Identiteedilise integratsiooni mõtestamine ja mõõtmine teise põlvkonna Eesti venelaste näitel
Eesti keele õpe käib täie hooga
Mais selguvad eesti keele ja kultuuri tundmise klubide läbiviijad
Põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise koolitused – kellele ja milleks?
Emadepäeva tähistamine koos Tallinna Läti Rahvuskooli TAURENIS õpilastega
Aserite pühapäevakool Orhan kutsub aprilli viimasel päeval külla
Kabardiini pühapäevakool õpetab keelt ja kultuuri tantsu abil
Väitekirjad lõimumisvaldkonnast
Viimaste aastate jooksul on ilmunud mitmeid olulisi lõimumisvaldkonda puudutavaid doktoriväitekirju, mida järgnevates uudiskirjades teile tutvustame.
Identiteedilise integratsiooni mõtestamine ja mõõtmine teise põlvkonna Eesti venelaste näitel
Gerli Nimmerfeldti 2011. aastal kaitstud doktoritöö keskendub Eesti rahvusvähemustest noorte (teise põlvkonna vene rahvusest noorte) identiteedile ja identiteedi kujundamisele. Seejuures keskendutakse identiteedilisele integratsioonile, mis vastab selle sihtrühma rahvuse tasandil kogetavale kuuluvustundele. Nimetatud identiteediline integratsioon põhineb tundel, et ollakse Eestis kodus ja Eesti ühiskonna aktsepteeritud liige. Ühiskonna sotsiaalse ühtekuuluvuse ja ühtsuse jaoks on oluline, et Eesti elanikud tunneksid end koduselt. Sageli eeldatakse, et kuna teine põlvkond on siinses riigis sündinud ja üles kasvanud, siis ainuüksi siin sündimisest piisab emotsionaalse seotuse ja riiki ning ühiskonda kuulumise tunde tekkimiseks. See ei vasta aga tõele. Väitekirjas vaadeldakse neid tegureid, mis võivad identiteeti mõjutada, võimaldades identiteedilist integratsiooni ka paremini mõista.
Lõimumisest rääkides on oluline esile tuua kahte olulist mõõdet: etnilist ja kohapõhist identiteeti. Üks võimalik integratsiooni käsitlus eeldab etnilise identiteedi ja lojaalsuse vähenemist, millega kaasneb elukohariigi, sealse ühiskonna ja peavoolukultuuriga samastumise suurenemine. Selle vaate kohaselt saab domineerida vaid kohapõhine või etniline identiteet ning see vaade läheneb assimilatsioonile. Teise vaate kohaselt võib identiteete olla mitu ja võimalikuks osutub nii kohapõhise kui etnilise identiteedi konfliktivaba kooseksisteerimine.
Kõnealuse väitekirja tulemused näitavad, et noorte Eesti venelaste etniline identiteet on pigem nõrk. Eestlastest vastajate seas on etniline samastumine palju tugevam. Rahvusvähemustest vastajatest 28% märkisid, et nad tunnevad väga tugevalt oma kuulumist venelaste hulka ning 43% hindas oma kuuluvuse tugevaks. Samas 65% eestlasi väljendas väga tugevat kuuluvust oma rahvusrühma. Tugevamat kuuluvustunnet tunnetasid venelased rühmade suhtes, mis põhinevad keelel (vene keelt kõnelejad) ja kodakondsusel (Eesti kodanikud), ning kõikidest Eestis elavatest rahvastest (eestimaalastest) moodustatud rühmade suhtes.
Teise põlvkonna venelaste arvates tuleb selleks, et olla eestlane, eestlasena sündida. Sageli nimetati määrava tegurina ka eesti keelt, rõhutades eriti seda, et leidmaks eestlaste seas tunnustust eestlasena, tuleb osata eesti keelt või rääkida seda emakeelena. Vene rahvusest noored tunnevad, et neil pole kunagi võimalik saada eestlasteks, isegi kui nad seda tahaksid. Samas kui nad on väljaspool Eestit, peetakse neid eestlasteks.
Eesti venelaste vähest samastumist enamusega võib seletada eestlaste erilist laadi riigiidentiteediga, mis oluliselt tugineb rahvuslik-kultuurilise kogukonna mõistele – kohalik päritolu, ühine kultuur, ajalugu, rahvuslikud traditsioonid, tunded, keel, oma kultuuri ja traditsioonide hoidmine ja nendega seotud uhkustunne, tugev side Eesti territooriumi ning maastikuga.
Samas kui mõõta kuuluvustunnet teisiti, kasutades näiteks avaldusi nagu „ma armastan Eestit” jne, avaneb teistsugune pilt. 12% vastanud venelastest tundis väga tugevat ja 42% tugevat sidet Eestiga. 35% küsitlusele vastajatest seostas end Eestiga nõrgalt ja 11% väga nõrgalt.
Pikemalt saab lugeda aadressil http://www.etera.ee/zoom/1963/view?page=3&p=separate&view=0,0,2067,2834.
Infot eesti keele ja kultuuri õppest
Eesti keele õpe käib täie hooga
Eesti keele õppes osaleb märtsi lõpu seisuga enam kui 1700 inimest. Tegu on 2015. aasta suvel MISA kodulehe kaudu keeleõppesse registreerunud inimestega. Suurem osa käesoleva aasta keelegruppidest alustas õppetööga varakevadel, et enne suurt suvepuhkuste hooaega kursustele punkt panna.
Kursuse maht on kokku 100 tundi, mis teeb õppetöö kestuseks umbes 4 kuud. Õppetööle eelneb ka keeleoskuse kontrollimine, mis võimaldab kursuse alguses välja selgitada inimese keeleoskuse tegeliku taseme ja kursuse lõpus fikseerida ka kursuse käigus omandatud teadmised. Käesoleval aastal viivad keelekursusi läbi viis firmat – OÜ Keelepisik, OÜ Mitteldorf, Sihtasutus EDUKOOL, Folkuniversitetet Estonia ja Atlasnet Mittetulundusühing. Keelefirmad korraldavad õpet 16-liikmelistele gruppidele Tallinnas, Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Ahtmes, Tartus ja Pärnus.
Esimesed 540 inimesele planeeritud eesti keele kursused algasid möödunud aasta sügisel ja käesoleva aasta alguses ning lõpevad kõik hiljemalt jaanipäevaks. 2015. aastal keeleõppega alustanutest on märtsi seisuga lõpetanud 370 inimest.
Hetkel õpib eesti keele kursustel üle 1700 inimese. Käesoleval kevadel kuulutab MISA välja veel täiendava hanke keelekursuste läbiviijate leidmiseks, et alustada järgmisele 2000-le 2015. aastal registreerunule keeleõppe pakkumist juba 2016. aasta sügisel.
Kõik MISA veebilehe kaudu 2015. aastal registreerunud inimesed saavad sellel sügisel ja 2017.a alguses võimaluse keelekursusel osaleda. Kursustele saajatega võtab ühendust korraldaja.
Kuni aastani 2020 korraldatavaid tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursuseid organiseerib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.
Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee.
Mais selguvad eesti keele ja kultuuri tundmise klubide läbiviijad
Juunikuust hakkab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) pakkuma klubide abiga keelelist ja kultuurilist kümblust Eestis elavatele eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele vähelõimunud püsielanikele. Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid on mõeldud neile, kes oskavad eesti keelt vähemalt B2 tasemel ning kes tahavad oma suhtluskeelt parandada või olemasolevat keeletaset hoida. Klubi liikmeks saavad esmajärjekorras MISA kodulehe kaudu B2-taseme eesti keele kursustele registreerunud ja B2-taseme kursustel osalenud.
„Praegu õpib MISA organiseeritavatel B2-taseme eesti keele kursusel ligi 600 inimest, kellele saame suvest pakkuda klubis osalemist eelisjärjekorras. 2015. aasta suvel registreerus B2-taseme eesti keele õppesse kokku 2201 inimest üle Eesti. Kõigile neile, kes klubides osalemiseks eesti keelt piisavalt valdavad ja on sellest huvitatud, anname võimaluse,“ tutvustas klubisid MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi.
„Kahe aasta jooksul (2016 -2017) avatakse kuni 60 eesti keele klubi üle Eesti. Eelistatud on Ida-Virumaa linnad Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve, Jõhvi, Ahtme, kus on väiksem võimalus rääkida eesti keeles ja tutvuda eesti kultuuriga,“ lisas Tondi.
Eesti keele- ja kultuuri tundmise klubid on mõeldud eesti keelest erineva emakeelena rääkivatele inimestele, kes soovivad praktiseerida eesti keelt ja saada osa ka eesti kultuuri eripärast. Klubi kohtumistele kaasatakse eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi, kes pakuvad keelepraktika tuge ja jagavad innustust eesti keeles suhtlemiseks. Tugiisikutega saavad nad vestelda erinevatel igapäevaelulistel teemadel – tutvustada tavaelus enam kasutatavate väljendite rohkust ja olukordi, kus on õige neid kasutada. Klubide liikmed ja eestvedajad saavad pooleaastase perioodi jooksul kokku vähemalt kord nädalas, vähemalt kord kuus toimub neil õppereis või võtavad nad osa mõnest kultuuriüritusest. Tegevuse raames hakkavad kõik klubid tegema sissekandeid blogipäevikusse, mille eesmärk on panna klubi liikmed ühiselt tegutsema, kogemusi ja mõtteid jagama.
Kuni aprilli lõpuni ootab MISA pakkumusi klubide eestvedajate leidmiseks ja tegevuste läbiviimiseks üle Eesti. Hanke kohta leiab infot ka MISA kodulehelt või e-riigihangete registrist https://riigihanked.riik.ee/register/hange/173036.
Projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevust „Keeleline ja kultuuriline kümblus“ elluviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Keelelise ja kultuurilise kümbluse klubiliste tegevuste kogumaksumus aastateks 2016-2017 on 850 002 eurot.
Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee.
Eesti Vabariigi kodakondsusteemadel
Põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise koolitused – kellele ja milleks?
Veebruarikuus toimusid esimesed MISA tellitud ja MTÜ Kodanikukoolitused läbi viidud Eesti Vabariigi põhiseaduse ning kodakondsusseaduse tundmise koolitused. Uurime järele, millised on koolitusel osalenute esmamuljed, mida koolitused endast kujutavad ja kellele need on mõeldud?
Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise koolitused on mõeldud inimestele, kes soovivad teada, kuidas Eesti riik toimib, millised on iga inimese põhiõigused, vabadused ja kohustused. Koolitused annavad hea ettevalmistuse neile, kes soovivad osaleda Eesti Vabariigi põhiseaduse ning kodakondsusseaduse eksamil. Kursustele on oodatud ka Eesti kodanikud, kellel on olnud vähe kokkupuudet Eesti riigikorraldusega ja kes soovivad täiendada oma teadmisi riigi toimimisest.
Esimesed 2-päevased koolitused toimusid veebruaris Tallinnas. Möödunud kahe kuu jooksul on kokku toimunud 11 koolitust, lisaks pealinnale ka Kohtla-Järvel ja Sillamäel. Koolitusi korraldatakse kuni 2017. aasta novembrini üle Eesti. Iga koolitus lõpeb õppekäiguga mõnda Eesti olulisse riigiasutusse, nagu näiteks Eesti Pank, Riigikogu, Häirekeskus vms.
Eesti kodakondsuse saamiseks on vaja sooritada kaks eksamit – eesti keele tasemeeksam vähemalt B1-tasemel ja kodakondsuse eksam. Juhul kui eesti keele B1-taseme eksam sooritada alles paari aasta pärast, siis täna läbitud põhiseaduse ja kodakondsusseaduse eksami tulemused ei aegu ning need kehtivad ka tulevikus. Seega, miks mitte kasutada juhust ja koolituste abiga sooritada edukalt kodakondsusseaduse eksam.
Kursusel osalenud Valgevene juurtega mees kinnitas, et kuna sügisel saab tal kodakondsuse taotlemiseks hädavajalik Eestis elamise aeg täis ja tehtud on juba keeleksam, siis tuleb tal vaid kodakondsuseksam sooritada. „Mu tuttavad hirmutasid mind, et seadused on keerulised, ja et õiguskeel on raske. Tunnen, et kursused aitavad mul üksikasjadest paremini aru saada ja nii on lihtsam juba ka kõike endale meelde jätta.“
Ka koolitusel osalenud 65-aastase härra osales kursustel kodakondsuseksamiks valmistumise eesmärgil. „Maailmas on nii palju huvitavat vaadata ja Eesti kodanikuna on reisimine vaieldamatult hõlpsam. Siis saan muretult koos tütre perega reisida, kuna mu tütrel on Eesti pass juba ammu olemas.“
Õppetöö käigus saab selgeks, kes on kõrgeima riigivõimu kandja Eestis, mis on Vabariigi Valitsuse ülesanne, kellel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele? Teada saab veel palju muudki olulist –ühes riigis ja ühiskonnas elades tasub teada, kuidas kohapealsed asjad toimivad ning millised on traditsioonid ja kombed. Seaduste tundmine annab inimestele otsustamisjulgust ja enesekindlust.
MTÜ Kodanikukoolitused õpetajad on kogenud koolitajad Reet Valing, Anu Kihulane, Nady Vest ja Jelena Ohakas.
Kursused on osalejatele tasuta.
Kursuste info eesti keeles: http://kodanikukoolitus.edicy.co/kodakondsuskoolitus2016.
Kursuste info vene keeles: http://kodanikukoolitus.edicy.co/grazhdanstvo.
Vene keeles saab infot küsida ka Irina Oleinitš’ilt tel. +372 506 9028 või e-posti aadressilt koolitus@kodanikukoolitus.eu või irina@powertugi.ee.
Koolitusi viiakse läbi Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutused Meie Inimesed toel Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevuse „Lõimumiskoolitused“ vahenditest.
Pühapäevakoolide avatud uste päevad
Emadepäeva tähistamine koos Tallinna Läti Rahvuskooli TAURENIS õpilastega
7. mail kell 10.30 kuni 13.30 toimub Tallinna Läti Rahvuskooli TAURENIS näidistund Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi ruumides aadressil Fr.R. Kreutzwaldi tn 25. Näidistunni teemaks on emadepäev. Kuigi emadepäeva tähistamine on võrdlemisi uus traditsioon, on ema kui kultuuripärandi põhilist edasikandjat ülistatud juba ammustest aegadest.
„Näidistunni esimeses pooles pakume huvilistele võimalust osaleda läti keele tunnis, mis toimub eraldi kahes vanuserühmas. Teises osas ühinevad mõlemad rühmad, et õppida selgeks ja osaleda kahes läti rahvuslikus ringmängus. Samuti valmistame osalejatega lätipäraseid kingitusi emadele. Kuna ükski pidu ei ole meie kultuuris mõeldav ilma korraliku peolauata, ei puudu ka siit läti traditsionaalsed road,“ tutvustas näidistunni programmi Tallinna Läti Rahvuskooli TAURENIS juht Dita Lince.
Näidistunnis osalejatel palutakse eelnevalt registreeruda, kirjutades e-posti aadressile dita@green.ee.
Läti huvikool alustas oma tööd 2008. aastal, kuid oma nime ja ametliku staatuse sai kool aastal 2013. Kooli peamised eesmärgid on õpetada Eestis elavatele läti lastele läti keelt, kultuuri, traditsioone ja ajalugu. Õppetegevus toimub kahes vanuserühmas. Noorema vanuserühma (1- kuni 6-aastased lapsed) keele- ja kultuuriõpe toimub erinevate mängude, laulude ja meisterdamise kaudu. Vanema rühma (kooliealised lapsed) õppetegevus on korraldatud akadeemilise õppeprotsessina, mis hõlmab järgmisi õppeaineid: läti keel ja kirjandus, rahvatants, muusika, rahvakunst ning käsitöö, samuti Läti ajaloo ja geograafia tundmine.
Lisainfo: Dita Lince, Tallinna Läti Rahvuskooli TAURENIS juht, e-post: dita@green.ee.
Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.
Aserite pühapäevakool Orhan kutsub aprilli viimasel päeval külla
30. aprillil kell 15.00-17.00 toimub Tallinna Ülikooli ruumis 307 Aserbaidžaani Huvikooli Orhan avatud uste päev. Kohale on oodatud nii aserid, kes soovivad oma järglastele kooli tegevust tutvustada kui ka teised aserbaidžaani kultuurist ja traditsioonidest huvitatud.
Avatud uste päeval saab kuulata aserbaidžaani luulet ja laule pühapäevakooli laste esituses, samuti kuulata esitlust sellest imelisest maast, mis asub Kaukasuse mäestiku keskel. Osalejatele tutvustatakse Buta-nimelist rahvamustrit, mille tikkimist saavad huvilised õpetajate abiga ka ise järele proovida. Pühapäevakooli õpilased näitavad kuidas tantsida kohalikku rahvatantsu „Jallõ loo“, mida saab rahvatantsu näidistunnis selgeks õppida. Näidistunnis osalejatel tuleb eelnevalt registreeruda kirjutades e-posti aadressile sanam.aliyeva@gmail.com või helistades telefonil 55956950.
„Aserbaidžaanlased ehk aserid on väga külalislahke rahvas. Eriline koht meie rahvusköögis kuulub maiustustele ja tõelise hõrgutise valmistamine on igale perenaisele auasi. Ka meie avatud uste päeval soovime kostitame külalisi hea ja paremaga. Kohvi- ja teelaualt on kindlasti meie rahvuskook pahlava,“ kommenteeris Aserbaidžaani Huvikooli Orhan juht Shahsanam Alijeva.
Huvikool alustas oma tegevust 2010. aastal. Kooli põhieesmärk on toetada Eestis elavate aserbaidžaani rahvusest laste emakeele õppimist ja kodumaa kultuuri ning ajaloo tundmist. Samuti soovivad nad olla ka eestvedajad aserbaidžaani laste integreerimisel Eesti ühiskonda. Koolis on aserbaidžaani keele, kirjanduse, ajaloo ja kultuuri tunnid. Samuti käib koos tantsuring, mis on laste jaoks ühtviisi meelelahutus, tantsuõpetus kuid ka tund, mis annab teadmisi aserbaidžaani rahvatantsu ajaloost.
Lisainfo: Shahsanam Alijeva, Aserbaidžaani Huvikooli Orhan juht, tel. 55956950, e-post: sanam.aliyeva@gmail.com.
Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.
Kabardiini pühapäevakool õpetab keelt ja kultuuri tantsu abil
26. aprillil algusega kell 17.00 toimub aadressil Sõle 40-204 Kabardiini pühapäevakoolis näidistund, kuhu oodatakse kõik huvilisi, kes soovivad kabardiinide kultuurist rohkem teada saada.
Avatud uste päeval on kohal õppejõud Anzor Šorov Moskvast, kes õpetab keelt tantsimise abil. Õppejõud tutvustab uudset metoodikat, kuidas on võimaik tantsu abil mõista teise rahva kultuuri. Kõigil huvilistel on võimalik proovida kabardiini rahvustantsu samme. Üritustel saab maitsta kabardiini maiustusi, traditsioonilist leiba, teed ja kohvi.
Avatud uste päeval osalemiseks palutakse eelnevalt registreeruda kirjutades e-posti aadressile ilona.thagazitova@mail.ee.
„Meil on suur au, et sel õppeaastal on meiega liitunud õppejõud Anzor Šorov. Ta on Kabardiini-Balkaaria Vabariigi tunnustatud artist, õpetaja ja kabardiini keele edasikandja. Meie kooli õpilastele meeldivad väga Anzori tunnid. Tema uudse õppemeetodi abiga on lapsed palju omandanud. Ta väga hoolib lastest ja läheneb igaühele individuaalselt,“ kommenteeris Kabardiini pühapäevakooli juht Ilona Thagazitova.
Kabardiini pühapäevakool asutati 2006. aastal. Kooli peamine ja tähtsaim ülesanne on Kabardi-Balkaarias elavate rahvaste kultuuri edasikandmine. Peamiste adatide ehk rahva tavade ja õigusnormide, ajaloo ja käitumisreeglite tundmiseta pole võimalik mõista, arendada, säilitada oma rahva kultuuri ja tutvustada seda teistele. Kooli ülesandeks on ka keeleõpe. Keelt õpetatakse erinevate metoodite abil: traditsiooniline (kasutatakse kirjanäidiseid, aabitsat, valmistatakse sõnaraamatuid) ja mänguline – käsitööesemete valmistamine, laulude õppimine. Tantsuseadete lavastamisel tutvutakse rahvusmuusikaga, õpitakse iseloomulikke samme, tutvutakse kostüümide ja rahvusornamentidega ning õpitakse liigutusi kabardi keeles. Kooli õpilased ja vilistlased tantsivad ansamblis Terek, mis on osalenud rahvusvahelistel konkurssidel ja võitnud ka mitmed auhindu.
Lisainfo: Ilona Thagazitova, Kabardiini pühapäevakooli juht, e-post: ilona.thagazitova@mail.ee.
Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.
