Eesti keele- ja kultuuri klubid alustavad tegevustega juba detsembris
Novembris toimub Mektory`s esimene ristmeedia hackaton ja audiovisuaalmeedia arenguseminar
MISA korraldab rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele täiendkoolituse
Projektlaagrid aitavad vähendada venekeelsete noorte keelebarjääri
Armeenia pühapäevakooli õpilased said õppereisilt indu uueks kooliaastaks

Eesti keele- ja kultuuri klubid alustavad tegevustega juba detsembris

Alates detsembrist hakkab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) korraldama klubide abiga keelelist ja kultuurilist kümblust Eestis elavatele eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele vähelõimunud püsielanikele. Keele- ja kultuuriklubid on mõeldud eelkõige neile, kes oskavad eesti keelt vähemalt B1-tasemel ning kes tahavad oma suhtluskeelt parandada või keeletaset hoida.

„Keele ja kultuuri kümbluse klubid on mõeldud neile, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad tundma õppida eesti kultuuri eripära ja vajavad praktilist tuge ja innustust eesti keeles rääkimiseks. Klubi kohtumistele kaasatakse eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesi, kes saavad keele õppijaid erinevate teemade ja tegevuste juures abistada – tutvustada antud teemaga seotud sõnavara, enam kasutatavaid väljendeid ja lauseid,“ selgitas MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi. Klubi on ka koht, kus eesti keeles rääkimist, kuulamist ja kirjutamist harjutatakse läbi huvitavate, eluliste ja kultuuriga haakuvate teemade. „Klubitegevus ei ole päris keeletund ega –kursus, vaid need kohtumised on suunatud vabale suhtlemisele, ühiskonnas aktuaalsete teemade aruteludele ning huvitavate kultuurisündmuste külastuskogemuse ja info jagamisele. Lisaks tavapärasele nn klassiruumis kohtumisele, külastavad klubide liikmed ka erinevaid kultuurisündmusi ja üritusi,“ lisas Tondi.

Eesti keele ja kultuuri klubi liikmeks saavad esmajärjekorras selle aasta suvel MISA kodulehe kaudu B2-taseme eesti keele kursustele registreerunud. Klubiga liitumine saab olema kõigile vabatahtlik.

Igal klubil on 2 eestvedajat ja 16 erineva eriala ja taustaga liiget. Klubi tegevustesse kaasatakse eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed või vähemalt C1-taseme keeleoskusega külalisesinejaid. Klubide liikmed ja eestvedajad saavad pooleaastase perioodi jooksul kokku vähemalt kord nädalas ning osalevad vähemalt kord kuus ühel sündmusel või õppereisil.

„Kuni novembri keskpaigani ootame pakkumusi klubide eestvedajate leidmiseks ja tegevuste läbiviimiseks üle Eesti. Hanke kohta leiab infot ka MISA kodulehelt. Klubide esmaste tegevustega, nagu näiteks infopäevade ja tutvustusürituste korraldamisega potentsiaalsetele huvilistele, soovime alustada juba aasta lõpus,“ selgitas Tondi. Kõik klubide eestvedajad hakkavad pidama koos klubilistega oma kohtumistest ka blogipäevikut, kus igast koosviibimisest sünnib uus sissekanne. 

Projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevust „Keeleline ja kultuuriline kümblus“ elluviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Keelelise ja kultuurilise kümbluse klubiliste tegevuste kogumaksumus aastateks 2015-2016 on 300 000 eurot.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee 

Novembris toimub Mektory`s esimene ristmeedia hackaton ja audiovisuaalmeedia arenguseminar

13.-15. novembril 2015 toimub Tallinnas innovatsioonikeskuses Mektory Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed tellimusel ETV+ korraldatav ristmeedia seminar, kus otsitakse ideid uute audiovisuaalmeedia programmide väljatöötamiseks.

MISA meedia valdkonnajuhi Natalja Kitami sõnul on audiovisuaalmeedia programmi väljatöötamiseks korraldatava arenguseminari eesmärgiks soov leida uusi meediaformaate, mis kõnetaksid venekeelset auditooriumi ning pakuksid huvi ka eestikeelsetele inimestele. „Ootame kohale nii eraisikud kui ka avalik-õiguslikke ning erakanaleid – kõiki inimesi, kes tunnevad meedia vastu huvi ja kes sooviksid panustada uute, kaasaegsete ning inimesi kõnetavate meediatoodete turule toomisse, mis aitavad panustada ka sallivama ja sidusama ühiskonna arenemisse,“ lisas Kitam.

Audiovisuaalmeedia arenguseminar saab avalöögi reedel, 13. novembril, kell 15.00. Esimesel seminari päeval toimub ideede kaardistamine ja meeskondade valimine. Kokku moodustatakse erinevate ideede põhjal 12-15 meeskonda. Seejärel algab pea kuni südaööni kestev ideede arendamine gruppides. Laupäeval algab seminaripäev kell 9.00, mis kestab hiliste õhtutundideni – toimuvad vahekokkuvõtted, mentorite kaasamised ja pilootprojekti kokkupanemine. Pühapäeval algab üritus samuti kell 9.00 audiovisuaalsete programmide kavandite tutvustamisega ning seejärel juba gruppides, ideede esitluste kokkupanemisega. Õhtul kell 18.00 algab ideede tutvustusüritus, mida saab jälgida  ETV+ kodulehel ka otseülekandena. Toimub võitjate väljaselgitamine ja autasustamine. Seminari programmiga saab tutvuda aadressil www.multipulti.ee.

Ristmeedia maratoni võitja saab 25 000 eurot oma idee teostamiseks ja võimaluse oma idee näitamiseks uues telekanalis ETV+. Eriauhindade võitjad saavad arendada oma ideed koostöös Taani, Rootsi ja Suurbritannia Rahvusringhäälingutega. Kohapeal aitavad tiime ristmeedia valdkonna asjatundjad  Eestist, Rootsist ja Saksamaalt. Ideid hindab professionaalne žürii. Kokku saab seminarist ja ristmeedia maratonist osa võtta 200 inimest.

Kolmepäevast audiovisuaalmeedia seminari finantseeritakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest eesmärgiga saada praktiline sisend lõimumisvaldkonna sisuteemade tutvustamiseks läbi audiovisuaalmeedia võimaluste.

Lisainfo: Natalja Kitam, MISA meedia valdkonnajuht, tel. 6599061, e-post: natalja.kitam@meis.ee.

MISA korraldab rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele täienduskoolituse

Integratsiooni ja Migratsioon Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldab 21.-22. novembril 2015 rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele täienduskoolituse. Õpetajatele tutvustatakse, milline on tänapäeva last toetava õpetaja olemus ning räägitakse ka lapsekeskse ja ainekeskse metoodika rakendamisest õppetöös.

Koolituse läbiviija Kersti Türgi sõnul tähendab arhetüüpne lähenemine seda, et igal ajastul elavatel lastel on olemas nende arengut ja potentsiaali toetavad õpetajad. „Koolitusel püüamegi selgust saada, kas ja millised õpetajad suunavad ja abistavad meie aja lapsi kõige ilmekamalt ning mõjusamalt,“ lisas ta.

„Koolitusel saavad osalejad kogeda loovaid, kogemuslikke ja kaasavaid meetodeid, mis toetavad enesereflektsiooni ja aitavad õpitut oma töös rakendada. Tähelepanu all on ka õpimotivatsioon ja seda mõjutavad tegurid. Näiteks soovime, et koolitusel osalevad pühapäevakooli õpetajad saaksid vastused küsimusele, kuidas motiveerida õpilasi pühapäevakoolis käima ning antud kogemust oma igapäevaelus ka kasutama,“ tutvustas Türk.

MISA korraldatud pühapäevakooliõpetajate täienduskoolituse viib läbi Kersti Türk, kes on olnud nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoog ning juhtinud Tartu Erakooli ja Leiutajate Külakooli. Samuti on Kersti Türk koos Mari-Mall Feldschmidtiga avaldanud kaks pedagoogidele suunatud raamatut – „Arenguvestlused koolis“ ja „Õhinapõhine kool“. Toetava õpetaja hingemustri temaatikat õppis Kersti Türk 2013. aasta sügisel Ameerika Ühendriikides toimunud täienduskoolitusel.

Lisaks novembris toimuvale üritusele korraldab MISA sellel aastal pühapäevakooli õpetajatele veel kaks täienduskoolitust, millest järgmine leiab aset 5.-6. detsembril. Osalejatele tutvustatakse Euroopa keelemapi praktikaid ja õpitakse kasutama teatraalseid elemente keeletundide ilmestamiseks.  Koolituse viivad läbi Evelin Müüripeal ja Leili Sägi.

Koolitusele on oodatud rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajad, kes on MISA koostööpartnerid või kes soovivad selleks saada. Koolitustel osalemiseks edastab MISA personaalse kutse.

Pühapäevakoolide õppetegevust rahastab MISA Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: 

Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee; Kersti Türk, õpetaja ja sotsiaalpedagoog, e-post: kersti@pfe.ee.

Projektlaagrid aitavad vähendada venekeelsete noorte keelebarjääri

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetas sel aastal ka mitmeid 7-19-aastastele noortele mõeldud eesti keele ja kultuuriõppe projektlaagreid. Nii näiteks said Põlvamaal Saverna Põhikooli õpilased tuttavaks Narva Keelelütseumi õpilastega ning Narva Eesti Gümnaasiumi ja Narva 6. Kooli õpilased leidsid uudis sõpru Võrumaa Sõmerpalu Põhikooli noorte seast.

Augustikuus toimus kolme kooli ühine projektlaager „Põlvamaa kultuuriradadel“, mille eesmärk oli pakkuda Narvas elavatele vene emakeelega noortele võimalust eesti keele praktiseerimiseks igapäevases keskkonnas. Lisaks keeleõppimisele oli soov saada ka uusi sõpru eesti keelt emakeelena kõnelevate noorte seas ning tutvuda eesti kultuuriruumiga – läbi Põlvamaa erinevate huvitavate paikade, ajalooliste kohtade ja kultuuriobjektide külastamise. 

Eheda eesti kultuuri elamuse saamiseks sõitsid 27 Narva Keelelütseumi 11-12-aastast noort Lõuna-Eestisse, et koos 9 eestikeelse kohaliku noorega Tartu ja Põlvamaaga tutvust teha. Projektlaagri kasvataja ja eesti keele õpetaja Maret Annuki sõnul meeldisid noortele kõige enam õppekäigud. „Põlvamaa ajalugu ja vanaaegne elu-olu sai lastele selgeks Põlvamaa Talurahvamuuseumis maastikumängu käigus, mõisaeluga tutvusime Pikajärve mõisas ning muusika-aastale kohaselt külastasime ka Tartu Laulupeomuuseumi, et laulupeo ajalooga end kurssi viia. Väga populaarsed olid noorte seas ka igaõhtused konkursid, kus praktiseerisime koostööd. Meeleolukaks kujunes traditsiooniline  lauluvõistlus „Relvovisioon“, mis on nime saanud majutuskoha järgi, samuti tantsuvõistlus ja laagrimoe demonstratsioon,“ tutvustas Annuk.

Oktoobris leidis aset veel teinegi projektilaager "Õpime koos sõpradega", mis tõi viieks päevaks Võsule kokku 12 venekeelset õpilast Narva Keeltelütseumi 4. klassist ja 10 6.-7. klassi tugiõpilast Võrumaa Sõmerpalu Põhikoolist.

Projektlaagri eestvedaja ja majandusõpetaja Tatiana Kupratsevichi kinnitusel ootasid noored sügisest väljasõitu väga, sest laagrid on alati meeleolukad ning annavad mitmeteks nädalateks ja kuudekski veel kõneainet. „Laagri programmi kokku pannes keskendusime sellele, et lapsed saaksid võimalikult palju üksteisega eesti keeles suhelda. Ülesanded püstitasime nii, et vene emakeelega lastel tekiks vajadus või soov eesti keeles rääkida, näiteks kas abi või info küsimise eesmärgil. Sellised lihtsamad vestlused viivad sageli ka pikemate jutuajamisteni ning tekitavad üksteise vastu enam huvi,“ selgitas projektlaagri eestvedaja. Tema sõnul sai sisustatud tihedalt ka noorte vaba aeg. „Õpilased koostasid üksteise kohta kirjeldava ankeedi, valmistasid lahedaid ja tutvustavaid plakateid Eesti linnade kohta, pidasid maha võitlusliku jalgpallilahingu ja korraldasid sügisese grillpikniku, kus ei puudunud lõke, grillviinerid, lemmiklaulud ja tantsud,“ lisas Kupratsevich.

Eesti keele ja kultuuriõppe projektilaagreid rahastab MISA Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee.

Armeenia pühapäevakooli õpilased said õppereisilt indu uueks kooliaastaks

Juulikuus külastasid seitse MTÜ Armeenia Pühapäevakool Maštots õpilast koos õpetajaga Armeeniat, et võtta koos teiste välisriikides elavate Armeenia noortega mõõtu armeenia kultuuri, keele ja ajaloo tundmises. Reisimuljeid jagas õpilastega reisil käinud koolijuht ja õpetaja Džanna Šahbazjan, kes on Armeenia pühapäevakooli juhtinud juba 8 aastat.

Armeenia Haridusministeerium korraldab armeenia keele, kultuuri ja religiooni puudutava olümpiaadi välismaal elavatele armeenia päritolu noortele iga kahe aasta tagant. Pühapäevakooli õpetaja selgitusel said noored üle maailma taaskord Armeenias kokku, et veeta nädal ilusa loodusega Aghverani piirkonnas. Lisaks Eestile olid esindatud pühapäevakoolid veel Hispaaniast, Venemaalt, Prantsusmaalt, Gruusiast, Iraanist jne. Kokku osales olümpiaadil 60 õpilast, vanuses 14-18 aastat.

Esimest korda osalesid pühapäevakooli Maštots õpilased Armeenias olümpiaadil 2009. aastal. Õpetaja sõnul on positiivne see, et õpilaste jaoks on olümpiaadil osalemine andnud hea kogemuse ja neil on märgatavalt kasvanud soov oma emakeelt ja kultuuri õppida. Sel sügisel ootasid meie õpilased juba pikisilmi uue õppeaasta algust, et jätkata armeenia keele ja kultuuri õppimisega. „Meie noored võtsid seekord osa vaid ajaloo teemalisest võistlusest. Nad pääsesid finaali, kus neil tuli küsimustele vastata suuliselt armeenia keeles. Seadsime endale eesmärgiks osaleda ka tulevikus kultuuri ja keele teemalistel võistlustel.“

„Inspireerivalt mõjus osalejatele ka kohtumine žürii liikme, Armeenia Riikliku Ülikooli professori ja välismaal tegutsevatele Armeenia pühapäevakoolidele mõeldud õpiku autori Artak Movsisjaniga, kelle õppematerjali kasutame ka meie oma tundides. Lisaks pakkusid õpilastele põnevust erinevad ekskursioonid, kus giidide rollis olid žürii liikmed ja viktoriinid, kus ühes meeskonnas sai koos olla teistest riikidest pärit  noortega. Kõik osalejad pidid korraldama ka oma riiki ja kodukohta tutvustava fotonäituse,“ meenutas Džanna Šahbazjan.

Noored said osaleda mitmetes Armeenia kultuuri tutvustavates töötubades, kus õpiti rahvatantsu, -laulu  ja -luulet. Armeenia rahvatantsu töötoa viis läbi Gagik Ginosjan, kes on armeenia rahvatantsu eestvedaja ning kelle õpilane annab sellel sügisel tantsutunde ka Tartus. „Olümpiaadil korraldati ka laulude ja luuletuste konkurss, kus Eesti noored pälvisid kolm preemiat. Kindlasti on meie jaoks tähendusrikas see, et saime esitada galakontserdi lõpulaulu, mis kogu saali kaasa laulma pani,“ lisas ta.

Armeenia pühapäevakooli juhi sõnul on tähtis see, et lapsed said reisil palju üksteisega vestelda ning leidsid hulgaliselt sõpru, kellega nad ka peale olümpiaadi on suhtlema jäänud. Tänu uute sõpradega lävimisele on neis kasvanud soov tunda ja hoida oma esivanemate kultuuri ning traditsioone,“ kommenteeris Šahbažjan reisi tähtsust.

MTÜ Armeenia Pühapäevakool Maštotsi kohta saab infot küsida e-posti aadressilt mastotsh@gmail.com või helistades telefonil 53300425.

Pühapäevakoolide õppetegevust rahastab MISA Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee;
Džanna Šahbazjan, MTÜ Armeenia Pühpäevakool Maštots juht, tel. 53300425  e-post: mastotsh@gmail.com

Virumaa õpetajate eesti keele kursused said jätku
Hea eesti keele praktika saab keelelise ja kultuurilise kümbluse klubides
Veel kaheksa rahvusvähemuste pühapäevakooli said õppetegevuseks toetust
Detsember pakub rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele rohkelt uusi teadmisi
Vene Akadeemiline Selts tähistab konverentsiga oma 95. aasta juubelit
Hangete ja konkursside ülevaade

Ida-Virumaa õpetajate eesti keele kursused said jätku

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) korraldas täiendavad B2-, ja C1-taseme keeleõppe kursused veel 40-le Ida-Virumaa pedagoogile. Novembris avati õpetajate kolm uut keeleõppe rühma Narvas ja Jõhvis.

MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi selgitusel on õpetajate eesti keele oskuse parandamine MISA üks olulistest tegevussuundadest lähiaastatel. „Esmajärjekorras oleme alustanud pedagoogide koolitamisega Ida-Virumaal, kus eesti keele oskuse parandamise vajadus on kõige suurem,“ kommenteeris Tondi. 

Käesoleva aasta augustis algasid eesti keele tasemekursused 195-le Ida-Virumaa õpetajale. Sügisel kuulutus MISA välja täiendava hankekonkursi koolitajate leidmiseks, et avada veel 3 keelegruppi Narvas ja Jõhvis, kokku 40 inimesele. Keelekursused on mõeldud pedagoogidele, kelle nimed edastasid MISA-le Ida-Virumaa kohalike haridusasutuste esindajad 2015. aasta juunikuu lõpuks, kuid kes ei mahtunud esimestesse keeleõppe rühmadesse. „Novembris saimegi avada täiendavad keelegrupid –  ühe C1-taseme rühma Narvas ning B2-taseme ja C1-taseme rühmad Jõhvis,“ lisas Tondi.

Ida-Virumaa õpetajate keeleõppe tasemekoolitusi viib läbi keelefirma Algus OÜ. Pedagoogide eesti keele tunnid toimuvad 2 korda nädalas, kuni 15-liikmelistes gruppides. Lisaks viiakse vähemalt kord kuus läbi 6-tunnine intensiivõppepäev, kus osalejatele korraldatakse kohtumisi erinevate elualade ja ametite esindajatega. Kohtumiste eesmärk on luua õppijatele elulisi olukordi, kus nad peavad eesti keelt kasutades toime tulema. Keelekursused kestavad kuni 15. märtsini 2016.

Soov on, et kõik kursusel osalenud õpetajad sooritaksid 2016. aasta kevadel keeletaseme eksami ja vähemalt 80% kursuse läbinud õpetajatel paraneb keeleoskus vähemalt ühe taseme võrra. Eesti keele tasemeeksamid toimuvad 20. ja 21. veebruaril. Eksamile tuleb igal kursusel osaleval õpetajal iseseisvalt registreeruda, kas riigiportaalis www.eesti.ee või esitades avalduse Sihtasutusele Innove. Veebruarikuu eesti keele tasemeeksamile registreerimine lõpeb 1. jaanuaril 2016. Rohkem infot info leiab aadressilt http://www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid/registreerumine.

2015/2016. õppeaastal korraldab MISA eesti keele B2- ja C1-tasemekoolitusi kokku 18 rühmale Ida-Virumaal, millest 13 rühma on B2-taseme ja 5 rühma C1-keeletasemel. Keeleõppe täienduskoolitusi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee. 

Hea eesti keele praktika saab keelelise ja kultuurilise kümbluse klubides

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) viis käesoleval sügisel läbi hanke eesmärgiga leida keele- ja kultuuriklubide korraldaja eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele inimestele. Neljast laekunud pakkumusest tunnistati edukaks Mittetulundusühing Kodanikukoolitus pakkumus, kes hakkab organiseerima kuni 20 klubi tegevust 320 inimesele üle Eesti.

MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi selgitusel on eesti keele veelgi tõhusama õppe tagamiseks tähtis pakkuda lisaks traditsioonilistele keelekursustele ka võimalust keele praktiseerimiseks. „Üheks võimalikuks meetodiks on keelelise ja kultuurilise kümbluse klubid, mis pakuvad võimalust eesti keeles suhelda, kultuuriüritusi külastada ja päevakajalistel teemadel arutleda. Võrreldes keeletundidega on suhtlemine ja õppemeetodid mitteformaalsed ning õhkkond vabam,“ tutvustas Tondi klubide tegevuse ülesehitust.

Jaanuaris, veebruaris, aprillis ja mais avatakse 20 klubi Tallinnas, Tartus, Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Ahtme linnaosas ning Narvas ja Pärnus. Esimesed klubid alustavad tegevust jaanuaris Ida-Virumaal ja Tallinnas.

Eesti keele ja kultuuri klubid on mõeldud eelkõige neile, kes oskavad eesti keelt vähemalt B2 tasemel ning tahavad oma suhtluskeelt parandada või olemasolevat keeletaset hoida. Klubi liikmeks saavad esmajärjekorras käesoleval suvel MISA kodulehe kaudu B2-taseme eesti keele kursustele registreerunud. MISA edastab võimalike klubiliikmete nimekirja korraldajatele, kes võtavad seejärel tulevaste liikmetega ühendust. Klubides osalemine on vabatahtlik.

Keelelise ja kultuurilise kümbluse klubisid hakkavad juhendama 10 õpetajat, kes on ametilt täiskasvanute eesti keele või mõne muu võõrkeele õpetajad. Igal klubil on 2 eesti keelt emakeelena rääkivat eestvedajat. Klubid tegutsevad vähemalt pool aastat, mille jooksul korraldatakse liikmetele vähemalt üks iganädalane kokkusaamine ja üks õppekäik kuus. Väljasõitude ja ekskursioonide raames tutvutakse Eesti loodusvaradega, külastatakse muuseume, raamatukogusid ja teatrietendusi, kohtutakse omavalituste esindajate ja ettevõtjatega.  Külastatakse ka Riigikogu ja tehakse tutvust  Eesti valimissüsteemiga.

Detsembris toimub teabepäev keelelise ja kultuurilise kümbluse klubide eestvedajatele ning ka  esimene infopäev tulevastele klubiliikmetele.

Projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevuse „Keeleline ja kultuuriline kümblus“ elluviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, jana.tondi@meis.ee. 

Veel kaheksa rahvusvähemuste pühapäevakooli said õppetegevuseks toetust

Oktoobri lõpus selgusid rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinantseerimise teise taotlusvooru tulemused, millega eraldati tegevustoetust veel kaheksale pühapäevakoolile kogusummas 33 004 eurot.

„On rõõmustav, et meil õnnestus sel aastal korraldada täiendav taotlusvoor ja jagada tegevustoetust pühapäevakoolidele, kes kevadel toimunud esimeses voorus osaleda ei jõudnud. 22 toetust saanud pühapäevakoolile lisandus veel 8,“ esitles tulemusi MISA partnerlussuhete valdkonnajuht Kristina Pirgop. „Toetust saanud koolide seas on sellest õppeaastast Pärnus tegevust alustanud pühapäevakool, mida veab Pärnu Ingerisoomlaste Kultuuriselts. Lisaks toetasime 4 pühapäevakooli Tallinnast ja 3 kooli Narvast,“ lisas Pirgop.

Rahvusvähemuste pühapäevakool on koht, kus lapsed saavad tutvuda esivanemate kultuuriga ja õppida keelt. Tunnid on väga mitmekülgsed. Õppeaasta jooksul korraldatakse sageli ka ekskursioone või õppekäike muuseumidesse.

Pühapäevakooli tundidest saavad osa võtta kõik lapsed vanuses 3-18 eluaastat, kelle vähemalt üks vanematest on antud rahvuse esindaja. Sellest õppeaastast võetakse pühapäevakooli ka muust rahvusest lapsi, kuid nende esindatus ei tohi olla suurem kui 20% kõigist pühapäevakooli õpilastest. Pühapäevakoolide kontaktid on kättesaadavad siin: http://www.meis.ee/rahvuskultuuriseltside-puhapaevakoolid.

„Detsember on jõulukuu, mil traditsioonid saavad erilise ja olulise tähenduse. Ka kõikides pühapäevakoolides pööratakse jõulude ja uue aasta sündmustele erilist tähelepanu – tutvustatakse pühadekombeid, rahvusroogasid, jõuludele omaseid laule ja salme, räägitakse rahvapärimusi,“ selgitas MISA partnerlussuhte valdkonnajuht.

Ida-Virumaa Ingerisoomlaste Selts korraldas oma õpilastele 29. novembril 2015 Pikkujoulu ürituse, kus pühapäevakooli kasvandikud etendasid näidendit Jeesus Kristuse sünnist, laulsid soomekeelseid laule ning kohtusid Soomest saabunud jõuluvanaga. Armeenia Pühapäevakooli Maštots õpilased külastavad jõulukuul Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis pühapäevakooli õpilasi, et tutvuda kaitsepühaku Püha Nikolai ehk Nikolausi lugudega, keda Armeenias väga ei tunta.

Pühapäevakoolide baasfinantseerimist rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee. 

Detsember pakub rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele rohkelt uusi teadmisi

Detsembris korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele kaks harivat ja põnevat täienduskoolitust.

Esimene koolitus teemal „Kultuuridevaheline suhtlus: keel ja meel – draamaelemendid keeleõppes“ toimus 5.-6. detsembril 2015 Narva-Jõesuus. Kohal olid pühapäevakoolide õpetajad üle Eesti. Koolituse viisid läbi Evelin Müüripeal ja Leili Sägi.

Koolituse rühmatöös keskenduti õpetajate praktiliste oskuste arendamisele. Selgitati, kuidas ilmestada draamavõtetega keeletundi ning luua õpilastes pingevaba olekut. Nimelt draamavõtete kasutamine aitab kasvatada igas eas inimeste esinemisjulgust ja vähendada esinemisega kaasnevaid pingeid. Samuti tutvustasid koolitajad erinevaid liikumis- ja loovharjutusi, mida tunnis koostööoskuse arendamiseks kasutada. Keeleõppe seisukohalt aitab teadlike draamavõtete kasutamine  tugevdada väärtushinnanguid ning arendada suhtlemisoskust.

12.-13. detsembril 2015 leiab aset rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajate viimane täienduskoolitus sel aastal. Koolitus toimub Tallinnas viie koolitaja eestvedamisel.

Koolituse juhatab sisse Tallinna Ülikooli vene keele didaktika dotsent Irina Moissejenko. Ta õpetab võtteid, mis toetavad keele õpetamist rahvusvähemuste pühapäevakoolides ja räägib sellest, kuidas toimub laste keeleline areng kakskeelses keskkonnas. Näiteks, milliste meetodite abil on võimalik arendada õiget hääldamist, mille alusel saab valida sobilikke õppematerjale jne.

Psühholoog ja arst-terapeut Natalja Šastina selgitab õpetajatele, kuidas on võimalik hoolitseda oma sisemise oleku eest, kuidas vältida stressi ja läbipõlemist.

Koolituse teise päeva avavad kogenud koolitajad ja mitmete õpikute ning töölehtede autorid Õie Vahar ja Helgi Org. Nende teemaks on „Koostööoskus kui töö tulemuslikkuse ja rõõmu allikas“. Tähelepanu all on, kuidas teha kõrvalseisjast lapsevanemast aktiivne pühapäevakooli töös osaleja.

Selleks, et õppeprotsess oleks huvitavam ja mitmekesisem, korraldavad peaaegu kõik koolid oma õpilastele harivaid ekskursioone. Tallinna Ülikooli lektor Natalia Tšuikina räägib, kuidas saab ekskursiooni käigus keelt õpetada ja millised harjutused toetavad teadmiste omandamist kõige paremini.

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide täienduskoolitusi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.

Vene Akadeemiline Selts tähistab konverentsiga oma 95. aasta juubelit

Vene Akadeemiline Selts 95 aastapäeva auks toimub 15. detsembril Eesti Rahvusraamatukogus konverents „Vene intelligents – 95 aastat Eesti hüvanguks“.

Konverentsi eesmärgiks on teavitada avalikkust venekeelse haritlaskonna tegemisest ja panusest Eesti ühiskonna jaoks. Samuti avaldada mõtteid Eesti käesoleva hetke sotsiaalmajandusliku arengu ja näitajate kohta. 15. detsembril 2015 Eesti Rahvusraamatukogus toimuva konverentsi teema on „Eesti majanduse ja ühiskonna arengu analüüs ja perspektiivid“.

Konverentsil esinevad Vene Akadeemilise Seltsi liikmed. Osalema oodatakse teadlasi, õppejõude, avaliku, kolmanda ja erasektori organisatsioonide esindajaid, kokku kuni 120 külalist. Konverentsile saab registreerida kutse alusel. Juhul kui kutset pole saadetud, kuid on huvi üritusest osa võtta, tuleks oma osalussoovist teada anda Angela Melikhovale e-posti aadressil info@rao.ee kuni 12.12.2015.

Vene Akadeemiline Selts on üks kauaaegsemaid Eesti kodanikuühendusi, mis asutati juba 1920. aastal. Seltsi tegevus taaselustati 1990-date alguses. Vene Akadeemilisel Seltsil on täna üle 120 teadlast liikme, kõige erinevamatelt erialadelt ja vanuses. Seltsil on kolm regionaalset osakonda Tartus, Kohtla-Järvel ja Pärnus. Need osakonnad ühendavad akadeemikuid, teaduste doktoreid ja kandidaate ning magistreid. Seltsi tegevuse kohta saab rohkem infot kodulehelt http://www.rao.ee.

Konverentsi korraldamisele on oma õla alla pannud Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.
Angela Melikhova, PhD, Vene Akadeemilise Seltsi teadussekretär, e-post: info@rao.ee. 

Hangete ja konkursside ülevaade

Järgnevalt leiab ülevaate ja lühikirjeldused  Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) detsembrikuu hangetest ning konkurssidest.
 

• 30. novembril 2015 kuulutati välja sotsiaalkampaania „Keeleliselt mitmekesise töötajaskonnaga avaliku ja erasektori organisatsioonide väärtustamine ning teavitus eesti keelest erineva emakeelega inimestele karjäärivõimalustest avalikus sektoris“. Hange viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ raames. Pakkumuste esitamise tähtajaks on 15. jaanuar 2015 kell 10.00.

Lisainfot ja viite e-riigihangete registrile leiab siit: http://www.meis.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=650.
 

• 02. detsembril 2015 avanes projektikonkurss „Ühise teabevälja edendamine kultuuri- ja sporditegevuste kaudu“. Konkursile saab taotlusi esitada kahes kategoorias – ühist kultuuriruumi ja lõimumist toetavad spordiüritused  ning kultuuritegevused. Taotluste esitamise tähtaeg on 12.01.2016 kell 10.00. Projektikonkurssi rahastab Kultuuriministeerium.

Konkursi lisainfo ja dokumendid leiab siit: http://www.meis.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=651.
 

• 08. detsembril 2015 kuulutati välja hange „Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise koolitus vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele“. Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti  „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ hanke raames oodatakse pakkumusi Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise koolituste korraldamiseks 2016 – 2017 aastal  vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele. Pakkumuste esitamise tähtajaks on 07. jaanuar 2016 kell 11.00.

Lisainfot ja viite e-riigihangete registrile leiab siit: http://www.meis.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=652.
 

• Detsembris avatakse  „Väliseesti kultuuriühingute projektikonkurss“. Projektikonkurssi abil toetatakse väliseesti kultuuriprojektide ja festivalide korraldamist, kultuurikollektiivide ja loomeinimeste kontaktivahetust väliseesti kogukondadega, samuti väliseesti kultuurikollektiivide professionaalset juhendamist eesmärgiga soodustada nende osavõttu Eesti kultuuri suurüritustest. Konkurssi rahastab Kultuuriministeerium.

Lisainfot konkursi avanemise kohta leiab peatselt MISA kodulehe konkursside rubriigist:  http://www.meis.ee/konkursid.
 

• Detsembris avaneb ka „Rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkurss“. Konkursi eesmärgiks on aidata kaasa rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilimisele ning  tutvustamisele Eestis – toetatakse kultuuriühingute üritusi, festivale, rahvusvahelist koostööd ja ühise inforuumi teket jm.

Lisainfot konkursi avanemise kohta leiab peatselt MISA kodulehe konkursside rubriigist:  http://www.meis.ee/konkursid.
 

• Detsembris avatakse  hankekonkurss „Lõimumisvaldkonna kommunikatsioonikoostöövõrgustiku arendamine ja uudiste vahendamine“. Konkursi eesmärgiks on luua meediaparterite abiga lõimumisvaldkonna teemasid koondav ühine infoväli, mis kajastab erinevaid olulisi teemagruppe nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Konkurssi rahastab Kultuuriministeerium.

Lisainfot konkursi avanemise kohta leiab peatselt MISA kodulehe konkursside rubriigist:  http://www.meis.ee/konkursid.

                                                     Häid ja rahulikke jõulupühi kõigile ning meeleolukat vana aasta lõppu! 

                                                                                                                                                                                               MISA kollektiiv

 

MISA nõukogu valis uue esimehe
Selgusid 2016. aasta eesti keele kursuste läbiviijad
MISA kodanikupäeva viktoriini ja esseekonkursi parimate auks toimub austamisüritus
Narva Vene pühapäevakool korraldab külalistunde piirkonna eestikeelsetele koolidele
Eesti ukraina seltsid organiseerisid Ukraina sõjaohvritest lastele reisi Eestisse
Muu kodukeelega laps – toetav veebikeskkond pedagoogidele
Balti Uuringute Instituut haldab üleeuroopalist integratsiooniteemalist veebilehte EWSI

MISA nõukogu valis uue esimehe

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) 2015. aasta viimasel nõukogu koosolekul valiti uus esimees ning kinnitati 2016. aasta sihtasutuse eelarve.

15. detsembril 2015 toimus aasta viimane MISA nõukogu koosolek, kus nõukogu esimeheks valiti Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktori kt Kristina Kallas. MISA nõukogusse kuulub kaheksa liiget, aseesimehena jätkab tööd Riigikogu kauaaegne liige Mart Nutt.

Nõukogu koosolekul kinnitati ka sihtasutuse 2016. aasta eelarve summas 4,3 miljonit eurot. MISA tegevuskava kinnitatakse 26. jaanuaril toimuval koosolekul.

Selgusid 2016. aasta eesti keele kursuste läbiviijad

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatavate 2016. aasta tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursuste viis läbiviijat on selgunud. Õppetöö algab esimestele gruppidele juba jaanuaris.

„Möödunud aasta lõpus korraldasime riigihanke, mille tulemusel hakkavad sellel aastal 2000-le inimesele tasuta eesti keele kursuseid läbi viima OÜ Keelepisik, OÜ Mitteldorf, Sihtasutus EDUKOOL, Folkuniversitetet Estonia ja Atlasnet Mittetulundusühing. Jaanuarikuu jooksul võtavad viis koolitajat keelekursustele registreerunutega keeletaseme testimistega seoses telefoni ja e-kirja teel ühendust. Kursustele eelneva testimisega tehakse kindlaks eesti keelt õppima asutajate praegune keeleoskuse tase, mille alusel komplekteeritakse ka keelerühmad,“ selgitas MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi.

2016. aastal saavad eesti keele koolitustele 2000 MISA kodulehe kaudu keelekursustele registreerunud inimest. Keeleõpe algab aasta esimestel kuudel ligi 50-le grupile ehk 800-le õppurile üle Eesti. Järgmised keelegrupid alustavad õppega veebruaris, märtsi lõpus ja aprilli alguses ning augusti lõpus ja septembris. Keeleõpet hakatakse läbi viima kaheksas kohas – Tallinnas, Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Ahtmes, Tartus ja Pärnus. Eesti keele kursuse maht on kokku 100 akadeemilist tundi. Kursused hakkavad toimuma tööpäeviti 2-3 korda nädalas.

Tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursuseid on plaanis korraldada regulaarselt, kuni aastani 2020. Samas mahus keeleõppe korraldamisega jätkab MISA ka tulevikus, tagamaks tasuta eesti keele õppimise võimalust kõigile 2015. aastal MISA kodulehel keeleõppesse registreerunutele. Nendele inimestele, kes 2016. aastal kursustele ei pääse, jagab MISA tulevaste keeleõppe võimaluste kohta informatsiooni.

Eesti keele A2, B1 ja B2 tasemel õppe läbiviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel: 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee.

MISA kodanikupäeva viktoriini ja esseekonkursi parimate auks toimub austamisüritus

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) tunnustab 21. jaanuaril Mustpeade Majas kodanikupäeva e-viktoriini edukamaid sooritajaid ning esseekonkursi silmapaistvamate tööde autoreid.

21. jaanuaril kell 11.00-16.30 toimub 2015. aasta sügisel korraldatud kodanikupäeva esseekonkursi ja e-viktoriini parimate austamisüritus Tallinnas Mustpeade Majas. Autasustamistseremooniale eelneb osalejate ja nende õpetajatest mentorite tagasivaade möödunud aastate kodanikupäeva viktoriinidele. Kohalolijate meeleolu eest hoolitseb Urmas Lattikase ansambel.

MISA korraldas möödunud aasta sügisel viiendat korda üldhariduskoolide 7.-12. klassi ja kutseõppeasutuste õpilastele mõeldud kodanikupäevateemalise esseekonkursi teemal „Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale?“. Kokku laekus 103 esseed, 19 koolist üle Eesti.

Mustpeade Majas toimuval vastuvõtul tunnustatakse eraldi 7.–9. klasside, 10.–12. klasside ja kutseõppeasutuste õpilasi. Üldhariduskoolide 7.-9. klassi õpilaste kategoorias antakse välja 1 esikoht, 2 teist ja 2 kolmandat kohta ning ergutusauhind, üldhariduskoolide 10.-12. klassi õpilaste ja kutseõppeasutuste õpilaste kategooriates vastavalt 1 esikoht, 1 teine ja 1 kolmas koht ning ergutusauhinnad. Autasustatakse ka kahte parimat juhendajat. Kõigi auhinnatud õpilaste esseed avaldatakse trükises „Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale?“.

Lisaks esseekonkursi parimatele premeeritakse ka 23.11 – 4.12.2015 läbiviidud kodanikupäeva e-viktoriini kõige suurema punktiskoori saanud noori seitsmes võistluskategoorias ja tunnustatakse ka suurima osavõtjate arvuga koole. 2015. aasta e-viktoriinist võttis osa üle 10 000 inimese. Kodanikupäeva viktoriini lahendas täies mahus 8648 õpilast, kellest 2972 märkisid emakeeleks vene keele.

Kolmeteistkümnenda kodanikupäeva e-viktoriini parima osaleja tunnustus antakse üle 21-le õpilasele, lisaks saavad tunnistuse ka 5 juhendajat/õpetajat ja 22 õppeasutust. Vanuserühmade lõikes tunnustatakse eraldi eesti- ja vene õppekeeles üldhariduskoolide 5.-6. klasside, eesti ja vene koduse keelega üldhariduskoolide 7.-12. klasside ja kutseõppeasutuste õpilasi.

Kodanikupäeva esseekonkursi ja e-viktoriini korraldamist rahastas Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Toivo Sikk, MISA arenduskeskuse kodanikuhariduse valdkonnajuht, tel. 659 9850, e-post: toivo.sikk@meis.ee.

Narva Vene pühapäevakool korraldab külalistunde piirkonna eestikeelsetele koolidele

Narva Vene pühapäevakooli õpetajad alustasid  sellest õppeaastast koostegevusi Ida-Virumaal tegutsevate eestikeelsete koolidega. Eesmärgiks on tutvustada läbi külalistundide eestlastele vene kultuuri ja traditsioone ning kasvatada seeläbi sallivust ja üksteisemõistmist. 

Pühapäevakooli esimene üritus toimub Narva Eesti Gümnaasiumi õpilastele jaanuari alguses.  „Korraldame 10. klassi õpilastele, kes ühtlasi on valdavalt kõik ka pühapäevakooli õpilased, õppetöö mitmekesistamiseks eraldi tunni, kus tutvustame läbi näitlike lugude ja etteastete vene jõulude ning uusaasta kombeid. Räägime, kuidas tähistatakse talviseid pühasid Venemaal, millised on levinumad kombed, mängud, laulud,“ tutvustas teematunni läbiviimist pühapäevakooli õpetaja Alla Matvejeva. „Lisaks oleme tundi kaasanud folklooransambli Guselki. Ansambli juhi Nadežda Moskaleva ja kontsertmeistri Valentin Terentjeva eestvedamisel tutvustatakse traditsioonilisi rahvaviise,“ lisas Matvejeva.

Jaanuaris toimub lisaks veel teinegi pühapäevakooli õppetund Sinimäe Põhikooli algklasside õpilastele. Üritusel tutvustatakse lastele Vene õigeusus järgitava Juliuse kalendri  07. jaanuari kuni 18. jaanuari vahemikku jäävate jõulu ja kolmekuningapäeva levinumaid mänge, võistlusi, tantse ja laulule, mida esitab ansambel Guselki. „Selline teematund on hea võimalus erinevate  jõulutraditsioonide tundmaõppimiseks, silmaringi laiendamiseks ja lastes tolerantsuse kasvatamiseks,“ selgitas Matvejeva.

Külalistunni viivad eestikeelsete kooli õpilastele läbi vene pühapäevakooli õpetajad Alla Matvejeva ja Jelena Kukkur.

Narva Vene pühapäevakool loodi 2004. aastal MTÜ Narva Slaavi Kultuuriseltsi Svätogori juurde. Narva Vene pühapäevakoolis käsitletakse vene kultuuri eripärasid – lapsed saavad õppida ajalugu, rahvuskalendri tähtpäevi, folkloori ning traditsioone.  2016. aasta alguses on planeeritud pühapäevakooli õpilaste ekskursioon Tallinna, kus tutvustatakse vene kultuuri suurkujusid ning nendega seotud paiku. Ühtlasi kohtutakse ka teiste Tallinna pühapäevakooli õpilastega.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee. 
Alla Matvejeva, Narva Vene pühapäevakooli juht, e-post: alla_matvejeva@mail.ru. 

Eesti ukraina seltsid organiseerisid Ukraina sõjaohvritest lastele reisi Eestisse

Eesti Ukraina Naiste Liit koostöös teiste Eestis tegutsevate ukraina organisatsioonidega korraldasid Ukraina kriisis vanema või mõlemad vanemad kaotanud lastele ekskursiooni Eestisse, et tutvustada neile Eestit ning ukrainlaste tegemisi ja traditsioone võõrsil.

Jaanuari esimesel nädalal külastasid Eestit 15 Ukrainast pärit 11-14-aastast last, kelle vanem või mõlemad vanemad hukkusid võitluses Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamise eest. Korraldajad organiseerisid lastele põneva programmi ning tagasid neile majutuse enda ja Eestis tegutsevate ukraina pühapäevakoolide õpilaste peredes. Eestisse reisile saanud lapsed aitas leida Kiievis tegutsev sõjategevuses orvuks või vanema kaotanud lastega tegelev vabatahtlik organisatsioon.

Külalistele organiseeriti ekskursioonid Tallinna vanalinna ja Riigikokku, samuti Lennusadamasse, KUMUsse.  Rahvusooper Estonias said noored vaadata balletti „Tuhkatriinu“. Lapsi võõrustasid ka BLRT Grupp AS töötajad, kelle toetusega osteti lastele ja nende saatjatele lennukipiletid Ukrainast Eestisse ning tagasi. Lisaks BLRT Grupi abile sai noorte reis teoks tänu eraisikust annetajate abile.

Ukrainlased külalised ka Tartut,  kus noored said osa AHHAA Teaduskeskuse põnevast maailmast – tutvuda keskuse väljapanekuga ning võtta osa huvitavatest tegevustest.

Ukrainlased tutvusid ka Eestis tegutsevate ukraina seltside ja organisatsioonidega. Eestis tegutsevate ukraina pühapäevakoolide õpilastega kohtusid külalised 5. jaanuaril Ukraina Kultuurikeskuses ja 9. jaanuaril Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioonis. Eesti noored said rääkida oma tegemistest ja  harjutada eakaaslastega oma ukrainakeele oskust. 

Ukrainlased külastasid Eestis ka Ukraina Kreeka-Katoliku kirikut, paberitöökoda, puusepa töökoda ja sepikoda, mis tegutsevad Ukraina Kultuurikeskuse juures. Kultuurikeskuses said noored meistrite käe all proovida kalligraafiat. Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioonis tegid noored endale traditsioonilisi kaitsenukke ning kunstnik Dmytro Dobrovolsky õpetas lastele ikoonide maalimist lõuendile.

Ukraina Naiste Liit Eestis koostöös teiste Eestis tegutsevate ukraina organisatsioonidega soovivad ka tulevikus sarnaseid ettevõtmisi korraldada ning Vene-Ukraina sõjas kannatanuid toetada.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee. 
Liliya Ivanchenko, Ukraina Naiste Liidu juhatuse liige, e-post: keila.joa@mail.ee.

MISA koostööparterite uudised

Muu kodukeelega laps – toetav veebikeskkond pedagoogidele

Autor: Ave Härsing

SA Innove kodulehe all on loodud uus veebikeskkond „Muu kodukeelega laps“, mis koondab informatsiooni Eestis elavate ja koolides ning lasteaedades õppivate uussisserändajate ja roma laste hariduskorralduse kohta. Uus keskkond on mõeldud eelkõige pedagoogidele ja haridustöötajatele, aga ka lapsevanematele. Keskkond loodi projekti „Uusimmigrant-lastele ja roma lastele suunatud õppenõustamise kvaliteedi parandamine“ raames.
Keskkond pakub ühte kohta koondatult teavet, mis aitab parandada välispäritolu ja roma lapsi õpetavate pedagoogide õppenõustamist ning tõsta tugispetsialistide pädevust. Eesmärgiks on parandada ka koolide võimekust ning vajaliku info kättesaadavust kohalikul tasandil.

Uude keskkonda on koondatud informatsioon muu kodukeelega laste hariduse korralduse võimaluste ja kogemuste kohta. Sealt leiab teaduspõhiseid artikleid, kursusetöid, õpetajate kogemuskirjeldusi, kogumikke, väljavõtteid meedias avaldatust ja häid praktilisi nõuandeid. Info sobib ka toetama eesti laste haridust välismaal

„Muu kodukeelega laps“ on õpetajaid aastatel 2010-2015 toetanud veebilehe „Tere-tere“ mantlipärija.

Veebikeskkond on jaotatud järgmisteks alavaldkondadeks:
 

1. Õppimisest meil ja mujal

• Õigusruum
• Kool
• Lasteaed
• Eesti lapsed välismaal
• Välisriikide kogemusi

2. Kes on kes?

• Õppekeelest erineva kodukeelega laps
• Uussisserändajad
• Tagasipöördujad
• Romad
•  Varjupaigataotlejad ja rahvusvahelise kaitse saajad

3. Õpetajale

• Metoodilisi soovitusi
• Õppevarast
• Õpetajalt õpetajale
• Koostöö lapsevanematega
• Kultuurilised üritused: tavad ja kombed, usk

4. Varia

• Uuringud
• Lingid
• Arhiiv

5. Info
6. Uudised

Projektist

Veebikeskkond „Muu kodukeelega laps“ on loodud projekti „Uusimmigrant-lastele ja roma lastele suunatud õppenõustamise kvaliteedi parandamine“ raames. Õppenõustamisteenuste kvaliteedi parandamiseks ning teenuse kättesaamiseks kohalikul tasandil viiakse läbi supervisiooniseminare, täienduskoolitusi ja tunnivaatluseid ning tõhustatakse infovahetust.

Projekti viivad ellu MTÜ ProDia, SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus ning Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed aastatel 2014-2016. Lisainfot leiab projekti kodulehel: http://prodia.ee/projektid/emp.

Projekt on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored" avatud taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis". Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Projekti toetab EEA Grants, mille kohta leiab lisainfot www.eeagrants.org. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus ning partneriks Norra Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit. Lisainfo programmi kodulehelt www.entk.ee/riskilapsedjanoored/ ja Facebook'ist www.facebook.com/RiskilapsedJaNoored.

Balti Uuringute Instituut haldab üleeuroopalist integratsiooniteemalist veebilehte EWSI

Autor: Kristjan Kaldur

Balti Uuringute Instituut koordineerib alates 2010. aastast Euroopa Komisjoni poolt ellukutsutud üleeuroopalist integratsioonialast veebilehte (www.integration.eu) ehk EWSI. Portaali ülesandeks on sisserändajate lõimumist puudutava informatsiooni vahendamine kõikidele valdkonnast huvitatud osapooltele. Infot on portaalis võimalik sorteerida vastavalt huvile nii teema, riigi, teemavaldkonna aga ka sihtrühma alusel. Lisaks lõimumist puudutavatele materjalide ja uudiste vahendamisele on veebilehele kokku koondatud ka teiste Euroopa Liidu riikide parimad praktikad erinevatest lõimumisalastest tegevustest ning elluviidud projektidest. Parimate praktikate kogumise eesmärk on kaardistada head ideed ja lahendused, mis võimaldavad teiste riikide kogemustest õppida ning töötavaid praktikaid laiemalt levitada.

Lisaks analüüsib EWSI igal aastal süvitsi üht lõimumise valdkonnas hetkel aktuaalset teemat. 2015. aastal keskenduti vabatahtlikkusel põhinevatele kodanikualgatustele, mis soodustaksid sisserändajate pikaajalist lõimumist või avaksid ühiskonda mitmekülgsusele ning teistele integratsioonialastele teemadele. Tulevased teemad puudutavad sisserändajate ja vähemuste poliitilist osalust, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu sisserännet, innovatiivseid lahendusi ja indikaatoreid lõimumise mõõtmisel ning palju muud.

EWSI igakuise uudiskirjaga on võimalik liituda siin. Kuna sisselogimine toimub ECAS (European Commission Authentication Service) lehe kaudu, tuleb esmalt luua konto ka sealses keskkonnas.

Lisainfo saamiseks või sooviga oma lõimumisalast uudist või integratsioonipraktikat EWSI portaalis jagada, võib julgesti pöörduda Balti Uuringute Instituudi poole, e-posti aadressil kristjan@ibs.ee.

MISA 2016. aasta tegevuskava haarab kogu lõimumistemaatikat
MISA nõustamiskeskuse ekspertgrupp aitab arendada nõustamisteenust
Keelekohvik alustas eraldi tundidega algajatele ja edasijõudnutele
Tallinna Ülikooli õppejõud koolitasid rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajaid
MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga ühendab Pärnumaa kultuuriseltse juba 10 aastat

MISA 2016. aasta tegevuskava haarab kogu lõimumistemaatikat

2016. aastal toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) erinevaid lõimumisprojekte ja -tegevusi ligikaudu 4,7 miljoni euroga. MISA nõukogu kinnitas 26. jaanuaril MISA 2016. aasta detailse tegevuskava. Sihtasutuse 2016. aastaks seatud tegevuste eesmärgid lähtuvad eelkõige valdkondlikust arengukavast „Lõimuv Eesti 2020“.  MISA tegevusi viiakse ellu Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu eraldatavate riigieelarveliste vahendite ning Euroopa Sotsiaalfondi toel.

MISA juhataja Dmitri Burnaševi sõnul on sihtasutus kõiki tegevusi planeerides lähtunud lõimumisvaldkonnast tervikuna, arvestades inimese esmaseid vajadusi ja soove end Eesti riigis hästi tunda ning pakkudes inimestele võimalust ka oma keelelist ja kultuurilist identiteeti hoida. „Läbi nõustamisteenuse saame toetada ja abistada inimesi suhtluses erinevate ametiasutustega, selgitada neile nende põhiõiguseid ning tutvustada seaduseid. Jätkuvalt on prioriteediks ka eesti keele õppe korraldamine möödunud aastal MISA kodulehe kaudu endast märku andnud inimestele. Samuti lisanduvad keelelise ja kultuurilise kümbluse klubid ning kodakondsuseksamiks ettevalmistavad koolitused,“ tutvustas Burnašev. „Läbi mitmete projektikonkursside saame abistada erinevate spordi- ja kultuuriürituste korraldamist ka muukeelsetele inimestele, samuti loodame, et tänu esitlustehnika soetamisele saavad teatrid ja muuseumid pakkuda rohkem üritusi ka muukeelsele elanikkonnale,“ selgitas Burnašev. „Eesti riik jätkab ka sel aastal siin elavate vähemusrahvuste emakeele ja kultuuri säilitamise toetamist läbi seltside tegevuse ning pühapäevakoolide töö rahastamise,“ lisas ta.

MISA jätkab vähelõimunud inimestele nõustamiseteenuse pakkumisega Tallinnas, Harjumaal, Narvas, Ida-Virumaal ja mujal Eestis ning tegeleb ka infosüsteemi arendamisega ning kogu avalikkuse teavitamisega nõustamisteenusest.

MISA 2016. aasta olulisemate tegevuste hulka kuulub möödunud aastal alguse saanud A2-, B1- ja B2-taseme tasuta eesti keele kursuste korraldamine. 2016. aastal on soov pakkuda eesti keele õpet vähemalt 2000 inimesele üle Eesti. Samuti algavad esimesed  Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise koolitused 700-le vähelõimunud püsielanikule ning uussisserändajale. Üle Eesti alustavad tegevust ka keelelise ja kultuurilise kümbluse klubid.

Jätkub rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide ja pühapäevakoolide tegevuse rahastamine. Sel aastal panustatakse rohkem pühapäevakoolide tegevuse tutvustamisse ning arendusse läbi lahtiste uste päevade, ümarlaudade ja koolituste korraldamise. Uute tegevuste hulka kuulub etendusasutustele ja muuseumidele mõeldud tehniliste vahendite soetamine, mis aitab kultuuriasutustel tuua teatrisse ja muuseumisse  vene- ja inglisekeelset publikut.

MISA korraldab ka rahvusvähemuste ja väliseesti kultuuriühingute ürituste toetamiseks suunatud projektikonkursse. . Samuti on MISA üle mitme aasta organiseerimas rahvusvahelist  lõimumisalast konverentsi, mis kaasab lõimumisvaldkonna eksperte nii Eestist kui mujalt maailmast.

2016. aasta projektikonkursside ja hangete ajakava lisatakse MISA kodulehele märtsis. 

Ekspertgrupp aitab arendada MISA nõustamisteenust

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) pakub alates 2014. aasta sügisest Eestis elavatele vähelõimunud elanikele nõustamist. Nõustamisteenuse kujunemisjärgus on MISA kaasanud eksperdid teenuse arendamiseks ja elanike jaoks oluliste sisuteemade väljaselgitamiseks.

Nõustamis- ja infosüsteemi arendamise ning elluviimise eesmärk on tagada Eesti vähelõimunud püsielanikele ja lisaks ka uussisserändajatele lõimumist toetava info ning nõustamisteenuse kättesaadavus. 2015. aastal kaardistati erinevad olemasolevad avalikud teenused ja teenuste pakkujad nii riigi kui kohalikul tasandil. Teenuste arendamise raames tehakse koostööd kõigi asjasse puutuvate ministeeriumide ja ametkondadega, sh Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Töötukassa ning kindlasti kohalike omavalitsustega.

Alates 2015. aastast toetab sihtasutust nõustamis- ja infoteenuse väljatöötamisel ekspertrühm, kuhu lisaks ministeeriumi esindajatele on kaastatud Tallinna ja Narva linnavalitsuste esindajad ning kohalikke omavalitsusi esindava Eesti linnade liidu esindaja. Ekspertrühma ülesandeks on arendada nõustamisteenust ning analüüsida varasemaid nõustamisega seotud projekte ja uuringuid. Lisaks on sihtasutus loonud partnervõrgustiku, kuhu on kaasatud avalike teenuste osutamisega seotud organisatsioonid. Võrgustiku kaudu jagatakse  teavet ja kogemusi, kuidas tõhusamalt toetada vähelõimunud elanike ja uussisserändajate toimetulekut ja kohanemist Eestis.

2016. aasta jaanuaris kohtunud ekspertrühm andis MISA nõustamiskeskusele soovituse hakata koordineerima partnervõrgustiku teabe edastamist, et tagada olulise info parem levik vähelõimunud inimeste nõustamise ja teenindamisega kokku puutuvatele organisatsioonidele.

Nõustamis- ja infosüsteemi arendatakse ja hoitakse töökorras Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetatavad tegevused“ raames.

Lisainfo: Kätlin Kõverik, MISA nõustamiskeskuse vanemnõustaja, e-post: katlin.koverik@meis.ee, tel: +372 6599032

Keelekohvik alustas eraldi tundidega algajatele ja edasijõudnutele

MISA nõustamiskeskuses Narvas toimuvad alates 2015. aasta kevadest eesti keele õpet toetavad keelekohvikud.. Käesoleva aasta jaanuarist toimuvad keelekohviku üritused eraldi algajatele ja edasijõudnud eesti keele õppijatele.

„Keelekohvik ei ole klassikaline keeletund, see on eesti keele tugiõpe neile, kes soovivad eesti keeles rääkida, sõnavara täiendada ning koos teiste inimestega mõnusas õhkkonnas  suhelda,“ tutvustas keelekohviku tundi MISA nõustamiskeskuse Narva nõustaja Irina Rakova. „Keelekohviku kohtumised on tasuta, vajalik on vaid õigeks ajaks kohale tulla. Meie poolt on tagatud õppematerjal ja suunised vastavalt iganädalasele teemale ning kohv ja tee,“ selgitas Rakova.

Eesti keele keelekohvikute algajate tundides osalemise eelduseks on motivatsioon ja eesti keele tähestiku tundmine. 2016. aasta algajatele mõeldud eesti keele keelekohviku kohtumistel käsitletakse eesti keele põhisõnavara, samuti kombeid ja tavasid, kuidas erinevates igapäevaelu olukordades käituda ja hakkama saada. Õppetegevuse aluseks on eesti keele e-kursuse Keeleklikk õppetunnid ja seal käsitletavad teemad.

Eesti keele keelekohvikute edasijõudnute kohtumistele on oodatud kõik, kes oskavad suhelda eesti keeles olulisematel igapäevastel teemadel, kuid kes tahaksid täiendada oma sõnavara ning harjutada eesti keeles rääkimist. Edasijõudnute tundide läbiviimisel võetakse aluseks eest keele õpet toetav õppematerjal „Pille ja Lauri lood“. Teemad on koostatud vastavalt õppematerjali ülesehitusele. Keelekohvikutes kasutatakse töölehti, vaadatakse koos õppevideoid ja harjutatakse teemakohast sõnavara.

Keelekohviku kohtumised toimuvad eraldI algajatele ja edasijõudnud eesti keele õppijatele. Tunnid toimuvad üle esmaspäeva vaheldumisi kella 10.00 kuni 11.00 ja kella 17.00 kuni 18.00 MISA nõustamiskeskuse ruumis 308, aadressil Kerese 3, III korrus.

MISA nõustamiskeskuse tegevusi rahastatakse ESF projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse  raames.

Lisainfo: MISA nõustamiskeskuse e-post: info@integratsiooniinfo.ee, tasuta infotelefon: 800 9999

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegemistest

Tallinna Ülikooli õppejõud koolitasid rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajaid

Jaanuari viimasel nädalavahetusel korraldas MISA Toilas rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele kahepäevase täienduskoolituse „Tõhusam emakeele õpetamine pühapäevakoolis“. Koolitusel osales kokku 32 pühapäevakooli õpetajat üle Eesti. Koolituse viisid läbi Tallinna Ülikooli õppejõud Irina Moissejenko ja Natalia Tšuikina.

Koolituse „Emakeele arendamine pühapäevakooli tingimustes“ eesmärk on aidata õpetajatel parandada ja tõhustada emakeeleõppe kvaliteeti ning motiveerida noori keelt õppima. Õpetajatele anti ülevaade keeleõppe arendamise baasteadmistest ja tutvustati näitlike ja tehniliste vahendite kasutamise võimalusi keeletunnis. Tallinna Ülikooli lektorid jagasid õpetajatele õppetööks vajalikke materjale, mida iga kool saab kohandada vastavalt oma õppetöö vajadusele, õpilaste vanusele ja keeleoskuse tasemele. Samuti said pedagoogid teha läbi praktilisi harjutusi ja jagada oma koolide kogemust ka teiste kohalolijatega.

Kuna tänapäeva lapsed kasutavad meelsasti õppetöös ka internetti, siis koolituse teises osas tutvustati õpetajatele, kuidas luua ja kasutada veebipäevikut ning kuidas interneti abil saab toetada õpilaste keeleõpet ning koostada ja jagada õpilastega õppematerjale.

Koolituselt saadud teadmisi ja oskusi rakendavad õpetajad pühapäevakoolide töös, et muuta emakeele õppimine tõhusamaks ning õpilaste jaoks huvitavamaks.

MISA korraldab rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajate täiendkoolitusi regulaarselt igal aastal. Koolitusi rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel: 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee

Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide tööst

MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga ühendab Pärnumaa kultuuriseltse juba 10 aastat

Pärnus tegutsevate rahvusvähemuste, sh vene emakeelega kultuuriseltside tegevust on üle kümne aasta juhtinud MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga, mis ühendab 12 rahvusvähemuste kultuuriseltsi ja 380 liiget. MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga viimaste aastate olulisemaid tegevusi ja sündmuseid jagab MISA uudiskirja lugejatega liidu juht Galina Ivanova.

„Katusorganisatsioon, kui paljusid seltse koondav üksus, vajab kindlat visiooni ja  tegevuskava. Selle teostamiseks koostasime 2013. aastal projekti „Ühise vihmavarju all“ raames Raduga seitsmeaastase arengukava ja tegevusplaani. 2014. ja 2015. aastal viisime ellu projekti „Vähemuste kultuuriseltside arenguhüpe e-riiki“, mille kaudu tutvustasime oma liikmetele sotsiaalmeedia kasutamise võimalusi, samuti e-riigi lahendusi ning korrastasime ka liikmesorganisatsioonide dokumentatsioone. Projekti raames valmis ka Raduga tegevusi tutvustav trükis, kust leiab infot eesti keeles ja ka rahvusvähemuste kultuuriseltside emakeeltes. Lisaks koostasime igale kultuuriseltsile nn „passi“ ehk tutvustava mapi, mis sisaldab seltsi põhikirja, olulisemaid dokumente, projektide ülevaateid, aruanded jm,“ tutvustas Ivanova lõppenud projekti tegevusi, lisades, et ka 2016. aastal on katusorganisatsioonil plaanis ühiste projektidega jätkata ning pakkuda rahvusvähemuste kultuuriseltsidele võimalust õppida meediaga ja seeläbi kogu avalikkusega suhtlemist, et tagada seeläbi seltside tegevuse nähtavus ühiskonnas.

Ivanona sõnul on viimase 5 aasta jooksul loodud ka mitmeid võimalusi tihedamaks koostööks eestikeelsete mittetulundusühingute ja organisatsioonidega. Hea koostöö on Radugal ka Pärnu üldhariduskoolide, gümnaasiumide, raamatukogude ja muuseumidega, sh ka Eesti Vabaõhumuuseumiga Tallinnas. „Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse poolt koostatud Pärnumaa tegevusvaldkondi tutvustavas trükises on Radugale pühendatud terve vaheleht. Iga aasta novembris tähistame seminariga katusorganisatsiooni sünnipäeva, kus alates 2011. aastast anname üle „Raduga Sõbra“ tiitli isikule, kes on olnud meie rahvusvähemuste kultuuriseltsidele jaos oluline,“ kirjeldas Ivanova.

Raduga juhi hinnangul annab üritustel osalemine seltsidele hea võimaluse ennast teostada ja tutvustada oma eripära, kultuuri, keelt, traditsioone, rahvuskööki jne, kuid tutvuda ka teiste seltsidega ning leida koostööpartnereid ja sõpru.

„Eesti ühiskonnas on tähtis see, et iga rahvusgrupp hoiaks ja säilitaks oma kultuuripärandit, sest vaid siis suhtutakse austusega ka teiste rahvuste kultuuri. Läbi isiksuse arengu saavad inimesed tugevamaks, õpivad vastu võtma otsuseid ja kandma vastutust ning tegema kompromisse. Seeläbi tekib inimesel ka teadmine, et ta on meie ühiskonnas vajalik,“ mõtestas Ivanova rahvusvähemuste seltside eksistentsi ja töö tähtsust.

Rahvusvähemuste katuseorganisatsioonide tegevust toetab MISA Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Galina Ivanova, MTÜ Vähemusrahvuste Liidu Raduga juht, tel. +372 58008847, e-post: raduga_parnu@mail.ru; Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.

Artikkel eestivenelaste ja eestlaste riigiidentiteedist mitmekultuurilises Eestis
Rahvusvähemuste kultuuriseltsid kaasavad eesti kultuuriasutusi ja koolinoori
Huvilistel avaneb võimalus tutvuda rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevustega
Rahvusvähemuste pühapäevakoolid korraldavad tähtpäevadel õpilaste kohtumisi

Värske uuring riigiidentideedi teemadel

Artikkel eestivenelaste ja eestlaste riigiidentiteedist mitmekultuurilises Eestis

Autor: Raivo Vetik

Värske väljaande Riigikogu Toimetised nr 32/2015 fookusteema keskendub eestlaste ja venelaste riigiidentiteedile, mida on oma artiklis põhjalikult käsitlenud Tallinna Ülikooli riigiteaduste osakonna professor Raivo Vetik.

Artiklil on kaks eesmärki: pakkuda välja mitmekultuurilise ühiskonna konteksti arvestav teoreetiline lähenemine riigiidentiteedi mõtestamisel ja analüüsida viimase Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu andmeid taolise lähenemise valguses.

Artikli teoreetiline pool põhjendab riigiidentiteeti mõtestamise ja uurimise vajadust, tuues esile enamus- ja vähemusgruppide identiteetide vastastikkuse seose põhimõtte. Artikli teine pool on pühendatud eestivenelaste ja eestlaste riigiidentiteedi empiirilisele analüüsile viimase integratsiooni monitooringu andmete põhjal, tuues esile selle seosed demograafiliste tunnustega ning inim- ja sotsiaalse kapitali näitajatega.

Integratsiooni monitooringus määratleti eestivenelaste riigiidentiteet nende ühiskonnas osalemist väljendava sotsiaalse orientatsioonina, mida iseloomustavad Eesti rahva hulka kuulumise tähtsustamine võrdluses kuulumisega oma rahvusesse, sellega seotud õiguste ja kohustuste väärtustamine ning Eesti riigi oluliste sümbolite omaksvõtmine. Nende tunnuste mõõtmiseks konstrueeriti kolmest komponendist koosnev indeks - hinnangud väidetele Kui Te mõtlete endast kui oma rahvuse esindajast ja Eestimaa rahva esindajast, siis kelle hulka kuuluvaks Te end peate?, Eesti riik kaitseb minu õigusi ja pakub avalikke hüvesid ning Tunnen uhkust nähes lehvimas Eesti lippu.

Eestlaste riigiidentiteet määratleti monitooringus nende poolt vähemuste kaasamisvalmidust väljendava sotsiaalse orientatsioonina, mida iseloomustavad vähemusrahvuste liikmete tunnustamine Eesti ühiskonna olulise osana, nende huvidega arvestamine võrdõigluslikkuse põhimõtte alusel ning Eesti rahva hulka kuuluvuse väärtustamine võrdluses kuulumisega oma rahvusesse. Vastav indeks koosneb järgmisest kolmest komponendist – hinnangud väidetele Mitte-eestlaste kaasamine Eesti riigi juhtimisse on Eestile kasulik, Mitte-eestaste arvamusi tuleks paremini tunda ja nendega senisest rohkem arvestada, sest nad on tähtis osa Eesti ühiskonnast ning Kui Te mõtlete endast kui oma rahvuse esindajast ja Eestimaa rahva esindajast, siis kelle hulka kuuluvaks Te end peate?

Indeksite alusel läbiviidud analüüs näitab, et kui eestivenelaste puhul on nõrga, keskmise ja tugeva riigiidentiteediga vastajate osakaal vastavalt 17%, 47% ja 36%, siis eestlaste puhul on see 24%, 57% ja 19%. Kui pidada Eesti kui mitmekultuurilise ühiskonna tugeva ühisosa toetajateks vähemalt keskmise tasemega riigiidentiteedi kandjad, võib öelda, et umbes 80% mõlemast grupist moodustavad piltlikult öeldes need kaks sammast, millel mitmekultuurilise Eesti ühiskonna terviklikkus püsib. Arvestades meie rahvussuhete ajaloolist ja geopoliitilist konteksti, on tegemist piisavalt hästi tasakaalustatud süsteemiga. See on hea alus, millelt edasist integratsioonipoliitikat kavandada.

Artiklit saab täismahus lugeda siit.

Uudis rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide tööst

Rahvusvähemuste kultuuriseltsid kaasavad eesti kultuuriasutusi ja koolinoori

Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonid on viimase aasta jooksul edukalt tegutsenud uute arengueesmärkide täitmise nimel ja kaasavad oma tegevustesse noori inimesi ning eesti haridus- ja kultuuriasutusi.

Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioon on ühing, mis koondab vähemalt viit rahvusvähemuste kultuuriseltsi ehk liikmesorganisatsiooni. Katuseorganisatsiooni tegevuse peamine eesmärk on tagada tema haldusalasse jäävate rahvuskultuuride säilimine, liikmeks olevate kultuuriseltside tõhus toimimine ning nende tegevuse järjepidev tutvustamine avalikkusele.

2015. aastal kasutusele võetud uue rahastamismudeli rakendudes tõusid ka ootused rahvusvähemuste kultuuriseltside ja katusorganisatsioonide töö tulemustele.  Katusorganisatsioonide ees seisab väljakutse kaasata noori kultuuriseltside tegevustesse laiemalt kui ainult üritustel osalemine. Tähtis on äratada noortes huvi ja soov seltsidega liituda ning tulevikus nende tegevust jätkata. Noortele pakutakse erinevaid võimalusi seltside töösse panustamiseks alates ürituste korraldamisest kuni projektide kirjutamise ja elluviimiseni. Samuti tehakse jõupingutusi kogukonna kaasamiseks oma tegevustesse ning liikmesorganisatsioonide juhtide teadlikkuse tõstmiseks erinevate ürituste ja ühiskoolituste kaudu.

„Tõusnud on rahvusvähemuste kultuuriseltside soov ja valmidus teha rohkem koostööd eesti kultuuriasutustega - raamatukogude, rahvamajadega jt. On tore, et rahvusvähemuste kultuuriseltsid korraldavad oma kultuuri tutvustavaid üritisi ka koolides, kuna kokkupuude teise kultuuriga suurendab noortes tolerantsust,“ selgitas MISA partnerlussuhete valdkonnajuht Kristina Pirgop.

Varasemalt eraldati toetust selleks, et seltsid säilitaksid oma keelt ja kultuuri ning tutvustaksid oma kultuuripärandit Eestis laiemalt. Alates 2015. aastast on fookuses katusorganisatsioonide ning nende liikmete areng ja jätkusuutlikkus. Olulised argumendid toetuse saamisel on noorte kaasamine seltside tegevustesse, katusorganisatsiooni haldusvõimekuse kasv, väljavaated täiendavate finantsvahendite leidmisel ja koostöö arendamine erinevate eesti kultuuriasutustega.

2015. aastal muudeti ka katusorganisatsioonide rahastamismudelit, mille alusel läbi viidud taotlusvooru tulemusena eraldati toetus korraga kuni kolmeks aastaks. Taotlusvooru kogueelarve suurenes 50 000 euro võrra, mis võimaldas mitmele katusorganisatsioonile eraldada varasemast suuremat toetust. Väljamakseid tehakse toetust saanud katusorganisatsioonidele igal aastal kahes osas – 50% eelarveaasta alguses ning ülejäänud 50% kuue kuu möödudes.

„Rahvusvähemuste kultuuriseltsid on olnud MISA jaoks head koostööpartnerid sihtasutuse algusaastatest alates, kuid senine rahastamismudel tõi seltsidele kaasa mitmeid murekohti. Näiteks oli probleem rahaliste vahendite puudumine arvete tasumiseks enne toetuse viimase makseosa laekumist. Keerukas oli ka olukord, kus rahastamise periood algas 1. veebruarist, kuid toetusi eraldati maikuus. Uus rahastamismudel toetab katusorganisatsioonide arengut ja võimaldab need murekohad lahendada,“ lisas Pirgop.

Kui eesti kultuuriasutustel on soov teha koostööd rahvusvähemuste kultuuriseltsidega, palun pöörduge Kristina Pirgop´i poole (6599 024, kristina.pirgop@meis.ee) oma kontaktide edastamiseks seltsidele.

Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsoonide rahastamist toetab Kultuuriministeerium.

Lisainformatsioon: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.

Uudiseid rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegemistest

Huvilistel avaneb võimalus tutvuda rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevustega

Sellest aastast alustab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) koostöös rahvusvähemuste pühapäevakoolidega uut tegevust - avatud uste päevade korraldamist pühapäevakoolides.

Avatud uste päevadel on kõikidel huvilistel võimalik külastada näidistundi pühapäevakoolides ja tutvuda õppetööga lähemalt. Rahvusvähemuste pühapäevakoolides saavad lapsed vanuses 3-18 aastat (laste vanus võib kooliti olla erinev) õppida esivanemate keelt ja tutvuda kultuuriga.

„Avatud uste päev võib pühapäevakoolile olla esimene kokkupuude uute õpilastega. See on hea võimalus lastele ja nende vanematele pühapäevakooliga tutvumiseks. Pühapäevakoolid pakuvad lastele suurepärase võimaluse uute teadmiste ja kogemuste saamiseks. Õpetajad pingutavad, et õppetöö oleks võimalikult huvitav ja mitmekesine, arvestades laste vanuseliste iseärastustega. Paljudes koolides õpetatakse lisaks keelele ja kultuurile ka rahvustantsu, rahvusköögi eripäraseid jm. Kutsun kõiki huvilisi avatud uste päevadest osa võtma,“ kommenteeris uut algatust MISA partnerlussuhete valdkonnajuht Kristina Pirgop.

Esimesena avab oma uksed Ukraina Kultuurikeskuse Kloostrikunstide Kool LABORA. 19.03.2016 kell 10.00 toimub munade maalimise tund. Huvilised tutvuvad ukraina ülestõusmispühade aegse munade maalimise kultuuriga. Iga osaleja saab maalida muna ja võtta selle kaasa. Toimub ka ekskursioon Ukraina Kultuurikeskuse unikaalsetes ruumides, kus ühe katuse all on muuseum, kirik, kalligraafia klass, paberitöökoda ning kus elavad 3 erinevat värvi kana. Ürituse lõpus pakutakse teed, kohvi, küpsised ja ahjukartuleid. Osavõtjaks registreerumiseks palume kirjutada sõnumi e-posti aadressile labora.tallinn@gmail.com.

„Munade maalimine on osa maailma kultuurist, kuid slaavi rahvustel on see esindatud eredamalt –  igal munale maalitud sümbolil on oma tähendus. Ukraina kultuuris on maalitud munad kultusese, eriti ülestõusmispühade munad. Samas oli munade maalimine levinud ka igapäevaelus. Näiteks kui neiule meeldis noormees, siis ta maalis muna ja kinkis selle noormehele,“ tutvustas munade maalimise traditsioone Ukraina Kultuurikeskuse pühapäevakooli juhataja Anatoli Ljutjuk.

Ukraina Kultuurikeskuse pühapäevakooli Kloostrikunstide Kool LABORA eesmärk on pakkuda Ukraina päritolu lastele kohta, kus tegutseda neile omases kultuurikeskkonnas, praktiseerida ukraina keelt ja kombeid ning tugevdada oma identiteeti. Kool on avatud ka teistele huvilistele olenemata rahvuslikust või usulisest kuuluvusest. Kõik traditsioonilised praktilised tegevused annavad õpilastele võimaluse õppida uusi oskusi ja väljendada end isikupäraselt, tunnetades seejuures ukraina kultuuri ning süvendades keeleoskust. Pühapäevakoolis tegeletakse ka tänapäevases maailmas ununema kippuvate käsitööoskuste säilitamise, õpetamise ja kaasajastamisega.

Ukraina Kultuurikeskus korraldab munade maalimise töötubasid kõikidele huvilistele aastaringselt. Igal aastal osaleb töötubades ligikaudu 500 inimest. Töötubade läbiviimist on võimalik tellida ka väljaspool Tallinna.

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainformatsioon: Anatoli Ljutjuk, Ukraina Kultuurikeskuse pühapäevakooli juhataja, e-post: labora.tallinn@gmail.com.
Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.

Rahvusvähemuste pühapäevakoolid korraldavad tähtpäevadel õpilaste kohtumisi

Alates käesolevast aastast korraldavad rahvusvähemuste pühapäevakoolid koostöös Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusega Meie Inimesed (MISA) oma tähtpäevade tähistamiseks üritusi, kuhu on oodatud ka teiste pühapäevakoolide õpilased koos õpetajatega.

„See on tähtis algatus, mis aitab pühapäevakooli õpilastel paremini tutvuda üksteisega ning teiste rahvuste kultuuri ja kommetega. Ühelt poolt kasvatab parem teadlikkus noortes sallivust teiste rahvuste suhtes, teiselt poolt suurendab õpilaste aktiivsust ja huvi pühapäevakooli õppe vastu, kuna vahetusprojektis saavad osaleda ainult tublimad õpilased,“ kommenteeris uut algatust MISA partnerlussuhete valdkonnajuht Kristina Pirgop.

26. märtsil 2016 ootab Ida-Virumaa Ingerisoomlaste Seltsi pühapäevakool LEMMINKÄINEN külalisi Tallinnast: Kultuurhariduslik Selts Vene Pühapäevakool, MTÜ Eesti Gruusia Rahvusühing ja MTÜ Aserbaidžaani Huvikool Orhan.

Vene, aserbaidžaani ja gruusia pühapäevakoolide õpilased tutvuvad ingeri ja soome lihavõttekommetega, osalevad keeleõppe tunnis ja saavad maitsta ingerisoomlaste traditsioonilist pühademenüüd. Kuna laupäeval on veel paastuaaeg (vaikne laupäev), pakutakse lõunaks soome kalasuppi, karjala pirukaid, magusaid moonipirukaid, mämmi ja maitsvat teed, mida vanasti viidi eksportkaubana Ingerimaalt Euroopasse.

Külalised tutvustavad võõrustajatele oma kultuuri luuletuste, laulude ja lihavõtete aegsete traditsioonide kaudu. „Kristlaste jaoks on lihavõtted kõige tähtsam püha, kuid erinevates konfessioonides on sarnasused ja erinevused. Tallinna Vene Kultuuri Pühapäevakooli õpilased tutvustavad õigeusu lihavõtete roogasid – kultši ja pashat ning räägivad teistele õpilastele õigeusu  lihavõttetraditsioonidest,“ kommenteeris Tallinna Vene Kultuuri Pühapäevakooli juht Roman Ljagu.

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainformatsioon: Maire Petrova, Ida-Virumaa Ingerisoomlaste Seltsi pühapäevakooli juht, tel. 5260394. e-post: maire2008@gmail.com. 
Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.

Identiteedilise integratsiooni mõtestamine ja mõõtmine teise põlvkonna Eesti venelaste näitel
Eesti keele õpe käib täie hooga
Mais selguvad eesti keele ja kultuuri tundmise klubide läbiviijad
Põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise koolitused – kellele ja milleks?
Emadepäeva tähistamine koos Tallinna Läti Rahvuskooli TAURENIS õpilastega
Aserite pühapäevakool Orhan kutsub aprilli viimasel päeval külla
Kabardiini pühapäevakool õpetab keelt ja kultuuri tantsu abil

Väitekirjad lõimumisvaldkonnast

Viimaste aastate jooksul on ilmunud mitmeid olulisi lõimumisvaldkonda puudutavaid doktoriväitekirju, mida järgnevates uudiskirjades teile tutvustame. 

Identiteedilise integratsiooni mõtestamine ja mõõtmine teise põlvkonna Eesti venelaste näitel

Gerli Nimmerfeldti 2011. aastal kaitstud doktoritöö keskendub Eesti rahvusvähemustest noorte (teise põlvkonna vene rahvusest noorte) identiteedile ja identiteedi kujundamisele. Seejuures keskendutakse identiteedilisele integratsioonile, mis vastab selle sihtrühma rahvuse tasandil kogetavale kuuluvustundele. Nimetatud identiteediline integratsioon põhineb tundel, et ollakse Eestis kodus ja Eesti ühiskonna aktsepteeritud liige. Ühiskonna sotsiaalse ühtekuuluvuse ja ühtsuse jaoks on oluline, et Eesti elanikud tunneksid end koduselt. Sageli eeldatakse, et kuna teine põlvkond on siinses riigis sündinud ja üles kasvanud, siis ainuüksi siin sündimisest piisab emotsionaalse seotuse ja riiki ning ühiskonda kuulumise tunde tekkimiseks. See ei vasta aga tõele. Väitekirjas vaadeldakse neid tegureid, mis võivad identiteeti mõjutada, võimaldades identiteedilist integratsiooni ka paremini mõista.

Lõimumisest rääkides on oluline esile  tuua kahte olulist mõõdet: etnilist ja kohapõhist identiteeti. Üks võimalik integratsiooni käsitlus eeldab etnilise identiteedi ja lojaalsuse vähenemist, millega kaasneb elukohariigi, sealse ühiskonna ja peavoolukultuuriga samastumise suurenemine. Selle vaate kohaselt saab domineerida vaid kohapõhine või etniline identiteet ning see vaade läheneb assimilatsioonile. Teise vaate kohaselt võib identiteete olla mitu ja võimalikuks osutub nii kohapõhise kui etnilise identiteedi konfliktivaba kooseksisteerimine.

Kõnealuse väitekirja tulemused näitavad, et noorte Eesti venelaste etniline identiteet on pigem nõrk. Eestlastest vastajate seas on etniline samastumine palju tugevam. Rahvusvähemustest vastajatest 28% märkisid, et nad tunnevad väga tugevalt oma kuulumist venelaste hulka ning 43% hindas oma kuuluvuse tugevaks. Samas 65% eestlasi väljendas väga tugevat kuuluvust oma rahvusrühma. Tugevamat kuuluvustunnet tunnetasid venelased rühmade suhtes, mis põhinevad keelel (vene keelt kõnelejad) ja kodakondsusel (Eesti kodanikud), ning kõikidest Eestis elavatest rahvastest (eestimaalastest) moodustatud rühmade suhtes.

Teise põlvkonna venelaste arvates tuleb selleks, et olla eestlane, eestlasena sündida. Sageli nimetati määrava tegurina ka eesti keelt, rõhutades eriti seda, et leidmaks eestlaste seas tunnustust eestlasena, tuleb osata  eesti keelt või rääkida seda emakeelena. Vene rahvusest noored tunnevad, et neil pole kunagi võimalik saada eestlasteks, isegi kui nad seda tahaksid. Samas kui nad on väljaspool Eestit, peetakse neid eestlasteks.

Eesti venelaste vähest samastumist enamusega võib seletada eestlaste erilist laadi riigiidentiteediga, mis oluliselt tugineb rahvuslik-kultuurilise kogukonna mõistele – kohalik päritolu, ühine kultuur, ajalugu, rahvuslikud traditsioonid, tunded, keel, oma kultuuri ja traditsioonide hoidmine ja nendega seotud uhkustunne, tugev side Eesti territooriumi ning maastikuga.

Samas kui mõõta kuuluvustunnet teisiti, kasutades näiteks avaldusi nagu „ma armastan Eestit” jne, avaneb teistsugune pilt. 12% vastanud venelastest tundis väga tugevat ja 42% tugevat sidet Eestiga. 35% küsitlusele vastajatest seostas end Eestiga nõrgalt ja 11% väga nõrgalt.

Pikemalt saab lugeda aadressil http://www.etera.ee/zoom/1963/view?page=3&p=separate&view=0,0,2067,2834.

Infot eesti keele ja kultuuri õppest

Eesti keele õpe käib täie hooga

Eesti keele õppes osaleb märtsi lõpu seisuga enam kui 1700 inimest. Tegu on 2015. aasta suvel MISA kodulehe kaudu keeleõppesse registreerunud inimestega. Suurem osa käesoleva aasta keelegruppidest alustas õppetööga varakevadel, et enne suurt suvepuhkuste hooaega kursustele punkt panna.

Kursuse maht on kokku 100 tundi, mis teeb õppetöö kestuseks umbes 4 kuud. Õppetööle eelneb ka keeleoskuse kontrollimine, mis võimaldab kursuse alguses välja selgitada inimese keeleoskuse tegeliku taseme ja  kursuse lõpus fikseerida ka kursuse käigus omandatud teadmised. Käesoleval aastal viivad keelekursusi läbi viis firmat – OÜ Keelepisik, OÜ Mitteldorf, Sihtasutus EDUKOOL, Folkuniversitetet Estonia ja Atlasnet Mittetulundusühing. Keelefirmad korraldavad õpet 16-liikmelistele gruppidele Tallinnas, Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Ahtmes, Tartus ja Pärnus.

Esimesed 540 inimesele planeeritud eesti keele kursused algasid möödunud aasta sügisel ja käesoleva aasta alguses ning lõpevad kõik hiljemalt jaanipäevaks. 2015. aastal keeleõppega alustanutest on märtsi seisuga lõpetanud 370 inimest.

Hetkel õpib eesti keele kursustel üle 1700 inimese. Käesoleval kevadel kuulutab MISA välja veel täiendava hanke keelekursuste läbiviijate leidmiseks, et alustada järgmisele 2000-le 2015. aastal registreerunule keeleõppe pakkumist juba 2016. aasta sügisel.

Kõik MISA veebilehe kaudu 2015. aastal registreerunud inimesed saavad sellel sügisel ja 2017.a  alguses võimaluse keelekursusel osaleda. Kursustele saajatega võtab ühendust korraldaja.

Kuni aastani 2020 korraldatavaid tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursuseid organiseerib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee.

Mais selguvad eesti keele ja kultuuri tundmise klubide läbiviijad

Juunikuust hakkab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) pakkuma klubide abiga keelelist ja kultuurilist kümblust Eestis elavatele eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele vähelõimunud püsielanikele. Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid on mõeldud neile, kes oskavad eesti keelt vähemalt B2 tasemel ning kes tahavad oma suhtluskeelt parandada või olemasolevat keeletaset hoida. Klubi liikmeks saavad esmajärjekorras MISA kodulehe kaudu B2-taseme eesti keele kursustele registreerunud ja B2-taseme kursustel osalenud.

„Praegu õpib MISA organiseeritavatel B2-taseme eesti keele kursusel ligi 600 inimest, kellele saame suvest pakkuda klubis osalemist eelisjärjekorras. 2015. aasta suvel registreerus B2-taseme eesti keele õppesse kokku 2201 inimest üle Eesti. Kõigile neile, kes klubides osalemiseks eesti keelt piisavalt valdavad ja on sellest huvitatud, anname võimaluse,“ tutvustas klubisid MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi.  

„Kahe aasta jooksul (2016 -2017) avatakse kuni 60 eesti keele klubi üle Eesti. Eelistatud on Ida-Virumaa linnad Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve, Jõhvi, Ahtme, kus on väiksem võimalus rääkida eesti keeles ja tutvuda eesti kultuuriga,“ lisas Tondi.

Eesti keele- ja kultuuri tundmise klubid on mõeldud eesti keelest erineva emakeelena rääkivatele inimestele, kes soovivad praktiseerida eesti keelt ja saada osa ka eesti kultuuri eripärast. Klubi kohtumistele kaasatakse eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi, kes pakuvad keelepraktika tuge ja jagavad innustust eesti keeles suhtlemiseks. Tugiisikutega saavad nad vestelda erinevatel igapäevaelulistel teemadel – tutvustada tavaelus enam kasutatavate väljendite rohkust ja olukordi, kus on õige neid kasutada. Klubide liikmed ja eestvedajad saavad pooleaastase perioodi jooksul kokku vähemalt kord nädalas, vähemalt kord kuus toimub neil õppereis või võtavad nad osa mõnest kultuuriüritusest. Tegevuse  raames hakkavad kõik klubid tegema sissekandeid blogipäevikusse, mille eesmärk on panna klubi liikmed ühiselt tegutsema, kogemusi ja mõtteid jagama.

Kuni aprilli lõpuni ootab MISA pakkumusi klubide eestvedajate leidmiseks ja tegevuste läbiviimiseks üle Eesti.  Hanke kohta leiab infot ka MISA kodulehelt või e-riigihangete registrist https://riigihanked.riik.ee/register/hange/173036.

Projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevust „Keeleline ja kultuuriline kümblus“ elluviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Keelelise ja kultuurilise kümbluse klubiliste tegevuste kogumaksumus aastateks 2016-2017 on 850 002 eurot.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee.

Eesti Vabariigi kodakondsusteemadel

Põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise koolitused – kellele ja milleks?

Veebruarikuus toimusid esimesed MISA tellitud ja MTÜ Kodanikukoolitused läbi viidud Eesti Vabariigi põhiseaduse ning kodakondsusseaduse tundmise koolitused. Uurime järele, millised on koolitusel osalenute esmamuljed, mida koolitused endast kujutavad ja kellele need on mõeldud?

Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise koolitused on mõeldud inimestele, kes soovivad teada, kuidas Eesti riik toimib, millised on iga inimese põhiõigused, vabadused ja kohustused. Koolitused annavad hea ettevalmistuse neile, kes soovivad osaleda Eesti Vabariigi põhiseaduse ning kodakondsusseaduse eksamil. Kursustele on oodatud ka Eesti kodanikud, kellel on olnud vähe kokkupuudet Eesti riigikorraldusega ja kes soovivad täiendada oma teadmisi riigi toimimisest.

Esimesed 2-päevased koolitused toimusid veebruaris Tallinnas. Möödunud kahe kuu jooksul on kokku toimunud 11 koolitust, lisaks pealinnale ka Kohtla-Järvel ja Sillamäel. Koolitusi korraldatakse kuni 2017. aasta novembrini üle Eesti. Iga koolitus lõpeb õppekäiguga mõnda Eesti olulisse riigiasutusse, nagu näiteks Eesti Pank, Riigikogu, Häirekeskus vms.

Eesti kodakondsuse saamiseks on vaja sooritada kaks eksamit – eesti  keele tasemeeksam vähemalt B1-tasemel ja kodakondsuse eksam. Juhul kui eesti keele B1-taseme eksam sooritada alles paari aasta pärast, siis täna läbitud põhiseaduse ja kodakondsusseaduse eksami tulemused ei aegu ning need kehtivad ka tulevikus. Seega, miks mitte kasutada juhust ja koolituste abiga sooritada edukalt kodakondsusseaduse eksam.

Kursusel osalenud Valgevene juurtega mees kinnitas, et kuna sügisel saab tal kodakondsuse taotlemiseks hädavajalik Eestis elamise aeg täis ja tehtud on juba keeleksam, siis tuleb tal vaid kodakondsuseksam sooritada. „Mu tuttavad hirmutasid mind, et seadused on keerulised, ja et õiguskeel on raske. Tunnen, et kursused aitavad mul üksikasjadest paremini aru saada ja nii on lihtsam juba ka kõike endale meelde jätta.“

Ka koolitusel osalenud 65-aastase härra osales kursustel kodakondsuseksamiks valmistumise eesmärgil. „Maailmas on nii palju huvitavat vaadata ja Eesti kodanikuna on reisimine  vaieldamatult hõlpsam. Siis saan muretult koos tütre perega reisida, kuna mu tütrel on Eesti pass juba ammu olemas.“

Õppetöö käigus saab selgeks, kes on kõrgeima riigivõimu kandja Eestis, mis on Vabariigi Valitsuse ülesanne, kellel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele? Teada saab veel palju muudki olulist –ühes riigis ja ühiskonnas elades tasub teada, kuidas kohapealsed asjad toimivad ning millised on traditsioonid ja kombed. Seaduste tundmine annab inimestele otsustamisjulgust ja enesekindlust.

MTÜ Kodanikukoolitused õpetajad on kogenud koolitajad Reet Valing, Anu Kihulane, Nady Vest ja Jelena Ohakas.

Kursused on osalejatele tasuta.

Kursuste info eesti keeles: http://kodanikukoolitus.edicy.co/kodakondsuskoolitus2016.

Kursuste info vene keeles: http://kodanikukoolitus.edicy.co/grazhdanstvo.

Vene keeles saab infot küsida ka Irina Oleinitš’ilt tel. +372 506 9028 või e-posti aadressilt koolitus@kodanikukoolitus.eu või irina@powertugi.ee.

Koolitusi viiakse läbi Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutused Meie Inimesed toel Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevuse „Lõimumiskoolitused“ vahenditest.

Pühapäevakoolide avatud uste päevad

Emadepäeva tähistamine koos Tallinna Läti Rahvuskooli TAURENIS õpilastega

7. mail kell 10.30 kuni 13.30 toimub Tallinna Läti Rahvuskooli TAURENIS näidistund Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi ruumides aadressil Fr.R. Kreutzwaldi tn 25. Näidistunni teemaks on emadepäev. Kuigi emadepäeva tähistamine on võrdlemisi uus traditsioon, on ema kui kultuuripärandi põhilist edasikandjat ülistatud juba ammustest aegadest.

„Näidistunni esimeses pooles pakume huvilistele võimalust osaleda läti keele tunnis, mis toimub eraldi kahes vanuserühmas. Teises osas ühinevad mõlemad rühmad, et õppida selgeks ja osaleda kahes läti rahvuslikus ringmängus. Samuti valmistame osalejatega lätipäraseid kingitusi emadele. Kuna ükski pidu ei ole meie kultuuris mõeldav ilma korraliku peolauata, ei puudu ka siit läti traditsionaalsed road,“ tutvustas näidistunni programmi Tallinna Läti Rahvuskooli TAURENIS juht Dita Lince.

Näidistunnis osalejatel palutakse eelnevalt registreeruda, kirjutades e-posti aadressile dita@green.ee.

Läti huvikool alustas oma tööd 2008. aastal, kuid oma nime ja ametliku staatuse sai kool aastal 2013. Kooli peamised eesmärgid on õpetada Eestis elavatele läti lastele läti keelt, kultuuri, traditsioone ja ajalugu. Õppetegevus toimub kahes vanuserühmas. Noorema vanuserühma (1- kuni 6-aastased lapsed) keele- ja kultuuriõpe toimub erinevate mängude, laulude ja meisterdamise kaudu. Vanema rühma (kooliealised lapsed) õppetegevus on korraldatud akadeemilise õppeprotsessina, mis hõlmab järgmisi õppeaineid: läti keel ja kirjandus, rahvatants, muusika, rahvakunst ning käsitöö, samuti Läti ajaloo ja geograafia tundmine.

Lisainfo: Dita Lince, Tallinna Läti Rahvuskooli TAURENIS juht, e-post: dita@green.ee.
Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.

Aserite pühapäevakool Orhan kutsub aprilli viimasel päeval külla

30. aprillil kell 15.00-17.00 toimub Tallinna Ülikooli ruumis 307 Aserbaidžaani Huvikooli Orhan avatud uste päev. Kohale on oodatud nii aserid, kes soovivad oma järglastele kooli tegevust tutvustada kui ka teised aserbaidžaani kultuurist ja traditsioonidest huvitatud.

Avatud uste päeval saab kuulata aserbaidžaani luulet ja laule pühapäevakooli laste esituses, samuti kuulata esitlust sellest imelisest maast, mis asub Kaukasuse mäestiku keskel. Osalejatele tutvustatakse Buta-nimelist rahvamustrit, mille tikkimist saavad huvilised õpetajate abiga ka ise järele proovida. Pühapäevakooli õpilased näitavad kuidas tantsida kohalikku rahvatantsu „Jallõ loo“, mida saab rahvatantsu näidistunnis selgeks õppida. Näidistunnis osalejatel tuleb eelnevalt registreeruda kirjutades e-posti aadressile sanam.aliyeva@gmail.com või helistades telefonil 55956950.

„Aserbaidžaanlased ehk aserid on väga külalislahke rahvas. Eriline koht meie rahvusköögis kuulub maiustustele ja tõelise hõrgutise valmistamine on igale perenaisele auasi. Ka meie avatud uste päeval soovime kostitame külalisi hea ja paremaga. Kohvi- ja teelaualt on kindlasti meie rahvuskook pahlava,“  kommenteeris Aserbaidžaani Huvikooli Orhan juht Shahsanam Alijeva.

Huvikool alustas oma tegevust 2010. aastal. Kooli põhieesmärk on toetada Eestis elavate aserbaidžaani rahvusest laste emakeele õppimist ja kodumaa kultuuri ning ajaloo tundmist. Samuti soovivad nad olla ka eestvedajad aserbaidžaani laste integreerimisel Eesti ühiskonda. Koolis on aserbaidžaani keele, kirjanduse, ajaloo ja kultuuri tunnid. Samuti käib koos tantsuring, mis on laste jaoks ühtviisi meelelahutus, tantsuõpetus kuid ka tund, mis annab teadmisi aserbaidžaani rahvatantsu ajaloost.

Lisainfo: Shahsanam Alijeva, Aserbaidžaani Huvikooli Orhan juht, tel. 55956950, e-post: sanam.aliyeva@gmail.com.
Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.

Kabardiini pühapäevakool õpetab keelt ja kultuuri tantsu abil

26. aprillil algusega kell 17.00 toimub aadressil Sõle 40-204 Kabardiini pühapäevakoolis näidistund, kuhu oodatakse kõik huvilisi, kes soovivad kabardiinide kultuurist rohkem teada saada.

Avatud uste päeval on kohal õppejõud Anzor Šorov Moskvast, kes õpetab keelt tantsimise abil. Õppejõud tutvustab uudset metoodikat, kuidas on võimaik tantsu abil mõista teise rahva kultuuri. Kõigil huvilistel on võimalik proovida kabardiini rahvustantsu samme. Üritustel saab maitsta kabardiini maiustusi, traditsioonilist leiba, teed ja kohvi.

Avatud uste päeval osalemiseks palutakse eelnevalt registreeruda kirjutades e-posti aadressile ilona.thagazitova@mail.ee.

„Meil on suur au, et sel õppeaastal on meiega liitunud õppejõud Anzor Šorov. Ta on Kabardiini-Balkaaria Vabariigi tunnustatud artist, õpetaja ja kabardiini keele edasikandja. Meie kooli õpilastele meeldivad väga Anzori tunnid. Tema uudse õppemeetodi abiga on lapsed palju omandanud. Ta väga hoolib lastest ja läheneb igaühele individuaalselt,“ kommenteeris Kabardiini pühapäevakooli juht Ilona Thagazitova.

Kabardiini pühapäevakool asutati 2006. aastal.  Kooli peamine ja tähtsaim ülesanne on Kabardi-Balkaarias elavate rahvaste kultuuri edasikandmine.  Peamiste adatide ehk rahva tavade ja õigusnormide, ajaloo ja käitumisreeglite tundmiseta pole võimalik mõista, arendada, säilitada oma rahva kultuuri ja tutvustada seda teistele. Kooli ülesandeks on ka keeleõpe. Keelt õpetatakse erinevate metoodite abil: traditsiooniline (kasutatakse kirjanäidiseid, aabitsat, valmistatakse sõnaraamatuid) ja mänguline – käsitööesemete valmistamine, laulude õppimine. Tantsuseadete lavastamisel tutvutakse rahvusmuusikaga, õpitakse iseloomulikke samme, tutvutakse kostüümide ja rahvusornamentidega ning õpitakse liigutusi kabardi keeles. Kooli õpilased ja vilistlased tantsivad ansamblis Terek, mis on osalenud rahvusvahelistel konkurssidel ja võitnud ka mitmed auhindu.

Lisainfo: Ilona Thagazitova, Kabardiini pühapäevakooli juht, e-post: ilona.thagazitova@mail.ee.
Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.

 

Kursustel osalejaid motiveerib eesti keelt õppima soov eesti keeles suhelda
2015. aastal abistas MISA nõustamiskeskus üle tuhande elaniku
Rahvusvähemuste pühapäevakoolid saavad taotleda uueks õppeaastaks toetust
Armeenia pühapäevakool Maštots ootab külla
Rahvuskultuuriseltside üritused

Info eesti keele õppe kohta

Kursustel osalejaid motiveerib eesti keelt õppima soov eesti keeles suhelda

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatavatel eesti keele kursustel osaleb aprillikuu lõpu seisuga 1884 inimest üle Eesti. MISA töötajad külastavad toimuvaid keelekursuseid, et jagada osalejatele infot ja vastata nende küsimustele ning ühtlasi uurida tagasisidet õpingute kohta.

„Oleme möödunud aasta sügisest toimuvaid keelekursuseid aktiivselt külastanud, et suhelda õppurite ja õpetajatega silmast-silma. Kursuseid väisates oleme küsinud osalejatelt, mis põhjustel keegi eesti keelt õpib ning kus nad sooviksid eesti keelt enim kasutada,“ selgitas kursuste külastamise eesmärki MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi. Valdavalt  märkisid osalejad, et õpivad eesti keelt tööga seoses ja ka selleks, et eestlastest kolleegidega rohkem suhelda. Paljud kursustel osalejad on oma tagasisidelehele märkinud, et sooviksid eesti keelt rohkem kasutada igapäevaelus – poes, kohvikus, suhelda eestlastest naabrite, tuttavatega, kuid ka käia kinos, vaadata eestikeelseid telesaateid, kuulata raadiot ja lugeda ajalehti,“ lisas Tondi.

Toimetaja ametit pidav 44-aastane Svetlana, kes käib Tallinnas A2-taseme eesti keele kursustel, selgitas, et oma keeleõpinguid toetab ta ETV-kanalilt subtiitritega saadete vaatamisega.

Kaupade hindade ja kvaliteedi kontrolörina töötav 55-aastane Tatjana õpib B1-tasemel eesti keelt Pärnus. Keeleõpinguid on ta jätkanud selleks, et suhelda  eesti keeles tööl ja igapäevaelus, kuid lisas veel, et tahaks lugeda ka eestikeelseid raamatuid, ajalehti ja lävida  eestlastega enam.

41-aastane ambulatoorse taastusravi assistent Irina kasutab eesti keelt nii tööl kui igapäevaelus päris palju. Küll aga soovib ta keeleoskust parandada, eriti grammatikat, mis on keeruline ja vajab üle kordamist. Irina lisas, et tahaks eesti keelt veelgi enam tavaelus kasutada ning lisaks juhendada  oma last koolitöös. 

36-aastane IT-spetsialist Vitali alustas eesti keele B1-taseme õpinguid, kuna tahab rohkem suhelda oma töökaaslastega ning leida ka uusi eestlasest tuttavaid.

MISA soovib keeleõppijatele jaksu ja indu õpingutes, samuti motivatsiooni õpingute jätkamisel ja julgust eesti keele kasutamisel.

MISA organiseerib tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursuseid kuni aastani 2020 Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA Keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel: 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee

MISA nõustamiskeskuse tegevusest

2015. aastal abistas MISA nõustamiskeskus üle tuhande elaniku

Alates 2014. aasta sügisest tegutseb Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtaustuse Meie Inimesed  (MISA) juures nõustamiskeskus, kuhu saavad pöörduda kõik Eestis elavad teistest rahvustest inimesed, kes vajavad teavet ja juhiseid Eesti elukorralduse kohta. MISA nõustamiskabinetid on avatud Tallinnas ja Narvas. Lisaks toimuvad igakuised nõustamistunnid Ida-Virumaa erinevates linnades ja Harjumaal.

2015. aastal pöördus nõustajate vastuvõtule 1035 inimest, keda nõustati e-posti ja telefoni teel ning personaalsetel silmast-silma kohtumistel. „Nõustajate käest on möödunud aasta jooksul uuritud Eesti kodakondsuse taotlemiseks vajalike toimingute kohta ja milline peaks olema toimingute järjekord. Päriti, kas ja millistel tingimustel saab taotleda Eesti kodakondsust lapsele, kes on Eestis sündinud. Samuti küsiti, millistel alustel saab taotleda Eesti elamisluba oma sugulastele, ja millised on eesti keele oskuse nõuded nii Eesti kodakondsuse saamisel kui erinevates ametites töötamisel. Uuriti, millist majanduslikku tuge pakutakse vähekindlustatud inimestele ning vanemaealistele, kas ja millistel tingimustel makstakse pensioni elamisloaga isikutele, kes on Eestisse elama asunud hiljuti. Teadmisi on soovitud ka puudega inimeste tugiteenuste ja tööhõive kohta ning millist abi pakutakse uussisserändajatele töö leidmisel. Huvi on tuntud ka oma rahvuskaaslaste leidmise ja nendega kontakteerumise vastu,“ tutvustas enam küsitud teemasid MISA nõustamiskeskuse vanemnõustaja Kätlin Kõverik.

Igapäevaste nõustamisteemade hulka kuulub eesti keele õpe ja praktika võimalused. „Peamiselt tuntakse huvi eesti keele tasemeeksamite sooritamise tingimuste vastu, kuidas valida head keeleõpetajat ning sobilikke õppematerjale. Päritakse ka eesti keele praktiseerimise võimaluste kohta ja kes ning mis tingimistel neid kasutada saavad. Kuid küsitakse ka nõu, kuidas ületada eesti keeles rääkimise barjääri,“ lisas Kõverik. 

Nõustamisele on oodatud igaüks, kes soovib teavet Eesti elukorralduse, siin tegutsemise ja töötamise  kohta. Nõustajad tutvustavad elanikele avalikke teenuseid, riiklikke sotsiaaltoetusi ja -hüvitisi ning soovi korral on ka abiks riigi ja kohalike omavalitsuste asutustega suhtlemisel.

Nõustajate poole saab pöörduda kirjutades e-posti aadressile info@integratsiooniinfo.ee või helistades tasuta infotelefonil 800 9999. Nõustamiskeskused asuvad Tallinnas, Lõõtsa 2a, 8. korrus ning Narva Kerese Keskuses aadressil Kerese 3 (3. korrus, ruum 308). MISA kodulehelt leiab infot nõustamiste kohta Tallinnas ja Harjumaal ning Ida-Virumaal.

MISA nõustamiskeskuse tegevusi viiakse ellu ESF projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“ raames.

Lisainfo: Kätlin Kõverik, MISA Nõustamiskeskuse vanemnõustaja, e-post: katlin.koverik@meis.ee, tel: 6599 032

Avatud taotlusvoorud

Rahvusvähemuste pühapäevakoolid saavad taotleda uueks õppeaastaks toetust

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) avas rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinantseerimise taotlusvooru, et toetada koolide tegevust 2016/2017. õppeaastal.

„Baasfinantseerimise taotlusvooru kuulutasime välja juba maiskuus selleks, et õppeaasta alguseks oleksid kõigil pühapäevakoolidel projektitoetuslepingud sõlmitud ning nad saaksid alustada septembrist taas õppetööga,“ selgitas MISA partnerlussuhete valdkonnajuht Kristina Pirgop. „Oleme  käesoleva aasta algusest korraldanud koos rahvusvähemuste pühapäevakoolidega ka avatud uste päevi,  et tutvustada lapsevanematele ja huvilistele pühapäevakooli tegevust ning suurendada huvi kooliga liitumise vastu. Tänaseks oleme koostöös pühapäevakoolidega korraldanud juba neli avatud uste päeva,“ tutvustas Pirgop

2016/2017. õppeaastaks toetust taotlev rahvusvähemuste pühapäevakool peab olema registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis. Taotluste esitamise tähtaeg on 06. juuni 2016. Rohkem infot käimasoleva taotlusvooru kohta leiab MISA kodulehelt.

2015/2016. õppeaastal said tegevustoetust 30 rahvusvähemuste pühapäevakooli. Rahastati ukraina, vene, aseri, läti, gruusia, ingeri-soome, tatari, usbeki, valgevene, kabardiini, korea ja armeenia pühapäevakoolide tegevust.

Pühapäevakoolides õpivad lapsed ja noored vanuses 3-18 eluaastat. Õppetöö toimub üldjuhul kahes vanuserühmas. MISA korraldab õpetajatele iga-aastaselt ka täienduskoolitusi, et tagada kvaliteetse ja huvitava ning lapsi arendav õppetöö korraldamine. 

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinantseerimist toetatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee

Pühapäevakooli avatud uste päev

Armeenia pühapäevakool Maštots ootab külla

28. mail kell 16.00-18.00 toimub Armeenia pühapäevakoolis Maštots avatud uste päev Huvikooli Tee Tulevikku ruumides aadressil Rävala 8, 3. korrus, Tallinn.

„Kuna avatud uste päeva toimumise kuupäev langeb kokku Armeenia Vabariigi iseseisvuspäevaga, sräägime üritusel lähemalt Armeenia ajaloost, sümbolitest ja riigi olulisematest vaatamisväärtustest. Muusikatunnis laulame Armeenia kevadlaule ja laule, mis räägivad emast. Toimub ka käsitöötund. Keeletunnis kordame ja õpime uusi armeenia keele sõnu ning väljendeid. Avatud uste päev lõpeb tantsutunniga, kus kõik huvilised saavad õppida tantsu nimega „Ühendamise tants“, mida armeenlased tantsivad iseseisvuspäeval, “ tutvustas avatud uste päeva tegevusi kooli juht Džanna Šahbazjan.

Kõik üritusel osaleda soovijaid palutakse eelnevalt registreeruda, kirjutades e-posti aadressile mastotsh@gmail.com.

Armeenia pühapäevakool Maštots alustas tegevust Tartus 2008. aastal. 2013. aastast tegutseb kool ka Tallinnas. Koolis õpitakse armeenia keelt, tutvutakse armeenia kultuuri ja traditsioonidega. Kooli juures tegutseb vokaalansambel „Dvin“, Džanna Šahbazjani juhtimisel, kes on osalenud mitmetel rahvusvahelistel vokaalansamblite konkurssidel. Ansambel „Dvin“ on ka ETV laulusaate „Perepidu“ 2012. aasta võitja.

Lisainfo: Džanna Šahbazjan, armeenia  pühapäevakooli juht, e-post: mastotsh@gmail.com
Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee

Rahvuskultuuriseltside üritused

MTÜ SED ARTE tähistab oma 20 aasta juubelit näitusesarjaga

Kunstinäituste korraldaja MTÜ SED ARTE tähistab oma 20.juubelit näitustesarjaga, mille esimene näitus  „DOLCE VITA“ on avatud 12. maist kuni 7. juunini 2016.

Näitust „DOLCE VITA“ saab vaadata Tallinn Portrait Gallery`s aadressil Suur-Karja 2, Tallinn. Näitusel saab tutvuda kahe tänapäeva kunstniku – Marina Printseva ja Juri Gorbatšovi uute teostega. Marina Printseva elab Sankt-Peterburis ja Juri Gorbatšov New Yorgis. Nad on ühe ajastu kunstnikud, keda ühendavad Eesti juured ning kes vaatavad maailma sarnase pilguga – uskudes imedesse ja heasse tulevikku.

Marina Printseva ema on eestlanna ja kõikides tema  töödes on tajutav kahe kultuuri segunemine. Ta tutvustab maailmale eesti ja vene traditsioone ning kultuuririkkust. Marina tekstiilpannood on valminud keerukas tehnikas, mis on segu tikkimisest, maalimisest ja aplikatsioonidest. Eksperdid nimetavad seda ka „kootud maalikunstiks“.

Juri Gorbatšovi töid iseloomustavad kulla, pronksi ja spetsiaalsete lakkide ja emailkatete kasutamine.  Tema töid saab näha 25 muuseumis üle maailma sh Louvre`s ja Vene Riiklikus Muuseumis Sankt-Peterburis. Eelmisel aastal kinkis kunstnik ühe oma maali KUMU-le.

Lisainfo: Olga Ljubaskina, MTÜ SED ARTE juht, tel: 5056 257, e-post: sedarte@mail.ru

Mais toimuvad slaavi kultuuri- ja kirjakeele päevad

Slaavlaste jaoks tähtsaid kultuuri- ja kirjakeele päevi korraldatakse Eestis juba ligi 30 aastat. Kultuuriühendus Kirill ja Meffodi koostöös Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liiduga Eestis on ürituse eestvedajad olnud kaheksa viimast aastat. 2016. aasta slaavi kultuuri- ja kirjakeele päevad toimuvad 19.-26. maini Tallinnas Vene Kultuurikeskuses aadressil Mere pst 5. Kõik üritused on osalejatele tasuta.

Slaavi kultuuri- ja kirjakeelepäevad 2016 programm sisaldab:

19. mail kell 18.00 – valgevene kultuuripäev

20. mail kell 18.00 – Vene Filharmoonia Ühingu kontsert koostöös Vene Kultuurikeskuse instrumentaal stuudioga

21. mail kell 16.00 – folkloorikontsert

22. mail kell 13.00 – vene kultuuripäev. Esinevad Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liidu Eestis kollektiivid.

23. mail kell 18.00 – ukraina kultuuripäev

24. mail kell 19.00 – Aleksander Nevski katedraalis toimub vaimulike laulude kontsert

27. mail kell 19.00 – vokaalmuusika kontsert. Esinevad külalised Marina Tšerkasova ja Irina Išutina Sankt-Peterburist ning Vladimir Ignatov Tallinnast

Vene Kultuurikeskuses toimuvad tasuta loengud:

23. mail kell 12.00 – kunstnik Sergei Minin´i loeng „Kirill ja Meffodi kujutlused vene ikoonimaalikunstis ja kiriku arhitektuuris“

24. mail kell 12.00 – kirjandusteadlase Vladimir Bragin´i loeng „Vene kirja ja kirjastuse lätete juures“

26. mail kell 11.00 – kunstniku ja kunstiteadlase Valeri Laur´i loeng „Õigeusu motiivid vene maalikunstis“

Lisainfo: Tatjana Semenjuk, Kultuuriühenduse Kirill ja Meffodi juhatuse liige, tel: 5836 3613 , e-post: Semjana7@gmail.com

Vene Teatris toimub omanäoline kontsertetendus „Muusika luuletused“

21. mail toimuv „Muusika luuletused“ kontsert on unikaalne projekt-etendus. Kuulata saab Eesti, Venemaa, Ameerika ja mitmete Euroopa riikide heliloojate muusikat Eesti Kaitseväe Orkestri esituses ning vene kultuuri hõbeajastu poeetide loomingut Eesti ja Venemaa näitlejate ettekandmisel.

Muusika luuletuste kontsert toimub 21. mail 2016 kell 18.00 Vene Teatris.

Dirigent Peeter Saani juhatusel esitab Eesti Kaitseväe Orkester koos Eesti ooperilauljate Olga Zaitseva ja Maria Kondratjevaga tuntud romansse uues orkestreeringus. 

19. ja 20. sajandi vahetuse Venemaa „hõbedast ajastut“ esindavate poeetide Igor Severjanin, Anna Ahmatova ja Marina Tsvetajeva luuletusi loevad Venemaa teatri- ja kinonäitleja Evklid Kürdzidis, Eesti Vene Teatri näitlejanna Tatjana Manevskaja, Eesti Nukuteatri näitleja Evgeni Moissejenko, Viljandi Kultuuriakadeemia tudeng Eduard Tee ning näitlejad Vene Noorsooteatrist.

Möödunud sajandi alguses uue hingamise saanud Vene kultuuriloomingu ehk hõbeajastu ühe tuntuima autori Igor Severjanini elulugu on tihedalt seotud Eestiga. Aastast 1921 asus ta elama Toilasse. Severjanin tõlkis oma eestlannast abikaasa Felissa Kruudi abiga eesti keelest vene keelde paljude luuletajate loomingut. Ta suri Tallinnas ja on maetud Tallinna Aleksander Nevski kalmistule. Hõbeajastu poetessi Anna Ahmatovat peetakse vene kirjanduse hingeks ja antud ajastu suurimaks poetessiks. Marina Tsvetajeva loomingu vastu ei saa ükskõikseks jääda keegi. Tema armastus- ja isamaaluule on nukra alatooniga, peegeldavad poetessi läbielamisi ja tundemaailma. 

Piletid saab osta Piletilevist: http://www.piletilevi.ee/rus/tickets/teater/mitmesugust/muusika-luuletused-poezokoncert-ahmatova-cvetaeva-severjanin-178885/. 

Lisainfo: Marina Tee, MTÜ Haridus-Kirjastuslik Kultuurikeskus Zlata juht, e-post: marina.tee@mail.ru

Lastekaitsepäeva eel saab näha kogupere kooriooperit „Elevant“

Pühapäeval, 29. mail kell 12.00 on kõik lapsed koos vanematega oodatud vaatama uut, põnevat ja lõbusat venekeelset kooriooperit „Elevalt“. Vene poeedi ja luuletaja David Samilovi tekstile loodud näidendi lavastas Oleg Golub Moskvast.

Seiklusliku ja muinasjutulise ooperi peategelaseks on elevant, kes otsustab rändama minna ning kes oma teel kohtab erinevaid metsaloomi ning muinasjututegelasi. 

Ainulaadse ja omanäolise laste kooriooperi muusika autor on Vladimir Ignatov. Hundertwasseri stiilis värvilised ja erilised dekoratsioonid, fuajee kaunistused ja kostüümid on kujundanud Elena Klyuyeva Moskvast.

Esinevad ALLEGRO stuudiokoor, Aleksandr Nekrassov, Anastassia Tsubina, Alina Silina ja Eduard Tee.

Kogupere kooriooperi „Elevant“ esietendus toimus 16. märtsil 2016. Pileteid saab osta Piletilevist: http://www.piletilevi.ee/rus/tickets/kogupere/mitmesugust/elevant-ooper-seiklustega-slonenok-opera-s-prikljuchenijami-slonenok-185063/.

Lisainfo: Ljudmila Tee-Veresinina, MTÜ Noorte Ühing Go-7 juht, e-post: Ljudmila.v@gmail.com

1.-12. juunil toimub Tallinnas Ukraina rahvuskultuuri festival

Ukraina Kultuurikeskuse eestvedamisel toimub Tallinna Vanalinna päevadega samaaegselt Ukraina rahvuskultuuri festival. 1.-12. juunini kestva ürituse korraldamise peamiseks eesmärgiks on tutvustada laiemale avalikkusele ukraina kui Eesti ühe suurema vähemusrahvuste kogukonna kultuuri Eestis ning ühtlasi tugevdada kultuuripärandi ja traditsioonide edasikandmist ning hoidmist ukraina  kohaliku kogukonna seas.

Festivali raames saavad linnarahvas ja külalised osa õpitubadest, näitustest ja osaleda tasuta ekskursioonidel kultuurikeskuste ruumides. Puusepatöökojas Laboratooriumi 25 on võimalik meisterdada puidust mänguasju, Ukraina Kultuurikeskuses Laboratooriumi 22 toimub ukraina traditsioonilise lihavõttemuna pisanka meisterdamise õpituba.  Kultuurikeskuses  toimuvad ka luulepärastlõunad, kus on võimalik kuulata poeeme Poeetilisest punasest raamatust ning pere noorematega saab kuulama tulla ukraina muinasjutte. Festivali ajal on avatud ka näitused,  kus saab tutvuda ukraina rahvuslike mänguasjade,  tikitud rättide ning rahvarõivastega.

Üritustest on oodatud osa võtma kõik huvilised. Õpitoad ja üritused on osalejatele tasuta.

Festivali programmi ja ajakava leiab Ukraina kultuuri festivali ürituse Facebooki lehelt: https://www.facebook.com/events/1164988643513270/ ja Ukraina Kultuurikeskuse kodulehelt: http://www.ukk.ee/ora/kultuur/festival-2016.

Lisainfo: Kadri Mägi, Ukraina Kultuurikeskuse poe Labora perenaine, e-post: magikadri1@gmail.com

Keila-Joa lossis saab tutvuda kaasaegse valgevene kunstiga

Keila-Joa lossis saab näha MTÜ SED ARTE näitustesarja raames kaasaegse valgevene kunsti näitust „Mentaalne maailm. Pühendus Šagalile“. Näitus on avatud 4. juunist kuni 4. juulini 2016.

Näitusel saab tutvuda Valgevene kunstnike Aleksandr Griškevitši, Ilona Kosobukoi, Vladimir Kontsndailovi töödega. Eestis saab nimetatud kunstnike töid näha esmakordselt. Näituse ajal toimuvad ka kohtumised, kus kunstnikud tutvustavad oma maalimistehnika võtteid. Näituse külastamiseks on vaja soetada Keila-Joa lossi külastuspilet.

Lisainfo: Olga Ljubaskina, MTÜ SED ARTE juht, tel.  5056 257, e-post: sedarte@mail.ru

„Ukraina lilled 2016“ galakontsert toob kokku ukraina noored Eestist ja mujalt

Ukraina Noorsoo Liit Eestis kutsub ukraina rahvusvahelise laste-noorte festivali „Ukraina lilled 2016“ galakontserdile. Tasuta kontsert toimub 5. juunil 2016 algusega kell 15.00 Tallinna Vene Kultuurikeskuse (Mere pst. 5) suures saalis.

Tegemist on iga-aastase traditsioonilise laste-noorte festivaliga, mis annab Eestis elavale ukraina kogukonnale võimaluse saada osa oma kultuuripärandist ning tutvustada seda ka laiemale  Eesti üldsusele. Festivalil saab kuulata ja vaadata ukrainlaste jaoks olulisi muusikapalu, rahvaviise  ning -tantse laste ja noorte esituses.

Festivalil on aastate jooksul osalenud nii kohalikke kui ka erinevaid ukraina kollektiive üle maailma. Käesoleva aasta galakontserdist võtavad osa ukraina laste ja noorte muusika- ning tantsukollektiivid Tallinnast, Sillamäelt, Valgast, Pärnust, Tapalt, Maardust ja Tartust. Väliskülalistest tulevad festivalile ukraina noored Poolast ja Ukrainast.

Lisainfo: Vladimir Palamar, Ukraina Noorsoo Liit Eestis juht, e-post: ukrainaoae@gmail.com

Rahvuskultuuriseltside üritusi toetab MISA rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkurssi kaudu, mida rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee

Venekeelsete noorte valikud ja võimalused haridusmaastikul ning tööturul
MISA nõustamiskeskuse tiimis on uus liige
Narva eelarvamusfestivalil kummutati määratlemata kodakondsusega seotud müüte
Eesti keele õppimine jätkub ka suvekuudel
Rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajad sõidavad oma päritoluriiki end täiendama
Eesti keelt ja kultuuri saab edukalt õpetada ka suvises noortelaagris

Väitekirjad lõimumisvaldkonnast

Venekeelsete noorte valikud ja võimalused haridusmaastikul ning tööturul

Kristina Lindemanni 2013. aastal valminud doktoritöö „Venekeelsete noorte struktuurne integratsioon postsovetlikes kontekstides: hariduse omandamine ja tööturule sisenemine“ keskendub Nõukogude Liidu järgsel ajal hariduse omandanud 15-35-aastaste Eesti venekeelsete  noorte õppeedukusele, haridustasemele ja võimalustele tööturule sisenemisel. Analüüsi aluseks olnud andmed on saadud neljast laiaulatuslikust uuringust – PISA (2006), Eesti TIESi uuring (2007–2008), Ukrainas 2007. aastal läbi viidud noorte siirdeuuring ja aastatel 2002–2011 tehtud Eesti tööjõu-uuringu andmed. Doktoritöö põhiküsimus on, kuidas mõjutavad rahvus ja keeleoskus hariduse omandamist ja edukust tööturul ning kuidas need mõjud sõltuvad sellest, mis keeles haridus omandati ning millised on peamised tööturul kasutatavad keeled. Doktoritöös võrreldakse Eestit ja Lätit ning Eestit ja Ukrainat.

Analüüsi tulemused näitavad, et erinevalt Lääne-Euroopa riikide uurimistulemustest, mille järgi lõhe teise põlvkonna sisserändajate ja põhirahvuse haridustaseme vahel on nende vanemate põlvkonnaga võrreldes vähenenud, on Eestis lõhe rahvusvähemuse ja noorte eestlaste vahel suurenenud, võrreldes eelmise põlvkonnaga. PISA uuringu põhjal said vene õppekeelega koolide õpilased eesti õppekeelega koolide õpilastest halvemaid tulemusi, eriti matemaatikas. Hilisemad 2012. aasta PISA uuringu tulemused, mis avaldati pärast doktoritöö valmimist, kinnitavad, et lõhe on olemas, kuid see on aja jooksul jäänud väiksemaks. Erineva emakeeletaustaga kooliõpilaste ja lisaks nende vanemate sotsiaal-majanduslik taust mõjutab oluliselt koolis edasijõudmist. Sellega saab osaliselt seletada nende vene õppekeelega kooliõpilaste halvemaid tulemusi, kelle vanemate sotsiaalmajanduslik taust on keskmisest madalam. Teine oluline tegur on keeleoskus.

Doktoritöö näitab ka seda, et venelased jätkavad eestlastest märkimisväärselt väiksema tõenäosusega õpinguid üldkeskharidust andvates gümnaasiumides, et püüelda kõrghariduse poole. Pigem omandavad nad kutsehariduse ja siirduvad kohe tööturule. Eesti rahvusvähemuste seas, isegi kõrghariduse ja hea keeleoskusega inimeste hulgas, on levinud veendumus, et rahvus mõjutab valikuvõimalusi tööturul. Sellega võib olla seletatav ka see, miks teistest rahvustest noored ei pruugi pürgida kõrghariduse omandamise poole.

Samuti näitab uuring, et võrreldes eestlastega on teise põlvkonna venelased tööturule sisenemisel vähem edukad ning nende karjääriväljavaated kitsamad. Eesti keele valdamisel on väga tähtis roll. Uuringu tulemustest selgub, et rahvust tähtsustatakse Eesti eri piirkondades erinevalt – rahvuse alusel eristamine on tublisti väiksem neis piirkondades, kus rahvusvähemusse kuuluvaid inimesi on vähe (muud piirkonnad peale Tallinna ja Kirde-Eesti). Näiteks Tallinnas on eesti keelt hästi oskavad vene noored võrreldes eestlastest eakaaslastega pikemalt töötud ja saavad endale vähem tasustatud või madalama positsiooniga töökohti. Töö leidmise seisukohalt on oluline tegur sotsiaalne kapital ja suhtevõrgustik, mida ei pruugi olla muudest piirkondadest pärit venekeelsetel noortel, eriti piirkondades, kus vähemusrahvusest elanikke on palju ja kus etniline eraldumine on suur.

Uuringu järelduste põhjal võib väita, et tugevam põhirahvuse poolne kaasamine ja tugevamad rahvustevahelised kontaktid ning eesti keele valdamine soodustavad venekeelsete noorte edukust nii hariduse omandamisel kui tööturule sisenemisel.

Põhjalikumalt saab uurimistööst lugeda siit: http://www.etera.ee/zoom/2041/view?page=3&p=separate&view=0,0,2067,2834

MISA tegemistest

MISA nõustamiskeskuse tiimis on uus liige

Aprillikuus liitus MISA nõustamiskeskusega Olga Žukova. Olga ülesanne on tegeleda nõustamiskeskuse ürituste korraldamisega, samuti abistab ta kolleege üritustel kohapeal nii tehnilise toe pakkumise kui elanike nõustamisega.

Olga on varasemalt aastaid tegelenud klientide nõustamisega turismivaldkonnas. Tänu heale klienditundmise oskusele suudab ta kiirelt lahendada probleeme ja vastata asjatundlikult elanike küsimustele. Olgal on ka turundusvaldkonna ja erinevate ürituste korraldamise kogemused. Teda iseloomustab põhjalikkus ja detailideni tegevuste läbimõtlemine, et tagada ürituste õnnestumine.

Olga kontaktid leiab MISA kodulehelt: http://www.meis.ee/tootajate-kontaktandmed.

Narva eelarvamusfestivalil kummutati määratlemata kodakondsusega seotud müüte

21. mail toimus Narvas teist korda eelarvamusfestival, kus arutleti ka lõimumisalastel teemadel. MISA eestvedamisel kokku kutsutud arutelul käsitleti määratlemata kodakondsusega isikute tulevikku Eestis, läbi ühiskonnas levivate eksiarvamuste ja reaalse olukorra.

Eelarvamusfestivali partnerite laval arutlesid teemal „Määratlemata kodakondsusega isikute tulevik: müüdid ja tegelikkus“ rändeekspert ja Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute keskuse projektijuht Eva-Maria Asari, Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna teeninduse vanem Thea Roots, ajakirjanik ja aktivist Roman Vikulin, endine ametiühingute liider Vladimir Aleksejev ning MISA juhataja Dmitri Burnašev. Arutelu juhtis ja elanike seas levivaid müüte tutvustas MISA Narva nõustaja Natalja Vovdenko.

MISA soovis teema tõstatamisega kummutada määratlemata kodakondsusega isikute kohta levivaid müüte ja väärarusaamu. Arutelul jagasid esinejad teavet ja selgitusi, kuidas elavad määratlemata kodakondsusega isikud Eestis ning mida on tehtud kodakondsuseta inimeste arvu vähendamiseks.

Mõttevahetuse kõigus rõhutasid osalejad mitmel korral, et otstarbekas ei ole spekuleerida, kas määratlemata kodakondsusega isikud on ikka oma kodumaa osas valikud teinud. Roman Vikulin ja Vladimir Aleksejev mainisid, et suur osa määratlemata kodakondsusega isikutest on sidunud oma elu Eestiga ning neil on kodused ja lähedased tunded Eesti riigi suhtes. Tõdeti ka, et teatud küsimustes eksisteerivad siiski eriarvamused. Näiteks häirib määratlemata kodakondsusega isikuid kõige enam, et nn „halli passi“ nime all tuntud reisidokument kannab inglise keeles nime „Alien’s passport“, (ingl välismaalase pass), mida võib otsetõlkes lisaks välismaalase passile tõlkida ka kui „võõra, tulnuka“ passi.

Eesti kodakondsuse taotlemisel peetakse suurimaks takistuseks ennekõike eesti keele oskuse nõuet. Mõnel juhul on otsus ka pragmaatiline, kuna määratlemata kodakondsus hõlbustab reisimist Venemaale.

Samas tõdesid arutelus osalejad, et määratlemata kodakondsuse teemaatika pole enam aktuaalne ega probleemne noorte hulgas. Nimelt alla 25-aastaseid määratlemata kodakondsusega isikuid on vaid 3% kõigist määratlemata kodakondsusega isikutest Eestis. Olulise tähendusega on ka käesoleva aasta 1. jaanuarist kehtima hakanud kodakondsuse seaduse muudatus, mille kohaselt saavad kõik Eestis sündinud määratlemata kodakondsusega isikute lapsed automaatselt Eesti kodakondsuse.

Kokkuvõttes jõuti veendumusele, et määratlemata kodakondsusega isikutega seotud müütide ja nende tegeliku olukorra selgitamine ning teema tõstatamine ühiskonnas on vajalik, et lükata ümber väärarusaamu ja ühtlasi lähendada eriarvamustel olevaid osapooli. 

Info eesti keele õppe kohta

Eesti keele õppimine jätkub ka suvekuudel

Maikuu seisuga on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatavatele eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursustele õppima saanud 1984 inimest ehk 124 rühma, kellest suurem hulk lõpetab õpingud enne suurt suvepuhkuste hooaega.

Maikuu seisuga on 1984-st eesti keele kursusel osalejast oma õpingud lõpetanud 1167 inimest. Neist edukalt on koolituse läbinud 938 inimest ehk 80,38%. „Kursuse edukalt lõpetajateks saame nimetada neid inimesi, kes on keelekursusel osalenud vähemalt 80% kogu tundide mahust. 229 inimest jättis kursuse pooleli või külastas tunde alla 80% kogu tundide mahust,“ kommenteeris MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi.

31. mai seisuga õpib eesti keele kursustel 817 inimest 51 grupis Tallinnas, Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Ahtmes, Tartus ja Pärnus. Kõik nimetatud grupid lõpetavad õppetöö jaanipäevaks või 1. septembriks.

Juulikuu alguses algab kursus 2 grupile Tallinnas, millest üks on grupp õpib inglise keele ja teine vene keele baasil. Augustis ja septembris alustab eesti keele õppega 528 inimest ehk 33 keelerühma, mis komplekteeritakse juunis.

Eesti keele kursusi viivad kuni käesoleva aasta 30. novembrini läbi keeleõppe firmad OÜ Keelepisik, Sihtasutus EDUKOOL ja Folkuniversitetet Estonia. Kahe koolitaja – Atlasnet Mittetulundusühing ja OÜ Mitteldorf korraldatavad koolitused lõpevad septembriks.

Juunis avaneb ka uus hange, mille eesmärk on leida eesti keele kursuste korraldajaid 2520-le inimesele, kes panid end MISA kodulehe kaudu eesti keele kursustele kirja möödunud aasta suvel.

MISA organiseerib tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursuseid kuni aastani 2020 Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee

Projektikonkursside tulemused

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajad sõidavad oma päritoluriiki end täiendama

Mais lõppes MISA korraldatud projektikonkurss „Rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajate täienduskoolitus ajaloolisel kodumaal“. Konkursile laekus kokku kümme taotlust, millest kaheksa taotluse esitanud pühapäevakooli õpetaja saab sel suvel sõita oma ajaloolisele kodumaale oma teadmisi täiendama.

„Täienduskoolitustel osalemine, ja eriti nende riikide koolitustelt osavõtmine, mille keelt ja kultuuri õpetajad õpetavad, on kvaliteetse õppe seisukohalt vajalik. Selleks, et pühapäevakoolide õpetajad saaksid pakkuda lastele asjakohast ja kaasaegset emakeele- ning kultuuriõpet, peavad õpetajad ka ise end pidevalt harima.  Parima ja ajakohaseima info saavad nad loomulikult just sellest riigist, mille keele ja kultuuri õpet nad lastele pakuvad,“ selgitas MISA partnerlussuhete valdkonnajuht Kristina Pirgop. „Antud projektikonkursi kaudu taotlesid pühapäevakoolid õpetajate emakeele koolitustel osalemiseks rahalisi vahendeid, mis kataksid nende täiendõppe-, sõidu- ja majutuskulud. Mitmed koolitused, mida sihtriigis korraldatakse, on õpetajatele tasuta. Näiteks Armeenias toimuv suvekooli õppetöö on pühapäevakoolide õpetajatele tasuta,“ tutvustas Pirgop.

Projektikonkursi kaasabil osalevad pühapäevakoolide õpetajad sel suvel emakeele täienduskoolitustel Ukrainas, Venemaal, Armeenias ja Tatarstanis.

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajate täienduskoolitusi ajaloolisele kodumaale rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee

Eesti keelt ja kultuuri saab edukalt õpetada ka suvises noortelaagris

Oodatud pikk koolivaheaeg on käes. Üks tore suvine ajaveetmise võimalus noortele on laager – koht, kus oma eakaaslastega suhelda, sportida, matkata, uusi sõpru leida ning lõbusalt aega veeta. MISA panustab noorte laagrisuve kordaminekusse, toetades sel aastal eesti keelt ja kultuuri tutvustavate tegevuste elluviimist noorte püsilaagrites, eesti keele ning kultuuri tutvustamist projektlaagrites ja ka eesti keele ning kultuuri õpet peredes.

Nii laagritegevused kui pereõpe pakub noortele võimalust tutvuda Eesti kultuuriruumiga – maa, ajaloo, oluliste vaatamisväärsuste ja paikadega ning õppida eestlastest eakaaslastega suheldes eesti keelt. „Eelnevate aastate osalejate tagasisidele tuginedes andis laagris ja pereõppes kaasalöömine noortele julgust eesti keeles rääkida, samuti avastasid nad põnevaid paiku Eestimaal ja leidsid uusi tuttavaid ning sõpru, kellega pärast laagri lõppu edasi suhelda,“ selgitas MISA keelelise ja kultuurimise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi. „Meie jaoks on tähtis, et toetatud laagriprojektid pakuksid tegevusi, mis innustavad spontaanset eesti keeles suhtlemist – vahetut dialoogi noori kõnetavatel ja igapäevastel teemadel,“ lisas Tondi.

Eesti keele ja kultuuri õppimine peres või laagris on mõeldud Eestis elavatele eesti keelest erineva emakeelega noortele vanuses 7-19 eluaastat ning eesti keelt emakeelena kõnelevate samaealistele nn tuginoortele. Käesoleval aastal toetab MISA 1408 noore osalemist püsilaagrite eesti keele ja kultuuri programmides. 100 noort saavad osaleda eesti keele projektlaagris ja 34 noort praktiseerivad eesti keelt pereõppe kaudu. Keele- ja kultuuriõppe laagriprojektid toimuvad juunist oktoobrini.

Eesti keelt ja kultuuri tutvustavaid tegevusi noorte püsilaagrites viivad sel aastal läbi Lastekaitse Liidu Lastelaagrite OÜ, Optimum Semper OÜ ja Valgemetsa Puhkeküla OÜ.

Eesti keelt ja kultuuri tutvustavaid projektlaagreid korraldavad noortele Narva 6. Kool ja Keila Vallavalitsus. Eesti keele ja kultuuri õpet peredes organiseerib 34-le noorele viies vahetuses MTÜ Veeda Vaheaeg Võrumaal.

Laagriühmad komplekteerib laagri ja pereõppe korraldaja. 2016. aastal toetust saanud laagrikorraldajate kontaktid leiab MISA veebilehelt.

Eesti keele ja kultuuri õpet projektlaagrites toetatakse summas 11 400 eurot, eesti keele ja kultuuriõpet peredes rahastatakse summas 12 240 eurot ning eesti keele ja kultuuri programmide elluviimist püsilaagrites finantseeritakse 17 772 euroga.

Eesti keele- ja kultuuriõppe korraldamist peredes ja noortelaagrites rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee

 

MISA läks üle e-arvetele
Hea keelepraktika ning suhtlemisjulguse saab eesti keele ja kultuuri kümbluse klubidest
MISA teeb koostööd Eesti teatrite ja muuseumidega
MISA koos Soome partneriga loovad vähelõimunutele mentorlusprogrammi
Hollandist pärit praktikandi mõtted Eestist ja MISA-st

MISA teadaanne

MISA läks üle e-arvetele

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) võttis 1. juulist 2016 ostuarvete menetlemisel kasutusele OÜ Omniva arvete halduse liidese ja on seega valmis vastu võtma e-arveid.

Eesti Vabariigi Valitsus on kinnitanud masinloetavate e-arvete kohustuslikuks muutmise tegevuskava. Eesmärk on, et 2016. aasta lõpus toimuks avaliku ja erasektori vaheline arveldamine e-arvete alusel. Sellega seoses on ka MISA liitunud e-arvete halduse liidesega, mille tulemusena saab 1. juulist edastada MISA-le e-arveid, mille abil kantakse kõik arve andmed oste MISA raamatupidamissüsteemi.

Alates 1. juulist on võimalik MISA-le esitada e-arveid, saates need omapoolt valitud e-arvete operaatori kaudu (OÜ Omniva, AS Fitek, AS Telema jt). PDF-arve tuleb edaspidi saata e-posti aadressile misa@e-arvetekeskus.eu. MISA-le esitatav paberarve tuleb alates juulikuust saata aadressile Pallasti 28, 10001 Tallinn. Ümbrikule tuleb lisada ka märksõna „Arved 19200“.

Rohkem infot e-arvetele ülemineku kohta leiab Rahandusministeeriumi veebilehelt: http://www.fin.ee/e-arved.

Lisainfot MISA-le edastatavate e-arvete kohta saab küsida üldtelefonilt 6599021 ja e-posti aadressilt info@meis.ee. 

Info eesti keele ja kultuuri klubide tegevuse kohta

Hea keelepraktika ning suhtlemisjulguse saab eesti keele ja kultuuri kümbluse klubidest

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) viis käesoleval kevadel läbi hanked, eesmärgiga leida eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele inimestele mõeldud eesti keele ja kultuuri tundmise klubidele eestvedajad.

MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi selgitusel on eesti keele praktiseerimiseks, keelebarjääridest vabanemiseks ja suhtlemisprobleemide ületamiseks tähtis pakkuda võimalust just nendele inimestele, kes juba oskavad eesti keelt, kuid vajavad veel julgustust, tunnustust ja ka kiitust, et nad saaksid spontaanselt ja vabalt eesti keelt rääkida. „Üheks mõjusaks  meetodiks on keele- ja kultuuri tundmise klubid, mis pakuvad võimalust eesti keeles suhelda, toredalt aega veeta ja ennast harida. Võrreldes klassikaliste keeletundidega on klubi kohtumised rikastatud suhtlemisolukordade ja mitteformaalse õppe elementidega, nagu õppekäik või kohtumine mõne külalisega. Tunnis on õhkkond vabam ja ka osalemine vabatahtlik,“ tutvustas Tondi klubide tegevust.

Klubisid viivad läbi neli organisatsiooni – Mitteldorf OÜ, Keelepisik OÜ, Implement Consulting Group OÜ, ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus OÜ.

Juulikuus alustasid Tallinnas tegevust kaks esimest klubi. Kümmekond klubi hakkavad tegutsema augustis ja septembris. Klubide liikmed hakkavad lisaks Tallinnale koos käima ka Tartus, Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Ahtme linnaosas ning Narvas ja Pärnus. Kahe aasta jooksul (2016-2017) avatakse üle Eesti kuni 60 eesti keele klubi.

Eesti keele ja kultuuri klubide liikmeks saavad esmajärjekorras MISA organiseeritavate eesti keele kursuste B2-tasemel õppivad inimesed ning seejärel antakse võimalus ka teistele, kes 2015. aasta suvel MISA kodulehe kaudu B2-taseme eesti keele kursustele registreerusid. MISA edastab võimalike klubiliikmete nimekirja korraldajatele, kes võtavad tulevaste liikmetega ühendust ning kutsuvad neid infopäevale, et klubide tegevust ja olemust lähemalt tutvustada.

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubide kohtumistele kaasatakse eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi, kes pakuvad keelepraktikat ja jagavad innustust eesti keeles suhtlemiseks. Külalistega saavad osalejad vestelda erinevatel igapäevaelulistel teemadel – tutvuda tavaelulistes olukordades enim kasutatavate väljenditega. Klubide liikmed ja eestvedajad saavad pooleaastase perioodi jooksul kokku vähemalt kord nädalas, korraga kuni 4 akadeemilist tundi. Kord kuus toimub õppereis või osaletakse mõnel kultuuriüritusel. Lisaks peavad kõik klubid oma tegevusest ka blogipäevikut, mille eesmärk on panna liikmed ühiselt tegutsema, kogemusi ja mõtteid jagama.

Keelepisik OÜ klubi eestvedaja Helge Kušneri sõnul seisneb klubi erinevus võrreldes tavapärase keeleõppega selles, et grammatikareeglid jäävad tahaplaanile. „Mõningaid sõnu tuleb siiski tõlkida ja ka tahvlile kirjutada, eriti kui teema on spetsiifilisem. Klubilised ise on väga motiveeritud, meil saab kohtumistel üsna palju nalja ja õhkkond on vaba ning sõbralik,“ kommenteeris Kušner. Keelepisik OÜ klubi teine eestvedaja Katrin Kark tõdes, et paari kohtumise järel on ta näinud, kuidas klubilised unustavad keelebarjääri ja suhtlevad vabalt ning vahetult. „See teeb loomulikult rõõmu. Läheneme kohtumistele loominguliselt ja püüame pakkuda asjalikke diskussioone, kuid ka meelelahutust,“ selgitas Kark.

Igal keele ja kultuuri tundmise klubil on 2 eesti keelt emakeelena valdavat eestvedajat, kes on oma ametilt  täiskasvanute eesti keele või mõne muu võõrkeele õpetajad ning kes eelnevalt läbisid ka spetsiaalse grupijuhtimise koolituse. Samuti on eestvedajad saanud klubi läbiviimiseks nõu kogenud praktikutelt ning neile on abiks ka keeleklubide läbiviimiseks valminud õppematerjal.

2016. aasta suvel toimuvad teabepäevad keele ja kultuuri tundmise klubide eestvedajatele ning esimesed infopäevad ka tulevastele klubiliikmetele.

MISA rahastab eesti keele ja kultuuri tundmise klubisid Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, e-post: jana.tondi@mail.ee, tel. 659 9069

Partnerlusest Eesti kultuuriasutusetega

MISA teeb koostööd Eesti teatrite ja muuseumidega

Eesti ühiskonna lõimumisele aitavad kaasa mitmed toetavad tegevused ja tähtis osa selles lasub ka Eesti kultuuri tundmisel ning tarbimisel. Selleks et Eestis elavad mitte-eestikeelsed inimesed saaksid osa ja aru siinsetest kultuuriüritustest ning –tegevustest, alustas Integratsiooni ja  Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) koostööd 11 kultuuriasutusega üle Eesti.

„MISA koostöö eesmärk on pakkuda võimalust soetada vajalikke tehnilisi seadmeid neile teatritele ja muuseumidele, kellel on soov ja valmisolek pakkuda muukeelseid kultuuriüritusi ning -programme Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele,“ tutvustas Riina Ring MISA rakenduskeskusest.

Muukeelsete kultuuriprogrammide edastamiseks vajalike uuenduste tegemiseks ning tehniliste vahendite soetamiseks ja kaasajastamiseks sõlmis MISA partnerluslepingud järgmiste asutustega: Teater NO99, Rakvere Teatrimaja, Teater Vanemuine, Vene Teater, Vaba Lava, Eesti Vabaõhumuuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseum, Pärnu Muuseum, Valga Muuseum ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum.

„Hea uudis on see, et täna on juba mitme teatri ja muuseumi esimesed hanked jõudnud lepingu sõlmimise faasi. Seega on neil peagi võimalik pakkuda oma näituseid ja etendusi ka Eestis elavatele muukeelsetele inimestele,“ selgitas Ring.

MISA poolt koordineeritavaid muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamise tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Lisainfo: Riina Ring, MISA rakenduskeskuse koordinaator, e-post: riina.ring@misa.ee, tel 6599 030

INTERREG Kesk-Läänemere programmi koostööprojekt

MISA koos Soome partneriga loovad vähelõimunutele mentorlusprogrammi

Alates 2016. aasta kevadest viib MISA koostöös Soome partneri Föreningen Luckan r.f haruga Luckan Integration ellu projekti „Cross-border cooperation on mentoring and peer support for immigrants“.

Projekti üldine eesmärk on toetada Eestis elavaid töötuid vähelõimunud püsielanikke ja Soomes elavaid eestlasi ning ka organisatsioone, kes on valmis tööle võtma eri rahvusest inimesi.

MISA viib projekti raames läbi uuringu, et kaardistada Soomes, peamiselt Helsingi ümbruses, elavate eestlaste vajadusi, mis aitaksid neil nende endi hinnangul aremini Soome ühiskonda sulanduda.

Uuringu põhjal luuakse Soomes elavatele eestlastele tugirühmad ning alustatakse neile mentorlusteenuse pakkumist.

Projekti käigus töötatakse Eesti jaoks välja vähelõimunud inimeste integreerumist ja tööleidmist soodustav mentorlusprogramm, mille aluseks on võetud Soome programm FIKA. Programmi on kaasatud 20 mentorpaari, kelle koostöö kestab umbes pool aastat.

Lisaks viiakse nii Eestis kui Soomes läbi tegevusi organisatsioonidele, kes on valmis palkama erinevast rahvusest inimesi oma kollektiivi. Teavitustegevuste abiga soovitakse suurendada teadlikkust mitmekesisest töökeskkonnast ja ühtlasi suurendatakse ka organisatsioonide valmisolekut värvata tööle erinevatest rahvustest inimesi.

Projekt kestab kuni 2018. aasta lõpuni. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu fondi Interreg Kesk-Läänemere programm. Projektipartneri Luckan Integration’i kohta leiab infot siit.

Lisainfo: Natalia Reppo, MISA koostöötegevuste valdkonnajuht, E-post natalia.reppo@meis.ee, tel 6599840

Mõtteid teistelt ja mujalt

Käesoleva aasta märtsist kuni juuni alguseni võõrustas MISA toredat, päikselist ja innukat hollandlannast praktikanti Mieke van Vemdeni. MISA kolleegidel on suur heameel, et Mieke just meie organisatsiooni oma praktikaks valis ning meil õnnestus teda veidi tundma saada. Mieke 3-kuulisest Eestis veedetud ajast, tema mõtetest ja arvamusest Eesti ning MISA kohta saab lugeda järgnevast kirjatükist.

Hollandist pärit praktikandi mõtted Eestist ja MISA-st

Minu nimi on Mieke van Vemden. Olen 24-aastane ja pärit Hollandist Utrechtist. Olen viimased kolm kuud olnud MISA-s praktikant ja saanud tundma elu Eestis. Tulin Eestisse selleks, et teha uurimistööd oma magistrikraadi jaoks. Nimelt õpin Nijmegeni Radboudi ülikoolis inimgeograafiat ja olen spetsialiseerunud Euroopa piiride, identiteedi ja valitsemise uurimisele. Eestisse sattusin eeskätt seetõttu, et tegelen Euroopa riikide piiride uurimisega.

Piiride uurimine keskendub riigi ja Euroopa piiridele, aga ka ühiskonnas olevatele piiridele, mida ma ka Eestis vaatlesin. Minu uurimistöö teema on seotud rahvusvähemustega – eriti vene rahvusvähemuse – lõimumise ja nende positsiooniga ühiskonnas. Olen Eestis läbi viinud intervjuusid vene keelt ja eesti keelt rääkivate inimestega, et koguda teavet ning saada nende elust, vaadetest ja mõttelaadist rohkem aimu.

MISA-s oldud aeg ja praktika on aidanud mul saada rohkem teada Eestist ning siin elavatest venelastest ja teistest rahvusvähemustest. Töötasin MISA arenduskeskuses. Olen väga rõõmus ja siiralt tänulik selle eest, et mind MISA-s vastu võeti. Minu meelest on MISA hea näide sellest, kuidas lõimumine võib olla positiivne, kus rakendatakse iga inimese tugevaid külgi keele või päritolu mõttes ning kus inimesed teevad koostööd. MISA tegeleb paljude valdkondadega ja aitab kujundada ühtsemat ühiskonda – mis on minu arvates alati keeruline. Raske on elada koos inimestega, kes on sinust oma meelelaadilt erinevad, eriti veel siis, kui üksteise mõistmine või suhtlus on puudulik. Seetõttu ei tähenda lõimumine minu jaoks assimileerimist, kuna olen veendunud, et eripalgeline ühiskond on rikkam ühiskond. Kuid siiski pean lõimumist protsessiks, kus inimesed suhtlevad ja õpivad tundma oma elukoha maad, selle kultuuri, traditsioone, väärtusi ja keelt, et sellest saaks nende kodu. Minu jaoks on see kahepoolne protsess, kus ka eestlased saavad palju ära teha selleks, et õppida tundma oma uusi välismaalt tulnud naabreid või töökaaslasi. Lõimumise puhul on kõige tähtsam – ja samal ajal ka kõige keerulisem – suhtlemine ja mõistmine. Just üksteise mõistmine on äärmiselt tähtis.

Kunagi räägiti mulle, et eestlased on nagu kookospähklid: pealt veidi kõvad, aga seestpoolt väga pehmed ja sõbralikud. Pean ütlema, et olen sellega nõus. Esialgu, kui kõigest veel päris aru ei saa, võib kookospähkli koor ikka väga kõva paista.

Eestis viibides veendusin, et eestlastele meeldivad väga koogid ja pirukad. Restoranides ja kohvikutes pakutakse neid suures valikus ja need on väga maitsvad! Mulle meeldib ka see, et igal pool on palju lilli.

Nende kolme kuu jooksul hakkasin ma Tallinna armastama. Vanalinn on väga ilus ning majad, pargid ja vanad hooned, näiteks Patarei vangla ning Linnahall, aga ka selline koht nagu Telliskivi piirkond, teevad linna väga eriilmeliseks. Olen märganud ka teatud erinevusi võrreldes Hollandiga – ilm muidugi, sest Eesti saabudes oli mul veidi külm, aga ka kingade jalastvõtmine, poodide pikad lahtiolekuajad, arutu hulk ostukeskusi, tasuta ühistransport Tallinna elanikele, spetsiaalsete rattateede puudumine ning see, et toidukauplustes ei müüda tükeldatud köögivilju!

Kodus kirjeldan Eestit kui ilusat maad ja Tallinna kui ilusat linna, mis on tulvil ajalugu. Siin võib kogeda keskaega, aga selle kõrval on esindatud ka hilisem ajalugu. Neil inimestel, kes tahavad külastada Eestit, soovitan kindlasti rentida auto ja sõita maapiirkondadesse. Olen käinud Saaremaal ja Muhus, Lahemaa rahvuspargis, Peipsi järve ääres, Haapsalus, vanas Rummu vanglas ja Tartus. Loodan, et olen näinud siin päris palju.

See, mida Tallinn ja Eesti võiksid teha paremini ja hollandlastelt õppida, on rattateed! Mõlemad maad on väga lauged ja seega on rattaga kerge sõita. Nii talvel kui suvel sajab ka siin väga vähe, mis on rattasõiduks suurepärane. Seega on rattateed ainus asi, mis võiks olla paremini. Rattaga sõitmine teeb kõik hoopis lihtsamaks, kiiremaks ja ohutumaks. Ja rohkem rattaid tähendab vähem autosid ja saastamist ning rohkem sportimist – ja seega rohkem õnnelikke hollandlasi!

Kokkuvõtteks pean ütlema, et olen tõesti nautinud Eestis viibimist ja kogenud omal nahal, kui ilus ja huvitav linn on Tallinn. MISA on olnud suurepärane ja väga külalislahke organisatsioon, mis on mind minu uurimistöös väga palju aidanud. Mind huvitab väga, mida toob tulevik Eestile ja kindlasti tulen siia veel tagasi. Eesti on möödunud kolme kuu jooksul olnud mulle väga hea kodu.

MISA arutleb Arvamusfestivalil Eesti ühiskonna kasutamata potentsiaali üle
Õppeedukuse tagavad kõik õppeprotsessi osapooled
Sillamäe elanike eesti keele õppe väljakutsed
Augustis toimub 16. rahvuskultuuride festival „Multikultuurne Pärnu“
Augusti lõpp toob Pärnusse rahvusvahelise slaavi kultuuri festivali

Arvamusfestivali 2016 Riigi potentsiaali ala

MISA arutleb Arvamusfestivalil Eesti ühiskonna kasutamata potentsiaali üle

12.-13. augustil toimuval Paide Arvamusfestivalil korraldab MISA koos viie partneriga arutelusid Riigi potentsiaali alal. Reedel, 12. augustil, arutlevad Paul Eerik Rummo, Mari-Liis Lill, Olesja Lagašina, Henri Laupmaa ja Vladimir Svet teemal „Määratlemata kodakondsusega inimesed – peavalu või kasutamata potentsiaal?“

Eestis elab täna üle 80 000 inimese (ehk 6 protsenti elanikkonnast), kelle kodakondsus on määratlemata. Nad on Eestis sündinud või siin aastakümneid elanud – loonud pere, saanud hariduse, leidnud töö või on ise tööandjaks endale või teistele. Nad ei ole Eesti kodanikud ja ei ole valinud ka ühegi teise riigi kodakondsust. Seetõttu jäävad nad  ilma võimalustest mida Eesti kodanikuks olemine pakub. Neil on vähem võimalusi osaleda poliitilises ja ühiskonnaelus – puudub õigus töötada riigiametis, osaleda Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel. Rääkimata küsimusest, mis määratlemata kodakondsuse staatus neid küsima sunnib  – mis riik on minu „oma“, mis riigi „oma“ ma olen? Eesti inimarengu aruande andmetel küündib määratlemata kodakondsusega inimeste sotsiaalne tõrjutus peaaegu 50 protsendini, mis on keskmiselt 2,5 korda kõrgem kui eestikeelsetel Eesti kodanikel. Samuti on määratlemata kodakondsusega inimeste sotsiaalse tõrjutuse määr oluliselt kõrgem kui venekeelsetel Eesti kodanikel.

Arvamusfestivalil arutleme selle üle, mida ütleb määratlemata kodakondsusega inimeste suur arv Eesti ühiskonna kohta. Kas määratlemata kodakondsuse staatus, sellega kaasnev vähene dialoog riigiga, sotsiaalne tõrjutus ja muud väljakutsed on ainult nende inimeste endi mure või on see tegelikult märk palju ulatuslikumast, kogu Eesti ühiskonda puudutavast kasutamata potentsiaalist?

„Määratlemata kodakondsusega inimeste küsimuse oleme Arvamusfestivalil tõstatanud, kuna näeme, et diskussiooni kodakondsuseta inimeste arvu vähendamiseks on ühiskonnas vähe ja see on pigem ühekülgne. Aastakümneid kestnud probleemi lahendustes keskendutakse peamiselt sellele, kuidas panna inimesi kodakondsust taotlema. See on aga vaid üks võimalikke lahenduskäike,“ selgitas MISA juhataja Dmitri Burnašev. „Ka MISA on aastaid viinud ellu erinevaid tegevusi, mis aitavad kodakondsuse taotlemist toetada, nt aidanud inimestel tasuta eesti keelt õppida või kodakondsuseksamiks valmistuda, samuti pannud noori mõtlema, mida tähendab Eesti kodanikuks olemine ja mis väärtusi see staatus endas kannab. Samas näeme, et selleks, et tegevused kannaksid vilja, on vaja kogu Eesti ühiskonna kaasatust. Samuti ei toimu paljude määratlemata kodakondsusega inimeste arvates neil riigiga dialoogi, mistõttu kahtlevad nad, kas Eesti riik on neist kui kodanikest huvitatud. Selle olukorra muutmiseks peab teema käsitlus olema oluliselt laiem kui pelgalt kodakondsuseta inimeste harimine ja toetamine – vajalik on kogu Eesti ühiskonna kaasav tugi,“ tõdes Burnašev.

MISA korraldatava aruteluga otsitakse vastuseid järgnevatele küsimustele: milliseid muutusi on vaja selleks, et kõik Eesti elanikud oleksid rohkem kaasatud ja tunneksid end täisväärtusliku osana Eesti ühiskonnast, et  seeläbi väheneks  nende sotsiaalne tõrjutus ning kasvaks usk Eesti ühiskonda. Mida on vaja ette võtta, et Eesti kodakondsus muutuks väärtuseks, mille nimel tasub pingutada? Nende ja paljude teiste küsimuste vastuste abil soovitakse leida viise, mis aitaksid panna mittekodanikke mõtlema enda Eesti riigiga sidumise peale ja mis ühtlasi aitaks neil tunda, et nad on riigi jaoks olulised.

Lisaks MISA juhitud arutelule saab Riigi potentsiaali alal kuulata kahe päeva jooksul mõtteavaldusi seoses e-riigi ja -teenuste tuleviku suuna, käimasoleva haldusreformi, riigi jõukuse ning Eesti rahva tulevikuväljavaadetega.

Riigi potentsiaali ala arutelusid organiseerivad: e-Riigi Akadeemia, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA), Eesti Koostöö Kogu, Statistikaamet, Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK), Eesti Noorteühenduste Liit (ENL).

Riigi potentsiaali ala postitusi jälgi ka Facebooki ürituse lehel: https://www.facebook.com/events/1762865637260935/. Arvamusfestival 2016 kava leiab siit:
http://www.arvamusfestival.ee/kava/.

Lisainfo: Ann Asser, MISA kommunikatsioonijuht, e-post: ann.asser@meis.ee, tel. 6599039

Ülevaade rahvusvahelisest projektist SLT4AA

Õppeedukuse tagavad kõik õppeprotsessi osapooled

Juulis toimus Ungaris Erasmus+ KA2 strateegilise partnerluse projekti SLT4AA (School Leadership Toolkit for Accelerating Achievement) lõppkonverents. Kaheaastase projekti partnerriigiks oli Eesti, eesotsas Tartu Ülikooliga. Õppeedukuse tõstmisele ning koolijuhtimisele keskenduvast projektist võttis osa, koos mitmete teiste Eesti koolide töötajatega, ka MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi. 

SLT4AA projekti peamine eesmärk oli õppeedukuse tõstmine läbi kooli juhtimisprotsesside parandamise. Projekti eeskujuks oli Suurbritannia koolide ümberkorraldamine akadeemiateks ja nende koolide juhtimine. Eesti roll oli projektis osalevate viie riigi koolide arenduskogemuse kriitiline ülevaatamine, muuhulgas ka kõrvutamine Eesti oludega ning nende probleemide lahendamisele kaasaaitamine. Projektis osalemine andis osalejatele võimaluse võrrelda sarnaseid protsesse erinevates riikides.

Projekti lõppkonverentsil osales kokku 70 inimest, kelle seas oli õpetajad, huvijuhte, praktikud, õppenõustajad,  koolijuhte ja õppejõude Eestist, Bulgaarist, Portugalist, Suurbritanniast ning Ungarist.

Lõppkonverentsil jäi kõlama mõte, et Eesti haridus on võrreldes mitmete teiste Euroopa riikidega väga heas seisus ning Eestisse soovitakse õppima tulla. „Samas teades meie probleeme saab teiste maade praktikast välja noppida ideid, mida Eesti kontekstis, küll natuke teistes oludes ja võib-olla ka teistmoodi, ära kasutada, et muuta meie haridussüsteemi ning sealhulgas ka koolijuhtimist veelgi paremaks,“ kommenteeris projekti lõpptulemust SLT4AA projektijuht ja TÜ hariduskorralduse dotsent Hasso Kukemelk.

Projektis kaasa löönud Jana Tondi tegeleb oma igapäevatöös mitteformaalse õppe ja keeleõppe korraldamisega, mida ta viib ellu koostöös erinevate koolide ning projektipartneritega. „Lisaks tutvustan vene- ja eestikeelsetele koolidele ka mitteformaalse õppe võimalusi. Projektis osalemise käigus sain tutvuda erinevate riikide mitteformaalse õppe võimalustega ja ka koolijuhtimise praktikatega, mille näiteid saan kasutada tulevaste eesti keele- ja kultuuriõppe tegevuste elluviimisel.

Tondi sõnul ei sõltu õpitulemus ja kvaliteet ainult õpetatavast materjalist, õpetajast ning õppijast, vaid paljudest nüanssidest, mis jäid kõlama ka projekti seminaridel ja lõpuüritusel. „Koolis või muus õppeasutuses lasub õpiprotsessi eduka tulemuse saavutamise vastutus kõigil organisatsiooni töötajatel, mitte vaid  (keele)õppijal ja õpetajal.  Kvaliteedi tagamiseks on tähtis kogu protsessi süsteemne analüüs, olgu see siis rahulolu-uuring või vestlus, omavahelised kokkulepped ja nendest kinnipidamine ning regulaarne tulemuste ülevaatamine. Tähtis on ka see, mida analüüsitakse – hindeid, kohalkäimist, rühmade või klasside arvu, eksamitulemusi või õppekava täitmist. Samuti on vaja arvestada üksteise eesmärkide ja soovidega. Küsida, kas õppija üldse teab, mida õpetaja temalt ootab? Kas õpetaja teab, mida õpilane tunnist loodab saada? Ootused ei ole alati üheselt mõistetavad, nendest on vaja rääkida,“ selgitas ta.

Projekt tõi ka välja, et vajalik on toetada õpilaste omaalgatusi ja suunata neid rohkem ise tegema ning organiseerima. „Iga tavarutiinist erinev õppepäev või õppekäik aitab lahendada neid teemasid, mida õpilased ise tundi kaasa toovad,“ sõnas Tondi, lisades, et vähem olulised ei ole ka õpetaja ja õpilase ühtsed arusaamad väärtushinnangutest ning õiglustundest. 

Lõppkonverentsist võtsid osa ka Suure-Jaani Gümnaasiumi direktor Evald Sepp, Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkooli emakeeleõpetaja Helen Paju ja Suure-Jaani Kooli huvijuht Siivi Tõnuri, kes nentis, et lõpuüritus andis hea tunde ning teadmise, et Eesti haridussüsteemi tuuakse hea näitena esile. „Mitmed mured, millega ehk teised koolid pead murravad, on Eesti haridussüsteemis juba lahendatud, nagu koolikohustuse täitmine või pedagoogide osalemine kogu ōppeprotsessis,“ lisas Tõnuri.

Suure-Jaani Gümnaasiumi direktor Evald Sepp pidas projektis osalemist vajalikuks uute kontaktide ja heade ideede ning lahenduste leidmiseks. „Suheldes Bulgaaria, Ungari ja Portugali koolide esindajatega veendusin, et erinevates riikides saab arendustegevuste elluviimisel lähtuda samast ideest. Vaja on tõuget, mis suunaks ellu viima muudatusi. Peamine eesmärk, mida muudatustega püüame saavutada, on ju mõtteviisi muutus, mille tunnistajaks ei ole vaid väike grupp kooli töötajatest, vaid muutuse vajalikkust peab tajuma terve kogukond,“ selgitas ta, tõdedes, et teoreetilised alused, millest arendustöös lähtuda, sobivad üldjoontes igale koolile, aga stardipositsioon, millest alustatakse, on väga erinev. „Kui meie koolid tegelevad küsimusega, milline on uueneva õpikäsitluse dünaamika, mil moel on tehnoloogia osakaal õppeprotsessis kõige tulemuslikum, siis need mured on mitmele koolile Euroopas alles tulevik. Eduelamuseks võib koolile olla näiteks muudatus, kus õpetajad peavad oluliseks tundide ettevalmistamist. Keeruline on ka tehnoloogiliste muudatuste elluviimine klassis, kus visualiseerimise võimaluseks on vaid kriit ja tahvel,“ lisas Sepp.

Projekti kohta leiab enam infot koduleheaadressilt: http://slt4aa.eu/.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, Tel. 659 9069, E-post: jana.tondi@meis.ee

Magistritöö eesti keele õppest

Sillamäe elanike eesti keele õppe väljakutsed

2016. aasta maikuus kaitses Tartu Ülikooli Narva Kolledži üliõpilane Anna-Olga Luga magistritöö teemal „Sillamäe elanike eesti keele õpe“. Töö autor seadis eesmärgiks tuvastada peamisi keeleõppega seotud väljakutseid Sillamäel ja pakkuda uut keeleõppe paradigmat, mis hõlmaks erinevaid keeleõppe tugisüsteeme ning  võimaldaks õppijatel iseseisvalt oma keeleoskust arendada.

Autor annab oma töös ülevaate olulisemast keeleõpet ja keelekasutust puudutavast seadusandlusest. Samuti tutvustab ta Sillamäe keeleõppe võimalusi ja olemasolevaid keeleõppe tugistruktuure. Empiirilise sisendi jaoks on töö käigus intervjueeritud üle 50 Sillamäe elaniku, kes on läbinud keeleõppe kursuseid eri aegadel 1990. kuni 2015. aastani. Intervjuude väljavõtetest leiab näiteid keeleõppe kogemustest, võimaldades tagasiside põhjal jälgida muutusi keeleõppe korralduses ning metoodikas. Lisaks annavad uurimistöö käigus läbiviidud intervjuud Sillamäe eesti keele õpetajatega ülevaate keeleõppe korralduslikest väljakutsetest. Samuti selgub tööst õpetajate hinnang õppijate madala motivatsiooni kohta, mida seletatakse „õpitud abituse“ fenomeniga.

Oma uurimis- ja analüüsitegevuses keskendub autor Sillamäele – linnale, mis on minevikus olnud strateegilise tähtsusega nn „suletud“ linn ning mis tänapäeval on valdavalt venekeelne.

Uurimistöö autor kirjeldab oma töö peamisi järeldusi nõnda: „Keelepoliitika ja -korraldus peavad muutuma sisulisemaks ning keskenduma mitmekesiste ja taskukohaste võimaluste loomisele eesti keele õppes“. Autor toob välja, et rohkem tuleb tähelepanu pöörata keeleõppe paindlikkusele, mis arvestaks näiteks vahetustega tööl käivate inimestega. Samuti on oluline, et keelegruppide keeleoskuse tase oleks homogeensem. Magistritööst selgub, et inimestel on huvi selliste keeleõppe meetodite vastu, mis on rohkem õppijapõhiselt diferentseeritud ning mis vastavad erinevate õppijate reaalsele keeleoskusele.

Uurimuse respondendid toovad välja ka veebipõhise tasuta keeleõppe võimaluste piiratuse ja ebaühtlase kvaliteedi. Samas võimaldaks veebipõhiste keeleõppe lahenduste edasiarendamine inimestel osaleda keeleõppes olenemata nende elukohast.

Kokkuvõtteks pakub töö ülevaate Eesti keelepoliitikast ja eesti keele õppe võimalustest Sillamäel, kus aluseks on võetud kohalike elanike ja seal tegutsevate õpetajate tagasiside eesti keele õppe korralduse kohta läbi kahe aastakümne.

Antud töö annab panuse eesti keele õppe korralduse teemalisse arutelusse Eestis. Kindlasti on oluline, et ka edaspidi tõstatataks riigipoliitika seisukohalt olulisi teemasid akadeemilistes ringkondades ning Eesti ühiskonnas laiemalt.

Lisainfo: Marianna Makarova, MISA uuringute valdkonnajuht, e-post: marianna.makarova@meis.ee, tel. 659 9853

Rahvuskultuuriseltside üritused

Augustis toimub 16. rahvuskultuuride festival „Multikultuurne Pärnu“

13.-14. augustil 2016 toimub Pärnus rahvuskultuuride festival „Multikultuurne Pärnu“. Festivali korraldab rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioon MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga juba 16. korda.

Ürituse algab avakontserdiga, kuhu on oodatud kõik Pärnu elanikud ja külalised. Kontserdil esinevad  Vähemusrahvuste Liidu Raduga laste ja täiskasvanute loomingulised kollektiivid, samuti külalisesinejad Eestist ning välismaalt.

Kahepäevasel festivalil saab näha ja kuulda eesti, läti, leedu, vene, valgevene, ukraina, poola, tšuvaši, burjaadi ning Kaukaasia rahvaste laule ja tantse.

Festivali raames toimuvad ka erinevatele rahvuskultuuridele pühendatud käsitöönäitused ja töötoad ning maitsta saab erinevate rahvusköökide toite.

Festaval avatakse 13. augustil 2016 kell 12.00 Pärnu Rüütli platsil. Esinemised toimuvad üle Pärnu linna.

Lisainfo: Galina Ivanova, MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga juht, tel. 5800 8847, e-post: raduga_parnu@mail.ru  

Augusti lõpp toob Pärnusse rahvusvahelise slaavi kultuuri festivali 

25.-28. augustil 2016 toimub Pärnus IV rahvusvaheline slaavi kultuuri festival „Svetotš“, kuhu oodatakse 35 folkloorikollektiivi Eestist ja naaberriikidest.

Neli päeva kestva festivali jooksul on võimalik osa saada Eesti, Venemaa, Valgevene ja Lätist slaavi vokaal- ning tantsuansamblite etteastetest.

26. augustil kell 9.30 ja kell 15.00 toimuvad Pärnu Jekateriina õigeusu kirikus vaimuliku muusika kontserdid. 28. augustil kell 14.00 avatakse Pärnu Kontserdimajas dekoratiivkunsti- ja käsitöönäitus.

Festivali ajal toimuvad kontserdid Pärnu Kontserdimajas, Pärnu Lasteparigs ja Pärnu Kuursaalis ning kõlakojas.

Rohkem infot festivali ja ajakava kohta leiad festivali Facebook´i lehelt
https://www.facebook.com/FestivalSvetoch/photos/pb.153081604884531.-2207520000.1464591362./517771711748850/?type=3&theater. Pärnu Kontserdimajas toimuvate ürituste pileteid saab osta Piletilevist või kohapealt.

Lisainfo: Natalia Rafikova, MTÜ Õppe- ja arenduskeskus „Järeleaitaja” juht, tel. 5597 8839, e-post: nar2311@mail.ru 

Rahvuskultuuriseltside üritusi toetab MISA rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu, mida rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee