NOVEMBER 2017

Konverentsi kavva lisandus poliitikute debatt
Lõimumise häkaton on 24.-25. novembril
Viis põhjust osaleda kodanikupäeva e-viktoriinil
Kuidas julgustada vähese eesti keele oskusega töötut?
Väliseesti kultuuriühingud saavad juubeliaastaks projekte esitada
Tegevust alustab 28 eesti keele ja kultuuri tundmise klubi
6 sammuga Eesti kodanikuks
Veel kuus rahvusvähemuste pühapäevakooli said riigilt toetust
Narva taksojuhid alustavad massilist eesti keele õpet
Ida-Virumaa noored käivad Tartus ja Rakveres lõimumas
Vene Kultuuri Pühapäevakool esitleb saja aasta vanust vene kööki
Show-grupp IRIS tähistab sünnipäeva koos Zlatõje Gorõ ja Eduard Tomaniga


 

Jälgi konverentsi otseülekandena

Meil on rõõm teatada, et 16.-17. novembril Tallinnas toimuva rahvusvahelise lõimumiskonverentsi “Ühtsustunne mitmerahvuselistes kogukondades: kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna roll” teisel päeval algusega kell 13:30 peetakse kuum avalik väitlus teemal "Lõimuv Eesti: nii palju veel teha, kohtades käia, inimesi lõimida" (tsitaat lõimumisalasest telesaatest "Meie Eestid"), millest võtavad osa Eesti poliitilisel maastikul tegutseva viie suurema erakonna esindajad.

Debatti juhivad ajakirjanik Neeme Raud (foto Erik Prozes, Postimees) ja Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu esimees Kristina Kallas.

Konverentsi kohad on täis, kuid võimalik jälgida otseülekannet konverentsi kodulehel www.integrationconference.ee ning Postimehe portaalis www.postimees.ee.

 
Debatis osalevad
 

Jevgeni Ossinovski, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Yoko Alender, Reformierakond

Mihhail Kõlvart, Keskerakond

Viktoria Ladõnskaja, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit

Martin Helme, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
 

Lisainfo konverentsi programmi kohta leiab veebilehel www.integrationconference.ee.

 

Lõimumise häkaton on 24.-25. novembril
 

24.-25. novembril toimub Tallinnas Erinevate Tubade klubis esimene Lõimumise häkaton, kus 3-5liikmelised tiimid hakkavad arendama uusi ja põnevaid projekte sidusama ühiskonna loomiseks.

Lisainfo häkatoni kohta ja registreerimine on avatud siin: www.integratsioon.ee/hakaton

Oluline info osalejatele Ida-Virumaalt

Koostöös Briti Nõukoguga saame toetada Ida-Virumaalt  pärit osalejaid ning pakkuda tasuta majutust ja transporti häkatoni ajal.

19. oktoobril toimus infopäev Tallinnas
Infopäeva salvestust saab järele vaadata siin: https://www.youtube.com/watch?v=2K5wsiwqnOU&feature=youtu.be   

 

Selleks, et ennast paremini kurssi viia õimumise valdkonnas toimuvate arengutega soovitame jälgida 16.-17. novembrini toimuva rahvusvahelise lõimumisalase konverentsi  “Ühtsustunne mitmerahvuselistes kogukondades: kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna roll” otse-ülekannet http://integrationconference.ee/

Lisainfo: Olga Sõtnik, Kultuuriministeeriumi peaspetsialist, tel 5120962, [email protected]

Kodanikupäeva e-viktoriin avaneb peagi lahendamiseks
 

26. novembril tähistame kodanikupäeva. Integratsiooni Sihtasutus on selleks pidupäevaks ette valmistanud kodanikupäeva viktoriini, mida korraldatakse sellel aastal juba 15. korda.

Viktoriin on avatud lahendamiseks Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel www.integratsioon.ee  

  • üldhariduskooli V – XII klassi ja kutsekooli õpilastele alates 20. novembrist kell 9:00 kuni 30. novembri kell 23:59ni
  • kõigile huvilistele ajavahemikul 26.-30. november.

1. Hea võimalus kujutleda, milline oleks elu ilma Google’ta.
On nii turvaline ja harjumuspärane haarata telefoni järele ja guugeldada, kui on vaja midagi välja uurida. Kodanikupäeva viktoriini küsimused on koostatud aga nii nutikalt, et lihtlabaselt guugeldades neile vastust ei leia. Vaata, kui paljuks oled võimeline ilma Google-päästerõngata.

2. Saad teada uusi fakte selle kohta, mis muudab meie riigi erakordseks.
Küsimuste koostajad on kõvasti vaeva näinud, et kokku panna põnev viktoriin. Eesti ühiskonna kohta on tohutult informatsiooni, igal aastal lisandub uusi fakte. 15 aastat on koostatud kodanikupäeva viktoriinile küsimustikke ning senini pole küsimused kordunud.

3. Näed ära, kui palju sa mäletad lähiajalugu.
Hulk viktoriiniküsimusi puudutavad aastat 2016. Kas lähiajalugu on sul meeles?

4. Viktoriini lahendamine muudab sind uudishimulikumaks.
Saades teada midagi põnevat, ärgitab see sama teema kohta veelgi enam teada saama. Nii muutud ärksamaks ning suudad omandatud teadmiste abil luua uusi seoseid. Kui passiivne inimene kurdab igavuse üle, siis uudishimuliku inimese elu on kui seiklus.

5. Kodanikupäev on kohe pärast kadripäeva.
Kui hoogne Kadripäev on peetud, siis sea ennast mõnusalt arvuti taha ja sukeldu e-viktoriini lahendamisse. Nii on nädalavahetus läinud täie ette. 

 

Kuidas julgustada vähese eesti keele oskusega töötut?

Veebruaris käivitas Integratsiooni Sihtasutus pilootprojekti TEMP ehk töötute elanike mentorprogrammi, kus osaleb 30 inimest ehk 15 mentii-mentori paari.

- Mentiid on selles programmis töötud inimesed, kelle eesti keele oskus on vähene ning kes elavad Tallinnas ja Ida-Virumaal. Enamus mentiidest on vanuses 50+, aga on ka noori.
- Mentorid on töötavad vabatahtlikud, kellel on soovi ja energiat aidata mentiil teha oma elus positiivseid muudatusi. Projekti alguses läbisid mentorid kahepäevase mentorikoolituse.

Programmi kuuluvad töötoad, koolitused ja kohtumised, et osalejad saaks suhelda inimestega väljastpoolt oma tavapärast ringkonda. Näiteks on toimunud toiduvalmistamise töötoad Tallinnas ja Sillamäel, käidi Paides arvamusfestivalil, oli stressijuhtimise koolitus Tallinnas ning tulekul on eneseturundamise koolitus.

30. oktoobril kohtusid mentiid ja mentorid Tallinnas mitme suure ettevõtteEricsson Eesti AS, AS Vopak E.O.S., Omniva, ISS Eesti AS, Kaubamaja AS personalijuhtidega, kes tutvustasid oma ettevõtte värbamispõhimõtteid ning jagasid praktilisi näpunäiteid tööotsijale. Personalijuhid rõhutasid, et töötajaid värvates peavad nad töötamistahet märksa olulisemaks kui eesti keele oskust.

Integratsiooni Sihtasutuse koostöötegevuste valdkonnajuht Ljudmila Peussa sõnul mõjus kohtumine personalijuhtidega osalejatele julgustavalt. “Personalijuhid jagasid uskumatult palju kasulikke nõuandeid, millest tööd otsival inimesel on tõesti abi,” ütles Peussa.
 

Pilootprogramm TEMP viiakse läbi CROSS projekti Cross-border cooperation on mentoring and peer support for immigrants“raames. Projekti toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt rahastatava INTERREG Kesk-Läänemere 2014-2020 programmi vahenditest. Töötute elanike mentorprogramm TEMP on pärit Soomest, kus seda on juba aastaid edukalt kasutatud.

 

Väliseesti kultuuriühingud saavad juubeliaastaks projekte esitada

27. oktoobril kuulutati välja Eesti Vabariik 100 ja rahvuskaaslaste programmi projektikonkursid, millega toetatakse 100 000 euroga välismaal tegutsevate eesti kultuuriühingute ettevõtmisi juubeliaasta puhul.

Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuhi Kristina Pirgopi sõnul on väliseesti kultuuriühingutele antav toetus varasemast suurem. „2018. aasta on Eesti Vabariigi jaoks eriline ning soovime, et eesti kultuuri elushoidvad üritused piiri taga teoks saaks ning kaugel elavad eestlased tunneksid end osana Eesti kultuurielust,“ lausus Pirgop.

Kultuuriministeeriumi nõuniku Anne-Ly Reimaa sõnul on väliseesti kultuuriseltside huvi taotlusvoorude vastu olnud suur. „Peame väga tähtsaks, et välismaal elavad eestlased hoiaksid sidet kodumaaga ja et seal, kus elab eestlasi, hoitaks alles ka eesti traditsioone ja kultuuri. Sageli on just välismaal elavad eestlased meie maa esmased tutvustajad,“ ütles Reimaa.

Eesti Vabariik 100 ja EL eesistumise rahvusvahelise programmi halduri Heilika Pikkovi sõnul on kõik Eesti sõbrad siin- ja sealpool piiri oodatud tähistama Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. „Tegemist on meie riigi senise ajaloo olulisema tähtpäevaga - millal siis veel kui mitte Eesti Vabariigi juubeliaastal peaksid eestlased kõikjal maailmas tundma end ühtse kokkuhoidva perena,“ märkis Pikkov.

Rahvuskaaslaste programmi konkursi projekte toetatakse kuni 3000 euroga, Eesti Vabariik 100 konkursi projekti kuni 7000 euroga. 

Mõlema konkursi taotluste esitamise tähtaeg on 30. november 2017.
 

Konkursi tingimused leiate Integratsiooni Sihtasutuse kodulehelt.
- EV100 välilseesti kultuuriühingute projektikonkurss: https://www.integratsioon.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=707
- Rahvuskaaslaste programmi väliseesti kultuuriühingute projektikonkurss: https://www.integratsioon.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=708
 

Projektikonkursid korraldab Integratsiooni Sihtasutus ning rahastavad Riigikantselei ja Kultuuriministeerium „Rahvuskaaslaste programmi 2014-2020“ vahenditest. Rahvuskaaslaste programmi haldab haridus- ja teadusministeerium.
 

Täiendavat teavet EV100 programmi kohta leiate veebilehelt www.ev100.ee

Lisainfo:
Heilika Pikkov, EV100 ja EL eesistumise rahvusvahelise programmi haldur, tel: 56 91 20 91, [email protected]

Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht, tel: 659 9024, 51 94 11 47, [email protected]
 

 

 

Tegevust alustab 28 eesti keele ja kultuuri tundmise klubi
 

Eeloleval talvel saavad mitmel pool Eestis hoo sisse eesti keele ja kultuuri tundmise klubid: 14 klubi alustavad Tallinnas, 12 Ida Virumaal (Sillamäel 2, Narvas 6,  Jõhvis 2, Kohtla-Järvel 1, Ahtmes 1) ja Tartus 2.

Kellele on klubid mõeldud?

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi on inimesele,  

  • kelle emakeel ei ole eesti keel ning kellel on läbitud Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud B2 või C1 taseme keeleõpe või Ida-Virumaa õpetajate keelekursus*,
  • kes soovib avardada oma arusaamist eesti kultuurist,
  • kellele meeldiks külastada kultuurisündmusi kodulinnast väljaspool,
  • keda inspireeriksid kohtumised põnevate isiksustega (kultuuritegelaste, ettevõtjate jt), keda kutsutakse klubiüritustele külalisesinejaks,
  • kes naudiksid klubilist tegevust üks kord nädalas,
  • kes tahab saada üle keelebarjäärist ning leida tuge ja innustust eesti keele julgemaks kasutamiseks igapäevases elus.

* Potentsiaalsetele klubi liikmetele saadetakse personaalne kutse.
* Klubiga on võimalik liituda ka klubi liikmete sõpradel ja tuttavatel, kellel on sooritatud B2 või C1 tasemel riiklik tasemeeksam.

Klubidest

  • igal klubil on 2 eestvedajat ja 16 liiget erinevatelt elualadelt,
  • klubi käib koos kord nädalas ühtekokku kuus kuud,
  • selle aja jooksul leiab aset ka kuus õppekäiku muuseumidesse, kontserdile, teatrisse või spordiüritusele ja looduskaunitesse paikadesse,
  • klubid tegutsevad alates 2015. aastast - kahe aasta jooksul on kaasa löönud 760 klubi liiget. Klubide töö jätkub samas mahus kuni aastani 2020,
  • klubide tegevust rahastab Euroopa Sotsiaalfond projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevusele 5.2.2 „Keeleline ja kultuuriline kümblus“ kaudu,
  • klubisid korraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Change Partners OÜ, OÜ Keelepisik,  ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus OÜ ning Atlasnet MTÜ-ga.

 

Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel: 659 9069, e-post: [email protected]

 

 

6 sammuga Eesti kodanikuks

Valminud on lihtne ja praktiline juhis, kuidas taotleda Eesti kodakondsust.
Trükised on tehtud kahes eri versioonis: eesti-inglise ja eesti-vene keeles.

Loe, mis need kuus sammu on, siit

 

Veel kuus rahvusvähemuste pühapäevakooli said riigilt toetust

 

Lisaks suvisele taotlusvoorule, kui eraldati toetust 24 rahvusvähemuste pühapäevakoolile, lisandus sügisese taotlusvooruga toetusesaajate hulka veel kuus pühapäevakooli.

Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuhi Kristina Pirgopi sõnul võimaldab kuuele pühapäevakoolile eraldatud toetussumma 23 100 eurot sel õppeaastal õppida ukraina keelt ja kultuuri Maardus, ingeri kultuuri ja soome keelt Pärnus, korea, gruusia keelt ja kultuuri Tallinnas ning vene keelt ja kultuuri Pärnus.

 

„Pühapäevakoolides õpivad lapsed ja noored oma esivanemate keelt ja traditsioone, harjutavad rahvatantsu, proovivad rahvuslikku käsitööd ja omandavad rahvusköögi roogade valmistamise nippe. Loomulikult kuuluvad aastaplaani ka muuseumide külastused, kohtumised teiste pühapäevakoolide õpilastega ning rahvuspühade tähistamine,“ rääkis Pirgop.

 

2017. aastal õpib rahastatud pühapäevakoolides 520 õpilast ja töötab 70 õpetajat. Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust rahastab haridus- ja teadusministeerium.

 

Lisainfo: Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht, tel 6599 024, e-post: [email protected]

 

Narva taksojuhid alustavad massilist eesti keele õpet

Novembris alustab 100 Narva taksojuhti riigi kulul 120tunnise eesti keele algkursuse läbimist.

Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul saavad kursused teoks tänu sellele, et valitsus rahuldas kultuuriministeeriumi taotluse suunata 2017.-2018. aastal tasuta eesti keele õppesse täiendavat raha.

„Saame nii tagada paremad riigikeele õppimise võimalused, kuna A1 ehk algtaseme tasuta keeleõpet ei pakuta täna piisavas mahus. Kursusel keskendutakse eelkõige taksojuhtidele vajaliku suhtluskeele omandamisele. Õppurid omandavad igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase,“ ütles Tondi.

Keeleõppest huvitatud taksojuhtide nimekirja esitas sihtasutusele Narva linnavalitsus. Keeleõppe viib läbi Sihtasutus EDUKOOL. Eesti keele kursused toimuvad seitsmes rühmas ajavahemikus november 2017– 30. november 2018.
 

Kursuse lõppedes toimub lõputest.  

 

Ida-Virumaa noored käivad Tartus lõimumas

Ida-Virumaa Integratsioonikeskus käivitas projekti „Tulekud ja minekud kultuuris“, et pakkuda eri emakeelega 13-18aastastele noortele koostegemise rõõmu, uusi kontakte ja tutvustada Eesti ajalugu.

Eesti ja vene õppekeelega Kiviõli, Jõhvi, Sillamäe, Narva ja teiste Ida-Virumaa koolide õpilasi lõimitakse õppekäikudega Eesti Rahva Muuseumisse. Tee peal astutakse sisse ka Iisaku Kihelkonna Muuseumisse ja Mustvee vanausuliste muuseumisse.

Õppegrupid koostatakse koolideüleselt, et reisiseltskond koosneks nii eesti kui ka vene emakeelega õpilastest. Esimesel õppepäeval 11. oktoobril osales 40 õpilast neljast Narva piirkonna koolist - Soldino gümnaasiumist, Paju koolist, Narva-Jõesuu Koolist ja Narva Vanalinna Riigikoolist.

Projekti toetab Integratsiooni Sihtasutus.

 

Lisainfo: Arne Piirimägi, projekti koordinaator, Kiviõli Vene Kooli direktor, [email protected]

Ida-Viru noored kohtusid Rakveres endise välisministriga

40 noort erinevatest Ida-Virumaa gümnaasiumidest Narvast, Sillamäelt ja Kohtla-Järvelt käisid 30. oktoobril Rakveres. Tegemist oli ühe üritusega Eestis elavatele 17-19 aasta vanustele noortele suunatud programmist, mille eesmärk on soodustada noorte omavahelisi kontakte ja näidata neile eneseteostuse võimalusi Eestis.

Rakveres esinesid Ida-Viru noortele rahvusvahelise küberstabiilsuse komisjoni juht ja endine välisminister Marina Kaljurand, Kaitseliidu Viru maleva instruktor-vanemoperatiivohvitser Erik Sild, Virumaa Teataja toimetaja Anu Viita-Neuhaus ja Rakvere linnapea Mihkel Juhkami. Nad meenutasid, kuidas kujunes nende karjäärivalik ning milliseid soovitusi nad annaks noortele.

Esinejate südamlike lugude ja väärtuslike soovituste vahele esines Tarvanpää Selts rahvatantsudega, www.tarvanpää.ee.

Päeva teisel poolel korraldas projekti Salliv Kool meeskond koolikiusamise foorumteatri, mille eesmärgiks on ennetada koolikiusamist ning suunata tähelepanu probleemi tõsidusele. Päeva lõpus said noored proovida kätt ajakirjanikena, kui Virumaa Teataja toimetaja Anu Viita-Neuhaus andis neile lahendamiseks praktilise ülesande.

Integratsiooni Sihtasutuse koostöötegevuste valdkonnajuht Ljudmila Peussa sõnul kutsutakse Ida-Viru noorte väljasõitudele alati ka õpilasi kohalikest koolidest - seekord osalesid noored Kadrina Keskkoolist.

 

Vene Kultuuri Pühapäevakool esitleb saja aasta vanust vene kööki
 

Tallinna Vene Kultuuri Pühapäevakool kutsub 14. novembril kell 16:30 avatud uste päevale „Vene köök 19. sajandi lõpus - 20. sajandi alguses“ kohvik-muuseumi Neitsitorn loengusaali.

Külalised saavad teada tollastest tuntumatest Tallinna ja Peterburi kohvikutest ja restoranidest. Lisaks tutvustavad korraldajad tuntud roogade ajalugu ning pakuvad neid maitsta. Menüüs on külm suupiste, supp ja magustoit teega. 

Üritus saab teoks Integratsiooni Sihtasutuse toetusel ja koostöös Tallinna Linnamuuseumiga.

Sissepääs on ainult eelregistreerimise alusel. Osalejate arv on piiratud.

Registreerimine ja lisainfo: Roman Ljagu, Tallinna Vene Kultuuri Pühapäevakooli juht, e-mail: roma[email protected]

 

 

Showgrupp IRIS tähistab sünnipäeva koos Zlatõje Gorõ ja Eduard Tomaniga
 

2. detsembril kell 16:00 kutsub showgrupp IRIS Lindakivi Kultuurikeskusesse oma 20. sünnipäeva kontserdile. Showgrupp esineb koos ansambliga Zlatõe Gorõ, näitleja ja laulja Eduard Tomaniga, loomingukeskuse Aplaus solistidega ja laulja Rafaeliga.
 

Showgrupp IRIS loodi 1997. aastal loomingukeskuse Aplaus estraadistuudio õpilastest. Grupi algkoosseisu kuulusid Artjom Solovjov, Natalja Tšernobajeva, Marina Taruta, Ludmilla Katskova, Olga Tšopenko (alates 2001. a on tema asemel Nadežda Karpenko).

 

IRISe repertuaaris on stiliseeritud rahvalaulud, estraadilaulud, džässikompositsioonid kümnes keeles, on ka Raimond Valgre laulud. Showgrupp on võitnud mitmeid rahvusvahelisi estraadilaulukonkursse Venemaal, Valgevenes, Lätis, Leedus, Eestis ja Armeenias.

Sissepääs on tasuta.

Lisainfo: Igor Jermakov, showgrupi Iris juht, e-post: [email protected]