MÄRTS 2017

Kus tasuta õppida ja harjutada eesti keelt sel kevadel?
Ootame väliseesti noori kandideerima suvelaagrisse
Info toetusesaajate kohta
Õpetajaid koolitatakse läbi viima meediaõppe valikkursust
„Balti noodid“ ja Uue Päikese Aasta algus
Moldova ja Ukraina maalikunstnike näitused ootavad külastajaid
Milline on Eesti tööturu rahvuspõhine olukord?
Mida arvavad lõimumise väljakutsetest rahvusvahelised eksperdid?

Kus tasuta õppida ja harjutada eesti keelt sel kevadel? 
Teabetunnis saad teada

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) eestvõttel korraldatakse märtsikuus  Eesti linnades tasuta eesti keele õppe võimalusi tutvustavad teabepäevad.

Teabetunnid toimuvad algusega kell 18.00.

14. märts       VALGAS,   Valga Kultuuri-ja huvialakeskus (Kesk tn 1)

15. märts       TARTUS,   Tartu Aleksandr Puškini kool (Uus 54)

21. märts       PÄRNUS,   Pärnu Raekoja saal (Nikolai 3)

28. märts       TALLINNAS,   Lasnamäe Linnaosa Valitsus (Pallasti 54)

KAVA

18:00 Tervitus Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie inimesed

18:05 MISA: Eesti keele õppe: kursused, nõustamine, keeleklubid ja keelekohvikud

18:20 Töötukassa: eesti keele õppe võimalused ja tingimused

18:35 SA Innove: keeleõppe kulude hüvitamine

18:50 Küsimused-vastused

19:00 Ürituse lõpp

Lisainfot teabetunni kohta saab küsida ning oma tulekust teada anda MISA nõustamiskeskuse tasuta infotelefonil 800 9999.

Teabetunnid toimuvad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti nr 2014-2020.1.06.16 „Vähelõimunute iseseisva eesti keele õppe õpihoiakute kujundamine“ raames.

Kutsume kohvikusse eesti keelt harjutama

Just! Nimelt eesti keele kohvikusse, mis on mõeldud eesti keelest erineva emakeelega elanikele eesti keele õppeks ja praktikaks.

Keelekohvikud on ennast tõestanud kui hästitoimiv võimalus ületada hirmu eesti keeles rääkimise ees, täiendada sõnavara ja saada keelepraktikat.

Keelekohvikus arutatakse igapäevaelus ette tulevaid olukordi ja teemasid – enesetutvustus, töö otsimine, enesetäiendamine, kolleegidega suhtlemine, reisimine, hobide harrastamine, tähtpäevade ja sündmuste tähistamine, samuti arsti ning ametniku vastuvõtul käimine jne.

Perioodil 2017-2018 pakume võimalust osaleda inimestel keelekohvikutes üle Eesti, et toetada nende eesti keele õppimise püüdlusi.

Keelekohvikutesse saab registreeruda: http://www.meis.ee/keelekohvik.

Registreerumisel tuleb täita lühike ankeet, kus palume kirjeldada ka oma seniseid eesti keele õppe kogemusi. Teave on oluline vestlusringide moodustamiseks ning rühmade komplekteerimiseks. Üks kohviku rühm kohtub 25 korda. Ühe kohtumise kestus on 1,5 tundi. Rühma suurus on maksimaalselt 16 inimest.

Eesti keele õppimise võimaluste ning ka keelekohvikute formaadi tutvustamiseks korraldab MISA regionaalseid teabetunde. Vaata toimumiskohti ja ajakava siit: http://www.meis.ee/eesti-keele-oppe-noustamine.

Huvi Eesti kammermuusika vastu tärkas ... keeleklubis

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi liikmed kogevad erinevaid tahke eesti kultuurist, millega nad varem pole kokku puutunud.

Tartu ühe klubi eestvedajate Aita Karo ja Sirje Priksi sõnul mõjus näiteks Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserdi külastamine nii, et klubi liikmed hiljem ka iseseisvalt nende kontserte külastasid ja tuttavaidki kaasa kutsusid.

„Poole aasta jooksul tutvusime eri õppekäikude ajal Eesti muusika, kunsti, käsitöö, teatri ning ajalooga. Klubi liikmed hakkasid järjest julgemalt eesti keeles suhtlema ning lõid uusi tutvusi. Klubis osalesid ka vabatahtlikud külalised, kes soovisid täiendada oma keeleoskust. Meeldivaks täienduseks klubi programmile olid oma tööst ja elust rääkinud külalised - ettevõtjad ja kultuuritegelased,“ märgivad Aita ja Sirje.

Tartu klubi liikmete tagasisidest selgus, et klubist puudutakse üliharva ja et kaks klubi liiget sooritasid klubi tegevuse ajal riikliku eesti keele B2 tasemel eksami. Üks osaleja aga teatas, et alles pärast osalemist keeleklubis tunneb ta ennast integreerituna.

Sel talvel on hoo sisse saanud 24 klubi, millest kolm on Sillamäel, seitse Kohtla-Järvel, kolm Kohtla-Järve Ahtme linnaosas, üks Jõhvis, viis Narvas ja viis klubi Tallinnas. Märtsi alguses alustavad kohtumisi veel viis klubi, nendest kaks Narvas, kaks Tallinnas ning üks Jõhvis.

Keeleklubid on suunatud inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad tunda eesti kultuuri eripära või saada üle keelebarjäärist ning leida tuge ja innustust keele julgemaks kasutamiseks igapäevases elus. Klubidesse kutsutakse ESF projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse 5.2.1 „Lõimumiskoolitused“ raames B2-taseme keeleõppesse registreerunud või MISA keelekursuse lõpetanud inimeste seast.

Klubikohtumisi korraldab MISA koostöös OÜ Mitteldorf, OÜ Keelepisik, ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus OÜ ning Change Partners OÜ-ga. Tutvuge klubide blogipäevikutega: keeleklubiblog.wordpress.com, http://eestikeeleklubid.blogspot.com.ee/, http://keeleklubid.weebly.com/ ja http://www.immischool.eu/keele-ja-kultuuriklubi.html.

Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel: 659 9069, e-post: [email protected]

Just praegu õpib 1320 inimest eesti keelt tasuta

MISA on edastanud keeleõpet korraldatavatele organisatsioonidele kõigi nende inimeste andmed, kes 2015. aasta suvel oma eesti keele õppimise soovist teada andsid. Keeleõpet korraldavad firmad on inimestega järgemööda ühendust võtnud nii keeleoskuse testimise aja kui ka võimaliku kursuse alguse kavandamisega seoses.

Märtsikuu alguse seisuga osaleb eesti keele õppes 1320 inimest, nendest lõviosa 885 inimest Tallinnas, 390 Ida-Virumaal, 30 Tartus ja 15 inimest Pärnus.

Tallinnas õpitakse eesti keelt 59 õpperühmas, millest A2 tasemel 9, B1 tasemel 24 ja B2 tasemel 26 rühmas.

Ida-Virumaal õpib Eesti keelt 390 inimest 26 õpperühmas. Narvas on kaks A2 tasemel  õpperühma, seitse B1 tasemel õpperühma ning kuus B2 tasemel õpperühmas. Sillamäel on õppetöö korraldatud nii A2 kui ka B1 tasemel - mõlemat üks rühm, B2 tasemel korraldatakse keeleõpet kahes rühmas.  Kohtla-Järvel on B2 tasemel kaks õpperühma, millest üks Ahtme linnaosas. Jõhvis õpetatakse eesti keelt B2 tasemel kolmes rühmas ning A2 tasemel ühes rühmas, samuti ka B1 tasemel ühes rühmas.

Tartus õpib eesti keelt B1 tasemel ja B2 tasemel üks rühm.

Pärnus on üks rühm B2 tasemel.  

MISA organiseerib tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursusi kuni aastani 2020 Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.

Täiendavat infot MISA korraldatavate eesti keele õppe kohta leiab MISA kodulehelt.

Ootame väliseesti noori kandideerima suvelaagrisse

Alates 2000. aastast korraldab MISA välismaal elavatele Eesti päritolu noortele suviseid eesti keele ja kultuuri laagreid. Nii on see ka tänavu.

Laagrid leiavad aset kolmes vahetuses juunist kuni augustini. „Keelelaagrites saavad 13-18-aastased Eesti päritolu ning teistes riikides elavatele noored õppida eesti keelt, suhelda laagrikeskkonnas eestlastest eakaaslastega ning õppida paremini tundma Eesti kultuurikeskkonda. Laagrite vältel toimuvad erinevad ühistegevused, ekskursioonid, sportlikud ettevõtmised ning tutvutakse Eesti vaatamisväärsustega,” selgitas keeleosakonna nõunik Andero Adamson Haridus- ja Teadusministeeriumist.

Esimene laagrivahetus on mõeldud noortele, kellel puudub eesti keele oskus või kelle eesti keele teadmised on vähesed. Esimene laagrivahetus algab 27. juunil ja kestab 7. juulini.

Teine laagrivahetus, mis algab 18. juulil ja kestab 28. juulini, on mõeldud neile noortele, kes valdavad eesti keelt edasijõudnu tasemel.

Kolmas laagrivahetus on suunatud noortele, kes valdavad eesti keelt vabalt ning laager toimub 1. - 11. augustini.

Laagrivahetused viiakse 2017.a läbi Eestimaa looduskaunis kohas Venevere Puhkekeskuses, Viljandimaal.

Lastevanematel on võimalik oma lapsi eesti keele- ja kultuurilaagrisse registreerida MISA kodulehel. NB! Noorte laagrisse registreerimine toimub 4. aprillini 2017.aastal MISA veebilehe kaudu aadressil SIIN.

“Meile esitatud taotluste hulgast teeb MISA valiku, lähtudes noore eesti keele oskusest, motivatsioonist, vanusest, asukohamaast, väljaspool Eestit elamise ajast, laagris eelnevalt viibitud kordade arvust ja sõidukulude suurusest,” kommenteeris MISA juhataja Dmitri Burnašev.

Sihtasutus teatab noore vastuvõtust keelelaagrisse e-posti teel  13. aprilliks 2017.

Eesti päritolu noortele võimaldatakse keele- ja kultuurilaagreid „Rahvuskaaslaste programm 2014–2020“ raames. Laagri läbiviimist toetavad Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Info toetusesaajate kohta

Märtsis selguvad Eesti keele ja kultuuri pereõppe toetuse saajad

MISA toetab alates 1998. aastast eesti keele ja kultuuri õpet peredes, millest on tänaseks osa saanud ligi 20 000 last ja noort Eestimaa eri paigust.

Konkursi raames toetatakse sihtrühmale eesti keele ja kultuuri õpet eesti peredes ajavahemikus 1. märtsist kuni 30. novembrini 2017.

Pereõppe eesmärk on tutvustada lähemalt Eestis elavatele eesti keelest erineva emakeelega noortele vanuses 7-19 eluaastat eesti kultuuriruumi – maad, ajalugu, kultuuri ja keelt. Samuti soovime pakkuda noortele võimalusi kontaktide loomiseks eesti keelt emakeelena kõnelevate samaealiste noortega.

Tänavusele projektikonkursile kulub 45 000 eurot. Konkursi tulemused avalikustatakse ning pereõppe korraldajate kontaktid leiate MISA kodulehelt.

Eesti keele- ja kultuuriõppe korraldamist peredes rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Selgusid konkursi "Lõimumise edendamine sporditegevuste kaudu" toetuse saajad

MISA toetab konkursi kaudu spordi valdkonda kuuluvaid ühistegevusi koostöö- ja kaasamisprojektidena, mis parandavad ühiskondlikku sidusust, sh eri keelelis-kultuurilise taustaga inimeste igapäevaste kontaktide teket, suhtlust ja kaasamist ühiskonnas.

Projektikonkursile laekus 42 taotlust, millest hindamiskomisjon valis välja ning tegi ettepaneku toetada kuue projekti elluviimist:

- MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi projekt „Narva Energiajooks 2017“,

- Eesti jalgapalli Liidu projekt „Jalgpall ühendab!“,

- Spordiklubi Airpark MTÜ projekt „Lõimumine parimate valikute nimel elamusi pakkuvate sporditegevuste kaudu“,

- Eesti Kergejõustikuliidu projekt „Rahvusvahelise kergejõustikunädala võistlused“,

- Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse projekt „Treenerite tasemekoolituse õpiku tõlkimine vene keelde“ ning

- MTÜ Ethical Links projekt „Üheskoos spordis: uus-sisserändajate ja eestlaste ühisüritused“.

Konkursi eelarve on 40 000 eurot ning seda rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

Õpetajaid koolitatakse läbi viima meediaõppe valikkursust

16.-17. märtsil 2017 tutvustatakse Tallinnas Meriton Old Town Garden Hotellis gümnaasiumide ning kutseõppeasutuste õpetajatele meediaõpetuse valikkursuse algtaseme ainekava.

Koolituse läbiviija Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõu Maarja Lõhmuse sõnul tuleb vaatluse alla meediaõpetuse valikkursuse läbiviimiseks vajalik teemafookus ning ajakirjandustöö keerulisemate küsimuste tajumise ja nende üle arutlemise oskus. “Arutame koos, kuidas õpetaja saab omandada meediaprofessionaali vaate ajakirjandusele ja meediale,” kommenteeris Lõhmus.

Koolituse korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA), kes alustas eesti- ja venekeelsetele gümnaasiumi- ning kutsekoolide õpilastele meediaõpetuse valikkursuse ainekava loomist möödunud aastal. Ainekava eesmärk on õpetada noortele meediasõnumi loomist ja teadlikku infotarbimist.

Praeguseks on ainekava piloteeritud ja testitud noortele korraldatud 8-päevase seminari käigus, samuti on ainekavale andnud oma esmase tagasiside SA Innove.

Meediaõpetuse ainekava valmimist ning koolituse läbiviimist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Ühendkuningriigi Suursaatkond Eestis.

Info ja koolitusele registreerumine: Liilika Raudhein, MISA analüütik, tel 6599 841, e-post: [email protected] 

 

„Balti noodid“ – põhjus tulla Lindakivi kontserdisaali

12. märtsil algusega kell 11.00 kutsub Rahvusvahelise Rahvuskultuuride Ühenduste Liit Lüüra (RRÜL) Lindakivi kontserdisaali laste loomingu festivalile „Balti noodid“.

RRÜL Lüüra juhi Ilona Uzlova sõnul on festivali eesmärk toetada laste loomingut. „Tahame anda eelkooliealistele ja kooliealistele lastele võimaluse enda väljendamiseks vokaali, koreograafia ja kujutava kunsti kaudu. Samuti soovime tutvustada Balti riikide kultuuri ja ajalugu.“

Festival leiab aset kolmes kategoorias:

- vokaal: mereteemalised laulud,

- koreograafia: mereteemalised kompositsioonid,

- kunstikonkurss: joonistused, mis kujutavad Eesti loodust ja Läänemerd.

Sissepääs on tasuta.

Lisainfo: Ilona Uzlova, RRÜL LÜÜRA juht, tel. 5808 1044, e-post: [email protected]

Tule tähistama Uue Päikese Aasta algust

Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan kutsub tähistama Novruz Bairamit ehk Uue Päikese Aasta algust.

Aserbaidžaani Kultuurikeskuse Ajdan juhi Nijazi Gadžijevi sõnul on Novruz Bairam kõige tähtsam püha nende kultuuris. „Sel aastal viime idamaa rahvaste festivali läbi  laiaulatuslikumalt ning kolmes eri asukohas. Kaasame ka teisi idamaa rahvaid -  usbekke, baškiire, tatarlasi, tšerkesse, kabardiine, lezgiine ja türklasi. ÜRO kuulutas 21. märtsi rahvusvaheliseks Novruz Bairami päevaks.“ - kommenteeris Gadžijev.

19.03.2017 kell 17:00 toimub Novruz Bairami tähistamine Lindakivi Kultuurikeskuses.

20.03.2017 kell 19:00 toimub Novruz Bairami tähistamine Kodulinna Majas.

29.03.2017 kell 19:00 toimub Novruz Bairami tähistamine Kaja Kultuurikeskuses.

Ürituse avavad Aserbaidžaani ja Türgi suursaadikud. Kontserdil esinevad ühel laval idamaa ja eesti kollektiivid ning räägitakse Novruz Bairamist. „Külalisi kostitame aserbaidžaani maiustustega ning avatud on ka näitus Aserbaidžaanist,“ täiendas Nijazi Gadžijev.

Kõik üritused on huvilistele tasuta.

Lisainfo: Nijazi Gadžijev, MTÜ Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan juht, e-post: [email protected], tel 5019 694.

Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide tegevust rahastab MISA Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, e-post: [email protected], tel 659 9024.

Moldova tippkunstniku näitus Eesti Rahvusraamatukogus

13.-19. märtsini 2017 on Eesti Rahvusraamatukogus võimalik külastada Moldova tuntuma tänapäeva kunstniku Tudor Zbârnea näitust „Igavene maailmaruum“.

Tudor Zbârnea on Moldova ja Rumeenia Kunstnike Liidu liige.  2002. aastast ta on Kunsti Rahvusmuuseumi direktor Kišinjevis. Ta on osalenud enam kui 200 näitusel Belgias, Saksamaal, Hollandis, Itaalias, Küprosel, Leedus, Moldovas, Venemaal. Rumeenias, Soomes ja Prantsusmaal.  Tema tööd asuvad paljudes maailma muuseumides.

Näitus on pühendatud Eesti ja Moldova diplomaatiliste suhete 25. aastapäevale. Näitust korraldab Moldova saatkond koostöös Eesti Kultuuriministeeriumi ja Moldova Kunsti Rahvusmuuseumiga.

Näitus on avatud Eesti Rahvusraamatukogu lahtioleku ajal. Sissepääs on tasuta.

Lisainfo: Moldova Vabariigi Suursaatkond, tel 642 0203, e-post: [email protected]

Tallinnas on avatud tuntud Ukraina maalikunstnike näitus

Märtsi lõpuni on Tallinnas Õpetajate Majas avatud Ukraina maalikunstnike Dmytro Dobrovolsky ja Nina Dobrovolska näitus.

Ukraina Kunstnike Liidu liikme Dmytro Dobrovolsky esimene näitus oli Kiievis 1994. aastal. Kunstnik korraldas näitused Ukrainas, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, Ameerikas ja Eestis. Ta on saanud mitmeid diplomeid ja tunnistusi rahvusvahelistelt ning riiklikelt näitustelt ja festivalidelt. Tema maalid on mitmetes era- ja muuseumikogudes nt, Suurbritannia kuningliku pere kollektsioonis.

Nina Dobrovolska on maalikunstnik ja arvutigraafik. Ta õpib 3 aastat Tallinna Kunstiakadeemias arvutigraafikat, kuid maalimisega ta tegeleb juba kümme aastat. Ta õpetab maalimist Lasnamäe Gümnaasiumis.

Näitus on avatud E-R kl 9-17.30, L-P ja muudel aegadel kui maja on sündmuste tõttu avatud. Info tel 615 5160. Sissepääs on tasuta.

Rohkem infot kunstnike kohta leiab www.ddobrovolsky.com.

Lisainfo: Dmytro Dobrovolsky, e-post: [email protected], tel 5606 5530

Milline on Eesti tööturu rahvuspõhine olukord? Milline on Eesti tööturu rahvuspõhine olukord

Sellele küsimusele annab vastuse hiljutine MISA tellitud analüüs.

Viimase 15 aasta jooksul Eestis läbi viidud tööturu uuringuid analüüsis Balti Uuringute Instituut, eesmärgiga kaardistada tegurid, mis mõjutavad Eesti tööturu keelelist ja rahvuslikku segregeeritust.

Loe pressiteadet: http://www.meis.ee/uudised?news_id=991.

Tutvu metaanalüüsiga:
http://www.meis.ee/bw_client_files/integratsiooni_sihtasutus/public/img/File/Eesti_tooturu_rahvuslik_ja_keeleline_jaotus.pdf.

Mida arvavad lõimumise väljakutsetest rahvusvahelised eksperdid?

Saate teada näiteks nii, kui klikite lehele http://misakonverents.ee/materials/, et järelkuulata ja –vaadata MISA rahvusvahelisel konverentsil “Lõimumise väljakutsed radikaliseeruvas maailmas” üles astunud rahvusvaheliste ekspertide ettekandeid.

Olemas nii videod kui ka presentatsioonide slaidid: http://misakonverents.ee/materials/