Navaneeth Krishnan seisis eesti keele õppimisel mõningate tagasilöökidega silmitsi, kuid ta ei ole alla andnud ja ka teie ei tohiks seda teha   

Navaneeth tuli Eestisse kuus aastat tagasi, et läbida Tallinnas magistriõpet. Tema lugu on suurepärane näide sellest, kui keeruline võib kolimine ühest riigist teise olla ja miks kohanemisprogramm Settle in Estonia on väga kasulik. 

Aitäh, et liitusid meiega täna! Kas sina võiksid alustuseks ennast tutvustada? 

Kõigepealt ütlen, et mul on hea meel siin olla. Minu nimi on Navaneeth ja ma olen Indiast pärit. Olen tarkvarainsener ning olen elanud ja töötanud Eestis juba üle viie aasta. 

Kas sina võiksid meile öelda, kuidas sa Eestisse sattusid? 

Ma kolisin siia peaaegu kuus aastat tagasi, 2018. aasta septembris, et omandada bakalaureusekraadi. Ma ei olnud lõpetanud oma kraadi Indias, kus on ilma diplomita töötamine üsna häbimärgistatud. Tahtsin seda muuta ja otsisin programme välismaal. 

Mis ajendas sind valima just Eestit? 

Algselt mul ei olnud Eestit plaanides. Kolimisfirma soovitas seda, väites, et see on ainulaadne võimalus, sest nad ei ole varem kedagi sinna saatnud. Pärast uurimist avaldasid mulle muljet Eesti nõukogudejärgsed saavutused ning otsustasin kandideerida TalTechi küberturbe kursusele. 

Mis väljakutsed seisid saabumisel sinu ees? 

Ma pidin elama üliõpilaselamus ja jagama tuba teistega, mis oli ebamugav. Lisaks sellele sain kiiresti aru, et mul on vaja tööd leida, et ülal pidada ennast õpingute ajal. Leidsin tööd, kuid see ei meeldinud mulle, nii et läksin paari kuu pärast Pipedrive’i üle. 

See kõlab nagu tõsine muutus. Mis sai sinu õpingutega TalTechis? 

Kahjuks visati mind ülikoolist välja, sest ma ei saanud aru akadeemilistest nõuetest. Indias võib sageli aineid läbi kukkuda ja hiljem neid sooritada, kuid siin ei olnud see nii. 

See on raske kogemus. Kuidas sa väljaviskamisega toime tulid? 

Ma olin alguses šokeeritud ja rääkisin dekaaniga, et kinnitada minu staatust. See oli raske õpikogemus, aga ma suunasin oma tähelepanu tööle. 

Sa mainisid, et töötasid Pipedrive’is neli aastat. Kuidas see kogemus mõjutas sind? 

See oli väärtuslik kogemus. Õppisin palju juurde, kuid mind puudutas üle aasta tagasi toimunud koondamine. Praegu töötan mujal ja olen oma praeguse tööga rahul. 

Ma saan aru, et sa oled proovinud eesti keelt õppida. Kas see oli Pipedrive’is töötamise ajal? 

Ma arvan, et võtsin oma esimest kursust pärast Pipedrive’is töö alustamist. Ettevõte pakkus keelekursusi, mis lihtsustas minu jaoks töö ja õppimise tasakaalustamist. 

Seda on tore kuulda!  Kas sina võiksid meile rääkida oma kogemustest keelega? 

Jah, ma proovisin eesti keelt õppida, kuid kahjuks pidin oma A2-kursuse keskel peatuma. Mul on ka eestlasest kaaslane Saaremaalt, kes aitab mul natuke keelt õppida. 

Sina mainisid, et oled läbinud nii A1- kui ka A2-kursuse. Mis olid erinevused kahe taseme vahel? 

A1-kursus keskendus peamiselt põhisõnavara arendamisele, samas kui A2-kursusel oli rohkem grammatikat. A2-kursusel ei kasutanud õpetaja aga üldse inglise keelt, mis tegi selle keerulisemaks võrreldes A1-kursusega, kus olid tõlked olemas. 

Kõlab nii, et selle õpetamismetoodika eesmärk on õpilaste keelekümblus. Mida sa arvad sellest lähenemisest? 

Ma arvan, et võib see mõnede jaoks tõhus olla, kuid täiskasvanutele oleks kasulikum õpetada grammatikareegleid varem. Paljud kursuste ülesehitus tundus olevat liiga sarnane sellega, kuidas õpivad lapsed, mis ei pruugi sobida täiskasvanutele, kes juba oskavad mitut keelt. 

Mida sa arvad oma praegusest eesti keele tasemest? Kas sa võid seda igapäevaelus kasutada? 

Ma hakkasin hiljuti uuesti õppima, kasutades õpikuid varem läbitud kursustest, ja toetun oma tüdruku abile. Olen kuulnud sõpradelt erinevaid lugusid eesti keele õppimise kohta – mõned soovitavad leida eraõpetaja, teised on saanud edukalt hakkama lihtsalt õpikute abil. 

Kas sina oled otsinud mingeid veebikursusi või rakendusi eesti keele õppimiseks? 

Ma olen kaalunud mõne Duolingoga sarnase rakenduse proovimist, kuid tundub, et need õpetavad peamiselt sõnavara ilma grammatikat seletamata, mis ei haara mind kaasa. 

Mis on senini olnud eesti keele õppimise juures kõige üllatavam sinu jaoks? 

Ma olin üllatunud, kui palju erineb see inglise keelest, isegi võrreldes teiste keeltega, mida ma olen õppinud. Häälikud, struktuur ja eriti käänded on üsna ainulaadsed. See on olnud väljakutse, kuid ma olin rõõmus, kui tegin endale millegi uue selgeks või vestlesin natuke eesti keeles. 

Kas sinul on mingeid konkreetseid eesmärke eesti keele õppimisel? Näiteks suuta vestelda kindlast teemast või lugeda eesti keeles kirjandust? 

Tahaksin jõuda tasemele, millel ma võiksin mugavalt vestelda igapäevaelust, võib-olla isegi osaleda aruteludes tehnoloogia ja innovatsiooni üle, sest need on valdkonnad, mis pakuvad mulle huvi. Romaani lugemine eesti keeles oleks ka suurepärane eesmärk, kuigi ma alustaksin pigem lihtsamatest tekstidest! 

Kuidas sa arvad, kas on Eesti kultuuri tundmaõppimine sinu integratsiooniprotsessi jaoks oluline? 

Jah, ma arvan, et see on väga oluline. Keel on võti kultuuri nüansside, tavade ja ühiskondlike väärtuste mõistmiseks. Kui ma saaksin osaleda kohalikel pidustustel või tunda kultuurilisi viiteid vestlustes, tunneksin ennast kogukonnaga rohkem seotud olevat. 

See on läbimõeldud vaatenurk. Kas on midagi konkreetset Eesti kultuuris, mis on sinu arvates eriti huvitav või erinev sinu omast? 

Eriline tähelepanu loodusele ja keskkonnale on minu arvates väga värskendav. Eestis on tugev side loodusega – näiteks armastus matkamise ja kaunite rahvusparkide vastu. See erineb üsna palju linnalisest eluviisist, millega ma olin Indias harjunud. 

Loodus mängib Eesti elus suurt rolli! Kas sinul on olnud võimalus avastada siin mõnda rahvusparki või loodusala sinu viibimise ajal? 

Jah, ma käisin mõni aeg tagasi Lahemaa rahvuspargis ja see oli vapustav! Metsad, rannik – see on täiesti teine maailm võrreldes sellega, millega ma harjunud olen. Tulevikus tahan kindlasti rohkem parke avastada. 

See on imeline! Loodus loob meeldejäävaid elamusi. Seega, vaadates tulevikku, kas sina jääksid Eestisse pikaajaliselt? 

Jääksin küll. Hindan siinset elustiili, võimalusi tehnoloogiasektoris ja elukvaliteeti kõrgelt. Kui ma parandan jätkuvalt oma eesti keele oskust ja integreerun paremini, siis näen enda tulevikku Eestis. 

Seda on tore kuulda! Tundub, et sinul on kindel plaan ja positiivne suhtumine. Kas on mõni soovitus, mida sa tahaksid jagada teiste välismaalastega, kellel võib olla sarnaseid probleeme keeleõppes ja kohanemisel Eestis? 

Ma ütleksin, et varuge kannatlikkust ja olge avatud meelega. Uue keele õppimine ja teise kultuuriga kohanemine võtab aega ning selle käigus vigade tegemine on täiesti normaalne. Suhelge kohalikega, osalege kogukonnaüritustel ja ärge kartke keelt kasutada, isegi kui kahtlete endas. 

Ma arvan, et uustulnukatel tuleb kindlasti keskenduda võrgustiku loomisele. Sõprade leidmine võib olla raske, kuid see on väga oluline. Osalege üritustel, liituge huviringidega või võtke osa kogukonna tegevusest. Seal kohtute inimestega, kes samuti otsivad suhtlemist. 

See on suurepärane soovitus! Aga näiteks mõned praktilised nõuanded? Kas on sinul mingeid konkreetseid näpunäiteid Eesti igapäevaelus orienteerumiseks? 

Absoluutselt! Tutvuge kohalike tavade ja teenustega. Näiteks tehke endale selgeks, kuidas toimib ühistransport, kust saab toidukaupu osta ning kuidas saada tervishoiuteenuseid. Alguses võib see tunduda üle jõu käivana, aga kui te saate sellest aimu, muutub asi lihtsamaks. 

Aga mis puudutab kultuurilisi aspekte? Kuidas uustulnukad õpivad Eesti kultuuri paremini tundma? 

Ma arvan, et on oluline sukelduda kultuuri. Proovige osaleda kohalikel festivalidel, tutvuge Eesti köögiga ja ajalooga. Kohalike filmide vaatamine või eesti muusika kuulamine võib ka anda ülevaate kultuurist. 

See on väärtuslik vaatenurk! Rääkides kultuurist, kas sinul on juba mingeid Eesti lemmiktavasid või -pühi? 

Jah, mulle meeldib väga jaanipäev. Lõkke ja kogunemistega pidustused on suurepärane viis kohalikku kultuuri kogeda ja inimestega suhelda. See on ka ilus aastaaeg pikkade päevade ja piduliku meeleoluga. 

See kõlab nagu imeline kogemus! Lõpetuseks, kui keegi tunneks end ülekoormatuna, mida sa ütleksid, et teda innustada? 

Ma tuletaksin neile meelde, et see on täiesti normaalne, kui tekib ülekoormatuse tunne uues riigis kohanemisel. Tehke üks samm korraga. Tähistage väikseid võite, näiteks kui tellite edukalt eesti keeles kohvi või leiate uue sõbra. Ärge kartke abi või nõu küsida – siin on toetav kogukond. 

Suur aitäh, et jagasid täna oma teadmisi ja kogemusi. On olnud suur rõõm sinuga rääkida! 

Aitäh, et kutsusite mind! Loodan, et minu kogemus aitab teisi nende teekonnal Eestis. 

Navaneethh Krishnan

Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.

Tagasipöördumistoetus uueks alguseks Eestis

Integratsiooni Sihtasutus pakub nõustamist ja rahalist toetust tagasipöördujatele, kellel on tekkinud huvi ja soov taas Eestis elu alustada. Tagasipöördumise toetust rahastab Kultuuriministeerium. 

Tagasipöördumistoetus on suunatud pikka aega võõrsil viibinud lastega perede tagasipöördumise soodustamiseks ning see aitab inimestel sujuvalt alustada elu Eestis uuesti ning toetab kiiret kohanemist tagasipöördumisega kaasnevas uues keskkonnas. Toetame ka osalise või täieliku töövõime puudumisega isikuid ja kuni 40-aastasi välismaal magistri- ja doktoriõppe läbinud noori.  

Põhitoetuse maksimaalne suurus on 640 eurot taotleja kohta. Lisatoetuse maksimaalne suurus on 640 eurot iga alaealise tagasipöörduva lapse kohta ning kuni 640 eurot transpordi- ja kolimiskulude hüvitamiseks. 

Integratsiooni Sihtasutuse rahvuskaaslaste nõustamisteenuse valdkonnajuhi Kaire Cocker´i sõnul on toetus kindlasti oluliseks abiks kohanemisel. “Oletame, et eesti naine on elanud USAs üheksa aastat ja naaseb kahe lapsega Eestisse elama, siis toetust taotledes on tal võimalik saada kokku 2560 eurot, kui tal puuduvad säästud ning sissetulek Eestis ja ta taotleb toetust 8 kuu jooksul Eestisse saabumise päevast,” tõi Cocker näite. “See on raha mida ta saab kasutada oma pere toimetulekuks seni, kuni leiab töö Eestis,” lisas ta.  

Toetust saab taotleda kohe pärast isiku(te) Eesti rahvastikuregistrisse kandmist, kuni hiljemalt 8 kuu möödumisel tagasipöördumisest.  

Täpsemalt saate toetuste ja nende saamise tingimuste kohta lugeda: https://www.integratsioon.ee/toetus-tagasipoordujale

Taotlusankeedi saab alla laadida: https://integratsioon.ee/tagasipoordumistoetus 

Tagasipöördumine on välisriigis elavate etniliste eestlaste ja Eesti kodanike ning nende järeltulijate püsivalt Eestisse elama asumine.  

Täiendavad küsimused palume saata: tagasieestisse@integratsioon.ee  

Tagasipöördujate toetus

 

Narva - Lääne-Harjumaa 2025

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Õppekeskus OÜ Peetri plats, Narva
  • Aeg: 13.09.2025 kell 07:00 - 19:30
  • Formaat: Väljasõit

Tähelepanu! Õppereisil saavad osaleda ainult eelnevalt registreerunud inimesed.
Korralduse sujuvuse ja rahastaja reeglite järgimise tõttu ei saa me kahjuks registreerimata inimesi bussi lubada.

Külastatakse Harju-Madise kirikut, giidiga ekskursioon Arvo Pärdi Keskuses ja Keila joa ja Keila- Joa lossi külastus.

Lisainfo: Janus Paurmanilt e-posti aadressil januspaurman@gmail.com või telefonil 5660 4379

7.00 – Väljasõit Peetri plats, Narva
7.05 - TEMPO
7.20 - Sillamäe bussijaam
7.45 - Jõhvi bussijaam
11.00 – 12.00 - Külastatakse Harju-Madise kirikut
12.20 – 13.00 Lõunasöök
13.15 – 14.30 giidiga ekskursioon Arvo Pärdi Keskuses
14.45 – 15.45 - Keila- Joa lossi külastus koos giidiga
16.00 – Tagasisõit Narva
19.30 - Tagasi Narvas, Peetri plats

Õppereisid on suunatud nendele täiskasvanud inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad eesti keelt praktiseerida; külastada kultuuriloolisi paiku ning muuseume, etendus- jt kultuuriasutusi, mis aitavad mõista eesti kultuuri eripära ja traditsioone. Õppereisi viib läbi Õppekeskus OÜ.

Õppereisi rahastamisallikas: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15317?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

“Minu Narva” Kodukandi lood B1+ (Narva)

  • Suhtlustase: B1+
  • Koht: Narva eesti keele maja Linda 2
  • Aeg: 23.09.2025 kell 18:00 - 20:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

“Minu Narva” Kodukandi lood - on kohtumiste sari, kus Narva Eesti Seltsi ja Narva Hanseni nimelise Muinsuste Seltsi liige ning koduloo huviline Silvia Ilmenskaja jagab oma teadmisi ja mälestusi.

Silvia on neljandat põlve narvalane. Tema lapsepõlve Narva oli varemetes, kuid juba nelja-aastaselt kuulas ta huviga vanemate ja tuttavate jutte sellest, milline linn oli enne sõda. Need mälestused olid tihti kurvad, sest räägiti kaunist ja unikaalsest Narvast, mille sõda hävitas. Säilinud fotodelt võib aga näha ilusa sõjaeelse Narva tänavaid ja hooneid.

Kohtumistel tutvume Narva tänavate, majade ja koolide lugudega ning kuulame ka põnevat lugu Koidula tänava kummitusest.

Silvia Ilmenskaja on mitmete ajalooteemaliste lugude autor, mille on avaldanud erinevad väljaanded. Tema isiklikus raamatukogus on arvukalt Narva ajaloole pühendatud teoseid, mille väljaandmist on toetanud Narva Eesti Maja. Kohtumise osalejatel on võimalus tutvuda nende haruldaste raamatutega kohapeal.

Ootame kõiki ajaloohuvilisi osa saama nendest ainulaadsetest juttudest!

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15640?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Tantsumaja

  • Suhtlustase: A1+
  • Koht: Narva eesti keele maja Kultuurimaja Rugodiv, Puškini tn 8
  • Aeg: 11.09.2025 kell 18:00 - 20:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

Pärimustantsuõhtutel mängivad tantsuks muusikat Eesti pärimusmuusikud, kes sõidavad kohale nii lähemalt kui kaugemalt ja mängivad erinevaid instrumente mandoliinist torupillini.

Tantsumajas osalemiseks ei ole vajalik keeleoskus, sest suhtleme tantsu keeles. Ka eelnev tantsuoskus ei ole vajalik, sest tantsusammud õpitakse selgeks kohapeal. Läbi erinevate tantsude ja pillilugude õpitakse tundma Eesti pärimuskultuuri erinevaid aspekte, lisaks tantsudele ka mänge ja tantsulaule. Pane jalga mugavad jalanõud ja tantsimiseks sobivad riided ning tule kohale!

NB! Pärimusmuusikud ootavad väga kaasa lööma kohalikke muusikuid! Kui oled pillimees – pole oluline, kas noor või vana, kas mängid flööti, kannelt, kitarri või hoopis mõnda muud instrumenti – muusikud ootavad sind pool tundi enne Tantsumaja Rugodivis endaga kohtuma ja harjutama. Soovi korral on sul võimalus ennast ka juba tantsuõhtul teistega koos mängides proovile panna.

Arendatavad osaoskused: Kuulamine, kultuuriteadlikkus.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15637?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Ootame kandidaate lõimumispreemiate konkursile

Integratsiooni Sihtasutus ootab taas ettepanekuid, keda Eesti inimestest ja organisatsioonidest tunnustada lõimumist edendavate ettevõtmiste eest. Kandidaate lõimumispreemiatele saab esitada neljas kategoorias kuni 25. septembrini 2025.  

Sel aastal tunnustavad Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium lõimumist edendavaid inimesi ja organisatsioone preemiatega juba 26. korda. 

„Ühiskonna teevad tugevaks jagatud väärtused ja ühtekuuluvustunne, mis tekivad koostöö ja vastastikkuse mõistmise kaudu. Lõimumispreemiad on tunnustus inimestele, kes aitavad suurendada meie ühiselt jagatud väärtusi ja kodutunnet,“ ütles kultuuriminister Heidy Purga

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev kutsus üles esitama kandidaate erinevatest eluvaldkondadest. „Meie ümber toimetab igapäevaselt väga palju inimesi, kes oma tegevuse ja pühendumisega aitavad kaasa lõimumise edukale toimumisele. Lõimumispreemiatega tunnustame nii inimesi kui ka organisatsioone, kes aitavad suurendada üksteise mõistmist ja koostööd meie ühiskonnas,“ sõnas Moskovtsev. 

Ettepanekud lõimumispreemiate kandidaatide osas on oodatud neljas kategoorias: 

> Lõimumise raudvara – Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja pikaajaline sihipärane lõimumist edendav tegevus

> Aasta sillalooja – eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine

> Aasta säde – isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas 

> Aasta sõnumikandja – lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu 

Kandidaatidena saab esitada erinevate eluvaldkondade inimesi ja organisatsioone ajavahemikus 1. september 2024 – 31. detsember 2025 elluviidud tegevuste eest, Lõimumise raudvara eripreemia puhul pole tegevus ajaliselt piiratud. Konkursile ei saa esitada iseennast või kandidaate, kes on viimase kolme aasta jooksul saanud lõimumispreemia. 

Esitatud kandidaatidest valib parimad valdkonna ekspertidest koosnev komisjon. Iga tunnustuse pälvinu saab 1000 euro suuruse preemia. Laureaate autasustab kultuuriminister Heidy Purga pidulikul tseremoonial, mis toimub detsembri kuus 2025 Tallinnas.  

Ettepanekuid lõimumispreemiate kandidaatide osas saab esitada hiljemalt 25. septembril 2025. Vastava vormi ja muu info leiab sellelt lingilt.  

Lõimumispreemiate laureaadid viimasel kolmel aastal:  

> Lõimumise raudvara: 2024 – Aleksandr Dusman, 2023 – Pavel Ivanov, 2022 – Jelena Skulskaja ja Marju Lauristin 

> Aasta sillalooja: 2024 - Hirvo Surva ja Eesti Musikanõukogu, 2023 – Maria Sakarias, 2022 – Helen Sildna 

> Aasta säde: 2024 – Alika Milova, 2023 – Kirill Badikin, 2022 – Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi Ukraina kool 

> Aasta sõnumikandja: 2024 - ETV+saate “Keeleveski meeskond”, 2023 – Raadio 4 toimetus, 2022 – Eesti Rahva Muuseumi avalike suhete osakond 

preemiad

Riigihange: „Eesti keele A1-B1-tasemel kursused rahvusvahelise kaitse saajatele”

Riigihanke eesmärk on leida koostööpartner, kes korraldab rahvusvahelise kaitse saajatele kohanemisprogrammi eesti keele A1-, A2- ja B1-tasemel keeleõpet terviklahendusena vastavalt riigihanke tehnilisele kirjeldusele

Rahastamisallikas:

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) meetme nr 2.2 „Integratsioonimeetmete tõhustamine kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks osalemiseks vastuvõtvas ühiskonnas“ toetusest kaasrahastava projekti nr AMIF.1.02.23-0004 „Eesti keele kursused rahvusvahelise kaitse saajatele“ tegevuse „A1-B1 tasemel eesti keele kursuste pakkumine rahvusvahelise kaitse saajatele“ vahendid.

Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris järgmisel aadressil:

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9199844/documents?group=B

Pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 11. septembril 2025 kell 14.00.

Riigihange: „Eesti keele A1-B1-tasemel kursused kohanemisprogrammi raames ajutise kaitse saajatele” (viitenumber 299004)

Riigihanke eesmärk on leida kuni 5 koostööpartnerit, kes korraldab eesti keele A1-B1-tasemel kursusi kohanemisprogrammi raames ajutise kaitse saajatele vastavalt riigihanke tehnilisele kirjeldusele, arvestades valitud riigihanke osa kirjeldust (vt AD lisa 1 punkti 1.3)

Rahastamisallikas:

Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0003Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine alategevuse 3.1.4.3 „Kohanemiskoolituste, sealhulgas videokoolituste ning eesti keele õppe pakkumine ja teavitustegevuste korraldamine“ vahendid.

Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris järgmisel aadressil:

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9199824/documents?group=B

Pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 09. septembril 2025 kell 14.00.

Konkurss lõimumisvaldkonna 2024.-2025. aasta preemiatele

Preemiate eesmärk on väärtustada lõimumisvaldkonna arendamist ja jätkusuutlikkust ühiskonnas tervikuna, sh innovaatilist ja mitmekülgset lähenemist erinevatest rahvustest inimeste koostöötegevustesse kaasamisel.

Lõimumisvaldkonna preemiaid antakse välja neljas kategoorias:

  1. Lõimumise raudvara

Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja pikaajaline sihipärane lõimumist edendav tegevus.

Välja antakse üldjuhul üks 1000 euro suurune preemia.

  1. Aasta sillalooja

Eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine.  

Välja antakse üldjuhul üks 1000 euro suurune preemia.

  1. Aasta sõnumikandja

Lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu.

Välja antakse üldjuhul üks 1000 euro suurune preemia.

  1. Aasta säde

Isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas.

Välja antakse üldjuhul üks 1000 euro suurune preemia.

Preemiafond on 4000 eurot.

Konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium.

Kandidaatide esitamise tingimused

Lõimumisvaldkonna preemia kandidaadiks võib esitada nii Eesti Vabariigis registreeritud juriidilisi kui ka Eestis elavaid füüsilisi isikuid. Isikud ei või üles seada iseenda kandidatuuri.  Konkursile saab esitada projekte, mida viiakse ellu ajavahemikus 01.09.2024-31.12.2025 (kategoorias 2.-4.). Kategoorias 1. pole tegevus/projekt ajaliselt piiratud.

Konkursil ei saa esitada kandidaate, kes on viimase kolme aasta jooksul saanud lõimumispreemia.

Taotluste esitamise tähtaeg on 25.09. 2025 kell 23.59

Taotlusi saab esitada elektrooniliselt aadressil taotlus@integratsioon.ee märgusõnaga „Kandideerimine - lõimumisvaldkonna 2024.-2025. aasta preemiatele”.

 

Varasemad võitjad:

Integratsiooni Sihtasutus annab välja preemiaid lõimumisvaldkonna arendusprojektidele aastast 1999.

Kolme eelnenud aasta lõimumisvaldkonna preemiate laureaadid:

Aasta 2021.-2022.

Lõimumise raudvara - Jelena Skulskaja

Lõimumise raudvara - Marju Lauristin

Aasta sillalooja - OÜ Shiftworks

Aasta sõnumikandja - Eesti Rahva Muuseumi avalike suhete osakond

Aasta säde - Tallinna Lilleküla gümnaasiumi filiaal Ukraina kool

Aasta 2022.-2023.

Lõimumise raudvara - Pavel Ivanov

Aasta sillalooja - Maria Sakarias

Aasta sõnumikandja - Raadio 4 toimetus

Aasta säde - Kirill Badikin

Aasta 2023.-2024.

Lõimumise raudvara - Aleksandr Dusman

Aasta sillalooja - Hirvo Surva ja Eesti Muusikanõukogu

Aasta sõnumikandja - ETV+saate “Keeleveski meeskond”

Aasta säde - Alika Milova

Kultuuririkkuse aasta eripreemia - Anne Suislep

Document
Document

 

Lisainfo:

Kristina Pirgop-Benton
Kultuurilise mitmekesisuse valdkonnajuht
Tel: +372 5551 1242
kristina.pirgop@integratsioon.ee 

Raili Pihlamägi
Rakenduskeskus koordinaator
Tel: +372 5624 0439 
raili.pihlamagi@integratsioon.ee