| Integratsiooni Sihtasutus

Veel 600 Ukraina sõjapõgenikku saavad õppida tasuta eesti keelt

26.08.2024

Pakume alates septembrist kohanemisprogrammi Settle in Estonia raames Ukraina sõjapõgenikele tasuta eesti keele õpet nii algajatele mõeldud A1 ja A2-tasemel kui ka edasijõudnutele B1-tasemel. Ajutise kaitse saajatele on registreerumiseks avatud viimased 600 kohta sel aastal.

Ajutise kaitse saanud inimestele on registreerimine avatud viimastele vabadele kohtadele sel aastal. A1-tasemel on augusti viimase nädala alguses veel ligikaudu 250 vaba kohta, A2-tasemel 70 kohta ja B1 tasemel 300 kohta. Rahvusvahelise kaitse saanud Ukraina kodanikud saavad hetkel registreeruda ligi 100-le õppekohale kursustel tasemel A2 ja B1, sügisel lisandub neile 1800 õppekohta kursustel tasemel A1. Kursused toimuvad nii veebis kui ka suuremates linnades kohapeal, näiteks Tallinnas, Keilas, Pärnus, Tartus, Narvas ja Jõhvis.

„Ootame kõiki Ukrainast saabunud sõjapõgenikke tasuta eesti keelt õppima,” rõhutab Integratsiooni Sihtasutuse kohanemise valdkonnajuht Britta Saks. “Hea meel on pakkuda lisaks baaskeeleoskuse omandamisele ka B1-tasemel eesti keele kursusi, kuna keeletase B1 on vajalik paljudele ametikohtadele kandideerimiseks ja annab kindlustunde Eestis hakkamasaamiseks.”

Kursustele registreerimiseks on vaja luua konto kohanemisprogrammi Settle in Estonia veebilehel www.settleinestonia.ee ja registreerida end sealtkaudu sobivale kursusele. A2 ja B1-tasemel kursustele registreerumiseks peab olema läbitud eelnevad taseme eesti keele kursus Settle in Estonia programmis või näiteks ülikoolis, Töötukassas või mõnes järgnevatest keelekoolidest https://bit.ly/keeleamet. Kõik, kes on läbinud keelekursuse mujal kui Settle in Estonia programmis, peavad saatma kursuste läbimist tõendava sertifikaadi info@settleinestonia.ee, mis lisatakse Settle in Estonia süsteemi. Kui läbitud kursuste info on süsteemis, siis inimene näeb nii A2 kui ka B1-taseme kursusi ning saab registreeruda.

Täiendavate küsimuste korral aitavad lahkesti Integratsiooni Sihtasutuse nõustajad, kellega saab ühendust info@settleinestonia.ee e-posti kaudu.

Integratsiooni Sihtasutus korraldab tasuta eesti keele õpet ja muid Eestisse elama tulnud inimestele kohanemiseks mõeldud koolitusi kohanemisprogrammi Settle in Estonia raames. Täpse info pakutavate teenuste ja koolituste kohta leiab soovija Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt www.integratsioon.ee/kohanemine. Jooksvat infot keeleõppe kohta leiab kohanemisprogrammi Settle in Estonia Facebooki kontolt: https://www.facebook.com/settleinestonia.

Kohanemisprogrammi Settle in Estonia aasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.

Keeleõppijad lõid Narva parima kogukonnaaia

26.08.2024

Pühapäeval, 25. augustil valiti Narva parimaks kogukonnaaiaks Narva Residentuuri juures loodud aed nimega „Tunnete vikerkaar“. Žürii hinnata oli üheksa kogukonnaaeda, mille lõid ida-virumaalased Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele maja algatatud Aiahaldjate kooli raames.

„Meie kogukonnaaed on kinnitus, et eesti keelt saab samuti läbi ühiste tegevuste õppida. Väljendada ja arutada ideid, valida ja kasvatada taimi, kavandada ja selgitada töid on vaid mõned näited, mida nüüd saame ka eesti keeles tehtud. Loodetavasti innustab meie ökoaed narvalasi edasi pürgima ja oma kodulinna kaunistama,” jagas muljed parima kogukonnaaia üks loojaid Olga Lutška, kes elab Narvas ja nüüd soovib sarnast projekti ka oma õpetajatöös ette võtta.

Aiahaldjate koolis osales 35 Narva ja Sillamäe elanikku, kes kooli alguses valdasid eesti keelt kesktasemel. Osalejad moodustasid üheksa töörühma, milles töötasid välja ja viisid ellu oma unistuste aia projektid. Nii aianduse nippide jagamisel kui ka eesti keele õppimise osas olid igal sammul toeks Hiiumaa ametikooli õpetajad.

„Julgus eesti keeles rääkida kasvas sama jõudsalt kui aiad. Kiiduväärt on uudishimu ja pühendumus, millega osalejad andsid parima, et võimalikult palju juurde ammutada. Oskus palju erinevat ühildada väljendub ka võitjate töös – mitmekümnest taimest on loodud tervik,“ ütles Hiiumaa ametikooli õpetaja Lylian Lainoja, kes oli osalejatele algusest peale toeks.

Võimaluse ühildada eesti keele õpe kogukondlike aedade loomisega pakkus Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele maja, kes käivitas Aiahaldjate kooli koostöös Hiiumaa Ametikooli, Narva Kunstiresidentuuri ja Juhani Puukooliga. Tegevuse korraldasid keelemaja õpetajad Julia Viirsalu ja Monika Sooneste.

„Keeleõppijad saavad kasutada õpitut edaspidi ka argielus. Oma aeda luues, teistega kogemusi jagades või hoopis muust rääkides – Aiahaldjate kool avardas võimalusi. Sarnaselt varasemate koostööprojektidega kinnitas ka see algatus, et läbi ühiste harrastuste on keeleõpe tõhus ja tulemusrikas,” märkis eesti keele maja juht Anna Farafonova.

Narva elanikud ja külalised saavad kõiki Aiahaldjate kooli raames loodud kogukonnaaedu uudistada Narva Kunstiresidentuuri, Narva Kreenholmi kooli, Eesti keele maja ning Narva Sepa Hoolekandekeskuse juures.

Aiahaldjate kooli raames loodud kogukonnaaedu hindas žürii koosseisus Joanna Saart (Juhani Puukool), Lylian Lainoja (Hiiumaa Ametikool), Ivari Kandima (Hiiumaa Ametikool), Maarja Gustavson (Hiiumaa Ametikool), Anna Farafonova (Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele maja) ja Monika Sooneste (Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele maja).

Parimaks osutunud kogukonnaaia „Tunnete vikerkaar“ autorid on Olga Lutška, Jelena Suhhotina, Irina Klimko ja Diana Šanina.

FOTOD

Pildigalerii (Intergratsiooni Sihtasutus/ Jelizaveta Gross): https://photos.app.goo.gl/RivXwxSQpUVayapt8

eesti keel

Narva Muuseumi haridusprogramm A2+

Suhtlustase: A2+
Koht: Sihtasutus Narva Muuseum Vestervalli 21
Aeg: 26.10.2024 kell 11:00 - 13:15
Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: „Narva arhitektuuripärand“

Sisukirjeldus: Programmi viiakse läbi püsinäitusel „Vana Narva makett“. Uurides linna maketti, avaneb külastajatele võimalus sukelduda sõjaeelse linna atmosfääri, avastada linna arhitektuurilise eripära ning tutvuda mitmete erinevate arhitektuurisuundadega. Programmi käigus tõmmatakse paralleele Narva tänapäevase ilmega, räägitakse muutustest linnakodanike elus, olenevalt linna arengutingimustest.
Osalejaid oodatakse Narva Kunstigaleriis aadressil Vestervalli 21.

Kontakt: info@narvamuuseum.ee või tel 3599230.

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm, eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14564?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Kultuuririkkuse aasta kutsub tähistama rahvuste päeva

24.08.2024

24. september on Eestimaa rahvuste päev. Tänavu ootab Kultuuririkkuse aasta toimkond seda tähistama 14.–30. septembril mitmekesiste sündmustega üle Eesti.

Rahvuste päev on pühendatud Eestis elavatele rahvuskogukondadele. Selle algatas 2005. aastal Eestimaa Rahvuste Ühendus eesmärgiga eesti ja teiste Eestis elavate rahvuste kogukonnad kokku tuua. Sellest ajast on Eesti eri paigus rahvuste päeva tähistatud mitmesuguste sündmustega.

Tänavune kultuuririkkuse aasta loob võimaluse tähistada rahvuste päeva senisest suuremalt – igas maakonnas ja kaasates veelgi rohkem kogukondi. Teema-aasta toimkond on algatanud mitmeid ühistegevusi ja koondab kõik sündmused kokku ühte programmi.

14.–30. septembril on kõik oodatud osalema kontsertidel, näitustel, loengutel, töötubades ja muudel sündmustel, kus saab osa erinevatest rahvuskultuuridest. Programmi leiab kultuuririkkuse aasta veebilehelt www.kultuuririkkus.ee alates 7. septembrist.

Eestimaa rahvuste päeval ehk teisipäeval, 24. septembril kutsub kultuuririkkuse aasta toimkond heiskama Eesti lipu ja kandma rahvariideid või täiendama oma riietust rahvuslike elementidega.

Tänavuse rahvuste päeva tähistamise programm valmib koostöös Eestimaa Rahvuste Ühenduse, Eesti Rahvakultuuri Keskuse, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse, Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti ning erinevate rahvuste kultuuriseltsidega.

Kultuuririkkuse aasta on teema-aasta, mis toimub tänavu Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel eesmärgiga tähistada eesti ning teiste Eestis elavate rahvaste kultuuride mitmekesisust. Kogu info: www.kultuuririkkus.ee.

Rahvuste päev

Oma näoga Eesti: Rafaeli näoga Eesti on alati olnud ja jääb koduks

Narva Tatari Kultuuriseltsi juht, laulja ja avaliku elu tegelane Rafael Šarafetdinov nimetati Narva Rahvaste Maja administraatoriks. Sündinud Eestis. Tatarlasena on ta uhke, et Eestis on olemas ja õitseb tatari kogukond. Eesti on tema sünnimaa ja tal on hea meel, et ta sündis siin.

Olen Narva Tatari Kultuuriseltsi juht Rafael Šarafetdinov. Minu vanemad tulid siia Moskvast ja Nižni Novgorodist, et külastada seda linna ehitanud sugulasi. Neile meeldis Eesti, eriti Narva, nii väga, et nad otsustasid siia jääda. Niisiis mina ja mu vend sündisime juba siin.

Kui mu ema ja isa abiellusid – mu isa on moskvalane, ema on pärit Nižni Novgorodi lähedalt –, tulid nad siia, et külastada meie sugulasi, kes juba elasid siin. Sugulased ehitasid Maardu linna ja Eesti elektrijaama. Ema ja isa tulid siia elama. Ja neile meeldis Eestis, Narvas, nii väga, et nad otsustasid siia jääda. Nii minu vend kui ka mina sündisime siin.

Kuhu iganes ma ka ei läheks, kui ma Eestist lahkun, siis jään maksimaalselt kümneks päevaks. Ma tahan alati koju tagasi tulla – Eestisse tagasipöördumine on minu prioriteet. Ma ei saa kaua ilma Eestita olla.

Ma armastan publikut, ma armastan inimesi, ma armastan elu. Minu töö on seotud lavaga. Nüüd olen administraator Narva Rahvaste Majas. Minu jaoks on oluline tuua inimestele head, panna inimesed naeratama. See on kõige tähtsam. Minu kontoris on alati tee ja kohv, sest kõigepealt tuleb ületada suhtlemisbarjäär. Siis saab tööd jätkata. Kõik peab toimuma lahkusega.

Igal kultuuril on ilusad laulud, ilusad tantsud ja on tore, kui kultuurid saavad kokku. Ma olen alati selle poolt, et meil oleks multikultuurne „pärg“. Minu jaoks on väga oluline, et tatari kultuur õitseks, et kultuuriseltsid Eestis hakkaksid ühinema liitudeks, katusorganisatsioonidesse. See multikultuurne karussell muutub helgemaks ja värvilisemaks. Sel aastal on meie sümboliks kultuuriline mitmekesisus, aga olgu see alati nii, mitte ainult sel aastal.

Ma olen idamaine inimene, ma võin hilineda viis minutit või ma võin jõuda 40 minutit hiljem. Loomulikult ei ole see väga tore. Selles mõttes on eestlased mulle kultuuri õpetanud. Kõigis projektides, mida me eestlastega teeme, on eestlased täpsed ja vastutustundlikud, ja see on ka väga oluline. Olgu kõik aeglane, aga väga kvaliteetne. See on austus, millel ei ole piire.

Kirjeldage, kuidas te näete meie Eestit!

Näen Eestit paljurahvuselise ja kultuuriliselt rikka riigina. Siin on põimunud erinevate rahvaste traditsioonid, moodustades hämmastava mitmekesisuse. Jäägu meie riik alati sama helgeks ja mitmekesiseks kui praegu.

Mis teile Eestis meeldib?

Mulle meeldib Eesti kord ja täpsus. Need on eesti kultuuri olulised tunnused, mida ma hindan kõrgelt. Mulle meeldib ka see, kuidas eestlased hoiavad hoolikalt oma traditsioone ja väärtusi.

Mis teid Eestis üllatab?

Mind üllatab Eesti paljurahvuselisus ja kultuuriline mitmekesisus. Siin elavad erinevate rahvaste esindajad, kes kõik panustavad riigi arengusse ja heaolusse.

Mis on Eestis ootamatu/harjumatu?

Minu jaoks oli ebatavaline näha, kuidas siin hoitakse hoolega oma traditsioone. Eestlased hoiavad hoolega oma kultuuri, mis on teistes riikides haruldane.

Milliseid teie kultuuri aspekte võiks Eestis juurutada?

Meie, tatarlaste kultuurist võiks üle võtta külalislahkuse ja heatahtlikkuse traditsioonid. Püüame alati luua sooja ja sõbraliku õhkkonna ning arvan, et see võiks rikastada eesti kultuuri.

Kas arvate, et teie siinviibimine rikastab Eestit?

Ma arvan, et me rikastame Eesti kultuurilist mitmekesisust. Panustame oma traditsioonide, muusika ning külalislahkusega ja see muudab Eesti veel huvitavamaks ja mitmekülgsemaks.

Millised eesti harjumused olete omaks võtnud?

Olen üle võtnud täpsuse ja vastutustunde, mis on eestlastele väga olulised. Samuti meeldib mulle nende rahulik ja mõõdukas eluviis.

Mis on teie eesti lemmikroog?

Mulle meeldib üks eesti roog, mulgipuder, mis andis mulle ereda elamuse. Kuigi ma olen moslem ja ei söö sealiha, on olemas road, mida ma saan endale lubada, ja need on väga maitsvad.

Kas teil on mõni eesti lemmiklaul?

Mulle meeldib väga teha koostööd eesti muusikutega, näiteks Uku Suviste, Tatjana Mihhailovaga, meie hämmastav Alika Milova Narvast. Nende andekus ja looming inspireerivad mind. Loomulikult on mul palju eesti lemmiklaule. Minu lemmiklauludest meeldib mulle eriti Anni Veski „Eilne päev“,mille üle me oleme uhked. See laul on mul siiani meeles …

Tea, et iial,

muud ei soovi ma,

mu kingitus oled sa.

Kui mu kaenlas,

ehteks on su käed,

mu kallimaks kingiks jääd.

Kui ma kuhugi lähen, mängin seda laulu, ja kõik mõtlevad: „Jah, see on see laul!“ Kuid kõige meeldejäävam on minu jaoks ansambli 2 Quick Start „Kingitus“. Meie eesti „Kaerajaan“ on tõeline hitt, mille järgi tantsisid kõik, isegi meie Kaukaasia tuuril.

Kuidas kirjeldaksite eestlasi?

Eestlased on rahulikud, vastutustundlikud ja täpsed inimesed. Nad hoolivad oma kultuurist ja traditsioonidest, millest ma pean sügavalt lugu.

Oma näoga Eesti

Tallinn - Tartu A2+ - KOHAD TÄIS

Suhtlustase: A2+
Koht: Etnoweb MTÜ G. Otsa 9 parkimispeatusest, Estonia teatri kõrval
Aeg: 07.09.2024 kell 08:15 - 20:00
Formaat: Väljasõit

Tartu on tudengite linn ja eesti kultuuri häll, kust sai alguse rahvusülikool ja toimus esimene rahvuslik üldlaulupidu. Tule ülikoolilinna avastama!
Päevakavas toodud tegevuste käigus õpime ja harjutame eesti keelt ning kogume kultuurielamusi.
Kontaktisik on Liia Asanova: tel 5538663

-------
Õppereisi päevakava

Linnaekskursioon ja Toomemägi, Tartu Ülikooli ja muuseumi ekskursioon, Eesti Rahva Muuseumi külastus, räägime Vanemuise teatrist.

8.15 Väljasõit (Tallinnast aadressilt G. Otsa 9 parkimispeatusest, Estonia teatri kõrvalt)
13.00 Lõunapaus
20.00 Tagasi Tallinnas G. Otsa tänava parkimispeatuses

-----
Õppereisid on suunatud inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad eesti keelt praktiseerida; külastada kultuuriloolisi paiku ning muuseume, etendus- jt kultuuriasutusi, mis aitavad mõista eesti kultuuri eripära ja traditsioone.

Õppereisi rahastamisallikas: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14586?lang=et

Eesti Politseimuuseumi haridusprogramm A2+

Suhtlustase: A2+
Koht: SA Virumaa Muuseumi Eesti Politseimuuseum Tallinna 3, Rakvere
Aeg: 16.09.2024 kell 17:15 - 19:45
Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: „Turvaliselt Eestis“

Sisukirjeldus: Tutvustatakse Eesti politsei toimimist ja seeläbi siinses ühiskonnas kehtivaid väärtuseid. Politseimuuseumi ekspositsioonis ja välialal toimuvate praktiliste ja interaktiivsete tegevuste abil omandavad osalejad lihtsamat sõnavara, mis on seotud siseturvalisusega ja liiklusega. Erinevate tegevuste kaudu õpitakse tundma politseitööd ja ohutu liiklemise põhitõdesid.
Kontakt: Sandra Suviste e-mail: sandra@svm.ee

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm. Eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14468?lang=et

Toome esile Eesti kultuuririkkust Tallinna Maratonil!

21.08.2024

Tänavuse kultuuririkkuse aasta raames pakume ainulaadset võimalust näidata, kui kultuuririkas on meie Eesti – läbida üheskoos Eesti suurimal rahvaspordiüritusel ehk Tallinna Maratonil kõige rahvarohkemad distantsid. Selleks ootavad sündmuse korraldajad erinevate kogukondade liikmeid ja peresid tasuta ajavõtuta kõndima või jooksma

> tervitusjooksul – Kadrioru pargis reedel, 6. septembril alates kella 18.30st (4,2 km)

> ja Tallinna Sügisjooksul – kesklinnas laupäeval, 7. septembril alates kella 14st (10 km)

Et mõlemal distantsil jääks silma meie kultuuririkkus, paluvad korraldajad osalejatel täiustada oma riideid kasvõi mõne rahvusliku elemendiga, nt kirivöö, särk, seelik, kuub, peapael, põlvikud – valik on teie!

Osalemiseks tuleb huvilistel registreeruda hiljemalt reedel, 30. augustil sellel grupilingil: REGISTREERU. Seejuures on oluline jälgida, et osaleja andmed oleksid korrektsed, sh meilid ja telefoninumbrid – nende abil hoiame teiega ühendust. Tasuta osalemise tagab vaid õigeaegne registreerumine.

Lisaks pakuvad Tallinna Maratoni korraldajad rahvuskogukondade liikmetele ja peredele 20% soodustust kõigile ajavõtuga distantsidele (42 km, 21 km ja 10 km). Soodustuse kasutamiseks tuleb igal huvilisel registreeruda hiljemalt reedel, 30. augustil, kasutades sooduskoodi MarathonxTLN2024: REGISTREERU.

Küsimustega palume pöörduda järgnevatel kontaktidel: Katja Sepp (Integratsiooni Sihtasutuse kommunikatsioonijuht) – tel 53074951, e-post katja.sepp@integratsioon.ee.

kultuuririkkus

Ootame kursustele eesti keele majas

19.08.2024

Kutsume kõiki eesti keele kursustele, mida sel sügisel viivad läbi Eesti keele maja õpetajad. Saate koheselt registreerida ennast tasuta tasemekursusele või erikursusele. Täpsemalt:

TASEMEKURSUSED võimaldavad arendada eesti keele oskust tasemele A1, A2, B1.1 või B1.2. Osalemise eelduseks on eesti keele oskus eelneval tasemel. Kursused algavad septembrist eesti keele majas Narvas, Tallinnas ja veebis. Tasemekursustel on 19. augusti kl 11.00 seisuga pea 70 vaba kohta. Rohkem infot ja registreerumine tasemekursustele meie iseteeninduses: LINK.

ERIKURSUSED arendavad mõnda konkreetset oskust, näiteks kirjutamisoskust, kuulamisoskust, hääldust või suhtlemisoskust. Osalemise eeldus on eesti keele oskus märgitud tasemel. 40-80 akadeemilist tundi kestvat erikursust saab läbida tundides, mis toimuvad eesti keele majas Narvas ja Tallinnas või veebis. Valdav osa kursusi algab septembris, üks neist – novembris. Seisuga 19. august 2024 kell 11.00 on erikursustele oodatud ligi 80 inimest. Rohkem infot ja registreerumine erikursustele meie iseteeninduses:
> Inimene ja riik (alates B2): LINK
> Meie lood (alates B1.1): LINK
> Eesti muusika 100 aastat: Georg Otsast Nubluni (alates B1): LINK
> Kirjutame üheskoos (alates B1): LINK
> Lõpuks leidsin sind (alates B1): LINK
> Söödavad metsa- ja aiataimed (alates B2): LINK
> Kirjutame üheskoos (alates B1): LINK

Soovitame sobiva kursuse leidmiseks arvestada kolme aspekti: teenuse nimetus, teenuse tase ja toimumiskoht. See aitab teil kiiremini leida huvipakkuvad kursused ja registreeruda neile.

Registreerumine kestab kuni pakutavatel kursustel on vabu kohti.

Iseteenindusest leiate ka teisi võimalusi eesti keele õppimiseks, nt keeleklubid, keelekohvikud ja keelekursused: LINK.

Küsimustega palume pöörduda meie nõustajate poole: LINK.

Keeleõpe

Oma näoga Eesti: „Kaksikmaalane“ Hannele Valkeeniemi ehk kuidas Soome ja Eesti kultuur kohtuvad ühe inimese südames

Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniem on elanud Eestis peaaegu kümme aastat. Kuigi ta on ühe jalaga oma Soome kodus, on Eesti saanud talle teiseks kodumaaks. Hannele räägib, kuidas ta on avastanud Eesti kultuuri ja samal ajal sügavamalt mõistnud oma soome identiteeti. Ta usub, et mõlemal riigil on palju üksteiselt õppida ja et kultuuridevaheline vahetus rikastab meid kõiki.

Minu nimi on Hannele Valkeeniemi ja ma olen soomlane. Tutvustan Soome kultuuri. Eesti on mu teine kodumaa ja ta on minu koduse soome kultuuri oluline osa. Kui olen Eestis, õpin tegelikult paremini tundma oma kultuuri ja soome-ugri sügavaid juuri ning mõistan, kuidas asjad on arenenud Eestis ja Soomes. See aitab mind iseennast paremini tundma õppida.

Intervjuu Hannele Valkeeniemiga:

Kuidas te Eestisse sattusite ja miks siia jäite?

Olen Eestis elanud peaaegu kümme aastat. Vahel olen viibinud ka Soomes. Ma olen ühe jalaga Soomes kinni, seega pole ma võib-olla tavaline sisserändaja. Pigem olen kahe kodumaaga inimene, kellel on alati olnud huvi Eesti vastu, juba noorest peale, kui Eesti oli Nõukogude Liidu osa ja Eestist ei räägitud. Kui mul avanes võimalus siia tööle tulla, haarasin sellest kinni.

Mis nägu on Eesti teie silmis?

Minu Eesti on mitmekihiline ja kontrastne, ühendades modernse tehnoloogia ja sügava pärimuse. See teeb Eesti minu jaoks väga huvitavaks ja meeldivaks kohaks.

Kuidas tundus eesti keele õppimine? Kas Soome keel aitas?

Soome keel aitas alguses. Siiski tuli ette raskusi, eriti seoses eri tähendusega sõnadega. See võttis aega ja vahel mõtlesin, et ma ei õpi seda keelt kunagi ära. Aga mingil hetkel tundsin, et ma siiski taipan.

Mis teid nüüd Eestis hoiab?

Nüüd töötan Soome Instituudi juhatajana. Minu töö seisneb Soome ja Eesti teineteisele lähemale toomises, kultuurivahetuse ja ühiste projektide edendamises. On paradoksaalne, et kuigi oleme naabrid, tunneme teineteist suhteliselt vähe.

Mis teile Eestis kõige rohkem meeldib?

Eesti on mu teine kodumaa. Mind huvitas, miks meile Soomes ei räägitud Eestist midagi, vaid ainult Nõukogude Liidust. Soovin paremini mõista soome-ugri juuri, kuidas asjad on arenenud Eestis ja Soomes. See aitab mul ka ennast paremini tundma õppida.

Mis on teid Eestis üllatanud?

Mind üllatab sageli, et see, mida arvame olevat sarnane, polegi alati sama, ja see, mis tundub erinev, polegi nii erinev. Näiteks regilaulud on meil samad, kuid sinatamine on rohkem Euroopa ja Saksa kultuuri mõjuga. Positiivselt üllatab ka ajaloo kohalolek Eestis, siin on palju erinevaid kihte.

Kas on midagi, mis Eestis tundub teile võõras?

Kui pead mujale kolima, pead kohanema. Siiani pole olnud midagi, mida ma poleks omaks võtnud. Samas hindan väga põhjamaist võrdsuse põhimõtet, mis Eestis on mõisakultuuri tõttu vähem levinud.

Mida võiks Soome kultuurist Eestis rakendada?

Soome ja Eesti on mõlemad väikesed ja ilma suurte loodusvaradeta. Oluline on haridus ja lugemisoskus, enese arendamine ja harimine.

Kuidas teie kohalolek Eestis rikastab kultuuri?

Loodan, et eestlased kasutavad võimalust uurida oma juuri Soome kaudu, sügavamalt tutvuda ajalooga. See on nagu kõverpeegel, mis aitab paremini aru saada ka iseendast.

Kas olete eestlastelt midagi omaks võtnud, mis nüüd soomlastele tundub ebatavaline?

Olen muutunud vähem pika perspektiivi planeerijaks. Soomlased planeerivad väga pikalt ette, kuid Eestis olen õppinud olema rahulikum ja mitte nii kaugele planeerima.

Milline on keskmine eestlane?

Keskmine eestlane on kiirem ja julgem riskima kui soomlane. Eestlased tegutsevad kohe ja parandavad vajadusel hiljem, samas kui soomlased planeerivad pikalt. Eestlased on ellujäämise maailmameistrid, mis on tingitud ajaloolistest väljakutsetest.

Eesti lemmiktoit ja muusika?

Lemmiktoit on kiluleib, mida Eestis pakutakse palju ja erinevatel puhkudel. Soomes on sarnane toit, aga mitte nii levinud. Lemmikmuusika hulka kuuluvad erinevad koorilaulud. Ootan väga võimalust osaleda laulupeol.

Oma näoga Eesti