Kultuuriministeerium tutvustas täna, 10. mail Eesti Integratsiooni Monitooringu 2020 tulemusi. Monitooringu täisversiooni ja monitooringuga seotud materjalid leiab www.kul.ee/EIM2020.
„20 aasta jooksul tehtud monitooringute põhjal saame öelda, et Eesti ühiskonna lõimumine on olnud järjepidev ja positiivse trendiga protsess. Küll on aga endiselt murekohti, mida peab lahendama, näiteks kuidas luua ja toetada ühist ruumi, kus eri rahvustest inimestel oleks rohkem omavahelisi kontakte ja suurem side Eestiga,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott.
Monitooringu tulemustest selgub:
Eestis on palju inimesi tugeva riigiidentiteediga;
eesti keele oskus on kasvanud ja eesti keelt peetakse oluliseks;
tagasipöördujad ja uussisserändajad kohanevad Eestis hästi;
varasemast rohkem teistest rahvustest inimesi on hakanud pidama usaldusväärseks Eesti venekeelset meediat;
Eestis elavate inimeste informeeritus nii oma kodukohas kui ka laiemalt Eestis toimuvast on viimase 12 aasta jooksul pidevalt kasvanud;
eestlaste ja teistest rahvustest elanike osalemine tööelus ja nende sotsiaal-majanduslik toimetulek erineb endiselt, majandussurutiste ajal lõhed suurenevad.
20 aasta jooksul on lõimumisvaldkonna analüüsimiseks läbi viidud kaheksa monitooringut. Lõimumisvaldkonna sõltumatu süvauuring on läbi viidud iga kahe või kolme aasta tagant ning selle tulemused aitavad mõista Eesti ühiskonna arengut ning kujundada kohanemis- ja lõimumis- ning teisi valdkondlikke poliitikaid.
Uuringu ülesandepüstituse alus on lõimumise valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020“. Uuringu tellija on Kultuuriministeerium ning selle viisid läbi Praxis ja Balti Uuringute Instituut, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool ja Turu-uuringute AS.
Aprillis lõppes Integratsiooni Sihtasutuse praktikaprogramm, mille eesmärk oli tutvustada eesti keelest erineva emakeelega tudengitele töövõimalusi riigiasutustes ja julgustada neid tulevikus avaliku sektori ametikohtadele kandideerima. Programmi läbis erinevates ministeeriumides, Riigikantseleis ja Õiguskantsleri Kantseleis kokku 13 noort.
„Meie jaoks on oluline, et kõigil Eestis elavatel inimestel oleks võimalik end teostada. Mida mitmekesisema töötajaskonnaga avalik sektor on, seda laiapindsemat ning ühiskonna kõiki vajadusi rahuldavat poliitikat teeme. Eestis on väga paljudest erinevatest rahvustest inimesi, kuid ministeeriumites on nende osakaal üle 2%. Plaanime programmiga edaspidi jätkata ning julgustada noori, kellel on olemas kõik eeldused, tulema, proovima ja kandideerima,“ ütles Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.
Integratsiooni Sihtasutus viis koostöös Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga läbi programmi, mille raames pakkusid erinevad riigisektori asutused praktikakohti eesti keelest erineva emakeelega bakalaureuseõppe viimase õppeaasta või magistriõppe tudengitele. Praktikante võtsid vastu Riigikantselei, Õiguskantsleri Kantselei ja seitse ministeeriumi: Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium.
„Usun, et toimunud praktikaprogramm on andnud eesti keelest erineva emakeelega noortele tuult tiibadesse ja nihutanud nende jaoks eneseteostuse piire kaugemale – oma tulevikku planeerides saavad nad nüüd rohkem arvestada ka avaliku sektori karjäärivõimalustega. Praktikante vastu võtnud organisatsioonid on aga kahtlemata saanud oma tegemistele väärtuslikku värsket vaadet, laiemat arusaama erinevate sihtrühmade ootustest nende tööle ja uusi ideid,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.
„Tudengina ei olnud ma isegi mõelnud, et võiksin riigisektorisse tööle minna. See tundus kompetentsi puudumise tõttu mõeldamatu, selgus aga vastupidine. Praktika käigus tegelesime Ida-Virumaad puudutavate probleemidega ja nii osutusid minu kogemused ministeeriumi jaoks heaks sisendiks. Juhendaja suhtus minusse seetõttu kui omamoodi asjatundjasse ja meil tekkis hea koostöösuhe,“ ütles vene emakeelega Diana Drobat, kes oli praktikal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. „Praktika kinnitas fakti, et vene emakeel võib olla Eestis tugevaks eeliseks, sest õppides hästi selgeks ka eesti keele annab see meie kultuuri- ja keeleruumis tohutult võimalusi“.
Rahandusministeeriumis praktika läbinud türgi emakeelega Berk Erdem rääkis, et kuna ülikoolis õpetatakse palju teoreetilist, siis ta tundis just praktilisest kogemusest puudust. „Praktikaprogramm andis mulle võimaluse näha, kuidas asjad on päriselus. Samuti, avalikus sektoris töötamine annab hea tunde - inimene teeb midagi Eesti heaks“, lisas ta.
Teavitus viidi läbi koostöös Tallinna Ülikooli, TalTechi, Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooliga. Kandideeris 36 seitsme erineva emakeelega tudengit, kellest pakutud 13 praktikakohale said 10 vene emakeelega, üks eesti ja vene emakeelega, üks saksa emakeelega ja üks türgi emakeelega tudeng.
Programm algas 2020. aasta juunis praktikavõimaluste kaardistamisega. Töise praktika eel said praktikandid võimaluse osaleda tulevaseks karjääriks ettevalmistavatel enesearengu koolitustel ning praktikapakkujatel oli võimalik võtta osa praktikate teekonna disaini töötubadest, kus käsitleti muuhulgas töökollektiivi mitmekesisuse teemat. Juhendatud praktika kestis käesoleva aasta jaanuarist aprillini. Koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu toimus programm distantsilt veebi kaudu ja ka praktika ise peamiselt kaugtööna.
Vaata 2020/2021 aasta praktikaprogrammi kohta valminud videot siit:
Integratsiooni Sihtasutus korraldab maakonnakeskustes 4. maist 15 koolitus- ja arutelupäeva, et tutvustada kohalikele omavalitsustele lõimumis- ja kohanemisvaldkonna teenuseid, veebipõhist lõimumisnõustaja tööriista ning ka teisi uuendusi, mida riik on viimasel ajal arendanud. Arutelu käigus otsitakse iga piirkonna jaoks parimaid koostöölahendusi.
Integratsiooni Sihtasutuse ja Kultuuriministeeriumi esindajate kohtumised kohalike omavalitsuste töötajatega saavad alguse Harjumaalt, liiguvad Lääne-Virumaale, Järvamaale jne., jõudes septembri alguseks ringiga Raplamaale välja. Sündmus toimub vastavalt olukorrale kas veebiülekande või kokkusaamisena.
Koos otsitakse lahendusi just selles maakonnas kõige teravamatele lõimumise probleemkohtadele ning arutatakse, millised riigi poolt pakutavad kohanemis- ja lõimumisteenused siin kõige tõhusamaks abiks on. Lisaks tutvustatakse erinevaid sujuvamaks kohanemiseks loodud teenuseid, välismaalase teekonda ühelt teenuselt teisele ning uut lõimumisnõustaja e-tööriista LINDA.
Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel 2021. alguseks valminud kohanemis- ja lõimumisteenuste veebikeskkond LINDA muudab lõimumisnõustaja töö sujuvamaks ja kiiremaks. Keskkond, mis koondab ülevaatlikku infot erinevate lõimumisalaste teenuste kohta, annab võimaluse tutvuda erinevate riigi tugiteenustega ning luua iga kliendi jaoks läbitavate teenuste teekonna.
Tegevust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“. Lähemalt saab koolituspäevade kohta lugeda siit.
Integratsiooni Sihtasutuse läbi viidud konkursi tulemusena saavad toetust 13 spordi- ja kultuuriüritust, mis aitavad luua erineva kultuurilise taustaga inimeste igapäevaseid kontakte, soodustavad omavahelist suhtlust ning suurendavad eesti kultuurist ja inforuumist osasaamist. Ürituste läbiviimist toetab sihtasutus kogusummas 89 577 eurot.
„Koosolemise algatused aitavad erineva emakeele ja kultuuritaustaga inimestel leida ühist keelt, üksteist paremini tundma õppida ja mõista ning hoiavad meid ühises eesti kultuuriruumis. Ühised elamused spordis ja kultuuris innustavad inimesi rohkem omavahel suhtlema ja looma kontakte pikemaks ajaks,” ütles Integratsiooni Sihtasutuse kultuurilise mitmekesisuse valdkonnajuht Kristina Pirgop.
Toetuse saavad näiteks aastaringsed jazzmuusika meistriklassid ja kontserdid Narvas, kultuuri- ja sporditegevused erinevast rahvusest nägemispuudega inimestele, eesti ja vene viipekeelsete kurtide lõimumist toetavad EVO show ja ЯГО шоу, Eesti Viipekeele Seltsi Pärnus, Tallinnas, Tartus ja Narvas korraldatav üleriigiline festival „Sina ja kaasamine“, Tallinna Keskraamatukogu eesti kultuuri tutvustavate ürituste ülekandmine Youtube'is ja teistes veebikeskkondades, Eesti Loodusainete Õpetajate Liidu ja Vene Õpetajate Ühenduse koostöös toimuvad eesti ja vene õppekeelega koolide õpetajate ühised väljasõidud Eesti looduse ja kultuuriväärtustega tutvumiseks ning Narvas Linda tänaval kultuurihoovi avamine.
Toetatud spordialgatuste raames aitab Eesti Võrkpalli Liit Ida-Virumaa noorvõrkpalluritel, treeneritel ja kehalise kasvatuse õpetajatel sulanduda paremini Eesti võrkpalliellu ja kultuuriruumi ning Põhja-Tallinna Jalgpalliklubi viib läbi spordi ja teaduse päevalaagri eesti ja vene emakeelega noortele.
Kõikide toetatud projektidega saab tutvuda SIIN. Kokku laekus konkursile 99 taotlust.
1. aprillist saab Integratsiooni Sihtasutusele esitada taotlusi lõimimisvaldkonnas läbi viidud projektide eest preemiate jagamiseks. Taotlusi saavad esitada nii Eestis registreeritud juriidilised isikud kui siin elavad füüsilised isikud, kes on aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning viinud ellu erineva emakeelega inimeste koostööd toetavaid projekte. Taotluste esitamise tähtaeg on 13. september 2021.
„Lõimumisvaldkonna preemiate väljaandmisega soovime tunnustada tegijaid meie ümber, kes loovad sildu erinevate kogukondade ja kultuuride esindajate vahel, aitavad neil leida ühist keelt ning annavad hoogu koostööle,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse rahvusvähemuste valdkonnajuht Kristina Pirgop. „Konkursile ootame projekte, mille elluviimine algas alates eelmise aasta lõpust ning mis lõppevad septembris,“ lisas Kristina Pirgop.
Lõimumispreemiate fond on 4000 eurot. Preemiad antakse välja neljas kategoorias, igas kategoorias parimaks tunnistatud projekti elluviija saab 1000 euro suuruse preemia.
Taotlusi preemiate saamiseks saab esitada järgmistes kategooriates:
aasta kultuuritutvustaja (Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride tutvustamine Eesti avalikkusele);
aasta sillalooja (eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine);
aasta sõnumikandja (lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu);
aasta säde (isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas).
Konkursile saab esitada projekte, mille elluviimise aeg jääb ajavahemikku 23.09.2020-12.09.2021.
Taotlusi saab esitada mitmes kategoorias, kuid sellisel juhul peavad erinevates kategooriates olema esitatud erinevad projektid või tegevused. Konkursil ei saa osaleda need juriidilised või füüsilised isikud, kes on viimase kolme aasta jooksul juba saanud lõimumispreemia.
Konkursil osalemiseks tuleb täita taotlusvorm, mis asub Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel. Samal lehel saab tutvuda ka konkursi juhendiga. Täidetud taotlus tuleb saata Integratsiooni Sihtasutuse aadressile taotlus@integratsioon.ee märgusõnaga „Kandideerimine – lõimumisvaldkonna 2020.-2021. aasta preemiad“13. septembriks 2021.
Preemiate saajad kuulutab välja kultuuriminister 2021. aasta lõpus. Preemiate saajate nimed avalikustatakse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.
Integratsiooni Sihtasutus annab välja preemiad lõimumisvaldkonna arendusprojektidele aastast 1999 ning meediaprojektidele aastast 2009. Lõimumisvaldkonna 2020.-2021. aasta preemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium.
Kultuuriminister Tõnis Lukas ja Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar kuulutasid täna, 4. detsembril välja aasta silmapaistvamad lõimumisvaldkonna edendajad. Tunnustuse ja rahalise preemia pälvisid mittetulundusühingud Eestimaa Rahvuste Ühendus, Eesti Pagulasabi, Changemakers ja Regionaalhaigla Kiirabikeskuse juhataja Arkadi Popov.
„Eesti Vabariik on üks turvalisemaid kohti sel „tormisel maailmamerel“ ja suur enamus siinseid inimesi mõistavad seda hästi ja armastavad seda maad,” ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. „Meil on palju muust rahvusest inimesi, kes ehitavad innukalt Eesti ühiskonda ja näitavad eeskuju, kuidas säilitades oma rahvuslikku omapära saadakse ka eesti patriootideks. Selle eest väärivad nad erilist tänu ja tunnustust,” lisas ta.
Lõimumisvaldkonna preemiatega tunnustatakse isikuid ja organisatsioone, kes on aasta jooksul aidanud tutvustada Eestis esindatud kultuure, luua erineva emakeelega inimeste vahel kontakte ja arendada koostööd ning leida kogukondade vahel ühist keelt. Preemiad anti välja neljas kategoorias ning igas kategoorias parimaks tunnustatud lõimumisvaldkonda panustaja sai 1000 euro suuruse preemia.
Kategoorias „Aasta kultuuritutvustaja” pälvis preemia MTÜ Eestimaa Rahvuste Ühendus kümnenda Etnolaada ja XXXII Eestimaa Rahvuste Foorumi korraldamise eest. Etnolaadal sai igaüks tutvuda eri rahvuste käsitöö ja köögiga ning nautida rahvusmuusikat. Üritust külastas umbes 20 000 inimest. Eestimaa Rahvuste Ühendus on panustanud pikaajaliselt paljude eri kultuuride tutvustamisse ja ühiste puutepunktide leidmisse kogukondade vahel.
Image
Preemia kategoorias „Aasta sillalooja“ pälvis MTÜ Eesti Pagulasabi, kes korraldas Eesti eri paigus ürituste sarja „Saame tuttavaks!“. Nende eesmärk oli tutvustada uussisserändajate hakkamasaamist ja tegemisi Eestis, arendada kogukondade koostööd ning suurendada sallivust eri kultuuride suhtes. Igas maakonnas sai tänu ettevõtmisele paremini tundma õppida Eesti paljukultuurilisust ning leida eri rahvuste seast uusi tuttavaid. Projekti kaasrahastasid Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning EV Siseministeerium.
Image
Regionaalhaigla Kiirabikeskuse juhataja, endine Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov pälvis lõimumispreemia kategoorias „Aasta sõnumikandja“. Kriitilisel ajal suutis Popov olla usaldusväärseks kõneisikuks erineva emakeelega inimestele ühendades kogukondi, luues mõistmist ja kõigi jaoks ühtset arusaama sellest, kuidas saab igaüks panustada koroonaviiruse leviku peatamisse.
Image
Esmakordselt anti sel aastal välja preemia kategoorias „Sädeorganisatsioon“. Preemia pälvis MTÜ Changemakers, kes korraldas noorte arenguprogrammi „Changemakers Academy”, mis tõi kokku 120 eesti ja vene emakeelega noort, kes abistasid meeskonnatöö käigus mitmeid sotsiaalseid ettevõtteid kommunikatsiooni, turunduse või müügialase probleemi lahendamisel. Lisaks sai tänu projekti värbamiskampaaniale üle 3300 noore uusi teadmisi sotsiaalsest ettevõtlusest.
Image
2019.–2020. aasta lõimumisprojektide konkursile laekus kokku 28 taotlust. Integratsiooni Sihtasutus annab välja preemiad lõimumisvaldkonna arendusprojektidele 1999. aastast ning meediaprojektidele 2009. aastast. Lõimumisvaldkonna preemiate konkursifondi rahastab Kultuuriministeerium.
Fotosid tänasest lõimumisvaldkonna preemiate üleandmise tseremooniast saab vaadata siin (fotode autor: Viktor Burkivski).
4. detsembril kell 14 annavad kultuuriminister Tõnis Lukas ja Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar üle 2019.-2020. aasta lõimumispreemiad. Tseremoonia otseülekannet saab jälgida ERR portaalis aadressil www.err.ee.
Preemiate eesmärk on tunnustada neid, kes on viimase aasta jooksul tegelenud erinevate Eestis esindatud kultuuride tutvustamisega, arendanud erineva emakeelega inimeste koostööd ning aidanud kaasa erinevatel kogukondadel ühist keelt leida.
Preemiad antakse välja neljas kategoorias:
aasta kultuuritutvustaja (Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride tutvustamine Eesti avalikkusele);
aasta sillalooja (eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine ning erinevate kogukondade vahel kontaktide ja mõistmise loomine);
aasta sõnumikandja (lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu);
aasta sädeorganisatsioon (lõimumise valdkonnas silmapaistva tegevuse elluviimine).
Lõimumispreemiate fond on 4000 eurot. Igas kategoorias parimaks tunnustatud projekti elluviija saab 1000 euro suuruse preemia.
Integratsiooni Sihtasutus annab välja preemiad lõimumisvaldkonna arendusprojektidele aastast 1999 ning meediaprojektidele aastast 2009. Lõimumisvaldkonna 2019.-2020. aasta preemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium.
1. oktoobrist saab registreeruda rahvusvahelisele lõimumisalasele konverentsile „Kommunikatsioon mitmekesises ühiskonnas: üksteise kuulmine vaatamata erinevustele“, mis toimub 12.-13. novembrini Tallinnas. Konverents toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud eksperte Soomest, Rootsist, Taanist, Tšehhist, Hispaaniast, Suurbritanniast ja Eestist. Terviseriskidest tulenevate piirangute kehtestamisel toimub konverents veebis.
Kahe päeva jooksul on konverentsi kavas arutelupaneelid ja töötoad, kus valdkonna eksperdid, teadlased, poliitikakujundajad ja konverentsil osalejad arutlevad kultuuridevahelise kommunikatsiooni, meediakasutuse, ühise infovälja ning muude teemade üle.
Konverentsi kavaga tutvuda ja registreeruda saab konverentsi kodulehel. Konverentsil osalemine on eelregistreerimise alusel tasuta.
Külalisesinejate seas on näiteks:
Barcelona Autonoomse Ülikooli tõlke- ja Ida-Aasia õpingute osakonna Serra Hunteri programmi õppejõud Gema Rubio Carbonero, kes keskendub oma ettekandes lõimumise edendamisele ja mitmekesisust puudutavate hoiakute kujundamisele avaliku arutelu kaudu;
Uppsala Ülikooli äriõpingute osakonna doktorant ning Göteborgi Ülikooli äri-, majandus- ja õiguskooli integratsiooniuuringute korraldamise programmi teadur Sarah Glännefors, kes teeb ettekande kommunikatsioonist ja lõimumisest töökohas, keskendudes keele ja suhtluse rollile talentide värbamises organisatsioonidesse;
Tampere Ülikooli meedia- ja kommunikatsiooniuuringute professor Kaarina Nikunen, kes arutleb meedia võimaluste üle edendada sotsiaalset solidaarsust sisserände kontekstis;
Karli Ülikooli kunstide osakonna rahvusvaheliste programmide abidirektor Sasha Hlozek, kes tutvustab erinevate gruppidega suhtluse korraldamise kogemusi rahvusvahelises kõrghariduses;
Karli Ülikooli kunstide osakonna tegevjuht Martina Provázková, kes räägib konverentsil ülikoolis toimunud teabevahetuse juhtimisest kevadise koroonakriisi ajal;
Oxfordi Ülikoolis töötav politoloog Dr William Allen, kes arutleb teabevahetuse üle koroonakriisi ajal Läänes ning käsitleb algseid uuringuid Ühendkuningriigi vaatenurgast;
Kopenhaageni Ülikooli Saxo osakonna etnoloogia valdkonna ja migratsiooniuuringute keskuse järeldoktorantuuri teadlane Nina Grønlykke Mollerup, kes käsitleb riigipiiride muutuva tähenduse ja temaatikat aluseta riigis viibivate rändajate silme läbi.
Välisesinejatele lisaks teevad konverentsil ettekandeid Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ning Riigikantselei esindajad. Kõigi esinejate kohta saab lisateavet konverentsi kodulehelt.
Külalisesinejate ettekanded on osaliselt planeeritud veebi vahendusel. Juhul kui konverentsi läbiviimise ajaks kehtestatakse terviseriskidest tulenevaid kogunemise piiranguid, toimub konverents täies mahus veebis. Registreerunutele edastatakse vastav info hiljemalt üks nädal enne üritust.
Sel aastal on konverentsi läbiviimine planeeritud 12.-13. novembriks Tallinna Lauluväljakul. Konverents toimub seitsmendat korda.
Konverents toimub eesti keeles sünktoontõlkega inglise ja vene keelde.
Konverentsi korraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Kultuuriministeeriumiga.
12. ja 13. novembril korraldab Integratsiooni Sihtasutus rahvusvahelist lõimumiskonverentsi "Kommunikatsioon mitmekesises ühiskonnas: üksteise mõistmine vaatamata erinevustele".
Konverentsile on oodatud kõik lõimumisvaldkonna huvilised. Osalemine on eelregistreerimise alusel tasuta. Konverentsi kavaga tutvuda ja registreeruda saab konverentsi kodulehel.
Konverentsi töökeel on eesti keel, pakume sünkroontõlget inglise ja vene keelde.
Konverentsi läbiviimine on planeeritud Tallinna Lauluväljakul, kuid terviseriskide suurenemisest tulenevate piirangute kehtestamisel toimub konverents veebis.
Konverentsi korraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Kultuuriministeeriumiga.
Homsest, 1. maist saab Integratsiooni Sihtasutusele esitada taotlusi lõimimisvaldkonnas läbi viidud projektide eest preemiate saamiseks. Taotlusi saavad esitada nii Eestis registreeritud juriidilised isikud kui ka siin elavad füüsilised isikud, kes on perioodil oktoober 2019 – september 2020 aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning viinud ellu erineva emakeelega inimeste koostööd toetavaid projekte. Taotluste esitamise tähtaeg on 23. september 2020.
Konkursil osalemiseks tuleb täita taotlusvorm, mis asub SIIN. Samal lehel saab tutvuda ka konkursi juhendiga. Täidetud taotlus tuleb saata Integratsiooni Sihtasutuse aadressile taotlus@integratsioon.eemärgusõnaga „Kandideerimine – lõimumisvaldkonna 2019.-2020. aasta preemiad“ 23. septembriks 2020.
„Lõimumisvaldkonna preemiate väljaandmisega soovime tunnustada tegijaid meie ümber, kes loovad sildu erinevate kogukondade ja kultuuride esindajate vahel, aitavad neil leida ühist keelt ning annavad hoogu koostööle,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse rahvusvähemuste valdkonnajuht Kristina Pirgop. „Konkursile ootame projekte, mille elluviimine algas eelmise aasta lõpus kui ka neid, mis algasid või on alles algamas sel aastal ning mis lõppevad septembris,“ lisas Kristina Pirgop.
Lõimumispreemiate fond on 4000 eurot. Preemiad antakse välja neljas kategoorias, igas kategoorias parimaks tunnustatud projekti elluviija saab 1000 euro suuruse preemia.
Taotlusi preemiate saamiseks saab esitada järgmistes kategooriates:
aasta kultuuritutvustaja (Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride tutvustamine Eesti avalikkusele);
aasta sillalooja (eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine);
aasta sõnumikandja (lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu);
aasta sädeorganisatsioon (lõimumise valdkonnas silmapaistva tegevuse elluviimine).
Konkursile saab esitada projekte, mille elluviimise aeg jääb ajavahemikku 01.10.2019-22.09.2020.
Taotlusi saab esitada mitmes kategoorias, kuid sellisel juhul peavad erinevates kategooriates olema esitatud erinevad projektid või tegevused. Konkursil ei saa osaleda need juriidilised või füüsilised isikud, kes on viimase kolme aasta jooksul juba saanud lõimumispreemia.
Preemiate saajate nimed avalikustatakse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning preemiad antakse üle 2020. aasta lõpus.
Integratsiooni Sihtasutus annab välja preemiad lõimumisvaldkonna arendusprojektidele aastast 1999 ning meediaprojektidele aastast 2009. Lõimumisvaldkonna 2019.-2020. aasta preemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium.
