Aprillis lõppes Integratsiooni Sihtasutuse praktikaprogramm, mille eesmärk oli tutvustada eesti keelest erineva emakeelega tudengitele töövõimalusi riigiasutustes ja julgustada neid tulevikus avaliku sektori ametikohtadele kandideerima. Programmi läbis erinevates ministeeriumides, Riigikantseleis ja Õiguskantsleri Kantseleis kokku 13 noort.
„Meie jaoks on oluline, et kõigil Eestis elavatel inimestel oleks võimalik end teostada. Mida mitmekesisema töötajaskonnaga avalik sektor on, seda laiapindsemat ning ühiskonna kõiki vajadusi rahuldavat poliitikat teeme. Eestis on väga paljudest erinevatest rahvustest inimesi, kuid ministeeriumites on nende osakaal üle 2%. Plaanime programmiga edaspidi jätkata ning julgustada noori, kellel on olemas kõik eeldused, tulema, proovima ja kandideerima,“ ütles Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.
Integratsiooni Sihtasutus viis koostöös Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga läbi programmi, mille raames pakkusid erinevad riigisektori asutused praktikakohti eesti keelest erineva emakeelega bakalaureuseõppe viimase õppeaasta või magistriõppe tudengitele. Praktikante võtsid vastu Riigikantselei, Õiguskantsleri Kantselei ja seitse ministeeriumi: Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium.
„Usun, et toimunud praktikaprogramm on andnud eesti keelest erineva emakeelega noortele tuult tiibadesse ja nihutanud nende jaoks eneseteostuse piire kaugemale – oma tulevikku planeerides saavad nad nüüd rohkem arvestada ka avaliku sektori karjäärivõimalustega. Praktikante vastu võtnud organisatsioonid on aga kahtlemata saanud oma tegemistele väärtuslikku värsket vaadet, laiemat arusaama erinevate sihtrühmade ootustest nende tööle ja uusi ideid,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.
„Tudengina ei olnud ma isegi mõelnud, et võiksin riigisektorisse tööle minna. See tundus kompetentsi puudumise tõttu mõeldamatu, selgus aga vastupidine. Praktika käigus tegelesime Ida-Virumaad puudutavate probleemidega ja nii osutusid minu kogemused ministeeriumi jaoks heaks sisendiks. Juhendaja suhtus minusse seetõttu kui omamoodi asjatundjasse ja meil tekkis hea koostöösuhe,“ ütles vene emakeelega Diana Drobat, kes oli praktikal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. „Praktika kinnitas fakti, et vene emakeel võib olla Eestis tugevaks eeliseks, sest õppides hästi selgeks ka eesti keele annab see meie kultuuri- ja keeleruumis tohutult võimalusi“.
Rahandusministeeriumis praktika läbinud türgi emakeelega Berk Erdem rääkis, et kuna ülikoolis õpetatakse palju teoreetilist, siis ta tundis just praktilisest kogemusest puudust. „Praktikaprogramm andis mulle võimaluse näha, kuidas asjad on päriselus. Samuti, avalikus sektoris töötamine annab hea tunde - inimene teeb midagi Eesti heaks“, lisas ta.
Teavitus viidi läbi koostöös Tallinna Ülikooli, TalTechi, Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooliga. Kandideeris 36 seitsme erineva emakeelega tudengit, kellest pakutud 13 praktikakohale said 10 vene emakeelega, üks eesti ja vene emakeelega, üks saksa emakeelega ja üks türgi emakeelega tudeng.
Programm algas 2020. aasta juunis praktikavõimaluste kaardistamisega. Töise praktika eel said praktikandid võimaluse osaleda tulevaseks karjääriks ettevalmistavatel enesearengu koolitustel ning praktikapakkujatel oli võimalik võtta osa praktikate teekonna disaini töötubadest, kus käsitleti muuhulgas töökollektiivi mitmekesisuse teemat. Juhendatud praktika kestis käesoleva aasta jaanuarist aprillini. Koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu toimus programm distantsilt veebi kaudu ja ka praktika ise peamiselt kaugtööna.
Vaata 2020/2021 aasta praktikaprogrammi kohta valminud videot siit:
