Artikkel eestivenelaste ja eestlaste riigiidentiteedist mitmekultuurilises Eestis
Rahvusvähemuste kultuuriseltsid kaasavad eesti kultuuriasutusi ja koolinoori
Huvilistel avaneb võimalus tutvuda rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevustega
Rahvusvähemuste pühapäevakoolid korraldavad tähtpäevadel õpilaste kohtumisi

Värske uuring riigiidentideedi teemadel

Artikkel eestivenelaste ja eestlaste riigiidentiteedist mitmekultuurilises Eestis

Autor: Raivo Vetik

Värske väljaande Riigikogu Toimetised nr 32/2015 fookusteema keskendub eestlaste ja venelaste riigiidentiteedile, mida on oma artiklis põhjalikult käsitlenud Tallinna Ülikooli riigiteaduste osakonna professor Raivo Vetik.

Artiklil on kaks eesmärki: pakkuda välja mitmekultuurilise ühiskonna konteksti arvestav teoreetiline lähenemine riigiidentiteedi mõtestamisel ja analüüsida viimase Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu andmeid taolise lähenemise valguses.

Artikli teoreetiline pool põhjendab riigiidentiteeti mõtestamise ja uurimise vajadust, tuues esile enamus- ja vähemusgruppide identiteetide vastastikkuse seose põhimõtte. Artikli teine pool on pühendatud eestivenelaste ja eestlaste riigiidentiteedi empiirilisele analüüsile viimase integratsiooni monitooringu andmete põhjal, tuues esile selle seosed demograafiliste tunnustega ning inim- ja sotsiaalse kapitali näitajatega.

Integratsiooni monitooringus määratleti eestivenelaste riigiidentiteet nende ühiskonnas osalemist väljendava sotsiaalse orientatsioonina, mida iseloomustavad Eesti rahva hulka kuulumise tähtsustamine võrdluses kuulumisega oma rahvusesse, sellega seotud õiguste ja kohustuste väärtustamine ning Eesti riigi oluliste sümbolite omaksvõtmine. Nende tunnuste mõõtmiseks konstrueeriti kolmest komponendist koosnev indeks - hinnangud väidetele Kui Te mõtlete endast kui oma rahvuse esindajast ja Eestimaa rahva esindajast, siis kelle hulka kuuluvaks Te end peate?, Eesti riik kaitseb minu õigusi ja pakub avalikke hüvesid ning Tunnen uhkust nähes lehvimas Eesti lippu.

Eestlaste riigiidentiteet määratleti monitooringus nende poolt vähemuste kaasamisvalmidust väljendava sotsiaalse orientatsioonina, mida iseloomustavad vähemusrahvuste liikmete tunnustamine Eesti ühiskonna olulise osana, nende huvidega arvestamine võrdõigluslikkuse põhimõtte alusel ning Eesti rahva hulka kuuluvuse väärtustamine võrdluses kuulumisega oma rahvusesse. Vastav indeks koosneb järgmisest kolmest komponendist – hinnangud väidetele Mitte-eestlaste kaasamine Eesti riigi juhtimisse on Eestile kasulik, Mitte-eestaste arvamusi tuleks paremini tunda ja nendega senisest rohkem arvestada, sest nad on tähtis osa Eesti ühiskonnast ning Kui Te mõtlete endast kui oma rahvuse esindajast ja Eestimaa rahva esindajast, siis kelle hulka kuuluvaks Te end peate?

Indeksite alusel läbiviidud analüüs näitab, et kui eestivenelaste puhul on nõrga, keskmise ja tugeva riigiidentiteediga vastajate osakaal vastavalt 17%, 47% ja 36%, siis eestlaste puhul on see 24%, 57% ja 19%. Kui pidada Eesti kui mitmekultuurilise ühiskonna tugeva ühisosa toetajateks vähemalt keskmise tasemega riigiidentiteedi kandjad, võib öelda, et umbes 80% mõlemast grupist moodustavad piltlikult öeldes need kaks sammast, millel mitmekultuurilise Eesti ühiskonna terviklikkus püsib. Arvestades meie rahvussuhete ajaloolist ja geopoliitilist konteksti, on tegemist piisavalt hästi tasakaalustatud süsteemiga. See on hea alus, millelt edasist integratsioonipoliitikat kavandada.

Artiklit saab täismahus lugeda siit.

Uudis rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide tööst

Rahvusvähemuste kultuuriseltsid kaasavad eesti kultuuriasutusi ja koolinoori

Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonid on viimase aasta jooksul edukalt tegutsenud uute arengueesmärkide täitmise nimel ja kaasavad oma tegevustesse noori inimesi ning eesti haridus- ja kultuuriasutusi.

Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioon on ühing, mis koondab vähemalt viit rahvusvähemuste kultuuriseltsi ehk liikmesorganisatsiooni. Katuseorganisatsiooni tegevuse peamine eesmärk on tagada tema haldusalasse jäävate rahvuskultuuride säilimine, liikmeks olevate kultuuriseltside tõhus toimimine ning nende tegevuse järjepidev tutvustamine avalikkusele.

2015. aastal kasutusele võetud uue rahastamismudeli rakendudes tõusid ka ootused rahvusvähemuste kultuuriseltside ja katusorganisatsioonide töö tulemustele.  Katusorganisatsioonide ees seisab väljakutse kaasata noori kultuuriseltside tegevustesse laiemalt kui ainult üritustel osalemine. Tähtis on äratada noortes huvi ja soov seltsidega liituda ning tulevikus nende tegevust jätkata. Noortele pakutakse erinevaid võimalusi seltside töösse panustamiseks alates ürituste korraldamisest kuni projektide kirjutamise ja elluviimiseni. Samuti tehakse jõupingutusi kogukonna kaasamiseks oma tegevustesse ning liikmesorganisatsioonide juhtide teadlikkuse tõstmiseks erinevate ürituste ja ühiskoolituste kaudu.

„Tõusnud on rahvusvähemuste kultuuriseltside soov ja valmidus teha rohkem koostööd eesti kultuuriasutustega - raamatukogude, rahvamajadega jt. On tore, et rahvusvähemuste kultuuriseltsid korraldavad oma kultuuri tutvustavaid üritisi ka koolides, kuna kokkupuude teise kultuuriga suurendab noortes tolerantsust,“ selgitas MISA partnerlussuhete valdkonnajuht Kristina Pirgop.

Varasemalt eraldati toetust selleks, et seltsid säilitaksid oma keelt ja kultuuri ning tutvustaksid oma kultuuripärandit Eestis laiemalt. Alates 2015. aastast on fookuses katusorganisatsioonide ning nende liikmete areng ja jätkusuutlikkus. Olulised argumendid toetuse saamisel on noorte kaasamine seltside tegevustesse, katusorganisatsiooni haldusvõimekuse kasv, väljavaated täiendavate finantsvahendite leidmisel ja koostöö arendamine erinevate eesti kultuuriasutustega.

2015. aastal muudeti ka katusorganisatsioonide rahastamismudelit, mille alusel läbi viidud taotlusvooru tulemusena eraldati toetus korraga kuni kolmeks aastaks. Taotlusvooru kogueelarve suurenes 50 000 euro võrra, mis võimaldas mitmele katusorganisatsioonile eraldada varasemast suuremat toetust. Väljamakseid tehakse toetust saanud katusorganisatsioonidele igal aastal kahes osas – 50% eelarveaasta alguses ning ülejäänud 50% kuue kuu möödudes.

„Rahvusvähemuste kultuuriseltsid on olnud MISA jaoks head koostööpartnerid sihtasutuse algusaastatest alates, kuid senine rahastamismudel tõi seltsidele kaasa mitmeid murekohti. Näiteks oli probleem rahaliste vahendite puudumine arvete tasumiseks enne toetuse viimase makseosa laekumist. Keerukas oli ka olukord, kus rahastamise periood algas 1. veebruarist, kuid toetusi eraldati maikuus. Uus rahastamismudel toetab katusorganisatsioonide arengut ja võimaldab need murekohad lahendada,“ lisas Pirgop.

Kui eesti kultuuriasutustel on soov teha koostööd rahvusvähemuste kultuuriseltsidega, palun pöörduge Kristina Pirgop´i poole (6599 024, kristina.pirgop@meis.ee) oma kontaktide edastamiseks seltsidele.

Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsoonide rahastamist toetab Kultuuriministeerium.

Lisainformatsioon: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.

Uudiseid rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegemistest

Huvilistel avaneb võimalus tutvuda rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevustega

Sellest aastast alustab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) koostöös rahvusvähemuste pühapäevakoolidega uut tegevust - avatud uste päevade korraldamist pühapäevakoolides.

Avatud uste päevadel on kõikidel huvilistel võimalik külastada näidistundi pühapäevakoolides ja tutvuda õppetööga lähemalt. Rahvusvähemuste pühapäevakoolides saavad lapsed vanuses 3-18 aastat (laste vanus võib kooliti olla erinev) õppida esivanemate keelt ja tutvuda kultuuriga.

„Avatud uste päev võib pühapäevakoolile olla esimene kokkupuude uute õpilastega. See on hea võimalus lastele ja nende vanematele pühapäevakooliga tutvumiseks. Pühapäevakoolid pakuvad lastele suurepärase võimaluse uute teadmiste ja kogemuste saamiseks. Õpetajad pingutavad, et õppetöö oleks võimalikult huvitav ja mitmekesine, arvestades laste vanuseliste iseärastustega. Paljudes koolides õpetatakse lisaks keelele ja kultuurile ka rahvustantsu, rahvusköögi eripäraseid jm. Kutsun kõiki huvilisi avatud uste päevadest osa võtma,“ kommenteeris uut algatust MISA partnerlussuhete valdkonnajuht Kristina Pirgop.

Esimesena avab oma uksed Ukraina Kultuurikeskuse Kloostrikunstide Kool LABORA. 19.03.2016 kell 10.00 toimub munade maalimise tund. Huvilised tutvuvad ukraina ülestõusmispühade aegse munade maalimise kultuuriga. Iga osaleja saab maalida muna ja võtta selle kaasa. Toimub ka ekskursioon Ukraina Kultuurikeskuse unikaalsetes ruumides, kus ühe katuse all on muuseum, kirik, kalligraafia klass, paberitöökoda ning kus elavad 3 erinevat värvi kana. Ürituse lõpus pakutakse teed, kohvi, küpsised ja ahjukartuleid. Osavõtjaks registreerumiseks palume kirjutada sõnumi e-posti aadressile labora.tallinn@gmail.com.

„Munade maalimine on osa maailma kultuurist, kuid slaavi rahvustel on see esindatud eredamalt –  igal munale maalitud sümbolil on oma tähendus. Ukraina kultuuris on maalitud munad kultusese, eriti ülestõusmispühade munad. Samas oli munade maalimine levinud ka igapäevaelus. Näiteks kui neiule meeldis noormees, siis ta maalis muna ja kinkis selle noormehele,“ tutvustas munade maalimise traditsioone Ukraina Kultuurikeskuse pühapäevakooli juhataja Anatoli Ljutjuk.

Ukraina Kultuurikeskuse pühapäevakooli Kloostrikunstide Kool LABORA eesmärk on pakkuda Ukraina päritolu lastele kohta, kus tegutseda neile omases kultuurikeskkonnas, praktiseerida ukraina keelt ja kombeid ning tugevdada oma identiteeti. Kool on avatud ka teistele huvilistele olenemata rahvuslikust või usulisest kuuluvusest. Kõik traditsioonilised praktilised tegevused annavad õpilastele võimaluse õppida uusi oskusi ja väljendada end isikupäraselt, tunnetades seejuures ukraina kultuuri ning süvendades keeleoskust. Pühapäevakoolis tegeletakse ka tänapäevases maailmas ununema kippuvate käsitööoskuste säilitamise, õpetamise ja kaasajastamisega.

Ukraina Kultuurikeskus korraldab munade maalimise töötubasid kõikidele huvilistele aastaringselt. Igal aastal osaleb töötubades ligikaudu 500 inimest. Töötubade läbiviimist on võimalik tellida ka väljaspool Tallinna.

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainformatsioon: Anatoli Ljutjuk, Ukraina Kultuurikeskuse pühapäevakooli juhataja, e-post: labora.tallinn@gmail.com.
Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.

Rahvusvähemuste pühapäevakoolid korraldavad tähtpäevadel õpilaste kohtumisi

Alates käesolevast aastast korraldavad rahvusvähemuste pühapäevakoolid koostöös Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusega Meie Inimesed (MISA) oma tähtpäevade tähistamiseks üritusi, kuhu on oodatud ka teiste pühapäevakoolide õpilased koos õpetajatega.

„See on tähtis algatus, mis aitab pühapäevakooli õpilastel paremini tutvuda üksteisega ning teiste rahvuste kultuuri ja kommetega. Ühelt poolt kasvatab parem teadlikkus noortes sallivust teiste rahvuste suhtes, teiselt poolt suurendab õpilaste aktiivsust ja huvi pühapäevakooli õppe vastu, kuna vahetusprojektis saavad osaleda ainult tublimad õpilased,“ kommenteeris uut algatust MISA partnerlussuhete valdkonnajuht Kristina Pirgop.

26. märtsil 2016 ootab Ida-Virumaa Ingerisoomlaste Seltsi pühapäevakool LEMMINKÄINEN külalisi Tallinnast: Kultuurhariduslik Selts Vene Pühapäevakool, MTÜ Eesti Gruusia Rahvusühing ja MTÜ Aserbaidžaani Huvikool Orhan.

Vene, aserbaidžaani ja gruusia pühapäevakoolide õpilased tutvuvad ingeri ja soome lihavõttekommetega, osalevad keeleõppe tunnis ja saavad maitsta ingerisoomlaste traditsioonilist pühademenüüd. Kuna laupäeval on veel paastuaaeg (vaikne laupäev), pakutakse lõunaks soome kalasuppi, karjala pirukaid, magusaid moonipirukaid, mämmi ja maitsvat teed, mida vanasti viidi eksportkaubana Ingerimaalt Euroopasse.

Külalised tutvustavad võõrustajatele oma kultuuri luuletuste, laulude ja lihavõtete aegsete traditsioonide kaudu. „Kristlaste jaoks on lihavõtted kõige tähtsam püha, kuid erinevates konfessioonides on sarnasused ja erinevused. Tallinna Vene Kultuuri Pühapäevakooli õpilased tutvustavad õigeusu lihavõtete roogasid – kultši ja pashat ning räägivad teistele õpilastele õigeusu  lihavõttetraditsioonidest,“ kommenteeris Tallinna Vene Kultuuri Pühapäevakooli juht Roman Ljagu.

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainformatsioon: Maire Petrova, Ida-Virumaa Ingerisoomlaste Seltsi pühapäevakooli juht, tel. 5260394. e-post: maire2008@gmail.com. 
Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.

Identiteedilise integratsiooni mõtestamine ja mõõtmine teise põlvkonna Eesti venelaste näitel
Eesti keele õpe käib täie hooga
Mais selguvad eesti keele ja kultuuri tundmise klubide läbiviijad
Põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise koolitused – kellele ja milleks?
Emadepäeva tähistamine koos Tallinna Läti Rahvuskooli TAURENIS õpilastega
Aserite pühapäevakool Orhan kutsub aprilli viimasel päeval külla
Kabardiini pühapäevakool õpetab keelt ja kultuuri tantsu abil

Väitekirjad lõimumisvaldkonnast

Viimaste aastate jooksul on ilmunud mitmeid olulisi lõimumisvaldkonda puudutavaid doktoriväitekirju, mida järgnevates uudiskirjades teile tutvustame. 

Identiteedilise integratsiooni mõtestamine ja mõõtmine teise põlvkonna Eesti venelaste näitel

Gerli Nimmerfeldti 2011. aastal kaitstud doktoritöö keskendub Eesti rahvusvähemustest noorte (teise põlvkonna vene rahvusest noorte) identiteedile ja identiteedi kujundamisele. Seejuures keskendutakse identiteedilisele integratsioonile, mis vastab selle sihtrühma rahvuse tasandil kogetavale kuuluvustundele. Nimetatud identiteediline integratsioon põhineb tundel, et ollakse Eestis kodus ja Eesti ühiskonna aktsepteeritud liige. Ühiskonna sotsiaalse ühtekuuluvuse ja ühtsuse jaoks on oluline, et Eesti elanikud tunneksid end koduselt. Sageli eeldatakse, et kuna teine põlvkond on siinses riigis sündinud ja üles kasvanud, siis ainuüksi siin sündimisest piisab emotsionaalse seotuse ja riiki ning ühiskonda kuulumise tunde tekkimiseks. See ei vasta aga tõele. Väitekirjas vaadeldakse neid tegureid, mis võivad identiteeti mõjutada, võimaldades identiteedilist integratsiooni ka paremini mõista.

Lõimumisest rääkides on oluline esile  tuua kahte olulist mõõdet: etnilist ja kohapõhist identiteeti. Üks võimalik integratsiooni käsitlus eeldab etnilise identiteedi ja lojaalsuse vähenemist, millega kaasneb elukohariigi, sealse ühiskonna ja peavoolukultuuriga samastumise suurenemine. Selle vaate kohaselt saab domineerida vaid kohapõhine või etniline identiteet ning see vaade läheneb assimilatsioonile. Teise vaate kohaselt võib identiteete olla mitu ja võimalikuks osutub nii kohapõhise kui etnilise identiteedi konfliktivaba kooseksisteerimine.

Kõnealuse väitekirja tulemused näitavad, et noorte Eesti venelaste etniline identiteet on pigem nõrk. Eestlastest vastajate seas on etniline samastumine palju tugevam. Rahvusvähemustest vastajatest 28% märkisid, et nad tunnevad väga tugevalt oma kuulumist venelaste hulka ning 43% hindas oma kuuluvuse tugevaks. Samas 65% eestlasi väljendas väga tugevat kuuluvust oma rahvusrühma. Tugevamat kuuluvustunnet tunnetasid venelased rühmade suhtes, mis põhinevad keelel (vene keelt kõnelejad) ja kodakondsusel (Eesti kodanikud), ning kõikidest Eestis elavatest rahvastest (eestimaalastest) moodustatud rühmade suhtes.

Teise põlvkonna venelaste arvates tuleb selleks, et olla eestlane, eestlasena sündida. Sageli nimetati määrava tegurina ka eesti keelt, rõhutades eriti seda, et leidmaks eestlaste seas tunnustust eestlasena, tuleb osata  eesti keelt või rääkida seda emakeelena. Vene rahvusest noored tunnevad, et neil pole kunagi võimalik saada eestlasteks, isegi kui nad seda tahaksid. Samas kui nad on väljaspool Eestit, peetakse neid eestlasteks.

Eesti venelaste vähest samastumist enamusega võib seletada eestlaste erilist laadi riigiidentiteediga, mis oluliselt tugineb rahvuslik-kultuurilise kogukonna mõistele – kohalik päritolu, ühine kultuur, ajalugu, rahvuslikud traditsioonid, tunded, keel, oma kultuuri ja traditsioonide hoidmine ja nendega seotud uhkustunne, tugev side Eesti territooriumi ning maastikuga.

Samas kui mõõta kuuluvustunnet teisiti, kasutades näiteks avaldusi nagu „ma armastan Eestit” jne, avaneb teistsugune pilt. 12% vastanud venelastest tundis väga tugevat ja 42% tugevat sidet Eestiga. 35% küsitlusele vastajatest seostas end Eestiga nõrgalt ja 11% väga nõrgalt.

Pikemalt saab lugeda aadressil http://www.etera.ee/zoom/1963/view?page=3&p=separate&view=0,0,2067,2834.

Infot eesti keele ja kultuuri õppest

Eesti keele õpe käib täie hooga

Eesti keele õppes osaleb märtsi lõpu seisuga enam kui 1700 inimest. Tegu on 2015. aasta suvel MISA kodulehe kaudu keeleõppesse registreerunud inimestega. Suurem osa käesoleva aasta keelegruppidest alustas õppetööga varakevadel, et enne suurt suvepuhkuste hooaega kursustele punkt panna.

Kursuse maht on kokku 100 tundi, mis teeb õppetöö kestuseks umbes 4 kuud. Õppetööle eelneb ka keeleoskuse kontrollimine, mis võimaldab kursuse alguses välja selgitada inimese keeleoskuse tegeliku taseme ja  kursuse lõpus fikseerida ka kursuse käigus omandatud teadmised. Käesoleval aastal viivad keelekursusi läbi viis firmat – OÜ Keelepisik, OÜ Mitteldorf, Sihtasutus EDUKOOL, Folkuniversitetet Estonia ja Atlasnet Mittetulundusühing. Keelefirmad korraldavad õpet 16-liikmelistele gruppidele Tallinnas, Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Ahtmes, Tartus ja Pärnus.

Esimesed 540 inimesele planeeritud eesti keele kursused algasid möödunud aasta sügisel ja käesoleva aasta alguses ning lõpevad kõik hiljemalt jaanipäevaks. 2015. aastal keeleõppega alustanutest on märtsi seisuga lõpetanud 370 inimest.

Hetkel õpib eesti keele kursustel üle 1700 inimese. Käesoleval kevadel kuulutab MISA välja veel täiendava hanke keelekursuste läbiviijate leidmiseks, et alustada järgmisele 2000-le 2015. aastal registreerunule keeleõppe pakkumist juba 2016. aasta sügisel.

Kõik MISA veebilehe kaudu 2015. aastal registreerunud inimesed saavad sellel sügisel ja 2017.a  alguses võimaluse keelekursusel osaleda. Kursustele saajatega võtab ühendust korraldaja.

Kuni aastani 2020 korraldatavaid tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursuseid organiseerib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee.

Mais selguvad eesti keele ja kultuuri tundmise klubide läbiviijad

Juunikuust hakkab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) pakkuma klubide abiga keelelist ja kultuurilist kümblust Eestis elavatele eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele vähelõimunud püsielanikele. Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid on mõeldud neile, kes oskavad eesti keelt vähemalt B2 tasemel ning kes tahavad oma suhtluskeelt parandada või olemasolevat keeletaset hoida. Klubi liikmeks saavad esmajärjekorras MISA kodulehe kaudu B2-taseme eesti keele kursustele registreerunud ja B2-taseme kursustel osalenud.

„Praegu õpib MISA organiseeritavatel B2-taseme eesti keele kursusel ligi 600 inimest, kellele saame suvest pakkuda klubis osalemist eelisjärjekorras. 2015. aasta suvel registreerus B2-taseme eesti keele õppesse kokku 2201 inimest üle Eesti. Kõigile neile, kes klubides osalemiseks eesti keelt piisavalt valdavad ja on sellest huvitatud, anname võimaluse,“ tutvustas klubisid MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi.  

„Kahe aasta jooksul (2016 -2017) avatakse kuni 60 eesti keele klubi üle Eesti. Eelistatud on Ida-Virumaa linnad Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve, Jõhvi, Ahtme, kus on väiksem võimalus rääkida eesti keeles ja tutvuda eesti kultuuriga,“ lisas Tondi.

Eesti keele- ja kultuuri tundmise klubid on mõeldud eesti keelest erineva emakeelena rääkivatele inimestele, kes soovivad praktiseerida eesti keelt ja saada osa ka eesti kultuuri eripärast. Klubi kohtumistele kaasatakse eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi, kes pakuvad keelepraktika tuge ja jagavad innustust eesti keeles suhtlemiseks. Tugiisikutega saavad nad vestelda erinevatel igapäevaelulistel teemadel – tutvustada tavaelus enam kasutatavate väljendite rohkust ja olukordi, kus on õige neid kasutada. Klubide liikmed ja eestvedajad saavad pooleaastase perioodi jooksul kokku vähemalt kord nädalas, vähemalt kord kuus toimub neil õppereis või võtavad nad osa mõnest kultuuriüritusest. Tegevuse  raames hakkavad kõik klubid tegema sissekandeid blogipäevikusse, mille eesmärk on panna klubi liikmed ühiselt tegutsema, kogemusi ja mõtteid jagama.

Kuni aprilli lõpuni ootab MISA pakkumusi klubide eestvedajate leidmiseks ja tegevuste läbiviimiseks üle Eesti.  Hanke kohta leiab infot ka MISA kodulehelt või e-riigihangete registrist https://riigihanked.riik.ee/register/hange/173036.

Projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevust „Keeleline ja kultuuriline kümblus“ elluviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Keelelise ja kultuurilise kümbluse klubiliste tegevuste kogumaksumus aastateks 2016-2017 on 850 002 eurot.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee.

Eesti Vabariigi kodakondsusteemadel

Põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise koolitused – kellele ja milleks?

Veebruarikuus toimusid esimesed MISA tellitud ja MTÜ Kodanikukoolitused läbi viidud Eesti Vabariigi põhiseaduse ning kodakondsusseaduse tundmise koolitused. Uurime järele, millised on koolitusel osalenute esmamuljed, mida koolitused endast kujutavad ja kellele need on mõeldud?

Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise koolitused on mõeldud inimestele, kes soovivad teada, kuidas Eesti riik toimib, millised on iga inimese põhiõigused, vabadused ja kohustused. Koolitused annavad hea ettevalmistuse neile, kes soovivad osaleda Eesti Vabariigi põhiseaduse ning kodakondsusseaduse eksamil. Kursustele on oodatud ka Eesti kodanikud, kellel on olnud vähe kokkupuudet Eesti riigikorraldusega ja kes soovivad täiendada oma teadmisi riigi toimimisest.

Esimesed 2-päevased koolitused toimusid veebruaris Tallinnas. Möödunud kahe kuu jooksul on kokku toimunud 11 koolitust, lisaks pealinnale ka Kohtla-Järvel ja Sillamäel. Koolitusi korraldatakse kuni 2017. aasta novembrini üle Eesti. Iga koolitus lõpeb õppekäiguga mõnda Eesti olulisse riigiasutusse, nagu näiteks Eesti Pank, Riigikogu, Häirekeskus vms.

Eesti kodakondsuse saamiseks on vaja sooritada kaks eksamit – eesti  keele tasemeeksam vähemalt B1-tasemel ja kodakondsuse eksam. Juhul kui eesti keele B1-taseme eksam sooritada alles paari aasta pärast, siis täna läbitud põhiseaduse ja kodakondsusseaduse eksami tulemused ei aegu ning need kehtivad ka tulevikus. Seega, miks mitte kasutada juhust ja koolituste abiga sooritada edukalt kodakondsusseaduse eksam.

Kursusel osalenud Valgevene juurtega mees kinnitas, et kuna sügisel saab tal kodakondsuse taotlemiseks hädavajalik Eestis elamise aeg täis ja tehtud on juba keeleksam, siis tuleb tal vaid kodakondsuseksam sooritada. „Mu tuttavad hirmutasid mind, et seadused on keerulised, ja et õiguskeel on raske. Tunnen, et kursused aitavad mul üksikasjadest paremini aru saada ja nii on lihtsam juba ka kõike endale meelde jätta.“

Ka koolitusel osalenud 65-aastase härra osales kursustel kodakondsuseksamiks valmistumise eesmärgil. „Maailmas on nii palju huvitavat vaadata ja Eesti kodanikuna on reisimine  vaieldamatult hõlpsam. Siis saan muretult koos tütre perega reisida, kuna mu tütrel on Eesti pass juba ammu olemas.“

Õppetöö käigus saab selgeks, kes on kõrgeima riigivõimu kandja Eestis, mis on Vabariigi Valitsuse ülesanne, kellel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele? Teada saab veel palju muudki olulist –ühes riigis ja ühiskonnas elades tasub teada, kuidas kohapealsed asjad toimivad ning millised on traditsioonid ja kombed. Seaduste tundmine annab inimestele otsustamisjulgust ja enesekindlust.

MTÜ Kodanikukoolitused õpetajad on kogenud koolitajad Reet Valing, Anu Kihulane, Nady Vest ja Jelena Ohakas.

Kursused on osalejatele tasuta.

Kursuste info eesti keeles: http://kodanikukoolitus.edicy.co/kodakondsuskoolitus2016.

Kursuste info vene keeles: http://kodanikukoolitus.edicy.co/grazhdanstvo.

Vene keeles saab infot küsida ka Irina Oleinitš’ilt tel. +372 506 9028 või e-posti aadressilt koolitus@kodanikukoolitus.eu või irina@powertugi.ee.

Koolitusi viiakse läbi Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutused Meie Inimesed toel Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevuse „Lõimumiskoolitused“ vahenditest.

Pühapäevakoolide avatud uste päevad

Emadepäeva tähistamine koos Tallinna Läti Rahvuskooli TAURENIS õpilastega

7. mail kell 10.30 kuni 13.30 toimub Tallinna Läti Rahvuskooli TAURENIS näidistund Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi ruumides aadressil Fr.R. Kreutzwaldi tn 25. Näidistunni teemaks on emadepäev. Kuigi emadepäeva tähistamine on võrdlemisi uus traditsioon, on ema kui kultuuripärandi põhilist edasikandjat ülistatud juba ammustest aegadest.

„Näidistunni esimeses pooles pakume huvilistele võimalust osaleda läti keele tunnis, mis toimub eraldi kahes vanuserühmas. Teises osas ühinevad mõlemad rühmad, et õppida selgeks ja osaleda kahes läti rahvuslikus ringmängus. Samuti valmistame osalejatega lätipäraseid kingitusi emadele. Kuna ükski pidu ei ole meie kultuuris mõeldav ilma korraliku peolauata, ei puudu ka siit läti traditsionaalsed road,“ tutvustas näidistunni programmi Tallinna Läti Rahvuskooli TAURENIS juht Dita Lince.

Näidistunnis osalejatel palutakse eelnevalt registreeruda, kirjutades e-posti aadressile dita@green.ee.

Läti huvikool alustas oma tööd 2008. aastal, kuid oma nime ja ametliku staatuse sai kool aastal 2013. Kooli peamised eesmärgid on õpetada Eestis elavatele läti lastele läti keelt, kultuuri, traditsioone ja ajalugu. Õppetegevus toimub kahes vanuserühmas. Noorema vanuserühma (1- kuni 6-aastased lapsed) keele- ja kultuuriõpe toimub erinevate mängude, laulude ja meisterdamise kaudu. Vanema rühma (kooliealised lapsed) õppetegevus on korraldatud akadeemilise õppeprotsessina, mis hõlmab järgmisi õppeaineid: läti keel ja kirjandus, rahvatants, muusika, rahvakunst ning käsitöö, samuti Läti ajaloo ja geograafia tundmine.

Lisainfo: Dita Lince, Tallinna Läti Rahvuskooli TAURENIS juht, e-post: dita@green.ee.
Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.

Aserite pühapäevakool Orhan kutsub aprilli viimasel päeval külla

30. aprillil kell 15.00-17.00 toimub Tallinna Ülikooli ruumis 307 Aserbaidžaani Huvikooli Orhan avatud uste päev. Kohale on oodatud nii aserid, kes soovivad oma järglastele kooli tegevust tutvustada kui ka teised aserbaidžaani kultuurist ja traditsioonidest huvitatud.

Avatud uste päeval saab kuulata aserbaidžaani luulet ja laule pühapäevakooli laste esituses, samuti kuulata esitlust sellest imelisest maast, mis asub Kaukasuse mäestiku keskel. Osalejatele tutvustatakse Buta-nimelist rahvamustrit, mille tikkimist saavad huvilised õpetajate abiga ka ise järele proovida. Pühapäevakooli õpilased näitavad kuidas tantsida kohalikku rahvatantsu „Jallõ loo“, mida saab rahvatantsu näidistunnis selgeks õppida. Näidistunnis osalejatel tuleb eelnevalt registreeruda kirjutades e-posti aadressile sanam.aliyeva@gmail.com või helistades telefonil 55956950.

„Aserbaidžaanlased ehk aserid on väga külalislahke rahvas. Eriline koht meie rahvusköögis kuulub maiustustele ja tõelise hõrgutise valmistamine on igale perenaisele auasi. Ka meie avatud uste päeval soovime kostitame külalisi hea ja paremaga. Kohvi- ja teelaualt on kindlasti meie rahvuskook pahlava,“  kommenteeris Aserbaidžaani Huvikooli Orhan juht Shahsanam Alijeva.

Huvikool alustas oma tegevust 2010. aastal. Kooli põhieesmärk on toetada Eestis elavate aserbaidžaani rahvusest laste emakeele õppimist ja kodumaa kultuuri ning ajaloo tundmist. Samuti soovivad nad olla ka eestvedajad aserbaidžaani laste integreerimisel Eesti ühiskonda. Koolis on aserbaidžaani keele, kirjanduse, ajaloo ja kultuuri tunnid. Samuti käib koos tantsuring, mis on laste jaoks ühtviisi meelelahutus, tantsuõpetus kuid ka tund, mis annab teadmisi aserbaidžaani rahvatantsu ajaloost.

Lisainfo: Shahsanam Alijeva, Aserbaidžaani Huvikooli Orhan juht, tel. 55956950, e-post: sanam.aliyeva@gmail.com.
Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.

Kabardiini pühapäevakool õpetab keelt ja kultuuri tantsu abil

26. aprillil algusega kell 17.00 toimub aadressil Sõle 40-204 Kabardiini pühapäevakoolis näidistund, kuhu oodatakse kõik huvilisi, kes soovivad kabardiinide kultuurist rohkem teada saada.

Avatud uste päeval on kohal õppejõud Anzor Šorov Moskvast, kes õpetab keelt tantsimise abil. Õppejõud tutvustab uudset metoodikat, kuidas on võimaik tantsu abil mõista teise rahva kultuuri. Kõigil huvilistel on võimalik proovida kabardiini rahvustantsu samme. Üritustel saab maitsta kabardiini maiustusi, traditsioonilist leiba, teed ja kohvi.

Avatud uste päeval osalemiseks palutakse eelnevalt registreeruda kirjutades e-posti aadressile ilona.thagazitova@mail.ee.

„Meil on suur au, et sel õppeaastal on meiega liitunud õppejõud Anzor Šorov. Ta on Kabardiini-Balkaaria Vabariigi tunnustatud artist, õpetaja ja kabardiini keele edasikandja. Meie kooli õpilastele meeldivad väga Anzori tunnid. Tema uudse õppemeetodi abiga on lapsed palju omandanud. Ta väga hoolib lastest ja läheneb igaühele individuaalselt,“ kommenteeris Kabardiini pühapäevakooli juht Ilona Thagazitova.

Kabardiini pühapäevakool asutati 2006. aastal.  Kooli peamine ja tähtsaim ülesanne on Kabardi-Balkaarias elavate rahvaste kultuuri edasikandmine.  Peamiste adatide ehk rahva tavade ja õigusnormide, ajaloo ja käitumisreeglite tundmiseta pole võimalik mõista, arendada, säilitada oma rahva kultuuri ja tutvustada seda teistele. Kooli ülesandeks on ka keeleõpe. Keelt õpetatakse erinevate metoodite abil: traditsiooniline (kasutatakse kirjanäidiseid, aabitsat, valmistatakse sõnaraamatuid) ja mänguline – käsitööesemete valmistamine, laulude õppimine. Tantsuseadete lavastamisel tutvutakse rahvusmuusikaga, õpitakse iseloomulikke samme, tutvutakse kostüümide ja rahvusornamentidega ning õpitakse liigutusi kabardi keeles. Kooli õpilased ja vilistlased tantsivad ansamblis Terek, mis on osalenud rahvusvahelistel konkurssidel ja võitnud ka mitmed auhindu.

Lisainfo: Ilona Thagazitova, Kabardiini pühapäevakooli juht, e-post: ilona.thagazitova@mail.ee.
Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.

 

Kursustel osalejaid motiveerib eesti keelt õppima soov eesti keeles suhelda
2015. aastal abistas MISA nõustamiskeskus üle tuhande elaniku
Rahvusvähemuste pühapäevakoolid saavad taotleda uueks õppeaastaks toetust
Armeenia pühapäevakool Maštots ootab külla
Rahvuskultuuriseltside üritused

Info eesti keele õppe kohta

Kursustel osalejaid motiveerib eesti keelt õppima soov eesti keeles suhelda

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatavatel eesti keele kursustel osaleb aprillikuu lõpu seisuga 1884 inimest üle Eesti. MISA töötajad külastavad toimuvaid keelekursuseid, et jagada osalejatele infot ja vastata nende küsimustele ning ühtlasi uurida tagasisidet õpingute kohta.

„Oleme möödunud aasta sügisest toimuvaid keelekursuseid aktiivselt külastanud, et suhelda õppurite ja õpetajatega silmast-silma. Kursuseid väisates oleme küsinud osalejatelt, mis põhjustel keegi eesti keelt õpib ning kus nad sooviksid eesti keelt enim kasutada,“ selgitas kursuste külastamise eesmärki MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi. Valdavalt  märkisid osalejad, et õpivad eesti keelt tööga seoses ja ka selleks, et eestlastest kolleegidega rohkem suhelda. Paljud kursustel osalejad on oma tagasisidelehele märkinud, et sooviksid eesti keelt rohkem kasutada igapäevaelus – poes, kohvikus, suhelda eestlastest naabrite, tuttavatega, kuid ka käia kinos, vaadata eestikeelseid telesaateid, kuulata raadiot ja lugeda ajalehti,“ lisas Tondi.

Toimetaja ametit pidav 44-aastane Svetlana, kes käib Tallinnas A2-taseme eesti keele kursustel, selgitas, et oma keeleõpinguid toetab ta ETV-kanalilt subtiitritega saadete vaatamisega.

Kaupade hindade ja kvaliteedi kontrolörina töötav 55-aastane Tatjana õpib B1-tasemel eesti keelt Pärnus. Keeleõpinguid on ta jätkanud selleks, et suhelda  eesti keeles tööl ja igapäevaelus, kuid lisas veel, et tahaks lugeda ka eestikeelseid raamatuid, ajalehti ja lävida  eestlastega enam.

41-aastane ambulatoorse taastusravi assistent Irina kasutab eesti keelt nii tööl kui igapäevaelus päris palju. Küll aga soovib ta keeleoskust parandada, eriti grammatikat, mis on keeruline ja vajab üle kordamist. Irina lisas, et tahaks eesti keelt veelgi enam tavaelus kasutada ning lisaks juhendada  oma last koolitöös. 

36-aastane IT-spetsialist Vitali alustas eesti keele B1-taseme õpinguid, kuna tahab rohkem suhelda oma töökaaslastega ning leida ka uusi eestlasest tuttavaid.

MISA soovib keeleõppijatele jaksu ja indu õpingutes, samuti motivatsiooni õpingute jätkamisel ja julgust eesti keele kasutamisel.

MISA organiseerib tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursuseid kuni aastani 2020 Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA Keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel: 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee

MISA nõustamiskeskuse tegevusest

2015. aastal abistas MISA nõustamiskeskus üle tuhande elaniku

Alates 2014. aasta sügisest tegutseb Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtaustuse Meie Inimesed  (MISA) juures nõustamiskeskus, kuhu saavad pöörduda kõik Eestis elavad teistest rahvustest inimesed, kes vajavad teavet ja juhiseid Eesti elukorralduse kohta. MISA nõustamiskabinetid on avatud Tallinnas ja Narvas. Lisaks toimuvad igakuised nõustamistunnid Ida-Virumaa erinevates linnades ja Harjumaal.

2015. aastal pöördus nõustajate vastuvõtule 1035 inimest, keda nõustati e-posti ja telefoni teel ning personaalsetel silmast-silma kohtumistel. „Nõustajate käest on möödunud aasta jooksul uuritud Eesti kodakondsuse taotlemiseks vajalike toimingute kohta ja milline peaks olema toimingute järjekord. Päriti, kas ja millistel tingimustel saab taotleda Eesti kodakondsust lapsele, kes on Eestis sündinud. Samuti küsiti, millistel alustel saab taotleda Eesti elamisluba oma sugulastele, ja millised on eesti keele oskuse nõuded nii Eesti kodakondsuse saamisel kui erinevates ametites töötamisel. Uuriti, millist majanduslikku tuge pakutakse vähekindlustatud inimestele ning vanemaealistele, kas ja millistel tingimustel makstakse pensioni elamisloaga isikutele, kes on Eestisse elama asunud hiljuti. Teadmisi on soovitud ka puudega inimeste tugiteenuste ja tööhõive kohta ning millist abi pakutakse uussisserändajatele töö leidmisel. Huvi on tuntud ka oma rahvuskaaslaste leidmise ja nendega kontakteerumise vastu,“ tutvustas enam küsitud teemasid MISA nõustamiskeskuse vanemnõustaja Kätlin Kõverik.

Igapäevaste nõustamisteemade hulka kuulub eesti keele õpe ja praktika võimalused. „Peamiselt tuntakse huvi eesti keele tasemeeksamite sooritamise tingimuste vastu, kuidas valida head keeleõpetajat ning sobilikke õppematerjale. Päritakse ka eesti keele praktiseerimise võimaluste kohta ja kes ning mis tingimistel neid kasutada saavad. Kuid küsitakse ka nõu, kuidas ületada eesti keeles rääkimise barjääri,“ lisas Kõverik. 

Nõustamisele on oodatud igaüks, kes soovib teavet Eesti elukorralduse, siin tegutsemise ja töötamise  kohta. Nõustajad tutvustavad elanikele avalikke teenuseid, riiklikke sotsiaaltoetusi ja -hüvitisi ning soovi korral on ka abiks riigi ja kohalike omavalitsuste asutustega suhtlemisel.

Nõustajate poole saab pöörduda kirjutades e-posti aadressile info@integratsiooniinfo.ee või helistades tasuta infotelefonil 800 9999. Nõustamiskeskused asuvad Tallinnas, Lõõtsa 2a, 8. korrus ning Narva Kerese Keskuses aadressil Kerese 3 (3. korrus, ruum 308). MISA kodulehelt leiab infot nõustamiste kohta Tallinnas ja Harjumaal ning Ida-Virumaal.

MISA nõustamiskeskuse tegevusi viiakse ellu ESF projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“ raames.

Lisainfo: Kätlin Kõverik, MISA Nõustamiskeskuse vanemnõustaja, e-post: katlin.koverik@meis.ee, tel: 6599 032

Avatud taotlusvoorud

Rahvusvähemuste pühapäevakoolid saavad taotleda uueks õppeaastaks toetust

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) avas rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinantseerimise taotlusvooru, et toetada koolide tegevust 2016/2017. õppeaastal.

„Baasfinantseerimise taotlusvooru kuulutasime välja juba maiskuus selleks, et õppeaasta alguseks oleksid kõigil pühapäevakoolidel projektitoetuslepingud sõlmitud ning nad saaksid alustada septembrist taas õppetööga,“ selgitas MISA partnerlussuhete valdkonnajuht Kristina Pirgop. „Oleme  käesoleva aasta algusest korraldanud koos rahvusvähemuste pühapäevakoolidega ka avatud uste päevi,  et tutvustada lapsevanematele ja huvilistele pühapäevakooli tegevust ning suurendada huvi kooliga liitumise vastu. Tänaseks oleme koostöös pühapäevakoolidega korraldanud juba neli avatud uste päeva,“ tutvustas Pirgop

2016/2017. õppeaastaks toetust taotlev rahvusvähemuste pühapäevakool peab olema registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis. Taotluste esitamise tähtaeg on 06. juuni 2016. Rohkem infot käimasoleva taotlusvooru kohta leiab MISA kodulehelt.

2015/2016. õppeaastal said tegevustoetust 30 rahvusvähemuste pühapäevakooli. Rahastati ukraina, vene, aseri, läti, gruusia, ingeri-soome, tatari, usbeki, valgevene, kabardiini, korea ja armeenia pühapäevakoolide tegevust.

Pühapäevakoolides õpivad lapsed ja noored vanuses 3-18 eluaastat. Õppetöö toimub üldjuhul kahes vanuserühmas. MISA korraldab õpetajatele iga-aastaselt ka täienduskoolitusi, et tagada kvaliteetse ja huvitava ning lapsi arendav õppetöö korraldamine. 

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinantseerimist toetatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee

Pühapäevakooli avatud uste päev

Armeenia pühapäevakool Maštots ootab külla

28. mail kell 16.00-18.00 toimub Armeenia pühapäevakoolis Maštots avatud uste päev Huvikooli Tee Tulevikku ruumides aadressil Rävala 8, 3. korrus, Tallinn.

„Kuna avatud uste päeva toimumise kuupäev langeb kokku Armeenia Vabariigi iseseisvuspäevaga, sräägime üritusel lähemalt Armeenia ajaloost, sümbolitest ja riigi olulisematest vaatamisväärtustest. Muusikatunnis laulame Armeenia kevadlaule ja laule, mis räägivad emast. Toimub ka käsitöötund. Keeletunnis kordame ja õpime uusi armeenia keele sõnu ning väljendeid. Avatud uste päev lõpeb tantsutunniga, kus kõik huvilised saavad õppida tantsu nimega „Ühendamise tants“, mida armeenlased tantsivad iseseisvuspäeval, “ tutvustas avatud uste päeva tegevusi kooli juht Džanna Šahbazjan.

Kõik üritusel osaleda soovijaid palutakse eelnevalt registreeruda, kirjutades e-posti aadressile mastotsh@gmail.com.

Armeenia pühapäevakool Maštots alustas tegevust Tartus 2008. aastal. 2013. aastast tegutseb kool ka Tallinnas. Koolis õpitakse armeenia keelt, tutvutakse armeenia kultuuri ja traditsioonidega. Kooli juures tegutseb vokaalansambel „Dvin“, Džanna Šahbazjani juhtimisel, kes on osalenud mitmetel rahvusvahelistel vokaalansamblite konkurssidel. Ansambel „Dvin“ on ka ETV laulusaate „Perepidu“ 2012. aasta võitja.

Lisainfo: Džanna Šahbazjan, armeenia  pühapäevakooli juht, e-post: mastotsh@gmail.com
Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee

Rahvuskultuuriseltside üritused

MTÜ SED ARTE tähistab oma 20 aasta juubelit näitusesarjaga

Kunstinäituste korraldaja MTÜ SED ARTE tähistab oma 20.juubelit näitustesarjaga, mille esimene näitus  „DOLCE VITA“ on avatud 12. maist kuni 7. juunini 2016.

Näitust „DOLCE VITA“ saab vaadata Tallinn Portrait Gallery`s aadressil Suur-Karja 2, Tallinn. Näitusel saab tutvuda kahe tänapäeva kunstniku – Marina Printseva ja Juri Gorbatšovi uute teostega. Marina Printseva elab Sankt-Peterburis ja Juri Gorbatšov New Yorgis. Nad on ühe ajastu kunstnikud, keda ühendavad Eesti juured ning kes vaatavad maailma sarnase pilguga – uskudes imedesse ja heasse tulevikku.

Marina Printseva ema on eestlanna ja kõikides tema  töödes on tajutav kahe kultuuri segunemine. Ta tutvustab maailmale eesti ja vene traditsioone ning kultuuririkkust. Marina tekstiilpannood on valminud keerukas tehnikas, mis on segu tikkimisest, maalimisest ja aplikatsioonidest. Eksperdid nimetavad seda ka „kootud maalikunstiks“.

Juri Gorbatšovi töid iseloomustavad kulla, pronksi ja spetsiaalsete lakkide ja emailkatete kasutamine.  Tema töid saab näha 25 muuseumis üle maailma sh Louvre`s ja Vene Riiklikus Muuseumis Sankt-Peterburis. Eelmisel aastal kinkis kunstnik ühe oma maali KUMU-le.

Lisainfo: Olga Ljubaskina, MTÜ SED ARTE juht, tel: 5056 257, e-post: sedarte@mail.ru

Mais toimuvad slaavi kultuuri- ja kirjakeele päevad

Slaavlaste jaoks tähtsaid kultuuri- ja kirjakeele päevi korraldatakse Eestis juba ligi 30 aastat. Kultuuriühendus Kirill ja Meffodi koostöös Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liiduga Eestis on ürituse eestvedajad olnud kaheksa viimast aastat. 2016. aasta slaavi kultuuri- ja kirjakeele päevad toimuvad 19.-26. maini Tallinnas Vene Kultuurikeskuses aadressil Mere pst 5. Kõik üritused on osalejatele tasuta.

Slaavi kultuuri- ja kirjakeelepäevad 2016 programm sisaldab:

19. mail kell 18.00 – valgevene kultuuripäev

20. mail kell 18.00 – Vene Filharmoonia Ühingu kontsert koostöös Vene Kultuurikeskuse instrumentaal stuudioga

21. mail kell 16.00 – folkloorikontsert

22. mail kell 13.00 – vene kultuuripäev. Esinevad Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liidu Eestis kollektiivid.

23. mail kell 18.00 – ukraina kultuuripäev

24. mail kell 19.00 – Aleksander Nevski katedraalis toimub vaimulike laulude kontsert

27. mail kell 19.00 – vokaalmuusika kontsert. Esinevad külalised Marina Tšerkasova ja Irina Išutina Sankt-Peterburist ning Vladimir Ignatov Tallinnast

Vene Kultuurikeskuses toimuvad tasuta loengud:

23. mail kell 12.00 – kunstnik Sergei Minin´i loeng „Kirill ja Meffodi kujutlused vene ikoonimaalikunstis ja kiriku arhitektuuris“

24. mail kell 12.00 – kirjandusteadlase Vladimir Bragin´i loeng „Vene kirja ja kirjastuse lätete juures“

26. mail kell 11.00 – kunstniku ja kunstiteadlase Valeri Laur´i loeng „Õigeusu motiivid vene maalikunstis“

Lisainfo: Tatjana Semenjuk, Kultuuriühenduse Kirill ja Meffodi juhatuse liige, tel: 5836 3613 , e-post: Semjana7@gmail.com

Vene Teatris toimub omanäoline kontsertetendus „Muusika luuletused“

21. mail toimuv „Muusika luuletused“ kontsert on unikaalne projekt-etendus. Kuulata saab Eesti, Venemaa, Ameerika ja mitmete Euroopa riikide heliloojate muusikat Eesti Kaitseväe Orkestri esituses ning vene kultuuri hõbeajastu poeetide loomingut Eesti ja Venemaa näitlejate ettekandmisel.

Muusika luuletuste kontsert toimub 21. mail 2016 kell 18.00 Vene Teatris.

Dirigent Peeter Saani juhatusel esitab Eesti Kaitseväe Orkester koos Eesti ooperilauljate Olga Zaitseva ja Maria Kondratjevaga tuntud romansse uues orkestreeringus. 

19. ja 20. sajandi vahetuse Venemaa „hõbedast ajastut“ esindavate poeetide Igor Severjanin, Anna Ahmatova ja Marina Tsvetajeva luuletusi loevad Venemaa teatri- ja kinonäitleja Evklid Kürdzidis, Eesti Vene Teatri näitlejanna Tatjana Manevskaja, Eesti Nukuteatri näitleja Evgeni Moissejenko, Viljandi Kultuuriakadeemia tudeng Eduard Tee ning näitlejad Vene Noorsooteatrist.

Möödunud sajandi alguses uue hingamise saanud Vene kultuuriloomingu ehk hõbeajastu ühe tuntuima autori Igor Severjanini elulugu on tihedalt seotud Eestiga. Aastast 1921 asus ta elama Toilasse. Severjanin tõlkis oma eestlannast abikaasa Felissa Kruudi abiga eesti keelest vene keelde paljude luuletajate loomingut. Ta suri Tallinnas ja on maetud Tallinna Aleksander Nevski kalmistule. Hõbeajastu poetessi Anna Ahmatovat peetakse vene kirjanduse hingeks ja antud ajastu suurimaks poetessiks. Marina Tsvetajeva loomingu vastu ei saa ükskõikseks jääda keegi. Tema armastus- ja isamaaluule on nukra alatooniga, peegeldavad poetessi läbielamisi ja tundemaailma. 

Piletid saab osta Piletilevist: http://www.piletilevi.ee/rus/tickets/teater/mitmesugust/muusika-luuletused-poezokoncert-ahmatova-cvetaeva-severjanin-178885/. 

Lisainfo: Marina Tee, MTÜ Haridus-Kirjastuslik Kultuurikeskus Zlata juht, e-post: marina.tee@mail.ru

Lastekaitsepäeva eel saab näha kogupere kooriooperit „Elevant“

Pühapäeval, 29. mail kell 12.00 on kõik lapsed koos vanematega oodatud vaatama uut, põnevat ja lõbusat venekeelset kooriooperit „Elevalt“. Vene poeedi ja luuletaja David Samilovi tekstile loodud näidendi lavastas Oleg Golub Moskvast.

Seiklusliku ja muinasjutulise ooperi peategelaseks on elevant, kes otsustab rändama minna ning kes oma teel kohtab erinevaid metsaloomi ning muinasjututegelasi. 

Ainulaadse ja omanäolise laste kooriooperi muusika autor on Vladimir Ignatov. Hundertwasseri stiilis värvilised ja erilised dekoratsioonid, fuajee kaunistused ja kostüümid on kujundanud Elena Klyuyeva Moskvast.

Esinevad ALLEGRO stuudiokoor, Aleksandr Nekrassov, Anastassia Tsubina, Alina Silina ja Eduard Tee.

Kogupere kooriooperi „Elevant“ esietendus toimus 16. märtsil 2016. Pileteid saab osta Piletilevist: http://www.piletilevi.ee/rus/tickets/kogupere/mitmesugust/elevant-ooper-seiklustega-slonenok-opera-s-prikljuchenijami-slonenok-185063/.

Lisainfo: Ljudmila Tee-Veresinina, MTÜ Noorte Ühing Go-7 juht, e-post: Ljudmila.v@gmail.com

1.-12. juunil toimub Tallinnas Ukraina rahvuskultuuri festival

Ukraina Kultuurikeskuse eestvedamisel toimub Tallinna Vanalinna päevadega samaaegselt Ukraina rahvuskultuuri festival. 1.-12. juunini kestva ürituse korraldamise peamiseks eesmärgiks on tutvustada laiemale avalikkusele ukraina kui Eesti ühe suurema vähemusrahvuste kogukonna kultuuri Eestis ning ühtlasi tugevdada kultuuripärandi ja traditsioonide edasikandmist ning hoidmist ukraina  kohaliku kogukonna seas.

Festivali raames saavad linnarahvas ja külalised osa õpitubadest, näitustest ja osaleda tasuta ekskursioonidel kultuurikeskuste ruumides. Puusepatöökojas Laboratooriumi 25 on võimalik meisterdada puidust mänguasju, Ukraina Kultuurikeskuses Laboratooriumi 22 toimub ukraina traditsioonilise lihavõttemuna pisanka meisterdamise õpituba.  Kultuurikeskuses  toimuvad ka luulepärastlõunad, kus on võimalik kuulata poeeme Poeetilisest punasest raamatust ning pere noorematega saab kuulama tulla ukraina muinasjutte. Festivali ajal on avatud ka näitused,  kus saab tutvuda ukraina rahvuslike mänguasjade,  tikitud rättide ning rahvarõivastega.

Üritustest on oodatud osa võtma kõik huvilised. Õpitoad ja üritused on osalejatele tasuta.

Festivali programmi ja ajakava leiab Ukraina kultuuri festivali ürituse Facebooki lehelt: https://www.facebook.com/events/1164988643513270/ ja Ukraina Kultuurikeskuse kodulehelt: http://www.ukk.ee/ora/kultuur/festival-2016.

Lisainfo: Kadri Mägi, Ukraina Kultuurikeskuse poe Labora perenaine, e-post: magikadri1@gmail.com

Keila-Joa lossis saab tutvuda kaasaegse valgevene kunstiga

Keila-Joa lossis saab näha MTÜ SED ARTE näitustesarja raames kaasaegse valgevene kunsti näitust „Mentaalne maailm. Pühendus Šagalile“. Näitus on avatud 4. juunist kuni 4. juulini 2016.

Näitusel saab tutvuda Valgevene kunstnike Aleksandr Griškevitši, Ilona Kosobukoi, Vladimir Kontsndailovi töödega. Eestis saab nimetatud kunstnike töid näha esmakordselt. Näituse ajal toimuvad ka kohtumised, kus kunstnikud tutvustavad oma maalimistehnika võtteid. Näituse külastamiseks on vaja soetada Keila-Joa lossi külastuspilet.

Lisainfo: Olga Ljubaskina, MTÜ SED ARTE juht, tel.  5056 257, e-post: sedarte@mail.ru

„Ukraina lilled 2016“ galakontsert toob kokku ukraina noored Eestist ja mujalt

Ukraina Noorsoo Liit Eestis kutsub ukraina rahvusvahelise laste-noorte festivali „Ukraina lilled 2016“ galakontserdile. Tasuta kontsert toimub 5. juunil 2016 algusega kell 15.00 Tallinna Vene Kultuurikeskuse (Mere pst. 5) suures saalis.

Tegemist on iga-aastase traditsioonilise laste-noorte festivaliga, mis annab Eestis elavale ukraina kogukonnale võimaluse saada osa oma kultuuripärandist ning tutvustada seda ka laiemale  Eesti üldsusele. Festivalil saab kuulata ja vaadata ukrainlaste jaoks olulisi muusikapalu, rahvaviise  ning -tantse laste ja noorte esituses.

Festivalil on aastate jooksul osalenud nii kohalikke kui ka erinevaid ukraina kollektiive üle maailma. Käesoleva aasta galakontserdist võtavad osa ukraina laste ja noorte muusika- ning tantsukollektiivid Tallinnast, Sillamäelt, Valgast, Pärnust, Tapalt, Maardust ja Tartust. Väliskülalistest tulevad festivalile ukraina noored Poolast ja Ukrainast.

Lisainfo: Vladimir Palamar, Ukraina Noorsoo Liit Eestis juht, e-post: ukrainaoae@gmail.com

Rahvuskultuuriseltside üritusi toetab MISA rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkurssi kaudu, mida rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee

Venekeelsete noorte valikud ja võimalused haridusmaastikul ning tööturul
MISA nõustamiskeskuse tiimis on uus liige
Narva eelarvamusfestivalil kummutati määratlemata kodakondsusega seotud müüte
Eesti keele õppimine jätkub ka suvekuudel
Rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajad sõidavad oma päritoluriiki end täiendama
Eesti keelt ja kultuuri saab edukalt õpetada ka suvises noortelaagris

Väitekirjad lõimumisvaldkonnast

Venekeelsete noorte valikud ja võimalused haridusmaastikul ning tööturul

Kristina Lindemanni 2013. aastal valminud doktoritöö „Venekeelsete noorte struktuurne integratsioon postsovetlikes kontekstides: hariduse omandamine ja tööturule sisenemine“ keskendub Nõukogude Liidu järgsel ajal hariduse omandanud 15-35-aastaste Eesti venekeelsete  noorte õppeedukusele, haridustasemele ja võimalustele tööturule sisenemisel. Analüüsi aluseks olnud andmed on saadud neljast laiaulatuslikust uuringust – PISA (2006), Eesti TIESi uuring (2007–2008), Ukrainas 2007. aastal läbi viidud noorte siirdeuuring ja aastatel 2002–2011 tehtud Eesti tööjõu-uuringu andmed. Doktoritöö põhiküsimus on, kuidas mõjutavad rahvus ja keeleoskus hariduse omandamist ja edukust tööturul ning kuidas need mõjud sõltuvad sellest, mis keeles haridus omandati ning millised on peamised tööturul kasutatavad keeled. Doktoritöös võrreldakse Eestit ja Lätit ning Eestit ja Ukrainat.

Analüüsi tulemused näitavad, et erinevalt Lääne-Euroopa riikide uurimistulemustest, mille järgi lõhe teise põlvkonna sisserändajate ja põhirahvuse haridustaseme vahel on nende vanemate põlvkonnaga võrreldes vähenenud, on Eestis lõhe rahvusvähemuse ja noorte eestlaste vahel suurenenud, võrreldes eelmise põlvkonnaga. PISA uuringu põhjal said vene õppekeelega koolide õpilased eesti õppekeelega koolide õpilastest halvemaid tulemusi, eriti matemaatikas. Hilisemad 2012. aasta PISA uuringu tulemused, mis avaldati pärast doktoritöö valmimist, kinnitavad, et lõhe on olemas, kuid see on aja jooksul jäänud väiksemaks. Erineva emakeeletaustaga kooliõpilaste ja lisaks nende vanemate sotsiaal-majanduslik taust mõjutab oluliselt koolis edasijõudmist. Sellega saab osaliselt seletada nende vene õppekeelega kooliõpilaste halvemaid tulemusi, kelle vanemate sotsiaalmajanduslik taust on keskmisest madalam. Teine oluline tegur on keeleoskus.

Doktoritöö näitab ka seda, et venelased jätkavad eestlastest märkimisväärselt väiksema tõenäosusega õpinguid üldkeskharidust andvates gümnaasiumides, et püüelda kõrghariduse poole. Pigem omandavad nad kutsehariduse ja siirduvad kohe tööturule. Eesti rahvusvähemuste seas, isegi kõrghariduse ja hea keeleoskusega inimeste hulgas, on levinud veendumus, et rahvus mõjutab valikuvõimalusi tööturul. Sellega võib olla seletatav ka see, miks teistest rahvustest noored ei pruugi pürgida kõrghariduse omandamise poole.

Samuti näitab uuring, et võrreldes eestlastega on teise põlvkonna venelased tööturule sisenemisel vähem edukad ning nende karjääriväljavaated kitsamad. Eesti keele valdamisel on väga tähtis roll. Uuringu tulemustest selgub, et rahvust tähtsustatakse Eesti eri piirkondades erinevalt – rahvuse alusel eristamine on tublisti väiksem neis piirkondades, kus rahvusvähemusse kuuluvaid inimesi on vähe (muud piirkonnad peale Tallinna ja Kirde-Eesti). Näiteks Tallinnas on eesti keelt hästi oskavad vene noored võrreldes eestlastest eakaaslastega pikemalt töötud ja saavad endale vähem tasustatud või madalama positsiooniga töökohti. Töö leidmise seisukohalt on oluline tegur sotsiaalne kapital ja suhtevõrgustik, mida ei pruugi olla muudest piirkondadest pärit venekeelsetel noortel, eriti piirkondades, kus vähemusrahvusest elanikke on palju ja kus etniline eraldumine on suur.

Uuringu järelduste põhjal võib väita, et tugevam põhirahvuse poolne kaasamine ja tugevamad rahvustevahelised kontaktid ning eesti keele valdamine soodustavad venekeelsete noorte edukust nii hariduse omandamisel kui tööturule sisenemisel.

Põhjalikumalt saab uurimistööst lugeda siit: http://www.etera.ee/zoom/2041/view?page=3&p=separate&view=0,0,2067,2834

MISA tegemistest

MISA nõustamiskeskuse tiimis on uus liige

Aprillikuus liitus MISA nõustamiskeskusega Olga Žukova. Olga ülesanne on tegeleda nõustamiskeskuse ürituste korraldamisega, samuti abistab ta kolleege üritustel kohapeal nii tehnilise toe pakkumise kui elanike nõustamisega.

Olga on varasemalt aastaid tegelenud klientide nõustamisega turismivaldkonnas. Tänu heale klienditundmise oskusele suudab ta kiirelt lahendada probleeme ja vastata asjatundlikult elanike küsimustele. Olgal on ka turundusvaldkonna ja erinevate ürituste korraldamise kogemused. Teda iseloomustab põhjalikkus ja detailideni tegevuste läbimõtlemine, et tagada ürituste õnnestumine.

Olga kontaktid leiab MISA kodulehelt: http://www.meis.ee/tootajate-kontaktandmed.

Narva eelarvamusfestivalil kummutati määratlemata kodakondsusega seotud müüte

21. mail toimus Narvas teist korda eelarvamusfestival, kus arutleti ka lõimumisalastel teemadel. MISA eestvedamisel kokku kutsutud arutelul käsitleti määratlemata kodakondsusega isikute tulevikku Eestis, läbi ühiskonnas levivate eksiarvamuste ja reaalse olukorra.

Eelarvamusfestivali partnerite laval arutlesid teemal „Määratlemata kodakondsusega isikute tulevik: müüdid ja tegelikkus“ rändeekspert ja Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute keskuse projektijuht Eva-Maria Asari, Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna teeninduse vanem Thea Roots, ajakirjanik ja aktivist Roman Vikulin, endine ametiühingute liider Vladimir Aleksejev ning MISA juhataja Dmitri Burnašev. Arutelu juhtis ja elanike seas levivaid müüte tutvustas MISA Narva nõustaja Natalja Vovdenko.

MISA soovis teema tõstatamisega kummutada määratlemata kodakondsusega isikute kohta levivaid müüte ja väärarusaamu. Arutelul jagasid esinejad teavet ja selgitusi, kuidas elavad määratlemata kodakondsusega isikud Eestis ning mida on tehtud kodakondsuseta inimeste arvu vähendamiseks.

Mõttevahetuse kõigus rõhutasid osalejad mitmel korral, et otstarbekas ei ole spekuleerida, kas määratlemata kodakondsusega isikud on ikka oma kodumaa osas valikud teinud. Roman Vikulin ja Vladimir Aleksejev mainisid, et suur osa määratlemata kodakondsusega isikutest on sidunud oma elu Eestiga ning neil on kodused ja lähedased tunded Eesti riigi suhtes. Tõdeti ka, et teatud küsimustes eksisteerivad siiski eriarvamused. Näiteks häirib määratlemata kodakondsusega isikuid kõige enam, et nn „halli passi“ nime all tuntud reisidokument kannab inglise keeles nime „Alien’s passport“, (ingl välismaalase pass), mida võib otsetõlkes lisaks välismaalase passile tõlkida ka kui „võõra, tulnuka“ passi.

Eesti kodakondsuse taotlemisel peetakse suurimaks takistuseks ennekõike eesti keele oskuse nõuet. Mõnel juhul on otsus ka pragmaatiline, kuna määratlemata kodakondsus hõlbustab reisimist Venemaale.

Samas tõdesid arutelus osalejad, et määratlemata kodakondsuse teemaatika pole enam aktuaalne ega probleemne noorte hulgas. Nimelt alla 25-aastaseid määratlemata kodakondsusega isikuid on vaid 3% kõigist määratlemata kodakondsusega isikutest Eestis. Olulise tähendusega on ka käesoleva aasta 1. jaanuarist kehtima hakanud kodakondsuse seaduse muudatus, mille kohaselt saavad kõik Eestis sündinud määratlemata kodakondsusega isikute lapsed automaatselt Eesti kodakondsuse.

Kokkuvõttes jõuti veendumusele, et määratlemata kodakondsusega isikutega seotud müütide ja nende tegeliku olukorra selgitamine ning teema tõstatamine ühiskonnas on vajalik, et lükata ümber väärarusaamu ja ühtlasi lähendada eriarvamustel olevaid osapooli. 

Info eesti keele õppe kohta

Eesti keele õppimine jätkub ka suvekuudel

Maikuu seisuga on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatavatele eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursustele õppima saanud 1984 inimest ehk 124 rühma, kellest suurem hulk lõpetab õpingud enne suurt suvepuhkuste hooaega.

Maikuu seisuga on 1984-st eesti keele kursusel osalejast oma õpingud lõpetanud 1167 inimest. Neist edukalt on koolituse läbinud 938 inimest ehk 80,38%. „Kursuse edukalt lõpetajateks saame nimetada neid inimesi, kes on keelekursusel osalenud vähemalt 80% kogu tundide mahust. 229 inimest jättis kursuse pooleli või külastas tunde alla 80% kogu tundide mahust,“ kommenteeris MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi.

31. mai seisuga õpib eesti keele kursustel 817 inimest 51 grupis Tallinnas, Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Ahtmes, Tartus ja Pärnus. Kõik nimetatud grupid lõpetavad õppetöö jaanipäevaks või 1. septembriks.

Juulikuu alguses algab kursus 2 grupile Tallinnas, millest üks on grupp õpib inglise keele ja teine vene keele baasil. Augustis ja septembris alustab eesti keele õppega 528 inimest ehk 33 keelerühma, mis komplekteeritakse juunis.

Eesti keele kursusi viivad kuni käesoleva aasta 30. novembrini läbi keeleõppe firmad OÜ Keelepisik, Sihtasutus EDUKOOL ja Folkuniversitetet Estonia. Kahe koolitaja – Atlasnet Mittetulundusühing ja OÜ Mitteldorf korraldatavad koolitused lõpevad septembriks.

Juunis avaneb ka uus hange, mille eesmärk on leida eesti keele kursuste korraldajaid 2520-le inimesele, kes panid end MISA kodulehe kaudu eesti keele kursustele kirja möödunud aasta suvel.

MISA organiseerib tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursuseid kuni aastani 2020 Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee

Projektikonkursside tulemused

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajad sõidavad oma päritoluriiki end täiendama

Mais lõppes MISA korraldatud projektikonkurss „Rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajate täienduskoolitus ajaloolisel kodumaal“. Konkursile laekus kokku kümme taotlust, millest kaheksa taotluse esitanud pühapäevakooli õpetaja saab sel suvel sõita oma ajaloolisele kodumaale oma teadmisi täiendama.

„Täienduskoolitustel osalemine, ja eriti nende riikide koolitustelt osavõtmine, mille keelt ja kultuuri õpetajad õpetavad, on kvaliteetse õppe seisukohalt vajalik. Selleks, et pühapäevakoolide õpetajad saaksid pakkuda lastele asjakohast ja kaasaegset emakeele- ning kultuuriõpet, peavad õpetajad ka ise end pidevalt harima.  Parima ja ajakohaseima info saavad nad loomulikult just sellest riigist, mille keele ja kultuuri õpet nad lastele pakuvad,“ selgitas MISA partnerlussuhete valdkonnajuht Kristina Pirgop. „Antud projektikonkursi kaudu taotlesid pühapäevakoolid õpetajate emakeele koolitustel osalemiseks rahalisi vahendeid, mis kataksid nende täiendõppe-, sõidu- ja majutuskulud. Mitmed koolitused, mida sihtriigis korraldatakse, on õpetajatele tasuta. Näiteks Armeenias toimuv suvekooli õppetöö on pühapäevakoolide õpetajatele tasuta,“ tutvustas Pirgop.

Projektikonkursi kaasabil osalevad pühapäevakoolide õpetajad sel suvel emakeele täienduskoolitustel Ukrainas, Venemaal, Armeenias ja Tatarstanis.

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajate täienduskoolitusi ajaloolisele kodumaale rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee

Eesti keelt ja kultuuri saab edukalt õpetada ka suvises noortelaagris

Oodatud pikk koolivaheaeg on käes. Üks tore suvine ajaveetmise võimalus noortele on laager – koht, kus oma eakaaslastega suhelda, sportida, matkata, uusi sõpru leida ning lõbusalt aega veeta. MISA panustab noorte laagrisuve kordaminekusse, toetades sel aastal eesti keelt ja kultuuri tutvustavate tegevuste elluviimist noorte püsilaagrites, eesti keele ning kultuuri tutvustamist projektlaagrites ja ka eesti keele ning kultuuri õpet peredes.

Nii laagritegevused kui pereõpe pakub noortele võimalust tutvuda Eesti kultuuriruumiga – maa, ajaloo, oluliste vaatamisväärsuste ja paikadega ning õppida eestlastest eakaaslastega suheldes eesti keelt. „Eelnevate aastate osalejate tagasisidele tuginedes andis laagris ja pereõppes kaasalöömine noortele julgust eesti keeles rääkida, samuti avastasid nad põnevaid paiku Eestimaal ja leidsid uusi tuttavaid ning sõpru, kellega pärast laagri lõppu edasi suhelda,“ selgitas MISA keelelise ja kultuurimise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi. „Meie jaoks on tähtis, et toetatud laagriprojektid pakuksid tegevusi, mis innustavad spontaanset eesti keeles suhtlemist – vahetut dialoogi noori kõnetavatel ja igapäevastel teemadel,“ lisas Tondi.

Eesti keele ja kultuuri õppimine peres või laagris on mõeldud Eestis elavatele eesti keelest erineva emakeelega noortele vanuses 7-19 eluaastat ning eesti keelt emakeelena kõnelevate samaealistele nn tuginoortele. Käesoleval aastal toetab MISA 1408 noore osalemist püsilaagrite eesti keele ja kultuuri programmides. 100 noort saavad osaleda eesti keele projektlaagris ja 34 noort praktiseerivad eesti keelt pereõppe kaudu. Keele- ja kultuuriõppe laagriprojektid toimuvad juunist oktoobrini.

Eesti keelt ja kultuuri tutvustavaid tegevusi noorte püsilaagrites viivad sel aastal läbi Lastekaitse Liidu Lastelaagrite OÜ, Optimum Semper OÜ ja Valgemetsa Puhkeküla OÜ.

Eesti keelt ja kultuuri tutvustavaid projektlaagreid korraldavad noortele Narva 6. Kool ja Keila Vallavalitsus. Eesti keele ja kultuuri õpet peredes organiseerib 34-le noorele viies vahetuses MTÜ Veeda Vaheaeg Võrumaal.

Laagriühmad komplekteerib laagri ja pereõppe korraldaja. 2016. aastal toetust saanud laagrikorraldajate kontaktid leiab MISA veebilehelt.

Eesti keele ja kultuuri õpet projektlaagrites toetatakse summas 11 400 eurot, eesti keele ja kultuuriõpet peredes rahastatakse summas 12 240 eurot ning eesti keele ja kultuuri programmide elluviimist püsilaagrites finantseeritakse 17 772 euroga.

Eesti keele- ja kultuuriõppe korraldamist peredes ja noortelaagrites rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee

 

MISA läks üle e-arvetele
Hea keelepraktika ning suhtlemisjulguse saab eesti keele ja kultuuri kümbluse klubidest
MISA teeb koostööd Eesti teatrite ja muuseumidega
MISA koos Soome partneriga loovad vähelõimunutele mentorlusprogrammi
Hollandist pärit praktikandi mõtted Eestist ja MISA-st

MISA teadaanne

MISA läks üle e-arvetele

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) võttis 1. juulist 2016 ostuarvete menetlemisel kasutusele OÜ Omniva arvete halduse liidese ja on seega valmis vastu võtma e-arveid.

Eesti Vabariigi Valitsus on kinnitanud masinloetavate e-arvete kohustuslikuks muutmise tegevuskava. Eesmärk on, et 2016. aasta lõpus toimuks avaliku ja erasektori vaheline arveldamine e-arvete alusel. Sellega seoses on ka MISA liitunud e-arvete halduse liidesega, mille tulemusena saab 1. juulist edastada MISA-le e-arveid, mille abil kantakse kõik arve andmed oste MISA raamatupidamissüsteemi.

Alates 1. juulist on võimalik MISA-le esitada e-arveid, saates need omapoolt valitud e-arvete operaatori kaudu (OÜ Omniva, AS Fitek, AS Telema jt). PDF-arve tuleb edaspidi saata e-posti aadressile misa@e-arvetekeskus.eu. MISA-le esitatav paberarve tuleb alates juulikuust saata aadressile Pallasti 28, 10001 Tallinn. Ümbrikule tuleb lisada ka märksõna „Arved 19200“.

Rohkem infot e-arvetele ülemineku kohta leiab Rahandusministeeriumi veebilehelt: http://www.fin.ee/e-arved.

Lisainfot MISA-le edastatavate e-arvete kohta saab küsida üldtelefonilt 6599021 ja e-posti aadressilt info@meis.ee. 

Info eesti keele ja kultuuri klubide tegevuse kohta

Hea keelepraktika ning suhtlemisjulguse saab eesti keele ja kultuuri kümbluse klubidest

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) viis käesoleval kevadel läbi hanked, eesmärgiga leida eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele inimestele mõeldud eesti keele ja kultuuri tundmise klubidele eestvedajad.

MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi selgitusel on eesti keele praktiseerimiseks, keelebarjääridest vabanemiseks ja suhtlemisprobleemide ületamiseks tähtis pakkuda võimalust just nendele inimestele, kes juba oskavad eesti keelt, kuid vajavad veel julgustust, tunnustust ja ka kiitust, et nad saaksid spontaanselt ja vabalt eesti keelt rääkida. „Üheks mõjusaks  meetodiks on keele- ja kultuuri tundmise klubid, mis pakuvad võimalust eesti keeles suhelda, toredalt aega veeta ja ennast harida. Võrreldes klassikaliste keeletundidega on klubi kohtumised rikastatud suhtlemisolukordade ja mitteformaalse õppe elementidega, nagu õppekäik või kohtumine mõne külalisega. Tunnis on õhkkond vabam ja ka osalemine vabatahtlik,“ tutvustas Tondi klubide tegevust.

Klubisid viivad läbi neli organisatsiooni – Mitteldorf OÜ, Keelepisik OÜ, Implement Consulting Group OÜ, ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus OÜ.

Juulikuus alustasid Tallinnas tegevust kaks esimest klubi. Kümmekond klubi hakkavad tegutsema augustis ja septembris. Klubide liikmed hakkavad lisaks Tallinnale koos käima ka Tartus, Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Ahtme linnaosas ning Narvas ja Pärnus. Kahe aasta jooksul (2016-2017) avatakse üle Eesti kuni 60 eesti keele klubi.

Eesti keele ja kultuuri klubide liikmeks saavad esmajärjekorras MISA organiseeritavate eesti keele kursuste B2-tasemel õppivad inimesed ning seejärel antakse võimalus ka teistele, kes 2015. aasta suvel MISA kodulehe kaudu B2-taseme eesti keele kursustele registreerusid. MISA edastab võimalike klubiliikmete nimekirja korraldajatele, kes võtavad tulevaste liikmetega ühendust ning kutsuvad neid infopäevale, et klubide tegevust ja olemust lähemalt tutvustada.

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubide kohtumistele kaasatakse eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi, kes pakuvad keelepraktikat ja jagavad innustust eesti keeles suhtlemiseks. Külalistega saavad osalejad vestelda erinevatel igapäevaelulistel teemadel – tutvuda tavaelulistes olukordades enim kasutatavate väljenditega. Klubide liikmed ja eestvedajad saavad pooleaastase perioodi jooksul kokku vähemalt kord nädalas, korraga kuni 4 akadeemilist tundi. Kord kuus toimub õppereis või osaletakse mõnel kultuuriüritusel. Lisaks peavad kõik klubid oma tegevusest ka blogipäevikut, mille eesmärk on panna liikmed ühiselt tegutsema, kogemusi ja mõtteid jagama.

Keelepisik OÜ klubi eestvedaja Helge Kušneri sõnul seisneb klubi erinevus võrreldes tavapärase keeleõppega selles, et grammatikareeglid jäävad tahaplaanile. „Mõningaid sõnu tuleb siiski tõlkida ja ka tahvlile kirjutada, eriti kui teema on spetsiifilisem. Klubilised ise on väga motiveeritud, meil saab kohtumistel üsna palju nalja ja õhkkond on vaba ning sõbralik,“ kommenteeris Kušner. Keelepisik OÜ klubi teine eestvedaja Katrin Kark tõdes, et paari kohtumise järel on ta näinud, kuidas klubilised unustavad keelebarjääri ja suhtlevad vabalt ning vahetult. „See teeb loomulikult rõõmu. Läheneme kohtumistele loominguliselt ja püüame pakkuda asjalikke diskussioone, kuid ka meelelahutust,“ selgitas Kark.

Igal keele ja kultuuri tundmise klubil on 2 eesti keelt emakeelena valdavat eestvedajat, kes on oma ametilt  täiskasvanute eesti keele või mõne muu võõrkeele õpetajad ning kes eelnevalt läbisid ka spetsiaalse grupijuhtimise koolituse. Samuti on eestvedajad saanud klubi läbiviimiseks nõu kogenud praktikutelt ning neile on abiks ka keeleklubide läbiviimiseks valminud õppematerjal.

2016. aasta suvel toimuvad teabepäevad keele ja kultuuri tundmise klubide eestvedajatele ning esimesed infopäevad ka tulevastele klubiliikmetele.

MISA rahastab eesti keele ja kultuuri tundmise klubisid Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, e-post: jana.tondi@mail.ee, tel. 659 9069

Partnerlusest Eesti kultuuriasutusetega

MISA teeb koostööd Eesti teatrite ja muuseumidega

Eesti ühiskonna lõimumisele aitavad kaasa mitmed toetavad tegevused ja tähtis osa selles lasub ka Eesti kultuuri tundmisel ning tarbimisel. Selleks et Eestis elavad mitte-eestikeelsed inimesed saaksid osa ja aru siinsetest kultuuriüritustest ning –tegevustest, alustas Integratsiooni ja  Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) koostööd 11 kultuuriasutusega üle Eesti.

„MISA koostöö eesmärk on pakkuda võimalust soetada vajalikke tehnilisi seadmeid neile teatritele ja muuseumidele, kellel on soov ja valmisolek pakkuda muukeelseid kultuuriüritusi ning -programme Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele,“ tutvustas Riina Ring MISA rakenduskeskusest.

Muukeelsete kultuuriprogrammide edastamiseks vajalike uuenduste tegemiseks ning tehniliste vahendite soetamiseks ja kaasajastamiseks sõlmis MISA partnerluslepingud järgmiste asutustega: Teater NO99, Rakvere Teatrimaja, Teater Vanemuine, Vene Teater, Vaba Lava, Eesti Vabaõhumuuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseum, Pärnu Muuseum, Valga Muuseum ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum.

„Hea uudis on see, et täna on juba mitme teatri ja muuseumi esimesed hanked jõudnud lepingu sõlmimise faasi. Seega on neil peagi võimalik pakkuda oma näituseid ja etendusi ka Eestis elavatele muukeelsetele inimestele,“ selgitas Ring.

MISA poolt koordineeritavaid muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamise tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfo: Riina Ring, MISA rakenduskeskuse koordinaator, e-post: riina.ring@misa.ee, tel 6599 030

INTERREG Kesk-Läänemere programmi koostööprojekt

MISA koos Soome partneriga loovad vähelõimunutele mentorlusprogrammi

Alates 2016. aasta kevadest viib MISA koostöös Soome partneri Föreningen Luckan r.f haruga Luckan Integration ellu projekti „Cross-border cooperation on mentoring and peer support for immigrants“.

Projekti üldine eesmärk on toetada Eestis elavaid töötuid vähelõimunud püsielanikke ja Soomes elavaid eestlasi ning ka organisatsioone, kes on valmis tööle võtma eri rahvusest inimesi.

MISA viib projekti raames läbi uuringu, et kaardistada Soomes, peamiselt Helsingi ümbruses, elavate eestlaste vajadusi, mis aitaksid neil nende endi hinnangul aremini Soome ühiskonda sulanduda.

Uuringu põhjal luuakse Soomes elavatele eestlastele tugirühmad ning alustatakse neile mentorlusteenuse pakkumist.

Projekti käigus töötatakse Eesti jaoks välja vähelõimunud inimeste integreerumist ja tööleidmist soodustav mentorlusprogramm, mille aluseks on võetud Soome programm FIKA. Programmi on kaasatud 20 mentorpaari, kelle koostöö kestab umbes pool aastat.

Lisaks viiakse nii Eestis kui Soomes läbi tegevusi organisatsioonidele, kes on valmis palkama erinevast rahvusest inimesi oma kollektiivi. Teavitustegevuste abiga soovitakse suurendada teadlikkust mitmekesisest töökeskkonnast ja ühtlasi suurendatakse ka organisatsioonide valmisolekut värvata tööle erinevatest rahvustest inimesi.

Projekt kestab kuni 2018. aasta lõpuni. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu fondi Interreg Kesk-Läänemere programm. Projektipartneri Luckan Integration’i kohta leiab infot siit.

Lisainfo: Natalia Reppo, MISA koostöötegevuste valdkonnajuht, E-post natalia.reppo@meis.ee, tel 6599840

Mõtteid teistelt ja mujalt

Käesoleva aasta märtsist kuni juuni alguseni võõrustas MISA toredat, päikselist ja innukat hollandlannast praktikanti Mieke van Vemdeni. MISA kolleegidel on suur heameel, et Mieke just meie organisatsiooni oma praktikaks valis ning meil õnnestus teda veidi tundma saada. Mieke 3-kuulisest Eestis veedetud ajast, tema mõtetest ja arvamusest Eesti ning MISA kohta saab lugeda järgnevast kirjatükist.

Hollandist pärit praktikandi mõtted Eestist ja MISA-st

Minu nimi on Mieke van Vemden. Olen 24-aastane ja pärit Hollandist Utrechtist. Olen viimased kolm kuud olnud MISA-s praktikant ja saanud tundma elu Eestis. Tulin Eestisse selleks, et teha uurimistööd oma magistrikraadi jaoks. Nimelt õpin Nijmegeni Radboudi ülikoolis inimgeograafiat ja olen spetsialiseerunud Euroopa piiride, identiteedi ja valitsemise uurimisele. Eestisse sattusin eeskätt seetõttu, et tegelen Euroopa riikide piiride uurimisega.

Piiride uurimine keskendub riigi ja Euroopa piiridele, aga ka ühiskonnas olevatele piiridele, mida ma ka Eestis vaatlesin. Minu uurimistöö teema on seotud rahvusvähemustega – eriti vene rahvusvähemuse – lõimumise ja nende positsiooniga ühiskonnas. Olen Eestis läbi viinud intervjuusid vene keelt ja eesti keelt rääkivate inimestega, et koguda teavet ning saada nende elust, vaadetest ja mõttelaadist rohkem aimu.

MISA-s oldud aeg ja praktika on aidanud mul saada rohkem teada Eestist ning siin elavatest venelastest ja teistest rahvusvähemustest. Töötasin MISA arenduskeskuses. Olen väga rõõmus ja siiralt tänulik selle eest, et mind MISA-s vastu võeti. Minu meelest on MISA hea näide sellest, kuidas lõimumine võib olla positiivne, kus rakendatakse iga inimese tugevaid külgi keele või päritolu mõttes ning kus inimesed teevad koostööd. MISA tegeleb paljude valdkondadega ja aitab kujundada ühtsemat ühiskonda – mis on minu arvates alati keeruline. Raske on elada koos inimestega, kes on sinust oma meelelaadilt erinevad, eriti veel siis, kui üksteise mõistmine või suhtlus on puudulik. Seetõttu ei tähenda lõimumine minu jaoks assimileerimist, kuna olen veendunud, et eripalgeline ühiskond on rikkam ühiskond. Kuid siiski pean lõimumist protsessiks, kus inimesed suhtlevad ja õpivad tundma oma elukoha maad, selle kultuuri, traditsioone, väärtusi ja keelt, et sellest saaks nende kodu. Minu jaoks on see kahepoolne protsess, kus ka eestlased saavad palju ära teha selleks, et õppida tundma oma uusi välismaalt tulnud naabreid või töökaaslasi. Lõimumise puhul on kõige tähtsam – ja samal ajal ka kõige keerulisem – suhtlemine ja mõistmine. Just üksteise mõistmine on äärmiselt tähtis.

Kunagi räägiti mulle, et eestlased on nagu kookospähklid: pealt veidi kõvad, aga seestpoolt väga pehmed ja sõbralikud. Pean ütlema, et olen sellega nõus. Esialgu, kui kõigest veel päris aru ei saa, võib kookospähkli koor ikka väga kõva paista.

Eestis viibides veendusin, et eestlastele meeldivad väga koogid ja pirukad. Restoranides ja kohvikutes pakutakse neid suures valikus ja need on väga maitsvad! Mulle meeldib ka see, et igal pool on palju lilli.

Nende kolme kuu jooksul hakkasin ma Tallinna armastama. Vanalinn on väga ilus ning majad, pargid ja vanad hooned, näiteks Patarei vangla ning Linnahall, aga ka selline koht nagu Telliskivi piirkond, teevad linna väga eriilmeliseks. Olen märganud ka teatud erinevusi võrreldes Hollandiga – ilm muidugi, sest Eesti saabudes oli mul veidi külm, aga ka kingade jalastvõtmine, poodide pikad lahtiolekuajad, arutu hulk ostukeskusi, tasuta ühistransport Tallinna elanikele, spetsiaalsete rattateede puudumine ning see, et toidukauplustes ei müüda tükeldatud köögivilju!

Kodus kirjeldan Eestit kui ilusat maad ja Tallinna kui ilusat linna, mis on tulvil ajalugu. Siin võib kogeda keskaega, aga selle kõrval on esindatud ka hilisem ajalugu. Neil inimestel, kes tahavad külastada Eestit, soovitan kindlasti rentida auto ja sõita maapiirkondadesse. Olen käinud Saaremaal ja Muhus, Lahemaa rahvuspargis, Peipsi järve ääres, Haapsalus, vanas Rummu vanglas ja Tartus. Loodan, et olen näinud siin päris palju.

See, mida Tallinn ja Eesti võiksid teha paremini ja hollandlastelt õppida, on rattateed! Mõlemad maad on väga lauged ja seega on rattaga kerge sõita. Nii talvel kui suvel sajab ka siin väga vähe, mis on rattasõiduks suurepärane. Seega on rattateed ainus asi, mis võiks olla paremini. Rattaga sõitmine teeb kõik hoopis lihtsamaks, kiiremaks ja ohutumaks. Ja rohkem rattaid tähendab vähem autosid ja saastamist ning rohkem sportimist – ja seega rohkem õnnelikke hollandlasi!

Kokkuvõtteks pean ütlema, et olen tõesti nautinud Eestis viibimist ja kogenud omal nahal, kui ilus ja huvitav linn on Tallinn. MISA on olnud suurepärane ja väga külalislahke organisatsioon, mis on mind minu uurimistöös väga palju aidanud. Mind huvitab väga, mida toob tulevik Eestile ja kindlasti tulen siia veel tagasi. Eesti on möödunud kolme kuu jooksul olnud mulle väga hea kodu.

MISA arutleb Arvamusfestivalil Eesti ühiskonna kasutamata potentsiaali üle
Õppeedukuse tagavad kõik õppeprotsessi osapooled
Sillamäe elanike eesti keele õppe väljakutsed
Augustis toimub 16. rahvuskultuuride festival „Multikultuurne Pärnu“
Augusti lõpp toob Pärnusse rahvusvahelise slaavi kultuuri festivali

Arvamusfestivali 2016 Riigi potentsiaali ala

MISA arutleb Arvamusfestivalil Eesti ühiskonna kasutamata potentsiaali üle

12.-13. augustil toimuval Paide Arvamusfestivalil korraldab MISA koos viie partneriga arutelusid Riigi potentsiaali alal. Reedel, 12. augustil, arutlevad Paul Eerik Rummo, Mari-Liis Lill, Olesja Lagašina, Henri Laupmaa ja Vladimir Svet teemal „Määratlemata kodakondsusega inimesed – peavalu või kasutamata potentsiaal?“

Eestis elab täna üle 80 000 inimese (ehk 6 protsenti elanikkonnast), kelle kodakondsus on määratlemata. Nad on Eestis sündinud või siin aastakümneid elanud – loonud pere, saanud hariduse, leidnud töö või on ise tööandjaks endale või teistele. Nad ei ole Eesti kodanikud ja ei ole valinud ka ühegi teise riigi kodakondsust. Seetõttu jäävad nad  ilma võimalustest mida Eesti kodanikuks olemine pakub. Neil on vähem võimalusi osaleda poliitilises ja ühiskonnaelus – puudub õigus töötada riigiametis, osaleda Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel. Rääkimata küsimusest, mis määratlemata kodakondsuse staatus neid küsima sunnib  – mis riik on minu „oma“, mis riigi „oma“ ma olen? Eesti inimarengu aruande andmetel küündib määratlemata kodakondsusega inimeste sotsiaalne tõrjutus peaaegu 50 protsendini, mis on keskmiselt 2,5 korda kõrgem kui eestikeelsetel Eesti kodanikel. Samuti on määratlemata kodakondsusega inimeste sotsiaalse tõrjutuse määr oluliselt kõrgem kui venekeelsetel Eesti kodanikel.

Arvamusfestivalil arutleme selle üle, mida ütleb määratlemata kodakondsusega inimeste suur arv Eesti ühiskonna kohta. Kas määratlemata kodakondsuse staatus, sellega kaasnev vähene dialoog riigiga, sotsiaalne tõrjutus ja muud väljakutsed on ainult nende inimeste endi mure või on see tegelikult märk palju ulatuslikumast, kogu Eesti ühiskonda puudutavast kasutamata potentsiaalist?

„Määratlemata kodakondsusega inimeste küsimuse oleme Arvamusfestivalil tõstatanud, kuna näeme, et diskussiooni kodakondsuseta inimeste arvu vähendamiseks on ühiskonnas vähe ja see on pigem ühekülgne. Aastakümneid kestnud probleemi lahendustes keskendutakse peamiselt sellele, kuidas panna inimesi kodakondsust taotlema. See on aga vaid üks võimalikke lahenduskäike,“ selgitas MISA juhataja Dmitri Burnašev. „Ka MISA on aastaid viinud ellu erinevaid tegevusi, mis aitavad kodakondsuse taotlemist toetada, nt aidanud inimestel tasuta eesti keelt õppida või kodakondsuseksamiks valmistuda, samuti pannud noori mõtlema, mida tähendab Eesti kodanikuks olemine ja mis väärtusi see staatus endas kannab. Samas näeme, et selleks, et tegevused kannaksid vilja, on vaja kogu Eesti ühiskonna kaasatust. Samuti ei toimu paljude määratlemata kodakondsusega inimeste arvates neil riigiga dialoogi, mistõttu kahtlevad nad, kas Eesti riik on neist kui kodanikest huvitatud. Selle olukorra muutmiseks peab teema käsitlus olema oluliselt laiem kui pelgalt kodakondsuseta inimeste harimine ja toetamine – vajalik on kogu Eesti ühiskonna kaasav tugi,“ tõdes Burnašev.

MISA korraldatava aruteluga otsitakse vastuseid järgnevatele küsimustele: milliseid muutusi on vaja selleks, et kõik Eesti elanikud oleksid rohkem kaasatud ja tunneksid end täisväärtusliku osana Eesti ühiskonnast, et  seeläbi väheneks  nende sotsiaalne tõrjutus ning kasvaks usk Eesti ühiskonda. Mida on vaja ette võtta, et Eesti kodakondsus muutuks väärtuseks, mille nimel tasub pingutada? Nende ja paljude teiste küsimuste vastuste abil soovitakse leida viise, mis aitaksid panna mittekodanikke mõtlema enda Eesti riigiga sidumise peale ja mis ühtlasi aitaks neil tunda, et nad on riigi jaoks olulised.

Lisaks MISA juhitud arutelule saab Riigi potentsiaali alal kuulata kahe päeva jooksul mõtteavaldusi seoses e-riigi ja -teenuste tuleviku suuna, käimasoleva haldusreformi, riigi jõukuse ning Eesti rahva tulevikuväljavaadetega.

Riigi potentsiaali ala arutelusid organiseerivad: e-Riigi Akadeemia, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA), Eesti Koostöö Kogu, Statistikaamet, Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK), Eesti Noorteühenduste Liit (ENL).

Riigi potentsiaali ala postitusi jälgi ka Facebooki ürituse lehel: https://www.facebook.com/events/1762865637260935/. Arvamusfestival 2016 kava leiab siit:
http://www.arvamusfestival.ee/kava/.

Lisainfo: Ann Asser, MISA kommunikatsioonijuht, e-post: ann.asser@meis.ee, tel. 6599039

Ülevaade rahvusvahelisest projektist SLT4AA

Õppeedukuse tagavad kõik õppeprotsessi osapooled

Juulis toimus Ungaris Erasmus+ KA2 strateegilise partnerluse projekti SLT4AA (School Leadership Toolkit for Accelerating Achievement) lõppkonverents. Kaheaastase projekti partnerriigiks oli Eesti, eesotsas Tartu Ülikooliga. Õppeedukuse tõstmisele ning koolijuhtimisele keskenduvast projektist võttis osa, koos mitmete teiste Eesti koolide töötajatega, ka MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi. 

SLT4AA projekti peamine eesmärk oli õppeedukuse tõstmine läbi kooli juhtimisprotsesside parandamise. Projekti eeskujuks oli Suurbritannia koolide ümberkorraldamine akadeemiateks ja nende koolide juhtimine. Eesti roll oli projektis osalevate viie riigi koolide arenduskogemuse kriitiline ülevaatamine, muuhulgas ka kõrvutamine Eesti oludega ning nende probleemide lahendamisele kaasaaitamine. Projektis osalemine andis osalejatele võimaluse võrrelda sarnaseid protsesse erinevates riikides.

Projekti lõppkonverentsil osales kokku 70 inimest, kelle seas oli õpetajad, huvijuhte, praktikud, õppenõustajad,  koolijuhte ja õppejõude Eestist, Bulgaarist, Portugalist, Suurbritanniast ning Ungarist.

Lõppkonverentsil jäi kõlama mõte, et Eesti haridus on võrreldes mitmete teiste Euroopa riikidega väga heas seisus ning Eestisse soovitakse õppima tulla. „Samas teades meie probleeme saab teiste maade praktikast välja noppida ideid, mida Eesti kontekstis, küll natuke teistes oludes ja võib-olla ka teistmoodi, ära kasutada, et muuta meie haridussüsteemi ning sealhulgas ka koolijuhtimist veelgi paremaks,“ kommenteeris projekti lõpptulemust SLT4AA projektijuht ja TÜ hariduskorralduse dotsent Hasso Kukemelk.

Projektis kaasa löönud Jana Tondi tegeleb oma igapäevatöös mitteformaalse õppe ja keeleõppe korraldamisega, mida ta viib ellu koostöös erinevate koolide ning projektipartneritega. „Lisaks tutvustan vene- ja eestikeelsetele koolidele ka mitteformaalse õppe võimalusi. Projektis osalemise käigus sain tutvuda erinevate riikide mitteformaalse õppe võimalustega ja ka koolijuhtimise praktikatega, mille näiteid saan kasutada tulevaste eesti keele- ja kultuuriõppe tegevuste elluviimisel.

Tondi sõnul ei sõltu õpitulemus ja kvaliteet ainult õpetatavast materjalist, õpetajast ning õppijast, vaid paljudest nüanssidest, mis jäid kõlama ka projekti seminaridel ja lõpuüritusel. „Koolis või muus õppeasutuses lasub õpiprotsessi eduka tulemuse saavutamise vastutus kõigil organisatsiooni töötajatel, mitte vaid  (keele)õppijal ja õpetajal.  Kvaliteedi tagamiseks on tähtis kogu protsessi süsteemne analüüs, olgu see siis rahulolu-uuring või vestlus, omavahelised kokkulepped ja nendest kinnipidamine ning regulaarne tulemuste ülevaatamine. Tähtis on ka see, mida analüüsitakse – hindeid, kohalkäimist, rühmade või klasside arvu, eksamitulemusi või õppekava täitmist. Samuti on vaja arvestada üksteise eesmärkide ja soovidega. Küsida, kas õppija üldse teab, mida õpetaja temalt ootab? Kas õpetaja teab, mida õpilane tunnist loodab saada? Ootused ei ole alati üheselt mõistetavad, nendest on vaja rääkida,“ selgitas ta.

Projekt tõi ka välja, et vajalik on toetada õpilaste omaalgatusi ja suunata neid rohkem ise tegema ning organiseerima. „Iga tavarutiinist erinev õppepäev või õppekäik aitab lahendada neid teemasid, mida õpilased ise tundi kaasa toovad,“ sõnas Tondi, lisades, et vähem olulised ei ole ka õpetaja ja õpilase ühtsed arusaamad väärtushinnangutest ning õiglustundest. 

Lõppkonverentsist võtsid osa ka Suure-Jaani Gümnaasiumi direktor Evald Sepp, Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkooli emakeeleõpetaja Helen Paju ja Suure-Jaani Kooli huvijuht Siivi Tõnuri, kes nentis, et lõpuüritus andis hea tunde ning teadmise, et Eesti haridussüsteemi tuuakse hea näitena esile. „Mitmed mured, millega ehk teised koolid pead murravad, on Eesti haridussüsteemis juba lahendatud, nagu koolikohustuse täitmine või pedagoogide osalemine kogu ōppeprotsessis,“ lisas Tõnuri.

Suure-Jaani Gümnaasiumi direktor Evald Sepp pidas projektis osalemist vajalikuks uute kontaktide ja heade ideede ning lahenduste leidmiseks. „Suheldes Bulgaaria, Ungari ja Portugali koolide esindajatega veendusin, et erinevates riikides saab arendustegevuste elluviimisel lähtuda samast ideest. Vaja on tõuget, mis suunaks ellu viima muudatusi. Peamine eesmärk, mida muudatustega püüame saavutada, on ju mõtteviisi muutus, mille tunnistajaks ei ole vaid väike grupp kooli töötajatest, vaid muutuse vajalikkust peab tajuma terve kogukond,“ selgitas ta, tõdedes, et teoreetilised alused, millest arendustöös lähtuda, sobivad üldjoontes igale koolile, aga stardipositsioon, millest alustatakse, on väga erinev. „Kui meie koolid tegelevad küsimusega, milline on uueneva õpikäsitluse dünaamika, mil moel on tehnoloogia osakaal õppeprotsessis kõige tulemuslikum, siis need mured on mitmele koolile Euroopas alles tulevik. Eduelamuseks võib koolile olla näiteks muudatus, kus õpetajad peavad oluliseks tundide ettevalmistamist. Keeruline on ka tehnoloogiliste muudatuste elluviimine klassis, kus visualiseerimise võimaluseks on vaid kriit ja tahvel,“ lisas Sepp.

Projekti kohta leiab enam infot koduleheaadressilt: http://slt4aa.eu/.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, Tel. 659 9069, E-post: jana.tondi@meis.ee

Magistritöö eesti keele õppest

Sillamäe elanike eesti keele õppe väljakutsed

2016. aasta maikuus kaitses Tartu Ülikooli Narva Kolledži üliõpilane Anna-Olga Luga magistritöö teemal „Sillamäe elanike eesti keele õpe“. Töö autor seadis eesmärgiks tuvastada peamisi keeleõppega seotud väljakutseid Sillamäel ja pakkuda uut keeleõppe paradigmat, mis hõlmaks erinevaid keeleõppe tugisüsteeme ning  võimaldaks õppijatel iseseisvalt oma keeleoskust arendada.

Autor annab oma töös ülevaate olulisemast keeleõpet ja keelekasutust puudutavast seadusandlusest. Samuti tutvustab ta Sillamäe keeleõppe võimalusi ja olemasolevaid keeleõppe tugistruktuure. Empiirilise sisendi jaoks on töö käigus intervjueeritud üle 50 Sillamäe elaniku, kes on läbinud keeleõppe kursuseid eri aegadel 1990. kuni 2015. aastani. Intervjuude väljavõtetest leiab näiteid keeleõppe kogemustest, võimaldades tagasiside põhjal jälgida muutusi keeleõppe korralduses ning metoodikas. Lisaks annavad uurimistöö käigus läbiviidud intervjuud Sillamäe eesti keele õpetajatega ülevaate keeleõppe korralduslikest väljakutsetest. Samuti selgub tööst õpetajate hinnang õppijate madala motivatsiooni kohta, mida seletatakse „õpitud abituse“ fenomeniga.

Oma uurimis- ja analüüsitegevuses keskendub autor Sillamäele – linnale, mis on minevikus olnud strateegilise tähtsusega nn „suletud“ linn ning mis tänapäeval on valdavalt venekeelne.

Uurimistöö autor kirjeldab oma töö peamisi järeldusi nõnda: „Keelepoliitika ja -korraldus peavad muutuma sisulisemaks ning keskenduma mitmekesiste ja taskukohaste võimaluste loomisele eesti keele õppes“. Autor toob välja, et rohkem tuleb tähelepanu pöörata keeleõppe paindlikkusele, mis arvestaks näiteks vahetustega tööl käivate inimestega. Samuti on oluline, et keelegruppide keeleoskuse tase oleks homogeensem. Magistritööst selgub, et inimestel on huvi selliste keeleõppe meetodite vastu, mis on rohkem õppijapõhiselt diferentseeritud ning mis vastavad erinevate õppijate reaalsele keeleoskusele.

Uurimuse respondendid toovad välja ka veebipõhise tasuta keeleõppe võimaluste piiratuse ja ebaühtlase kvaliteedi. Samas võimaldaks veebipõhiste keeleõppe lahenduste edasiarendamine inimestel osaleda keeleõppes olenemata nende elukohast.

Kokkuvõtteks pakub töö ülevaate Eesti keelepoliitikast ja eesti keele õppe võimalustest Sillamäel, kus aluseks on võetud kohalike elanike ja seal tegutsevate õpetajate tagasiside eesti keele õppe korralduse kohta läbi kahe aastakümne.

Antud töö annab panuse eesti keele õppe korralduse teemalisse arutelusse Eestis. Kindlasti on oluline, et ka edaspidi tõstatataks riigipoliitika seisukohalt olulisi teemasid akadeemilistes ringkondades ning Eesti ühiskonnas laiemalt.

Lisainfo: Marianna Makarova, MISA uuringute valdkonnajuht, e-post: marianna.makarova@meis.ee, tel. 659 9853

Rahvuskultuuriseltside üritused

Augustis toimub 16. rahvuskultuuride festival „Multikultuurne Pärnu“

13.-14. augustil 2016 toimub Pärnus rahvuskultuuride festival „Multikultuurne Pärnu“. Festivali korraldab rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioon MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga juba 16. korda.

Ürituse algab avakontserdiga, kuhu on oodatud kõik Pärnu elanikud ja külalised. Kontserdil esinevad  Vähemusrahvuste Liidu Raduga laste ja täiskasvanute loomingulised kollektiivid, samuti külalisesinejad Eestist ning välismaalt.

Kahepäevasel festivalil saab näha ja kuulda eesti, läti, leedu, vene, valgevene, ukraina, poola, tšuvaši, burjaadi ning Kaukaasia rahvaste laule ja tantse.

Festivali raames toimuvad ka erinevatele rahvuskultuuridele pühendatud käsitöönäitused ja töötoad ning maitsta saab erinevate rahvusköökide toite.

Festaval avatakse 13. augustil 2016 kell 12.00 Pärnu Rüütli platsil. Esinemised toimuvad üle Pärnu linna.

Lisainfo: Galina Ivanova, MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga juht, tel. 5800 8847, e-post: raduga_parnu@mail.ru  

Augusti lõpp toob Pärnusse rahvusvahelise slaavi kultuuri festivali 

25.-28. augustil 2016 toimub Pärnus IV rahvusvaheline slaavi kultuuri festival „Svetotš“, kuhu oodatakse 35 folkloorikollektiivi Eestist ja naaberriikidest.

Neli päeva kestva festivali jooksul on võimalik osa saada Eesti, Venemaa, Valgevene ja Lätist slaavi vokaal- ning tantsuansamblite etteastetest.

26. augustil kell 9.30 ja kell 15.00 toimuvad Pärnu Jekateriina õigeusu kirikus vaimuliku muusika kontserdid. 28. augustil kell 14.00 avatakse Pärnu Kontserdimajas dekoratiivkunsti- ja käsitöönäitus.

Festivali ajal toimuvad kontserdid Pärnu Kontserdimajas, Pärnu Lasteparigs ja Pärnu Kuursaalis ning kõlakojas.

Rohkem infot festivali ja ajakava kohta leiad festivali Facebook´i lehelt
https://www.facebook.com/FestivalSvetoch/photos/pb.153081604884531.-2207520000.1464591362./517771711748850/?type=3&theater. Pärnu Kontserdimajas toimuvate ürituste pileteid saab osta Piletilevist või kohapealt.

Lisainfo: Natalia Rafikova, MTÜ Õppe- ja arenduskeskus „Järeleaitaja” juht, tel. 5597 8839, e-post: nar2311@mail.ru 

Rahvuskultuuriseltside üritusi toetab MISA rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu, mida rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee

MISA hangete ja konkursside ülevaade

Rahvusvähemuste pühapäevakoolid ootavad uusi õpilasi

Tagasivaade Pärnus lõppenud eesti keele B2-taseme kursusele

„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood Eestis elavatest inimestest

Rahvuste päeva üritused
Festival „Kohtumised Tarkovskiga 2016“ ootab filmikunstisõpru kinno

MISA hangete ja konkursside ülevaade

Avatud on rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinantseerimise teine taotlusvoor

MISA avas täiendava rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinantseerimise taotlusvooru. Osa saavad võtta kõik Eestis tegutsevad rahvusvähemuste pühapäevakoolid, kes esimesest tegevustoetuse voorust rahastust ei saanud.

Pühapäevakoolide baasfinantseerimise eesmärk on toetada eesti keelest erineva emakeelega laste emakeele ja kultuuri õpet rahvusvähemuste pühapäevakoolides. Vastavalt huvikooli seadusele peab toetust taotlev pühapäevakool olema registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis.

Toetust saavad taotleda pühapäevakoolid, kelle õppetegevuses osaleb õppeaasta jooksul vähemalt 10 õpilast. 80 protsenti pühapäevakooli õpilastest või vähemalt iga õpilase üks vanematest peavad olema vähemusrahvuse esindaja, kelle kultuur ja keel on pühapäevakooli töö aluseks. Kooli emakeele, rahvuskultuuri ja ajaloo õppe maht peab õppeaastas olema vähemalt 100 akadeemilist tundi.

Pühapäevakoolis saavad õppida lapsed vanuses 3-18 aastat.

Taotlusvooru eelarve on kokku 14 450,57 eurot. Taotluste esitamise tähtaeg on 19. september 2016 kell 23.59. Rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasifinantseerimise teise taotlusvooru info ja materjalid leiab MISA kodulehelt.

Esimeses taotlusvoorus said toetust 27 pühapäevakooli, kes tegutsevad Tallinnas, Tartus, Valgas, Jõhvis, Sillamäel, Pärnus, Maardus, Viljandis, Toilas ja Kosel.

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee

Keele ja kultuuri õpe projektilaagrites ning peredes saab täiendust

MISA avas sel aastal täiendava konkurssi toetamaks 7-19-aastaste Eestis elavate eesti keelest erineva emakeelega noorte eesti keele ja kultuuri õppe korraldamist projektlaagrites ja peredes.

„Kuna noortele eesti keelt ja kultuuri tutvustavate laagrite ja pereõppe tegevuste vastu tuntakse suurt huvi, suunasime täiendavaid vahendeid projektilaagrite ning pereõppe korraldamiseks veel käesoleval aastal. Ootame projektikonkursil osalema neid organisatsioone, kes soovivad sel sügisvaheajal viia vähemalt 20 eesti keelest erineva emakeelega noorele läbi projektilaagri, kus tutvustatakse eesti kultuuriruumi ja keelt ning kus lapsed saavad suhelda omavanustega eesti keeles. Pereõppe korraldajalt ootame koolivaheaja veetmisvõimaluse pakkumist ja sisustamist eestikeelses perekonnas vähemalt 34-le lapsele,“ tutvustas avatud konkurssi MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi.

Projektikonkursi üldeesmärk on tutvustada Eestis elavatele 7-19-aastastele noortele eesti kultuuriruumi – ajaloolisi ja huvitavaid kohti, vaatamisväärsusi, traditsioone ning eesti keelt ja pakkuda noortele võimalust luua kontakte eesti keelt emakeelena kõnelevate samaealiste noortega. Ühtlasi peavad laagri ja pereõppe tegevused sisaldama ka eakohaseid ja harivaid ühistegevusi ning ekskursioone, üritustel osalemist.

„Konkursi tegevuste raames toetame noorte eesti keele mitteformaalset õpet, kus kaasatud on ka samaealised eestikeelsed tuginoored või perede samavanused lapsed. Pereõpe pakub lapsele spontaanset ja pidevat eesti keele kasutamise vajadust igapäevaelulistes olukordades koos teiste pereliikmetega, kus keskenduda tuleb suhtlemisele ning aega pole mõelda varem õpitule ega vigadele. Just selline viis aitab keele kasutamist paremini tajuda ning harjutada end võõrkeeles väljendama,“ tutvustas Tondi.

Eesti keele ja kultuuri õppimine peres või laagris on mõeldud Eestis elavatele eesti keelest erineva emakeelega noortele vanuses 7-19 eluaastat ning eesti keelt emakeelena kõnelevate samaealistele nn tuginoortele. Käesoleval aastal toetab MISA 1408 noore osalemist püsilaagrite eesti keele ja kultuuri programmilistes tegevustes. 100 noort saavad osaleda eesti keele projektlaagris ja 34 noort saavad praktiseerida eesti keelt pereõppe kaudu. Keele- ja kultuuriõppe laagriprojektid toimuvad juunist kuni oktoobrini.

Konkursi kogueelarve kokku on 21 545 eurot. Eesti keele- ja kultuuriõppe korraldamist peredes ja noortelaagrites rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest. Konkursi info ja osalemiseks vajalikud materjalid leiab MISA kodulehelt. Taotluste esitamise tähtaeg on 26.09.2016.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, Tel. 659 9069, E-post: jana.tondi@meis.ee

Uudiseid rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegemistest

Rahvusvähemuste pühapäevakoolid ootavad uusi õpilasi

Rahvusvähemuste pühapäevakool on koht, kus lapsed vanuses 3-18 aastat saavad õppida esivanemate keelt ja kultuuri. Õppetöö pakub erineva vanuserühma lastele ka mitmekülgseid huvitegevuse võimalusi.

Lisaks keele ja kultuuri õppimisele on pühapäevakoolis võimalik tudeerida ka teisi rahvuskultuuriga seotud aineid. Näiteks saab õppida rahvusroogade valmistamist, rahvatantse ja rahvalaule ning erinevaid käsitöö võtteid ning tehnikaid. Sageli korraldavad koolid oma õpilastele ka erinevaid harivaid ekskursioone, mis on seotud pühapäevakooli õppeprogrammiga.

Eelkõige oodatakse pühapäevakooli lapsi, kelle esivanemad või kes ise on mõne rahvusvähemuse esindajad. Samas võetakse pühapäevakooli vastu ka teisi huvilisi, olenemata nende rahvuslikust taustast. Vene pühapäevakoolid ootavad õppima eelkõige eestikeelsetes koolides käivaid vene rahvusest lapsi.

Koolide võrgustik on tihe. Kõige enam pühapäevakoole tegutseb Tallinnas, kuid pühapäevakoole on ka Tartus, Valgas, Pärnus, Viljandis, Jõhvis, Narvas, Sillamäel, Toilas, Kosel ja Maardus.

Pühapäevakoolide tunnid toimuvad üldjuhul nädalavahetustel, kas laupäeval või pühapäeval kord nädalas. Õppetöö algab tavaliselt septembris või oktoobri alguses ning kestab mai lõpuni või juuni alguseni. Paljude pühapäevakoolide õppetöö on osalejatele tasuta.

Pühapäevakool on koht, kus lapsele tutvustatakse tema juuri – arendatakse emakeele oskust ja loovust ning teadmisi kultuuriloost ja traditsioonidest. Nagu luuletaja Juhan Liiv on öelnud „Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta“.

MISA kodulehelt leiab pühapäevakoolide tegevuse tutvustused ja koolijuhtide kontaktid.

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee

Eesti keele õppest

Tagasivaade Pärnus lõppenud eesti keele B2-taseme kursusele

12. augustil lõppes Pärnus kevadel alanud 100-tunnine eesti keele kursus vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatud ja keelefirma Atlasnet Mittetulundusühingu poolt läbiviidud keeletunnid toimusid tööpäeviti 3 korda nädalas. Kursusele registreerusid soovijad, kelle eesmärk oli saada hea B2-keeletase nii kõnes kui  kirjas.

Pärnus registreerus kokku 41 eesti keelt õppida soovijat, kellest B2-tasemel soovis keelt õppida 25 inimest. Grupi kokkupanemise tegi keeruliseks inimeste erinevad soovid keelekursuse algusaegadele, nii et rühma komplekteerimine võttis korraldajatel oodatust kauem aega. 1. aprillil, karjalaskepäeval, algas kauaoodatud B2-taseme eesti keele kursus 16 keeleõppijale Pärnu Tammsaare Kooli ruumides.

Pärnu eesti keele kursust juhendas kogenud eesti keele kui teise keele õpetaja Merle Taggu, kes on õpetanud eesti keelt Pärnu üldhariduskoolide venekeelsetele õpilastele ning täiskasvanutele nii Pärnu Politsei- ja Piirivalvekoolis kui Pärnu Töötukassa korraldatavatel kursustel. Merle on ka Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu juhatuse liige.

Kuna Pärnu kursuse avamiseks ei olnud piisavalt ühtlase keeleoskusega inimesi, võttis õpetaja enda õlule keerulise ülesande juhendada samaaegselt väga erineva tasemega õppureid. Kogenud eesti keele õpetaja rakendas tavapärasest teistsugust õppemetoodikat, mis aitas rahuldada nii tugevama kui nõrgema tasemega keeleõppija soove. Uurisimegi temalt, kuidas eesti keele kursused laabusid ja kuidas jäid tulemusega rahule nii osalejad kui tema.

„Esimeses tunnis sai mulle selgeks, et keeleõppijate tase ei ole ühtlane – mõne tase oli A2 ja teisel jälle B2. Kuna kursuse eesmärk oli viia õppijad sinnamaani, et soovijatel oleks võimalus sooritada  B2-taseme eksam, siis allahindlust ei saanud lubada. Seetõttu loobus kursusest paar A2-tasemega osalejat, kes olid oma keeleoskust üle hinnanud,“ selgitas Taggu.

Esimeste õppetundide jooksul vahetus osalejate nimekiri ja loobujate asemele said koha nimekirjas olnud järgmised inimesed. Õpetaja sõnul oli ka julgemaid A2-tasemega õppureid, kes jätkasid üheskoos tugevamatega ja kes kursuse lõpus olid oma otsusega rahul, kuna juurde õpitud sõnavara ärgitas  rääkima ja eestikeelne vaba suhtluskeskkond, millega harjuti kursuste käigus, andis julgust kõneleda eestlastega ka väljaspool klassiruumi.

Eesti keele õpetaja väitel sulandusid kursuslased kiiresti üheks grupiks. „Keegi ei häbenenud oma kehva keeleoskust, ei peljatud osaleda rollimängus ja oma miinused prooviti huumoriga kompenseerida,“ sõnas ta.

Tugevamad õppurid lihvisid ja arendasid oma senist suhtluskeeleoskust, kuid kõige olulisemaks peeti ikkagi kirjaoskuse parandamist. Eesti keele õpetaja sõnul oldi kursuse lõppedes üllatunud ja endaga rahul, et kui vabalt osati teha nalja ning leida täpseid parafraseeringuid ning õigel ajal omavahelises vestluses kasutada õpitud slängi.

Kursuste käigus olevat juhtunud ka toredaid seiku. Näiteks mõni uus ja ära õpitud sõna tundus vene emakeelega inimesele nii imelik, et hiljem oma eestlastest tuttavate käest uuriti üle, kas nood ikka teavad ja kasutavad selliseid sõnu oma kõnes. Õpetaja väitel olevat  õppurite üllatus olnud suur, kui saadi jaatav vastus. „Just sellised teadmised eesti keelest ongi need, mida kursuselt saama tuldi,“ nentis ta. 

Kursuse alguses uuriti ka, millised olid õppimise eesmärgid ning mida oodatakse. Vastustest selgus, et soov on õppida vabalt ja häbenemata eestlastega suhtlema. „Seega ei olnud kellelgi mingit pinget eksami sooritamise pärast ega kohustust tööandja poolt korraldatud kursus „ära istuda“. Need 100 tundi veetsime üheskoos vahetu suhtlemise, grammatika analüüsimise, eluks vajaminevate kirjutiste ülevaatamise, muheda nalja, tuntumate filmikatkendite, rütmikate laulude ja aktuaalsete teemade ning küsimuste käsitlemise taktis. Tunnist lahkuti alati heatujuliselt ja positiivselt meelestatult, vaatamata sellele, et enamusel oli seljataga pikk tööpäev, millele lisandus veel 3 akadeemilist keeleõppe tundi,“ tunnustas Taggu oma õpilasi.

„Tore oli ka õppurite käest kuulda, et mida rohkem nad grammatikat ja reegleid õpivad, seda raskem on rääkida, kuna peas käib pidev enese kontrollimine ja reeglite meenutamine,“ lisas Taggu. Õpetaja sõnul näitab see seda, et inimesed on teadlikult keele sisse läinud. Pingevabaks ja spontaanseks  suhtluseks vajaksid nad vaid igapäevast keele kasutamist just B2 tasemel, mitte lihtsamatel olmeteemadel vestlemist.

„Hea on tõdeda, et vene emakeelega inimesed soovivad üha enam eesti keelt õppida enda tarvis, mitte kohusetundest. Seega tulekski inimesi motiveerida ja innustada eesti keelt julgemalt ning aktiivsemalt kasutama. Seda meie kursusel sai kindlasti ka tehtud,“ kommenteeris Taggu lõppenud kursust.

MISA organiseerib tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursuseid kuni aastani 2020 Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee

„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood Eestis elavatest inimestest

Järgmistes MISA uudiskirjades kajastame Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni IOM Eesti kontori kogutud lugusid Eestis elavatest inimestest. Kõiki neid inimesi seob midagi ühist. Sarnane kogemus ja teadmine – ma olen migrant (ingl. I am a migrant).

Esimese loo peategelaseks on eestlane, Lähis-Ida kultuuride huviline, aktivist, vabatahtlik ja maailmarändur Dan, kes jagab oma kogemusi elust Palestiinas.

„Kultuurikümblus aitab keelt õppida“ – Dani lugu

Dan Lähis-Ida kultuuride huviline. Juba teismelisena oli tal kindel soov külastada Palestiinat, et saada rohkem teadmisi sealse kultuuri, religiooni ja ka sealsete sagedaste konfliktiolukordade tekkimise kohta. Pärast õpingute lõpetamist hakkas ta otsima vabatahtlikke, kellel on varasemaid kokkupuuteid Palestiinaga.

Palestiinasse läks Dan alguses turistiviisaga. „Raskusi tekitas see, et viisat oli vaja pidevalt uuendada ja selleks tuli palju reisida. Kokku olin ma Palestiinas natuke üle kolme aasta. 2015. aasta kevadel naasin Eestisse, kuid juba abielumehena.

Minu tulevane abikaasa oli tollal praktikal lasteaias, mis asus kooli kõrval, kus ma õpetasin. Andsin täiskasvanutele inglise keele tunde ja küsisin nende käest, kas nad teavad kedagi, kes saaks mulle araabia keelt õpetada ning mul soovitati pöörduda just tema poole. Alguses ei uskunud külas keegi meie suhte võimalikkusesse. Ta rääkis minust oma isale, misjärel kohtusin tema mõlema vanema, vendade-õdede ja teiste sugulastega. Olukord oli päris keeruline, kuna külaelanikud olid üsna konservatiivsed, kuid tema pere oli valmis minu eest seisma. Nii, et lõpp hea, kõik hea.

Mu abikaasa töötab õpetajana ja mina olen tegev mitmes vabaühenduses. Olen pagulaste tugiisik Johannes Mihkelsoni Keskuses. Vahetu kontakt pagulastega lükkab paratamatult ümber meedia loodud stereotüübid. Meedia mõjutab meie maailmapilti väga tugevasti. Erialases tegevuses innustavad mind kõige rohkem edulood. Tunnen suurt rõõmu, kui mõni mu klient hakkab minuga eesti keeles rääkima. Ma ehk ei tea, kuidas või kus ta seda õppis, kuid üks on kindel – see, et ta oskab kasutada mõningaid elementaarseid väljendeid, räägib tema motiveeritusest ja initsiatiivikusest. Sellised positiivsed näited on väga julgustavad.

Olen tegev ka õpilasvahetuse programmis Youth for Understanding. Minu kogemused näitavad, et keeleõpet toetab igakülgne kultuurikümblus – õpilased, kes ei oska siia tulles sõnagi eesti keelt, räägivad seda mõne kuu pärast juba algtasemel.

Korraldan ka araabia keele kursusi vabaühenduses Ethical Links. Meie meeskonnal on põhjalikud teadmised ja suured kogemused araabia keele ning kultuuri alal. Muu tegevuse kõrval püüame pakkuda alternatiive peavoolumeediale. Uudiseid võib ju nõrkemiseni lugeda, kuid hirmude ja väärarusaamade kummutamiseks on vaja ehedat kontakti. Eelmisel aastal panime ühel kohalikul üritusel püsti araabiapärase elutoa. Kaunistasime telgi patjade ja vaipadega, pakkusime araabia roogasid, õpetasime inimesi kirjutama oma nime araabia tähtedega ja tegime hennamaalinguid. Kutsusime inimesi astuma ligi, et arutada küsimusi, mis neil on tekkinud. Stereotüübid on problemaatilised, sest need keskenduvad ainult ühele tahule ja võimendavad seda. Hirmust võõraste ees aitab üle saada isiklik kokkupuude.

Loodan, et Eesti osutub edukaks riigiks ja võidule pääseb terve mõistus.“

Rahvuste päeva üritused

24. septembril tähistatakse Eestis rahvuste päeva, et meenutada  Eestimaa Rahvuste Foorumi esmakordset kogunemist. Rahvuste päeva tähistatakse aastast 2005 ja see on pühendatud kõigile Eestimaal elavatele rahvustele.

Rahvuste päeva tähistamiseks korraldavad rahvusvähemuste kultuuriseltsid mitmeid üritusi ja ettevõtmisi kogu septembrikuu vältel.

1. septembril avati Rahvusvahelise Rahvuskultuuride Ühenduste Liidu LÜÜRA majas (Kaera 21A) seltsi korraldatav näitus „Ornament kultuuris – kultuur ornamendis“. Näitusel tutvustatakse 12 heegeldatud, vildist ja puidust tehtud plakatit ja originaaltööd. Väljapanek annab ülevaate viie rahvuse  - eestlaste, venelaste, ukrainlaste, valgevenelaste ja tatarlaste ornamentidest. Näitust korraldab MTÜ Stiil, mida toetatakse Kodurahu programmist. Näitus on avatud tööpäevadel kell 11.00-15.00. Sissepääs on tasuta.

15. septembril 2016 kell 15.30-17.00 viib Haridusseltsi „Vene Kultuuri Rahvaülikool“ juhatuse liige Tarjana Tšervova läbi ekskursiooni-vestluse teemal Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkirikus, mis asub Toompeal Toom-Kooli 6. Kogunemine toimub Toomkiriku juures. Üritust korraldab Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis.

20. septembril 2016 kell 12.00-13.30 toimub Vene Kultuurikeskuse (Mere pst 5) konverentsisaalis kunstniku Sergei Minini loeng „Minu tutvumine Kalevalaga: kunstiline illustratsioon kui teksti element“. Üritust korraldab Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis. Sissepääs on tasuta.

22. septembril 2016 kell 11.00-13.00 toimub Vene Kultuurikeskuse (Mere pst 5) konverentsisaalis kunstniku Valeri Laur`i loeng teemal „Eesti kunst 1970-1980-l: Peeter Mudiste, Andres Toltsi, Ando Kesküla, Olev Subbi, Enn Põldroosi, Ludmilla Siimu looming“. Üritust korraldab Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis. Sissepääs on tasuta.

23. septembril 2016 kell 18.00 toimub Vene Kultuurikeskuse suures saalis (Mere pst 5) pidulik rahvuskollektiivide kontsert „Ühe taeva all“. Esinevad Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liidu Eestis ja Rahvusvahelise Rahvuskultuuride Ühenduste Liidu LÜÜRA liikmed. Sissepääs on tasuta.

24. septembril 2016 kell 17.00 toimub Pärnus Noorte Majas (Roheline 1B) Vähemusrahvuste Liidu Raduga korraldatav rahvuste päevale pühendatud meeleolukas üritus. Näha ja osa saab võtta rahvariiete rongkäigust. Kõlavad erinevate rahvaste laulud ja luuletused. Kohapeal on võimalik tutvuda ka rahvuskommete ja traditsioonidega ning maitsta saab rahvusköökide tuntuimaid roogi. Sissepääs on tasuta.

24. septembril 2016 kell 14.00 toimub Vene Kultuurikeskuse suures saalis kontsert „Vene laul mu hinges“. Kontserdist võtavad osa vene rahvamuusika koorid ja folklooriansamblid Narvast, Kohtla-Järvelt ja Tallinnast. Üritust korraldab Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis. Sissepääs on tasuta.

25. septembril 2016 kell 12.00-13.00 toimub Rahvusvahelise Rahvuskultuuride Ühenduste Liidu Lüüra avatud uste päev, kus toimub kontsert, rahvusmängude ja kommete tutvustamine, rahvustoitude tutvustamine ning loomingulised käsitöö ja kunsti töötoad. Kell 13.00-15.00 saab külastada seltsi maja (Kaera 21A) hoovis avatavat rahvuskultuuriseltside laata „Kuldne sügis“. Sissepääs üritusele on tasuta. Lisainfo: Larissa Ivaništševa, RRÜL LÜÜRA liige, e-post: larissaiv@gmail.com, tel. +372 58053258.

25. septembril 2016 kell 18.00 toimub Vene Kultuurikeskuse väikses saalis Vene Filharmooniaühingu solistide kontsert „Me elame siin“. Programmis on vene, ukraina, ungari, armeenia ja eesti heliloojate klassikalised vokaal- ja instrumentaalteosed. Üritust korraldab Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis. Sissepääs on tasuta.

Rahvuskultuuriseltside üritusi toetab MISA rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkurssi kaudu, mida rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee

MISA toetatud üritused

Festival „Kohtumised Tarkovskiga 2016“ ootab filmikunstisõpru kinno

14. septembril kell 17.00 avatakse kinos ARTIS viiendat korda toimuv festival „Kohtumised Tarkovskiga“. Käesoleva aasta festival on pühendatud Andrei Tarkovski filmi „Andrei Rubljov“ 50. ja filmirežissööri viimase filmi „Ohverdus“ 30. aastapäevale.

Oma eluajal sai Andrei Tarkovskist maailmakino klassik, kuid kodumaal oli tema saatus dramaatiline. Pärast edukat filmidebüüti filmiga „Ivani lapsepõlv“ (1962), valmis Tarkovskil ajalooline draama „Andrei Rubljov“ (1966), millest sai XXII Cannes'i filmifestivalil 1969. aastal festivali põhimagnet. Käesoleval aastal täitus filmi valmimisest 50 aastat. Festivalil tuleb näitamisele ka režissööri viimane linateos – 1986. aastal Rootsis valminud film „Ohverdus“, millest sai Tarkovski loominguline testament.

Festivalil “Kohtumised Tarkovskiga 2016“ saab tutvuda ka filmi „Ohverdus“ tõlgi ja režissööri assistendina töötanud Leila Alexander-Garretti fotonäitusega „Andrei Tarkovski: viimane film“.  Näitust illustreerib fotolugu kahest Rootsi filmi suurkujust: kahekordsest Oscari preemia laureaadist, filmioperaator Sven Nykvistist ja näitleja Erland Josephsonist. 

Festivali üritused toimuvad toimub kuu vältel Tallinnas, Tartus, Sillamäel, Pärnus ja Maardus. Programmi mahub mängu- ja dokumentaalfilme, loomingulisi kohtumisi ning diskussioone. 

Festivali kohta leiab infot ka Facebookist. 

Oktoobris hakkavad Tallinnas toimuma eesti keele kohvikud
MISA korraldab venekeelsetes koolides noorte tulevikku puudutavaid teavitusüritusi
Eesti keele ja kultuuri tutvustavad projektlaagrid ning pereõpe jätkub ka oktoobris
Ida-Virumaa noored osalevad ühiskondlikku sidusust soodustavas noorteprogrammis
Ukraina kaasmaalaste pühapäevakool Nadija ootab külla
Novembris toimub ukraina kultuuri tutvutav festival "Põhja Täht"
„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood Eestis elavatest inimestest

MISA nõustamiskeskuse tegevustest

Oktoobris hakkavad Tallinnas toimuma eesti keele kohvikud

11. oktoobrist hakkavad Tallinna Lindakivi Kultuurikeskuses ja Lasnamäe Lastekeskuses kaks korda nädalas toimuma MISA nõustamiskeskuse korraldatavad tasuta eesti keele kohviku kohtumised. Keelekohvikud on mõeldud neile, kellel motivatsioon ja soov eesti keelt õppida ning eesti keeles suhtlemist harjutada.

Keelekohviku grupid jagunevad kolmeks: elementaarse keeleoskusega, esmase keeleoskusega ja algtasemel edasijõudnud eesti keele rääkijad. Keelekohvikud toimuvad Lindakivi Kultuurikeskuses (Jaan Koorti 22, Tallinn) ning Lasnamäe Lastekeskuses (Ümera 46, Tallinn) kaks korda nädalas kell 10.00 ja 18.00. Keelekohviku kohtumised kestavad 1,5 tundi ja need on osalejatele tasuta. Igas keelekohvikus saab osaleda korraga kuni 20 inimest. Keelekohviku rühma komplekteerimisega tegeleb MISA nõustamiskeskus.

Keelekohviku kohtumisi veavad kogenud eesti keele õpetajad, kes pakuvad osalejatele tuge eesti keele iseseisvaks õppeks ja suhtluskeele harjutamiseks. Keelekohviku roll on ka motiveerida inimesi igapäevastes olukordades julgemalt eesti keelt kasutama. Keelekohviku kohtumistel kasutatakse argielus ette tulevaid situatsioone ja teemasid. Käsitletakse näiteks teemasid nagu töö otsimine, enesetäiendamine, kolleegidega suhtlemine, reisimine, hobid, sündmuste tähistamine, samuti kuidas lahendada olmesituatsioone nagu arsti vastuvõtule aja broneerimine või poest ostude tegemine.

Keelekohvikus ei ole tähtis kui hästi Sa eesti keelt oskad. Selleks aga, et leida endale sobiv rühm, on grupid jagatud kolmeks: elementaarse, esmase ja algtasemel keeleoskusega edasijõudnud. Keelekohvikus osalemise eelduseks on motivatsioon ja soov eesti keelt õppida ning eesti keeles suhelda.

Keelekohviku toimumiskohad ja ajad leiab MISA kodulehelt.

Nõustamiskeskuse keelekohviku tunde rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfot keelekohvikute ja infoürituse kohta saab küsida nõustamiskeskuse tasuta infotelefonilt 8009999 või kirjutades e-kirja info@integratiooniinfo.ee. 

MISA korraldab venekeelsetes koolides noorte tulevikku puudutavaid teavitusüritusi

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) nõustamiskeskus viib 2016. aasta oktoobris ja novembris läbi üle-eestilise teavitusürituste sarja „Noorte võimalused Eestis“. Ürituste raames jagatakse Eestis elavatele vene emakeelega noortele ja nende lähedastele teavet eneseteostuse võimaluste kohta Eestis.

MISA nõustamiskeskus korraldab koostöös Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Töötukassa ning Rajaleidja kohalike spetsialistidega kümme piirkondlikku kohtumist Tallinnas, Narvas, Maardus, Pärnus, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Valgas ja Tartus. Lisaks koolinoortele on teavitusüritustele oodatud noorte pereliikmed, lähedased, samuti noored, kelle koolitee on mingil põhjusel katkenud, ja nende vanemad ning kõik, kes arutlusele tulevate teemade vastu huvi tunnevad. 

Noortele tutvustatakse karjääri- ja õppenõustamise võimalusi, mille kaudu venekeelsed noored saavad tuge oma õpingute jätkamiseks ning lõpetamiseks. Kohtumistel arutletakse Eestis ja välismaal töökoha leidmisega seonduvaid asjaolusid ning antakse praktilisi soovitusi oma tuleviku karjäärivalikute tegemiseks. Tutvustatakse ka välismaalaste seaduse ja kodakondsuse seaduse 01.01.2016 jõustunud muudatusi, mis on olulised just Eesti püsielanikkonnale. Samuti antakse ülevaade noortele mõeldud lõimumistegevustest, räägitakse Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlemisest, eesti keele õppe ja praktika võimalustest ning ka MISA elanike nõustamise teenusest.

Teavitusüritused on arutelu formaadis. Piirkondlikud valdkonnaspetsialistid jagavad noortele infot, selgitades teemasid noorte vajadustest ja vaatenurgast lähtuvalt ning vastavad ka kohalolijate küsimustele. Lisaks valdkonnaspetsialistidele kaasatakse aruteludesse võimalusel ka koolipere ning kogukonna jaoks tuntud inimesi. Teavitusüritused algavad koolides kell 18.00 ja kestavad ligikaudu 1,5 tundi. Üritused toimuvad vene keeles.

Lisainfot teavitusürituste kohta saab küsida helistades MISA nõustamiskeskuse tasuta infotelefonile 8009999 või kirjutades e-posti aadressile info@integratsiooniinfo.ee. Teavitusürituste kohad ja ajad leiab MISA kodulehelt.

Teavitusüritused toimuvad valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ raames, üritusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest. 

Projektikonkursi tulemused

Eesti keelt ja kultuuri tutvustavad projektlaagrid ning pereõpe jätkub ka oktoobris

Septembris toimus täiendav projektikonkurss „Eesti keele ja kultuuri tutvustamine projektlaagrites ning eesti keele ja kultuuri õpe peredes“. Projektide elluviimiseks said toetust pereõpet korraldav MTÜ Veeda Vaheaeg Võrumaal ja projektlaagri organiseerija Narva 6. Kool, kes tutvustavad noortele eesti kultuuripärandit ning keelt Lõuna-Eesti erinevaid paiku külastades.

MTÜ Veeda Vaheaeg Võrumaal projekti „Räägime eesti keeles“ abil saavad sel sügisel pereõppes ja  Võru Kesklinna Põhikooli õppetöös osaleda 34 Narvast pärit õpilast. Noortega hakkab tegelema 8-10 peret. Kokku toimub viis 10-päevast pereõppe vahetust, kus vene emakeelega noor saab elada eestikeelses keskkonnas ja käia eestikeelses koolis, tutvuda Lõuna-Eesti vaatamisväärsustega ning osaleda ühisüritustel või käsitöötubades.

„Motivatsioon keeleõppeks on noortel olemas. Mitmed Narva Keeltelütseumi õpilased, kes on varem pereõppes osalenud, on olnud positiivselt üllatunud, kui palju kasu võib keele omandamisele anda nädalane eestikeelses keskkonnas viibimine,“ viitab MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi noorte suvisele tagasisidele.

Pereõppe projektijuhi Pille Kulbergi sõnul on nende organisatsioon pereõppe korraldamisega tegelenud juba aastaid. „Meil on pikaajaline koostöökogemus Narva Keeltelütseumiga. Samuti saame oma tööd teha vaid tänu Võrumaal elavatele lastega peredele, kes võtavad nädalaks enda hoolde veel ühe lapse,“ selgitas Kulberg. „Aastatega on näha, kuidas Võrumaal elavad lapsed, kes vene emakeelega noortega on rohkem kokku puutunud, on muutunud sallivaks ja suhtuvad külla saabunud õpilastesse alati väga sõbralikult. Seega pereõppe projekt on kahesuunaline ja pakub positiivset kogemust mõlemale osapoolele,“ lisas Kulberg.

Toetust sai ka Narva 6. Kooli projekt „Koolivaheaeg kultuuriradadel“, kus osaleb kokku 32 õpilast vanuses 12-16 Narva 6. Koolist ja Narva Eesti Gümnaasiumist. Põlvamaal, Savernas toimuvas projektilaagris osaleb 22 vene emakeelega noort ja 10 eesti emakeelega noort. Lapsed külastavad ülikoolilinna Tartut ja osalevad Eesti Rahva Muuseumi muuseumitunnis „Keel, kultuur ja keskkond“. Samuti tutvutakse Võru linna ajaloo ja ümbruskonnaga ning külastatakse ka kirjanik Fr. R. Kreutzwaldi majamuuseumi. Lisaks põigatakse läbi ka Kambjast ja kohalikust Kambja põhikoolist.

„Praktilise eesti keele harjutamiseks toimuvad noortele iga päev keeletunnid, kus õpetajad kasutavad mitteformaalse keeleõppe elemente ning aktiivõppemeetodeid. Kandev roll on eestikeelsetel tugiõpilastel, kes on mentoriks vene emakeelega noortele. Iga päev püüame noortele pakkuda ka loomingulisi ja sportlikke tegevusi, mis aitavad neil paremini üksteisega sõbruneda,“ sõnab Narva 6. Kooli projektijuht Irena Kedus.

Eesti keele- ja kultuuriõpet peredes ja laagrites toetab MISA Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee 

Noorteprogrammi 2016 tegevused

Ida-Virumaa noored osalevad ühiskondlikku sidusust soodustavas noorteprogrammis

MISA korraldab sellel sügisel 35-le Ida-Virumaa noorele õppereise ja koolituspäevi, eesmärgiga suurendada osalejate teadmisi erinevatest enese realiseerimise võimalustest Eestis ning ühtlasi soodustada ka noorte omavaheliste kontaktide tekkimist. MISA korraldatav noorteprogramm on suunatud 15-18-aastastele Ida-Virumaa üldharidus- ja kutsekoolide õpilastele, kes on pärit Narvast, Kohtla-Järvelt ning Jõhvist.

„Meie programmi tegevuste raames toimub osalejatele üks koolituspäev ja kolm õppereisi. Esimene koolituspäev leidis aset 24. septembril Narva Noortekeskuses, kus osalejatele jagati teadmisi edukast ja toimuvast meeskonnatööst, käsitleti kodanikualgatustes kaasalöömist, initsiatiivi võtmist teemade algatamisel, samuti projektide kirjutamist, juhtimist ning elluviimist läbi praktiliste näidete,“ kommenteeris programmi MISA koostöötegevuste valdkonnajuht Natalia Reppo.

„Noorteprogrammi eesmärk on tutvustada vene emakeelt kõnelevatele noortele erinevaid võimalusi enda realiseerimiseks Eestis – nii hariduse, tööleidmise kui ühiskondlikes tegevustes ning kodanikualgatustes kaasalöömisega seoses,“ selgitas Reppo.

Programmi raames on planeeditud noortele kolm õppereisi. 13. oktoobril sõidetakse Võrumaale, kus külastatakse Võrumaa Kutsehariduskeskust ning tutvutakse ümbruskonna vaatamisväärsustega. 9. novembril toimub õppereis Tartusse. Plaanis on külastada Eesti Lennuakadeemiat, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituuti ja Tartu Observatooriumi. 20. detsembril toimub õppereis ka Tallinna. Programmis osalevate noorte leidmisel olid abiks Kohtla-Järve Noortekeskus ja Narva Noortekeskus.

MISA viib lõimumisalaseid koostöötegevusi ellu Euroopa Sotsiaalfondi projekti ”Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevuse „Lõimumisalased koostöötegevused” raames.

Lisainfo: Natalia Reppo, MISA koostöötegevuste valdkonnajuht, tel:  659 9840, e-post: natalia.reppo@meis.ee 

Rahvusvähemuste pühapäevakooli avatud uste päev

Ukraina kaasmaalaste pühapäevakool Nadija ootab külla

15. oktoobril 2016 kell 11.00-14.00 toimub Ukraina kaasmaalaste pühapäevakooli Nadija avatud uste päev. Külalisi oodatakse Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsiooni Eestis ruumidesse, aadressile Nafta 6-2, Tallinn.

Avatud uste päeva teemaks on „Pokrova – kasakate ja Ukraina püha“. Laulmistunnis õpitakse ukrainakeelseid laule kasakatest. Ukraina ajalootunni viivad läbi kaks kasakat, kes tutvustavad kasakate ajalugu kuni tänapäevani välja. Lisaks toimub ukraina keele tund ning käsitöötuba. Külalistele pakutakse kasakate putru kuliš ning maiustusi.

Huvilistel palutakse registreerida helistada telefonil 58104307.

Lisainfo: Alla Inno-Yakymenko, pühapäevakooli Nadija käsitööõpetaja, tel: 58104307

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust toetab MISA Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee

Rahvuskultuuriseltside üritused

Novembris toimub ukraina kultuuri tutvutav festival "Põhja Täht"

6. novembril 2016 algusega kell 15.00 toimub Salme Kultuurikeskuses (Salme tn.12) ukraina kultuuri festival „Põhja Täht“. Tegemist on traditsioonilise festivaliga, mida korraldab Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis iga kahe aasta tagant juba alates aastast 2000.

Festivalil osalevad Eestis tegutsevad ukraina laulu- ja tantsukollektiivid nagu ansambel „Kolor“, akadeemiline segakoor „Ukraina“, ansambel „Susidki“, koor „Mrija“ ja mitmed teised. Festivali ajal saab Salme Kultuurikeskuses näha ka ukraina pühapäevakooli õpilaste kunstitööde näitust.

Festivalile on oodatud kõik ukraina kultuuri huvilised! Ürituse sissepääs on tasuta.

Lisainfo: Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis, tel: 600 6768, e-post: UkrainaOAE@gmail.com          

Festivali „Põhja Täht“ toetab MISA rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu, mida rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest. 

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee 

„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood Eestis elavatest inimestest

„Immigrandid on justkui õpetajad, kes õpetavad kohalikele avatust ja tolerantsust“ – Heba lugu

Heba on egiptlanna, kes kuulis Eestist esmakordselt oma sõbralt. Ta sattus Eestisse tänu magistriõpingutele Eesti Diplomaatide Koolis. „Olen töötanud Egiptuses meediamonitooringu, valimiste ja inimõiguste valdkonnas. Olin tegev Egiptuse valitsuskabineti meediamonitooringu projektides. Lisaks vastutasin Andalusi sallivusalaste ja vägivallavastaste õpingute instituudi meediamonitooringu ja valimisprojektide eest. Juhtisin meeskonda, kes jälgis valimiste ajal meediateadaandeid, et teha kindlaks, kas neis esineb erapoolikust. Samuti andsime meediakanalitele soovitusi, kuidas oma tegevust parandada ja kajastustes neutraalsemad olla.

Kodanikuühiskonna sektoris töötamine – inimõiguste, sallivusküsimuste ja Süüria põgenikega tegelemine pani mind asjadele vaatama täiesti uue pilguga. Mõistsin, et mõnel inimesel pole omas riigis tõepoolest mingit tulevikku ja nad on sunnitud otsima paremaid võimalusi ning me ei peaks seda tõika nende vastu kasutama. Ka paljud eestlased siirduvad parema elu otsingul välismaale. Minu jaoks tekib siis küsimus, et miks peetakse igati normaalseks seda, kui eurooplased teistes Euroopa riikides tööd otsivad, kuid ollakse vastu sellele, kui inimesed Lähis-Idast või Aasiast samal eesmärgil siia tulevad.

Olen oma silmaga näinud, et sisserändajad rikastavad oma uut koduühiskonda. Sisserändajaid võib võrrelda õpetajatega, sest nendega lävimine muudab kohalikke elanikke kultuurierinevuste suhtes avatumaks ja sallivamaks. Ja kui nad leiavad tööd, annavad nad oma panuse majandustsüklisse. Ränne haarab kaasa tavalisi inimesi, kellest mõned on head, teised mitte. Kui keegi saab hakkama millegi halvaga, siis on selle põhjuseks tema kui isiksuse olemus, mitte aga päritolu. Inimeste tegude üle tuleb kohut mõista kooskõlas seadusega.

Minu töö ja kogemus vabatahtlikuna on mind õpetanud vaatama stereotüüpidest kaugemale. Minu mõtteviis hakkas muutuma siis, kui nägin, et kokkupuude erinevate ideede, vaadete ja inimestega ei tule mulle kuidagi kahjuks. Arvan, et kui mu mõtteviis oleks väga piiratud, ei oleks ma suutnud oma tööga muutuste toimumisele kaasa aidata.

Soovin tulevikus tööalaselt tegeleda inimõiguste kaitse ja piinamise ohjeldamisega ühiskonnas. Loodan, et saan teha oma osa inimeste elude paremaks muutmiseks ja aidata neil mõista, et inimõigused pole luksus, vaid iga inimese pärisosa. Egiptuses pole lihtne veenda inimesi, et inimõigused on osa nende põhiõigustest. Loodan väga, et suudan seda arusaama muuta. On keeruline muuta ühiskonnas levinud mõttemalle, kuid vähim, mida saan teha, on alustada iseendast ja olla kindel oma veendumustes.“ 

Osale rahvusvahelisel konverentsil „Lõimumise väljakutsed radikaliseeruvas maailmas“
Noortefoorum „Active Youth Forum 2016“ kutsub aktiivseid noori arutlema
Kodanikupäeva viktoriin stardib 21. novembril
Otsitakse teavituskampaania korraldajat muu emakeelega noorte värbamiseks riigisektorisse
Eesti Armeenia Rahvusühing korraldab Haapsalus Armeenia kultuuripäevad
Aserbaidžaani Pühapäevakool kutsub külla

MISA üritused novembris

Osale rahvusvahelisel konverentsil „Lõimumise väljakutsed radikaliseeruvas maailmas“

29.-30. novembril 2016 toimub Tallinnas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatav rahvusvaheline konverents „Lõimumise väljakutsed radikaliseeruvas maailmas“. Konverents keskendub lõimumise väljakutsetele tänapäeval, mil kultuuriline mitmekesisus ja migratsioon pälvivad aina suuremat tähelepanu ning kus rahvusvahelised arengud mõjutavad ka kohalikke rahvussuhteid.

„Tänapäeva maailm on väga kiiresti muutumas, seega on aeg vaadata üle seni eksisteerinud ettekujutused sellest, mis on ühiskonna lõimituseks oluline, kuid tõstatada ka teemasid, mis on aktuaalsed juba aastakümneid. MISA eesmärk on tuua konverentsil kokku lõimumisvaldkonna asjatundjad Eestist ja Euroopast, et jagada kogemusi ning edukaid praktikaid, mida oleks tulevikus võimalik rakendada ka Eestis,“ kommenteeris MISA juhataja Dmitri Burnašev konverentsi korraldamise vajadust.

Konverentsil esinevad rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid Kanadast, Suurbritanniast, Venemaalt, Saksamaalt, Norrast, Taanist, Rootsist, Soomest ja Eestist, nende hulgas näiteks Kanada Queen’si Ülikooli emeriitprofessor ja kaasaegse akulturatsioonipsühholoogia põhimõtete alusepanija Prof. John Berry, Suurbritannia Bradfordi ülikooli mitmekesisuse professor Prof. Uduak Archibong MBE, Saksamaa Integratsiooni- ja Migratsioonifondide Ekspertnõukogu aseesimees Prof. Dr. Haci-Halil Uslucan ja mitmed teised arvamusliidrid Eestist ja mujalt. Tutvu konverentsi programmi ja esinejatega aadressil www.misakonverents.ee.

Rahvusvaheline konverents toimub 29.-30. novembril 2016 Tallinnas. Sündmusele on oodatud lõimumisvaldkonna eksperdid, huvilised ja praktikud, kes puutuvad kokku mitmekesisuse ning lõimumise küsimustega, samuti mitmekesise töötajaskonnaga äriettevõtete ning organisatsioonide esindajaid.

Konverentsi esinejatele ja osalejatele toimub 29. novembril ka vastuvõtt algusega kell 19.00 Eesti Teaduste Akadeemia suures saalis (Kohtu 6, Tallinn).

Konverentsi registreerimine on avatud kuni 22. novembrini või kuni kohtade täitumiseni. Registreeru konverentsile siin.

Konverentsil osalemine on tasuta. Konverents on inglise keeles eestikeelse sünkroontõlkega.

MISA korraldatavat konverentsi toetab Kultuuriministeerium ja partnerorganisatsioonid Briti Nõukogu, Kuninglik Norra Saatkond, Kuninglik Taani Saatkond, Tallinna Ülikool jt.

Lisainfo: Marianna Makarova, MISA uuringute valdkonnajuht, E-post: marianna.makarova@meis.ee, Tel 659 9853  

Noortefoorum „Active Youth Forum 2016“ kutsub aktiivseid noori arutlema

22.-23. novembril 2016 toimub Tallinna innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory „Active  Youth Forum 2016“.  Kahepäevasele foorumile oodatakse kuni 250 aktiivset ja tegusat noort ning noortega tegelevat inimest üle Eesti.

„Foorumi esimene päev on suunatud noortele vanuses 17-26 eluaastat. Teisel päeval ootame lisaks noortele kohale ka noortega tegelevate organisatsioonide liikmeid,“ kommenteeris MISA koostöötegevuste valdkonnajuht Natalia Reppo. „Töötubades käsitletavad teemad on mõlemal päeval samad – vabatahtliku töö mõju vabatahtlikele ja kogu ühiskonnale, arutatakse kodanikuaktiivsuse ja noorte mõju üle maailma paremaks muutmisel. Lisaks käsitletakse meediaruumi temaatikat läbi noorte vaatenurga – kas ja mida tarbida, mis koguses ning mis viisil? Puutumata ei jää ka noorteorganisatsioonide mõju ja vajalikkus,“ selgitas Reppo.

Mõlemal päeval toimuvad töötoad viiel erineval teemal. Osalejatel on võimalik valida ühe foorumipäeva jooksul kahe enim huvipakkuva teema vahel. Esimese päeva tulemusi arutatakse teise päeva töötubades, eesmärgiga analüüsida noorte mõtteid ning jagada infot noorteorganisatsioonidele. Igas töötoas töötab paralleelselt kaks läbiviijat – üks keskendub eesti-, teine venekeelsele auditooriumile.

Töötubade ja registreerimise info leiab noortefoorumi kodulehelt. Registreerumine on avatud kuni kohtade täitumiseni või kuni 18. novembrini 2016. Liitu noortefoorumi ürituselehega ka Facebookis.

Noortefoorumi korraldamise eesmärgiks on kaasata Eesti noori ühiskonna protsesside kujundamisse ning seeläbi suurendada nende huvi ideede elluviimise vastu. Ühtlasi toetada noorte ühise teabevälja ning sidusama Eesti kujundamisel.

Töötubades jagavad valdkonna eksperdid praktilisi suuniseid ja meetodeid vabatahtlikus töös, noorteorganisatsioonides ning kodanikualgatustes kaasalöömiseks, samuti meedia kaasamiseks oma tegevuste tutvustamisel.  

Noortefoorumi kontseptsiooni välja töötamises ning ürituse korraldamises on abiks järgmised noorteorganisatsioonid: MTÜ Noorteklubi Active, MTÜ Shokkin Group, MTÜ Serve the City jt.

Noortefoorumi korraldavad MISA koostöös Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega. Üritust toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti ”Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfo: Natalia Reppo, MISA koostöötegevuste valdkonnajuht, E-post: natalia.reppo@meis.ee, Tel. 659 9840

Kodanikupäeva viktoriin 2016
 

Kodanikupäeva viktoriin stardib 21. novembril

21. novembrist kuni 2. detsembrini saavad üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilased osaleda neljateistkümnendat korda toimuval kodanikupäeva viktoriinil. Kodanikupäeval, 26. novembril saavad viktoriini lahendada kõik eestimaalased.

Igal aastal pannakse 7.-12. kasside üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilastele kokku 50 unikaalsest küsimusest koosnev viktoriin, kus arvesse on võetud ka viimase aasta jooksul toimunud sündmuseid. Viktoriinist ei puudu ka loodusteaduse, ajaloo- ja üldharivad küsimused – tunda on vaja sportlasi, kultuuriüritusi ja –tegelasi. Viktoriin sisaldab ka pildi-, heli- ja videoküsimusi.

5.-6. klasside eesti- ja venekeelsete üldhariduskoolide õpilastele on 30 küsimusega viktoriini kokku pannud vanemate klasside õpilased. Nooremad lahendajad saavad valida eesti- ja venekeelse viktoriini lahendamise vahel. Vanemate klasside õpilaste kodanikupäeva viktoriin on eestikeelne.

Küsimustele vastamiseks on kõigil aega 60 minutit. Õigete vastuste eest antud punktisumma saavad vastajad teada kohe pärast viktoriini lahendamise lõpetamist. Küsimuste õigeid vastuseid saavad lahendajad vaadata viktoriini alamlehelt alates 5. detsembrist. Kodanikupäeva viktoriini lehelt on leitavad ka toimunud viktoriinide statistika ning parimate lahendajate nimed ja tulemused.

Kodanikupäeval, 26. novembril 2016 saavad 50 küsimusega viktoriini lahendada kõik huvilised.

Viktoriinide lingid avaldatakse 21. novembril 2016 kell 9.00 aadressil: http://www.meis.ee/kodanikupaeva-viktoriin.

Aastate jooksul on viktoriini edukalt lõpuni lahendanud 61 000 osavõtjat, proovijaid on olnud aga märksa enam.

Edukamaid viktoriinide lahendajaid oodatakse juba 20. detsembril pidulikule vastuvõtule, mis toimub sel aastal Riigikogus.

Viktoriini läbiviimist korraldab MISA koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA kodanikuhariduse valdkonnajuht, E-post: toivo.sikk@meis.ee, Tel 659 9850

Avatud on uus hange

Otsitakse teavituskampaania korraldajat muu emakeelega noorte värbamiseks riigisektorisse

MISA avas hanke „Keeleliselt mitmekesise töötajaskonnaga avaliku sektori organisatsioonide väärtustamine ning teavitus eesti keelest erineva emakeelega inimestele karjäärivõimalustest avalikus sektoris”, et aidata eesti keelest erineva emakeelega noortel kandideerida tööle riigisektorisse.

Hanke eesmärk on kavandada ja viia 2017. aasta esimesel poolaastal ellu teavituskampaania, mis julgustab eesti keelest erineva emakeelega 18-30-aastaseid noori tööle asuma riigisektorisse ja siduma oma tuleviku Eestiga. Samuti peaks kavandatav teavituskampaania aitama Eesti riigisektori tippjuhtidele ja personalitöötajatele selgitada, miks on mõttekas värvata ka eesti keelest erineva emakeelega inimesi ning kuidas nendeni jõuda.

Teavituskampaania abiga loodetakse luua erinevas vormis otsekontakte noorte ja riigisektori tippjuhtide ning personalitöötajate vahel (nt riigisektori töötajate külaskäigud/esinemised koolides, töötubade korraldamine jne). Pakkujalt oodatakse online-kanalites ja sotsiaalmeedias edastamiseks mõeldud videote valmistamist, mis näiteks tutvustaksid eesti keelt emakeelena mitte kõnelevate riigiametnike edulugusid.

Oodatud on uudsed lähenemisviisid ja ristmeedialahendused, mis võimaldavad kampaania sõnumeid edukalt sihtrühmani viia.

Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris aadressil https://riigihanked.riik.ee/register/hange/178561.

Pakkumus tuleb esitada MISA-le e-riigihangete registris hiljemalt 12. detsembril 2016 kell 16.00.

Hange korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse“ raames.

Uudiseid rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegemistest

Eesti Armeenia Rahvusühing korraldab Haapsalus Armeenia kultuuripäevad

Eesti Armeenia Rahvusühing korraldab viiendat korda Haapsalus Armeenia Kultuuripäevade ürituse, et tutvustada armeenlaste rahvustraditsioone ning meeles pidada seotust Haapsalu linnaga.

Haapsalu on armeenlaste jaoks tähtis koht, kuna sealt on pärit II maailmasõja ajal armeenia põgenikke aidanud misjonär Hedvig Büll. Seetõttu on armeenia kogukonnal Haapsalu linnaga tihedad sidemed.

Üritus toimub Haapsalu Kultuurimajas (Posti 3, Haapsalu) 19. novembril kell 13.00. Tallinnast Haapsalusse ja tagasi on tellitud transport.

Ürituse kavas on armeenia kunstnike näitus, armeenia muusikute kontsert-etendus, armeenia filmi tutvustus, armeenia turismi- ja vaatamisväärsuste kohta info jagamine ning armeenia rahvusköögi roogadega kostitamine. Ürituste raames tähistatakse ka Armeenia iseseisvuse 25. aastapäeva.

Üritus on tasuta ja kohale on oodatud kõik huvilised!

Osalejatel palutakse eelnevalt registreeruda, kirjutades e-posti aadressile r.ivanjan@gmail.com või helistades telefonil 51 88 966.

Lisainfo: Razmik Ivanjan, Eesti Armeenia Rahvusühingu esimees, tel 51 88 966, e-post: r.ivanjan@gmail.com

Üritust toetab MISA rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu, mida rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, e-post: kristina.pirgop@meis.ee; tel 659 9024

Aserbaidžaani Pühapäevakool kutsub külla

Aserbaidžaani Pühapäevakooli uus koolijuht ja õpetaja Ragsana Khalilova kutsub huvilisi 20. novembril kell 14.00 toimuvale avatud uste päevale, et tutvustada kooli tegemisi ning aserite kultuuri.

„Avatud uste päeval tutvustavad meie kooli õpilased pilte Aserbaidžaani pealinnast Bakuust, mida tuntakse ka tuulte linnana. Bakuu on nimelt esimene moslemite linn, kus tutvustati ooperit ja balleti. Samuti on linna vaated paljudele tuttavad Vene kultusfilmist „Briljantkäsi“,“ tutvustas Aserbaidžaani Pühapäevakooli juht Ragsana Khalilova.

Lisaks näitavad õpilased, mida nad on pühapäevakoolis õppinud. Tantsitakse rahvatantse ja loetakse aserbaidžaanikeelseid luuletusi.

Nooremad avatud uste päeva külalised saavad koos pühapäevakooli õpilastega joonistada või valmistada plastiliinist Bakuu vaatamisväärsusi.

„Kindlasti saavad avatud uste päeva osalejad maitsta minu tehtud pahlavad, kus nii mesi kui ka pähklid on toodud Bakuust,“ lisas Khalilova.

Aserbaidžaani Pühapäevakooli avatud uste päev toimub kooli ruumides aadressil Vilisuu 7, Tallinn.

Avatud uste päeval osalemiseks palutakse eelnevalt registreeruda kirjutades e-posti aadressile raksana8787@mail.ru või helistades telefonil 5558 1119.

Aserbaidžaani Pühapäevakool tegutseb alates 1989. aastast. Eesti Hariduse Infosüsteemis on kool registreeritud aastast 2008. Pühapäevakooli tegevust veab Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan. Pühapäevakoolis õpetatakse aseri keelt ja kirjandust, ajalugu ja rahvatantse.

Lisainfo: Ragsana Khalilova, Aserbaidžaani Pühapäevakooli juht, tel. 5558 1119, e-post: raksana8787@mail.ru

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, e-post: kristina.pirgop@meis.ee, tel 659 9024

MISA Narva nõustamiskeskusega liitus uus nõustaja
Noorte seminar-arutelude sarja üritused jõuavad Pärnusse ja Haapsallu
Julia Polujanenkova: eesti keele ja kultuuri tundmise klubi on formaat, mida oodati juba ammu
Detsembrikuus tutvustavad aserid koolides oma kutuuripärandit
Jaanuari aluses toimub rahvusvaheline festival ja konkurss „Sinilinnu lend“
„Ühiskonda lõimitus eeldab uue elukohamaa keele ära õppimist, selle kultuuri ja seadustega tutvumist ning neist lugupidamist“ – Said`i lugu

MISA tegemistest

MISA Narva nõustamiskeskusega liitus uus nõustaja

MISA kollektiiviga liitus oktoobrist Anna Kuznetsova, kes asus tööle Narva kontoris elanike nõustajana.

„Minu ülesandeks MISA-s on pakkuda kohalikele Narva ja Ida-Virumaa elanikele lõimumisalastes ning igapäevaelu puudutavates küsimustes nõu ning tuge. Samuti tegelen sihtasutuses ka eesti keele kohvikute ja teiste nõustamisürituste korraldamisega.

„Kuna olen Narvas sündinud ja aastaid elanud ning töötanud, siis on Narva inimeste mured  mulle tuttavad ning kohalike inimeste abistamine on mulle tähtis ja südamelähedane tegevus,“ kommenteeris Anna Kuznetsova.

Anna on  lõpetanud Tartu Ülikoolis slaavi filoloogia eriala. Peale ülikooli lõpetamist töötas ta erinevates Ida-Virumaa ettevõtetes. Viimased kolm aastat on ta töötanud turismiga seotud ettevõttes, kus tal tuli kokku puutuda klienditeeninduse ning meeskonnatööga.

MISA nõustamiskeskuse nõustajatega saab kontakteeruda kirjutades e-posti aadressil info@integratsiooniinfo.ee või helistades tasuta infotelefonil 800 9999.

Üle-eestiline seminar-arutelude sari noortele

Noorte seminar-arutelude sarja üritused jõuavad Pärnusse ja Haapsallu

Noortele mõeldud seminar-arutelude sari jätkub Pärnus ja Haapsalus toimuvate üritustega, kus fookuses on noorte piirkondlik identiteet. Üritusi korraldab Noorteühing Avatud Vabariik koostöös Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusega Meie Inimesed (MISA).

„Novembris toimusid meil seminar-arutelud Narvas, Tartus ja Tallinnas. Kõikide arutelude teemad olid erinevad, kesksel kohal olid vastava piirkonna jaoks olulised küsimused. Heameelt valmistab see, et noored olid aktiivsed ja näha oli, et käsitletavad teemad läksid neile korda,“ kommenteeris toimunud üritusi Vladislav Veližanin Noorteühingust Avatud Vabariik.

Detsembris toimub kaks üritust. 8.12 toimub arutelu Pärnu Ühisgümnaasiumis ja aasta viimane üritus toimub 19.12 Haapsalus, Läänemaa Ühisgümnaasiumis. Mõlemad kohtumised  on pühendatud kohalikule identiteedile. Arutatakse Pärnu ja Haapsalu linna tuleviku üle –  kas ja miks võiksid noored tulla (tagasi) elama Pärnumaale ning Läänemaale.

Üritused on osalejatele tasuta. Seminar-aruteludele registreerimise info leiab koduleheküljelt www.or.ee. Ürituste info leiab ka Facebooki lehelt: https://www.facebook.com/avatudvabariik.

Seminar-arutelude teemafookuses on noorte suhted ja suhtlemisoskus erinevates sotsiaalsetes keskkondades. Ürituste korraldamisega soovitakse toetada 17-26-aastaste noorte omavaheliste kontaktide tekkimist ja vähendada kultuuridevahelisi barjääre.

Seminar-arutelude sarja üritused vältavad kuni 2017. aasta maini. Kokku oodatakse osalema 700 noort üle Eesti.

Ürituste korraldamist toetab MISA Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfo: Vladislav Veližanin, Noorteühingu Avatud Vabariik kodanikuhariduse programmi juht, E-post vladislav@or.ee, Tel 556 31777

Natalia Reppo, MISA koostöötegevuste valdkonnajuht, E-post natalia.reppo@meis.ee, Tel 659 9840

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubis osaleja tagasiside

Julia Polujanenkova: eesti keele ja kultuuri tundmise klubi on keeleõppeformaat, mida oodati juba ammu

Julia Polujanenkova töötab Tartus Kunstimuuseumis – ta on noor, aktiivne, tubli, haritud neiu, kes vaatamata oma väga heale eesti keelele otsustas oma oskusi veelgi lihvida.

„Kolm kuud tagasi liitusin Tartus eesti keele ja kultuuri tundmise klubiga. Olen väga õnnelik, et sain võimaluse klubi tegevuses osaleda. Olen 25-aastane Jõhvist pärit noor spetsialist, kes on kasvanud ja õppinud mitte-eestikeelses keskkonnas. Keeleklubiga puutusin esmakordselt kokku seoses õpingutega Peterburi ülikoolis, kus võõrkeelte klubid olid väga populaarsed. Mind pani alati mõtlema, et miks sellist formaati ei kasutata Eestis, et aidata inimestel parandada oma rääkimisoskust. Hiljem sain teada, et keeleklubid tõesti tegutsevad ka Eestis, kuid paljud, kaasa arvatud mina ja mu pere, ei olnud sellest lihtsalt teadlik. Nüüd, kus ma ise käin keeleklubis,  jagan hea meelega oma kogemust ja arvamust ka teistega, et innustada inimesi keeleklubiga liituma.

Paljudel inimestel, kes on hulga aega eesti keelt õppinud, on probleem, kuidas alustada suhtlemist. Näiteks venekeelsel inimesel, kes elab Ida-Virumaal ja töötab venekeelses kollektiivis, on võimalik eesti keelt kasutada mõnikord ainult kaupluses. Eestikeelseid sõpru on siis päris keeruline leida. Eestikeelseid ajalehti lugeda ja saateid vaadata on samuti raske, sest neis kasutatav eesti keel on liiga keeruline. Aga kust siis keelepraktikat saada, ilma milleta ununeb õpitud keel kiiresti ja võimatu on areneda? Just selleks ongi keeleklubid kasulikud.

Hetkel töötan eestikeelses kollektiivis, kus minu kolleegid ei paranda minu keelevigu ning mõnikord tunnen, et meil on liiga erinev kultuuritaust. Eesti keele ja kultuuri tundmise klubis teeme just seda, mida olen alati soovinud – saan rääkida ja juhendajad parandavad minu korduvaid vigu, saan küsida keeruliste reeglite kohta nõu. Nüüd orienteerun ka palju paremini Eesti kultuuriruumis ja kogu meie kooskäimine toimub väga sõbralikus atmosfääris.

Mida oleme veel teinud peale eesti keele harjutamise? Näiteks kuulub klubis käimise juurde ka erinevate kultuurisündmuste ja –asutuste külastamine. Oleme koos klubiliikmete ja nende peredega käinud äsja avatud Eesti Rahva Muuseumis, teinud kamamagustoitu, vaadanud populaarset teatrilavastust „Ma pigem tantsiksin sinuga“, kuulanud Grammyga auhinnatud Eesti Filharmoonia Kammerkoori, mänginud lauamänge ja palju muud. Kõik see aitab mul täita tühimikku minu keeleõpingutes, kust on puudu olnud need lihtsad igapäevased sõnad, mida ma pärast kooli ei ole kasutanud. Olen ka lõpuks hakanud jälgima grammatikareegleid, mis on mind alati segadusse  ajanud.

Kaks päeva tagasi kirjutas minu kolleeg üldise kirja meie asutuse töötajatele. Kirja teemaks lisas ta fraasi „Riia, mu arm“. Tänu klubis käimisele tean, et see humoorikas lause on ühe legendaarse Eesti punklaulu nimi. Väga hea tunde tekitab teadmine, et saan nüüd aru sõnadest ja nende lisatähendusest.“

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi on koht eesti keele praktiseerimiseks ja suhtlemisraskuste ületamiseks. Klubi on mõeldud eelkõige neile, kes juba oskavad eesti keelt, kuid kes vajavad veel julgustust ja tunnustust, et spontaanselt ning vabalt eesti keelt rääkida. Aastatel 2016-2017  avatakse kokku 60 eesti keele ja kultuuri tundmise klubi Tallinnas, Tartus, Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel, lisaks ka Ahtme linnaosas ja Narvas ning Pärnus. 2017. aasta lõpuni organiseerivad klubide kohtumisi ja tegevust Mitteldorf OÜ, Keelepisik OÜ, ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus OÜ ning Change Partners OÜ.

MISA toetab eesti keele ja kultuuri tundmise klubide tegevust Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, e-post: jana.tondi@mail.ee, tel. 659 9069

Rahvuskultuuriseltside üritused

Detsembrikuus tutvustavad aserid koolides oma kultuuripärandit

MTÜ Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan külastab detsembrikuu jooksul erinevaid Eestimaa koole ja ülikoole, et tutvustada noortele aserite kultuuri, traditsioone ning kombeid. Aserbaidžaani kultuuripäevade üritusi korraldab Ajdan juba 12. korda.

„Kooliõpilastele ja üliõpilastele korraldatavate ürituste läbiviimine on aserbaidžaani kogukonnale väga tähtis. Loodame, et tänu tutvustusüritustele mõistavad kooliõpilased paremini ka nende koolis õppivaid aserbaidžaani juurtega lapsi ning muutuvad seeläbi tolerantsemaks. Soovime, et meie lapsed tunneksid uhkust oma ja perekonnaliikmete päritolu üle,“ selgitas kultuuriürituste läbiviimise mõtet MTÜ Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskuse Ajdan esimees Nijazi Gadžijev. „Koolid, kes on samuti aserbaidžaani kultuuriüritustest huvitatud ja tahaksid meid külla kutsuda, võivad meiega julgelt ühendust võtta,“ lisas Gadžijev.

Detsembrikuus toimuvad Aserbaidžaani kultuuripäevade üritused Tallinna Ülikoolis, Tallinna Pae Gümnaasiumis, Tallinna Saksa Gümnaasiumis, Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Nõo Reaalgümnaasiumis.

Aserbaidžaani kultuuripäevade raames saab osa võtta viktoriinist, kus osalejad saavad kontrollida oma teadmisi Aserbaidžaani ajaloo, kultuuri ja traditsioonide kohta ning õppida ka uusi fakte. Parimatele on kingituseks rahvuslikud suveniirid. Toimub näitus, kus tutvustatakse Aserbaidžaani loodust, linnakultuuri, rahvariideid jne. Kohal on ka aserbaidžaani rahvatantsijad.

Lisainfo: Nijazi Gadžijev, MTÜ Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan, e-post: info@azeri.ee, tel 5019 694

Üritust toetab MISA rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu, mida rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, e-post: kristina.pirgop@meis.ee; tel 659 9024

Jaanuari aluses toimub rahvusvaheline festival ja konkurss „Sinilinnu lend“

Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit LÜÜRA korraldab juba 24. korda lastele ja noortele mõeldud muusika- ja tantsufestivali ning konkurssi „Sinilinnu lend“. Üritus leiab aset jaanuari esimesel nädalal.

„Konkursi korraldamise eesmärk on toetada rahvuskultuuride säilitamist ja innustada, toetada noori, kes rahvamuusika ning -tantsudega tegelevad. Samuti on konkursi korraldamine hea võimalus andekaid noori esile tuua ja tunnustada,“ kommenteeris ürituse korraldamise eesmärki RRÜL LÜÜRA juht Ilona Uzlova.

Konkursist saavad osa võtta lapsed ja noored vanuses 5-25 eluaastat. Konkursil saab esineda kolmes kategoorias: laulmine, tantsimine ja pillimäng.

05.01.2017 kell 11.00 algab konkurss Lindakivi Kultuurikeskuses (J. Koorti 22, Tallinn).

06.01.2017 kell 14.30 toimub Lindakivi Kultuurikeskuses (J. Koorti 22, Tallinn) ürituse galakontsert.

Pealtvaatajatele on konkurss ja galakontsert tasuta! 

Lisainfo: Ilona Uzlova, RRÜL LÜÜRA juht, tel. 5808 1044, e-post: info@lyra.ee

Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide tegevust rahastab MISA Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, e-post: kristina.pirgop@meis.ee, tel. 659 9024

„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood Eestis elavatest inimestest

„Ühiskonda lõimitus eeldab uue elukohamaa keele ära õppimist, selle kultuuri ja seadustega tutvumist ning neist lugu pidamist“ –  Said´i lugu 

„Olen pärit Marokost, kuid mul on Hispaania kodakondsus. Minu elukäigu võib tinglikult jagada kolmeks, lähtuvalt sellest, kus ma olen elanud – Kanaari saartel, Hispaanias ja Eestis. 

Marokos õppisin arheoloogia ja arheoloogiapärandi eriala, kuna mind huvitab väga arheoloogiliste ja ajalooliste mälestusmärkide säilitamine ning taastamine.

Kõige raskem oli elu Kanaari saartel, kuhu suundusin õpinguid jätkama. Kuna stipendiumist ei piisanud elementaarsete elamiskulude katteks, pidin leidma mõne tööotsa, et teenida lisaraha. Üliõpilasena pidin ootama tööluba kuus kuud ja seetõttu hakkasin nädalavahetustel ebaseaduslikult tööle ühes ööklubis, kus töötades sain suure kultuurišoki. Hiljem töötasin öösiti parklavalvurina. Töötasin kuuel ööl nädalas ja käisin päeval loengutes. Kuigi olin väga üksik, stressis ja kurnatud, suutsin esimese õppeaasta lõpetada edukalt. Teisel aastal ei tulnud ülikoolis käimisest aga midagi välja – pidin õpingud katkestama, et ellujäämisele keskenduda. Sain aru, et pean oma elus midagi muutma, sest olin tulnud Kanaari saartele eesmärgiga õppida, mitte töötada, kuid ma ei saanud ka Marokosse naasta.

Otsustasin kolida Barcelonasse, sest mul oli seal sõpru, kes leidsid mulle töökoha postkontoris. Pidasin ühendust sufistide vaimse kogukonnaga, kus kohtasin ka oma tulevast naist. Sealses keskuses mediteerimine aitas mul end tunda osana kogukonnast. Minu maailm muutus täielikult. Mul oli nüüd pere ja tugisüsteem, mis aitas mul paremini ühiskonda mõista. Sain viimaks lõpetada oma magistriõpingud.

Mu naine kuulus UNESCO keskuses arutelurühma, kus said kokku eri piirkondadest ja eri uskumustega inimesed, et arutada vaimseid ja ühiskondlikke teemasid – kuidas elada rahus ning pidada lugu kõigi ühistest huvidest, erinevustest ja arengutest. Lõin nende tegevuses aktiivselt kaasa. Mõistsin, et inimesed kardavad seda, mis on neile võõras. Korraldasime üritusi, et tutvustada omavahel kohalikke elanikke ja erinevaid kogukondi.

Kui algas majanduskriis ja UNESCO keskus oli sunnitud oma tegevuse lõpetama, hakkasin mujal tööd otsima. Olime varem mitu korda Eestis käinud. Siin elab mu naise poeg, kes on abielus eestlannaga. Käisime siin sageli mu naise lapselapsi vaatamas. Tundsime end Eestis olles alati õnnelike ja rahulikena. Seda otsust polnud kerge teha, ent kuna meil polnud Hispaanias tööd ja Eestis olid meil ees pereliikmed, siis mõtlesime, et miks mitte siia kolida. Eestisse asusime elama 2014. aasta kevadel ja kolme kuu pärast leidsin tööd pagarina. Mu naisel oli alguses töö leidmisega raskusi, kuid säästud ja pere toetus olid suureks abiks.

Lisaks pagarina töötamisele tegelen ma ka muuga, näiteks aitan põgenikel viia end paremini kurssi Eesti kultuuri, seaduste ja hüvede ehk üldkokkuvõttes siinsesse ühiskonda lõimumisega. Minu arvates eeldab Eesti ühiskonda lõimitus esiteks siinse keele ära õppimist, teiseks Eesti kultuuri ja seadustega tutvumist ning kolmandaks neist lugu pidamist.

Vahendajal on väga tähtis osa, sest ta peab olema kannatlik ja suutma mõista nii sisserändajaid kui kohalikke elanikke. Lisaks peab ta oskama leida lahendusi. Just selles seisneski minu töö Barcelonas ja loodan kogu südamest, et saan sellega Eestis ka edaspidi tegeleda.”