Korraldame mais ja juunis infotunde, kus jagame teavet eesti keele õppe kohta ning muust riigi toest kodanikuks saamiseks. Esimese nädalaga on vene- ja ingliskeelsetele veebipõhistele infotundidele registreerunud üle 200 inimese ning registreerimine jätkub veebilehel integratsioon.ee/kodanik.

„Esimene infotund 5. mail kulges väga konstruktiivses ja positiivses õhkkonnas ning peatselt hakkasid laekuma ka avaldused meie keeleõppelepingu programmile, mille kaudu aitame inimesi teel kodakondsuseni,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse kodanikuõppe valdkonnajuht Jekaterina Gvozdeva. „Näeme, et enim pakuvad huvi küsimused seadusandluse, keeleõppe ja õppepuhkuse kohta.“

Gvozdeva sõnul uuriti esimesel infotunnil kõige enam elamislubade ja Eestis elamise vajaliku kestuse kohta ehk kodakondsuse taotlemise tingimusi. Samuti tunti suurt huvi keeleõppelepingu programmi raames pakutava õppepuhkuse ja hüvitise vastu töötavatele inimestele.

„Keeleõpe on jätkuvalt oluline teema. Kuigi paljud peavad vajaliku (B1) taseme saavutamist keeruliseks, näitavad meie kogemused, inimeste edulood ja ametlik statistika, et eksami sooritamine on enamiku jaoks igati saavutatav. Meie roll on pakkuda selles protsessis tuge ja julgustust,“ lisas Gvozdeva.

Suve hakuni toimub veel kolm infotundi – 12. ja 19. mail ning 2. juunil. Osalejate arv ei ole piiratud ning infotunnid toimuvad veebis, võimaldades huvilistel valida sobiva aja ja keele. Infotundidesse saab registreeruda veebilehel integratsioon.ee/kodanik 

Jõhvi Vallavalitsuse sotsiaalteenistuse koordineerija Kristina Ots alustas tööd 2022. aasta juunis, tulles algselt appi toimetulekutoetuste spetsialistidele, kelle töökoormus oli Ukraina sõja tõttu järsult suurenenud. Ajutisest tööotsast kasvas aga peagi välja märksa laiem vastutus: tema rolliks kujunes uussisserändajate sujuva kohanemise toetamine.

Enne Kristina tulekut ei olnud Jõhvis sellist ametikohta. Nii sai temast koos kolleegiga omamoodi teerajaja. Üheskoos lõid nad nullist töö sisu, et pakkuda vajalikku tuge peamiselt just ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanutele. 

Varem oli Kristinal kogemus taotluste vastuvõtmisel, kuid tunnistab, et kõik muud koordineerija töös vajalikud oskused tuli tal omandada töö käigus. Tema ülesandeks sai üürihüvitiste vormistamine, inimeste vastuvõtt ja juhendamine igapäevaelu küsimustes. Palju tuleb ette koostööd erinevate riigiasutustega, näiteks Politsei- ja Piirivalveameti, Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassaga, kellega pingutatakse ühise eesmärgi nimel – et pagulaste kohanemine Eestis kulgeks sujuvalt ja toetatult. 

“Mind kõnetab selles töös eelkõige inimlik kontakt ning võimalus pakkuda keerulises olukorras tuge uues ühiskonnas hakkama saamiseks ja näha, kuidas inimesed järjest iseseisvamaks muutuvad,” toob Kristina välja, mis tal silma särama paneb. 

Peamiselt tulevad tema kabinetti pered lastega, üksi jäänud eakad või inimesed, kel puudub Eestis tugivõrgustik. Küsimused on praktilised ja neid on seinast seina: vajatakse tuge dokumentide vormistamisel, elukoha leidmisel, tööotsingutes ning kooli- või lasteaiakoha saamisel. Ka perearsti leidmine, ühistranspordi loogika mõistmine ja pangatehingud võivad uute tulijate jaoks osutuda väljakutseks. 

“Olen õppinud ise selgeks Ukraina Privaatpanga väljavõtte tegemise, sest tihti jäävad eakad sellega hätta,” toob ta näite, millega töös kokku puutub. “Sageli aga vajatakse lihtsalt kedagi, kes kuulab ja rahulikult selgitab. Alguses on infot väga palju – aitan inimestel selles orienteeruda ja tunda end uues keskkonnas kindlamalt. Olen lihtsalt nende jaoks olemas.”

Uussisserändajatele tuge ja juhendamist pakkudes aitab Kristina muutuda neil samm-sammult julgemaks ja iseseisvamaks: uued kaasmaalased saavad teadmised ja kindluse, et suudavad vajalikke toiminguid edaspidi ise teha. „Üks osa minu tööst on ka suunamine eesti keele kursustele ja kohanemisprogrammi. Samuti annan neile teavet tööotsingu kohta ja suunan Töötukassasse. Minu eesmärk on motiveerida neid mitte ainult töö leidmiseks, vaid ka enesekindluse suurendamiseks, et nad tunneksid, et neil on siin Eestis võimalused oma elu paremaks muuta. Kõige rohkem rõõmu toob mulle see, kui inimesed saavad abi, on siiralt tänulikud ja nende silmis on näha kergendust ja rahulolu.”

Kristina meenutab, et üks eriliselt soe hetk tema töös oli PPA ja SKA-ga ühiselt korraldatud infopäeval, kui kuulis esireas istudes selja tagant, kuidas üks klient ütles teisele: “Me teame kõike, küll Kristina aitab meid.”

“See lause pakkus mulle rõõmu, läks hinge ja andis kindlust, et teen oma tööd õigesti ja südamest. Minu roll selles olukorras oli olla usaldusväärne kontaktisik, kes oskab inimesi suunata, neile infot vahendada ning pakkuda tuge ka siis, kui infot on palju ja olukorrad keerulised. Just sellised hetked annavad tööle sügavama tähenduse.”

Vahel tuleb ette, et infot napib Kristinal endalgi ja vastuseid kliendi murele kohe võtta ei ole. Neil hetkedel on ta õppinud säilitama rahu ja leidma lahendusi koostöös kolleegide ja partnerasutustega. “Ka keerulistes olukordades aitab edasi rahulik suhtlus, koostöö ja valmisolek otsida lahendusi. Oluline on anda inimesele märku, et teen kõik endast oleneva ja sageli juba ainuüksi see teadmine rahustab neid,” on ta veendunud.  

Kristina “supervõimeks” on lihtne ja empaatiline suhtlemine – inimestel on kerge temaga rääkida, nad usaldavad teda ja julgevad küsida abi. “Kohanemisel on väga oluline teadmine, et kuskil on inimene, kelle poole saab pöörduda. Usun, et just see inimlik kindlus ja tugi, mida pakun, on minu töö suurim väärtus.”

Integratsiooni Sihtasutuse ja koostööpartnerite koostöö ning avatud dialoog on olnud ning jäävad meie jaoks ülimalt oluliseks, sellest sündiski idee luua kohanemise valdkonna uudiskiri. 

Kuidas meil on läinud?

Kuigi sooviksin kohe alustada uudistega, tahan esimese uudiskirja puhul kasutada võimalust vaadata tagasi ja anda teile ülevaate senistest arengutest.

Pole saladus, et viimased aastad on Eestile rändepoliitika mõttes olnud suureks väljakutseks. Oleme pakkunud tuge ja teadmisi kõigile uutele tulijatele – nii sõjapõgenikele Ukrainast ja mujalt kui ka töö, õpingute ja pere tõttu rändajatele –, et nad saaksid Eestis edukalt alustada uut elu. Seoses sisserändajate arvu kasvuga otsustati, et kohanemisprogramm vajab uut kodu, ning 2023. aasta kevadel liikus see Kultuuriministeeriumist Integratsiooni Sihtasutuse haldusalasse.

Esimesed kaks aastat oleme keskendunud kohanemisprogrammile tugeva vundamendi rajamisele. Oleme suurendanud koolituste mahtu, välja töötanud e-õppe kursusi ja laiendanud keeleõppe võimalusi. Ainuüksi 2024. aastal osales Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursustel ligi 7000 inimest – nende hulgas nii tööle või teadust tegema tulnud kui ka sõjakolletest põgenenud. Nende tegevustega jätkame ka tänavu.

Tulevased väljakutsed

Paljud teist on väljendanud soovi näha koondatud sündmuste kalendrit, kus kajastuksid  eesootavad kohanemisprogrammi kursused ja valdkonna sündmused. Oleme selle tagasiside eest väga tänulikud ning anname endast parima, et jagada asjakohast infot juba selles uudiskirjas.

Üks värskemaid ja tähtsamaid uudiseid, mida soovin teiega jagada, on hiljuti valminud kohanemise teekaart – praktiline juhend, mis sisaldab põhjalikku infot kõige olulisemate teemade kohta, millega uussisserändajad Eestisse elama tulles kokku puutuvad. Teekaart annab ülevaate 17 eluvaldkonna kohta ning käsitleb nii igapäevaelu aspekte (nagu elukoht, töötamine, tervishoid, haridus) kui ka ühiskondlikke teemasid (näiteks vaba aja veetmine, vabatahtlik tegevus).

Selle loomisel oli meie eesmärk koondada kogu vajalik info ühte kohta ja muuta see kergesti kättesaadavaks, et iga Eestisse saabuja teekond algaks sujuvalt ning ta tunneks end peagi täisväärtusliku ühiskonnaliikmena. Teekaart on kättesaadav nii eesti, inglise kui vene keeles. See on abivahend ka kõikidele, kes uussisserändajaid Eestis kohanemisel toetavad, seega usume ja loodame, et see tööriist aitab ka teid, kes te uusi elanikke nõustate.  

Ühise eesmärgi nimel

Töötame igapäevaselt selle nimel, et kohanemisvaldkonna teenused muutuksid uussisserändajatele veelgi paremini kättesaadavaks ja vastaksid nende vajadustele. Samas on oluline mõista, et kohanemine ei sünni vaid klassiruumis või veebikursusel, vaid vaja on terviklikku lähenemist, kus uutele tulijatele pakuksid ühise eesmärgi nimel tuge nii riik, omavalitsused kui kohalikud elanikud.

Olen siiralt tänulik teile teie igapäevase panuse eest ning kutsun teid üles veelgi tihedamale koostööle. Jagage julgelt infot kohanemise teekaardi ja teiste Integratsiooni Sihtasutuse teenuste kohta oma klientidega ning ärge kõhelge meie poole pöördumast oma mõtete ja soovitustega – just nõnda suudame luua veelgi paremad tingimused inimeste kohanemiseks Eestis. 

Suur aitäh teile!
Panustame koos sidusa ja sõbraliku Eesti heaks, kus igaüks tunneb end oodatuna ja hoituna! Kui leiate, et meie uudiskirja võiks saada ka teie kolleeg, siis saatke talle vorm täitmiseks. 

https://integratsioon.ee/kohanemine/uudiskiri

Громадяни України, які отримали міжнародний захист в Естонії, можуть пройти безкоштовні курси естонської мови та адаптаційне навчання, передбачені державною програмою адаптації «Settle in Estonia». Розпочати навчання можна лише у травні, червні, липні або серпні цього року, зареєструвавшись у розділі самообслуговування на веб-сайті програми.

Статус міжнародного захисту передбачає зобов'язання для громадян України, які прибули до Естонії з зон бойових дій, пройти курси естонської мови на рівні A1, A2 та B1, передбачені державною програмою адаптації «Settle in Estonia», а також адаптаційне навчання, що знайомить їх з місцевим способом життя. Проходження курсів та навчання важливе для продовження статусу. 

Громадяни України можуть обрати відповідний курс естонської мови та адаптаційне навчання з тих, на яких є вільні місця. Поточний стан доступних місць для навчання на курсах естонської мови можна знайти на веб-сайті 

самообслуговування програми адаптації «Settle in Estonia»: https://settleinestonia.ee/login, де можна також зареєструватися на відповідний курс та навчання.

Фонд інтеграції підтримує інтеграцію в Естонії за допомогою різноманітних заходів. Серед іншого, Фонд допомагає з адаптацією нових іммігрантів, тобто людей, які проживають в Естонії менше п’яти років. З цією метою Фонд пропонує курси естонської мови, адаптаційні навчання та інші заходи, такі як навчальні поїздки та громадські заходи, використовуючи як державні кошти, так і кошти Європейського Союзу. Детальну інформацію можна знайти на веб-сайті https://integratsioon.ee/kohanemine. 

ВАЖЛИВО

В рамках державної програми адаптації «Settle in Estonia» вивчати естонську мову та проходити адаптаційне навчання можуть нові іммігранти з різним правовим статусом. Огляд можна знайти на веб-сайті https://www.integratsioon.ee/ru/kohanemine.

Українські воєнні біженці, які отримали тимчасовий захист, зможуть знову зареєструватися на безкоштовні курси естонської мови наприкінці травня. Планується розпочати курси для рівнів A1, A2 та B1.

Нові іммігранти, які прибули в порядку звичайної імміграції, тепер можуть зареєструватися на курси, що розпочинаються у серпні, вересні та жовтні. 

Нові іммігранти можуть надсилати свої конкретні запитання електронною поштою: info@settleinestonia.ee.

Eestis rahvusvahelist kaitset saanud Ukraina kodanikud saavad läbida tasuta eesti keele kursusi ja kohanemiskoolitusi, mis on ettenähtud riikliku kohanemisprogrammiga Settle in Estonia. Õpet on võimalik alustada tänavu mais, juunis, juulis või augustis, registreerudes kohe programmi iseteeninduses.

Rahvusvahelise kaitse staatusega kaasneb sõjakoldest Eestisse tulnud Ukraina kodanikele kohustus läbida riikliku kohanemisprogrammiga Settle in Estonia ettenähtud eesti keele kursusi tasemetel A1, A2 ja B1 ning siinset elukorraldust tutvustavaid kohanemiskoolitusi. Kursuste ja koolituste läbimine on oluline staatuse uuendamisel.

Pakutavatel kursustel saab alustada õpet tänavu mais, juunis, juulis või augustis. Õppida on võimalik veebis või kohapeal Keilas, Tallinnas, Tartus, Pärnus, Raplas, Valgas ja Viljandis. 

Ukraina kodanikud saavad valida endale sobiva eesti keele kursuse ja kohanemiskoolituse neist, kus on vabu õppekohti. Eesti keele kursustel vabade õppekohtade hetkeseisuga saab tutvuda sihtasutuse kohanemisprogrammi Settle in Estonia iseteeninduses https://settleinestonia.ee/login, kus on võimalik sobivale kursusele ja koolitusele ka registreeruda.

Integratsiooni Sihtasutus toetab lõimumist Eestis mitmekesiste tegevuste kaudu. Muu hulgas aitab sihtasutus kaasa uussisserändajate ehk vähem kui viis aastat Eestis elavate inimeste kohanemisele. Selleks pakub sihtasutus nii riigi kui ka Euroopa Liidu vahenditest eesti keele kursuseid, kohanemisekoolitusi ning muid tegevusi, näiteks õppekäike ja kogukondlike ühisüritusi. Täpse info leiab veebilehelt https://integratsioon.ee/kohanemine.

OLULINE   

Riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia raames saavad eesti keelt õppida ja kohanemiskoolitusi läbida erineva õigusliku staatusega uussisserändajad. Ülevaate leiab veebilehelt https://integratsioon.ee/kohanemine.  

Ajutist kaitset saanud Ukraina sõjapõgenikud saavad tasusta eesti keele kursustele registreeruda taas mai lõpus. Plaanis on käivitada kursusi tasemel A1, A2 ja B1.   

Tavarände korras saabunud uussisserändajad saavad praegu registreeruda kursustele, mis algavad augustis, septembris ja oktoobris.  

Uussisserändajate täpsustavad küsimused on teretulnud e-posti teel: info@settleinestonia.ee. 

Meie sihtasutus algatas haridusasutustele ja kogukondadele suunatud kultuurilise mitmekesisuse tunnikavade koostamise 2024. aastal, et mulluse teema-aasta raames pöörata avalikkuse laiemat tähelepanu Eesti kultuuririkkusele: teadvustada ja mõtestada ühiskonna mitmekesisust, tuua haridusteemadesse mitmekultuurilisuse erinevate tahkude käsitlemist ja seeläbi senisest enam sidustada kultuuriliselt ja etniliselt erinevaid kogukondi Eestis. Õppekavade koostajaks sai valitud MTÜ Mondo, kes keskendub oma tegevustes just hariduse ja tervise, toimetuleku, keskkonna ja digivõimekuse programmidele partnerriikides ning maailmaharidusele Eestis.

MIDA TUNNIKAVADE JÄRGI ÕPITAKSE

Palusime siinkohal õppekavadest lähemalt rääkida meie headel koostööpartneritel Mondost ning meie küsimustele olid lahkesti nõus vastama Maria Sakarias, Kätlin Jürna ja Tiina Tubli. 

Kultuuriline mitmekesisus on väärtus, mis avaldub väga erinevates aspektides. Milliseid aspekte kogumikus avate?
Tiina: Kogumik avab ukse identiteetide mitmekesisusele ja võimaldab seeläbi iseennast selles mitmetahulises maailmas mõtestada ja leida. Käsitleme kogumik seega nt keelte, rahvuste ja kultuuriliste eripärade küllust. 
Maria: lisaks neile teemadele proovisime avada ka vähem tuttavaid mitmekesisuse nurki – näiteks tutvustavad tunnikavad mitmikidentiteedi mõistet ja ilunorme erinevates kultuurides. Tahtsime anda edasi, et kultuuriline mitmekesisus ei puuduta ainult silmaga nähtavaid erinevusi, vaid sisaldab endas ka väärtushinnanguid, hoiakuid ja enesetaju.

Miks need aspektid ja kultuuriline mitmekesisus tervikuna väärivad tähelepanu ka meie koolihariduses? 
Tiina: Traditsioonilises klassiruumis on oluline luua ruumi ka maailma ja meid ümbritseva mõtestamiseks ja selleks saab kasutada just sedasorti autentseid materjale, mis võimaldavad mõelda oma piiridest ja ruumist kaugemale ja/või vastupidi vaadelda meie kodust justkui ühetaolist ruumi läbi mitmekuluutrilisuse prillide – mida on selles sarnases ikkagi erinevat ja kuidas seda märgata?
Maria: Kui noored oskavad näha ja mõtestada varjatumaid erinevusi ja neid mitmekesisuse kihte, mida pealtnäha ühtlases keskkonnas muidu kergesti tähele ei pane, kasvavad nad avarama maailmapildiga inimesteks, kes suudavad hinnata nii sarnasusi kui ka erinevusi. 

Mis kasu saavad õpilased, kes sellistes tundides kaasa teevad?
Kätlin: Mitmekesisust toetavates tundides osalemine aitab õpilastel avastada maailma ja iseennast. Tegevused toetavad empaatia ja avatud mõtlemise arendamist – need oskused aitavad meie noortel ka hiljem tulevikus mitmekultuurilises ühiskonnas toime tulla. Lisaks saavad sellistes tundides tunda ennast turvaliselt kõik õpilased, hoolimata oma taustast. 
Tiina: Metoodiliselt sisaldavad kõik tunnikavad aktiivõppe meetodeid, kus õpilased ise saavad kas infot otsides, probleemülesandeid lahendades või rolle läbi mängides mõtestada lahti mitmekultuurilisuse eri tahkudega seotud küsimusi. 

Mis osas on tunnikavad õpetajatele toeks? 
Tiina: Tunnikavu luues keskendusime sellele, et õpetaja saaks tunnikava läbi viia võimalikult väikese ettevalmistusega ning seda oleks lihtne samm-sammult klassiga läbi teha. Eraldi on kujundatud ka töölehed, mida tunniraames välja printida või õpilastele jagada. Tõsi, tunnikavad on esmapilgul mahukad, aga õpetaja saab seejuures otsustada, mida ja kui palju klassiga läbi teha, st diferentseerida vastavalt oma õpilastele.
Maria: Proovisime pakkuda võimalikult palju küsimusi ja arutelukohti, et tunni sisu saaks hästi siduda õpilaste isiklike kogemuste ja ühiskondlike teemadega. Me ei näe, et õpetaja peab olema kõigis teemades ekspert, vaid pigem see usaldusväärne täiskasvanu, kes julgeb käsitleda ka tundlikke teemasid, näitab oma avatud hoiakuga eeskuju ning aitab lastel ja noortel oma küsimustele tasapisi vastuseid otsida. 

Olete teinud kogumiku abil juba mitmeid tunde. Mis vastukaja on need kohtumised õpilaste ja õpetajatega andnud?
Tiina: Viimane kohtumine õpetajatega (kus proovisime läbi tunnikava nimega “Aga kui mind on kaks?”)  andis kinnitust, et inimeste lugudega tutvumine ja nende analüüsimine võimaldab ikka ja jälle näha selles kirjus maailmas uusi tahke. See oskus maailma mitmekesisust tunnetada ja näha ei ole miski, mida me koolis selgeks saame, aga mida läbi nende tunnikavade treenime justkui “lihast”, et siis tulevikus olla valmis end maailmale avama.

Kogumik sisaldab häid nippe ja ülesandeid, mida on ilmselt võimalik kasutada ka huvihariduses või meeskonnatöös. Mis nippe ja ülesandeid soovitate meile kõigile?
Tiina: Minu isiklik lemmik on kava nimega “Sidruni lugu”. Väga oluline meeldetuletus meile kõigile, kui oluline on teineteise tundmine, et luua tähenduslikke sidemeid. 
Maria: Soovitaksin ka tegevust “Mina, (maailma)kodanik”, mille hulgas on kultuurilise jäämäe mudeli kasutamist. See aitab mõista, kuidas nähtavate või varjatud kultuurilised elemendid mõjutavad meie suhtlemist ja koostööd.

MIKS ON TUNNIKAVAD OLULISED LÕIMUMISE SEISUKOHALT

Integratsiooni Sihtasutuse kultuurilise mitmekesisuse projektijuhi Ave Härsingu sõnul on Eesti ühiskond lühikese aja jooksul olulisel määral mitmekesistunud. „Tänased noored puutuvad mitmekultuurilisuse ja maailmahariduslike teemadega kokku palju varem ja aktiivsemalt kui eelnevad põlvkonnad, mis tingibki vajaduse luua tõenduspõhine tugimaterjal õpetajale, et noorte teadlikkust kultuurilisest mitmekesisusest sihipäraselt kujundada,“ märkis Härsing. 

„Kultuurilise mitmekesisuse tunnikavad on oluline hariduslik materjal ühiskonna lõimumise mõtestamisel, mis kujundab noortes avatumat ja sallivamat maailmavaadet ja aitab õpetajaid selles õppeprotsessi juhtida. Eesti noori aitab valminud materjal ette valmistada eluks üha mitmekultuurilisemas ühiskonnas, kus erinevuste mõistmine ja austamine on olulised väärtused. Erinevuste hindamine, kultuuridevaheline tundlikkus ja mitmekesisuses rikkuse nägemine soodustavad sotsiaalset sidusust ja vähendavad kultuuridevahelisi pingeid,“ ütles Härsing.

Õppekavasid saavad kõik huvilised tasuta alla laadida kas Integratsiooni Sihtasutuse kodulehelt aadressil: Kultuurilise mitmekesisuse tunnikavade kogumik | Integratsiooni Sihtasutus või MTÜ Mondo kodulehelt: Kultuurilise mitmekesisuse tunnikavade kogumik – Maailmakool

Maikuus tähistatakse Eestis ja kogu Euroopas mitmekesisuse kuud, mis tipneb 14. mail toimuva mitmekesisuse päevaga. Päeva ja kuu eesmärgiks on märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ja erakordsust nii töökeskkonnas kui ühiskonnas laiemalt. 

Fotod: MTÜ Mondo