Integratsiooni Sihtasutuse koostööpartnerid teevad igapäevaselt tööd selle nimel, et Eestis elavad uussisserändajad saaksid vajalikku tuge ja tunneksid end siin koduselt. Selles lugudesarjas anname neile hääle, et rääkida oma tööalastest rõõmudest, väljakutsetest ja õppetundidest. Seekord jagab oma mõtteid MTÜ Eesti Pagulasabi sotsiaalse heaolu valdkonna juht Marion Tamberg.

"Info on olemas, kuid inimestel on sageli raske see õige ja usaldusväärne vastus kogu teenuste- ja inforägastikust üles leida," kirjeldab MTÜ Eesti Pagulasabi sotsiaalse heaolu valdkonnajuht Marion Tamberg üht võtmeküsimust, millega pea kõik uussisserändajad silmitsi seisavad. Tema igapäevane töö keskendub sellele, et inimesed, kes on saabunud Eestisse, tunneksid end siin hoituna, nähtuna ja toetatuna.

Marioni teekond kohanemisvaldkonda algas 2016. aastal, kui ta liikus noorsootöö juurest Eesti Pagulasabisse koordineerima rahvusvahelise kaitse saajate tugiisikuteenust. Vahepealne tööalane põige avalikku sektorisse aitas valdkonda uue ja laiema nurga alt tundma õppida. Siseministeeriumis, kuhu ta esmalt maandus, töötasid Marioni kolleegid muuhulgas välja algse riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia. Kui kohanemisvaldkond Kultuuriministeeriumisse üle viidi, liikus sinna ka Marion, sedapuhku selleks, et aidata ette valmistada ESF+ meedet, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi uussisserändajate abistamisel. See on meede, mida praegu viib ellu Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Tänaseks, mitme kogemuse võrra rikkamana, on Marion ringiga tagasi sealsamas, kust alustas – Eesti Pagulasabis. Nüüdseks juba kaks aastat juhib ta seal sotsiaalse heaolu valdkonda. 

"Mind kõnetab just töö eriti haavatavas olukorras sihtrühmadega ehk (sund)rändetaustaga laste, noorte ja vanemaealistega," toob Marion välja. "Ja palju teeb rõõmu, et valdkond on nii palju arenenud ja nende üheksa aastaga märkimisväärselt muutunud, samal ajal kui valdkonna inimesed on paljuski samad."

Inimesed, lood ja vajadused

Siia tulnutele pakub Eesti Pagulasabi teenuseid ja tegevusi, mis aitavad neil uues riigis edukalt kohaneda ja end koduselt tunda. Sihtrühm on kirju, kuid inimesi ühendavaks teguriks on enamasti põgenikutaust. Mõistagi on viimastel aastatel olnud fookuses ukrainlased, kuid Marioni sõnul püütakse ka teisi sihtrühmi mitte tähelepanuta jätta. "Aastal 2018 tundsime kõiki pagulasperesid Eestis nime- ja nägupidi. Täna see muidugi nii enam ei ole," märgib ta muutunud olukorra kohta.

Pöördumised, mida Eesti Pagulasabi töötajad igapäevaselt saavad, on seinast seina – alates ajutise kaitse taotlemisest ja keeleõppest kuni perede taasühendamise küsimusteni. Samas on märgata, et järjest rohkem inimesi soovib sisulisemalt osaleda ühiskonnas ja midagi tagasi anda. "Paljud siia jõudnud on selles etapis, kus otsitakse tähenduslikemaid osalemise ja kaasarääkimise võimalusi ning soovitakse ühiskonda panustada," on ta mitmete abi otsivate inimeste puhul täheldanud.

Inimesekeskne lähenemine ja usaldusväärne info

Marion rõhutab, et kõige olulisem on osata inimest suunata oma küsimusega õigesse kohta abi saama, ilma teda liigselt jooksutamata. Vahel piisab ka lihtsalt kuulamisest – vestluse käigus võivad ilmneda hoopis sügavamad mured või küsimused, mida inimene algul sõnastadagi ei osanud.

Info kättesaadavusele aitab Eesti Pagulasabi kaasa ka sellega, et korraldab mitmes keeles infoseminare ja koolitusi. "Seminaride teemad kujunevad vastavalt sellele, milline vajadus parajasti on. Lisaks korraldame üle Eesti koostöös ÜRO pagulasametiga kogukonnaüritusi ja töötubasid, mis pakuvad võimaluse ja ajendi kodust välja tulla, kohtuda sarnase kogemusega inimestega ja see on minu meelest ülioluline. Sotsiaalne kohanemine ei pruugi iseenesest toimuda ja selle jaoks on vaja luua sobivad tingimused ja turvaline ruum."

Väikestest märkamistest saavad suured muutused

Marioni sõnul on suurim rõõm näha oma töö käegakatsutavat tulemust. "Üks konkreetne viimase aja näide on see, kui üks ema suunas oma teismelise poja meie noortegruppi ja see tegi südamest rõõmu, kuidas nägime tema avanemist igal järgneval kohtumisel."

Veel toob ta näite üle-eelmisest suvest, kui toodi kokku Eesti ja Ukraina harrastajatest jalgpallurid ja korraldati mitu turniiri. "Sealt kasvas välja võistkond, kes hakkas algul mängima rahvaliigat ning tänaseks on samast seltskonnast kolm ukrainlast jõudnud UEFA B-taseme treenerikursusele. Näeme, et meie tööl on reaalne tähendus ja väärtus, mõnikord võib väike märkamine või tähtsusetu näiv tegevus kellegi elu muuta," räägib ta.

Väljakutsed ja tugevused

Viimase aasta suurimaks katsumuseks peab Marion rahastuse vähenemist, mis on sundinud tegema raskeid valikuid. "Samal ajal kui näeme igapäevaselt, kui suur on vajadus toe järele, on rahalised võimalused vähenenud," toob ta välja olulise murekoha. "Üksteise toetus ja paindlikkus on olnud võtmetähtsusega, et keerulistest hetkedest edasi liikuda." MTÜ-na tegutsedes on tiimil õnneks võimalik ootamatustega kiiresti kohaneda ja plaanid ümber mängida, kui selleks vajadust nähakse.

Enda ja meeskonna supervõimeks peab ta empaatiat ja inimkeskset lähenemist. "Oleme püüdnud luua inimestele turvalist ruumi, kus nad saavad ennast vabalt väljendada ning tunda, et neid kuulatakse ja mõistetakse. Tunneme uhkust selle üle, et oleme suutnud inimesi võimestada, pakkudes neile usaldusväärset infot, julgustust ja toetust, mis aitab neil iseseisvalt oma elu korraldada ja tulevikku kujundada," on ta tänulik oma tiimile.

Artikkel ilmus kohanemise valdkonna koostööpartnerite uudiskirjas.

Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Alates 2020. aasta sügisest korraldab kohanemise koolitusi Eesti Pagulasabi koostöös Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) Eesti esindusega. Rahvusvahelise kaitse saajatele pakutakse spetsiaalset moodulit, mida on võimalusel läbi viidud inimese emakeeles. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.

Septembris algavad lihtsas eesti keeles haridusprogrammid „Eesti raamat 500“ teemal, mis pakuvad õppijatele võimalust arendada eesti keele oskust ning tugevdada sidet Eesti kultuuri ja ühiskonnaga. Programmid toimuvad muuseumides, kus kirjandus, ajalugu ja pärand seotakse praktiliste tegevuste ja loovülesannetega.

Osaleda saab Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Ülikooli muuseumi ühises haridusprogrammis, Eesti Tervisemuuseumi, Harjumaa Muuseumi ja Narva Muuseumi haridusporogrammis. Haridusprogrammid toimuvad ajavahemikus september 2025 kuni märts 2026.

Haridusprogrammi kogumaht on 70 akadeemilist tundi, mis jaotub seitsme kuu peale. Kokku toimub haridusprogrammis 14 regulaarset kohtumist kaks korda kuus nädalavahetustel ning lisaks 2 koostööpäeva kohaliku kogukonnaga. Igal kohtumisel harjutatakse aktiivselt kuulamist, rääkimist, lugemist ja kirjutamist, kasutades lihtsas eesti keeles koostatud töölehti, loovülesandeid ja arutelusid. Programmi eesmärk on pakkuda osalejatele praktilist ja osalejakeskset õpikogemust, mis kinnistub igapäevaelus ning suurendab enesekindlust eesti keeles suhtlemisel. Õppijad saavad töölehti ja juhendmaterjale, mis jäävad ka edaspidiseks kasutamiseks.

Koostööpäevad kohaliku kogukonnaga annavad osalejatele võimaluse rakendada omandatud teadmisi ja oskusi päriselulistes olukordades. Vahetu kontakt ja ühistegevused aitavad eesti keelt õppida loomulikult ja tähenduslikult, sidudes selle igapäevase suhtluse ja kultuurikogemusega.

Kõik haridusprogrammid põhinevad Integratsiooni Sihtasutuse juhendil „Lihtsas keeles haridusprogrammid eesti keele õppijatele“, mille autor on keelespetsialist Helena Metslang. Tänu sellele on haridusprogrammid ette valmistatud ja viiakse läbi lihtsa eesti keele põhimõtetel, et muuta  keerukad teemad õppijatele arusaadavamaks ja toetada vähese eesti keele oskusega inimeste kaasamist.

Ühes haridusprogrammides saab osaleda 16–20 täiskasvanut (alates 18. eluaastat), kes on uussisserändajad, eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed, tagasipöördujad ja Eesti kodanikud.

Haridusprogrammidesse on võimalik registreeruda Integratsiooni Sihtasustuse iseteeninduses https://iseteenindus.integratsioon.ee/login.

Narva Muuseum haridusprogramm „Eesti kirjandus Narva Muuseumis“

Haridusprogramm põimib eesti kirjanduse, ajaloo ja kultuuri inspireerivaks õppekogemuseks. Programmis tutvutakse kirjandusteostega, mis on seotud Narva linna mineviku ja tänapäevaga ning muuseumi kogude ja näituste uurimise abil avastatakse uusi seoseid kirjanduse ja pärandi vahel. Haridusprogramm viib osalejad rännakule Eduard Vilde „Raudsete käte“ radadele Kreenholmi vabrikutesse, Jaan Krossi „Kolme katku vahel“ maailma Narva linnusesse ning Igor Severjanini poeetilistesse paikadesse Narva-Jõesuus. Samuti saab avastada Bornhöhe „Viimse reliikvia“ ja Lydia Koidula „Narva neitsi“ poeetikat, lahendada keskaegseid saladusi Melchiori lugude kaudu ning osaleda loovülesannetes, rollimängudes ja dramatiseeringutes. Lisaks toimub kaks koostööpäeva „Tallinna teatripäev“ – kohtumine lavastajaga ja eesti kirjandusel põhineva lavastuse kogemine ning „Tartu Kirjandusmuuseum“ – eriprogramm Eesti raamatu aastal, kohtumised autorite ja tekstidega inspireerivas keskkonnas.

Kõik kohtumised toetavad keeleoskuse arengut, julgustavad loovust ja eneseväljendust ning aitavad luua isikliku sideme eesti kirjanduse ja Narva kultuuripärandiga.

Eesti Tervisemuuseumi haridusprogramm „Keelerännak eestlaste ja sinu tervisliku eluviisi radadel“

Haridusprogramm pakub eesti keele õppijatele võimalust arendada keeleoskust tervise ja eluviisi teemadel, sidudes need kultuuri- ja kirjanduspärandiga. Programmi jooksul käsitletakse teemasid, mis puudutavad tervislikku eluviisi tervikuna, toitumist, liikumist, und, suhteid ja vananemist, ning lõpuks seotakse need eestlaste terviseloo ja isiklike kogemustega.

Keeleõppe käigus kasutatakse haridusprogrammis rikkalikult eesti kirjandust. Näiteks toitumise teema käsitlemisel uuritakse Anna Rinaldo teost „Saunast süstlani. Sajandi jagu lugusid eestlaste tervisest“ ning arutletakse vanasõnakogumiku „1111 Eesti vanasõna koos kommentaaridega“ põhjal. Uni ja selle olulisus seotakse Kene Verniku raamatuga „Hea une teejuht“ ning vanasõnade ja muinasjuttude tõlgendamisega. Suhete käsitlemisel kasutatakse M. Mandeli teost „Jess, inimesed“, vananemise puhul raamatut ja näitust „Hüvasti, noorus!“. Kursuse lõpus uuritakse meditsiini arengut ja tervisekäitumist ajas, kasutades lisaks teost „Eesti meditsiini 100 aastat“.

Praktilistes tegevustes on oluline roll töölehtedel, rollimängudel ja muuseumi teematubade avastamisel. Näiteks täidetakse töölehti liikumise teemal, peetakse arutelusid taldrikureegli ja igapäevaste liikumisharjumuste üle, kirjutatakse lihtsaid dialooge ja dramatiseeringuid ning analüüsitakse kirjandustekste. Kodutööd (nt toidupoe valikute jäädvustamine või unepäeviku pidamine) aitavad õpitut siduda igapäevaeluga.

Programmis toimub õpe lihtsas eesti keeles, kuid see on seotud nii muuseumikogude kui ka kirjanduslike tekstidega. Nii saab osaleja õppida uut sõnavara ja väljendeid, arendada keeleoskust ning mõista, kuidas tervis ja eluviis on olnud osa eesti kultuuriloost.

Harjumaa Muuseumi haridusprogramm „Päevikust raamatuks – Ado Köögardali lood“

Haridusprogrammi keskmes on Keila kirikuõpetaja Ado Köögardali päevikud, mis avavad Eesti elu ja inimeste argipäeva eelmise sajandi alguses. Nende lugude kaudu õpitakse uut sõnavara, harjutatakse igapäevaseid väljendeid ning saadakse aimu, kuidas isiklikud mälestused võivad saada osaks Eesti kirjanduspärandist.

Õppepäevad on üles ehitatud teemade kaupa. Esimesel kohtumisel tutvutakse Keila ja Harjumaa Muuseumiga ning iga osaleja saab alustada oma päeviku pidamist. Seejärel liigutakse samm-sammult Köögardali pärandi ja eesti kultuuri eri tahkude juurde: leivapäev ja toidupärimus, rahvakalender ja rahvapidustused, jõulukombed, muinasjutud ja perelood, uue aasta lubadused ning info liikumine minevikus ja tänapäeval. Igal korral harjutatakse kuulamist, rääkimist, lugemist ja kirjutamist töövihikute, audiofailide, rühmatööde ning loovkirjutamise kaudu.

Programmi juurde kuuluvad ka kogukonnapäevad. Esimesel kohtutakse Keila kirikumõisas ja õpitakse tundma kiriku rolli kogukonna elus, teisel kogunetakse muuseumisse koos kohalike käsitöömeistritega, et ühiselt valmistada lihtsaid esemeid, näiteks kaaruspaelu. Iga tegevus on seotud konkreetse sõnavaraga ning pakub osalejatele võimalust praktiseerida keelt loomulikus olukorras.

Programmi lõpuks on igal osalejal valminud oma mini-päevik, mis sisaldab isiklikke katkeid ja kogemusi seitsme kuu jooksul õpitust. Viimasel kohtumisel jagavad osalejad oma päevikuid rühmas, harjutades eneseväljendust ja avalikku esinemist. Nii saab keeleõpe sideme päriseluga, kultuurilise mälu ja kirjandustraditsiooniga.

Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Ülikooli muuseumi haridusprogramm „Keel on aken ühiskonda“

Haridusprogramm seob keeleõppe Eesti kultuuri ja raamatuaasta teemadega. Programmi fookuses on „Eesti raamat 500“ ning selle eesmärgiks on arendada osalejate eesti keele oskust, tugevdada kultuurilist kuuluvust ja luua tähenduslikke seoseid Eesti kirjanduse, ajaloo ja ühiskonna vahel.

Kohtumised toimuvad kaks korda kuus nädalavahetustel nii Eesti Rahva Muuseumis (Muuseumi tee 2) kui ka Tartu Ülikooli muuseumi filiaalides ja kogudes (Lossi 25, Ülikooli 18, Vanemuise 46, Tartu Tähetorn). Programmi käigus osalevad õppijad 14 õppepäeval ja kahel kogukonnapäeval, mis toovad kokku õppijad ja kohaliku kogukonna.

Programm algab sissejuhatava kohtumisega, kus luuakse kursuslase „eetikakoodeks“, vaadatakse ja arutletakse teemal „Keel on aken ühiskonda“ ning jagatakse kogemusi keeleõppest. Seejärel liigutakse samm-sammult erinevate teemade juurde, mis tutvustavad Eestit kirjanduse, ajaloo, looduse ja teaduse kaudu. Näiteks kohtumisel „Mitmekultuuriline Tartu“ uuritakse välinäitust „Kultuuride kohtumispaik“, kus osalejad otsivad ka oma rahvuskaaslaste jälgi Tartust ja arutlevad identiteedi teemadel. Kunstiprogrammis „Täiuse sisse vaadates“ avastatakse Olev Subbi loomingut, samal ajal õppides sõnavara, mis on seotud kunsti ja emotsioonide kirjeldamisega. Kirjandusteemaline õppepäev viib osalejad Toomemäele, kus luuletuste ja regilaulude abil arutletakse Tartu ja Eestiga seotud luuletraditsioonide üle.

Olulisel kohal on ka Eesti raamatuaasta programm „Kas sa seda lugu tead?“, kus osalejad dramatiseerivad tekstikatkeid ja loovad väikeses rühmas näidendi. Tartu Ülikooli muuseumis toimuv „Võluraamatu otsingul“ viib õppijad ajaloolise raamatukogu keskkonda, kus legendide ja vihjete abil õpitakse tundma eesti kirjanduspärandit. Programmi lõpuosas käsitletakse rahvuseepost „Kalevipoeg“ ning selle seoseid teiste rahvaste eepostega.

Koostööpäevad laiendavad õpikogemust. Palamusel, O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumis ja rahvarõiva nõuandekojas kohtuvad õppijad kogukonna liikmetega, arutavad filmi „Kevade“ järel oma õpiteid, õpivad rahvarõivaste kohta ning proovivad rahvatantsu. Tartu Ülikooli raamatukogus tutvutakse kogudega, koostatakse rühmatööna „ajaleht minevikust“ ja arutletakse ajakirjanduse rolli üle.

Haridusprogrammide rahastamisallikas on Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus 3.4.4.3 „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Tule Integratsiooni Sihtasutuse meeskonda! Aitame koos Eesti inimestel ühise keele ja meele leida.  

Meie meeskond on pühendunud Eestis sidusa ühiskonna kujunemisele mitmekesiste tegevuste kaudu. Toetame erinevatest rahvustest inimeste koostegutsemist ja rahvuskultuuride väärtustamist, eesti keele ja kultuuri tundmaõppimist, Eestist pärit inimeste kodumaale naasmist ja ülemaailmse kogukonnana toimimist ning Eestisse elama tulnud inimeste kohanemist ja kaasamist. Kui soovid kaasa aidata sidusa ühiskonna kujunemisele, siis meie meeskonnas saad võimaluse teha tööd, millel on nii tähendus kui ka tulemus!

KUI LIITUD MEIEGA, USALDAME SULLE

• sihtasutuse kui lõimumise kompetentsikeskuse kuvandi kujundamise ja lõimumist toetavate väärtushinnanguite levitamise;
• sihtasutuse kommunikatsioonistrateegia ja -plaani ning nende rakendamise tagamise;
• sihtasutuse sisekommunikatsiooni tõhustamise;
• sihtasutuse väliskommunikatsiooni (meedia, veebilehe, uudiskirja, sotsiaalmeedia kontode, ürituste jms kaudu) planeerimise ning vastava plaani teostamise tagamise;
• kolleegide nõustamise ja toetamise sündmuste korraldamisel, teavitusmaterjalide koostamisel, tööalasel suhtlusel;
• sihtasutuse esindajana lõimumist toetavate ühisprojektide ja arengudokumentide kommunikeerimise;
• sihtasutuse meeskonnaliikmena organisatsiooni arengusse panustamise.

EELDAME KANDIDEERIMISEL SINU POOLT

• soovi teostada ennast kommunikatsioonieksperdina lõimumise eestvedajate meeskonnas;
• oskusi planeerida ja korraldada tööd meeskonnas, kes väärtustavad avatust, koostööd, hoolivust, kompetentsust;
• valmidust töötada nii Tallinna kui Narva kontoris;
• kõrgharidust (soovitavalt kommunikatsiooni, ajakirjanduse või avalike suhete alal);
• vähemalt kolmeaastast kogemust organisatsiooni või projekti kommunikatsiooni juhtimisel;
• väga head suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust eesti, vene ja inglise keeles

OMALT POOLT PAKUME

• Võimalust teha tähendusega tööd ja osaleda lõimumisvaldkonna tulevikuteenuste välja töötamises;
• olla ise uuenduslike lahenduste loojaks;
• valdkonna asjatundjatest koosnevat inspireerivat meeskonda ja toredaid ühistegevusi;
• kaasaegset töökeskkonda Tallinna või Narva südames koos kaugtöö võimalusega;
• enesearengu, tervise ja pere väärtustamist.

Kui tundsid end selles kirjelduses ära, siis ootame sinu elulookirjeldust ja motivatsioonikirja koos palgasooviga e-mailile kandideeri@integratsioon.ee märksõnaga „kommunikatsioonijuht“. Motivatsioonikirjas palume kirjeldada oma senise kommunikatsioonialase töökogemuse kõige vastutusrikkamat ning õnnestunumat ülesannet.

Konkurss on avatud kuni sobiva kandidaadi leidmiseni.

Lisainfo - tel nr 659 9022, e-post: dmitri.moskovtsev@integratsioon.ee