Käimasolevad projektikonkursid
Kutsed rahvuskultuuriseltside üritustele 
Eesti keele õppe ja praktika võimalustest

Käimasolevad projektikonkursid

Toetame lõimumist edendavaid kultuuriprojekte

Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja projektikonkursi 2017. aastal toimuvate kultuuritegevuste toetamiseks. Konkursile oodatakse esitama projekte, mis haaravad kaasa erineva kultuuri- ja keeletaustaga inimesi.

Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul on oodatud projektid, mis pööravad tähelepanu Ida-Virumaale ja Harjumaale ning panevad rõhku suuremale koostööle Eesti eri rahvusrühmade vahel. Samuti on teretulnud projektid, mis võimaldavad mitte-eesti emakeelega inimestel osa saada eesti kultuurist.

„Võimaluste loomine koos tegutsemiseks aitab kõige paremini lõimumisele kaasa. Kultuurisündmusi külastades ja töötubades osaledes hakkavad eri keelelis-kultuurilise taustaga inimesed rohkem üksteisega lävima,“ kommenteeris Jana Tondi.

Projektikonkursi raames toetatakse festivale ja näitusi, aga ka muid erineva kultuuritaustaga inimeste koostööd soodustavaid tegevusi. Konkursile esitamiseks sobib ka kaasaegse Eesti laste- ja noortekirjanduse tõlkimine ja trükkimine ning sellega seonduvate kirjandusürituste korraldamine.

Eelmisel aastal toetas Integratsiooni Sihtasutus selle projektikonkursi tulemusena Rahvusooper Estonia festivali „Narva täis muusikat!', kultuurilise mitmekesisuse ja võrdsete võimaluste programmi festivali Tallinn Music Week raames ja projekti „Kohtumised Tarkovskiga 2016“ üritusi Tallinnas, Maardus, Ida-Virumaal, Tartus ja Pärnus.

Konkursi eelarve on 30 000 eurot. Ühele projektile taotletav toetus on maksimaalselt 10 000 eurot.

Konkursil saavad toetust taotleda Eesti Vabariigis registreeritud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud ning kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused.

Konkursi dokumendid ja taotlusvormid on kättesaadavad Sihtasutuse kodulehel https://www.integratsioon.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=691 

Taotluste esitamise tähtaeg on 29. mai 2017.

Infopäev taotlejatele on 17. mail kell 13.00 Tallinnas Integratsiooni Sihtasutuses (Lõõtsa 2A, 8 korrus). Infopäevale palume registreeruda aadressil sigre.rouk@integratsioon.ee 

Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel: +372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

Toetame meediahariduse edendamist koolides

Kutsume üldhariduskoole ja kutseõppeasutusi esitama projektitaotlusi meediahariduse edendamiseks.

Projektikonkursi eesmärk on arendada gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilaste meediapädevust, võimekust infot analüüsida, meediasõnumeid kriitiliselt interpreteerida või ise meediasisu luua.

Toetame intervjuude, uudiste, reportaažide, lühifilmide jms tegemist professionaalsete juhendajate käe all, õpilaste õppekäike meediaasutustesse ning teabeseminaride läbiviimist.

Projektikonkursi kogueelarve on 15 000 eurot. Taotluse esitamise tähtaeg on 5. juuni 2017.

Konkursi dokumendid ja taotlusvormid on kättesaadavad Sihtasutuse kodulehel https://www.integratsioon.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=692 

Ootame taotlejaid infopäevale 16. mail 2017 kell 15.00-16.30 Tallinnas Sihtasutuses (Lõõtsa 2A, 8. korrus).

Projektikonkurssi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest. 

Lisainfo ja infopäevale registreerumine: Liilika Raudhein, analüütik, tel +372 659 9841, e-post: liilika.raudhein@integratsioon.ee 
 

Kutsed rahvuskultuuriseltside üritustele

Riigikogus on avatud Eesti vene kunstniku Ivan Sokolovi näitus  

3. mail avati Toompea lossis juba teine MTÜ Vene Muuseumi kunstikollektsioonil põhinev näitus, mis seekord keskendub Ivan Sokolovi loomingule.

Vene Muuseumi juhatuse liikme Irina Budriku sõnul kajastavad Ivan Sokolovi maalid igapäevaelu võlu ning on sügavalt rahustavad. „Ivan Sokolov ei keskendunud mitte sotsiaalsetele probleemidele, vaid üritas näha hetke ning anda edasi selles peituvat meeleolu. Just seetõttu võime temast rääkida kui impressionistist,“ selgitas Irina Budrik.

Irina usub, et eestivene kultuuri Riigikokku toomine kannab endas ühtlasi ka sõnumit, et Eestis leidub koht kõigile, kes on valinud selle riigi oma koduks.

Ivan Sokolov õppis maalimist Kristjan Raua käe all, hiljem aga osales näitustel võrdväärselt selliste suurkujudega nagu Johann Köler, August Weizenberg ning Ants Laikmaa. Vaatamata sellele on paljude Eesti vene kunstnike looming väga tagasihoidlikult esindatud muuseumide kollektsioonides. „Tänu MTÜ Vene Muuseumi tegevusele nii kunsti kogumises kui näituste korraldamises, on olukord hakanud lõpuks muutuma,“ täpsustas Irina Budrik.

Näitus on Toompea lossis üleval kuni 26. maini. Näitust finantseeritakse kultuuriministeeriumi rahastatava Rahvusvähemuste Kultuuriühingute projektikonkursi kaudu.

Eesti-Vene Kultuuri Koda kutsub poeetilisele kontserdile "Severjanin"

13. mail kell 19.00 ootab Eesti-Vene Kultuuri Koda kõiki huvilisi kontserdile „Severjanin“. Esinevad Eesti Kaitseväe Orkester, Venemaa teeneline näitleja Evklid Kürdzidis, Anastassia Tsubina, Dmitri Kosjakov ja Eduard Tee. Kontserdi külaliseks on eesti kirjanik Jaan Kaplinski.

Kõlavad Rahmaninovi, Petrovi, Krepka, Ekleri, Pokrase, Ignatovi ja teiste autorite luuletused, romansid ja muusika. Kontserdikülastajaid ootavad ka näitus ja toredad üllatused.

Kontserti rahastatakse rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu Kultuuriministeeriumi eelarvest.

Piletid on võimalik osta Piletilevist https://shop.piletilevi.ee/public/?concert=199027&design=piletilevi&lang=rus¢er=7#view=ticketsselect või korraldaja käest 511 3075.

Lisainfo: Marina Tee, MTÜ Eesti Vene Kultuurikoda juht, e-post: marina.tee@mail.ru, tel: 511 3075.

Narvas valmistatakse kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks

20.-21. maini tähistatakse Narvas esimese üle-eestilise vene kooride ja orkestrite kohtumise 80. aastapäeva.

1937. aastal peeti Narvas eesti laulupeo eeskujul vene laulupidu, kus osales massiliselt koorilauljaid ja pillimehi. 80 aasta möödumist sellest sündmusest tähistatakse üritustega, mis algavad Narvas ning jätkuvad Tallinnas ja teistes Eesti linnades.

- 20. mail kell 12 esineb Narva kultuurikeskuses Geneva laste sümfooniaorkester Irina Kosova juhendamisel. Noorte muusikute esituses kõlavad vene ja välismaa heliloojate klassikalised teosed. Enne kontserti autasustatakse laste viktoriini „Vene laulupidude ajalugu Eesti Vabariigis“ võitjaid.

- 21. mail kell 14 alustab Narva Issanda Ülestõusmise peakiriku juurest liikumist suure galakontserdi osalejate pidulik rongkäik. Galakontserdil kultuurikeskuses Geneva astuvad üles koorid, vokaal- ja instrumentaalansamblid ning tantsukollektiivid Narvast, Tallinnast, Kiviõlist, Sillamäelt ja teistest Eesti paikadest ning Venemaalt. Lisaks esitlevad eredat ja mitmekesist programmi Narva rahvusvähemuste kultuuriseltsid. Peo lõpetab tuntud Venemaa rahvuspillide orkester Metelitsa.

Nimetatud üritusi rahastatakse rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursist, mida finantseerib Kultuuriministeerium.

Kõikide kontserdite külastamine on tasuta!

Lisainfo: Alla Matvejeva, MTÜ Rahvuslike valgustuslike ja kultuursete organisatsioonide keskuse juht ja Narva ürituste korraldaja, e-post: alla_matvejeva@mail.ru, tel: 5560 8676

Mai lõpus kuuleb Tallinnas ja Kohtla-Järvel romansse

26. - 29. maini peetakse Tallinnas XVIII Rahvusvaheline Isabella Jurjeva nimeline vene romansi konkurss. Osavõtjad on Eestist, Vene Föderatsioonist, Lätist, Ukrainast ja Norrast.

- 26. mail kell 18:00 avatakse konkurss Tallinna Raekojas. Kontserdil astuvad üles eelmiste aastate laureaadid ja žüriiliikmed.
- 27. ja 28. mail algusega kell 12:00 leiavad aset konkursi I ja II voor Kanutiaia Noorte majas (Aia 12).
- 29. mail kell 18:00 on Mustpeade Majas konkursi galakontsert, kus osalevad värsked laureaadid.

30. mail kell 18:00 on traditsiooniline heategevuskontsert Kohtla-Järve kultuurikeskuses, kus esinevad konkursist osavõtjad ja žüriiliikmed.

Konkurssi rahastatakse rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu Kultuuriministeeriumi eelarvest.

Kutse suurele slaavirahvaste peole

Ootame kõiki huvilisi 19. maist kuni 25. maini Vene Kultuurikeskusesse (Mere pst. 5) Slaavi kultuuri ja kirjakeele päevadele. Eestis elavate slaavi rahvaste jaoks suurt ja tähtsat pidu on Eestis peetud ligi 30 aastat.

24. mai on pühakute Meffodi ja Kirilli päev. Kõikjal maailmas, kus slaavlased elavad, tähistavad nad Slaavi kultuuri ja kirjakeele päeva kui kõikide slaavlaste ühinemise päeva. Tänavu saab slaavi kiri 1154-aastaseks. Programmis on sarnaselt varasematele aastatele ukraina, vene ja valgevene kultuuripäevad.

KAVA

19. mail kell 16.00 on Vene kultuurikeskuses ukraina kultuuripäev. Kontserdil esinevad Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsiooni Eestis kollektiivid. 

20. mail kell 17.00 on Vene Kultuurikeskuses valgevene kultuuripäev. Tähistatakse Valgevene kultuuriühingu Ljos tähistab 20. aastapäeva. Kontserdil esinevad valgevene kultuuriühing Ljos ja kollektiivid Valgevene Vabariigist.

21. mail kell 18.00 on Vene Kultuurikeskuses vokaalmuusikaõhtu „Slaavlaste hääled“. Esinevad Vene Filharmoonia Ühingu solistid.

22. mail kell 18.00 on Vene Kultuurikeskuses vene kultuuri päev. Esineb Riiklik Vene Rahvаpillide orkester „Metelitsa“ (Sankt-Peterburg, Venemaa).

23. mail kell 18.00 on Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirikus (Loopealse puiestee 8) õigeusu vaimulikke laulude kontsert. Esinevad Tallinna kiriku ja ilmalikud koorid.

24.mail kell 11.00 toimub Vladimir Ignatovi loeng-kontsert „Vene luule 19. sajandi heliloojate romanssides“.

25. mail kell 17.00 toimub Tatjana Tšervova loeng „M.N. Haruzin, Rüütli hinge ülluse valgustaja“.

KÕIKIDELE ÜRITUSTELE ON SISSEPÄÄS TASUTA.

Slaavi kultuuri ja kirjakeele päevad toimuvad Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse, Tallinna Kultuuriameti ja Vene Kultuurikeskuse toetusel.

Lisainfo: Tatjana Semenjuk, „Slaavi kultuuri ja kirjakeele päevad 2017“ projekti koordinaator, tel: 5836 363.

Huvitud slaavi kultuurist? Tule laulu- ja tantsupeole ’Slaavi pärg’

19.-28. maini leiab aset XV Rahvusvaheline laulu- ja tantsupidu „Slaavi pärg 2017“, mis on pühendatud 1937. aastal Narvas toimunud esimese üleriigilise vene laulupeo 80. aastapäevale ja 110 aasta möödumisele esimestest Sergei Djagilevi poolt Pariisis korraldatud „Vene hooaegadest“.

Pidu avatakse Narvas, kus linnaväljakutel toimuvad arvukad üritused. Pidu lõpeb suurejoonelise ja värvika galakontserdiga, mis peetakse Tallinnas Tondiraba hallis. Ainulaadse stsenaariumiga galakontserdil osaleb ligi 80 kollektiivi Eestist, Soomest, Lätist, Venemaalt ja Valgevenest - ühtekokku enam kui 2000 inimest.

Peo eesmärgiks on vene ja slaavi koorilaulu, instrumentaal- ja vokaalmuusika ning tantsukunsti populariseerimine ja arendamine ning peol sündiva ühistunde kaudu Eestis elavate slaavlaste kultuurilise eneseteadvuse tõstmine.

Juubelipeo korraldab Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis ning seda toetavad Tallinna Linnavolikogu, Tallinna Kultuuriamet, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Hasartmängumaksu nõukogu ja kohalikud omavalitsused.

Kutse rahvusvahelise laste ja noorte festivali "Kvitõ Ukrainy" galakontserdile

03. juunil kell 13.00 on kõik huvilised oodatud Mustapeade Majja (Pikk 26, Tallinn), et osa saada rahvusvahelise laste ja noorte festivali „Kvitõ Ukrainy“ galakontserdist.

„Kvitõ Ukrainy“ on iga-aastane traditsiooniline festival, mis annab võimaluse Eestis elavale ukraina kogukonnale säilitada oma kultuuri ja rahvapärandit ning tutvustada seda Eesti ühiskonnale.

Festivalist võtavad osa ukraina kollektiivid Eestist, Ukrainast ja Poolast. Festivali korraldab Ukraina Noorsoo Liit Eestis.

Kontserti rahastatakse rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu Kultuuriministeeriumi eelarvest.

Sissepääs on tasuta.

Lisainfo: Vladimir Palamar, Ukraina Noorsoo Liit Eestis juht, e-post: ukrainaoae@gmail.com

Eesti keele õppe ja praktika võimalustest

Tule ja proovi TASUTA, mida keelekohvikus tehakse
Laupäeval, 6. mail Narvas

12.30 – 14.00     Narva Noorte Meremeeste klubis (I korrus)
15.00 – 16.30     Narva Keskraamatukogus
                           Narva Nõustamiskeskuses (Kerese keskuse III korrusel, kab. 308)
17.00 – 18.30     TÜ Narva Kolledžis (keldrikorruse galeriisaalis)

NB! Vajalik on eelregistreerimine telefonil 8009999!  Anna endast märku, ootame sind.

Õppisid koolis või kursustel eesti keelt, kuid selle praktiseerimise võimalusi napib? Tule Integratsiooni Sihtasutuse korraldatavasse keelekohvikusse. Oled algaja või edasijõudnud, vahet pole – kõik on oodatud! 6. mail on suurepärane võimalus teha esmatutvust keelekohviku formaadiga.

Mida keelekohvik endast kujutab? Toome välja viis olulist fakti.  
1. Keelekohvikus ei õpita grammatikat
Keelekohvikud ei ole keelekursused. Need on võimalus päevarutiinist välja murda ning harjutada eesti keelt mõnusas õhkkonnas väljaspool klassiruumi. Keeleoskus paraneb ja tõenäosus leida uusi toredaid tuttavaid on suur.
2. Igaüks saab rääkida
Lõpuks ometi on võimalik keskenduda rääkimisele ja kõnest arusaamise oskusele. Samuti kasvatada endas julgust ja enesekindlust eesti keeles suhelda.
3. Räägime kogu aeg
Keelekohvikus me ei kirjuta, ei tee harjutusi ega loe tekste. Kogu tähelepanu on rääkimisel ja ainult rääkimisel.
4. Vead on lubatud
Keegi ei pea põdema selle pärast, et ta keeleoskus pole perfektne. See on ju nii armas, kui vene emakeelega inimene räägib eesti keeles. Keda morjendavad need väikesed vead?
5. Räägime inimesele huvitavatel teemadel
Ei ole saladus, et meile kõigile meeldib rääkida iseendast, reisimisest, hobidest, tööst ja perest. Just neil teemadel keelekohvikutes kõneletaksegi. 

6. mai keelekohvikuid tutvustava ürituse Narvas korraldab Integratsiooni Sihtasutus Euroopa päeva ja üle-eestilise talgupäeva Teeme ära raames.

Keelekohvikute metoodika on välja töötatud ning 6. mai üritused toimuvad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“ raames.

Kutsume liituma keelekohvikutega üle Eesti

Integratsiooni Sihtasutus pakub perioodil 2017 – 2018 võimalust osaleda keelekohvikutes üle Eesti, et toetada elanike iseseisvaid eesti keele õppimise püüdlusi.

Mais alustavad esimesed rühmad Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal ja Pärnumaal.

Keelekohvik on eesti keele iseseisva õppe tugi ja praktika võimalus neile, kes tahavad
- eesti keeles rääkida,
- täiendada sõnavara,
- harjutada iseseisvat õpet ning
- koos kaaslastega vabamas õhkkonnas igapäevastel teemadel suhelda.

Üks kohviku rühm kohtub 25 korda, ühe kohtumise kestus on 1,5 tundi ning rühma suurus on maksimaalselt 16 inimest.

Kohvikutesse registreerimise ja täiendava teabe soovi korral võtke meiega ühendust kirjutades e-posti aadressil info@integratsiooniinfo.ee või helistades nõustamiskeskuse tasuta infotelefonil 8009999.

Käsitlevateks teemadeks on enesetutvustus, töö otsimine, enesetäiendamine, kolleegidega suhtlemine, reisimine, hobide harrastamine, tähtpäevade ja sündmuste tähistamine, samuti erinevad olmeküsimused – nt arsti ning ametniku vastuvõtul käimine jne.

Keelekohviku eestvedajate juhendamisel ning nõustamisel luuakse eesti keele keskkond (kuulamine ja rääkimine), tutvutakse võimalustega harjutada eesti keeles rääkimist, tõstetakse õppija enesehinnangut ning kujundatakse oskused eesti keele õppeks iseseisvalt.

Keelekohvikud viiakse läbi Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti nr 2014-2020.1.06.16 „Vähelõimunute iseseisva eesti keele õppe õpihoiakute kujundamine“ raames.

Kus saab tasuta õppida ja harjutada õppida eesti keelt?
Teabetunnid Ahtmes, Maardus ja Rakveres

Paljudele Eesti elanikele valmistavad muret keelenõuded ametikohtadel ning kust leida võimalusi keeleõppeks ja praktikaks.

Integratsiooni Sihtasutus jätkab mais teabetundide korraldamisega, et tutvustada nii keelekohvikutes osalemise kui teisi eesti keele õppimise võimalusi koostöös Eesti Töötukassa ja SA Innove spetsialistidega.

Teabetunnil antakse ülevaade eesti keele õppimise ja harjutamise võimalustest. Samuti nõustatakse kasutama keeleõppe vahendeid ja –materjale, toetatakse nõuannetega iseseisvalt keeleõppe alustamiseks ja jätkamiseks.

Teabetunnid algavad kõikjal kell 18.00
9. mai                   TALLINNAS, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium (E. Vilde tee 64)
10. mai                 AHTMES, Ahtme haruraamatukogu (Ridaküla 4, Kohtla-Järve)
16. mai                 MAARDUS, Vaba Aja Keskus (Keemikute 12b)
18. mai                 RAKVERES, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu (Lai 7)

Lisainfot teabetunni kohta saab küsida ning oma tulekust teada anda Integratsiooni Sihtasutuse nõustamiskeskuse tasuta infotelefonil 800 9999.

Samuti leiab infot ka sihtasutuse kodulehelt: http://www.integratsioon.ee/eesti-keele-oppe-noustamine

 

 

Viis põhjust, mis nurjavad eduka keeleõppe
Märgi kaks kuupäeva kalendrisse
Rakvere Teater pakub nüüd tõlkega etendusi
Rahvuskultuuriseltside üritused

Kuidas olla keeleõppes edukas?

Viis olulist viga, mida tehakse eesti keele õppimisel

Eelhäälestus, millega keelt õppima või praktiseerima asud, mõjutab eduka tulemuse saavutamist rohkem kui sa arvatagi oskad. Tihti juhtub, et pingutatakse kuude kaupa, kuid keeleoskus kuidagi ei taha paraneda. Loetleme allpool viis põhjust, mis nurjavad eduka keeleõppe.

1. Eesmärk puudub
Enne eesti keele õppematerjalide või kursuse valimist tuleb õppijal endal läbi mõelda
- miks eesti keelt soovitakse õppida?
- mida ja kui kiiresti soovitakse saavutada?

Kas eesti keelt asutakse õppima taseme saavutamiseks, eksami sooritamiseks, tahetakse parandada kõnekeelt või soovitakse lihtsalt meelde tuletada reeglistikku? Sellest sõltuvad ka keeleõppe lahendused.

2. Vähene teadlikkus eesti keele õppe eri võimalustest
Eesti keelt on võimalik õppida väga mitmel moel, keelekursused pole enam ammu ainus võimalus. Võimalik on korraldada ka individuaalõpet või õppida hoopiski iseseisvalt. Lisaks sellele on võimalik osaleda tugitegevustes nagu keeleklubi ja -kohvik. Keeleklubi eesmärk on toetada olemasoleva eesti keele taseme säilimist pärast keelekursusi. Keelekohviku eesmärk on aga nõustada ja toetada eesti keele iseseisvalt õppijaid.

3. Keeleõppele kulub aega
Iga keele õppimiseks kulub aega. Isegi kui keelt asutakse õppima intensiivselt, kulub keeletaseme saavutamiseks kuid. On tüüpiline, et keeleõpet alustatakse entusiastlikult, kuid kuu või paari möödudes motivatsioon raugeb ning koos sellega kaob usk õnnestumisse. Seepärast on oluline teadvustada, et keeletaseme paranemine ei sünni üle öö. Paari nädalaga ei õnnestu suuri muutusi keeletasemes saavutada ka kõige eesrindlikematel õppijatel.

4. Õppimisele on vaja pühenduda
Kui sa oled otsustanud eesti keele õppega tegeleda, siis tuleb oma elu selliselt korraldada, et sul oleks vähemalt kolm korda nädalas aega asjaga tegeleda. Näiteks keeleklikk.ee keskkonnas ja eestikeelsete saadete vaatamise-kuulamise, tekstide lugemise või eesti keeles vestlemisega. Oluline on, et sa püüaksid ka iga nädal kasvõi mõned read eesti keeles kirjutada.

5. Tarbijalik nõudlikkus
Nii nagu me ei lepi riknenud toidu või katkise jalanõu ostmisega, ei tohiks me leppida ka sobimatu keeleõpetaja, õppevahendite või –korraldusega. Tekkinud probleemid tuleb koheselt läbi rääkida ning leida õppijakesksed lahendused. Pole vahet, kas sa õpid enda, riigi või Euroopa Sotsiaalfondi vahendite eest, nõudlikkus kvaliteedi osas peaks olema sama. Probleemide lahendamiseks tuleks pöörduda selle isiku poole, kelle võimuses on muudatused.

NB! Integratsiooni Sihtasutuse nõustajad aitavad elanikel seade eesti keele õppe eesmärke ning leida neile sobilikke lahendusi.

Nõustajatega saab ühendust võtta kirjutades e-posti aadressil info@integratsiooniinfo.ee või helistades nõustamiskeskuse tasuta infotelefonil 8009999.

Märgi kalendrisse

Kodanikupäeva viktoriin on 20.-30. novembrini

Kodanikupäeva viktoriin on aastaid ärgitanud Eesti koolinoori süvenema sellesse, mida tähendab olla Eesti kodanik ning mis muudab meie riigi erakordseks.

- Millise koha maailma riikide hulgas on Eesti hõivanud sellega, kui mitmesse riiki saab Eesti passiga viisavabalt reisida?
- Mitu inimest läbib Narva piiripunkti aastas?
- Mis otstarbel on loodud Kaitseliidu küberkaitse üksus?
Need on vaid paar näidet küsimustest, millele koolinoor on pidanud viktoriini lahendades õige vastusevariandi leidma. 

Kodanikupäeva viktoriine hakkas Integratsiooni Sihtasutus korraldama 2003.aastal ja tänaseks on viktoriine lahendanud ligi 84 000 noort. Kokku on ette valmistatud 905 küsimust ning neist ükski pole kordunud.

Tänavu lisandub eraldi viktoriin üldhariduskooli 7.-9. klassid õpilastele

20. – 30. novembrini 2017 leiavad aset järgmised viktoriinid:
- üldhariduskooli 5. ja 6. klassi õpilaste kodanikupäeva viktoriin (küsimustikud nii eesti kui ka vene keeles, küsimustikus 30 küsimust, lahendamisaeg 60 minutit);
- üldhariduskooli 7. – 9. klassi õpilaste kodanikupäeva viktoriin (küsimustik eesti keeles, küsimustikus 50 küsimust, lahendamisaeg 60 minutit);
- üldhariduskooli 10. – 12. klassi ja kutseõppeasutuste õpilaste kodanikupäeva viktoriin (küsimustik eesti keeles, küsimustikus 50 küsimust, lahendamisaeg 60 minutit);
- 26. – 30.novembrini 2017 on kodanikupäeva viktoriin vastamiseks kõigile soovijatele (küsimustikud eesti, vene ja inglise keeles, küsimustikus 50 küsimust, lahendamisaeg 60 minutit).

Kutsun kõiki osalema kodanikupäeva viktoriinides!

Toivo Sikk, Integratsiooni Sihtasutuse arenduskeskuse kodanikuhariduse valdkonnajuht, e-post: toivo.sikk@integratsioon.ee, tel 659 9850

Rahvusvaheline konverents on 16.-17. novembrini

16.-17. novembrini on Tallinnas rahvusvaheline konverents “Ühtsustunne mitmekesistes kogukondades: kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna roll”, mille korraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Eesti kultuuriministeeriumi ja Euroopa integratsioonivõrgustikuga.

Konverents toob kokku võtmetähtsusega eksperdid, poliitikakujundajad ja riigiametnikud, kohalikud ja rahvusvahelised kodanikuühiskonna organisatsioonid, teadlased ja lõimumisega tegelevad spetsialistid ning Euroopa integratsioonivõrgustiku liikmed, kes esindavad EL liikmesriikide valitsusi. Koos samaaegse Eesti EL eesistumisega muutub Tallinn nähtavaks platvormiks, et tõstatada Euroopa Liidu tasandil olulisi teemasid.

Konverents otsib vastuseid küsimusele, kuidas tagada ühtekuuluvus, rahu ja stabiilsus tänapäeva kultuuriliselt mitmekesises ühiskonnas. Suurenenud ränne koos majanduslangusega on käivitanud ksenofoobia tõusu paljudes Euroopa riikides, mõjutades nii hoiakuid sisserändajate suhtes kui ka suhteid olemasolevate kultuuriliste rühmade ja sisserändaja taustaga inimeste vahel.

Konverents keskendub lõimumise poliitikale ja selle meetmetele ning parimatele praktikatele. Konkreetsemalt käsitletakse järgmisi teemasid:   
- mitmekesisus populaarkultuuris kui instrument ühtsustunde loomisel – kuidas leida tasakaal kultuurilise identiteedi säilitamise ja mitmekesisuse toetamise vahel? Millist rolli mängib kultuuripoliitika?
- kultuurilise teadlikkuse käsitlemine formaalses ja mitteformaalses hariduses;
- kuidas luua kultuurilist mitmekesisust toetav keskkond era- ja avalikus sektori organisatsioonides?
- meedia roll kultuuridevahelise dialoogi raamistiku kujundamisel – rände ja lõimumise kommunikeerimine, meedia vastutus;
- mis rolli mängib kodanikuühiskond sotsiaalse ühtekuuluvustunde kujundamisel?

Konverents on kõigile osalejatele tasuta, ootame osalema ligi 200 külalist Eestist ja välismaalt. Töökeeleks on inglise keel, paneelarutelude ajal on tagatud sünkroontõlge ka eesti ja vene keelde.

Konverents jätkab vastamist küsimustele, mis tõstatati 2016. aasta sügisel toimunud konverentsil „Lõimumise väljakutsed radikaliseeruvas maailmas“. Tookord olid esinejate seas prof. John Berry Queensi ülikoolist, prof. Uduak Archibong MBE Bradfordi ülikoolist, prof. Dr. Haci-Halil Uslucan Saksa Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuste Eksperdinõukogust ja mitmed teised auväärsed kõnelejad Eestist ja välismaalt. Eelmise konverentsi materjalidega (videod, ettekanded) saate tutvuda: www.misakonverents.ee/materials 

Küsimused ja lisainfo: Marianna Makarova, Integratsiooni Sihtasutuse uuringute valdkonnajuht, e-post: marianna.makarova@integratsioon.ee, tel 659 9853  

Rakvere Teater pakub nüüd tõlkega etendusi

Rakvere Teater pakub sel kevadel esimese tõlkega etenduse venekeelsele elanikonnale

19. mail oli Rakvere Teatris võimalik vaadata esimest korda etendust venekeelse tõlkega. Selleks valis teater välja lavastuse "See kõik on tema", mille teksti autor on Valgevenest pärit noor näitekirjanik Andrei Ivanov. 

Edaspidi püüab Rakvere Teater tõlkida võimalikult suurt osa repertuaarist.

Tõlkeseadmed  soetas teater  koostöös   Integratsiooni Sihtasutusega, rahastus tuli Euroopa Sotsiaalfondi  projektist "Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused"  ning selle alategevusest "Muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine". Tõlget soovivale vaatajale  laenutatakse nutiseade, kuhu  kuvatakse subtiitrid.

Rahvuskultuuriseltside üritused

Laulu- ja tantsupeole võib minna juba juuni alguses

Jah, sest 3.-4. juunini peetakse Tartus ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu „See maa“. 

Ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu Eestis toimub järjepidevalt juba 27. korda. Seekord on peokohaks Tartu ning kohtumise teeb pidulikumaks ka käesoleval aastal tähistatav Soome Vabariigi 100. iseseisvusaasta. Ingerisoome on osa soome kultuuriruumist ja samas kujunenud mitmesaja aasta vältel Venemaa koosseisus (Peterburi piirkonnas), saades sealt mõjutusi.

Kontserdile Raadi pargis eelneb soomekeelne jumalateenistus Peetri kirikus ja 3. juunil sportlikud mängud ning suur aiapidu Ingeri maja õuel, kus esinevad ingerisoome ja soome folkloorirühmad. Üritused on tasuta ja avatud kõigile uudistajatele.

KAVA:

3. juuni
13:00     Saapaheite võistlus M. Härma gümnaasiumi spordiplatsil (Tõnissoni 3)
18:00     Ingeri maja aiapidu (Veski 35)

4. juuni
13:00     Jumalateenistus Tartu Peetri kirikus (Narva 104)
14:00     Rongkäik Raadi parki
15:00     Peo algus
              Osalevad ingerisoomlaste laulu- ja tantsurühmad Eestist, Soomest ja Venemaalt,
              Estraadiraadio ansambel koos Alen Veziko ja Lembit Saarsaluga.

Sündmust rahastatakse rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu Kultuuriministeeriumi eelarvest.

Lisainfo: www.inkeri.ee 

Mis toimub 11. juunil? Jaanipäeva eelpidu

Läti Rahvuskultuuri Selts Eestis kutsub 11. juunil algusega kell 14:00 Eesti Vabaõhumuuseumi Seto tallu jaanipäeva eelpeole.

Oma jaanipäeva pärimust näitavad ja jagavad folklooriansambel „Garataka”,  Läti Rahvuskultuuri Selts Eestis folklooriansambel „Reevele” ja Eestimaa lätlaste koor ,,Põhjahääled”.

Tule perega ja tutvu oma lõunanaabritega. Kavas on laulda jaanilaule, teha jaaniaja tegevusi ja maitsta õlut. Līgo!

Sissepääs vabaõhumuuseumi piletiga.

Sündmust rahastatakse rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu Kultuuriministeeriumi eelarvest.

Lisainfo: Laura Šmideberga, MTÜ Läti Rahvuskultuuri Selts Eestis juhatuse liige, tel: 54 511 595, e-post: laura.shmideberga@gmail.com 

Kutse avastama rannarootsi kultuuripärandit

Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus korraldab 15. juulil Rootsi päeva, mis on eestirootslaste kogukonna traditsiooniline suvesündmus.

Seekord leiab ettevõtmine aset Padise kloostri varemetes, kuna Padise piirkond koos ranniku ja Pakri saartega on sajandeid olnud rannarootslastega asustatud.

Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus kutsub kõiki osa saama rannarootslaste kultuuripärandist ja eestirootslaste kogukonna rõõmsast ühesolemisest.

Ettevõtmist rahastatakse rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu Kultuuriministeeriumi eelarvest.

KAVA

9.00 Buss väljub Padisele Vabaduse väljakult
10.00-10.15 Avamine, tervituskõned
10.15-10.45 Ringkäik Padise kloostris Heli Nurgeri juhendamisel
10.50-11.50 Kontsert kloostrikirikus
10.30-13.30 Rootsi turg ja käsitöölaat
12.00-12.20 Pakri tantsude tutvustus
12.20-13.00 Pakrilased pajatavad Pakri saarte ajaloost
13.00-13.50 Viis tantsurühma endistelt eestirootsi aladelt esitavad valiku rahvatantse
14.00 Buss väljub Padiselt Vilivalla kalmistule
15.30 Buss sõidab tagasi Tallinna

Isikliku transpordiga võib sõita Padise mõisa, Puuna või Pedase keskusesse või audiogiidi abiga tutvuda Risti kirikuga Harju-Ristil või sõita Pakri saartele.

Kell 16.00 väljub kummipaat Arabella Kurkse sadamast Väike-Pakrile.

Registreerumine bussi (Tln-Padise-Vilivalla-Tln) või paadireisile (Väike-Pakrile) telefonidel + 372 644 1921 või + 372 53495368 või e-posti aadressil jana@eestirootslane.ee  

Lisainfo: Jana Stahl, Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutuse juhatuse liige, tel: 534 95368, e-post: jana@eestirootslane.ee

 

 

 

 

Multikultuurne Pärnu ootab avastamist
Ei julge suhelda eesti keeles? Mine kursustele!
Mis liidab eri emakeelega inimesi? Jalgpallifestival, ekstreemsport ja energiajooks
Kuidas panna eri rahvusest inimesed omavahel suhtlema?
Ka suvel võib õppida ja harjutada eesti keelt
Anname üle 800 000 euro kultuuriklubide korraldamiseks
Kes korraldaks eesti keele kursusi Ida-Virumaa õpetajatele?
Uus töötaja Integratsiooni Sihtasutuses

Kohtumispaik Pärnu. Kohtumisaeg: 12. august

Pärnu suvise tõmbenumbri Augustiunetuse kavva lisab eksootilist särtsu rahvusvähemuste suvefestival Multikultuurne Pärnu.

Festivali peakorraldaja on Venemaalt Baikali lähistelt pärit Galina Ivanova, kes aastaid tagasi seadis ennast koos oma perega sisse Pärnus. Galina võttis 17 aastat tagasi festivali korraldamise ette eeskätt selle mõttega, et pakkuda kultuuriseltsidele avaliku esinemise võimalust.

„Mõtlesin, et seltsidel on huvitavad kavad ette valmistatud, kuid esinemisvõimalusi napib. Suvel on aga Pärnu linn puhkajaid täis ja nad otsivad kogu aeg uusi elamusi. Nii see mõte tekkiski,“ selgitab Galina, kuidas festival alguse sai. 

Aastate jooksul on kohalike seltside kõrval hakanud üles astuma ka mujalt pärit esinejaid. Galina mainib, et osalejate hulgas on näiteks Leedu ukrainlased, Läti burjaadid, usbekid ja kasahhid, Tallinna poolakad ja Narva tšuvašid.

Galina püüab omalt poolt teha külalisesinejatele nende Pärnu külastuse võimalikult mõnusaks. Majutamiskohana läheb loosi koguni ta enda suvila. Viimasesse mahtuvat tervelt 20 külalist. „Kõik on festivalist ja suvisest Pärnust nii vaimustuses ning soovivad, et neid aasta pärast jälle kutsuksime,“ nendib Galina õnnelikult.

 

Ei julge suhelda eesti keeles? Mine kursustele!

Just, sest möödunud kahe aasta jooksul tasuta eesti keele õppes osalenute hulgas läbi viidud küsitlus näitas, et kursustel osalemisega tõusis 80% vastanutest julgus suhelda eesti keeles.

Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud tasuta eesti keele kursusi on alates 2015. aastast edukalt läbinud üle kolme tuhande inimese. Kursuste raames toimub põhjalik küsitlus tagasiside saamiseks ning selleks, et paremini mõista osalejate vajadusi ja motivatsiooni keeleõppes osaleda. Küsitlusele vastas üle tuhande kursustel käinu, kellest suurem osa elab Tallinnas ja Harjumaal ning kolmandik Ida-Virumaal.

Keeleõppes osalejate tagasiside alusel otsustades on kursustel osalemine avaldanud kõige suuremat mõju nende huvile eesti keele õppimise vastu – 90% vastajate arvates on see veelgi rohkem tõusnud. Tähtsuselt järgmistena tõi küsitlus välja, et:

• 80% julgeb nüüd rohkem suhelda eesti keeles,
• 70% on hakanud sagedamini kasutama eesti keelt igapäevasuhtluses.
• 60% vastanutest leiab, et tänu kursustele on neil lihtsam jälgida eestikeelseid uudiseid televisioonis ja raadios või lugeda neid ajalehtedest.

Sama kinnitavad ka tasemetestide tulemused – 97% osalejate keeleoskus paranes kursusel osalemise tulemusena.

Parem keeleoskus = parem töökoht?

Uurides osalejailt, mis ajendas neid kursustele tulema, selgus, et üheks olulisemaks motivaatoriks oli lootus saada parem töökoht. 26% küsitluses osalejatest usub, et viimase aasta jooksul oli neil olnud probleeme töö leidmisel just keeleoskuse tõttu ning 52% on selliseid raskusi kogenud varem. Need tulemused on kooskõlas hiljutiste Eesti tööturu rahvusliku ja keelelise jaotuse analüüsidega, mis näitavad eesti keele oskust kui ühte olulisemat faktorit, mis mõjutab võimalusi tööturul, kuigi mõju suurus võib oluliselt sõltuda tegevusvaldkonnast ja piirkonnast.

Olulisteks ajenditeks eesti keele õppimiseks on ka soov suhelda eestlastest kolleegidega ja kuuluda eestikeelsetesse erialavõrgustikesse. Vähetähtis pole ka soov olla paremini informeeritud viimastest arengutest Eestis. Huvitaval kombel on keeleõppeuuringu osalejate meediatarbimine erinev võrreldes hiljuti valminud integratsiooni monitooringu (IM) osalejate omaga. Kui IM respondentide seas on kõige populaarsemateks meediakanaliteks Venemaa telekanalid ja PBK, millele järgneb ERR-i venekeelne Aktuaalne kaamera, siis keeleõppijate jaoks on kõige olulisemateks infoallikateks Eesti venekeelsed meediakanalid (veebiportaalid aga ka Aktuaalne kaamera), Venemaal toodetud meediakanalid ja PBK on aga teisel kohal.

Integratsiooni Sihtasutus korraldab tasuta eesti keele õpet Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ raames. 2017. aasta lõpuks on kursustest kokku osa võtnud ligi viis tuhat inimest. Tasuta keeleõppe pakkumine jätkub selle projekti raames kuni 2020. aastani.

Lisainfo keeleõppijate seas läbiviidud uuringu kohta:
Marianna Makarova, Uuringute valdkonnajuht marianna.makarova@integratsioon.ee

Lisainfo keeleõppes osalemise võimaluste kohta:
Jana Tondi, Keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht jana.tondi@integratsioon.ee

 

Mis liidab eri emakeelega inimesi? Jalgpallifestival, ekstreemsport ja energiajooks

Toetame tänavu kuut spordiprojekti, mis aitavad parandada ühiskondlikku sidusust. Ühtekokku laekus projektikonkursile 42 taotlust. Konkursi rahastaja on kultuuriministeerium.

Loe, millised on need projektid, mis Integratsiooni Sihtasutuse abiga 2017. aastal teoks saavad.

• 10. juunil seitsmendat korda toimunud MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi "Narva Energiajooks 2017" andis Eesti inimestele rohkem põhjust tulla Ida-Virumaale. Tänu sellele sulanduvad Ida-Virumaa inimesed paremini Eesti kultuuriruumi ja siin toimuvasse.
   
• Eesti Jalgpalli Liidu projekt "Jalgpall ühendab!" kaasab sadu noori Kiviõlist, Sillamäelt, Paldiskist, Kohtla-Järvelt, Narvast ja Jõhvist, nende hulgas vene keelt emakeelena kõnelevaid Ida-Virumaal elavaid 5-14aastaseid tüdrukuid. Liit kutsub esmakordselt Ida-Virumaal toimuvatele jalgpallifestivalidele ligi 200 tüdrukut, kes Eesti naistreenerite käe all osalevad huvitavates harjutustes ning mängudes.
   
• Spordiklubi Airpark MTÜ projekt "Lõimumine parimate valikute nimel" elamusi pakkuvate sporditegevuste kaudu paneb eri keelt kõnelevad ja erineva kultuuritaustaga noored liikuma ja omavahel suhtlema. Nad koolitavad ka Ida- ja Lääne–Virumaa, Kagu-Eesti ja saarte juhendajaid, et laiendada elamusspordialadega tegelemist geograafiliselt ning korraldavad elamusspordi päevakuid ekstreemspordihallis Spot of Tallinn.
  Spordialadest on kaasatud sportvõimlemine, akrobaatika, gümnastika, rulluisutamine, tänavatants ja suusatamine, samuti jalgrattasport, BMX freestyle, BMX kross, rulasport, tõukerattasõit, uisutamine, longboarding, tricking, parkuur, freestyle suusatamine ja lumelauasõit.
   
• Eesti Kergejõustikuliidu rahvusvahelise kergejõustikunädala võistlustel 8.-14. maini osalesid sajad 7-12aastased Tallinna, Ida-Virumaa, Valga ja Haapsalu vene ning eesti koolide spordihuvilised lapsed.
  Võisteldakse alati ja ainult võistkondlikult ning tähtis on iga võistkonnaliikme panus. Võistkonnad moodustatakse "järjest loe!" meetodil kohapeal. Lapsed õpivad koostööd tegema mitte ainult oma klassi- või treeningukaaslaste, vaid ka teiste poiste-tüdrukutega.

   

• Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus tõlgib treenerite tasemekoolituse õpiku vene keelde. Aaastatel 2013-2014 töötasid Tallinna ja Tartu Ülikooli tippspetsialistid ja valdkondlikud eksperdid põhjalikult ümber treenerite tasemekoolituse üldainete õpiku. Õpiku vene keelde tõlkimine ühtlustab eesti ja venekeelse treenerite tasemekoolituse sisu. Sisult samased kahes keeles õppematerjalid loovad eelduse mõlemasuunaliseks keeleõppeks ja mahuka erialaterminoloogia omandamiseks.
   
• MTÜ Ethical Links korraldab Tartus uussisserändajate ja eestlaste ühisüritusi. Erineva kultuuritaustaga inimesed tulevad kokku jalgpallimängudele ja muudele vabaajaüritustele. Neile tutvustatakse ka Tartu sportimisvõimalusi ning julgustatakse sportima Tartu spordiklubides kõrvuti kohalike elanikega.
  Tartus elas 2015. aastal 4536 inimest, kellel on muu kui Eesti kodakondsus. Tartusse tuleb aastas hinnanguliselt umbes tuhat uut välismaalast ning tendents on püsivalt tõusujoonel.

Kuidas panna eri rahvusest inimesed omavahel suhtlema? Kultuurisündmuste ja töötubade abil

Integratsiooni Sihtasutus valis välja üheksa lõimumist edendavat kultuuriprojekti, mida rahastatakse ühtekokku 48 000 euroga. Tegemist on andekate projektidega, mis loovad suurepärase võimaluse eri emakeelt kõnelevatel Eesti inimestel omavahel lävida.

Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul ei ole paremat lõimumismoodust kui praktilised kontaktid eri kultuuritaustaga inimeste vahel. „Kultuurisündmusi külastades ja töötubades osaledes lävivad eri emakeelt kõnelevad inimesed üksteisega rohkem,“ lausus Jana Tondi.

Allpool on ülevaade toetust saavatest projektidest.

• OÜ ÕM Festivali muusika- ja kinofestival “Mägede Hääl” on ühepäevane festival Eesti Kaevandusmuuseumis kolme lava, allmaakino ja eklektilise kavaga: alates räpist kuni tehno  ja Ida-Viru teemalise dokumentaalfilmikavani välja. Esinevad Tommy Cash, Röövel Ööbik, St. Cheatersburg, Gorõ Lana, Dead Furies ja Holy Motors ning mitmed teised artistid Tallinnast ja Ida-Virumaalt. Kino Sõprusega koostöös loodud allmaakino toob publiku ette "Eldoraado" (1971), "Poissmees ja Volga" (2014) ja "Tuhamäed" (2017), millele festival on ühtlasi ka esilinastuseks.
   
• Ida-Virumaa Integratsioonikeskuse projekt “Tulekud ja minekud kultuuris” on muuseumide, sh ERMi külastamise ja loengute ning aruteludega pikitud haridusliku sisuga projekt, milles osaleb kakssada noort idavirumaalast eri koolidest.
   
• Muusikute täiendõppekeskuse projekt “Muusikasillad” kaasab sadu noori eri Tallinna ja Ida-Virumaa koolidest. Projekti raames korraldatakse neli töötuba ja detsembris pannakse projektile punkt osalenud koolide ühiskontsertiga.
   
• Vene õppekeelega Narva 6. kool korraldab koos eesti õppekeelega Kambja kooliga ühise tantsufestivali „Tantsukeel ühendab“. Festivali raames korraldatakse ühistantsimise õpitubasid ning külla tuleb teater Vanemuine haridusprogrammiga „Tants läbi aegade“, kus tutvustatakse eesti balleti ajalugu ja õpitakse tantsusamme. Vanemuise Tantsu- ja balletikooli õpilased esitavad katkendeid Pjotr Tšaikovski ballettidest ja Vanemuise tantsulavastustest.
   
• Lastekaitse Liidu Lastelaagrite OÜ projekt „Teaduse võlud“ toob teadusteatri AHHAA lastelaagritesse noorte juurde.
   
• MTÜ Allika Küla projekt “Mängime pilli koos” korraldab noortele akordioni meistriklassi ja kontserdid.
   
• MTÜ Eesti Semiootika Seltsi projekt „Mina mäletan“ toob kokku vene- ja eestikeelse kooli noored, kes arutlevad Leelo Tungla teose "Seltsimees laps" sisu üle. Arutelus löövad koos õpilastega kaasa ka ajaloolased, ajakirjanikud, filmitegijad ja semiootikud.
   
• MTÜ Rajamuusika projekt “Festival IDeeJazz’17 @ Narva” viib jazzmuusika Ida-Virumaa eri paikadesse.
   
• Nutigeen OÜ projekt “Robootika perepäev "Laps robootikaõpetaja rollis”"  on kakskeelne robootikaüritus.

Ühtekokku laekus projektikonkursile 28 taotlust. Ühele projektile taotletav toetus võis maksimaalselt olla 10 000 eurot.

Lisainfo:
Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel: +372 659 9069,
e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

 

Ka suvel võib õppida ja harjutada eesti keelt

Jagame infot suvel toimuvate keeleklubide ja –kursuste kohta.

Juulikuus tegutseb üle Eesti kokku 23 eesti keele ja kultuuri tundmise klubi, millest
- Ida-Virumaal 15 (Kohtla-Järvel 2, Ahtmes 2, Jõhvis 1, Sillamäel 1, Narvas 9)
- Tallinnas 8.

Klubide liikmed on valitud Integratsiooni Sihtasutuse poolt 2015. a keeleõppesse registreerunute nimekirjast ja/või Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel B2-taseme koolituse läbinud inimeste seast.

Kõik, kes soovivad edaspidi eesti keele ja kultuuri tundmise klubidega liituda, palun jälgige reklaami. Uued klubid alustavad aasta lõpukuudel ning siis avaneb taas võimalus nendes klubides kaasa lüüa.

Augustis algavad ja jätkuvad eesti keele kursused 525 tallinlasele, 225 ida-virumaalasele (sh 75 narvakale) ja 15 tartlasele. Kokku on 51 rühmas 765 õppekohta. Kursustel osalevad inimesed, kes registreerisid end eesti keele õppesse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel 2015. aastal.

Keelelist ja kultuurilist kümblust ning eesti keele kursusi korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ toetusel.

 

Anname üle 800 000 euro kultuuriklubide korraldamiseks

Ootame kuni 17. augustini pakkumusi eesti keele ja kultuuri tundmise klubide läbiviimiseks üle Eesti.

Nimetatud klubid on mõeldud Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele, sh uussisserändajatele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad osata seda paremini või tunda ennast eesti keelt kõneledes kindlamalt. Klubis kaasalöömine aitab tundma õppida Eesti kultuuri eripära, ületada keele õppimise raskusi ning leida tuge ja innustust.

Hanke abiga soovib sihtasutus  leida partnerid, kellega klubide tegevus ellu viia ajavahemikus 01.10.2017–30.11.2019.

Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris aadressil https://riigihanked.riik.ee/register/hange/188128

Hanke eeldatav kogumaksumus on 840 535,00 eurot ilma käibemaksuta.

Pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 17. augustil 2017 kell 11.00. 

Klubid korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ tegevuse 5.2 „Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine“ alategevuse 5.2.2 „Keeleline ja kultuuriline kümblus“ raames.

Kes korraldaks eesti keele kursusi Ida-Virumaa õpetajatele?

Avatud on hange eesti keele kursuste korraldamiseks Ida-Virumaa õpetajatele.

Riigihanke eesmärk on välja töötada ja ellu viia eesti keele kursused Narvas, Sillamäel, Jõhvis ja Kohtla-Järvel koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskoolide õpetajatele, et parandada nende keeleoskust ja aidata valmistuda eesti keele riiklikuks tasemeeksamiks ning sooritada B2 ja C1 tasemel keeleoskuse eksam.

Koolituste läbiviimist rahastab haridus- ja teadusministeerium.

Hanke eeldatav kogumaksumus on 100 000,00 eurot ilma käibemaksuta. Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris aadressil https://riigihanked.riik.ee/register/hange/187973

Pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 12. juulil 2017 kell 11.00.  

Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel 659 9069, e-post jana.tondi@integratsioon.ee 

Juunis alustas tööd uus koostöötegevuste valdkonnajuht

Alates 12. juunist töötab Integratsiooni Sihtasutuses uus koostöötegevuste valdkonnajuht Ljudmila Peussa, kelle ülesandeks on koostöötegevuste plaanimine ja elluviimine ning koostöövõrgustiku arendamine.

Ljudmila on lõpetanud Tartu Ülikooli Narva Kolledži humanitaarainete erialal ning õpib praegu Tartu Ülikooli majandusteaduskonna magistriõppes ärijuhtimist. Alates 2003. aastast kuni sihtasutusse tööleasumiseni töötas ta Tartu Ülikooli Narva Kolledžis, kus on tegelenud nii õppekorralduse planeerimise kui ka turundusega ja projektitööga, viimased neli aastat on aga tema tähelepanu fookuses olnud täienduskoolituste valdkonna arendamine.

 

 

Irene Käosaar: „Tahan viia sihtasutuse inimestele lähemale“

Kas Eestist ära minna on tõesti lihtsam kui tagasi tulla?

Selgus Ida-Virumaa õpetajatele eesti keele kursuste korraldaja

Tahad arvamust avaldada? Tule Arvamusfestivalile

Kutsume Pärnusse konverentsile
Väliseesti noored lihvivad eesti keelt Viljandimaal, Ida Virumaa noored Võrumaal

 

Irene Käosaar: „Tahan viia sihtasutuse inimestele lähemale“

Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu valis uueks juhiks Irene Käosaare, kes kuni augusti lõpuni on ametis haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhatajana. Agnes Aaslaid kohtus Irenega, et aimu saada, milliste mõtetega ta uuele töökohale asub.

Nõukogu sõlmib Teiega lepingu kolme aasta peale. Mis peaks 2020. aasta suveks kindlasti olema ära tehtud, et võiksite oma tööga rahule jääda?
Nõukogu ootab minult suuri muutusi ja raamist välja mõtlemist. Loodan, et sihtasutus on kolme aasta pärast natuke rohkem nähtav ja inimestele lähemal, samuti senisest enam ühiskonna kujundaja ja arvamusliider. Loomulikult peavad ka hanked ja projektikonkursid jätkuma, kuid tahaksin vähendada hangetega seotud bürokraatlikkust - et inimesed saaksid rohkem keskenduda sisule ja partneritega suhtlemisele ning vähem paberitele ja aruannetele. Ühtlasi on mulle antud ülesandeks sihtasutus Narva kolida ning seal toimiv meeskond luua. Tempo järgmise kolme aasta jooksul on tõenäoliselt meeletu.

1. september on Teie esimene tööpäev sihtasutuses. Millest kavatsete alustada?
Esimeste kuude jooksul plaanin suhelda nii kõigi sihtasutuse töötajate kui ka erinevate võrgustike ja sihtrühmade esindajatega. Tahan saada selget pilti hetkeseisust ja koguda mõtteid, kuhu edasi liikuda. 

Mis on Teie hinnangul praegu sihtasutuse juures kõige positiivsem, millega võiks jätkata samas vaimus?
Minu arvates on siin tööl missioonitundega inimesed, kes teevad oma tööd südamega. Nõustamisteenus on hästi omaks võetud, töö rahvusvähemuste kultuuriseltsidega läheb kenasti, hästi oluline on meediahariduse projektid. Positiivset on kindlasti palju rohkem, kuid ma pole veel kõikidesse asjadesse jõudnud süüvida.

Viimase 20 aastaga on ühiskonnas toimunud täiesti silmnähtavad muutused ja sihtasutus on selles oma rolli mänginud. Ma pole sugugi nõus väitega, et integratsiooniprotsess on läbi kukkunud. Ega see protsess saagi olla kiire, sest sõltub paljudest asjadest ühiskonnas.

Töötasite siin ka aastatel 1999-2007. Mis on tollest ajast kõige enam meeles?
Tookord me reaalselt uskusime, et suudame ühiskonda muuta. Seda õhkkonda, mis tookord oli, tahaksin tagasi tuua. Usun, et hea õhkkonna loomise ja inimeste motiveerimisega on võimalik imesid teha. Kui töötaja tunneb ennast tähtsa ja vajalikuna, siis ta on õnnelikum, julgem ja loomingulisem. 

Reisite päris palju. Millisesse maailmanurka reisimist kõige enam naudite?
Mul teeb alati südame soojaks, kui käin sellistes riikides nagu Kasahstan, Kirgiisia, Moldova ja Ukraina. Viimati käisin Ukrainas Zaporižžjas, et koolitada sealsete ülikoolide inimesi. Olen vaimustunud sellest, kui väga nad tahavad Eestilt õppida. Kõrvalt vaadates on Eestil ikka päris hästi läinud.

 

Kas Eestist ära minna on tõesti lihtsam kui tagasi tulla?

Eestisse tagasi pöördujad räägivad, et kui ära minna oli siit lihtne, siis tagasi tulla palju keerulisem. Vahel valdavat neid koguni tunne, et nad polegi tagasi oodatud. Kinnitan, et Eesti riik ootab kõiki tagasi ja pakub ka oma abi.

Integratsiooni Sihtasutus nõustab tagasipöördujaid ning jagab tagasipöördumise kulutuste leevendamiseks toetust (https://www.integratsioon.ee/tagasipoordumistoetus). 

Tagasipöördumistoetust saab taotleda Eesti kodakondsusega või Eesti elamisluba omav etniline eestlane, kes:

• on Eestist emigreerunud üldjuhul vähemalt 10 aasta eest või sündinud välisriigis;
• vajab Eestisse tagasi pöördumiseks oma majandusliku ja sotsiaalse seisundi tõttu toetust.

Alla 30-aastane noor, kes on läbinud välismaal nii magistri- kui doktoriõppe, ei pea olema võõrsil elanud 10 aastat.

Teinekord võib tagasipöördumine kujuneda raskemaks kui laia maailma rändamine. Kodumaale tagasi pöördudes tuleb uuesti tööd otsida, eluase sisse seada, võib-olla lastele lasteaia- ja koolikoht taotleda ja perearst leida. Need toimingud võivad sujuda hõlpsasti, kuid võivad osutuda ka väga keeruliseks. Kõigi nende toimingute juures kehtivad omad reeglid ja tähtajad. Probleemid tekivadki siis, kui olulised asjad on õigel ajal tegemata jäänud ning vajaduse tekkides pole võimalik eestimaalastele ette nähtud teenuseid tarbida.

Kust saavad probleemid alguse?

Peamine põhjus, millest enamik takistusi algab, on elukoha registreerimata jätmine rahvastikuregistris. Teenuste osutamise esimeseks tingimuseks on isiku elukoha registreerimine. Seepärast tuleb kontrollida ja vajadusel täpsustada, kas rahvastikuregistri andmetel elab inimene Eestis ja selles kohalikus omavalitsuses, kus ta teenuseid (lastehoid, kool, ühistransport jne) soovib tarbida.

Teiseks oluliseks murekohaks on ravikindlustus ja perearstiteenused. Ka siin on oluline rahvastikuregistri kanne, kuid veelgi olulisem on meeles pidada, et perearsti nimistusse kandmine võtab aega ja sellega tuleb kohe tagasipöördumise järgselt tegeleda, mitte siis, kui tervisega ootamatult midagi juhtub.

Õnnelikud on need pered, kellele saavad igapäevastes toimingutes toeks olla teised pereliikmed või sõbrad. Nõustajana olen märganud, et just sotsiaalse võrgustiku olemasolu mõjutab tagasipöördumist kõige enam. Tagasipöördumine võib kaasa tuua mitmeid sekeldusi ja enamasti tundubki see kõik keerulisem kui kodumaalt lahkudes. Kui välja rännatakse peamiselt üksiku inimesena nö seljakott seljas, siis tagasi pöördutakse juba pereinimesena ning inimesed ei ole oma valikutes enam nii vabad. Meelepärase lasteaia- ja koolikoha leidmine ei pruugi alati kiiresti laheneda. See omakorda seab tingimused töökoha valikule ja igapäevasele logistikale. Kui tagasipöörujaks on üksikvanem, on valikud veelgi keerulisemad. Samuti tuleb ka maakohtadesse tagasipöördujatel töö leidmiseks rohkem pingutada või suisa teise maakonda tööle käima hakata. Tuleb teha kompromisse, millega pole arvestatud.

Kätlin Kõverik, Integratsiooni Sihtasutuse vanemnõustaja
E-post: katlin.koverik@integratsioon.ee

 

Selgus Ida-Virumaa õpetajatele eesti keele kursuste korraldaja

Juulis lõppenud riigihanke tulemusena tunnistati edukaks OÜ Algus, kes on ka kahel varasemal aastal Ida-Virumaa õpetajatele eesti keele kursusi korraldanud.

Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul oli eesmärk leida entusiastlik koolitaja, kes õpetaks 200le Ida-Virumaa õpetajale eesti keelt. „Koolitaja ülesandeks on motiveerida õpetajaid ka valmistuma riiklikuks tasemeeksamiks, mis on kõigile kursustel osalejatele kohustuslik,“ selgitas Tondi.

Ida-Virumaa koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskoolide õpetajate eesti keele koolitused hakkavad toimuma Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Jõhvis. Keelekursuste pikkus on 200 akadeemilist tundi, mida on võrreldes varasemaga rohkem. Kahel eelmisel aastal koosnesid kursused 160 akadeemilisest tunnist.

Koolitused algavad septembrist ja lõpevad 2018. aasta maikuus. Kõik keeleõppes osalejad peavad sooritama kursuse lõpus B2- või C1-tasemel riikliku tasemeeksami.

Eelmisel aastal pakkus Integratsiooni Sihtasutus eesti keele kursust 210 Ida-Virumaa õpetajale, kellest lõpuni käis 194. Riiklikel tasemeeksamitel käis 155 inimest ning neist sooritas eksami positiivselt 28 õpetajat.

OÜ Algus tegevjuhi Diana Luptova sõnul näitasid tasemeeksamid, et paljudel jäi sooritamisest vaid mõni üksik punkt puudu. „Eesmärk on ju ikkagi see, et Ida-Virumaa õpetajad julgeksid eesti keeles suhelda, võiks osaleda üle-eestilistel konverentsidel ega tunneksid ennast kõrvalejäetuna. Ega keeletaseme tõstmine käigi üleöö – see on ikka pikem protsess,“ selgitas kursuste korraldaja.

Ida-Virumaa õpetajate keeleõppe tasemekoolitust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest 120 000 euroga.
 

Lisainfo:
Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht
E-post: jana.tondi@integratsioon.ee 

Tahad arvamust avaldada? Tule Arvamusfestivalile

Kultuuriministeerium kutsub kuulama ja kaasa mõtlema Arvamusfestivali aruteluseminarile kultuuriliselt mitmekesise töökoha ning selle mõju üle Eesti ühiskonnale. Arvamusfestival toimub Paides 11.-12. augustil.

Arutelu leiab aset 12. augustil kell 11:30-13:00 haridusalal inglise keeles. 

Diversity in the Estonian workplace and society: the good, the bad and the ugly – Loe lähemalt: https://www.arvamusfestival.ee/stage/diversity-estonian-workplace-society-good-bad-ugly/?url=/kava/  
FB: https://www.facebook.com/events/122660035017648/

 
Arutelu juht on Austria Suursaatkonna konsul ja asejuht Cornelia Godfrey, sõna võtab Dennis Ulrik Kristensen lõngavärvimisvabrikus AS Sindi Lanka.

 

Kutsume Pärnusse konverentsile

Integratsiooni Sihtasutus kutsub konverentsile Mitmekultuurilisus – oht, võimalus, väärtus?, mis toimub 19. septembril 2017 Strand SPA ja Konverentsihotellis (A. H. Tammsaare pst 35, Pärnu).

Konverentsi ettekandjad loovad pilti meie omakultuurilisest taustast ja selle muutumisest aegade jooksul ning välismõjudest erinevatel ajaperioodidel.

Sõna saavad Marju Kõivupuu, Valdur Mikita, Katri Raik, Urmas Vaino ja paljud teised.

Ootame osalema kohalike omavalitsuste juhte, sotsiaalvaldkonna töötajaid, haridustöötajaid (nii juhte kui õpetajaid), kultuurivaldkonna töötajaid, tervisedendajaid, tugiisikuid, noorsootöötajaid, kogukonnatöö esindajaid.

Konverentsile registreerimise tähtaeg on 10. august 2017 või kuni kohtade täitumiseni. Registreeruda saab konverentsile siin (https://survey.ut.ee/index.php/863227?lang=et).

Konverentsil osalemine on tasuta. Konverents on eestikeelne.

Konverentsi koostööpartner on Tartu Ülikool. Üritust toetab Pärnu Maavalitsus ja rahastab Kultuuriministeerium.

Konverentsi kava: https://www.integratsioon.ee/uudised?news_id=1026
Registreerumisvorm: https://survey.ut.ee/index.php/863227?lang=et

 

 

Väliseesti noored lihvivad eesti keelt Viljandimaal, Ida Virumaa noored Võrumaal

Kui soovid oma eesti keele oskust parandada, sõida kas Viljandi- või Võrumaale. Mõlemad maakonnad on ennast tõestanud suurepärase eesti keele õppe keskkonnana.

Integratsiooni Sihtasutuse korraldatav väliseesti noorte kultuuri- ja keelelaager tõi Venevere puhkekülla kolme vahetuse peale kokku 66 noort 24 riigist. Praegu on käsil kolmas laagrivahetus noortele, kes valdavad vabalt eesti keelt.

Ida-Virumaa noored praktiseerivad aga eesti keelt pereõppe vormis Võrumaal. Esimesed vahetused olid juunis-juulis, augustis pered puhkavad ja sügisel jätkavad uue hooga. Septembris-oktoobris toimuvates vahetustes peab noor käima päevasel ajal koolis ja õhtusel ajal huviringis. Pereõppe üks vahetus kestab kümme päeva, mil õpilased on majutatud peredesse ning mil korraldatakse mitu ühisüritust.

Enamus õpilastest on Narva Keeltelütseumist, mille direktor Nadežda Tšerkašina on tulihingeline pereõppe pooldaja. Tema sõnul paraneb õpilaste keeleoskus selle tulemusena silmanähtavalt. Lisaks on noori Kohtla-Järve Kesklinna Põhikoolist, Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumist ja mujalt. Kokku osaleb 120 noort.

Pereõppe läbiviimisega tegeleva MTÜ Volonta projektijuhi Maivi Liiskmanni sõnul sulanduvad noored omavahel kiiresti ja on huvitatud üksteise tegemistest.

Teise pereõpet korraldava MTÜ Veeda vaheaeg Võrumaal projektijuhi Pille Kulbergi sõnul on noored esimesel päeval küll veidike ehmunud olekuga, kuid juba teisel päeval hakkab jää sulama. Paljud noortest osalevad aga juba mitmendat korda. „Olen pereõppega olnud seotud alates 1998. aastast, kuid ühtegi halvasti käituvat noort mulle ei meenu. Noortele selline keeleõppe vorm meeldib ning pered on valitud selliselt, et üks pereliikmetest oleks õpetaja. Selle projekti puhul tulevad pedagoogilised oskused kasuks.“

Eesti päritolu noortele võimaldatakse keele- ja kultuurilaagreid „Rahvuskaaslaste programm 2014–2020“ raames. Laagri läbiviimist toetavad kultuuriministeerium ning haridus- ja teadusministeerium. Eesti keele- ja kultuuriõppe korraldamist peredes rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Lisainfo:
Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, 
e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

 

 

Rahvuste päev 2017 - kuhu minna, mida teha?
Uuendusmeelseid lõimijaid oodatakse preemiat taotlema
Eri rahvusest inimesed, mis on teie lemmikpaik Eestis?
Mida mõtled Eesti Vabariigist, noor inimene?
Kuidas olla juutuuber, toota telesarja ja muud meediaoskused, mida asutakse üheksas koolis õppima
President leiab, et iga Eestis elav rahvus tundku enda üle uhkust
Otsitakse koolitajat rahvusvahelise kaitse saajatele
 

Etnolaadale Raekoja platsil oodatakse eelkõige turiste

23.-24. septembril kell 10-18 korraldab Eesti Rahvuste Ühendus Raekoja platsil etnolaada ja kontserdi. Selle üritusega tähistatakse Eesti rahvusvähemuste päeva, mis on Eesti Rahvuste Ühenduse juhi Timur Seifulleni sõnul nende liikmete jaoks aasta oodatuim sündmus.

Kontserdil astuvad üles laulukollektiivid ühendusse kuuluvatest seltsidest, etnolaadalt on võimalik osta rahvustoite ja –jooke ning käsitööesemeid.

Raekoja plats on valitud toimumiskohaks põhjusel, et sinna satub rohkesti turiste. „Meie üritus kajastab vähemuste võimalusi ja elu Eestis ning on seetõttu eelkõige väliskülalistele suunatud. Meie oma inimesed ju teavad, et vähemusrahvad saavad siin hästi hakkama,“ räägib Timur.

Esinejaid kontserdil ja müüjaid lettide taga on igas vanuses. „Nooremaid inimesi on seal ka kindlasti. Meie rõõm on välistudengid,“ lausub Timur elavalt.  

Loomulikult pannakse laada ja kontserdi jaoks selga oma rahvariided. Timur räägib, et kõrvaltvaataja ei pruugi aimatagi, millise vaevaga on rahvariidekomplektid sündinud. Ta toob näiteks Mordva seltsi inimesed, kellel puudusid rahvariiete juurde käivad ehted. „Ega ei jäänudki muud üle kui et tuli ehted ise valmistada. Palusime professionaalse ehtekunstniku Kärt Summataveti Mordva inimesi juhendama ning ehted said tehtud,“ annab Timur aimu sellest, milline ettevõtlik rahvas rahvusvähemuste esindajad on.

 

• Eesti rahvuste päev on 24. septembril tähistatav tähtpäev, mis meenutab Eesti Rahvuste Foorumi esmakordset kogunemist 1988. aastal.
• Eestimaa Rahvuste Ühendus asutati selleks, et vähemusrahvused saaksid ühiselt toetada Eesti taasiseseisvumisprotsessi.
• Pärast Eesti taasiseseisvumist sai ühenduse eesmärgiks esindada Eesti vähemusrahvuste huve ning säilitada, arendada ja tutvustada nende kultuuri.

 

Jõhvi Kontserdimaja täitub rahvusvähemuste kultuuriga

24. septembril tähistatakse Jõhvi Kontserdimajas rahvuste päeva XIV vähemusrahvuste kultuurifestivaliga „Rahvuskultuuride loomepada“, kus osalevad Ida-Virumaal tegutsevad erinevate rahvuste ühendused.

 

Kavas:
11.30 Festivali avamine
11.30-18.00 Näitused, ekspositsioonid, meistriklassid, laste loomingu näitus „Minu imeline Ida-Virumaa“, näitus „Ukraina läbi laste silmade“, MTÜ Türkiispärl autorinukkude ja tekstiilist mänguasjade näitus
12.00-14.30 Konverents „Traditsioonide järjepidevuse tagab põlvkondadevaheline side“  
12.30 Laste loomingu konkursi "Minu imeline Ida-Virumaa“ parimate autasustamine 
13.00-14.00 Kirjanduslikud kohtumised 
14.30-15.30 Esinevad „Lõõtsavägilased“
16.00 Galakontsert rahvuskultuuriseltside kollektiividelt ja külaliskollektiivilt Poolast - ukraina rahvatantsurühmalt "Czeremosz"
17.45 Festivali lõpetamine

Festivali korraldavad Ida-Viru maavanema juures tegutsev rahvuskultuuride ümarlaud ja Jõhvi vallavalitsus. Toetavad Integratsiooni Sihtasutus, kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Ida-Virumaa Integratsioonikeskus. Olete kõik oodatud!

 

Eesti rahvuste päevad 2017 Vene Kultuurikeskuses

13. septembril kl 18 on väikeses saalis kunstnik Bato Dugarzhapovi (Venemaa) meistriklass. Sissepääs eelregistreerimisega, tel 5836 3613, Tatjana Semenjuk. 16. septembril avatakse Bato Dugarzhapovi (Venemaa) personaalnäitus Keila-Joa lossis.

 

19. septembril kl 17.15 on konverentsisaalis Tatjana Tšervova tasuta loeng “Tallinna Meremeeste Kodu ajaloost”. Loeng on vene keeles. 

 

21. septembril kl 11 on konverentsisaalis Valeri Lauri tasuta loeng “Eesti vähemusrahvuste esindajate kunst”. Loeng on vene keeles.
 

22.  septembril kl 18 on suures saalis pidulik rahvuskollektiivide kontsert  “Ühe taeva all”, kus osalevad  Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liidu Eestis ja Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liidu LÜÜRA loomingulised kollektiivid. Sissepääs tasuta.

 

23. septembril kl 14 on suures saalis kontsert „Vene laul mu hinges“, kus osalevad rahvalaulukoor Sudaruški (Tallinn), vene laulukoor Rodnõje napevõ (Tallinn), rahvalauluansambel Ljubava (Tallinn), rahvamuusikaansambel Zlatõje gorõ (Tallinn), vene lauluansambel Retšenka (Kohtla-Järve), Vene laulukoor Zorenka (Kohtla-Järve), Vene laulukoor Nadežda (Narva). Sissepääs tasuta.

 

23. septembril kl 18 on väikeses saalis klassikalise muusika kontsert „Me elame siin“, kus esinevad Vene Filharmooniaühingu solistid: Karina Amirhanjan (sopran), Natalja Burova (sopran), Aleksandr Nekrassov (bariton), Roman Tšervinko (bariton), Vladimir Skamnitski (viiul), Aleksandr Paškov (klaver, Sankt-Peterburg). Kavas on Vene, Ukraina, Ungari, Rumeenia ja Eesti heliloojate klassikalised vokaal- ja instrumentaalteosed. Sissepääs tasuta.

 

28. septembril kl 19 on väikeses saalis luuletaja, filmirežissööri ja ajakirjaniku Andrei Tantsõrevi loominguõhtu.

Sissepääs tasuta.

 

 

Kuidas tähistab Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit (RRÜL) Lüüra rahvuste päeva?

7. septembril avatakse Vene Kultuurikeskuses (Mere pst. 5, Tallinn) vene tarbekunsti näitus „Rõõmu allikas“. Näitust korraldab MTÜ Töökoda-huviklubi Stiil (juht Marina Datskovskaja). Näitus on avatud kuni 30. septembrini. Sissepääs on tasuta.
 

Näitusel on väljas
- kaitsenukud,
- traditsiooniline tikand,
- ehted kividest ja pärlitest,
- punutud loitsud Jumala Silm,
- iidsed slaavi puidust sümbolid. 
              

8. septembril kell 18.00 avatakse Vene Kultuurikeskuses Sergei Lim´i (keda peetakse eestimaiseks Aivazovskiks) näitus „Meri meie ümber“. Näitus on avatud kuni 8. oktoobrini. Sissepääs on tasuta.

 

9. septembril algusega kell 10.00 toimuvad Tallinnas Kotka staadionil (Linnu tee 15) rahvusvähemuste kultuuri- ja spordiühingu korraldatavad avatud meistrivõistlused jalgpallis rahvusvähemuste meeskondade vahel. Spordipidu kaunistavad oma esinemisega laste tantsukollektiivid slaavi kultuuriühing Akrida, ansambel Lezginka, folklooritantsuansambel Ariran, vene ansambel Daleko Li Do Tallinna. Turniiri raames toimub minijalgpalliturniir. Korraldajad kutsuvad kõiki jalgpallist huvitatud vähemusrahvuste esindajaid looma oma meeskondi ja turniiril osalema.
Lisainfo: turniiri koordinaator Imedi Kekeishvili, tel 51 58 020

18. septembril kell 10.00-12.00 on lastehommik Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas (Liivalaia 40, Tallinn). Kavas on lesgiini tantsu töötuba ja rahvusriiete näitus. Lezgini ansamblit Lezginka juhib Rameliya Ulubayova.

19. septembril kell 17.30-19.30 on muusikalis-poeetiline õhtu Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas (Liivalaia 40, Tallinn). Esineb ansambel JU-VEGA. Sissepääs on tasuta.

 

17. septembril kell 12.00-14.00 korraldab RRÜL Lüüra laat-festivali „Kuldne sügis“ ja lahtiste uste päeva aadressil Kaera 21, Tallinn. Juba üheksandat aastat avab „Kuldne sügis“ uksed kõigile huvilistele, kes soovivad tutvuda eri rahvuste traditsioonidega. Neid on aga RRÜL Lüüras üle 30: venelased, valgevenelased, ukrainlased, grusiinid, tatarlased, armeenlased, kabardiinid, burjaadid, lesgiinid, moldaavlased, tšuvašid, korealased, kasahhid, usbekid ja paljud teised. Kavas on kontsert, rahvusköökide festival, rahvusmängud, näitusmüük, loomelaat, konkursid ja loomingulised töötoad lastele. Sissepääs peole on tasuta.

22. septembril kell 18.00 on Vene Kultuurikeskuse suures saalis pidulik rahvuskollektiivide kontsert „Ühe taeva all“. Esinevad Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liidu Eestis ja RRÜL LÜÜRA liikmed. Sissepääs on tasuta.

Lisainfo: Larisa Ivaniševa, tel 58 053 258, e-post: info@lyra.ee

 

Lapsi oodatakse Aserbaidžaani päevale Miiamilla muuseumisse

Laupäeval 23. septembril kell 15.00 toimub Kadrioru lastemuuseumis Miiamilla (L. Koidula 21C) MTÜ Aserbaidžaani pühapäevakooli Orhan eestvõttel Aserbaidžaani päev. Kavas on rahvatantsud, meisterdamine, tehakse näomaalinguid ning maitsta saab baklavad ehk õhulist pähklikooki.

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust rahastatakse haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest.

Lisainfo: MTÜ Aserbaidžaani pühapäevakool Orhan juht Sanam Aliyeva, e-post: sanam.aliyeva@gmail.com, tel: 559 569 50

 

Veel rahvuste päeva üritusi

Haapsalus
22.-24. septembrini korraldavad Folklooransambel Bõliina ja Vene Rahvakultuurikeskuse Bereginja avatud uste päeva aadressil Kastani 7, Haapsalu. Kavas: ekskursioonid muuseumis „Vene tare“; töötoad, rahvusmängud, folkloorprogramm ning tutvumine vene köögiga.

Lisainfo: Natalja Jampolskaja, Folklooransambli Bõliina, Vene Rahvakultuurikeskuse Bereginja juhataja, e-post: natalja.jampolskaja@mail.ru, tel 55 20 094

Tallinnas
30. septembril on temaatiline loeng „Traditsiooniline vene kaltsunukk“ ja töötuba Tallinna Keskraamatukogu Sääse filiaalis.
Lisainfo: Natalja Jampolskaja, Folklooransambli Bõliina, Vene Rahvakultuurikeskuse Bereginja juhataja, e-post: natalja.jampolskaja@mail.ru, tel 55 20 094

Pärnus
25.-30. septembrini tutvustatakse MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga ruumides aadressil Rüütli 23, Pärnu rahvusvähemuste kultuure. Tutvuda saab vene, valgevene, ukraina muusikaga, kirjandusega, rahvussümbolitega, rahvusköögi eripäraga. 1.-10. oktoobrini leiab aset rahvusnukkude näitus.

Lisainfo: Galina Ivanova, MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga juht, e-post: raduga_parnu@mail.ru, tel 5800 8847

 

Uuendusmeelseid lõimijaid oodatakse preemiat taotlema

Integratsiooni Sihtasutus soovib tunnustada lõimumisvaldkonna arenduspreemiatega neid era- ja juriidilisi isikuid, kes on 2016. ja 2017. aastal kaasanud eri rahvustest inimesi innovaatiliselt koostöötegevustesse. Arenduspreemiate fond on 3000 eurot.

Lõimumist käsitletakse kui teadmiste, oskuste ja väärtuste kujunemist, mis panustab ühiskonna arengusse, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning toetavad demokraatlikke väärtusi.

Arenduspreemiad antakse välja kolmes kategoorias:

• Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride tutvustamine Eesti avalikkusele. Välja antakse üks 1000 euro suurune preemia.
• Koostöö soodustamine eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanike vahel eesmärgiga tihendada kogukondade vahelisi kontakte. Välja antakse üks 1000 euro suurune preemia.
• Lõimumist toetava arvamuse kujundamine meediaprojektide või arvamusliidrite algatuste kaudu. Välja antakse üks 1000 euro suurune preemia.

Sel aastal antakse esmakordselt välja ka Balti riikide integratsiooni auhind, et tunnustada projekti või tegevust, mis mõjutas lõimumisvaldkonna arendamist ja jätkusuutlikkust ühiskonnas tervikuna. Sellele auhinnale saavad kandideerida ka Läti ja Leedu parimad lõimumisvaldkonna projektid – neid  esitavad Läti Vabariigi Kultuuriministeerium ja Leedu Vabariigi valitsuse juures asuv rahvusvähemuste amet. Balti riikide integratsiooni auhind on mitterahaline.

Hindamisse kaasatakse seekord rahvusvahelised eksperdid, kes osalevad 16.-17.11.2017 Integratsiooni Sihtasutuse rahvusvahelisel lõimumiskonverentsil.

Taotluste esitamise tähtaeg on 25. september 2017. Kandidaatide esitamiseks tuleb täita vastav taotlusvorm, mis asub Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel alajaotuses ’Konkursid’.

Integratsiooni Sihtasutus annab lõimumisvaldkonna arenduspreemiaid välja alates aastast 1999 ja meediapreemiaid aastast 2009. Lõimumisvaldkonna arenduspreemiate väljaandmist rahastatakse kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: 
Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@integratsioon.ee
 

 

Eri rahvusest inimesed, mis on teie lemmikpaik Eestis?

Septembris jõuab teleekraanidele Mari-Liis Lille ja Paavo Piigi loodud kuueosaline reisisari “Meie Eestid”, kus igal nädalal tutvustab üks vene emakeelega saatejuht endale kõige olulisemaid paiku Eestis.

Saatejuhtide tee viib Lasnamäele ja Laulasmaale, Vasknarva ning Võrtsjärve äärde, Paidesse ja Osmussaarele, pakkudes huvitavat kõrvalpilku pealtnäha tuttavatele kohtadele.

Sotsiaalmeedias kutsuvad sarja tegijad igast rahvusest inimesi jagama oma lemmikpaiku Eestis, mille abil loodetakse vabariigi sajandaks sünnipäevaks soovitada külastamiseks sadat ilusat paika.

Kaasa löövad Nikolai Bentsler, Dmitri Kosjakov, Aleksandr Žilenko, Tatjana Kosmõnina, Sergei Furmanjuk, Sergo Vares ning mitmeid üllatuskülalisi. Sarja tootsid Kinoteater, U8 ja produtsent Maria Kljukina.
 

ETV eetris on “Meie Eestid” 4. septembrist ja ETV+ kanalil 8. septembrist.
 

Valminud on Facebooki leht: https://www.facebook.com/meieestid/ ja veebileht: http://meieeestid.ee/
 

Meie Eestid vaatajamäng kutsub vaatajaid üles jagama oma Facebooki või Instagrami kontol pilti või videot oma lemmikpaigast Eestis, kirjutama (või rääkima) paari sõnaga, miks just see koht on tähenduslik, lisada juurde hashtag: #meieeestid. Parimate piltide ja lugude vahel lähevad loosi auhinnad (vt https://www.facebook.com/pg/meieestid/posts/ või http://meieeestid.ee/
 

Valmimist toetas Euroopa Sotsiaalfondi lõimumist toetavate tegevuste raames Integratsiooni Sihtasutus.

 

Mida mõtled Eesti Vabariigist, noor inimene?

Integratsiooni Sihtasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatav kodanikupäevale pühendatud esseekonkurss pakub koolinoortele põhjust mõtiskleda Eesti Vabariigi üle ning oma mõtted ka huviärataval moel kirja panna.

Esseekonkurss avaneb 25. septembril ning kirjutisi ootame e-posti aadressile essee@integratsioon.ee kuni 13. oktoobrini. Osalema oodatakse üldhariduskoolide 7.-12. klasside ja kutseõppeasutuste õpilasi.

Teemad on järgmised:
- Mida ja miks tahaksin kinkida Eestile 100. sünnipäevaks?
- Millist ÄPPI kasutaksin Eesti Vabariigi arendajana tulevikus.

Integratsiooni Sihtasutuse kodanikuhariduse valdkonnajuhi Toivo Siku sõnul on esseekonkursi eesmärk väärtustada Eesti riiki ja selle ajalugu ning iga üksikisiku rolli Eesti ühiskonna arendamisel.

„Samuti soovime konkursiga julgustada õpilasi kaasa rääkima Eesti Vabariigi arenguga seonduvatel teemadel ning tunnustada õppurite soovi panustada Eesti ühiskonda,“ märkis Sikk.

Integratsiooni Sihtasutus korraldab kodanikuteemalist esseekonkurssi 2011. aastast alates. Varem on olnud teemadeks „Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?“ (2011), „Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist?“ (2012), „Mida tähendab mulle, kui Eesti kodanikule, aktiivne ühiskonnaelus osalemine?“ (2013), „Eesti 10 aastat Euroopa Liidus“ (2014), „Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale?“ (2015), „Eesti Vabariigi 100. sünnipäev – kas olen külaline või sünnipäevalaps?“ (2016).

 

Kuidas olla juutuuber, toota telesarja ja muud meediaoskused, mida asutakse üheksas koolis õppima
 

Sügisel käivitub Eesti koolides üheksa meediahariduse projekti, mis said toetust kevadisel projektikonkursil “Meediahariduse edendamine üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes”. Toetatavate projektide kogumaht on ligi 20 000 eurot. Ühtekokku laekus 12 taotlust.
 

• Sillamäe Gümnaasiumi noored õpivad projekti “Valikuvõimalus” raames tekstianalüüsi põhivõtteid - kuidas eristada usaldusväärset infot küsitavast ning tunda meediatekstis ära põhilised mõjutusvõtted. Praktilises osas teevad Sillamäe õpilased noorsooteemalisi intervjuusid ning reportaaže Kadrina Keskkoolis, Võru Gümnaasiumis ja Narva Keeltelütseumis.
   
• Tallinna Kunstigümnaasium algatas õpilaste koostöö Eesti Rahvusringhäälinguga, et tutvuda telesaadete loomise protsessiga ning läbida produtseerimise, filmimise ja monteerimise teemalised töötoad, kus noored saavad praktilisi oskusi kooli TV tegemiseks.
   
• Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi projekti “Vaatan uudise sisse! Vaatan uudise taha!” üks eesmärk on suurendada Ida-Virumaa noorte teadlikkust propaganda mõjutusvahenditest ning meediast kui produktsioonisüsteemist. Eesmärgi saavutamiseks on Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut koostanud õppeprogrammi. Kursuse lõpptulemusena valmib osalejate loodud kohalikku elu kajastav uudistesaate simulatsioon.
   
• Toetust said ka kahe kutseõppeasutuse projektid: Tallinna Ehituskooli õpilased korraldavad oktoobris meediapäeva, kus õpivad internetis oleva info kriitilist hindamist ja eetilist kasutamist; Järvamaa Kutsehariduskeskuse ürituste sarja raames praktiseerivad õpilased professionaalsete juhendajate käe all uudiste ja artiklite kirjutamist ning tutvuvad juutuuberiks olemise ja telesarja osa produtseerimise üksikasjadega.
   
• Haabersti Vene Gümnaasiumi ning Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpilased külastavad stuudioid, et tutvuda režii ja kaameratöö põhialuste ning raadio- ja teleuudiste tootmisega.
   
• Pirita Majandusgümnaasiumis korraldatakse meediakonverents "Orienteerumine meediaruumis - kohustus või vabadus?".
   
• Mittetulundusühing VVS Media grupp pakub eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele Tallinna gümnasistidele videotreeningud ning uudiste ja reportaažide tegemist, et õpetada neile teabe ja pildikeele lahtimõtestamise oskust.

Konkursi eesmärk on arendada gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilaste meediapädevust, võimekust infot analüüsida, meediasõnumeid kriitiliselt interpreteerida ja ise meediasisu luua.
 

Projekte rahastab haridus- ja teadusministeerium riigieelarvest. 

Lisainfo: Liilika Raudhein, analüütik, tel 659 9841, e-post: liilika.raudhein@integratsioon.ee

 

President leiab, et iga Eestis elav rahvus tundku enda üle uhkust

18. augustil eesti ja vähemusrahvuste katusorganisatsioonide kohtumisel Eesti Rahva Muuseumis ütles Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid, et Eestis on igaühel vaja olla uhke oma rahvuse ja kultuuri üle.

„Mul on hea meel, et te olete täna tulnud arutama seda, kuidas kõik koos saavad kujundada Eesti mustrit 21. sajandil. Ja mina toetan teid selles, et selles Eesti mustris oleks hästi palju värve. Hästi palju kirevust, hästi palju keelelist paljusust ja loomulikult kultuurilist paljusust,“ lausus president kohtumise tervitussõnavõtus.

Kohtumisele oli kokku tulnud 110 inimest 40 organisatsioonist. Esindatud olid vene, valgevene, ukraina, armeenia, aseri, tatari, ingerisoome, mordva, baškiiri, kabardiini, eesti ja teised rahvused. Sõlmiti kultuuritutvusi ning arutleti selle üle, kuidas senisest enam panustada Eesti riigi arengusse.

Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonna juhi Kristina Pirgopi sõnul pole nii mastaapset eesti ja vähemusrahvuste katusorganisatsioonide kohtumist Eestis seni toimunudki.

„Huvi sellise kohtumise vastu on tuntud korduvalt, sestap otsustasimegi üheskoos kultuuriministeeriumi ja Eesti Folkloorinõukoguga asja ära teha. Miks peaks iga katusorganisatsioon hoidma omaette, kui kohtumised teistest kultuuridest inimestega võiks olla suurepäraseks kasvulavaks uutele ideedele ja ettevõtmistele,“ lausus Pirgop.

Presidendi kõne tekst: https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13502-2017-08-19-11-46-29/index.html
Presidendi kõne video: https://youtu.be/BPI19UKLiE0
Ürituse fotogalerii: https://goo.gl/photos/6BCAgk4mafrXzY9T6

Lisainfo:
Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonna juht, tel 51 941 147, kristina.pirgop@integratsioon.ee 

 

Otsitakse koolitajat rahvusvahelise kaitse saajatele

Siseministeerium otsib partnerit, kes pakuks rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud kohanemisprogrammi koolitusi. Samuti on partneri ülesanne seniseid koolitusi täiendada ja koolitusmaterjale uuendada.

Koolitusmaterjalid on varasemast mahukamad seoses koolitustele täiendavate teemade lisamisega. Rahvusvahelise kaitse saanutele on kohanemisprogrammis eraldi koolitusmoodul. Selle sisu on kujundatud just kaitse saanud inimeste vajadusi silmas pidades ning eesmärgiks on, et osalejatel tekiks hea arusaam Eesti ühiskonna toimimisest ja nad saavutaksid kiiresti kontakti kohaliku kogukonnaga.

Tegevused viiakse ellu 2018. - 2019. aastal, selle aja jooksul koolitatakse vähemalt 200 rahvusvahelise kaitse saajat. Taotlusvooru kogueelarve on 200 000 eurot ning seda rahastatakse 75% ulatuses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning 25% ulatuses riigieelarvest.

Taotluste esitamise tähtaeg on 27. september 2017 kell 11.00. Taotlemise vormide ja juhendiga saab tutvuda aadressil www.amif.ee

Lisainfo:
Silva Viilup, siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik, tel 612 5180, e-post: silva.viilup@siseministeerium.ee

 

 

 

 

Kutsume rahvusvahelisele lõimumiskonverentsile
Kutse Eesti esimesele lõimumise häkatonile
Lapsed kutsusid Eesti presidenti Narva külla
Toetame meediahariduse edendamist koolides
Ooperi "Carmen" kontsertversioon etendub Mustpeade Majas
Meie Narva esindus vahetas asukohta
Tasuta eesti keele õppega seotud statistilisi näitajaid

Kutsume rahvusvahelisele lõimumiskonverentsile

 

“Ühtsustunne mitmerahvuselistes kogukondades: kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna roll”

 

16. ja 17. novembril 2017 Tallinnas

Nordic Hotel Forum, Viru väljak 3

Kahepäevane konverents toob kokku lõimumise valdkonna rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud eksperdid, poliitikakujundajad, teadlased ning visionäärid Eestist ja üle Euroopa ja maailma, kes käsitlevad paneelarutelude ja praktiliste töötubade raames lõimumise võtmeküsimusi, pakuvad lahendusi ning jagavad parimaid praktikaid.
 

Konverentsil esinevad rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid Kanadast, Suurbritanniast, Venemaalt, Ukrainast, Norrast, Belgiast, Taanist, Itaaliast, Soomest ja Eestist, kes arutlevad kultuuri, meedia, haridussüsteemi ja kodanikuühiskonna rolli üle kultuuriliselt mitmekesise ühiskonna lõimituse toetamisel. Toimuvad interaktiivsed arutelupaneelid ja praktilised töötoad.

Külalisesinejate seas on:

Rob Berkeley MBE – (Suurbritannia) ühest maailma mõjukamast meediakontsernist BBC, kus ta vastutab kuulajaskonna kaasamise eest.

Professor Milton Bennett (USA/Itaalia) – rahvusvaheliselt palju rakendust leidnud kultuuridevaheliste suhete arengut selgitava mudeli Developmental Model of Intercultural Sensitivity (DMIS) autor

Bob Deen, OSCE rahvusvähemuste kõrgema voliniku vanemnõunik ja valdkonnajuht.

Professor Zsuzsa Csergő – maailma ühe juhtiva rahvussuhteid käsitleva akadeemilise assotsiatsiooni Association for the Study of Nationalities (ASN) president, Kanada Queensi Ülikooli poliitikauuringute osakonna juhataja.

Dr. Peeter Mehisto, Londoni Ülikool – kakskeelse hariduse ekspert, kes on palju panustanud keelekümblusprogrammi rakendamisse Eestis.

Dr. Marco Martinello – Belgia riikliku teadusuuringute Sihtasutuse (FNRS) juht, etniliste suhete uurimiskeskuse (Centre d’Etudes de l’Ethnicité et des Migrations CEDEM) direktor.

Tutvu programmi ja esinejatega siin
 

Konverentsil osalemine on tasuta eelregistreerumisega, töökeeleks on inglise keel, sünkroontõlkega eesti ja vene keelde. Toimub ka otseülekanne www.integrationconference.ee

 

Kutse Eesti esimesele lõimumise häkatonile

Lõimumise häkaton leiab esmakordselt Eestis aset 24.-25. novembril Tallinnas. Häkatoni eesmärgiks on otsida uudseid ja põnevaid lahendusi sidusama ühiskonna loomiseks.

Mis on lõimumise häkaton?
See on kahepäevane põnev ja innovaatiline loovate ideede maraton. Loe lähemalt www.integratsioon.ee/hakaton

Keda ootame osalema?
Ootame osalema kõiki neid, kes arvavad, et Eesti ühiskond peaks olema sidus - ehk kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi - ning kellel on tahtmist ja pealehakkamist tulla välja oma ideedega ning need ka ellu viia.
 

Kust saab täpsemat infot?

Infopäeval 19. oktoobril kell 16:00-18:00 Kopli restoranis (Kopli 25, Tallinn), kus häkatoni korraldajad räägivad lõimumisvaldkonna kõige olulisematest väljakutsetest, arengutest ning vastavad tekkinud küsimustele.
NB! REGISTREERU INFOPÄEVALE SIIN: https://www.integratsioon.ee/hakatoni-infopaev   
 

Häkatoni korraldab
Integratsiooni Sihtasutus koostöös kultuuriministeeriumiga.

Lisainfo: Olga Sõtnik, kultuuriministeeriumi peaspetsialist, tel: 51 20 962, e-post: olga.sotnik@kul.ee

 

Lapsed kutsusid presidenti Narva külla

2. oktoobril kohtus Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid Võrus Narva Keeltelütseumi õpilastega, kes on sukeldunud eestikeelsesse keskkonda Võrumaa peredes.

President tuli külla käsitöötuppa, kus lapsed meisterdasid šokolaadiümbriseid ja kaarte. Kõige kaunimad meisterdused kinkisid lapsed kohtumise lõpus presidendile, kutsudes teda ühtlasi Narva külla.

Sel aastal osaleb pereõppes 120 Ida-Virumaa õpilast. Kersti Kaljulaid ütles kohtumisel, et pereõppesse kui väga tõhusasse keeleõppevormi võiks kaasata veelgi rohkem õpilasi. Samuti kutsus ta Integratsiooni Sihtasutust üles nuputama, kuidas pärast koju tagasi naasmist suunata nende laste ’värsket õhinat’ edasi.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul on pereõpe üks parimaid keeleõppevorme just seetõttu, et peres olles tekivad sõbrad pikaks ajaks. „Eesti ja vene emakeelega lapsed hakkavad omavahel suhtlema ning Võrumaale tullakse külla veel teist ja kolmandatki korda,“ lausus Käosaar.

Nii palju kui käsitöötegemine võimaldas, vastasid lapsed ka presidendi küsimustele. Lapsed küsisid omakorda presidendilt selle kohta, mis oli tema lemmikõppeaine koolis. Selgus, et bioloogia. „Mulle meeldis maid avastada – bioloogiat õppides sai palju ringi reisida,“ vastas Kersti Kaljulaid.

Koos kaheksa Narva Keeltelütseumi noorega olid kohal ka nende tugiõpilased Osula Põhikoolist ja Võru Kesklinna Koolist.

 

Toetame meediahariduse edendamist koolides

Integratsiooni Sihtasutus kutsub üldhariduskoole ja kutseõppeasutusi esitama projektitaotlusi meediahariduse edendamiseks.

Projektikonkursi eesmärk on arendada gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilaste meediapädevust, võimekust infot analüüsida, meediasõnumeid kriitiliselt interpreteerida või ise meediasisu luua.

Toetame intervjuude, uudiste, reportaažide, lühifilmide jms tegemist professionaalsete juhendajate käe all, õpilaste õppekäike meediaasutustesse ning teabeseminaride läbiviimist.

Projektikonkursi kogueelarve on 13 000 eurot. Taotluse esitamise tähtaeg on 6. november 2017.

Konkursi dokumendid ja taotlusvormid leiate sihtasutuse kodulehel: https://www.integratsioon.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=704

Projektikonkurssi rahastab haridus- ja teadusministeerium.

Lisainfo:
Liilika Raudhein, Integratsiooni Sihtasutuse analüütik, tel 659 9841, e-post: liilika.raudhein@integratsioon.ee

Ooperi "Carmen" kontsertversioon etendub Mustpeade Majas

 

Eestimaa Valgevenelaste Assotsiatsioon kutsub 14. oktoobril kell 19.00  Mustpeade Majja (Pikk 26, Tallinn) nautima ooperi "Carmen" kontsertversiooni Euroopa noorte talentide esituses.

"Euroopa noored talendid" on Eestimaa Valgevenelaste Assotsiatsiooni projekt, mille eesmärk on toetada andekaid noori lauljaid ja tutvustada Euroopa klassikalist vokaalmuusikat.

Tänavu kaheksandat korda toimuva projekti raames teeb Eesti Muusikaakadeemia orkester koostööd noorte rahvusvaheliselt tunnustatud lauljatega, kes on esinenud suurtel ooperilavadel Zürichis, Münchenis, Prantsusmaal, Moskvas ja Minskis.
 

Tule kohtu Mustpeade Majas prantsuse helilooja Georges Bizet’ ooperi peakangelastega: hispaanlanna Carmeniga metsosopran Dara Savinova esitluses, sõdur Josega ungari tenori Gula Rab’i esituses, matadoor Escamillot’ga eesti baritoni Atlan Karpi esituses. Kaasa teevad poola kontsertmeister Oleksandr Yankevych ja Tallinna flamencostuudio Claudia Ševtšenko juhendamisel. Süžee viib teid lõõmavate kirgede keskele Hispaania patuste ja pühakute linna Sevillasse.
 

Piletid on müügil Piletilevis.

 

Lisainfo: Niina Savinova, Eestimaa Valgevenelaste Assotsiatsiooni president, tel 513 4280

  

Meie Narva esindus vahetas asukohta

Anname teada, et meie Narva esindus asub jätkuvalt samal aadressil: Kerese Keskus, Kerese 3, Narva.

Septembris kolis esindus aga korruse võrra allapoole, asudes nüüdsest Kerese Keskuse 2. korrusel (mitte 3. korrusel nagu varem).

 

Tasuta eesti keele õppega seotud statistilisi näitajaid
 

Oktoobris 2017 algasid kursused 572 inimesele üle Eesti

1.      Tallinnas - 286 õppekohta

2.      Narvas - 118 õppekohta

3.      Tartus - 16 õppekohta

4.      Pärnus - 16 õppekohta

5.      Kohtla-Järve linnaosas Ahtmes - 46 õppekohta

6.      Jõhvis - 45 õppekohta

7.      Sillamäel - 45 õppekohta

 

2017. a novembris alustab eesti keele õpet 56 Narva taksojuhti

 

2017. a septembrist õpib eesti keelt 200 õpetajat:

1.      Narvas 114 õpetajat

2.      Sillamäel 28 õpetajat

3.      Jõhvis 28 õpetajat

4.      Kohtla-Järvel 14 õpetajat

5.      Ahtme linnaosas 14 õpetajat

 

2018. a avab sihtasutus uued eesti keele õppekohad 588 inimesele

·         Üle Eesti A2, B1 ja B2 tasemel eesti keele kursustel õppekohad - 224 inimest

·         A1 tasemel kursus Narvas - 160 inimesele

·         A1 tasemel kursus Tallinnas - 160 inimesele

·         A1 tasemel kursus Narva taksojuhtidele - 44 inimesele

 

+ 30 eesti keele ja kultuuri tundmise klubi üle Eesti, kus saab osaleda vähemalt 480 inimest. Klubis praktiseeritakse eesti keelt B2 ja C1 tasemel.

2015. a septembrist kuni 2017. a septembrini
on A2, B1 ja B2 tasemel eesti keele kursustel osalenud 4864 inimest

1.      Tallinnas 3154 (sh Harjumaa valdade elanikud, näiteks Maardust 154 inimest)

2.      Sillamäel 175

3.      Jõhvis 122 (sh Toila)

4.      Kohtla-Järvel, Ahtmes 434 (sh Kohtla, Lüganuse, Kohtla-Nõmme, Aseri vald ning Kiviõli)

5.      Narvas 831 (sh Vaivara, Illuka ja Mäetaguse vald ning Narva-Jõesuu)

6.      Pärnus 29 (sh Paikuse, Sindi, Sauga vald)

7.      Tartus 80 (sh Tartu, Ülenurme vald)

 

+ Eesti keele kursused Ida-Virumaa õpetajatele Narvas, Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Ahtmes

2015. a - 235 õpetajat

2016. a - 210 õpetajat

 

 

Konverentsi kavva lisandus poliitikute debatt
Lõimumise häkaton on 24.-25. novembril
Viis põhjust osaleda kodanikupäeva e-viktoriinil
Kuidas julgustada vähese eesti keele oskusega töötut?
Väliseesti kultuuriühingud saavad juubeliaastaks projekte esitada
Tegevust alustab 28 eesti keele ja kultuuri tundmise klubi
6 sammuga Eesti kodanikuks
Veel kuus rahvusvähemuste pühapäevakooli said riigilt toetust
Narva taksojuhid alustavad massilist eesti keele õpet
Ida-Virumaa noored käivad Tartus ja Rakveres lõimumas
Vene Kultuuri Pühapäevakool esitleb saja aasta vanust vene kööki
Show-grupp IRIS tähistab sünnipäeva koos Zlatõje Gorõ ja Eduard Tomaniga

 

Jälgi konverentsi otseülekandena

Meil on rõõm teatada, et 16.-17. novembril Tallinnas toimuva rahvusvahelise lõimumiskonverentsi “Ühtsustunne mitmerahvuselistes kogukondades: kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna roll” teisel päeval algusega kell 13:30 peetakse kuum avalik väitlus teemal "Lõimuv Eesti: nii palju veel teha, kohtades käia, inimesi lõimida" (tsitaat lõimumisalasest telesaatest "Meie Eestid"), millest võtavad osa Eesti poliitilisel maastikul tegutseva viie suurema erakonna esindajad.

Debatti juhivad ajakirjanik Neeme Raud (foto Erik Prozes, Postimees) ja Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu esimees Kristina Kallas.

Konverentsi kohad on täis, kuid võimalik jälgida otseülekannet konverentsi kodulehel www.integrationconference.ee ning Postimehe portaalis www.postimees.ee.

 
Debatis osalevad
 

Jevgeni Ossinovski, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Yoko Alender, Reformierakond

Mihhail Kõlvart, Keskerakond

Viktoria Ladõnskaja, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit

Martin Helme, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
 

Lisainfo konverentsi programmi kohta leiab veebilehel www.integrationconference.ee.

 

Lõimumise häkaton on 24.-25. novembril
 

24.-25. novembril toimub Tallinnas Erinevate Tubade klubis esimene Lõimumise häkaton, kus 3-5liikmelised tiimid hakkavad arendama uusi ja põnevaid projekte sidusama ühiskonna loomiseks.

Lisainfo häkatoni kohta ja registreerimine on avatud siin: www.integratsioon.ee/hakaton

Oluline info osalejatele Ida-Virumaalt

Koostöös Briti Nõukoguga saame toetada Ida-Virumaalt  pärit osalejaid ning pakkuda tasuta majutust ja transporti häkatoni ajal.

19. oktoobril toimus infopäev Tallinnas
Infopäeva salvestust saab järele vaadata siin: https://www.youtube.com/watch?v=2K5wsiwqnOU&feature=youtu.be   

 

Selleks, et ennast paremini kurssi viia õimumise valdkonnas toimuvate arengutega soovitame jälgida 16.-17. novembrini toimuva rahvusvahelise lõimumisalase konverentsi  “Ühtsustunne mitmerahvuselistes kogukondades: kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna roll” otse-ülekannet http://integrationconference.ee/

Lisainfo: Olga Sõtnik, Kultuuriministeeriumi peaspetsialist, tel 5120962, olga.sotnik@kul.ee

Kodanikupäeva e-viktoriin avaneb peagi lahendamiseks
 

26. novembril tähistame kodanikupäeva. Integratsiooni Sihtasutus on selleks pidupäevaks ette valmistanud kodanikupäeva viktoriini, mida korraldatakse sellel aastal juba 15. korda.

Viktoriin on avatud lahendamiseks Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel www.integratsioon.ee  

• üldhariduskooli V – XII klassi ja kutsekooli õpilastele alates 20. novembrist kell 9:00 kuni 30. novembri kell 23:59ni
• kõigile huvilistele ajavahemikul 26.-30. november.

1. Hea võimalus kujutleda, milline oleks elu ilma Google’ta.
On nii turvaline ja harjumuspärane haarata telefoni järele ja guugeldada, kui on vaja midagi välja uurida. Kodanikupäeva viktoriini küsimused on koostatud aga nii nutikalt, et lihtlabaselt guugeldades neile vastust ei leia. Vaata, kui paljuks oled võimeline ilma Google-päästerõngata.

2. Saad teada uusi fakte selle kohta, mis muudab meie riigi erakordseks.
Küsimuste koostajad on kõvasti vaeva näinud, et kokku panna põnev viktoriin. Eesti ühiskonna kohta on tohutult informatsiooni, igal aastal lisandub uusi fakte. 15 aastat on koostatud kodanikupäeva viktoriinile küsimustikke ning senini pole küsimused kordunud.

3. Näed ära, kui palju sa mäletad lähiajalugu.
Hulk viktoriiniküsimusi puudutavad aastat 2016. Kas lähiajalugu on sul meeles?

4. Viktoriini lahendamine muudab sind uudishimulikumaks.
Saades teada midagi põnevat, ärgitab see sama teema kohta veelgi enam teada saama. Nii muutud ärksamaks ning suudad omandatud teadmiste abil luua uusi seoseid. Kui passiivne inimene kurdab igavuse üle, siis uudishimuliku inimese elu on kui seiklus.

5. Kodanikupäev on kohe pärast kadripäeva.
Kui hoogne Kadripäev on peetud, siis sea ennast mõnusalt arvuti taha ja sukeldu e-viktoriini lahendamisse. Nii on nädalavahetus läinud täie ette. 

 

Kuidas julgustada vähese eesti keele oskusega töötut?

Veebruaris käivitas Integratsiooni Sihtasutus pilootprojekti TEMP ehk töötute elanike mentorprogrammi, kus osaleb 30 inimest ehk 15 mentii-mentori paari.

- Mentiid on selles programmis töötud inimesed, kelle eesti keele oskus on vähene ning kes elavad Tallinnas ja Ida-Virumaal. Enamus mentiidest on vanuses 50+, aga on ka noori.
- Mentorid on töötavad vabatahtlikud, kellel on soovi ja energiat aidata mentiil teha oma elus positiivseid muudatusi. Projekti alguses läbisid mentorid kahepäevase mentorikoolituse.

Programmi kuuluvad töötoad, koolitused ja kohtumised, et osalejad saaks suhelda inimestega väljastpoolt oma tavapärast ringkonda. Näiteks on toimunud toiduvalmistamise töötoad Tallinnas ja Sillamäel, käidi Paides arvamusfestivalil, oli stressijuhtimise koolitus Tallinnas ning tulekul on eneseturundamise koolitus.

30. oktoobril kohtusid mentiid ja mentorid Tallinnas mitme suure ettevõtte – Ericsson Eesti AS, AS Vopak E.O.S., Omniva, ISS Eesti AS, Kaubamaja AS personalijuhtidega, kes tutvustasid oma ettevõtte värbamispõhimõtteid ning jagasid praktilisi näpunäiteid tööotsijale. Personalijuhid rõhutasid, et töötajaid värvates peavad nad töötamistahet märksa olulisemaks kui eesti keele oskust.

Integratsiooni Sihtasutuse koostöötegevuste valdkonnajuht Ljudmila Peussa sõnul mõjus kohtumine personalijuhtidega osalejatele julgustavalt. “Personalijuhid jagasid uskumatult palju kasulikke nõuandeid, millest tööd otsival inimesel on tõesti abi,” ütles Peussa.
 

Pilootprogramm TEMP viiakse läbi CROSS projekti Cross-border cooperation on mentoring and peer support for immigrants“raames. Projekti toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt rahastatava INTERREG Kesk-Läänemere 2014-2020 programmi vahenditest. Töötute elanike mentorprogramm TEMP on pärit Soomest, kus seda on juba aastaid edukalt kasutatud.

 

Väliseesti kultuuriühingud saavad juubeliaastaks projekte esitada

27. oktoobril kuulutati välja Eesti Vabariik 100 ja rahvuskaaslaste programmi projektikonkursid, millega toetatakse 100 000 euroga välismaal tegutsevate eesti kultuuriühingute ettevõtmisi juubeliaasta puhul.

Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuhi Kristina Pirgopi sõnul on väliseesti kultuuriühingutele antav toetus varasemast suurem. „2018. aasta on Eesti Vabariigi jaoks eriline ning soovime, et eesti kultuuri elushoidvad üritused piiri taga teoks saaks ning kaugel elavad eestlased tunneksid end osana Eesti kultuurielust,“ lausus Pirgop.

Kultuuriministeeriumi nõuniku Anne-Ly Reimaa sõnul on väliseesti kultuuriseltside huvi taotlusvoorude vastu olnud suur. „Peame väga tähtsaks, et välismaal elavad eestlased hoiaksid sidet kodumaaga ja et seal, kus elab eestlasi, hoitaks alles ka eesti traditsioone ja kultuuri. Sageli on just välismaal elavad eestlased meie maa esmased tutvustajad,“ ütles Reimaa.

Eesti Vabariik 100 ja EL eesistumise rahvusvahelise programmi halduri Heilika Pikkovi sõnul on kõik Eesti sõbrad siin- ja sealpool piiri oodatud tähistama Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. „Tegemist on meie riigi senise ajaloo olulisema tähtpäevaga - millal siis veel kui mitte Eesti Vabariigi juubeliaastal peaksid eestlased kõikjal maailmas tundma end ühtse kokkuhoidva perena,“ märkis Pikkov.

Rahvuskaaslaste programmi konkursi projekte toetatakse kuni 3000 euroga, Eesti Vabariik 100 konkursi projekti kuni 7000 euroga. 

Mõlema konkursi taotluste esitamise tähtaeg on 30. november 2017.
 

Konkursi tingimused leiate Integratsiooni Sihtasutuse kodulehelt.
- EV100 välilseesti kultuuriühingute projektikonkurss: https://www.integratsioon.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=707
- Rahvuskaaslaste programmi väliseesti kultuuriühingute projektikonkurss: https://www.integratsioon.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=708
 

Projektikonkursid korraldab Integratsiooni Sihtasutus ning rahastavad Riigikantselei ja Kultuuriministeerium „Rahvuskaaslaste programmi 2014-2020“ vahenditest. Rahvuskaaslaste programmi haldab haridus- ja teadusministeerium.
 

Täiendavat teavet EV100 programmi kohta leiate veebilehelt www.ev100.ee

Lisainfo:
Heilika Pikkov, EV100 ja EL eesistumise rahvusvahelise programmi haldur, tel: 56 91 20 91, heilika.pikkov@riigikantselei.ee

Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht, tel: 659 9024, 51 94 11 47, kristina.pirgop@integratsioon.ee
 

 

 

Tegevust alustab 28 eesti keele ja kultuuri tundmise klubi
 

Eeloleval talvel saavad mitmel pool Eestis hoo sisse eesti keele ja kultuuri tundmise klubid: 14 klubi alustavad Tallinnas, 12 Ida Virumaal (Sillamäel 2, Narvas 6,  Jõhvis 2, Kohtla-Järvel 1, Ahtmes 1) ja Tartus 2.

Kellele on klubid mõeldud?

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi on inimesele,  

• kelle emakeel ei ole eesti keel ning kellel on läbitud Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud B2 või C1 taseme keeleõpe või Ida-Virumaa õpetajate keelekursus*,
• kes soovib avardada oma arusaamist eesti kultuurist,
• kellele meeldiks külastada kultuurisündmusi kodulinnast väljaspool,
• keda inspireeriksid kohtumised põnevate isiksustega (kultuuritegelaste, ettevõtjate jt), keda kutsutakse klubiüritustele külalisesinejaks,
• kes naudiksid klubilist tegevust üks kord nädalas,
• kes tahab saada üle keelebarjäärist ning leida tuge ja innustust eesti keele julgemaks kasutamiseks igapäevases elus.

* Potentsiaalsetele klubi liikmetele saadetakse personaalne kutse.
* Klubiga on võimalik liituda ka klubi liikmete sõpradel ja tuttavatel, kellel on sooritatud B2 või C1 tasemel riiklik tasemeeksam.

Klubidest

• igal klubil on 2 eestvedajat ja 16 liiget erinevatelt elualadelt,
• klubi käib koos kord nädalas ühtekokku kuus kuud,
• selle aja jooksul leiab aset ka kuus õppekäiku muuseumidesse, kontserdile, teatrisse või spordiüritusele ja looduskaunitesse paikadesse,
• klubid tegutsevad alates 2015. aastast - kahe aasta jooksul on kaasa löönud 760 klubi liiget. Klubide töö jätkub samas mahus kuni aastani 2020,
• klubide tegevust rahastab Euroopa Sotsiaalfond projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevusele 5.2.2 „Keeleline ja kultuuriline kümblus“ kaudu,
• klubisid korraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Change Partners OÜ, OÜ Keelepisik,  ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus OÜ ning Atlasnet MTÜ-ga.

 

Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel: 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

 

 

6 sammuga Eesti kodanikuks

Valminud on lihtne ja praktiline juhis, kuidas taotleda Eesti kodakondsust.
Trükised on tehtud kahes eri versioonis: eesti-inglise ja eesti-vene keeles.

Loe, mis need kuus sammu on, siit

 

Veel kuus rahvusvähemuste pühapäevakooli said riigilt toetust

 

Lisaks suvisele taotlusvoorule, kui eraldati toetust 24 rahvusvähemuste pühapäevakoolile, lisandus sügisese taotlusvooruga toetusesaajate hulka veel kuus pühapäevakooli.

Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuhi Kristina Pirgopi sõnul võimaldab kuuele pühapäevakoolile eraldatud toetussumma 23 100 eurot sel õppeaastal õppida ukraina keelt ja kultuuri Maardus, ingeri kultuuri ja soome keelt Pärnus, korea, gruusia keelt ja kultuuri Tallinnas ning vene keelt ja kultuuri Pärnus.

 

„Pühapäevakoolides õpivad lapsed ja noored oma esivanemate keelt ja traditsioone, harjutavad rahvatantsu, proovivad rahvuslikku käsitööd ja omandavad rahvusköögi roogade valmistamise nippe. Loomulikult kuuluvad aastaplaani ka muuseumide külastused, kohtumised teiste pühapäevakoolide õpilastega ning rahvuspühade tähistamine,“ rääkis Pirgop.

 

2017. aastal õpib rahastatud pühapäevakoolides 520 õpilast ja töötab 70 õpetajat. Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust rahastab haridus- ja teadusministeerium.

 

Lisainfo: Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht, tel 6599 024, e-post: kristina.pirgop@integratsioon.ee

 

Narva taksojuhid alustavad massilist eesti keele õpet

Novembris alustab 100 Narva taksojuhti riigi kulul 120tunnise eesti keele algkursuse läbimist.

Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul saavad kursused teoks tänu sellele, et valitsus rahuldas kultuuriministeeriumi taotluse suunata 2017.-2018. aastal tasuta eesti keele õppesse täiendavat raha.

„Saame nii tagada paremad riigikeele õppimise võimalused, kuna A1 ehk algtaseme tasuta keeleõpet ei pakuta täna piisavas mahus. Kursusel keskendutakse eelkõige taksojuhtidele vajaliku suhtluskeele omandamisele. Õppurid omandavad igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase,“ ütles Tondi.

Keeleõppest huvitatud taksojuhtide nimekirja esitas sihtasutusele Narva linnavalitsus. Keeleõppe viib läbi Sihtasutus EDUKOOL. Eesti keele kursused toimuvad seitsmes rühmas ajavahemikus november 2017– 30. november 2018.
 

Kursuse lõppedes toimub lõputest.  

 

Ida-Virumaa noored käivad Tartus lõimumas

Ida-Virumaa Integratsioonikeskus käivitas projekti „Tulekud ja minekud kultuuris“, et pakkuda eri emakeelega 13-18aastastele noortele koostegemise rõõmu, uusi kontakte ja tutvustada Eesti ajalugu.

Eesti ja vene õppekeelega Kiviõli, Jõhvi, Sillamäe, Narva ja teiste Ida-Virumaa koolide õpilasi lõimitakse õppekäikudega Eesti Rahva Muuseumisse. Tee peal astutakse sisse ka Iisaku Kihelkonna Muuseumisse ja Mustvee vanausuliste muuseumisse.

Õppegrupid koostatakse koolideüleselt, et reisiseltskond koosneks nii eesti kui ka vene emakeelega õpilastest. Esimesel õppepäeval 11. oktoobril osales 40 õpilast neljast Narva piirkonna koolist - Soldino gümnaasiumist, Paju koolist, Narva-Jõesuu Koolist ja Narva Vanalinna Riigikoolist.

Projekti toetab Integratsiooni Sihtasutus.

 

Lisainfo: Arne Piirimägi, projekti koordinaator, Kiviõli Vene Kooli direktor, arne.piirimagi@gmail.com

Ida-Viru noored kohtusid Rakveres endise välisministriga

40 noort erinevatest Ida-Virumaa gümnaasiumidest Narvast, Sillamäelt ja Kohtla-Järvelt käisid 30. oktoobril Rakveres. Tegemist oli ühe üritusega Eestis elavatele 17-19 aasta vanustele noortele suunatud programmist, mille eesmärk on soodustada noorte omavahelisi kontakte ja näidata neile eneseteostuse võimalusi Eestis.

Rakveres esinesid Ida-Viru noortele rahvusvahelise küberstabiilsuse komisjoni juht ja endine välisminister Marina Kaljurand, Kaitseliidu Viru maleva instruktor-vanemoperatiivohvitser Erik Sild, Virumaa Teataja toimetaja Anu Viita-Neuhaus ja Rakvere linnapea Mihkel Juhkami. Nad meenutasid, kuidas kujunes nende karjäärivalik ning milliseid soovitusi nad annaks noortele.

Esinejate südamlike lugude ja väärtuslike soovituste vahele esines Tarvanpää Selts rahvatantsudega, www.tarvanpää.ee.

Päeva teisel poolel korraldas projekti Salliv Kool meeskond koolikiusamise foorumteatri, mille eesmärgiks on ennetada koolikiusamist ning suunata tähelepanu probleemi tõsidusele. Päeva lõpus said noored proovida kätt ajakirjanikena, kui Virumaa Teataja toimetaja Anu Viita-Neuhaus andis neile lahendamiseks praktilise ülesande.

Integratsiooni Sihtasutuse koostöötegevuste valdkonnajuht Ljudmila Peussa sõnul kutsutakse Ida-Viru noorte väljasõitudele alati ka õpilasi kohalikest koolidest - seekord osalesid noored Kadrina Keskkoolist.

 

Vene Kultuuri Pühapäevakool esitleb saja aasta vanust vene kööki
 

Tallinna Vene Kultuuri Pühapäevakool kutsub 14. novembril kell 16:30 avatud uste päevale „Vene köök 19. sajandi lõpus - 20. sajandi alguses“ kohvik-muuseumi Neitsitorn loengusaali.

Külalised saavad teada tollastest tuntumatest Tallinna ja Peterburi kohvikutest ja restoranidest. Lisaks tutvustavad korraldajad tuntud roogade ajalugu ning pakuvad neid maitsta. Menüüs on külm suupiste, supp ja magustoit teega. 

Üritus saab teoks Integratsiooni Sihtasutuse toetusel ja koostöös Tallinna Linnamuuseumiga.

Sissepääs on ainult eelregistreerimise alusel. Osalejate arv on piiratud.

Registreerimine ja lisainfo: Roman Ljagu, Tallinna Vene Kultuuri Pühapäevakooli juht, e-mail: romanljagu@hot.ee

 

 

Showgrupp IRIS tähistab sünnipäeva koos Zlatõje Gorõ ja Eduard Tomaniga
 

2. detsembril kell 16:00 kutsub showgrupp IRIS Lindakivi Kultuurikeskusesse oma 20. sünnipäeva kontserdile. Showgrupp esineb koos ansambliga Zlatõe Gorõ, näitleja ja laulja Eduard Tomaniga, loomingukeskuse Aplaus solistidega ja laulja Rafaeliga.
 

Showgrupp IRIS loodi 1997. aastal loomingukeskuse Aplaus estraadistuudio õpilastest. Grupi algkoosseisu kuulusid Artjom Solovjov, Natalja Tšernobajeva, Marina Taruta, Ludmilla Katskova, Olga Tšopenko (alates 2001. a on tema asemel Nadežda Karpenko).

 

IRISe repertuaaris on stiliseeritud rahvalaulud, estraadilaulud, džässikompositsioonid kümnes keeles, on ka Raimond Valgre laulud. Showgrupp on võitnud mitmeid rahvusvahelisi estraadilaulukonkursse Venemaal, Valgevenes, Lätis, Leedus, Eestis ja Armeenias.

Sissepääs on tasuta.

Lisainfo: Igor Jermakov, showgrupi Iris juht, e-post: igor@lindakivi.ee

 

 

Viis küsimust Kristina Kallasele
Jaanuaris saab taas eesti keele kursustele registreeruda
Koolitus ettevõtete juhtidele ja personalijuhtidele “Kuidas juhtida mitmekesisust?”
Narva nõustamiskeskus kutsub teed jooma
Väliseesti noored, aeg on teha suveplaane!
Ligi 80 000 eurot antakse kultuuri- ja spordiprojektide toetuseks
Riik jätkab rahvusvähemuste organisatsioonide toetamist
Parimad kodanikupäeva essee kirjutajad said uhke austamisürituse
Kauneid jõule!

 

Aasta oli ülimalt sisutihe

Kristina Kallas on Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu esimees olnud tänaseks kaks aastat. Agnes Aaslaid palus Kristinal heita pilk lõppevale aastale ja avaldada mõtteid sellest, mida võiks tuua 2018. aasta. 

Kristina, olete nõukogu esimees alates 15. detsembrist 2015. Mida on õnnestunud kahe aasta jooksul ära teha?  
Oleme teinud sihtasutuse tegevuskavas päris palju muutusi. Näiteks tühistasime ära tegevused, mis toetasid inimeste emigreerumist Eestist. Meie praeguses demograafilises olukorras tundusid need ammustest aegadest jäänud tegevused üsna naeruväärsetena. Oleme jõuliselt edasi liikunud eesti keele õppe korraldamisega, eelkõige Eesti keele majade kontseptsioonide väljatöötamise ja majade loomise ettevalmistamisega. Samuti oleme kilbile tõstnud rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevuse toetamise ülevaatamise ja kogu sihtasutuse kommunikatsiooni ja nähtavusega seonduva. Kõige rohkem tunnen uhkust rahvusvahelise lõimumiskonverentsi üle, mis on nüüd kaks aastat toimunud ja mille on sihtasutus väga hästi korraldanud. Konverents on toonud sihtasutuse uuesti Eesti ja ka rahvusvahelise avalikkuse tähelepanu alla ning tõstatanud ühiskonnas taas lõimumise teemad. 
 

Kuidas hindate sihtasutuse tegevust 2017. aastal?
Aasta oli raske, sest otsus viia sihtasutus alates 2018. aastast üle Narva tekitas töötajates ärevust nii, et mõnda aega oli sihtasutuse töö häiritud. Lisaks toimus ka juhi vahetus. Sellises keeriste olukorras on saavutuseks isegi töörahu tagasisaamine. Kuid sisulise poole pealt pean suuremateks õnnestumisteks koos kultuuriministeeriumiga välja arendatud Eesti keele majade kontseptsiooni, hästi korraldatud rahvusvahelist lõimumiskonverentsi ja uute sihtide seadmist. 
 

Mida peaks sihtasutus tuleval aastal kindlasti ära tegema, et võiksite 2018. aasta lõpus tunda rahulolu?
2018. aasta on sihtasutusele edukas, kui saab ära tehtud kolm asja:
- lükatakse käima Eesti keele majade projektid Narvas ja Tallinnas,
- tehakse detailne Narva kolimise plaan ja alustatakse sihtasutuse üleviimist ning
- lükatakse käima uus ja jõuline kommunikatsioonitegevus, kus sihtasutus on ühiskonnas peamine lõimumisalaste teemade tõstataja.

Muidugi tuleb lisaks viia ka sisutegevused uuele tasemele, nagu näiteks hakata senisest suuremat tähelepanu pöörama noorte meediakriitilisuse ja kodanikuhariduse edendamisele ning koostöövõrgustike laiendamisele. Samuti tuleks teha muudatusi rahvuskultuuriseltside töö toetamisel, et antav tugi tõesti aitaks seltsidel kasvada ja areneda. 
 

Millega jääb lõppev 2017. aasta Teile kõige enam meelde? 
Praegu on domineeriv emotsioon väsimus, sest aasta oli ülimalt sisutihe. Sihtasutuses olid suured muutused, mille tõttu tuli palju suhelda nii inimeste kui avalikkusega. Käima läksid uued algatused nagu Eesti keele majade loomine, Narva Loomeinkubaatori tegevus, lisaks sügisel veel ka Narva kultuuripealinna projekt ja Narva muusikafestivali algatamine 2018. aastal. Lisaks oli ju Eesti EL eesistumise ja Eesti 100 aasta, mis tõi endaga kaasa palju üritusi, esinemisi ja külalisi Narvas. Ma tegin sellel aastal palju koostööd ka OSCEga, kui hindasime Kõrgõzstani riiklikku lõimumisprogrammi ja ma pidin iga kuu aja tagant lendama kaugele Bishkeki. Oma tähelapanu ja aja võttis ka Ukraina, kus me koostöös Zaporižžja Riikliku Ülikooliga arendame mitmekeelse hariduse mudeleid ja toetame ka Ukraina haridusministeeriumi nende haridusreformi püüdlustes. Kõigele sellele lisandub mu põhikohustus juhtida Tartu Ülikooli Narva kolledžit, kus meil oli samuti suurte muutuste aasta – näiteks alustas tänavu õpinguid esimene välistudengite grupp. Fantastiliste meeskondadega üle Eesti koostööd tehes õnnestusid meil kõik ülalpool loetletud tegevused! 
 

Oleks huvitav teada saada, millega vabal ajal tegelete? Millise hobiga tegelemisele plaanite järgmisel aastal rohkem aega pühendada?
Kolme väikese lapse ning Tartu-Tallinn-Narva vahet sõitmiste vahel palju vaba aega ei jää, samas aga õppisin sellel aastal ennast paremini töölainelt välja lülitama. Selleks sobib hästi teadus- ja ilukirjanduse lugemine. Abikaasa utsitab mind nädalavahetustel küll metsa ja kanuumatkale, aga mina eelistan puhata soojas toas raamatu seltsis.

Suvel võtsin sihikindlalt ette liikumise, sest pikad autosõidud ning koosolekutel ja kontorites istumised mõjuvad füüsisele ikka väga halvasti. Stressi maandamiseks hakkasin jooksma. Laadisin endale alla RunKeeperi, kes mind nüüd kogu aeg tagant utsitab. Kui varem pidasin jooksmist edevate inimeste hobiks ning arvasin, et akadeemilisel inimesel ei sobi liibuvates pükstes mööda linna lipata, siis nüüd saan hästi aru, kui vajalik on trenn minu elustiili juures. Teadustöö edeneb ka paremini, kui keha eest on hoolt kantud. Vabadel hetkedel õhtuti ja nädalavahetustel meeldib koos lastega lugeda või filme vaadata. Vahva on ka teha laste kodutöid – näiteks taimede või loomade projekte -, mis antakse koos lapsevanemaga tegemiseks. Õpetajad, palun andke neid rohkem! Muidugi piisava etteteatamisega, et palju ringi sõitvad vanemad jõuaks ka planeerida koostegemist lastega.

 

Täname Teid, Kristina! Soovime palju edu uuel aastal!
Foto: Anna Markova

 

Jaanuaris saab taas eesti keele kursustele registreeruda

 

Eesti keele õppe huvilised, anname teada, et registreerumine järgmisel poolaastal toimuvatele kursustele algab 10. jaanuaril 2018 keskpäeval kell 12:00 aadressil https://www.integratsioon.ee

2018. aastal pakub sihtasutus eesti keele kursusi A1, A2, B1 ja B2 tasemel ning need on osalejatele tasuta. Jaanuaris avatakse ühtekokku 41 kursust Tallinnas, Tartus, Narvas, Sillamäel, Jõhvis ja Kohtla-Järve Ahtmes linnaosas ehk 650 õppekohta.

 

Kursused, mida viivad läbi MTÜ Atlasnet ja Folkuniversitetet Estonia MTÜ, toimuvad ajavahemikul 17.01-20.06.2018.

 

Kellel ei õnnestu registreeruda jaanuaris või kellele ei sobi kursuse läbiviimise aeg ja toimumiskoht, siis teadmiseks neile, et uus võimalus registreerumiseks avaneb augustis 2018.

 

Kursuste sihtrühm on eesti keelest erineva emakeele ja kultuuriga vähelõimunud püsielanikud ja uussisserändajad Eesti erinevates piirkondades. Eesti keele kursusi korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ ja Kultuuriministeeriumi riigieelarveliste vahendite toetusel.

 

Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

 

Koolitus ettevõtete juhtidele ja personalijuhtidele “Kuidas juhtida mitmekesisust?”

Integratsiooni Sihtasutus koostöös Eesti Inimõiguste Keskusega kutsuvad mitmekesisuse juhtimise koolitusele 6. veebruaril 2018 kell 10.00-16.30 Tallinnas (koht on täpsustamisel).

 

Koolituse eesmärk on suurendada teadlikkust mitmekesisest töökeskkonnast ja näidata võimalusi toimiva mitmekultuurilise ja mitmekesisust austava töökeskkonna loomiseks. Töökeel on eesti keel.

 

Päevakava:
 

10.00-10.30 Registreerumine

10.30-12.00 Sissejuhatus teemasse: lõimumise ja mitmekesisuse valdkonna ajalooline kujunemine, tänased peamised väljakutsed ühiskonnas, integratsioon ja põlvkondlikud erinevused, mitmekesisuse ja kaasatuse teema olulisus ettevõtete ja organisatsioonide kontekstis.

12.00-13.00 Lõuna

13.00-14.30 Rahvuspõhised stereotüübid värbamisel ja töökeskkonnas ning võimalused nende mõju vähendamiseks, stereotüüpide mäng ja arutelud töögruppides.

14.30-15.00 Lõuna

15.00-16.30 Praktilised lahendused, mida ettevõtted on Eestis teinud, et luua toimiv mitmekultuuriline ja mitmekesisust austav töökeskkond kõigile.

 

Koolitajateks on Eesti Inimõiguste Keskuse asutaja ja juht Kari Käsper ning Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise valdkonna ekspert Kelly Grossthal.

 

Koolitusele registreerimiseks tuleb täita ankeet hiljemalt 19. jaanuariks lingil https://goo.gl/forms/8iFKKbmz8L0ZY7S23

 

Koolitus toimub projekti: „Piiriülene koostöö mentorlus- ja tugiteenuse pakkumisel töötutele vähelõimunud püsielanikele CROSS CB525“ raames. Projekti käigus tegutseb Eestis töötutele vähelõimunud püsielanikele mõeldud ühiskonda integreerumist ja tööleidmist soodustav mentorlusprogramm. Lisaks viiakse Eestis organisatsioonides läbi mitmekesisust väärtustavaid tegevusi. Tegevuste abiga soovitakse suurendada teadlikkust mitmekesisest töökeskkonnast ja ühtlasi suurendatakse ka organisatsioonide valmisolekut värvata tööle eri rahvusest inimesi.

 

Projekti toetatakse Euroopa Regionaalarengu fondi rahastatava INTERREG Kesk-Läänemere 2014-2020 programmi vahenditest. Projekti partneriteks on Integratsiooni Sihtasutus ja Föreningen Luckan r.f haru Luckan Integration.

 

 

Lisainfo: Ljudmila Peussa, Integratsiooni Sihtasutuse koostöötegevuste valdkonnajuht, tel +372 55 563 452,

ljudmila.peussa@integratsioon.ee

 

Narva nõustamiskeskus kutsub teed jooma

1. veebruaril kell 15.30 kutsub Narva nõustamiskeskus Ida-Viru koolide ühiskonnaõpetuse õpetajad teeõhtule „Eesti kodanik“.

Teejoomise kõrvale tutvustatakse Integratsiooni Sihtasutuse uut brošüüri „6 sammuga Eesti kodanikuks“ ning räägitakse kodanikukoolitusest.

Narva Nõustamiskeskus pakub õpetajatele võimalust teha 15-19aastastele noortele koolides ühiskonnaõpetuse tundi, kus nõustajad tutvustaksid õpilastele uut brošüüri ja jagaksid infot kodanikukoolituse kohta.

Teavitusürituse korraldamise eesmärk on nõustada ja informeerida Eestis elavaid vene emakeelega noori, kes antud valdkonnas infot vajavad.

 

 

 

Väliseesti noored, aeg on teha suveplaane!
 

2018. aastal, mil on Eesti vabariigi 100. sünnipäev, ootame välisriikides elavaid eestlasi Eestit külastama. Mis paremat kinki saaks Eestile veel sünnipäevaks teha. Põhjuse siiatulekuks annab ka Integratsiooni Sihtasutuse korraldatav eesti keele ja meele suvelaager.

 

Aastal 2018 kutsume tavapärasest rohkem väliseesti noori Eestis toimuvatesse keele- ja kultuurilaagritesse. Keelelaagrites õpivad 13-18aastased Eesti päritolu ning teistes riikides elavad noored eesti keelt, suhtlevad laagrikeskkonnas eestlastest eakaaslastega ning õpivad paremini tundma Eesti kultuurikeskkonda. Käiakse ekskursioonidel, tehakse sporti ning tutvutakse Eesti vaatamisväärsustega. Laagrite korraldajad soovivad, et välismaal elavad eesti lapsed tunnetaksid sidet kodumaa ja eesti keelega.

 

2018. aastal on planeeritud viis laagrivahetust:

I vahetus – 25. juuni – 5. juuli – Venevere Puhkeküla  

II vahetus – 9. – 19. juuli – Venevere Puhkeküla  

III vahetus – 23. juuli – 2. august – Venevere Puhkeküla

IV vahetus – 24. juuli – 3. august – Sammuli Puhkeküla

V vahetus – 6. – 16. august – Venevere Puhkeküla

 

Oma keeleoskust arvesse võttes soovitame noortel valida vahetusi nii, et algajad tuleksid I ja III vahetusse, keskmise keeleoskusega noored peaksid valima II ja IV vahetuse vahel ning keelt valdavad ehk keeleoskajad noored valima V vahetuse.

 

Laagrivahetused viiakse läbi Eestimaa looduskauneis paikades Viljandimaal Venevere Puhkekülas http://venevere.ee ja Sammuli Puhkekülas www.sammuli.ee.

 

Lastevanematel on võimalik oma lapsi eesti keele- ja kultuurilaagrisse registreerida Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel kuni 31. märtsini 2018. aastal SIIN.

 

Sihtasutus teatab noore vastuvõtust keelelaagrisse e-posti teel 15. aprilliks 2018.

 

Eesti keele- ja kultuurilaagreid eesti päritolu noortele toetab kultuuriministeerium ja haridus- ja teadusministeerium „Rahvuskaaslaste programm 2014–2020“ ning Riigikantselei EV100 projekti raames.

 

Lisainfo:
Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel.+ 372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

 

 

Ligi 80 000 eurot antakse kultuuri- ja spordiprojektide toetuseks

Projektikirjutajad, soovitame jaanuaris eriti hoolikalt jälgida Integratsiooni Sihtasutuse veebi ja Facebooki lehte, kuhu ilmub info kultuuri- ja sporditeemaliste projektide toetamise taotlusvooru avanemisest. Konkursi kogueelarve on 79 000 eurot.

 

Integratsiooni Sihtasutus toetab konkursi kaudu spordi ja kultuuri valdkonda kuuluvaid ühistegevusi koostöö- ja kaasamisprojektidena, mis parandavad ühiskondlikku sidusust, sh eri keelelise-kultuurilise taustaga inimeste igapäevaste kontaktide teket, suhtlust ja kaasamist ühiskonnas. Konkurssi rahastab kultuuriministeerium riigieelarvest.

 

Taotluste esitamise tähtaeg on veebruar 2018 ning projektid tuleb ellu viia märtsist novembrini.

Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel: 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee   

 

 

Riik jätkab rahvusvähemuste organisatsioonide toetamist
 

Rahvuskultuuriseltside tegevuste toetamine on Eestile olnud oluline 90ndate aastate algusest. Head tava jätkates kuulutas Integratsiooni Sihtasutus välja konkursi rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide tegevuse toetamiseks aastatel 2018-2020.  

Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuhi Kristina Pirgopi sõnul aitab tegevustoetus rahvusvähemustel oma kultuuri viljeleda ning seda ka ühiskonnas tutvustada. „Kuidas siis veel kui mitte oma kultuuriga tegeledes oleks rahvusvähemustel Eestis elades võimalik oma identiteeti hoida,“ märkis Pirgop.

Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide tegevustoetuste taotlusvoorul lähtutakse kolmeaastasest perioodist, et organisatsioonid saaks pikemalt planeerida oma arengut ja tulevikku. Tegevustoetusi rahastab kultuuriministeerium ning toetuste eelarve on taotlusvooru esimesel aastal ehk 2018. aastal 452 000 eurot. Järgmise kahe aasta toetuse summa sõltub Pirgopi sõnul toetuse saaja eelmise aasta tulemustest.

Samaaegselt tegevustoetuste konkursiga kuulutas Integratsiooni Sihtasutus välja ka rahvusvähemuste kultuuriseltsidele suunatud projektikonkursi, mille keskmes on Eesti Vabariigi 100. aastapäev. „Toetame rahvusvähemuste kultuuriseltside korraldatavaid üritusi ning koostööd teiste Eesti kultuuriorganisatsioonidega riigi pidupäeva auks,“ ütles Pirgop. Konkursi eelarve on 80 860 eurot ning ühele projektile antav toetus on maksimaalselt 6000 eurot.

Tegevustoetuste taotluste esitamise tähtaeg on 23. jaanuar 2018, kultuuriühingute projektikonkursist osavõtuks oodatakse taotlusi juba 9. jaanuariks 2018.
 

Konkurssidest lähemalt:
- Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide toetuse taotlusvoor aastateks 2018-2020
- Rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkurss

Eelmisel kolmeaastasel perioodil toetati 16 rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsiooni ja nende liikmeid (231 rahvusvähemuste kultuuriseltsi).

Lisainfo:
Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht, tel 6599024, 51 941 147, e-post: kristina.pirgop@integratsioon.ee
 

Parimad kodanikupäeva essee kirjutajad said uhke austamisürituse

28. novembril autasustati esseekonkursi võitjaid – neid noori inimesi, kes olid kõige särtsakamalt paberile pannud, mida kingiksid Eesti Vabariigile 100. sünnipäeva puhul ning millist äppi kasutaksid Eesti Vabariigi arendajana tulevikus.

Ülevaate võitjatest ja parimatest töödest leiab siit: https://www.integratsioon.ee/bw_client_files/integratsiooni_sihtasutus/public/img/File/2017esseekonkurss.pdf

Tseremoonialt Mustpeade Majast liiguti edasi Riigikogusse, kus noored kuulasid presidendi Kersti Kaljulaidi ja riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnavõtte. Samas saalis viibisid ka enamik valitsuse esindajaid ning Arnold Rüütel koos abikaasaga.

Kauneid jõule!

Meid kõiki ühendab Eesti! Soovime, et häid sõpru ja suhteid jaguks pühadeaega ning et uus aasta tooks veelgi rikkalikumalt koostegemise rõõmu.

Vaata meie elektroonilist jõulukaarti siit: https://www.integratsioon.ee/kaart17/

 

 

 

Kuidas läks töötute elanike mentorprogramm?
Eesti keele ja kultuuri klubides on veel vabu kohti
Teeõhtu Ida-Virumaa koolide ühiskonnaõpetuse õpetajatele
Nüüd õpitakse juba koolis köitvaid postitusi tegema
Algab konkurss Kultuurisõber 2017

 

Lõpeb töötute elanike mentorprogramm. Kuidas läks?

Mullu veebruaris alanud pilootprojekt TEMP ehk töötute elanike mentorprogramm lõpeb peagi. Kuidas projekt, mille eesmärk oli anda osalejatele võimalus suhelda inimestega väljaspoolt oma tavapärast ringkonda, õnnestus? Agnes Aaslaid käis uurimas.

Mentiina osalenud Larisa Žitnik Sillamäelt räägib, et käis tänu projektile kohtumistel ja sündmustel, kuhu ta muidu enda sõnul ealeski sattunud poleks. „Ida-Virumaa elanikud ei käi Paides arvamusfestivalil, meie aga külastasime seda. Ja kui huvitav üritus see on! Mul on kohe nii kahju, et Sillamäe inimesed sellest üldse ei teagi!,“ räägib Larisa elavalt. Väga harivad olid tema jaoks koolitused, kus jagati juhtnööre enda meeldejäävaks esitlemiseks ning psühholoogiatreeningud, kus õpetati hoidma moraali kõrgel töötu olemise ajal.

Toiduvalmistamise töötoas näitas Larisa, kes ühtlasi tegutseb vabatahtlikuna Sillamäe Ukraina kaasmaalaskonnas Vodograi, loomulikult Ukraina kööki. “Pidime moodustama meeskonna, kellega koos hakkasimegi toitu valmistama,” märgib Larisa. Meeldejäävamatest sündmustest toob ta välja veel Tallinnas toimunud kohtumise suurettevõtete personalijuhtidega, kes rääkisid avatud kaartidega, millistest kriteeriumitest lähtuvalt nad töötajaid värbavad.

Igapäevaselt koolitusega tegelev Urmo Paluste tuli projekti osalema mentorina, kuna lootis siit saada uut kogemust. Seda ta enda sõnul ka sai. “Minu teadmised ja arusaam sellest, milliste takistustega peavad teisest rahvusest inimesed Eestis töö leidmiseks toime tulema, avardusid oluliselt. Minu mentii kõige suurem mure oli keeleoskus, kuna enamik töökohti nõuab eesti keelt, mida tema kahjuks ei valda. Kursustel õpitu ununeb praktika puudumise tõttu kiiresti,” märkis ta.
 

Urmo loodab, et lõppevast pilootprojektist areneb välja pikemaajalisem ettevõtmine, kus juba suurem arv inimesi saab nõu ja abi tööturul toimetulekuks. Küll aga soovitab ta järgmisel korral mentiide valikul teha paremat eeltööd. „Minu mentiil nappis alguses projektis osalemiseks justkui motivatsiooni ning kulus tükk aega enne kui tekkis usalduslik side minu kui mentoriga. Kui see aga oli juhtunud, siis kohe tekkis tal ka huvi ja soov hakata oma olukorra parandamiseks midagi ette võtma,“ jagab Urmo oma muljeid mentorina.
 

Projekti sisulise osa eest vastutasid Olga Štšeglova ja Julia Kašina MTÜst Arengu Sammud. Olga arvates oli rõõmustav näha, kui suur hulk inimesi soovis mentorina kaasa lüüa ning kuidas lektorid olid julgelt valmis töötama sellise tavapäratu publikuga. Projekti plusspoolena toob ta välja sedagi, et osalejad olid valmis aktsepteerima seisukohti, mis nende endi omadest päris tublisti erinesid. Suurimaks proovikiviks oli Olga sõnul korraldada ühisüritusi mentoritele ja mentiidele, kuna nende kahe grupi koolitusvajadused olid lihtsalt niivõrd erinevad.

„Nüüd analüüsime pilootprojekti tulemusi ja töötame nende põhjal välja juhised, kuidas seda meetodit Eesti kontekstis kasutada. Oli ju enne ainult Soome kogemus, mida saime kasutada eeskujuna,“ lausub Olga. Valmivat juhendit saab edaspidi sarnaste projektide puhul aluseks võtta.
 

Milline kogemus saadi projektist teisel pool lahte?

CROSS projekt on piiriülene – kui Eestis toetati siin elavaid töötuid vähelõimunud püsielanikke, siis Soomes seal elavaid Eestist pärit inimesi, et aidata neil tõhusamalt Soome ühiskonda sulanduda.

Kuidas on projekt sujunud Soomes, sellest räägib Soome sisserändajatele tugiteenuseid pakkuva Luckan Integration koordinaator Lois Armas:

Hetkeseisuga on projektis osalenud umbes 20 inimest – neist 10 liitus kevadiste tugirühma tegevustega ning teised 10 sügisel tegutsenud perekohvikutega. Nüüd jaanuaris-veebruaris leiab aset mitmekesise töökoha teemaline koolitus mitmekultuuriliste organisatsioonide töötajatele, kuhu ootame kuni 25 osalejat. Seega tuleb projektis osalejate koguarvuks umbes 40-45 inimest.

Meie kogemus näitas, et kõige enam vajavad osalejad tuge ühiskonda sulandumisel – soovitakse rohkem suhelda soome keelt kõnelevate inimestega, leida huvitavaid tegevusi ja hobisid ning kohtuda teiste Helsingis ja selle lähistel elavate eestlastega.

 

Nagu selgus, on Helsingi piirkonnas elavate eestlaste, kes moodustavad täiesti kaaluka rühma siinses kogukonnas, vajadused sageli tähelepanuta jäetud. Nad ei tunne puudust mitte ainult Soome kohalikega suhtlemisest, vaid tahaksid ka teiste Eestist pärit inimestega rohkem kohtuda ja mõtteid vahetada.

 

Osalejate tagasiside on olnud positiivne. Tugirühma liikmete sõnul on nad saanud rohkem teavet linna sotsiaal- ja tööhõiveteenuste kohta. Perekohvikutes osalenud pered kohtusid tänu sellele projektile teiste eestlastega ning tutvusid uute kohtadega Helsingis, kuhu vanemad saaksid koos lastega minna.

 

Kui projekt Helsingi piirkonnas elavatele eestlastele jätkub, siis arenguruumi on kindlasti. Vaja oleks eelkõige selgemalt kaardistada siinsete eestlaste soove ja vajadusi.

 

Eesti keele ja kultuuri klubides on veel vabu kohti

Kutsume keeleõppehuvilisi julgesti ühendust võtma firmadega Atlasnet Mittetulundusühing, ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus, Keelepisik OÜ, Mitteldorf OÜ ning Change Partners OÜ, kes korraldavad keeleklubide tööd üle kogu Eesti.

Klubidesse oodatakse neid, kes on sooritanud eesti keele tasemeeksami vähemalt kesktasemel, B2 või C1 tasemel. Klubides saab jätkata eesti keele õppimist ja avardada oma arusaamist eesti kultuurist, külastada kultuurisündmusi, kohtuda põnevate isiksustega.

Klubide tegevust rahastab Euroopa Sotsiaalfond projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevusele 5.2.2 „Keeleline ja kultuuriline kümblus“ kaudu.

Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel +372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

Teeõhtu Ida-Virumaa koolide ühiskonnaõpetuse õpetajatele

1. veebruaril kell 15:30 kutsub Narva nõustamiskeskus Ida-Virumaa koolide ühiskonnaõpetuse õpetajaid teeõhtule „Eesti kodanik“, et tutvustada brošüüri „6 sammuga Eesti kodanikuks“ ning rääkida kodanikukoolitusest.

Lisainfo: Anna Farafonova, nõustaja, tel +372 659 9036, e-post: anna.farafonova@integratsioon.ee

 

Nüüd õpitakse juba koolis köitvaid postitusi tegema
 

Mil moel valmistada kaasahaaravat videoklippi? Kuidas teha postitus, mis tõmbaks tähelepanu? Kuidas pildistada kunstfotot? Neid oskusi hakkab omandama ühtekokku 170 noort Tallinna, Tapa, Valga ja Ida-Virumaa koolidest. Projektikonkursile “Meediahariduse edendamine üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes” sügisel laekunud 15 taotlusest said toetust kaheksa projekti, mis viiakse ellu jaanuarist aprillini.

Noored löövad aktiivselt kaasa meediasisu loomisel ning õpivad ennast professionaalsete juhendajate käe all väljendama läbi eri meedialiikide – tegema fotoreportaaži, videot, lühifilmi, reklaamplakatit ning kirjutama tekste.
 

• Tapa Gümnaasiumi meediahuvilised õpilased harjutavad kätt audiovisuaalmeediasaadete tootmisega, õpivad järgima head ajakirjandustava ning arvestama kriitilise vastuvõtuga omaenda kogukonnas.      
   
• Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õpilased õpivad tuntud Eesti filmitegijalt Arvo Iholt, kuidas ennast meedias väljendada.
   
• MTÜ Lasnamäe Huvikool kaasab oma projekti vene emakeelega gümnaasiumiõpilased noorteklubist Active, kes õpivad eri veebiplatvormide jaoks sisu looma, kuidas sotsiaalvõrgustikes turvaliselt käituda ning pildistama reportaaž- ja kunstfotosid.
   
• Tallinna Vaba Waldorfkooli projekti eesmärk on näidata noortele, kuidas visuaalne kommunikatsioon võimaldab ühiskonna jaoks olulisi teemasid esile tõsta.
   
• Valga Gümnaasiumi noored täiendavad teadmisi kooli blogi haldamiseks ning kooliraadio tegemiseks, õpivad plakatikujundamist ning külastavad Tallinna Ülikooli ja Balti Filmi- ja Meediakooli.
   
• Tallinna Teeninduskool korraldab kirjutamislaagri, mille eesmärk on arendada õpilaste kirjalikku eneseväljendusoskust ning teksti- ja allikakriitilist arutlusvõimet.
   
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse eri õppekeskuste noored osalevad audio-video töötubades professionaalsete meediatöötajate juhendamisel, kelle käe all luuakse kutseõppeasutust tutvustav õppevideo.
   
• MTÜ VVS Media Grupp kaasab oma projekti Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi ning Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased, kes valmistavad kaks koolielu kajastavat uudissaadet ning õpivad meedia vahendusel avalikesse aruteludesse sekkuma.
   

Konkursil toetati meediaprojekte kuni 3000 euroga, ühtekokku 17 712,91 euroga. Konkursil edukate projektide loeteluga saab tutvuda sihtasutuse kodulehel https://www.integratsioon.ee/loppenud-konkursid?project_id=704 Projekte rahastab haridus- ja teadusministeerium. 

Lisainfo: Liilika Raudhein, analüütik, tel +372 659 9841, e-post: liilika.raudhein@integratsioon.ee 
 

Algab konkurss Kultuurisõber 2017

 

Kultuuriminister Indrek Saar kuulutas 15. jaanuaril välja konkursi Kultuurisõber 2017. Nagu ikka, kuulub tunnustus eraisikutele, asutustele, ettevõtetele või organisatsioonidele, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul rahaliselt panustanud või olnud kultuurivaldkonnale toeks tegudes.

 

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul kinnitavad viimaste aastate Kultuurisõbra konkursid, et koostöö ettevõtete ja kultuurikorraldajate vahel on tihe ning kasu mõlemapoolne. „Aasta jooksul on korduvalt küsitud, kuhu ja kelleni peaks riigi toetus kultuuriväljal jõudma. Seda enam on hea meel selliste sotsiaalselt mõtlevate ettevõtjale ja metseenide üle, kes leiavad, et kultuur on meie kõigi ühine põld, mida harida. Riik tunnustab, toetab ja vahendab nende heade koostöösuhete loomist kõigiti,“ lisas minister. 

 

Kandidaate võivad esitada kõik kultuurivaldkonnaga kokku puutuvad organisatsioonid, kuid uuendusena saab iga kultuurikorraldaja tunnustusele teha ühe ettepaneku. Tunnustuse kandidaat ei saa olla Kultuuriministeerium ja tema valitsemisala asutused, nende töötajad või nende korraldatud projektid. Arvesse ei lähe ka teised riigiasutused või riigi enda ellu kutsutud organisatsioonid. Loe konkursi tingimuste kohta lisaks siit.
 

Kandidaadi esitamiseks tuleb täita Kultuuriministeeriumi kodulehel elektrooniline ankeet. Välja võib pakkuda ka varasematel aastatel esitatud organisatsioone ja isikuid. Kandidaatide esitamine on avatud 4. veebruarini 2018.

 

Kandidaatide hulgast valitakse välja kultuurisõbrad ning kolm peapreemiat ehk Aasta kultuurisõpra. Kultuuriminister Indrek Saar kuulutab konkursi laureaadid välja traditsioonilisel Kultuurisõbra tseremoonial 7. märtsil 2018 Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäel.  

 

Kultuuriministeerium on tunnustanud kultuurisõbralikke ettevõtteid ja ettevõtjaid alates 2012. aastast. Mullu pälvisid Aasta kultuurisõbra tiitli AS DNB Pank ja Nordea Bank AB, ajaleht Postimees ning Aare Kaarma. Varasemate aastate kultuurisõbrad leiate siit.

 

Pressiteatele on lisatud Aasta kultuurisõpradele antav traditsiooniline auhind „Undefined Useful Object“, mille autor on Kärt Ojavee.

 

Lisainfo: Meelis Kompus, kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja, tel +372 5202 318, e-post: meelis.kompus@kul.ee

 

 

 

Miks tulla eesti keele messile „KU-ку!"?
Eesti keele messi päevajuht Deniss Karabljoff: "Eesti keeles on nii palju ägeda kõlaga sõnu"
Sa oskad eesti keelt ning sooviksid teha vabatahtlikku tööd?
Uued eesti keele klubid alustavad märtsis 
Märtsi lõpuni saavad väliseesti noored end laagrisse registreerida
Otsime ruume Narvas ning juhatajat loodavatele eesti keele majadele Tallinnas ja Narvas
Kes korraldaks populaarset koolinoorte keeleõpet?
Uuring: rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevus toetab oluliselt Eesti ühiskonna kultuurilist lõimumist
Rahvamuusikafestival "Mängi, lõõtspill!" ja uue päikeseaasta algus
Rakvere teater pakub sünkroontõlkega etendusi 
Millise kingituse saavad Eestisse tagasipöörduvad lastega pered?

 

Viis põhjust, miks tulla eesti keele messile „KU-ку!”
 

Integratsiooni Sihtasutus kutsub osalema perepäeval „KU-ку!”, kus tutvustatakse täiskasvanud elanikele uusimaid eesti keele õppimise võimalusi.

Sündmused leiavad aset
17. märtsil 2018 kell 11-18 TÜ Narva Kolledžis (Raekoja plats 2, Narva)

24. märtsil 2018 kell 11-18 Tallinna Lauluväljakul (Narva maantee 95, Tallinn)

 

Miks tulla messile?
 

• Keeleõppija on sageli segaduses, millist meetodit ja koolitusasutust valida. Messil saab erinevatest võimalustest korraliku ülevaate. Samuti saab huviline teada, millised on uusimad õppematerjalid eesti keele õppimiseks ja milline sobiks just talle.
• Eesti keele oskuse tasemeeksami konsultandid aitavad lahendada eesti keele eksami näidisülesandeid ja konsulteerivad inimesi.
• Tutvustatakse e-õppekeskkondi ja õppematerjale ning viiakse läbi näidiskeelekohvikud.
• Müügil on uusimad õppematerjalid.
• Igal täistunnil toimub messialal loterii, on avatud kohvik ning lastele korraldatakse lõbusaid tegevusi.
   

Keelemessil osalemine on TASUTA.

Esmakordselt korraldatava eesti keele messi nimega „Ku-ky!” eesmärk on viia kokku täiskasvanud keeleõppijad ning keeleõppeteenust ja –vahendeid pakkuvad koolitusasutused ja kirjastused.

Üritus toimub  ESF projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“ raames. 

 

Lisainfo: Integratsiooni Sihtasutuse nõustamiskeskuse infotelefonil 800 9999 või e-kirja teel info@integratsiooniinfo.ee

 

Eesti keele messi päevajuht Deniss Karabljoff: "Eesti keeles on nii palju ägeda kõlaga sõnu"

Tallinnas ja Narvas toimuvate eesti keele messide päevajuht Deniss Karabljoff räägib uudiskirja lugejatele lähemalt oma suhetest eesti keele, muusika ja kirjandusega.
 

Tere kõigile, minu nimi on Deniss Karabljoff. Olen sündinud Eestis Tallinnas 1970ndate lõpus. Hakkasin eesti keelt õppima juba lapsena, selle eest olen tänulik oma vanematele, kes panid mu lasteaias eestikeelsesse rühma.
 

Mulle tundub, et on väga oluline osata selle maa keelt, kus sa oled sündinud, kus sa elad ja töötad, sest see aitab edaspidi teadmisi juurde saada, parandab mälu, loob palju uusi suhtlus- ja arenguvõimalusi ning sellest oskusest saab äri ajamisel lisaväärtus.
 

Ägeda kõlaga eesti sõnad: mudilane, pistaatsia, mudima, lohakas, matka, kala, kalaburger, pisike, suka, siiski, sasi, külmovato (selles sõnas saab kokku eestikeelne sõna külm ja vene liide -вато, ’-võitu’).

Tähendusega naisenimed: Alla, Nina, Olga (sarnane sõnaga olgu), Katja (vrd sõnaga katma, see, kes katab), Inna, Anna.
 

Vabal ajal teen sporti, eriti meeldivad mulle talispordialad, muu hulgas iluuisutamine, millega tegelesin professionaalina peaaegu kümme aastat. Olen tihedalt seotud kohaliku meelelahutusäriga, millega olen tegelenud juba enam kui 20 aastat, seetõttu on mul kohalikest artistidest kujunenud välja oma eriline arvamus.
 

Eesti parimad artistid ja bändid on Smilers, Caater (Kalle Kukk), 2 Quick Start, Code One (Koit Toome), Anne Veski, Black Velvet (Sven Lõhmus) ja Jüri Homenja. Samuti Kreisiraadio (ingl Crazy Radio, ’hulluraadio’) – Eesti huumoritrio koosseisuga Hannes Võrno, Peeter Oja ja Tarmo Leinatamm. Mis puutub vene liikumisse Eestis, siis see on nüüdseks küllalt hästi edenenud ja viimasel ajal kuulab üha rohkem ja rohkem eestlasi vene muusikat ja käib vene pidudel.
 

Lapsepõlves meeldis mulle väga lugeda raamatut „Muhv, Kingpool ja Sammalhabe“, see on eesti kirjaniku Eno Raua (1928-1996) menuka laste muinasjutusarja tõlgete traditsiooniline pealkiri. Need lood räägivad kolme väikese tegelase, naksitrallide Muhvi, Kingpoole ja Sammalhabeme seiklustest. Eestikeelse väljaande pealkiri on „Naksitrallid“.

 

Teabepäev eesti keele oskajatele, kes soovivad teha vabatahtlikku tööd

Integratsiooni Sihtasutus korraldab 6. aprillil kell 10:00 teabepäeva Tallinnas (koht on täpsustamisel) neile, kes tahaks kaasa aidata kaasmaalaste eesti keele oskusele.

 

Kui eesti keel on sinu emakeel või kui suhtled vabalt eesti keeles ja oled

• huvitatud keeleliselt toetama kaaslasi
• keeltekooli/kooli või lasteaia õpetaja
• ettevõtte või erinevate organisatsioonide töötaja
• raamatukogutöötaja
• vabatahtlik
• mentor
• coach,

 

siis ootame sind avastama keelekohvikute metoodikat ning osalema ühes näidiskohvikus.

 

Teabepäevale on teretulnud kõik huvilised!  

 

Keelekohvikute metoodikat tutvustavad tunnustatud eesti keele õpetamise asjatundjad ning õppematerjalide loojad Marju Ilves ja Leelo Kingisepp.

 

Juba kaks aastat on sihtasutuse eestvedamisel arendatud keelekohvikute metoodikat, et tõhustada eesti keele õppealast nõustamist. Keelekohvikute eesmärk on julgustada inimesi eesti keeles suhtlema. Kohvikutes on loodud eestikeelne suhtluskeskkond, mis soodustab eesti keele praktikat. Lisaks tutvustatakse kohalkäijatele iseseisva eesti keele õppimise võimalusi, tõstetakse õppija eneseusku ja julgustatakse ületama õppimisega kaasnevaid barjääre.

 

Integratsiooni Sihtasutuse nõustamis- ja infoteenuse ning keelekohvikute kohta saab lisateavet https://www.integratsioon.ee/noustamine.

 

Palume end registreerida hiljemalt 30. märtsiks võttes ühendust nõustaja Olga Žukova’ga kirjutades e-posti aadressil olga.zukova@integratsioon.ee

 

Teabepäeva rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist "Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused" ja on osalejatele tasuta.
 

Märtsis alustavad uued eesti keele klubid Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel, Jõhvis ja Tallinnas

 

Kutsume keeleõppehuvilisi klubidesse oma keeleoskust parandama. Klubides saab jätkata eesti keele õppimist ja avardada oma arusaamist eesti kultuurist, külastada kultuurisündmusi ning kohtuda põnevate isiksustega.

 

Registreerumiseks võta otse ühendust keeleklubide tegevust korraldavate firmadega:

 

• Change Partners OÜ registreerumine aadressil https://keeleklubid.weebly.com/uued-klubid.html   
• Keelepisik OÜ registreerumine aadressil http://www.keelepisik.ee/meist/keeleoppe-klubiohtud/  
• ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus registreerumine aadressil http://www.immischool.eu/keele-ja-kultuuriklubi.html      
• Mitteldorf OÜ registreerumine aadressil https://klubiuudised.wordpress.com/kontakt/   
• Atlasnet Mittetulundusühing registreerumine aadressil http://www.atlasnet.ee/klubid

 

Klubidesse oodatakse neid, kes on sooritanud eesti keele tasemeeksami vähemalt kesk- või kõrgtasemel või B2 või C1 tasemel.

 

Klubide tegevust rahastab Euroopa Sotsiaalfond projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevuse 5.2.2 „Keeleline ja kultuuriline kümblus“ kaudu.

 

Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel +372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

Märtsi lõpuni saavad väliseesti noored end laagrisse registreerida

Eesti Vabariigi juubeliaastal kutsume tavapärasest rohkem 13-18aastasi väliseesti noori Eestis toimuvatesse keele- ja kultuurilaagritesse.

2018. aastal on planeeritud viis laagrivahetust:
I vahetus: 25. juuni – 5. juuli Venevere Puhkekülas
II vahetus: 9.-19. juuli Venevere Puhkekülas
III vahetus: 23. juuli – 2. august Venevere Puhkekülas
IV vahetus: 24. juuli – 3. august Sammuli Puhkekülas
V vahetus: 6.-16. august Venevere Puhkeküas

Oma keeleoskust arvesse võttes soovitame noortel valida vahetusi nii, et algajad tuleksid I ja III vahetusse, keskmise keeleoskusega noored peaksid valima II ja IV vahetuse vahel ning keelt valdavad noored valima V vahetuse.

Lastevanematel on võimalik oma lapsi eesti keele ja kultuuri laagrisse registreerida Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel https://www.integratsioon.ee/keelelaagrisse-reg2018 kuni 31. märtsini 2018.

Sihtasutus teatab noore vastuvõtust laagrisse e-posti teel 15. aprilliks 2018.

Eesti keele ja kultuuri laagreid eesti päritolu noortele toetab Kultuuriministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium „Rahvuskaaslaste programm 2014-2020“ ning Riigikantselei EV100 projekti raames.

Lisainfo:
Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonna juht, tel +372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee
Marina Fanfora, koordinaator, tel +372 659 9068, e-post: marina.fanfora@integratsioon.ee

 

Otsime juhatajat loodavatele eesti keele majadele Tallinnas ja Narvas

Kuidas sulle meeldiks väljakutse ehitada üles uus Integratsiooni Sihtasutuse üksus? Luua meeskond ja asuda seda juhtima ning luua asutuse avalik kuvand?

Kui tunned, et see oleks just sulle, siis loe lähemalt
- kuulutus Tallinna eesti keele maja juhataja leidmiseks  https://www.integratsioon.ee/uudised?news_id=1073
- kuulutus Narva eesti keele maja juhataja leidmiseks https://www.integratsioon.ee/uudised?news_id=1074

 

Otsime ruume Narvas

Vajame ligi 600 m2 suurust pinda Narvas, kus hakkaks alates 1. jaanuarist 2019 paiknema Integratsiooni Sihtasutus koos eesti keele majaga.

Ootame pakkumusi hiljemalt 22. märtsiks 2018 kell 15:00.

Konkursi dokumendid leiad siit: https://www.integratsioon.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=715

 

Otsime populaarsele koolinoorte keeleõppemeetodile korraldajaid

Integratsiooni Sihtasutus kuulutas 22. veebruaril välja konkursi, et leida partnereid pereõppe korraldamiseks 2018. aastal. Konkursile on oodatud taotlusi esitama eelkõige mittetulundusühingud ja koolid.

 

Pereõpe on mõeldud koolinoortele, kes soovivad oma eesti keele oskust silmanähtavalt parandada. Selleks kolib eesti keelest erineva emakeelega koolinoor kümneks päevaks eestikeelsesse peresse, kus omaealiste lastega suheldes paraneb keeleoskus justkui märkamatult. 

 

Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul peab konkursile esitatavas taotluses sisalduma pereõppeprogramm ja päevakava, eelarve ning projektijuhi elulookirjeldus. „Taotluses tuleb välja tuua, kuidas plaanitakse pereõppes olevate noorte aega sisustada – milliseid külastusi korraldatakse, kellega kohtutakse ning kuidas peaks see kõik aitama kaasa noorte eesti keele omandamisele. Projektijuhi ülesanne on leida ka pereõppes osalevad pered,“ märkis Jana Tondi.
 

Infopäev taotlejatele on 06.03.2018 kell 15.00-16.30 Tallinnas Sihtasutuses, aadressil Lõõtsa 2A, 8 korrus. Infopäevale palume registreeruda hiljemalt 05. märtsiks e-posti aadressil marina.fanfora@integratsioon.ee
 

Konkursi kogueelarve 100 000 eurot, ühele projektile taotletav toetus on maksimaalselt kuni 35 000 eurot.

 

Taotluste esitamise tähtaeg on 22.03.2018. kell 11.00.

 

Konkurssi rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

 

Lisainfo: Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel +372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

 

 

Uuring: rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevus toetab oluliselt Eesti ühiskonna kultuurilist lõimumist

Integratsiooni Sihtasutus korraldas uuringu Eestis elavate rahvusvähemuste rahvuskultuurialastes tegevustes osalemise mõjust nende hoiakutele ning etnilisele ja riigiidentiteedile. Uuringuga koguti ka tagasisidet selle kohta, kui tõhus on kehtiv rahvusvähemuste kultuuriseltside toetamise süsteem.

Uuringusse kaasati rahvusvähemuste kultuuride hoidmisele ja edendamisele suunatud organisatsioonide eestvedajad ja aktiivsed liikmed, nende organisatsioonide tegevustes osalenud inimesed ja need, kes tunnevad aktiivselt huvi rahvusvähemuste kultuuri ja rahvuskultuuri vastu.

Internetipõhise ankeedi abil koguti ligi kolmesaja inimese arvamused, lisaks korraldati kuus põhjalikku fookusrühma arutelu rahvusvähemuste kultuuriseltside liidritega. Kaks arutelu viidi läbi Tallinnas, kaks Ida-Virumaal, üks Tartus ja üks Pärnus.

Uuringu tulemused näitavad, et rahvusvähemuste kultuuriorganisatsioonide tegevus annab olulise panuse Eesti ühiskonna kultuurilise lõimumise edendamisele. Uuringus osalejate arvates on oma päritolu kultuuri tundmine kui sild teiste kultuuride avastamiseks ja nende austama õppimiseks.

Rahvusvähemuste kultuuritegevustes aktiivne osalemine:

• aitab kaasa tugeva positiivse etnilise identiteedi tekkimisele – inimesed tunnevad oluliselt vähem ohtu oma keelele ja kultuurile ning tajuvad, et Eestis on kohta erinevatele kultuuridele,
• suurendab huvi eesti kultuuri ja kõigi Eestis elavate rahvaste kultuuri vastu, mis soodustab Eesti ühiskonna kultuurilist lõimumist,
• soodustab aktiivsemat osalemist Eesti ühiskonnas, kaasaarvatud aktiivsemat valimistel osalemist,
• soodustab suuremat huvi Eesti ja oma elukoha kultuurielus toimuva vastu,
• rahvusvähemuste kultuuritegevustes osalejad väärtustavad kõrgemalt Eesti kodakondsust ja seostavad seda kindlustundega tulevikus.

 

Uuringu elluviimist toetas Kultuuriministeerium.
 

Küsimused ja lisainfo: Marianna Makarova, uuringute valdkonnajuht, e-post: marianna.makarova@integratsioon.ee

 

 

 

Narva rahvamuusikafestival "Mängi, lõõtspill!" kutsub mõnusat muusikat nautima
 

Rahvamuusikafestival "Mängi, lõõtspill!", mis algab 11. märtsil kell 14.00 Narvas Rahvuste majas (Kreenholmi 25), toob kokku nii lõõtsamängijaid kui ka teisi rahvamuusikuid.

 

Lõõtspill on tänapäeval kõige populaarsem pärimusmuusikainstrument. Siiski ei tule festivalile kokku ainult lõõtspillimängijad, sest festivali eesmärk on pakkuda eripalgelistele Eesti harrastuskollektiividele esinemisvõimalust ühisel peol. Festivali korraldaja Narva Linna Slaavi Kultuuriseltsi Svätogori juhi Alla Matvejeva sõnul on tänavune festival eriline, kuna on Euroopa kultuuripärandi aasta.

Lisainfo: Alla Matvejeva, Narva Linna Slaavi Kultuuriseltsi Svätogor juht, e-post: alla_matvejeva@mail.ru

Astu uude päikeseaastasse 18. märtsil Lillepaviljonis

18. märtsil kell 18.00 kutsub Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan kõiki huvilisi Lillepaviljoni (Pirita tee 26) tähistama üheskoos uue päikseaasta algust ehk Idamaa rahvaste kevadpüha Novruz Bajramõ.

 

• Esinevad aserbaidžaani ja tatari pühapäevakoolide õpilased, kabardiini, tšerkessi, baškiiri ning usbeki kollektiivid ja esinejad.
• Aukülalistena on kutsutud Kasahstani tuntud ooperilauljad Šimkent Urelhan Seilbekova (Шымкент Урәлхан Сейлбекова) ja Erlan Žandarbai (Ерлан Жандарбай).
• Võimalik on külastada näitust ja idamaa laata.

Sissepääs on tasuta.

21. märtsil 2009 kanti Novruz UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimistusse, aastast 2010 kuulutas ÜRO 21. märtsi rahvusvaheliseks novruzi päevaks.

 

Lisainfo: Nijazi Gadžijev, MTÜ Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan juhataja, e-post: info@azeri.ee

 

Rakvere teater pakub sünkroontõlkega etendusi 

 

Rakvere teater soetas endale Euroopa sotsiaalfondi toel 40 tahvelarvutit, mille abil pakutakse teatrikülastajatele venekeelset sünkroontõlget. Tõlkesüsteemi tarkvara on loodud koostöös teatritega NO99, Vanemuine ja Von Krahl ning seal ka edukalt rakendatud. 

Hetkel on võimalik tõlkevahendite abil vaadata kahte lavastust: noortele mõeldud "See kõik on tema" ja legendaarset hullumeelset draamat „Lendas üle käopesa”. Tõlge kuvatakse subtiitritena tahvelarvuti ekraanile. 
 

Vene keelde tõlgitud Valgevene kirjaniku Andrei Ivanovi näidend “See kõik on tema” räägib loo ema ja poja vastuolulistest suhetest tänapäeva internetiajastul. Ema mängib veerandsada aastat Rakvere teatris näitlejatööd teinud Tiina Mälberg, kel oli ema roll kanda ka mullu linastunud Eesti mängufilmis “Ema”, mis võitis Austria filmifestivalil parima mängufilmi auhinna.

Teismelist poega mängib noor ja andeks näitleja Imre Õunapuu, kelle mängitud tegelaskuju on ajakirjanikud väga kiitnud ja usutavaks pidanud. Etendust on oodatud vaatama vanemad koos teismelistega alates 14. eluaastast. Tõlkega etendused toimuvad 14. märtsil, 12. aprillil ja 3. mail kell 19  Rakveres teatri väikses majas.

 

Teine etendus, millele teater pakub sünkroontõlget on Ken Kesey kirjutatud ning Dale Wassermani dramatiseeritud “Lendas üle käopesa”. Näidendi tegevus leiab aset 1960. aastatel Ameerika hullumajas. Peategelane Randle McMurphy (mängib Üllar Saaremäe) pole lihtsalt huligaan, kes satub vangla asemel hullumajja. Ta on elumees, kes kukub alati jalgadele. Ootamatult leiab ta enda vastast kindlakäelise õe Ratchedi (Ülle Lichtfeldt), kes valitseb jäigalt suletud psühhiaatriaosakonda.
 

Lavastust “Lendas üle käopesa” saab sünkroontõlkega esimest korda vaadata 15. märtsil. Järgmised tõlkevõimalusega etendused toimuvad 3. aprillil ja 4. mail kell 19 Rakvere Teatri suures saalis.

 

Tõlget soovival vaatajal palume ühendust võtta teatri kassaga kassa@rakvereteater.ee või telefonil 329 5444. Juhul kui keegi tahaks tulla mõnel teisel päeval suurema grupiga, võib teatriga ühendust võtta ja uurida võimalusi ka teisteks päevadeks. Olete oodatud!

Eesti firma teeb kingituse Eestisse tagasipöörduvatele lastega peredele

Eesti Pusle OÜ kingib Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul Eestisse tagasipöörduvale lastega peredele Eesti ajaloo 1000st tükist koosneva pusle. Kingitus ootab neid mitmelapselisi peresid, kes Integratsiooni Sihtasutusest tagasipöördumistoetust taotlevad.

Eesti ajaloo 1000st tükist koosnev pusle annab tervikliku ülevaate Eesti ajaloost alates esimestest taganeva jää kannul siia jõudnud küttidest kuni Eesti Vabariigi sajanda sünnipäevani.

Pusle on sündinud ennekõike autorite enda suurest huvist Eesti ajaloo ja pärandi vastu, millest kasvas välja soov luua ka teistele huvilistele meelelahutuslik pilguheit kogu Eesti ajajoonele. Nii valmiski Suur Eesti Ajaloo pusle, mis annab ülevaate Eesti ajaloo tähtsamatest sündmustest kunstnik Eero Aleva võrratute illustratsioonide ja harivate vahetekstide kaudu.

Suurest Eesti Ajaloo Puslest leiab uusi teadmisi nii suur kui väike. Noor ajaloohuviline saab sellest hea esmase ülevaate tähtsamatest perioodidest ja sündmustest, millele oma teadmisi ehitada. Eesti ajalooga juba sinasõber olev ema-isa, vanaema-vanaisa saab kogeda äratundmisrõõmu väiksemates, peidetud detailides.

Rohkem infot: http://eestipusle.ee/