“Eesti on olnud kodu alates päevast, mil siia saabusin,” räägib Pakistanist pärit Estonian Business Schooli (EBS) doktorant ja nooremteadur Hira Wajahat Malik, kes tuli Eestisse elama oktoobris kaks aastat tagasi. Siin kogetu ja nähtu lükkasid kiiresti ümber kõik eelarvamused, mis tal Eesti kohta olid.
“Ootasin, et Eesti on vali, mitte eriti puhas ning et siin on ilma keelt oskamata keeruline inimestega kontakte luua. Mul oli meeles mulje mõnest teisest Euroopa riigist, kus olin käinud, ja arvasin, et Eesti on samasugune,” meenutab Hira mõtteid enne Eestisse kolimist.
Ent nii EBSi kolleegide kui ka teiste kohatud inimeste soe vastuvõtt tõestasid muud. “Vastupidiselt ootustele saabusin hoopis nooruslikku ja innovaatilisse riiki, mis on julge ja avatud uutele ideedele. Mulle väga meeldib, et inimesed hindavad sind siin selle järgi, mida oskad ja kuidas saad panustada, mitte selle järgi, kust pärit oled,” tunnustab ta eestlaste suhtumist välismaalt tulnutesse.
Eestisse roheteemadega tegelema
Koduriigis Pakistanis töötas Hira partnerina konsultatsioonifirmas, mis keskendus sotsiaalsele mõjule ja innovatsioonile. Seal sai ta teha koostööd erinevate ülemaailmsete organisatsioonide ja ettevõtetega (nagu Aasia Arengupank, Maailmapank, Maailma Looduse Fond jpt) ning valitsustega mitmetes kliima- ja sotsiaalse innovatsiooni ja mõjuga seotud projektides. Lisaks õpetas ta ülikoolis ja juhendas ettevõtteid teemadel, mis puudutasid jätkusuutlikku äritegevust.
Enam kui kümme aastat intensiivset tööd konsultatsioonifirmas seljataga, tundis ta, et on õige aeg astuda doktorantuuri. “Kandideerimisavaldusi tehes leidsin EBS-ist programmi, mis kattus mu huvidega. Kui mind doktoriõppesse vastu võeti, tundus loomulik teha otsustav samm kolida Pakistanist Eestisse,” räägib naine elumuutva otsuse tagamaadest.
Lisaks teadustööle õpetab ta EBS-is bakalaureuse- ja magistriõppe tudengeid ning on juba kaasa löönud mitmetes valdkondlikult olulistes projektides, muu hulgas teinud koostööd näiteks Eesti Rohetehnoloogiate Liidu (Estonian Cleantech Association) ja RoheTiigriga.
Tugi nii sõpradelt kui riigilt
“Muidugi vajas pisut harjumist mõte kolida elama riiki, mis on 20 korda väiksem kui sinu kodulinn,” muigab Hira, kuid lisab, et siinne rahu, turvalisus ja tervislik elukeskkond aitasid Eesti kiiresti omaks võtta.
Olulist tuge elu sisseseadmisel uuel kodumaal on ta saanud kolleegidelt ja teistelt eestimaalastelt – nii kohalikelt kui hiljuti siia kolinutelt –, kuid suurem osa kohanemiseks vajalikust infost pärines riiklikust kohanemisprogrammist “Settle in Estonia”.
“Kuigi teised välismaalastest sõbrad said jagada kogemuslikku nõu, oli Integratsiooni Sihtasutuse ja “Settle in Estonia” kohanemisprogrammi kaudu saadud juhiste järgimine minu jaoks lihtsaim viis vajalike teenuste ja toe saamiseks ning kiireks kohanemiseks eluga Eestis,” toob ta välja uussisserändajatele loodud programmi kasu.
Võimestav eesti keele õpe
Ka eesti keelt hakkas ta õppima just kohanemisprogrammi raames. Naine märgib, et keeleõpe on andnud talle enesekindluse nii suhtluses oma õpilastega kui ka külastades kohti Tallinnast väljaspool, kus inglise keel ei pruugi olla eelistatud suhtluskeel.
Eriliselt on talle meelde jäänud osalemine doktorantide konverentsil, kus eestikeelsed ettekanded olid sünkroonselt tõlgitud inglise keelde. “Mõistsin, et saan räägitust paremini aru ja nautisin ettekandeid rohkem, kui kuulasin esinejaid eesti keeles, mitte tõlget. Kui poleks olnud “Settle in Estonia” kohanemisprogrammi, ei oleks see olnud võimalik.”
Hira soovitab kõigil, kes Eestisse kolivad, võtta aktiivselt osa kogukonnaelust ja mitte peljata õppida eesti keelt. „Parim viis siin edukalt kohaneda on anda ühiskonnale sama palju tagasi, kui ise saad – olgu see oma aja, energia või teadmistega. See ei ole lihtsalt altruism. See on võimas viis lõimuda, luua sidemeid, saada sügavam arusaam eesti kultuurist ning avada oma kogemuse täielik potentsiaal,“ julgustab naine ka teisi kohanemisteekonnal olijaid ühiskonnaelus kaasa lööma.
Hira soovitused Eestis sujuvaks kohanemiseks:
- Ära karda õppida eesti keelt. Alusta kohe, kui võimalus tekib – kohalikud inimesed austavad ja aktsepteerivad sind tänu sellele veelgi rohkem.
- Osale aktiivselt avalikel üritustel ja tegevustes, näiteks festivalidel, kohalikel turgudel ning kogukonnaüritustel, mida korraldavad kohalikud omavalitsused ja kultuurikeskused.
- Liitu oma tegevusvaldkonnaga seotud (eriala)liitudega, osale valdkondlikel üritustel ja võrgustikes.
- Tee vabatahtlikku tööd erinevates organisatsioonides, näiteks keskkonnakorrastustel või kultuurisündmustel.
