Kuni 10. juunini saavad juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused ning nende hallatavad asutused taotleda toetust Ida-Virumaal ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste korraldamiseks. Toetusi kogusummas 400 000 eurot eraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.  

Regionaalminister Piret Hartman kutsub organisatsioone osalema taotlusvoorus ning pakkuma kultuuri- ja spordisündmusi, mis ühest küljest mitmekesistavad ja tugevdavad kultuuriruumi, kuid teisalt muudavad piirkonna turistidele atraktiivsemaks. „Iga Ida-Virumaal toimuva sündmuse korraldamine pakub tuge kohalikule ettevõtlusele ja eriti tänuväärsed on üritused, kus meelelahutust jätkub mitmeks päevaks või mille toimumine leiab aset väljaspool tavapärast suvist külastushooaega. Seekordne vooru maht on suurem kui eelmisel aastal ning kasvanud on ka maksimaalne toetus ühe projekti kohta,“ lisas ta.  

Toetuse võivad saada spordi- ja kultuuriüritused, mis toimuvad Ida-Virumaal kuni 14. maini 2025, omavad vähemalt maakondlikku tähtsust ja kaasavad rohkem kui 1000 inimest. Tegemist võib olla nii esmakordsete kui ka korduvalt toimuvate üritustega. 

Toetust summas alates 10 000 eurost kuni 30 000 euroni saavad taotleda juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves on toetusteks ettenähtud kokku 400 000 eurot. 

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsevi arvates toob toetus kasu nii Ida-Virumaale kui ka tervele Eestile. „Juba viiendat aastat toimuva taotlusvooru tulemustest näeme, et see avaldab soovitud mõju. Esiteks, toovad üritused kokku inimesi kogu Eestist. Teiseks, annavad need kohalikele ettevõtjatele ja kogukondadele täiendava tõuke arenguks,“ ütles ta. 

Ida-Virumaa ettevõtluse elavdamine ning piirkonnas toimuvate spordi- ja kultuuriürituste arendamine on osa Ida-Virumaa programmist, mida Integratsiooni Sihtasutus viib ellu riigi regionaalpoliitika programmi raames koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga alates 2019. aastast. Möödunud aastal said riigipoolset toetust 17 organisatsiooni kogusummas 350 000 eurot. 

Taotlused tuleb esitada Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu hiljemalt 10. juunil 2024. 

Täpset infot taotlusvoorus osalemise kohta saab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel. Samuti saab täiendava info infopäeval, mis toimub veebikeskkonnas Teams 28. mail kell 15. Infopäeval osalemiseks tuleb registreeruda aadressil iris.jarv@integratsioon.ee. 

Sama info sihtasutuse Facebooki kontol: link. 

Ootame Eesti juurtega välismaal elavaid noori registreerima end meie suvistesse NOORTE RAHVUSKAASLASTE KEELELAAGRISSE (vanuses 13-18 eluaastat) ja TÄISKASVANUD RAHVUSKAASLASTE LAAGRISSE (vanuses 18-30 eluaastat).

Rahvuskaaslastele vanuses 13-18 aastat mõeldud keelelaager toimub kolmes erinevas vahetuses Viljandimaal Venevere puhkekülas. Laagri vahetused erinevad eesti keele oskuse taseme järgi:
> I vahetus: 01. juuli - 08. juuli, noortele, kes valdavad eesti keelt algaja tasemel;
> II vahetus: 15. juuli - 22. juuli, noortele, kes valdavad eesti keelt keskmisel tasemel;
> III vahetus: 29. juuli - 05. august, noortele, kes valdavad eesti keelt heal tasemel.

Laagris osalemine on tasuta. 

Palume huvilisi registreeruda hiljemalt 14. aprillil sellel lingil. 

 
Täiskasvanud rahvuskaaslaste laager toimub aga 14.-24. augustil. Ootame laagrisse Eesti juurtega 18-30-aastaseid välismaal elavaid noori, kes soovivad avastada enda jaoks Eestit kui võimalust ning kohtuda sarnaste noortega üleilma. Laager toimub Tallinnas, aga tutvume ka teiste piirkondadega üle Eesti. 

Osaleja kohapealsed kulud on kaetud: majutus, toitlustus, kohalik transport, erinevad külastused ja väljasõidud, transpordikulud Tallinnasse ja tagasi koju naasmiseks katab laagri osaleja ise.

Huvilised saavad registreeruda hiljemalt 21. aprillil sellel lingil.

Laagrite korraldamist rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Kultuuriministeerium.

Täna said Eesti sünnipäevakaardile kirja esimesed õnnesoovid. Käesolevale kultuuririkkuse aastale kohaselt neid kirjutasid president Alar Karise ja Sirje Karise järel erinevate eesti ning rahvusvähemuste kogukondade esindajad.

Eesti Vabariigi aastapäeva puhul pani presidendi kantselei alanud nädalaks presidendilossi esisele lipuplatsile üles suure sünnipäevakaardi, kuhu kõik Eesti elanikud saavad kirjutada häid soove meie riigile.

Esimesed sünnipäeva õnnitlused kirjutas president Alar Karis abikaasa Sirjega ning seejärel oli Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilaste ja Eestis elavate rahvaste esindajate kord. Ukraina, läti, ersa, mari, tatari, mokša, tšuvaši, lesgiini, burjaadi, kasahhi, korea ja maroko kogukonna esindajad, kes tegutsevad Eestimaa Rahvuste Ühenduse ja Rahvuskultuuride Ühenduste Liidu „Lüüra” koosseisus, kirjutasid sünnipäevakaardile oma emakeeles „Palju õnne, Eesti!”. Oma soovid kirjutasid kaardile ka eesti kogukonna esindajad Eesti Rahvakultuuri Keskusest. Kogukondadega ühinesid Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse esindajad.

„Eesti on kodu 216 erinevale rahvale. Meie riigi tähtpäevade ühine tähistamine on hea võimalus meid kõiki kokku tuua. Ootame kõiki eestlaste ja teiste Eestis elavate rahvaste kogukondi õnnitlema meie riiki oma murrakutes ja emakeeltes kultuuririkkuse aasta Facebooki kontol – soovime meie riigile üheskoos head,” ütles kultuuririkkuse aastat korraldava Integratsiooni Sihtasutuse juht Dmitri Moskovtsev.

Kultuuririkkuse aasta on pühendatud Eestis elavate kogukondade kultuuride rikkusele. Kalendrist www.kultuuririkkus.ee leiab sündmusi, mis aitavad meid ühendavat kultuuririkkust märgata, väärustada ja hoida. Sündmuste seas on terve hulk võimalusi üheskoos pidada Eesti sünnipäeva, alates presidendi avatud sünnipäevakaardist kuni ühise hümni laulmiseni.

Pildid (Raul Mee): https://photos.app.goo.gl/Zk7rKnUg6mDTNLBv5. Piltidel on Eesti, ukraina, läti, ersa, mari, tatari, mokša, tšuvaši, lesgiini, burjaadi, kasahhi, korea ja maroko kogukonna esindajad Eesti Rahvakultuuri Keskusest, Eestimaa Rahvuste Ühendusest ja Rahvuskultuuride Ühenduste Liidust „Lüüra”, Kultuuriministeeriumi asekantsler kultuurilise mitmekesisuse alal Eda Silberg, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev, kultuuririkkuse aasta projektijuht Eero Raun ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased.

Kultuuriministeeriumi tellimusel valmis aruanne, mis annab hinnangu uussisserändajatele suunatud Settle in Estonia kohanemisprogrammile ning samale sihtrühmale teenuste pakkumiseks loodud võrgustikule. Aastatel 2014-2023 rahastati kohanemisprogrammi läbiviimist ning võrgustiku loomist Euroopa Sotsiaalfondist ja riigi panusena kokku ligi 9,4 miljoni euroga.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul tõi hindamine välja olulised pidepunktid edasise töö parendamiseks. „Uussisserändajate hulk Eestis on pidevalt kasvanud ning sellega ka nõudlus kohanemisprogrammi järele. Seepärast on väga oluline muuta programm efektiivsemaks, et saaksime pakkuda rohkematele inimestele just seda, mis toetab nende kiiret ja sujuvat kohanemist Eestis. Olulise panuse uussisserändajate kohanemisse annavad ka vastava valdkonna teenusepakkujad, kes saavad edaspidi nii võrgustiku kogemuse kui ka analüüsi tulemuste najal oma koostööd ning teenuste pakkumist paremini sihistada ja korraldada,“ rääkis ta.

Uuringu tulemuste kohaselt on uussisserändajate teadlikkus Eesti riigi pakutavast kohanemisprogrammist väga hea. Politsei- ja Piirivalveameti e-kirjana Eestisse saabujale saadetav suunamine on efektiivne ja jätkusuutlik, esmane info kohanemisprogrammi kohta on selge, kuid kriitikat pälvib koolitustele registreerimise keerukus. Ainult veebipõhine registreerimine jätab ebavõrdsesse seisu need inimesed, kelle digioskused on piiratud. Murekohaks on ka erinevate koolituste kättesaadavus. Eriti puudutab see keeleõpet, kus algtasemel keelegrupid täituvad vahel loetud tundidega. Samas on koolitustel osalejate hinnangud kohanemisprogrammile läbivalt positiivsed, kõrgelt hinnatakse koolitajaid, materjale ja koolituste struktuuri ning viidatakse, et koolitused vastavad ootustele.

Uussisserändajatele teenuste arendamiseks ja pakkumiseks loodud tugivõrgustiku analüüs näitas, et eri osapoolte ootused võrgustikupõhisele koostööle on erinevad, samuti vajadused omavahelise koordineerimise ja kogemuste vahetamise järele. Suurimat huvi võrgustiku vastu näitasid üles kohalikud omavalitsused, kes saavad uussisserändajatele teenuste pakkumisel kõige hõlpsamini toetuda üksteise teadmistele ja kogemustele. 

Samuti analüüsiti võrgustiku töö jätkamise otstarbekust ning koondati praktilisi soovitusi kohanemisprogrammi edasiseks arendamiseks. Hindamises välja toodud soovitused puudutavad nii kohanemisprogrammi kui ka tugivõrgustiku töö eesmärkide täpsustamist, samuti tehti praktilisi ettepanekuid, näiteks kohanemisprogrammi koolitustele registreerimise ümberkorraldamiseks, kohanemisprogrammis osalejate motivatsiooni väljaselgitamiseks ning katkestajate arvu vähendamiseks. 

Hindamist rahastati Euroopa Sotisaalfondist ning selle viis läbi Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. 

Uuringu raportit saad lugeda täismahus:
https://centar.ee/tehtud-tood/kohanemine

Kohanemisprogrammi Settle in Estonia eesmärgiks on aidata kaasa Eestisse elama asunud inimeste sisseelamisel kohalikku ellu. Eelmisel suvel töö ja sõjategevuse tõttu Eestisse kolinud ukrainlanna Olena Stoliarova räägib, kuidas tema kohanemisprogrammist kuulis ja kuidas on see aidanud tal Eesti ühiskonda sisse sulanduda.

Nagu ma aru sain, siis sattusid Eestisse sõja tõttu. Mis sind just siia tõi?

Jah. Sõda Ukrainas toimus samas rajoonis, kus asub ka minu kodu. Otsisin kohta, kus mul ohutu oleks, ja kuna meie kultuur, näiteks kasvõi toit, on teie omaga üsna sarnane, tulingi Eestisse. Muidugi mõjutas minu valikut ka see, et sain siinses Microsoftis töökoha. Seega, kuigi olen Ukrainast sõja eest põgenenu, siis hetkel viibin siin ametlikult töökoha tõttu.

Jõudsid Eestisse möödunud aasta juulis. Kust leidsid infot kohanemisprogrammi kohta?

Ma olen Facebookis selliste gruppide liige, kus harjutatakse eesti keelt. Keegi jagas seal selle kohta infot ja kuna see pakkus mulle huvi, otsustasin osaleda.

Läbisid programmi raames A1-taseme keelekursuse. Saan aru, et oled keeleõpingutega ka edasi läinud. Millise tõuke andis sulle edasiseks keeleõppeks Settle in Estonia?

Mul oli sellest õppest väga palju kasu. Ühtpidi omandasin selgema arusaama teie keelestruktuurist, kuid teisalt julgustas see mind väga palju rääkima, sest seal õpetati palju just igapäevaseid fraase, mida ka kohe kasutama hakkasin. Tegelesin keelega julgemalt edasi ning hiljuti sooritasin B1-keeletaseme eksami. Muidugi on küsitav, kas ma sellisel tasemel ka reaalselt hetkel suhelda oskan, kuid kavatsen kindlasti edasi pusida.

Kuidas sinu jaoks töötas eesti keele õpe ilma baaskeeleta?

Keeleõpe oli tõesti eesti keele baasil, mistõttu oli algus kindlasti keeruline, kuid sain hakkama. Ilmselt aitas mind see, et olin eelnevalt keelega iseseisvalt tegelenud, näiteks osalesin enne kohanemisprogrammi keeleõpet ka keelekohvikutes. Teisalt nägin väga palju neid õppijaid, kelle jaoks oli see väga raske, sest nemad polnud varem eesti keelt kuulnudki. Mõne tunni möödudes said aga ka nemad need raskused ületatud.

Millised teadmisi lisaks keeleõppele sa programmist veel said?

Lisaks keeleõppele saab programmis valida kuue erineva teemamooduli vahel. Mina valisin endale ettevõtlusmooduli ja lisaks õppisin tundma e-teenuseid, kus sain teada, kuidas Eestis oma ettevõttega alustada ning kuidas digiallkirja anda.

Kuidas aitasid need teadmised sul reaalselt ühiskonnas hakkama saada?

Muidugi olid need kõik sellised asjad, mille saab ka välja guugeldada, aga kui olla inimene võõral maal, siis ei pruugi see nii kerge olla. Seega täna võin vast öelda, et kuigi õpitu tundub mulle aasta hiljem igapäevane tegevus, siis tunnistan, et päris iseseisvalt poleks ma selle kõigega nii kiiresti hakkama saanud.

Kuidas kirjeldaksid suhtlust ja koostööd teiste osalejate ning programmi juhendajatega?

Mulle meeldis see, et ma ei tundnud end kordagi üksinda, mis on oluline, kui oled üksi võõrasse riiki sattunud. Programmis osaledes sain endale kohe pisikese tutvusringkonna. Mis puudutab keeleõpet, siis oli näha, et keeleõpetaja oli väga professionaalne. Meie grupis oli koos nii palju erinevaid kultuure ja seega on juba omaette oskus see, et me kõik korraga selle keele algtasemel omandasime.

Kas soovitaksid kohanemisprogrammi ka teistele?

Kindlasti! Nagu ma eelnevalt mainisin, siis aitas see mind uues riigis väga palju. Ma ei räägi siin ainult keelest ja muudest vajalikest oskustest, aga sellisest programmist osa võttes kohtud ka teistega. Usun, et üksinda võõrasse riiki tulles on oluline, et sul tekiks mingi sõpruskond.

Millega sa hetkel tegeled ja kuhu soovid lähima aasta jooksul jõuda?

Hetkel töötan ma Microsoftis arendajana. Kuna minu kindel soov on jääda Eestisse pikemaks, siis soovin keeleõppega kindlasti edasi minna. Kindlasti küsib nii mõnigi, et kas soovin koju naasta, kui sõjategevus läbi saab. Kahjuks pean sellele juba täna eitavalt vastama. Miks? Paraku on kõigel tagajärjed ja ma tunnen, et ei ole see inimene, kes millegagi riskida sooviks.

 Britta Saks, Integratsiooni Sihtasutuse kohanemise valdkonnajuht

„Kohanemisprogramm Settle in Estonia aitab Eestisse saabunud välismaalastel meie riigis sujuvamalt sisse elada. See koosneb tasuta koolitustest, mis tervikuna annavad ülevaate elukorraldusest Eestis, toetavad igapäevaelu küsimustes ning õpetavad eesti keelt. Samal ajal saavad saabujad luua kontakte, mis aitavad muutustega hakkama saada.

Kohanemisprogrammis on võimalik osaleda Eestis vähem kui viis aastat elanud välismaalastel. Ennekõike võtavad selle raames pakutavatest koolitustest osa Eestisse tavarände korras (nt õppimiseks, tööle, perega ühinemiseks) jõudnud välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba või elamisõigus. Nad saavad kohanemisprogrammis osaleda kuni viie aasta jooksul Eestisse saabumise hetkest ning see on neile vabatahtlik. Pakutavad koolitused koosnevad kuuest teemamoodulist (baasmoodul, peremoodul, töömoodul, õppimismoodul, teaduse moodul, ettevõtlusmoodul) ning eesti keele kursustest tasemel A1 ja A2. Just see kohanemisprogrammi osa on praegu täielikult Integratsiooni Sihtasutuse hallata.

Kohanemisprogrammis osalemine on kohustuslik rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse saajatele. Selle raames pakutavatel koolitustel saavad nad ülevaate Eesti riigi, ühiskonna ning kultuuri kohta ja eesti keele õpet. Koolituste maht on olenevalt inimese staatusest mõnevõrra erineva mahuga.“

Eda Silberg, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler

Tasuta erinevatest koolitustest koosnev kohanemisprogramm Settle in Estonia loodi kaheksa aastat tagasi selleks, et toetada Eestisse saabuvaid välismaalasi ning pakkuda neile kompaktsel ja praktilisel viisil teadmisi kohaliku elukorralduse kohta. Seejuures ei ole programm kõigi jaoks ühesugune, vaid annab võimaluse erinevatel alustel Eestisse saabunud inimestele leida just enda jaoks sobiv koolitus. Võõrasse riiki jõudnud inimese jaoks on just eriti algusajal ülioluline mitte jääda infosulgu ega muredega üksi, vaid saada kätte vastused kõige olmelisematele küsimustele mõnusas õhkkonnas ja samas suhelda nendega, kes on temaga sarnases olukorras. Selliseid võimalusi kohanemisprogramm pakubki, aidates seeläbi Eestis kergemini sisse elada ja iseseisvalt toime tulla. Näiteks pererändega Eestisse jõudnud inimese jaoks võib selline tugi olla kriitilise tähtsusega, ja just neid tahame kutsuda veel aktiivsemalt kohanemisprogrammis osalema.

Rohkem infot kohanemisprogrammi kohta leiab: https://integratsioon.ee/kohanemine

12. detsembril kuulutasime koostöös Kultuuriministeeriumiga välja lõimumispreemia laureaadid.

Lõimumispreemia laureaadid valis valdkonna ekspertidest koosnev komisjon 64 kandidaadi seast, keda Eesti inimesed ja organisatsioonid esitasid tänavuse avaliku konkursi käigus. Kategoorias „Aasta sillalooja“ tunnustas komisjon parimaks Mondo Ukraina Akadeemia eestvedaja Maria Sakariase, kategoorias „Aasta sõnumikandja“ Raadio 4 toimetuse, kategoorias „Aasta säde“ Eesti suurima Ukraina põgenike kogukonna eestvedaja Kirill Badikini ja kategoorias „Lõimumise raudvara“ meediaeksperdi Pavel Ivanovi.

Loe intervjuusid tänavuste võitjatega:

“Aasta sillalooja” Maria Sakarias

„Aasta sõnumikandja“ Raadio 4

„Aasta säde“ Kirill Badikin

„Lõimumise raudvara“ Pavel Ivanov

Täna, 12. detsembril kuulutasime koostöös Kultuuriministeeriumiga välja lõimumispreemia laureaadid. Avaliku konkursi tulemusena pälvisid tunnustuse lõimumise arendamise eest Mondo Ukraina Akadeemia eestvedaja Maria Sakarias, meediaekspert Pavel Ivanov, Eesti suurima Ukraina põgenike kogukonna eestvedaja Kirill Badikin ja Raadio 4 toimetus. 

Kultuuriminister Heidy Purga arvates on lõimumispreemia väärtuslik traditsioon. „Meie kõigi ühine Eesti riik on erinevate kultuuride, keelte ja traditsioonide poolest rikas kodupaik. Läbi lõimumise suudame luua sidusama ühiskonna, milles igaüks saab panustada ja osa võtta meie ühise tuleviku kujundamisest,“ sõnas Heidy Purga laureaatide tunnustamisel.

Lõimumispreemia laureaadid valis valdkonna ekspertidest koosnev komisjon 64 kandidaadi seast, keda Eesti inimesed ja organisatsioonid esitasid tänavuse avaliku konkursi käigus. Kategoorias „Aasta sillalooja“ tunnustas komisjon parimaks Mondo Ukraina Akadeemia eestvedaja Maria Sakariase, kategoorias „Aasta sõnumikandja“ Raadio 4 toimetuse, kategoorias „Aasta säde“ Eesti suurima Ukraina põgenike kogukonna eestvedaja Kirill Badikini ja kategoorias „Lõimumise raudvara“ meediaeksperdi Pavel Ivanovi. 

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsevi sõnul on lõimumise valdkonnas olulised nii järjekindel tegutsemine kui ka uued algatused. „Nii laureaatidel kui ka kandidaatidel on väärtuslikke kogemusi ja innustavaid lugusid, millest õppides saame jätkata ühist tööd sidusama ühiskonna nimel veelgi paremini,“ ütles Dmitri Moskovtsev preemia üleandmisel.

Iga lõimumispreemia pälvinu saab lisaks autasule ja tunnistusele 1000 euro suuruse preemia. Tänavu tunnustasid Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium lõimumist arendavaid inimesi ja organisatsioone preemiaga 24. korda. Kõik Eesti elanikud ja organisatsioonid saavad taas esitada lõimumispreemia kandidaate tuleva aasta augustis ja septembris. 

LÕIMUMISPREEMIA LAUREAADID 

Aasta sillalooja – Maria Sakarias, Ukrainast sõja eest Eestisse põgenenud haridustöötajaid toetava Mondo Ukraina Akadeemia eestvedaja  

Mondo Ukraina Akadeemia on ainus kogukond Eestis, mis toetab Ukrainast sõja eest Eestisse põgenenud haridustöötajaid. Eesotsas Mariaga pakub akadeemia pedagoogidele võimalust Eesti argieluga kohaneda, end Eestis professionaalselt teostada, toetada ukraina lapsi ja peresid ning luua koostöösidemeid Eesti haridustöötajatega. Võrgustikus kasvatakse haridusvaldkonna ühiseks pereks. 

Aasta sõnumikandja – Raadio 4 toimetus 

Tänavu 30. sünnipäeva tähistanud populaarseim venekeelne raadiokanal Raadio 4 on läbi aegade olnud pühendunud mitte-eestlastest kuulajate toetamisele Eesti ühiskonnas. Toimetus on igal sammul soodustanud kogukondade omavahelist suhtlemist, mõistmist ja austamist. Kuulajateni on jõudnud nii Eestis elavate rahvusvähemuste saated kui ka kogukondi ühendavad saatesarjad Eestist. Lõimumispreemia vääriliseks peeti erinevaid vaatenurki lahanud saatesarja „Hüvasti, relvad!“. 

Aasta säde – Kirill Badikin, Eesti suurimaks Ukraina põgenike kogukonnaks kujunenud Facebooki grupi „Ukraina sõbrad Eestis“ eestvedaja 

Kirill lõi grupi saatusliku 2022. aasta märtsi päevil, kui Eestisse hakkasid jõudma sõja eest varju otsinud Ukraina elanikud. Ennekõike kujunes grupp keskkohaks, kus kohalikud vabatahtlikud igapäevaeluks vajalikke esmatarbeid aktiivselt jagasid. Aja möödudes hakkas Kirill järjepidevalt jagama riigiasutuste ja teiste organisatsioonide infot, mis toetab uute kaasmaalaste kohanemist. 

Lõimumise raudvara – Pavel Ivanov, meediaekspert ning Kuku raadio ja Raadio 4 ajakirjanik 

Pavel on Kuku raadios juhtinud ja toimetanud saadet „Kirillitsas Eesti“ pea 15 aastat. Saatest on kujunenud üks väheseid meediaplatvorme, kus kohtuvad omavahel eesti ja vene emakeelega inimesed, lahates ühiskondlikke probleeme muukeelsete elanike vaatenurgast.

Pildigalerii: lõimumispreemia laureaatidest ja preemia üleandmise tseremooniast (Aron Urb): https://photos.app.goo.gl/yrBSRqFtPutCj3Cq8.

16.-17. novembrini 2023 toimus Integratsiooni Sihtasutuse ja Kultuuriministeeriumi korraldatud lõimumiskonverents „Turvalisusest ühtekuuluvuseni: lõimumise väljakutsed kriiside ajal“ Kahepäevase konverentsi jooksul astusid üles valdkonna teadlased ja praktikud nii Eestist kui üle maailma, kes analüüsisid aktuaalseid lõimumispoltiikaga seotud teemasid ning pakkusid välja viise, kuidas maailma eri otstes lõimumispoliitikat parandada.

Vaata ettekandeid mõlemast päevast

• Eesti keeles: https://www.integratsioon.ee/loimumiskonverentsi-ettekanded-2023
• Vene keeles: https://www.integratsioon.ee/ru/prezentacii-na-konferencii
• Inglise keeles: https://www.integratsioon.ee/en/presentations-international-conference-integration-2023

Järgmine lõimumiskonverents toimub kultuuririkkuse aasta raames novembris 2024.

Konverentsi pildigalerii

Seitse aastat tagasi muutis Taani riik oma lõimumispoliitikas kurssi – varasemast enam keskendutakse sisserännanute suunamisega tööturule. Sellest, miks praegune strateegia kasutusele võeti ja kuidas seda rakendatakse, räägib Taani Sisserändajate ja Integratsiooniministeeriumi all tegutseva Rahvusvahelise Värbamise ja Integratsiooniameti (SIRI) nõunik Peter Svane.

Taani lõimumispoliitika juhtmõte on „Töö kõigepealt“. Mida see tähendab?

Selle lähenemise juured peituvad Taani ühiskonna väärtustes – töötamine on meie ühiskonnas oluline osa elustiilist ja valitsus usub, et sama hoiak peab kajastuma ka lõimumispoliitikas, et inimesed integreeruksid ühiskonda. Oluline on rõhutada, et paljud teenused, nagu haridus ja meditsiin, on Taanis „tasuta“. Selle tagamiseks on vaja ühiselt riigikassasse panustada ning see panus on märkimisväärselt kõrge kõigile riigis elavatele inimestele. Seetõttu eeldatakse, et kõik teenuseid kasutavad isikud, sealhulgas põgenikud, kes on võimelised töötama, annavad oma panuse. Tegelikult soosib seda lähenemist muidugi asjaolu, et Taanis on palju töökohti, mida kohalikud elanikud ise täita ei suuda. Seega on vaja abikäsi – ja see ei piirdu mitte ainult raske füüsilise töö või muude lihttöödega, mida me ise ei soovi teha. Tööjõupuudus on meil erivaldkondades, ka hariduses. Hea näide lõimumisest on siia saabunud ukrainlased, kellest ligi 80 protsenti on suutelised töötama ning kes osalevad hetkel aktiivselt tööturul.

Suur osa põgenikke tuleb sõjakolletest ja nad ei ole suutelised endale kohe töökohta otsima ega pärast traumakogemust kohe tööle asuma.

Taani strateegias on esmatähtis alustada tööga võimalikult kiiresti, kuid loomulikult hindame kõiki põgenikke individuaalselt. Näiteks, kui inimene saabub sõjakoldest, pööratakse tähelepanu ikkagi tema vaimsele tervisele. Ka ei tähenda see, et kõik peavad töötama täiskohaga. Kui keegi saab panustada vaid viis tundi päevas või nädalas, siis just nii palju ta töötabki.

Taani ei ole suur riik ja sarnaselt Eestiga on ka taanlasi võrreldes teiste rahvustega pigem vähe. Eestis ning üldjuhul ka mujal on lõimumispoliitikas eelkõige esikohal keele- ja kultuuriõpe. Kas te ei karda, et pidevalt töötamist esikohale tõstes võite muule olulisele liiga vähe tähelepanu pöörata?

Keeleõpe on meie jaoks endiselt väga oluline. Usume, et keeleõpe ja töö ei peaks üksteist pärssima, vaid toetama. Sageli pakub töökoht võimalust keelt praktiseerida. Lisaks sellele pakume keelekursusi väga paindlikult, võimaldades töötajatel leida sobiva keelegrupi, kus osaleda kord või paar nädalas, mis tegelikult võimaldabki samal ajal ka töötada.

Saan aru, et taoline lõimumispoliitika oli jutuks juba varasemalt? Millal hakkasite uut poliitikat rakendama?

Tegelikult on seda arutatud juba aastaid. Enne seda oli meie lõimumispoliitika nagu Eestil: inimene tuleb siia, asub keelt õppima ning saab teoreetilised teadmised ühiskonnast. Nägime aga, et peale sisseelamiseks loodud programmi läbimist töötas siiatulnutest vaid 15–20 protsenti. Arvestades, et Taanis töötab täiskohaga ligi 80 protsenti elanikkonnast, oli selge, et vajame uut lähenemist. Uus strateegia võeti vastu aastal 2015, pagulaskriisi ajal, mil suur hulk Süüria põgenikke siia jõudis. Meil oli vaja kiiresti midagi ette võtta ning kuna valitsus oli tol hetkel parempoolne, viidi pikalt planeeritud idee kiirelt ellu.

Hoolimata Euroopa keerulisest majandusolukorrast on Taanis siiani pigem tööjõupuudus. Samas ei oska me tulevikku aimata. Olete mõelnud ka sellele, mis saab siis, kui see olukord vastupidiseks muutub?

Tegelikult ei ole me näiteks COVID-19 kriisi ajal täheldanud, et immigrantide tööpuuduse määr oleks olnud kõrgem kui taanlastel. Samas on ajalugu näidanud, et majanduslanguse ajal muutuvad eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kõikjal haavatavamaks. Huvitaval kombel oleme tähele pannud, et enam ei mängi rolli niivõrd see, kas inimene on sisserändaja, kuivõrd tema töökus. Ma usun, et Eestiski võib ettevõtetel olla näiteid, kus mõni ukrainlane saab oma tööülesannetega paremini hakkama või on temaga lihtsam suhelda kui mõne eestlasega. Sageli on põgenikud rohkem motiveeritud, nad ei esita nii palju nõudmisi ja on töökohal stabiilsemad kui kohalikud.

Olete nüüd mõned aastad uue strateegia alusel toiminud. Kas näete ka tulemusi?

Mis puutub hetkel kehtivasse strateegiasse, siis selgetest andmetest on veel vara rääkida. Siiski on olemas uuringuid, mis näitavad, et meie poliitika on tõhus, eriti seetõttu, et suudame inimesed kiiresti tööturule integreerida. Küll aga näeme, et hõivatute arv hakkab 8–9 aasta pärast hoopis langema. See on huvitav, sest näiteks meie lähiriikides Norras ja Rootsis on olukord vastupidine. Languse põhjused pole veel täpselt teada. Võimalik muidugi, et see on seotud sellega, et põgenikud on varem keskendunud kiiresti töö leidmisele, jättes muud olulised aspektid tähelepanuta, ning nüüd tegelevad nendega. Nagu mainitud, täpseid andmeid selle kohta hetkel veel ei ole.

Hiljuti kohtusite ka Eesti Integratsiooni Sihtasutuse töötajatega. Milline on teie arvamus sellest kohtumisest?

Tegelikult järgib Eesti hetkel sama poliitikat, mida ka meie varem rakendasime. Huvitav on aga märgata muutust seoses sellega, kuidas sõja tõttu Ukrainas on Eesti seisukoht sisserände suhtes muutunud. Muidugi mõistan, et siin taga on see, et Ukraina on teile kultuuriliselt lähemal, kuid minu kui spetsialisti jaoks on olnud huvitav jälgida, et kui varem oli seisukoht, et vastu võetakse vaid minimaalne arv või mitte kedagi, siis praegu on see retoorika muutunud – Eesti on ukrainlaste abistamisel teistele eeskujuks.

Mis on teie strateegia suurim eesmärk? Kuhu soovite enda lõimumispoliitikaga peagi jõuda?

Oleme nagu kõik teised – meie unistus on sidus ühiskond!

TEADMISEKS (Allikas: Eurostat 2021)

Muudetud lõimumisstrateegia kohaselt sõlmiti 2016. aasta märtsis uue lõimumispoliitika elluviimiseks kolmepoolne kokkulepe toonase Taani valitsuse, tööandjate ja ametiühingute vahel, et riigi saabunud pagulasi veelgi kiiremini tööturule viia. Selle raames käivitati 2016. aastal ka uus koolitusmudel (Integrationsgrunduddannelse ehk IGU). Kuigi siiani on tõsiasi, et pagulaste ja migrantide võimalused tööturule naasmiseks on teistest väiksemad, võib projekti pidada siiski edukaks:

Põhistatistika näitab, et:

42% 2015. aastal saabunud pagulastest töötavad nüüd, pärast viit aastat Taanis elamist

68% kõigist lõimumisprogrammis osalevatest täiskasvanutest on sooritanud taani keele eksami pärast vähem kui viit riigis elatud aastat

64% kõigist 20–24-aastastest on 2019. aastal täitnud noorte haridusnõuded (võrreldes 74%-ga taanlastest)

SIDEBAR INFONA (Allikas: Eurostat 2021) – https://ec.europa.eu/migrant-integration/country-governance/governance-migrant-integration-denmark_en

Integratsiooni Sihtasutuse tööturuteenuste valdkonnajuht Katrin Maiste

Taani integratsioonipoliitikas tõusis esile ühtne lähenemine ja selge sõnum kõigilt pooltelt kõigile sihtrühmadele. Välismaalt saabunutele pakutakse esimesel võimalusel tööd või muud rakendust, et nad suudaksid Taani ühiskonnas võimalikult kiiresti iseseisvalt hakkama saada. Sama mõtet väljendasid nii riigi, omavalitsuse kui ka tööandjate esindajad – igaühel on kohustus ja õigus anda oma panus ühiskonda.

Taanlased tõdevad, et välismaalt saabunud peavad õppima taani keelt, kuid õpperühmade moodustamisel tuleb arvestada inimese varasemat haridust, teiste keelte ja kirjaoskust ja selle alusel seadma ka eesmärgid. Mõne ametikoha täitmisel on tehtud mööndusi keeleoskuse taseme nõudmisel, aga ilmselt ei arva ükski väljamaalane, et ta saab Taanis pikemalt elades hakkama kohalikku keelt oskamata. Üha enam püütakse keeleõpet siduda praktilise tööga: organisatsioonidesse on tekkimas tugiisikud, mentorid, kes aitavad äsjasaabunul nii tööülesannetega kui ka sinna juurde käiva sõnavaraga hakkama saada.

Mitmes organisatsioonis kuulsime, et Taanit ähvardab lähikümnenditel tööjõupuudus – esiteks seepärast, et Taani noored ei kipu asuma tavatöödele teenindus- ja tööstussektoris või ei püsi seal kuigi kaua. Teiseks ei toeta kutseharidussüsteem vajalikele erialadele järelkasvu koolitamist. Kolmandaks nähti probleeme selles, et eelkõige väljastpoolt ELi saabunud inimestel, sh pagulastel, on raske või võimatu oma karjääriteed kujundada, sest erialase hariduse omandamine nõuab enamasti taani keele kõrgtaset, mida aga töö leidmisel ei eeldata. Samuti võib Taanis kooli minek muuta välismaalase riigis viibimise staatust, mistõttu võib teda ähvardada riigist väljasaatmine. Taolisi näiteid on juba paraku esinenud, kus tubli ja vajalik töötaja jääb süsteemi hammasrataste vahele, kui ta soovib enda oma valdkonnas edeneda.

Seega tuleb tööturule mõeldes arvestada samaaegselt kõigi sihtrühmadega, töötajate arendamise vajaduste ja võimaluste, aga ka takistustega. Samuti vajavad tuge ja koolitust tööandjad, kui nad võtavad tööle sõjapiirkondadest saabunud väiksema keeleoskusega inimesi.

Peter Svane

Kutsume 16.–17. novembril 2023 toimuvale lõimumiskonverentsile „Turvalisusest ühtekuuluvuseni: lõimumise väljakutsed kriiside ajal“, mille raames esinevad ja arutlevad rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid nii Eestist kui ka välismaalt. Konverentsil saab osaleda tasuta veebiülekande vahendusel ja osalemiseks on vaja registreeruda hiljemalt 14. novembril 2023. 

Integratsiooni Sihtasutuse ja Kultuuriministeeriumi koostöös toimuv lõimumiskonverents toob juba kümnendat korda kokku tunnustatud teadlased ning praktikud Eestist ja teistest riikidest. Seekord käsitlevad nad hetkeseisu ja probleeme, jagavad andmeid ja kogemusi ning pakuvad lahendusi ja vastuseid vältimatule küsimusele: kuidas on lõimumist mõjutanud viimaste aastate kriisid? 

„Viimastel aastatel oleme seisnud silmitsi mitme kriisiga – pidime kiiresti toime tulema nii COVID-19 pandeemia kui ka Ukraina sõjapõgenike abistamisega. Kriisidest pole puutumata jäänud ükski valdkond, sealhulgas lõimumine. Aeg on kokku võtta, millised muutused on lõimumise valdkonnas kriiside tõttu toimunud, milliseid võimalusi on need avanud ja milliste proovikividega tuleb nüüd sidusama ühiskonna nimel tegeleda,“ sõnas Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev. 

Kokku võtab konverentsil sõna pea 30 eksperti rohkem kui kümnest erinevast riigist. Eestist, Saksamaalt, Rootsist, Hollandist, Türgist ja mujalt maailmast kokku tulnud teadlased ning praktikud arutlevad neljal teemal: sundrändega seotud probleemid, sõjapõgenike lõimumine, sotsiaalne ühtekuuluvus ja riigi julgeolek ning parimad lõimumise tavad Euroopa Liidus ja mujal maailmas.   

„Püüame leida võimalusi, kuidas kriiside ajal säilitada ühtekuuluvust – ühte lõimumise alustala. Belgiast saabuv Alexander Wolffhardt näiteks tõdeb, et headest tavadest rääkides jääb sageli ebaselgeks, mida „hea tava“ iseenesest tähendab. Türgist pärit Ercan Küçükarslan jagab uuenduslikku lähenemist, mis aitab olude sunnil kodudest lahkunud õpilastel muutustega toime tulla ja uude ellu sulanduda,“ selgitas üks konverentsi peakorraldajaid, Integratsiooni Sihtasutuse uuringute valdkonnajuht Ivan Polynin.  

Kahel päeval toimuvad ettekanded ja arutelud päädivad väitlusega Eesti poliitikute vahel. Eesti lõimevõime kriiside ajal üle arutlevad Eduard Odinets (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Jaak Valge (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), Katrin Kuusemäe (Reformierakond), Kristjan Järvan (Isamaa), Züleyxa Izmailova (Eesti 200) ja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond). Debatti modereerib Johannes Tralla.  

Lõimumiskonverents toimub nii Tallinna Mustpeade Majas kui ka veebiülekandena. Ettekandeid ja arutelusid jälgida ning esinejatele küsimusi esitada saab eesti, inglise ja vene keeles. Konverentsil osalemine on eelneva registreerumise alusel tasuta. 

Lõimumiskonverentsi esinejate ja kavaga saab tutvuda selle veebilehel. Sealsamas on kuni 14. novembrini võimalik registreeruda esimese, teise või mõlema konverentsipäeva veebiülekandele. 

Jooksev info: vt link sündmusele Facebookis.