20. augustil kogunevad Narva Joaorgu Laulupiknikule tunnustatud koorid ja armastatud artistid, et tähistada üheskoos publikuga lauldes Eesti taasiseseisvumise 32. aastapäeva. Suurt üheslaulmist korraldab Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja.

„Nagu 2021. aastal Narvas toimunud Kooslaulmispidu, on ka Laulupiknik keelte ja kultuuride vaheliseks sillaks. Selle eesmärk on tuua kokku Ida-Virumaa inimesed ning erinevad kogukonnad, et näidata Narva kultuurilist rikkust, harjutada üheslaulmise kaudu eesti keelt ja tähistada koos Eesti taasiseseisvumispäeva,” ütles Laulupikniku loovjuht ja Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja juhataja Anna Farafonova.

Laulupikniku peaesineja on Narva eesti keele maja tandemkoor, kellega liitub laval sõpruskoor Paldiskist. Kontserdil astuvad üles ka Narva eesti keele maja loodud kogukondliku räppooperi „Karma” solistid Kelli Uustani ja Atlan Karp ning Narva laulja Anne Kalinen. Samuti võtavad kontserdist osa Narva Muusikakooli koorid, Narva Rahvaste Maja koor, Narva folklooriansambel Suprjadki ja Iisaku regilauluansambel Silmaline. Jalga keerutavad rahvatantsurühm Jun-Ost ja Narva Eesti Seltsi tantsurühm Värtnad. Õhtu lõpus ühineb esinejatega Uku Suviste. 

„Üheslaulmise repertuaari valis Narva eesti keele maja koostöös partneritega sellised laulud, mis oleksid võimalikult paljudele tuttavad. Need kõlavad nii eesti kui ka ukraina, vene ja vadja keeles. Terve kontserdi jooksul saavad peokülalised kaasa laulda, sest laulude sõnad on näha suurelt ekraanilt,” ütles Anna Farafonova. „Kõik huvilised saavad Laulupiknikul tasuta osaleda. Tulijatel tasub kaasa võtta kõik piknikuks vajalik – alates toitudest kuni piknikutekini.”

Laulupiknik toimub 20. augustil Narva Joaorus linnuse nõlval. Sisse pääseb kell 16.30, kontsert toimub kell 17-20. Kohapeal ootab lapsi batuudiplats ja kõigil on võimalik osta tänavatoitu. Kaasa tasub võtta kõik piknikuks vajalik (toit ja piknikutekk) ning selga panna ilmale vastavad riided (vihma korral vihmakeep). Sündmus on kõigile osalejatele tasuta.

Ettevalmistusi Laulupiknikuks saab jälgida meie Facebooki kontol: https://fb.me/e/6hDbRzlJT. 

Fotod: 2021. aastal toimunud Kooslaulmispidu (fotode autor: Anastassia Volkova)

Kultuuriministeerium andis riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia korraldamise ja arendamise üle Integratsiooni Sihtasutusele. Vastava valdkonna juht Britta Saks selgitas toimunud uuendusi, käsilolevaid töid ja lähiaja plaane.

Mis ülesanded veel on Integratsiooni Sihtasutusele usaldatud? Integratsiooni Sihtasutus viib ellu lõimumise, sh ka kohanemisega seotud tegevusi eesmärgiga toetada Eestis sidusa ühiskonna kujunemist. Tänavu kevadel lisandus meie ülesannete hulka ka riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia korraldamine ning arendamine ja sellega seotud teavitustöö.

Mis on kohanemisprogramm? Kellele see on mõeldud? Kohanemisprogramm Settle in Estonia aitab Eestisse saabunud välismaalastel meie riigis sujuvamalt sisse elada. See koosneb tasuta koolitustest, mis tervikuna annavad ülevaate elukorraldusest Eestis, toetavad igapäevaelu küsimustes ning õpetavad eesti keelt. Samal ajal saavad saabujad luua kontakte, mis aitavad kaasnevate muutustega hakkama saada.

Kohanemisprogrammis on võimalik osaleda Eestis vähem kui viis aastat elanud välismaalastel. Ennekõike võtavad selle raames pakutavatest koolitustest osa Eestisse tavarände korras (nt õppimiseks, tööle, perega ühinemiseks) jõudnud välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba või elamisõigus. Nad saavad kohanemisprogrammis osaleda kuni viie aasta jooksul Eestisse saabumise hetkest ning see on neile vabatahtlik. Pakutavad koolitused koosnevad kuuest teemamoodulist (baasmoodul, peremoodul, töömoodul, õppimismoodul, teaduse moodul, ettevõtlusmoodul) ja eesti keele kursustest tasemel A1 ning A2. Just see kohanemisprogrammi osa on praegu täielikult Integratsiooni Sihtasutuse hallata.

Kohanemisprogrammis osalemine on kohustuslik rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse saajatele. Selle raames pakutavatel koolitustel saavad nad ülevaate Eesti riigi, ühiskonna ning kultuuri kohta ja eesti keele õpet. Koolituste maht on mõnevõrra erineva mahuga sõltuvalt inimese staatusest.

Miks toimus uuendus programmi korralduses? Kuidas nüüd rollid jaotuvad? Algselt korraldas programmi Siseministeerium ja viimastel aastatel on see olnud Kultuuriministeeriumi korraldada. Kuivõrd tegemist on koolitustest koosneva programmiga, siis otstarbekas oli teenuse praktiline pakkumine tuua poliitikakujunduse tasandilt rakenduslikule tasandile. Seetõttu otsustas Kultuuriministeerium programmi elluviimise usaldada meile – Integratsiooni Sihtasutusele. Igapäevaselt pakume teenuseid ja korraldame tegevusi lõimumise valdkonnas. Kohanemine on esimene etapp lõimumise tervikprotsessist, seega kohanemisprogrammi pakkumine sobitub meie vastutusalasse väga hästi.

Kohanemisprogrammiga seotud tegevusi viime ellu Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel. Poliitikakujundamine lõimumisvaldkonnas on jätkuvalt Kultuuriministeeriumi ülesandeks, samuti infoplatvormi Settle in Estonia arendamine ja ajutise kaitse saajatele suunatud kohanemiskoolituste korraldamine.

Mida kõik eeltoodu tähendab inimestele, kellele on teenused mõeldud? Mis küsimustes ja kuidas saavad nad meie poole pöörduda? Inimeste jaoks, kellele kohanemisprogramm on suunatud, ei muutu eriti midagi. Kohanemisprogrammi koolituste info on endiselt leitav veebilehel www.settleinestonia.ee, sealsamas saab ka koolitustele registreeruda. Järkjärgult lisame infot ka Integratsiooni Sihtasutuse kodulehele. Küsimuste korral julgustame pöörduma meie poole kirjutades info@settleinestonia.ee.

Kuidas oleme tööd korraldanud? Teenuseid sihtrühmale osutame eelkõige partnerite kaudu, kes on oma ala eksperdid ja pikaajalise kogemusega antud teenuste pakkumises.

Millise eesmärgi seame teenuste ja inimeste teenindamise osas? Teenuste osutamisel on meie põhimõtteks seada keskmesse inimene, kellele teenused on mõeldud. Soovime pakkuda kvaliteetseid ning inimeste vajadustest lähtuvaid teenuseid ja infot toetamaks sujuvat kohanemist Eestisse elama asudes. Seega, teenuste kasutajate tagasiside on väga oodatud!  

Kas ja milliseid kohandusi on oodata lähiajal? Lähiajal soovime täiendada infot Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel, et kohanemisprogrammi võimalikud osalejad oleksid teadlikud neile pakutavatest teenustest. Samuti teeme koostööd partneritega, kes oma töös programmi võimalike osalejatega kokku puutuvad, et korraldada kohanemisega seotud infovahetust võimalikult süsteemselt ja läbimõeldult.

Plaanis on hakata järgmisel aastal pakkuma tavarände korras Eestisse saabunutele keeleõpet tasemel B1. Ühtlasi valmivad videokoolitused, mis võimaldavad kohanemisprogrammis osalejatel korraldada õpet enda jaoks paindlikumalt ja seega läbida koolitusi mugavamalt.

Kui tekib küsimusi teenuste või koostöö osas, siis kellega tuleb ühendust võtta? Kohanemisprogrammiga seotud küsimused ja ettepanekud tuleb suunata kohanemise valdkonnajuhile: Britta Saks – e-post britta.saks@integratsioon.ee.

Foto: Integratsiooni Sihtasutuse kohanemise valdkonnajuht Britta Saks 

Alates 4. juulist kuni 14. augustini saavad juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad, kohalikud omavalitsused ning nende hallatavad asutused taotleda toetusi Ida-Virumaal kultuuri- ja spordiürituste korraldamiseks. Toetusi kogusummas 350 000 eurot eraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.

Taotlusvoor on avatud eesmärgiga elavdada Ida-Virumaa arengut läbi täiendava toetuse piirkonna ettevõtlusele. Spordi- ja kultuuriüritused aitavad kaasa sellele, et Ida-Virumaa elanikud ja ettevõtted tegutsevad aina aktiivsemalt, piirkonna spordi- ja kultuurielu on üha mitmekesisem ning Ida-Virumaale jõuavad külastajad üle Eesti ja kaugemaltki.

„Selline toetus toob kasu nii Ida-Virumaale kui ka tervele Eestile. Mida rohkem erinevate kogukondade inimesed saavad kokku ja tegutsevad koos, seda lihtsam on nendel leida ühist keelt ja teha koostööd. Niiviisi tekivad ühised ettevõtmised, mis toredatele elamustele lisaks pakuvad ka võimalusi edukaks ettevõtluseks,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev.

Ida-Virumaa ettevõtluse elavdamine ning piirkonnas toimuvate spordi- ja kultuuriürituste arendamine on osa Ida-Virumaa programmist, mida Integratsiooni Sihtasutus viib ellu riigi regionaalpoliitika programmi raames koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.

„Ida-Virumaa on looduskaunis ja põneva ajalooga piirkond. Seal on igati head eeldused pakkumaks nii kohalikele kui kaugematele külalistele meeldejäävaid sündmusi ja kvaliteetset meelelahutust,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. „Tänu põnevatele kultuuri- ja spordisündmustele (taas)avastavad kindlasti nii mitmedki Ida-Virumaa võlu ja atraktiivsuse, mis annab omakorda hea tõuke piirkonna majandusele ja seeläbi ka üldisemale arengule. Meil on häid edulugusid, kus selle toetusmeetme abil on juba põnevaid ettevõtmisi teoks saanud. Näiteks viidi hiljuti läbi rahvusvaheline Jõhvi kergejõustikuõhtu, mis paistis kogu maailmas silma oma kõrgetasemelise kettaheitevõistlusega. Nüüd kutsume üles esitama uusi taotlusi saamaks rahalist tuge erinevate toredate sündmuste korraldamiseks,“ lisas minister Kallas.

Toetuse võivad saada spordi- ja kultuuriüritused, mis toimuvad Ida-Virumaal hiljemalt 30. aprillil 2024, omavad vähemalt maakondliku tähtsust ja kaasavad rohkem kui 1000 inimest. Tegemist võib olla nii esmakordsete kui ka korduvalt toimunute üritustega.

Kõnealust toetust summas alates 10 000 eurost kuni 25 000 euroni saavad taotleda juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused saavad. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves on toetusteks ettenähtud kokku 350 000 eurot. Taotlused tuleb esitada Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu hiljemalt 14. augustil 2023.

Täpset infot taotlusvoorus osalemise kohta saab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel. Samuti saab täiendava info infopäeval, mis toimub veebikeskkonnas Teams 1. augustil kell 15. Infopäeval osalemiseks tuleb registreeruda saates kirja aadressile iris.jarv@integratsioon.ee.

Pühapäeval, 11. juunil esitlesid Ida-Virumaal ja Tallinnas elavad eesti keele õppijad rõivaid ning aksessuaare, mida nad on loonud taaskasutatud materjalidest tunnustatud Eesti moedisainerite juhendamisel. Võimaluse ühildada moeloomet keeleõppega tagas moe- ja keelekool MOEPÖÖRE.

Sellise tasuta kooli avasid Narvas Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, moefestival Estonian Fashion FestivaI ja Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja. Kolme kuu vältel olid 40 keeleõppijale mentoriteks moedisainerid Margot Vaaderpass, Kätlin Kikkas, Liis Tiisvelt ja Anu Sirkas ning oma kogemusi jagasid mitmed ala spetsialistid. 

„Keeleõppijate ja moedisainerite ees seisis uudne väljakutse: luua jätkusuutlikke rõivaid ja aksessuaare rääkides vaid eesti keeles. Varasemast kogemusest teadsime, et keeleõppe ühildamine ühishuvidega viib hämmastavate tulemusteni. Nii oli ka seekord: ühises põnevas ettevõtmises valmis 71 unikaalset eset ja sündis erakordne moešõu 21 moedisaineri ning 50 modelli osalemisel,” kinnitas moe- ja keelekooli MOEPÖÖRE projektijuht Julia Viirsalu.

Moe- ja keelekooli osalejad esitlesid valminud rõivaid ning aksessuaare moešõul, mis toimus Narva suurimas kaubanduskeskuses Astri 11. juunil. Mitmesaja huvilise ette jõudsid laval nii igaks päevaks kui ka erilisteks hetkedeks sobivad mantlid, vestid, kleidid, pluusid, seelikud, kotid ja ehted. Moešõu käigus valis žürii loodud moekollektsioonidest parima. 

„Nägime moelaval 12 eriilmelist kollektsiooni, millest 3-4 olid erakordselt kõrgetasemelised, arvestades disainerite ajalisi ja rahalisi võimalusi. Moepöörde projekt näitas ilmekalt, milline potentsiaal on tegelikult Ida-Virumaa disaineritel ning ma usun täiesti siiralt, et see on millegi suurema algus, sest selle koostöö kaudu puudutasime korraga niivõrd palju olulisi teemasid: loovus, jätkusuutlik disain, mikroettevõtlus, eesti keel,” tõdes žürii liige, Viljandi kultuuriakadeemia juht Juko-Mart Kõlar. 

Tiitli „Parim jätkusuutlik moekollektsioon” ja sellega kaasneva tuhat eurot edasiseks moetegevuseks pälvis meeskond Kairos: Aleksandra Olt (Jõhvi), Anna Chirkova (Tallinn) ja Julia Dmitrijeva (Narva). Kolme kuu vältel oli nendele mentoriks Margot Vaaderpass. Koos õnnestus nendel luua seitse komplekti, mis koosnesid 13 riideesemest ja aksessuaarist.

„Kombineerisime erinevaid stiile, traditsioone, trende, materjale ja tehnikaid, et näidata, kuidas saab asjadele kodus uue elu anda. Nüüd oleme veelgi kindlamad, et soovi ja pealehakkamisega saab garderoobi oma kätega värskendada ning taaskasutust lõbusalt ja mänguliselt teostada. Sellele lisaks hakkasime vabamalt eesti keeles suhtlema, õppisime oma ideid avalikult väljendama ja saime tõuke edasiseks tööks. Seega andis kool meile võimaluse end teostada ja arendada nii loominguliselt kui ka praktiliselt,” ütles parimaks valitud meeskonna Kairos esindaja Anna Chirkova.

Moešõule tulijad nägid laval lisaks moe- ja keelekoolis Moepööre loodud rõivastele ning aksessuaaridele veel mitmete Eesti moedisainerite töid. Esindatud olid Studio KÄT, Anu Sirkas, Luste ja GalleryxRed Island. Esimest korda näitasid Narvas oma lõputöid ka kõrgema kunstikooli Pallas tudengid.

Moe- ja keelekool MOEPÖÖRE:

• Eesmärgiks oli ühildada eesti keele õpet ühist huvi pakkuva tegevusega. 
• Algatajateks olid Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja moefestival Estonian Fashion Festival.
• Tõi kokku 40 moehuvilist eesti keele õppijat Ida-Virumaalt ja Tallinnast. Nad töötasid tänavu märtsist maini 12 meeskonnas. Kolme kuuga neil õnnestus luua taaskasutatud materjalidest 71 unikaalset riideeset ja aksesuaari.
• Kogu tegevus toimus eesti keeles ja oli toetatud Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja õpetaja Julia Viirsalu ning koordinaator Signe Viilopi poolt.
• Mentoriteks olid Eesti moedisainerid, kes on edukad jätkusuutlikus disainis: Ivo Nikkolo peadisainer Margot Vaaderpass, moeateljee KÄT asutaja Kätlin Kikkas, maailma esimest e-kaubanduse pakendiringluse süsteemi TANGO EESTI käivitanud Liis Tiisvelt ning kudumeid loov Anu Sirkas.
• Vajalikke kogemusi jagasid õpilastele töötubades tunnustatud asjatundjad: Tallinna Tehnikakõrgkooli õppejõud Diana Tuulik, Viljandi Kultuuriakadeemia juht Juko-Mart Kõlar, Adidas Poola digimüügi juht Marten Raiend, moeportaali asutaja Aljona Eesmaa, moefotograaf Getter Raiend.
• Sobilikke materjale said õpilased eelkõige Uuskasutuskeskuse kogutud esemetest, Ivo Nikkolo laojääkidest ning kauplustest Abakhan.
• Moešõu toimus projektijuhi Julia Viirsalu eestvedamisel koostöös moekorraldajaga Ida Moeshow. Sellest võttis osa 50 modelli.
• Parima moekollektsiooni valis žürii, mille koosseisu kuuluvad: Svetlana Agureeva, Juko-Mart Kõlar, Lembe Lahtmaa, Anna Farafonova, Getter Raiend ja Aljona Eesmaa.

FOTOD: 11. juunil Narvas Astri Keskuses toimunud moe- ja keelekooli MOEPÖÖRE moešõu. Autorid – Jelizaveta Gross ja Anastassia Volkova. Link vaatamiseks: https://photos.app.goo.gl/ikPsGpj2onRFYZ8d7.

Pühapäeval, 11. juunil toimub Narvas moe- ja keelekooli MOEPÖÖRE moešõu, kus näeb rõivaid ning aksessuaare, mida on loonud taaskasutatud materjalidest Ida-Virumaal ja Tallinnas elavad eesti keele õppijad koostöös tunnustatud Eesti disaineritega. Moešõu on tasuta ning kohapeale on oodatud kõik huvilised. 

Tänavu märtsis kokku saanud keeleõppijate ja disainerite ees seisis uudne väljakutse: luua unikaalne jätkusuutlik moekollektsioon ning harjutada eesti keelt. 

„Ääretult põnev oli jälgida, mida keeleõppijatest disainerid on loonud vaid kolme kuuga, taaskasutades Uuskasutuskeskusest leitud materjale. Samuti on huvitav jälgida kuidas moekooli mentorid aitavad ja suunavad õpilasi. Olen natukene saanud kollektsioone juba piiluda ja vôin kinnitada, et tulemas on vähemalt paar väga meisterlikku teost,“ lausus üks moe- ja keelekooli MOEPÖÖRE korraldajaid ning moefestivali Estonian Fashion Festival eestvedajaid foto- ja videograaf Getter Raiend. 

Valminud rõivaid ja aksessuaare näeb Narva suurimas kaubanduskeskuses Astri toimuval avalikul moešõul. Selle käigus selgub, kes keeleõppijatest pälvib oma loominguga tiitli „Parim jätkusuutlik moekollektsioon“ ning saab 1000 eurot edasiseks moealaseks tegevuseks. 

„Ma ise olen pärit Kohtla-Järvelt. Sain keskhariduse Jõhvi Kutsehariduskeskuses rõivaste õmblemise erialal. Alles siis kolisin Tallinna õppima moedisaineriks. Sel ajal polnud selliseid lahedaid projekte, mis võimaldaksid loomingulistel inimestel erinevas vanuses avaneda, näidata oma loovust, saada õpetust moeekspertidelt, nõu mentorilt ja samal ajal õppida eesti keelt. Seega olen äärmiselt rõõmus, et sellised projektid hakkasid ilmnema minu kodukandis, ja olen väga õnnelik, et olen sellest väikesest osast osa,” sõnas žürii esinaine stilist Svetlana Agureeva.

Lisaks moe- ja keelekoolis MOEPÖÖRE loodud kollektsioonidele näeb moešõu laval ka teiste Eesti jätkusuutliku moe disainerite töid: Studio KÄT, Anu Sirkas, LUSTE ja GALLERYxRED ISLAND. Esmakordselt näitavad Narvas oma lõputöid ka Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiili- ja nahaosakonna tudengid.

Moešõu MOEPÖÖRE toimub Narvas Astri keskuses pühapäeval, 11. juunil kell 16–18. Kõik huvilised saavad seda vaadata tasuta. 

Olulisemad faktid moe- ja keelekoolist MOEPÖÖRE:

• Tõi kokku 40 eesti keele õppijat Ida-Virumaalt ja Tallinnast, kes töötasid 12 meeskonnas.
• Algatajateks on Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja moefestival Estonian Fashion Festival.
• Kogu tegevus koolis toimus eesti keeles ja oli toetatud Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja õpetaja Julia Viirsalu poolt.
• Mentoriteks olid Eesti disainerid, kes edukad jätkusuutlikus disainis: Ivo Nikkolo peadisainer Margot Vaaderpass, moeateljee KÄT asutaja Kätlin Kikkas, äsja maailma esimest e-kaubanduse pakendiringluse süsteemi TANGO EESTI käivitanud Liis Tiisvelt ning kudumeid loov Anu Sirkas.
• Vajalikke kogemusi jagasid õpilastele töötubades tunnustatud asjatundjad: Tallinna Tehnikakõrgkooli õppejõud Diana Tuulik, Viljandi Kultuuriakadeemia juht Juko-Mart Kõlar, moeportaali asutaja Aljona Eesmaa, moefotograaf Getter Raiend.
• Sobilikke materjale said õpilased eelkõige Uuskasutuskeskuse kogutud esemetest, Ivo Nikkolo laojääkidest ning kauplustest Abakhan.
• Parima moekollektsiooni valib žürii, mille koosseisu kuuluvad: Svetlana Agureeva, Juko-Mart Kõlar, Lembe Lahtmaa, Anna Farafonova, Getter Raiend ja Aljona Eesmaa. 

Videod ja fotod: ülevaade valminud kollektsioonidest ja osalejate tegemistest ning meeskonnad, mentorid ja modellid viimasel töisel kohtumisel Narvas 28. mail 2023, link vaatamiseks: https://photos.app.goo.gl/vDdzt1JevvKYjNom8.

Integratsiooni Sihtasutus korraldab Narvas taas suure üheslaulmise, kutsudes kõiki 20. augustil kell 17 Laulupiknikule, et veeta üheskoos mõnusalt aega kontserti kuulates ja ise kaasa lauldes-tantsides.  

Laulupikniku korraldab Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja. Sarnaselt 2021. aastal toimunud Kooslaulmispeole on üheslaulmise eesmärgiks tuua kokku Ida-Virumaa inimesed, näidata Narva kultuuri rikkust ja õppida koos lauldes eesti keelt ning niimoodi Eesti taasiseseisvumispäeva tähistada.  

Peo peaesinejaks on Narva eesti keele maja tandemkoor, kus laulavad koos nii eesti kui ka vene emakeelega inimesed, ja nende sõpruskoor Paldiski segakoor. Lisaks astuvad lavale Ida-Virumaalt ja mujalt pärit koorid, lauljad ja ansamblid ning õhtu lõpus ka üllatusesineja.   

Üheslaulmise repertuaari valis Narva eesti keele maja loovtiim sellise, et laulud oleks lihtsalt kaasa lauldavad ja paljuski juba tuttavad. Terve kontserdi jooksul saavad peokülalised kaasa laulda, sest laulude sõnad on näha suurelt ekraanilt. Laulud kõlavad eesti, vene, ukraina ja vadja keeles.

Laulupiknik toimub Joaorus linnuse nõlval. Lastele püstitatakse batuudiplats ning võimalus on sõita paadiga ja rentida jalgrattaid. Kohapealt saab osta ka tänavatoitu.   

Tulijatel tasub kaasa võtta kõik piknikuks vajalik: alates toitudest kuni piknikutekini. Selga on soovitav panna ilmale vastavad riided, vihma korral vihmakeep. 

Sissepääs avatakse kell 16.30, kontsert algab kell 17 ja kestab kella 20ni. Osaleda saab tasuta.  

Alates 3. maist kuni 24. maini saab taotleda Integratsiooni Sihtasutuselt toetust Ida-Virumaal toimuvatele kultuuri- ja spordisündmustele, mis kaasavad Eesti kultuuriruumi eri keele- ning kultuuritaustaga inimesi.  

„Ida-Virumaal toimub üha rohkem sündmusi, mis rikastavad nii kohalikku kui ka kogu Eesti kultuuri. Tahame anda sellele uue suure tõuke ja toetada täiendavalt ideid, mis kaasavad Ida-Virumaa elanikke ühistesse kultuurilistesse ning sportlikesse ettevõtmistesse,“ ütles kultuuriminister Heidy Purga.    

Riikliku toetuse võivad saada kultuuri- ja spordiprojektid, mis hõlmavad vähemalt kolme sündmust, kaasavad projekti minimaalselt 1500 osalejat ja toimuvad Ida-Virumaal kuni 31. oktoobrini 2024. Selleks otstarbeks näeb tänavune kultuuriministeeriumi eelarve ette 1 000 000 eurot. Taotlusvooru viib läbi ja koordineerib Integratsiooni Sihtasutus.  

„Oluline on, et võimalikult paljud ida-virumaalased avastavad uusi võimalusi osaleda Eesti kultuuri- ja spordielus. Loodame, et toetuse najal senistele sündmustele lisanduvad uued traditsioonid, mis tugevdavad suhtlust ja koostööd Ida-Virumaa ning teiste regioonide elanike vahel. Sellele aitab kaasa Ida-Virumaal tegutsevate organisatsioonide kaasamine sündmuste korraldamisse,“ selgitas Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev.  

Kõnealust toetust saab taotleda omavalitsus või juriidiline isik summas alates 25 000 eurost 200 000 euroni. Integratsiooni Sihtasutus võtab taotlusi vastu alates 3. maist kuni 24. maini 2023. Toetuse taotlemise ja saamise tingimustega on võimalik tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel. 

Ootame 25. maini ettepanekuid, kuidas üle ilma tugevaid kogukondi ja nendega tihedat suhtlust hoida. Neist parimaid toetame rahaliselt.

Täpse info leiate meie veebilehel ja saate infopäeval: https://integratsioon.ee/taotlusvoor-eesti-valiskogukondadele-suunatud-omaalgatuslike-projektide-taotlusvoor-2023.