Integratsiooni Sihtasutus korraldab 11.-12. novembril Tallinnas rahvusvahelise lõimumiskonverentsi „30 aastat lõimumist: kordaminekud, kasutamata võimalused ja väljakutsed“. Konverents toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud eksperte Soomest, Lätis, Leedust, Suurbritanniast, Saksamaalt, Austriast, Šveitsist ja Eestist. Tänasest saab üritusele registreeruda integrationconference.ee lehel. Konverentsist saab osa võtta COVID tõendi esitamisel, sündmust on võimalik jälgida ka veebis.

Kahe päeva jooksul on konverentsi kavas ettekanded ja arutelupaneelid, kus valdkonna eksperdid, teadlased, poliitikakujundajad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad analüüsivad taasiseseisvunud Eesti ja teiste riikide viimase 30 aasta lõimumisprotsesse, võtavad kokku senised saavutused ja tagasilöögid ning arutlevad selle üle, mida tuleb veel teha sidusama ühiskonna loomiseks.

Kokku võtab konverentsil sõna 15 esinejat. Külalisesinejate seas on näiteks:

• Leedsi ülikooli sotsioloogia- ja sotsiaalteooria professor ning Pariisi Sciences Po ülikooli Kesk- ja Ida-Euroopa uuringute kaasteadur Adrian Favell, kes arutleb konverentsil Lääne maailma integratsiooni uurimise kallutatuse üle ning pakub lahendusi selle vältimiseks;
• inimgeograafia professor Birgit Glorius, kes tegeleb Saksamaal Chemnitzi Tehnoloogiaülikoolis Euroopa migratsiooniuuringutega ning kes analüüsib konverentsil Saksamaa taasühinemist;
• Leedu sotsiaalteaduste keskuse ja MTÜ Mitmekülgsuse Arendamise Rühm (Diversity Development Group) teadur Giedrė Blažytė, Läti Ülikooli sotsiaalteaduste doktor Inese Šūpule ja Helsingi täitevameti linnauuringute ja statistika üksuse esindaja ja politoloog Pasi Saukkonen räägivad konverentsil naaberriikide kogemusest lõimumise valdkonnas viimase 30 aasta jooksul;
• Eesti lõimumisvaldkonna uurijad Marju Lauristin, Raivo Vetik, Kats Kivistik ja Triin Vihalemm analüüsivad integratsiooni monitooringu 20-aastast ajalugu ja arutlevad Eesti ühiskonna viimaste aastakümnete muutuste üle.

Konverents toimub eesti keeles sünktoontõlkega inglise ja vene keelde. Kõigi esinejate ja kavaga tutvuda ning registreeruda sündmusele saab konverentsi kodulehel. Konverentsil osalemine on eelregistreerimise alusel tasuta.

Konverentsil saab osaleda COVID tõendi esitamisel. Kohapeal on võimalik teha COVID kiirtest 11. novembril kell 08.30–10.30, mille eest tuleb igal testijal ise tasuda 10 eurot.

Rahvusvaheline lõimumiskonverents toimub 11.-12. novembrini Original Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses. Konverents toimub kaheksandat korda.

Konverentsi otseülekannet on võimalik jälgida integrationconference.ee lehel.

Konverentsi korraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Kultuuriministeeriumiga.

Kultuuriministeerium tutvustas täna, 10. mail Eesti Integratsiooni Monitooringu 2020 tulemusi. Monitooringu täisversiooni ja monitooringuga seotud materjalid leiab www.kul.ee/EIM2020.

„20 aasta jooksul tehtud monitooringute põhjal saame öelda, et Eesti ühiskonna lõimumine on olnud järjepidev ja positiivse trendiga protsess. Küll on aga endiselt murekohti, mida peab lahendama, näiteks kuidas luua ja toetada ühist ruumi, kus eri rahvustest inimestel oleks rohkem omavahelisi kontakte ja suurem side Eestiga,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott.

Monitooringu tulemustest selgub:

• Eestis on palju inimesi tugeva riigiidentiteediga;
• eesti keele oskus on kasvanud ja eesti keelt peetakse oluliseks;
• tagasipöördujad ja uussisserändajad kohanevad Eestis hästi;
• varasemast rohkem teistest rahvustest inimesi on hakanud pidama usaldusväärseks Eesti venekeelset meediat;
• Eestis elavate inimeste informeeritus nii oma kodukohas kui ka laiemalt Eestis toimuvast on viimase 12 aasta jooksul pidevalt kasvanud;
• eestlaste ja teistest rahvustest elanike osalemine tööelus ja nende sotsiaal-majanduslik toimetulek erineb endiselt, majandussurutiste ajal lõhed suurenevad.

Eesti Integratsiooni Monitooringu 2020 tulemuste esitlust saab järelvaadata siit – https://www.youtube.com/watch?v=F5k9CHBA9E0 ning vene keeles siit – https://www.youtube.com/watch?v=N4RR7KPWJGs.

20 aasta jooksul on lõimumisvaldkonna analüüsimiseks läbi viidud kaheksa monitooringut. Lõimumisvaldkonna sõltumatu süvauuring on läbi viidud iga kahe või kolme aasta tagant ning selle tulemused aitavad mõista Eesti ühiskonna arengut ning kujundada kohanemis- ja lõimumis- ning teisi valdkondlikke poliitikaid.

Uuringu ülesandepüstituse alus on lõimumise valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020“. Uuringu tellija on Kultuuriministeerium ning selle viisid läbi Praxis ja Balti Uuringute Instituut, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool ja Turu-uuringute AS.

Aprillis lõppes Integratsiooni Sihtasutuse praktikaprogramm, mille eesmärk oli tutvustada eesti keelest erineva emakeelega tudengitele töövõimalusi riigiasutustes ja julgustada neid tulevikus avaliku sektori ametikohtadele kandideerima. Programmi läbis erinevates ministeeriumides, Riigikantseleis ja Õiguskantsleri Kantseleis kokku 13 noort.

„Meie jaoks on oluline, et kõigil Eestis elavatel inimestel oleks võimalik end teostada. Mida mitmekesisema töötajaskonnaga avalik sektor on, seda laiapindsemat ning ühiskonna kõiki vajadusi rahuldavat poliitikat teeme. Eestis on väga paljudest erinevatest rahvustest inimesi, kuid ministeeriumites on nende osakaal üle 2%. Plaanime programmiga edaspidi jätkata ning julgustada noori, kellel on olemas kõik eeldused, tulema, proovima ja kandideerima,“ ütles Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.

Integratsiooni Sihtasutus viis koostöös Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga läbi programmi, mille raames pakkusid erinevad riigisektori asutused praktikakohti eesti keelest erineva emakeelega bakalaureuseõppe viimase õppeaasta või magistriõppe tudengitele. Praktikante võtsid vastu Riigikantselei, Õiguskantsleri Kantselei ja seitse ministeeriumi: Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium.

„Usun, et toimunud praktikaprogramm on andnud eesti keelest erineva emakeelega noortele tuult tiibadesse ja nihutanud nende jaoks eneseteostuse piire kaugemale – oma tulevikku planeerides saavad nad nüüd rohkem arvestada ka avaliku sektori karjäärivõimalustega. Praktikante vastu võtnud organisatsioonid on aga kahtlemata saanud oma tegemistele väärtuslikku värsket vaadet, laiemat arusaama erinevate sihtrühmade ootustest nende tööle ja uusi ideid,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.

„Tudengina ei olnud ma isegi mõelnud, et võiksin riigisektorisse tööle minna. See tundus kompetentsi puudumise tõttu mõeldamatu, selgus aga vastupidine. Praktika käigus tegelesime Ida-Virumaad puudutavate probleemidega ja nii osutusid minu kogemused ministeeriumi jaoks heaks sisendiks. Juhendaja suhtus minusse seetõttu kui omamoodi asjatundjasse ja meil tekkis hea koostöösuhe,“ ütles vene emakeelega Diana Drobat, kes oli praktikal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. „Praktika kinnitas fakti, et vene emakeel võib olla Eestis tugevaks eeliseks, sest õppides hästi selgeks ka eesti keele annab see meie kultuuri- ja keeleruumis tohutult võimalusi“.

Rahandusministeeriumis praktika läbinud türgi emakeelega Berk Erdem rääkis, et kuna ülikoolis õpetatakse palju teoreetilist, siis ta tundis just praktilisest kogemusest puudust. „Praktikaprogramm andis mulle võimaluse näha, kuidas asjad on päriselus. Samuti, avalikus sektoris töötamine annab hea tunde - inimene teeb midagi Eesti heaks“, lisas ta.

Teavitus viidi läbi koostöös Tallinna Ülikooli, TalTechi, Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooliga. Kandideeris 36 seitsme erineva emakeelega tudengit, kellest pakutud 13 praktikakohale said 10 vene emakeelega, üks eesti ja vene emakeelega, üks saksa emakeelega ja üks türgi emakeelega tudeng.

Programm algas 2020. aasta juunis praktikavõimaluste kaardistamisega. Töise praktika eel said praktikandid võimaluse osaleda tulevaseks karjääriks ettevalmistavatel enesearengu koolitustel ning praktikapakkujatel oli võimalik võtta osa praktikate teekonna disaini töötubadest, kus käsitleti muuhulgas töökollektiivi mitmekesisuse teemat. Juhendatud praktika kestis käesoleva aasta jaanuarist aprillini. Koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu toimus programm distantsilt veebi kaudu ja ka praktika ise peamiselt kaugtööna.

Vaata 2020/2021 aasta praktikaprogrammi kohta valminud videot  siit:  

Integratsiooni Sihtasutus korraldab maakonnakeskustes 4. maist 15 koolitus- ja arutelupäeva, et tutvustada kohalikele omavalitsustele lõimumis- ja kohanemisvaldkonna teenuseid, veebipõhist lõimumisnõustaja tööriista ning ka teisi uuendusi, mida riik on viimasel ajal arendanud. Arutelu käigus otsitakse iga piirkonna jaoks parimaid koostöölahendusi.

Integratsiooni Sihtasutuse ja Kultuuriministeeriumi esindajate kohtumised kohalike omavalitsuste töötajatega saavad alguse Harjumaalt, liiguvad Lääne-Virumaale, Järvamaale jne., jõudes septembri alguseks ringiga Raplamaale välja. Sündmus toimub vastavalt olukorrale kas veebiülekande või kokkusaamisena.

Koos otsitakse lahendusi just selles maakonnas kõige teravamatele lõimumise probleemkohtadele ning arutatakse, millised riigi poolt pakutavad kohanemis- ja lõimumisteenused siin kõige tõhusamaks abiks on. Lisaks tutvustatakse erinevaid sujuvamaks kohanemiseks loodud teenuseid, välismaalase teekonda ühelt teenuselt teisele ning uut lõimumisnõustaja e-tööriista LINDA.

Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel 2021. alguseks valminud kohanemis- ja lõimumisteenuste veebikeskkond LINDA muudab lõimumisnõustaja töö sujuvamaks ja kiiremaks. Keskkond, mis koondab ülevaatlikku infot erinevate lõimumisalaste teenuste kohta, annab võimaluse tutvuda erinevate riigi tugiteenustega ning luua iga kliendi jaoks läbitavate teenuste teekonna.

Tegevust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“. Lähemalt saab koolituspäevade kohta lugeda siit.

Integratsiooni Sihtasutuse läbi viidud konkursi tulemusena saavad toetust 13 spordi- ja kultuuriüritust, mis aitavad luua erineva kultuurilise taustaga inimeste igapäevaseid kontakte, soodustavad omavahelist suhtlust ning suurendavad eesti kultuurist ja inforuumist osasaamist. Ürituste läbiviimist toetab sihtasutus kogusummas 89 577 eurot.

„Koosolemise algatused aitavad erineva emakeele ja kultuuritaustaga inimestel leida ühist keelt, üksteist paremini tundma õppida ja mõista ning hoiavad meid ühises eesti kultuuriruumis. Ühised elamused spordis ja kultuuris innustavad inimesi rohkem omavahel suhtlema ja looma kontakte pikemaks ajaks,” ütles Integratsiooni Sihtasutuse kultuurilise mitmekesisuse valdkonnajuht Kristina Pirgop.

Toetuse saavad näiteks aastaringsed jazzmuusika meistriklassid ja kontserdid Narvas, kultuuri- ja sporditegevused erinevast rahvusest nägemispuudega inimestele, eesti ja vene viipekeelsete kurtide lõimumist toetavad EVO show ja ЯГО шоу, Eesti Viipekeele Seltsi Pärnus, Tallinnas, Tartus ja Narvas korraldatav üleriigiline festival „Sina ja kaasamine“, Tallinna Keskraamatukogu eesti kultuuri tutvustavate ürituste ülekandmine Youtube'is ja teistes veebikeskkondades, Eesti Loodusainete Õpetajate Liidu ja Vene Õpetajate Ühenduse koostöös toimuvad eesti ja vene õppekeelega koolide õpetajate ühised väljasõidud Eesti looduse ja kultuuriväärtustega tutvumiseks ning Narvas Linda tänaval kultuurihoovi avamine.

Toetatud spordialgatuste raames aitab Eesti Võrkpalli Liit Ida-Virumaa noorvõrkpalluritel, treeneritel ja kehalise kasvatuse õpetajatel sulanduda paremini Eesti võrkpalliellu ja kultuuriruumi ning Põhja-Tallinna Jalgpalliklubi viib läbi spordi ja teaduse päevalaagri eesti ja vene emakeelega noortele.

Kõikide toetatud projektidega saab tutvuda SIIN. Kokku laekus konkursile 99 taotlust.

Taotlusvooru rahastab Kultuuriministeerium.

1. aprillist saab Integratsiooni Sihtasutusele esitada taotlusi lõimimisvaldkonnas läbi viidud projektide eest preemiate jagamiseks. Taotlusi saavad esitada nii Eestis registreeritud juriidilised isikud kui siin elavad füüsilised isikud, kes on aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning viinud ellu erineva emakeelega inimeste koostööd toetavaid projekte. Taotluste esitamise tähtaeg on 13. september 2021.

„Lõimumisvaldkonna preemiate väljaandmisega soovime tunnustada tegijaid meie ümber, kes loovad sildu erinevate kogukondade ja kultuuride esindajate vahel, aitavad neil leida ühist keelt ning annavad hoogu koostööle,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse rahvusvähemuste valdkonnajuht Kristina Pirgop. „Konkursile ootame projekte, mille elluviimine algas alates eelmise aasta lõpust ning mis lõppevad septembris,“ lisas Kristina Pirgop.

Lõimumispreemiate fond on 4000 eurot. Preemiad antakse välja neljas kategoorias, igas kategoorias parimaks tunnistatud projekti elluviija saab 1000 euro suuruse preemia.

Taotlusi preemiate saamiseks saab esitada järgmistes kategooriates:

• aasta kultuuritutvustaja (Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride tutvustamine Eesti avalikkusele);
• aasta sillalooja (eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine);
• aasta sõnumikandja (lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu);
• aasta säde (isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas).

Konkursile saab esitada projekte, mille elluviimise aeg jääb ajavahemikku 23.09.2020-12.09.2021.

Taotlusi saab esitada mitmes kategoorias, kuid sellisel juhul peavad erinevates kategooriates olema esitatud erinevad projektid või tegevused. Konkursil ei saa osaleda need juriidilised või füüsilised isikud, kes on viimase kolme aasta jooksul juba saanud lõimumispreemia.

Konkursil osalemiseks tuleb täita taotlusvorm, mis asub Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel. Samal lehel saab tutvuda ka konkursi juhendiga. Täidetud taotlus tuleb saata Integratsiooni Sihtasutuse aadressile taotlus@integratsioon.ee märgusõnaga „Kandideerimine – lõimumisvaldkonna 2020.-2021. aasta preemiad“ 13. septembriks 2021.

Preemiate saajad kuulutab välja kultuuriminister 2021. aasta lõpus. Preemiate saajate nimed avalikustatakse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

Integratsiooni Sihtasutus annab välja preemiad lõimumisvaldkonna arendusprojektidele aastast 1999 ning meediaprojektidele aastast 2009. Lõimumisvaldkonna 2020.-2021. aasta preemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium.

Kultuuriminister Tõnis Lukas ja Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar kuulutasid täna, 4. detsembril välja aasta silmapaistvamad lõimumisvaldkonna edendajad. Tunnustuse ja rahalise preemia pälvisid mittetulundusühingud Eestimaa Rahvuste Ühendus, Eesti Pagulasabi, Changemakers ja Regionaalhaigla Kiirabikeskuse juhataja Arkadi Popov.

„Eesti Vabariik on üks turvalisemaid kohti sel „tormisel maailmamerel“ ja suur enamus siinseid inimesi mõistavad seda hästi ja armastavad seda maad,” ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. „Meil on palju muust rahvusest inimesi, kes ehitavad innukalt Eesti ühiskonda ja näitavad eeskuju, kuidas säilitades oma rahvuslikku omapära saadakse ka eesti patriootideks. Selle eest väärivad nad erilist tänu ja tunnustust,” lisas ta.

Lõimumisvaldkonna preemiatega tunnustatakse isikuid ja organisatsioone, kes on aasta jooksul aidanud tutvustada Eestis esindatud kultuure, luua erineva emakeelega inimeste vahel kontakte ja arendada koostööd ning leida kogukondade vahel ühist keelt. Preemiad anti välja neljas kategoorias ning igas kategoorias parimaks tunnustatud lõimumisvaldkonda panustaja sai 1000 euro suuruse preemia.

Kategoorias „Aasta kultuuritutvustaja” pälvis preemia MTÜ Eestimaa Rahvuste Ühendus kümnenda Etnolaada ja XXXII Eestimaa Rahvuste Foorumi korraldamise eest. Etnolaadal sai igaüks tutvuda eri rahvuste käsitöö ja köögiga ning nautida rahvusmuusikat. Üritust külastas umbes 20 000 inimest. Eestimaa Rahvuste Ühendus on panustanud pikaajaliselt paljude eri kultuuride tutvustamisse ja ühiste puutepunktide leidmisse kogukondade vahel.

Image

Preemia kategoorias „Aasta sillalooja“ pälvis MTÜ Eesti Pagulasabi, kes korraldas Eesti eri paigus ürituste sarja „Saame tuttavaks!“. Nende eesmärk oli tutvustada uussisserändajate hakkamasaamist ja tegemisi Eestis, arendada kogukondade koostööd ning suurendada sallivust eri kultuuride suhtes. Igas maakonnas sai tänu ettevõtmisele paremini tundma õppida Eesti paljukultuurilisust ning leida eri rahvuste seast uusi tuttavaid. Projekti kaasrahastasid Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning EV Siseministeerium.

Image

Regionaalhaigla Kiirabikeskuse juhataja, endine Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov pälvis lõimumispreemia kategoorias „Aasta sõnumikandja“. Kriitilisel ajal suutis Popov olla usaldusväärseks kõneisikuks erineva emakeelega inimestele ühendades kogukondi, luues mõistmist ja kõigi jaoks ühtset arusaama sellest, kuidas saab igaüks panustada koroonaviiruse leviku peatamisse.

Image

Esmakordselt anti sel aastal välja preemia kategoorias „Sädeorganisatsioon“. Preemia pälvis MTÜ Changemakers, kes korraldas noorte arenguprogrammi „Changemakers Academy”, mis tõi kokku 120 eesti ja vene emakeelega noort, kes abistasid meeskonnatöö käigus mitmeid sotsiaalseid ettevõtteid kommunikatsiooni, turunduse või müügialase probleemi lahendamisel. Lisaks sai tänu projekti värbamiskampaaniale üle 3300 noore uusi teadmisi sotsiaalsest ettevõtlusest.

Image

2019.–2020. aasta lõimumisprojektide konkursile laekus kokku 28 taotlust. Integratsiooni Sihtasutus annab välja preemiad lõimumisvaldkonna arendusprojektidele 1999. aastast ning meediaprojektidele 2009. aastast. Lõimumisvaldkonna preemiate konkursifondi rahastab Kultuuriministeerium.

Fotosid tänasest lõimumisvaldkonna preemiate üleandmise tseremooniast saab vaadata siin (fotode autor: Viktor Burkivski).