APRILL 2015

MISA juhataja: MISA saab olema lõimumisvaldkonna kompetentsikeskus
Tallinna pühapäevakool tähistab lihavõtteid Valgevene moodi
MISA eestvedamisel koolitavad õpetajad õpetajaid
Tallinna Ülikool korraldab gümnasistidele põneva meediakursuse

MISA juhataja: MISA saab olema lõimumisvaldkonna kompetentsikeskus

MISA aprillikuu uudiskirja jaoks antud intervjuus räägib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) juhataja Dmitri Burnašev, millise kursi on sihtasutus võtnud, et Eesti ühiskonna sidususse veelgi paremini panustada.

Kuidas on MISA alates käesolevast aastast organisatsioonina muutunud?

Alates 2015 aasta algusest on MISA-s uus struktuur ja lähtuvalt lõimumisvaldkonna arengukavast ka uuenenud strateegia. Oleme lisaks tehnilistele ametikohtadele loonud ka toimiva arenduskeskuse, mis tegeleb MISA erinevate tegevusvaldkondade arendamisega.  Meie missiooniks on olla lõimumisvaldkonnas tunnustatud kompetentsikeskus: soovime koondada teavet ja kogemusi lõimumistegevustest ning osaleda omapoolse sisendiga valdkondlikes aruteludes. Oleme nüüd esindatud ka Ida-Virumaal.  Nii Narvas kui ka Tallinnas tegutseb MISA ruumides teavitamis- ja nõustamiskeskus, kus pakume tasuta integratsioonialast nõustamist eelkõige vähelõimunud inimestele. Nõustame tööhõive, hariduse, sotsiaalsete teenuste, õigusabi, sotsiaalhoolekande, tervishoiu, riiklike toetuste, keeleõppe, kohanemiskursuste ja kodakondsuse taotlemise võimaluste teemadel.

Milliseid töökorralduslikke muudatusi võivad oodata MISA partnerid ja taotlejad?

MISA partnerite ja taotlejate jaoks toob struktuurimuutus kaasa mitmeid uuendusi. Näiteks sellest aastast võtame projektitaotlusi vastu ainult selleks loodud veebikeskkonna kaudu ja unistame sellest, et varsti oleks võimalik meile digitaalselt esitada ka aruandeid. See kaasajastaks meie tööprotsessi veelgi. Peame tähtsaks vähendada ka partnerite aruandluskoormust, kontrollides lähitulevikus aruandeid ainult valimipõhiselt. Tervikuna soovime liikuda oma taotlejatele ja partneritele lähemale, sest meie eesmärk on olla inimlik ja sõbralik partnerorganisatsioon, mitte pelgalt bürokraatiamasin.

Missugused on MISA lähituleviku prioriteetsed tegevussuunad?

Oleme kaardistanud peamised valdkonnad, mille kaudu  panustame lõimumisvaldkonna arengukavas seatud eesmärkide saavutamisesse. Nendeks valdkondadeks on kodanikuharidus, rahvusvähemuste kultuuride toetamine, keeleline ja kultuuriline kümblus, Eestis elavate erinevate rahvuste omavaheliste koostöötegevuste toetamine, lõimumisalase info haldamine ja ühise meediaruumi loomisesse panustamine. Jätkuvalt tegeleme ka rändealase nõustamisega ja toetame rahaliselt tagasipöördumist ja remigreerumist. Soovime, et kõik Eesti elanikud tunneksid ennast riigi Kodanikena (rõhutatult suure algustähega) – nii need, kes Eesti kodanikud veel ei ole, kui ka need, kes on küll kodanikud, aga soovivad kodanikuks kasvada.

MISA konkurssidel ja hangetel saab silma peal hoida liitudes MISA uudiskirjaga või jälgides jooksvat infot MISA kodulehel.

MISA uuenenud strateegiat on kõigil võimalik lugeda siin. http://www.meis.ee/strateegia

Lõimumisvaldkonna arengukavaga „Lõimuv Eesti 2020“ ja selle rakendusplaaniga aastateks 2014–2017 on kõigil huvilistel võimalik tutvuda siin: http://www.kul.ee/et/valdkondlik-arengukava-loimuv-eesti-2020.

Tallinna pühapäevakool tähistab lihavõtteid Valgevene moodi

Tallinnas tegutseb alates 2011. aastast Valgevene pühapäevakool Praleska. Praleska on mõeldud Eestis elavatele valgevene perede lastele, et nad saaksid õppida valgevene keelt ning läbi mängude ja tantsude ka oma päritolumaa kultuuri ja traditsioone. Lähenevate õigeusu kiriku lihavõttepühade valguses heidame pilgu põnevamatele Valgevene lihavõtte-traditsioonidele ja sellele, kuidas neid suuri pühi koos Praleska kooli lastega tänavu tähistatakse.

Valgevene keeles on lihavõttepüha nimetus Вялікдзень, mis tähendab „suurt päeva“. Juba ristiusu-eelsel ajal tähistasid lihavõtted kevadiste põllutööde algust ning sisuliselt pidasid valgevenelased seda püha uue aasta alguseks. Valgevenelased tähistavad lihavõtteid mitmete traditsioonidega: küpsetatakse lihavõttesaiu (kulitšid), värvitakse ja veeretatakse mune ja tantsitakse rahvatantse nagu metelitsa ja zaveinitsa. Iiseloomulikuks lihavõtte-traditsiooniks peeti ka volotšebnikute ringirändamist: mehed koondusid 8-10 liikmelistesse rühmadesse ja rändasid mööda inimeste kodusid, lauldes kombekohaseid laule.

Tänavu tähistatakse Valgevenes lihavõtteid 12. aprillil ja pühapäevakoolis Praleska toimuvad kevade esimese püha pidustused 11. aprillil.  Pühapäevakoolil on kavas koos lastega värvida ja veeretada mune, laulda traditsioonilisi kevadiste põllutööde-teemalisi laule ja õppida selgeks rahvatants metelitsa.

„Valgevene laste jaoks on lihavõtted üks põnevamaid pühi aastas,’’ selgitas pühapäevakooli Praleska juht Pavel Marozau. ’’Igal aastal saavad meie lapsed selle püha kohta midagi uut teada, näiteks kuidas tähistatakse lihavõtteid Eestis ja mille poolest Eesti traditsioonid erinevad Valgevene omadest. Meie kooli tegevus ongi pühendatud sellele, et Eestis elavad valgevene pärituolu lapsed kohaneksid hästi siinse ühiskonnaga, säilitades seejuures oma valgevene juured,’’ lisas Marozau.

Valgevene pühapäevakooli Praleska programmi lisandub igal aastal huvitavaid üritusi, mis aitavad kohalikel valgevenelastel säilitada oma rahvuslikku identiteeti Eestis.

Praleska erinevate tegevuste kohta saab rohkem infot interneti kodulehelt: http://praleska.org/

Pühapäevakooli Praleska tegevusi toetavad Haridus-ja Teadusministeerium ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA arenduskeskuse valdkonnajuht, tel. +372 659 9024, e-post [email protected];

Pavel Marozau, pühapäevakooli Praleska juht, tel. +372 58 009 188, e-post [email protected].

MISA eestvedamisel koolitavad õpetajad õpetajaid

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) eestvedamisel toimus 28-29. märtsil Tallinnas Ovaalstuudios rahvusvähemuste pühapäevakoolide juhtide ja õpetajate esimene täienduskoolitus.  Täienduskoolituste ülesehitus on sel aastal eriline, sest koolitustel rakendatakse formaati „õpetajalt õpetajale’’: õpetajatele ja juhtidele annavad oma teadmisi edasi kolleegid ise.

Paljud Eestis tegutsevad pühapäevakoolid on töötanud juba üle kümne aasta ja staažikatel õpetajatel on kogunenud rikkalikult kogemusi, mida kolleegidega jagada. Nii jagasidki täienduskoolitusel pedagoogid parimaid praktikaid tööst  3-7 aastaste lastega. Veel arutati pühapäevakoolide tulevikuplaane ja rolli Eesti ühiskonnas, tulemuslikud olid ka arutelud pühapäevakooli väärtuste ja õpetajate arengu teemadel. Lõimitud aine- ja keeleõppe õpetaja Marje Sarapuu viis koolitusel läbi sessiooni õpetaja-õpilase suhete teemadel.

Ovaalstuudios toimunud täienduskoolitusel osales 29 juhti ja õpetajat 21 pühapäevakoolist. Kohale tuldi Sillamäelt, Tallinnast, Haapsalust, Jõhvist, Pärnust, Tapalt, Maardust ja Valgast.

„Mulle meeldis uudses  „õpetajalt õpetajale’’ formaadis korraldatud koolitus, sest kogemuste vahetamise võimalus kolleegidega on väga väärtuslik. See annab energialaengu, mis on tööks pühapäevakoolis asendamatu. Hubased Ovaalstuudio ruumid inspireerisid ja toetasid mõttetööd,’’ kommenteeris Tallinna Vene Kultuuri Pühapäevakooli juht Roman Ljagu.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed toetab tänavu rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinantseerimise raames 23 pühapäevakooli tegevust.

Rahvusvähemuste pühapäevakoolis saavad Eestis elavad lapsed, kelle esivanemate päritolumaa ei ole Eesti, õppida oma päritolumaa keelt ja kultuuri ning tutvuda traditsioonidega.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA arenduskeskus valdkonnajuht, tel. + 372 659 9024, e-post [email protected]ee.

Tallinna Ülikool korraldab gümnasistidele põneva meediakursuse

Tallinna Ülikool hakkab õige pea läbi viima neljas Eesti linnas vene- ja eestikeelsetele gümnasistidele mõeldud meediaõpetuse kursust, kus noori õpetatakse analüüsima meediatekste ja kasutama teabe hankimiseks nii Eesti kui muu maailma objektiivseid infokanaleid.

Kursused hakkavad toimuma Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas ja gümnasiste hakkavad koolitama kommunikatsioonivaldkonna eksperdid.  Kursusel osalejad saavad lisaks loengutele ja rühmategevustele külastada erinevate meediaväljaannete toimetusi, et kohtuda ajakirjanike ja arvamusliidritega.
 

„Soovime, et kursuse lõppedes suudavad osalejad veelgi paremini lugeda ja mõista meediast tulevat infot ja hinnata, kas see on objektiivne või mitte,’’ selgitas MISA meediavaldkonna juht Natalja Kitam. 

Meediaõpetuse kursuse läbiviimist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA rakenduskeskuse koordinaator, tel. +372 659 9841, e-post [email protected];

Valeria Mihhailova, projektijuht, tel. +372 55 595 632, e-post [email protected].