Neljapäeval, 12. septembril kutsusime kokku uute Eesti elanike kohanemise heaks töötavad spetsialistid, et riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia teavituspäeval arutada meie seniseid õppetunde ning selgitada edasisi väljavaateid.  

Kohanemisprogrammi raames tagame viimasel viiel aastal Eestisse tulnud inimestele tasuta võimaluse kiiremini sisse elada, õppides eesti keelt ja siinset eluolu. Möödunud aastast on riigi ja Euroopa Liidu vahenditest kaasrahastatud programmi elluviimine Integratsiooni Sihtasutuse vedada. Selles töös peame oluliseks tegutseda igal sammul koostöös asjatundjatega, kes oma valdkonnas uute Eesti elanike kohanemisele kaasa aitavad – riigiasutused, omavalitsused, tööandjad, vabaühendused, rahvusvahelised organisatsioonid ja teadusasutused

Teavituspäeval peetud ettekannetes ja aruteludes jäid läbivalt kõlama kolm peamist aspekti, millele tähelepanu pöörates saame edukat kohanemist veelgi paremini korraldada: 

• Kohanemine on kahepoolne protsess – kohaneda tuleb nii uutel tulijatel kui ka siinsetel elanikel
• Uussisserändajate kohanemine algab ühistest huvidest – võimaluste valik algab lihtsast tervitusest ja ulatub sportimisest või kokkamisest ükskõik milliste muude ühiste tegevusteni 
• Uussisserändajad ei ole sarnaste tunnustega homogeenne grupp – lõimumise edukust parandab tulijate kultuurilis-usulise, sotsiaalse aga ka haridusliku taustaga arvestamine

Lisaks pöörasid asjatundjad tähelepanu järgnevale:

• Eesti inimesed kipuvad suhtluses sisserändajatega minema liiga kergekäeliselt üle sobivale võõrkeelele. Kuigi see võib esialgu suhtlemist kiirendada ja hõlbustada, on see sisserändajatele probleemiks, kuna nende keelepraktika kannatab selle all oluliselt. 
• Võrreldes paljude teiste riikidega on Eestis ennekõike Ukrainast pärist uussisserändajaid suhtearvuna kohalikku elanikkonda väga palju. Samas on ligi 60% neist suutnud tänaseks leida Eestis töö, mille kaudu nad saavad ennast teostada ja ühtlasi panustada Eesti majandusse, mis teeb meie olukorra võrreldes nii mõnegi teise riigiga oluliselt paremaks. 
• Olgugi, et tööhõive uusisserändajate seas on Eestis küllalt hea, on probleemiks siiski inimestele erialase töö leidmine. Kogu Euroopa Liidu konkurentsivõime näitab viimastel aastatel vähenemist – inimkond vananeb ning sellega tekib ka spetsialistide puudus. Seetõttu on sisserände puhul tulevikku silmas pidades oluline just oskustööjõu mobiilsus ning meie võime tulijaid rohkem nende omandatud erialadel rakendada, millega saaks inimeste kasutegurit kogu ühiskonna ja ka saabujate endi jaoks oluliselt tõsta.
• Rahulolu vähenemine Eestiga võib olla hoopis positiivne märk edukast lõimumisest. Rohkem kui viis aastat tagasi siia tulnud sisserändajate hulgas hakatakse uuringute põhjal teatud elemente Eestist aja jooksul vähem väärtustama, nt turvaline ja stabiilne ühiskond, puhas loodus, Eesti haridussüsteemi kvaliteet jms. Seda võib võtta kriitikana kuid see võib ka tähendada, et saabujad on kohanenud siinse eluga ning näevad asju palju rohkem nö kohaliku pilgu läbi. 

PILDIGALERII:

Pilte leiate sellelt lingilt (fotod: Raul Mee).

SAMA INFO SOTSIAALMEEDIAS:

Ülevaade teavituspäevast on leitav sellel lingil.  

SLAIDID:

Kohanemisprogramm - täna ja tulevikus
Britta Saks: Kohanemise valdkonnajuht, Integratsiooni Sihtasutus
PDF
Powerpoint

20 aastat integratsiooni monitooringuid
Kristjan Kaldur: Balti Uuringute Instituut
PDF
Powerpoint

ELi rändepoliitika põhisuunad
Ave Schank-Lucas: Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi kohusetäitja
PDF
Powerpoint

Tallinna Rändekeskuse edu- ja arengulugu
Einike Uri: Tallinna Sotsiaal- ja tervishouiamaet
PDF
Powerpoint

Kohanemisest välisüliõpilaste näitel
Marleen Lillemaa: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
PDF
Powerpoint

Integratsiooni Sihtasutus viib koostöös Kultuuriministeeriumi ja Balti Uuringute Instituudiga augustist kuni detsembrini 2024 läbi uuringu, mille eesmärk on selgitada välja määratlemata kodakondsusega Eesti elanike peamised takistused Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlemisel. Uuringu tulemused aitavad välja töötada meetmeid kodakondsuse omandamisel esinevate takistuste ületamiseks.

Uuring keskendub Eesti määratlemata kodakondsusega elanike motivatsioonitegurite ja takistuste analüüsimisele. Tulemused aitavad kujundada tõenduspõhist lõimumispoliitikat ning luua või täiendada lahendusi, mis toetavad Eesti kodakondsuse taotlemist määratlemata kodakondsusega elanike seas.

Uuringu raames viiakse läbi ankeetküsitlus ja fookusrühma intervjuud. Ankeetküsitluse läbiviimiseks päritakse juhuslikkuse alusel sihtrühma kuuluvate isikute kontaktiandmed Eesti Rahvastikuregistrist. Küsitluses osalemine on täielikult vabatahtlik, selles osalemisest on võimalik igal hetkel loobuda  ja andmeid töödeldakse vastavalt kõikidele andmekaitse ja eetilise teadustöö läbiviimise nõuetele ja põhimõtetele. Andmeid ei töödelda viisil, mis ei ole kooskõlas uuringu eesmärgiga ja kõik kontaktandmed kustutatakse hiljemalt detsembris 2024.

Küsimuste korral palume pöörduda: uuringujuht Kristjan Kaldur (Balti Uuringute Instituut), kristjan@ibs.ee või
Jekaterina Gvozdeva (Integratsiooni Sihtasutus), jekaterina.gvozdeva@integratsioon.ee .

Uuringu  viiakse läbi perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondidest rahastatava projekti „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ (2021-2027.4.07.23-0006) toel.

Neljapäeval, 12. septembril kohtuvad Tallinnas uussisserändajate kohanemise heaks töötavad spetsialistid, et riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia teavituspäeval arutleda Eesti rändepoliitika õppetundide ja tulevikustsenaariumide ning uussisserändajate kohanemise üle.

Teavituspäeva korraldab kohanemisprogrammi elluviimist koordineeriv Integratsiooni Sihtasutus. Osalejate sekka on oodata asjatundjad, kes oma valdkonnas uute Eesti elanike kohanemisele kaasa aitavad – Euroopa Komisjoni, riigiasutuste, omavalitsuste, uuringuasutuste, mittetulundusühingute, rahvuskogukondade ja ettevõtete esindajaid.

Dmitri Moskovtsev

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsevi sõnul tuleb uusi elanikke Eestisse kogu maailmast ja väga erinevatel põhjustel – töötama, õppima, pere juurde, sõja või poliitika tõttu. „Uussisserändajate võimalikult kiire ja valutu kohanemine meie ühiskonnas on ülioluline – et uued tulijad ei jääks abivajajateks, vaid neist saaksid Eesti elusse ja arengusse panustajad. Äsja algas ka seitse aastat kestev Euroopa Liidu rahastusperiood, mis võimaldab meil seni tehtut põhjalikult analüüsida ning edasisi samme veelgi paremini seada. Peamine märksõna on siin eri organisatsioonide koostöö,” lisas Moskovtsev.

Kohanemisprogrammi teavituspäeval toimuvad arutelud „Quo vadis, Estonia? Rändepoliitika õppetunnid ja võimalikud tulevikustsenaariumid” ja „Tere tulemast Eestisse: mis tegelikult töötab ja millest hoiduda uussisserändajate kohanemisel?”. Lisaks jagavad kohanemist ja rännet puudutavat teavet ning kogemusi mitmed praktikud.  

Ave Schank-Lukas

Sisserändajate kohanemine on ka üks Euroopa Liidu fookustest. „Ränne on väljakutse Euroopale, mis vajab ühist tegutsemist. Koos saame selle protsessi muuta uueks võimaluseks nii sisserändajatele kui ka oma ühiskonnale. Keeleõpe on integratsiooni alus ja Euroopa Liidu eelarvest kaasrahastatud Settle in Estonia programm panustab nii just kõige otsesemalt uute võimaluste loomisesse nii uussisserändajaile kui Eestile,“ kinnitas Euroopa Komisjoni esinduse juhi kohusetäitja Ave Schank-Lukas, kes on üks teavituspäeva esinejaid.

Neljapäeval, 12. septembril kell 11.00-16.30 Ülemiste Öpiku Maja konverentsikeskuses toimuvat teavituspäeva juhivad teleajakirjanikud Anna Pihl ja Uljana Kuzmina. Osaleda saab kutse alusel. Kava leiab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt: https://integratsioon.ee/kohanemisprogrammi-settle-estonia-teavituspaev. 

Teavituspäeva korraldamist kaasrahastab Euroopa Liit.

Riiklikust kohanemisprogrammist Settle in Estonia

Kohanemisprogramm Settle in Estonia on tasuta õppeprogramm, millega Eesti riik aitab uussisserändajatel ehk viimase viie aasta jooksul Eestisse saabunud välismaalastel kiiremini kohaliku eluga kohaneda ja Eesti ühiskonda sulanduda. Kohanemisprogramm koosneb eesti keele õppest ja teemamoodulitest, mis tutvustavad siinset elu läbi erinevate valdkondade. Teenuseid korraldab ja arendab Integratsiooni Sihtasutus. Kohanemisprogrammi kogueelarve aastatel 2023-2029 on 18,5 miljonit eurot, millest 12,95 miljonit eurot moodustab Euroopa Liidu toetus. Rohkem infot: https://integratsioon.ee/kohanemine. 

Kutsume kõiki üles esitama kandidaate preemiatele 2023.-2024. aastal läbi viidud lõimumisalaste tegevuste ja projektide eest. Preemiatega tunnustame tegevusi, mis on aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning toetanud erineva emakeelega inimeste koostööd. Preemia kandidaadiks võib esitada nii Eestis tegutsevaid organisatsioone kui ka Eestis elavaid inimesi. Taotluste esitamise tähtaeg on 2. oktoober 2024.

Lõimumispreemiate eesmärk on väärtustada lõimumisvaldkonna arendamist ja jätkusuutlikkust ühiskonnas tervikuna, sh innovaatilist ja mitmekülgset lähenemist erinevatest rahvustest inimeste koostöötegevustesse kaasamisel.

Käimasoleva kultuuririkkuse aasta raames tunnustame eripreemiaga isikuid või organisatsioone Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamise, väärtustamise ja edendamise eest. Preemiafond on 5000 eurot ning need antakse välja viies kategoorias:

> Lõimumise raudvara - Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja pikaajaline sihipärane lõimumist edendav tegevus.

> Aasta sillalooja - Eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine.

> Aasta sõnumikandja - lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu.

> Aasta säde - isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas.

> Kultuuririkkuse aasta eripreemia - Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine, väärtustamine ja edendamine kultuuririkkuse aasta raames.

Preemiatele esimeses kategoorias pole tegevus või projekt ajaliselt piiratud. Teistes kategooriates saab esitada tegevusi või projekte, mis on viidud ellu ajavahemikus 1. september 2023 - 31. detsember 2024. Konkursile ei saa esitada iseennast või kandidaate, kes on viimase kolme aasta jooksul saanud lõimumispreemia.

Kandidaate saab esitada elektrooniliselt aadressil taotlus@integratsioon.ee märgusõnaga „Kandideerimine - lõimumisvaldkonna 2023.-2024. aasta preemiad” hiljemalt 2. oktoobril 2024.

Konkursi täpsemad tingimused leiab: https://integratsioon.ee/konkurss-loimumisvaldkonna-2023-2024-aasta-preemiatele-0 

Varasemad lõimumispreemiate laureaadid

2020-2021

Aasta sillalooja - MTÜ Eesti Instituut

Aasta sõnumikandja - Tiina Pärtel

Aasta säde - Eesti epeenaiskond

Aasta säde - MTÜ Sofiit-Klubi

2021-2022

Lõimumise raudvara - Jelena Skulskaja

Lõimumise raudvara - Marju Lauristin

Aasta sillalooja - OÜ Shiftworks

Aasta sõnumikandja - Eesti Rahva Muuseumi avalike suhete osakond

Aasta säde - Tallinna Lilleküla gümnaasiumi filiaal Ukraina kool

2022-2023

Lõimumise raudvara - Pavel Ivanov

Aasta sillalooja - Maria Sakarias

Aasta sõnumikandja - Raadio 4 toimetus

Aasta säde - Kirill Badikin

Konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium

24. september on Eestimaa rahvuste päev. Tänavu ootab Kultuuririkkuse aasta toimkond seda tähistama 14.–30. septembril mitmekesiste sündmustega üle Eesti. 

Rahvuste päev on pühendatud Eestis elavatele rahvuskogukondadele. Selle algatas 2005. aastal Eestimaa Rahvuste Ühendus eesmärgiga eesti ja teiste Eestis elavate rahvuste kogukonnad kokku tuua. Sellest ajast on Eesti eri paigus rahvuste päeva tähistatud mitmesuguste sündmustega. 

Tänavune kultuuririkkuse aasta loob võimaluse tähistada rahvuste päeva senisest suuremalt – igas maakonnas ja kaasates veelgi rohkem kogukondi. Teema-aasta toimkond on algatanud mitmeid ühistegevusi ja koondab kõik sündmused kokku ühte programmi.

14.–30. septembril on kõik oodatud osalema kontsertidel, näitustel, loengutel, töötubades ja muudel sündmustel, kus saab osa erinevatest rahvuskultuuridest. Programmi leiab kultuuririkkuse aasta veebilehelt www.kultuuririkkus.ee alates 7. septembrist. 

Eestimaa rahvuste päeval ehk teisipäeval, 24. septembril kutsub kultuuririkkuse aasta toimkond heiskama Eesti lipu ja kandma rahvariideid või täiendama oma riietust rahvuslike elementidega.

Tänavuse rahvuste päeva tähistamise programm valmib koostöös Eestimaa Rahvuste Ühenduse, Eesti Rahvakultuuri Keskuse, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse, Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti ning erinevate rahvuste kultuuriseltsidega.

Kultuuririkkuse aasta on teema-aasta, mis toimub tänavu Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel eesmärgiga tähistada eesti ning teiste Eestis elavate rahvaste kultuuride mitmekesisust. Kogu info: www.kultuuririkkus.ee.

Keeleõppelepingu programmi raames pakume kõigile, kes soovivad saada Eesti Vabariigi kodakondsust, võimaluse läbida tasuta selleks vajalikku eesti keele õpet ja põhiseaduse ning kodakondsuse seaduse tundmise koolitust.

Alates 29. augustist 2024 ootame ülaltoodud programmis osalejaid registreeruma Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitustele.  Ajavahemikus september kuni detsember korraldame kokku kuus vastavat koolitust. Neid viib läbi riigihanke korras valitud koolituspartner.

Kõik koolitused on kahepäevased ja toimuvad nädalavahetustel Tallinnas, Narvas või veebis. Iga koolituse maht on 18 akadeemilist tundi. Õppetöö toimub eesti keeles, osalemiseks on vajalik vähemalt A2 eesti keele tase. Koolitust saab läbida ainult ühe korra.

Huvilised saavad endale sobiva koolituse valida selle toimumise aja ning koha järgi ja registreeruda meie iseteeninduses kuni koolitustel on vabu kohti:

14.-15.09.2024 9.00-17.00 Zoom 

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14828

21.-22.09.2024 9.00-17.00 Tallinn, Suur-Sõjamäe 10a

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14829

19.-20.10.2024 9.00-17.00 Narva, Malmi 8a

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14830

19.-20.10.2024 9.00-17.00 Zoom

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14831

16.-17.11.2024 9.00-17.00 Tallinn, Suur-Sõjamäe 10a

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14832

07.-08.12.2024 9.00-17.00 Tallinn, Suur-Sõjamäe 10a

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14833

Koolitusi rahastab Siseministeerium.

Täpsustavatele küsimustele vastab koolituste läbiviija: Janus Paurman – e-post januspaurman@gmail.com, tel 5660 4379.

Iseseisvuse taastamise päeva tähistamiseks kutsume kõiki üles jagama jäädvustusi sellest, mis teeb Eesti meile armsaks. Oma piltide-videotega soovime üheskoos Eestile head.

Tähistame Eesti taasiseseisvumist jäädvustustega kõigist ja kõigest, mis teevad Eesti meie jaoks armsaks. Selleks palume kõigil postitada oma sotsiaalmeedia kontole pilte või videoid teile olulistest inimestest või paikadest, päikesetõusudest või mererandadest, kooslaulmisest või moositegemisest – kõigist ja kõigest, miks on Eesti meie südameis nii erilisel kohal. Jäädvustused on teretulnud kõigilt, kellele Eesti on armas – Eesti elanikelt ja Eesti inimestelt üle ilma, peredelt ja sõpradelt, tiimidelt ja kogukondadelt. 

Jäädvustused palume postitada hiljemalt 20. augustil, kasutades teemaviiteid #eesti, #meiekodu ja #kultuuririkkus. Kokkuvõtte postitustest avaldame kultuuririkkuse aasta sotsiaalmeedias 21. augustil, koondades infot teemaviidete abil.

Kultuuririkkuse aasta on teema-aasta, mis toimub tänavu Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel eesmärgiga tähistada eesti kogukondade ja Eestis elavate rahvaste kultuuride mitmekesisust. Kogu info: www.kultuuririkkus.ee. 

Suure huvi tõttu on kohad täitunud ja teavituspäevale registreerimine lõppenud.

Neljapäeval, 12. septembril 2024 kell 11:00 – 16:30
Ülemiste Öpiku Maja konverentsikeskuses Tallinnas

Riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia teavituspäeval saavad kokku uussisserändajate ehk uute Eesti elanike kohanemise heaks töötavad spetsialistid, et omavahel lähemalt tuttavaks saada, kohanemise ja rände teemadega seotud tulevikuvisioone ja parimaid praktikaid jagada ning omavahelist koostööd tugevdada.

Teavituspäeva juhivad tunnustatud teleajakirjanikud Anna Pihl ja Uljana Kuzmina. Korraldajaks on riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia elluviimist koordineeriv Integratsiooni Sihtasutus. Teavituspäev on kaasrahastatud Euroopa Sotsiaalfondist.

Päevakava

10:30 – 11:00  kogunemine ja tervituskohv

11:00 – 11:15  tervitussõnad

Kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg (Kultuuriministeerium) ja Dmitri Moskovtsev (Integratsiooni Sihtasutus)

11:15 – 11:45  Ave Schank-Lukas (Euroopa Komisjoni esindus Eestis)

11:45 – 12:45  I paneelarutelu “Quo vadis, Estonia? Rändepoliitika õppetunnid ja võimalikud tulevikustsenaariumid”

Modereerib Anna Pihl, osalevad juhi kohusetäitja Ave Schank-Lukas (Euroopa Komisjoni esindus Eestis), kohanemise valdkonna nõunik Margarita Källo (Kultuuriministeerium), piirivalve- ja rändepoliitika nõunik Heidi Maiberg (Siseministeerium) ja ekspert Märt Masso (Arenguseire Keskus)

12:45 – 13:30  lõuna

13:30 – 13:45  muusikaline vahepala (Kultuuririkkuse aasta)

13:45 – 14:15  uussisserändajate kohanemisest Eestis – rände- ja lõimumisuuringute programmijuht ja doktorant Kristjan Kaldur (Balti Uuringute Instituut/Tartu Ülikool)

14:15 – 14:45 kohanemisprogramm Settle in Estonia täna ja tulevikus –  kohanemise valdkonnajuht Britta Saks (Integratsiooni Sihtasutus)

14:45 – 15:15  parimad praktikad ja kohanemise edulood

Tallinna Rändekeskuse edu- ja arengulugu – rändevaldkonna teenuste arendusjuht Einike Uri (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet)

Kohanemisest välisüliõpilaste näitel – alus- ja keeleõppe mooduli juht / loovuse ja äriinnovatsiooni erialajuht Marleen Lillemaa (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor)

15:15 – 16:15  II paneelarutelu “Teretulemast Eestisse: mis tegelikult töötab ja millest hoiduda uussisserändajate kohanemisel?”

Modereerib Uljana Kuzmina, osalevad sisserändajate lõimumiskoordinaator Piret Stepanova (Saaremaa Vallavalitsus), kogukonna suunajuht Marion Tamberg  (Pagulasabi), regiooni personalijuht Pille Room (Majorel/Teleperformance Group) ja Eesti esinduse juht Kari Käsper (IOM)

16:15 – 16:20  lõppsõna

16:20 – 16:30  kohvipaus ja vabas vormis vestlus

16:30   Rahvusvahelise maja külastus Ülemiste City’s (soovijatele)

Teavituspäev on osalejatele tasuta, ka toitlustus.

Registreerumine

Suure huvi tõttu on kohad täitunud ja teavituspäevale registreerimine lõppenud.