Programm, milles Nargiza osales, pakub igakülgset tuge eesti keele õppimisel ja kodakondsuseksamiteks valmistumisel. Osalejatel on juurdepääs keelekursustele, iseseisva õppe materjalidele ja eksamieelsele nõustamisele. Erilist tähelepanu pööratakse paindliku lähenemisviisi tagamisele, mis võimaldab kombineerida õpingud töö- või perekohustustega. 

Nargiza otsustas õppida eesti keelt, mõistes, et Eestis elades ei ole see lihtsalt formaalsus, vaid oluline suhtlemise ja igapäevaste küsimuste lahendamise vahend. Teda motiveeris soov kauplustes, kohvikutes ja teenindusasutustes vabalt suhelda ning võimalus taotleda alalist elamisluba ja kodakondsust.

Pärast keelekursuste tasemel B1 läbimist sooritas Nargiza eksamid edukalt juba esimesel katsel. See samm võimaldas tal end igapäevaelus enesekindlamalt tunda. Ta märgib, et juba selles etapis tekkis tal rohkem võimalusi: „Nüüd saan vähemalt ennast väljendada, kui mul midagi vaja on, ja see muudab elu palju lihtsamaks.“

Hoolimata sellest, et Nargizal on kaks last, suutis ta õppimiseks aega leida. Kui noorim laps oli lasteaias, käis Nargiza kursustel ja luges kodus tütrele eesti keeles lihtsaid muinasjutte. See oli talle suurepärane kogemus. Nargiza tunnistab aga, et see ei olnud alati kerge. Eriti raskeks osutus iseseisev töö. Siiski pakuti programmi raames kõiki vajalikke materjale ja tuge, mis muutis õppeprotsessi palju lihtsamaks. Kursused aitasid teadmisi struktureerida ning eksamieelsed konsultatsioonid tagasid struktuuri ja nõuete selge mõistmise.

Erilist tähelepanu pööras Nargiza põhiseaduse ja seadusandluse tundmise eksamiks valmistumisele. Ta otsustas õppida iseseisvalt ning tõlkis tekste, et materjalist paremini aru saada ja test edukalt läbida.

Õppimine nõudis pingutust ja enesedistsipliini, kuid Nargiza on kindel, et isegi tiheda ajakavaga on võimalik saavutada algtaseme keeleoskus. „Isegi kui aega on vähe, piisab põhioskuste omandamiseks tunnist või kahest kursustest ja iseseisvast tööst nädalas,“ ütleb ta.

Programm osutus kasulikuks mitte ainult keeleõppes, vaid ka uute võimaluste avastamisel. Nargiza jätkab õpinguid, et rääkida vabamalt ja leida rohkem karjäärivõimalusi. Ta usub, et peamine on alustada ning et pakutavad kursused, paindlik ajakava ja tasuta materjalid teevad õppeprotsessi mugavaks kõigile, kes soovivad eesti keelt õppida.

Nargiza soovitab kõigil, kes kahtlevad oma võimetes või lükkavad õppimist edasi, proovida isegi siis, kui tundub, et aega on vähe. „Alustage vähesest. Hästi korraldatud programm, spetsialistide toetus ja teie soov toovad kindlasti edu. Mis kõige tähtsam, te tunnete, kuidas järk-järgult avanevad uued horisondid, mis varem tundusid kättesaamatud.“

Nargiza sai selle teekonna läbida ainult tänu regulaarsele praktikale, sihikindlusele ja programmi toetusele. Täna liigub ta edasi, inspireerides oma eeskujuga neid, kes on veel eesti keele õppimise alguses.

Tulevastele Eesti kodanikele

Integratsiooni Sihtasutus koostöös Siseministeeriumiga toetab välismaalasi Eesti kodakondsuse taotlemisel. Selleks pakub sihtasutus võimalusi tasuta õppida vajalikul tasemel (B1) eesti keelt, ette valmistuda kodakondsuseksamiks ja nõustamist seonduvates küsimustes. Huvilised on teretulnud ennekõike nõustamisele: https://integratsioon.ee/keeleope-eesti-kodakondsuse-taotlemiseks.

Denis teadis juba lapsepõlves, et tema elu on seotud Eestiga. Siin ta sündis, õppis ja kujunes isiksuseks. Hoolimata „halli“ passiga elatud aastatest tegi ta teadliku otsuse saada Eesti kodakondsus, tundes, et on aeg lõpuks määrata oma koht maailmas.

„Ma uskusin kaua, et hallist passist mulle piisab: ma sain vabalt reisida Euroopas, Venemaal ja teistes riikides,“ ütleb Denis. „Aga lõpuks mõistsin, et tahan olla täisväärtuslik osa ühiskonnast, milles ma elan. Veelgi enam, mu Eesti sõbrad küsisid tihti, miks ma seda võimalust ei kasuta.“

Just sõbrad mängisid tema otsuses võtmerolli. Nende toetus aitas Denisil kindlalt läbida kõik ettevalmistuse ja eksamite etapid. „Üks tuttav ütles: „Vaata, sa pead seda lihtsalt tegema.“ Ma mõistsin, et tal on õigus. Mõnikord tehakse otsus just sellistes hetkedes.“

Eksamiteks valmistumine osutus Denisi jaoks suhteliselt lihtsaks. Ta oli eesti keelt kuulnud juba lapsepõlves ja kasutanud seda sageli sõpradega suhtlemiseks. Sellegipoolest osutusid kursused kasulikeks: „Kõige rohkem aitas mind grammatika õppimine. Isegi minu Eesti päritolu sõbrad ei tea sageli kõiki reegleid, aga mina sain neist tänu suurepärastele õpetajatele aru. Õppimine ei olnud raske, vaid pigem nauditav.“

Kuid kodakondsuse saamise tee langes kokku keerulise perioodiga: sõda, vabatahtlik tegevus, töö – kõik see võttis palju aega. „Oli hetki, kui ma tahtsin kõik ära jätta,“ tunnistab Denis. „Aga sõprade, õpetajate ja programmi toetus aitas mind edasi minna. Ma tundsin, et ma pole üksi.“

Denis rõhutab, et õppimisprotsess ise ei olnud talle lihtsalt vajalik, vaid ka tõeliselt huvitav kogemus. Kursustel kohtus ta teiste osalejatega, kellest igaüks liikus oma eesmärgi poole. „See oli inspireeriv. Me jagasime nõuandeid ja toetasime üksteist. Rühmas valitses imeline õhkkond, kus keegi ei tundnud end võõrana.“

Pärast eksamite edukat läbimist valdas Denisit rõõm ja uhkus. „Kui ma ütlesin oma sõpradele, et olen eksamid läbinud, hüüdsid nad rõõmsalt: „Tere tulemast!“ See hetk oli mulle tähtis, sest ma tundsin end täielikult selle kogukonna liikmena, kuhu olen alati kuulunud.“

Programmis osalemine aitas Denisil kinnitada oma otsust jääda Eestisse. „Ma sündisin siin ja minu süda jääb alati Eestisse.“ Programm avas talle uusi võimalusi ja aitas tal mõista, et Eesti on koht, kus on tema juured, sõbrad ja kodu.

Tulevastele Eesti kodanikele

Integratsiooni Sihtasutus koostöös Siseministeeriumiga toetab välismaalasi Eesti kodakondsuse taotlemisel. Selleks pakub sihtasutus võimalusi tasuta õppida vajalikul tasemel (B1) eesti keelt, ette valmistuda kodakondsuseksamiks ja nõustamist seonduvates küsimustes. Huvilised on teretulnud ennekõike nõustamisele: https://integratsioon.ee/keeleope-eesti-kodakondsuse-taotlemiseks.

Fareed Ud Din Taimoori jaoks ei olnud teekond Eesti kodakondsuse saamiseni pelgalt juriidiline protsess – see oli sügavalt isiklik ja elumuutev kogemus.

Tema lugu sai alguse 2015. aastal, kui teda inspireerisid Tallinna Tehnikaülikoolis õppinud sõbrad. Sotsiaalmeedias nende saavutusi jälgides hakkas ta endale ette kujutama sarnast tulevikku. Euroopa kvaliteetne tasuta haridus tundus talle tõelise unistusena. Just tänu lähedase sõbra julgustusele otsustas Taimoor astuda suure sammu ja kolida Eestisse.

Noore üliõpilasena Pakistanist saabunud Taimoor pidi algusest peale toime tulema mitmete väljakutsetega: uue kultuuriga kohanemine, elamine eemal perest ja täiesti erineva keelega hakkama saamine olid kõik hirmutavad. Kuid ta oli kindlalt otsustanud, et see võimalus võib tema elu täielikult muuta.

Kodakondsuse saamiseks pidi Taimoor selgeks õppima eesti keele ja sooritama mitmeid eksameid. Keeleõpe oli alguses eriti raske. „Eesti keel ei sarnanenud ühegi keelega, millega ma varem kokku puutunud olin,“ ütles Taimoor.

Siinkohal pakkus ettevalmistav programm kodakondsuse saamiseks üliolulist tuge. Taimooril oli juurdepääs hästi struktureeritud keelekursustele ja õppematerjalidele, mis juhatasid teda samm-sammult. Lisaks keelele aitas programm tal valmistuda eksamiteks ja paremini mõista Eesti ühiskonda.

Programmi suurim eelis oli personaalne lähenemine. Mentorid ja juhendajad olid alati valmis vastama küsimustele, selgitama keerulisi momente ja andma julgustust. „Ilma nende toetuseta oleks olnud palju raskem eesmärgini jõuda,“ ütles Taimoor.

Vahepeal oli Taimooril hetki, mil tundus, et kõigi kohustustega toimetulek on võimatu. Tööd, õpinguid ja eksamiteks valmistumist ühildada ei olnud lihtne. Kuid ta tuletas endale pidevalt meelde, miks ta selle teekonna ette võttis. Programmi selge struktuur ja kättesaadavad materjalid aitasid säilitada motivatsiooni, ning iga väike edusamm viis teda eesmärgile lähemale.

Olulist rolli mängis ka suhtlus teiste programmi osalejatega. Kõigil oli sama eesmärk, nad toetasid üksteist ja jagasid kogemusi. Teiste edulood inspireerisid Taimoori ja aitasid tal raskematel hetkedel mitte alla anda.

Kui Taimoor lõpuks Eesti passi sai, täitsid teda uhkus ja kergendus. See dokument oli sümboliks aastatepikkusele pingutusele, järjekindlusele ja isiklikule kasvule. Kodakondsuse saamisega tundis ta end mitte ainult Eesti ühiskonna osana, vaid tema ees avanesid ka piiramatud võimalused oma plaanide elluviimiseks.

Taimoori jaoks on Eesti kodakondsuse eelised ilmsed. Nüüd on tal avatud kõik teed professionaalseks kasvuks ning mis kõige tähtsam – ta tunneb end koduselt riigis, mis tagab talle stabiilse tuleviku. Kõige olulisem aga on see, et see tugevdanud tema sidet Eestiga, riigiga, mis teda vastu võttis ja andis võimaluse areneda.

Neile, kes mõtlevad sellel teel astuda, annab Taimoor lihtsa, kuid olulise nõuande: „Ärge laske hirmul ja kahtlustel end peatada. Jah, see protsess pole lihtne, kuid see on seda väärt. Tehke esimene samm, olge järjepidevad ja uskuge endasse.“ Tema sõnul on äärmiselt oluline kasutada kõiki programmi pakutavaid võimalusi: „Nende tugi on just see, mis aitab kõigist raskustest üle saada.“

Taimoori lugu on särav näide sellest, mida on võimalik saavutada tänu sihikindlusele ja mõttekaaslaste toele. See inspireerib, et iga eesmärk, ükskõik kui raske see ka ei tunduks, on saavutatav, kui oled valmis alustama ja järjekindlalt oma teekonda jätkama.

Tulevastele Eesti kodanikele

Integratsiooni Sihtasutus koostöös Siseministeeriumiga toetab välismaalasi Eesti kodakondsuse taotlemisel. Selleks pakub sihtasutus võimalusi tasuta õppida vajalikul tasemel (B1) eesti keelt, ette valmistuda kodakondsuseksamiks ja nõustamist seonduvates küsimustes. Huvilised on teretulnud ennekõike nõustamisele: https://integratsioon.ee/keeleope-eesti-kodakondsuse-taotlemiseks.

Möödunud aasta novembris Integratsiooni Sihtasutuse uue projektina alguse saanud KODANIKUAKADEEMIA üritustel oli Eesti kodakondsuse taotlejatel ning eri keele- ja kultuuritaustaga inimestel võimalus edendada oma kodanikuteadlikkust ja -aktiivsust läbi mitmekesiste kaasavate tegevuste, mis aitasid tugevdada inimeste seotust Eesti riigiga ning suurendada usaldust riigiinstitutsioonide vastu, mõista ja väärtustada Eesti mitmekesisust. Need üritused ja tegevused viis koostöös Integratsiooni Sihtasutusega läbi SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus.

Kodanikuakadeemia raames toimus 2024. aasta novembris kolm üritust: koostöös Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskusega Kodanikupäeva üritus „Turvalisuse dialoog kogukonnaga“, üritus „Mitmekesine Eesti” Narva Rahvaste Majas ning õppekäik Politseimuuseumisse ja Riigikokku.

14. novembril toimunud Politseimuuseum ja Riigikogu õppereisi eesmärk oli anda osalejatele sügavam ülevaade Eesti riigi toimimisest ja pakkuda võimalust kohtuda riigiasutuste esindajatega ning tutvuda lähemalt nende töö ja ühiskondliku rolliga.

Päev algas Eesti Politseimuuseumis, kus osalejatel oli võimalus tutvuda politseitöö erinevate tahkudega. Ekskursioon pakkus põhjalikku ülevaadet, kuidas politsei igapäevaselt meie kõigi turvalisust kaitseb ja millal ning kuidas politseid appi kutsuda. Osalejatel avanes ka võimalus istuda politseiautos ja kogeda ise, kuidas patrullmasinaga „kihutada,” mis oli paljude jaoks päeva üks meeldejäävamaid hetki. Lisaks käsitleti teemasid, mis puudutasid jälgimismeetodeid ja tõendite kasutamist kohtumenetlustes, andes külastajatele aimu, millised tingimused ja reeglid politsei tööprotsesse reguleerivad.  Külastus avardas osalejate teadmisi politsei töökorraldusest Eestis, pakkudes põnevaid fakte ja võimalust arutada turvalisusega seotud küsimusi, mis kõiki puudutavad.

Pärastlõunal suundus grupp Toompeale, kus ootas ees ekskursioon Riigikogusse. Riigikogu ekskursioon pakkus osalejatele väärtusliku võimaluse näha Eesti seadusandlikku kogusse sissepoole – seda nii ajaloolisest kui ka tänapäevasest vaatepunktist. Giidi juhendamisel tutvuti Toompea lossi ajalooga ning saadi sügavam ülevaade Riigikogu igapäevasest tööst ja seadusloome protsessidest. Osalejatele räägiti, kuidas Riigikogu liikmed töötavad, millised on nende ülesanded ja vastutused ning anti põhjalik selgitus, kuidas rahvas Riigikogu tegevuses osaleb ja kuidas nende hääl on seadusloomesse kaasatud.

Külastuse lõpus said osalejad esitada küsimusi Eesti poliitilise süsteemi ja Riigikogu liikmete töö kohta. Paljudele oli see ainulaadne kogemus, mis andis väärtuslikku teavet demokraatia toimimise kohta Eestis. See hariv õppereis pakkus osalejatele sügavat arusaamist Eesti riigi toimimisest, olles inspireeriv ja teadmisterohke päev. Osalejad väljendasid suurt rahulolu ja leidsid, et sellised külastused on suurepärane viis riigikorralduse ja avalike asutuste töö mõistmiseks. Tagasisõidu ajal toimus bussis aktiivne arutelu ja tagasisidestamine õppereisi kohta. Osalejad jagasid oma muljeid nii projektimeeskonnaga kui ka omavahel ning registreerusid järgmistele Kodanikuakadeemia üritustele.

Üritus jättis tagasiside põhjal osalejatele väga positiivseid emotsioone, rõõmu, inspiratsiooni ja rahulolu, mis kinnitab ürituse korralduse kõrget taset ja käsitletud teemade tähtsust inimeste jaoks.

Galeriid üritusest näeb SIIT 

Uusi Kodanikuakadeemia tegevusi on oodata juba 2025. aasta teises kvartalis. Selleks jälgige uudiseid meie kodulehel!

Kodanikuakadeemia viiakse läbi ESF+ projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus 3.4.4.6.2 „Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koostöötegevuste korraldamine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele“ raames.

Teisipäeval, 10. detsembril kuulutasid Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus välja lõimumispreemiate laureaadid. Tunnustuse lõimumise arengu toetamise eest pälvisid koorijuht Hirvo Surva, laulja Alika Milova, Iloni Imedemaa haridusjuht Anne Suislep, Ida-Virumaa Rahvuskultuuriühingute Ümarlaua juht Aleksandr Dusman ja telekanali ETV+ toimetus.

Sel aastal tunnustasid Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium lõimumise arengut toetavaid inimesi ning organisatsioone preemiatega 25. korda. Tänavusele kultuuririkkuse aastale kohaselt lisandus neljale senisele kategooriale teema-aastale pühendatud eripreemia. 

Kultuuriminister Heidy Purga sõnul tähistame lõimumispreemiatega ühtehoidmist. „On rõõmustav, et Eesti inimesed on märganud ja lõimumispreemiatele esitanud just neid meie hulgast, kes lisaks oma igapäevatööle on teinud midagi enamat – on kutsunud ellu uusi algatusi, väärtustades ühist erinevate Eesti kultuuride ja kogukondade vahel,“ sõnas Heidy Purga laureaatide tunnustamisel.

Lõimumispreemia laureaadid valis valdkonna ekspertidest koosnev komisjon üle 50 kandidaadi seast, keda Eesti inimesed ja organisatsioonid esitasid tänavuse avaliku konkursi käigus. 

Aasta sillalooja kategoorias tunnistas komisjon parimaks koorijuhti Hirvo Surva, Aasta säde kategoorias Eesti laulja Alika Milova, Aasta sõnumikandja kategoorias ETV+ toimetuse, Lõimumise raudvara kategoorias Ida-Virumaa Rahvuskultuuriühingute Ümarlaua juhi Aleksandr Dusmani ja Kultuuririkkuse aasta erikategoorias Iloni Imedemaa haridusjuhi Anne Suislepa. Iga lõimumispreemia pälvinu saab lisaks autasule ja tunnistusele preemia summas 1000 eurot. 

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsevi arvates on iga inimesi ühendav tegu tänuväärt. „Suure rõõmuga tunnustame inimesi ja organisatsioone, kelle tegevus aitab ületada ühiskonnas barjääre, leida erinevate inimeste vahel ühist keelt ja luua sidemeid kogukondade vahel,“ ütles Dmitri Moskovtsev lõimumispreemiate üleandmisel.

Kõik Eesti elanikud ja organisatsioonid saavad taas esitada lõimumispreemia kandidaate tuleva aasta septembris.

LÕIMUMISPREEMIATE LAUREAADID

Aasta sillalooja – HIRVO SURVA

Kategoorias „Aasta sillalooja“ saab tunnustada eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojekte. 

Hirvo Surva aitas Eesti Muusikanõukogu suurejoonelise muusikaprojekti „ViruLaul24“ kunstilise juhina ühendada Ida-Virumaa koolinoori ühistesse tegevustesse kultuuri vallas. Projekti raames moodustati Ida-Virumaa koolide ja Tallinna kooride õpilastest ühendkoor, mis valmistas ette ja esitas 2024. a taasiseseisvumispäevale pühendatud kontsertidel Kohtla-Järvel, Narvas ja Toilas koorilaule koos Narva linna sümfooniaorkestriga. Hirvo Surva on mitmete ühendavate algatuste autor ja elluviija, aga seekordne ViruLaul24 puudutas nii kõiki osalejaid kui ka osasaajaid sügavalt. Ta tõesti tõi selle projektiga Ida-Virumaa noori lähemale eesti kultuurile, heliloomingule ja keelele, aga ka eesti noori meie mitmekesisele kultuurielule. 

Aasta säde – ALIKA MILOVA

Kategoorias „Aasta säde“ on võimalik tunnustada isiku või organisatsiooni silmapaistvat tegevust lõimumise valdkonnas. 

Alika Milova on Eesti laulja, kes  on edukalt osalenud paljudel laulukonkurssidel ja esindas Eestit 2023. aasta Eurovisioonil. Alika on noor, andekas ja populaarne laulja, kes on oma Narva ning Ida-Virumaa päritolu üle uhke. Pöidlahoidmine Alikale ühendas Eestimaa Eurovisiooni eel üheks tuksuvaks südameks. Nüüd paneb ta veelgi rohkem südameid ühiselt lööma muusikasündmustel ja projektides, mis toovad kokku erinevaid kogukondi. Näiteks mitmed koostööprojektid erinevate lauljatega või oma esivanemate pärandiga seotud paladest koosnev kava koos Arno Tammega, millega esineti Pärimusmuusika Lõikuspeol. Oma nakatavalt särava isiksusega lõhub Alika eelarvamusi ja süstib innustust koos unistuste poole pürgida.

Aasta sõnumikandja – ETV+ SAATE „KEELEVESKI“ eest

Kategoorias „Aasta sõnumikandja“ saab tunnustada lõimumist toetavate hoiakute kujundamist meedia kaudu.

Telesaade „Keeleveski“ koosneb 12st saatest, mis on laiendanud telekanali ETV+ vaatajate võimalusi avastada eesti keelt ja kultuuri. Saatesari on imeline näide, kui tulemuslikult saab pakkuda üheskoos õpetlikku ja meelelahutuslikku. Rohked näited, võrdlused, kogemused ja soovitused on aidanud ärgitada huvi keeleõppe suhtes, toetada keeleoskuse arendamist ja murda keeleõpet takistavaid  müüte. Samas sisukad ja päevakajalised teemad on võimaldanud vaatajatel arendada keelt tasemel, mis on vajalik igapäevaselt. Sõnum, mida saatesari kannab ja mida edastavad ise selle teekonna läbi teinud kõneisikud, on kogemustest tulenev usk ühisesse keele- ja kultuuriruumi, mida Eestis saame koos jagada.

Lõimumise raudvara – ALEKSANDR DUSMAN

Kategoorias „Lõimumise raudvara“ on võimalik tunnustada Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamist ja pikaajalist sihipärast lõimumist edendavat tegevust. 

Aleksandr Dusman on Ida-Virumaa Integratsioonikeskuse ja Kultuuriministeeriumi juurde loodud Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlaua pikaaegne juht. Sel aastal 80. juubelit tähistanud Aleksandr on aastakümneid silmapaistvalt töötanud lõimumisvaldkonna tööpõllul. Ta on oma tegevusega Ida-Virumaa mitmerahvuselise kogukonna „rahuvalvaja“. Aleksandri eestvedamisel teostatud projektide loetelu hõlmab mitmeid pikaajalisi traditsioone, üks näide – rahvuskultuuride festival „Loomepada”. Ta on ka Ida-Virumaal toimunud kümne sallivust ja konfliktiennetust edendava rahvusvahelise konverentsi autor ja elluviija. Ta ise on tutvustanud Eesti kodanikuühiskonda ja lõimumisprotsesse erinevatel rahvusvahelistel konverentsidel ning hoidnud piirkonna lõimumisvajadusi päevakorras keskvalitsuse juures. 

Kultuuririkkuse aasta eripreemia – ANNE SUISLEP

Kategooria „Kultuuririkkuse aasta eripreemia“ on mõeldud Eestis kultuurilise mitmekesisuse väärtustamise ja edendamise tunnustamiseks.

Anne Suislep on Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide koosseisus tegutseva Iloni Imedemaa haridusjuht ning Haapsalu Noorte Huvikeskuse draamaringi juht. Anne tegi täpselt seda, milleks Kultuuririkkuse aasta ellu kutsuti – viis kokku Haapsalu kogukonna peredega, kes on saabunud mujalt, näidates mõlemale osapoolele kogukonna kultuurilist mitmekesisust. Nii oli inimestel võimalus kohtuda teiste kultuuridega, mida omakorda võimendasid kohaliku ajalehe kajastused. Üksteisega suhestumise tegid lihtsamaks lapsed ja lapsesõbralik keskkond (Iloni Imedemaa). Külalisi kuulates teadvustati, et ka väikelinnas võivad kohtuda erinevad inimesed ja kultuuriruumid ning et see rikastab linnaelu. Teise algatusena kirjutas ja lavastas Anne Haapsalu Noorte Teatriga lavastuse „Ingerimaale“, mille tegemise käigus uuriti koos ingerisoome noortega oma päritolu ja loodi side oma juurtega. 

Fotod

Lõimumispreemiate laureaatidest ja nende autasustamisest Tallinna Raekojas (Raul Mee):
https://photos.app.goo.gl/i9CNenYh49yv59Ns8

Запрошуємо одержувачів міжнародного захисту на безкоштовні курси естонської мови, які потрібно пройти в рамках державної програми адаптації Settle in Estonia. Детальна інформація про запропоновані курси на рівні A1, A2 та B1 викладена нижче у вигляді запитань та відповідей.

На відповідні вам курси можна зареєструватися на порталі програми адаптації: ЗАРЕЄСТРУВАТИСЯ

З уточнюючими питаннями можна звернутися до консультантів Фонду інтеграції електронною поштою info@settleinestonia.ee.

Докладніше про курси естонської мови для українських переселенців

• Які курси естонської мови потрібно пройти українським переселенцям?
• Окрім курсів естонської мови, чи є обов’язкові тренінги для українських переселенців?
• На які курси можуть зареєструватись українські переселенці у 2024 році?
• Коли та як можна пройти мовні курси, що пропонуються державною програмою адаптації Settle in Estonia?
• Що потрібно зробити перед реєстрацією на мовні курси?
• Як зареєструватись на курси, що пропонує програма адаптації?
• Що робити, якщо на власній сторінці не вказано жодного доступного курсу?
• Що засвідчує зарахування на мовний курс?
• Чи потрібно складати іспит після проходження мовного курсу?
• Що ще Естонія надає переселенцям у межах державної програми адаптації?
• З ким і як слід зв'язатися у разі питань щодо вивчення естонської мови або державної програми адаптації?

Які курси естонської мови потрібно пройти українським переселенцям?

Українським переселенцям слід пройти курси естонської мови, які Фонд інтеграції пропонує в рамках державної програми адаптації Settle in Estonia як отримувачам тимчасового захисту, так і отримувачам міжнародного захисту. Курси забезпечують знання естонської як на початковому рівні A1, так і на наступних рівнях A2 і B1. Їх можна пройти безкоштовно, займаючись онлайн чи офлайн у великих містах вранці, вдень чи ввечері.

Вивчення естонської мови передбачено для того, щоб облаштуватись в Естонії було якомога легше. Також проходження курсів пов'язане з отриманням посвідки на проживання в Естонії.

Окрім курсів естонської мови, чи є обов’язкові тренінги для українських переселенців?

Окрім вивчення естонської мови, усі українські переселенці зобов’язані взяти участь у 1-денній програмі адаптації базового модуля. Цей тренінг дає огляд естонського суспільства та законів, культури та менталітету людей, а також практичного життя. Навчання триває 8 академічних годин і проходить онлайн.

На які курси можуть зареєструватись українські переселенці у 2024 році?

Починаючи з 1 грудня 2024 року особам, які отримали міжнародний захист доступні курси естонської мови, які можна пройти онлайн або офлайн у великих містах в час, який найбільш сумісний з вашим повсякденним життям (вранці, вдень, або ввечері). Заняття на курсах розпочнуться в грудні 2024 року, а також в січні та лютому 2025 року.

Наразі для тих, хто має міжнародний захист, доступно близько 1000 навчальних місць на рівні А1. Також відкрита реєстрація в групи з вивчення мови на рівні А2 і В1.

На відповідні курси можна зареєструватися на порталі програми адаптації: ЗАРЕЄСТРУВАТИСЯ. Зайти на портал можна за допомогою Mobiil-ID, Smart-ID або ID-картки. Після цього на особистій сторінці можна побачити свої дані, а також доступні навчальні курси, де потрібно вибрати відповідний курс та зареєструватися на нього.

 Для тих, хто отримав тимчасовий захист, ми знову запропонуємо мовні курси в новому 2025 році. Щоб отримати інформацію, не забудьте стежити за нашим веб-сайтом integratsioon.ee та обліковим записом Settle in Estonia у Facebook https://www.facebook.com/settleinestonia.

Коли та як можна пройти мовні курси, що пропонуються державною програмою адаптації Settle in Estonia?

Станом на 1 грудня 2024 року для осіб, які отримали міжнародний захист, пропонується близько 1000 навчальних місць на рівні А1. Також відкрита реєстрація в групи з вивчення мови на рівні А2 і В1.

Усі пропоновані курси починаються в грудні 2024 року або в січні та лютому 2025 року. Курси пропонуються онлайн та офлайн у великих містах вранці, вдень або ввечері. Мовну підготовку здійснюють викладачі мовних шкіл, яких обирає Фонд інтеграції шляхом державного замовлення.

Курс естонської мови для початківців (на рівень A1) триває в середньому 4 місяці, рівень A2 – 6 місяців, рівень B1 – 8 місяців. Для успішного проходження курсу, а також отримання відповідного свідоцтва необхідно постійно відвідувати заняття та після їх завершення пройти тест.

Детальна інформація (місце та час проведення занять, мовна школа тощо) доступна на порталі програми адаптації: ЗАЙТИ. Для цього знадобиться Mobiil-ID, Smart-ID або ID-картка. Зайшовши на портал, на особистій сторінці можна побачити свої дані, а також доступні навчальні курси, де потрібно вибрати відповідний курс та зареєструватися на нього.

Що потрібно зробити перед реєстрацією на мовні курси?

В першу чергу радимо зайти на портал програми адаптації, щоб ознайомитися з курсами, що пропонуються та можливостями їх проходження: ЗАЙТИ. Для цього знадобиться Mobiil-ID, Smart-ID або ID-картка. Зайшовши на портал, на особистій сторінці можна побачити свої дані, а також доступні навчальні курси, де потрібно вибрати відповідний курс та зареєструватися на нього.

Потім радимо ретельно продумати, який мовний курс вас влаштує. Для цього передусім необхідно оцінити свої знання мови, щоб вибрати курс відповідного рівня. Навчання в рамках програми адаптації можна розпочати на курсах рівня А1, продовжити на рівні А2 та завершити на рівні В1. Потім слід визначитися з часом і формою проведення занять, які найбільш сумісні з вашим повсякденним життям. Наприклад, для проходження курсу онлайн знадобиться час для занять у певні дні, а також можливість займатися за допомогою Zoom. Для проходження офлайн занять – їх наявність у місті, в якому ви проживаєте.

Як зареєструватись на курси, що пропонує програма адаптації?

Як отримувачі тимчасового захисту, так і отримувачі міжнародного захисту можуть зареєструватися на запропоновані курси на порталі програми адаптації: ЗАРЕЄСТРУВАТИСЯ. Зайти на портал можна за допомогою Mobiil-ID, Smart-ID або ID-картки. Після цього на особистій сторінці можна побачити свої дані, а також доступні навчальні курси, де потрібно вибрати відповідний курс та зареєструватися на нього.

Що робити, якщо на власній сторінці не вказано жодного доступного курсу?

Якщо ви зацікавлені в курсах початкового рівня А1, але на особистій сторінці не вказано жодного такого курсу, слід повідомити про це, написавши за адресою info@settleinestonia.ee.

Якщо ви зацікавлені в курсах рівня А2 або В1, але на особистій сторінці не вказано жодного подібного курсу, слід надіслати за адресою info@settleinestonia.ee свідоцтво про проходження курсів естонської мови попереднього рівня (відповідно на рівні А1 або на рівні А1 та А2) .

В обох випадках слід враховувати, що відсутність відповідних курсів може бути пов'язана і з тим, що навчальні групи на курсах, що цікавлять, вже заповнені. Тому радимо реєструватися на курси, які вас влаштовують за першої ж можливості.

Перевірити свої дані, а також зареєструватися на курси можна на порталі програми адаптації: ЗАЙТИ. Для цього знадобиться Mobiil-ID, Smart-ID або ID-картка. Зайшовши на портал, на особистій сторінці можна побачити свої дані та доступні навчальні курси.

Що засвідчує зарахування на мовний курс?

Якщо реєстрація пройшла успішно, відповідне підтвердження з'являється на персональній сторінці на порталі програми адаптації. За тиждень до початку курсу викладач надсилає імейл з інформацією про курс (адреса проведення, посилання для проведення занять тощо). Щоб отримати вказаний імейл, при реєстрації слід вказати адресу своєї електронної пошти.

Чи потрібно складати іспит після проходження мовного курсу?

Після проходження курсу складати мовний іспит не обов'язково. По завершенню занять проводиться тест, який допомагає оцінити, наскільки добре був засвоєний навчальний матеріал. Виходячи з результатів тесту та відвідування занять видається свідоцтво про проходження курсу. Отримане свідоцтво слід використовувати для підтвердження рівня знання естонської мови, зокрема при продовженні посвідки на проживання.

Що ще Естонія надає переселенцям у межах державної програми адаптації?

Програма адаптації Settle in Estonia – це безкоштовна освітня програма, яку Естонія пропонує пройти іноземцям, які нещодавно прибули до країни, щоб легше освоїтися в країні та швидше інтегруватися в естонське суспільство. Програма адаптації складається з кількох курсів, в рамках яких можна отримати необхідні для адаптації знання та навички: цілісне уявлення про спосіб життя в Естонії, відповіді на питання, що цікавлять, і знання естонської мови. Умови участі на курсах (навчальні модулі, зобов'язання тощо) залежать від правового статусу в Естонії: вами отримано тимчасовий захист, міжнародний захист або ви прибули у звичайному порядку.

Одержувачам тимчасового захисту слід пройти

• базовий модуль: основна інформація про естонську державу та суспільство (до 8 академічних годин);
• модуль мовного навчання: курси естонської мови на рівні A1 (100 академічних годин), A2 (150 академічних годин) або B1 (250 академічних годин).

Одержувачам міжнародного захисту слід пройти

• базовий модуль: основна інформація про естонську державу та суспільство (до 8 або 32 академічних годин);
• модуль мовного навчання: курси естонської мови на рівні A1 (100 академічних годин), A2 (150 академічних годин) або B1 (250 академічних годин).

З ким і як слід зв'язатися у разі питань щодо вивчення естонської мови або державної програми адаптації?

Загальна інформація про державну програму адаптації Settle in Estonia доступна на сайті Фонду інтеграції: www.integratsioon.ee/ru/kohanemine. Поточну інформацію про курси та інші аспекти адаптації в Естонії можна отримати в обліковому записі програми на Facebook: www.facebook.com/settleinestonia. З рештою питань слід звернутися до консультантів Фонду інтеграції, написавши на адресу info@settleinestonia.ee.

Iga-aastaselt 26. novembril peetava kodanikupäeva puhul kutsume kõiki oma teadmisi Eesti riigi kohta e-viktoriinis proovile panema!

Kuni 3. detsembrini ootab huvilisi e-viktoriin, mis koosneb 35 küsimusest. Suur osa küsimusi puudutab 2024. aastal Eestis ja Eestiga toimunu kohta. Nendele lisanduvad küsimused järgmiseks aastaks kavandatud ettevõtmistest Eestis. Küsimusi leidub peamiselt kultuuri, spordi, hariduse ja teaduse valdkonnast, aga ka riigi toimimisest.

Integratsiooni Sihtasutus viib kodanikupäevale pühendatud viktoriini Kultuuriministeeriumi toel läbi juba 22. korda.

Pakume eri keele- ja kultuuritaustaga üliõpilastele võimalust osaleda 18.–21. novembrini 2024 avaliku sektori asutuste (ministeeriumid, riigiasutused, kohalikud omavalitsused) töövarjupäevade programmis. Programm kestab üks kuni kolm tööpäeva ehk 8–24 akadeemilist tundi.

Eri keele- ja kultuuritaustaga üliõpilased, kelle eesti keel on vähemalt B2 tasemel, saavad osaleda kuni kolmel töövarjupäeval, mille käigus jälgitakse avaliku sektori töötaja(te) igapäevaseid tööülesandeid (nt kantselei, osakonnajuhataja, spetsialist, nõunik, minister). Töövarjutamine toimub riigiasutustes või kohalikes omavalitsustes, kus üliõpilased saavad ülevaate avaliku sektori asutuse tööst.

Tudengitele on väga oluline õpingute ajal karjääri planeerida. Avaliku sektori asutused vajavad samas oma organisatsiooni värskelt ülikooli lõpetanud ja kaasaegsete teadmiste, hoiakute ja väärtustega töötajaid. Seetõttu on väga tähtis, et asutustes oleks personal nii keeleliselt kui kultuuriliselt mitmekesine. Teise keele oskus annab tööle kandideerimisel sageli eelise, kuna riigitööl on mitmeid ametikohti, kus lisaks väga heale eesti keelele on võõrkeelte oskus möödapääsmatult vajalik.

Töövarju programm koosneb:

● Sissejuhatav teoorialoeng „Avalik sektor ja selle roll ühiskonnas” - 8 akadeemilist tundi (at)

● Töövarjupäevad avaliku sektori asutuses – 8–24 at

● Järeltegevus minihäkaton veebis „Kokkuvõtted ja ettepanekud asutustele”- 8 at

● Iseseisev töö – 4 - 10 at

● Praktika maht minimaalselt 33 at ja maksimaalselt 44 at

Koolitust viib koostöös Integratsiooni Sihtasutusega läbi Reiting PR OÜ, kes edastab töövarju programmi läbinud tudengile ka vastava akadeemilise tõendi.

Info ja kontakt: janika.gedvil@reiting.ee, tel. 5140035

Koostöös Kultuuriministeeriumiga ootame ettepanekuid, keda Eesti inimestest ja organisatsioonidest tunnustada lõimumist arendavate ettevõtmiste eest lõimumispreemiatega. Kandidaate saab esitada viies kategoorias kuni 2. oktoobrini 2024.

Kultuuriminister Heidy Purga sõnul on lõimumispreemiad tänuväärne traditsioon. „Eesti on meie kõigi kodu, mis on rikas rahvuste erinevustest ja sarnasustest tuleneva kultuuride mitmekesisuse poolest. Lõimumise kaudu loome sidusama ühiskonna, milles igaüks saab osa võtta meie ühise tuleviku kujundamisest,“ ütles Purga.
 
Tänavu tunnustavad Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium lõimumist arendavaid inimesi ja organisatsioone preemiatega juba 25. korda.
 
Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev kutsub üles esitama kandidaate erinevatest eluvaldkondadest. „Lõimumispreemiatega tunnustame inimesi ja organisatsioone, kes aitavad leida ning väärtustada ühist erinevate Eesti kultuuride ja kogukondade vahel ning sellega suurendada üksteise mõistmist ja koostööd meie ühiskonnas,“ sõnas Moskovtsev.

Tänavu tunnustavad Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium lõimumist arendavaid inimesi ja organisatsioone lõimumispreemiatega juba 25. korda. Seekord on ettepanekud lõimumispreemiate kandidaatide osas oodatud viies kategoorias:

> Lõimumise raudvara – Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja pikaajaline sihipärane lõimumist edendav tegevus;

> Aasta sillalooja – eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine;

> Aasta säde – isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas;

> Aasta sõnumikandja – lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu;

> Kultuuririkkuse aasta eripreemia – Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine, väärtustamine ja edendamine kultuuririkkuse aasta raames.

Kandidaatidena saab esitada erinevate eluvaldkondade inimesi ja organisatsioone ajavahemikus 1. september 2023 – 31. detsember 2024 elluviidud tegevuste eest, Lõimumise raudvara eripreemia puhul pole tegevus ajaliselt piiratud. Konkursile ei saa esitada iseennast või kandidaate, kes on viimase kolme aasta jooksul saanud lõimumispreemia.

Esitatud kandidaatidest valib parimad valdkonna ekspertidest koosnev komisjon. Iga tunnustuse pälvinu saab 1000 euro suuruse preemia. Tänavusi laureaate autasustab kultuuriminister Heidy Purga pidulikul tseremoonial, mis toimub 10. detsembril 2024 Tallinnas. 

Ettepanekuid lõimumispreemiate kandidaatide osas saab esitada hiljemalt 2. oktoobril 2024. Vastava vormi ja muu info leiab sellelt lingilt. 

Lõimumispreemiate laureaadid viimasel kolmel aastal  

> Lõimumise raudvara: 2023 – Pavel Ivanov, 2022 – Jelena Skulskaja ja Marju Lauristin, 2021 - ei antud 

> Aasta sillalooja: 2023 – Maria Sakarias, 2022 – Helen Sildna, 2021 – Eesti Instituut

> Aasta säde: 2023 – Kirill Badikin, 2022 – Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi Ukraina kool, 2021 – Eesti epeenaiskond, 2021 – Sofiit Klubi 

> Aasta sõnumikandja: 2023 – Raadio 4 toimetus, 2022 – Eesti Rahva Muuseumi avalike suhete osakond, 2021 – Tiina Pärtel

Sama info sotsiaalmeedias

Vastava postituse Facebookis leiate sellelt lingilt.

Kultuuririkkuse aasta toimkond kutsub tähistama Eestimaa rahvuste päeva. Heisakem Eesti lipp ja riietugem rahvariietesse või täiendagem oma riietust rahvuslike elementidega. Nii näitame, et just üheskoos olemegi Eesti. 

24. septembril peetav tähtpäev on pühendatud eesti ja teiste Eestis elavate rahvuste kogukondadele. Tänavu kultuuririkkuse aastal on meil kõigil võimalus tähistada rahvuste päeva varasemalt suuremalt - heisata sinimustvalge oma kodus, kontoris või mujal, riietuda rahvariietesse või täiendada oma riietust rahvuslike elementidega ning osaleda erinevatel üritustel igas maakonnas.

Rahvuste päeva programmis on nii traditsioonilisi sündmusi kui ka täiesti uusi algatusi igas maakonnas, kus on võimalik tasuta osa saada nii eesti kui ka teiste rahvuste kogukondade kultuurist.

Rahvuste päevale pühendatud programm 14. - 30. septembrini on valminud koostöös Eestimaa Rahvuste Ühenduse, Eesti Rahvakultuuri Keskuse, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse, Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti ning erinevate rahvuste kultuuriseltsidega.

Rahvuste päeva programmi leiab kultuuririkkuse aasta veebilehelt www.kultuuririkkus.ee.

Oluline: 

• Kultuuririkkuse aasta on teema-aasta, mis toimub tänavu Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel eesmärgiga tähistada eesti ning teiste Eestis elavate rahvaste kultuuride mitmekesisust. 
• Eestimaa Rahvuste Ühendus jätkab 24. septembril 1988 kogunenud ja Eesti iseseisvuse taastamist toetanud I Eestimaa Rahvuste Foorumi tööd. Ühenduse ettepanekul kuulutas 24. septembri rahvuste päevaks tolleaegne rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo.