal ja töötab venekeelses kollektiivis, on võimalik eesti keelt kasutada mõnikord ainult kaupluses. Eestikeelseid sõpru on siis päris keeruline leida. Eestikeelseid ajalehti lugeda ja saateid vaadata on samuti raske, sest neis kasutatav eesti keel on liiga keeruline. Aga kust siis keelepraktikat saada, ilma milleta ununeb õpitud keel kiiresti ja võimatu on areneda? Just selleks ongi keeleklubid kasulikud.

Hetkel töötan eestikeelses kollektiivis, kus minu kolleegid ei paranda minu keelevigu ning mõnikord tunnen, et meil on liiga erinev kultuuritaust. Eesti keele ja kultuuri tundmise klubis teeme just seda, mida olen alati soovinud – saan rääkida ja juhendajad parandavad minu korduvaid vigu, saan küsida keeruliste reeglite kohta nõu. Nüüd orienteerun ka palju paremini Eesti kultuuriruumis ja kogu meie kooskäimine toimub väga sõbralikus atmosfääris.

Mida oleme veel teinud peale eesti keele harjutamise? Näiteks kuulub klubis käimise juurde ka erinevate kultuurisündmuste ja –asutuste külastamine. Oleme koos klubiliikmete ja nende peredega käinud äsja avatud Eesti Rahva Muuseumis, teinud kamamagustoitu, vaadanud populaarset teatrilavastust „Ma pigem tantsiksin sinuga“, kuulanud Grammyga auhinnatud Eesti Filharmoonia Kammerkoori, mänginud lauamänge ja palju muud. Kõik see aitab mul täita tühimikku minu keeleõpingutes, kust on puudu olnud need lihtsad igapäevased sõnad, mida ma pärast kooli ei ole kasutanud. Olen ka lõpuks hakanud jälgima grammatikareegleid, mis on mind alati segadusse  ajanud.

Kaks päeva tagasi kirjutas minu kolleeg üldise kirja meie asutuse töötajatele. Kirja teemaks lisas ta fraasi „Riia, mu arm“. Tänu klubis käimisele tean, et see humoorikas lause on ühe legendaarse Eesti punklaulu nimi. Väga hea tunde tekitab teadmine, et saan nüüd aru sõnadest ja nende lisatähendusest.“

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi on koht eesti keele praktiseerimiseks ja suhtlemisraskuste ületamiseks. Klubi on mõeldud eelkõige neile, kes juba oskavad eesti keelt, kuid kes vajavad veel julgustust ja tunnustust, et spontaanselt ning vabalt eesti keelt rääkida. Aastatel 2016-2017  avatakse kokku 60 eesti keele ja kultuuri tundmise klubi Tallinnas, Tartus, Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel, lisaks ka Ahtme linnaosas ja Narvas ning Pärnus. 2017. aasta lõpuni organiseerivad klubide kohtumisi ja tegevust Mitteldorf OÜ, Keelepisik OÜ, ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus OÜ ning Change Partners OÜ.

MISA toetab eesti keele ja kultuuri tundmise klubide tegevust Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, e-post: jana.tondi@mail.ee, tel. 659 9069

Rahvuskultuuriseltside üritused

Detsembrikuus tutvustavad aserid koolides oma kultuuripärandit

MTÜ Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan külastab detsembrikuu jooksul erinevaid Eestimaa koole ja ülikoole, et tutvustada noortele aserite kultuuri, traditsioone ning kombeid. Aserbaidžaani kultuuripäevade üritusi korraldab Ajdan juba 12. korda.

„Kooliõpilastele ja üliõpilastele korraldatavate ürituste läbiviimine on aserbaidžaani kogukonnale väga tähtis. Loodame, et tänu tutvustusüritustele mõistavad kooliõpilased paremini ka nende koolis õppivaid aserbaidžaani juurtega lapsi ning muutuvad seeläbi tolerantsemaks. Soovime, et meie lapsed tunneksid uhkust oma ja perekonnaliikmete päritolu üle,“ selgitas kultuuriürituste läbiviimise mõtet MTÜ Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskuse Ajdan esimees Nijazi Gadžijev. „Koolid, kes on samuti aserbaidžaani kultuuriüritustest huvitatud ja tahaksid meid külla kutsuda, võivad meiega julgelt ühendust võtta,“ lisas Gadžijev.

Detsembrikuus toimuvad Aserbaidžaani kultuuripäevade üritused Tallinna Ülikoolis, Tallinna Pae Gümnaasiumis, Tallinna Saksa Gümnaasiumis, Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Nõo Reaalgümnaasiumis.

Aserbaidžaani kultuuripäevade raames saab osa võtta viktoriinist, kus osalejad saavad kontrollida oma teadmisi Aserbaidžaani ajaloo, kultuuri ja traditsioonide kohta ning õppida ka uusi fakte. Parimatele on kingituseks rahvuslikud suveniirid. Toimub näitus, kus tutvustatakse Aserbaidžaani loodust, linnakultuuri, rahvariideid jne. Kohal on ka aserbaidžaani rahvatantsijad.

Lisainfo: Nijazi Gadžijev, MTÜ Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan, e-post: info@azeri.ee, tel 5019 694

Üritust toetab MISA rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu, mida rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, e-post: kristina.pirgop@meis.ee; tel 659 9024

Jaanuari aluses toimub rahvusvaheline festival ja konkurss „Sinilinnu lend“

Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit LÜÜRA korraldab juba 24. korda lastele ja noortele mõeldud muusika- ja tantsufestivali ning konkurssi „Sinilinnu lend“. Üritus leiab aset jaanuari esimesel nädalal.

„Konkursi korraldamise eesmärk on toetada rahvuskultuuride säilitamist ja innustada, toetada noori, kes rahvamuusika ning -tantsudega tegelevad. Samuti on konkursi korraldamine hea võimalus andekaid noori esile tuua ja tunnustada,“ kommenteeris ürituse korraldamise eesmärki RRÜL LÜÜRA juht Ilona Uzlova.

Konkursist saavad osa võtta lapsed ja noored vanuses 5-25 eluaastat. Konkursil saab esineda kolmes kategoorias: laulmine, tantsimine ja pillimäng.

05.01.2017 kell 11.00 algab konkurss Lindakivi Kultuurikeskuses (J. Koorti 22, Tallinn).

06.01.2017 kell 14.30 toimub Lindakivi Kultuurikeskuses (J. Koorti 22, Tallinn) ürituse galakontsert.

Pealtvaatajatele on konkurss ja galakontsert tasuta! 

Lisainfo: Ilona Uzlova, RRÜL LÜÜRA juht, tel. 5808 1044, e-post: info@lyra.ee

Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide tegevust rahastab MISA Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, e-post: kristina.pirgop@meis.ee, tel. 659 9024

„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood Eestis elavatest inimestest

„Ühiskonda lõimitus eeldab uue elukohamaa keele ära õppimist, selle kultuuri ja seadustega tutvumist ning neist lugu pidamist“ –  Said´i lugu 

„Olen pärit Marokost, kuid mul on Hispaania kodakondsus. Minu elukäigu võib tinglikult jagada kolmeks, lähtuvalt sellest, kus ma olen elanud – Kanaari saartel, Hispaanias ja Eestis. 

Marokos õppisin arheoloogia ja arheoloogiapärandi eriala, kuna mind huvitab väga arheoloogiliste ja ajalooliste mälestusmärkide säilitamine ning taastamine.

Kõige raskem oli elu Kanaari saartel, kuhu suundusin õpinguid jätkama. Kuna stipendiumist ei piisanud elementaarsete elamiskulude katteks, pidin leidma mõne tööotsa, et teenida lisaraha. Üliõpilasena pidin ootama tööluba kuus kuud ja seetõttu hakkasin nädalavahetustel ebaseaduslikult tööle ühes ööklubis, kus töötades sain suure kultuurišoki. Hiljem töötasin öösiti parklavalvurina. Töötasin kuuel ööl nädalas ja käisin päeval loengutes. Kuigi olin väga üksik, stressis ja kurnatud, suutsin esimese õppeaasta lõpetada edukalt. Teisel aastal ei tulnud ülikoolis käimisest aga midagi välja – pidin õpingud katkestama, et ellujäämisele keskenduda. Sain aru, et pean oma elus midagi muutma, sest olin tulnud Kanaari saartele eesmärgiga õppida, mitte töötada, kuid ma ei saanud ka Marokosse naasta.

Otsustasin kolida Barcelonasse, sest mul oli seal sõpru, kes leidsid mulle töökoha postkontoris. Pidasin ühendust sufistide vaimse kogukonnaga, kus kohtasin ka oma tulevast naist. Sealses keskuses mediteerimine aitas mul end tunda osana kogukonnast. Minu maailm muutus täielikult. Mul oli nüüd pere ja tugisüsteem, mis aitas mul paremini ühiskonda mõista. Sain viimaks lõpetada oma magistriõpingud.

Mu naine kuulus UNESCO keskuses arutelurühma, kus said kokku eri piirkondadest ja eri uskumustega inimesed, et arutada vaimseid ja ühiskondlikke teemasid – kuidas elada rahus ning pidada lugu kõigi ühistest huvidest, erinevustest ja arengutest. Lõin nende tegevuses aktiivselt kaasa. Mõistsin, et inimesed kardavad seda, mis on neile võõras. Korraldasime üritusi, et tutvustada omavahel kohalikke elanikke ja erinevaid kogukondi.

Kui algas majanduskriis ja UNESCO keskus oli sunnitud oma tegevuse lõpetama, hakkasin mujal tööd otsima. Olime varem mitu korda Eestis käinud. Siin elab mu naise poeg, kes on abielus eestlannaga. Käisime siin sageli mu naise lapselapsi vaatamas. Tundsime end Eestis olles alati õnnelike ja rahulikena. Seda otsust polnud kerge teha, ent kuna meil polnud Hispaanias tööd ja Eestis olid meil ees pereliikmed, siis mõtlesime, et miks mitte siia kolida. Eestisse asusime elama 2014. aasta kevadel ja kolme kuu pärast leidsin tööd pagarina. Mu naisel oli alguses töö leidmisega raskusi, kuid säästud ja pere toetus olid suureks abiks.

Lisaks pagarina töötamisele tegelen ma ka muuga, näiteks aitan põgenikel viia end paremini kurssi Eesti kultuuri, seaduste ja hüvede ehk üldkokkuvõttes siinsesse ühiskonda lõimumisega. Minu arvates eeldab Eesti ühiskonda lõimitus esiteks siinse keele ära õppimist, teiseks Eesti kultuuri ja seadustega tutvumist ning kolmandaks neist lugu pidamist.

Vahendajal on väga tähtis osa, sest ta peab olema kannatlik ja suutma mõista nii sisserändajaid kui kohalikke elanikke. Lisaks peab ta oskama leida lahendusi. Just selles seisneski minu töö Barcelonas ja loodan kogu südamest, et saan sellega Eestis ka edaspidi tegeleda.”

Jaanuaris jätkuvad kodakondsuse eksamiks ettevalmistavad tasuta kursused
Ida-Virumaa noortele suunatud õppeprogramm keskendus tulevikuvalikute tutvustamisele
Rahvuskultuuriseltside üritused
„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood inimestest Eestis

Kodakondsuse eksami ettevalmistuskursused

Jaanuaris jätkuvad kodakondsuse eksamiks ettevalmistavad tasuta kursused

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) koostöös MTÜ-ga Kodanikukoolitus viivad ka 2017. aastal läbi tasuta 2-päevaseid kursuseid kodakondsuse eksamiks ettevalmistamiseks. Koolitusi viiakse läbi Tallinnas, Ida-Virumaal ja gruppide täitumisel ka mujal Eestis.

„Kodakondsuse eksami ettevalmistuskursus on mõeldud esmajoones inimesetele, kes valmistuvad kodakondsuse eksamiks. Samuti on koolitus asjakohane neile, kes veel eksamile minekut ei plaani, kuid tahaksid teada, kuidas Eesti õigussüsteem ning seadusandlus töötavad,“ tutvustas koolitusi MTÜ Kodanikukoolitus projektijuht Anu Viltrop.

Kahepäevasel koolitusel õpitakse tundma Eesti Vabariigi põhiseadust, mis määratleb ära meie põhilised õigused ja kohustused. „Väga sageli arvatakse, et seadused on nii keerulised, et need on mõeldud vaid juristidele. Koolituselt saab osaleja julgust ja innustust edaspidi keerukamates olukordades iseseisvalt seadusi uurida ning nendest vastuseid otsida,“ lisas Viltrop.

Koolitus kestab kokku 18 tundi, mis sisaldab 14-tunnist interaktiivset loengute ja arutelude osa, kus selgitatakse muuhulgas ka EV põhiseaduse ning kodakondsuse seaduse eksami tehnilist korraldust. Õpitu paremaks kinnistamiseks toimub neljatunnine õppekäik mõnda Eesti riigi ametiasutusse. Enne kodakondsuse eksami sooritamist tehakse koos läbi ka proovitest.

Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitused toimuvad peaasjalikult nädalavahetustel. Uue aasta esimene koolitus toimub juba 11.-12. jaanuaril Kohtla-Järvel. Kõiki kursustel osaleda soovijaid oodatakse ühendust võtma kursuste korraldajaga MTÜ Kodanikukoolitus telefonil +372 506 9028 või e-posti aadressil koolitus@kodanikukoolitus.eu. Koolituste ja kursuste korraldaja kohta leiab infot kodulehelt http://www.kodanikukoolitus.eu.

Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksameid korraldab SA Innove. Eksamitele saab registreerida läbi riigiportaali eesti.ee.

EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitusi eesti keelest erineva emakeele ja kultuuriga vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfo: Anu Viltrop, MTÜ Kodanikukoolitus projektijuht, tel: +372 5665 9118, e-post anu.viltrop@gmail.com Koolitustele registreerumine telefonil +372 506 9028 või e-postiaadressil koolitus@kodanikukoolitus.eu

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA kodanikuhariduse valdkonnajuht, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee

2016. aasta noorteprogrammi kokkuvõte

Ida-Virumaa noortele suunatud õppeprogramm keskendus tulevikuvalikute tutvustamisele

Ida-Virumaa noored osalesid neli kuud väldanud õppeprogrammi tegevustes, kus neil õnnestus külastada erinevaid organisatsioone, õppeasutusi ja tutvuda inspireerivate paikade ning inimestega. Projekti lõpuüritus toimus 20. detsembril Tallinnas.

Narva 6. Kooli 9. klassi õpilase Darja Poljakova jaoks oli projektis kaasalöömise juures kõige huvitavam see, et tutvuda sai Kohtla-Järve Noortekeskuse noortega ja ka noortekeskuse tegevusega. „Kõige enam üllatas mind projekti käigus külastatud kohtadest Tartu Observatoorium Tõraveres, täpsemalt see, et selle koha järgi on nime saanud asteroid „Tõravere”. Usun, et kõige rohkem kasu tulevikuks sain Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi tudengite ja lektori läbiviidud programmeerimise sissejuhatavast lühikursusest - meile tutvustati, kuidas likvideerida Windows 10 probleeme,” selgitas Poljakova.

Narva Kesklinna Gümnaasiumi 10. klassi õpilase Karina Ivantsova arvates sai ta programmi raames palju kasulikku infot just erinevate õppeasutuste kohta. „Mulle meeldis see, et Tartus saime arvutitega tööd teha, mis oli keeruline, kuid põnev, ” tõdes Ivantsova.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) noortele suunatud ühiskondlikku sidusust toetava programmi tegevused viidi ellu 2016. aasta septembrist detsembrini. Programmis osales enam kui 30 noort Narvast ja Kohtla-Järvelt, kes osalesid neljal  õppereisil ning koolitusel.

Septembris toimus seminari vormis õppepäev Narva Noortekeskuses. Noorte tähelepanu tõmbamiseks toimus seminar vestluse ja arutelu vormis, et innustada osalejaid kaasa mõtlema. Koos noortega arutati Ida-Virumaa piirkonna arenguvõimaluste üle – kuidas ja mismoodi saavad noored ise mõjutada ning arendada enda jaoks sobilikku elukeskkonda. Tutvustati ka erinevaid võimalusi (isetegevustes ja projektides osalemist) oma soovide, ideede realiseerimiseks.

Oktoobris sõitsid noored Võrumaale. Külastati Võrumaa Kutsehariduskeskust ja Suure Munamäe vaatetorni. Võrumaa Kutsehariduskeskuses toimus ekskursioon, kus tutvustati koolis õpetatavaid erialasid ja õppeasutuse õpilased rääkisid külalistele ka oma õppimiskogemusest kutsehariduskeskuses.

Novembrikuu õppereis viis Tartumaale. Külastati Eesti Lennuakadeemiat, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituuti ja Tartu Observatooriumi Tõraveres. Eesti Lennuakadeemias tutvustati õppeasutuse erialasid ja ühtlasi said noored proovida lennusimulaatorit – istuda kokpitis kapteni positsioonil ning ise lennukit juhtida.  TÜ arvutiteaduse instituudis toimusid töötoad asjade interneti ehk IoT (Internet of Things) ja arvutigraafika-virtuaalreaalsuse laborites. Lisaks said noored tutvuda Tartu Observatooriumi külastuskeskusega Tõraveres.

Viimane õppereis toimus detsembris, kus osalejad külastasid TTÜ Eesti Mereakadeemiat, kus noored tutvusid kooliga ja said proovida simulaatorit. Lisaks said nad vestelda Mereakadeemia erinevate erialade tudengitega ning proovida meremehesõlme tegemist. Osalejad külastasid ka LIFT99 ruume, mis on iduettevõtete uuteks tööruumideks ja ürituste korraldamiseks. Noortel õnnestus vestelda ka Vladimir Funtikoviga, kes on Creative Mobile asutaja http://creative-mobile.com/.

MISA viib lõimumisalaseid koostöötegevusi ellu Euroopa Sotsiaalfondi projekti ”Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevuse „Lõimumisalased koostöötegevused” raames.

Lisainfo: Natalia Reppo, MISA koostöötegevuste valdkonnajuht, tel:  659 9840, e-post: natalia.reppo@meis.ee

Rahvuskultuuriseltside üritused

Rahvusvaheline tekstiilinäitus „Textile Marina“

6. jaanuarist kuni 3. veebruarini 2017 on Narvas avatud rahvusvaheline tekstiilinäitus „Textile Marina“, mis on pühendatud merele.

Näitus on avatud iga päev Tartu Ülikooli Narva Kolledži (Raekoja plats 2) näituseruumis. Sissepääs on tasuta. Näitusel on võimalik näha Eesti, Läti ja Leedu käsitöömeistrite teoseid. Eestit esindab Club Patchwork Plus.

Juulis toimus näituse avamine Jurmalas, Lätis. Novembrist detsembrini oli võimalik töödega tutvuda Stockholmis, Rootsis. Jaanuaris on näitus Narvas ning veebruaris Sillamäel. Sillamäel on näitus avatud 6.-21. veebruarini Sillamäe huvi- ja noortekeskuses Ulei.

Lisainfo: Natalja Kapajeva, Club Patchwork Plus juhatuse liige, e-post: nkapajeva@mail.ru, tel 5399 3703

Sündmusterikas jaanuarikuu Kundas

Kundas tegutseb juba 15 aastat Slaavi ühing Läte, kes jaanuaris korraldab kaks huvitavat üritust.

7. jaanuaril kell 13.00 on lapsed, noored ja täiskasvanud oodatud jõuluüritusele. Kavas on teatrietendus, laste käsitööde ja joonistuste näitus. Lastele jagatakse tasuta kingitusi ning ürituse lõpus ootab ühine teejoomine.

28. jaanuaril kell 15.00 toimub Tatjana päevale pühendatud poeetiline õhtu. Kohalikud luuletajad loevad oma kirjatöid ja lemmikpoeetide luuletusi. Koor „Zarjanka“ esitab vanu romansse. Üritusele on oodatud kõik, kes kirjutavad luuletusi või armastavad luulet. Õhtu teemaks on lüürika. Meenutatakse ka Tatjana päeva, mis on 25. jaanuaril. Üritus toimub esmakordselt.

Mõlemad üritused toimuvad Slaavi ühingu Läte ruumides, aadressil Mäe 11, Kunda. Eelregistreerimine üritusele ei ole vajalik.

Lisainfo: Tatjana Kotšetkova, Slaavi ühing Läte juhataja, e-post: istoki@hot.ee, tel 5157 655

Haapsalus toimuvad vene traditsiooniliste kaitsenukkude töötoad

Vanasti, siis kui saabusid külmad ja lõppesid sügistööd, tegeles vene rahvas erinevate käsitöödega. Talvel punuti viiskusid, heegeldati mustreid särkidele ja sarafanidele, tehti hobuseraudasid ning parandati põllumajandusinventari. Neiud tegid koos suuri ja väikseid lapinukke – kaitsemiseks ja mängimiseks.

Kaitsenukke hakatakse tegema alates 25. detsembrist, siis valmivad kaitsenukud nagu Koljada, Koza ja Spiridon-Solntsevorot. Kaitsenukk Koljada toob majja rahuolu ja rõõmu, kaitsenukk Koza aitab mitte meelt heita elu rasketel hetkedel, õpetab rõõmus olema ja toob majja lõbusat, kõlavat naeru. Kaitsenukk Spiridon-Solntsevorot aitab elul õiges suunas kulgeda.

Traditsioonilisi lapinukke tehti mitte ainult endale, selleks, et majja tuleks kodusoojust ja see oleks kaitstud, vaid ka kingitusteks lähedastele, sugulastele, sõpradele ning tuttavatele.

Kaitsenukkude meisterdamise töötoad toimuvad jaanuarikuus Haapsalus aadressil Kastani 7.
 

• 02.01.2017 toimus vene traditsioonilise lapinuku Spiridon-Solntsevorot töötuba.
• 08.01.2017 kell 14.00 toimub vene traditsioonilise lapinuku Koljada töötuba.
• 09.01.2017 kell 12.00 toimub vene traditsioonilise lapinuku Koza töötuba.

Lisainfo: Natalja Jampolskaja,  Vene Rahvakultuurikeskuse Bereginja juhataja, e-post: natalja.jampolskaja@mail.ru, tel 515 0415

Talsipühade tähistamine ja jõulusantide vastuvõtt Haapsalus

Talsipühad on talve rahvuspüha, mis algab õigeusu jõuludest ja kestab peaaegu kaks nädalat kuni 18. jaanuarini. Venemaal korraldatakse talsipühade ajal rahvapidustusi. Vanasti käisid talsipühade ajal jõulusandid kitsega või karuga, kes lõbutsesid, palusid kingitusi ning laulsid laule, samuti soovisid nad pererahvale õnne, tervist ja rikkalikku saaki. Usuti, et see kelle juurde jõulusandid tulevad, on uuel aastal edukas ja jõukas.

Jõulusandilaulud on lühikesed luuletused ja laulujupid. Pererahvas kostitas jõulusante pirukatega, saiakestega, kommidega ja neile anti ka raha.

13. jaanuaril 2017 kell 12.00 toimub Haapsalu Sotsiaalmajas, aadressil Kastani 7 teatraalne talsipühade tähistamine, kus iga osaleja saab soovi korral ka ise kaasa lüüa. Üritust viivad läbi Folklooransambel Bõliina, Vene Rahvakultuurikeskus Bereginja ning vene pühapäevakooli DREVO õpilased.

Lisainfo: Natalja Jampolskaja, Folklooransambli Bõliina, Vene Rahvakultuurikeskuse Bereginja ning Vene pühapäevakooli DREVO juhataja, e-post: natalja.jampolskaja@mail.ru, tel 5520 094

Kultuuriselts Pritšudje kutsub jõulukohtumisele

7. jaanuaril peetakse vene õigeusu jõule, pärast seda algavad talsipühad, mis kestavad 18. jaanuarini. See on aasta kõige oodatum ja lõbusam aeg nii lastele kui täiskasvanutelе. Samuti on see ka  pidustuste ja pulmade aeg. Sel ajal on kombeks küpsetada pannkooke ja ennustada ning ringi käivad jõulusandid. Talsipühade ajal soovitakse oma lähedastele ja tuttavatele tervist ning õnne.

Kultuuriselts Pritšudje korraldab traditsioonilisi jõulukohtumisi, kuhu oodatakse osalema kõiki huvilisi. Jõulukohtumisteks on ette valmistatud huvitav programm – laulud, tantsud, humoorikad etteasted. Külla tuleb ka jõuluvana Peipsi äärest. Jõuluvana jagab kingitusi ja kõik laudkonnad valmistavad etteaste - laulavad, tantsivad, loevad luuletusi.

Sel aastal toimub Kultuuriselts Pritšudje jõulukohtumine 15. jaanuaril 2017 kell 13.00 Tallinna Vanalinnas. Kuna kohtade arv on piiratud, palutakse üritusele eelnevalt registreerida. Registreerimisel teatatakse ürituse täpne toimumise koht.

Lisainfo ja registreerimine: Zinaida Palk, Kultuuriselts Pritšudje  juhatuse liige, e-post: palkpaul@hot.ee,  tel 5395 3696

Vene Kooriühing Eestis kutsub kontserdile

28. jaanuaril 2017 kell 14 toimub Vene Kultuurikeskuse (Mere pst 5, Tallinn) suures saalis IX Rahvusvaheline Vene Akadeemiliste Kooride Festival “Kristallvõti” 2017.

Esinevad kollektiivid Tallinnast, Viljandist, Kiviõlist, Narvast, Kohtla-Järvelt ja Sankt-Peterburist. Sissepääs kontserdile on tasuta.

Lisainfo: Tatjana Semenjuk, Vene Kooriühing Eestis, e-post: semjana7@gmail.com

Rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, e-post: kristina.pirgop@meis.ee, tel 659 9024

„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood inimestest Eestis

Kajastame ka sel aastal oma uudiskirjades Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni IOM Eesti kontori kogutud lugusid erinevatest inimestest, kes Eestis elavad. Kõik need lood kannavad ühtset alapealkirja “I am a migrant”.

Elus tuleb kõvasti vaeva näha ja kui pingutad, siis tulevad ka teised sulle appi – Anatoli lugu

Anatoli, kes on pärit Ukrainast, tuli Eestisse 1978. aastal. „Eesti oli Nõukogude Liidus sisserände mõistes oluline sihtkoht. Sel alal saabus siia palju minusuguseid migrante. Eesti on väga ilus maa. Kuigi Nõukogude Liidus ei saanudki enam rohkem lääne poole liikuda, oli elu Eestis palju rahulikum ja turvalisem, iseäranis muusikute, kunstnike ning kirjanike jaoks. Samuti ei kiusatud siin ka usklikke inimesi taga.

Loomulikult oli Eestisse elama asumine osaliselt ajendatud ka majanduslikest tingimustest. Siin oli elu stabiilsem ja inimesed võisid end kindlalt tunda. Eestis ei olnud tarvis anda üüratuid summasid altkäemaksuks erinevalt Ukrainast, kus see on tavaks juba sajandeid. Eesti inimesed on suutnud jääda heatahtlikeks. Eestigi oli osa Nõukogude Liidust, aga  Eestis käinud inimeste sõnul oli siinne elu mõnevõrra teistsugune.

Oleme erineva kultuuritaustaga inimesed – mina olen pärit näiteks Ukrainast. Kui Nõukogude Liit lagunes, pidi paljud otsustama, kas minna tagasi kodumaale või jääda siia. Suurel osal neist oli siin pere ja töökoht ning nad ei tahtnud lahkuda. Läksin Ukraina kirikupea juurde ning ütlesin talle, et tahan jääda Eestisse ja et siia saaks ehitada Ukraina kiriku. Olin otsustanud, et kui mul õnnestub Eestisse jääda, siis on iseenesestmõistetav, et loon oma laste jaoks võimaluse tundma õppida ukraina kultuuriruumi. Nii et pärast kiriku ehitamist rajati selle lähedale ka kultuurikeskus.

Mu abikaasa on väga hea inimene, kes austab kohalikku eestipärast kultuuri. Tema sõbrad küsisid, et kui kõik normaalsed inimesed ehitavad maja, siis miks sinu abikaasa ehitab kirikut, kuid ta oli mulle suureks toeks ja see polnud talle kerge. Elus tuleb kõvasti vaeva näha: kui sa pingutad, siis on see teiste meelest õige ja igati loomulik ning ka nemad asuvad sinu poolele ja mõned tulevad sulle isegi appi. Kirik avati 1991. aastal.

Me oleme kõik erinevad. Poleks õige, kui ma tahaksin olla eestlane. Olen alati tundnud, et minu jaoks on kõige tähtsam ukraina kultuur. Eestis omandatud haridus aitab mul tutvustada meie kultuuri ja kunsti eestlastele arusaadaval viisil ning seepärast ei ole kohane nimetada mind läbi ja lõhki ukraina kunstnikuks.

On väga oluline õppida ära oma elukohamaa keel. Eesti inimesed kaitsevad oma kultuuri väga hoolsalt. Ka mina oskan eesti keelt ja kuigi ma ei saa öelda, et olen selle täielikult ära õppinud, oskan seda siiski rääkida. Kodus räägime vene, ukraina ja eesti keelt.”

Info eesti keele kursuste ja keele ning kultuuri tundmise klubide kohta
Keelekohvikud pakuvad nippe iseseisvaks keeleõppeks
15. kodanikupäeva viktoriin läbib uuenduskuuri
Käimasolev projektikonkurss
Rahvusvähemuste kultuuriseltside üritused
„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood Eestis elavatest inimestest

Info eesti keele kursuste ja keele ning kultuuri tundmise klubide kohta

2017. aastal jätkuvad tasuta MISA korraldatavad eesti keele kursused

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) jätkab tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-tasemel kursuste korraldamist 2017. aastal koostöös viie eesti keele õpet pakkuva organisatsiooniga - OÜ Multilingua Keelekeskus, MTÜ Folkuniversitetet Estonia, OÜ Keelepisik, OÜ Mitteldorf  ja Atlasnet Mittetulundusühing. Keeleõppe kursused viiakse läbi Eesti erinevates linnades - Tallinnas, Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Ahtmes, Tartus ja  Pärnus.

Koostööpartnerite abiga pakub MISA 2017. aasta jooksul keeleõppes osalemise võimalust kõigile inimestele, kes 2015. aasta suvel MISA-le oma eesti keele õppimise soovist teada andsid. „Järgemööda oleme oma partnerite abiga jõudnud ühendust võtta kõigi inimestega nii keeleoskuse testimise kui kursusel osalemisega seoses. Nendele inimestele, kes 2015. aastal registreerusid eesti keele kursustele, kuid kelle keeleoskus vajab esmatasandi ehk A1-tasemel õpet, hakkame tasuta keeleõppevõimalust pakkuma hiljemalt käesolevast suvest,“ kommenteeris keeleõppe korraldamist MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi. Riik on 190 inimese A1-tasemel keeleõppeks eraldanud 66 000 eurot.

Eelmise aasta lõpu seisuga on MISA korraldatavatel tasuta eesti keele kursustel osalenud üle 2544 inimese. Keeleõpingud kestavad veel 900 inimesel ja aasta jooksul saavad keeleõppekoha veel 1620 inimest.

Kursustele eelneb osalejate keeleoskuse mõõtmine, mille järgselt saab moodustada tasemete alusel õpperühmad. Keeleoskuse taseme väljaselgitamiseks toimuvale testimisele saadavad kutse keeleõppe korraldajad, kes võtavad uute osalejatega ühendust e-kirja ja telefoni teel MISA poolt edastatud nimekirja alusel. Juhul, kui keegi registreerunutest MISA korraldatavatest eesti keele kursustest loobub või kursuse katkestab, saab antud koha täita vaid keeleõppe järjekorras olev inimene.

„Selleks, et käesoleva aasta suveks saaksid keeleõppes osalemise võimaluse kõik meie eesti keele õppe järjekorras olevad inimesed, ei ole me kahjuks saanud eesti keele õpet pakkuda väljaspool nimekirja olevatele inimestele,“ selgitas Tondi. „Infoks neile, kes meie keeleõppe nimekirjas veel ei ole, et tasuta eesti keele kursuste korraldamine jätkub. Kursustele registreerumine saab olema avalik, millest teavitame avalikkust nii meie kodulehe, uudiskirja kui ka meedia vahendusel,“ lisas Tondi.

MISA pakutavate tasuta eesti keele kursuste maht on kokku 120 tundi ja igas keelerühmas osaleb kuni 15 inimest. Õppetöö kestab orienteeruvalt 5 kuud. MISA organiseerib tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursuseid kuni aastani 2020 Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest. Täiendavat infot MISA korraldatavate eesti keele õppe kohta leiab MISA kodulehelt.

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid tegutsevad ka 2017. aastal

Käesoleval aastal jätkavad tegutsemist tasuta eesti keele ja kultuuri praktikat pakkuvad klubid. Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi kohtumisi aitavad MISA-l korraldada OÜ Mitteldorf, OÜ Keelepisik, ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus OÜ ning Change Partners OÜ.

„Keele- ja kultuuriklubi on koht, kus saab eesti keele rääkimist ning kuulamist praktiseerida läbi huvitavate, eluliste ja kultuuriliste tegevuste. Lisaks on see hea võimalus saada keele jätkuvaks harjutamiseks innustust ja ka vajalikku teavet iseseisvaks õppimiseks. Keeleklubi ei ole tund ega kursus, vaid tegu on grupitegevusega, kus saab harjutada igapäevasuhtlust ja leida ka tugivõrgustikku. Lisaks hõlmavad klubide tegevused kultuurisündmuste ja -ürituste külastamist õpitu kinnistamiseks,“ tutvustas klubi kohtumisi MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi.

Eelmise aasta lõpuks avati üle Eesti 30 klubi, mille tegevustest võttis osa 480 klubi liiget. 2017. aastal ja ka järgnevatel aastatel kuni aastani 2020 jätkub klubide töö samas mahus.

Klubi liikmed, sealhulgas eestvedajad, saavad kokku kuue järjestikkuse kuu jooksul, vähemalt üks kord nädalas kuni neli akadeemilist tundi korraga. Kohtumised peavad toimuma vähemalt neli korda kuus, kus vähemalt korra kuus võetakse koos osa ühest kultuurisündmusest või külastatakse mõnda Eesti kultuuriga seotud paika. Kokku toimub vähemalt 24 kohtumist (kokku 96 akadeemilist tundi) ja 6 õppekäiku. Igal klubil on 2 eestvedajat ja kuni 16 liiget erinevatelt elualadelt. Klubi tegevustesse kaasatakse eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed või vähemalt C1-tasemel keeleoskusega inimesi, keda kutsuvad kohtumisele klubi eestvedajad. Iga klubi liige võib klubi kohtumisele endaga kaasa kutsuda kuni 2 külalist.

Keelelise ja kultuurilise kümbluse klubi on mõeldud kõigile inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel ning kes soovivad tunda eesti kultuuri eripära või leida tuge ja innustust eesti keele õppimise jätkamiseks. Klubi töösse kaasatakse ka eesti keelt emakeelena kõnelevad isikud, kes soovivad keeleõppijaid abistada. Klubidesse kutsutakse ja valitakse liikmed ESF projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse „Lõimumiskoolitused“ raames B2-taseme eesti keele õppesse registreerunute nimekirjast või MISA tellimusel B2-taseme kursuse läbinud inimeste seast.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel 659 9069, E-post jana.tondi@meis.ee

Iseseisev keeleõpe keelekohvikute abiga

Keelekohvikud pakuvad nippe iseseisvaks keeleõppeks

Möödunud aasta sügisel käivitas MISA eesti keele iseseisva õppe nõustamise piloteerimise, et tõhustada eesti keele õppealast nõustamist. Eesti keele iseseisvaks õppimiseks mõeldud  nõustamist pakub MISA elanikele peamiselt keelekohvikutes.

„Keelekohvikute eesmärk on julgustada inimesi eesti keeles suhtlema. Keelekohviku formaat võimaldab eesti keelt omandada ka neil, kel keelekursustel osaleda pole võimalik. Kohvikutes on loodud eestikeelne suhtluskeskkond, mis soodustab eesti keele praktikat. Lisaks tutvustame kohalkäijatele võimalusi iseseisvalt eesti keele õppimiseks, tõstame õppija eneseusku ja julgustame neid ületama õppimisega kaasnevaid barjääre,“ tutvustas keelekohvikute korraldamist MISA nõustaja Olga Žukova.

„2017. aastal korraldab MISA elanikele eesti keele õppimise võimaluste avardamiseks teabepäevi ja eesti keele iseseisva õppe nõustamise metoodikast huvitatuile koolituspäevi, et laiendada metoodika rakendumise võimalusi,“ lisas Žukova.

Teabe- ja koolituspäevad viiakse läbi üle Eesti, osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine. Teabepäevade toimumise ja registreerimise info edastatakse MISA uudiskirja kaudu ja lisatakse ka MISA kodulehele. MISA uudiskirjaga saab liituda siin.

MISA korraldab keelekohvikute kohtumisi ESF projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ raames.

Keelekohvikute kohta saab infot nõustamiskeskuse tasuta infotelefonil 8009999 või kirjutades e-posti aadressil info@integratsiooniinfo.ee.

Kodanikupäeva viktoriin

15. kodanikupäeva viktoriin läbib uuenduskuuri

2017. aasta novembris toimub Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatav viktoriin juba 15. korda. Toimunud viktoriinide tagasiside – küsimuste kvaliteedi, õpilaste huvi ja kodanikuõpetajate kaasatuse hindamiseks toimub kodanikupäeva viktoriini seminar-arutelu. Kohale oodatakse arutlema 50 õpilast ja õpetajat üle Eesti.

„Kodanikupäeva viktoriinil on märkimisväärne ajalugu ja seega on ka korraldajatel ning osalejatel arvestatav kogemuslugu rääkida. Selleks, et viktoriin oleks kodanikuhariduses üheks interaktiivseks, päevakajaliseks ja huvitavaks õppevahendiks, oleme kutsunud kokku 50 üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste õpetajat ja õpilast, et kuulata nende tagasisidet ning arvamusi, kuidas viktoriini üha paremaks arendada,“ tutvustas ürituse toimumise eesmärki MISA kodanikuhariduse valdkonnajuht Toivo Sikk.

Kodanikupäeva viktoriini teemaline seminar-arutelu toimub 16. veebruaril 2017 Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel Tallinn. Seminar-arutelul saab kuulata ettekandeid üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse õpilaselt, õpetajalt, samuti tutvustab viktoriinide sisuloomist kodanikupäeva viktoriini küsimustike põhikoostaja  J. Tõnissoni Instituudi Kodanikuhariduse keskuse juhataja ja Loksa Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Sulev Valdmaa.

Ettekannetele järgnevad mõttevahetused ja arutelud kaheksas rühmas, kus käsitletakse  kodanikupäeva viktoriini küsimuste uusi valdkondi, küsimuste varustamist visuaalsete materjalidega. Samuti arutatakse, kuidas suhtuda googedamisse ja kuidas kaasata viktoriinis osalema uusi koole ning neid õpilasi, kes seni aktiivselt osalenud ei ole.

Arulelude põhjal sündinud mõtteid võetakse arvesse käesoleva aasta kodanikupäeva viktoriini kokkupanemisel. Arvult 15. kodanikupäeva viktoriin leiab aset 2017. aasta 20.-29.novembrini.

Kodanikupäeva viktoriini on aastate jooksul edukalt lõpuni lahendanud üle 66 tuhande õpilase. Toimunud viktoriinide ja tulemustega saab tutvuda MISA kodulehel. Viktoriini korraldamist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA kodanikuhariduse valdkonnajuht, tel 659 9850, E-post toivo.sikk@meis.ee

Käimasolev projektikonkurss

Avatud on projektitaotluste konkurss eesti keele ja kultuuri õppimiseks peredes

Projektikonkursi eesmärk on tutvustada lähemalt Eestis elavatele eesti keelest erineva emakeelega 7-19 aastastele noortele eesti kultuuriruumi – maad, ajalugu, kultuuri ja keelt ning pakkuda noortele võimalusi kontaktide loomiseks eesti keelt emakeelena kõnelevate samaealiste noortega. Projektikonkursi abiga soovib MISA  leida koostööpartnereid, kes organiseeriksid noortele eesti keele ja kultuuri õpet peredes ajavahemikus 01.03.-30.11.2017.

Projektikonkursi kogueelarve on 45 000 eurot. Taotluse esitamise tähtaeg on 20.02.2017.

Konkursi dokumendid ja taotlusvormid on kättesaadavad MISA kodulehel.

Eesti keele- ja kultuuriõppe korraldamist peredes rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.  

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel 659 9069, E-post jana.tondi@meis.ee

Rahvusvähemuste kultuuriseltside üritused

Veebruaris toimub viiendat korda vene poeesia festival „Baltika taeva all“

Vene rahvuskultuuriline organisatsioon – Kirjandusklubi Harmoonia korraldab viiendat korda Vene poeesia festivali “Baltika taeva all”. Üritus toimub Vene Kultuurikeskuse väikeses saalis 11.02.2017 kell 14-17. Sissepääs on tasuta.

Kirjandusklubi Harmooniat esindavad Tatjana Treufeldt, Igor Krainii, Sergei Udod, kes tutvustavad festivalil oma loomingut. Üritusele on oodata külalisesinejaid 14 riigist, muuhulgas Lätis, Leedust, Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Taanist, Norrast, USA-st jne.

Üritusel esinevad konkursi „Baltika taeva all“ võitjad ja nn vaba mikrofoni ajal saavad oma teoseid ette lugeda ka teised luuletajad.

Lisainfo: Zhanna Zaikina, Vene rahvuskultuuriline organisatsioon – Kirjandusklubi Harmoonia juhatuse liige, tel 5536577

Märtsi alguses toimub laulustuudio „Nupukesed" kontsert „Laulame emale“

5. märtsil 2017 kell 16.00 on kõik emad ja vanaemad oodatud Vene Kultuurikeskuse väikesesse saali, kus toimub Laste Lastestuudio „Nupukesed“ kontsert „Laulame emale“.

Laste Laulustuudios „Nupukesed“ käib 70 last vanuses 3 kuni 16 aastat. Laulustuudios õpivad lapsed laulmist, tantsimist, samuti  teisi esinemiskunsti oskuseid.

Kontsert on üles ehitatud kui etendus, kus kõik laulustuudio nn nupukesed laulavad ja tantsivad üheskoos samaaegselt.

Lastele ja kooliõpilastele on sissepääs kontserdile tasuta. Täiskasvanud saavad osta piletid Vene Kultuurikeskuse kassast tund enne kontserdi algust. Pileti hind on 2 eurot täiskasvanutele ja  1 euro maksab pilet tudengitele ning pensionäridele.

Laste Laulustuudio „Nupukesed“ tegevusega on võimalik lähemalt tutvuda kodulehe aadressil www.knopochki.ee.

Lisainfo: Marina Krants, Laste Laulustuudio „Nupukesed“ juht, e-post martinsonmarina@mail.ru, tel: 5698 8787.

Maardus toimub harrastusteatrifestival „Minu teater – Minu kapriis“

10.-12.03.2017 toimub Maardus juba üheksandat korda rahvusvaheline harrastusteatrifestival „Minu teater – minu kapriis“.

Lasteetendused toimuvad 10.03.2017 kell 9.00 Vaba Aja Keskuses, aadressil Keemikute 12B.

Igas vanuses teatrihuvilised on oodatud etendustele 11. ja 12. märtsil algusega kell 11.00 Maardu Kultuuri- ja infokeskusesse (Karjääri 4). Etendusele on sissepääs on tasuta.

Festivali eesmärk on anda noortele lavastajatele võimalus näidata oma teatrikirge. Oluline on, et festivali esinejad järgiksid nn „avatud teatri“ mõistet, mille eesmärgiks on vaatajate aktiivne osalus. Peale iga etendust toimub näitlejate, lavastajate ja vaatajate vahel arutelu, kus sõbralikus festivali atmosfääris jagatakse nähtu ja kogetu kohta arvamusi ning muljed.

Kuna festival on olnud edukas, siis on korraldajad otsustanud traditsiooniga jätkata. Festivali korraldajad on MTÜ Art Arena, MTÜ Teater-stuudio Veer & Špaga ning Teater „WIN“.

Lisainfo: Eseniya Antropova, MTÜ Teater-stuudio Veer & Špaga juhataja, tel. 58122942, e-post esenia.antropova@mail.ru

Rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht,  tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis

„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood Eestis elavatest inimestest

„Keeleoskus on väga oluline” – Xiangwei lugu

Xiangwei on pärit ühest Hiina suurimast linnast, mille elanike arv on 8 miljonit. Tänaseks on ta Eestis elanud juba 22 aastat. „Hiinas elades ei teadnud ma Eestist midagi ja olin Eestist õige vähe kuulnud. Minu jaoks ei olnud kolmel Balti riigil suurt vahet  – ma teadsin, et kõik asuvad Venemaa läheduses ja on endised Nõukogude Liidu riigid.

Olin Hiinas üliõpilasena väga aktiivne ja mulle ei meeldinud, et ühiskonda nii tugevalt kontrolliti. Osalesin Pekingi demonstratsioonil, aga kahjuks Hiinasse vabadust ei saabunud, lagunes aga Nõukogude Liit.

Lääne filosoofia oli ülikoolis väga populaarne. Saabusin Eestisse 1994. aastal, töötasin Hiina ettevõttes tõlkijana (õppisin ülikoolis vene keelt). Tulin Eestisse, sest siin on vabamajandus ja palju võimalusi isiklikuks arenguks.

Eesti on elamiseks hea riik. Eestlased on rahulikud inimesed. Siin elatud 22 aasta jooksul ei ole mul olnud ühtki tõsist konflikti. Kohalikud räägivad minuga inglise keeles, aga keel on siiski väga oluline. Kui eesti keelest aru ei saa, ei ole võimalik mõista, mis ühiskonnas ja poliitikas toimub.

Eesti keele õppimiseks otsisin erinevaid õppimisvõimalusi ja käisin ka keelekursustel, kuid sellest ei piisanud. Minu arvates on kõige parem keele õppimise meetod lugemine. Külastasin raamatukogusid ja laenutasin pakse inglise-eesti sõnaraamatuid. Mõne aja pärast hakkasin ka grammatikast aru saama, nt kuidas lauseid koostada, see teadmine aitas mind väga. Seejärel hakkasin televiisorit vaatama. Sellele, kes keelt ei oska, ei ole televisioon lihtsalt meelelahutus, vaid õppimisviis.

Osalesin ka eestikeelsel raamatupidamiskursusel, mille lõpus tuli mul sooritada eksam, mida aga ei olnud võimalik ilma eesti keelest aru saamata teha. Siis kohtusin täiskasvanute gümnaasiumi eestvedajatega ja otsustasin sinna õppima asuda. Gümnaasiumi direktor ei suutnud uskuda, et kõrgharidusega inimene soovib uuesti koolipinki istuda. Nii ma õppisingi ühe aasta ja lõpetasin eesti keeles 12. klassi. Otsisin tasuta keeleõppevõimalust ja leidsingi.

Minu abikaasa on eestlane, kellega kohtusime Concordia ülikoolis, kus me mõlemad õppisime. Ütlen oma lastele alati, et nad on eestlased, sest elavad siin. Oma emaga räägivad nad eesti keeles. Hiina keelt oskavad nad vähe, sest nad ei kasuta seda ja neil pole motivatsiooni õppida. Kuna mina olen palju tööl, siis pole mul aega nendega hiina keeles rääkida ega seda neile õpetada. Oleme koos käinud Hiinas, kus nad tutvusid kultuuriga ja külastasid sugulasi, nii et side Hiinaga on neil ikkagi olemas.”

Kus tasuta õppida ja harjutada eesti keelt sel kevadel?
Ootame väliseesti noori kandideerima suvelaagrisse
Info toetusesaajate kohta
Õpetajaid koolitatakse läbi viima meediaõppe valikkursust
„Balti noodid“ ja Uue Päikese Aasta algus
Moldova ja Ukraina maalikunstnike näitused ootavad külastajaid
Milline on Eesti tööturu rahvuspõhine olukord?
Mida arvavad lõimumise väljakutsetest rahvusvahelised eksperdid?

Kus tasuta õppida ja harjutada eesti keelt sel kevadel? 
Teabetunnis saad teada

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) eestvõttel korraldatakse märtsikuus  Eesti linnades tasuta eesti keele õppe võimalusi tutvustavad teabepäevad.

Teabetunnid toimuvad algusega kell 18.00.

14. märts       VALGAS,   Valga Kultuuri-ja huvialakeskus (Kesk tn 1)

15. märts       TARTUS,   Tartu Aleksandr Puškini kool (Uus 54)

21. märts       PÄRNUS,   Pärnu Raekoja saal (Nikolai 3)

28. märts       TALLINNAS,   Lasnamäe Linnaosa Valitsus (Pallasti 54)

KAVA

18:00 Tervitus Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie inimesed

18:05 MISA: Eesti keele õppe: kursused, nõustamine, keeleklubid ja keelekohvikud

18:20 Töötukassa: eesti keele õppe võimalused ja tingimused

18:35 SA Innove: keeleõppe kulude hüvitamine

18:50 Küsimused-vastused

19:00 Ürituse lõpp

Lisainfot teabetunni kohta saab küsida ning oma tulekust teada anda MISA nõustamiskeskuse tasuta infotelefonil 800 9999.

Teabetunnid toimuvad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti nr 2014-2020.1.06.16 „Vähelõimunute iseseisva eesti keele õppe õpihoiakute kujundamine“ raames.

Kutsume kohvikusse eesti keelt harjutama

Just! Nimelt eesti keele kohvikusse, mis on mõeldud eesti keelest erineva emakeelega elanikele eesti keele õppeks ja praktikaks.

Keelekohvikud on ennast tõestanud kui hästitoimiv võimalus ületada hirmu eesti keeles rääkimise ees, täiendada sõnavara ja saada keelepraktikat.

Keelekohvikus arutatakse igapäevaelus ette tulevaid olukordi ja teemasid – enesetutvustus, töö otsimine, enesetäiendamine, kolleegidega suhtlemine, reisimine, hobide harrastamine, tähtpäevade ja sündmuste tähistamine, samuti arsti ning ametniku vastuvõtul käimine jne.

Perioodil 2017-2018 pakume võimalust osaleda inimestel keelekohvikutes üle Eesti, et toetada nende eesti keele õppimise püüdlusi.

Keelekohvikutesse saab registreeruda: http://www.meis.ee/keelekohvik.

Registreerumisel tuleb täita lühike ankeet, kus palume kirjeldada ka oma seniseid eesti keele õppe kogemusi. Teave on oluline vestlusringide moodustamiseks ning rühmade komplekteerimiseks. Üks kohviku rühm kohtub 25 korda. Ühe kohtumise kestus on 1,5 tundi. Rühma suurus on maksimaalselt 16 inimest.

Eesti keele õppimise võimaluste ning ka keelekohvikute formaadi tutvustamiseks korraldab MISA regionaalseid teabetunde. Vaata toimumiskohti ja ajakava siit: http://www.meis.ee/eesti-keele-oppe-noustamine.

Huvi Eesti kammermuusika vastu tärkas ... keeleklubis

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi liikmed kogevad erinevaid tahke eesti kultuurist, millega nad varem pole kokku puutunud.

Tartu ühe klubi eestvedajate Aita Karo ja Sirje Priksi sõnul mõjus näiteks Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserdi külastamine nii, et klubi liikmed hiljem ka iseseisvalt nende kontserte külastasid ja tuttavaidki kaasa kutsusid.

„Poole aasta jooksul tutvusime eri õppekäikude ajal Eesti muusika, kunsti, käsitöö, teatri ning ajalooga. Klubi liikmed hakkasid järjest julgemalt eesti keeles suhtlema ning lõid uusi tutvusi. Klubis osalesid ka vabatahtlikud külalised, kes soovisid täiendada oma keeleoskust. Meeldivaks täienduseks klubi programmile olid oma tööst ja elust rääkinud külalised - ettevõtjad ja kultuuritegelased,“ märgivad Aita ja Sirje.

Tartu klubi liikmete tagasisidest selgus, et klubist puudutakse üliharva ja et kaks klubi liiget sooritasid klubi tegevuse ajal riikliku eesti keele B2 tasemel eksami. Üks osaleja aga teatas, et alles pärast osalemist keeleklubis tunneb ta ennast integreerituna.

Sel talvel on hoo sisse saanud 24 klubi, millest kolm on Sillamäel, seitse Kohtla-Järvel, kolm Kohtla-Järve Ahtme linnaosas, üks Jõhvis, viis Narvas ja viis klubi Tallinnas. Märtsi alguses alustavad kohtumisi veel viis klubi, nendest kaks Narvas, kaks Tallinnas ning üks Jõhvis.

Keeleklubid on suunatud inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad tunda eesti kultuuri eripära või saada üle keelebarjäärist ning leida tuge ja innustust keele julgemaks kasutamiseks igapäevases elus. Klubidesse kutsutakse ESF projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse 5.2.1 „Lõimumiskoolitused“ raames B2-taseme keeleõppesse registreerunud või MISA keelekursuse lõpetanud inimeste seast.

Klubikohtumisi korraldab MISA koostöös OÜ Mitteldorf, OÜ Keelepisik, ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus OÜ ning Change Partners OÜ-ga. Tutvuge klubide blogipäevikutega: keeleklubiblog.wordpress.com, http://eestikeeleklubid.blogspot.com.ee/, http://keeleklubid.weebly.com/ ja http://www.immischool.eu/keele-ja-kultuuriklubi.html.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel: 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee

Just praegu õpib 1320 inimest eesti keelt tasuta

MISA on edastanud keeleõpet korraldatavatele organisatsioonidele kõigi nende inimeste andmed, kes 2015. aasta suvel oma eesti keele õppimise soovist teada andsid. Keeleõpet korraldavad firmad on inimestega järgemööda ühendust võtnud nii keeleoskuse testimise aja kui ka võimaliku kursuse alguse kavandamisega seoses.

Märtsikuu alguse seisuga osaleb eesti keele õppes 1320 inimest, nendest lõviosa 885 inimest Tallinnas, 390 Ida-Virumaal, 30 Tartus ja 15 inimest Pärnus.

Tallinnas õpitakse eesti keelt 59 õpperühmas, millest A2 tasemel 9, B1 tasemel 24 ja B2 tasemel 26 rühmas.

Ida-Virumaal õpib Eesti keelt 390 inimest 26 õpperühmas. Narvas on kaks A2 tasemel  õpperühma, seitse B1 tasemel õpperühma ning kuus B2 tasemel õpperühmas. Sillamäel on õppetöö korraldatud nii A2 kui ka B1 tasemel - mõlemat üks rühm, B2 tasemel korraldatakse keeleõpet kahes rühmas.  Kohtla-Järvel on B2 tasemel kaks õpperühma, millest üks Ahtme linnaosas. Jõhvis õpetatakse eesti keelt B2 tasemel kolmes rühmas ning A2 tasemel ühes rühmas, samuti ka B1 tasemel ühes rühmas.

Tartus õpib eesti keelt B1 tasemel ja B2 tasemel üks rühm.

Pärnus on üks rühm B2 tasemel.  

MISA organiseerib tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursusi kuni aastani 2020 Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Täiendavat infot MISA korraldatavate eesti keele õppe kohta leiab MISA kodulehelt.

Ootame väliseesti noori kandideerima suvelaagrisse

Alates 2000. aastast korraldab MISA välismaal elavatele Eesti päritolu noortele suviseid eesti keele ja kultuuri laagreid. Nii on see ka tänavu.

Laagrid leiavad aset kolmes vahetuses juunist kuni augustini. „Keelelaagrites saavad 13-18-aastased Eesti päritolu ning teistes riikides elavatele noored õppida eesti keelt, suhelda laagrikeskkonnas eestlastest eakaaslastega ning õppida paremini tundma Eesti kultuurikeskkonda. Laagrite vältel toimuvad erinevad ühistegevused, ekskursioonid, sportlikud ettevõtmised ning tutvutakse Eesti vaatamisväärsustega,” selgitas keeleosakonna nõunik Andero Adamson Haridus- ja Teadusministeeriumist.

Esimene laagrivahetus on mõeldud noortele, kellel puudub eesti keele oskus või kelle eesti keele teadmised on vähesed. Esimene laagrivahetus algab 27. juunil ja kestab 7. juulini.

Teine laagrivahetus, mis algab 18. juulil ja kestab 28. juulini, on mõeldud neile noortele, kes valdavad eesti keelt edasijõudnu tasemel.

Kolmas laagrivahetus on suunatud noortele, kes valdavad eesti keelt vabalt ning laager toimub 1. - 11. augustini.

Laagrivahetused viiakse 2017.a läbi Eestimaa looduskaunis kohas Venevere Puhkekeskuses, Viljandimaal.

Lastevanematel on võimalik oma lapsi eesti keele- ja kultuurilaagrisse registreerida MISA kodulehel. NB! Noorte laagrisse registreerimine toimub 4. aprillini 2017.aastal MISA veebilehe kaudu aadressil SIIN.

“Meile esitatud taotluste hulgast teeb MISA valiku, lähtudes noore eesti keele oskusest, motivatsioonist, vanusest, asukohamaast, väljaspool Eestit elamise ajast, laagris eelnevalt viibitud kordade arvust ja sõidukulude suurusest,” kommenteeris MISA juhataja Dmitri Burnašev.

Sihtasutus teatab noore vastuvõtust keelelaagrisse e-posti teel  13. aprilliks 2017.

Eesti päritolu noortele võimaldatakse keele- ja kultuurilaagreid „Rahvuskaaslaste programm 2014–2020“ raames. Laagri läbiviimist toetavad Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Info toetusesaajate kohta

Märtsis selguvad Eesti keele ja kultuuri pereõppe toetuse saajad

MISA toetab alates 1998. aastast eesti keele ja kultuuri õpet peredes, millest on tänaseks osa saanud ligi 20 000 last ja noort Eestimaa eri paigust.

Konkursi raames toetatakse sihtrühmale eesti keele ja kultuuri õpet eesti peredes ajavahemikus 1. märtsist kuni 30. novembrini 2017.

Pereõppe eesmärk on tutvustada lähemalt Eestis elavatele eesti keelest erineva emakeelega noortele vanuses 7-19 eluaastat eesti kultuuriruumi – maad, ajalugu, kultuuri ja keelt. Samuti soovime pakkuda noortele võimalusi kontaktide loomiseks eesti keelt emakeelena kõnelevate samaealiste noortega.

Tänavusele projektikonkursile kulub 45 000 eurot. Konkursi tulemused avalikustatakse ning pereõppe korraldajate kontaktid leiate MISA kodulehelt.

Eesti keele- ja kultuuriõppe korraldamist peredes rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Selgusid konkursi "Lõimumise edendamine sporditegevuste kaudu" toetuse saajad

MISA toetab konkursi kaudu spordi valdkonda kuuluvaid ühistegevusi koostöö- ja kaasamisprojektidena, mis parandavad ühiskondlikku sidusust, sh eri keelelis-kultuurilise taustaga inimeste igapäevaste kontaktide teket, suhtlust ja kaasamist ühiskonnas.

Projektikonkursile laekus 42 taotlust, millest hindamiskomisjon valis välja ning tegi ettepaneku toetada kuue projekti elluviimist:

- MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi projekt „Narva Energiajooks 2017“,

- Eesti jalgapalli Liidu projekt „Jalgpall ühendab!“,

- Spordiklubi Airpark MTÜ projekt „Lõimumine parimate valikute nimel elamusi pakkuvate sporditegevuste kaudu“,

- Eesti Kergejõustikuliidu projekt „Rahvusvahelise kergejõustikunädala võistlused“,

- Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse projekt „Treenerite tasemekoolituse õpiku tõlkimine vene keelde“ ning

- MTÜ Ethical Links projekt „Üheskoos spordis: uus-sisserändajate ja eestlaste ühisüritused“.

Konkursi eelarve on 40 000 eurot ning seda rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Õpetajaid koolitatakse läbi viima meediaõppe valikkursust

16.-17. märtsil 2017 tutvustatakse Tallinnas Meriton Old Town Garden Hotellis gümnaasiumide ning kutseõppeasutuste õpetajatele meediaõpetuse valikkursuse algtaseme ainekava.

Koolituse läbiviija Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõu Maarja Lõhmuse sõnul tuleb vaatluse alla meediaõpetuse valikkursuse läbiviimiseks vajalik teemafookus ning ajakirjandustöö keerulisemate küsimuste tajumise ja nende üle arutlemise oskus. “Arutame koos, kuidas õpetaja saab omandada meediaprofessionaali vaate ajakirjandusele ja meediale,” kommenteeris Lõhmus.

Koolituse korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA), kes alustas eesti- ja venekeelsetele gümnaasiumi- ning kutsekoolide õpilastele meediaõpetuse valikkursuse ainekava loomist möödunud aastal. Ainekava eesmärk on õpetada noortele meediasõnumi loomist ja teadlikku infotarbimist.

Praeguseks on ainekava piloteeritud ja testitud noortele korraldatud 8-päevase seminari käigus, samuti on ainekavale andnud oma esmase tagasiside SA Innove.

Meediaõpetuse ainekava valmimist ning koolituse läbiviimist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Ühendkuningriigi Suursaatkond Eestis.

Info ja koolitusele registreerumine: Liilika Raudhein, MISA analüütik, tel 6599 841, e-post: liilika.raudhein@meis.ee 

 

„Balti noodid“ – põhjus tulla Lindakivi kontserdisaali

12. märtsil algusega kell 11.00 kutsub Rahvusvahelise Rahvuskultuuride Ühenduste Liit Lüüra (RRÜL) Lindakivi kontserdisaali laste loomingu festivalile „Balti noodid“.

RRÜL Lüüra juhi Ilona Uzlova sõnul on festivali eesmärk toetada laste loomingut. „Tahame anda eelkooliealistele ja kooliealistele lastele võimaluse enda väljendamiseks vokaali, koreograafia ja kujutava kunsti kaudu. Samuti soovime tutvustada Balti riikide kultuuri ja ajalugu.“

Festival leiab aset kolmes kategoorias:

- vokaal: mereteemalised laulud,

- koreograafia: mereteemalised kompositsioonid,

- kunstikonkurss: joonistused, mis kujutavad Eesti loodust ja Läänemerd.

Sissepääs on tasuta.

Lisainfo: Ilona Uzlova, RRÜL LÜÜRA juht, tel. 5808 1044, e-post: info@lyra.ee

Tule tähistama Uue Päikese Aasta algust

Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan kutsub tähistama Novruz Bairamit ehk Uue Päikese Aasta algust.

Aserbaidžaani Kultuurikeskuse Ajdan juhi Nijazi Gadžijevi sõnul on Novruz Bairam kõige tähtsam püha nende kultuuris. „Sel aastal viime idamaa rahvaste festivali läbi  laiaulatuslikumalt ning kolmes eri asukohas. Kaasame ka teisi idamaa rahvaid -  usbekke, baškiire, tatarlasi, tšerkesse, kabardiine, lezgiine ja türklasi. ÜRO kuulutas 21. märtsi rahvusvaheliseks Novruz Bairami päevaks.“ - kommenteeris Gadžijev.

19.03.2017 kell 17:00 toimub Novruz Bairami tähistamine Lindakivi Kultuurikeskuses.

20.03.2017 kell 19:00 toimub Novruz Bairami tähistamine Kodulinna Majas.

29.03.2017 kell 19:00 toimub Novruz Bairami tähistamine Kaja Kultuurikeskuses.

Ürituse avavad Aserbaidžaani ja Türgi suursaadikud. Kontserdil esinevad ühel laval idamaa ja eesti kollektiivid ning räägitakse Novruz Bairamist. „Külalisi kostitame aserbaidžaani maiustustega ning avatud on ka näitus Aserbaidžaanist,“ täiendas Nijazi Gadžijev.

Kõik üritused on huvilistele tasuta.

Lisainfo: Nijazi Gadžijev, MTÜ Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan juht, e-post: info@azeri.ee, tel 5019 694.

Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide tegevust rahastab MISA Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, e-post: kristina.pirgop@meis.ee, tel 659 9024.

Moldova tippkunstniku näitus Eesti Rahvusraamatukogus

13.-19. märtsini 2017 on Eesti Rahvusraamatukogus võimalik külastada Moldova tuntuma tänapäeva kunstniku Tudor Zbârnea näitust „Igavene maailmaruum“.

Tudor Zbârnea on Moldova ja Rumeenia Kunstnike Liidu liige.  2002. aastast ta on Kunsti Rahvusmuuseumi direktor Kišinjevis. Ta on osalenud enam kui 200 näitusel Belgias, Saksamaal, Hollandis, Itaalias, Küprosel, Leedus, Moldovas, Venemaal. Rumeenias, Soomes ja Prantsusmaal.  Tema tööd asuvad paljudes maailma muuseumides.

Näitus on pühendatud Eesti ja Moldova diplomaatiliste suhete 25. aastapäevale. Näitust korraldab Moldova saatkond koostöös Eesti Kultuuriministeeriumi ja Moldova Kunsti Rahvusmuuseumiga.

Näitus on avatud Eesti Rahvusraamatukogu lahtioleku ajal. Sissepääs on tasuta.

Lisainfo: Moldova Vabariigi Suursaatkond, tel 642 0203, e-post: tallinn@mfa.md

Tallinnas on avatud tuntud Ukraina maalikunstnike näitus

Märtsi lõpuni on Tallinnas Õpetajate Majas avatud Ukraina maalikunstnike Dmytro Dobrovolsky ja Nina Dobrovolska näitus.

Ukraina Kunstnike Liidu liikme Dmytro Dobrovolsky esimene näitus oli Kiievis 1994. aastal. Kunstnik korraldas näitused Ukrainas, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, Ameerikas ja Eestis. Ta on saanud mitmeid diplomeid ja tunnistusi rahvusvahelistelt ning riiklikelt näitustelt ja festivalidelt. Tema maalid on mitmetes era- ja muuseumikogudes nt, Suurbritannia kuningliku pere kollektsioonis.

Nina Dobrovolska on maalikunstnik ja arvutigraafik. Ta õpib 3 aastat Tallinna Kunstiakadeemias arvutigraafikat, kuid maalimisega ta tegeleb juba kümme aastat. Ta õpetab maalimist Lasnamäe Gümnaasiumis.

Näitus on avatud E-R kl 9-17.30, L-P ja muudel aegadel kui maja on sündmuste tõttu avatud. Info tel 615 5160. Sissepääs on tasuta.

Rohkem infot kunstnike kohta leiab www.ddobrovolsky.com.

Lisainfo: Dmytro Dobrovolsky, e-post: ddart@bk.ru, tel 5606 5530

Milline on Eesti tööturu rahvuspõhine olukord? Milline on Eesti tööturu rahvuspõhine olukord

Sellele küsimusele annab vastuse hiljutine MISA tellitud analüüs.

Viimase 15 aasta jooksul Eestis läbi viidud tööturu uuringuid analüüsis Balti Uuringute Instituut, eesmärgiga kaardistada tegurid, mis mõjutavad Eesti tööturu keelelist ja rahvuslikku segregeeritust.

Loe pressiteadet: http://www.meis.ee/uudised?news_id=991.

Tutvu metaanalüüsiga:
http://www.meis.ee/bw_client_files/integratsiooni_sihtasutus/public/img/File/Eesti_tooturu_rahvuslik_ja_keeleline_jaotus.pdf.

Mida arvavad lõimumise väljakutsetest rahvusvahelised eksperdid?

Saate teada näiteks nii, kui klikite lehele http://misakonverents.ee/materials/, et järelkuulata ja –vaadata MISA rahvusvahelisel konverentsil “Lõimumise väljakutsed radikaliseeruvas maailmas” üles astunud rahvusvaheliste ekspertide ettekandeid.

Olemas nii videod kui ka presentatsioonide slaidid: http://misakonverents.ee/materials/. 

Mida on uut Integratsiooni Sihtasutuses?
Vaata, kes sel aastal kodanikupäeva viktoriini küsimusi välja mõtlevad
Rahvusvähemuste pühapäevakoolid kutsuvad aprillis avatud uste päevadele
Uus võimalus inimesele, kes hetkel ei tööta
Tuntud rahvuskultuuride festivalid saavad toetust
Oodatakse lugusid rändekogemusega inimestelt

Mida on uut Integratsiooni Sihtasutuses?

Alates 15. märtsist kannab senine Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed nime Integratsiooni Sihtasutus.

Uus nimi väljendab selgemalt, millega sihtasutus täna tegeleb - Eesti ühiskonna lõimumisprotsesside soodustamisega. Migratsioonivaldkonna tegevuste osakaal on tänaseks märkimisväärselt vähenenud.

Ühtlasi on sihtasutus uuenemas ka sisuliselt, muutudes järjest enam lõimumisalaseks kompetentsikeskuseks, mis algatab ja toetab Eesti ühiskonna lõimumisele suunatud tegevusi.

Sihtasutus viib aina enam ellu reaalseid tegevusi (nt keelekohvikuid, rahvusvaheline konverents) ja programme, toetudes oma kogemusele ja ekspertiisile. SA kaasab varasemast enam vabatahtlikke ja ettevõtjaid ning rahvusvahelist lõimumisalast kompetentsi, samuti jagab Eesti vastavat kogemust rahvusvaheliselt. Uuringutega kogub sihtasutus regulaarselt andmeid, et neid oma tegevuste planeerimisel aluseks võtta, ühtlasi arendab koostöösuhteid teadusasutustega. Senisest enam paneb sihtasutus rõhku eestikeelse elanikkonna kaasamisele.

Kutsume kandideerima juhatuse liikme ametikohale

Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja konkursi juhataja leidmiseks, kuna leping praeguse juhatajaga lõpeb 30. juunil 2017.

Ootame kandidaatide sooviavaldusi kuni 14. aprilli kella 17:00ni. Sihtasutuse nõukogu plaanib valiku ära teha mai teisel poolel.

Vaata töökuulutust SIIT.

Otsime oma meeskonda koostöötegevuste valdkonnajuhti

Kutsume kandideerima inimesi, kes näevad enda jaoks väljakutset erineva keelelis-kultuurilise taustaga inimestele mõeldud koostöötegevuste korraldamises.

Vaata töökuulutust SIIT.

Uued töötajad

Alates 3. aprillist asus Integratsiooni Sihtasutuse rakenduskeskusesse tööle kaks uut koordinaatorit – Sigre Rõuk ja Teele Raja.

Sigre Rõuk on lõpetanud Tallinna Ülikooli klassiõpetaja (bakalaureusekraad) ja kasvatusteaduse (magistrikraad) erialal. Ta on töötanud projektide ja välissuhete valdkonnas Tallinna Haridusametis viis aastat, koordineerides nii haridusameti kui rahvusvahelisi projekte alates EL struktuurifondidest kuni spetsiifiliste välisriikide fondideni ning korraldades seminare, õppeviisite jms nii koolide-lasteaedade töötajatele kui välisriikide haridustöötajatele. Viimane töökoht oli Sigrel Põhja-Tallinna Valitsuses linnamajanduse osakonna peaspetsialistina, kus ta osales muu hulgas erinevate Tallinna linna heakorra- ja renoveerimisprojektide hindamiskomisjonides ning korraldas munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide üürilepingute sõlmimisega seotud toiminguid. Töö käigus puutus Sigre kokku erinevate ühiskonnakihtide esindajate ja eesti keelest erineva emakeelega püsielanikega ning usub, et nimetatud kogemus tuleb kasuks ka tema uues ametis.

Teele Raja on lõpetanud Tartu Ülikooli, kus peaerialana õppis riigiteaduseid ja kõrvalerialana majandusteadust. Omandatud akadeemilisi teadmisi on ta täiendanud praktiliste oskuste ja kogemustega avalikus sektoris nüüdseks juba üle kuue aasta. Viimased aastad on ta töötanud riigihangete alal ja seda nii Justiitsministeeriumis kui ka Riigi Tugiteenuste Keskuses.

Alates 1. veebruarist töötab kommunikatsioonijuhina Agnes Aaslaid

Agnes Aaslaid on kõrgharidusega kommunikatsioonispetsialist, kellel on üle kümne aasta pikkune kogemustepagas. Ta on töötanud kommunikatsioonijuhina Sillamäel asuvas Molycorp Silmetis, olnud Briti-Eesti kaubanduskoja tegevjuht ja keskkonnaministeeriumi pressiesindaja. Ta on kaasa löönud ka mitmetes ambitsioonikates projektides – nt aidanud läbi viia Let's Do It World aktsiooni ülemaailmse ÜRO säästva arengu konverentsi Rio+20 raames Rio de Janeiros ja olnud Arengufondi talendifoorumi peakorraldaja.

Vaata, kes sel aastal kodanikupäeva viktoriini küsimusi välja mõtlevad

Peamiseks üldhariduskoolide 7. –12. klassi ja kutseõppeasutuse õpilaste kodanikupäeva viktoriinide küsimustike koostajaks ja õpilaste koostatud üldhariduskoolide 5. ja 6. klassi õpilaste kodanikupäeva viktoriinide küsimustike koordineerijaks on olnud Jaan Tõnissoni Instituudi Kodanikuhariduse Keskuse juhataja Sulev Valdmaa.

Alates 2017. aastast koostavad aga tervelt kahe kodanikupäeva viktoriini – üldhariduskoolide 5. ja 6. klassi (30 küsimust-alates 2013. aastast) ja 7. – 9. klassi õpilastele suunatud viktoriini (50 küsimust-alates 2017. aastast) – küsimused õpilased ise.

Üldhariduskooli 7.-9. klasside kodanikupäeva viktoriini osas on tegu uue viktoriiniga, mis viiakse esimest korda läbi sel sügisel.

Integratsiooni Sihtasutuse kodanikuhariduse valdkonnajuhi Toivo Sikki sõnul tuli ettepanek korraldada eraldi viktoriin üldhariduskoolide 7.-9. klasside õpilastele õpilastelt endilt. „Idee viktoriiniküsimuste koostamises kaasa lüüa käisid välja õppurid ise. Nüüd ongi meil koos kaks neljaliikmelist lõpuklasside õpilaste meeskonda, kes viktoriinide küsimusi välja mõtlema hakkavad. Kõik meeskondade liikmed on vähemalt kahel korral varasemalt seda viktoriini ka ise lahendanud.“

Eraldi küsimustik tuleb veel üldhariduskooli 10. – 12. klassi ja kutseõppeasutuse õpilaste kodanikupäeva viktoriiniks.

Kodanikupäeva viktoriinid on aktiivsed ehk õpilased saavad viktoriiniküsimusi lahendada ajavahemikul 20.–30. novembrini 2017 ning 1. detsembrist on tulemused kõigile Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel nähtavad ja oma nime all viktoriinis osalejatele ka nende poolt antud vastused küsimuste lõikes vaadeldavad.

25. septembrist – 13. oktoobrini saavad üldhariduskooli 7. –12. klassi ja kutseõppeasutuse õpilased osaleda kodanikuteemalisel esseekonkursil. Esseede teema kuulutatakse välja 25. septembril Integratsiooni Sihtasutuse koduleheküljel.

Lisainfo: Toivo Sikk, Integratsiooni Sihtasutuse kodanikuhariduse valdkonnajuht, toivo.sikk@integratsioon.ee

Rahvusvähemuste pühapäevakoolid* kutsuvad aprillis avatud uste päevadele

Armeenia pühapäevakool ootab külalisi 8. aprillil

Armeenia pühapäevakoolist Maštots kuulsid paljud Eesti elanikud esmakordselt, kui kooli juures tegutsev ansambel „Dvin“ tuli võitjaks ETV telešõus „Perepidu“. Esimest korda viimase 35 aasta jooksul kõlasid ETVs armeeniakeelsed laulud. Lapsed laulsid väga hästi ka eesti keeles.

8. aprillil kell 12.30 aadressil Rävala 8 ootab Armeenia pühapäevakooli Maštots külalisi avatud uste päevale. Tunni teema on kevad ja emadepäev.

Tule avatud uste päevale, et  
- tutvuda armeenia keelega,
- teha koos õpilastega käsitöökaarte,
- õppida armeenia rahvatantsu elemente,
- nautida õpilaste kontserti,
- proovida armeenia maiustusi.

Huvilistel palume registreerida e-posti aadressil mastotsh@gmail.com  

Lisainfo: Džanna Šahbazjan, Armeenia pühapäevakooli Maštots juht, e-post: mastotsh@gmail.com

Ukraina pühapäevakool Tallinna vanalinna südames kutsub külla 22. aprillil

Ukraina Kultuurikeskuse pühapäevakool Kloostrikunstide Kool LABORA ootab oma unikaalsesse kompleksi vanalinna südames (Laboratooriumi 22) külla 22. aprillil kell 10:30.

Üritusel saab
- tutvuda ukraina kultuuriga,
- kuulata ukraina keelt,
- teha ja hiljem ka maitsta vareenikuid,
- külastada õpilaste tööruume ja puidust hobuste näitust.

Tegemist on unikaalse kompleksiga Vanalinna südames, mida tasub külastada.

Huvilistel palume registreerida e-posti aadressil labora.tallinn@gmail.com

Lisainfo: Anatoli Ljutjuk, Kloostrikunstide Kool LABORA juhataja, e-post: labora.tallinn@gmail.com

Tutvume korea kultuuriga 23. aprillil

Korea pühapäevakooli õpilased õpivad korea keelt ja Korea iidset ajalugu, tutvuvad joonistamis- ja kalligraafia tehnikatega, kuna on tähtis, et lapsed oskaksid hieroglüüfe õigesti kirjutada. Õppetööd mitmekesistab korea keeles muusika kuulamine ja laulude õppimine, korea muinasjuttude lavastamine nukuteatris. Õpitakse tantsuliigutusi, tutvutakse kostüümide ja ornamentidega ning rahvusköögiga. Kuna Eesti ja Korea iidsete linnuste arhitektuuris on palju ühist, korraldatakse temaatilisi ekskursioone. Pühapäevakooli õpilased käisid Helsingis Korea Vabariigi suursaadiku vastuvõtul. Seal esitasid nad õpitud tantse ja laule. Laste esitus meeldis Korea Vabariigi suursaadikule nii väga, et ta kinkis pühapäevakoolile mitu rahvakostüümi, trummi ja lehvikut.

Korea pühapäevakoolis aadressil Kaera 21 on avatud uste päev 23. aprillil kell 15.00.

See on võimalus
- kuulata korea keelt,
- saada teadmisi Korea kultuurist,
- õppida valmistama korea porgandisalati,
- proovida lisaks korea porgandisalatile ka rahvuslikke maiustusi.

Lisainfo: Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht, e-post: kristina.pirgop@integratsioon.ee, tel: 6599 024

Puškini Instituudi vene keele kool ootab külastajaid 30. aprillil

Puškini Instituudi vene keele koolis õpivad noored vene keelt ja kirjandust ning tegelevad kõne arendamisega. Külastatakse Vene Teatri etendusi ja venelastega seotud ajaloolisi paiku - Kadriorgu, Pühtitsa Uspenski Naiskloostrit Kuremäel ning osaletakse vene rahvanukkude valmistamise töötubades.

Avatud uste päev on 30. aprillil 2017 kell 11.30 aadressil Maneeži 7-4. Osalemisest palume teatada 21. aprilliks e-posti aadressile info@pushkin.ee.

Avatud uste päeva teemaks on vene muinasjutud ja folkloor. Toimub ka rahvamänguasja kevadelinnu valmistamise töötuba. Külalisi kostitakse pirukatega ja teega.

Lisainfo: Anetta Keviš, Puškini Instituudi projektijuht, e-post: info@pushkin.ee, tel. 55 631 362

* Järeltulevate põlvkondade harimine on tähtis rahvusvähemuste pühapäevakoolide ülesanne. Nädalavahetustel toimuvates pühapäevakooli tundides õpetatakse lastele ja noortele nende esivanemate keelt, kultuuri ning kombestikku. Pühapäevakool aitab säilitada rahvuslikke traditsioone ning tänapäevases maailmas ununevaid käsitööoskusi.

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust rahastatakse Haridus-ja Teadusministeeriumi eelarvest.

Uus võimalus inimesele, kes hetkel ei tööta

Tänavu veebruaris käivitas Integratsiooni Sihtasutus pilootprogrammi TEMP ehk töötute elanike mentorprogrammi, kus saab kaasa lüüa nii mentori kui ka osalejana.

Eesmärk on toetada töötuid Eesti elanikke, kelle vähene eesti keele oskus, piiratud kontaktivõrgustik ja muud tingimused on tööturul takistuseks. Mentorprogramm annab võimaluse suhelda inimestega väljaspoolt oma tavapärast ringkonda. Nii on võimalus näha asju hoopis uues perspektiivis ning saada positiivne tõuge elus positiivsete muudatuste tegemiseks.

Loe programmi kohta lähemalt http://www.meis.ee/uudised?news_id=1002

Tuntud rahvuskultuuride festivalid saavad toetust

Integratsiooni Sihtasutus toetab tänavu rahvusvähemuste kultuuriühingute projekte ühtekokku 90500 euroga. Toetust saab 23 projekti.

Traditsioonilistest festivalidest saavad toetust „Rahvuskultuuride loomepada“ Jõhvis, Tallinnas toimuv ukraina kultuuri rahvusvaheline laste-noorte festival "Kvitõ Ukrainy", - rahvusvaheline slaavi kultuuri festival Svetotš 2017, rahvusvaheline õigeusu vaimuliku muusika festival Credo. Toetatakse ka XVIII Rahvusvahelise Isabella Jurjeva nim vene romansi esitajate konkursi läbiviimist ja Eesti vene kooride 80. aastapäevale pühendatud juubelipidu Narvas.

Ühtekokku laekus 66 projektitaotlust. Lisaks suurtele festivalidele saavad rahastust ka mitmed teised üritused. Näiteks, Eesti ingerisoomlaste laste keele ja kultuuri suvelaager Ida-Virumaal, Folklooriansambli Žurba 25. aastapäevale pühendatud CD väljaandmine ja juubelikontsertide sari Narvas, Kohtla-Järvel, Oisus ja Kärdlas, Eesti vene vanausuliste matusekommetest raamatu „Belaja Lestovka“ väljaandmine.

Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuhi Kristina Pirgopi sõnul on projektikonkursi eesmärk aidata kaasa rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilimisele ja tutvustamisele Eestis. „Rahvuskultuuriseltsid rikastavad meie kultuurimaastikku erinevate rahvuste muusika, tantsude, käsitöö, kunsti ja kirjasõnaga,“ kommenteeris Kristina Pirgop.

Käesolev konkurss toetab valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ elluviimist, mis panustab Eesti ühiskonna mitmekultuurilisusesse ja eri rahvuskultuure esindavate organisatsioonide jätkusuutlikku toimimisse ning arendamisse. Projektikonkurssi rahastab Kultuuriministeerium.

Lisainfo:

Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht, tel: 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee      

Oodatakse lugusid rändekogemusega inimestelt

Hea rändekogemusega inimene!

Oled Sa eestlane välismaal või välismaalane Eestis, väljarännanu laps või lapselaps, ise väljarännanu või tagasipöördunu, hiljuti kodumaalt lahkunu või aastakümneid võõrsil elanu, pikemalt või vaid ajutiselt teises riigis elav, kindlalt ühes kohas olija või mitme riigi vahel pendeldaja, täiskasvanu või noor – see teade on just Sinule!

Me soovime luua Eesti koolidele uut metoodilist vahendit, mis oleks õpetajatele toeks kooliõpilastele rändetemaatika selgitamisel. Valmiv vahend saab üheltpoolt kajastama põhjuseid miks inimesed oma kodumaalt välja rändavad ning teisalt seda, kuidas rändekogemusega inimesed ja/või nende järeltulijad end uues ühiskonnas tunnevad ja oma identiteeti lahti mõtestavad.

Kas tuleksid meile palun appi? Soovime väga kuulda Sinu isiklikku lugu Su enda rännaku(te)st või sellest, kuidas Sinu esivanemate ränne on Sind mõjutanud. Püüa leida oma kirjutisele üks kindel teemafookus. Valiku tegemisel mõtle sellele, mis võiks Sinu loo lugejat kõige enam huvitada ja kaasa haarata? Proovi järele kuidas on olla kirjanik ja lisa oma loole juurde mahlakaid detaile!

- Äkki Sul on rääkida mingist Sinu jaoks olulisest sündmusest, mis Sind mõjutas kodumaalt lahkuma?
- Või Sul on jutustada tore lugu seoses sellega, kuidas sa uue kodumaa välja valisid või kuidas sa just sinna sattusid?
- Ehk hoopis on Sul jagada mõnda pajatust seoses sellega, kuidas oled end uuel kodumaal tundnud? Mis seal on olnud kummaliselt teistmoodi kui kodus? Millest sa võõrsil elades puudust tunned?
- Võib-olla tahaksid panna sõnadesse selle tunde, kuidas on elada teises riigis, kui Sinu emakeel/kultuuritaust/usk/nahavärv on enamusest erinev?
- Või sooviksid rääkida sellest, miks sa oled otsustanud igaveseks uuele kodumaale jääda või hoopis vastupidi, miks sa kas kahetsed tehtud valikut või vähemalt kaalud tulevikus kodumaale naasmist/ mõne uue riigi väljavalimist? Mis sind otsuse tegemisel takistab?
Samuti on väga oodatud lood, kus autor püüab korraga ühendada mitut eri teemat. Kuid seejuures on oluline, et need teemad oleksid omavahel tugevas seoses ning annaksid koos edasi mingi kindla sõnumi.

Soovime, et paneksid oma loo kirja kas eesti, inglise või vene keeles ca 15-20 lausega ning saadaksid selle 17. aprilliks aadressile ingi@pagulasabi.ee.

Meile laekunud rändelugudest valime välja 10 parimat. Hea sulega inimese abil kirjutame tekstid hästi loetavaks, mistõttu lõplike lugude puhul võib esineda kirjanduslikke ilustusi! Koostöös suurepärase lasteraamatute illustraatori Marja-Liisa Platsiga valmivad iga loo juurde neid toetavad illustratsioonid. Sügiseks 2017 saab projekti lõpptulemus olema veebis vabalt kättesaadav. Lisaks saab ligi 200 Eesti kooli endale tasuta A2-suuruses plakatikomplektid, mille toel käsitleda rändetemaatikat koolitunnis või korraldada näitus koolikoridoris.

Lisaküsimuste korral palun võtta julgelt ühendust projektijuhi Ingi Mihkelsooga meili teel ingi@pagulasabi.ee või helistades +372 525 8702.

Projekti viivad läbi Eesti Pagulasabi MTÜ ja Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning seda rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu.