TYPA trüki- ja paberikunsti keskuse haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: TYPA MTÜ Kastani tn 48f, Tartu
  • Aeg: 26.11.2024 kell 17:30 - 19:45
  • Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: “Silmapilk ja sõnajada”

Eesti raamatute illustratsioonid I. Eesti kirjandusest inspireeritud illustratsiooni tegemine linoollõike tehnikas. NB! Tegemist on kaheosalise töötoaga, mis jätkub 3. detsembril. Soovituslik on osa võtta mõlemast kohtumisest.
Kontakt: Ello Varjas e-post: typa@typa.ee või tel 56828117

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm. Eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14541?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Eesti Politseimuuseumi haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: SA Virumaa Muuseumi Eesti Politseimuuseum Tallinna 3, Rakvere
  • Aeg: 25.11.2024 kell 17:15 - 19:45
  • Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: „Turvaliselt Eestis“

Sisukirjeldus: Tutvustatakse Eesti politsei toimimist ja seeläbi siinses ühiskonnas kehtivaid väärtuseid. Politseimuuseumi ekspositsioonis ja välialal toimuvate praktiliste ja interaktiivsete tegevuste abil omandavad osalejad lihtsamat sõnavara, mis on seotud siseturvalisusega ja liiklusega. Erinevate tegevuste kaudu õpitakse tundma politseitööd ja ohutu liiklemise põhitõdesid.
Kontakt: Sandra Suviste e-mail: sandra@svm.ee

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm. Eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14473?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Mokalaat B2+

  • Suhtlustase: B2+
  • Koht: Narva eesti keele maja Zoom
  • Aeg: 30.09.2024 kell 18:00 - 19:30
  • Formaat: Suhtluspraktika

Mokalaat on keelekohtumiste sari, kus ei ole õpetajat ega õppijaid: kõik on ühtaegu õppijad ja õpetajad! Kohtumistel arendame oma esinemis- ja esitluse tegemise oskust. Mokalaadal on seda võimalik teha sõbralikus õhkkonnas ning enda jaoks huvitaval teemal. Osalejad valmistavad kordamööda ette esitluse ühe tuntud eesti inimese kohta. See võib olla muusik, kirjanik, näitleja, poliitik, sportlane või keegi, kes mingil põhjusel teile huvi pakub. Teised on aktiivsed kuulajad, kes küsivad küsimusi ja osalevad ettekandele järgnevas arutelus. Vähemalt poole Mokalaada ajast veedame väikestes vestlusgruppides erinevatel teemadel arutledes. Aeg-ajalt kutsume külla inimesi, kes räägivad meile oma põnevast kogemusest.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14901?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

"Eesti keele majas ei õpetata eesti keelt liiga keeruliselt"

Nii ütleb Maria Galašova, kellele oli intensiivne keeleõpe meie Eesti keele majas oluliseks hüppelauaks oma karjääris ja tõukeks edasises elukorralduses. Maria oli lahkelt nõus oma keeleõppekogemusi jagama intervjuus Raadio 4-le, mille kokkuvõtte siinkohal ära toome.

Millal tundsite suuremat vajadust eesti keele õppimiseks?

Vajadus tekkis siis, kui mu tütrel hakkasid koolis kodutööd eesti keeles – kõik oli eesti keeles, sest ta käis keelekümblusklassis. Ma mõistsin, et tema aitamiseks pean ka ise keelt palju paremini oskama.

Kuidas algas Teie õppimine?

Ma teadsin, et meil on Narvas olemas Eesti keele maja ja seal on võimalik täiesti tasuta õppida ja omandada keeleoskuse erinevad tasemed. Eesti keele majas võeti mind rõõmuga vastu ja aidati. Umbes kuu aja pärast olin juba õppimas. Alguses õppisin  A2 tasemel ja seejärel juba B1 tasemel.

Paljude arvates on eesti keel on keeruline. Kas see vastab tõele, kas seda on lihtne õppida?

Eesti keele maja õpetamise võlu seisneb selles, et seal ei õpetata eesti keelt liiga keeruliselt. Seal selgitatakse näiteks, et küsimuses on juba vastuse lõpp peidus, või muud sarnast. Selliseid väikeseid nippe, mida koolis millegipärast ei räägita.

Mis tundus eesti keele õppimisel kõige keerulisem?

Minu jaoks oli kõige keerulisem rääkida, õigesti rääkida, mitte teha vigu ja üldse mõista, mida sõnavara tähendab. Ilmselt ongi kõige olulisem just sõnavara.

Kogu sõnavara ei saa siiski ainult kursustel omandada, tuleb ka kodus harjutada

Jah, loomulikult tuleb lisaks õppida. Ma kasutasin palju tasuta rakendusi. Telefonis on palju erinevaid rakendusi ja erinevaid veebilehti, kus saab samuti lisaks õppida.

Kuidas Teile praegu tundub, kas keelebarjäär on nüüdseks murtud?

Ilmselt sai keelebarjäär murtud pärast keelelaagrit. Nüüd on see on tõesti murtud. Kui oled eestikeelses keskkonnas, kus sind ei kritiseerita ja oodatakse rahulikult, kuni sa oma vastuse moodustad, motiveerib ja aitab see väga palju.

Räägiksite ehk lähemalt keelelaagrist?

Õppisin keelt B1 tasemel Eesti keele majas ja pärast sain meeldiva kutse tulla laagrisse otse oma postkasti. See tundus nagu kingitus. Keelelaager oli väga huvitav. Seal oli kultuuriprogramm, käisime erinevates töötubades, elasime mere ääres Saaremaal ja kõik oli suurepärane. Soovitan kõigile alustada õpingutega Eesti keele majas ja hiljem osaleda võimalusel ka eesti keele laagris.

Kas jätkate ka praegu eesti keele õppimist?

Jah, läksin B1.2 tasemele, samuti Eesti keele majja, ainult et nüüd õpin veebis. On tore, et sellised võimalused on olemas, sest Eesti keele maja on Tallinnas, Narvas ja veel on esindused mõnes piirkonnas, aga alati saab ka veebis õppida.

Kas teil on nüüd juba kogenud õppijana soovitusi algajatele, kes tahavad õppida, aga võib olla kardavad või ei tea kust alustada?

Nõuanne on väga lihtne – ära karda. See ongi kõige alus. Kuidas saad midagi tegema hakata, kui sa ei proovi? Minagi kartsin näiteks keelelaagrisse minna, sest ma läksin üksi. Ma ei tundnud kedagi. Ma arvasin, et lihtsalt proovin. Ja kõik läks parimail viisil. Seetõttu soovitangi kõigil mitte karta.

Maria intervjuud Raadio 4 eetris saab täispikkuses kuulata SIIT

Maria

Huvialaring “Looduse lood”

  • Suhtlustase: B1
  • Koht: Tallinna eesti keele maja Tallinn, Ehitajate tee 150, loodushariduse osakond. Kogunemine on LÄÄNEVÄRAVAS.
  • Aeg: 24.09.2024 kell 17:30 - 19:00
  • Formaat: Huvialaring

Ürituse sisu: Loomad ja nende käitumine. Õpime tundma erinevaid elupaiku ja nende elanikke. Vestlusring loomade eluviisist.

Täpsem info registreerunutele.

Üritustel osalejad saavad arendada kuulamis- ja rääkimisoskust ning omandada praktilisi teadmisi.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14876?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Narva Muuseumi haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Sihtasutus Narva Muuseum Vestervalli 21
  • Aeg: 23.11.2024 kell 11:00 - 13:15
  • Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: „Narva arhitektuuripärand“

Sisukirjeldus: Programmi viiakse läbi püsinäitusel „Vana Narva makett“. Uurides linna maketti, avaneb külastajatele võimalus sukelduda sõjaeelse linna atmosfääri, avastada linna arhitektuurilise eripära ning tutvuda mitmete erinevate arhitektuurisuundadega. Programmi käigus tõmmatakse paralleele Narva tänapäevase ilmega, räägitakse muutustest linnakodanike elus, olenevalt linna arengutingimustest.
Osalejaid oodatakse Narva Kunstigaleriis aadressil Vestervalli 21.

Kontakt: info@narvamuuseum.ee või tel 3599230.

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm, eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14566?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu ning KGB vangikongid haridusprogramm A2+ - KOHAD TÄIS

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Kistler-Ritso Eesti SA Toompea 8b
  • Aeg: 23.11.2024 kell 10:00 - 15:00
  • Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: “Lühivaade Eesti lähiajalukku: vabadus ja vastutus”

Arutletakse Eesti ajaloo keerdkäikude kaudu üksikisiku rolli üle ühiskonnas. Vaatame, milliste valikute ette panevad sõjad ja ühiskondlikud muutused inimesed, kuidas jääda iseendaks keerulistes olukordades, kuidas võidelda ebaõigluse vastu ning kui suur võib olla kodanikualgatuse ja -julguse mõju. Tutvume mälestuste ja isiklike lugude kaudu eestimaalaste elukäikudega, külastades Vabamu ja KGB vangikongide püsinäitust.

Lisainfo Aive Peil: aive@vabamu.ee või tel 56699700.

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm, eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14552?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Kuni 2. oktoobrini ootame kandidaate lõimumispreemiatele

Koostöös Kultuuriministeeriumiga ootame ettepanekuid, keda Eesti inimestest ja organisatsioonidest tunnustada lõimumist arendavate ettevõtmiste eest lõimumispreemiatega. Kandidaate saab esitada viies kategoorias kuni 2. oktoobrini 2024.

Kultuuriminister Heidy Purga sõnul on lõimumispreemiad tänuväärne traditsioon. „Eesti on meie kõigi kodu, mis on rikas rahvuste erinevustest ja sarnasustest tuleneva kultuuride mitmekesisuse poolest. Lõimumise kaudu loome sidusama ühiskonna, milles igaüks saab osa võtta meie ühise tuleviku kujundamisest,“ ütles Purga.
 
Tänavu tunnustavad Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium lõimumist arendavaid inimesi ja organisatsioone preemiatega juba 25. korda.
 
Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev kutsub üles esitama kandidaate erinevatest eluvaldkondadest. „Lõimumispreemiatega tunnustame inimesi ja organisatsioone, kes aitavad leida ning väärtustada ühist erinevate Eesti kultuuride ja kogukondade vahel ning sellega suurendada üksteise mõistmist ja koostööd meie ühiskonnas,“ sõnas Moskovtsev.

Tänavu tunnustavad Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium lõimumist arendavaid inimesi ja organisatsioone lõimumispreemiatega juba 25. korda. Seekord on ettepanekud lõimumispreemiate kandidaatide osas oodatud viies kategoorias:

> Lõimumise raudvara – Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja pikaajaline sihipärane lõimumist edendav tegevus;

> Aasta sillalooja – eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine;

> Aasta säde – isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas;

> Aasta sõnumikandja – lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu;

> Kultuuririkkuse aasta eripreemia – Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine, väärtustamine ja edendamine kultuuririkkuse aasta raames.

Kandidaatidena saab esitada erinevate eluvaldkondade inimesi ja organisatsioone ajavahemikus 1. september 2023 – 31. detsember 2024 elluviidud tegevuste eest, Lõimumise raudvara eripreemia puhul pole tegevus ajaliselt piiratud. Konkursile ei saa esitada iseennast või kandidaate, kes on viimase kolme aasta jooksul saanud lõimumispreemia.

Esitatud kandidaatidest valib parimad valdkonna ekspertidest koosnev komisjon. Iga tunnustuse pälvinu saab 1000 euro suuruse preemia. Tänavusi laureaate autasustab kultuuriminister Heidy Purga pidulikul tseremoonial, mis toimub 10. detsembril 2024 Tallinnas. 

Ettepanekuid lõimumispreemiate kandidaatide osas saab esitada hiljemalt 2. oktoobril 2024. Vastava vormi ja muu info leiab sellelt lingilt

 

Lõimumispreemiate laureaadid viimasel kolmel aastal  

> Lõimumise raudvara: 2023 – Pavel Ivanov, 2022 – Jelena Skulskaja ja Marju Lauristin, 2021 - ei antud 

> Aasta sillalooja: 2023 – Maria Sakarias, 2022 – Helen Sildna, 2021 – Eesti Instituut

> Aasta säde: 2023 – Kirill Badikin, 2022 – Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi Ukraina kool, 2021 – Eesti epeenaiskond, 2021 – Sofiit Klubi 

> Aasta sõnumikandja: 2023 – Raadio 4 toimetus, 2022 – Eesti Rahva Muuseumi avalike suhete osakond, 2021 – Tiina Pärtel

 

Sama info sotsiaalmeedias

Vastava postituse Facebookis leiate sellelt lingilt.

 

Tammsaare pargis näeb näitust julgetest inimestest

Tammsaare Park hosts an exhibition of bold people

Eesti Ajaloomuuseum avas 20. septembril Tammsaare pargis koostöös Integratsiooni Sihtasutusega kultuuririkkuse aasta raames valminud näituse „Mina, eestlane! Näitus julgetest inimestest“ laiendnäituse.

106 aastat tagasi sätestati Eesti riigi loomistekstis, iseseisvusmanifestis, et siin maal peab lisaks eestlastele olema hea elada ka teistel. Tänaseks on muutunud ka eestlaseks olemine, see ei tähenda vaid sünnijärgset fakti ja põlvkondi tagasi ulatuvat paikkondsust.

Taasiseseisvunud Eesti on vaba üle 30 aasta. Vabadus on avanud maailma meile ja meid maailmale. Eesti on jätkuvalt rahvusriik, kuid siinsed elanikud räägivad rohkem kui 200 emakeelt. Näitusel on avaldatud mõtted kaheksalt inimestelt, kelle juured on küll kaugel, kuid kes on eri põhjustel siia elama asunud ja peavad Eestit oma koduks. Olgu need mõtted julgustuseks, maailma avastamise ja enesepeegeldamise võimaluseks kõigile. Inimene on ikka inimene.

Ajaloomuuseumi juht Jaanus Rohumaa sõnab: „Mul on väga hea meel, et koostöös Integratsiooni Sihtasutusega on võimalik meie põnevate saatustega uusi kaasmaalasi ka laiemalt tutvustada. Tänan kõiki projektis osalejaid, kes usaldasid Ajaloomuuseumil oma lugude vahendajaks olla.“

Kultuuririkkuse aasta on teema-aasta, mis toimub tänavu Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel eesmärgiga tähistada eesti ning teiste Eestis elavate rahvaste kultuuride mitmekesisust.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev sõnab: „Eestis elab ja on alati elanud erinevate rahvuste esindajad, kes panustavad Eesti arengusse. Kultuuririkkuse aastal märkame, väärtustame ja hoiame Eesti mitmekesist kultuuriruumi, mida loome ühiselt erinevate kogukondade ja rahvastega.“

Eesti on kodu 216 rahvuse esindajaile. Paljudele eesti kogukondadele lisanduvad ennekõike venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased, lätlased, sakslased, leedulased, tatarlased ja juudid. 

Terviklike videolugudega on võimalik tutvuda Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe tallihoones avatud näitusel „Mina, eestlane! Näitus julgetest inimestest“.

 

Kuraator: Krista Sarv

Graafiline disain: Kätlin Tischler-Süld

Fotod: Vahur Lõhmus

Projektijuht: Herke Kukk

Kultuuririkkuse tõid esile kultuuririkkuse aasta toimkond ja Statistikaamet. 

Oma näoga Eesti: Tatjana Nižnik

Oma näoga Eesti

 

1974. aastal tuli Tatjana Nižnik (pildil vasakult esimene) Eestisse, et toetada oma õde raskes olukorras. See, mis oli mõeldud ajutisena, muutus poole sajandi pikkuseks eluks uuel maal. Võtnud omaks eesti kultuuri, jääb Tatjana siiski truuks oma Valgevene juurtele. Teda on alati eriti võlunud Tallinna vanalinn oma rikkaliku ajaloo ja ainulaadse iluga. Nüüd jagab ta aktiivselt oma päritolukultuuri rikkusi kohaliku kogukonnaga.

Minu nimi on Tatjana Nižnik. Kolisin Eestisse 3. septembril 1974 ja olen siin elanud juba 50 aastat. Alguses tulin aitama oma õde, kes vajas abi, kuid jäin Eestisse ja töötasin pikka aega pearaamatupidajana. Olen juba 27 aastat juhtinud Valgevene Kultuuriseltsi. Minu kohustuste hulka kuulub kultuuriürituste korraldamine ja osalemine erinevatel esinemistel oma ansambliga Ljanok (pildil). 

Meie selts osaleb aktiivselt riigi kultuurielus, esinedes Tartus, Rakveres, Narvas, Sillamäel ja Tallinnas. Minu töö hõlmab ürituste korraldamist ja Valgevene rahvalaulude esitamist, mis võimaldab mul hoida sidet oma kultuuriga ja jagada seda Eesti ühiskonnaga. Olen entusiastlik Valgevene traditsioonide ja pühade propageerija Eestis, uskudes, et see edendab riigi kultuurilist mitmekesisust.

 

Kirjeldage, millisena te näete meie Eestit!

Pean Eestit roheliseks maaks, kus on palju soid, metsi, saari ja sinijärvi. See on ilus ja rahulik rikka loodusega maa.

 

Mis teile Eestis meeldib?

Mulle meeldib Eesti rahu ja roheline loodus. Puuduvad metropolid, on vaid hubased linnad ja külad. Loodus meenutab mulle Valgevenet, mis on väga meeldiv.

 

Mis teid Eestis üllatab?

Mind üllatab inimeste rahulikkus ja vaoshoitus. Kui ma esimest korda siia jõudsin, rabas mind eriti vanalinna ilu – Valgevenes sellist arhitektuuri enam ei ole.

 

Mis tundus teile Eestis ootamatu või harjumatu ?

Minu jaoks oli ootamatu see, kui suletud ja vaoshoitud on siinsed inimesed võrreldes Valgevenega. Valgevenes on elu emotsionaalsem ja avatum, siin inimesed sageli varjavad oma tundeid ja elamusi.

 

Milliseid teie kultuuri aspekte võiks Eestis juurutada?

Ma soovitaksin tutvustada rohkem rahvalikke pühasid, nagu dožinki ja lõikuspeod. See aitaks lastel ja noortel paremini mõista maaelu ja õppida nautima lihtsaid asju.

 

Millest te kõige rohkem puudust tunnete? / Millest on Eestis puudu?

Ma igatsen laia suhtlus- ja sõprusringi. Tunnen puudust vastastikusest mõistmisest ja soojusest, millega harjusin ära Valgevenes. Tahaksin Eestis näha rohkem pidusid ja elavat suhtlemist.

 

Kas arvate, et teie siinviibimine rikastab Eestit?

Arvan, et minu siinviibimine rikastab Eestit kultuuride mitmekesisusega. Traditsioonide ja tavade vahetamine eri maade vahel aitab paremini mõista ja hinnata erinevaid kultuure.

 

Millised eesti harjumused olete omaks võtnud?

Olen muutunud vaoshoitumaks ja rahulikumaks. Õppisin Eestis oma tundeid varjama, mis ei olnud lihtne, kuid osutus kasulikuks.

 

Mis on teie eesti lemmikroog?

Minu eesti lemmikroog on leivasupp. Olin meeldivalt üllatunud, kui sellest roast teada sain, ja see hakkas mulle väga meeldima. Eriti maitsev on leivasupp vahukoorega.

 

Kas teil on mõni eesti lemmiklaul?

Kasvasin üles Tõnis Mägi ja Georg Otsa vanu laule kuulates.

 

Kuidas kirjeldaksite eestlasi?

Eestlased on suletud, vaoshoitud ja tasakaalukad inimesed. Sageli varjavad oma emotsioone, mis eristab neid teiste maade avatumatest ja emotsionaalsematest rahvastest.