Möödunud aasta novembris Integratsiooni Sihtasutuse uue projektina alguse saanud KODANIKUAKADEEMIA üritustel oli Eesti kodakondsuse taotlejatel ning eri keele- ja kultuuritaustaga inimestel võimalus edendada oma kodanikuteadlikkust ja -aktiivsust läbi mitmekesiste kaasavate tegevuste, mis aitasid tugevdada inimeste seotust Eesti riigiga ning suurendada usaldust riigiinstitutsioonide vastu, mõista ja väärtustada Eesti mitmekesisust. Need üritused ja tegevused viis koostöös Integratsiooni Sihtasutusega läbi SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus.

Kodanikuakadeemia raames toimus 2024. aasta novembris kolm üritust: koostöös Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskusega Kodanikupäeva üritus „Turvalisuse dialoog kogukonnaga“, üritus „Mitmekesine Eesti” Narva Rahvaste Majas ning õppekäik Politseimuuseumisse ja Riigikokku.

14. novembril toimunud Politseimuuseum ja Riigikogu õppereisi eesmärk oli anda osalejatele sügavam ülevaade Eesti riigi toimimisest ja pakkuda võimalust kohtuda riigiasutuste esindajatega ning tutvuda lähemalt nende töö ja ühiskondliku rolliga.

Päev algas Eesti Politseimuuseumis, kus osalejatel oli võimalus tutvuda politseitöö erinevate tahkudega. Ekskursioon pakkus põhjalikku ülevaadet, kuidas politsei igapäevaselt meie kõigi turvalisust kaitseb ja millal ning kuidas politseid appi kutsuda. Osalejatel avanes ka võimalus istuda politseiautos ja kogeda ise, kuidas patrullmasinaga „kihutada,” mis oli paljude jaoks päeva üks meeldejäävamaid hetki. Lisaks käsitleti teemasid, mis puudutasid jälgimismeetodeid ja tõendite kasutamist kohtumenetlustes, andes külastajatele aimu, millised tingimused ja reeglid politsei tööprotsesse reguleerivad.  Külastus avardas osalejate teadmisi politsei töökorraldusest Eestis, pakkudes põnevaid fakte ja võimalust arutada turvalisusega seotud küsimusi, mis kõiki puudutavad.

Pärastlõunal suundus grupp Toompeale, kus ootas ees ekskursioon Riigikogusse. Riigikogu ekskursioon pakkus osalejatele väärtusliku võimaluse näha Eesti seadusandlikku kogusse sissepoole – seda nii ajaloolisest kui ka tänapäevasest vaatepunktist. Giidi juhendamisel tutvuti Toompea lossi ajalooga ning saadi sügavam ülevaade Riigikogu igapäevasest tööst ja seadusloome protsessidest. Osalejatele räägiti, kuidas Riigikogu liikmed töötavad, millised on nende ülesanded ja vastutused ning anti põhjalik selgitus, kuidas rahvas Riigikogu tegevuses osaleb ja kuidas nende hääl on seadusloomesse kaasatud.

Külastuse lõpus said osalejad esitada küsimusi Eesti poliitilise süsteemi ja Riigikogu liikmete töö kohta. Paljudele oli see ainulaadne kogemus, mis andis väärtuslikku teavet demokraatia toimimise kohta Eestis. See hariv õppereis pakkus osalejatele sügavat arusaamist Eesti riigi toimimisest, olles inspireeriv ja teadmisterohke päev. Osalejad väljendasid suurt rahulolu ja leidsid, et sellised külastused on suurepärane viis riigikorralduse ja avalike asutuste töö mõistmiseks. Tagasisõidu ajal toimus bussis aktiivne arutelu ja tagasisidestamine õppereisi kohta. Osalejad jagasid oma muljeid nii projektimeeskonnaga kui ka omavahel ning registreerusid järgmistele Kodanikuakadeemia üritustele.

Üritus jättis tagasiside põhjal osalejatele väga positiivseid emotsioone, rõõmu, inspiratsiooni ja rahulolu, mis kinnitab ürituse korralduse kõrget taset ja käsitletud teemade tähtsust inimeste jaoks.

Galeriid üritusest näeb SIIT 

Uusi Kodanikuakadeemia tegevusi on oodata juba 2025. aasta teises kvartalis. Selleks jälgige uudiseid meie kodulehel!

Kodanikuakadeemia viiakse läbi ESF+ projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus 3.4.4.6.2 „Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koostöötegevuste korraldamine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele“ raames.

Laupäeval, 18. jaanuaril 2025 sõlmisid Tallinnas toimunud Kultuuririkkuse galal eesti ja teiste Eestimaal elavate inimeste rahvakultuure esindavad ühendused koostöölepingu.

Koostöölepingu sõlmisid Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eestimaa Rahvuste Ühendus ja rahvuskultuuride ühenduste liit Lüüra, et ühendada jõud rahvakultuuride arendamiseks ning sellest tuleneva kultuuririkkuse väärtustamiseks.

„Tegutseme sama arusaamaga – Eestimaa on kodu inimestele erinevatest rahvuskogukondadest. Selleks anname parima, et esivanematelt päritud rahvakultuur oleks väärtustatud nii meie endi kui teiste poolt,“ ütles koostöölepingu sõlmimise algatanud Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor Kalle Vister. Tema sõnul on oluline, et iga rahvuse kultuuriline pärand oleks osaks Eesti ühiskonna rikkusest, olles silmapaistev osa meie ajaloost ja igapäevaelust.

„Allkirjadega kinnitasime kavatsust koostööd avardada. Üheskoos oleme nüüdseks tähistanud erinevate sündmustega näiteks Eestimaa rahvuste päeva ja teinud ühise ettepaneku Riigikogule tähistada seda lipupäevana,” sõnas Eestimaa Rahvuste Ühenduse president Natalia Ermakov. Tema arvates toob rahvuste päeva tähistamine esile ühise eesmärgi edendada kõigi rahvaste üksteisemõistmist ja jagada Eesti kultuuri mitmekesisuse ilu.

„Meie kokkulepe võimaldab tugevdada meeskonnavaimu, laiendada silmaringi ja vahetada kogemusi. Vastastikusele huvile ja toetusele põhinev koostöö on meie ühise edu võti ning aitab saavutada veelgi ambitsioonikamaid eesmärke. Koos suudame paremini lahendada meie praegused ülesanded ning tuua oma tegevustega maksimaalset kasu ka tulevikus,” tõi välja rahvuskultuuride ühenduste liidu Lüüra juhatuse liige Ilona Uzlova.

Sõlmitud lepinguga seavad ühendused eesmärgiks aidata kaasa Eestimaa inimeste rahvakultuuride elujõulisuse arendamisele ja sellest tuleneva kultuuririkkuse väärtustamisele. Selleks sobivaid võimalusi näevad osapooled ennekõike rahvuskogukondade kultuuripärandi hoidmises ja tutvustamises, sellega seotud tegevuste korraldamises ja läbiviimises ning Eestimaa rahvuste päeva tähistamises rahvuskogukondi ühendava tähtpäevana.

Eesti Rahvakultuuri Keskus tegutseb Kultuuriministeeriumi haldusalas eesti rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise rahvakultuuriruumi tagamise ja arengu nimel. Eestimaa Rahvuste Ühendus koondab 21 ja rahvuskultuuride ühenduste liit Lüüra 39 rahvuskultuuri organisatsiooni.

Fotod koostöölepingu allkirjastamisest: https://photos.app.goo.gl/ArGrQSGQA91TbGmBA 

Möödunud laupäeval, 18. jaanuaril võtsid Eestis elavate rahvaste kogukonnad suurejooneliste pidustustega kokku kultuuririkkuse aasta. Mullu alguse saanud teema-aasta oli pühendatud kõigile Eesti elanikele – kultuuride erinevustest ja sarnasustest tulenevale ühisele kultuuririkkusele. 

Tallinna südames asuvasse Viru Keskusesse üle Eesti kokku tulnud pidulisi ja külalisi tervitas kultuuriminister Heidy Purga, kes ka aasta tagasi kultuuririkkuse aastat avatuks kuulutas. 

„Loodan, et kultuuririkkuse sisu on selle aastaringiga tuttavaks ja omaseks saanud paljudele üle Eesti. Teema-aasta võimaldas rohkem esile tuua aastasadadega loodud ja jätkuvalt loodavat loominguliste tegevuste ja kommete kogumit, meie inimestelt ja kogukondadelt, kellele Eesti on kodu. See ongi meie ühine kultuuririkkus,“ sõnas kultuuriminister Heidy Purga.

Kultuuririkkuse galat nagu ka kogu kultuuririkkuse aastat vedas Integratsiooni Sihtasutus koostöös kogukondi koondavate Eesti Rahvakultuuri Keskuse, Eestimaa Rahvuste Ühenduse, Rahvuskultuuride Ühenduste Liidu Lüüra ja paljude teiste organisatsioonidega.

„Rõõmu teeb, et erinevad kogukonnad on järjest sagedamini võtnud ka ise initsiatiivi, et üheskoos tegutseda. Jõudusid ühendades on võimalik rohkem saavutada. Sellisest koostegutsemisest saavad tugevamaks nii Eesti tervikuna kui eraldi iga kogukond. Elagu kultuuririkas Eesti!“ ütles galal osalejaid Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev. 

Kultuuririkkuse gala pakkus ainulaadseid elamusi, millest võttis osa sadu inimesi. Näiteks nautisid külalised unikaalset kontserti, millega Eesti kultuurikkuse tõid esile Alika Milova, Ant Nurhan, Uku Suviste, Ruslan ja Rute Trochynskyi, Reet Linna ning paljud teised Eesti muusikamaailma tähed. Samuti avanes külalistele võimalus osaleda Eestis elavate rahvuste rõivaste moeetendusel ja olla osa rahvuskultuure edendavate ühenduste koostöölepingu sõlmimisest.

Fotod (Integratsiooni Sihtasutus/ Kristi Sits, Egert Kamenik, Andras Kralla): https://photos.app.goo.gl/bWtymiwwYum913Wv7

Integratsiooni Sihtasutus pakub alates 2024. aasta detsembrist kuni 2025. a detsembrini täiskasvanud eesti keele õppijatele võimalust osaleda Narvast algavatel õppereisidel. Kogu aasta vältel saab  külastada kultuuriloolisi paiku, muuseume ja mõisaid üle Eesti. Õppereiside eesmärgiks on eesti keele oskuse, Eesti riigi ja Eesti kultuuriruumiga sideme suurendamine.

Õppereiside sisu ja eesmärk
Õppereisid on suunatud täiskasvanutele, kelle emakeel ei ole eesti keel, kuid kes soovivad omandada ja praktiseerida eesti keelt igapäevases keskkonnas. Kavas on külastada paiku, mis avavad Eesti ajaloo, kultuuri ja traditsioonid. Programmi hulka kuuluvad aktiivõppe tegevused nii muuseumides kui ka sõidu ajal. Osalejad saavad töölehed, mis aitavad omandatud teadmisi kinnistada.

Reisidel külastatakse näiteks Tartu Ülikooli ajaloolisi hooneid, Kadrioru parki ja Kumu kunstimuuseumi Tallinnas, Rakveres Tarva skulptuuri ning palju teisi paiku üle Eesti.

Praktiline info ja registreerimine
2024-2025 a toimub 37 õppereisi, millest igaühel saab osaleda kuni 40 inimest, kelle eesti keele oskus on algtasemel. Kõik õppereisid on ühepäevased ja toimuvad enamasti nädalavahetustel. Osalemine on tasuta.

Reisid saavad alguse Narva Peetri platsilt ja lisaks tehakse peatusi ka lähiümbruse keskustes - Jõhvis ja Sillamäel, et võimaldada laiemat osalemist.

Kogu täpse info leiab ja registreeruda saab sihtasutuse veebipõhises iseteeninduses, kuhu pääseb sellelt lingilt: https://iseteenindus.integratsioon.ee/login .

Õppereiside sihtkohad ja programm

• Tartu: giidiga ekskursioon Tartu vanalinnas, kus tutvutakse peamiste vaatamisväärsustega nagu Raekoja plats, Tartu Ülikooli peahoone, Jaani kirik ja Toomemägi. Spordi- ja Olümpiamuuseumi ja TYPA trüki- ja paberikunstikeskuse ekskursioon ja haridusprogramm.
• Tallinn: Kumu Kunstimuuseumi külastus ja giidiga ekskursioon muuseumis. Ekskursioon Kadrioru pargis ja Jaapani aia külastus. Eesti Ajaloomuuseumi külastus Maarjamäe lossis ja Filmimuuseumi külastus ning nendes giidiga ekskursioon.
• Viljandimaa: Heimtali Muuseumi ning Heimtali mõisa ja pargi külastus koos giidiga, Mulgi Elamuskeskuse giidituur, Halliste kiriku ja Võhma küünlavabriku külastus.
• Lääne-Virumaa: Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumi külastus ja giidiga ekskursioon Rakveres (Tarva skulptuur, Vallimägi, Pikk tänav, Keskväljak ja Arvo Pärdi skulptuur). Palmse mõisa ja pargi külastus ja giidiga ekskursioon mõisas. Giidiga ekskursioon Sagadi mõisas ja metsamuuseumis. 
• Lääne-Virumaa rannik: giidiga ekskursioon Palmse mõisahoones ja mõisapargi külastus. Giidiga ekskursioon Sagadi mõisas ja metsamuuseumi külastus. Käsmu kapteniküla ja Käsmu meremuuseumi külastus. Lühike matk Altja rannas.
• Lääne-Harjumaa: külastatakse Harju-Madise kirikut, giidiga ekskursioon Arvo Pärdi Keskuses ja Keila joa ja Keila- Joa lossi külastus.
• Jõgeva: giidiga ekskursioon Jõgeva linnas (keskväljak, kultuurikeskus ja Jõgeva kirik). Palamusel Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi külastus ja giidiga ekskursioon muuseumis. Põltsamaa lossis külastus koos giidiga ja Roosisaare külastus.
• Järvamaa põhjaosa: giidiga ekskursioon Tammsaare muuseumis Vargamäel, Järva-Madise kodakiriku külastus, Paide ajakeskus Wittensteini ja Eesti Ringhäälingumuuseumi külastus koos giidiga.
• Järvamaa lõunaosa: Eesti Piimandusmuuseum, Käru titekärude muuseum, Olustvere mõisa giidiga ekskursioon.
• Valgamaa: giidiga ekskursioon Taagepera Lossis ja Lossimuuseumis. Holdre lossi külastuskeskuses Eesti Rahvuslik Klaverimuuseumi külastamine. Tõrva Keskväljaku külastus.

Õppereisid korraldab ÕPPEKESKUS OÜ. Lisainfo: Janus Paurman: e-kiri janus.paurman@gmail.com või telefonil 56604379.

Narvast algavad õppereisid on suurepärane võimalus avastada Eestit, õppida keelt ja süvendada sidet Eesti kultuuriga. Tule asu koos meiega keele- ja kultuuriteele!

Õppereisi rahastamisallikas: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“.