Sel nädalal valis Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu avaliku konkursi tulemusena sihtasutuse uueks juhiks Dmitri Moskovtsevi. Uus juht asub ametisse 1. juulil. Senine juht Irene Käosaar suundub juhtima loodavat Narva Eesti Riigigümnaasiumi.

„Integratsiooni Sihtasutus mängib olulist rolli Eesti sidustamisel. Sihtasutuse meeskond on motiveeritud ning tegevuste ja teenuste spekter lai. Irene Käosaare juhtimise tulemusena on sihtasutus oluliselt rohkem kohal Ida-Virumaal, kuid ka teistes Eesti piirkondades. Samuti on jõudsalt arenenud eesti keele õpetamine. Uue juhi ülesanne on loodud tugevusi hoida ning organisatsiooni mõju laiendada. Seda eriti olukorras, kus Ukraina põgenikekriis seab ühiskonnale täiendavaid väljakutseid,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu esimees, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.

Dmitri Moskovtsev suundub sihtasutusse Rahandusministeeriumist, kus ta oli töötanud 2017. aastast riigihalduse valdkonnas projektijuhi ametikohal. Aastatel 2014-2017 töötas Dmitri Moskovtsev Tallinna Kesklinna Valitsuses linnavara osakonna peaspetsialistina. Ta on aktiivselt panustanud ühiskondlikusse tegevusse, olles muuhulgas TEDxLasnamäe konverentsi asutaja ja korraldaja aastatel 2014-2018.

Dmitri Moskovtsev on omandanud Tallinna Ülikoolis sotsiaalteaduste magistrikraadi politoloogia erialal ning sotsiaalteaduste bakalaureuse kraadi riigiteadustes. Lisaks on ta läbinud mitmeid täiendkoolitusi juhtimise ja poliitikakujundamise valdkondades.

„Sidusa ühiskonna loomine ja hoidmine on meie kõigi ühine väljakutse. Suurema mõju saavutamiseks peame otsima lahendusi, kuidas kaasata tegevustesse rohkem kaasmaalasi, eriti eesti emakeelega inimesi. Heaks näiteks on sihtasutuse poolt korraldatud Keelesõbra programm, mille raames aitavad sajad vabatahtlikud mentorid eesti keele õppijatel kõnekeelt harjutada,“ ütles Dmitri Moskovtsev. „Integratsiooni Sihtasutusel on oluline roll põgenike kohanemisel ja nende keeleõppe toetamisel, sealhulgas on oluline pakkuda põgenikekriisiga seoses tuge ka kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele üle Eesti,“ lisas Dmitri Moskovtsev.

Irene Käosaar on juhtinud Integratsiooni Sihtasutust 1. septembrist 2017 ning jätkab lõimumisvaldkonda panustamist 2023. aastal loodava Narva Eesti Riigigümnaasiumi direktorina.

Integratsiooni Sihtasutus on 1998. aastal loodud riigi sihtasutus, mis tegutseb Kultuuriministeeriumi valitsemisalas ning viib ellu mitmekülgseid lõimumist ja kohanemist soodustavaid tegevusi. Integratsiooni Sihtasutuse koosseisus tegutsevad eesti keele majad Tallinnas ja Narvas, mis pakuvad tasuta eesti keele ja kultuuri õpet täiskasvanud Eesti püsielanikele ja uussisserändajatele. Sihtasutuse meeskonnas töötab 49 inimest.

Integratsiooni Sihtasutus kuulutab tänasest välja taotlusvooru Ida-Virumaal toimuvate spordi- ja kultuuriürituste toetamiseks, mis edendavad piirkonna majandusarengut, ettevõtlust ja turismi, suurendavad regiooni atraktiivsust, toovad piirkonda külastajaid kogu Eestist ning aitavad kaasa erineva kultuurilise taustaga inimeste vaheliste kontaktide loomisele. Taotlusi saab esitada 21. aprillini 2022, taotlusvooru rahastab Rahandusministeerium.

„Ida-Virumaal on viimastel aastatel toimunud palju põnevat ning nüüd, kui koroonapiirangud on leevenenud, on suurepärane aeg taas kohapealsete suurürituste planeerimiseks. Taotlusvoor annab ettevõtjatele, asutustele ja organisatsioonidele hea võimaluse oma spordi- ja kultuurisündmustele rahalist tuge saada,“ sõnas riigihalduse minister Jaak Aab. „Teretulnud on absoluutselt kõik ettevõtmised, mis piirkondlikku kultuurielu ja majandust rikastavad ning külalisi meelitavad,“ lisas minister.

„Just praegu on eriti oluline toetada piirkondi ja kogukondi sidustavaid ja ühendavaid algatusi. Luua kultuuri- ja spordiürituste näol ühiseid „pindu“, kus kokku saada,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse kultuurilise mitmekesisuse valdkonnajuht Ave Härsing.

Taotlusvooru eelarve on 200 000 eurot. Toetuse minimaalne summa on 10 000 eurot ja maksimaalne 25 000 eurot ühe taotluse kohta.

Taotlusvoorus toetatavad üritused peavad olema vähemalt maakondliku tähtsusega ning minimaalse osalejate arvuga 1000 inimest. Toetatakse nii esmakordselt toimuvaid spordi- ja kultuuriüritusi kui ka korduvaid. Projektide abikõlblikkuse periood on 22.03.2022 - 22.01.2023.

Toetust saab taotleda Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu. Lisainfoga taotlusvooru tingimuste kohta saab tutvuda SIIN.

Ida-Virumaa ettevõtluse ja turismi edendamine ning spordi- ja kultuuriürituste algatamine ning arendamine Ida-Virumaal on osa riigi regionaalpoliitika programmi raames elluviidavast Ida-Virumaa programmist, mida rakendab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Rahandusministeeriumiga.

Lisainfot taotlusvoorus osalemise kohta saab infopäeval, mis toimub 8. aprillil kell 14 (eesti keeles) Microsoft Teamsi keskkonnas. Infopäevale palume registreeruda aadressil iris.jarv@integratsioon.ee. Registreerunutele saadetakse täpsem info üritusel osalemiseks.

Lisainfo:
Ave Härsing
Integratsiooni Sihtasutuse kultuurilise mitmekesisuse valdkonnajuht
+372 659 9024
ave.harsing@integratsioon.ee

Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja taotlusvooru, et leida partnereid eesti keelest erineva emakeelega noortele eesti keele ja kultuuri õppe korraldamiseks peredes. Taotlusi saavad esitada Eestis registreeritud mittetulundusühingud 8. veebruarini.

Peredes eesti keele õppe korraldamise toetamise eesmärk on luua eesti keelest erineva emakeelega noortele vanuses 7-19 aastat võimalused igapäevaste kontaktide tekkimiseks eesti keelt emakeelena kõnelevate samaealiste noortega, eesti keele oskuse arendamiseks vahetu suhtlemise ja keelekeskkonnas viibimise kaudu ning tõsta noorte ühiskondlikku aktiivsust.

„Kuna huvi peredes toimuva eesti keele ja kultuuri õppe vastu on jätkuvalt suur, pakume sel aastal seda võimalust vähemalt 200le eesti keelest erineva emakeelega noorele. Soovime saada juurde nii pereõppe korraldajaid kui ka peresid, kes on nõus vastu võtma kasvõi üht noort 10-14 päevaks suvisel perioodil,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi.

Taotlusvooru eelarve on 100 000 eurot. Taotletava toetuse minimaalne summa on 15 000 eurot ja maksimaalne summa 50 000 eurot taotluse kohta.

„Peredes toimuva eesti keele ja kultuuri õppe planeerimiseks on oluline läbi mõelda, kuidas saab õppes osalevaid noori võimalikult rohkem kaasata pere tegevustesse, aidata neil luua kontakte nii peres kasvavate laste kui ka teiste samaealiste eestikeelsete noortega, tutvustada kodukanti või muid Eesti paiku ning pakkuda rohkem võimalusi eesti keele harjutamiseks,“ ütles Jana Tondi. „Noori vastu võtvateks peredeks sobivad pered, kes on valmis suvel enda hoole alla võtma kasvõi üht noort ning aidata teda eesti keele praktiseerimisel ja eesti kultuuri- ja komberuumi sulandumisel. Soovitame kõigil toetuse taotlejatel mõelda koostööle koolidega, kes võivad olla heaks partneriks nii noori vastu võtvate perede kui ka pereõppes osaleda soovijate leidmiseks,“ lisas Jana Tondi.

Eelmisel aastal osales Integratsiooni Sihtasutuse toel peredes korraldatud eesti keele ja kultuuri õppes 182 noort erinevatest Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve koolidest. Õpe toimus Võrumaal, Pärnus, Kihnus ja Viljandimaal Kolga-Jaanis. Kokku tegeles keeleõppesse tulnud noortega 18 peret Võrumaalt, 21 pere Viljandimaal ja 25 Pärnus. Kõikidel eesti peredel olid lapsed ja lapselapsed, kes tegutsesid tugilastena.

Pereõppes osalenud noortele korraldati ekskursioone Võrumaa, Tartumaa, Pärnumaa ja Viljandimaa looduskaunitesse paikadesse ja muuseumidesse, nagu näiteks Suur Munamägi, ERM, Taevaskoja ja Ööbikuorg, Kihnu saar, Pärnus Valgeranna seikluspark ja alpakafarm. Koos osaleti ka sellistel üldrahvalikel üritustel nagu Avatud Talude Päevad, ja linnapäevad.

Toetust eesti keele õppe korraldamiseks peredes saab taotleda Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu aadressil https://toetused.kul.ee/et/login. Taotlusvooru rahastab Kultuuriministeerium.

Täpsem info taotlusvooru tingimuste kohta on toodud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

Taotlusvooru infopäev toimub Teams keskkonnas 18.01.2022 kell 15.00-16.30. Infopäevale saab registreeruda aadressil raili.pihlamagi@integratsioon.ee.

Pereõppe partnerorganisatsioonide toetamise taotlusvooru aluseks on kultuuriministri 3. aprilli 2019. aasta määrus nr 11 „Pereõppe partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“.

Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja taotlusvooru erineva kultuurilise taustaga inimeste igapäevaste kontaktide tekkimisele, suhtlusele ning kaasamisele suunatud kultuuri- ja spordialgatuste toetamiseks. Taotlusi saavad esitada Eestis tegutsevad juriidilised isikud ja kohaliku omavalitsuse üksused 3. veebruarini.

Taotlusvooru eelarve on 89 577 eurot. Taotletava toetuse minimaalne summa on 1000 eurot ja maksimaalne summa 10 000 eurot taotluse kohta.

„Koosolemise algatused aitavad erineva emakeele ja kultuuritaustaga inimestel leida ühist keelt, üksteist paremini tundma õppida ja mõista ning hoiavad meid ühises kultuuriruumis. Ühised elamused spordis ja kultuuris innustavad inimesi rohkem omavahel suhtlema ja looma kontakte pikemaks ajaks,” ütles kultuurilise mitmekesisuse valdkonnajuht Kristina Pirgop-Benton.

Algatused, mille teostamiseks saab toetust taotleda, peavad pakkuma erineva kultuuritaustaga inimestele elujõulisi ühistegevusi spordi- ja kultuurivaldkonnas, tagama nende toimivat koostööd ning suurendama eesti kultuurist ja inforuumist osasaamist. Täpsem info taotlusvooru tingimuste kohta on toodud SIIN.

Taotlusvooru rahastab Kultuuriministeerium.

Täna, 3. detsembril tunnustasid Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus silmapaistvaimaid 2020.-2021. aasta lõimumisvaldkonna arendajaid. Lõimumisvaldkonna preemiad pälvisid MTÜ Eesti Instituut, taskuringhäälingu „Found in Estonia“ eestvedaja Tiina Pärtel, Eesti epeenaiskond ja MTÜ Sofiit-Klubi.

Lõimumisvaldkonna preemiate väljaandmise eesmärk on tunnustada neid, kes on viimase aasta jooksul aidanud kaasa erinevate Eestis esindatud kultuuride tutvustamisele, erineva emakeelega inimeste vahel kontaktide loomisele ja koostöö arendamisele ning erinevate kogukondade vahel ühise keele leidmisele.

„Eesti ühiskonna lõimumine on olnud järjepidev ja positiivse trendiga protsess. Küll on aga endiselt murekohti, mida lahendama peab. Suurim proovikivi on see, kuidas luua ja toetada ühist ruumi, kus eri rahvustest inimesetel oleks rohkem omavahelisi positiivseid kontakte ja suurem side Eestiga. Täna preemia saanud inimesed ja organisatsioonid on andnud hindamatu panuse selle ühise ruumi loomisesse,“ ütles kultuuriminister Tiit Terik.

Preemiate laureaadid kuulutati välja kolmes kategoorias. Igas kategoorias parimaks tunnustatud lõimumisvaldkonda panustaja sai 1000 euro suuruse preemia, kategoorias „Aasta säde“ anti tänavu välja kaks preemiat.

Preemia kategoorias „Aasta sillalooja“ anti üle MTÜle Eesti Instituut, kes viis ellu programmi „Kultuurisamm“, mis lähendas eri rahvusi ja aitas eesti keelest erineva emakeelega inimestel paremini Eesti ühiskonda mõista. Kokku toimus 341 vene- ja 91 ingliskeelset koolitusüritust. Üle 1500 inimese läbis „Kultuurisammu“ täisprogrammi, mille käigus külastati muuseume ja läbiti koolitusi, tutvuti erinevate Eesti piirkondade ja loodusrikkustega ning suheldi tihedalt eestlastega. Vaadake videost, millega võitja on silma paistnud!

Kategoorias „Aasta sõnumikandja“ pälvis lõimumispreemia Tiina Pärtel, kelle loodud taskuringhääling „Found in Estonia“ tutvustab eestlastele siin elavaid välismaalasi isiklike ja humoorikate kogemuslugude kaudu. Žürii hinnangul on „Found in Estonia“ suurepärane näide, kuidas kasutada lõimumisteema inspireerivaks ja tulemuslikuks edendamiseks kõige moodsamaid lahendusi: Tiina Pärteli algatatud taskusaateid on kuulatud kokku üle 15 000 korra. Vaadake videost, millega võitja on silma paistnud!

Kategoorias “Aasta säde” kuulutati tänavu välja kaks võitjat.

Lõimumispreemia kategoorias „Aasta säde“ pälvis Eesti epeenaiskond koosseisus Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Katrina Lehis ja Irina Embrich. Kuldmedali võit olümpiamängudel näitas, kuidas sport ühendab inimesi ning kuivõrd edukad saavad olla mitmekesised kollektiivid, kus igaühe panust väärtustatakse ja kus igaüks loeb, sõltumata erinevustest. Žürii arvates on see saavutus inspireeriv eeskuju paljude jaoks ning tuletab meelde, et ainult koos oleme tugevad. Vaadake videost, millega võitja on silma paistnud!

„Aasta säde” kategooria teine võitja on MTÜ Sofiit-Klubi, kes tõi lavale Eduard Tee kakskeelse lavastuse „Aeglane hingamine”. See etendus on saatustest, muredest ja rõõmudest, mis panevad mõtlema elu ja väärtuste üle. Põimunud eestlanna ja venelanna elulood peegeldavad ajaloolist konteksti, samas hoolivus ja sõprus aitavad üksteist paremini mõista ja vastuolusid ületada. Etenduse teeb eriti elavaks otsus tekste mitte tõlkida: sageli räägivad näitlejad ühes keeles, vastavad teises keeles – nagu ka elus. Vaadake videost, millega võitja on silma paistnud!

2020.-2021. aasta lõimumisprojektide konkursile laekus kokku 18 taotlust.

Fotosid tänasest lõimumisvaldkonna preemiate üleandmise tseremooniast saab vaadata SIIN (fotode autor: Egert Kamenik).

Integratsiooni Sihtasutus annab välja preemiad lõimumisvaldkonna arendusprojektidele aastast 1999 ning meediaprojektidele aastast 2009. Lõimumisvaldkonna 2020.-2021. aasta preemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium.

Integratsiooni Sihtasutus korraldas 11.-12. novembril 2021 Tallinnas rahvusvahelise lõimumiskonverentsi „30 aastat lõimumist: kordaminekud, kasutamata võimalused ja väljakutsed“. Kahe päeva jooksul olid konverentsi kavas ettekanded ja arutelupaneelid, kus valdkonna eksperdid, teadlased, poliitikakujundajad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad analüüsisd taasiseseisvunud Eesti ja teiste riikide viimase 30 aasta lõimumisprotsesse, võtsid kokku senised saavutused ja tagasilöögid ning arutlesid selle üle, mida tuleb veel teha sidusama ühiskonna loomiseks.

Konverentsi ettekannete salvestused leiate Integratsiooni Sihtasutuse Youtube kanalist:

• Eesti keeles: https://www.youtube.com/watch?v=LWXBhjhBhUo&list=PL5C1FzK7UafmktU5QhIIR…
• Inglise keeles: https://www.youtube.com/watch?v=j_uZgW_o-dA&list=PL5C1FzK7UafnluU-KMZRA…
• Vene keeles: https://www.youtube.com/watch?v=hbrx4HVUfaY&list=PL5C1FzK7UafmvDONbqRff…

Worksup keskkonnas on konverents järelvaadatav kuni 12. veebruarini 2022: https://worksup.com/app#id=INTEGRATION

Konverentsi fotodega saate tutvuda siin: https://photos.app.goo.gl/jH2msy8sqsKLKuMG7

Kohtumiste jooksul tutvustame kodakondsuse saamise võimalusi, arutleme takistuste ja eeliste teemal, jagame detailset infot, mida teha kodakondsuse taotlemiseks ning anname nõu, kuidas eksamiteks valmistuda. Teid ootab palju kasulikku infot ja huvitavad kohtumised!

Kogu programm on vene keeles või venekeelse tõlkega.

Kohtumistel osalemine, kohvipausid ja eined on tasuta. Iga programmi vähemalt kolmel üritusel osaleja saab tasuta perepileti Lennusadamasse.

Tegevused toimuvad oktoobrist detsembrini 2021, peamiselt Tallinna ja Narva eesti keele majades või veebikeskkondades. Iga inimene saab osaleda kõikidel üritustel või valib enda jaoks huvitavamad.

IDA-VIRUMAA ÜRITUSTE SARJA KAVA

T, 19. okt kell 17.00 – 20.00, Linda 2c, Narva
Tutvumine eesti keele maja ja rahvusköögiga. Teeme ringkäigu Narva eesti keele majas ja saame teada, milliseid tasuta eesti keel õppimise võimalusi seal pakutakse. Teeme tutvust Eesti rahvusköögiga ja maitseme rahvustoite. Tutvustatakse ürituste sarja programmi, saab registreeruda.

L, 20. nov kell 11.00-14.30, üritus toimub veebikeskkonnas (link kohtumisele saadetakse pärast registreerumist).
Ühiskonna elu toetavate organisatsioonidega tutvumine. Loomingulise arengu ja vaba aja veetmise keskuse "Gagarin" tutvustamine veebi keskkonnas. Loominguline ja praktiline töötuba (materjalid eelnevalt edastatakse osalejatele). MTÜ Vitatiim ja OÜ Vestifex tegevuse tutvustus. Saame infot, kuidas saada kasu elukestevast õppest ja osaleda rahvusvahelistes projektides. Arutleme vabatahtliku töö kasu ja tõhususe üle ühiskonna elu elavdamisel.

N, 25. nov kell 17.00 – 20.00, üritus toimub veebikeskkonnas (link kohtumisele saadetakse pärast registreerumist).
Eesti keele taseme- ja kodakondsuseksamid - mis, kuidas, kus? Inna Borisevichi UNCHR esindaja tervitussõnad. Keeletaseme ja kodakondsuse eksamid – toimumisajad, konsultatsioonide sisu ja registreerimine. Tutvustame kursust, mis valmistab ette kodakondsuse eksamiks. Räägime kodanikulepingu programmist, mis pakub tasuta keeleõpet kodakondsuse saamiseks. 

Üritustele registreerumiseks palume võtta ühendust Jelena Kulpina’ga Integratsiooni Sihtasutusest: Jelena.Kulpina@integratsioon.ee, 58135640.

Sarnaselt Tallinnale korraldatakse selline ürituste sari ka Tallinna eesti keele maja juures. Kava leiate siit. 

Terviseinfo: Integratsiooni Sihtasutus lähtub ürituste korraldamisel kehtivatest koroonaviiruse leviku tõkestamise nõuetest. Üritustel saavad osaleda üksnes vaktsineerimiskuuri läbinud või COVID-19 haiguse läbi põdenud inimesed, kes esitavad vastava tõendi. Ürituste alguses toimub COVID tõendi ja isikut tõendava dokumendi kontroll. Tõendi võib esitada nii paber- kui ka digikujul (nt telefonist). Siseruumides on kohustuslik kanda maski.

Tegevusi rahastab ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet.

Kohtumiste jooksul tutvustame kodakondsuse saamise võimalusi, arutleme takistuste ja eeliste teemal,  jagame detailset infot, mida teha kodakondsuse taotlemiseks ning anname nõu, kuidas eksamiteks valmistuda. Teid ootab palju kasulikku infot ja huvitavad kohtumised!

Kogu programm on vene keeles või venekeelse tõlkega.

Tegevused toimuvad oktoobrist detsembrini 2021, peamiselt Tallinna ja Narva eesti keele majades, aga teeme ka erinevaid väljasõite. Iga inimene saab osaleda kõikidel üritustel või valib enda jaoks huvitavamad.

Kohtumistel osalemine on tasuta. Iga programmi vähemalt kolmel üritusel osaleja saab tasuta perepileti Lennusadamasse.
 

TALLINNA ÜRITUSTE SARJA KAVA

N, 21. okt kell 15.00 – 19.00 Rävala pst. 5, Tallinn, 6 korrus
Tutvumine eesti keele maja ja rahvusköögiga ning foorumteatri etendus tõestisündinud loo ainetel. Teeme ringkäigu Tallinna eesti keele majas ja saame teada, milliseid tasuta eesti keel õppimise võimalusi seal pakutakse. Teeme tutvust Eesti rahvusköögiga ja maitseme rahvustoite. Tutvustatakse ürituste sarja programmi, saab registreeruda. Etendus Eesti kodanikuks saamisest ja mittesaamisest. Interaktiivse ja põnevas loos otsitakse koos lahendusi. Etenduse eel pakume sooja jooki.

R, 12. nov kell 11.00 – 12.00, veebis (link kohtumisele  saadetakse pärast registreerumist)
Tutvumine Õiguskantsleri tööga. Kohtume Õiguskantsleri büroo töötajatega ja saame teada, kuidas on Õiguskantsler ja tema büroo elanikele abiks.

N, 18. nov kell 17.00 – 20.00, veebis (link kohtumisele  saadetakse pärast registreerumist)
Eesti keele taseme- ja kodakondsuseksamid - mis, kuidas, kus? Kuidas valmistuda keeletaseme ja kodakondsuse eksamiteks ning millised on võimalused ettevalmistuseks? Inna Borisevichi UNCHR esindaja tervitussõnad. Keeletaseme ja kodakondsuse eksamid – toimumisajad, konsultatsioonide sisu ja registreerimine. Tutvustame kursust, mis valmistab ette kodakondsuse eksamiks. Räägime kodanikulepingu programmist, mis pakub tasuta keeleõpet kodakondsuse saamiseks. Kohvipaus koos võimalusega esitada küsimusi asjatundjatele

L, 27. nov kell 12.30 – 14.00. veebis (link kohtumisele  saadetakse pärast registreerumist)
Silmiavav Lasnamäe linnaosa tutvustus veebis. Lasnaidee eestvedajad tutvustavad Lasnamäe põnevaid kohti kasutades meedia võimalusi. Räägime, kuidas saab iga inimene kaasa lüüa ja linnaruumi muuta. 

Üritustele registreerumiseks palume võtta ühendust Jelena Kulpina’ga Integratsiooni Sihtasutusest: Jelena.Kulpina@integratsioon.ee, 58135640.

Sarnaselt Tallinnale korraldatakse selline ürituste sari ka Narva eesti keele maja juures Kava leiate siit. 

Terviseinfo: Integratsiooni Sihtasutus lähtub ürituste korraldamisel kehtivatest koroonaviiruse leviku tõkestamise nõuetest. Üritustel saavad osaleda üksnes vaktsineerimiskuuri läbinud või COVID-19 haiguse läbi põdenud inimesed, kes esitavad vastava tõendi. Ürituste alguses toimub COVID tõendi ja isikut tõendava dokumendi kontroll. Tõendi võib esitada nii paber- kui ka digikujul (nt telefonist). Siseruumides on kohustuslik kanda maski.

Tegevusi rahastab ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet.