Integratsiooni Sihtasutus koostöös Kultuuriministeeriumiga viib 22. – 25. augustil läbi eesti keelest erineva emakeelega tudengitele mõeldud avaliku sektori suvekooli. Suvekooli eesmärk on tutvustada avaliku sektori karjäärivõimalusi ja innustada noori oma tulevikku riigiasutustega siduma.

Suvekoolist on oodatud osa võtma Eesti kõrgkoolides vähemalt teist kursust lõpetavad tudengid, kelle emakeel ei ole eesti keel. Kokku saab suvekoolis käia 40 tudengit üle Eesti, suvekoolis osalemine on tasuta.

Suvekooli saab registreeruda kuni 15. augustini. Täpsem info ja registreerumine: praktikaprogramm.integratsioon.ee/suvekool. Suvekool toimub Integratsiooni Sihtasutuse Tallinna eesti keele majas, lisaks külastatakse erinevaid asutusi.

Suvekoolis osalejad omandavad kasulikke oskusi karjääri planeerimiseks ning uurivad koos asjatundjatega, mida avalik sektor lähiaastatel noortelt ootab, saavad teada praktika- ja töövõimalustest avalikus sektoris, õpivad koostama CV-d ja motivatsioonikirja.

Noored saavad ekspertidelt teada, milliseid oskusi on riigiasutustesse kandideerimiseks vaja, milliseid töövõimalusi juba praegu pakutakse ja kuidas saab avalikus sektoris töötades mõjutada otsuste tegemist kõige kõrgemal tasemel. Suvekooli kavas on näiteks innustavad kohtumised Riigikantselei, Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Haridus- ja Noorteameti, Eesti Koostöö Kogu ja CV-Online ekspertidega.

Suvekool on osa Integratsiooni Sihtasutuse ja Kultuuriministeeriumi praktikaprogrammist, mille raames pakuvad avaliku sektori asutused praktikakohti eesti keelest erineva emakeelega tudengitele. Programmi eesmärk on tutvustada noortele töövõimalusi riigiasutustes ja julgustada neid tulevikus avaliku sektori ametikohtadele kandideerima. Täpsem info ja registreerimine: praktikaprogramm.integratsioon.ee.

Algas ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenike registreerimine kohustuslikku ning tasuta kohanemisprogrammi. Politsei- ja Piirivalveamet saadab suunamiskirja kõikidele ajutise kaitse saanud täiskasvanule. Eesti keele õppesse on saanud kutse esimesed 2500 ajutise kaitse saanut.

„Eesti keele oskus vähemalt baastasemel on hädavajalik, et meie riigis iseseisvalt hakkama saada ning kohaneda siinse ühiskonnaga. Seetõttu on kohanemisprogramm koos keeleõppega ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikele kohustuslik ning tasuta. Oleme koolituste pakkumisel äärmiselt paindlikud – lisaks sellele, et õpet saab läbida veebis, on plaanis teha koolitusi kõikides Eesti piirkondades, kus ajutise kaitse saajad elavad. Teeme omalt poolt kõik selleks, et igaüks leiaks endale sobiva viisi ja aja kasuliku koolituse läbimiseks,“ ütles kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.

Ajutise kaitse saajal tuleb nii kohanemisprogrammi kui eesti keele õppesse iseseisvalt registreerida veebikeskkonnas www.settleinestonia.ee. 

• Kohanemisprogrammi moodul ajutise kaitse saajatele: www.settleinestonia.ee/programme/temporary-protection-module.
• Eesti keele A1-taseme õpe ajutise kaitse saajatele: www.settleinestonia.ee/programme/temporary-protection-lang-module.

Keeleõpet pakuvad kokku 5 keeltekooli: Sola Integra OÜ Põhja-Eesti PPA piirkonnas, Multilingua Keelekeskus OÜ Tallinnas, OÜ PR Reiting Lõuna-Eesti PPA piirkonnas, Algus OÜ Ida-Eesti PPA piirkonnas ja Folkuniversitetet Estonia MTÜ Tartus. Lääne-ja Kesk-Eesti PPA piirkonnas ei ole veel pakkuja teada. Lisaks kuulutatakse suvel välja erakorraline riigihange täiendava 900 ajutise kaitse saaja keeleõppeks. Keelekursused toimuvad mahus 100 akadeemilist tundi ja toimuvad kas veebiõppena või kontaktõppena klassiruumides.

2022. aasta lisaeelarvest toetatakse ajutise kaitse saajate kohanemisprogrammi eesti keele õpet 4,5 miljoni euroga. Kokku on koolituskohti 9 000. 

2022. aasta lisaeelarvest toetatakse ajutise kaitse saajate kohanemisprogrammi ühepäevase koolituse läbiviimist 4,6 miljoni euroga. Käivitunud on koolitused esimesele 10 000 ajutise kaitse saajale. Juulis kuulutatakse välja hange täiendava 10 000 kohanemisprogrammi õppekoha pakkuja leidmiseks. Lisaks luuakse ajutise kaitse saajatele võimalus läbida kohanemisprogrammi koolitus iseseisva videoõppena. Selleks on ettevalmistamisel hange, millega leitakse õppevideote tootja. 

Kohanemisprogrammi eestvedaja on Kultuuriministeerium. Loe täpsemalt SIIT. 

Integratsiooni Sihtasutuse läbi viidud konkursi tulemusena saavad toetust üheksa Ida-Virumaal toimuvat spordi- ja kultuuriürituste projekti kogusummas 200 000 eurot. Ürituste toetamise eesmärk on aidata kaasa piirkonna majanduse, ettevõtluse ja turismi arengule, suurendada regiooni atraktiivsust, tuua piirkonda külastajaid kogu Eestist ning soodustada erineva kultuurilise taustaga inimeste kontaktide loomist.

Konkursi tulemusena toetatakse suurprojekte, milles osaleb vähemalt 1000 inimest.

„Igal aastal kaasame lisaks traditsioonilistele üritustele ka uusi tulijaid ja algatusi. Näiteks viib Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskus läbi põneva spordiala – lennunduse – teemalise päeva, mis hõlmab lennumasinate näitust ning erinevaid õhuetteasteid. Ühtlasi soovib taotleja sellega propageerida kohaliku gümnaasiumi lennunduse kallakuga õppesuunda. Eesti Korvpalliliit toob aga esmakordselt Ida-Virumaa publikuni Eesti korvpalli karikavõistluste noorte, naiste ja meeste 3 päeva kestvad finaalturniirid,” ütles Integratsiooni Sihtasutus kultuurilise mitmekesisuse valdkonnajuht Ave Härsing.

Toetuse saavad ka sellised piirkonnas populaarseks osutunud traditsioonilised üritused nagu näiteks Narva Energiajooks, muusikafestival Mägede Hääl, VI Narva Ooperipäevad, Alutaguse rattamaraton, Eesti Ööjooks Narva Talv, Pimedate Ööde Filmifestivali Ida-Virumaal toimuv programm "KinoFF" ja festival “Station Narva 2022”.

Ida-Virumaa ettevõtluse ja turismi edendamine ning spordi- ja kultuuriürituste algatamine ja arendamine on osa riigi regionaalarengu strateegia raames elluviidavast Ida-Virumaa programmist, mida rakendab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Rahandusministeeriumiga.

Taotlusvooru tingimuste ja tulemustega saab tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel SIIN.

Integratsiooni Sihtasutus ootab osalejaid juulis algavatele tasuta põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitustele. Eesti erinevates piirkondades toimuvatele koolitustele saab registreeruda aadressil www.kodanik.net.

„Ootame õppetööst osa võtma eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanud püsielanikke ja uussisserändajaid, kes plaanivad taotleda Eesti kodakondsust ning soovivad saada ettevalmistust põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamiks,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi.

Koolitusel käsitletakse Eesti riiklikke institutsioone ja nende toimimist, tutvutakse põhiseadusest tulenevate kohustuste, võimaluste ja vabadustega ning kodakondsuse seaduse sisu ja olemusega. Koolituse lõpus valmistutakse eksami sooritamiseks.

Koolitused toimuvad juulist 15. detsembrini. Kokku saab sel perioodil õppest tasuta osa võtta vähemalt 204 inimest.

Koolitus kestab 18 akadeemilist tundi. Koolitusi korraldatakse vähemalt neljas Eesti maakonnas ning veebi teel.

Koolituste kavaga saab tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel integratsioon.ee/pohiseaduse-ja-kodakondsuse-seaduse-tundmise-koolitused. Koolituskava uuendatakse ja täiendatakse uute koolitustega igakuiselt.

Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlemiseks peab lisaks põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamile sooritama ka eest keele oskuse eksami. Inimestele, kes soovivad saavutada Eesti kodakondsuse taotlemiseks vajalikku B1 keeletaset, pakub Integratsiooni Sihtasutus ka tasuta eesti keele õpet. Kursused toimuvad üle Eesti ja seal saavad osaleda need, kellel on teised kodakondsuse saamise eeltingimused täidetud. Keeleõppes osalemise võimalustest saab lisainfot Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt.

Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitused rahastab Siseministeerium.

Integratsiooni Sihtasutus käivitab koostöös Kultuuriministeeriumiga praktikaprogrammi, mille raames pakuvad avaliku sektori asutused praktikakohti eesti keelest erineva emakeelega tudengitele. Programmi eesmärk on tutvustada noortele töövõimalusi riigiasutustes ja julgustada neid tulevikus kandideerima avaliku sektori ametikohtadele.

„Lõimumise eesmärk on sidus ühiskond, kus igaühel on võimalik end teostada parimal moel. Paraku on valitsussektoris Eesti keelest erineva emakeelega inimesi alla kolme protsendi, kuigi ühiskonnas on sama sihtrühma suurus ligi kolmandik. Praktikaprogrammi eesmärk on luua teisest rahvusest noortes usk, et nad võiksid tulevikus töötada ka avalikus sektoris ning julgustada neid tegema selleks ettevalmistusi. Tänu mitmekesisusele avalikus sektoris, suudame kujundada laiapindsemat poliitikat ning ehitada jätkusuutlikumat riiki,“ ütles Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.

Eesti keelest erineva emakeelega praktikante ootavad Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Maa-amet, Terviseamet, Tervisekassa, Politsei- ja Piirivalveamet ja Integratsiooni Sihtasutus. Praktikaülesanded on seotud näiteks andmekaitse, riigivara halduse, keskkonnatervise, tööandja brändingu ja muude valdkondade teemadega.

Praktikapakkumiste ja kandideerimise tingimustega saab tutvuda veebilehel praktikaprogramm.integratsioon.ee.

Kandideerida saavad erinevate õppesuundade tudengid, kellel on eesti keelest erinev emakeel. Eelduseks on väga hea eesti keele oskus, huvi valdkonna vastu, proaktiivne suhtumine ning valmisolek põnevaks väljakutseks.

Praktika näeb ette nii meeskonna- kui iseseisvat tööd, kaasates praktikanti võimalikult palju asutuste igapäevasesse töökorraldusse. Kokkuleppel on võimalus nii paindlikuks tööajaks kui ka kaugtööks. Lisaks praktika läbimisele saavad praktikandid võimaluse osaleda koolitustel, mis aitavad paremini valmistuda tulevaseks karjääriks.

„Eesti keelest erineva emakeelega tudengitele suunatud praktikaprogramm on hüppelauaks neile, kes tunnevad huvi avalikus sektoris töötamise vastu, kuid kahtlevad oma teadmistes ja oskustes. Julgustame noori praktikaporogrammist osa võtma, tutvuma erinevate valdkondadega ja kohtuma inspireerivate inimestega,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse nõustamisteenuse valdkonnajuht Kätlin Kõverik. „Meil on hea meel, et programmiga on sel aastal liitunud uusi asutusi, kes on valmis noorte kogemuste pagasit täiendama. Asutused ise saavad aga teadmisi selle kohta, kuidas näevad nende valdkonda eesti keelest erineva emakeelega Eesti noored,“ lisas Kätlin Kõverik.

Praktikprogramm toimub juba kolmandat korda. Erinevates ministeeriumides ja riigiasutustes on praktika läbinud kokku 21 vene, eesti-vene, saksa, aserbaidžaani ja türgi emakeelega noort.

Sel nädalal valis Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu avaliku konkursi tulemusena sihtasutuse uueks juhiks Dmitri Moskovtsevi. Uus juht asub ametisse 1. juulil. Senine juht Irene Käosaar suundub juhtima loodavat Narva Eesti Riigigümnaasiumi.

„Integratsiooni Sihtasutus mängib olulist rolli Eesti sidustamisel. Sihtasutuse meeskond on motiveeritud ning tegevuste ja teenuste spekter lai. Irene Käosaare juhtimise tulemusena on sihtasutus oluliselt rohkem kohal Ida-Virumaal, kuid ka teistes Eesti piirkondades. Samuti on jõudsalt arenenud eesti keele õpetamine. Uue juhi ülesanne on loodud tugevusi hoida ning organisatsiooni mõju laiendada. Seda eriti olukorras, kus Ukraina põgenikekriis seab ühiskonnale täiendavaid väljakutseid,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu esimees, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.

Dmitri Moskovtsev suundub sihtasutusse Rahandusministeeriumist, kus ta oli töötanud 2017. aastast riigihalduse valdkonnas projektijuhi ametikohal. Aastatel 2014-2017 töötas Dmitri Moskovtsev Tallinna Kesklinna Valitsuses linnavara osakonna peaspetsialistina. Ta on aktiivselt panustanud ühiskondlikusse tegevusse, olles muuhulgas TEDxLasnamäe konverentsi asutaja ja korraldaja aastatel 2014-2018.

Dmitri Moskovtsev on omandanud Tallinna Ülikoolis sotsiaalteaduste magistrikraadi politoloogia erialal ning sotsiaalteaduste bakalaureuse kraadi riigiteadustes. Lisaks on ta läbinud mitmeid täiendkoolitusi juhtimise ja poliitikakujundamise valdkondades.

„Sidusa ühiskonna loomine ja hoidmine on meie kõigi ühine väljakutse. Suurema mõju saavutamiseks peame otsima lahendusi, kuidas kaasata tegevustesse rohkem kaasmaalasi, eriti eesti emakeelega inimesi. Heaks näiteks on sihtasutuse poolt korraldatud Keelesõbra programm, mille raames aitavad sajad vabatahtlikud mentorid eesti keele õppijatel kõnekeelt harjutada,“ ütles Dmitri Moskovtsev. „Integratsiooni Sihtasutusel on oluline roll põgenike kohanemisel ja nende keeleõppe toetamisel, sealhulgas on oluline pakkuda põgenikekriisiga seoses tuge ka kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele üle Eesti,“ lisas Dmitri Moskovtsev.

Irene Käosaar on juhtinud Integratsiooni Sihtasutust 1. septembrist 2017 ning jätkab lõimumisvaldkonda panustamist 2023. aastal loodava Narva Eesti Riigigümnaasiumi direktorina.

Integratsiooni Sihtasutus on 1998. aastal loodud riigi sihtasutus, mis tegutseb Kultuuriministeeriumi valitsemisalas ning viib ellu mitmekülgseid lõimumist ja kohanemist soodustavaid tegevusi. Integratsiooni Sihtasutuse koosseisus tegutsevad eesti keele majad Tallinnas ja Narvas, mis pakuvad tasuta eesti keele ja kultuuri õpet täiskasvanud Eesti püsielanikele ja uussisserändajatele. Sihtasutuse meeskonnas töötab 49 inimest.

Integratsiooni Sihtasutus kuulutab tänasest välja taotlusvooru Ida-Virumaal toimuvate spordi- ja kultuuriürituste toetamiseks, mis edendavad piirkonna majandusarengut, ettevõtlust ja turismi, suurendavad regiooni atraktiivsust, toovad piirkonda külastajaid kogu Eestist ning aitavad kaasa erineva kultuurilise taustaga inimeste vaheliste kontaktide loomisele. Taotlusi saab esitada 21. aprillini 2022, taotlusvooru rahastab Rahandusministeerium.

„Ida-Virumaal on viimastel aastatel toimunud palju põnevat ning nüüd, kui koroonapiirangud on leevenenud, on suurepärane aeg taas kohapealsete suurürituste planeerimiseks. Taotlusvoor annab ettevõtjatele, asutustele ja organisatsioonidele hea võimaluse oma spordi- ja kultuurisündmustele rahalist tuge saada,“ sõnas riigihalduse minister Jaak Aab. „Teretulnud on absoluutselt kõik ettevõtmised, mis piirkondlikku kultuurielu ja majandust rikastavad ning külalisi meelitavad,“ lisas minister.

„Just praegu on eriti oluline toetada piirkondi ja kogukondi sidustavaid ja ühendavaid algatusi. Luua kultuuri- ja spordiürituste näol ühiseid „pindu“, kus kokku saada,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse kultuurilise mitmekesisuse valdkonnajuht Ave Härsing.

Taotlusvooru eelarve on 200 000 eurot. Toetuse minimaalne summa on 10 000 eurot ja maksimaalne 25 000 eurot ühe taotluse kohta.

Taotlusvoorus toetatavad üritused peavad olema vähemalt maakondliku tähtsusega ning minimaalse osalejate arvuga 1000 inimest. Toetatakse nii esmakordselt toimuvaid spordi- ja kultuuriüritusi kui ka korduvaid. Projektide abikõlblikkuse periood on 22.03.2022 - 22.01.2023.

Toetust saab taotleda Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu. Lisainfoga taotlusvooru tingimuste kohta saab tutvuda SIIN.

Ida-Virumaa ettevõtluse ja turismi edendamine ning spordi- ja kultuuriürituste algatamine ning arendamine Ida-Virumaal on osa riigi regionaalpoliitika programmi raames elluviidavast Ida-Virumaa programmist, mida rakendab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Rahandusministeeriumiga.

Lisainfot taotlusvoorus osalemise kohta saab infopäeval, mis toimub 8. aprillil kell 14 (eesti keeles) Microsoft Teamsi keskkonnas. Infopäevale palume registreeruda aadressil iris.jarv@integratsioon.ee. Registreerunutele saadetakse täpsem info üritusel osalemiseks.

Lisainfo:
Ave Härsing
Integratsiooni Sihtasutuse kultuurilise mitmekesisuse valdkonnajuht
+372 659 9024
ave.harsing@integratsioon.ee

Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja taotlusvooru, et leida partnereid eesti keelest erineva emakeelega noortele eesti keele ja kultuuri õppe korraldamiseks peredes. Taotlusi saavad esitada Eestis registreeritud mittetulundusühingud 8. veebruarini.

Peredes eesti keele õppe korraldamise toetamise eesmärk on luua eesti keelest erineva emakeelega noortele vanuses 7-19 aastat võimalused igapäevaste kontaktide tekkimiseks eesti keelt emakeelena kõnelevate samaealiste noortega, eesti keele oskuse arendamiseks vahetu suhtlemise ja keelekeskkonnas viibimise kaudu ning tõsta noorte ühiskondlikku aktiivsust.

„Kuna huvi peredes toimuva eesti keele ja kultuuri õppe vastu on jätkuvalt suur, pakume sel aastal seda võimalust vähemalt 200le eesti keelest erineva emakeelega noorele. Soovime saada juurde nii pereõppe korraldajaid kui ka peresid, kes on nõus vastu võtma kasvõi üht noort 10-14 päevaks suvisel perioodil,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi.

Taotlusvooru eelarve on 100 000 eurot. Taotletava toetuse minimaalne summa on 15 000 eurot ja maksimaalne summa 50 000 eurot taotluse kohta.

„Peredes toimuva eesti keele ja kultuuri õppe planeerimiseks on oluline läbi mõelda, kuidas saab õppes osalevaid noori võimalikult rohkem kaasata pere tegevustesse, aidata neil luua kontakte nii peres kasvavate laste kui ka teiste samaealiste eestikeelsete noortega, tutvustada kodukanti või muid Eesti paiku ning pakkuda rohkem võimalusi eesti keele harjutamiseks,“ ütles Jana Tondi. „Noori vastu võtvateks peredeks sobivad pered, kes on valmis suvel enda hoole alla võtma kasvõi üht noort ning aidata teda eesti keele praktiseerimisel ja eesti kultuuri- ja komberuumi sulandumisel. Soovitame kõigil toetuse taotlejatel mõelda koostööle koolidega, kes võivad olla heaks partneriks nii noori vastu võtvate perede kui ka pereõppes osaleda soovijate leidmiseks,“ lisas Jana Tondi.

Eelmisel aastal osales Integratsiooni Sihtasutuse toel peredes korraldatud eesti keele ja kultuuri õppes 182 noort erinevatest Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve koolidest. Õpe toimus Võrumaal, Pärnus, Kihnus ja Viljandimaal Kolga-Jaanis. Kokku tegeles keeleõppesse tulnud noortega 18 peret Võrumaalt, 21 pere Viljandimaal ja 25 Pärnus. Kõikidel eesti peredel olid lapsed ja lapselapsed, kes tegutsesid tugilastena.

Pereõppes osalenud noortele korraldati ekskursioone Võrumaa, Tartumaa, Pärnumaa ja Viljandimaa looduskaunitesse paikadesse ja muuseumidesse, nagu näiteks Suur Munamägi, ERM, Taevaskoja ja Ööbikuorg, Kihnu saar, Pärnus Valgeranna seikluspark ja alpakafarm. Koos osaleti ka sellistel üldrahvalikel üritustel nagu Avatud Talude Päevad, ja linnapäevad.

Toetust eesti keele õppe korraldamiseks peredes saab taotleda Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu aadressil https://toetused.kul.ee/et/login. Taotlusvooru rahastab Kultuuriministeerium.

Täpsem info taotlusvooru tingimuste kohta on toodud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

Taotlusvooru infopäev toimub Teams keskkonnas 18.01.2022 kell 15.00-16.30. Infopäevale saab registreeruda aadressil raili.pihlamagi@integratsioon.ee.

Pereõppe partnerorganisatsioonide toetamise taotlusvooru aluseks on kultuuriministri 3. aprilli 2019. aasta määrus nr 11 „Pereõppe partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“.

Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja taotlusvooru erineva kultuurilise taustaga inimeste igapäevaste kontaktide tekkimisele, suhtlusele ning kaasamisele suunatud kultuuri- ja spordialgatuste toetamiseks. Taotlusi saavad esitada Eestis tegutsevad juriidilised isikud ja kohaliku omavalitsuse üksused 3. veebruarini.

Taotlusvooru eelarve on 89 577 eurot. Taotletava toetuse minimaalne summa on 1000 eurot ja maksimaalne summa 10 000 eurot taotluse kohta.

„Koosolemise algatused aitavad erineva emakeele ja kultuuritaustaga inimestel leida ühist keelt, üksteist paremini tundma õppida ja mõista ning hoiavad meid ühises kultuuriruumis. Ühised elamused spordis ja kultuuris innustavad inimesi rohkem omavahel suhtlema ja looma kontakte pikemaks ajaks,” ütles kultuurilise mitmekesisuse valdkonnajuht Kristina Pirgop-Benton.

Algatused, mille teostamiseks saab toetust taotleda, peavad pakkuma erineva kultuuritaustaga inimestele elujõulisi ühistegevusi spordi- ja kultuurivaldkonnas, tagama nende toimivat koostööd ning suurendama eesti kultuurist ja inforuumist osasaamist. Täpsem info taotlusvooru tingimuste kohta on toodud SIIN.

Taotlusvooru rahastab Kultuuriministeerium.