Kohanemisprogrammi teavituspäev: edusammud algavad ühistest huvidest

Neljapäeval, 12. septembril kutsusime kokku uute Eesti elanike kohanemise heaks töötavad spetsialistid, et riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia teavituspäeval arutada meie seniseid õppetunde ning selgitada edasisi väljavaateid.  

Kohanemisprogrammi raames tagame viimasel viiel aastal Eestisse tulnud inimestele tasuta võimaluse kiiremini sisse elada, õppides eesti keelt ja siinset eluolu. Möödunud aastast on riigi ja Euroopa Liidu vahenditest kaasrahastatud programmi elluviimine Integratsiooni Sihtasutuse vedada. Selles töös peame oluliseks tegutseda igal sammul koostöös asjatundjatega, kes oma valdkonnas uute Eesti elanike kohanemisele kaasa aitavad – riigiasutused, omavalitsused, tööandjad, vabaühendused, rahvusvahelised organisatsioonid ja teadusasutused

Teavituspäeval peetud ettekannetes ja aruteludes jäid läbivalt kõlama kolm peamist aspekti, millele tähelepanu pöörates saame edukat kohanemist veelgi paremini korraldada: 

  • Kohanemine on kahepoolne protsess – kohaneda tuleb nii uutel tulijatel kui ka siinsetel elanikel
  • Uussisserändajate kohanemine algab ühistest huvidest – võimaluste valik algab lihtsast tervitusest ja ulatub sportimisest või kokkamisest ükskõik milliste muude ühiste tegevusteni 
  • Uussisserändajad ei ole sarnaste tunnustega homogeenne grupp – lõimumise edukust parandab tulijate kultuurilis-usulise, sotsiaalse aga ka haridusliku taustaga arvestamine

Lisaks pöörasid asjatundjad tähelepanu järgnevale:

  • Eesti inimesed kipuvad suhtluses sisserändajatega minema liiga kergekäeliselt üle sobivale võõrkeelele. Kuigi see võib esialgu suhtlemist kiirendada ja hõlbustada, on see sisserändajatele probleemiks, kuna nende keelepraktika kannatab selle all oluliselt. 
  • Võrreldes paljude teiste riikidega on Eestis ennekõike Ukrainast pärist uussisserändajaid suhtearvuna kohalikku elanikkonda väga palju. Samas on ligi 60% neist suutnud tänaseks leida Eestis töö, mille kaudu nad saavad ennast teostada ja ühtlasi panustada Eesti majandusse, mis teeb meie olukorra võrreldes nii mõnegi teise riigiga oluliselt paremaks. 
  • Olgugi, et tööhõive uusisserändajate seas on Eestis küllalt hea, on probleemiks siiski inimestele erialase töö leidmine. Kogu Euroopa Liidu konkurentsivõime näitab viimastel aastatel vähenemist – inimkond vananeb ning sellega tekib ka spetsialistide puudus. Seetõttu on sisserände puhul tulevikku silmas pidades oluline just oskustööjõu mobiilsus ning meie võime tulijaid rohkem nende omandatud erialadel rakendada, millega saaks inimeste kasutegurit kogu ühiskonna ja ka saabujate endi jaoks oluliselt tõsta.
  • Rahulolu vähenemine Eestiga võib olla hoopis positiivne märk edukast lõimumisest. Rohkem kui viis aastat tagasi siia tulnud sisserändajate hulgas hakatakse uuringute põhjal teatud elemente Eestist aja jooksul vähem väärtustama, nt turvaline ja stabiilne ühiskond, puhas loodus, Eesti haridussüsteemi kvaliteet jms. Seda võib võtta kriitikana kuid see võib ka tähendada, et saabujad on kohanenud siinse eluga ning näevad asju palju rohkem nö kohaliku pilgu läbi. 

PILDIGALERII:

Pilte leiate sellelt lingilt (fotod: Raul Mee).

SAMA INFO SOTSIAALMEEDIAS:

Ülevaade teavituspäevast on leitav sellel lingil.  

SLAIDID:

Kohanemisprogramm - täna ja tulevikus
Britta Saks: Kohanemise valdkonnajuht, Integratsiooni Sihtasutus
PDF
Powerpoint

20 aastat integratsiooni monitooringuid
Kristjan Kaldur: Balti Uuringute Instituut
PDF
Powerpoint

ELi rändepoliitika põhisuunad
Ave Schank-Lucas: Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi kohusetäitja
PDF
Powerpoint

Tallinna Rändekeskuse edu- ja arengulugu
Einike Uri: Tallinna Sotsiaal- ja tervishouiamaet
PDF
Powerpoint

Kohanemisest välisüliõpilaste näitel
Marleen Lillemaa: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
PDF
Powerpoint

 

teavituspäev