Tänavu Setomaa noorsootskaks valitud Rasmus koos kahe endise noorsootska Maria ja Rainiga tunnevad suurt uhkust setode ühtehoidva kogukonna ja paikkondliku eripära üle. „Me hoiame üksteist ja hoolime üksteisest ning oleme uhked enda seto päritolu üle,” ütlevad nad.
Tegelikult leiab seto kogukondi, kes käivad koos ja väärtustavad kohalikku pärimust, üle terve Eesti. „Näiteks Tallinnas on setodel isegi oma kool. Tartus aga hoiab seto kultuurielu üleval seto leelokoor Ilolang, kus laulan ka mina,“ räägib Maria, märkides, et ka Põlvas ja Võrus on omad leelokoorid. „Igal pool, kus elab setosid ja kus on üksteist leitud, on ka midagi ühiselt ette võetud,“ lausub Maria rahulolevalt.
Setod teeb Rasmuse sõnul eriliseks nende isikupära, sära ja uhkus. „Me ei karda välja näidata, kes me oleme, ja me ei karda toetuda oma juurtele.“ Noorsootska sõnul on nende unikaalsele rahvakillule oluline kanda edasi oma traditsioone ja elada vaba Seto rahvana.
Kuna setod on õigeusklik rahvas, peetakse Setomaal jõulude asemel talsipühi. “Me tähistame jõule kaks korda aastas: nii eestlaste kombe kohaselt kui ka vana kalendri järgi jaanuari alguses,“ räägib Maria, kes austab ka Eesti kultuuri ja kombeid. Veel üks tähelepanuväärne komme setodel on kirikupühade ajal surnuaias söömine, mida mujal Eestimaal väga ei kohta. „Kui tulla päätnitsapäeval Saatsesse, siis saab näha, kuidas perekonnad, isegi sugukonnad on kokku tulnud, et pidada ühist söömaaega koos esivanematega,“ lisab ta.
Maria sõnab naljatades, et kui eestlase lemmiktoit on teine eestlane, siis setode lemmiktoit on sõir.
Seto kultuuri elujõuline osa on veel kirmased ehk kirikupühadega seotud külapeod. „Me tuleme kogu külaga kokku ja pidutseme nii hea mitu korda aastas, mujal Eestis seda kommet väga pole,“ kommenteerib Rain.
„Minu meelest ei ole paremat asja maailmas olemas, kui olla seto,“ on Rasmus uhke.
