Viis küsimust Kristina Kallasele
Jaanuaris saab taas eesti keele kursustele registreeruda
Koolitus ettevõtete juhtidele ja personalijuhtidele “Kuidas juhtida mitmekesisust?”
Narva nõustamiskeskus kutsub teed jooma
Väliseesti noored, aeg on teha suveplaane!
Ligi 80 000 eurot antakse kultuuri- ja spordiprojektide toetuseks
Riik jätkab rahvusvähemuste organisatsioonide toetamist
Parimad kodanikupäeva essee kirjutajad said uhke austamisürituse
Kauneid jõule!
Kristina Kallas on Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu esimees olnud tänaseks kaks aastat. Agnes Aaslaid palus Kristinal heita pilk lõppevale aastale ja avaldada mõtteid sellest, mida võiks tuua 2018. aasta.
Kristina, olete nõukogu esimees alates 15. detsembrist 2015. Mida on õnnestunud kahe aasta jooksul ära teha?
Oleme teinud sihtasutuse tegevuskavas päris palju muutusi. Näiteks tühistasime ära tegevused, mis toetasid inimeste emigreerumist Eestist. Meie praeguses demograafilises olukorras tundusid need ammustest aegadest jäänud tegevused üsna naeruväärsetena. Oleme jõuliselt edasi liikunud eesti keele õppe korraldamisega, eelkõige Eesti keele majade kontseptsioonide väljatöötamise ja majade loomise ettevalmistamisega. Samuti oleme kilbile tõstnud rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevuse toetamise ülevaatamise ja kogu sihtasutuse kommunikatsiooni ja nähtavusega seonduva. Kõige rohkem tunnen uhkust rahvusvahelise lõimumiskonverentsi üle, mis on nüüd kaks aastat toimunud ja mille on sihtasutus väga hästi korraldanud. Konverents on toonud sihtasutuse uuesti Eesti ja ka rahvusvahelise avalikkuse tähelepanu alla ning tõstatanud ühiskonnas taas lõimumise teemad.
Kuidas hindate sihtasutuse tegevust 2017. aastal?
Aasta oli raske, sest otsus viia sihtasutus alates 2018. aastast üle Narva tekitas töötajates ärevust nii, et mõnda aega oli sihtasutuse töö häiritud. Lisaks toimus ka juhi vahetus. Sellises keeriste olukorras on saavutuseks isegi töörahu tagasisaamine. Kuid sisulise poole pealt pean suuremateks õnnestumisteks koos kultuuriministeeriumiga välja arendatud Eesti keele majade kontseptsiooni, hästi korraldatud rahvusvahelist lõimumiskonverentsi ja uute sihtide seadmist.
Mida peaks sihtasutus tuleval aastal kindlasti ära tegema, et võiksite 2018. aasta lõpus tunda rahulolu?
2018. aasta on sihtasutusele edukas, kui saab ära tehtud kolm asja:
- lükatakse käima Eesti keele majade projektid Narvas ja Tallinnas,
- tehakse detailne Narva kolimise plaan ja alustatakse sihtasutuse üleviimist ning
- lükatakse käima uus ja jõuline kommunikatsioonitegevus, kus sihtasutus on ühiskonnas peamine lõimumisalaste teemade tõstataja.
Muidugi tuleb lisaks viia ka sisutegevused uuele tasemele, nagu näiteks hakata senisest suuremat tähelepanu pöörama noorte meediakriitilisuse ja kodanikuhariduse edendamisele ning koostöövõrgustike laiendamisele. Samuti tuleks teha muudatusi rahvuskultuuriseltside töö toetamisel, et antav tugi tõesti aitaks seltsidel kasvada ja areneda.
Millega jääb lõppev 2017. aasta Teile kõige enam meelde?
Praegu on domineeriv emotsioon väsimus, sest aasta oli ülimalt sisutihe. Sihtasutuses olid suured muutused, mille tõttu tuli palju suhelda nii inimeste kui avalikkusega. Käima läksid uued algatused nagu Eesti keele majade loomine, Narva Loomeinkubaatori tegevus, lisaks sügisel veel ka Narva kultuuripealinna projekt ja Narva muusikafestivali algatamine 2018. aastal. Lisaks oli ju Eesti EL eesistumise ja Eesti 100 aasta, mis tõi endaga kaasa palju üritusi, esinemisi ja külalisi Narvas. Ma tegin sellel aastal palju koostööd ka OSCEga, kui hindasime Kõrgõzstani riiklikku lõimumisprogrammi ja ma pidin iga kuu aja tagant lendama kaugele Bishkeki. Oma tähelapanu ja aja võttis ka Ukraina, kus me koostöös Zaporižžja Riikliku Ülikooliga arendame mitmekeelse hariduse mudeleid ja toetame ka Ukraina haridusministeeriumi nende haridusreformi püüdlustes. Kõigele sellele lisandub mu põhikohustus juhtida Tartu Ülikooli Narva kolledžit, kus meil oli samuti suurte muutuste aasta – näiteks alustas tänavu õpinguid esimene välistudengite grupp. Fantastiliste meeskondadega üle Eesti koostööd tehes õnnestusid meil kõik ülalpool loetletud tegevused!
Oleks huvitav teada saada, millega vabal ajal tegelete? Millise hobiga tegelemisele plaanite järgmisel aastal rohkem aega pühendada?
Kolme väikese lapse ning Tartu-Tallinn-Narva vahet sõitmiste vahel palju vaba aega ei jää, samas aga õppisin sellel aastal ennast paremini töölainelt välja lülitama. Selleks sobib hästi teadus- ja ilukirjanduse lugemine. Abikaasa utsitab mind nädalavahetustel küll metsa ja kanuumatkale, aga mina eelistan puhata soojas toas raamatu seltsis.
Suvel võtsin sihikindlalt ette liikumise, sest pikad autosõidud ning koosolekutel ja kontorites istumised mõjuvad füüsisele ikka väga halvasti. Stressi maandamiseks hakkasin jooksma. Laadisin endale alla RunKeeperi, kes mind nüüd kogu aeg tagant utsitab. Kui varem pidasin jooksmist edevate inimeste hobiks ning arvasin, et akadeemilisel inimesel ei sobi liibuvates pükstes mööda linna lipata, siis nüüd saan hästi aru, kui vajalik on trenn minu elustiili juures. Teadustöö edeneb ka paremini, kui keha eest on hoolt kantud. Vabadel hetkedel õhtuti ja nädalavahetustel meeldib koos lastega lugeda või filme vaadata. Vahva on ka teha laste kodutöid – näiteks taimede või loomade projekte -, mis antakse koos lapsevanemaga tegemiseks. Õpetajad, palun andke neid rohkem! Muidugi piisava etteteatamisega, et palju ringi sõitvad vanemad jõuaks ka planeerida koostegemist lastega.
Täname Teid, Kristina! Soovime palju edu uuel aastal!
Foto: Anna Markova
Jaanuaris saab taas eesti keele kursustele registreeruda
Eesti keele õppe huvilised, anname teada, et registreerumine järgmisel poolaastal toimuvatele kursustele algab 10. jaanuaril 2018 keskpäeval kell 12:00 aadressil https://www.integratsioon.ee
2018. aastal pakub sihtasutus eesti keele kursusi A1, A2, B1 ja B2 tasemel ning need on osalejatele tasuta. Jaanuaris avatakse ühtekokku 41 kursust Tallinnas, Tartus, Narvas, Sillamäel, Jõhvis ja Kohtla-Järve Ahtmes linnaosas ehk 650 õppekohta.
Kursused, mida viivad läbi MTÜ Atlasnet ja Folkuniversitetet Estonia MTÜ, toimuvad ajavahemikul 17.01-20.06.2018.
Kellel ei õnnestu registreeruda jaanuaris või kellele ei sobi kursuse läbiviimise aeg ja toimumiskoht, siis teadmiseks neile, et uus võimalus registreerumiseks avaneb augustis 2018.
Kursuste sihtrühm on eesti keelest erineva emakeele ja kultuuriga vähelõimunud püsielanikud ja uussisserändajad Eesti erinevates piirkondades. Eesti keele kursusi korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ ja Kultuuriministeeriumi riigieelarveliste vahendite toetusel.
Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee
Koolitus ettevõtete juhtidele ja personalijuhtidele “Kuidas juhtida mitmekesisust?”
Integratsiooni Sihtasutus koostöös Eesti Inimõiguste Keskusega kutsuvad mitmekesisuse juhtimise koolitusele 6. veebruaril 2018 kell 10.00-16.30 Tallinnas (koht on täpsustamisel).
Koolituse eesmärk on suurendada teadlikkust mitmekesisest töökeskkonnast ja näidata võimalusi toimiva mitmekultuurilise ja mitmekesisust austava töökeskkonna loomiseks. Töökeel on eesti keel.
Päevakava:
10.00-10.30 Registreerumine
10.30-12.00 Sissejuhatus teemasse: lõimumise ja mitmekesisuse valdkonna ajalooline kujunemine, tänased peamised väljakutsed ühiskonnas, integratsioon ja põlvkondlikud erinevused, mitmekesisuse ja kaasatuse teema olulisus ettevõtete ja organisatsioonide kontekstis.
12.00-13.00 Lõuna
13.00-14.30 Rahvuspõhised stereotüübid värbamisel ja töökeskkonnas ning võimalused nende mõju vähendamiseks, stereotüüpide mäng ja arutelud töögruppides.
14.30-15.00 Lõuna
15.00-16.30 Praktilised lahendused, mida ettevõtted on Eestis teinud, et luua toimiv mitmekultuuriline ja mitmekesisust austav töökeskkond kõigile.
Koolitajateks on Eesti Inimõiguste Keskuse asutaja ja juht Kari Käsper ning Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise valdkonna ekspert Kelly Grossthal.
Koolitusele registreerimiseks tuleb täita ankeet hiljemalt 19. jaanuariks lingil https://goo.gl/forms/8iFKKbmz8L0ZY7S23
Koolitus toimub projekti: „Piiriülene koostöö mentorlus- ja tugiteenuse pakkumisel töötutele vähelõimunud püsielanikele CROSS CB525“ raames. Projekti käigus tegutseb Eestis töötutele vähelõimunud püsielanikele mõeldud ühiskonda integreerumist ja tööleidmist soodustav mentorlusprogramm. Lisaks viiakse Eestis organisatsioonides läbi mitmekesisust väärtustavaid tegevusi. Tegevuste abiga soovitakse suurendada teadlikkust mitmekesisest töökeskkonnast ja ühtlasi suurendatakse ka organisatsioonide valmisolekut värvata tööle eri rahvusest inimesi.
Projekti toetatakse Euroopa Regionaalarengu fondi rahastatava INTERREG Kesk-Läänemere 2014-2020 programmi vahenditest. Projekti partneriteks on Integratsiooni Sihtasutus ja Föreningen Luckan r.f haru Luckan Integration.
Lisainfo: Ljudmila Peussa, Integratsiooni Sihtasutuse koostöötegevuste valdkonnajuht, tel +372 55 563 452,
ljudmila.peussa@integratsioon.ee
Narva nõustamiskeskus kutsub teed jooma
1. veebruaril kell 15.30 kutsub Narva nõustamiskeskus Ida-Viru koolide ühiskonnaõpetuse õpetajad teeõhtule „Eesti kodanik“.
Teejoomise kõrvale tutvustatakse Integratsiooni Sihtasutuse uut brošüüri „6 sammuga Eesti kodanikuks“ ning räägitakse kodanikukoolitusest.
Narva Nõustamiskeskus pakub õpetajatele võimalust teha 15-19aastastele noortele koolides ühiskonnaõpetuse tundi, kus nõustajad tutvustaksid õpilastele uut brošüüri ja jagaksid infot kodanikukoolituse kohta.
Teavitusürituse korraldamise eesmärk on nõustada ja informeerida Eestis elavaid vene emakeelega noori, kes antud valdkonnas infot vajavad.
Väliseesti noored, aeg on teha suveplaane!
2018. aastal, mil on Eesti vabariigi 100. sünnipäev, ootame välisriikides elavaid eestlasi Eestit külastama. Mis paremat kinki saaks Eestile veel sünnipäevaks teha. Põhjuse siiatulekuks annab ka Integratsiooni Sihtasutuse korraldatav eesti keele ja meele suvelaager.
Aastal 2018 kutsume tavapärasest rohkem väliseesti noori Eestis toimuvatesse keele- ja kultuurilaagritesse. Keelelaagrites õpivad 13-18aastased Eesti päritolu ning teistes riikides elavad noored eesti keelt, suhtlevad laagrikeskkonnas eestlastest eakaaslastega ning õpivad paremini tundma Eesti kultuurikeskkonda. Käiakse ekskursioonidel, tehakse sporti ning tutvutakse Eesti vaatamisväärsustega. Laagrite korraldajad soovivad, et välismaal elavad eesti lapsed tunnetaksid sidet kodumaa ja eesti keelega.
2018. aastal on planeeritud viis laagrivahetust:
I vahetus – 25. juuni – 5. juuli – Venevere Puhkeküla
II vahetus – 9. – 19. juuli – Venevere Puhkeküla
III vahetus – 23. juuli – 2. august – Venevere Puhkeküla
IV vahetus – 24. juuli – 3. august – Sammuli Puhkeküla
V vahetus – 6. – 16. august – Venevere Puhkeküla
Oma keeleoskust arvesse võttes soovitame noortel valida vahetusi nii, et algajad tuleksid I ja III vahetusse, keskmise keeleoskusega noored peaksid valima II ja IV vahetuse vahel ning keelt valdavad ehk keeleoskajad noored valima V vahetuse.
Laagrivahetused viiakse läbi Eestimaa looduskauneis paikades Viljandimaal Venevere Puhkekülas http://venevere.ee ja Sammuli Puhkekülas www.sammuli.ee.
Lastevanematel on võimalik oma lapsi eesti keele- ja kultuurilaagrisse registreerida Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel kuni 31. märtsini 2018. aastal SIIN.
Sihtasutus teatab noore vastuvõtust keelelaagrisse e-posti teel 15. aprilliks 2018.
Eesti keele- ja kultuurilaagreid eesti päritolu noortele toetab kultuuriministeerium ja haridus- ja teadusministeerium „Rahvuskaaslaste programm 2014–2020“ ning Riigikantselei EV100 projekti raames.
Lisainfo: Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel.+ 372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee
Ligi 80 000 eurot antakse kultuuri- ja spordiprojektide toetuseks
Projektikirjutajad, soovitame jaanuaris eriti hoolikalt jälgida Integratsiooni Sihtasutuse veebi ja Facebooki lehte, kuhu ilmub info kultuuri- ja sporditeemaliste projektide toetamise taotlusvooru avanemisest. Konkursi kogueelarve on 79 000 eurot.
Integratsiooni Sihtasutus toetab konkursi kaudu spordi ja kultuuri valdkonda kuuluvaid ühistegevusi koostöö- ja kaasamisprojektidena, mis parandavad ühiskondlikku sidusust, sh eri keelelise-kultuurilise taustaga inimeste igapäevaste kontaktide teket, suhtlust ja kaasamist ühiskonnas. Konkurssi rahastab kultuuriministeerium riigieelarvest.
Taotluste esitamise tähtaeg on veebruar 2018 ning projektid tuleb ellu viia märtsist novembrini.
Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel: 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee
Riik jätkab rahvusvähemuste organisatsioonide toetamist
Rahvuskultuuriseltside tegevuste toetamine on Eestile olnud oluline 90ndate aastate algusest. Head tava jätkates kuulutas Integratsiooni Sihtasutus välja konkursi rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide tegevuse toetamiseks aastatel 2018-2020.
Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuhi Kristina Pirgopi sõnul aitab tegevustoetus rahvusvähemustel oma kultuuri viljeleda ning seda ka ühiskonnas tutvustada. „Kuidas siis veel kui mitte oma kultuuriga tegeledes oleks rahvusvähemustel Eestis elades võimalik oma identiteeti hoida,“ märkis Pirgop.
Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide tegevustoetuste taotlusvoorul lähtutakse kolmeaastasest perioodist, et organisatsioonid saaks pikemalt planeerida oma arengut ja tulevikku. Tegevustoetusi rahastab kultuuriministeerium ning toetuste eelarve on taotlusvooru esimesel aastal ehk 2018. aastal 452 000 eurot. Järgmise kahe aasta toetuse summa sõltub Pirgopi sõnul toetuse saaja eelmise aasta tulemustest.
Samaaegselt tegevustoetuste konkursiga kuulutas Integratsiooni Sihtasutus välja ka rahvusvähemuste kultuuriseltsidele suunatud projektikonkursi, mille keskmes on Eesti Vabariigi 100. aastapäev. „Toetame rahvusvähemuste kultuuriseltside korraldatavaid üritusi ning koostööd teiste Eesti kultuuriorganisatsioonidega riigi pidupäeva auks,“ ütles Pirgop. Konkursi eelarve on 80 860 eurot ning ühele projektile antav toetus on maksimaalselt 6000 eurot.
Tegevustoetuste taotluste esitamise tähtaeg on 23. jaanuar 2018, kultuuriühingute projektikonkursist osavõtuks oodatakse taotlusi juba 9. jaanuariks 2018.
Konkurssidest lähemalt:
- Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide toetuse taotlusvoor aastateks 2018-2020
- Rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkurss
Eelmisel kolmeaastasel perioodil toetati 16 rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsiooni ja nende liikmeid (231 rahvusvähemuste kultuuriseltsi).
Lisainfo:
Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht, tel 6599024, 51 941 147, e-post: kristina.pirgop@integratsioon.ee
Parimad kodanikupäeva essee kirjutajad said uhke austamisürituse
28. novembril autasustati esseekonkursi võitjaid – neid noori inimesi, kes olid kõige särtsakamalt paberile pannud, mida kingiksid Eesti Vabariigile 100. sünnipäeva puhul ning millist äppi kasutaksid Eesti Vabariigi arendajana tulevikus.
Ülevaate võitjatest ja parimatest töödest leiab siit: https://www.integratsioon.ee/bw_client_files/integratsiooni_sihtasutus/public/img/File/2017esseekonkurss.pdf
Tseremoonialt Mustpeade Majast liiguti edasi Riigikogusse, kus noored kuulasid presidendi Kersti Kaljulaidi ja riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnavõtte. Samas saalis viibisid ka enamik valitsuse esindajaid ning Arnold Rüütel koos abikaasaga.
Meid kõiki ühendab Eesti! Soovime, et häid sõpru ja suhteid jaguks pühadeaega ning et uus aasta tooks veelgi rikkalikumalt koostegemise rõõmu.
Vaata meie elektroonilist jõulukaarti siit: https://www.integratsioon.ee/kaart17/
