Juba kuuendat aastat pakkus Integratsiooni Sihtasutus eesti keele õppijatele võimaluse vestelda mentoritega ehk vabatahtlikega, kes valdavad eesti keelt emakeele tasemel. Tänavu vestles Keelesõbra programmis seni suurim eesti keele sõprade arv: 1018 õppijat ja 981 mentorit moodustasid 1023 keelesõprade vestluspaari. 

„Keelesõprus näitab, kui oluline on võtta aega üksteisega suhtlemiseks – leiame üha rohkem ühist nii keeles kui ka meeles. Sel kevadel on 1999 inimest Eestist ja kaugemaltki leidnud igapäevaste tegemiste kõrvalt kasvõi tunnikese nädalas, et vestelda eesti keeles kõikvõimalikel teemadel – olgu need siis pere toimetamised, muljed elamustest, päevakajalised uudised või uued raamatud. Nendes dialoogides on õppijad muutunud eesti keele kasutamises julgemaks ja mõlemad keelesõbrad teineteisele arusaadavamaks, seeläbi aga ka sidemed Peipsiveerest Kihnuni ja Keilast Tõrvani tugevamaks“, ütles Keelesõbra programmi juht ja Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht Ave Landrat.

Tänavu osales Keelesõbra programmis 1018 eesti keele õppijat, kes ühinesid sellega avaliku registreerimise alusel. Eesti keelt aitasid neil harjutada 981 mentorit, kes osalesid programmis vabatahtlikena. Suhtluskeele harjutamiseks vesteldi kõikvõimalikel teemadel vähemalt korra nädalas veebis, telefonitsi või kokkusaamistel. 

„Aastast aastasse kasvav keelesõprade arv kinnitab, kuivõrd vajalik on keeleõppijaile võimalus eesti keeles vestelda. Rõõm on, et nendele toeks on vabatahtlikud, kellest suur osa teeb kaasa juba mitmendat korda. Näeme, et sageli jätkub suhtlus ka pärast programmi ja muutub tõeliseks sõpruseks. Selliste vestluste ja kohtumiste kaudu leiavad erineva emakeelega kaasmaalased omavahel palju rohkem ühist, kui ennem arvasid. Suur aitäh kõigile vabatahtlikele, kes on leidnud aega eesti keele õppijate toetamiseks ja julgustamiseks,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev. 

Keelesõpru viis kokku ja aitas neil vestlemiseks parimad lahendused leida neljaliikmeline meeskond. Lisaks toetasid nad mentoreid asjakohaste nõuannete ja sobilikke õppematerjalidega, toetudes paljuski oma varasemale Keelesõbra programmis osalemise kogemusele. 

Integratsiooni Sihtasutus algatas Keelesõbra programmi 2020. aastal, et pakkuda keeleõppijatele eriolukorra tõttu ära jäänud suhtluskeele harjutamiseks mõeldud ürituste asemele võimalusi jätkata keele praktiseerimist veebi vahendusel. Praeguseks on programmist osa võtnud kokku 7 364 keelesõpra.  

Keelesõbra programmi viime läbi Euroopa Liidu 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide toel ning kultuuriministri 15.03.2023 käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 raames.

Ülevaade Keelesõbra programmi kuuendast hooajast:

Integratsiooni Sihtasutus alustab sel suvel rahvusvähemuste huvikoolide emakeele- ja kultuuriõppe toetamist. Toetamise aluseks on haridus- ja teadusministri määrus "Huvikoolide rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppeks toetuse andmise tingimused ja kord", mis jõustus 27. aprillil 2025 ning millega liigub toetuste jagamine Haridus- ja Teadusministeeriumilt üle meie sihtasutusele.

Toetuse eesmärk on aidata kaasa eesti keelest erineva emakeelega laste ja noorte emakeele õppimisele ja säilitamisele ning oma rahvakultuuri tundmisele. Toetuse abil korraldatakse rahvusvähemuste huvikoolides lastele ja noortele nende emakeele ehk rahvusvähemuse keele ja kultuuri õpet. Selle eesmärk on pidada rahvusvähemuste kultuuritraditsioone laste ja noorte seas elujõulisena ning kaasata noori enam oma rahvusgrupi kultuuriseltside tegevustesse.

Eestis elavatele etnilistele vähemustele on tagatud nende keele ja kultuurilise eripära säilitamise võimalused, seda eeskätt lastele ja noortele emakeele ja kodukultuuri õppimise kaudu. Rahvusvähemuste keelte ja kultuuride hoidmine rikastab ühiskonda, aitab säilitada kultuurilist pärandit ja kujundada noortest tugeva identiteediga ühiskonnaliikmed. 

Integratsiooni Sihtasutus on rahvusvähemuste huvikoole ja nende poolt korraldatavat emakeeleõpet toetanud juba alates 2003. aastast. Aastatel 2018-2024 kandus toetuste eraldamine üle Haridus- ja Teadusministeeriumisse ning alates käesolevast aastast tegeleb sellega taas meie sihtasutus.

Eraldatud toetuste eest on huvikoolid lisaks õppetööle korraldanud muuseumite ja näituste külastusi, käidud on etendustel, korraldatud rahvuspühade tähistamist, soetatud õppematerjale ja rahvariideid ning palju muud.

2024. aastal sai riigilt toetust 33 rahvusvähemuste huvikooli.

Kuni 2. juunini on meie veebilehel avatud taotlusvoor: Taotlusvoor „Toetus huvikoolidele rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppeks“ | Integratsiooni Sihtasutus

Selle aasta teises pooles ootame tasuta eesti keele kursustele kokku ligi 1600 vähemalt viis aastat Eestis elanud või siia tagasipöördunud täiskasvanut. Registreerumise esimesele osale kursustest – 800 õppekohale erinevates keeltekoolides – avame sihtasutuse iseteeninduses teisipäeval, 3. juunil kell 10.

• Üldinfo
• Eesti keele kursused 2025. aasta teises pooles
• Registreerumine alates 3. juunist
• Registreerumine augustis

Üldinfo

Pakume Eestis vähemalt viis aastat elanud või siia tagasipöördunud täiskasvanutele võimalusi eesti keele õppimiseks tervikliku lõimumise eesmärgiga. Keskendume eesti keeles suhtlemiseks vajalikke oskuste arendamisele ja ühendame keeleõpet eesti kultuuriga tutvumisega. Õppevõimaluste hulgas on tasuta eesti keele kursused tasemel A1, A2, B1.1 ja B1.2, eesti keele erikursused, keeleõpet toetavad tegevused ja iseseisev õpe. 

Täpset infot vähemalt viis aastat elanud või siia tagasipöördunud täiskasvanutele pakutavate keeleõppe ja praktiseerimise võimaluste kohta avaldame iseteeninduses, kus on võimalik ka registreeruda.

Eesti keele kursused 2025. aasta teises pooles

Alates 3. juuni kella 10st saavad 800 vähemalt viis aastat Eestis elanud või siia tagasipöördunud täiskasvanud registreeruda eesti keele suhtluskursustele, et õppida suhtlemist nii suulises kui ka kirjalikus vormis algtasemel (A1 ja A2) ja kesktasemel (B1.1 ja B1.2). Avame koostöös keeltekoolidega 50 õpperühma, kus saab alustada õpinguid augustis või septembris ja õppida veebis või erinevates Eesti piirkondades (nt Tallinnas, Jõhvis, Tartus ja Valgas). 

Alates augustist saavad veel 832 vähemalt viis aastat Eestis elanud või siia tagasipöördunud täiskasvanut registreeruda sarnastele suhtluskursustele, mida viime läbi meie eesti keele majas ja korraldame keeltekoolides. Plaanime avada 52 õpperühma, kus saab alustada õpinguid septembris või oktoobris ja õppida veebis või suuremates linnades kohapeal (nt Tallinnas ja Narvas). 

Huvilised saavad valida endale sobiva õpperühma suhtluskursuse taseme, aja ja koha järgi. Igal õppijal on võimalik osaleda sama keeleoskustaseme suhtluskursusel ainult üks kord.

Kursustel osalemine tähendab nii osalemist õpperühma tundides kui ka iseseisvat õppimist. Viimaseks on näiteks erinevad kodused ülesanded, samuti saab kasutada veebipõhiseid lahendusi ja osaleda keeleõpet toetavates tegevustes.  

Registreerumine alates 3. juunist

Teisipäeval, 3. juunil kell 10 ootame vähemalt viis aastat Eestis elanud või siia tagasipöördunud täiskasvanuid registreeruma suhtluskursustele, kus saab õppida eesti keelt  tasemel A1, A2, B1.1 ja B1.2. Kursused algavad augustis või septembris. Registreeruda saab iseteeninduses.

Huvilised saavad valida ühte sobivat 50 õpperühma seast:

Registreerumine augustis

Augustikuise registreerimise täpse kuupäeva avaldame augustikuu alguses meie veebilehel ja sotsiaalmeedias.

Täiendav info

Küsimustele vastavad nõustajad: info@integratsiooniinfo.ee (E–N 9–17, R 9–16).

Lauapäeval, 10. mail tulid sajad pered Narvas kokku, et üheskoos avastada Euroopa kultuure. Rohkeid võimalusi selleks pakkus vahva perepäev, mida korraldas Integratsiooni Sihtasutus.

Põnevaid avastusi aitasid teha tunnustatud tegijad nii Ida-Virumaalt kui ka kaugemalt, kes pakkusid tasuta harivaid ja meeleolukaid tegevusi. Näiteks tuntud jutuvestja Polina Tšerkassova viis kuulajad erinevate Euroopa rahvaste muinasjuttude maailma. Andekas tsirkuseartist Sylvain Oulala jagas mitmeid oma ametisaladusi. Kogenud trikijalgpallur Eno Lints õpetas efektseid jalgpallitrikke. Lisaks sai kogu perega kogukonnaaias käed külge panna ja eesti keele maja tandemkoori eestvõttel laulda. Perepäev tipnes armastatud ansambli Curly Strings hoogsa kontserdiga.

„Perepäev pakkus kuhjaga rõõmu sellest, kui palju meid tegelikult ühendab. Meie Narva, Ida-Virumaa, Eesti ja Euroopa on kodu tuhandetele inimestele ning sadadele kogukondadele. Sellest tulenev kultuuride rikkus on saanud meie kõigi igapäevaelu osaks. Perepäeval said väiksemad ja suuremad tunda, et meil on erinevusi ja samas on meile veel rohkem sarnasusi. Olgu selleks kasvõi rõõm ühistest tegevustega kogu perega,“ kinnitas Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele maja juht Anna Farafonova.

Narvas toimunud perepäev on üks piirkondlikke tegevusi, mida Integratsiooni Sihtasutus korraldab Ida-Virumaal Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika meetme „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ raames.

Kõik fotod (Integratsiooni Sihtasutus/ Mikk Otsar): link 

Sama info sotsiaalmeedias: link

Korraldame mais ja juunis infotunde, kus jagame teavet eesti keele õppe kohta ning muust riigi toest kodanikuks saamiseks. Esimese nädalaga on vene- ja ingliskeelsetele veebipõhistele infotundidele registreerunud üle 200 inimese ning registreerimine jätkub veebilehel integratsioon.ee/kodanik.

„Esimene infotund 5. mail kulges väga konstruktiivses ja positiivses õhkkonnas ning peatselt hakkasid laekuma ka avaldused meie keeleõppelepingu programmile, mille kaudu aitame inimesi teel kodakondsuseni,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse kodanikuõppe valdkonnajuht Jekaterina Gvozdeva. „Näeme, et enim pakuvad huvi küsimused seadusandluse, keeleõppe ja õppepuhkuse kohta.“

Gvozdeva sõnul uuriti esimesel infotunnil kõige enam elamislubade ja Eestis elamise vajaliku kestuse kohta ehk kodakondsuse taotlemise tingimusi. Samuti tunti suurt huvi keeleõppelepingu programmi raames pakutava õppepuhkuse ja hüvitise vastu töötavatele inimestele.

„Keeleõpe on jätkuvalt oluline teema. Kuigi paljud peavad vajaliku (B1) taseme saavutamist keeruliseks, näitavad meie kogemused, inimeste edulood ja ametlik statistika, et eksami sooritamine on enamiku jaoks igati saavutatav. Meie roll on pakkuda selles protsessis tuge ja julgustust,“ lisas Gvozdeva.

Suve hakuni toimub veel kolm infotundi – 12. ja 19. mail ning 2. juunil. Osalejate arv ei ole piiratud ning infotunnid toimuvad veebis, võimaldades huvilistel valida sobiva aja ja keele. Infotundidesse saab registreeruda veebilehel integratsioon.ee/kodanik