Alates 2004. aastast aitab Tallinna Vene Keele Kool lastel armastada oma emakeelt ja arendada keeleoskust läbi huvitava ja mitmekülgse õppe. Tunnid ei tähenda ainult grammatika ja sõnavara õppimist – keel saab elavaks läbi praktiliste tegevuste ja kultuurikogemuste, külastades teatreid, näitusi ja ajaloolisi paiku ning osaledes loovates töötubades ja suvelaagrites.

Koolis on erinevad tasemed ja vanusegrupid, nii et iga laps saab õppida just tema tasemele sobival viisil.

Laps, kes käib Tallinna Vene Keele Koolis,:

• õpib kirjutama vene keeles korrektselt ja enesekindlalt
• tunneb vene kultuuri ja traditsioone ning oskab neid oma teadmistes ja tegevustes rakendada
• teab kuulsamaid vene autoreid ja nende teoseid, mis rikastab sõnavara ja maailmapilti
• õpib loovalt ja praktiliselt, muutes keeleõppe põnevaks ja elavaks
• saab emakeeleoskuse, mis jääb lapse elu lõpuni, pakkudes tuge ka edaspidises õppes ja tulevases elus

Tunnid toimuvad nädalavahetusel üks kord nädalas, 4 akadeemilist tundi Tallinna kesklinnas. Kursuse lõpetamisel saab iga õpilane tunnistuse läbitud õppe kohta.

Rahvusvähemuse huvikooli pidaja on: Tallinna Vene Keele Kool.

Läti huvikool alustas oma tööd 2008. aastal. Oma nime ja ametliku staatuse sai kool aastal 2013.

Koolis õpetatakse Eestis elavatele läti lastele läti keelt, kultuuri, traditsioone ja ajalugu. Õppekava hõlmab läti keele ja kirjanduse õpet, rahvatantsu, -muusika, -kunsti ning käsitööga tutvumist, samuti nende harrastamist ning Läti ajaloo ja geograafia õpet.

Et tagada tõhusamat ja laste arengule vastavat õppetegevust, on lapsed jagatud kaheks vanuserühmaks – noorem vanuserühm (1-6aastased lapsed) ja vanem vanuserühm (kooliealised lapsed). Noorema vanuserühma keele- ja kultuuriõpe toimub erinevate mängude, laulude ning meisterdamise kaudu. Vanema rühma õppetegevus on korraldatud akadeemilise õppeprotsessina, mis hõlmab järgmisi õppeaineid: läti keel ja kirjandus, rahvatants, muusika, rahvakunst ning käsitöö, Läti ajalugu ja geograafia, rahvatähtpäevade tundmine. Koolipäev lõpeb mõlema rühmal ühistegevusega (laulmine, mängud, näidendite lavastamine). Iga vanuserühmaga töötavad eraldi õpetajad, kes tulevad Läti-Eesti piiri läheduses asuvast Salacgrīva linnast.

Lisaks õppetööle korraldab kool ka mitmesuguseid üritusi, mille eesmärk on tutvustada Läti kultuuri ja kombeid ning säilitada traditsioone. Igal aastal tähistatakse Läti rahva tähtsamaid tähtpäevi – sageli koos Läti Rahvuskultuuri Seltsiga Eestis ja Läti saatkonna toel. Traditsiooniks on saanud sügisekskursioon, jõulupidu piparkookide maalimisega ja kooliaasta lõpupidu.

Võtame vastu lapsi vanuses üks kuni 18 aastat, ainsad kriteeriumid on lapse läti taust (vanemad, vanavanemad) ja soov läti keeles suhelda. Kooli 17aastane kogemus on tõestanud, et järjepidev õpetamine ning laste ja nende vanemate õige motiveerimine annavad suurepäraseid tulemusi laste keeleoskuse arendamisel ja rahvusliku kuuluvustunde edendamisel. Meie lapsed osalevad edukalt Lätis korraldatavates suvelaagrites ja haridusprogrammides, näiteks Läti Rahvusraamatukogu ja Läti Kultuurkapitali korraldatavas lugemise edendamise programmis "Laste žürii".

Kooli pidaja on MTÜ Tallinna läti rahvuskool Taurenis

Soome keele õpetamist lastele alustati kohe peale seltsi asutamist ehk aastal 1988. Tol ajal oli keele vastu suur huvi ingerlaste seas, kes soovisid muuta elukohta ja – kolida  Soome. Igal sügisel alustasime keelekursustega ja rühmades oli kuni 26 last. Enamus neist elab nüüd Soomes. Kooli nimi Lemminkäinen valiti ühe Kalevala tegelase järgi .

Pühapäevakooli õppekavas on soome ja ingeri keeled, rahvus- ja kalendripühad, esivanemate käsitöövõtted, rahva iidse kultuuri ja ajalooga tutvumine, esivanemate muinasjutud ja Kalevala eepos, folkloor, tantsud ning röntuškad.

Koolis on erinevas vanuses õpilasi, sestap tuleb õppekava korraldada vastavalt nende võimetele. 5–7aastased lapsed õpivad keelt lauldes ja mängides, 8–12aastased täidavad keerulisemaid ülesandeid, 13–16aastastel on tõsine keeleõpe. Aasta lõpus sooritatavad keeletestid aitavad kontrollida õppimise tulemusi. Kõige tähtsam on, et lapsed tunnetavad oma kultuuri, on aktiivsed keeleõppijad ja on valmis jagama eakaaslastega oma teadmisi.

Pühapäevakooli lapsed osalevad seltsi üritustel, laulavad ja tantsivad koos koori ja tantsurühmaga Eesti ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidudel. Juhannus või jõulud Soomes viivad õpilasi soome keele keskkonda. Eesti Ingerisoomlaste Liit korraldab lastele keele- ja kultuurilaagreid.

Kooli pidaja on Ida-Virumaa Ingerisoomlaste Selts.

Tallinna Mari huvikool sai oma nime ja ametliku staatuse 2018. aastal, aga oma tegevust  alustas juba varem.

Huvikooli tegevuse eesmärgiks on luua mari lastele ja noortele võimalused isiksuse mitmekülgseks arenguks ja toetada nende kujunemist hästi toimetulevaks ühiskonnaliikmeks. Koolis õpetatakse Eestis elavatele mari lastele mari keelt, kultuuri, traditsioone ja ajalugu. Õppekava hõlmab mari keele ja kirjanduse õpet, rahvatantsu, -muusika, -kunsti ning käsitööga tutvumist, samuti nende harrastamist ning Marimaa ajaloo õpet.

Huvikooli ülesandeks on laste ja noorte loomevõime arendamine ning võimaluste loomine vaba aja mitmekülgseks sisustamiseks. Sellest lähtudes püüame korraldada oma kooli tööd nii, et lapsed siia alati sooviksid tulla – muusikatunnid, rahvustoidu valmistamise tunnid, käsitöötunnid, erinevate muuseumide külastamine, teiste rahvaste kultuuriga tutvumine, spordipäevad, väljasõidud jne.

Meie kooli eripära on selles, et meil on vähe lapsi ja nad on väga erinevas vanuses – seega püüame välja mõelda erinevaid õppevorme. Väga populaarseks on osutunud õpetada keelt erinevate tegevuste – laulu, tantsu, kunsti kaudu.

Leiame, et väga vajalikud ja huvitavad teadmised meie kooli lastele on digimaailma kohta: video ja foto oskused, sotsiaalvõrgustike kasutamine jm. Silmaringi aitavad laiendada külaskäigud teiste rahvusseltside juurde ning muuseumidesse, mis tutvustavad Eesti ajalugu ja kultuuri. Väga populaarne on iga-aastane marikeelne lastelaager Eesti marilaste seas.

Osaleme erinevatel avalikel linnaüritustel: Etnolaat, Vanalinnapäevad. Nendeks saavad lapsed kooli raames koos vanematega valmistuda. Õppeaasta jooksul püüame pidada erinevaid mari rahva pärimuslikke pühasid - see võimaldab säilitada järjepidevust.

Ootame oma kooli eri vanuses mari keele ja kultuuri huvilisi.

Kool tegutseb Tallinnas ERÜ ruumides. Tunnid toimuvad kokkuleppel nädalavahetustel ja argipäevadel.

Kooli pidaja on MTÜ Tallinna Mari Selts.

Pühapäevakool alustas tegevust aastal 1989.

Kooli põhieesmärk on toetada Eestis elavaid aserbaidžaani lapsi emakeele õppimisel ning kodumaa kultuuri ja ajaloo tundmisel. Koolis toimuvad aserbaidžaani keele ja kirjanduse, käsitöö, kokanduse, rahvatantsu, ajaloo ning kultuuri tunnid.

Tähistatakse aserbaidžaani rahvakalendri tähtpäevi ning kahte olulisemat üritust – Novruz ja Aserbaidžaani iseseisvuspäev. Õpilastele korraldatakse ka ekskursioone.

Õppetöös kasutatakse aktiivõppe meetodeid ning keelt arendavaid mänge ja filme.

Pühapäevakooli laste vanus ja keeleoskuse tase on väga erinev, seepärast töötatakse kahes rühmas – vanemad ja nooremad lapsed õpivad eraldi. See annab õpetajale võimaluse oma õppekava plaanida vastavalt õpilase vajadusele ning õpilastel on ka hea võimalus õppida rühmas, kus laste arv on väike ja keeletase on enam-vähem sama.

Õppimine Aserbaidžaani Pühapäevakoolis võimaldab õpilastel hiljem lihtsamalt sisse astuda Aserbaidžaani ülikoolidesse. Näiteks astusid kaks õpilast Aserbaidžaani Pedagoogika Ülikooli ja Aserbaidžaani Diplomaatide Kooli. Samuti on meie õpilaste seas olnud silmapaistvaid lõpetajaid: 2024. aastal lõpetas Leila Rägimova Reaalkooli kuldmedaliga ning 2025. aastal lõpetas Ülkär Gadžijeva Tallinna 21. Kooli kuldmedaliga.

Paljud meie endised pühapäevakooli õpilased on tänaseks jätkanud õpinguid väljaspool Eestit – Ameerikas, Hollandis, Belgias ja Itaalias. Mõned neist on juba edukalt loonud oma karjääri välismaal, jäädes samas truuks oma juurtele ja kultuurile.

Pühapäevakooli noored osalevad edukalt ülemaailmsetel aserbaidžaani kogukonna korraldatud seminaridel ning erinevates projektides.

Kooli pidaja on MTÜ Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan