Kohanemisprogrammi Settle in Estonia eesmärgiks on aidata kaasa Eestisse elama asunud inimeste sisseelamisel kohalikku ellu. Eelmisel suvel töö ja sõjategevuse tõttu Eestisse kolinud ukrainlanna Olena Stoliarova räägib, kuidas tema kohanemisprogrammist kuulis ja kuidas on see aidanud tal Eesti ühiskonda sisse sulanduda.

Nagu ma aru sain, siis sattusid Eestisse sõja tõttu. Mis sind just siia tõi?

Jah. Sõda Ukrainas toimus samas rajoonis, kus asub ka minu kodu. Otsisin kohta, kus mul ohutu oleks, ja kuna meie kultuur, näiteks kasvõi toit, on teie omaga üsna sarnane, tulingi Eestisse. Muidugi mõjutas minu valikut ka see, et sain siinses Microsoftis töökoha. Seega, kuigi olen Ukrainast sõja eest põgenenu, siis hetkel viibin siin ametlikult töökoha tõttu.

Jõudsid Eestisse möödunud aasta juulis. Kust leidsid infot kohanemisprogrammi kohta?

Ma olen Facebookis selliste gruppide liige, kus harjutatakse eesti keelt. Keegi jagas seal selle kohta infot ja kuna see pakkus mulle huvi, otsustasin osaleda.

Läbisid programmi raames A1-taseme keelekursuse. Saan aru, et oled keeleõpingutega ka edasi läinud. Millise tõuke andis sulle edasiseks keeleõppeks Settle in Estonia?

Mul oli sellest õppest väga palju kasu. Ühtpidi omandasin selgema arusaama teie keelestruktuurist, kuid teisalt julgustas see mind väga palju rääkima, sest seal õpetati palju just igapäevaseid fraase, mida ka kohe kasutama hakkasin. Tegelesin keelega julgemalt edasi ning hiljuti sooritasin B1-keeletaseme eksami. Muidugi on küsitav, kas ma sellisel tasemel ka reaalselt hetkel suhelda oskan, kuid kavatsen kindlasti edasi pusida.

Kuidas sinu jaoks töötas eesti keele õpe ilma baaskeeleta?

Keeleõpe oli tõesti eesti keele baasil, mistõttu oli algus kindlasti keeruline, kuid sain hakkama. Ilmselt aitas mind see, et olin eelnevalt keelega iseseisvalt tegelenud, näiteks osalesin enne kohanemisprogrammi keeleõpet ka keelekohvikutes. Teisalt nägin väga palju neid õppijaid, kelle jaoks oli see väga raske, sest nemad polnud varem eesti keelt kuulnudki. Mõne tunni möödudes said aga ka nemad need raskused ületatud.

Millised teadmisi lisaks keeleõppele sa programmist veel said?

Lisaks keeleõppele saab programmis valida kuue erineva teemamooduli vahel. Mina valisin endale ettevõtlusmooduli ja lisaks õppisin tundma e-teenuseid, kus sain teada, kuidas Eestis oma ettevõttega alustada ning kuidas digiallkirja anda.

Kuidas aitasid need teadmised sul reaalselt ühiskonnas hakkama saada?

Muidugi olid need kõik sellised asjad, mille saab ka välja guugeldada, aga kui olla inimene võõral maal, siis ei pruugi see nii kerge olla. Seega täna võin vast öelda, et kuigi õpitu tundub mulle aasta hiljem igapäevane tegevus, siis tunnistan, et päris iseseisvalt poleks ma selle kõigega nii kiiresti hakkama saanud.

Kuidas kirjeldaksid suhtlust ja koostööd teiste osalejate ning programmi juhendajatega?

Mulle meeldis see, et ma ei tundnud end kordagi üksinda, mis on oluline, kui oled üksi võõrasse riiki sattunud. Programmis osaledes sain endale kohe pisikese tutvusringkonna. Mis puudutab keeleõpet, siis oli näha, et keeleõpetaja oli väga professionaalne. Meie grupis oli koos nii palju erinevaid kultuure ja seega on juba omaette oskus see, et me kõik korraga selle keele algtasemel omandasime.

Kas soovitaksid kohanemisprogrammi ka teistele?

Kindlasti! Nagu ma eelnevalt mainisin, siis aitas see mind uues riigis väga palju. Ma ei räägi siin ainult keelest ja muudest vajalikest oskustest, aga sellisest programmist osa võttes kohtud ka teistega. Usun, et üksinda võõrasse riiki tulles on oluline, et sul tekiks mingi sõpruskond.

Millega sa hetkel tegeled ja kuhu soovid lähima aasta jooksul jõuda?

Hetkel töötan ma Microsoftis arendajana. Kuna minu kindel soov on jääda Eestisse pikemaks, siis soovin keeleõppega kindlasti edasi minna. Kindlasti küsib nii mõnigi, et kas soovin koju naasta, kui sõjategevus läbi saab. Kahjuks pean sellele juba täna eitavalt vastama. Miks? Paraku on kõigel tagajärjed ja ma tunnen, et ei ole see inimene, kes millegagi riskida sooviks.

 Britta Saks, Integratsiooni Sihtasutuse kohanemise valdkonnajuht

„Kohanemisprogramm Settle in Estonia aitab Eestisse saabunud välismaalastel meie riigis sujuvamalt sisse elada. See koosneb tasuta koolitustest, mis tervikuna annavad ülevaate elukorraldusest Eestis, toetavad igapäevaelu küsimustes ning õpetavad eesti keelt. Samal ajal saavad saabujad luua kontakte, mis aitavad muutustega hakkama saada.

Kohanemisprogrammis on võimalik osaleda Eestis vähem kui viis aastat elanud välismaalastel. Ennekõike võtavad selle raames pakutavatest koolitustest osa Eestisse tavarände korras (nt õppimiseks, tööle, perega ühinemiseks) jõudnud välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba või elamisõigus. Nad saavad kohanemisprogrammis osaleda kuni viie aasta jooksul Eestisse saabumise hetkest ning see on neile vabatahtlik. Pakutavad koolitused koosnevad kuuest teemamoodulist (baasmoodul, peremoodul, töömoodul, õppimismoodul, teaduse moodul, ettevõtlusmoodul) ning eesti keele kursustest tasemel A1 ja A2. Just see kohanemisprogrammi osa on praegu täielikult Integratsiooni Sihtasutuse hallata.

Kohanemisprogrammis osalemine on kohustuslik rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse saajatele. Selle raames pakutavatel koolitustel saavad nad ülevaate Eesti riigi, ühiskonna ning kultuuri kohta ja eesti keele õpet. Koolituste maht on olenevalt inimese staatusest mõnevõrra erineva mahuga.“

Eda Silberg, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler

Tasuta erinevatest koolitustest koosnev kohanemisprogramm Settle in Estonia loodi kaheksa aastat tagasi selleks, et toetada Eestisse saabuvaid välismaalasi ning pakkuda neile kompaktsel ja praktilisel viisil teadmisi kohaliku elukorralduse kohta. Seejuures ei ole programm kõigi jaoks ühesugune, vaid annab võimaluse erinevatel alustel Eestisse saabunud inimestele leida just enda jaoks sobiv koolitus. Võõrasse riiki jõudnud inimese jaoks on just eriti algusajal ülioluline mitte jääda infosulgu ega muredega üksi, vaid saada kätte vastused kõige olmelisematele küsimustele mõnusas õhkkonnas ja samas suhelda nendega, kes on temaga sarnases olukorras. Selliseid võimalusi kohanemisprogramm pakubki, aidates seeläbi Eestis kergemini sisse elada ja iseseisvalt toime tulla. Näiteks pererändega Eestisse jõudnud inimese jaoks võib selline tugi olla kriitilise tähtsusega, ja just neid tahame kutsuda veel aktiivsemalt kohanemisprogrammis osalema.

Rohkem infot kohanemisprogrammi kohta leiab: https://integratsioon.ee/kohanemine

12. detsembril kuulutasime koostöös Kultuuriministeeriumiga välja lõimumispreemia laureaadid.

Lõimumispreemia laureaadid valis valdkonna ekspertidest koosnev komisjon 64 kandidaadi seast, keda Eesti inimesed ja organisatsioonid esitasid tänavuse avaliku konkursi käigus. Kategoorias „Aasta sillalooja“ tunnustas komisjon parimaks Mondo Ukraina Akadeemia eestvedaja Maria Sakariase, kategoorias „Aasta sõnumikandja“ Raadio 4 toimetuse, kategoorias „Aasta säde“ Eesti suurima Ukraina põgenike kogukonna eestvedaja Kirill Badikini ja kategoorias „Lõimumise raudvara“ meediaeksperdi Pavel Ivanovi.

Loe intervjuusid tänavuste võitjatega:

“Aasta sillalooja” Maria Sakarias

„Aasta sõnumikandja“ Raadio 4

„Aasta säde“ Kirill Badikin

„Lõimumise raudvara“ Pavel Ivanov

Täna, 12. detsembril kuulutasime koostöös Kultuuriministeeriumiga välja lõimumispreemia laureaadid. Avaliku konkursi tulemusena pälvisid tunnustuse lõimumise arendamise eest Mondo Ukraina Akadeemia eestvedaja Maria Sakarias, meediaekspert Pavel Ivanov, Eesti suurima Ukraina põgenike kogukonna eestvedaja Kirill Badikin ja Raadio 4 toimetus. 

Kultuuriminister Heidy Purga arvates on lõimumispreemia väärtuslik traditsioon. „Meie kõigi ühine Eesti riik on erinevate kultuuride, keelte ja traditsioonide poolest rikas kodupaik. Läbi lõimumise suudame luua sidusama ühiskonna, milles igaüks saab panustada ja osa võtta meie ühise tuleviku kujundamisest,“ sõnas Heidy Purga laureaatide tunnustamisel.

Lõimumispreemia laureaadid valis valdkonna ekspertidest koosnev komisjon 64 kandidaadi seast, keda Eesti inimesed ja organisatsioonid esitasid tänavuse avaliku konkursi käigus. Kategoorias „Aasta sillalooja“ tunnustas komisjon parimaks Mondo Ukraina Akadeemia eestvedaja Maria Sakariase, kategoorias „Aasta sõnumikandja“ Raadio 4 toimetuse, kategoorias „Aasta säde“ Eesti suurima Ukraina põgenike kogukonna eestvedaja Kirill Badikini ja kategoorias „Lõimumise raudvara“ meediaeksperdi Pavel Ivanovi. 

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsevi sõnul on lõimumise valdkonnas olulised nii järjekindel tegutsemine kui ka uued algatused. „Nii laureaatidel kui ka kandidaatidel on väärtuslikke kogemusi ja innustavaid lugusid, millest õppides saame jätkata ühist tööd sidusama ühiskonna nimel veelgi paremini,“ ütles Dmitri Moskovtsev preemia üleandmisel.

Iga lõimumispreemia pälvinu saab lisaks autasule ja tunnistusele 1000 euro suuruse preemia. Tänavu tunnustasid Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium lõimumist arendavaid inimesi ja organisatsioone preemiaga 24. korda. Kõik Eesti elanikud ja organisatsioonid saavad taas esitada lõimumispreemia kandidaate tuleva aasta augustis ja septembris. 

LÕIMUMISPREEMIA LAUREAADID 

Aasta sillalooja – Maria Sakarias, Ukrainast sõja eest Eestisse põgenenud haridustöötajaid toetava Mondo Ukraina Akadeemia eestvedaja  

Mondo Ukraina Akadeemia on ainus kogukond Eestis, mis toetab Ukrainast sõja eest Eestisse põgenenud haridustöötajaid. Eesotsas Mariaga pakub akadeemia pedagoogidele võimalust Eesti argieluga kohaneda, end Eestis professionaalselt teostada, toetada ukraina lapsi ja peresid ning luua koostöösidemeid Eesti haridustöötajatega. Võrgustikus kasvatakse haridusvaldkonna ühiseks pereks. 

Aasta sõnumikandja – Raadio 4 toimetus 

Tänavu 30. sünnipäeva tähistanud populaarseim venekeelne raadiokanal Raadio 4 on läbi aegade olnud pühendunud mitte-eestlastest kuulajate toetamisele Eesti ühiskonnas. Toimetus on igal sammul soodustanud kogukondade omavahelist suhtlemist, mõistmist ja austamist. Kuulajateni on jõudnud nii Eestis elavate rahvusvähemuste saated kui ka kogukondi ühendavad saatesarjad Eestist. Lõimumispreemia vääriliseks peeti erinevaid vaatenurki lahanud saatesarja „Hüvasti, relvad!“. 

Aasta säde – Kirill Badikin, Eesti suurimaks Ukraina põgenike kogukonnaks kujunenud Facebooki grupi „Ukraina sõbrad Eestis“ eestvedaja 

Kirill lõi grupi saatusliku 2022. aasta märtsi päevil, kui Eestisse hakkasid jõudma sõja eest varju otsinud Ukraina elanikud. Ennekõike kujunes grupp keskkohaks, kus kohalikud vabatahtlikud igapäevaeluks vajalikke esmatarbeid aktiivselt jagasid. Aja möödudes hakkas Kirill järjepidevalt jagama riigiasutuste ja teiste organisatsioonide infot, mis toetab uute kaasmaalaste kohanemist. 

Lõimumise raudvara – Pavel Ivanov, meediaekspert ning Kuku raadio ja Raadio 4 ajakirjanik 

Pavel on Kuku raadios juhtinud ja toimetanud saadet „Kirillitsas Eesti“ pea 15 aastat. Saatest on kujunenud üks väheseid meediaplatvorme, kus kohtuvad omavahel eesti ja vene emakeelega inimesed, lahates ühiskondlikke probleeme muukeelsete elanike vaatenurgast.

Pildigalerii: lõimumispreemia laureaatidest ja preemia üleandmise tseremooniast (Aron Urb): https://photos.app.goo.gl/yrBSRqFtPutCj3Cq8.

16.-17. novembrini 2023 toimus Integratsiooni Sihtasutuse ja Kultuuriministeeriumi korraldatud lõimumiskonverents „Turvalisusest ühtekuuluvuseni: lõimumise väljakutsed kriiside ajal“ Kahepäevase konverentsi jooksul astusid üles valdkonna teadlased ja praktikud nii Eestist kui üle maailma, kes analüüsisid aktuaalseid lõimumispoltiikaga seotud teemasid ning pakkusid välja viise, kuidas maailma eri otstes lõimumispoliitikat parandada.

Vaata ettekandeid mõlemast päevast

• Eesti keeles: https://www.integratsioon.ee/loimumiskonverentsi-ettekanded-2023
• Vene keeles: https://www.integratsioon.ee/ru/prezentacii-na-konferencii
• Inglise keeles: https://www.integratsioon.ee/en/presentations-international-conference-integration-2023

Järgmine lõimumiskonverents toimub kultuuririkkuse aasta raames novembris 2024.

Konverentsi pildigalerii

Seitse aastat tagasi muutis Taani riik oma lõimumispoliitikas kurssi – varasemast enam keskendutakse sisserännanute suunamisega tööturule. Sellest, miks praegune strateegia kasutusele võeti ja kuidas seda rakendatakse, räägib Taani Sisserändajate ja Integratsiooniministeeriumi all tegutseva Rahvusvahelise Värbamise ja Integratsiooniameti (SIRI) nõunik Peter Svane.

Taani lõimumispoliitika juhtmõte on „Töö kõigepealt“. Mida see tähendab?

Selle lähenemise juured peituvad Taani ühiskonna väärtustes – töötamine on meie ühiskonnas oluline osa elustiilist ja valitsus usub, et sama hoiak peab kajastuma ka lõimumispoliitikas, et inimesed integreeruksid ühiskonda. Oluline on rõhutada, et paljud teenused, nagu haridus ja meditsiin, on Taanis „tasuta“. Selle tagamiseks on vaja ühiselt riigikassasse panustada ning see panus on märkimisväärselt kõrge kõigile riigis elavatele inimestele. Seetõttu eeldatakse, et kõik teenuseid kasutavad isikud, sealhulgas põgenikud, kes on võimelised töötama, annavad oma panuse. Tegelikult soosib seda lähenemist muidugi asjaolu, et Taanis on palju töökohti, mida kohalikud elanikud ise täita ei suuda. Seega on vaja abikäsi – ja see ei piirdu mitte ainult raske füüsilise töö või muude lihttöödega, mida me ise ei soovi teha. Tööjõupuudus on meil erivaldkondades, ka hariduses. Hea näide lõimumisest on siia saabunud ukrainlased, kellest ligi 80 protsenti on suutelised töötama ning kes osalevad hetkel aktiivselt tööturul.

Suur osa põgenikke tuleb sõjakolletest ja nad ei ole suutelised endale kohe töökohta otsima ega pärast traumakogemust kohe tööle asuma.

Taani strateegias on esmatähtis alustada tööga võimalikult kiiresti, kuid loomulikult hindame kõiki põgenikke individuaalselt. Näiteks, kui inimene saabub sõjakoldest, pööratakse tähelepanu ikkagi tema vaimsele tervisele. Ka ei tähenda see, et kõik peavad töötama täiskohaga. Kui keegi saab panustada vaid viis tundi päevas või nädalas, siis just nii palju ta töötabki.

Taani ei ole suur riik ja sarnaselt Eestiga on ka taanlasi võrreldes teiste rahvustega pigem vähe. Eestis ning üldjuhul ka mujal on lõimumispoliitikas eelkõige esikohal keele- ja kultuuriõpe. Kas te ei karda, et pidevalt töötamist esikohale tõstes võite muule olulisele liiga vähe tähelepanu pöörata?

Keeleõpe on meie jaoks endiselt väga oluline. Usume, et keeleõpe ja töö ei peaks üksteist pärssima, vaid toetama. Sageli pakub töökoht võimalust keelt praktiseerida. Lisaks sellele pakume keelekursusi väga paindlikult, võimaldades töötajatel leida sobiva keelegrupi, kus osaleda kord või paar nädalas, mis tegelikult võimaldabki samal ajal ka töötada.

Saan aru, et taoline lõimumispoliitika oli jutuks juba varasemalt? Millal hakkasite uut poliitikat rakendama?

Tegelikult on seda arutatud juba aastaid. Enne seda oli meie lõimumispoliitika nagu Eestil: inimene tuleb siia, asub keelt õppima ning saab teoreetilised teadmised ühiskonnast. Nägime aga, et peale sisseelamiseks loodud programmi läbimist töötas siiatulnutest vaid 15–20 protsenti. Arvestades, et Taanis töötab täiskohaga ligi 80 protsenti elanikkonnast, oli selge, et vajame uut lähenemist. Uus strateegia võeti vastu aastal 2015, pagulaskriisi ajal, mil suur hulk Süüria põgenikke siia jõudis. Meil oli vaja kiiresti midagi ette võtta ning kuna valitsus oli tol hetkel parempoolne, viidi pikalt planeeritud idee kiirelt ellu.

Hoolimata Euroopa keerulisest majandusolukorrast on Taanis siiani pigem tööjõupuudus. Samas ei oska me tulevikku aimata. Olete mõelnud ka sellele, mis saab siis, kui see olukord vastupidiseks muutub?

Tegelikult ei ole me näiteks COVID-19 kriisi ajal täheldanud, et immigrantide tööpuuduse määr oleks olnud kõrgem kui taanlastel. Samas on ajalugu näidanud, et majanduslanguse ajal muutuvad eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kõikjal haavatavamaks. Huvitaval kombel oleme tähele pannud, et enam ei mängi rolli niivõrd see, kas inimene on sisserändaja, kuivõrd tema töökus. Ma usun, et Eestiski võib ettevõtetel olla näiteid, kus mõni ukrainlane saab oma tööülesannetega paremini hakkama või on temaga lihtsam suhelda kui mõne eestlasega. Sageli on põgenikud rohkem motiveeritud, nad ei esita nii palju nõudmisi ja on töökohal stabiilsemad kui kohalikud.

Olete nüüd mõned aastad uue strateegia alusel toiminud. Kas näete ka tulemusi?

Mis puutub hetkel kehtivasse strateegiasse, siis selgetest andmetest on veel vara rääkida. Siiski on olemas uuringuid, mis näitavad, et meie poliitika on tõhus, eriti seetõttu, et suudame inimesed kiiresti tööturule integreerida. Küll aga näeme, et hõivatute arv hakkab 8–9 aasta pärast hoopis langema. See on huvitav, sest näiteks meie lähiriikides Norras ja Rootsis on olukord vastupidine. Languse põhjused pole veel täpselt teada. Võimalik muidugi, et see on seotud sellega, et põgenikud on varem keskendunud kiiresti töö leidmisele, jättes muud olulised aspektid tähelepanuta, ning nüüd tegelevad nendega. Nagu mainitud, täpseid andmeid selle kohta hetkel veel ei ole.

Hiljuti kohtusite ka Eesti Integratsiooni Sihtasutuse töötajatega. Milline on teie arvamus sellest kohtumisest?

Tegelikult järgib Eesti hetkel sama poliitikat, mida ka meie varem rakendasime. Huvitav on aga märgata muutust seoses sellega, kuidas sõja tõttu Ukrainas on Eesti seisukoht sisserände suhtes muutunud. Muidugi mõistan, et siin taga on see, et Ukraina on teile kultuuriliselt lähemal, kuid minu kui spetsialisti jaoks on olnud huvitav jälgida, et kui varem oli seisukoht, et vastu võetakse vaid minimaalne arv või mitte kedagi, siis praegu on see retoorika muutunud – Eesti on ukrainlaste abistamisel teistele eeskujuks.

Mis on teie strateegia suurim eesmärk? Kuhu soovite enda lõimumispoliitikaga peagi jõuda?

Oleme nagu kõik teised – meie unistus on sidus ühiskond!

TEADMISEKS (Allikas: Eurostat 2021)

Muudetud lõimumisstrateegia kohaselt sõlmiti 2016. aasta märtsis uue lõimumispoliitika elluviimiseks kolmepoolne kokkulepe toonase Taani valitsuse, tööandjate ja ametiühingute vahel, et riigi saabunud pagulasi veelgi kiiremini tööturule viia. Selle raames käivitati 2016. aastal ka uus koolitusmudel (Integrationsgrunduddannelse ehk IGU). Kuigi siiani on tõsiasi, et pagulaste ja migrantide võimalused tööturule naasmiseks on teistest väiksemad, võib projekti pidada siiski edukaks:

Põhistatistika näitab, et:

42% 2015. aastal saabunud pagulastest töötavad nüüd, pärast viit aastat Taanis elamist

68% kõigist lõimumisprogrammis osalevatest täiskasvanutest on sooritanud taani keele eksami pärast vähem kui viit riigis elatud aastat

64% kõigist 20–24-aastastest on 2019. aastal täitnud noorte haridusnõuded (võrreldes 74%-ga taanlastest)

SIDEBAR INFONA (Allikas: Eurostat 2021) – https://ec.europa.eu/migrant-integration/country-governance/governance-migrant-integration-denmark_en

Integratsiooni Sihtasutuse tööturuteenuste valdkonnajuht Katrin Maiste

Taani integratsioonipoliitikas tõusis esile ühtne lähenemine ja selge sõnum kõigilt pooltelt kõigile sihtrühmadele. Välismaalt saabunutele pakutakse esimesel võimalusel tööd või muud rakendust, et nad suudaksid Taani ühiskonnas võimalikult kiiresti iseseisvalt hakkama saada. Sama mõtet väljendasid nii riigi, omavalitsuse kui ka tööandjate esindajad – igaühel on kohustus ja õigus anda oma panus ühiskonda.

Taanlased tõdevad, et välismaalt saabunud peavad õppima taani keelt, kuid õpperühmade moodustamisel tuleb arvestada inimese varasemat haridust, teiste keelte ja kirjaoskust ja selle alusel seadma ka eesmärgid. Mõne ametikoha täitmisel on tehtud mööndusi keeleoskuse taseme nõudmisel, aga ilmselt ei arva ükski väljamaalane, et ta saab Taanis pikemalt elades hakkama kohalikku keelt oskamata. Üha enam püütakse keeleõpet siduda praktilise tööga: organisatsioonidesse on tekkimas tugiisikud, mentorid, kes aitavad äsjasaabunul nii tööülesannetega kui ka sinna juurde käiva sõnavaraga hakkama saada.

Mitmes organisatsioonis kuulsime, et Taanit ähvardab lähikümnenditel tööjõupuudus – esiteks seepärast, et Taani noored ei kipu asuma tavatöödele teenindus- ja tööstussektoris või ei püsi seal kuigi kaua. Teiseks ei toeta kutseharidussüsteem vajalikele erialadele järelkasvu koolitamist. Kolmandaks nähti probleeme selles, et eelkõige väljastpoolt ELi saabunud inimestel, sh pagulastel, on raske või võimatu oma karjääriteed kujundada, sest erialase hariduse omandamine nõuab enamasti taani keele kõrgtaset, mida aga töö leidmisel ei eeldata. Samuti võib Taanis kooli minek muuta välismaalase riigis viibimise staatust, mistõttu võib teda ähvardada riigist väljasaatmine. Taolisi näiteid on juba paraku esinenud, kus tubli ja vajalik töötaja jääb süsteemi hammasrataste vahele, kui ta soovib enda oma valdkonnas edeneda.

Seega tuleb tööturule mõeldes arvestada samaaegselt kõigi sihtrühmadega, töötajate arendamise vajaduste ja võimaluste, aga ka takistustega. Samuti vajavad tuge ja koolitust tööandjad, kui nad võtavad tööle sõjapiirkondadest saabunud väiksema keeleoskusega inimesi.

Peter Svane

Kutsume 16.–17. novembril 2023 toimuvale lõimumiskonverentsile „Turvalisusest ühtekuuluvuseni: lõimumise väljakutsed kriiside ajal“, mille raames esinevad ja arutlevad rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid nii Eestist kui ka välismaalt. Konverentsil saab osaleda tasuta veebiülekande vahendusel ja osalemiseks on vaja registreeruda hiljemalt 14. novembril 2023. 

Integratsiooni Sihtasutuse ja Kultuuriministeeriumi koostöös toimuv lõimumiskonverents toob juba kümnendat korda kokku tunnustatud teadlased ning praktikud Eestist ja teistest riikidest. Seekord käsitlevad nad hetkeseisu ja probleeme, jagavad andmeid ja kogemusi ning pakuvad lahendusi ja vastuseid vältimatule küsimusele: kuidas on lõimumist mõjutanud viimaste aastate kriisid? 

„Viimastel aastatel oleme seisnud silmitsi mitme kriisiga – pidime kiiresti toime tulema nii COVID-19 pandeemia kui ka Ukraina sõjapõgenike abistamisega. Kriisidest pole puutumata jäänud ükski valdkond, sealhulgas lõimumine. Aeg on kokku võtta, millised muutused on lõimumise valdkonnas kriiside tõttu toimunud, milliseid võimalusi on need avanud ja milliste proovikividega tuleb nüüd sidusama ühiskonna nimel tegeleda,“ sõnas Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev. 

Kokku võtab konverentsil sõna pea 30 eksperti rohkem kui kümnest erinevast riigist. Eestist, Saksamaalt, Rootsist, Hollandist, Türgist ja mujalt maailmast kokku tulnud teadlased ning praktikud arutlevad neljal teemal: sundrändega seotud probleemid, sõjapõgenike lõimumine, sotsiaalne ühtekuuluvus ja riigi julgeolek ning parimad lõimumise tavad Euroopa Liidus ja mujal maailmas.   

„Püüame leida võimalusi, kuidas kriiside ajal säilitada ühtekuuluvust – ühte lõimumise alustala. Belgiast saabuv Alexander Wolffhardt näiteks tõdeb, et headest tavadest rääkides jääb sageli ebaselgeks, mida „hea tava“ iseenesest tähendab. Türgist pärit Ercan Küçükarslan jagab uuenduslikku lähenemist, mis aitab olude sunnil kodudest lahkunud õpilastel muutustega toime tulla ja uude ellu sulanduda,“ selgitas üks konverentsi peakorraldajaid, Integratsiooni Sihtasutuse uuringute valdkonnajuht Ivan Polynin.  

Kahel päeval toimuvad ettekanded ja arutelud päädivad väitlusega Eesti poliitikute vahel. Eesti lõimevõime kriiside ajal üle arutlevad Eduard Odinets (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Jaak Valge (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), Katrin Kuusemäe (Reformierakond), Kristjan Järvan (Isamaa), Züleyxa Izmailova (Eesti 200) ja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond). Debatti modereerib Johannes Tralla.  

Lõimumiskonverents toimub nii Tallinna Mustpeade Majas kui ka veebiülekandena. Ettekandeid ja arutelusid jälgida ning esinejatele küsimusi esitada saab eesti, inglise ja vene keeles. Konverentsil osalemine on eelneva registreerumise alusel tasuta. 

Lõimumiskonverentsi esinejate ja kavaga saab tutvuda selle veebilehel. Sealsamas on kuni 14. novembrini võimalik registreeruda esimese, teise või mõlema konverentsipäeva veebiülekandele. 

Jooksev info: vt link sündmusele Facebookis.

Igal suvel saavad enam kui 100 eesti keelest erineva emakeelega noort võimaluse osaleda pereõppes – veeta kümme päeva mõnes eestikeelses peres. Selline viis eesti keele ja kultuuri selgekssaamiseks mitte ainult ei julgusta noori ladusamalt eesti keelt kõnelema, vaid on suureks abiks ka nende ja nende peredele Eestis ühiskonda sulandumisel.

Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel kogunevad juba 1998. aastast 40-100 teise emakeelega last suvisel ajal Võrumaale pereõppelaagrisse „Räägime eesti keeles”, et veeta kümme päeva koos eesti keelt kõneleva perekonnaga. Noored on vanuses 10-19 ja kuigi nad kõik on pärit eri linnadest, ühendab neid soov läbida eesti keele praktika.

Tänavu osalesid pereõppelaagris teiste seas Sinimäe põhikoolis õppiv Danil Sõtšov (10) ning ja Narva Keeltelütseumi õpilane Vladimir Panfiljonok (15). „Mina armastan Eestimaad ja eesti keelt väga ning kümmekond päeva eesti peres on hea võimalus mõlemat selgemaks saada,” ütles pereõppes juba teist aastat osalenud Vladimir, kes oli koguni üks kõneleja ka tänavu toimunud presidendi vastuvõtul. „Eesti keeles suhtlemine teeb meistriks!“ vastas noormees küsimusele, kust ta enda julguse on saanud.

10-aastane Danil tundub esialgu vaikne ja häbelik poiss, kuid tegelikult on tema taga üks väga püüdlik eesti keele kõneleja, iseloomustas poissi pereema Jane Kiik, kelle juures Danil tänavu kümme eesti keele rikast päeva veetis. „Minu jaoks on oluline neid lapsi julgustada, et nad ei kardaks rääkida. Danil oli küll vaikne, aga tegelikult suutis ta vajadusel väga hästi ja julgelt kõneleda,“ ütles Jane. „Pereõpe andis mulle julguse eesti keeles rääkimiseks,“ lisas laps ise.

Eesti keelt õpitakse, aga praktikat on vähe

Danil ja Vladimir pole ainsad, kes enda sõpruskonnast suvisel ajal kümneks päevaks mõne vahva Eesti perega liitusid. Mõlematel on vähemalt paar sõpra, kes samuti pereõppes käivad. Kuigi eesti keelt mõlemad poisid juba üsna soravalt räägivad, tõdevad nad, et kerge see siiski ei ole. „Neil pole tegelikult muul ajal väga palju praktikat olnud, mistõttu ongi see kõik niivõrd tänuväärne,“ kiitis Jane pereõppe vajalikkust noortele.

„Neil päevil sain palju eestlastega rääkida, Narvas ma seda nii palju teha ei saa, kuigi õpin eesti keele eriklassis. Niiviisi leidsin ka sõpru, kellega saab eesti keelt edaspidigi harjutada,” ütles Vladimir.

Ka noore Danili arvates on eesti keel pigem üks keeruline keel, mille selgekssaamiseks on vaja harjutamist. Pole ka ime, sest ilmselt pole uudis, et eesti keel on maailmas üks kauneimaid, aga ka raskemaid. Mis puutub aga pereõppesse, siis siin on olnud tema jaoks märksõnaks söakus. „See andis mulle julgust juurde. Ma sain teha erinevaid vigu, aga peaasi, et rääkisin,” iseloomustas Danil pereõppes kogetut.

Keeleõpe läbi töö ja sõpruse

Nagu on juba arusaadav, ei käi keeleõpe peredes akadeemiliselt. Tegemist on justkui suvelaagriga, kus lisaks sõpradega koosviibimisele, käiakse koos ekskursioonidel või tehakse muid vahvaid ettevõtmisi.

„Mina olen vana käsitööline ja igal aastal teeme lastega nii neile kui nende emadele kingituse. Tänavu oli selleks t-särk, mille peal on kirjas „Kobela karastus“. Miks selline nimi? Sest tegelikult satuvad siia suuresti linnalapsed ja ega ma neile armu ei anna, vaid lisaks kunstile õpetan ka reha kasutama,“ naeris Jane.

Kuigi Jane on pereõppes abiks juba neljandat aastat, tunnistab ta, et esmasel korral tuli küll tõsiselt pakkumisele mõelda, aga otsus sündis kiiresti. „Lapsi tuleb võtta sellisena nagu nad on, olenemata klassist või rahvusest. Neid lapsi toetades, näevad ka minu lapsed, et me kõik olemegi erinevad. Ma ei pea neile seda emana teoreetiliselt selgitama, vaid nad ise tunnevad seda. Ehk ühtpidi ma aitan neid lapsi, aga teistpidi ma kasvatan sellega ka enda laste tolerantsust teiste rahvaste ja kultuuride suhtes,” ütles ta.

KOMMENTAARID

Pereõppelaagri „Räägime eesti keeles” projekitijuht Pille Kulberg: „Huvi pereõppes osaleda on väga suur. Loomulikult tuleneb see sellest, et õpe on sihtrühmale tasuta, kuid väga suur osa on ka motivatsioonil. Pereõpe on individuaalõppe vorm, kus väike grupp tegeleb mitteformaalse keeleõppega ja see sobib ka introvertsematele lastele, kes paljulapselisse laagrisse võibolla minna kardaksid.Praegusel hetkel on minu projekt seal maal, et viimased viis aastat ma isegi ei kaalu enam alla 100 lapselist projekti, sest soovijaid on palju. Näiteks täituvad kohad juba paari nädalaga. Ka leidub peresid, kes on nõus sihtrühmaga tegelema ja meil on selle üle väga hea meel. Pereõppe projekte olen teinud juba 25 aastat ja osalenud on mu projektides üle 1400 lapse."

Pereõpet korraldav Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi: „Enamus osalejatest on jäänud väga rahule ajaga, mille nad veetsid eestikeelses peres. Sügisel on õppijad saanud tagasisidet oma eesti keele oskuse ja julguse eest rääkida eesti keeles eesti keele õpetajatelt ja et projektis osalemise järel on eesti keele õppimine muutunud paremaks. Tihti tekivad peredel tiheda suhtlemise tagajärjel omavahel head suhted, tehakse plaane selleks, et sihtrühma noor saaks edaspidigi külastada oma eesti pere. Kogetud tunne, et ma saan eesti keeles hakkama, annab kindlasti tõuke ka edaspidi keelt rohkem kasutada ja olla suhtluses julge. Esmakordselt eesti peres keeleõppes olemine andis noortele võimaluse olla kodust eemal ja iseseisvalt hakkama saada teises keelekeskkonnas ja tutvuda igapäeva elu ja traditsioonidega, nt ilmnes, et kultuuriruum kus eesti ja mitte-eesti noored elavad on üpriski erinevad, ei tunta lauljaid, näitlejaid. Meil on aga hea meel, et tänavu laiendasime projekti ka Tallinnasse ja Harjumaale, kus osaleb õppes ligi 40 noort. Eelnevatel aastatel oleme koostööpartneritega koos korraldanud pereõpet ka Kolga-Jaanis, Pärnumaal ja Kihnus. Kindlasti soovime aga projekti laiendada ehk kõik kes seda artiklit loevad ja tunnevad, et oleksid nõus noortele enda peres järgmisel aastal kohta pakkuma, võivad julgelt meile endast märku anda."

ROHKEM INFOT

Rohkem infot pereõppe korralduse ja selles osalemise võimaluste kohta leiate sellelt lingilt. 

VEEL MULJEID

Allpool on mõned jäädvustused Danili suvest Võrumaal.

Integratsiooni Sihtasutus koostöös Kultuuriministeeriumiga ootab ettepanekuid, keda Eesti inimestest ja organisatsioonidest tunnustada lõimumist arendavate ettevõtmiste eest lõimumispreemiatega. Kandidaate saab esitada neljas kategoorias kuni 18. septembrini 2023. 

Tänavu tunnustavad Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium lõimumist arendavaid inimesi ja organisatsioone preemiatega juba 24. korda. Esimest korda jagati lõimumispreemiaid aastal 1999. 

„Lõimumispreemiad on tunnustus neile, kes aitavad leida ja väärtustada ühist erinevate Eesti kultuuride ja kogukondade vahel. Teisisõnu, aitavad kaasa meie ühiskonna sidususe suurenemisele. Nagu ka lõimumine, toetub tunnustus igaühe panusele – igaühe ettepanekule selle kohta, kes tunnustust väärib,” selgitas Integratsiooni Sihtasutuse kultuurilise mitmekesisuse valdkonna juht Ave Härsing.      

Lõimumispreemiatel on neli kategooriat: Lõimumise raudvara (Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja pikaajaline sihipärane lõimumist edendav tegevus); Aasta sillalooja (eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine); Aasta säde (isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas); Aasta sõnumikandja (lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu).  

Lõimumispreemia saajaid autasustab kultuuriminister Heidy Purga pidulikul tseremoonial, mis toimub 12. detsembril 2023 Tallinnas. Esitatud kandidaatidest valib parimad valdkonna ekspertidest koosnev komisjon. Iga tunnustuse pälvinu saab 1000 euro suuruse preemia. 

„Palume esitada Aasta sillalooja, Aasta säde ja Aasta sõnumikandja kandidaatidena inimesi ning organisatsioone tegevuste eest, mida nad hakkasid ellu viima eelmisel aastal ning mis lõppevad tänavu septembris. Lõimumise raudvara kategoorias on teretulnud tegijad, kes on panustanud lõimumisse pikema aja jooksul. Täpsed juhised kandidaatide esitamiseks leiate sihtasutuse veebilehelt,“ täpsustas Ave Härsing.   

Ettepanekuid lõimumispreemiate kandidaatide osas saab esitada hiljemalt 18. septembril 2023. Selleks tuleb täita Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel avaldatud vorm ja saata see aadressile taotlus@integratsioon.ee märksõnaga „Lõimumisvaldkonna 2022.-2023. aasta preemiad“. 

Lõimumispreemiate laureaadid viimasel viiel aastal:

Lõimumise raudvara* 

2022 Jelena Skulskaja ja Marju Lauristin 

2021 Ei antud 

2020 MTÜ Eestimaa Rahvuste Ühendus 

2019 Ida Virumaa Tatari Kultuuri Ühing 

2018 Ida-Virumaa Integratsioonikeskus 

Aasta sillalooja 

2022 Helen Sildna juhitud Shiftworks OÜ 

2021 MTÜ Eesti Instituut 

2020 MTÜ Eesti Pagulasabi 

2019 Rahvusvaheline Maja MTÜ 

2018 MTÜ Eriline Maailm Sillamäe Lastekaitseühing 

Aasta säde 

2022 Anu Luure ja Natalja Mjalitsina (Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi Ukraina kool) 

2021 Eesti epeenaiskond MTÜ Sofiit Klubi 

2020 MTÜ Changemakers 

2019 Logistika Pluss OÜ 

2018 Anna Mironova 

Aasta sõnumikandja 

2022 Eesti Rahva Muuseumi avalike suhete osakond 

2021 Tiina Pärtel 

2020 Arkadi Popov 

2019 Andrei Hussainov 

2018 Ei antud 

* Aastani 2021 Aasta kultuuritutvustaja

Foto: lõimumispreemiate 2022. aasta laureaadid (Sven Tupits)

Pühapäeval, 20. augustil kogunes Narva Joaorus toimunud Laulupiknikule ligi 200 lauljat ja tantsijat ning üle kolme tuhande pealtvaataja, et tähistada üheskoos Eesti iseseisvuse taastamise päeva. Suure üheslaulmise korraldas Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja.

Esimene suur üheslaulmine toimus Narva joaorus 1937. aastal ning see traditsioon taastati Narva eesti keele maja algatusel 20. augustil 2021.

„Kooslaulmispidu võeti kaks aastat tagasi väga soojalt vastu ja seepärast otsustasime sellega jätkata. Tänavune Laulupiknik kinnitas taaskord, et üheslaulmine ühendab inimesi – Narva ja Ida-Virumaa inimesed väga naudivad õlg õla kõrval tähistamist, laulmist ja tantsimist,” ütles Narva eesti keele maja juhataja Anna Farafonova. 

Laulupiknikul astusid üles mitmed Ida-Virumaa koorid ja rahvatantsuansamblid: Narva eesti keele maja tandemkoor, Narva Muusikakooli koorid, Narva Rahvaste Maja koor, Narva folklooriansambel Suprjadki ja Iisaku regilauluansambel Silmaline. Jalga keerutasid rahvatantsurühm Jun-Ost ja Narva Eesti Seltsi tantsurühm Värtnad. Lisaks kohalikele laulu- ja tantsugruppidele ühinesid peolistega ka lauljad ja tantsijad Paldiskist ning Tartust. 

Laulupiknikul kõlasid meeleolukad laulud nii eesti kui ka ukraina, vene ja vadja keeles. Esitusele tulid ka mitmed XIII noorte laulupeo kavva kuulunud laulud. „Üheslaulmise eesmärk on viia kokku eri rahvustest, erineva emakeelega ja erinevates regioonides elavad inimesed,” ütles Anna Farafonova.

Lisaks kooridele astus Laulupiknikul üles ka Narva eesti keele maja loodud kogukondliku räppooperi „Karma” solistid Kelli Uustani ja Atlan Karp ning Narva laulja Anne Kalinen. Erikülalisena tegi etteaste Uku Suviste. 

Laulupikniku korraldas Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja. Selle loovjuht oli keelemaja juhataja Anna Farafonova, stsenaariumi koostasid keelemaja õpetajad Pille Maffucci, Julia Viirsalu ja Signe Viilop ning loovmeeskonda konsulteeris Alo Puustak.

Laulupiknikku aitasid pidada Narva Linna Arendus, Live Agentuur, Narva Linnavalitsus, Narva Muuseum, Event Media, Rahvaste Maja, Narva Muusikakool, Folklooriansambel Suprjadki ja Alex Kohvik & Catering.

Fotod: Laulupiknik Narva Joaorus (autor: Integratsiooni Sihtasutus/ Anastassia Volkova) – link fotodele.

Laulupikniku otseülekanne: link salvestusele.

20. augustil saab Narva Joaorus toimuval Laulupiknikul tuntud kooride ja artistidega armastatud laule kaasa laulda, et tähistada üheskoos Eesti taasiseseisvumise 32. aastapäeva. Suurel üheslaulmisel astub lavale ka Uku Suviste. 

Uku Suviste võitis nii 2020. kui 2021. aastal Eesti Laulu konkursi ning esindas Eestit 2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel lauluga Lucky one. „Mul on väga hea meel tulla taaskord Narva ning esineda sel korral kõigile narvakatele ja ida-virumaalastele mõeldud Laulupiknikul. Ootan teid kõiki piknikku nautima ja loomulikult kaasa laulma!" ütles Uku Suviste. 

Laulupikniku peaesineja on Narva eesti keele maja tandemkoor, kellega liitub laval sõpruskoor Paldiskist. Kontserdil astuvad üles ka Narva eesti keele maja loodud kogukondliku räppooperi „Karma” solistid Kelli Uustani ja Atlan Karp ning Narva laulja Anne Kalinen. Samuti võtavad kontserdist osa Narva Muusikakooli koorid, Narva Rahvaste Maja koor, Narva folklooriansambel Suprjadki ja Iisaku regilauluansambel Silmaline. Jalga keerutavad rahvatantsurühm Jun-Ost ja Narva Eesti Seltsi tantsurühm Värtnad. Õhtu lõpus ühineb esinejatega Uku Suviste. 

Kollektiivide esituses kõlavad laulud nii eesti kui ka ukraina, vene ja vadja keeles. „Repertuaar sai valitud selline, et tekiks rõõmus ja helge meeleolu, sest tegu on ju ikkagi ühise tähistamisega,” ütles tandemkoori projektijuht ja Narva eesti keele maja õpetaja Pille Maffucci. „Lisaks leidub repertuaaris viiteid Integratsiooni Sihtasutuse suurtele kogukonnaprojektidele ning tänavusele noorte tantsu- ja laulupeole. Nagu laulupidugi on ühtsuse kinnitamise pidu, siis soovime ka meie Laulupiknikul kinnitada sõnumit: ei ole üksi ükski maa.”

Laulupiknik toimub 20. augustil Narva Joaorus linnuse nõlval Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja eestvedamisel. Külalised on oodatud alates kella 16.30st. Kontsert toimub kell 17-20 ja selle käigus saavad ekraanile ilmuvate sõnade abil kõik kaasa laulda ning tantsurühmade eestvõttel kaasa tantsida. Kohapeal ootab lapsi batuudiplats ja võimalik on osta tänavatoitu. Kaasa tasub võtta kõik piknikuks vajalik (toit ja piknikutekk) ning selga panna ilmale vastavad riided (vihma korral vihmakeep). Sündmus on kõigile osalejatele tasuta.

Foto: Uku Suviste (allikas: erakogu)