Integratsiooni Sihtasutus tähistas oma sünnipäeva
Eesti keele messid „Ku-ку!“ said peetud. Kuidas läks?
Narva eesti keele majale on juht leitud
Sa ei tea, kuidas tähistada mitmekesisuse päeva? 
Innovaatiline keeleäpp pakub tasuta eesti keele õpet

Eesti juudi kogukond kutsub rahvusvahelisele konverentsile

Välismaalaste kohanemisprogrammi järgmised koolitused stardivad aprillis ja mais

 

Integratsiooni Sihtasutus tähistas oma sünnipäeva

 

5. aprillil tähistas Integratsiooni Sihtasutus SpaceXi sündmuskeskuses oma 20. aastapäeva. Aastatel 1998-2018 lõimumisvaldkonna eest vastutanud ministrid vahetasid mõtteid kaasahaaravas debatis, mida juhtis “Eestlase käsiraamatu” autor Mihkel Raud. Muusikaliselt lahutasid meelt lauljatar Elina Nechayeva ja ansambel Comodo.
 

Debatis osalenud endised rahvastikuministrid Katrin Saks, Eldar Efendijev ja Paul-Eerik Rummo tõdesid, et hoiakute muutmine võtab kõige enam aega, kuid 20 aasta jooksul on suudetud korda saata päris palju.

Sündmuse kõiki fotosid saab vaadata siit: http://www.meelikyttim.com/Events/Integratsiooni-Sihtasutuse-20-aastap%C3%A4ev/n-HBqtRM/
Vaata aastapäevaks valminud filmi: https://youtu.be/SVlWEP24e5U

Eesti keele messid „Ku-ку!“ said peetud. Kuidas läks?

Läks korda ning Integratsiooni Sihtasutus plaanib eesti keele messe ka edaspidi korraldada.

Messi külastas ühtekokku 1400 inimest:
Narvas 400 inimest
Tallinnas 1000 inimest

Messi töötube külastas ühtekokku 350 inimest
Narvas 150 inimest
Tallinnas 200 inimest

Oma keeleõppevõimalusi pakkusid messidel 13 keeleõppeasutust, lisaks esitleti mitmeid teisi iseseisvalt eesti keele õppimise võimalusi. Eriti edukaks kujunes õppematerjalide müük – koguni nii, et messi ajal tuli müüjail käia laost lisa hankimas.

Tallinna messil läks loosimisele terve keelekursus – Game Clubi innovatiivne mänguline eesti keele suhtluskursus „Juhan“, mis päeva viimasel loosimisel omaniku leidis.

Narva eesti keele majale on juht leitud

Integratsiooni Sihtasutus valis Narva eesti keele maja juhiks Jelena Kordontšuki, kellel on mitmekülgne kogemus projektide vedamisel ning keeleõpetajana nii täiskasvanute õppes kui üldhariduskoolis.

Praegu Narva Keeltelütseumi eesti keele õpetajana töötav Kordontšuk alustab eesti keele maja juhina tööd aprilli keskpaigast.  

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul hakkab Narva eesti keele maja käivitama teotahteline inimene, kes on ennast mitmes piirilinna haridusasutuses näidanud kui edukat eesmärkide saavutajat.

“Kordontšuki senine töökogemus ja suurepärane kohalike olude tundmine annab meile kindlustunnet, et tema juhtimisel saab Narva eesti keele majast piirkonna sõlmpunkt, kus eesti keelest erineva emakeelega inimesed saaksid õppida ja praktiseerida eesti keelt,” märkis Käosaar.

Vastvalitud eesti keele maja juhi peamiseks väljakutseks saab Integratsiooni Sihtasutuse üksuseks oleva eesti keele maja üles ehitamine Narvas, meeskonna loomine ja juhtimine, võrgustiku loomine koos oma valdkonna asjatundjatega ning avaliku kuvandi kujundamine. Narva eesti keele maja avatakse kavakohaselt 2. jaanuaril 2019.

Tallinna eesti keele maja juhti konkursi korras ei leitud ja otsingud juhi leidmiseks jätkuvad. “Otsime inimest, kellel oleks suur kogemus nii haridusjuhtimises kui lõimumise teemades ja tugev inimkesksele juhtimisele orienteeritus,” ütles Käosaar.

 

Sa ei tea, kuidas tähistada mitmekesisuse päeva? 
Kutsu rahvuskultuuriselts külla või sõida Pärnusse ja Haapsallu

Kes esindaks kultuurilist mitmekesisust paremini kui rahvusvähemuste kultuuriseltsid? On ju 25. aprillil asetleidva mitmekesisuse päeva eesmärk märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ja erakordsust.

Päeva väärtuste tutvustamiseks võiksid Integratsiooni Sihtasutuse kaasabil kutsuda oma ettevõttesse või organisatsiooni külla rahvuskultuuriseltsi, kes

• jagab oma rahvusköögi saladusi,
• tutvustab rahvatantsu võtteid,
• õpetab rahvuslikku käsitööd,
• esineb särtsaka kontserdiga,
• viib läbi põneva loengu,
• korraldab huvitava näituse.

Kel soovi kutsuda kultuuriselts külla, soovitame pöörduda partnerlussuhete valdkonnajuhi Kristina Pirgopi poole. Tema kontakti leiate teate allosast.

Rahvuskultuuridega saab tutvust teha ka Pärnus ja Haapsalus, kus mitmekesisuse päeva puhul korraldatakse kolm sündmust:

• 22. aprillil kell 11-15 on Pärnus aadressil Karja 4 Tantsukollektiivi Pärlike avatud uste päev, mille teema on slaavi rahvatants.
• 25. aprillil kell 10-16 korraldab Vene Rahvakultuurikeskus Bereginja Haapsalus aadressil Kastani 7 avatud uste päeva. Üleval on näitus ning toimub kaitsenuku „Jumala silm“ valmistamise töötuba.
• 29. aprillil kell 14 on Pärnus aadressil Rüütli 23 (2. korrus) luuleõhtu, kus esitatakse luulet eri rahvuste emakeeles.
   

Lisainfo: Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht, tel: 659 9024, e-post: kristina.pirgop@integratsioon.ee

 

Innovaatiline keeleäpp pakub tasuta eesti keele õpet

Nüüdsest saavad eesti keelest erineva emakeelega inimesed õppida keeleõppeprogrammi Speakly abil eesti keelt tasuta. Speakly võimaldab eesti keelt õppida vene, inglise, saksa ja prantsuse keele baasil.

Speakly keeleõppeprogrammi saab kasutada nii arvutis kui ka telefonis. Programm koosneb kolmest sammust: sõnad, kirjutamine ja rääkimine ning eluliste olukordade harjutamine.

Keeleõppeprogrammis kasutatakse spetsiaalseid mälutehnikaid, et uus info jääks võimalikult hästi meelde – programm saab ise aru, milliseid sõnu peab kasutaja rohkem harjutama ja millal on parim aeg nende kordamiseks. Kiire tulemuse saavutamiseks peaks kasutaja õppima programmi abil vähemalt 15 sõna päevas, mis võtab iga päev keskmiselt 35 minutit.

Speakly on Integratsiooni Sihtasutuse kingitus eesti keelt õppida soovijatele riigi sajanda sünnipäeva puhul. Võimalus õppida programmi abil eesti keelt kehtib ka pärast juubeliaasta lõppu.

 

Kuidas saada ligipääs tasuta eesti keele õppele selle programmi kaudu? Toimi nii:

1. Mine www.speakly.me;

2. Vajuta "Osta kohe";

3. Logi sisse, vali eesti keel, vali mistahes pakett;

4. Sisesta sooduskood EV100, mis nullib tasu;

5. Tee keeletest enda taseme määramiseks;

6. Alusta õpinguid.

Lisainfo: Ott Ojamets, Speakly tegevjuht, tel 51 209 38, e-post: ott@speakly.me 

 

Eesti juudi kogukond kutsub rahvusvahelisele konverentsile

Konverents leiab aset 23. aprillil kell 9:30-17:00 Kultuurikatlas ning see on pühendatud kolmele 2018. aasta tähtpäevale – Eesti Vabariigi 100. aastapäevale, Iisraeli Riigi 70. aastapäevale ja 30 aasta möödumisele juudi elu taastamisest Eestis.

Konverentsil võetakse vaatluse alla juutide ja eestlaste vastastikused suhted minevikus ja tänapäeval. Sada aastat tagasi sündinud Eesti Vabariik andis Eestis elavatele juutidele võimaluse arendada vabalt oma kogukonna elu ja teostada end rahvusvähemusena. Ühtlasi toetas see sionismi arengut Eestis ja Iisraeli repatrieerumise algust, mis lubas Eesti juutidel osaleda taastatud Iisraeli riigi ehitamisel.

Konverentsil esinevad peaminister Jüri Ratas, Eesti Juudi Kogukonna esinaine Alla Jakobson, Iisraeli suursaadik Dov Segev-Steinberg, Eesti pearabi Shmuel Kot jt. Konverentsil on sünkroontõlge (vene, eesti  ja inglise). Registreerimine:  http://www.jewish.ee/konverents2018/#register. Konverentsi rahastab kultuuriministeerium.

 

Lisainfo: Eesti Juudi Kogukond MTÜ, tel: + 372 6623034, e-post: info@jewish.ee

 

Välismaalaste kohanemisprogrammi järgmised koolitused stardivad aprillis ja mais

Martin Tulit, Siseministeerium

 

Aprillis algab Eestisse elama asunud välismaalastele mõeldud kohanemisprogrammi kevadhooaeg ja stardivad uued koolitusgrupid. Uude riiki kolimine ja sealse eluga alustamine on küll põnev teekond, kuid ka paras väljakutse. Et kohanemine oleks võimalikult sujuv, pakub Eesti välismaalastele võimalust osaleda tasuta kohanemisprogrammis.

 

Erineva sisuga koolitustest koosnev programm annab ülevaate põhilistest teemadest, mida Eestisse saabunud välismaalasel kohanemiseks vaja läheb. Näiteks tutvustatakse üldise eluolu, töö ja ettevõtluse, õppimise ja teadusega seotud teemasid ning õpetatakse algtasemel eesti keelt. Samuti jagatakse praktilist nõu, mis on abiks perekonnaga Eestisse elama asumisel. Kokku on kohanemisprogrammis seitse erinevat ühepäevast teemapõhist koolitust ning algtaseme eesti keele õpe, mis kestab üle kahe kuu. Kohanemisprogrammi koolitused toimuvad inglise ja vene keeles ning üldjuhul Tallinnas, Tartus ja Narvas.

 

Kes saavad osaleda?

Kohanemisprogrammi tasuta koolitustele on oodatud osalema kõik välismaalased, kes on Eestis elanud vähem kui 5 aastat ja kellele on antud Eestis tähtajaline elamisluba või kellel on tähtajaline elamisõigus, näiteks nagu Euroopa Liidu kodanikud. 

 

Abiks tööandjale

Suur osa Eestisse saabuvatest välismaalastest tuleb end siia tööalaselt teostama. Välismaalasest spetsialisti Eesti eluga kohanemine nõuab lisapingutusi ka tööandjatelt, kuna mujalt saabunud töötaja ei pruugi olla kursis Eesti töökultuuri, igapäevase eluolu, õiguste ja kohustustega ega oska veel eesti keelt. Seetõttu vajavad tuge nii välisspetsialist kui ka tööandja. Kohanemisprogramm on abiks välisspetsialisti värvanud ettevõtjale, vähendades tema koormust välisspetsialisti kohanemise toetamisel ja ka näiteks keeleõppel. Piisava arvu inimeste puhul on kokkuleppel koolitajaga võimalik korraldada koolitusi ka ettevõtte enda ruumides.

 

Miks koolitustel osaleda?

Kõik kohanemisprogrammi koolitused on tasuta. Koolitused on praktilised ja sisaldavad palju elulisi näiteid, mis aitavad õpitut paremini mõista ja neid teadmisi igapäevaelus kasutada. Kõik koolitused toimuvad avatud  ja toetavas õpikeskkonnas professionaalsete juhendajate käe all. Lisaks uute teadmiste saamisele on koolitustel osalenutel suurepärane võimaluse luua omale Eestis tutvusvõrgustik ja saada uusi kontakte. Koolitusprogrammi läbiviija on Expat Relocation Estonia. Kohanemisprogrammi rahastavad Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi kaudu ning Siseministeerium.

 

Kohanemisprogrammi ja koolituaegade kohta loe: www.settleinestonia.ee

 

Südikad maailmaparandajad, kandideerimise lõpuni on jäänud 10 päeva!
Käimasolev hange
Kümmet lõimumist edendavat spordi- ja kultuuriprojekti toetatakse 80 000 euroga
Üle 200 vene noore kolib suvel Võrumaa peredesse
Üle saja väliseesti noore tuleb suvel Viljandimaale keelelaagrisse
Märgi kalendrisse: kodanikupäeva viktoriin on 19.–29. novembrini
Mai teine pool meelitab slaavi kultuuriga
Juuni algul ela kaasa Ukraina kultuurile
Mais alustas tööd uus uuringute valdkonna juht
Anna Farafonova liigub uuele ametikohale
Tasuta tugiteenus haridusasutustele

 
Südikad maailmaparandajad, kandideerimise lõpuni on jäänud 10 päeva!
 

Tuletame meelde, et käimas on personaliotsing Narva ja Tallinna eesti keele majadesse. Otsime eesti keele õpetajaid ja keeleõppeprojektide läbiviijaid, kelle töö algab kavakohaselt tuleva aasta jaanuaris.

Mõlemasse majja asub tööle viis spetsialisti, kes on ühtaegu tugevad nii eesti keele õpetamises A1 ja A2 tasemel kui ka õppe elavaks muutmises ja keeleõpet toetavate praktikate korraldamises. Lisaks võetakse tööle keeleõppe tegevuste läbiviijaid-eestvedajaid, kelle ülesandeks on lõimumist toetvate ühistegevuste korraldamine, koostöövõrgustike loomine, vajadusel ka keelekohvikute läbiviimine ettevõtetes ja kogukonnakeskustes.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul võiks eesti keele majadest saada piirkonna sõlmpunkt, kus eesti keele õpe ja praktiseerimine käib mitmekesiselt, sh mõnusas klubilises vormis. „Otsime inimesi, kellel on tugev motivatsioon valdkonda panustada. Unistame, et eesti keele majadest saavad positiivse atmosfääriga kohad, kuhu inimestel on meeldiv tulla ning kus nad saavad nõu ja tuge eesti keele õppimisel ja ka Eesti ühiskonnas kodusemalt tundmisel.“

Välja valitud inimesed alustavad tööd 2019. aasta alguses. Tööleasumisele eelneb Tartu Ülikooli põhjalik täiendkoolitus.

Sihtasutus ootab huvilisi infopäevale Tallinnas 9. mail kell 13:00-15:00 Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor saalis, Suur-Sõjamäe 10a, ruum nr 227, II korrus.

Kandideerimise tähtaeg on 18. mai 2018.

Tutvu töökuulutustega:
- eesti keele õpetajate otsimise kuulutus: https://www.integratsioon.ee/uudised?news_id=1090
- eestvedajate otsimise kuulutus: https://www.integratsioon.ee/uudised?news_id=1091

 

Käimasolev hange

Mais avanes riigihange „Eesti keele kursused Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele“
 

Riigihanke eesmärk on leida keeleõppekorraldajad eesti keele A1, A2, B1, B2 ja C1 tasemel kursuste ettevalmistamiseks ja elluviimiseks vähelõimunud püsielanikele Narvas, Tallinnas ning Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Kohtla-Järve Ahtme linnaosas. Kursused tuleb ellu viia ajavahemikul 21.08.–21.12.2018. a.

Hange on jagatud osadeks: 1. osa - Narvas elavad vähelõimunud püsielanikud; 2. osa - Tallinnas elavad vähelõimunud püsielanikud; 3. osa - Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Kohtla-Järve Ahtme linnaosas elavad vähelõimunud püsielanikud.

Kokku luuakse hanke raames 1200 õppekohta.

 

Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris aadressil https://riigihanked.riik.ee/register/hange/197300 

Pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 07. juunil 2018  kell 11.00.  
 

Eesti keele kursusi rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel +372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

 

Kümmet lõimumist edendavat spordi- ja kultuuriprojekti toetatakse 80 000 euroga

Integratsiooni Sihtasutus valis ligi 100 projektikonkursile laekunud taotluse hulgast välja kümme projekti, mida toetatakse 80 000 euroga. Valitud projektid loovad soodsa pinnase eri emakeelt kõnelevatele Eesti inimestele omavahel lävimiseks.

Integratsiooni Sihtasutuse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul on osalemine ühises kaasahaaravas tegevuses üks parimaid eri kultuuritaustaga inimeste lõimumismooduseid. „Koos sporti harrastades ja kultuuriüritustest osa saades tekivad kontaktid eri emakeelt kõnelevate inimeste vahel märksa loomulikumalt kui muidu,“ lausus Tondi.

Allpool on ülevaade toetust saanud projektidest. Ühele projektile taotletav toetus võis maksimaalselt olla 10 000 eurot.
 

• Spordiürituste Korraldamise Klubi Narva Energiajooks 2018 toimub sel aastal kaheksandat korda ning on kasvanud Ida-Virumaa suurimaks rahvaspordisündmuseks.

 

• Eesti Jalgpalli Liidu projekt „Me kõneleme jalgpalli!“ toob Ida-Virumaa jalgpallifestivalidele kokku 400 tüdrukut, kes Eesti naistreenerite käe all ja naiskoondislastega koos osalevad lõbusates harjutustes ja mängudes.

 

• MTÜ Lasnaidee projekt „Lasnamäe kogukondlik linnaaed“ loob läbi kogukondliku linnaaianduse heanaaberlikke sidemeid. Linnaaia algatus Võru 11 hoovis loob Lasnamäel esimese omalaadse suhtlus- ja kogunemiskoha, kus korraldatakse avalikke seminare, töötube ja talguid.

 

• MTÜ ContempArt Narva Ooperipäevadel tutvustatakse kaasaegset klassikalist muusikat ning saab nautida maailma esietendusi ja noorte loovisikute tööd. Suureks sündmuseks on eesti helilooja Madis Järvi Narvale pühendatud uudisteose esitamine.

 

• OÜ Mägede Hääl korraldab Kohtla-Järvel kahepäevase kogupereürituse, mille kontserdite kava kõrvutab kohalikke artiste nagu Estrada Orchestra, Smoke'N'Smile ja Kaschalot üleriigiliste esinejatega nagu Winny Puhh, Orelipoiss ja Holy Motors, et seeläbi Ida-Viru venekeelseid bände tuua laiema publikuni.
   
• Tallinna Keskraamatukogu korraldab Eesti kirjanike kohtumised "#minaloenagasina?!"/„#ячитаюаты?!“ vene keelt emakeelena kõnelevate õpilastega.

 

• Kistler-Ritso Eesti SA projekt „Kümme kümnendit Eesti ajaloos“ arendab noorte koostööoskust, andes teadmised akadeemilisest kirjutamisest ning näituste kureerimisest.

 

• Motus spordiklubi „EV 100 Narva Jooksusari 2018“ pakub jooksuüritusi hooajaringselt.
   
• SA Eesti Spordi- ja  Olümpiamuuseumi lõimumisprogrammi "Sport ühendab!" abil tutvustatakse Ida-Virumaa noortele spordilugu ja -kultuuri. Haridusprogramme ja töötube uuendatakse, et neid oleks võimalik läbi viia kakskeelsetena ning et need kõnetaks ka eesti keelest erineva emakeelega noori.

 

• Eesti Orienteerumisliidu projekt „Ida-Virumaa venekeelse elanikkonna kaasamine orienteerumiskogukonda“ soovib liita elanikke nii osalejana kui ürituste läbiviijana.

 

Projektide tegevused toetavad arengukava Lõimuv Eesti 2020 alaeesmärki 1 (Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud meetme) 1.2 Igapäevaste kontaktide, suhtluse ja kaasamise toetamine ühiskonnas eesmärkide elluviimist, vt Lõimuv Eesti 2020: http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/le2020_arengukava_uuendatud_2016.pdf

 

Lisainfo: Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee, tel 659 9069

 

Üle 200 vene noore kolib suvel Võrumaa peredesse

Üle 200 noore Ida-Virumaalt ja Tallinnast õpib eeloleval suvel eesti keelt ja kultuuri tundma nii, et kolib selleks ajutiselt ümber eesti peredesse Võrumaal. Pereõpet korraldab Integratsiooni Sihtasutus.

Pereõpe on hästitoimiv meetod tutvustada Eestis elavatele eesti keelest erineva emakeelega 7-18aastastele noortele lähemalt eesti kultuuri ning pakkuda võimalusi keele praktiseerimiseks ja kontaktide loomiseks eesti keelt emakeelena kõnelevate samaealiste noortega.

Projektikonkursil osutus edukaks kolm pakkujat. Nii korraldavad pereõpet tänavu MTÜ Volonta, MTÜ Veeda vaheaeg Võrumaal ja MTÜ Lapsele oma kodu.

Integratsiooni Sihtasutuse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul annab kümme päeva eestikeelses peres koolinoortele väga hea keelepraktika kõrval ka võimaluse kogeda teistsugust elukorraldust.

„Noortele pannakse kokku põnev programm, nii et jututeemadest ei tule neil kindlasti puudu. Külastatakse kohalikke vaatamisväärsusi, käiakse matkamas, peetakse lõkkeõhtuid ja piknikke, hoolitsetakse koduloomade eest ning mängitakse sportlikke võistlusmänge. Tegevuste valikul arvestatakse lisaks ilmale ka noorte sooviga,“ ütles Tondi.

Pereõppe toimumise ajagraafik ning kontaktid asuvad siin: https://www.integratsioon.ee/2018-eesti-keele-ja-kultuuri-ope-peredes-projektilaagrites-pusilaagrites

Integratsiooni Sihtasutus on toetanud eesti keele ja kultuuri õpet peredes ja laagrites alates 1998. aastast ja sellest on osa saanud ligikaudu 20 000 last ja noort Eestimaa eri paigust.

Eesti keele ja kultuuri õpet peredes toetatab Kultuuriministeerium 85 240 euroga.
 

Eesti keele õpe eesti peredes projektid toetavad arengukava Lõimuv Eesti 2020 alaeesmärk 2 (Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu)  meetme 2.1  „Võimaluste loomine vähelõimunud välispäritolutaustaga Eesti püsielanike ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja lõimumise toetamiseks“ elluviimist.

 

Lisainfo: Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

 

Üle saja väliseesti noore tuleb suvel Viljandimaale eesti keele ja kultuuri laagrisse

Integratsiooni Sihtasutus korraldab väliseesti noortele juunist augustini eesti keele- ja kultuurilaagrid, kus partneri MTÜ HeadEst abiga võõrustatakse viies laagrivahetuses 110 noort.

 

Sel aastal tuleb laagrisse noori 30 riigist - Portugalist, USA-st, Poolast, Norrast, Taanist, Iirimaalt, Saksamaalt, Türgist, Serbiast, Mehhikost, Itaaliast, Maltalt, Belgiast, Hollandist, Rootsist, Soomest, Rumeeniast, Prantsusmaalt, Inglismaalt, Austriast, Lätist, Aafrikast, Bahama saartelt, Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast, Kõrgõztanist, Austraaliast, Kanadast ja Hondurasest.

 

Keelelaagrites õpivad 13-18aastased väliseesti noored eesti keelt, suhtlevad eestlastest eakaaslastega ning õpivad paremini tundma Eesti kultuurikeskkonda. Käiakse ekskursioonidel, tutvutakse Eesti vaatamisväärsustega ja tehakse sporti. Väliseesti noorte kõrval lööb laagris kaasa 40 Eesti tuginoort, kes toetavad võõrsil elavaid eakaaslasi eesti keeles suhtlemisel ja tutvustavad neile noorte tegemisi Eestis.

 

Integratsiooni Sihtasutuse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul tunnetavad välismaal elavad eesti noored neis laagreis sidet kodumaa ja eesti keelega. „Laagris kogetu motiveerib neid Eesti kohta rohkem teada saama ja ärgitab mõtlema, kuidas oma tulevikku Eestiga siduda,“ märkis Tondi.
 

• I vahetus – 25. juunist – 5. juulini 2018 noortele, kes on oma keeleoskustasemelt algajad. Toimub Venevere Puhkekeskuses, Viljandimaal   www.venevere.ee;
• II vahetus – 9. juulist – 19. juulini 2018 noortele, kes valdavad eesti keelt edasijõudnu tasemel. Toimub Venevere Puhkekeskuses, Viljandimaal   www.venevere.ee;
• III vahetus – 23. juulist – 2. augustini 2018 noortele, kes on oma keeleoskustasemelt algajad. Toimub Venevere Puhkekeskuses, Viljandimaal   www.venevere.ee;
• IV vahetus – 24. juulist – 3. augustini 2018 noortele, kes valdavad eesti keelt edasijõudnu tasemel. Toimub Sammuli Puhkekülas Viljandimaal   www.sammuli.ee;
• V vahetus – 6. augustist – 16. augustini 2018 noortele, kes valdavad eesti keelt vabalt.  Toimub Venevere Puhkekeskuses, Viljandimaal   www.venevere.ee.

Kokku registreerus Integratsiooni Sihtasutuse kodulehe kaudu 2018. aastal toimuvatesse suvelaagritesse üle 200 välismaal elava noore.

Väliseesti noorte suvelaagreid korraldab Integratsiooni Sihtasutus alates 2000. aastast.
 

Eesti päritolu noorte keele- ja kultuurilaagreid toetavad Kultuuriministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium „Rahvuskaaslaste programmi 2014-2020“ raames ning Riigikantselei EV100 projektist.

 

Lisainfo: Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, e-post: jana.tondi@intergratsioon.ee, tel 6 599 069

 

Märgi kalendrisse: kodanikupäeva viktoriin on 19.–29. novembrini
 

Tänavune viktoriin tuleb ühe küsimustikuga ehk 50 küsimusega eesti keeles. Iga viktoriini lahendanu saab kohe pärast viktoriini lõppu 30. novembril oma e-posti aadressile personaalse lingi viktoriini tulemustega.
 

Kodanikupäevaga samal nädalal toimuv viktoriin on järjekorras kuueteistkümnes. Varasematel aastatel on sihtasutus koostanud mitu erinevat viktoriini küsimustikku, mis suunatud lahendamiseks eri vanuseastme õpilastele. Aastate jooksul lahendas viktoriini edukalt lõpuni ligi 75 000 õpilast. Aastatel 2015–2017 pakkus sihtasutus viktoriini lahendamise võimaluse ka täiskasvanutele – 10 000 isikut panigi oma kodanikuteadmised proovile.
 

Kodanikupäeva viktoriini läbiviimist toetab Kultuuriministeerium.

 

Mai teine pool meelitab slaavi kultuuriga

Mai teisel poolel peetavad traditsioonilised slaavi kultuuri ja kirjakeele päevad on kõigi Eestis elavate slaavirahvaste jaoks suur ja tähtis pidu.

Kultuuriühendus Kirill ja Meffodi kutsub kõiki kultuurihuvilisi inimesi kultuuripäevade sündmustest osa saama, sest Eestis elavad slaavlased on kokku pannud tõeliselt põneva kultuuriprogrammi. Tule kuula, kuidas kõlab slaavi vaimulik, klassikaline ja rahvamuusika ning ela kaasa omanäolistele slaavi tantsudele ja folkloorile.
 

Slaavi kultuuri- ja kirjakeele päevad 2018

KAVA

 

18. mail kell 13 Vene Kultuurikeskuses

X Slaavi kultuuri ja kirjakeele päevade avamine.

"Vene kirjanduse igaviku kujundid ja sümbolid - vestlus vene kirjakeelest“

Sergei Fjodorov, pedagoogikateaduste kandidaat, Peterburi diplomijärgse pedagoogilise hariduse akadeemia filoloogia osakonna juhataja.
 

18. mail kell 16 Vene Kultuurikeskuses

Vene Kunstnike Ühenduse Eestis näituse avamine
 

18. mail kell 18 Vene Kultuurikeskuses

Naiskoori Slavjanka kontsert "Ja hinges on kevad"

 

19. mail kell 16 Vene Kultuurikeskuses

Kammerkoori Eleegia ja segakoori Russ kontsert

 

21. mail kell 17 Vene Kultuurikeskuses

Kultuuriajaloo magistri Tatjana Tšervova loeng "Iidse vene kultuuri ja kirjanduse ajaloost"

 

22. mail kell 12 Vene Kultuurikeskuses

Eesti Kunstnike Liidu liikme Sergei Minini loeng "Kirill ja Methodius"

 

23. mail kell 18:30 Aleksander Nevski Katedraalis

Õigeusu vaimulike laulude kontsert, pühendatud Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Korneliuse mälestusele. Osalevad Tallinna kirikute koorid ja ilmalikud koorid.
 

23. mail kell 17 Vene Kultuurikeskuses

Klassikalise muusika kontsert "Slaavlaste hääled", osalevad Vene Filharmooniaühingu solistid

 

24. mail kell 11 Vene Kultuurikeskuses

Eesti Kunstnike Liidu liikme Valeri Lauri loeng "XVIII-XIX saj. vene maalikunsti kirjandusteostel põhinevad süžeed"
 

24. mail kell 18 Vene Kultuurikeskuses

Folkloorikontsert "Laulusillad", osalevad Tallinna ja Haapsalu folkloorikollektiivid

 

25. mail kell 18 Vene Kultuurikeskuses

Vene kultuuri päev "Vene ime", pühendatud kontsertbalalaika 130. aastapäevale

- Film "Kolme pillikeele saladus" (toetab Vene Föderatsiooni Suursaatkond Eestis) 

- Teenelise Valgevene harrastuskollektiivi rahvakunstiansambli Rondo (Brest) esinemine
 

26. mail kell 18 Vene Kultuurikeskuses

Valgevene kultuuri päev, osalevad Valgevene (Minsk, Brest) ja Tallinna folkloori-, teatri- ja instrumentaalmuusika kollektiivid

 

27. mail kell 13 Vene Kultuurikeskuses

Sankt Peterburgi Puškini rajooni Laste Muusikakooli №45 õpilaste klaverikontsert

 

27. mail kell 16 Vene Kultuurikeskuses

Ukraina kultuuri päev, osalevad Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsiooni Eestis loomingulised kollektiivid ja solistid

 

Sissepääs tasuta.

Lisainfo: Tatjana Semenjuk, Slaavi kultuuri ja kirjakeele päevade peakorraldaja, kultuuriühenduse Kirill ja Meffodi juhatuse liige, e-post: semjana7@gmail.com

 

Juuni algul ela kaasa Ukraina kultuurile

 

3. juunil 2018 kutsub Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Lindakivi kultuurikeskusesse rahvusvahelise laste ja noorte festivali „Kvitõ Ukrainy“ galakontserdile, mille programm on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.

 

Festivalil osalevad koreograafiaansambel Kolor, instrumentaalansambel Meloodia, laste vokaalstuudio UN C ANTO ning pühapäevakoolide õpilased Tallinnast, Valgast, Narvast, Sillamäelt ja Tapalt. Välisesinejana lööb kaasa noorteteater Rezonans Ukrainast. Festivali programmi režissöör on koreograafiaansambli Kolor kunstiline juht Niina Koort.

Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis president Vladimir Palamar kutsub kõiki külastama galakontserti, pühapäevakoolide õpilaste käsitöölaata ja kunstinäitust.

 

Uksed on avatud kell 15.00, galakontsert algab kell 15.30. Sissepääs on tasuta. Tere tulemast!
 

Sündmust rahastatakse rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu Kultuuriministeeriumi eelarvest.

 

Lisainfo: Ljubov Laur, Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis, e-post: ukrainaoae@gmail.com, tel 5668 9607

Tööd alustas uus uuringute valdkonna juht

Alates 7. maist on Integratsiooni Sihtasutuse uus uuringute valdkonna juht Olga Loitšenko.  

Olga on lõpetanud Tallinna Ülikooli kirjaliku tõlke magistriõppe (2015. aastal). Pärast seda astus ta doktorantuuri, kus jätkab kolmandat aastat õpinguid lingvistika erialal. Olga uurib eesti-vene kakskeelsete keelejuhtide värvisõnavara ja -assotsiatsioone. Praegu tegeleb ta kognitiivse ja psühholingvistikaga ning on seadnud eesmärgiks liikuda ka neurolingvistikasse.

Olga varasem töökogemus on peamiselt turismivaldkonnast – ta töötas kaks aastat giidina Tallinn Traveller Toursis. Uuringuvaldkonnaga on ta kokku puutunud doktorantuuri kaudu, osaledes projektis COST New Speakers in a Multilingual Europe: Opportunities and Challenges koos oma juhendajaga ning algatades projekti „Eesti-vene kakskeelsete sinised ja lillad värvikategooriad eesti ja vene keeles“, mille planeerib lõpuni viia 2019. aasta jaanuaris. Lisaks sellele on ta juhendanud üliõpilaste seminari- ja bakalaureusetöid kakskeelse keelekäsitluse, identiteedi ja keelehoiakute kohta. Suurimaks saavutuseks peab Olga artikli Colour terms in the blue area among Estonian-Russian and Russian-Estonian bilinguals ilmumist kogumikus Progress in Colour Studies. Cognition, language and beyond eeloleval suvel.    

Anna Farafonova liigub uuele ametikohale

Seni Integratsiooni Sihtasutuse Narva kontoris nõustajana töötanud Anna Farafonova võtab alates 14. maist Ljudmilla Peussalt üle koostöötegevuste valdkonnajuhi rolli seoses viimase siirdumisega pikemale puhkusele. 

Antud valdkonnajuhi ülesandeks on koostöötegevuste plaanimine ja elluviimine ning koostöövõrgustiku arendamine.

 

Tasuta tugiteenus haridusasutustele

 

Eesti Pagulasabi pakub heade partneritega koostöös haridustöötajatele üle Eesti tuge rände- ja pagulastaustaga laste ja noorte õppetööga seonduvate küsimuste käsitlemisel ning mitmekultuurilise ja salliva õpikeskkonna kujundamisel. 
 

Tasuta teenuse eesmärgiks on tõsta haridustöötajate professionaalset enesekindlust rände- ja pagulustaustaga laste ja noorte õppetööga seonduvate küsimuste käsitlemisel ning mitmekultuurilise ja salliva õpikeskkonna kujundamisel. 
 

Teenust saavad tellida kõik Eesti haridusasutused – koolid, lasteaiad või noorsootööasutused. Pakutakse tuge nii haridusjuhtidele, õpetajatele kui tugitöötajatele.
 

Võimalik on saada tuge ühekordselt (näiteks, õpetajatele koolituspäeva korraldamine või õpilastele maailmaharidusliku töötoa läbiviimine) kui ka leppida kokku pikaajalises tegevusplaanis.
 

Nõustamistegevuse vorm lepitakse kokku iga vastava haridusasutusega eraldi, lähtuvalt selle individuaalsetest vajadustest. Haridusasutuse toetamine võib toimuda nii otsekohtumiste (nt nõustamisvisiidid ja koolitused) kui ka vahendatud kohtumiste (nt kirjavahetus, telefoni või Skype kõne) vormis.
 

Teenuse sisu lähtub haridusasutuste individuaalsetest vajadustest. Laias laastus on teenusel kaks suunda:
1. Konsultatsioonid ja koolitused haridusasutuste juhtkonna, õpetajate ja tugitöötajate sihtgrupile.
2. Teadlikkust tõstvad ja silmaringi avardavad tegevused nii haridusasutustes õppivatele lastele ja noortele kui nende vanematele.
 

Teenust osutatakse Eesti Pagulasabi projekti “Mobiilsete nõustamisgruppide käivitamine haridusasutustes põgenikutaustaga laste õppetööga seonduvate küsimuste käsitlemiseks” raames, mida rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. 
 

Rohkem infot teenuse sisu kohta leiab siit: http://www.pagulasabi.ee/tugiteenus-haridusasutustele

 

Tööandja, kasuta võimalust töötajate eesti keele oskuse arendamiseks!
Otsime eesti keele kursuste läbiviijaid
Kes tutvustaks Eesti kultuuriruumi siin elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele?
Otsime uudseid lahendusi, mis soodustavad eesti keele kasutamist loomulikus suhtluskeskkonnas
Esimesed pereõppevahetused Võrumaal on toimunud
Meediahariduse projektid elavdasid 200 õpilase ajakirjandushuvi
Ilmus raamat „Meie, mustlased“
Ingerisoomlased kutsuvad laulu- ja tantsupeole
Nädalavahetusel on Läti kultuuripäevad Eestis

 

Tööandja, kasuta võimalust töötajate eesti keele oskuse arendamiseks!
 

Alates 1. juunist 2018 saavad tööandjad taotleda töötukassast koolitustoetust töötajate eesti keele oskuse arendamiseks*. Häid valikuid eesti keele õppeks on kõigile, kuid nende hulgast sobivaima variandi leidmine ei pruugi olla lihtne ülesanne. Kutsuge appi Integratsiooni Sihtasutuse nõustajad, et leida teie töötajate vajadustele enim sobivad keeleõppelahendused.

 

Integratsiooni Sihtasutuse nõustajad analüüsivad teie töötajate ootusi eesti keele õppele. Tänapäeval on õppimisvõimalusi sedavõrd palju, et keskendudes iga õppija vajadustele ning võimalustele on võimalik vältida keskpäraseid ja poolikuid lahendusi. Nii tööandja kui ka töötaja huvi on siseneda keeleõppesse eesmärgistatult ja õppida tõhusaimal viisil.

 

Integratsiooni Sihtasutuse nõustamis- ja infoteenuse kohta saate lisateavet https://www.integratsioon.ee/noustamine või võttes ühendust infotelefonil 800 9999 või kirjutades e-posti aadressil info@integratsiooniinfo.ee

 

Vastavalt tööandja soovile pakub Integratsiooni Sihtasutus ka:

• töötajatele kohanemis- ja lõimumisalast teavitust ning nõustamist tööandja ruumides;
• pärast töötajate keeleõppe käivitamist tuge metoodikate rakendamisel; lisaks juhendavad, kuidas toetada töötajate iseseisva keeleõppe alustamist ja jätkamist;
• võimalust osaleda mitmeetapilisel koolitusel keelekohvikute metoodika rakendamiseks ja samuti mentorlust.

 

Tööandjale pakutava toe elluviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist "Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused".

* Koolituse maht peab olema vähemalt 80 akadeemilist tundi ja koolitus võib kesta kuni ühe aasta. Koolitustoetuse avaldus tuleb esitada enne koolituse algust.

Toetuse saamiseks peab ettevõte taotluse esitamisele eelneva kolme aasta jooksul kokku vähemalt kahel aastal olema maksnud tööandja töötuskindlustusmakset. Töötaja (kelle koolitamiseks toetust taotletakse) tööleping peab pärast taotluse esitamist kehtima veel vähemalt kuus kuud.

 

Tööandja saab töötajate koolitamiseks valida täiskasvanute koolituse seadusele vastava täienduskoolituse või kui koolitusturul sobivat koolitust ei pakuta, siis koolitajaga ise sobiv õppekava koostada. 

 

Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale koolituskulu, koolitusel osalemisega seotud töötaja sõidukulu ning palgakulu tunnitöötasu alammääras aja eest, mil töötaja osales koolitusel. Kulude kogusummast hüvitame kuni 80%, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot töötaja kohta.

 

Täpsemad tingimused koolitustoetuse taotlemiseks leiate töötukassa kodulehelt https://www.tootukassa.ee/content/tootuse-ennetamine/koolitustoetus-tooandjatele

 

Koolitustoetuse taotlemise avalduse saate esitada enda jaoks sobival viisil e-töötukassas, e-postile koolitustoetus@tootukassa.ee, posti teel või töötukassa esinduses kohapeal.

 

Otsime eesti keele kursuste läbiviijaid

Avatud on riigihange Eesti keele kursuste korraldamiseks vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele.

Riigihanke eesmärk on sõlmida neli hankelepingut eesti keele A2, B1 ja B2 tasemel kursuste ettevalmistamiseks ja elluviimiseks ajavahemikul 21.08.2018–21.12.2018 vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele. Hanke raames luuakse 608 õppekohta.

Riigihange on jaotatud osadeks järgmiselt: Ida-Virumaa (osa 1) ja Tallinn ja/või muu Eesti (osa 2).
 

Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris aadressil https://riigihanked.riik.ee/register/hange/197605.

Pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 14. juunil 2018 kell 11.00.   

Kursusi rahastab Euroopa Sotsiaalfond projekti nr 2014-2020.2.06.004005006.01.15-0001 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse 5.2 „Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine“ alategevuse 5.2.1 „Lõimumiskoolitused“ kaudu.
 

Lisainfo: Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel +372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

 

Kes tutvustaks Eesti kultuuriruumi siin elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele?

Juunis avanes riigihange „Eesti kultuuriruumi tutvustamine Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele“.

Riigihanke eesmärk on sõlmida kuni neli hankelepingut Eesti kultuuriruumi tutvustavate tegevuste ettevalmistamiseks ja elluviimiseks ajavahemikul 01.08.2018–31.10.2019 Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele. Riigihanke raames saavad kultuurimooduli tegevustes osaleda tuhat inimest.

 

Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris. Pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 2. juulil 2018  kell 11.00.  

 

Tegevusi rahastab Euroopa Sotsiaalfondi projekt nr 2014-2020.2.06.004005006.01.15-0001 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“.

 

Lisainfo: Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel +372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

 

 

Otsime uudseid lahendusi, mis soodustavad eesti keele kasutamist loomulikus suhtluskeskkonnas

 

Kutsume MTÜsid, kohalikke omavalitsusi, riigiasutusi ja eraettevõtteid osalema projektikonkursil eelarvega 300 000 eurot. Konkursi eesmärk on luua võimalusi, tehnoloogiaid ja võtteid eesti keele kasutamiseks mitteformaalses suhtluskeskkonnas ning seeläbi tõsta eesti keelt madalamatel tasemetel kõnelejate enesekindlust eesti keeles suhtlemisel igapäevaelus.
 

Ühele projektile taotletav toetus on maksimaalselt 30 000 eurot.
 

Taotluse esitamise tähtaeg on 21. juuni.

Narvas toimub infotund 11. juunil kell 11:00-12:30 sihtasutuse nõustamiskeskuses (Kerese 3, II korrus). Infopäevale palume registreeruda e-posti aadressil martin.eber@integratsioon.ee

 

Projektikonkurssi rahastab Kultuuriministeerium

Lähem info konkursi kohta: https://www.integratsioon.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=724

 

 

Esimesed pereõppevahetused Võrumaal on toimunud
 

Pereõppe esimeses (1.-10. maini), teises (13.-22. maini) ja kolmandas vahetuses (24. maist 2. juunini) Võrumaal osales kokku 30 õpilast, sh Narva Keeltelütseumist 23, Narva Pähklimäe Gümnaasiumist 1, Narva Kesklinna Gümnaasiumist 3 ja Sillamäe Kannuka Koolist üks õpilane.

Veeda Vaheaeg Võrumaal projekti osalejate muljed on positiivsed – pereõpe on hea võimalus eesti keeles suhelda ja kuulda eesti keelt pidevalt enda ümber. Ilmad on ka olnud ilusad ning sestap käisid noored pärast tunde aega veetmas Tamula rannas ja promenaadil. Võrumaa pered vastuvõtjatena on samuti rahul: "Lapsed on toredad ja kõik läks kenasti.“
 

Elizaveta Tsõganova jagab enim kiidusõnu Võru gümnaasiumi headele õpetajatele ja sõbralikele klassikaaslastele. Ka Allan Ivanov mainib esimese asjana abivalmis Võru gümnaasiumi õpilasi. Lisaks kiidavad noored häid elutingimusi, huvitavaid ekskursioone ja maitsvat toitu. Nendega ühineb Anastassia Ivanova, kes samuti jagab häid sõnu Võru gümnaasiumi koolilõuna kohta.

Pereõppe läbiviimisega tegeleva MTÜ Volonta projektijuhi Maivi Liiskmanni sõnul ongi parimaks reklaamiks osalenud noorte positiivsed kommentaarid. „Need innustavad ka teisi klassikaaslasi tulema kümneks päevaks Võrumaale eesti keelt praktiseerima ja osa saama ühistest ettevõtmistest.“

Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul pingutavad korraldajad tõsiselt, et eesti keele ja kultuuri õpe eesti peredes õnnestuks. „Esmatähtis on noorte ja nende vanemate rahulolu toimuva pereõppe suhtes, aga vähemtähtsad ei ole ka kultuuriprogrammi valik, vaba aja veetmise võimalused ja loomulikult söök.“

 

Integratsiooni Sihtasutus toetab käesoleval suvel ühtekokku 204 noore osalemist pereõppes.

 

Meediahariduse projektid elavdasid 200 õpilase ajakirjandushuvi

 

Kuidas sättida valgust foto ja video tegemiseks? Mida on vaja sütitava stsenaariumi kirjutamiseks? Kuidas kasutada kujundusprogramme? Neid ja teisi meediaoskusi omandas jaanuarist maini ligi 200 üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilast.
 

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse projektis osalenud 19 õppurit said praktilisi oskusi montaažitehnika ning korporatiivse video loomise eripärade kohta. Kõige huvitavamaks pidasid osalejad tööd valgusega ja stsenaariumi kirjutamist. Projekti raames tehti koostööd Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudiga.

 

• MTÜ Lasnamäe Huvikooli projektis osales noori ühtekokku 15 Tallinna gümnaasiumist eesmärgiga muuta sotsiaalmeedia kasutamine teadlikumaks ning analüüsida erinevaid infoallikaid. Õpiti tegema kvaliteetseid fotosid mobiiltelefoni abil ning omandati praktilisi oskusi, kuidas neid töödelda ning valminud fotodest näitus kokku panna.

 

• Tapa Gümnaasiumi projekt “Pärielu koolimeedias" suunas õpilasi ühiskonnas aktiivselt ja vastutustundlikult kaasa rääkima. Eelnevalt said õpilased süvendatud ettekujutuse telesaate valmimise tehnilisest protsessist ning ka sisulisest ajakirjanduslikust poolest, millele aitasid kaasa õppekäigud ERRi ja konsultatsioonid professionaalsete meediatöötajatega. Projekti tulemusena anti 20 õpilase osalusel kooli FB lehel otse-eetrisse telesaade.

 

• Valga Gümnaasiumi 20 meediast huvitunud noort õppisid valmistama reklaamplakatit kujundusprogrammide abil. Külastati ka Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituuti ning erinevaid meediatoimetusi.
   
• MTÜ VVS Media Grupi projektis osales 30 eesti ja vene emakeelega õpilast Tallinna koolidest, et omandada oskus üles leida olulist infot, seda kriitiliselt hinnata ning saada pädevus meedia vahendusel avalikesse aruteludesse sekkuda. Teoreetiliste loengute kõrval osalesid koolinoored ka praktilistes video- ja loovtundides, filmisid ja koostasid telesaate tekste ja intervjuusid.

 

• Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õpilased õppisid Arvo Iho juhendamisel, kuidas saada laia silmaringiga inimeseks. Selleks on vaja olla avatud erinevatele meediaallikatele - tasub vaadata dokumentaalfilme ja maailma tuntumate meediaasutuste saateid. 30 õpilase osalusel valmisid videoklipid sotsiaalsetest probleemidest (koolikiusamisest, raha ja töö väärtusest, telefonisõltuvusest jne).

 

• MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Tuulemaa korraldas fotonäituse waldorfkooli igapäevaelu kohta, tähistamaks waldorfhariduse 100. sünniaastapäeva. Näituse ettevalmistamine hõlmas õpilaste koolitamist (milline on hea foto, mida pildistamisel silmas pidada, kuidas fotosid järeltöödelda) ja näituse kommunikatsiooni korraldamist. Noored õppisid tundma eri meediakanaleid ja žanre, mille kaudu oma projektist rääkida.

 

• Tallinna Teeninduskooli 22 õppurit osalesid meedialaagris, et arendada kirjalikku eneseväljandusoskust. Osalejad omandasid uudise, arvamuse ja intervjuu loomise baasoskused, mida rakendati Teko meistrivõistlusi käsitlevate tekstide kirjutamisel. Toimusid ka pildilise uudisloome töötoad.
   

Meediahariduse projekte rahastas haridus- ja teadusministeerium ühtekokku 17000 euro ulatuses.

Projektide läbiv eesmärk oli teadvustada, kuivõrd mitmekesine võib meediatöö olla ning saada ülevaade ajakirjandustoimetuste keskkondadest ja karjäärivõimalustest meedias. Projektides osalenud noored oskavad nüüd paremini mõtestada uudiste väärtust ja asjaolu, et ühel infol saab olla mitmeid erinevaid tähendusi.
 

 

Ilmus raamat „Meie, mustlased“

29. mail esitleti dokumentaalfoto raamatut “Meie, mustlased” (We, the Roma), mille autoriks on fotokunstnik Annika Haas ja Eesti romade kogukonna lapsed üle vabariigi.

 

Eesti on koduks pea 200 eri rahvusele, nelja sajandi vältel on eestlaste seas elanud ka romad ehk rahvakeeli mustlased. Stereotüübid ja negatiivsed arvamused romade kohta on laialt levinud, kuid kas on õiglane kritiseerida, kui sügavam teadmine või vaade selle rahvakillu kohta tegelikult puudub.

 

Haas on tegelenud Eesti romade eluolu jäädvustamisega ligi 10 aastat. Fotograaf jagas mustlaslastele üle Eesti välja pisikesed pildimasinad ning kahe aasta jooksul jäädvustasid nad kõike seda, millest nende elu koosneb ja mis on neile tähtis. Fotoprojektis osalesid kogukonna noorema põlvkonna esindajad Valgast, Tartust, Varstust, Maardust, Kohilast, Tapalt, Kallastelt ja Paldiskist.

Lisaks laste ja Haasi fotodele moodustab raamatus omaette osa ka ühe mustlasperekonna isiklike fotode arhiiv 1960.-1990. aastaist, andes raamatule juurde väärtusliku visuaalantropoloogilise nüansi. Raamat on kakskeelne – eesti ja inglise.

 

Raamatu sünnile on kaasa aidanud paljud inimesed ja organisatsioonid, sh Integratsiooni Sihtasutus.

 

Ingerisoomlased kutsuvad laulu- ja tantsupeole

Eesti Ingerisoomlaste Liit korraldab laulu- ja tantsupeo, mis leiab aset 16. juunil kell 13:30 Iisaku lauluplatsil.
 

Eestis elavate ingerisoomlaste laulu-ja tantsupidude traditsioon sai alguse 1991. aastal Elvas. Sellest ajast on peetud 27 laulupidu erinevates Eesti linnades. Seekordne pidu on Iisakus, et tutvustada Ida-Virumaa elanikele Ingerisoomlaste rahvuskultuuri. Kokku tuleb ligi 400 esinejat: ingerisoomlased ja isurid Eestist, Soomest ja Venemaalt ning peost võtavad osa ka kohalikud eesti folkloorirühmad Alutaguse vallast.

Sündmust rahastatakse rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu Kultuuriministeeriumi eelarvest.

Lisainfo: Maire Petrova, Eesti Ingerisoomlaste Liidu juhatuse esinaine, tel +372 526 0394, e-post: maire2008@gmail.com

 

Nädalavahetusel on Läti kultuuripäevad Eestis

9.-10. juunini toimuvad Tallinnas Läti 100. juubeliaastat tähistavad Läti kultuuripäevad Eestis „Läti 100“. 

 

9. juunil Maarjamäe lossi pargis (Pirita tee 56)

• Avaürituseks on mängufilmi „Vanaisa, kes on arvutist ohtlikum“ esilinastus Eestis. Lätis pälvis film viimase viie aasta kõige vaadatuma perefilmi tiitli.
• Folkloorigruppide, tantsutruppide ja teiste esinejate kontserdid.
• Kogu päeva vältel on võimalik külastada Läti maiuste-, disaini- ja käsitöölaata.
• Kaasaegse Läti disaini toovad endaga pood M50 ja teised.
• Kogu päeva vältel tegutsevad käsitöötoad.  
• Jahutust pakkuvad Valmiermuiža õlu ja tõeline Läti kodujäätis „Gogelmogelsilt“.  
• Traditsioonilisi läti toite valmistab Läti kuulus koduperenaine Ilze Briede.  
• Maitsta saab tõelist läti leiba, pirukaid ja jaanijuustu.

10. juunil Meistrite Hoovis (Vene 6)

• Läti maiuste-, disaini- ja käsitöölaat ja kontserdid.

Kavaga tutvumiseks külasta https://www.facebook.com/lkpeL100/

 

Lisainfo: Laura Šmideberga, Läti Rahvuskultuuri Selts Eestis, e-post: laura.shmideberga@gmail.com, tel +372 545 11595