Integratsiooni Sihtasutus koostöös Kultuuriministeeriumiga viib 22. – 25. augustil läbi eesti keelest erineva emakeelega tudengitele mõeldud avaliku sektori suvekooli. Suvekooli eesmärk on tutvustada avaliku sektori karjäärivõimalusi ja innustada noori oma tulevikku riigiasutustega siduma.

Suvekoolist on oodatud osa võtma Eesti kõrgkoolides vähemalt teist kursust lõpetavad tudengid, kelle emakeel ei ole eesti keel. Kokku saab suvekoolis käia 40 tudengit üle Eesti, suvekoolis osalemine on tasuta.

Suvekooli saab registreeruda kuni 15. augustini. Täpsem info ja registreerumine: praktikaprogramm.integratsioon.ee/suvekool. Suvekool toimub Integratsiooni Sihtasutuse Tallinna eesti keele majas, lisaks külastatakse erinevaid asutusi.

Suvekoolis osalejad omandavad kasulikke oskusi karjääri planeerimiseks ning uurivad koos asjatundjatega, mida avalik sektor lähiaastatel noortelt ootab, saavad teada praktika- ja töövõimalustest avalikus sektoris, õpivad koostama CV-d ja motivatsioonikirja.

Noored saavad ekspertidelt teada, milliseid oskusi on riigiasutustesse kandideerimiseks vaja, milliseid töövõimalusi juba praegu pakutakse ja kuidas saab avalikus sektoris töötades mõjutada otsuste tegemist kõige kõrgemal tasemel. Suvekooli kavas on näiteks innustavad kohtumised Riigikantselei, Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Haridus- ja Noorteameti, Eesti Koostöö Kogu ja CV-Online ekspertidega.

Suvekool on osa Integratsiooni Sihtasutuse ja Kultuuriministeeriumi praktikaprogrammist, mille raames pakuvad avaliku sektori asutused praktikakohti eesti keelest erineva emakeelega tudengitele. Programmi eesmärk on tutvustada noortele töövõimalusi riigiasutustes ja julgustada neid tulevikus avaliku sektori ametikohtadele kandideerima. Täpsem info ja registreerimine: praktikaprogramm.integratsioon.ee.

Algas ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenike registreerimine kohustuslikku ning tasuta kohanemisprogrammi. Politsei- ja Piirivalveamet saadab suunamiskirja kõikidele ajutise kaitse saanud täiskasvanule. Eesti keele õppesse on saanud kutse esimesed 2500 ajutise kaitse saanut.

„Eesti keele oskus vähemalt baastasemel on hädavajalik, et meie riigis iseseisvalt hakkama saada ning kohaneda siinse ühiskonnaga. Seetõttu on kohanemisprogramm koos keeleõppega ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikele kohustuslik ning tasuta. Oleme koolituste pakkumisel äärmiselt paindlikud – lisaks sellele, et õpet saab läbida veebis, on plaanis teha koolitusi kõikides Eesti piirkondades, kus ajutise kaitse saajad elavad. Teeme omalt poolt kõik selleks, et igaüks leiaks endale sobiva viisi ja aja kasuliku koolituse läbimiseks,“ ütles kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.

Ajutise kaitse saajal tuleb nii kohanemisprogrammi kui eesti keele õppesse iseseisvalt registreerida veebikeskkonnas www.settleinestonia.ee. 

• Kohanemisprogrammi moodul ajutise kaitse saajatele: www.settleinestonia.ee/programme/temporary-protection-module.
• Eesti keele A1-taseme õpe ajutise kaitse saajatele: www.settleinestonia.ee/programme/temporary-protection-lang-module.

Keeleõpet pakuvad kokku 5 keeltekooli: Sola Integra OÜ Põhja-Eesti PPA piirkonnas, Multilingua Keelekeskus OÜ Tallinnas, OÜ PR Reiting Lõuna-Eesti PPA piirkonnas, Algus OÜ Ida-Eesti PPA piirkonnas ja Folkuniversitetet Estonia MTÜ Tartus. Lääne-ja Kesk-Eesti PPA piirkonnas ei ole veel pakkuja teada. Lisaks kuulutatakse suvel välja erakorraline riigihange täiendava 900 ajutise kaitse saaja keeleõppeks. Keelekursused toimuvad mahus 100 akadeemilist tundi ja toimuvad kas veebiõppena või kontaktõppena klassiruumides.

2022. aasta lisaeelarvest toetatakse ajutise kaitse saajate kohanemisprogrammi eesti keele õpet 4,5 miljoni euroga. Kokku on koolituskohti 9 000. 

2022. aasta lisaeelarvest toetatakse ajutise kaitse saajate kohanemisprogrammi ühepäevase koolituse läbiviimist 4,6 miljoni euroga. Käivitunud on koolitused esimesele 10 000 ajutise kaitse saajale. Juulis kuulutatakse välja hange täiendava 10 000 kohanemisprogrammi õppekoha pakkuja leidmiseks. Lisaks luuakse ajutise kaitse saajatele võimalus läbida kohanemisprogrammi koolitus iseseisva videoõppena. Selleks on ettevalmistamisel hange, millega leitakse õppevideote tootja. 

Kohanemisprogrammi eestvedaja on Kultuuriministeerium. Loe täpsemalt SIIT. 

Integratsiooni Sihtasutuse läbi viidud konkursi tulemusena saavad toetust üheksa Ida-Virumaal toimuvat spordi- ja kultuuriürituste projekti kogusummas 200 000 eurot. Ürituste toetamise eesmärk on aidata kaasa piirkonna majanduse, ettevõtluse ja turismi arengule, suurendada regiooni atraktiivsust, tuua piirkonda külastajaid kogu Eestist ning soodustada erineva kultuurilise taustaga inimeste kontaktide loomist.

Konkursi tulemusena toetatakse suurprojekte, milles osaleb vähemalt 1000 inimest.

„Igal aastal kaasame lisaks traditsioonilistele üritustele ka uusi tulijaid ja algatusi. Näiteks viib Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskus läbi põneva spordiala – lennunduse – teemalise päeva, mis hõlmab lennumasinate näitust ning erinevaid õhuetteasteid. Ühtlasi soovib taotleja sellega propageerida kohaliku gümnaasiumi lennunduse kallakuga õppesuunda. Eesti Korvpalliliit toob aga esmakordselt Ida-Virumaa publikuni Eesti korvpalli karikavõistluste noorte, naiste ja meeste 3 päeva kestvad finaalturniirid,” ütles Integratsiooni Sihtasutus kultuurilise mitmekesisuse valdkonnajuht Ave Härsing.

Toetuse saavad ka sellised piirkonnas populaarseks osutunud traditsioonilised üritused nagu näiteks Narva Energiajooks, muusikafestival Mägede Hääl, VI Narva Ooperipäevad, Alutaguse rattamaraton, Eesti Ööjooks Narva Talv, Pimedate Ööde Filmifestivali Ida-Virumaal toimuv programm "KinoFF" ja festival “Station Narva 2022”.

Ida-Virumaa ettevõtluse ja turismi edendamine ning spordi- ja kultuuriürituste algatamine ja arendamine on osa riigi regionaalarengu strateegia raames elluviidavast Ida-Virumaa programmist, mida rakendab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Rahandusministeeriumiga.

Taotlusvooru tingimuste ja tulemustega saab tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel SIIN.

Integratsiooni Sihtasutus ootab osalejaid juulis algavatele tasuta põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitustele. Eesti erinevates piirkondades toimuvatele koolitustele saab registreeruda aadressil www.kodanik.net.

„Ootame õppetööst osa võtma eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanud püsielanikke ja uussisserändajaid, kes plaanivad taotleda Eesti kodakondsust ning soovivad saada ettevalmistust põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamiks,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi.

Koolitusel käsitletakse Eesti riiklikke institutsioone ja nende toimimist, tutvutakse põhiseadusest tulenevate kohustuste, võimaluste ja vabadustega ning kodakondsuse seaduse sisu ja olemusega. Koolituse lõpus valmistutakse eksami sooritamiseks.

Koolitused toimuvad juulist 15. detsembrini. Kokku saab sel perioodil õppest tasuta osa võtta vähemalt 204 inimest.

Koolitus kestab 18 akadeemilist tundi. Koolitusi korraldatakse vähemalt neljas Eesti maakonnas ning veebi teel.

Koolituste kavaga saab tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel integratsioon.ee/pohiseaduse-ja-kodakondsuse-seaduse-tundmise-koolitused. Koolituskava uuendatakse ja täiendatakse uute koolitustega igakuiselt.

Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlemiseks peab lisaks põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamile sooritama ka eest keele oskuse eksami. Inimestele, kes soovivad saavutada Eesti kodakondsuse taotlemiseks vajalikku B1 keeletaset, pakub Integratsiooni Sihtasutus ka tasuta eesti keele õpet. Kursused toimuvad üle Eesti ja seal saavad osaleda need, kellel on teised kodakondsuse saamise eeltingimused täidetud. Keeleõppes osalemise võimalustest saab lisainfot Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt.

Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitused rahastab Siseministeerium.

Integratsiooni Sihtasutus käivitab koostöös Kultuuriministeeriumiga praktikaprogrammi, mille raames pakuvad avaliku sektori asutused praktikakohti eesti keelest erineva emakeelega tudengitele. Programmi eesmärk on tutvustada noortele töövõimalusi riigiasutustes ja julgustada neid tulevikus kandideerima avaliku sektori ametikohtadele.

„Lõimumise eesmärk on sidus ühiskond, kus igaühel on võimalik end teostada parimal moel. Paraku on valitsussektoris Eesti keelest erineva emakeelega inimesi alla kolme protsendi, kuigi ühiskonnas on sama sihtrühma suurus ligi kolmandik. Praktikaprogrammi eesmärk on luua teisest rahvusest noortes usk, et nad võiksid tulevikus töötada ka avalikus sektoris ning julgustada neid tegema selleks ettevalmistusi. Tänu mitmekesisusele avalikus sektoris, suudame kujundada laiapindsemat poliitikat ning ehitada jätkusuutlikumat riiki,“ ütles Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.

Eesti keelest erineva emakeelega praktikante ootavad Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Maa-amet, Terviseamet, Tervisekassa, Politsei- ja Piirivalveamet ja Integratsiooni Sihtasutus. Praktikaülesanded on seotud näiteks andmekaitse, riigivara halduse, keskkonnatervise, tööandja brändingu ja muude valdkondade teemadega.

Praktikapakkumiste ja kandideerimise tingimustega saab tutvuda veebilehel praktikaprogramm.integratsioon.ee.

Kandideerida saavad erinevate õppesuundade tudengid, kellel on eesti keelest erinev emakeel. Eelduseks on väga hea eesti keele oskus, huvi valdkonna vastu, proaktiivne suhtumine ning valmisolek põnevaks väljakutseks.

Praktika näeb ette nii meeskonna- kui iseseisvat tööd, kaasates praktikanti võimalikult palju asutuste igapäevasesse töökorraldusse. Kokkuleppel on võimalus nii paindlikuks tööajaks kui ka kaugtööks. Lisaks praktika läbimisele saavad praktikandid võimaluse osaleda koolitustel, mis aitavad paremini valmistuda tulevaseks karjääriks.

„Eesti keelest erineva emakeelega tudengitele suunatud praktikaprogramm on hüppelauaks neile, kes tunnevad huvi avalikus sektoris töötamise vastu, kuid kahtlevad oma teadmistes ja oskustes. Julgustame noori praktikaporogrammist osa võtma, tutvuma erinevate valdkondadega ja kohtuma inspireerivate inimestega,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse nõustamisteenuse valdkonnajuht Kätlin Kõverik. „Meil on hea meel, et programmiga on sel aastal liitunud uusi asutusi, kes on valmis noorte kogemuste pagasit täiendama. Asutused ise saavad aga teadmisi selle kohta, kuidas näevad nende valdkonda eesti keelest erineva emakeelega Eesti noored,“ lisas Kätlin Kõverik.

Praktikprogramm toimub juba kolmandat korda. Erinevates ministeeriumides ja riigiasutustes on praktika läbinud kokku 21 vene, eesti-vene, saksa, aserbaidžaani ja türgi emakeelega noort.