Intervjuu MISA raudvara, Toivo Sikuga
Juunis toimub hange eesti keele A2, B1 ja B2 tasemeõppe korraldamiseks
Pühapäevakooli õpetajad saavad taotleda täiendõppeks toetust
Mai lõpus asus MISA-s tööle uuringute valdkonnajuht
Tallinnas ja Narvas tutvustatakse uuringu "Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2015” tulemusi
Pärnu vene kultuuri- ja keeleõppe kool „Järelaitaja“ tutvub Pihvkvaga 

Intervjuu MISA raudvara, Toivo Sikuga

Toivo Sikk on MISA-s töötanud 14 aastat. Ta on sihtasutuse tegevust näinud pea selle algusaastatest peale. Toivo on MISA-s noortele suunatud tegevuste eestvedaja ja juhtija. Ta tunneb Eesti koole ja koolielu ning on aastaid hea seisnud paljude õpilaste kodanikuks kasvamise teel. Mais tähistas Toivo oma 60. juubelit.

1.     Kus Sa pärit oled, kus kasvasid ja koolis käisid?

Olen sündinud Valgas ja  ka kogu mu lapsepõlv ning kooliaeg möödusid selles kahe riigi – Eesti ja Läti  piiril asuvas linnas. Suved veetsin suuremalt jaolt Valgamaal, Helme vallas Alal oma vanavanemate juures ning vahetevahel ka Laanemetsas. Suvistel vaheaegadel töötasin majandi Taagepera sovhoosi peedi- ja kaalikapõldudel, rohisin metskonna kuuse- ja männiistikuid, töötasin Ritsul ehitustöödel ja olin abiks onule metallitöödel. 1973. aastal lõpetasin Valga I Keskkooli, samal aastal asusin õppima TPI-s automaatikat ja telemehhaanikat. Antud valdkonna vastu tõusis mul huvi veelgi, kui sain tööd TPI automaatika laboris.

2.     Kus ja mis ametites töötasid enne MISA-sse tulekut?

Peale TPI-i lõpetamist, aastal 1978 asusin tööle Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teaduslikku Uurimise Instituudi Erikonstrueerimise Büroosse, esmalt konstruktorina  ja aasta lõpus edutati mind juba juhtiva konstruktori ametikohale.  1980. aastal valiti mind Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu (ELKNÜ) Harju Rajoonikomitee II sekretäriks, seejärel töötasin ELKNÜ Keskkomitees instruktorina, siis valiti mind ELKNÜ Harju Rajoonikomitee I sekretäriks, aastatel 1983 – 1984  olin tööl Üleliidulises Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu (ÜLKNÜ) Keskkomitee orgosakonnas (kureerisin komsomoli tööd neljas Ukraina oblastis). Noortega ja praktilise noorsootööga ning erinevate noortega seotud valdkondade juhtimisega hakkasin enam kokku puutuma alates aastast 1984, mil mind valiti ELKNÜ Keskkomitee sekretäriks. Järgneva viie aasta jooksul oli minu vastutusalas maa- ja töölisnoored, noorte teadus ja sport, noorte rahvusvaheline turismibüroo „Sputnik“, noorte ajakirjandusväljaanded (ajakirjad Täheke, Pioneer, Noorus ja Vikerkaar ning ajalehed Säde, Noorte Hääl ja Molodjoš Estoni) ning EÜE (Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev) tegevus. 1988. aastast alustasin Eesti riikliku noorsoopoliitika loomise põhimõtetega ning 1990. aastast alates sai riikliku noorsoopoliitika väljatöötamine ja käivitamine minu peamiseks tegevusalaks – esmalt ENSV Haridusministeeriumis, kus olin  noorsoo probleem-programmi sektori juht ja hiljem noorsoo ja huvihariduse osakonna juhataja. Aasta aega juhtisin ka noorsoo ja spordi osakonda ning seejärel kuni 2001. aasta 30. juunini Haridusministeeriumi noorsoo osakonda. Sellesse aega jäävad laste ja noorte elu reguleerimiseks vajalike seadusandlike aktide - Eesti Lastekaitse seadus, Huvikooli seadus, Alaealiste mõjutusvahendite seadus, Noorsootöö seadus ja Eesti noorsootöö kontseptsiooni ning Eesti noorsootöö arengukava 2001 – 2004 a. vastuvõtmine ja rakendumine. Samuti jääb minu tööaega 1992. aastal Tallinna Pedagoogilises Koolis (nüüd Tallinna Ülikooli Pedagoogilises Seminaris) käivitatud noorsootöötajate väljaõpe ning aastatel 1992-2003 ka noorte koolitamine.

3.     Kuidas ja kuna sattusid tööle Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusse Meie Inimesed ja mis ametikohale?

MISA-sse, tollase nimega Mitte- eestlaste Integratsiooni Sihtasutus sattusin tööle tänu sihtasutuse juhatajale Mati Luigele ja mitmetele kokkusattumistele. Nimelt kui Haridusministeerium kolis 2001. aastal Tartusse siis otsustati integratsioonialased tegevused jätta MISA hallata. Hr Luik tegi mulle ettepaneku MISA-s Haridusprogrammide Keskuse loomiseks, kus peale minu sai tööd veel üks täiskohaga ja üks 0,5 koormusega inimene.

4.     14 tööaastale tagasi vaadates, siis mis on  Sind su töö juures kõige enam paelunud, mis Sulle meeldib?

MISA-s töötamise aja jooksul on mind alati köitnud kolleegid ning ka paljud  projektide läbiviijad. Inimesed on olnud entusiastlikud, pühendunud ja koostööaltid. Kui ma tööd inegratsiooni valdkonnas alustasin, siis oli kollektiiv võrdlemisi väike, kuid  sihtasutuse inimeste peale võis alati loota. Olgugi, et eelnenud töö oli mulle pakkunud erinevaid kogemusi, oli tegevus integratsioonivaldkonnas minu jaoks uus ja väljakutseid pakkuv, kuna nii mitmeski valdkonnas oli vaja alustada nullist. 

Olen ka varasemalt töötanud erinevate kollektiivide juhina või juhtkonnas, seega tean kui tähtis töö tulemuslikkuse seisukohast on asutuses valitsev positiivne õhkkond ja meelestatus.

5.     Mis on olnud Su senise MISA-s töötatud aja kõige meeldejäävam, olulisem sündmus?

Kindlasti meenuvad MISA talvepäevad, millega tehti algust 2002. aastal. Esimene talvine seminar toimus Kurgjärvel. Tegu oli välikoolitusega, kus päevad jagunesid temaatiliste seminaride, suusatamise ning uisutamise vahel. Hiljem lisandusid talvepäevadele ka suvepäevad. Sellised üritused lõid ühtse kollektiivi tunde, liitsid töötajaid ja vormisid ka MISA-t.

Kui mõnikord on tarvis selgitada, kui lihtsad ja pealtnäha tavalised asjad võivad integratsioonis tähtsaks osutuda, meenub mulle üks lugu. Nimelt oli aasta 2010, kui vene õppekeelga Narva Pähklimäe Gümnaasiumi õpilased olid seotud ühe EIF programmi raames rahastatud projektiga, mille erinevate ürituste käigus toimus koolilastele lisaks ka ekskursioon Saaremaale. Ekskursioonist osa võtnud poiss, kellele see sõit oli esimene väljaspoole Ida-Virumaad toimunud külaskäik, mainis peale praamisõidu kogemist, saare toitu maitsmist, kultuuri ja olustikust osasaamist ja Saaremaa inimestega suhtlemist, et küll see Eestimaa on ikka suur, siin on nii palju huvitavat, et siin tahaks küll elada. Kolm päeva olid saavutanud inimeses muutuse, mida ei suutnud teha õpikud 8 aasta jooksul. Oma silmade ning kõrvadega kogetu muudab inimest rohkem, kui me arvata oskame.

Siit ka järeldus, et inimene ei saa raamatutest seda päris õiget kodumaa tunnet – selleks on tal vaja seda isiklikult kogeda. Seetõttu viime me MISA-s läbi ka kodanikuteemalisi projekte, kus 7-26 aastased noored saavad osa Eestimaa ilust ja võlust ning näevad oma silmaga Eestimaad lähemalt. Need noored ei ole projektides mitte vaataja rollis, vaid nad on ise nende projektide koostajad või kaasautorid, realiseerijad ning ka saadud kogemuse edasiandjad. Mis tähtis, need kogetud emotsioonid talletuvad noortes aastateks ega unune nii kergesti.

6.     Kas ja kuidas on Sinu arvates Eesti  integratsioonivaldkond arenenud, kas ja mille üle tasuks uhkust tunda? Mida tuleks muuta, parandada, millele enam  keskenduda?

2008. aasta märtsi toimus Salme Kultuurikeskuses sihtasutuse 10. aastapäeva pidulik üritus, mis tõi kokku suure hulga lõimumisvaldkonna inimesi. Ürituse suur osalejate arv kinnistas minus teadmise, et integratsioon on kõikide jaoks tähtis ja see teema ei ole Eestis enam tabu. Sõna lõimumine on saanud tavaliseks eestlaste keele osaks – juurdunud on arusaam, et meil on vaja seda vankrit hoida keset teed, mitte veeretada ühest kraavi äärest teise.

Integratsioon on vajalik ka eestlaste jaoks. Ka eestlasi on vaja integreerida, et nad mõistaksid võõramaalt pärit inimesi. Samuti tuleb pakkuda teistest rahvustest Eestisse asunud inimestele nõustamist ja koolitusi, Eesti ajalugu ning kultuuri käsitlevaid praktilisi töötubasid, et nad ei tunneks end siin võõrastena, vaid saaksid sulanduda Eesti ühiskonda – olla osa sellest. Selleks peavad aga need inimesed ka ise tegema  vajalikke pingutusi – õppima eesti keelt, omandama teadmisi Eesti kultuurist ja tavadest.

7.     Mis saab olema Sinu jaoks 2015. aastal tipphetk, mille järgi saad aasta lõppedes selle edukuse üle otsustada?

Käesoleva aasta tippsündmuseks saab kindlasti minu jaoks olema 30. oktoobril esmakordselt toimuv ja MISA poolt korraldatav noortekonverents. Konverentsi eesmärgiks on panna Eestis elavad noored kaasa rääkima teemal „Mida saame meie teha Eestis paremaks“. Sellega tahame tuua noored ühiskonna arengu eesliinile. Panna nad tundma ja aduma, et ühiskonnas esiplaanile saamiseks ning suurte tegude tegemiseks on vaja kõvasti investeerida oma teadmistesse ja ammutada rohkelt kogemusi.

Teiseks oluliseks sündmuseks on iga-aastane kodanikupäeva viktoriin, mis toimub ajavahemikul 23. november – 4. detsember 2015. Õpilaste Kodanikupäeva viktoriini korraldame koolilastele alates 2003. aastast, millest on läbi aastate  osalenud juba üle 50 000 noore, neis viimasel kahel aastal 7000-8000 õpilast aastas. Lisaks toimub meil ka iga-aastane kodanikupäeva esseekonkurss üldhariduskoolide VII – XII klassi  ja kutseõppeasutuste õpilastele, mis sel aastal on plaanis läbi viia 12.-30. oktoobrini.  

Juunis toimub hange eesti keele A2, B1 ja B2 tasemeõppe korraldamiseks

Juuni alguses kuulutatakse programmi „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“raames välja hange, mille eesmärgiks on läbi viia eesti keele A2, B1 ja B2 taseme kursused Eesti erinevates piirkondades elavatele vähese riigikeele oskusega püsielanikele ning uussisserändajatele.

Kursuste eesmärgiks on arendada inimeste eesti keele oskust – laiendada nende igapäevast sõnavara, pakkuda praktilisiharjutusi argistel teemadel, mis aitaks neil eesti keelt enam kasutada nii õpingutes, tööl kui ka igapäevasuhtluses.Eesti keele alg- ja kesktaseme (A2, B1 ja B2) koolitused tuleb ellu viia ajavahemikus 01.08.2015-31.12.2016. Eesti keele kursuste maht on 80-100 akadeemilist tundi. Eesmärgiks on pakkuda keeleõpet vähemalt 540-le eesti keelt ebapiisavalt valdavale eesti keelest erineva emakeele ja kultuuritaustaga püsielanikule ning uussisserändajale.

Programmi „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Hanke kohta leiab infot MISA kodulehelt. Kursustele registreerumine toimub MISA veebilehe kaudu kuni 30. augustini 2015.

Soovitatav on tutvuda ka MISA poolt loodud koolitusmaterjalidega, mis leiab aadressil http://www.meis.ee/raamatukogu ja http://www.kutsekeel.ee/ või http://www.meis.ee/kohanemisprogramm.

Lisainfo:  Jana Tondi, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee.

Pühapäevakooli õpetajad saavad taotleda täiendõppeks toetust

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajad saavad taotleda konkursi raames toetust osalemiseks täienduskoolitusel oma ajaloolise kodumaa ülikoolis ja/või kõrgemas pedagoogilises õppeasutuses.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) poolt läbiviidava konkursi eesmärgiks on toetada rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajate täienduskoolitust oma ajaloolisel kodumaal. Konkursi raames toetatakse pühapäevakoolide õpetajate  täienduskoolitusega seotud õppe- ja reisikulusid.

Projektikonkursil saab osaleda pühapäevakool, kellele MISA on eraldanud  toetust vähemalt kahel õppeaastal kolme viimase õppeaasta jooksul (2012/2013, 2013/2014 ja 2014/2015) rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinantseerimise taotlusvooru kaudu.

Taotluste esitamise tähtaeg on 29. juuni 2015.

Projektikonkurssi tutvustav infopäev taotlejatele toimub MISA-s (Lõõtsa 2A, Tallinn) 11. juunil 2015 kell 11.00-13.00. Infopäevale palume registreeruda aadressil kristina.pirgop@meis.ee.

Pühapäevakooli õpetajate täiendõppe toetuse konkurssi kohta leiab täiendavat infot MISA kodulehelt. Projektikonkurssi rahastatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu. Konkursi eelarve on 12 516 eurot.

Lisainfo: Kristina Pirgop, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.

Mai lõpus asus MISA-s tööle uuringute valdkonnajuht

Mai viimasel nädalal asus Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuses Meie Inimesed (MISA) tööle uuringute valdkonnajuhina Marianna Drozdova.

Tema tööülesandeks on lõimumisvaldkonna analüüsi- ja uurimistegevuste läbiviimine ja korraldamine. Samuti tegeleb ta andmekogumise korraldamise ja analüüsimisega.

„MISA-l on aastatega kogunenud märkimisväärne praktiline koostöö kogemus väga erinevate lõimumisvaldkonna organisatsioonide ja inimestega, sihtasutus mängib jätkuvalt olulist rolli lõimumisprotsesse toetavate tegevuste elluviimisel. Minu jaoks on põnevaks väljakutseks võimalus ehitada üles süsteem, mis ühendab MISA mitmekesist praktilist tegevust teaduspõhise analüüsiga, ja mis võimaldab saada jooksvat operatiivset ülevaadet lõimumisvaldkonnas toimuvast,“ selgitab Marianna Drozdova.

Mariannal on Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduste bakalaureusekraad psühholoogias, spetsialiseerumisega avalikus halduses, ja Psühholoogia instituudi teadusmagistrikraad. Hetkel omandab ta Tallinna Ülikoolis doktorikraadi politoloogia ja riigiteaduse valdkonnas.

Marianna on Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi nooremteadur, kus ta on viimasel kahel aastal töötanud rahvusvahelises uurimisprojektis, mille eesmärgiks on määratleda kaasava lõimumise konteksti eeltingimused. Ta on olnud tegev mitmes lõimumisvaldkonna teadusprojektis – näiteks Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi projekt „Lõimumisvaldkonna sotsiaalsete gruppide uuring“. Ta oli sisueksperdiks ka kultuuripoliitika dokumendi “Kultuur 2020” koostamisel kultuurilise mitmekesisuse valdkonna raames, osales sisueksperdina Kultuuriministeeriumi tellimusel Ernst&Young poolt koostatud programmi „Lõimuv Eesti 2020“ teemavaldkonna “Osalus ja kaasatus” taustainfo väljatöötamisel. Eelnevalt on Marianna töötanud mittetulundussektoris ühingu juhatuse liikme ja projektijuhi rollis, samuti töötanud treener-konsultandi ja koolitajana mitmes organisatsioonis, nagu Vain&Parterid, Invicta AS, Sihtasutus Archimedes, MTÜ Eesti Väitlusselts. Tema viimased tööülesanded on seotud rahvusvahelise politoloogia ja sotsioloogia teadusajakirjaga „Studies of Transition States and Societies“, kus ta töötas tegevtoimetajana.

Marianna kontaktid leiab MISA kodulehelt. 

Tallinnas ja Narvas tutvustatakse uuringu "Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2015” tulemusi

Valminud on järjekorras kuues “Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2015”, mis otsib vastuseid erinevatele keeleruumi, majanduslikku ebavõrdsust, tööturgu, ettevõtlikkust, haridust, ühiskonnaelus osalemist ning riigiinstitutsioonide usaldamist puudutavatele küsimustele. Integratsiooni monitooring on kultuuriministeeriumi poolt tellitud lõimumisvaldkona sõltumatu süvauuring, mis viiakse läbi iga 3 - 4 aasta tagant.  2015. aasta monitooringu koostasid Balti Uuringute Instituudi, Tallinna Ülikooli ja poliitikauuringute keskuse PRAXIS eksperdid.

Lõimumisvaldkonnaga seotud organisatsioonide esindajad ja huvilised on oodatud uuringutulemuste avalikule tutvustamisele ning sellele järgnevale integratsiooniteemalisele arutelule.

Tutvustusüritused toimuvad teisipäeval 16. juunil algusega kell 14.00 Tallinnas, Lasnamäel Tondiraba jäähalli (Varraku tänav 14) konverentsikeskuses ning reedel 19. juunil algusega kell 11.00 Narvas, Narva kolledži (Raekoja plats 2) auditooriumis nr 200.

Seminaridel esinevad uuringu koostanud teadlased ning kultuuriministeeriumi esindajad.

Lisainfo ja registreerimine: Martin Jaško, uuringu kommunikatstioonijuht, tel: 5052568, e -post: martin@peegelpartnerid.ee.

Pärnu vene kultuuri- ja keeleõppe kool „Järelaitaja“ tutvub Pihvkvaga

Juunis  toimub Pärnus tegutseva vene keele ja kultuuriõppe Õppe- ja Arenduskeskuse „Järeleaitaja“ õpilastele ja õpetajatele ekskursioon  Venemaale, et tutvuda Pihvkvamaa ajaloo- ja kultuuripärandiga.

Lapsed tutvuvad ekskursioonil Pihkva ajaloo- ja kultuuripärandiga, selle rahvuslike ja kultuuriväärtustega, iidse linna Irboska ajalooga, vene kultuuri omapära ja õigeusu kunsti ajaloolise rolliga. Pihkvast on pärit palju tuntud inimesi: muusikuid ja heliloojaid, kunstnikke ja luuletajaid, kirjanikke ja kirjandusteadlasi, arhitekte ning filosoofe, kes on andnud silmapaistva panuse vene ja maailma kultuuri jaoks. Reisi olulisemaks sündmuseks on  Pihkva-Petseri Püha Uinumise kloostri külastus, millel on eriline koht vene õigeusku kultuuri ajaloos.

Õpilased tutvuvad kloostri ajalooga, selle mineviku ja tänapäevaga, külastavad kuulsaid "jumalast antud koopaid", mis on unikaalne kunstilis-ajalooline monument - nekropol.

Ekskursioon toimub Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.

Täiendav info: Natalia Rafikova, tel. +372 55978839, e-post: nar2311@rambler.ru, Kristina Pirgop, tel. +372 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.

Jana Tondi: MISA keele- ja kultuuriõppe spets ning praktik
Suvised keele- ja kultuurikohviku üritused ootavad narvakaid arutlema
Rahvusvähemuste kultuuriseltside suvised kontserdid ja üritused
Ida-Virumaa Kutserahiduskeskuses peeti maha „Eesti mängu” lahing

Jana Tondi: MISA keele- ja kultuuriõppe spets ning praktik

31. mail täitus Jana Tondil viies tööaasta MISA-s. Tema pedagoogi taust ja keele õpetamise praktiline kogemus – töö ning suhtlus laste, noorte ja täiskasvanutega, teevad temast väga  hinnatud ja vajaliku liikme MISA kollektiivi ning ka parterite jaoks.

Järgneva intervjuu jooksul uurime Janalt lähemalt, kus ta on oma teadmised omandanud, millega varasemalt tegelenud ning mis pakub talle oma töös ja tegemistes hetkel kõige enam indu ja rõõmu?

1. Kust Sa pärit oled, kus lapsepõlve veetsid ja koolis käisid?

Olen sündinud Pärnu linnas, kuid kogu oma elu elanud Vigalas. Minu kodused keeled olid ja on eesti ja vene keel. Seega võin julgelt öelda, et olen pärit mitmekultuurilisest perest. Kooliteed alustasin  Kivi-Vigalas, kus pärast põhikooli lõpetamist läksin Pärnu-Jaagupi Keskkooli. Mina sattusin õppima sellisse huvitavasse ajajärku, kus keskkoolis õpiti ka mingit eriala. Nii sai minust keskkooli lõpetades toidukaupade müüja tööstuskaupade müügioskusega.  See oli huvitav periood minu elus, sest suviti sain vahelduseks juurvilja- ja köögiviljapeenarde rohimisele, moosikeetmisele, kurkide sissetegemisele, heinateole töötada kaupluses müüjana.

Pärast keskkooli läksin õppima seda, mis mul kõige paremini välja tuli. Vene keel ja kirjandus oli mulle südamelähedane ja pakkus huvi – tahtsin sellest veel rohkem teada saada. Põhikoolis soovisin saada õpetajaks. Lõpetasin 1992. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli vene keele ja kirjanduse  eriala ja mulle omistati õpetaja kutse.

Minu esimene töökoht oli Tallinna Pedagoogikaülikoolis vene keele lektoraadis vanemlaborandina. Töökeskkond meeldis mulle ja samal ajal alustasin kaugõppe vormis ka magistriõpinguid, mille raames sai läbitud palju erinevaid kursuseid.

2. Millega Sa tegelesid enne MISA-sse tulekut?

Enne MISA-sse tulekut töötasin Tartu Ülikooli Narva Kolledžis. 1993. aastal kutsuti mind tööle Narva Kõrgkooli õpetama tudengitele eesti keelt.  1999. aastal loodi Narva Kõrgkooli baasil TÜ Narva Kolledž, kus ma esialgu jätkasin tudengitele praktilise eesti keele õpetamist. Neil aastail õpetasin ka põhikoolis eesti keelt, et saada paremini aru, kuidas õpitud ja õpetatav metoodika tunnis reaalselt rakendub – mis toimib ja mis mitte. Soovisin aimu saada kui palju jõuab tunnis materjali läbi võtta, kuidas lapsed keelt omandavad, kui motiveeritud nad on, mis pakub/ei paku huvi?  Igatahes sain targemaks, et minu poolt koostatud tunnikavad olid liialt sisutihedad, mida vastavalt ka korrigeerisin.

Alates 2001. aastast  kuni 2009. aastani tegelesin rohkem administratiivse tööga: korraldasin avatud ülikooli õppetööd, olin üldosakonna juhataja ja viimased aastad kolledži direktor. Narva periood oli mu elus huvitav ja pingeline aeg, sest sain end ikka ja jälle uutes rollides proovile panna -  pea iga aasta midagi uut õppida ja kogeda.

Narvast räägiti hirmsaid lugusid, kuid reaalsuses, seal töötades ja elades, seda ei tunne ega kohta. Oluline oli osata suhelda inimestega ja see mul õnnestus. Ühelt poolt aitas sellele kaasa muidugi minu vene keele oskus, mis peale ülikooli lõpetamist oli palju parem kui praegu. Teisalt soovisid paljud eesti keelt õppida, nii et eesti keele õpetamist sai harrastatud ka tööst vabal ajal, kas siis asutustes kohapeal või keelefirma juures.

3. Kuidas ja kuna sattusid tööle MISA-sse?

2010. aastal nägin kuulutust, et otsitakse koordinaatorit elukestva õppe üksusesse ja mõtlesin, et kandideerin ja proovin. Olin varem MISA-sse esitanud kolledži poolt ettepanekuid/taotlusi, et saada tudengitele täiendavaks keeleõppeks rahalist toetust. Seega oli minu jaoks hästi huvitav, kuidas see töö teiselt poolt ehk nn köögi poole pealt välja näeb? Käisin MISA-s kaks korda vestlusel  ja seejärel sain elukestva õppe üksuse juhilt Eduard Odinetsilt (nüüd Kultuuriministeeriumi välisvahendite ekspert) rõõmustava uudise, et osutusin sellele ametikohale valituks. 2010. a keskel  alustasingi ma enda jaoks uut maailma avastama. Minu esimene valdkond oli avaliku sektori töötajatele eesti keele õppe korraldamine, seejärel ka kõrgkoolide õppuritele eesti keele õppe korraldamine ESF programmidest „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ ja „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ ning 2013. aasta lõpust eesti keele õppe pakkumine ka kutsehariduse valdkonnas.

4. Mis on olnud Su senise MISA-s töötatud aja kõige meeldejäävam, olulisem sündmus?

Meeldejäävaid hetki on olnud palju, sest iga aasta on pakkunud mulle uusi väljakutseid ja ülesandeid, seega ma ei ole rutiini tunda saanud. Eriti töine oli 2010. aasta lõpp, sest liitusin kollektiiviga aasta teisel poolel – kõik tegevused tuli kiiresti ja jooksvalt omandada, käivitada ning lõpuni viia.  Sain hakkama ja olin sisimas tehtu ning saavutatuga väga rahul, nagu ka kogu elukestva õppe üksus.

2011. aasta oli põnev, sest algas uus programm ning ees terendas lai tööpõld. Ettepanekute voorudest võtsid iga aasta keskeltläbi osa 80-120 asutust. Keeleõppest huvitatud inimeste arv oli suur. Kurb oli vaid see, et paljudele asutustele tuli ära öelda, kuna ressursid olid piiratud.

2013. aasta oli minu jaoks mõnes mõttes murranguline, sest märtsis tehti mulle ettepanek asuda mitmekultuurilise üksuse juhi ametikohale, mida ma ka pärast lühikest mõtlemisaega tegin. Mitmekultuurilise hariduse üksuse töö ja valdkond olid südamelähedane ja tuttav, s.o siis mitteformaalne keele- ja kultuuriõpe,  kodanikuharidust edendavad projektid, erinevad kultuuri- ja spordiprojektid, töö noortega, sh laagrid ja muud koostöötegevused, kokkupuude pühapäevakoolide ja rahvuskultuuriseltside tegemistega. Puutusin kokku ka Euroopa Kolmandate Riikide Fondi (EIF) projektidega. Üksuses oli 4 inimest, mille valitsev üksmeel, rõõmsameelsus  ja abivalmidus üksteist toetada oli hämmastav, see pakkus rõõmu ning jõudu.

Oktoobris nõustusin aitama lõpetada ESF programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevusi ja täitma programmijuhi ülesandeid. 2014. aastast täitsin elukestva õppe ja mitmekultuurilise hariduse üksuse juhi ülesandeid. Arvan, et ka 2015. aasta jääb mu mällu kui uute rollide ja väljakutse aasta. Olen nüüd keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonna juht ja muutunud on nii minu töö sisu kui ka korraldus, samuti ootused ühiskonnalt. Huvi ja vajadus eesti keele õppe vastu, emakeelena mittekõnelevate inimeste seas, on jätkuvalt suur, mille tõestuseks on hetkel käimasoleva tasuta eesti keele kursustele ülisuur registreerunute arv ( ligi 5000).

5. Millega tegeled töövälisel ajal, mis aitab Sul lõõgastuda, puhata?

Töövälisel ajal veedan palju aega koos õdede lastega. Mäng lastega lõõgastab kõige paremini. Nad on nii avatud ja ehedad. Nad suudavad kogu tähelepanu endale võita.

Mulle meeldib metsas seeni ja marju korjata,  pargis sörkida ning talvel suusatada. Shapingu-saali pole ma Tallinnas olles jõudnud, küll aga harrastasin seda Narvas olles. Vahel loen, koon, käin mõnel kultuuriüritusel. Ma armastan küpsetada kooke ja suhelda sõpradega, toimetada koduaias. Kõik nädalavahetused veedan ma maal, oma isakodus.

Ühe osa puhkusest olen püüdnud reisida kuhugi uude kohta, kus ma pole varem käinud. Põnevamad kohad on minu jaoks olnud nt Kreeta, Brasiilia ja Tai.

6. Kas ja kuidas on Sinu arvates Eesti  integratsioonivaldkond arenenud, kas ja mille üle tasuks uhkust tunda? Mida tuleks muuta, parandada, millele enam  keskenduda?

Loomulikult on integratsiooni valdkond aja jooksul arenenud. Integratsioon on pidevalt edenev ja koos ühiskonnaga muutuv protsess, mis muutub ajas ja koos ühiskonna arenguga. See ei saagi paigal seista. Värske, 2015. a läbi viidud ja nüüd juunis esitletud, Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu 2015 tulemused näitavad, et võrreldes 2011. aastaga on vähenenud eesti keelt mittevaldajate ja suurenenud on eesti keele oskusega inimeste osakaal. Oluliselt on kasvanud  noorte inimeste aktiivne eesti keele oskus, mis ulatub 63%-ni (kasv 16%). Ka vanemate elanike keeleoskuses on toimunud samasugused nihked. Samuti märgib uuring, et eesti keelt kasutatakse palju arvukamalt õpingutes ja suhtluses töökaaslasetega, aga ka huvitegevustes.

Mul oli seda hea meel kuulda ja ma tunnen selle üle uhkust.  Olen saanud mitme oma eesmärgi, nagu nt võrdsed võimalused tööturul konkureerimiseks ja hariduse omandamiseks, sh  eesti keele õpe, kontaktide leidmine ja hoiakute kujundamine, täitmisele kaasa aidata, koos paljude kolleegidega MISA-st ja ka meie parteritega.

Samuti oleme toetanud nii täiskasvanute kui ka noorte eesti keele õpet traditsiooniliste keeleõppekursuste, keeleklubide, kohtumiste, koostööalgatuste, laste- ja/või projektlaagrite kaudu.

Seoses valdkonna parandamise vajadusega, siis usun, et suund on olnud õige. Tulevikus tuleb enam tähelepanu pöörata tegevuse sisule ja kvaliteedile (pean silmas keele ja kultuuri tundmaõppimist) ning pakkuda rohkem võimalusi kontaktide loomiseks, ühistegevusteks, mille kaudu tugevdada Eestimaal elavate inimeste oma riigi- ja kodanikutunnet.

Eestis tuleb enam keskenduda kahe suurema kultuurirühma integratsioonile. Lõimumisest saavad osa ka eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Ma olen seda meelt, et ka eestlasi on vaja integreerida, et nad mõistaksid võõramaalt pärit inimesi ja Eesti ühiskonnas olevate kultuuride mitmekesisust. Eesti kultuuriruum on tänu nende mitmekesisusele rikas. Nt Eesti oma kultuurirühmad - nagu saarlased, hiidlased, setod on seotud oma tugeva keelelise ja kultuurilise eripära ja identiteediga, kuid tundmata nende kombeid ja tavasid, jääb eestlanegi saarlaste või setode seas võõraks. Peale selle elab Eestis ligi 190 rahvuse, 88 erineva riigi kodaniku. Erinev kultuuritaust inimeste vahel, kultuurikogemused ja ootused võivad põhjustada vääritimõistmist ja konflikte. Teisi kultuure on oluline tunda, selleks et paremini mõista ka oma kultuuri ja kujundada oma arusaama endast.

Usun, et keeleliste ja kultuuriliste tegevuste abil paraneb eesti keelt emakeelena mittekõnelevate inimeste seas nii nende eesti keele oskus kui ka eesti kultuuri tundmine ning selles osalemine. Kindlasti paranevad selle läbi inimeste keelelised pädevused ja sotsiaalsed oskused, mis aitavad kaasa sotsiaalsete barjääride kadumisele, loovad inimestele eeldused tööturul edukaks läbilöömiseks.

7. Mis on Sinu jaoks selle aasta tipphetk nii tööalaselt kui ka eraelus? Mille järgi saad aasta lõppedes selle edukuse üle otsustada?

Pean vist üles otsima eelmise aasta viimasel päeval üleskirjutatud soovid ja siis vaatama, mis on tehtud ja mis tegemata, mille olen unustanud, kuidas miski on edenenud või mis ei ole enam üldse päevakorral. Aasta pole kaugeltki veel läbi, loodan, et jõuan käivitada kõik planeeritud tegevused tööl ja samas pöörata rohkem tähelepanu ka oma eraelule.

Üks suuremaid ettevõtmisi leiab aset sügisel, kui algavad keeleõppekursused ja alustavad tööd keeleklubid. Tänaseks olen MISA-s töötanud 5 aastat, mis on väike juubel ja saavutus omaette. Ühtlasi kinnituseks mulle, et teen seda, mida hästi oskan ja mis mulle korda läheb.

 

 

Suvised keele- ja kultuurikohviku üritused ootavad narvakaid arutlema

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) nõustamiskeskuse Narva Kerese Keskuse ruumides toimuvad maikuust alates iganädalased keele- ja kultuurikohviku kokkusaamised.  Harivad ja informatiivsed ning seltskondlikud kohtumised toimuvad kogu suve läbi. Juuli ja augusti teemad ning kellaajad leiab järgnevat:

Keelekohvkiku ajad ja teemad:
 

• 13.07.2015 (17.00-18.00) Lummav arvude maagia. Väike lõbus mäng „Ma tean su pere“. Huvitavad kogemused, mis seotud numbritega ja arvudega. (Arvude sõnavara täiendamine).
• 27.07.2015 (17.00-18.00) Minu pere on kullatükk. (Pereelu ja peresuhetega seotud sõnavara täiendamine).
• 10.08.2015 (17.00-18.00) Õnn, kui elu tähtsaim saavutus. Kas ma oskan ennast kiita? (Elulugu, oma elu, käitumise ja karakteri iseloomustamine ning selle teemaga seotud sõnavara täiendamine).
• 24.08.2015 (17.00-18.00) Kas sinu töö on sinu elukutse? (elukutsed ja tööga seotud sõnavara täiendamine).

Kultuurikohviku ajad ja teemad:
 

• 08.07.2015 (16.00-17.00) Džäss Eestis. Väike Eesti džässi lugu. Juunis täitub 90 aastat päevast, mil Tallinnas alustas tegevust esimene professionaalne džässbänd – The Murphy Band tantsukohvikus Marcelle, sügisel peab aga 70. juubelipidu bigbänd Mickeys.
• 22.07.2015 (16.00-17.00) Birgitta Festival. Ajalugu. Ürituste kava 2015.
• 05.08.2015 (16.00-17.00) Lea Dali Lion «Joonista valgus». Juunikuu Eesti bestseller. Arutelu: Vaimutugevus ja elukogemus. Miks me sellist kirjandust loeme?
• 19.08.2015 (16.00-17.00) Mis nähtused on Vaba Lava ja Sõltumatu Tantsu Lava? Miks ja kellele need on loodud?

Keele- ja kultuurikohviku üritused toimuvad Narva Kerese Keskuses (aadressil Kerese 3, Narva) nõustamiskeskuse ruumis (3. korrus). Osalejatele pakutakse vestluste kõrvale ka teed ja kohvi. Soovi korral võib kaasa võtta suupisteid. Keele ja kultuurikohviku teemasid uuendatakse jooksvalt MISA kodulehel.

Lisainfo: into@integratsiooniinfo.ee, tel. 800 9999.
 

 

Rahvusvähemuste kultuuriseltside suvised kontserdid ja üritused

Suvi on aeg, kus saab enam ringi reisida, uute ja huvitavate kohtadega tutvuda ning kindlasti rohketest põnevatest üritustest osa võtta.

Järgnevalt leiab infot Eesti rahvusvähemuste kultuuriseltside korraldatavate suviste ürituste kohta:

JUULI:

• 11. juuli 2015 kell 19.00 – korraldab MTÜ Varnja Perekonna Selts Varnja külas iga-aastase Kaluri päeva. Programmis on kontsert ja valmistatakse uhhaad.
• 13 – 31. juuli - Vene Haridus-ja heategevusühingute Liit Eestis ja Vene Filharmooniaühing korraldavad teist aastat  järjest Alion Baltic International Music Festivali, mille raames saab kuulata Venemaalt, Saksamaalt, USA-st ja Serbiast pärit pianistide, viiulimängijate ja vokalistide etteasteid.
• 14. juulil 2015 kell 10.00 - toimub Vene Kultuurikeskuses festivali avamine. Kell 19.00 teeb oma sooloetteaste pianist Daniel Pollak USA-st.

AUGUST:

• 03. august  kell 18  - Eesti Vene Kultuurikoja noored korraldavad kontserdi Lindakivi Kultuurikeskuses, kus esineb iidse vene rahvamuusika ansambel Rusichi.
• 15. august kell 20.00 - esineb Jõelähtme Maarja kirikus vokaalansambel Orthodox Singers.
• 15. august kella 15.00-st  - Pärnu Seltsimaja hoovil (aadressil Lõuna 18) esinevad Festivali „Augustiunetus“ raames erinevate  Pärnu Avatud keskuse ja Pärnumaa kultuurimajade rühmad ning lisaks ka välisesinejad Soomest. Ühtlasi on seltsimajas avatud rahvusliku käsitööd  tutvustav  näitus.
• 15 – 16 august 2015 korraldab Vähemusrahvuste Liit Raduga festivali „Multikultuurne Pärnu 2015“:

• 15. august esinevad Pärnus rahvusvähemuste kollektiivid Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt. Maitsta saab rahvusköökide roogasid, avatud on rahvusvähemuste seltside tööde näitust, osa saab tantsukollektiivide ja festivali külaliste flash-mobist.
• 16. auguist toimub töötuba  - tantsu õpetab Tšuvaši kultuuriselts Peterburist, Venemaa rahvusköögi roogasid tutvustab  Tšuvaši Kultuuriselts Tallinnast.

 

 

Ida-Virumaa Kutserahiduskeskuses peeti maha „Eesti mängu” lahing

ETV telekanalilt tuttavat hariva ja meeleoluka sisuga mälumängu „Eesti mäng“ saab edukalt mängida igaüks. Seda tõestasid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse esmaskursuslased, kes pidasid juunikuus korraliku mälumängu turniiri maha oma kooli aulas. 

Koolis mängitud „Eesti mängu” reeglid olid lihtsad: võistkondadele esitati kordamööda kuue teema kohta küsimusi ja vastusevariantide seast tuli valida õige. Mängu teemad olid seotud Eestiga: riik, ajalugu, kultuur, loodus-geograafia, sport ja varia. Mängust võttis osa viis võistkonda, kus igas tiimis oli üks eesti ja kolm vene emakeelega õpilast. Kokku osales mängus 20 esmakursuslast.

Korraldajate sõnul meeldis õpilastele kõige enam see, et läbi mängu mängimise oli nende jaoks loodud võimalus lõbusas vormis oma teadmisi proovile panna ja uut infot saada. „Vahva oli suure puust täringu veeretamine, sest see oli kaalu poolest raske ja tekitas noortes hasarti seda üha kaugele veeretada, et  suuremat punktisummat saada. Lisaks oli tore ka see, et pärast mängu mängimist toimus pidulik vastuvõtt, kus nii osavõtnud noored kui ka korraldajad said maitsta vanemaaja ja tänapäevasema eesti köögi paremaid palasid,“ kommenteeris mängu korraldaja ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse tehnoloogiaõppe õpetaja Signe Abel.

Mängu korraldajate hinnangul on suurepärane see, et mäng toimus kahes vormis: päris mängulaual ja virtuaalselt. Internetikeskkonnas olevat versiooni saab hiljem koolitundides kasutada. Oli tore, et kõik mängus kaasa löönud õpilased said meeneks Eesti-kujulise märgi.

Lisaks toimus mäng ka internetikeskkonnas http://teemenii.planet.ee/index.php, mille looja on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse loominguline õpetaja Olga Popova.

Kolmele esimesena mängu lõpetanud võistkonnale kingiti Eesti sümboolikaga nokatsid, fännisallid ja rahvariiete mustriga kruusid. Kõik mängus osalenud õpilased said sümboolikaga märgi koos tänukirjaga.

Üritus sai teoks tänu Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed poolt korraldatud projektikonkursi „Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid” projekti "Minu kodu on Eestis" tegevuste raames, mida rahastatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu. Kokku peetakse projekti kestel maha kaks „Eesti mängu“ turniiri. 

Kätlin Kõverik: hingega lõimumisalast nõustamist juhtimas
MISA kollektiiv täienes koostöötegevuste valdkonnajuhi näol
MISA korraldab augustis Narvas keelekoolitajatele teabepäeva
Meediaprojekt „LÕVI“ koondab lõimumisvaldkonna uudised

Kätlin Kõverik: hingega lõimumisalast nõustamist juhtimas

Eestis on lõimumise vallas töötavaid inimesi vaid näputäis. Inimene, kes kord selle valdkonnaga on end sidunud, satub ikka ja jälle lõimumise teemade juurde tagasi. Nii saab kirjeldada ka MISA nõustamiskeskuse vanemnõustajat ja keskuse töö eestvedajat Kätlini. Pärast kümne aastast eemalolekut on ta täna MISA-s taas tagasi.

Selle üle ei saa muud, kui vaid heameelt tunda, sest kogemus ja valdkonna tundmine on väärtused omaette. Sellest, millega Kätlin tegeles enne MISA-sse tööle asumist, mida talle meeldib vabal ajal teha ning mida ta arvab lõimumisteemadest, saab lugeda järgnevast intervjuust.

   1. Kust Sa pärit oled, kus lapsepõlve veetsid ja koolis käisid?

Sündinud ja ka koolis olen ma käinud Tallinnas. Alates algkoolist kuni ülikoolini välja. Esimesest klassist kuni keskkooli lõpuni käisin ma Eesti mõistes tavalises koolis – Pärnu mnt ääres asuvas endises Tallinna 20. Keskkoolis.

Pärast keskkooli asusin ma õppima ülikooli, esmalt TTÜ majandusteaduskonda ja seejärel spetsialiseerusin haldusjuhtimisele. Tegu oli TTÜ-s uue erialaga, mis oli sellel ajal alles väljakujunemisfaasis.

Lapsepõlves veetsin ma päris mitmed oma suved sugulaste juures Saaremaal, looduse keskel. Ka täiskasvanueas püüan ma puhkusel olles ja vabal ajal veeta niipalju aega looduses kui võimalik.

   2. Millega Sa tegelesid enne MISA-sse tulekut?

Ülikooli ajal olin ma mitme projektiga tegev noorteorganisatsiooni AIESEC juures. Samuti tegutsesin ma vabatahtlikuna sellises organisatsioonis nagu „People to people“, kus ma 1997 ja 1998 aitasin läbi viia vene ja eesti noortele mõeldud kultuurimängu, mille käigus külastasin ma mitmeid kordi Ida-Virumaa erinevaid paiku ning mille kaudu puutusin ma reaalselt kokku ka lõimumisvaldkonnaga. Antud kultuuridevahetuse mängu idee seisnes selles, et mänguliste tegevuste kaudu saada aru, millised tunded ja hirmud tekivad inimestel, olenemata nende vanusest ja kultuurist, kui neil tuleb ühtäkki kokku puutuda mõne teise kultuuriruumiga.

1999. aastal tulin ma MISA-sse tööle ja seejärel tegelesin mitmeid aastatid tööturuteemadega Töötukassas ning Tööturuametis. Mõned aastad oma elust olen ma ka ise võõrsil elanud. Soomes töötades osalesin nii kaasamise kui ka tervisekommunikatsiooni teemaliste projektide rakendamises ja arendamises.

   3. Kuidas ja kuna sattusid tööle MISA-sse?

Mina olen MISA-s nö teist ringi. Nagu ma mainisin ka varem, siis esimest korda tulin ma MISA-sse (sellel ajal Integratsiooni Sihtasutus) tööle aastal 1999, projektiassistendina ja hiljem projektijuhina. MISA-s töötasin kokku 6 aastat. Alates käesoleva aasta märtsist olen ma MISA-s tagasi ja tegelen nõustamiskeskuse juhtimise ning arendamisega.

   4. Millega tegeled töövälisel ajal, mis aitab Sul lõõgastuda, puhata?

Minu jaoks on kõige tähtsam olla koos armsate inimestega. Nüüd, kui mul on kodus pisipõnn, siis see seab vabale ajale ka omad reeglid. Laps tahab palju liikuda – joosta, rattaga sõita, suusatada – see kõik on mulle ka meelepärane. Enne lapse sündi tegelesin aastaid ujumisega, mul oli kinnisideeks minimaalselt paar korda nädalas vähemalt kilomeeter ujuda.

Hobikorras olen juba varasest lapsepõlvest peale tegelenud ka käsitööga. Siis kui ma veel nukkudega mängisin, meisterdasin ma neile olemasolevatest vahenditest riideid ja nii see hobi muudkui arenes. Rahvariiete valmistamiseni jõudsin kui magistrikraad sai omandatud. Siis tekkis mu ellu justkui tühimik ja tahtsin kohe midagi uut proovida ning õppida. Seega otsustasingi minna rahvariiete tegijate kooli. Tänaseks olen ma valmistanud mitmeid rahvariideid ja ka komplekte. Proovida on tulnud kõiki erinevaid tehnikaid (kõlatehnikat, pilutamist jne), mida üks rahvariidekomplekti valmistamine nõuab. Viimasel ajal olengi peamiselt keskendunud kõlatehnikale – erinevate mustritega vööde valmistamisele.

Vabal ajal meeldib mulle ka seljakott selga võtta ja päevaseid matku ette võtta – nii Eestis kui ka mujal. Samuti meeldib mulle tormine meri. Käin seda meeleldi  vaatamas, et mitte unustada kui võimas on loodus ja et inimene on vaid üks väike osa sellest.

   5. Kas ja kuidas on Sinu arvates Eesti  integratsioonivaldkond arenenud, kas ja mille üle tasuks uhkust tunda? Mida tuleks muuta, parandada, millele enam  keskenduda?

Seoses lõimumisega, siis minu arust on oluline see,  et see teema ei ole nö peidetud tegevus teiste valdkondade all, vaid see on eraldiseisva programmina olemas. Integratsiooni erinevates tegevusvaldkondades on suudetud rakendada mitmeid olulisi ja järjepidevaid samme nagu rahvuskultuuriseltside baasfinanstseerimine või mehhanismid, mis toetavad eesti keele õpet nii uussisserändajatele kui ka püsielanikele. Samuti meil on hästitoimivad koostöövõrgustikud, mida ehk isegi liialt vähe tähtsustatakse. Nende kaudu liigub info, vahetatakse kogemusi, toimub elanike kaasamine ning teavitamine.

Kõrva riivab vahel aga see, et endiselt käsitletakse lõimumist kui tükitööd, nn teeme ära projekti. Üheski riigis see nii ei ole ega saa ka olla. Tegu on pika, jätkuva protsessiga, millega tuleb pidevalt tegeleda. Iga valdkond peabki arenema, seda ei saa teha ära mingi perioodiga  - see on elukestev protsess.

Ei saa väita, et integratsioon ei ole õnnestunud. Nii nagu areneb ühiskond arenevad selle sees ka grupid. Lõimumist saab vaadelda samuti nagu ettevõtlust. Nagu tootmises toimub tootearendus –  pidev uuendamine ning parimate lahendusteni jõudmine, toimub areng ka ühiskonnas ja riigi poliitikates. Seega ei saa integratsiooni vaadelda kui ühe alguse ja lõpuga tegevust, vaid see muutub vastavalt vajadustele kogu aeg.

   6. Mis on Sinu jaoks selle aasta tipphetk nii tööalaselt kui ka eraelus? Mille järgi saad aasta lõppedes selle   edukuse üle otsustada?

Tööalaselt on üheks kindlaks sihiks see, et MISA nõustamisteenusest kujuneks tarbijasõbralik ja kvaliteetne teenus, mis on inimestele toeks nende kohanemisprotsessis. Täna oleme jõudsalt selle suunas ka liikumas. Inimestel on hetkel  olemas koht kuhu nad saavad oma kohenemisküsimustega pöörduda, et leida oma muredele vastuseid ja saada aru, kuidas Eesti riigis paremini toimetada.

Eraeluliselt on minu selle aasta tipphetkeks kindlasti Eestisse tagasipöördumine. Olen ka ise mõnda aega oma elust teises riigis elanud – seal kohanenud, elanud, tagasi tulnud ja siin uuesti kohanema pidanud. Soomes tundsin ma end hästi, kuid Eesti on koht, kus ma tahan elada.

MISA kollektiiv täienes koostöötegevuste valdkonnajuhi näol

Juuli viimasest nädalast alustas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ridades tööd kootöötegevuste valdkonnajuht. Ametikohale valitud Natalia Reppo ülesandeks on erinevate keelelis-kultuurilise taustaga inimestele mõeldud koostöötegevuste korraldamine Eestis.

Natalial on Tartu Ülikooli magistrikraad eesti keele kui võõrkeele erialal. Samuti osales ta programmis „Noored kooli“, mille käigus läbis ta juhtimis- ja õpetamisoskuste koolituse ning töötas Tallinna Juhkentali Gümnaasiumis eesti keele kui võõrkeele õpetajana.

2008 – 2013 aastal töötas Natalia MISA-s koordinaatorina, kus ta tegeles „Eesti Lõimumiskava 2008 – 2013“  tegevuste elluviimisega läbi erinevate konkursside ja hangete korraldamise, nende tegevuste juhtimise ning hilisema seirega. Tema juhtida oli mitmeid projekte, mh korraldas ta haridusasutuste juhtidele ja pedagoogidele mõeldud keeleõpet ja viis läbi suvekooli.

Alates 2013. aasta novembrist liitus Natalia Eesti Noorsootöö Keskusega, kus ta töötas kuni MISA-sse tööle asumiseni Euroopa Majanduspiirkonna 2009 – 2014 programmi „Riskilapsed ja –noored“  spetsialistina.

Natalja Reppo kontaktid leiab MISA kodulehelt.

MISA korraldab augustis Narvas keelekoolitajatele teabepäeva

Augusti teises pooles algavate Ida-Virumaa õpetajatele mõeldud eesti keele B2- ja C1-taseme koolituste eel, on MISA koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga korraldamas keeleõppe läbiviijatele teabepäeva. Koolitajatega kohtumise eesmärgiks on selgitada neile lähemalt tasemekoolituse eesmärke ja oodatavaid tulemusi.

Juuli lõpus selgusid MISA korraldatud hanke tulemused, mille kohaselt hakkab Ida-Virumaa 195-le pedagoogile keeleõpet läbi viima keelefirma Algus OÜ. Seoses keeleõppe korraldamisega toimub 13. augustil kell 11.00 – 16.00 Narva Linnavalituse ruumides (1. korrus) koolitajatele mõeldud teabepäev, kus Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner ning asejuhataja Riina Koolmeister tutvustavad augusti teisel poolel algavate eesti keele tasemekoolituste sisu, eesmärke ning oodatavaid tulemusi

„Teabepäeval arutatakse keeleõppega seotud korralduslikke küsimusi, kuulatakse  koolitajate ettepanekuid keeleõppe paremaks läbiviimiseks ja oodatud tulemuste saavutamiseks. Samuti käsitletakse täiskasvanute ja ka õpetajalt õpetajatele suunatud keeleõppe paremaid praktikaid ning vaadatakse veelkord üle ka eksamitel enam tehtavad vead,“ selgitas teabepäeva sisu MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi.

Keelekoolitused toimuvad lasteaia, üldhariduskooli ja kutsekooli õpetajatele. Kursused viiakse läbi 15. grupis Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Jõhvis. Eesti keele kursuse eel ja järel tuleb sooritada test. Koolituse toimumise perioodil peab iga kursusel osaleja tegema ka tasemeeksami. Kõigist kursuselt osalenutest peab 2016. aasta kevadeks olema kuni 80 protsenti ehk 156 õppe läbinud õpetajatest sooritanud eesti keele tasemeeksami.
 

Eesti keele tasemekoolitusi rahastab Haridus ja Teadusministeerium riigieelarve vahenditest.

Lisainfo:

Jana Tondi
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Arenduskeskuse valdkonnajuht
E-post: jana.tondi@meis.ee
Tel. 6 599 069

 

Meediaprojekt „LÕVI“ koondab lõimumisvaldkonna uudised

Käesolev aasta juulist kuni detsembri lõpuni viib MTÜ Etnoweb läbi eesti- ja venekeelsele auditooriumile suunatud meediaprojekti „LÕVI“. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed tellitud teenuse eesmärgiks on vähemusurahvuste kultuuriseltside, sotsiaalse sidususe, noorsootöö, hariduse ja kultuurielu puudutavate uudiste koostamine ja levitamine projekti meediakanalites – Etnowebis,  Postimehes, ETV+ ja Kultuuriinfos.

Meediaprojekti „LÕVI“ ehk lõimumisvaldkonna info ellu kutsumise peamiseks eesmärgiks on   lõimumisvaldkonna kommunikatsiooni koostöövõrgustiku arendamine ning nende uudiste loomine ja vahendamine laiemale avalikkusele. Etnoweb kaasab uudiste koostamisprotsessi ka kodanikuajakirjanduse ning 2015. aasta kevadel MISA eestvedamisel toimunud meediakoolitusel „Our Media Generation“ osalenud noored. Uudiste levitamisele aitavad kaasa projekti meediaparterid Postimees, Kultuuriinfo ja sügisest ka ETV+.

Projektijuht Valeria Mihhailova sõnul on projekti eesmärgiks muuta erinevate organisatsioonide ja kodanikualgatuste avalike tegevuste, ürituste ja kultuurisündmuste teave eesti- ning venekeelse elanikkonna jaoks enam kättesaadavamaks. „Sageli me ei tea, millised toredad ja huvitavad ettevõtmised ja algatused leiavad aset meie kodukohas, kuna info ei jõua meieni või seda pole piisavalt ning ka arusaadavas keeles,“ selgitas Mihhailova. Ta lisas, et ühtse lõimumisinfo loomise vajaduse on tinginud ka see, et sageli pole kodanikeühendustel ja väiksematel organisatsioonidel piisavalt ressurssi ega oskuseid oma üritustest ning avalikkusele suunatud tegevustest inimesi teavitada.

Ühise infovälja loomisesse saavad panustada sajad Eestis tegutsevad kodanikuühendused, organisatsioonid ja haridusasutused. Uudiste jagamise, loomise vajaduse ja soovi korral tasub ühendust võta projekti koordinaatorite ning toimetajatega aadressil lovi@integratsiooniinfo.ee.  Etnoweb saadab kord nädalas välja ka uudiskirja, mis sisaldab olulisemaid nädala lõikes avaldatud uudiseid. Eesti- ja venekeelse uudiskirjaga saab liituda siin: http://etnoweb.ee/JoinBroadcast.aspx. Projekti „Lõimumisvaldkonna kommunikatsioonikoostöövõrgustiku arendamine ja uudiste vahendamine“ toetab MISA Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo:

Valeria Mihhailova, Etnoweb projektijuht, e-post: moderator@etnoweb.ee, tel: +372 555 95 632
Ruslan Prohhorenko, MISA projekti koordinaator, e-post: ruslan.prohhorenko@meis.ee, tel: 659 9035

Hea eesti keele õppesse registreeruja!

Täname, et olete registreerunud Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed kodulehel A2-, B1-, B2-taseme eesti keele kursustele.

2015. aasta sügisest algavad Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetatavad tegevused“ raames A2-, B1- ja B2-taseme eesti keele kursused. Esimesed 540 inimest pääsevad koolitustele juba septembris. Tasuta keeleõppe kursuseid on plaanis hakata edaspidi läbi viima regulaarselt. Täiendavate õpperühmade komplekteerimisega alustame juba sellel aastal. Omalt poolt teeme parima, et kõik keekeõppe vastu huvi tundnud ja end registreerinud inimesed saavad võimaluse tasuta keelt õppima asuda.

Kuna inimeste huvi eesti keele õppe vastu on olnud väga suur, siis plaanime lisaks septembris alustavatele õpperühmadele hakata eesti keele kursuseid täiendavalt pakkuma veel 2000 inimesele 2016. aasta jaanuarist, millele lisandub sama palju uusi õppekohti 2017. aastal. Vajadusel tellitakse uusi kohti ka juurde, tagamaks tasuta eesti keele õppe kõigile MISA lehel registreerunutele, kelle keeletase vastab tasemele A1.

Selleks, et juba septembris oleks võimalik esimestel gruppidel keelt õppima asuda, oleme koostöös koolitajaga koostanud esimestesse õpperühmadesse pääsejate nimekirjad. Kuna soovijaid on palju, siis pakume koolitusel osalemise võimaluse vastavalt registreerumise järjekorrale. Kõigi septembrist kursustele saajatega võtab ühendust koolitaja MTÜ Atlasnet Teie registreerimisvormis märgitud e-posti aadressil või telefoni teel. Täname kannatlikkuse eest ette kõiki inimesi, kes kohe septembrist esimestele tasuta kursustele ei pääse.

Kõiki registeerunid, kes kursustele kohe ei saa, teavitame esmajärjekorras meie järgmistest keeleõppe võimalustest. Samuti informeeritakse Teid koheselt kui vastaval tasemel ning elukohas tasuta keelekursuse koht vabaneb.

Lisaks oleme MISA kodulehele lisanud täiendava info kõigile eesti keele kursustele registreerunutele, kust leiavad vastuseid oma küsimustele need, kes keelt õppima asuvad kui ka need, kes oma kursuse toimumist ootama peavad. Lisatud on ka info võimalike teiste eesti keele õppimise võimaluste kohta. Infoga saab tutvuda siin. Lõimumisvaldkonnaga kursisolekuks tasub liituda ka MISA uudiskirjaga.

Täname teid mõistva suhtumise eest ja loodame väga, et saame juba peatselt Teile soovitud tasemel eesti keele õpet pakkuda.

Lugupidamisega
Dmitri Burnašev
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed juhataja

Lõimumisalane info:
MISA nõustamiskeskus
Tel. 800 9999
E-post: info@integratsiooniinfo.ee

Septembris tähistatakse üheteistkümnendat korda rahvuste päeva
MISA avas täiendava taotlusvooru rahvusvähemuste pühapäevakoolide rahastamiseks
MISA korraldab hanke kodakondsuseksamiteks ettevalmistavate kursuste läbiviimiseks
Uue audivisuaalse programmi väljatöötamiseks korraldatakse arenguseminar
Septembris oodatakse naisi tervise- ja trennifestivalile „Liikumine Liidab”
Ökokrati projekt ühendas ja innustas erineva emakeeletaustaga erivajadusega inimesi

Septembris tähistatakse üheteistkümnendat korda rahvuste päeva

Vananaistesuvi ja peagi algav sügis oma kuldkollaste ja erepunaste värvidega tuletab meile meelde ka Eestimaa rahvuste rikkust ja mitmekesisust. Statistikaameti andmetel elab Eestis täna 192 erineva rahvuse esindajat. Rahvuste mitmekesisuse auks tähistatakse 24. septembril juba üheteistkümnendat korda rahvuste päeva.

Rahvuste päeva tähistamisega meenutatakse Eesti Rahvuste Foorumi esmakordset kogunemist aastal 1988, mis on pühendatud kõigile Eestimaal elavatele rahvastele. 24. septembril 1988. aastal toimunud esimesel Eestimaa Rahvuste Foorumil kinnitasid erinevate rahvuste esindajad oma valmisolekut toetada Eesti põlisrahva püüdu taastada omariiklus ja demokraatlik elukorraldus. Eestis elavatele rahvastele pühendatud päeva tähistamine sai alguse 2005. aastal, mil tolleaegne rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo kuulutas 24. septembri Eesti rahvusvähemuste päevaks.

2015. aasta septembris toimub rahvuste päeva eel ja järel mitmeid sündmuseid. 23. septembril toimub rahvuste päeva eel lõimumisteemaline arutelu ja Eesti parimate väitlejate temaatiline debatt, millest oodatakse osa võtma kõiki huvilisi. Üritusele saab registreeruda rahvuste päeva kodulehel.

Ürituste ajakava:

19.09, 10.00-21.00, 20.09, 10.00-18.00 –  Eesti Väitlusselts korraldab rahvuste päeva raames Tallinna Inglise Kolledžis kolmekeelse väitlusturniiri, mille fookuses on Eestimaa kultuuriline mitmekesisus. Kontakt: Triin Toimetaja, tel 53897089, koduleht: www.debate.ee.

19-20.09.2015, 10.00 - 18.00 – Tallinna Raekoja platsil toimub Eestimaa Rahvuste Ühenduse liikmete Etnolaat ja kontsert. Kontakt: Laura Šmideberga, e-mail: latviesuklubins@hot.ee, laura.shmideberga@gmail.com, tel: 54511595, Timur Seifullen: tel 5542001, timur@nationalities.ee.

20.09.2015 – Laat „Kuldne sügis“ (aadressil Tallinn, Kaera 21A)
12.00-14.00 – Rahvusvahelise Rahvuskultuuride Ühenduste Liit Lüüra (RRÜL LÜÜRA) korraldab avatud uste päeva. Osa saab rahvustantsu, muusika, rahvusköökide ja muudest loomingulistest töötubades.
14.00-17.00 – Rahvuskultuuriseltside laat „Kuldne sügis“ RRÜL LÜÜRA maja hoovis. Toimub RRÜL LÜÜRA loominguliste kollektiivide kontsert, rahvusmängude ja kommete tutvustamine, rahvussöökide näitus-müük (valgevene, vene, poola, oseetia, lezgiini), loomingulised töötoad ja oksjon. Näiteks, Korea telgis toimub võistlus „Parim porgand“, Burjaadi telgis toimub laste joonistusvõistlus, slaavi telgis  saab meisterdada endale kaitse nukku, gruusia telgis viiakse läbi nardide võistlus, kabardiini telgis tutvustatakse kabardiini ornamente ning usbeki telgis toimub usbeki rahvusriiete näitus. 
Sissepääs on tasuta. Kontakt: Ilona Thagazitova, tel. 5548496.

20.09.2015, kell 14.00-16.00 – Eestimaa Rahvuste Ühenduse 27. Foorum Õpetajate Majas. Kontakt: Timur Seifullen, tel. 5542001, timur@nationalities.ee.

22.09.2015 – Vene Haridus- ja Heategevus Ühingute Liit Eestis koostöös Haridusseltsiga "Vene Kultuuri Rahvaülikool"
12.00 – Kirjandusteadlase Vladimir Bragin videoloengute sari „XX sajandi kirjandus nägudes: ajastu, saatus, armastus“, „Vene luuletaja David Samoilov – Pärnu elanik“.
17.00 – Kulturoologi Tatjana Tšernova loeng „Revelist Peterburi: eesti inelligents“.
Loengud on tasuta ja toimuvad Vene Kultuurikeskuses. Kontakt: Vladimi Bragin, tel. 58588958, 56573993.

23.09.2015, 15.00 – 17.00 – Tallinna Vene Teatris toimub rahvuste päeva väitlusturniiri Grand Prix üritus, kus kõigil huvilistel on võimalik osa saada  finalistide lõimumisteemalisest väitlusest ja kuulata arvamusliidrite arutelu väitlusteemal. Üritusele saab registreerida rahvuste päeva kodulehel. Üritus on tasuta, kohtade arv on piiratud.
Kontakt: Kristina Pirgop, tel. 6599 024, kristina.pirgop@meis.ee.

23.09.2015 – Vene Haridus- ja Heategevus Ühingute Liit Eestis koostöös Haridusseltsiga „Vene Kultuuri Rahvaülikool"
12.00 -  Kunstniku Sergei Minini loeng „Vene maalikunstnikud Eestis“
17.00 – Professori Hanon Barabaneri loeng „Rahvusvähemuste panus Eesti arengusse“
Kontakt: Vladimir Bragin, tel. 58588958, 56573993.

24.09.2015, 18.00 – Rahvuste päevale pühendatud kontsert Vene Kultuurikeskuses (Mere pst. 5, Tallinn), kus esinevad Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liidu LÜÜRA kollektiivid. Kontakt: Larissa Ivaništševa, tel. 58053258.

24.09.2015 – Vene Haridus- ja Heategevus Ühingute Liit Eestis koostöös Haridusseltsiga „Vene Kultuuri Rahvaülikool"
11.00 -  Kunstniku ja kunstiteadlase Valeri Laur loeng „Eesti kunstnikud Nikolai Triik ja Konrad Mägi“
Kontakt: Vladimir Bragin, tel. 58588958, 56573993.

25.09.2015 – Kultuurifoorum Narvas.  Eesti Kontserdi hooaja avaüritus Geneva keskuses. Kontakt: Piia Tamm (piia.tamm@concert.ee), Urmi Püve (urmi.puve@concert.ee).

25.09.2015 – Vene Haridus- ja Heategevus Ühingute Liit Eestis koostöös Haridusseltsiga "Vene Kultuuri Rahvaülikool"
12.00 -  Kunstiteadlase Valentina Siig loeng „XX sajandi alguse kujutava kunsti ajalugu“
Kontakt: Vladimir Bragin, tel. 58588958, 56573993.

25.09.2015 15.00 – Vene Haridus- ja Heategevus Ühingute Liit Eestis avab Vene Kultuurikeskuses näituse „Perekond. Loomingu varjundid“
Kontakt: Vladimir Bragin, tel. 58588958, 56573993.

26.09.2015 19.00 – Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu pärimuspidu Palamuse Rahvajas (Jõgevamaa) “Kultuuriruumi rikkus”. Peol tutvustavad oma pärimust ersad, marid, moldovarumeenlased, udmurdid ja Jõgevamaa pärimuskultuuri tundjad ning huvilised. Ühiselt lauldakse kohalolevate rahvuste laule ja tantsitakse pärimustantse, pakutakse oma rahvustoite ja saab vaadata käsitöönäitust. Kontakt: Ene Lukka-Jegikjan, e-mail: ene.lukka-jegikjan@folkloorinoukogu.ee (http://www.folkloorinoukogu.ee/Eesti_Folkloorinoukogu_Koolituskes_116.htm)

27.09.2015 – Festival „Rahvuskultuuride Loomepada” Ida-Virumaal Jõhvi kontserdimajas.
Ürituse avamine kell 11.30, konverents  kell 12.00. Kontsert kell 16.00. Päeva jooksul on avatud näitused ja  töötoad. Kontakt: Aleksandr Dusman: aleksandrdusman@gmail.com

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA arenduskeskuse valdkonnajuht, e-post: kristina.pirgop@meis.ee, tel. 6 599 024

MISA avas täiendava taotlusvooru rahvusvähemuste pühapäevakoolide rahastamiseks

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kuulutas välja täiendava taotlusvooru rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevuse finantseerimiseks käesoleval õppeaastal. Teises taotlusvoorus oodatakse osalema kõiki pühapäevakoole, kellel kevadel toimunud baasfinantseerimisest osa võtta ei õnnestunud.

Kevadel välja kuulutatud rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinantseerimise esimese taotlusvooru tulemuste kohaselt algab selle aasta sügisest õppetöö 22 rahvusvähemuste pühapäevakoolis. „Suurem osa esimeses voorus rahastust saanud koolidest tegutseb Tallinnas, kuid toetust said ka Tartus, Jõhvis, Sillamäel, Viljandis, Tapal, Maardus, Pärnus ja Valgas tegutsevad pühapäevakoolid,“ kommenteeris esimese vooru tulemusi Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed partnerlussuhete valdkonnajuht Kristina Pirgop. „Vastavalt huvikooli seadusele peab toetust taotlev pühapäevakool olema registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis EHIS. Hetkel tegutseb nende andmetel Eestis üle 30 huvikoolina registreeritud rahvusvähemuste pühapäevakooli, mis pakuvad lastele emakeele- ja kultuuriõpet. Baasfinantseerimise teise taotlusvooru ootamegi neid koole, kes ei ole veel alanud õppeaastaks tegevustoetust saanud,“ selgitas Pirgop.

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevuse toetamise kaudu saavad antud kultuuritaustaga lapsed õppida tundma oma esivanemate emakeelt ja tutvuda nende rahvuskultuuri ning kombestikuga. Kõigil toetust soovivatel rahvusvähemuste koolidel peab emakeele, rahvuskultuuri ja ajaloo õppega seotud õppetegevuse maht olema vähemalt 100 akadeemilist tundi aastas. Toetust saavad taotleda pühapäevakoolid, kelle õppetegevuses osaleb õppeaasta jooksul vähemalt 10 õpilast. Käesolevast õppeaastast võib esmakordselt 20% õpilastest olla pühapäevakooli rahvust esindavatest õpilastest erinevat päritolu.

Teise taotlusvooru eelarve on kokku 33 561,77 eurot, mida rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest. Taotluste esitamise tähtaeg on 23. september 2015. Taotlusvooru tingimustega saab tutvuda MISA kodulehel.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA rakenduskeskuse koordinaator, tel 6599841, e-post liilika.raudhein@meis.ee.

MISA korraldab hanke kodakondsuseksamiteks ettevalmistavate kursuste läbiviimiseks

Septembri esimeses poole avab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed riigihanke eesmärgiga leida koolitaja, kes viiks alates 2015 aasta detsembrist kuni 2017 aasta lõpuni läbi kodakondsuseksamiks ettevalmistavaid koolitusi Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise kohta vähelõimunud püsielanikele ning uussisserändajatele.

Kodakondsuseksamiteks ettevalmistavate koolituste korraldamise eesmärgiks on pakkuda vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele tasuta õppe näol tuge ning abi kodakondsuseksamiks ettevalmistamisel ja selle sooritamisel. 14 tundi kestva koolituse käigus saavad osalejad ülevaate EV põhiseadusest ja kodakondsuse seadusest ning lisaks ka 2-tunnise eksamiks ettevalmistava konsultatsiooni.

Septembris kuulutatakse välja riigihange „Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise õpe vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele“ koolituste läbiviija leidmiseks. Kodakondsuse eksamiks ettevalmistavad kursused algavad detsembrist 2015. Koolituste läbiviimise täpsed toimumiskohad ja –ajad ning gruppide komplekteerimine selgub peale hanke võitja väljaselgitamist. Koolitused viiakse läbi ajavahemikus 01.12.2015 – 31.12.2017 üle Eesti, vähemalt 1160-le eesti keelest erineva emakeele ja kultuuriga vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele.

Hanke avanedes riigihangete registris leiab teavet ka MISA kodulehelt rubriigist ''Käimasolevad konkursid''.

Riigihange „Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise õpe vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele“ viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse „Lõimumisprogrammid väljatöötamione ja pakkumine“ alategevuse „Lõimumsikoolitused“ raames.

Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA rakenduskeskuse koordinaator, tel. +372 659 9841, e-post: liilika.raudhein@meis.ee.

Uue audivisuaalse programmi väljatöötamiseks korraldatakse arenguseminar

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ootab pakkumusi audiovisuaalprogrammi arenguseminari korraldamiseks. Meeidavaldkonna esindajatele korraldatava seminariga soovitakse koondada valdkonna spetsialistid ja huvilised, eesmärgiga pakkuda välja nägemus lõimumisteemaliste audivisuaalsete  programmide loomiseks.

Arenguseminar on plaanis korraldada käesoleval sügisel – oktoobris või novembris, Tallinnas, kuhu oodatakse osalema kuni 200 valdkonnaga seotud inimest. Eeskätt soovitakse kaasata meediavaldkonna spetsialiste, lisaks ka kõik teisi huvilisi, kes sooviksid kaasa lüüa ja anda panus uue audiovisuaalse programmi väljatöötamiseks. Seminaril keskendutakse lõimumisvaldkonna sisuteemade käsitlemisele trüki-, tele-, raadio- ja interaktiivses meedias.

Arenguseminari eesmärk on anda praktiline sisend lõimumisteemaliste saadete loomiseks, mis oleksid kvaliteetsed, huvitavad ja harivad ning vastaksid vaatajate ootusele ja vajadustele. Samuti peaks uus audiovisuaalprogramm vastama tänase meediaruumi võimalustele ja väljunditele. Seminari korraldamisega soovitakse kaasata ka laiemat avalikkust, samuti innustada erinevaid ristmeedia ala spetsialiste panustama ühiskonna lõimivate projektide valmimisse.

Konkursi eelarve on 20 400 eurot. Uue audiovisuaalse programmi arenguseminari korraldamise hanke pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 21. septembril 2015 kell 10.00. Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris aadressil https://riigihanked.riik.ee/register/hange/166416.

Antud tegevus viiakse läbi ESF projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavatad tegevused“ tegevuse „Lõimumisalased kommunikatsioonitegevused“ raames.

Lisainfo: Ruslan Prohhorenko, MISA Rakenduskeskuse koordinaator, tel: +372 659 9035, r-post: ruslan.prohhorenko@meis.ee 

Septembris oodatakse naisi tervise- ja trennifestivalile „Liikumine Liidab”

Kevadel toimunud 2015. aasta lõimivate ja ühist kultuuriruumi toetavate spordi- ning kultuuritegevuste projektikonkursi raames toetas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) naistele suunatud tervise edendamisele ja sportimisele innustavat  projekti „Liikumine liidab“.  Septembris toimuvad tasuta spordipäeva üritused kolmes suurimas Eesti linnas – Tallinnas, Tartus ja Narvas. 

„Naistele suunatud üritustesari „Liikumine liidab“ on jätkusari kevadel toimud seminaridele, mis näitasid selgelt vajadust teha naiste seas rohkem teavitustööd tervislike eluviiside ja sportimise vallas,“ kommenteeris Naised trenni projektijuht Riina Odnenko. „Miks me pöörame tähelepanu vaid naistele? Nimelt naistel on emana ja partnerina kandev roll perekonna väärtuste kandmisel ja kujundamisel, nad kujundavad ka teiste pereliikmete hoiakuid ja valikuid. Esmakordselt viiakse läbi naistele suunatud ja spordipäeva formaadis sündmused egiidi all „Liikumine liidab!”, mille raames toimuvad treeningud, seminarid ja loengud, mis suunavad naisi leidma endale sobiv liikumisviis ning ka trennikaaslase, kellega koos muuta oma seniseid eluviise üksteist motiveerides ja toetades,“ lisas Odnenko.

Rahvusvaheline Olümpiakomitee on 2015. aastal programmi „Sport and Women“ raames suunanud enam tähelepanu naiste liikumiseaktiivsusele. Seoses sellega on Eesti Personaaltreenerite Liit, Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit, MyFitnessi spordiklubid ning ajakiri Fitness Hers korraldamas septembris kolm tervise- ja trennifestivali „Liikumine liidab”.  3. septembril toimus üritus Tartu Maaülikooli Spordihoones. Narvas toimub trennifestival 19. septembril, algusega kell 12.00 Narva Spordikeskuses ja 27. septembril, algusega kell 12.00 toimub festival Tallinna Tondiraba Jäähallis. 

Loengud ja seminarid toimuvad ka vene keeles. Festivali alguses saavad osalejad mõõta oma kehakoostist, soetada väärt tervise- ja trennikraami fitness-turul ning kaasa võetud lapsed saavad aktiivselt lustida Mia mängutoas. Igale osalejale on osavõtu eest tänutäheks kingikott! Festivalide raames korraldatakse ka heategevuslik trenniasjade turg, kus soovijad saavad annetada spordiriideid, -tarvikuid ja -varustust Lasterikaste perede liidule.

Projekti „Liikumine liidab" toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed MISA Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest. 

Lisainfo: Riina Odnenko, „Naised trenni'' projektijuht, e-post: Riina.odnenko@gmail.com, tel. 53813260

Ökokrati projekt ühendas ja innustas erineva emakeeletaustaga erivajadusega inimesi

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed korraldatud „Ühise riigiidentiteedi arendamine ning Eesti kodakondsuse ja inimõiguste väärtustamine“ projektikonkurssi raames viis MTÜ Ökokratt sellel suvel läbi teavitus- ja dialoogiplatvormide projekti „Saatus ühendab ja info innustab“ Ida-Virumaa 130-le erivajadusega inimesele ja omastehooldajale.

Projekti eesmärgiks oli eesti- ja venekeelsete puuetega inimeste ja omastehooldajate lõimumine ühiskonda, nende enesekindluse kasvatamine ning nende ettevalmistamine Eestis käivituvaks töövõimereformiks. Projekti sihtrühmaks olid MTÜ Kohtla-Järve Tööotsijate klubi 50+ (KJTK 50+)  liikmed ja MTÜ Eesti Omastehooldus liikmed ning nende hooldatavad.

MTÜ Ökokratt juhatuse esimehe Priit Adleri selgitusel suunati tähelepanu ühiskonna kõige haavatavamale sihtrühmale, kus eriti keerulises olukorras on venekeelsed erivajadusega inimesed, kes viibivad paljuski eri keele-, kultuuri- ning meediaruumis ning kes ei pruugi oma õigustest eestlastega võrreldes nii teadlikud olla.

Projekti raames korraldati Lääne-Virumaal seminare, kus räägiti erivajadustega inimeste õigustest ja kohustustest ning valmistati neid ette tulevaseks töövõimereformiks. „Seminaril tõdeti, et eestikeelset infot töövõime reformi kohta leidub, kuid venekeelset napib, mistõttu jagatud info oli eriti väärtuslik. Lisaks tekkis eri keeletaustaga inimeste  vahel koheselt hea kontakt. Mõlemad pooled näitasid üles suurepärast valmisolekut vestluspartnerit arusaamises aidata.  Kusjuures osapooled ka selgitasid, et selline ongi tõeline integratsioon, kus suheldakse sõltumata keelest, kultuurist ning mõistetakse teineteist ja tegutsetakse ühiselt tähtsa asja nimel,“ kinnitas Adler.

Lisaks informatiivsetele seminaridele ja üheskoos kultuuri- ja vaatamisväärsustega tundmaõppimisele, said osalejad võimaluse õppida ümbrust kogema läbi loodushelide. Projekti raames toimusid Lääne-Virumaal Metsamõisa talus ka kontsert-praktikumid ”Loodushelide kasutamiseks psühhofüüsilises regulatsioonis”.  Adleri sõnul ei sobi igasugune muusika ja helid tervise parandamiseks ning tuleb teha teadlikke valikuid muusika ja loodushelide kuulamiseks. Praktikumil saadi aimu ka, mis on vibroakustika. „Kui nurrumise abil ravivad end kaslased, siis inimesed ravivad end samamoodi terapeutide käe all,“ lisas ta. Dialoogiplatvormis loengud viis läbi psühholoog Tõnu Ots, vibroakustika kohta rääkis kuulajatele Ivar Vinkel. Lisaks pakkus osalejatele elamuse Mart Soo & Kulgejad ning Helin-Mari Arder ja Kusti Lemba muusika.

Lisainfo: Priit Adler, MTÜ Ökokratt, e-post: priit@okokratt.ee, tel. 5132149

 

 

 

 

 

 

 

 

 

                    

 

 

 

 

 

 

Ootame õpilasi arutlema noorte rollist ühiskonnas
Ülevaade Narvas tegutseva keele- ja kultuurkohviku teemadest sügiskuudel
MISA personali koosseisus toimusid muudatused
Eesti Kunstimuuseum toob eesti luuleklassika venekeelse publikuni
Festival-gala „Muusikasillad“ murrab koorilauluga teed osalejate südametesse
Oktoobris ilmub taas venekeelse Tähekese eriväljaanne

Ootame õpilasi arutlema noorte rollist ühiskonnas

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kutsub kõiki üldhariduskoolide 7.-12. klassi ja kutseõppeasutuste õpilasi osalema esseekonkursil „Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale?“. Noorte esseevormis arvamuslugusid ootab MISA 12. – 28. oktoobrini 2015.

„Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga oleme noortele suunatud esseekonkursi korraldamas juba viiendat korda.  Tänavuse konkursi põhiteemaks on „Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale?“, tutvustas konkurssi MISA arenduskeskuse valdkonnajuht Toivo Sikk. „Teema valikul sai otsustavaks meie soov näha noori veel rohkem panustamas erinevatesse laiemat üldsust puudutavatesse ettevõtmistesse ja kodanikualgatustesse. Usume, et läbi oma rolli lahtimõtestamise tajuvad noored enam ka ise, kui palju nad saavad tegelikult enda ja seeläbi ka teiste Eesti inimeste igapäevaelu paremaksmuutmisesse panustada,“ kommenteeris Toivo Sikk essee temavalikut.

Kuni kahe lehekülje pikkust (3600 tähemärki) esseed saab edastada kuni 28. oktoobrini 2015 e-posti aadressil essee@meis.ee. Esseele tuleb lisada autori nimi, kooli nimetus ja ka klassi või rühma number, samuti märkida juurde ka kontakttelefon ning e-posti aadress.

Esseekonkursi hindamine toimub sellest aastast kolmes kategoorias. Eraldi hinnatakse 7.– 9. klassi õpilaste, 10. – 12. klassi õpilaste ja kutseõppeasutuste õpilaste esseid. Kõikides kategooriates antakse välja 1 esikoht, 2 teist ja 2 kolmandat kohta ning ergutusauhinnad. Parimaid esseede kirjutajaid tunnustatakse 21. jaanuaril 2016 Mustpeade Majas toimuval esseekonkursi ja kodanikupäevaviktoriini parimate austamisüritusel. Kõigi auhinnatud õpilaste esseed avaldatakse  trükises „Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale?“.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA arenduskeskuse valdkonnajuht, tel 659 9850, e-post: toivo.sikk@meis.ee.

Ülevaade Narvas tegutseva keele- ja kultuurkohviku teemadest sügiskuudel

Alates kevadest toimuvad MISA nõustamiskeskuse Narva ruumides keele- ja kultuurkohviku kohtumised. Mitteformaalses keeleõppe vormis eesti keele õpet toetavad tasuta „keelekohviku“ ja üle-eestilisi kultuurisündmusi käsitleva „kultuurikohviku“ üritused toimuvad kord nädalas Narva Kerese Keskuse 3. korruse ruumis 308.

„Keelekohviku tunnis on  osalejatel võimalust praktiseerida ja rakendada oma eesti keele oskust ning arendada inimestes julgust eesti keelt igapäevaelus kasutada. Järgnevatel kuudel käsitleme Keelekohviku tundides töö, tervise ja oma sisemise tasakaalu ning rahulolu temaatikaid. Detsembris tuleb keelekohviku tundi rääkima meditsiinitöötaja Ljubov Smirnova, kes tutvustab osalejatele igapäevaeluks vajalikke esmaabi teadmisi, mille käigus saab õppida ka tervishoidu puudutavat sõnavara,“ selgitas MISA Narva nõustaja Irina Rakova

„Kultuurikohviku koosviibimistel anname osalejatele ülevaate kohalikest ja üle-eestilistest kultuurisündmustest. Ühtlasi tutvustame ka Eesti erinevate tähtpäevadega seotud kombeid, jagame  ideid ja mõtteid, kuidas neid sündmusi oma peres tähistada. Koosviibimistele kutsume ka külalisesinejaid. Näiteks 14. oktoobril tuleb meile külla Maria Kullamägi – aktiivne noor naine, kes mõne aasta eest kolis Ida-Virumaale, et rakendada oma turundus-ja kultuurivaldkonnaalaseid teadmisi ning kogemusi Tartu Ülikooli Narva Kolledžis. Lisaks abistab Maria juba mitmendat aastat vabakutselina filmifestivali PÖFF korraldamisel. Maria soovib anda oma panuse ka meie kultuurikohviku tegevusse ning tuleb meie osalejatele rääkima filmifestivali tegevusest ja ka selle aasta PÖFF-i filmiprogrammist,“ tutvustas Rakova.

„Keelekohviku“ kohtumised toimuvad üle nädala esmaspäeviti kell 17.00 – 18.00 ja „Kultuurikohviku“ üritustel saab osaleda üle nädala kolmapäeviti kell 16.00 -17.00. Keele- ja kultuurikohviku teemade ja aegade ülevaate leiab MISA kodulehelt. 

Lisainfo: Irina Rakova, MISA nõustamiskeskuse nõustaja, tel. 800 9000, e-post: irina.rakova@meis.ee.

MISA personali koosseisus toimusid muudatused

Oktoobrist naasesid lapsehoolduspuhkuselt Riina Ring ja Sandra Nuudi, kes asusid tööle MISA rakenduskeskuses. Uuele ametkohale asus ka seni MISA rakenduskeskuses töötanud Liilika Raudhein, kes alates oktoobrist vastutab  koos sihtasutuse uuringute valdkonnajuhiga sihtasutuse elluviidavate programmide, projektide ja tegevuste mõju hindamise eest.

Riina Ringi, Sandra Nuudi ja Liilika Raudheina kontaktid leiab MISA kodulehelt.

MISA TOETAB

Eesti Kunstimuuseum toob eesti luuleklassika venekeelse publikuni

MISA lõimivate ja ühtset kultuuriruumi toetavate spordi- ja kultuuritegevuste projektikonkursi kaasabil on Eesti Kunstimuuseum sel sügisel tutvustamas venekeelsele auditooriumile eesti luuletajate loomingut. Kokku toimub viis eesti kirjandusklassikale pühendatud üritust, millest kaks viimast leivad aset oktoobri teisel poolel.

Kadrioru Kunstimuuseumi direktori Aleksandra Murre sõnul on nad korraldamas venekeelsele auditooriumile mõeldud kirjandusõhtuid selleks, et tutvustada kohalikule venekeelsele publikule eesti luuletajate rikkalikku loomingut. „Soovime tuua eesti luule venekeelsele inimesele lähemale, kummutada eelarvamusi ja panna neid vaimustuma. Selle saavutamiseks on oluline koht luuletekstide heal tõlkel ja haaraval ning emotsionaalsel esitlusel,“ selgitas ta. „Meil on tänaseks toimunud juba kolm temaatilist õhtut, mis olid pühendatud Lydia Koidulale, Juhan Liivile ja Juhan Viidingule, kelle teoste venekeelseid tõlkeid luges luuletaja, autorlaulja ja kunstnik Elina Gerodes. Lisaks esitleme igal kirjandusõhtutel ka luuletaja ja nende loominguga haakuvaid Eesti Kunstimuuseumi varasalve kuuluvaid kunstiteoseid. Varasematel koosviibimistel oleme näidanud kunstnik Julie Hagen-Schwarzi ja maalikunstniku Paul Burmani teoseid. Prof. Irina Belobrovtseva rääkis osalejatele ka naistest eesti luules 20. sajandi algusaastatel,“ tutvustas Murre.

Kõik huvilised on oodatud veel kahele viimasele luuleõhtule, mis toimuvad 15. ja 22 oktoobril Tallinnas Kadrioru Kunstimuuseumis aadressil Weizenbergi 37. 15. oktoobri üritusel räägitakse Igor Severjaninist, kui erinevate eesti luuletajate tõlgist, tema elust Eestis ja ta kohast kirjanduskultuuris. Lisaks luuletuste ettekandmisele saab publik osa ka Vene teatri näitleja Dmitri Kosjakov monoetendusest „Severjanin Eestis“. Sarja viimane luuleõhtu on pühendatud poetess Marie Underile. Külalisesinejaks on kunstnik Vera Staniševskaja, kes räägib kunstniku-illustraatori rollist luulekogude kokkupanemisel.

Ürituste programmiga saab tutvuda Karioru Kunstimuuseumi kodulehel: http://kadriorumuuseum.ekm.ee/eesti-luuletajad-vene-auditooriumile/.

Projektikonkurssi lisainfo: Jana Tondi, MISA arenduskeskuse valdkonnajuht tel. 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee.
Aleksandra Murre, Kadrioru Kunstimuuseumi direktor, tel. + 372 606 6406, e-post aleksandra.murre@ekm.ee.

Festival-gala „Muusikasillad“ murrab koorilauluga teed osalejate südametesse

MISA on sel aastal toetanud mitmeid olulisi lõimuvaid ning ühtset kultuuriruumi toetavaid spordi- ja kultuuritegevusi, mille loetellu kuulub kindlasti ka koorimuusikale pühendatud festival „Muusikasillad“.

Reedel, 16. oktoobril toimub Muusikute Täiendõppe keskuse (Pille Lille Muusikute Fondi) eestvedamisel koorimuusikafestival "Muusikasillad", mille eesmärgiks on lõimida eesti- ja venekeelset elanikkonda kauni muusika ning imelise koosloomise abil. Festivali raames toimuvad töötoad 150 õpilasele, kus jagatakse vajalikke teadmisi koorilauljate hääletehnikast, tutvustatakse laulupeo kultuurilugu  ja muusika-aasta tegevusi.

Päeva tippsündmus on Tallinna Vene Kultuurikeskuses kell 19.00 algav suurejooneline galakontsert, kuhu oodatakse ligi 900 pealtvaatajat.  Kontserdil esinevad lisaks säravale lauljatarile Tanja Mihhailovale, andekad noored sopranid Maria Listra ja Maria Veretenina, TTÜ Vilistlaste Naiskoor (dir.Andres Heinapuu), segakoorid "Ukraina" (dir. Stanislav Šeljahovski), ja "Russ", kammerkoor "Eleegia" ja lastekoor "Allegro" (dir. Svetlana Zaugarova) ning Tallinna üldhariduskoolide koorid – Kesklinna Vene Gümnaasiumi noortekoor (dir. Natalja Junkur), Tõnismäe Reaalkooli neidudekoor (dir. Inna Rüü), Tallinna Ühisgümnaasiumi segakoor (dir. Aade Erits), Õismäe Gümnaasiumi segakoor (dir. Koidu Ilmjärv), Mustamäe Reaalgümnaasiumi ja Õismäe Vene Lütseumi projektikoor (dir. Ljudmila Sjomina) ning Laagna Gümnaasiumi tütarlaste koor ja ansambel (dir. Pirika Sööt ja Lii Leitmaa). Kontsertmeistriks on tunnustatud pianist Piia Paemurru.

Kontserdile sissepääs on tasuta. Üritus kohta leiab infot ka Facebooki  aadressilt: https://www.facebook.com/events/1645213005756803/.

Projektikonkurssi lisainfo: Jana Tondi, MISA arenduskeskuse valdkonnajuht tel. 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee.
Ürituse lisainfo: Leelo Lehtla, Pille Lille Muusikute Fondi tegevjuht, tel: 5648 4244, e-post: plmf@plmf.ee.

Oktoobris ilmub taas venekeelse Tähekese eriväljaanne

MISA toel ilmub oktoobrikuus lasteajakirja Täheke venekeelne erinumber, mis tutvustab 5.-9.aastastele vene emakeelega lastele kõige uuemat vene keelde tõlgitud eesti lastekirjandust. Ajakirjast ei puudu ka laste omalooming, meisterdamisõpetus, ristsõna ja koomiks.

„Selle aasta venekeelsest Tähekesest saab lugeda kõige uuemat eesti lastekirjandust. Näiteks leiab uuest numbrist Andrus Kivirähki, Kairi Loogi ja Mae Lenderi jutte ning Kohtla-Järvelt pärit Svetlana Jagodkina luuletusi. Ajakirjas teeme ülevaate ka aasta jooksul vene keeles ilmunud eesti lasteraamatute tõlgetest,“ tutvustas venekeelse Tähekese sisu peatoimetaja Ilona Martson. „Kuna ajakiri levib peamiselt raamatukogude lasteosakondade kaudu, siis oleme kaks lehekülge pühendatud raamatukogude temaatikale – lugeda saab Moskva lastekirjaniku Artur Givargizovi juttu ja artiklit raamatukogudest. Lisaks leiab ajakirjast veel intervjuu armeenia päritolu kirjaniku Anait Piruzyaniga, kelle lasteraamat Eestis ilmus korraga nii vene, eesti kui ka inglise keeles. Tähekesest ei puudu ka traditsioonilised rubriigid nagu laste omalooming, meisterdusõpetus, naljad, ristsõna ja koomiks,“ lisas Martson.

Venekeelse Tähekese peamine lugeja on 5-9 aasta vanune Eesti vene emakeelega laps, nende laste vanemad ja vanavanemad ning õpetajad. Tähekese erinumbriga on võimalik tutvuda raamatukogude lasteosakondades üle Eesti. Samuti jagatakse Tähekest ka lasteaialastele. Lisaks raamatukogudele saab venekeelset Tähekest küsida ka ajakirja toimetusest. Osa Tähekese tiraažist läheb Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Eesti Kirjastuste Liidu kaudu rahvusvahelistele raamatumessidele Bolognasse, Moskva ja Sankt-Peterburgi. Eesti Instituudi kaudu saadetakse venekeelsed erinumbrid ka Venemaa koolidesse, kus õpetatakse eesti keelt.

Esimene venekeelne Täheke ilmus aastal 2005. Järjepidevalt on venekeelse lasteajakirja erinumbrit avaldatud aastast 2010. Ajakirja jagatakse tasuta. Venekeelse Tähekese ilmumist toetab MISA lõimivate ja ühist kultuuriruumi toetavate spordi- ning kultuuritegevuste projektikonkursi raames Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Projektikonkurssi lisainfo: Jana Tondi, MISA arenduskeskuse valdkonnajuht tel. 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee.
Projekti lisainfo: Ilona Martson, Tähekese peatoimetaja, tel. 526 6556, 646 3697, e-post: ilona.martson@taheke.ee.

 

Eesti keele- ja kultuuri klubid alustavad tegevustega juba detsembris
Novembris toimub Mektory`s esimene ristmeedia hackaton ja audiovisuaalmeedia arenguseminar
MISA korraldab rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele täiendkoolituse
Projektlaagrid aitavad vähendada venekeelsete noorte keelebarjääri
Armeenia pühapäevakooli õpilased said õppereisilt indu uueks kooliaastaks

Eesti keele- ja kultuuri klubid alustavad tegevustega juba detsembris

Alates detsembrist hakkab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) korraldama klubide abiga keelelist ja kultuurilist kümblust Eestis elavatele eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele vähelõimunud püsielanikele. Keele- ja kultuuriklubid on mõeldud eelkõige neile, kes oskavad eesti keelt vähemalt B1-tasemel ning kes tahavad oma suhtluskeelt parandada või keeletaset hoida.

„Keele ja kultuuri kümbluse klubid on mõeldud neile, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad tundma õppida eesti kultuuri eripära ja vajavad praktilist tuge ja innustust eesti keeles rääkimiseks. Klubi kohtumistele kaasatakse eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesi, kes saavad keele õppijaid erinevate teemade ja tegevuste juures abistada – tutvustada antud teemaga seotud sõnavara, enam kasutatavaid väljendeid ja lauseid,“ selgitas MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi. Klubi on ka koht, kus eesti keeles rääkimist, kuulamist ja kirjutamist harjutatakse läbi huvitavate, eluliste ja kultuuriga haakuvate teemade. „Klubitegevus ei ole päris keeletund ega –kursus, vaid need kohtumised on suunatud vabale suhtlemisele, ühiskonnas aktuaalsete teemade aruteludele ning huvitavate kultuurisündmuste külastuskogemuse ja info jagamisele. Lisaks tavapärasele nn klassiruumis kohtumisele, külastavad klubide liikmed ka erinevaid kultuurisündmusi ja üritusi,“ lisas Tondi.

Eesti keele ja kultuuri klubi liikmeks saavad esmajärjekorras selle aasta suvel MISA kodulehe kaudu B2-taseme eesti keele kursustele registreerunud. Klubiga liitumine saab olema kõigile vabatahtlik.

Igal klubil on 2 eestvedajat ja 16 erineva eriala ja taustaga liiget. Klubi tegevustesse kaasatakse eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed või vähemalt C1-taseme keeleoskusega külalisesinejaid. Klubide liikmed ja eestvedajad saavad pooleaastase perioodi jooksul kokku vähemalt kord nädalas ning osalevad vähemalt kord kuus ühel sündmusel või õppereisil.

„Kuni novembri keskpaigani ootame pakkumusi klubide eestvedajate leidmiseks ja tegevuste läbiviimiseks üle Eesti. Hanke kohta leiab infot ka MISA kodulehelt. Klubide esmaste tegevustega, nagu näiteks infopäevade ja tutvustusürituste korraldamisega potentsiaalsetele huvilistele, soovime alustada juba aasta lõpus,“ selgitas Tondi. Kõik klubide eestvedajad hakkavad pidama koos klubilistega oma kohtumistest ka blogipäevikut, kus igast koosviibimisest sünnib uus sissekanne. 

Projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevust „Keeleline ja kultuuriline kümblus“ elluviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Keelelise ja kultuurilise kümbluse klubiliste tegevuste kogumaksumus aastateks 2015-2016 on 300 000 eurot.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee 

Novembris toimub Mektory`s esimene ristmeedia hackaton ja audiovisuaalmeedia arenguseminar

13.-15. novembril 2015 toimub Tallinnas innovatsioonikeskuses Mektory Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed tellimusel ETV+ korraldatav ristmeedia seminar, kus otsitakse ideid uute audiovisuaalmeedia programmide väljatöötamiseks.

MISA meedia valdkonnajuhi Natalja Kitami sõnul on audiovisuaalmeedia programmi väljatöötamiseks korraldatava arenguseminari eesmärgiks soov leida uusi meediaformaate, mis kõnetaksid venekeelset auditooriumi ning pakuksid huvi ka eestikeelsetele inimestele. „Ootame kohale nii eraisikud kui ka avalik-õiguslikke ning erakanaleid – kõiki inimesi, kes tunnevad meedia vastu huvi ja kes sooviksid panustada uute, kaasaegsete ning inimesi kõnetavate meediatoodete turule toomisse, mis aitavad panustada ka sallivama ja sidusama ühiskonna arenemisse,“ lisas Kitam.

Audiovisuaalmeedia arenguseminar saab avalöögi reedel, 13. novembril, kell 15.00. Esimesel seminari päeval toimub ideede kaardistamine ja meeskondade valimine. Kokku moodustatakse erinevate ideede põhjal 12-15 meeskonda. Seejärel algab pea kuni südaööni kestev ideede arendamine gruppides. Laupäeval algab seminaripäev kell 9.00, mis kestab hiliste õhtutundideni – toimuvad vahekokkuvõtted, mentorite kaasamised ja pilootprojekti kokkupanemine. Pühapäeval algab üritus samuti kell 9.00 audiovisuaalsete programmide kavandite tutvustamisega ning seejärel juba gruppides, ideede esitluste kokkupanemisega. Õhtul kell 18.00 algab ideede tutvustusüritus, mida saab jälgida  ETV+ kodulehel ka otseülekandena. Toimub võitjate väljaselgitamine ja autasustamine. Seminari programmiga saab tutvuda aadressil www.multipulti.ee.

Ristmeedia maratoni võitja saab 25 000 eurot oma idee teostamiseks ja võimaluse oma idee näitamiseks uues telekanalis ETV+. Eriauhindade võitjad saavad arendada oma ideed koostöös Taani, Rootsi ja Suurbritannia Rahvusringhäälingutega. Kohapeal aitavad tiime ristmeedia valdkonna asjatundjad  Eestist, Rootsist ja Saksamaalt. Ideid hindab professionaalne žürii. Kokku saab seminarist ja ristmeedia maratonist osa võtta 200 inimest.

Kolmepäevast audiovisuaalmeedia seminari finantseeritakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest eesmärgiga saada praktiline sisend lõimumisvaldkonna sisuteemade tutvustamiseks läbi audiovisuaalmeedia võimaluste.

Lisainfo: Natalja Kitam, MISA meedia valdkonnajuht, tel. 6599061, e-post: natalja.kitam@meis.ee.

MISA korraldab rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele täienduskoolituse

Integratsiooni ja Migratsioon Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldab 21.-22. novembril 2015 rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele täienduskoolituse. Õpetajatele tutvustatakse, milline on tänapäeva last toetava õpetaja olemus ning räägitakse ka lapsekeskse ja ainekeskse metoodika rakendamisest õppetöös.

Koolituse läbiviija Kersti Türgi sõnul tähendab arhetüüpne lähenemine seda, et igal ajastul elavatel lastel on olemas nende arengut ja potentsiaali toetavad õpetajad. „Koolitusel püüamegi selgust saada, kas ja millised õpetajad suunavad ja abistavad meie aja lapsi kõige ilmekamalt ning mõjusamalt,“ lisas ta.

„Koolitusel saavad osalejad kogeda loovaid, kogemuslikke ja kaasavaid meetodeid, mis toetavad enesereflektsiooni ja aitavad õpitut oma töös rakendada. Tähelepanu all on ka õpimotivatsioon ja seda mõjutavad tegurid. Näiteks soovime, et koolitusel osalevad pühapäevakooli õpetajad saaksid vastused küsimusele, kuidas motiveerida õpilasi pühapäevakoolis käima ning antud kogemust oma igapäevaelus ka kasutama,“ tutvustas Türk.

MISA korraldatud pühapäevakooliõpetajate täienduskoolituse viib läbi Kersti Türk, kes on olnud nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoog ning juhtinud Tartu Erakooli ja Leiutajate Külakooli. Samuti on Kersti Türk koos Mari-Mall Feldschmidtiga avaldanud kaks pedagoogidele suunatud raamatut – „Arenguvestlused koolis“ ja „Õhinapõhine kool“. Toetava õpetaja hingemustri temaatikat õppis Kersti Türk 2013. aasta sügisel Ameerika Ühendriikides toimunud täienduskoolitusel.

Lisaks novembris toimuvale üritusele korraldab MISA sellel aastal pühapäevakooli õpetajatele veel kaks täienduskoolitust, millest järgmine leiab aset 5.-6. detsembril. Osalejatele tutvustatakse Euroopa keelemapi praktikaid ja õpitakse kasutama teatraalseid elemente keeletundide ilmestamiseks.  Koolituse viivad läbi Evelin Müüripeal ja Leili Sägi.

Koolitusele on oodatud rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajad, kes on MISA koostööpartnerid või kes soovivad selleks saada. Koolitustel osalemiseks edastab MISA personaalse kutse.

Pühapäevakoolide õppetegevust rahastab MISA Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: 

Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee; Kersti Türk, õpetaja ja sotsiaalpedagoog, e-post: kersti@pfe.ee.

Projektlaagrid aitavad vähendada venekeelsete noorte keelebarjääri

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetas sel aastal ka mitmeid 7-19-aastastele noortele mõeldud eesti keele ja kultuuriõppe projektlaagreid. Nii näiteks said Põlvamaal Saverna Põhikooli õpilased tuttavaks Narva Keelelütseumi õpilastega ning Narva Eesti Gümnaasiumi ja Narva 6. Kooli õpilased leidsid uudis sõpru Võrumaa Sõmerpalu Põhikooli noorte seast.

Augustikuus toimus kolme kooli ühine projektlaager „Põlvamaa kultuuriradadel“, mille eesmärk oli pakkuda Narvas elavatele vene emakeelega noortele võimalust eesti keele praktiseerimiseks igapäevases keskkonnas. Lisaks keeleõppimisele oli soov saada ka uusi sõpru eesti keelt emakeelena kõnelevate noorte seas ning tutvuda eesti kultuuriruumiga – läbi Põlvamaa erinevate huvitavate paikade, ajalooliste kohtade ja kultuuriobjektide külastamise. 

Eheda eesti kultuuri elamuse saamiseks sõitsid 27 Narva Keelelütseumi 11-12-aastast noort Lõuna-Eestisse, et koos 9 eestikeelse kohaliku noorega Tartu ja Põlvamaaga tutvust teha. Projektlaagri kasvataja ja eesti keele õpetaja Maret Annuki sõnul meeldisid noortele kõige enam õppekäigud. „Põlvamaa ajalugu ja vanaaegne elu-olu sai lastele selgeks Põlvamaa Talurahvamuuseumis maastikumängu käigus, mõisaeluga tutvusime Pikajärve mõisas ning muusika-aastale kohaselt külastasime ka Tartu Laulupeomuuseumi, et laulupeo ajalooga end kurssi viia. Väga populaarsed olid noorte seas ka igaõhtused konkursid, kus praktiseerisime koostööd. Meeleolukaks kujunes traditsiooniline  lauluvõistlus „Relvovisioon“, mis on nime saanud majutuskoha järgi, samuti tantsuvõistlus ja laagrimoe demonstratsioon,“ tutvustas Annuk.

Oktoobris leidis aset veel teinegi projektilaager "Õpime koos sõpradega", mis tõi viieks päevaks Võsule kokku 12 venekeelset õpilast Narva Keeltelütseumi 4. klassist ja 10 6.-7. klassi tugiõpilast Võrumaa Sõmerpalu Põhikoolist.

Projektlaagri eestvedaja ja majandusõpetaja Tatiana Kupratsevichi kinnitusel ootasid noored sügisest väljasõitu väga, sest laagrid on alati meeleolukad ning annavad mitmeteks nädalateks ja kuudekski veel kõneainet. „Laagri programmi kokku pannes keskendusime sellele, et lapsed saaksid võimalikult palju üksteisega eesti keeles suhelda. Ülesanded püstitasime nii, et vene emakeelega lastel tekiks vajadus või soov eesti keeles rääkida, näiteks kas abi või info küsimise eesmärgil. Sellised lihtsamad vestlused viivad sageli ka pikemate jutuajamisteni ning tekitavad üksteise vastu enam huvi,“ selgitas projektlaagri eestvedaja. Tema sõnul sai sisustatud tihedalt ka noorte vaba aeg. „Õpilased koostasid üksteise kohta kirjeldava ankeedi, valmistasid lahedaid ja tutvustavaid plakateid Eesti linnade kohta, pidasid maha võitlusliku jalgpallilahingu ja korraldasid sügisese grillpikniku, kus ei puudunud lõke, grillviinerid, lemmiklaulud ja tantsud,“ lisas Kupratsevich.

Eesti keele ja kultuuriõppe projektilaagreid rahastab MISA Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee.

Armeenia pühapäevakooli õpilased said õppereisilt indu uueks kooliaastaks

Juulikuus külastasid seitse MTÜ Armeenia Pühapäevakool Maštots õpilast koos õpetajaga Armeeniat, et võtta koos teiste välisriikides elavate Armeenia noortega mõõtu armeenia kultuuri, keele ja ajaloo tundmises. Reisimuljeid jagas õpilastega reisil käinud koolijuht ja õpetaja Džanna Šahbazjan, kes on Armeenia pühapäevakooli juhtinud juba 8 aastat.

Armeenia Haridusministeerium korraldab armeenia keele, kultuuri ja religiooni puudutava olümpiaadi välismaal elavatele armeenia päritolu noortele iga kahe aasta tagant. Pühapäevakooli õpetaja selgitusel said noored üle maailma taaskord Armeenias kokku, et veeta nädal ilusa loodusega Aghverani piirkonnas. Lisaks Eestile olid esindatud pühapäevakoolid veel Hispaaniast, Venemaalt, Prantsusmaalt, Gruusiast, Iraanist jne. Kokku osales olümpiaadil 60 õpilast, vanuses 14-18 aastat.

Esimest korda osalesid pühapäevakooli Maštots õpilased Armeenias olümpiaadil 2009. aastal. Õpetaja sõnul on positiivne see, et õpilaste jaoks on olümpiaadil osalemine andnud hea kogemuse ja neil on märgatavalt kasvanud soov oma emakeelt ja kultuuri õppida. Sel sügisel ootasid meie õpilased juba pikisilmi uue õppeaasta algust, et jätkata armeenia keele ja kultuuri õppimisega. „Meie noored võtsid seekord osa vaid ajaloo teemalisest võistlusest. Nad pääsesid finaali, kus neil tuli küsimustele vastata suuliselt armeenia keeles. Seadsime endale eesmärgiks osaleda ka tulevikus kultuuri ja keele teemalistel võistlustel.“

„Inspireerivalt mõjus osalejatele ka kohtumine žürii liikme, Armeenia Riikliku Ülikooli professori ja välismaal tegutsevatele Armeenia pühapäevakoolidele mõeldud õpiku autori Artak Movsisjaniga, kelle õppematerjali kasutame ka meie oma tundides. Lisaks pakkusid õpilastele põnevust erinevad ekskursioonid, kus giidide rollis olid žürii liikmed ja viktoriinid, kus ühes meeskonnas sai koos olla teistest riikidest pärit  noortega. Kõik osalejad pidid korraldama ka oma riiki ja kodukohta tutvustava fotonäituse,“ meenutas Džanna Šahbazjan.

Noored said osaleda mitmetes Armeenia kultuuri tutvustavates töötubades, kus õpiti rahvatantsu, -laulu  ja -luulet. Armeenia rahvatantsu töötoa viis läbi Gagik Ginosjan, kes on armeenia rahvatantsu eestvedaja ning kelle õpilane annab sellel sügisel tantsutunde ka Tartus. „Olümpiaadil korraldati ka laulude ja luuletuste konkurss, kus Eesti noored pälvisid kolm preemiat. Kindlasti on meie jaoks tähendusrikas see, et saime esitada galakontserdi lõpulaulu, mis kogu saali kaasa laulma pani,“ lisas ta.

Armeenia pühapäevakooli juhi sõnul on tähtis see, et lapsed said reisil palju üksteisega vestelda ning leidsid hulgaliselt sõpru, kellega nad ka peale olümpiaadi on suhtlema jäänud. Tänu uute sõpradega lävimisele on neis kasvanud soov tunda ja hoida oma esivanemate kultuuri ning traditsioone,“ kommenteeris Šahbažjan reisi tähtsust.

MTÜ Armeenia Pühapäevakool Maštotsi kohta saab infot küsida e-posti aadressilt mastotsh@gmail.com või helistades telefonil 53300425.

Pühapäevakoolide õppetegevust rahastab MISA Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee;
Džanna Šahbazjan, MTÜ Armeenia Pühpäevakool Maštots juht, tel. 53300425  e-post: mastotsh@gmail.com

Virumaa õpetajate eesti keele kursused said jätku
Hea eesti keele praktika saab keelelise ja kultuurilise kümbluse klubides
Veel kaheksa rahvusvähemuste pühapäevakooli said õppetegevuseks toetust
Detsember pakub rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele rohkelt uusi teadmisi
Vene Akadeemiline Selts tähistab konverentsiga oma 95. aasta juubelit
Hangete ja konkursside ülevaade

Ida-Virumaa õpetajate eesti keele kursused said jätku

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) korraldas täiendavad B2-, ja C1-taseme keeleõppe kursused veel 40-le Ida-Virumaa pedagoogile. Novembris avati õpetajate kolm uut keeleõppe rühma Narvas ja Jõhvis.

MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi selgitusel on õpetajate eesti keele oskuse parandamine MISA üks olulistest tegevussuundadest lähiaastatel. „Esmajärjekorras oleme alustanud pedagoogide koolitamisega Ida-Virumaal, kus eesti keele oskuse parandamise vajadus on kõige suurem,“ kommenteeris Tondi. 

Käesoleva aasta augustis algasid eesti keele tasemekursused 195-le Ida-Virumaa õpetajale. Sügisel kuulutus MISA välja täiendava hankekonkursi koolitajate leidmiseks, et avada veel 3 keelegruppi Narvas ja Jõhvis, kokku 40 inimesele. Keelekursused on mõeldud pedagoogidele, kelle nimed edastasid MISA-le Ida-Virumaa kohalike haridusasutuste esindajad 2015. aasta juunikuu lõpuks, kuid kes ei mahtunud esimestesse keeleõppe rühmadesse. „Novembris saimegi avada täiendavad keelegrupid –  ühe C1-taseme rühma Narvas ning B2-taseme ja C1-taseme rühmad Jõhvis,“ lisas Tondi.

Ida-Virumaa õpetajate keeleõppe tasemekoolitusi viib läbi keelefirma Algus OÜ. Pedagoogide eesti keele tunnid toimuvad 2 korda nädalas, kuni 15-liikmelistes gruppides. Lisaks viiakse vähemalt kord kuus läbi 6-tunnine intensiivõppepäev, kus osalejatele korraldatakse kohtumisi erinevate elualade ja ametite esindajatega. Kohtumiste eesmärk on luua õppijatele elulisi olukordi, kus nad peavad eesti keelt kasutades toime tulema. Keelekursused kestavad kuni 15. märtsini 2016.

Soov on, et kõik kursusel osalenud õpetajad sooritaksid 2016. aasta kevadel keeletaseme eksami ja vähemalt 80% kursuse läbinud õpetajatel paraneb keeleoskus vähemalt ühe taseme võrra. Eesti keele tasemeeksamid toimuvad 20. ja 21. veebruaril. Eksamile tuleb igal kursusel osaleval õpetajal iseseisvalt registreeruda, kas riigiportaalis www.eesti.ee või esitades avalduse Sihtasutusele Innove. Veebruarikuu eesti keele tasemeeksamile registreerimine lõpeb 1. jaanuaril 2016. Rohkem infot info leiab aadressilt http://www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid/registreerumine.

2015/2016. õppeaastal korraldab MISA eesti keele B2- ja C1-tasemekoolitusi kokku 18 rühmale Ida-Virumaal, millest 13 rühma on B2-taseme ja 5 rühma C1-keeletasemel. Keeleõppe täienduskoolitusi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee. 

Hea eesti keele praktika saab keelelise ja kultuurilise kümbluse klubides

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) viis käesoleval sügisel läbi hanke eesmärgiga leida keele- ja kultuuriklubide korraldaja eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele inimestele. Neljast laekunud pakkumusest tunnistati edukaks Mittetulundusühing Kodanikukoolitus pakkumus, kes hakkab organiseerima kuni 20 klubi tegevust 320 inimesele üle Eesti.

MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi selgitusel on eesti keele veelgi tõhusama õppe tagamiseks tähtis pakkuda lisaks traditsioonilistele keelekursustele ka võimalust keele praktiseerimiseks. „Üheks võimalikuks meetodiks on keelelise ja kultuurilise kümbluse klubid, mis pakuvad võimalust eesti keeles suhelda, kultuuriüritusi külastada ja päevakajalistel teemadel arutleda. Võrreldes keeletundidega on suhtlemine ja õppemeetodid mitteformaalsed ning õhkkond vabam,“ tutvustas Tondi klubide tegevuse ülesehitust.

Jaanuaris, veebruaris, aprillis ja mais avatakse 20 klubi Tallinnas, Tartus, Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Ahtme linnaosas ning Narvas ja Pärnus. Esimesed klubid alustavad tegevust jaanuaris Ida-Virumaal ja Tallinnas.

Eesti keele ja kultuuri klubid on mõeldud eelkõige neile, kes oskavad eesti keelt vähemalt B2 tasemel ning tahavad oma suhtluskeelt parandada või olemasolevat keeletaset hoida. Klubi liikmeks saavad esmajärjekorras käesoleval suvel MISA kodulehe kaudu B2-taseme eesti keele kursustele registreerunud. MISA edastab võimalike klubiliikmete nimekirja korraldajatele, kes võtavad seejärel tulevaste liikmetega ühendust. Klubides osalemine on vabatahtlik.

Keelelise ja kultuurilise kümbluse klubisid hakkavad juhendama 10 õpetajat, kes on ametilt täiskasvanute eesti keele või mõne muu võõrkeele õpetajad. Igal klubil on 2 eesti keelt emakeelena rääkivat eestvedajat. Klubid tegutsevad vähemalt pool aastat, mille jooksul korraldatakse liikmetele vähemalt üks iganädalane kokkusaamine ja üks õppekäik kuus. Väljasõitude ja ekskursioonide raames tutvutakse Eesti loodusvaradega, külastatakse muuseume, raamatukogusid ja teatrietendusi, kohtutakse omavalituste esindajate ja ettevõtjatega.  Külastatakse ka Riigikogu ja tehakse tutvust  Eesti valimissüsteemiga.

Detsembris toimub teabepäev keelelise ja kultuurilise kümbluse klubide eestvedajatele ning ka  esimene infopäev tulevastele klubiliikmetele.

Projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevuse „Keeleline ja kultuuriline kümblus“ elluviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, jana.tondi@meis.ee. 

Veel kaheksa rahvusvähemuste pühapäevakooli said õppetegevuseks toetust

Oktoobri lõpus selgusid rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinantseerimise teise taotlusvooru tulemused, millega eraldati tegevustoetust veel kaheksale pühapäevakoolile kogusummas 33 004 eurot.

„On rõõmustav, et meil õnnestus sel aastal korraldada täiendav taotlusvoor ja jagada tegevustoetust pühapäevakoolidele, kes kevadel toimunud esimeses voorus osaleda ei jõudnud. 22 toetust saanud pühapäevakoolile lisandus veel 8,“ esitles tulemusi MISA partnerlussuhete valdkonnajuht Kristina Pirgop. „Toetust saanud koolide seas on sellest õppeaastast Pärnus tegevust alustanud pühapäevakool, mida veab Pärnu Ingerisoomlaste Kultuuriselts. Lisaks toetasime 4 pühapäevakooli Tallinnast ja 3 kooli Narvast,“ lisas Pirgop.

Rahvusvähemuste pühapäevakool on koht, kus lapsed saavad tutvuda esivanemate kultuuriga ja õppida keelt. Tunnid on väga mitmekülgsed. Õppeaasta jooksul korraldatakse sageli ka ekskursioone või õppekäike muuseumidesse.

Pühapäevakooli tundidest saavad osa võtta kõik lapsed vanuses 3-18 eluaastat, kelle vähemalt üks vanematest on antud rahvuse esindaja. Sellest õppeaastast võetakse pühapäevakooli ka muust rahvusest lapsi, kuid nende esindatus ei tohi olla suurem kui 20% kõigist pühapäevakooli õpilastest. Pühapäevakoolide kontaktid on kättesaadavad siin: http://www.meis.ee/rahvuskultuuriseltside-puhapaevakoolid.

„Detsember on jõulukuu, mil traditsioonid saavad erilise ja olulise tähenduse. Ka kõikides pühapäevakoolides pööratakse jõulude ja uue aasta sündmustele erilist tähelepanu – tutvustatakse pühadekombeid, rahvusroogasid, jõuludele omaseid laule ja salme, räägitakse rahvapärimusi,“ selgitas MISA partnerlussuhte valdkonnajuht.

Ida-Virumaa Ingerisoomlaste Selts korraldas oma õpilastele 29. novembril 2015 Pikkujoulu ürituse, kus pühapäevakooli kasvandikud etendasid näidendit Jeesus Kristuse sünnist, laulsid soomekeelseid laule ning kohtusid Soomest saabunud jõuluvanaga. Armeenia Pühapäevakooli Maštots õpilased külastavad jõulukuul Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis pühapäevakooli õpilasi, et tutvuda kaitsepühaku Püha Nikolai ehk Nikolausi lugudega, keda Armeenias väga ei tunta.

Pühapäevakoolide baasfinantseerimist rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee. 

Detsember pakub rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele rohkelt uusi teadmisi

Detsembris korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele kaks harivat ja põnevat täienduskoolitust.

Esimene koolitus teemal „Kultuuridevaheline suhtlus: keel ja meel – draamaelemendid keeleõppes“ toimus 5.-6. detsembril 2015 Narva-Jõesuus. Kohal olid pühapäevakoolide õpetajad üle Eesti. Koolituse viisid läbi Evelin Müüripeal ja Leili Sägi.

Koolituse rühmatöös keskenduti õpetajate praktiliste oskuste arendamisele. Selgitati, kuidas ilmestada draamavõtetega keeletundi ning luua õpilastes pingevaba olekut. Nimelt draamavõtete kasutamine aitab kasvatada igas eas inimeste esinemisjulgust ja vähendada esinemisega kaasnevaid pingeid. Samuti tutvustasid koolitajad erinevaid liikumis- ja loovharjutusi, mida tunnis koostööoskuse arendamiseks kasutada. Keeleõppe seisukohalt aitab teadlike draamavõtete kasutamine  tugevdada väärtushinnanguid ning arendada suhtlemisoskust.

12.-13. detsembril 2015 leiab aset rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajate viimane täienduskoolitus sel aastal. Koolitus toimub Tallinnas viie koolitaja eestvedamisel.

Koolituse juhatab sisse Tallinna Ülikooli vene keele didaktika dotsent Irina Moissejenko. Ta õpetab võtteid, mis toetavad keele õpetamist rahvusvähemuste pühapäevakoolides ja räägib sellest, kuidas toimub laste keeleline areng kakskeelses keskkonnas. Näiteks, milliste meetodite abil on võimalik arendada õiget hääldamist, mille alusel saab valida sobilikke õppematerjale jne.

Psühholoog ja arst-terapeut Natalja Šastina selgitab õpetajatele, kuidas on võimalik hoolitseda oma sisemise oleku eest, kuidas vältida stressi ja läbipõlemist.

Koolituse teise päeva avavad kogenud koolitajad ja mitmete õpikute ning töölehtede autorid Õie Vahar ja Helgi Org. Nende teemaks on „Koostööoskus kui töö tulemuslikkuse ja rõõmu allikas“. Tähelepanu all on, kuidas teha kõrvalseisjast lapsevanemast aktiivne pühapäevakooli töös osaleja.

Selleks, et õppeprotsess oleks huvitavam ja mitmekesisem, korraldavad peaaegu kõik koolid oma õpilastele harivaid ekskursioone. Tallinna Ülikooli lektor Natalia Tšuikina räägib, kuidas saab ekskursiooni käigus keelt õpetada ja millised harjutused toetavad teadmiste omandamist kõige paremini.

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide täienduskoolitusi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.

Vene Akadeemiline Selts tähistab konverentsiga oma 95. aasta juubelit

Vene Akadeemiline Selts 95 aastapäeva auks toimub 15. detsembril Eesti Rahvusraamatukogus konverents „Vene intelligents – 95 aastat Eesti hüvanguks“.

Konverentsi eesmärgiks on teavitada avalikkust venekeelse haritlaskonna tegemisest ja panusest Eesti ühiskonna jaoks. Samuti avaldada mõtteid Eesti käesoleva hetke sotsiaalmajandusliku arengu ja näitajate kohta. 15. detsembril 2015 Eesti Rahvusraamatukogus toimuva konverentsi teema on „Eesti majanduse ja ühiskonna arengu analüüs ja perspektiivid“.

Konverentsil esinevad Vene Akadeemilise Seltsi liikmed. Osalema oodatakse teadlasi, õppejõude, avaliku, kolmanda ja erasektori organisatsioonide esindajaid, kokku kuni 120 külalist. Konverentsile saab registreerida kutse alusel. Juhul kui kutset pole saadetud, kuid on huvi üritusest osa võtta, tuleks oma osalussoovist teada anda Angela Melikhovale e-posti aadressil info@rao.ee kuni 12.12.2015.

Vene Akadeemiline Selts on üks kauaaegsemaid Eesti kodanikuühendusi, mis asutati juba 1920. aastal. Seltsi tegevus taaselustati 1990-date alguses. Vene Akadeemilisel Seltsil on täna üle 120 teadlast liikme, kõige erinevamatelt erialadelt ja vanuses. Seltsil on kolm regionaalset osakonda Tartus, Kohtla-Järvel ja Pärnus. Need osakonnad ühendavad akadeemikuid, teaduste doktoreid ja kandidaate ning magistreid. Seltsi tegevuse kohta saab rohkem infot kodulehelt http://www.rao.ee.

Konverentsi korraldamisele on oma õla alla pannud Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.
Angela Melikhova, PhD, Vene Akadeemilise Seltsi teadussekretär, e-post: info@rao.ee. 

Hangete ja konkursside ülevaade

Järgnevalt leiab ülevaate ja lühikirjeldused  Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) detsembrikuu hangetest ning konkurssidest.
 

• 30. novembril 2015 kuulutati välja sotsiaalkampaania „Keeleliselt mitmekesise töötajaskonnaga avaliku ja erasektori organisatsioonide väärtustamine ning teavitus eesti keelest erineva emakeelega inimestele karjäärivõimalustest avalikus sektoris“. Hange viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ raames. Pakkumuste esitamise tähtajaks on 15. jaanuar 2015 kell 10.00.

Lisainfot ja viite e-riigihangete registrile leiab siit: http://www.meis.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=650.
 

• 02. detsembril 2015 avanes projektikonkurss „Ühise teabevälja edendamine kultuuri- ja sporditegevuste kaudu“. Konkursile saab taotlusi esitada kahes kategoorias – ühist kultuuriruumi ja lõimumist toetavad spordiüritused  ning kultuuritegevused. Taotluste esitamise tähtaeg on 12.01.2016 kell 10.00. Projektikonkurssi rahastab Kultuuriministeerium.

Konkursi lisainfo ja dokumendid leiab siit: http://www.meis.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=651.
 

• 08. detsembril 2015 kuulutati välja hange „Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise koolitus vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele“. Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti  „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ hanke raames oodatakse pakkumusi Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise koolituste korraldamiseks 2016 – 2017 aastal  vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele. Pakkumuste esitamise tähtajaks on 07. jaanuar 2016 kell 11.00.

Lisainfot ja viite e-riigihangete registrile leiab siit: http://www.meis.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=652.
 

• Detsembris avatakse  „Väliseesti kultuuriühingute projektikonkurss“. Projektikonkurssi abil toetatakse väliseesti kultuuriprojektide ja festivalide korraldamist, kultuurikollektiivide ja loomeinimeste kontaktivahetust väliseesti kogukondadega, samuti väliseesti kultuurikollektiivide professionaalset juhendamist eesmärgiga soodustada nende osavõttu Eesti kultuuri suurüritustest. Konkurssi rahastab Kultuuriministeerium.

Lisainfot konkursi avanemise kohta leiab peatselt MISA kodulehe konkursside rubriigist:  http://www.meis.ee/konkursid.
 

• Detsembris avaneb ka „Rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkurss“. Konkursi eesmärgiks on aidata kaasa rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilimisele ning  tutvustamisele Eestis – toetatakse kultuuriühingute üritusi, festivale, rahvusvahelist koostööd ja ühise inforuumi teket jm.

Lisainfot konkursi avanemise kohta leiab peatselt MISA kodulehe konkursside rubriigist:  http://www.meis.ee/konkursid.
 

• Detsembris avatakse  hankekonkurss „Lõimumisvaldkonna kommunikatsioonikoostöövõrgustiku arendamine ja uudiste vahendamine“. Konkursi eesmärgiks on luua meediaparterite abiga lõimumisvaldkonna teemasid koondav ühine infoväli, mis kajastab erinevaid olulisi teemagruppe nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Konkurssi rahastab Kultuuriministeerium.

Lisainfot konkursi avanemise kohta leiab peatselt MISA kodulehe konkursside rubriigist:  http://www.meis.ee/konkursid.

                                                     Häid ja rahulikke jõulupühi kõigile ning meeleolukat vana aasta lõppu! 

                                                                                                                                                                                               MISA kollektiiv

 

MISA nõukogu valis uue esimehe
Selgusid 2016. aasta eesti keele kursuste läbiviijad
MISA kodanikupäeva viktoriini ja esseekonkursi parimate auks toimub austamisüritus
Narva Vene pühapäevakool korraldab külalistunde piirkonna eestikeelsetele koolidele
Eesti ukraina seltsid organiseerisid Ukraina sõjaohvritest lastele reisi Eestisse
Muu kodukeelega laps – toetav veebikeskkond pedagoogidele
Balti Uuringute Instituut haldab üleeuroopalist integratsiooniteemalist veebilehte EWSI

MISA nõukogu valis uue esimehe

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) 2015. aasta viimasel nõukogu koosolekul valiti uus esimees ning kinnitati 2016. aasta sihtasutuse eelarve.

15. detsembril 2015 toimus aasta viimane MISA nõukogu koosolek, kus nõukogu esimeheks valiti Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktori kt Kristina Kallas. MISA nõukogusse kuulub kaheksa liiget, aseesimehena jätkab tööd Riigikogu kauaaegne liige Mart Nutt.

Nõukogu koosolekul kinnitati ka sihtasutuse 2016. aasta eelarve summas 4,3 miljonit eurot. MISA tegevuskava kinnitatakse 26. jaanuaril toimuval koosolekul.

Selgusid 2016. aasta eesti keele kursuste läbiviijad

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatavate 2016. aasta tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursuste viis läbiviijat on selgunud. Õppetöö algab esimestele gruppidele juba jaanuaris.

„Möödunud aasta lõpus korraldasime riigihanke, mille tulemusel hakkavad sellel aastal 2000-le inimesele tasuta eesti keele kursuseid läbi viima OÜ Keelepisik, OÜ Mitteldorf, Sihtasutus EDUKOOL, Folkuniversitetet Estonia ja Atlasnet Mittetulundusühing. Jaanuarikuu jooksul võtavad viis koolitajat keelekursustele registreerunutega keeletaseme testimistega seoses telefoni ja e-kirja teel ühendust. Kursustele eelneva testimisega tehakse kindlaks eesti keelt õppima asutajate praegune keeleoskuse tase, mille alusel komplekteeritakse ka keelerühmad,“ selgitas MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi.

2016. aastal saavad eesti keele koolitustele 2000 MISA kodulehe kaudu keelekursustele registreerunud inimest. Keeleõpe algab aasta esimestel kuudel ligi 50-le grupile ehk 800-le õppurile üle Eesti. Järgmised keelegrupid alustavad õppega veebruaris, märtsi lõpus ja aprilli alguses ning augusti lõpus ja septembris. Keeleõpet hakatakse läbi viima kaheksas kohas – Tallinnas, Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Ahtmes, Tartus ja Pärnus. Eesti keele kursuse maht on kokku 100 akadeemilist tundi. Kursused hakkavad toimuma tööpäeviti 2-3 korda nädalas.

Tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursuseid on plaanis korraldada regulaarselt, kuni aastani 2020. Samas mahus keeleõppe korraldamisega jätkab MISA ka tulevikus, tagamaks tasuta eesti keele õppimise võimalust kõigile 2015. aastal MISA kodulehel keeleõppesse registreerunutele. Nendele inimestele, kes 2016. aastal kursustele ei pääse, jagab MISA tulevaste keeleõppe võimaluste kohta informatsiooni.

Eesti keele A2, B1 ja B2 tasemel õppe läbiviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel: 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee.

MISA kodanikupäeva viktoriini ja esseekonkursi parimate auks toimub austamisüritus

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) tunnustab 21. jaanuaril Mustpeade Majas kodanikupäeva e-viktoriini edukamaid sooritajaid ning esseekonkursi silmapaistvamate tööde autoreid.

21. jaanuaril kell 11.00-16.30 toimub 2015. aasta sügisel korraldatud kodanikupäeva esseekonkursi ja e-viktoriini parimate austamisüritus Tallinnas Mustpeade Majas. Autasustamistseremooniale eelneb osalejate ja nende õpetajatest mentorite tagasivaade möödunud aastate kodanikupäeva viktoriinidele. Kohalolijate meeleolu eest hoolitseb Urmas Lattikase ansambel.

MISA korraldas möödunud aasta sügisel viiendat korda üldhariduskoolide 7.-12. klassi ja kutseõppeasutuste õpilastele mõeldud kodanikupäevateemalise esseekonkursi teemal „Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale?“. Kokku laekus 103 esseed, 19 koolist üle Eesti.

Mustpeade Majas toimuval vastuvõtul tunnustatakse eraldi 7.–9. klasside, 10.–12. klasside ja kutseõppeasutuste õpilasi. Üldhariduskoolide 7.-9. klassi õpilaste kategoorias antakse välja 1 esikoht, 2 teist ja 2 kolmandat kohta ning ergutusauhind, üldhariduskoolide 10.-12. klassi õpilaste ja kutseõppeasutuste õpilaste kategooriates vastavalt 1 esikoht, 1 teine ja 1 kolmas koht ning ergutusauhinnad. Autasustatakse ka kahte parimat juhendajat. Kõigi auhinnatud õpilaste esseed avaldatakse trükises „Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale?“.

Lisaks esseekonkursi parimatele premeeritakse ka 23.11 – 4.12.2015 läbiviidud kodanikupäeva e-viktoriini kõige suurema punktiskoori saanud noori seitsmes võistluskategoorias ja tunnustatakse ka suurima osavõtjate arvuga koole. 2015. aasta e-viktoriinist võttis osa üle 10 000 inimese. Kodanikupäeva viktoriini lahendas täies mahus 8648 õpilast, kellest 2972 märkisid emakeeleks vene keele.

Kolmeteistkümnenda kodanikupäeva e-viktoriini parima osaleja tunnustus antakse üle 21-le õpilasele, lisaks saavad tunnistuse ka 5 juhendajat/õpetajat ja 22 õppeasutust. Vanuserühmade lõikes tunnustatakse eraldi eesti- ja vene õppekeeles üldhariduskoolide 5.-6. klasside, eesti ja vene koduse keelega üldhariduskoolide 7.-12. klasside ja kutseõppeasutuste õpilasi.

Kodanikupäeva esseekonkursi ja e-viktoriini korraldamist rahastas Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA arenduskeskuse kodanikuhariduse valdkonnajuht, tel. 659 9850, e-post: toivo.sikk@meis.ee.

Narva Vene pühapäevakool korraldab külalistunde piirkonna eestikeelsetele koolidele

Narva Vene pühapäevakooli õpetajad alustasid  sellest õppeaastast koostegevusi Ida-Virumaal tegutsevate eestikeelsete koolidega. Eesmärgiks on tutvustada läbi külalistundide eestlastele vene kultuuri ja traditsioone ning kasvatada seeläbi sallivust ja üksteisemõistmist. 

Pühapäevakooli esimene üritus toimub Narva Eesti Gümnaasiumi õpilastele jaanuari alguses.  „Korraldame 10. klassi õpilastele, kes ühtlasi on valdavalt kõik ka pühapäevakooli õpilased, õppetöö mitmekesistamiseks eraldi tunni, kus tutvustame läbi näitlike lugude ja etteastete vene jõulude ning uusaasta kombeid. Räägime, kuidas tähistatakse talviseid pühasid Venemaal, millised on levinumad kombed, mängud, laulud,“ tutvustas teematunni läbiviimist pühapäevakooli õpetaja Alla Matvejeva. „Lisaks oleme tundi kaasanud folklooransambli Guselki. Ansambli juhi Nadežda Moskaleva ja kontsertmeistri Valentin Terentjeva eestvedamisel tutvustatakse traditsioonilisi rahvaviise,“ lisas Matvejeva.

Jaanuaris toimub lisaks veel teinegi pühapäevakooli õppetund Sinimäe Põhikooli algklasside õpilastele. Üritusel tutvustatakse lastele Vene õigeusus järgitava Juliuse kalendri  07. jaanuari kuni 18. jaanuari vahemikku jäävate jõulu ja kolmekuningapäeva levinumaid mänge, võistlusi, tantse ja laulule, mida esitab ansambel Guselki. „Selline teematund on hea võimalus erinevate  jõulutraditsioonide tundmaõppimiseks, silmaringi laiendamiseks ja lastes tolerantsuse kasvatamiseks,“ selgitas Matvejeva.

Külalistunni viivad eestikeelsete kooli õpilastele läbi vene pühapäevakooli õpetajad Alla Matvejeva ja Jelena Kukkur.

Narva Vene pühapäevakool loodi 2004. aastal MTÜ Narva Slaavi Kultuuriseltsi Svätogori juurde. Narva Vene pühapäevakoolis käsitletakse vene kultuuri eripärasid – lapsed saavad õppida ajalugu, rahvuskalendri tähtpäevi, folkloori ning traditsioone.  2016. aasta alguses on planeeritud pühapäevakooli õpilaste ekskursioon Tallinna, kus tutvustatakse vene kultuuri suurkujusid ning nendega seotud paiku. Ühtlasi kohtutakse ka teiste Tallinna pühapäevakooli õpilastega.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee. 
Alla Matvejeva, Narva Vene pühapäevakooli juht, e-post: alla_matvejeva@mail.ru. 

Eesti ukraina seltsid organiseerisid Ukraina sõjaohvritest lastele reisi Eestisse

Eesti Ukraina Naiste Liit koostöös teiste Eestis tegutsevate ukraina organisatsioonidega korraldasid Ukraina kriisis vanema või mõlemad vanemad kaotanud lastele ekskursiooni Eestisse, et tutvustada neile Eestit ning ukrainlaste tegemisi ja traditsioone võõrsil.

Jaanuari esimesel nädalal külastasid Eestit 15 Ukrainast pärit 11-14-aastast last, kelle vanem või mõlemad vanemad hukkusid võitluses Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamise eest. Korraldajad organiseerisid lastele põneva programmi ning tagasid neile majutuse enda ja Eestis tegutsevate ukraina pühapäevakoolide õpilaste peredes. Eestisse reisile saanud lapsed aitas leida Kiievis tegutsev sõjategevuses orvuks või vanema kaotanud lastega tegelev vabatahtlik organisatsioon.

Külalistele organiseeriti ekskursioonid Tallinna vanalinna ja Riigikokku, samuti Lennusadamasse, KUMUsse.  Rahvusooper Estonias said noored vaadata balletti „Tuhkatriinu“. Lapsi võõrustasid ka BLRT Grupp AS töötajad, kelle toetusega osteti lastele ja nende saatjatele lennukipiletid Ukrainast Eestisse ning tagasi. Lisaks BLRT Grupi abile sai noorte reis teoks tänu eraisikust annetajate abile.

Ukrainlased külalised ka Tartut,  kus noored said osa AHHAA Teaduskeskuse põnevast maailmast – tutvuda keskuse väljapanekuga ning võtta osa huvitavatest tegevustest.

Ukrainlased tutvusid ka Eestis tegutsevate ukraina seltside ja organisatsioonidega. Eestis tegutsevate ukraina pühapäevakoolide õpilastega kohtusid külalised 5. jaanuaril Ukraina Kultuurikeskuses ja 9. jaanuaril Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioonis. Eesti noored said rääkida oma tegemistest ja  harjutada eakaaslastega oma ukrainakeele oskust. 

Ukrainlased külastasid Eestis ka Ukraina Kreeka-Katoliku kirikut, paberitöökoda, puusepa töökoda ja sepikoda, mis tegutsevad Ukraina Kultuurikeskuse juures. Kultuurikeskuses said noored meistrite käe all proovida kalligraafiat. Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioonis tegid noored endale traditsioonilisi kaitsenukke ning kunstnik Dmytro Dobrovolsky õpetas lastele ikoonide maalimist lõuendile.

Ukraina Naiste Liit Eestis koostöös teiste Eestis tegutsevate ukraina organisatsioonidega soovivad ka tulevikus sarnaseid ettevõtmisi korraldada ning Vene-Ukraina sõjas kannatanuid toetada.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee. 
Liliya Ivanchenko, Ukraina Naiste Liidu juhatuse liige, e-post: keila.joa@mail.ee.

MISA koostööparterite uudised

Muu kodukeelega laps – toetav veebikeskkond pedagoogidele

Autor: Ave Härsing

SA Innove kodulehe all on loodud uus veebikeskkond „Muu kodukeelega laps“, mis koondab informatsiooni Eestis elavate ja koolides ning lasteaedades õppivate uussisserändajate ja roma laste hariduskorralduse kohta. Uus keskkond on mõeldud eelkõige pedagoogidele ja haridustöötajatele, aga ka lapsevanematele. Keskkond loodi projekti „Uusimmigrant-lastele ja roma lastele suunatud õppenõustamise kvaliteedi parandamine“ raames.
Keskkond pakub ühte kohta koondatult teavet, mis aitab parandada välispäritolu ja roma lapsi õpetavate pedagoogide õppenõustamist ning tõsta tugispetsialistide pädevust. Eesmärgiks on parandada ka koolide võimekust ning vajaliku info kättesaadavust kohalikul tasandil.

Uude keskkonda on koondatud informatsioon muu kodukeelega laste hariduse korralduse võimaluste ja kogemuste kohta. Sealt leiab teaduspõhiseid artikleid, kursusetöid, õpetajate kogemuskirjeldusi, kogumikke, väljavõtteid meedias avaldatust ja häid praktilisi nõuandeid. Info sobib ka toetama eesti laste haridust välismaal

„Muu kodukeelega laps“ on õpetajaid aastatel 2010-2015 toetanud veebilehe „Tere-tere“ mantlipärija.

Veebikeskkond on jaotatud järgmisteks alavaldkondadeks:
 

1. Õppimisest meil ja mujal

• Õigusruum
• Kool
• Lasteaed
• Eesti lapsed välismaal
• Välisriikide kogemusi

2. Kes on kes?

• Õppekeelest erineva kodukeelega laps
• Uussisserändajad
• Tagasipöördujad
• Romad
•  Varjupaigataotlejad ja rahvusvahelise kaitse saajad

3. Õpetajale

• Metoodilisi soovitusi
• Õppevarast
• Õpetajalt õpetajale
• Koostöö lapsevanematega
• Kultuurilised üritused: tavad ja kombed, usk

4. Varia

• Uuringud
• Lingid
• Arhiiv

5. Info
6. Uudised

Projektist

Veebikeskkond „Muu kodukeelega laps“ on loodud projekti „Uusimmigrant-lastele ja roma lastele suunatud õppenõustamise kvaliteedi parandamine“ raames. Õppenõustamisteenuste kvaliteedi parandamiseks ning teenuse kättesaamiseks kohalikul tasandil viiakse läbi supervisiooniseminare, täienduskoolitusi ja tunnivaatluseid ning tõhustatakse infovahetust.

Projekti viivad ellu MTÜ ProDia, SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus ning Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed aastatel 2014-2016. Lisainfot leiab projekti kodulehel: http://prodia.ee/projektid/emp.

Projekt on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored" avatud taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis". Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Projekti toetab EEA Grants, mille kohta leiab lisainfot www.eeagrants.org. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus ning partneriks Norra Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit. Lisainfo programmi kodulehelt www.entk.ee/riskilapsedjanoored/ ja Facebook'ist www.facebook.com/RiskilapsedJaNoored.

Balti Uuringute Instituut haldab üleeuroopalist integratsiooniteemalist veebilehte EWSI

Autor: Kristjan Kaldur

Balti Uuringute Instituut koordineerib alates 2010. aastast Euroopa Komisjoni poolt ellukutsutud üleeuroopalist integratsioonialast veebilehte (www.integration.eu) ehk EWSI. Portaali ülesandeks on sisserändajate lõimumist puudutava informatsiooni vahendamine kõikidele valdkonnast huvitatud osapooltele. Infot on portaalis võimalik sorteerida vastavalt huvile nii teema, riigi, teemavaldkonna aga ka sihtrühma alusel. Lisaks lõimumist puudutavatele materjalide ja uudiste vahendamisele on veebilehele kokku koondatud ka teiste Euroopa Liidu riikide parimad praktikad erinevatest lõimumisalastest tegevustest ning elluviidud projektidest. Parimate praktikate kogumise eesmärk on kaardistada head ideed ja lahendused, mis võimaldavad teiste riikide kogemustest õppida ning töötavaid praktikaid laiemalt levitada.

Lisaks analüüsib EWSI igal aastal süvitsi üht lõimumise valdkonnas hetkel aktuaalset teemat. 2015. aastal keskenduti vabatahtlikkusel põhinevatele kodanikualgatustele, mis soodustaksid sisserändajate pikaajalist lõimumist või avaksid ühiskonda mitmekülgsusele ning teistele integratsioonialastele teemadele. Tulevased teemad puudutavad sisserändajate ja vähemuste poliitilist osalust, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu sisserännet, innovatiivseid lahendusi ja indikaatoreid lõimumise mõõtmisel ning palju muud.

EWSI igakuise uudiskirjaga on võimalik liituda siin. Kuna sisselogimine toimub ECAS (European Commission Authentication Service) lehe kaudu, tuleb esmalt luua konto ka sealses keskkonnas.

Lisainfo saamiseks või sooviga oma lõimumisalast uudist või integratsioonipraktikat EWSI portaalis jagada, võib julgesti pöörduda Balti Uuringute Instituudi poole, e-posti aadressil kristjan@ibs.ee.

MISA 2016. aasta tegevuskava haarab kogu lõimumistemaatikat
MISA nõustamiskeskuse ekspertgrupp aitab arendada nõustamisteenust
Keelekohvik alustas eraldi tundidega algajatele ja edasijõudnutele
Tallinna Ülikooli õppejõud koolitasid rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajaid
MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga ühendab Pärnumaa kultuuriseltse juba 10 aastat

MISA 2016. aasta tegevuskava haarab kogu lõimumistemaatikat

2016. aastal toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) erinevaid lõimumisprojekte ja -tegevusi ligikaudu 4,7 miljoni euroga. MISA nõukogu kinnitas 26. jaanuaril MISA 2016. aasta detailse tegevuskava. Sihtasutuse 2016. aastaks seatud tegevuste eesmärgid lähtuvad eelkõige valdkondlikust arengukavast „Lõimuv Eesti 2020“.  MISA tegevusi viiakse ellu Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu eraldatavate riigieelarveliste vahendite ning Euroopa Sotsiaalfondi toel.

MISA juhataja Dmitri Burnaševi sõnul on sihtasutus kõiki tegevusi planeerides lähtunud lõimumisvaldkonnast tervikuna, arvestades inimese esmaseid vajadusi ja soove end Eesti riigis hästi tunda ning pakkudes inimestele võimalust ka oma keelelist ja kultuurilist identiteeti hoida. „Läbi nõustamisteenuse saame toetada ja abistada inimesi suhtluses erinevate ametiasutustega, selgitada neile nende põhiõiguseid ning tutvustada seaduseid. Jätkuvalt on prioriteediks ka eesti keele õppe korraldamine möödunud aastal MISA kodulehe kaudu endast märku andnud inimestele. Samuti lisanduvad keelelise ja kultuurilise kümbluse klubid ning kodakondsuseksamiks ettevalmistavad koolitused,“ tutvustas Burnašev. „Läbi mitmete projektikonkursside saame abistada erinevate spordi- ja kultuuriürituste korraldamist ka muukeelsetele inimestele, samuti loodame, et tänu esitlustehnika soetamisele saavad teatrid ja muuseumid pakkuda rohkem üritusi ka muukeelsele elanikkonnale,“ selgitas Burnašev. „Eesti riik jätkab ka sel aastal siin elavate vähemusrahvuste emakeele ja kultuuri säilitamise toetamist läbi seltside tegevuse ning pühapäevakoolide töö rahastamise,“ lisas ta.

MISA jätkab vähelõimunud inimestele nõustamiseteenuse pakkumisega Tallinnas, Harjumaal, Narvas, Ida-Virumaal ja mujal Eestis ning tegeleb ka infosüsteemi arendamisega ning kogu avalikkuse teavitamisega nõustamisteenusest.

MISA 2016. aasta olulisemate tegevuste hulka kuulub möödunud aastal alguse saanud A2-, B1- ja B2-taseme tasuta eesti keele kursuste korraldamine. 2016. aastal on soov pakkuda eesti keele õpet vähemalt 2000 inimesele üle Eesti. Samuti algavad esimesed  Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise koolitused 700-le vähelõimunud püsielanikule ning uussisserändajale. Üle Eesti alustavad tegevust ka keelelise ja kultuurilise kümbluse klubid.

Jätkub rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide ja pühapäevakoolide tegevuse rahastamine. Sel aastal panustatakse rohkem pühapäevakoolide tegevuse tutvustamisse ning arendusse läbi lahtiste uste päevade, ümarlaudade ja koolituste korraldamise. Uute tegevuste hulka kuulub etendusasutustele ja muuseumidele mõeldud tehniliste vahendite soetamine, mis aitab kultuuriasutustel tuua teatrisse ja muuseumisse  vene- ja inglisekeelset publikut.

MISA korraldab ka rahvusvähemuste ja väliseesti kultuuriühingute ürituste toetamiseks suunatud projektikonkursse. . Samuti on MISA üle mitme aasta organiseerimas rahvusvahelist  lõimumisalast konverentsi, mis kaasab lõimumisvaldkonna eksperte nii Eestist kui mujalt maailmast.

2016. aasta projektikonkursside ja hangete ajakava lisatakse MISA kodulehele märtsis. 

Ekspertgrupp aitab arendada MISA nõustamisteenust

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) pakub alates 2014. aasta sügisest Eestis elavatele vähelõimunud elanikele nõustamist. Nõustamisteenuse kujunemisjärgus on MISA kaasanud eksperdid teenuse arendamiseks ja elanike jaoks oluliste sisuteemade väljaselgitamiseks.

Nõustamis- ja infosüsteemi arendamise ning elluviimise eesmärk on tagada Eesti vähelõimunud püsielanikele ja lisaks ka uussisserändajatele lõimumist toetava info ning nõustamisteenuse kättesaadavus. 2015. aastal kaardistati erinevad olemasolevad avalikud teenused ja teenuste pakkujad nii riigi kui kohalikul tasandil. Teenuste arendamise raames tehakse koostööd kõigi asjasse puutuvate ministeeriumide ja ametkondadega, sh Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Töötukassa ning kindlasti kohalike omavalitsustega.

Alates 2015. aastast toetab sihtasutust nõustamis- ja infoteenuse väljatöötamisel ekspertrühm, kuhu lisaks ministeeriumi esindajatele on kaastatud Tallinna ja Narva linnavalitsuste esindajad ning kohalikke omavalitsusi esindava Eesti linnade liidu esindaja. Ekspertrühma ülesandeks on arendada nõustamisteenust ning analüüsida varasemaid nõustamisega seotud projekte ja uuringuid. Lisaks on sihtasutus loonud partnervõrgustiku, kuhu on kaasatud avalike teenuste osutamisega seotud organisatsioonid. Võrgustiku kaudu jagatakse  teavet ja kogemusi, kuidas tõhusamalt toetada vähelõimunud elanike ja uussisserändajate toimetulekut ja kohanemist Eestis.

2016. aasta jaanuaris kohtunud ekspertrühm andis MISA nõustamiskeskusele soovituse hakata koordineerima partnervõrgustiku teabe edastamist, et tagada olulise info parem levik vähelõimunud inimeste nõustamise ja teenindamisega kokku puutuvatele organisatsioonidele.

Nõustamis- ja infosüsteemi arendatakse ja hoitakse töökorras Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetatavad tegevused“ raames.

Lisainfo: Kätlin Kõverik, MISA nõustamiskeskuse vanemnõustaja, e-post: katlin.koverik@meis.ee, tel: +372 6599032

Keelekohvik alustas eraldi tundidega algajatele ja edasijõudnutele

MISA nõustamiskeskuses Narvas toimuvad alates 2015. aasta kevadest eesti keele õpet toetavad keelekohvikud.. Käesoleva aasta jaanuarist toimuvad keelekohviku üritused eraldi algajatele ja edasijõudnud eesti keele õppijatele.

„Keelekohvik ei ole klassikaline keeletund, see on eesti keele tugiõpe neile, kes soovivad eesti keeles rääkida, sõnavara täiendada ning koos teiste inimestega mõnusas õhkkonnas  suhelda,“ tutvustas keelekohviku tundi MISA nõustamiskeskuse Narva nõustaja Irina Rakova. „Keelekohviku kohtumised on tasuta, vajalik on vaid õigeks ajaks kohale tulla. Meie poolt on tagatud õppematerjal ja suunised vastavalt iganädalasele teemale ning kohv ja tee,“ selgitas Rakova.

Eesti keele keelekohvikute algajate tundides osalemise eelduseks on motivatsioon ja eesti keele tähestiku tundmine. 2016. aasta algajatele mõeldud eesti keele keelekohviku kohtumistel käsitletakse eesti keele põhisõnavara, samuti kombeid ja tavasid, kuidas erinevates igapäevaelu olukordades käituda ja hakkama saada. Õppetegevuse aluseks on eesti keele e-kursuse Keeleklikk õppetunnid ja seal käsitletavad teemad.

Eesti keele keelekohvikute edasijõudnute kohtumistele on oodatud kõik, kes oskavad suhelda eesti keeles olulisematel igapäevastel teemadel, kuid kes tahaksid täiendada oma sõnavara ning harjutada eesti keeles rääkimist. Edasijõudnute tundide läbiviimisel võetakse aluseks eest keele õpet toetav õppematerjal „Pille ja Lauri lood“. Teemad on koostatud vastavalt õppematerjali ülesehitusele. Keelekohvikutes kasutatakse töölehti, vaadatakse koos õppevideoid ja harjutatakse teemakohast sõnavara.

Keelekohviku kohtumised toimuvad eraldI algajatele ja edasijõudnud eesti keele õppijatele. Tunnid toimuvad üle esmaspäeva vaheldumisi kella 10.00 kuni 11.00 ja kella 17.00 kuni 18.00 MISA nõustamiskeskuse ruumis 308, aadressil Kerese 3, III korrus.

MISA nõustamiskeskuse tegevusi rahastatakse ESF projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse  raames.

Lisainfo: MISA nõustamiskeskuse e-post: info@integratsiooniinfo.ee, tasuta infotelefon: 800 9999

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegemistest

Tallinna Ülikooli õppejõud koolitasid rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajaid

Jaanuari viimasel nädalavahetusel korraldas MISA Toilas rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele kahepäevase täienduskoolituse „Tõhusam emakeele õpetamine pühapäevakoolis“. Koolitusel osales kokku 32 pühapäevakooli õpetajat üle Eesti. Koolituse viisid läbi Tallinna Ülikooli õppejõud Irina Moissejenko ja Natalia Tšuikina.

Koolituse „Emakeele arendamine pühapäevakooli tingimustes“ eesmärk on aidata õpetajatel parandada ja tõhustada emakeeleõppe kvaliteeti ning motiveerida noori keelt õppima. Õpetajatele anti ülevaade keeleõppe arendamise baasteadmistest ja tutvustati näitlike ja tehniliste vahendite kasutamise võimalusi keeletunnis. Tallinna Ülikooli lektorid jagasid õpetajatele õppetööks vajalikke materjale, mida iga kool saab kohandada vastavalt oma õppetöö vajadusele, õpilaste vanusele ja keeleoskuse tasemele. Samuti said pedagoogid teha läbi praktilisi harjutusi ja jagada oma koolide kogemust ka teiste kohalolijatega.

Kuna tänapäeva lapsed kasutavad meelsasti õppetöös ka internetti, siis koolituse teises osas tutvustati õpetajatele, kuidas luua ja kasutada veebipäevikut ning kuidas interneti abil saab toetada õpilaste keeleõpet ning koostada ja jagada õpilastega õppematerjale.

Koolituselt saadud teadmisi ja oskusi rakendavad õpetajad pühapäevakoolide töös, et muuta emakeele õppimine tõhusamaks ning õpilaste jaoks huvitavamaks.

MISA korraldab rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajate täiendkoolitusi regulaarselt igal aastal. Koolitusi rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel: 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee

Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide tööst

MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga ühendab Pärnumaa kultuuriseltse juba 10 aastat

Pärnus tegutsevate rahvusvähemuste, sh vene emakeelega kultuuriseltside tegevust on üle kümne aasta juhtinud MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga, mis ühendab 12 rahvusvähemuste kultuuriseltsi ja 380 liiget. MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga viimaste aastate olulisemaid tegevusi ja sündmuseid jagab MISA uudiskirja lugejatega liidu juht Galina Ivanova.

„Katusorganisatsioon, kui paljusid seltse koondav üksus, vajab kindlat visiooni ja  tegevuskava. Selle teostamiseks koostasime 2013. aastal projekti „Ühise vihmavarju all“ raames Raduga seitsmeaastase arengukava ja tegevusplaani. 2014. ja 2015. aastal viisime ellu projekti „Vähemuste kultuuriseltside arenguhüpe e-riiki“, mille kaudu tutvustasime oma liikmetele sotsiaalmeedia kasutamise võimalusi, samuti e-riigi lahendusi ning korrastasime ka liikmesorganisatsioonide dokumentatsioone. Projekti raames valmis ka Raduga tegevusi tutvustav trükis, kust leiab infot eesti keeles ja ka rahvusvähemuste kultuuriseltside emakeeltes. Lisaks koostasime igale kultuuriseltsile nn „passi“ ehk tutvustava mapi, mis sisaldab seltsi põhikirja, olulisemaid dokumente, projektide ülevaateid, aruanded jm,“ tutvustas Ivanova lõppenud projekti tegevusi, lisades, et ka 2016. aastal on katusorganisatsioonil plaanis ühiste projektidega jätkata ning pakkuda rahvusvähemuste kultuuriseltsidele võimalust õppida meediaga ja seeläbi kogu avalikkusega suhtlemist, et tagada seeläbi seltside tegevuse nähtavus ühiskonnas.

Ivanona sõnul on viimase 5 aasta jooksul loodud ka mitmeid võimalusi tihedamaks koostööks eestikeelsete mittetulundusühingute ja organisatsioonidega. Hea koostöö on Radugal ka Pärnu üldhariduskoolide, gümnaasiumide, raamatukogude ja muuseumidega, sh ka Eesti Vabaõhumuuseumiga Tallinnas. „Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse poolt koostatud Pärnumaa tegevusvaldkondi tutvustavas trükises on Radugale pühendatud terve vaheleht. Iga aasta novembris tähistame seminariga katusorganisatsiooni sünnipäeva, kus alates 2011. aastast anname üle „Raduga Sõbra“ tiitli isikule, kes on olnud meie rahvusvähemuste kultuuriseltsidele jaos oluline,“ kirjeldas Ivanova.

Raduga juhi hinnangul annab üritustel osalemine seltsidele hea võimaluse ennast teostada ja tutvustada oma eripära, kultuuri, keelt, traditsioone, rahvuskööki jne, kuid tutvuda ka teiste seltsidega ning leida koostööpartnereid ja sõpru.

„Eesti ühiskonnas on tähtis see, et iga rahvusgrupp hoiaks ja säilitaks oma kultuuripärandit, sest vaid siis suhtutakse austusega ka teiste rahvuste kultuuri. Läbi isiksuse arengu saavad inimesed tugevamaks, õpivad vastu võtma otsuseid ja kandma vastutust ning tegema kompromisse. Seeläbi tekib inimesel ka teadmine, et ta on meie ühiskonnas vajalik,“ mõtestas Ivanova rahvusvähemuste seltside eksistentsi ja töö tähtsust.

Rahvusvähemuste katuseorganisatsioonide tegevust toetab MISA Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Galina Ivanova, MTÜ Vähemusrahvuste Liidu Raduga juht, tel. +372 58008847, e-post: raduga_parnu@mail.ru; Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.