Kui oled hiljuti Eestisse kolinud, võib siinne elu tunduda esialgu keerulise mõistatusena. Miks inimesed tänaval ei naerata ega vestlust ei alusta? Kuidas leida sõpru keskkonnas, mis tundub pealtnäha väga kinnine? Ja kuidas eesti keel ometi selgeks saada? Vastused võib leida ootamatust kohast – Eesti Vabaõhumuuseumist –, kui hakata uurima Eesti ajalugu ja siinseid kombeid.
Tallinnas asuv Eesti Vabaõhumuuseum ei ole üksnes kogum vanu maju, vaid justkui aken eestlaste hingeellu. Lisaks sellele, et muuseum on külastamiseks avatud nii kohalikele eestlastele kui ka Eestit külastavatele turistidele, pakub see tegevusi ka neile, kes on hiljuti siia elama asunud. Selliste programmide eesmärk on tutvustada meie väikese riigi kultuuri ja ajalugu ning pakkuda eesti keele õppimiseks tavapärasest teistmoodi lähenemist.
Muuseumi lõimumis- ja sotsiaalsete programmide projektijuhi Einike Sooväli sõnul on Eesti Vabaõhumuuseum uutele elanikele ideaalne koht alustamiseks, sest nii saab Eesti ühiskonda mõista tervikuna – silmade, kõrvade ja isikliku kogemuse kaudu.
Miks eestlane ei naerata?
Einike Sooväli selgitab, et muuseumis nähtav ja kogetav aitab lahti harutada eestlaste iseloomu tagamaid. „Kuna meie ekspositsioon on väga suur ja hõlmab ligi sadat maja, mis on pärit erinevatest ajastutest, saame siin Eesti ajaloo lahti rääkida algusest kuni tänapäevani. Ja mitte ainult rääkida, vaid ka näidata,” ütleb ta.
„See annab uussisserändajatele väga hea stardi, sest nad hakkavad mõistma, miks eestlased on sellised, nagu nad on: miks me ei naerata palju, miks suhtume alguses võõrastesse ettevaatlikult ja miks on meie suhe religiooniga pigem tagasihoidlik. Näiteks räägime sellest, et eestlane usub eelkõige töösse ja isiklikku vastutusse ning et pika võõrvõimude all elamise kogemus on õpetanud meid kõige uuega alguses ettevaatlik ja pigem kahtlustav olema.“
Kui mõistad, et eestlase vaoshoitus ei ole ebaviisakus, vaid ajalooline pärand, muutub lihtsamaks nii suhtlemine kui ka uute kontaktide loomine
Kultuuriklubi: eestikeelsed sõbrad kõikjalt maailmast
Üks peamisi uussisserändajatele mõeldud keele- ja kultuuriprogramme Eesti Vabaõhumuuseumis on kultuuriklubi, mis on suunatud inimestele, kelle eesti keele oskus on vähemalt tasemel B2.
Kultuuriklubi on kord nädalas kolmeks tunniks koos käiv grupp. Igal korral võetakse ette uus teema – alates Eesti ajaloost ja kommetest kuni igapäevaeluni. Grupp pannakse kokku koostöös Integratsiooni Sihtasutusega ning sellesse kuuluvad eri rahvusest inimesed.
„Mida rohkem erinevaid rahvusi grupis on, seda põnevam on nii meil endil kui ka neil, kes siia tulevad – kõigil on ju oma ajalugu ja kogemused,“ märgib Sooväli ja lisab, et praegu koos käivas grupis on inimesi näiteks Nigeeriast, Ungarist, Egiptusest ja Ukrainast.
Kultuuriklubi grupp on teadlikult väike – rühma mahub kuni 20 osalejat. See võimaldab kõigil aktiivselt kaasa rääkida ja loob usaldusliku õhkkonna. Kui grupp on kord koos, jääb see kogu programmi ajaks samaks. Uued osalejad saavad kandideerida järgmiste voorude ajal.
Äsja alanud 2026. aastal on oodata programmide jätkumist ning lisandumas on ka rühmi, mis on mõeldud täiesti algajatele eesti keele õppijatele. Programmiga liitumiseks tasub hoida silm peal Integratsiooni Sihtasutuse iseteenindusel https://pesa.integratsioon.ee/login.
Õppimine ilma eksamistressita
Muuseumikülastuste kaudu eesti keele õppimine on paljude jaoks tihtipeale lihtsam ja tõhusam kui klassiruumis sõnu pähe õppida, sest julgustab eesti keelt kohe praktikas kasutama.
Suhtluskeeleks on sellistes programmides alati eesti keel. „Kuna koos on väga erineva kultuuri- ja keeletaustaga inimesed, on loomulik, et meie ühine keel ei ole midagi muud kui eesti keel,” märgib Sooväli. „Vastavalt grupis osalejate keeletasemele saan rääkimisel appi võtta kehakeele ning vajadusel kasutada võimalikult lihtsaid sõnu ja väljendeid. Muuseumis on hea keelt õppida just seepärast, et osalejd näevad neid asju ja kohti, millest me parajasti räägime.“
Einike Sooväli rõhutab, et keeleõppe puhul ei ole tähtis rääkida vigadeta – tähtis on lihtsalt rääkida. „Ütlen osalejatele alati, et teil on lubatud eksida – me aktsepteerime kõiki vigu. See panebki inimesed vabamalt suhtlema. Samuti aitab pinget maha võtta see, et programmi lõpus ei ole eksamit, vaid see on puhas rõõm uutest teadmistest.“
Siiski paneb ta südamele, et programmiga liitudes on oluline kohtumistel järjepidevalt osaleda. Kuigi lõpus eksamit ei ole, saavad aktiivselt osalenud inimesed diplomi ning nende kohta kirjutatakse iseloomustus. „Sellise kursuse läbimine on väga hea kogemus, mida panna kirja ka oma CV-sse. Tööandja saab iseloomustuse põhjal aimu, kas inimene on püüdlik ja kui vabalt ta eesti keeles suhtleb. Sellise programmi läbimine on päris suur boonus, isegi lausa kvaliteedimärk,“ rõhutab Sooväli.
Uued kogemused vabatahtliku töö kaudu
Lisaks programmides osalemisele on uussisserändajatel võimalik Eesti Vabaõhumuuseumis kaasa lüüa ka vabatahtlikuna. Muuseumil on suur vabatahtlike võrgustik ning abi on oodatud nii üritustel erinevates ülesannetes kui ka igapäevastes heakorratöödes, nagu puude ladumine või lehtede riisumine.
„Järjest sagedamini näeme vabatahtlikena just välismaalt pärit inimesi. Ilmselt seetõttu, et paljudel ei ole siin veel peret ja seega on neil rohkem vaba aega ning soovi midagi uut teada saada. Vabatahtlik töö annab selleks häid võimalusi. Samuti on see hea viis leida uusi kontakte nii teiste välismaalaste kui kohalike seast,” märgib Einike Sooväli.
„Ja me ei paku vabatahtlikele ainult tööd, vaid ka meelelahutust, näiteks kutsume neid suitsusauna. Kes ei ole käinud – palun! Olete väga oodatud.”
Einikese kolm soovitust neile, kes on hiljuti Eestisse elama asunud
- Alusta väikestest sammudest.
Õpi selgeks vähemalt kaks eestikeelset sõna – „tere” ja „aitäh”. Kuna eestlasi ja eesti keelt kõnelevaid inimesi on maailmas nii vähe, on see üks suurimaid komplimente, mida välismaalane eestlastele teha saab. - Ole kannatlik.
Eestlased on pigem pikaldase loomuga ja tee eestlase südamesse võtab aega. Ära kiirusta ega ole pealetükkiv, vaid proovi eestlasega sõbruneda tasapisi. Kui eestlasega lähedaseks saada, avastad külma pinna alt väga truu ja toetava sõbra. - Ära jää koduseinte vahele ootama.
Kui võtad ühiskonnaelust aktiivselt osa, avaneb sinu jaoks täiesti uus maailm. Eestis on palju võimalusi teha midagi toredat. Elu on lühike, seega ammuta uuest riigist nii palju teadmisi ja oskusi kui võimalik. See muudab sind palju rikkamaks ja annab hindamatu kogemuse kogu eluks.
Artikkel ilmus kohanemise valdkonna sihtrühma uudiskirjas. Uudiskirja saamiseks täitke vorm.
