Kutsume kõiki üles esitama kandidaate preemiatele 2023.-2024. aastal läbi viidud lõimumisalaste tegevuste ja projektide eest. Preemiatega tunnustame tegevusi, mis on aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning toetanud erineva emakeelega inimeste koostööd. Preemia kandidaadiks võib esitada nii Eestis tegutsevaid organisatsioone kui ka Eestis elavaid inimesi. Taotluste esitamise tähtaeg on 2. oktoober 2024.

Lõimumispreemiate eesmärk on väärtustada lõimumisvaldkonna arendamist ja jätkusuutlikkust ühiskonnas tervikuna, sh innovaatilist ja mitmekülgset lähenemist erinevatest rahvustest inimeste koostöötegevustesse kaasamisel.

Käimasoleva kultuuririkkuse aasta raames tunnustame eripreemiaga isikuid või organisatsioone Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamise, väärtustamise ja edendamise eest. Preemiafond on 5000 eurot ning need antakse välja viies kategoorias:

> Lõimumise raudvara - Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja pikaajaline sihipärane lõimumist edendav tegevus.

> Aasta sillalooja - Eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine.

> Aasta sõnumikandja - lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu.

> Aasta säde - isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas.

> Kultuuririkkuse aasta eripreemia - Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine, väärtustamine ja edendamine kultuuririkkuse aasta raames.

Preemiatele esimeses kategoorias pole tegevus või projekt ajaliselt piiratud. Teistes kategooriates saab esitada tegevusi või projekte, mis on viidud ellu ajavahemikus 1. september 2023 - 31. detsember 2024. Konkursile ei saa esitada iseennast või kandidaate, kes on viimase kolme aasta jooksul saanud lõimumispreemia.

Kandidaate saab esitada elektrooniliselt aadressil taotlus@integratsioon.ee märgusõnaga „Kandideerimine - lõimumisvaldkonna 2023.-2024. aasta preemiad” hiljemalt 2. oktoobril 2024.

Konkursi täpsemad tingimused leiab: https://integratsioon.ee/konkurss-loimumisvaldkonna-2023-2024-aasta-preemiatele-0 

Varasemad lõimumispreemiate laureaadid

2020-2021

Aasta sillalooja - MTÜ Eesti Instituut

Aasta sõnumikandja - Tiina Pärtel

Aasta säde - Eesti epeenaiskond

Aasta säde - MTÜ Sofiit-Klubi

2021-2022

Lõimumise raudvara - Jelena Skulskaja

Lõimumise raudvara - Marju Lauristin

Aasta sillalooja - OÜ Shiftworks

Aasta sõnumikandja - Eesti Rahva Muuseumi avalike suhete osakond

Aasta säde - Tallinna Lilleküla gümnaasiumi filiaal Ukraina kool

2022-2023

Lõimumise raudvara - Pavel Ivanov

Aasta sillalooja - Maria Sakarias

Aasta sõnumikandja - Raadio 4 toimetus

Aasta säde - Kirill Badikin

Konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium

24. september on Eestimaa rahvuste päev. Tänavu ootab Kultuuririkkuse aasta toimkond seda tähistama 14.–30. septembril mitmekesiste sündmustega üle Eesti. 

Rahvuste päev on pühendatud Eestis elavatele rahvuskogukondadele. Selle algatas 2005. aastal Eestimaa Rahvuste Ühendus eesmärgiga eesti ja teiste Eestis elavate rahvuste kogukonnad kokku tuua. Sellest ajast on Eesti eri paigus rahvuste päeva tähistatud mitmesuguste sündmustega. 

Tänavune kultuuririkkuse aasta loob võimaluse tähistada rahvuste päeva senisest suuremalt – igas maakonnas ja kaasates veelgi rohkem kogukondi. Teema-aasta toimkond on algatanud mitmeid ühistegevusi ja koondab kõik sündmused kokku ühte programmi.

14.–30. septembril on kõik oodatud osalema kontsertidel, näitustel, loengutel, töötubades ja muudel sündmustel, kus saab osa erinevatest rahvuskultuuridest. Programmi leiab kultuuririkkuse aasta veebilehelt www.kultuuririkkus.ee alates 7. septembrist. 

Eestimaa rahvuste päeval ehk teisipäeval, 24. septembril kutsub kultuuririkkuse aasta toimkond heiskama Eesti lipu ja kandma rahvariideid või täiendama oma riietust rahvuslike elementidega.

Tänavuse rahvuste päeva tähistamise programm valmib koostöös Eestimaa Rahvuste Ühenduse, Eesti Rahvakultuuri Keskuse, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse, Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti ning erinevate rahvuste kultuuriseltsidega.

Kultuuririkkuse aasta on teema-aasta, mis toimub tänavu Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel eesmärgiga tähistada eesti ning teiste Eestis elavate rahvaste kultuuride mitmekesisust. Kogu info: www.kultuuririkkus.ee.

Keeleõppelepingu programmi raames pakume kõigile, kes soovivad saada Eesti Vabariigi kodakondsust, võimaluse läbida tasuta selleks vajalikku eesti keele õpet ja põhiseaduse ning kodakondsuse seaduse tundmise koolitust.

Alates 29. augustist 2024 ootame ülaltoodud programmis osalejaid registreeruma Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitustele.  Ajavahemikus september kuni detsember korraldame kokku kuus vastavat koolitust. Neid viib läbi riigihanke korras valitud koolituspartner.

Kõik koolitused on kahepäevased ja toimuvad nädalavahetustel Tallinnas, Narvas või veebis. Iga koolituse maht on 18 akadeemilist tundi. Õppetöö toimub eesti keeles, osalemiseks on vajalik vähemalt A2 eesti keele tase. Koolitust saab läbida ainult ühe korra.

Huvilised saavad endale sobiva koolituse valida selle toimumise aja ning koha järgi ja registreeruda meie iseteeninduses kuni koolitustel on vabu kohti:

14.-15.09.2024 9.00-17.00 Zoom 

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14828

21.-22.09.2024 9.00-17.00 Tallinn, Suur-Sõjamäe 10a

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14829

19.-20.10.2024 9.00-17.00 Narva, Malmi 8a

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14830

19.-20.10.2024 9.00-17.00 Zoom

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14831

16.-17.11.2024 9.00-17.00 Tallinn, Suur-Sõjamäe 10a

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14832

07.-08.12.2024 9.00-17.00 Tallinn, Suur-Sõjamäe 10a

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14833

Koolitusi rahastab Siseministeerium.

Täpsustavatele küsimustele vastab koolituste läbiviija: Janus Paurman – e-post januspaurman@gmail.com, tel 5660 4379.

Iseseisvuse taastamise päeva tähistamiseks kutsume kõiki üles jagama jäädvustusi sellest, mis teeb Eesti meile armsaks. Oma piltide-videotega soovime üheskoos Eestile head.

Tähistame Eesti taasiseseisvumist jäädvustustega kõigist ja kõigest, mis teevad Eesti meie jaoks armsaks. Selleks palume kõigil postitada oma sotsiaalmeedia kontole pilte või videoid teile olulistest inimestest või paikadest, päikesetõusudest või mererandadest, kooslaulmisest või moositegemisest – kõigist ja kõigest, miks on Eesti meie südameis nii erilisel kohal. Jäädvustused on teretulnud kõigilt, kellele Eesti on armas – Eesti elanikelt ja Eesti inimestelt üle ilma, peredelt ja sõpradelt, tiimidelt ja kogukondadelt. 

Jäädvustused palume postitada hiljemalt 20. augustil, kasutades teemaviiteid #eesti, #meiekodu ja #kultuuririkkus. Kokkuvõtte postitustest avaldame kultuuririkkuse aasta sotsiaalmeedias 21. augustil, koondades infot teemaviidete abil.

Kultuuririkkuse aasta on teema-aasta, mis toimub tänavu Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel eesmärgiga tähistada eesti kogukondade ja Eestis elavate rahvaste kultuuride mitmekesisust. Kogu info: www.kultuuririkkus.ee. 

Suure huvi tõttu on kohad täitunud ja teavituspäevale registreerimine lõppenud.

Neljapäeval, 12. septembril 2024 kell 11:00 – 16:30
Ülemiste Öpiku Maja konverentsikeskuses Tallinnas

Riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia teavituspäeval saavad kokku uussisserändajate ehk uute Eesti elanike kohanemise heaks töötavad spetsialistid, et omavahel lähemalt tuttavaks saada, kohanemise ja rände teemadega seotud tulevikuvisioone ja parimaid praktikaid jagada ning omavahelist koostööd tugevdada.

Teavituspäeva juhivad tunnustatud teleajakirjanikud Anna Pihl ja Uljana Kuzmina. Korraldajaks on riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia elluviimist koordineeriv Integratsiooni Sihtasutus. Teavituspäev on kaasrahastatud Euroopa Sotsiaalfondist.

Päevakava

10:30 – 11:00  kogunemine ja tervituskohv

11:00 – 11:15  tervitussõnad

Kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg (Kultuuriministeerium) ja Dmitri Moskovtsev (Integratsiooni Sihtasutus)

11:15 – 11:45  Ave Schank-Lukas (Euroopa Komisjoni esindus Eestis)

11:45 – 12:45  I paneelarutelu “Quo vadis, Estonia? Rändepoliitika õppetunnid ja võimalikud tulevikustsenaariumid”

Modereerib Anna Pihl, osalevad juhi kohusetäitja Ave Schank-Lukas (Euroopa Komisjoni esindus Eestis), kohanemise valdkonna nõunik Margarita Källo (Kultuuriministeerium), piirivalve- ja rändepoliitika nõunik Heidi Maiberg (Siseministeerium) ja ekspert Märt Masso (Arenguseire Keskus)

12:45 – 13:30  lõuna

13:30 – 13:45  muusikaline vahepala (Kultuuririkkuse aasta)

13:45 – 14:15  uussisserändajate kohanemisest Eestis – rände- ja lõimumisuuringute programmijuht ja doktorant Kristjan Kaldur (Balti Uuringute Instituut/Tartu Ülikool)

14:15 – 14:45 kohanemisprogramm Settle in Estonia täna ja tulevikus –  kohanemise valdkonnajuht Britta Saks (Integratsiooni Sihtasutus)

14:45 – 15:15  parimad praktikad ja kohanemise edulood

Tallinna Rändekeskuse edu- ja arengulugu – rändevaldkonna teenuste arendusjuht Einike Uri (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet)

Kohanemisest välisüliõpilaste näitel – alus- ja keeleõppe mooduli juht / loovuse ja äriinnovatsiooni erialajuht Marleen Lillemaa (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor)

15:15 – 16:15  II paneelarutelu “Teretulemast Eestisse: mis tegelikult töötab ja millest hoiduda uussisserändajate kohanemisel?”

Modereerib Uljana Kuzmina, osalevad sisserändajate lõimumiskoordinaator Piret Stepanova (Saaremaa Vallavalitsus), kogukonna suunajuht Marion Tamberg  (Pagulasabi), regiooni personalijuht Pille Room (Majorel/Teleperformance Group) ja Eesti esinduse juht Kari Käsper (IOM)

16:15 – 16:20  lõppsõna

16:20 – 16:30  kohvipaus ja vabas vormis vestlus

16:30   Rahvusvahelise maja külastus Ülemiste City’s (soovijatele)

Teavituspäev on osalejatele tasuta, ka toitlustus.

Registreerumine

Suure huvi tõttu on kohad täitunud ja teavituspäevale registreerimine lõppenud.

Kuni 10. juunini saavad juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused ning nende hallatavad asutused taotleda toetust Ida-Virumaal ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste korraldamiseks. Toetusi kogusummas 400 000 eurot eraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.  

Regionaalminister Piret Hartman kutsub organisatsioone osalema taotlusvoorus ning pakkuma kultuuri- ja spordisündmusi, mis ühest küljest mitmekesistavad ja tugevdavad kultuuriruumi, kuid teisalt muudavad piirkonna turistidele atraktiivsemaks. „Iga Ida-Virumaal toimuva sündmuse korraldamine pakub tuge kohalikule ettevõtlusele ja eriti tänuväärsed on üritused, kus meelelahutust jätkub mitmeks päevaks või mille toimumine leiab aset väljaspool tavapärast suvist külastushooaega. Seekordne vooru maht on suurem kui eelmisel aastal ning kasvanud on ka maksimaalne toetus ühe projekti kohta,“ lisas ta.  

Toetuse võivad saada spordi- ja kultuuriüritused, mis toimuvad Ida-Virumaal kuni 14. maini 2025, omavad vähemalt maakondlikku tähtsust ja kaasavad rohkem kui 1000 inimest. Tegemist võib olla nii esmakordsete kui ka korduvalt toimuvate üritustega. 

Toetust summas alates 10 000 eurost kuni 30 000 euroni saavad taotleda juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves on toetusteks ettenähtud kokku 400 000 eurot. 

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsevi arvates toob toetus kasu nii Ida-Virumaale kui ka tervele Eestile. „Juba viiendat aastat toimuva taotlusvooru tulemustest näeme, et see avaldab soovitud mõju. Esiteks, toovad üritused kokku inimesi kogu Eestist. Teiseks, annavad need kohalikele ettevõtjatele ja kogukondadele täiendava tõuke arenguks,“ ütles ta. 

Ida-Virumaa ettevõtluse elavdamine ning piirkonnas toimuvate spordi- ja kultuuriürituste arendamine on osa Ida-Virumaa programmist, mida Integratsiooni Sihtasutus viib ellu riigi regionaalpoliitika programmi raames koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga alates 2019. aastast. Möödunud aastal said riigipoolset toetust 17 organisatsiooni kogusummas 350 000 eurot. 

Taotlused tuleb esitada Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu hiljemalt 10. juunil 2024. 

Täpset infot taotlusvoorus osalemise kohta saab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel. Samuti saab täiendava info infopäeval, mis toimub veebikeskkonnas Teams 28. mail kell 15. Infopäeval osalemiseks tuleb registreeruda aadressil iris.jarv@integratsioon.ee. 

Sama info sihtasutuse Facebooki kontol: link. 

Ootame Eesti juurtega välismaal elavaid noori registreerima end meie suvistesse NOORTE RAHVUSKAASLASTE KEELELAAGRISSE (vanuses 13-18 eluaastat) ja TÄISKASVANUD RAHVUSKAASLASTE LAAGRISSE (vanuses 18-30 eluaastat).

Rahvuskaaslastele vanuses 13-18 aastat mõeldud keelelaager toimub kolmes erinevas vahetuses Viljandimaal Venevere puhkekülas. Laagri vahetused erinevad eesti keele oskuse taseme järgi:
> I vahetus: 01. juuli - 08. juuli, noortele, kes valdavad eesti keelt algaja tasemel;
> II vahetus: 15. juuli - 22. juuli, noortele, kes valdavad eesti keelt keskmisel tasemel;
> III vahetus: 29. juuli - 05. august, noortele, kes valdavad eesti keelt heal tasemel.

Laagris osalemine on tasuta. 

Palume huvilisi registreeruda hiljemalt 14. aprillil sellel lingil. 

 
Täiskasvanud rahvuskaaslaste laager toimub aga 14.-24. augustil. Ootame laagrisse Eesti juurtega 18-30-aastaseid välismaal elavaid noori, kes soovivad avastada enda jaoks Eestit kui võimalust ning kohtuda sarnaste noortega üleilma. Laager toimub Tallinnas, aga tutvume ka teiste piirkondadega üle Eesti. 

Osaleja kohapealsed kulud on kaetud: majutus, toitlustus, kohalik transport, erinevad külastused ja väljasõidud, transpordikulud Tallinnasse ja tagasi koju naasmiseks katab laagri osaleja ise.

Huvilised saavad registreeruda hiljemalt 21. aprillil sellel lingil.

Laagrite korraldamist rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Kultuuriministeerium.

Täna said Eesti sünnipäevakaardile kirja esimesed õnnesoovid. Käesolevale kultuuririkkuse aastale kohaselt neid kirjutasid president Alar Karise ja Sirje Karise järel erinevate eesti ning rahvusvähemuste kogukondade esindajad.

Eesti Vabariigi aastapäeva puhul pani presidendi kantselei alanud nädalaks presidendilossi esisele lipuplatsile üles suure sünnipäevakaardi, kuhu kõik Eesti elanikud saavad kirjutada häid soove meie riigile.

Esimesed sünnipäeva õnnitlused kirjutas president Alar Karis abikaasa Sirjega ning seejärel oli Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilaste ja Eestis elavate rahvaste esindajate kord. Ukraina, läti, ersa, mari, tatari, mokša, tšuvaši, lesgiini, burjaadi, kasahhi, korea ja maroko kogukonna esindajad, kes tegutsevad Eestimaa Rahvuste Ühenduse ja Rahvuskultuuride Ühenduste Liidu „Lüüra” koosseisus, kirjutasid sünnipäevakaardile oma emakeeles „Palju õnne, Eesti!”. Oma soovid kirjutasid kaardile ka eesti kogukonna esindajad Eesti Rahvakultuuri Keskusest. Kogukondadega ühinesid Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse esindajad.

„Eesti on kodu 216 erinevale rahvale. Meie riigi tähtpäevade ühine tähistamine on hea võimalus meid kõiki kokku tuua. Ootame kõiki eestlaste ja teiste Eestis elavate rahvaste kogukondi õnnitlema meie riiki oma murrakutes ja emakeeltes kultuuririkkuse aasta Facebooki kontol – soovime meie riigile üheskoos head,” ütles kultuuririkkuse aastat korraldava Integratsiooni Sihtasutuse juht Dmitri Moskovtsev.

Kultuuririkkuse aasta on pühendatud Eestis elavate kogukondade kultuuride rikkusele. Kalendrist www.kultuuririkkus.ee leiab sündmusi, mis aitavad meid ühendavat kultuuririkkust märgata, väärustada ja hoida. Sündmuste seas on terve hulk võimalusi üheskoos pidada Eesti sünnipäeva, alates presidendi avatud sünnipäevakaardist kuni ühise hümni laulmiseni.

Pildid (Raul Mee): https://photos.app.goo.gl/Zk7rKnUg6mDTNLBv5. Piltidel on Eesti, ukraina, läti, ersa, mari, tatari, mokša, tšuvaši, lesgiini, burjaadi, kasahhi, korea ja maroko kogukonna esindajad Eesti Rahvakultuuri Keskusest, Eestimaa Rahvuste Ühendusest ja Rahvuskultuuride Ühenduste Liidust „Lüüra”, Kultuuriministeeriumi asekantsler kultuurilise mitmekesisuse alal Eda Silberg, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev, kultuuririkkuse aasta projektijuht Eero Raun ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased.

Kultuuriministeeriumi tellimusel valmis aruanne, mis annab hinnangu uussisserändajatele suunatud Settle in Estonia kohanemisprogrammile ning samale sihtrühmale teenuste pakkumiseks loodud võrgustikule. Aastatel 2014-2023 rahastati kohanemisprogrammi läbiviimist ning võrgustiku loomist Euroopa Sotsiaalfondist ja riigi panusena kokku ligi 9,4 miljoni euroga.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul tõi hindamine välja olulised pidepunktid edasise töö parendamiseks. „Uussisserändajate hulk Eestis on pidevalt kasvanud ning sellega ka nõudlus kohanemisprogrammi järele. Seepärast on väga oluline muuta programm efektiivsemaks, et saaksime pakkuda rohkematele inimestele just seda, mis toetab nende kiiret ja sujuvat kohanemist Eestis. Olulise panuse uussisserändajate kohanemisse annavad ka vastava valdkonna teenusepakkujad, kes saavad edaspidi nii võrgustiku kogemuse kui ka analüüsi tulemuste najal oma koostööd ning teenuste pakkumist paremini sihistada ja korraldada,“ rääkis ta.

Uuringu tulemuste kohaselt on uussisserändajate teadlikkus Eesti riigi pakutavast kohanemisprogrammist väga hea. Politsei- ja Piirivalveameti e-kirjana Eestisse saabujale saadetav suunamine on efektiivne ja jätkusuutlik, esmane info kohanemisprogrammi kohta on selge, kuid kriitikat pälvib koolitustele registreerimise keerukus. Ainult veebipõhine registreerimine jätab ebavõrdsesse seisu need inimesed, kelle digioskused on piiratud. Murekohaks on ka erinevate koolituste kättesaadavus. Eriti puudutab see keeleõpet, kus algtasemel keelegrupid täituvad vahel loetud tundidega. Samas on koolitustel osalejate hinnangud kohanemisprogrammile läbivalt positiivsed, kõrgelt hinnatakse koolitajaid, materjale ja koolituste struktuuri ning viidatakse, et koolitused vastavad ootustele.

Uussisserändajatele teenuste arendamiseks ja pakkumiseks loodud tugivõrgustiku analüüs näitas, et eri osapoolte ootused võrgustikupõhisele koostööle on erinevad, samuti vajadused omavahelise koordineerimise ja kogemuste vahetamise järele. Suurimat huvi võrgustiku vastu näitasid üles kohalikud omavalitsused, kes saavad uussisserändajatele teenuste pakkumisel kõige hõlpsamini toetuda üksteise teadmistele ja kogemustele. 

Samuti analüüsiti võrgustiku töö jätkamise otstarbekust ning koondati praktilisi soovitusi kohanemisprogrammi edasiseks arendamiseks. Hindamises välja toodud soovitused puudutavad nii kohanemisprogrammi kui ka tugivõrgustiku töö eesmärkide täpsustamist, samuti tehti praktilisi ettepanekuid, näiteks kohanemisprogrammi koolitustele registreerimise ümberkorraldamiseks, kohanemisprogrammis osalejate motivatsiooni väljaselgitamiseks ning katkestajate arvu vähendamiseks. 

Hindamist rahastati Euroopa Sotisaalfondist ning selle viis läbi Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. 

Uuringu raportit saad lugeda täismahus:
https://centar.ee/tehtud-tood/kohanemine